17.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 43/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 137/2011,

16. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, (1) eelkõige selle artikli 31 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 3 on sätestatud, et I lisas loetletud väetiseliikide hulka kuuluva väetise puhul, mis vastab nimetatud määruses kehtestatud tingimustele, võib kasutada märget „EÜ väetis”.

(2)

Kaltsiumformiaat (CASi nr 544–17-2) on sekundaartoitaine, mida kasutatakse ühes liikmesriigis viljapuude väetamisel lehtede kaudu. See aine ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist. Seetõttu, et muuta kaltsiumformiaat kättesaadavamaks põllumeestele kogu ELis, tuleks see aine lisada „EÜ väetiseliikide” hulka.

(3)

Tuleks kohandada sätteid mikroelementide kelaatide ja lahuste kohta, et saaks kasutada rohkem kui ühte kelaadimoodustajat, kehtestada vees lahustuvate mikroelementide miinimumsisalduse ühtsed määrad ja tagada, et kõik kelaadimoodustajad, mis kelaadivad vähemalt 1 % vees lahustuvatest mikroelementidest ja mis on EN-standardite kohaselt identifitseeritud ja kvantifitseeritud, oleksid märgistatud. On vaja kehtestada piisav üleminekuperiood, et ettevõtjad saaksid oma väetiste varud ära müüa.

(4)

Tsinkoksiidi pulber (CASi nr 1314-13–2) on määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas loetletud tsinkväetis. Kui tsinkoksiidi kasutatakse pulbri kujul, võib see levida tolmuna. Seda ohtu saab vältida, kui kasutada tsinkoksiidi stabiilset veesuspensiooni. Et muuta tsinkoksiidi kasutamine ohutuks, tuleks tsinkväetise suspensioon lisada „EÜ väetiseliikide” hulka. Et väetisesegude tegemisel oleks võimalik paindlikkus, tuleks lubada sellistes vesisuspensioonides ka tsinksoolade ja üht või mitut liiki tsinkkelaatide kasutamist.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 23 lõikes 2 on kehtestatud eeskirjad mitme mikroelemendi segu sisaldavate väetiste koostise ja märgistamise kohta, kuid sellised segud ei ole veel loetletud I lisas sätestatud väetiseliikide hulgas. Mikroelementide segu sisaldavaid väetisi ei tohi seega EÜ väetisena müüa. Mikroelementide segust koosneva väetise määratlus tuleks seega lisada I lisasse tahkete väetiste ja vedelväetiste juurde.

(6)

Iminodimerevaikhape (IDHA) on kelaativ aine, mida on kahes liikmesriigis lubatud kasutada lehtede pritsimiseks, mulda viimiseks, toitelahustel taimede kasvatamiseks ja kastmisveega väetiste andmiseks. Seega tuleks iminodimerevaikhape lisada I lisas loetletud lubatud kelaadimoodustajate hulka, et muuta see lihtsamini kättesaadavaks põllumeestele kogu ELis.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 29 lõikes 2 on esitatud nõue, et EÜ väetiste ametlik kontrollimine toimuks määruses kirjeldatud analüüsimeetodite kohaselt. Samas ei kuulu mõni neist meetoditest rahvusvaheliselt tunnustatud meetodite hulka. Euroopa Standardikomitee (CEN) on nüüd välja töötanud EN-standardid, millega tuleks need meetodid asendada.

(8)

EN-standarditena avaldatud tunnustatud meetodid eeldavad tavaliselt laboritevahelist võrdlust (mitmes laboratooriumis tehtud kontrollkatseid), millega kontrollitakse analüüsimeetodi reprodutseeritavust ja korratavust erinevates laboratooriumides. Et kontrollijad teaksid täpselt EN-standardite statistilise usaldusväärsuse taset, oleks seega vaja tunnustatud EN-standardid ja tunnustamata meetodid eristada, et oleks lihtsam kindlaks teha neid EN-standardeid, mille kontrollkatsed on tehtud mitmes laboratooriumis.

(9)	Õigusakti lihtsustamise ja edaspidise läbivaatamise hõlbustamiseks on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisas esitatud standardeid käsitlev tekst tervikuna ning lisada viited Euroopa Standardikomitee (CEN) avaldatavatele EN-standarditele.

(10)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

1. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Üleminekusätted

I lisa punkti 2 alapunkte a–e kohaldatakse alates 9. oktoobrist 2012 nende väetiste suhtes, mis on viidud turule enne 9. märtsi 2011.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti D lisatakse järgmised kirjed 2.1 ja 2.2:

„2.1

Kaltsiumformiaat

Keemiliselt saadud valmistis, mis sisaldab põhikoostisosana kaltsiumformiaati

33,6 % CaO

Kaltsium väljendatakse vees lahustuva CaO-na

56 % formiaati

Kaltsiumoksiid

formiaat

2.2

Vedel kaltsiumformiaat

Valmistis, mis saadakse kaltsiumformiaadi lahustamisel vees

21 % CaO

Kaltsium väljendatakse vees lahustuva CaO-na

35 % formiaati

Kaltsiumoksiid

formiaat”

Punkti E.1 muudetakse järgmiselt.

Punkti E.1.2 kirjed 2b ja 2c asendatakse järgmisega:

„2b

Koobaltkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab koobalti ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat koobaltit, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv koobalt (Co)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajaga seotud koobaltit (Co) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud koobalt (Co), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)

Koobaltväetise lahus

Liikide 2a ja/või 2b vesilahus

2 % vees lahustuvat koobaltit

Märgistus peab sisaldama:

1.	anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetust (nimetusi);

2.	iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetust, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga (kui seda esineb) ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv koobalt (Co)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud koobaltit (Co) kokku

Punkti E.1.3 kirjed 3d ja 3f asendatakse järgmisega:

„3d

Vaskkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab vase ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat vaske, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv vask (Cu)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud vaske (Cu) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud vask (Cu), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)

Vaskväetise lahus

Liikide 3a ja/või 3d vesilahus

2 % vees lahustuvat vaske

Märgistus peab sisaldama:

1.	anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetust (nimetusi);

2.	iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetust, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega (kui seda esineb) ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv vask (Cu)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud vaske (Cu) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud vask (Cu), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)”

Punkti E.1.4 kirjed 4b ja 4c asendatakse järgmisega:

„4b

Raudkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab raua ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat rauda, millest kelaatne fraktsioon moodustab vähemalt 80 % ja millest vähemalt 50 % on kelaaditud tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv raud (Fe)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajaga seotud rauda (Fe) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud raud (Fe), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Raudväetise lahus

Liikide 4a ja/või 4b vesilahus

2 % vees lahustuvat rauda

Märgistus peab sisaldama:

1.	anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetust (nimetusi);

2.	iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetust, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga (kui seda esineb) ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv raud (Fe)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud rauda (Fe) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud raud (Fe), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)”

Punkti E.1.5 kirjed 5b ja 5e asendatakse järgmisega:

„5b

Mangaankelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab mangaani ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat mangaani, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv mangaan (Mn)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud mangaani (Mn) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud mangaan (Mn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)

Mangaanväetise lahus

Liikide 5a ja/või 5b vesilahus

2 % vees lahustuvat mangaani

Märgistus peab sisaldama:

1.	anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetust (nimetusi);

2.	iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetust, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga (kui seda esineb) ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv mangaan (Mn)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud mangaani (Mn) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud mangaan (Mn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi)”

Punkti E.1.7 kirjed 7b ja 7e asendatakse järgmisega:

„7b

Tsinkkelaat

Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab tsingi ja tunnustatud kelaadimoodustaja(te) ühendit

5 % vees lahustuvat tsinki, millest vähemalt 80 % moodustab kelaadi tunnustatud kelaadimoodustaja(te)ga

Iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetus, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv tsink (Zn)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud tsinki (Zn) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud tsink (Zn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Tsinkväetise lahus

Liikide 7a ja/või 7b vesilahus

2 % vees lahustuvat tsinki

Märgistus peab sisaldama:

1.	anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetust (nimetusi);

2.	iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetust, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga (kui seda esineb) ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Vees lahustuv tsink (Zn)

Valikuliselt: tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud tsinki (Zn) kokku

Selliste tunnustatud kelaadimoodustajatega seotud tsink (Zn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi”

Punkti E.1.7 lisatakse järgmine kirje 7f:

„7f

Tsinkväetise suspensioon

Valmistis, mis on saadud liikide 7a ja/või 7c ja/või 7b suspendeerimisel veega

20 % tsinki kokku

Märgistus peab sisaldama:

1.	aniooni(de) nimetust (nimetusi)

2.	iga sellise tunnustatud kelaadimoodustaja nimetust, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga (kui seda esineb) ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi

Tsinki kokku (Zn)

Vees lahustuv tsink (Zn) (kui seda esineb)

Punkti E.2 muudetakse järgmiselt.

a)	Punkti E.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „E.2. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) väetistes; mitut mikroelementi sisaldavad väetiseliigid”.

b)	Punkti E.2.1 pealkiri asendatakse järgmisega: „E.2.1 Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) mikroelemente sisaldavates tahketes ja vedelates väetistes”.

c)	Punktis E.2.1 jäetakse välja tabeli all olevad kaks lauset.

d)	Punkti E.2.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „E.2.2. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) mulda viidavates EÜ väetistes, mis sisaldavad esma- ja/või teisejärgulisi toitaineid koos mikroelementidega”.

e)	Punkti E.2.3 pealkiri asendatakse järgmisega: „E.2.3. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) lehtede pritsimiseks kasutatavates EÜ väetistes, mis sisaldavad esma- ja/või teisejärgulisi toitaineid koos mikroelementidega”.

Lisatakse uus punkt E.2.4:

„E.2.4 Vedelad ja tahked mikroväetiste segud

Liigi nimetus

Andmed valmistamisviisi ja oluliste koostisosade kohta

Mikroelementide miinimumsisaldus kokku (massiprotsentides)

Andmed mikroelementide väljendusviisi kohta

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Mikroelemendid, mille sisaldus tuleb deklareerida

Mikroelementide vormid ja lahustuvus

Muud kriteeriumid

Mikroelementide segu

Valmistis, mis on saadud kahe või enama E.1 liiki väetise segamisel

Mikroelemente kokku: 5 % väetise massist

Iga mikroelemendi sisaldus vastavalt punktile E.2.1

Märgistus peab sisaldama:

1.	kõigi anorgaaniliste anioonide (mida leidub) nimetusi

2.	kõigi tunnustatud kelaadimoodustajate (mida leidub) nimetusi

Iga mikroelemendi kogusisaldus

Iga mikroelemendi lahustuvus vees (kui see lahustub)

Iga tunnustatud kelaadimoodustajaga kelaaditud mikroelemendi (kui seda leidub) sisaldus

Mikroelementide vedelsegu

Valmistis, mis on saadud kahe või enama E.1 liiki väetise lahustamisel ja/või suspendeerimisel veega

Mikroelemente kokku: 2 % väetise massist

Iga mikroelemendi sisaldus vastavalt punktile E.2.1

Märgistus peab sisaldama:

1.	kõigi anorgaaniliste anioonide (mida leidub) nimetusi

2.	kõigi tunnustatud kelaadimoodustajate (mida leidub) nimetusi

Iga mikroelemendi kogusisaldus

Iga mikroelemendi lahustuvus vees (kui see lahustub)

Iga tunnustatud kelaadimoodustajaga kelaaditud mikroelemendi sisaldus (kui seda esineb)”

Punkti E.3.1 lisatakse järgmine kirje:

„Iminodimerevaikhape

IDHA

C8H11O8N

131669-35-7”.

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa B jagu muudetakse järgmiselt.

Meetod 2.6.2 asendatakse järgmisega:

„Meetod 2.6.2

Üldlämmastiku määramine kahel meetodil väetistes, mis sisaldavad lämmastikku ainult nitraatidena, ammooniumlämmastiku ja karbamiidina

EN 15750: Väetised. Üldlämmastiku määramine kahel meetodil väetistes, mis sisaldavad lämmastikku ainult nitraatidena, ammooniumlämmastiku ja karbamiidina

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.”

Lisatakse järgmine meetod 2.6.3.

„Meetod 2.6.3

Karbamiidi kondensaatide määramine vedelikkromatograafiaga Isobutüleendikarbamiid ja krotonülideendikarbamiid (meetod A) ning metüleen-karbamiidi oligomeerid (meetod B)

EN 15705: Väetised. Karbamiidi kondensaatide määramine vedelikkromatograafiaga (HPLC). Isobutülideendikarbamiid ja krotonülideendikarbamiid (meetod A) ja metüleen-karbamiidi oligomeerid (meetod B)

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.”

3)	Meetodi 5 alla lisatakse järgmine pealkiri: „Süsinikdioksiid”

4)	Lisatakse järgmine meetod 5.1: „Meetod 5.1 Süsinikdioksiidi määramine. I osa: tahked väetised EN 14397-1: Väetised ja lubiväetised. Süsinikdioksiidi määramine. I osa: tahked väetised Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.”

5)	Meetod 8.9 asendatakse järgmisega: „Meetod 8.9 Sulfaadisisalduse määramine kolmel meetodil EN 15749: Väetised. Sulfaadisisalduse määramine kolmel meetodil Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboratooriumis.”

17.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 43/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 138/2011,

16. veebruar 2011,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Algatamine

(1)

20. mail 2010. aastal avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas (2) teate teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit hõreda koega klaaskiust kangaste importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid 6. aprillil 2010 Saint-Gobain Vertex s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozo es Muszakiszovetgyarto, Valmieras „Stikla Skiedra” AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul üle 25 % teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavat tõendusmaterjali nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta. Seda loeti piisavaks õigustuseks menetluse algatamisele.

2. Menetlusega seotud isikud

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele Hiina RV tootjatele, Hiina RV esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Komisjon teavitas ka Ameerika Ühendriikide (USA), Kanada, Horvaatia, Türgi ja Tai tootjaid, sest neid riike peeti võimalikuks võrdlusriigiks. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(4)

Pidades silmas Hiina RV eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate suurt arvu, kavandati algatamisteates dumpingu ja kahju kindlaksmääramisel kasutada kooskõlas algmääruse artikliga 17 väljavõttelist uuringut. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustada, paluti kõikidel teadaolevatel Hiina RV eksportivatel tootjatel ning liidu importijatel ja tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010. Samuti konsulteeriti Hiina RV ametiasutustega.

(5)	Hiina RV eksportivatelt tootjatelt saadi valimi koostamiseks kuusteist vastust, seega oli kaetud 86 % uurimisperioodi ajal toimunud impordist, nagu on selgitatud allpool. Koostöö tase hinnati kõrgeks.

(6)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 koostas komisjon eksportivate tootjate valimi liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Moodustatud valimisse kuulus kaks individuaalselt tegutsevat eksportivat tootjat ja üks eksportivate tootjate rühm, mis koosnes neljast seotud äriühingust. Valimisse kuuluvatelt äriühingutelt pärit import moodustas 42 % uurimisperioodi impordist, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 13. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti valimi moodustamise asjus asjaomaste isikutega ja Hiina RV ametiasutustega, kes vastuväiteid ei esitanud.

(7)	Liidu tootmisharust esitas nõutud teabe kaksteist tootjat ja nad olid nõus enda kaasamisega valimisse. Seega moodustas komisjon valimi, mis koosnes neljast suurimast liidu tootjast, kelle müük ja tootmine moodustab liidu tootmisharu kogumüügist 70 %, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 59.

(8)	Ainult neli sõltumatut importijat esitas nõutud teabe algatamisteates ettenähtud tähtajaks. Seepärast otsustati, et sõltumatute importijate osas ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(9)

Selleks, et võimaldada valimisse kuuluvatel Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kõik valimisse kuuluvad Hiina RV eksportivad tootjad taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Lisaks taotles üks eksportiv tootja, kelle äriühing koosnes mitmest seotud äriühingust, kes ei kuulunud valimisse, individuaalset kontrollimist kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 3.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele, valimisse mittekuuluvatele eksportivatele tootjatele, kes taotlesid individuaalset kontrollimist, neljale valimisse kuuluvale liidu tootjale, neljale koostööd tegevale sõltumatule importijale ja kõigile teadaolevatele kasutajatele liidus. Küsimustikud saadeti ka USA tootjatele, keda kavandati kasutada võrdlusriigina, nagu oli märgitud algatamisteates, ning teiste võimalike võrdlusriikide tootjatele. Küsimustike vastused saadi valimisse kuuluvatelt Hiina RV eksportivatelt tootjatelt, ühelt koostööd tegevalt tootjalt, kes taotles individuaalset kontrollimist, ühelt USA tootjalt ja ühelt Kanada tootjalt (keda kavandati kasutada võrdlusriigina, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 43), kõigilt valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt ja neljalt sõltumatult importijalt. Ükski kasutaja ei esitanud komisjonile teavet ega andnud endast uurimise käigus teada.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta turumajandusliku või individuaalse kohtlemise analüüsi, dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:

Hiina RV eksportivad tootjad:

—	Yuyao Mingda Fiberglass Co., Ltd,

—	Ningbo Weishan Duo Bao Building Materials Co., Ltd,

—

Grand Composite Group, mis koosnes järgmistest äriühingutest:

—	Grand Composite Co. Ltd,

—	Ningbo Grand Fiberglass Co. Ltd,

—	Ningbo Grand Industrial Co. Ltd;

liidu tootjad

—	Saint Gobain Vertex s.r.o (Tšehhi Vabariik),

—	Tolnatex Fonalfeldolgozo es Muszakiszovetgyarto (Ungari),

—	Vitrulan Technical Textiles GmbH (Saksamaa),

—	Valmieras Stikla Skiedra AS (Läti);

sõltumatud importijad:

—	Masterplast (Ungari).

(12)

Kuna oli vaja kindlaks määrata normaalväärtus nende Hiina RV eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tehti selleks, et määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi Kanada andmete põhjal, kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse:

võrdlusriigi tootja:

—	Saint Gobain Technical Fabrics (Midland, Kanada).

3. Uurimisperiood

(13)	Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(14)	Vaatlusalune toode on Hiina RVst pärit hõreda koega klaaskiust kangas, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaalub rohkem kui 35 g/m2, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 7019 40 00, ex 7019 51 00, ex 7019 59 00, ex 7019 90 91 ja ex 7019 90 99 alla.

(15)

Hõreda koega klaaskiust kangast valmistatakse klaaskiust lõngast ning selline kangas võib olla erineva koeruudu suurusega ning ruutmeeter kangast võib olla erineva kaaluga. Tavaliselt kasutatakse seda kangast ehitussektoris sarrusmaterjalina (väline soojusisolatsioon, marmori/põrandasarrus, seina defektide parandamine).

(16)

Pärast menetluse algatamist palus üks klaaskiust plaate tegev Hiina RV eksportiv tootja selgitada, kas kõnealune toote tüüp kuulub toote määratluse alla. Konsulteeriti liidu tootmisharuga ning leiti, et selliseid plaate võib liigitada tootmisahela järgmise etapi toodetena ning seega ei peaks neid tingimata vaatlusaluse toote määratluse alla liigitama. Kuna menetluse praeguses etapis puudus komisjonil teave, mille põhjal teha lõplik järeldus kõnealuse toote põhiomaduste suhtes, siis otsustati esialgu käsitada klaaskiust plaate vaatlusaluse toote osana ning oodata, kuni huvitatud isikutelt laekub uurimise edasises käigus täiendavat teavet ning uusi põhjendusi.

2. Samasugune toode

(17)

Uurimisel leiti, et vaatlusalusel tootel ning Hiina RVs ja esialgu võrdlusriigiks määratud Kanada omamaisel turul toodetavatel ja müüdavatel hõreda koega klaaskiust toodetel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdavatel hõreda koega klaaskiust toodetel on põhiliselt samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

1. Üldine metoodika

(18)	Allpool kirjeldatud üldist metoodikat on kohaldatud kõikide Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes, eesmärgiga kindlaks määrata, kas nad kasutasid dumpinguhindu või mitte.

2. Turumajanduslik kohtlemine

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

1)	majandustegevust käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turusituatsioonist ja ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ning kulud peegeldavad turuväärtusi;

2)	äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

3)	varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

4)	pankroti- ja asjaõigusega tagatakse stabiilsus ja õiguskindlus ning

5)	valuutavahetuskursid arvutatakse ümber turukursside alusel.

(20)	Käesolevas uurimises taotlesid kõik valimisse kuuluvad eksportivad tootjad turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul.

(21)

Eespool nimetatud valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormides esitatud teavet ja kogu muud vajalikku teavet järgmiste äriühingute valdustes:

—	Yuyao Mingda Fiberglass Co., Ltd,

—	Ningbo Weishan Duo Bao Building Materials Co., Ltd,

—

Grand Composite Group, mis koosnes järgmistest äriühingutest:

—	Grand Composite Co. Ltd,

—	Ningbo Grand Fiberglass Co. Ltd,

—	Ningbo Londex Industrial Co., Ltd.

—	Neljas äriühing, kes kuulub valimisse kaasatud seotud äriühingute rühma, asub Briti Neitsisaartel ja seega ei kuulunud ta turumajandusliku kohtlemise hindamise alla.

(22)

Esialgsel uurimisel selgus, et kaks Hiina RV eksportivat tootjat täitsid kõik algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks, aga kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat (kes moodustasid seotud äriühingute rühma) ei vastanud 2. kriteeriumile, milles käsitletakse rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Täpsemalt leiti, et teatavad kulud, tulud ja finantsaruanded ei peegeldanud korrektselt tegelikku rühma kuuluvate äriühingute finantsolukorda. Pealegi ei olnud nende aruannete puudulikkust märgitud audiitori aruandes.

(23)	Komisjon teavitas Hiina RV asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja kaebuse esitajaid ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Teavitatutele anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(24)

Pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavaks tegemist saadi kommentaarid üksnes valimisse kuuluvatelt eksportivatelt tootjatelt / rühmalt, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud. Need kommentaarid ei olnud aga seda laadi, et tehtud järeldusi oleks tulnud muuta, kuna neis ei eitatud puudusi, vaid esitati üldisi selgitusi asjaolu kohta, et kogu äriühingute rühma juhtis ainult üks eraisik ja et rühma kuuluvad äriühingud olid oma äritegevuse ühendamisel üleminekuetapis.

(25)

Just enne dumpingu kindlakstegemise kontrollkäike sai komisjon mõned vastuväited (üks neist dokumentaalselt põhjendatud) nende kahe Hiina RV eksportiva tootja kohta, kelle suhtes oli algselt kavandatud kohaldada turumajanduslikku kohtlemist. Kõnealuseid vastuväiteid kontrolliti kontrollkäikude raames.

(26)

Esimese eksportiva tootja kohta saadud vastuväites väideti konkreetselt seda, et kõnealune tootja esitas oma turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis ning turumajandusliku kohtlemise üle otsustamise kontrollkäigu ajal võltsitud andmeid põhikirja kohta. Komisjonile esitati väidetava originaalpõhikirja koopiad ja äriühingu aktsionäride vastav ühisettevõtte leping (Joint Venture Contract). Dumpingu kindlakstegemise kontrollkäigu ajal esitas eksportiv tootja põhikirja sertifitseeritud koopia, mille oli registreerinud kohalik ametiasutus ja mis oli sama dateerimata dokument, mis esitati turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis ning turumajandusliku kohtlemise üle otsustamiseks tehtud kohapealse kontrollkäigu ajal.

(27)

Kui seda dokumenti võrreldi komisjonile saabunud dokumendiga (vt põhjendus 25 ja 26), ilmnesid erinevused kuupäevades, asjaomastes isikutes ja teatavates sätetes, milles käsitleti tööjõu palkamise piiranguid. Samuti leiti äriühingu poolt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis esitatud ning komisjoni saabunud ühisettevõtte lepingute võrdlemisel erinevusi müügipiirangute puhul.

(28)

Kõnealusele eksportivale tootjale saadeti kiri, milles teda informeeriti, et ilmsiks tulnud teave võib anda põhjust algmääruse artikli 18 kohaldamiseks, ning paluti kommentaare. Eksportiva tootja vastuses ei esitatud erinevuste kohta piisavalt selgitusi, mille alusel oleks võinud lükata kõrvale kahtlused algsete dokumentide ja eksportiva tootja poolt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis esitatud teabe autentsuse osas.

(29)

Teise eksportiva tootja kohta saadud vastuväites osutati sellele, et auditeeritud finantsaruanded olid võltsitud. Seda väidet kontrolliti kohapeal ning tehti kindlaks erinevused eelarve ülejäägi ülekandmisel 2006. aastast (auditeerimata aruanne) 2007. aasta finantsaruandesse (mis oli esimene auditeeritud aruanne). Lisaks ei olnud äriühingu raamatupidamisaruandluses märkeid auditeerimise eest tasumise kohta aastatel 2007 ja 2008.

(30)

Ka sellele eksportivale tootjale saadeti kiri, milles teda informeeriti kohapeal kindlaks tehtud erinevustest, ning paluti kommentaare. Äriühingut teavitati ka sellest, et see uus teave võib anda põhjust algmääruse artikli 18 kohaldamiseks. Eksportiva tootja vastuses ei esitatud mingisugust täiendavat teavet, mille põhjal oleks võinud kõrvale lükata kahtlused tema finantsaruandes esitatud arvude täpsuse ja täielikkuse osas. Vastupidi, oma vastuses tunnistas eksportiv tootja, et 2006. aasta kohta oli kaks erinevat raamatupidamisarvestust, milles olid erinevad arvud, ja et 2007. ja 2008. aasta aruannetes oli vigu, mida audiitor ei olnud märkinud.

(31)	Eespool kirjeldatud uue teabe põhjal otsustati, et esimene eksportiv tootja esitas uurimise käigus eksitavat teavet. Selle põhjal otsustati kohaldada algmääruse artiklit 18 ja võtta tagasi esialgne ettepanek turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta.

(32)	Teise eksportiva tootja puhul otsustati keelduda turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest põhjendusega, et ta ei täida turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks tehtava hindamise 2. kriteeriumi.

3. Individuaalne kohtlemine

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

—	täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijatel õigus kapital ja kasum kodumaale tagasi tuua;

—	ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused kujunevad vabalt;

—	enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogus või juhtivatel positsioonidel on riigiametnikud vähemuses, vastasel juhul tuleb tõendada, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu;

—	valuutavahetuskursid arvutatakse ümber turukursside alusel ning

—	riiklik sekkumine ei võimalda kõrvalehoidmist meetmetest, kui eksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(34)

Kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui nende suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Eespool kirjeldatud järelduste põhjal kohaldati esimese eksportiva tootja suhtes algmääruse artiklit 18, seega keelduti ka individuaalse kohtlemise kohaldamisest. Teise eksportiva tootja puhul leiti, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele ning seega võimaldati talle individuaalset kohtlemist.

(35)	Kolmanda, turumajandusliku kohtlemise tingimusi mitte täitva eksportiva tootja (äriühingute rühm) puhul otsustati talle võimaldada individuaalset kohtlemist, sest leiti, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(36)

Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele vastavad kaks valimisse kuuluvat Hiina RV eksportivat tootjat:

—	Yuyao Mingda Fiberglass Co., Ltd,

—

Grand Composite Group, mis koosnes järgmistest äriühingutest:

—	Grand Composite Co. Ltd,

—	Ningbo Grand Fiberglass Co. Ltd,

—	Ningbo Londex Industrial Co., Ltd.

4. Individuaalne uurimine

(37)

Seotud äriühingute rühm, keda valimisse ei kaasatud ja kes taotles individuaalset uurimist, taotles ka turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, juhul kui uurimise käigus otsustatakse, et see rühm ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. See äriühingute rühm tagastas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi selleks ettenähtud tähtajaks.

(38)	Individuaalset uurimist taotlenud äriühingu poolt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis esitatud teavet ei kontrollitud. Seda tehakse hiljem.

5. Normaalväärtus

a) Võrdlusriigi valik

(39)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(40)	Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina RV puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”) ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(41)

Neli koostööd tegevat eksportivat tootjat väitsid, et USA ei oleks sobiv võrdlusriik, kuna see klaaskiust lõng, mida nad kasutavad ja mis on vaatlusaluse toote tootmisel peamine tooraine, on teist tüüpi klaasist kui see, mida Hiina RV eksportivad tootjad kasutavad, st USAs kasutatav tooraine on kallim. Nad tegid ka ettepaneku, et USA asemel võiks kasutada Türgit või Taid, sest vaatlusaluse toote tootjad neis kahes riigis kasutavad sama tüüpi klaaskiust lõnga kui Hiina RV eksportivad tootjad.

(42)	Komisjon uuris ka, kas mõni teine riik võiks sobida võrdlusriigiks, ja saatis küsimustikud vaatlusaluse toote tootjatele Kanadas, Horvaatias, Türgis ja Tais. Küsimustikule vastasid ainult üks vaatlusaluse toote tootja USAs ja ainus tootja Kanadas.

(43)

Kontrolliti nii Kanada kui ka USA turge, et otsustada, kas neid sobib kasutada võrdlusriigina. Kuigi Kanadas toodab vaatlusalust toodet vaid üks tootja, leiti, et tegemist on avatud turuga, kus ei kohaldata impordi tollimakse ja et turu konkurentsi tagab vaatlusaluse toote suures koguses importimine paljudest kolmandatest riikidest. Lisaks leiti, et Kanada tootja valmistab vaatlusaluse toote kõiki tootetüüpe, mitte nagu USA tootja, kes valmistab ainult ühte tüüpi samasugust toodet, seega võimaldaks Kanada tootja andmete kasutamine arvutada normaalväärtust vaatlusaluse toote iga tüübi puhul. Uurimine näitas, et Kanadat võiks esialgu pidada sobivaks võrdlusriigiks, et määrata kindlaks normaalväärtus.

(44)	Koostööd teinud Kanada tootja saadetud vastuses esitatud teavet kontrolliti kohapeal ning see osutus piisavalt usaldusväärseks, et määrata selle põhjal normaalväärtus.

(45)	Seega tehakse esialgne järeldus, et Kanada on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

b) Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(46)	Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal, nagu on allpool kirjeldatud.

(47)	Kanada tootja samasuguse toote omamaine müük leiti koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate poolt liitu eksporditava vaatlusaluse toote mahuga võrreldes olevat representatiivne.

(48)

Leiti, et uurimisperioodil toimus Kanada tootja valmistatud samasuguse toote iga tootetüübi müük omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele tavapärase kaubandustegevuse tingimustes. Kuid kuna Kanadas toodetud ja müüdud samasuguse toote ja Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote kvaliteet on erinev, leiti, et on õigem kehtestada arvestuslik normaalväärtus, et saaks arvesse võtta kvaliteedi erinevust ning tagada, et võrdlus oleks õiglane (vt põhjendus 52).

(49)	Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad kindlaks Kanada tootja andmete põhjal.

c) Ekspordihind eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist

(50)

Kuna kahe valimisse kuuluva ja koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, toimus eksportmüük liitu otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

d) Võrdlus

(51)	Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil.

(52)

Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, tehti kohandused hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvessevõtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Normaalväärtust kohandati tootmiseks vajamineva materjali (kemikaalid, kate ja tooraine (lõnga klaaskiu tüüp) kvaliteedi erinevuse suhtes. Vastavalt vajadusele võeti kohandamisel arvesse kaudseid makse, mereveo-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamiskulusid, laenumakseid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

6. Dumpingumarginaalid

a) Valimisse kuuluvad ja koostööd tegevad eksportivad tootjad, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist

(53)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati kahe valimisse kuuluva ja koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, dumpingumarginaalid kindlaks võrdlusriigis selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga liitu eksportiva äriühingu puhul selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, nagu on eespool kirjeldatud.

(54)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing	Ajutine dumpingumarginaal
Yuyao Mingda Fiberglass Co. Ltd	62,9 %
Grand Composite Co. Ltd ja temaga seotud äriühing Ningbo Grand Fiberglass Co. Ltd	48,4 %

b) Kõik teised eksportivad tootjad

(55)	Valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks nende kahe valimisse kuuluva eksportiva tootja, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, keskmise marginaali alusel, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 9 lõikega 6.

(56)

Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste koostööst hoiduvate Hiina RV eksportivate tootjate (aga ka selle valimisse kuuluva eksportiva tootja suhtes, kelle suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18), määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate väidetavat liitu suunatud ekspordi mahtu vastava Eurostati statistikaga.

(57)

Pidades silmas koostöö kõrget taset uurimises (uurimisperioodil oli koostööd teinud äriühingute osakaal Hiina RVst pärit impordi puhul ligikaudu 86 %), määrati üleriigiline dumpingumarginaal kindlaks kahe individuaalse kohtlemise osaliseks saanud eksportiva tootja puhul arvutatud kõige kõrgema marginaali alusel.

(58)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised üleriigiliselt kohaldatavad dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

Valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate valimi kaalutud keskmine (vt I lisa)	57,7 %
Ülejäänud koostööst hoiduvad eksportivad tootjad ja äriühingu Ningbo Weishan Duo Bao Building Materials Co Ltd	62,9 %

D. KAHJU

1. ELi toodang

(59)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 19 liidu tootjat. Nende tootjate toodang moodustab liidu tootmisharu kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Pidades silmas, et teavet koguti või saadi kõigilt 19 tootjalt, kes kaebust toetasid, viidatakse edaspidi neile kui liidu tootmisharule.

(60)	Nagu märgitud eespool põhjenduses 7, esitasid 12 liidu tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Valim moodustati neljast tootjast, kelle toodang moodustab hinnanguliselt umbes 70 % liidu kogutoodangust.

2. ELi tarbimine

(61)

Liidu tarbimise arvutamisel võeti aluseks kaebuses esitatud näitajad ja täiendavalt kasutati kontrollitud näitajaid, mis saadi uurimise käigus koostööd tegevatelt tootjatelt ja importijatelt. Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti seega aluseks liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote müügimaht liidus ning Hiina RVst ja kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi maht.

(62)

Selle põhjal oli tarbimine liidus järgmine:

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
ELi tarbimine (ruutmeetrites)	534 641 644	644 081 493	673 885 434	584 086 575	597 082 715
Indeks 2006 = 100	100	120	126	109	112
Allikas: koostööd tegevate äriühingute kaebuses esitatud andmed ja Eurostati näitajad.

(63)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine liidus 12 %. Tarbimine suurenes 2006. ja 2008. aasta vahel 26 % ning 2008 ja 2009. aasta vahel 17 %. Uurimisperioodil suurenes tarbimine veel veidi. Ajutist langust 2009. aastal võib selgitada ehitusturu kokkutõmbumisega.

3. Import asjaomasest riigist

a) Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht, hind ja turuosa

(64)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi maht kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 48 %. Tarbimise suundumuste ja ehitussektori kokkutõmbumise tagajärjel vähenes import veidi 2009. aastal. Sellegipoolest on kõnealuse impordi pikaajaline tõusutendents ilmne ning impordimahu suurenemine oli märgatavalt järsem kui liidu tarbimise suurenemine.

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Hiina RVst pärit import (ruutmeetrites)	206 145 893	290 395 250	318 345 286	294 111 736	304 218 214
Indeks 2006 = 100	100	141	154	143	148
Allikas: EUROSTAT ja kaebus.

(65)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordimahu suurenemisega kaasnes keskmise impordihinna langus, hinnad langesid 2006. aastast kuni uurimisperioodini 12 %.

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Hiina RVst pärit impordi hinnad (eurodes)	0,19	0,19	0,19	0,17	0,17
Indeks 2006 = 100	100	99	101	89	88
Allikas: Eurostat ja kaebus.

(66)

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 32 %, mis kõnealusel juhul tähendab peaaegu 13 protsendipunkti suurust kasvu. Uurimisperioodil moodustas asjaomasest riigist pärit impordi turuosa 51 %.

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Hiina RVst pärit impordi turuosa	38,6%	45,1%	47,2%	50,4%	51,0%
Indeks 2006 = 100	100	117	123	131	132
Allikas: arvutus.

b) Dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele

(67)

Hinna allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate impordihindu valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangu hindadega uurimisperioodil, võttes aluseks võrreldavad toote keskmised hinnad. Valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangu hindu korrigeeriti vastavalt tehasest hankimise netotasandile ja võrreldi impordi CIF-hindadega. Nii saadud hindu korrigeeriti impordi tollimaksu ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Lisaks korrigeeriti Hiina RVst pärit impordi hindu täiendavalt kvaliteedi seisukohast, sest Hiina RVst imporditud vaatlusaluse toote ja liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote kvaliteet oli erinev. See korrigeerimine näitab erinevusi selliste omaduste puhul nagu valmistamise suund ja ristsuund, tõmbetugevus ja venivus, kusjuures need omadused ei olnud täielikult hõlmatud toote kontrollnumbris.

(68)	Kvaliteedi osas tehtud korrigeerimisi arvesse võttes oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal protsendina liidu tootmisharu hindadest uurimisperioodil vahemikus 29,5 % kuni 30,2 %.

4. Liidu tootmisharu olukord

a) Sissejuhatavad märkused

(69)	Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(70)	Tuleb juhtida tähelepanu eespool põhjenduses 7 märgitule, et komisjon moodustas valimi neljast suurimast liidu tootjast võttes aluseks nende müügi- ja tootmise mahud.

(71)

Makromajandust käsitlevad andmed (toodang, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa) kajastavad kogu liidu tootmisharu olukorda (tabelites viidatakse makroandmetele kui allikale). Muude näitajate aluseks on valimisse kuuluvate tootjate esitatud kontrollitud andmed. Neile näitajatele viidatakse kui mikroandmetele.

(72)

Uurimise käigus selgus, et osa liidu tootmisharu müügist toimus seotud äriühingute vahendusel. Need äriühingud väitsid, et neid tehinguid tuleks vaadelda sõltumatute müügitehingutena. Nad ütlesid, et äriühingud ei olnud otseselt seotud ja et müük toimus turuhinnaga. Siiski otsustati esialgu need tehingud kahju marginaali ja kahju näitajate arvutamisel kõrvale jätta, komisjonil on kavas kõnealuseid müügitehinguid täiendavalt analüüsida. Erand tehti kahe valimisse kuuluva äriühingu seotud müügitehingute suhtes, mille puhul oli edasimüügi mehhanismi selgitatud ja seda sai kontrollida.

b) Kahju näitajad

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Toodang (ruutmeetrites)	382 225 680	428 658 047	457 433 396	374 603 756	367 613 247
Indeks 2006 = 100	100	112	120	98	96
Tootmisvõimsus (ruutmeetrites)	496 396 987	510 307 199	579 029 615	527 610 924	548 676 487
Indeks 2006 = 100	100	103	117	106	111
Tootmisvõimsuse rakendamine	77%	84%	79%	71%	67%
Allikas: makroandmed.

(73)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 4 %. Üldiselt oli toodangu väljalaske trend sarnane tarbimise trendiga, st ajavahemiku 2006–2008 tõusule järgnes 2009. aastal järsk langus ning uurimisperioodil uuesti väike langus. Seega erinevalt tarbimisest ei taastunud liidu tootmisharu toodang uurimisperioodil, vaid langus pigem jätkus.

(74)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamisaste vähenes vaatlusalusel perioodil 10 protsendipunkti, 2006. aasta 77 protsendilt uurimisperioodi 67 protsendini. Siiski tuleks märkida, et see võis osaliselt tuleneda asjaolust, et liidu tootjate tehtud investeeringute tulemusena tootmisvõimsus ise veidi suurenes.

Varud

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Lõppvarud (ruutmeetrites)	14 084 616	37 105 459	46 426 609	45 326 596	40 164 077
Indeks 2006 = 100	100	263	330	322	285
Allikas: makroandmed.

(75)

Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu varud peaaegu kolmekordistusid. See langeb kokku müügi-ja tootmismahtude vähenemisega. Tootmismahu suhtes väljendatuna suurenes varude hulk vähem kui 4 protsendilt 2006. aastal kuni 11 protsendini uurimisperioodil.

Müügimaht ja turuosa

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Müügimaht (ruutmeetrites)	308 323 107	332 203 996	338 119 822	272 575 708	274 270 229
Indeks 2006 = 100	100	108	110	88	89
Liidu tootmisharu müügi turuosa	58 %	52 %	50 %	47 %	46 %
Indeks 2006 = 100	100	89	87	81	80
Allikas: makroandmed.

(76)	Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %, mille tagajärjel vähenes turuosa 12 protsendipunkti võrra 58 protsendilt 46 protsendile liidu kogutarbimisest.

(77)

Müügihinnad

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Müügihinnad (eurodes)	0,39	0,42	0,41	0,39	0,38
Indeks 2006 = 100	100	106	105	99	97
Allikas: mikroandmed.

(78)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele ELis langes vaatlusalusel perioodil 3 %. Et konkureerida dumpinguhinnaga impordiga, ei vähendanud liidu tootmisharu oluliselt müügihinda. See aga tõi kaasa turuosa olulise vähenemise vaatlusalusel perioodil.

Tulusus

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Keskmine tulu enne maksude mahaarvamist	6 %	18 %	14 %	10 %	12 %
Indeks 2006 = 100	100	309	234	166	212
Allikas: mikroandmed.

Investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Investeeringud (eurodes)	1 674 651	4 727 666	4 630 523	4 703 158	5 049 713
Tulu netovaralt	5 %	24 %	16 %	5 %	9 %
Rahavoog (eurodes)	11 176 326	16 454 101	15 469 513	11 883 024	14 031 017
Allikas: mikroandmed.

(79)

Nagu eespool põhjenduses 68 kirjeldatud, survestas Hiina RVst pärit import kogu vaatlusalusel perioodil liidu turul kehtivaid hindu. Sellest hoolimata suutis liidu tootmisharu 2006. ja 2007. aasta vahelisel perioodil säilitada hea finantsolukorra, kus tulusus suurenes 6 protsendilt 18 protsendile. Seejärel hakkas tulusus vähenema ja seiskus uurimisperioodil 12 % juures. Muud finantsnäitajad, näiteks varade tasuvus ja rahavoog, jäid samuti positiivseks. Teisisõnu, liidu tootmisharu ei läinud kaasa Hiina RVst pärit impordi agressiivse hinnakonkurentsiga. Selle asemel otsustasid nad tegeleda ümberstruktureerimisega, investeerides uutesse tootmistehnoloogiatesse, eesmärgiga parandada oma toodete kvaliteeti ja vähendada pikas perspektiivis tootmiskulusid. See toimus aga selle arvelt, et müügimaht vähenes ja turuosa kaotati konkurentidele Hiina RVs. Tuleks märkida, et eelnevas tulususe arvutamises ei võetud arvesse erakordseid kulusid ümberstruktureerimise eesmärgil, mida mõned valimisse kuuluvad tootjad oma aruannetes märkisid. Kui neid kulusid oleks arvestatud, oleks liidu tootmisharu tulusus olnud oluliselt madalam. See halvendaks omakorda muude eespool loetletud finantsnäitajate seisu.

(80)	Vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu säilitada investeeringute kõrge taseme, seda eesmärgiga vähendada tootmiskulusid ja töötada välja tõhusamad tootmismeetodid. Võrreldes 2006. aasta näitajaga kasvasid uurimisperioodil investeeringud üle kolme korra.

(81)	Kapitali kaasamise võimet liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil probleemiks ei pidanud.

(82)

Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Tööhõive	1,492	1,431	1,492	1,247	1,180
Indeks 2006 = 100	100	96	100	84	79
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)	14,046	14,761	16,423	15,471	15,360
Tootlikkus töötaja kohta (ruutmeetrites)	237 853	283 882	281 761	277 954	289 066
Allikas: mikroandmed, v.a tööhõive, mille puhul on kasutatud makroandmeid.

(83)

Samasuguse toote tootmises osalevate töötajate arv liidu tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt (21 %). Hoolimata töötasude kõrgest tasemest vähendas liidu tootmisharu alates 2008. aastast täiendavalt keskmist tööjõukulu töötaja kohta. Selle tulemusena suurenes vaatlusalusel perioodil tootlikkus (väljendatuna toodanguna töötaja kohta).

c) Dumpingu suurus

(84)	Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa uurimisperioodil tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu turule tähtsusetuks pidada.

5. Järeldus kahju kohta

(85)

Nagu eelnevast kahju analüüsist selgelt näha, kannatas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju müügi- ja tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, turuosa ning töötajate arvu (mis vähenes ümberstruktureerimise järgselt 21 %) osas. Seepärast ei saanud liidu tootmisharu ära kasutada turu kasvu, kasvas üksnes Hiina RVst pärit impordi turuosa. 48 protsendiline impordimahu kasv vaatlusalusel perioodil oli tõesti märgatavalt suurem liidu tarbimise suurenemisest (12 %).

(86)

Leitakse, et jätkuv oluline liidu tootmisharu hindade allalöömine Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi poolt avaldab jätkuvalt halba mõju müügimahule ja seeläbi vältimatult ka liidu tootmisharu majanduse finantsolukorrale. Keskmise ajavahemiku jooksul halvenevad tõenäoliselt Euroopa äriühingute tulusus ja muud finantsnäitajad.

(87)	Eespool kirjeldatut arvestades jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

E. PÕHJUSLIK SEOS

1. Sissejuhatus

(88)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist on põhjustanud liidu tootmisharule kahju niisuguses ulatuses, mida võiks käsitada olulisena. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(89)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import peaaegu 50 % ja hõlmas liidu turul märkimisväärse turuosa. Samal ajal toimus otsene ja võrreldav majandusolukorra halvenemine liidu tootmisharus, mis on liidu turul teine arvestatav osaline, sest import muudest allikatest on ebaoluline.

(90)

Dumpinguhinnaga impordi mahu pideva suurenemisega kaasnes ka liidu tootmisharu hindade oluline allalöömine. Hiina RVst pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil (Eurostati andmete põhjal) oli umbes 50 % madalam kui liidu tootmisharu keskmine hind. Isegi pärast kvaliteedi erinevustest tingitud korrigeerimisi arvutati nende Hiina RV eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, hinna allalöömise marginaaliks uurimisperioodil umbes 35 %. Seega on põhjust järeldada, et dumpinguhinnaga impordi tõttu langesid hinnad 2009. aastal ja uurimisperioodil; ennekõike oli dumpinguhinnaga import põhjuseks, miks liidu tootmisharu koges vaatlusalusel perioodil turuosa olulist vähenemist.

(91)

Pidades silmas ajalist kokkulangevust ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi järsu tõusu (selliste hindade juures, mis löövad alla liidu tootmisharu hinnad) ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügi- ja tootmismahu ning turuosade vähenemise vahel, järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

3. Muude tegurite mõju

a) Liidu tootmisharu eksport

	2006	2007	2008	2009	Uurimisperiood
Eksport (ruutmeetrites)	48 288 843	39 478 526	43 447 744	35 884 733	36 003 755
Indeks 2006 = 100	100	82	90	74	75
Allikas: makroandmed.

(92)	Liidu tootmisharu ekspordi maht langes vaatlusalusel perioodil 25 %, kuid eksport moodustas kogu müügist keskmiselt vaid ligikaudu 8 %. Ekspordi vähenemise mõju liidu tootmisharu üldisele toimimisele oli seega pigem piiratud.

b) Import kolmandatest riikidest

(93)	Import kolmandatest riikidest oli vaatlusalusel perioodil ebaoluline ning sellel ei saanud olla liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

c) Ehitustööstuse kriisi mõju

(94)

Majanduskriisi mõju ehitustööstusele võib selgelt ära tunda 2009. aasta tarbimise näitajate puhul. Samas oleks pidanud see kriis mõjutama liidu tootmisharu ja Hiina RV eksportijaid ühte moodi. Kahju uurimisest siiski selgus, et Hiina RVst pärit import kasvatas liidu tootmisharu arvelt oma turuosa isegi kriisi ajal.

(95)	Lisaks avaldas kriis teatavat negatiivset mõju liidu turule suhteliselt lühikese aja jooksul, sest juba uurimisperioodil võis täheldada taastumise märke.

(96)	Järelikult ei katkenud kriisi mõjul põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(97)	Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, tehakse esialgne järeldus, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus oli vaatlusalune dumpinguhinnaga import.

(98)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti veel mitmeid asjaolusid, kuid ükski neist ei seleta vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil toimunud märkimisväärset turuosa, tootmis- ja müügimahtude vähenemist. Kõnealused liidu tootmisharuga seonduvad vähenemised langesid ajaliselt kokku Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemisega.

(99)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Hiina RVst pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

F. LIIDU HUVID

1. Üldised märkused

(100)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

2. Liidu tootmisharu huvid

(101)

Kahju analüüs on selgelt näidanud, et dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju liidu tootmisharule. Dumpinguhinnaga impordi suurenemine viimastel aastatel tõi endaga kaasa müügimahu vähenemise liidu turul ning liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemise.

(102)

Uurimine on näidanud, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa mis tahes suurenemine on toimunud otseselt liidu tootmisharu arvelt. Tuleks rõhutada, et vaatlusalune toode on valimisse kuuluvate liidu tootjate käibe seisukohast oluline toode, sest ta moodustab nende müügikäibest ligi 40 %. Meetmeid kehtestamata on liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine vägagi tõenäoline, kui pidada silmas pikemaajalist hinnasurvet, mis liidu turul Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga kaasneks. Pealegi oleksid liidu tootmisharu meetmed ümberstruktureerimise ja toote kvaliteedi parandamise vallas siis asjatud. Meetmete kehtestamisega taastatakse kahju tekkimist välistava tasemega impordihinnad, mis võimaldavad liidu tootmisharul konkureerida õiglastes kaubandustingimustes.

(103)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

3. Importijate huvid

(104)

Meetmete tõenäolist mõju importijatele on kaalutud vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2. Sellega seoses märgitakse, et neli sõltumatut importijat tegid uurimise käigus koostööd ja nende import kokku moodustas Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordist uurimisperioodil 15 %.

(105)

Suurima koostööd teinud importija juures kohapeal kontrollitud andmete põhjal ei oleks selle äriühingu puhul meetmete mõju väga tuntav, sest vaatlusalune toode moodustab üksnes väikese osa selle äriühingu käibest.

(106)

Kõnealune äriühing siiski rõhutas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus kokku on väiksem praegusest nõudlusest, mis väidetavalt veelgi kasvab. Kõnealune äriühing rõhutas ka seda, et kolmandate riikide hulgas on tarneallikaid vähe. Seepärast arvas äriühing, et tarnes võib esineda häireid, kui tollimaksude tase on liiga kõrge. Selles osas tuleb märkida, et arvestades hindade allalöömise ulatust, ei peeta kavandatud meetmete taset (mille puhul võetakse arvesse vaatlusaluse Hiina RVst pärit toote ja samasuguse liidu tootmisharu toodetud toote kvaliteedi erinevusi) selliseks, mis peataks Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi liitu.

4. Kasutajate ja tarbijate huvid

(107)

Küsimustikud saadeti 13 teadaolevale kasutajale, Ükski neist ei vastanud ega otsustanud teha selles menetluses koostööd. Ka tarbijaorganisatsioonid ei esitanud pärast käesoleva menetluse algatamisteate avaldamist mingeid märkusi.

(108)

Seega, kuna puudub teave vaatlusaluse toote osatähtsuse kohta tootmisahela järgmise etapi tootjate tootmiskuludes või järgmise etapi toodete müügi osatähtsuse kohta kasutajate kogukäibes, ei ole võimalik uurimise praeguses järgus hinnata meetmete mõju nendele äriühingutele. Koostöö puudumist võib lugeda ka märgiks sellest, et meetmete mõju kasutajatele on pigem piiratud.

5. Järeldus liidu huvide kohta

(109)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordile kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist.

G. ETTEPANEK AJUTISTE DUMPINGUVASTASTE MEETMETE KOHTA

(110)

Võttes arvesse dumpingut, sellest tulenevat kahju, asjaolude põhjuslikku seost ja liidu huve, tuleks kehtestada Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutised dumpinguvastased meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi tagajärjel edasise kahju tekkimist liidu tootmisharule.

1. Kahju kõrvaldamise tase

(111)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad selleks, et kõrvaldada liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale.

(112)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 12 % käibest. See oli liidu tootmisharu keskmine tulususe tase aastatel 2006–2007. Kui võtta arvesse, et dumpinguhinnaga import mõjutas vaatlusaluse toote tulusust, on selge, et nimetatud kasumimäär on mõistlik ja mitte liiga kõrge. Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kuna tootmisharu sihtkasum on võrdne liidu tootmisharu tegeliku kasumiga uurimisperioodil, võeti arvutamisel aluseks kaalutud keskmine hind tehasest hankimise tasandil.

(113)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus iga koostööd tegeva Hiina RV eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist; selleks võrreldi iga äriühingu puhul hindade allalöömise arvutustes tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu toodete keskmise mittekahjustava müügihinnaga liidu turul. Selles võrdluses kindlakstehtud erinevus väljendati protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast.

(114)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing	Ajutine kahjumarginaal
Yuyao Mingda Fiberglass Co. Ltd	69,1 %
Grand Composite Co. Ltd ja temaga seotud äriühing Ningbo Grand Fiberglass Co. Ltd	66,8 %

(115)

Kooskõlas dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud meetodiga arvutati kahjumarginaal nende koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate puhul, kes ei kuulunud valimisse, nende kahe eksportiva tootja, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, kahjumarginaali kaalutud keskmisena.

(116)

Dumpingumarginaali arvutamise meetodit aluseks võttes arvutati üleriigiline kahjumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste koostööst hoidunud Hiina RV eksportivate tootjate suhtes ja ka nende valimisse kuuluvate eksportivate tootjate suhtes, kelle puhul kohaldati artiklit 18, kasutades kõrgeimat marginaali, mis oli määratud kahe eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist.

(117)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised üleriigiliselt kohaldatavad kahjumarginaalid protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

Valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate valimi kaalutud keskmine	68,2 %
Ülejäänud koostööst hoiduvad eksportivad tootjad ja äriühing Ningbo Weishan Duo Bao Building Materials Co Ltd	69,1 %

2. Ajutised meetmed

(118)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale.

(119)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(120)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ettenähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(121)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(122)

Dumpingu- ja kahjumarginaalid ning ajutised dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

Äriühing	Dumpingumarginaal	Kahjumarginaal	Ajutine tollimaks
Yuyao Mingda Fiberglass Co. Ltd	62,9 %	69,1 %	62,9 %
Grand Composite Co. Ltd ja temaga seotud äriühing Ningbo Grand Fiberglass Co. Ltd	48,4 %	66,8 %	48,4 %
Valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate valimi kaalutud keskmine	57,7 %	68,2 %	57,7 %
Ülejäänud koostööst hoiduvad eksportivad tootjad ja äriühing Ningbo Weishan Duo Bao Building Materials Co Ltd	62,9 %	69,1 %	62,9 %

H. AVALIKUSTAMINE

(123)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks märgitakse, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina RVst pärit hõreda koega klaaskiust kanga suhtes, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaalub rohkem kui 35 g/m2 ja mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 7019 40 00, ex 7019 51 00, ex 7019 59 00, ex 7019 90 91 ja ex 7019 90 99 (TARICi koodid 7019400011, 7019400021, 7019400050, 7019510010, 7019590010, 7019909110 ja 7019909950) alla.

2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute toodetud toote netohinna suhtes Euroopa Liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine.

Äriühing	Tollimaks (%)	TARICi lisakood
Yuyao Mingda Fiberglass Co. Ltd	62,9	B006
Grand Composite Co. Ltd ja temaga seotud äriühing Ningbo Grand Fiberglass Co. Ltd	48,4	B007
I lisas loetletud äriühingud	57,7	B008
Kõik teised äriühingud	62,9	B999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaksmääratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära

4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse Euroopa Liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud taotleda käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda komisjonilt ärakuulamist ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

2. Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 21 lõike 4 kohaselt võivad asjaomased isikud teha märkusi käesoleva määruse kohaldamise kohta ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT C 131, 20.5.2010, lk 6.

(3) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.

I LISA

Valimivälised Hiina RV koostööd tegevad eksportivad tootjad (TARICi lisakood B008)

—	Jiangxi Dahua Fiberglass Group Co., Ltd

—	Lanxi Jialu Fiberglass Net Industry Co., Ltd

—	Cixi Oulong Fiberglass Co., Ltd

—	Yuyao Feitian Fiberglass Co. Ltd

—	Jiangsu Tianyu Fibre Co Ltd

—	Jia Xin Jinwei Fiber Glass Products Co., Ltd

—	Jiangsu Jiuding New Material Co., Ltd

—	Changshu Jiangnan Glass Fiber Co., Ltd.

—	Shandong Shenghao Fiber Glass Co., Ltd

—	Yuyao Yuanda Fiberglass Mesh Co., Ltd

—	Ningbo Kingsun Imp & Exp Co Ltd

—	Ningbo Integrated Plasticizing Co., Ltd

—	Nankang Luobian Glass Fibre Co., Ltd

—	Changshu Dongyu Insulated Compound Materials Co. Ltd

II LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1.	faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine avaldus:

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et (kogus) hõreda koega klaaskiust kangast, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, on toodetud (äriühingu nimi ja registreeritud asukoht) (TARICi lisakood) poolt (asjaomane riik). Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.

Kuupäev ja allkiri”

17.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 43/33

KOMISJONI OTSUS,

10. veebruar 2011,

millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 665 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/107/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artiklit 33,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsuse 2007/756/EÜ (millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused) (2) lisa punktis 2.2 kirjeldatakse riiklike raudteeveeremiregistrite (national vehicle register – NVR) kogu Euroopat hõlmava arhitektuuri rakendamist ning nähakse ette, et pärast Euroopa Raudteeagentuuri katseprojekti hindamist otsus vajaduse korral ajakohastatakse. Lisaks nähakse sellega ette otsus NVRide ühendamise kohta keskse virtuaalse raudteeveeremiregistriga (virtual vehicle register – VVR). Euroopa Raudteeagentuur on katseprojekti rakendamise ja hindamise lõpule viinud. 26. märtsil 2010. aastal esitas agentuur komisjonile soovituse ERA/REC/01-2010/INT, millega tegi ettepaneku ajakohastada otsuse 2007/756/EÜ lisa. Seepärast tuleks otsust 2007/756/EÜ vastavalt muuta.

(2)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõikes 2 on sätestatud, et NVR peab lisaks muudele kohustuslikele andmetele sisaldama sõiduki omaniku identifitseerimisandmeid ja hoolduse eest vastutava üksuse andmeid. Seega on vajalik üleminekuperiood mittestandardsetesse NVRdesse lahtri 9.2 „Ettevõtlusregistri kood” lisamiseks ning NVRs juba sisalduvate sõiduki omaniku ja hoolduse eest vastutava üksuse andmete ajakohastamiseks.

(3)

Otsuse 2007/756/EÜ lisa punktis 4.3 kirjeldatud sõidukite jaoks on üleminekuperiood lõppenud või lõppemas. Endine sõidukite registreerimise eest vastutav registreerimisüksus oleks nimetatud üksuse ja otsuse 2007/756/EÜ artikli 4 alusel määratud registreerimisüksuse vahelise kokkuleppe alusel pidanud kõik vajalikud andmed teatavaks tegema. Need andmed tuli esitada 9. novembriks 2008. Iga liikmesriigi registreerimisüksus oleks pidanud rahvusvahelises liikluses kasutatavad sõidukid kandma oma NVRi 9. novembriks 2009. Iga liikmesriigi registreerimisüksus oleks pidanud riigisiseses liikluses kasutatavad sõidukid kandma oma NVRi 9. novembriks 2010.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/756/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

1. Euroopa Raudteeamet kohandab 30. juuniks 2011 standardse riikliku raudteeveeremiregistri (sNVR) loomiseks kasutatavaid installeerimisfaile ja dokumente, tõlkemootorit ja virtuaalset raudteeveeremiregistrit nii, et sinna oleks võimalik lisada andmed teistes liikmesriikides väljaantud kasutuselevõtulubade kohta (elemendid 2, 6, 12 ja 13).

2. Euroopa Raudteeagentuur avaldab 30. juuniks 2011 kogu ELi hõlmava NVR-arhitektuuri rakendamise juhise.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid kohandavad 31. detsembriks 2011 riiklikku raudteeveeremiregistrit nii, et see sisaldaks andmeid teistes liikmesriikides väljaantud kasutuselevõtulubade kohta (lisa elemendid 2, 6, 12 ja 13) ning mittestandardse riikliku raudteeveeremiregistri korral lisas nimetatud lahtri 9.2 „Ettevõtlusregistri kood” kooskõlas artiklis 2 viidatud installeerimisfailidega.

2. Liikmesriigid tagavad, et enne käesoleva otsuse jõustumist registreeritud sõidukite hoolduse eest vastutava üksuse ettevõtlusregistri kood sisestatakse riiklikusse raudteeveeremiregistrisse 31. detsembriks 2011.

Artikkel 4

Liikmesriigid tagavad, et nende riiklik raudteeveeremiregister ühendatakse virtuaalse raudteeveeremiregistriga 31. detsembriks 2011.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. veebruar 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 305, 23.11.2007, lk 30.

LISA

„

LISA

1. ANDMED

Riikliku raudteeveeremiregistri (edaspidi „NVR”) andmete esitusviis on järgmine.

Elementide nummerdamisel järgitakse 4. liites pakutud standardse registreerimisvormi numeratsiooni.

Täiendavalt võib lisada lahtreid näiteks märkuste jaoks ja uurimisaluste sõidukite märkimiseks (vt punkt 3.4).

Euroopa raudteeveereminumber

Kohustuslik

Sisu

Käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilise kirjelduse P lisas (edaspidi „OPE KTK”) määratletud numbriline tunnuskood (1)

Esitusviis

1.1.

Number

12 kohaline

1.2.	Eelmine number (vajaduse korral, uuesti nummerdatud sõidukite puhul)

Liikmesriik ja NSA

Kohustuslik

Sisu

Liikmesriik, kus sõiduk registreeriti ning NSA, kes andis kasutuselevõtuloa

Esitusviis

2.1.	OPE KTK P lisas määratletud liikmesriigi arvkood

Kahekohaline kood

2.2.

NSA nimi

Tekst

Valmistamisaasta

Kohustuslik

Sisu

Aasta, mil sõiduk lahkus tehasest

Esitusviis

3.	Valmistamisaasta

AAAA

EÜ viide

Kohustuslik (kui on olemas)

Sisu

Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle väljaandnud asutusele (taotleja)

Esitusviis

4.1.	Deklaratsiooni kuupäev

Kuupäev

4.2.

EÜ viide

Tekst

4.3.	Väljaandnud asutuse nimi (tellija)

Tekst

4.4.	Ettevõtlusregistri kood

Tekst

4.5.	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

4.6.

Linn

Tekst

4.7.

Riigikood

ISO (vt 2. liide)

4.8.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

Viide lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile

Kohustuslik (2)

Sisu

Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrist (3) oluliste tehniliste andmete kättesaamist võimaldav viide. Kui tüüp on lubatud sõidukitüüpide Euroopa registris määratletud, on viide kohustuslik.

Esitusviis

5.	Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrist oluliste tehniliste andmete kättesaamist võimaldav viide

Tähtnumbriline kood

5a.

Seeria

Vabatahtlik

Sisu

Seeria, kui sõiduk kuulub seeriasse

5a.

Seeria

Tekst

Piirangud

Kohustuslik

Sisu

Mis tahes piirangud sõiduki kasutamisele

Esitusviis

6.1.	Kodeeritud piirangud (vt 1. liide)

Kood

6.2.	Kodeerimata piirangud

Tekst

Omanik

Kohustuslik

Sisu

Märge sõiduki omaniku kohta

Esitusviis

7.1.	Organisatsiooni nimi

Tekst

7.2.	Ettevõtlusregistri kood

Tekst

7.3.	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

7.4.

Linn

Tekst

7.5.

Riigikood

(vt 2. liide)

7.6.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

Valdaja

Kohustuslik

Sisu

Märge sõiduki valdaja kohta

Esitusviis

8.1.	Organisatsiooni nimi

Tekst

8.2.	Ettevõtlusregistri kood

Tekst

8.3.	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

8.4.

Linn

Tekst

8.5.

Riigikood

(vt 2. liide)

8.6.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

8.7.	VKM (kui on olemas)

Tähtnumbriline kood

Hoolduse eest vastutav üksus

Kohustuslik

Sisu

Viide hoolduse eest vastutavale üksusele

Esitusviis

9.1.	Hoolduse eest vastutav üksus

Tekst

9.2.	Ettevõtlusregistri kood

Tekst

9.3.	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

9.4.

Linn

Tekst

9.5.

Riigikood

ISO

9.6.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

9.7.	E-posti aadress

E-post

10.

Tühistamine

Kohustuslik, kui kohaldatakse

Sisu

Ametliku lammutamise ja/või muud liiki kõrvaldamise korralduse kuupäev ning tühistamisviisi kood

Esitusviis

10.1.

Kõrvaldamisviis

(vt 3. liide)

Kahekohaline kood

10.2.

Tühistamiskuupäev

Kuupäev

11.

Liikmesriigid, kus sõidukile on luba antud

Kohustuslik

Sisu

Nende liikmesriikide loetelu, kus sõidukile on luba antud

Esitusviis

11.	Liikmesriigi numbriline kood vastavalt OPE KTK P lisa punktile 4

Loetelu

12.

Loanumber

Kohustuslik

Sisu

NSA loodud ühtlustatud kasutuselevõtuloa number

Esitusviis

12.

Loanumber

Olemasolevate veeremite puhul: tekst

Uute veeremite puhul: EIN-l põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.

13.

Kasutuselevõtuluba

Kohustuslik

Sisu

Sõiduki kasutuselevõtuloa (4) kuupäev ja kehtivus

Esitusviis

13.1.

Loa andmise kuupäev

Kuupäev (AAAAKKPP)

13.2.

Luba kehtib kuni (kui märgitud)

Kuupäev (AAAAKKPP)

13.3.

Loa peatamine

Jah/Ei

2. ARHITEKTUUR

2.1. Ühendused teiste registritega

ELi uue reguleeriva korra tõttu luuakse mitu registrit. Järgmises tabelis tehakse kokkuvõte sellest, millistel registritel ja andmebaasidel võiks pärast nende rakendamist olla ühendused NVRiga.

Register või andmebaas	Vastutav üksus	Teised juurdepääsuga üksused
NVR (Koostalitlusvõime direktiiv)	Registreerimisüksus (RE) (5)/NSA	Mõni muu NSA/RE/RU/IM/IB/RB/Valdaja/Omanik/ERA/OTIF
Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register (Koostalitlusvõime direktiiv)	ERA	Riigiasutus
RSRD (TAF KTK ja SEDP)	Valdaja	RU/IM/NSA/ERA/Valdaja/Töökojad
WIMO (TAF KTK ja SEDP)	Ei ole veel otsustatud	RU/IM/NSA/ERA/Valdaja/Töökojad/Kasutaja
Raudteeveeremi register (6) (Kaplinna konventsioon)	Registripidaja	Riigiasutus
OTIFi register (COTIF 99 — ATMF)	OTIF	Pädevad asutused/RU/IM/IB/RB/Valdaja/Omanik/ERA/OTIFi sekretariaat.

Enne NVRi rakendamist ei ole võimalik oodata, kuni kõik registrid on valmis. Seetõttu peab NVRi kirjeldus võimaldama hilisemat ühendamist teiste registritega. Seoses sellega:

—	lubatud sõidukitüüpide Euroopa register (ERATV): sellele viidatakse NVRis, viidates sõidukitüübile. Registrite ühendamise võti on element nr 5;

—	RSRD: see hõlmab mõningaid NVRi halduslikke elemente. TAF KTK Euroopa strateegilise arenduskava (SEDP) kirjelduse raames. SEDPi puhul võetakse arvesse NVRi kirjeldust;

—	WIMO: see hõlmab RSRD andmeid ja hooldusandmeid. Ühendus NVRiga ei ole ette nähtud;

—

VKMR: seda haldavad koostöös ERA ja OTIF (ERA ELi nimel ja OTIF kõigi ELi mittekuuluvate OTIFi liikmesriikide nimel). Valdaja registreeritakse NVRis. OPE KTKs täpsustatakse teised globaalsed keskregistrid (näiteks sõidukite tüübikoodid, koostalitlusvõime koodid, riigikoodid jne), mida haldab ERA ja OTIFi koostöös „keskne asutus”;

—

raudteeveeremiregister (Kaplinna konventsioon / Luksemburgi protokoll): see on liikuvate töövahenditega seotud finantsteabe register. Seda ei ole veel loodud. On olemas võimalik ühendus, kuna UNIDROITi register vajab teavet sõiduki numbri ja omaniku kohta. Registrite ühendamise võti on sõidukile määratud esimene EVN;

—	OTIFi registrid: OTIFI registrid luuakse ELi sõidukiregistritega arvestades.

Kogu süsteemi arhitektuur ning NVRi ja muude registrite vahelised ühendused määratakse kindlaks viisil, mis võimaldab taotletud teavet vajaduse korral kätte saada.

2.2. Kogu ELi hõlmav NVR-arhitektuur

Riiklikke raudteeveeremiregistreid (NVRid) rakendatakse detsentraliseeritud lahenduse teel. Eesmärk on rakendada jaotatavate andmete otsingumootorit, kasutades ühist tarkvararakendust, mis võimaldab kasutajatel kõigist liikmesriikide kohalikest registritest (Local Registers – LR) andmeid saada.

NVRide andmeid säilitatakse riigi tasandil ning need on (oma veebiaadressiga) veebipõhise rakenduse abil juurdepääsetavad.

Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralised Virtual Vehicle Register – EC VVR) koosneb kahest allsüsteemist:

—	virtuaalne raudteeveeremiregister (VVR), mis on ERA keskne otsingumootor;

—

riiklik raudteeveeremiregister (riiklikud raudteeveeremiregistrid) (NVR), mis on liikmesriikide kohalikud registrid. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Raudteeagentuuri loodud standardset NVRi (sNVR) või luua oma rakendused kooskõlas käesolevate nõuetega. Viimasel juhul kasutavad liikmesriigid NVRi ja VVRi vaheliseks teabevahetuseks Euroopa Raudteeagentuuri loodud tõlkemootorit (Translation Engine – TE).

Joonis 1

EC VVRi arhitektuur

Kõnealuse arhitektuuri aluseks on kaks teineteist täiendavat allsüsteemi, mis võimaldavad otsida liikmesriikide tasandil säilitatavaid andmeid. Sellega:

—	luuakse elektroonilised registrid liikmesriigi tasandil ja avatakse need ristkonsulteerimiseks;

—	asendatakse paberregistrid elektrooniliste kirjetega, et liikmesriigid saaksid teavet hallata ja seda teiste liikmesriikidega jagada;

—	võimaldab NVRide ja VVRi vahelisi ühendusi, kasutades ühiseid standardeid ja mõisteid.

Kõnealuse arhitektuuri aluspõhimõtted on järgmised:

—	kõik NVRid saavad arvutipõhise võrgustiksüsteemi osaks;

—	kõik liikmesriigid näevad süsteemi sisenedes ühiseid andmeid;

—	VVRi asutamisega hoitakse ära andmete topeltregistreerimine ja sellega seonduvad vead;

—	ajakohased andmed.

Euroopa Raudteeagentuur teeb sNVRi ja tõlkemootori paigaldamisel ning nende keskse VVRiga ühendamisel kasutamiseks REdele kättesaadavaks järgmised installeerimisfailid ja dokumendid.

—

Installeerimisfailid:

—	sNVR_Installation_Files;

—	TE_Installation_Files;

—

Dokumendid:

—	Administrator_Guide_sNVR;

—	CSV_export;

—	CSV_import;

—	sNVR_Deployment_Guide;

—	User_Guide_sNVR;

—	NVR-TE_Deployment_Guide;

—	NVR-TE_Integration_Guide;

—	User_Guide_VVR.

3. KASUTUSVIIS

3.1. NVRi kasutamine

NVRi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

—	loa registreerimine;

—	sõidukitele eraldatud EVNide registreerimine;

—	Euroopat hõlmava lühiteabe otsimine seoses konkreetse sõidukiga;

—	õiguslike aspektide, näiteks kohustuste ja juriidilise teabe jälgimine;

—	peamiselt ohutuse ja hooldusega seotud kontrolli jaoks teabe saamine;

—	kontakti võimaldamine omaniku ja valdajaga;

—	mõnede ohutusnõuete ristkontroll enne ohutustunnistuse väljaandmist;

—	konkreetse sõiduki jälgimine.

3.2. Taotlusvormid

3.2.1. Registreerimistaotlus

Kasutatav vorm on esitatud 4. liites.

Sõiduki registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „Uus registreerimine”. Seejärel täidab ta vormi esimese osa kogu vajaliku teabega lahtrites 2–9 ja lahtris 11 ning edastab selle:

—	selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus registreerimist taotletakse;

—	esimese liikmesriigi registreerimisüksusele, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit sõidukit käitada.

3.2.2. Sõiduki registreerimine ja Euroopa raudteeveereminumbri väljaandmine

Esmakordse registreerimise korral annab asjaomane registreerimisüksus välja Euroopa raudteeveereminumbri.

On võimalik esitada eraldi registreerimisvorm iga sõiduki jaoks või üks vorm kogu komplekti sama seeria või tellimuse sõidukite jaoks, millele on lisatud sõidukite numbrite loend.

Registreerimisüksus võtab mõistlikud meetmed, et tagada nende andmete täpsus, mille ta NVRi sisestab. Selleks võib registreerimisüksus taotleda teavet teistelt registreerimisüksustelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev isik ei ole asutatud asjaomases liikmesriigis.

3.2.3. Registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmine

Oma sõiduki registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmist taotlev isik:

—	teeb märke kasti „muutmine”;

—	märgib Euroopa praeguse raudteeveereminumbri (element nr 0);

—	teeb märked muudetava(te) elemendi (elementide) kasti(desse);

—	märgib muudetava(te) elemendi (elementide) uue sisu ning edastab vormi selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus sõiduk on registreeritud.

Teatavatel juhtudel ei pruugi standardvormi kasutamine olla piisav. Seetõttu võib asjaomane registreerimisüksus esitada vajaduse korral täiendavaid paber- või elektroonilisi dokumente.

Kui registreerimisdokumentides ei ole teisiti märgitud, peetakse sõiduki valdajat „registripidajaks” direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 3 tähenduses.

Kui valdaja vahetub, on seni registreeritud valdaja ülesanne teatada sellest registreerimisüksusele ning registreerimisüksus peab teatama uuele valdajale registreerimisandmete muutmisest. Eelmine valdaja kõrvaldatakse NVRist ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest. Kui seni registreeritud valdaja registreerimise peatamise päevaks ei ole ükski uus valdaja nõustunud valdaja staatusega, peatatakse sõiduki registreerimine.

Kui tehnilistel põhjustel ning kooskõlas OPE KTKga tuleb sõidukile anda uus EVN, annab registripidaja teada nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest kasutuselevõtuloast selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus sõiduk on registreeritud. Nimetatud registreerimisüksus määrab sõidukile uue EVNi.

3.2.4. Registreerimise tühistamine

Registreerimise tühistamist taotlev isik teeb märke kasti „tühistamine”. Seejärel täidab ta lahtri 10 ja edastab selle kõigi nende liikmesriikide registreerimisüksustele, kus sõiduk on registreeritud.

Registreerimisüksus registreerib tühistamise, märkides tühistamise kuupäeva ning teatades tühistamisest kõnealusele isikule.

3.2.5. Luba mitmes liikmesriigis

Kui juhikabiiniga varustatud sõidukile, mis on juba lubatud kasutusele võtta ja registreeritud ühes liikmesriigis, antakse luba teises liikmesriigis, tuleb see registreerida viimase liikmesriigi NVRis. Sel juhul registreeritakse ainult elementidega 1, 2, 6, 11, 12 ja 13 seotud andmed ning, kui see on asjakohane, viimase liikmesriigi poolt NVRi lisatud väljadega seotud andmed, kuna vaid need on viimase liikmesriigi jaoks olulised.

See säte kehtib seni, kuni VVR ise ja ühendus kõigi NVRidega ei toimi täielikult ning selle perioodi jooksul peavad asjaomased registreerimisüksused vahetama teavet selle tagamiseks, et sama sõidukiga seotud andmed oleksid kooskõlas.

2.	Ilma juhikabiinita sõidukid, näiteks kaubavagunid, reisivagunid ja mõned erisõidukid, registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse.

3.	Mis tahes sõiduki korral sisaldab NVR, milles see esmakordselt registreeritakse, elementidega 2, 6, 12 ja 13 seotud andmeid iga liikmesriigi kohta, kus asjaomasele sõidukile on antud kasutuselevõtmise luba.

3.3. Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX” NVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis, milles juurdepääsukoodide määratlused on järgmised:

Juurdepääsukood	Juurdepääsuliik
0.	Juurdepääsu ei ole
1.	Piiratud konsulteerimine (tingimused veerus „lugemisõigused”)
2.	Piiramatu konsulteerimine
3.	Piiratud konsulteerimine ja uuendamine
4.	Piiramatu konsulteerimine ja uuendamine

Üksus	Määratlus	Lugemisõigused	Uuendamisõigused	Element nr 7	Kõik muud elemendid
Registreerimisüksus (RE)/NSA	Liikmesriigi „XX” RE/NSA	Kõik andmed	Kõik andmed	4	4
Mõni muu NSA/RE	Mõni muu NSA ja/või RE	Kõik andmed	Määratlemata	2	2
ERA	Euroopa Raudteeagentuur	Kõik andmed	Määratlemata	2	2
Valdajad	Sõiduki valdaja	Kõikide nende sõidukite andmed, mille valdaja ta on	Määratlemata	1	1
Veeremi haldajad	Valdajate määratud sõidukite haldajad	Sõidukid, mille haldajaks valdaja ta määranud on	Määratlemata	1	1
Omanikud	Sõiduki omanik	Kõikide nende sõidukite andmed, mille omanik ta on	Määratlemata	1	1
RUd	Rongioperaator	Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile	Määratlemata	0	1
IMd	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja	Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile	Määratlemata	0	1
IBd ja RBd	Liikmesriikide teatatud kontrolli- ja auditeerimisasutused	Kõik kontrollitavate või auditeeritavate sõidukite andmed	Määratlemata	2	2
Muud õiguspärased kasutajad	Kõik NSA või ERA tunnustatud juhukasutajad	Määratleda konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud	Määratlemata	0	1

3.4. Varasemad registriandmed

Kõiki NVRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast sõiduki registreerimise tühistamist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema võrgus kättesaadavad. Pärast kolme aastat võib andmeid säilitada elektrooniliselt, paberkandjal või mõnes muus arhiveerimissüsteemis. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümne aasta jooksul algatatakse sõidukit või sõidukeid hõlmav uurimine, tuleb kõnealuste sõidukitega seotud andmeid säilitada vastava nõudmise korral üle kümne aasta.

Pärast sõiduki registreerimise tühistamist ei tohi sõidukile määratud registreerimisnumbrit määrata ühelegi teisele sõidukile 100 aasta jooksul alates sõiduki registreerimise tühistamisest.

Kõik NVRi tehtavad muudatused tuleb registreerida. Ajalooliste muudatuste haldamise võib lahendada infotehnoloogiliste funktsioonide abil.

4. OLEMASOLEVAD SÕIDUKID

4.1. Andmete sisu

Allpool loetletakse 13 säilitatavat andmeelementi ning märgitakse ära, millised neist on kohustuslikud ja millised mitte.

4.1.1. Element nr 1 – Euroopa raudteeveereminumber (kohustuslik)

a) Sõidukid, millel on juba 12kohaline number

Riigid, millel on ainulaadne riigikood

Nendele sõidukitele peaks jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta.

Riigid, millel on nii peamine riigikood kui ka varem eraldatud erikood:

—	Saksamaa, mille peamine riigikood on 80 ja AAE (Ahaus Alstätter Eisenbahn) erikood on 68;

—	Šveits, mille on peamine riigikood on 85 ja BLSi (Bern–Lötschberg–Simplon Eisenbahn) erikood on 63;

—	Itaalia, mille on peamine riigikood on 83 ja FNME (Ferrovie Nord Milano Esercizio) erikood on 64;

—	Ungari, mille on peamine riigikood on 55 ja GySEV/ROeEE (Győr–Sopron–Ebenfurti Vasút Részvénytársaság / Raab–Ödenburg–Ebenfurter Eisenbahn) erikood on 43. Sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid.

Nendele sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta (7).

IT-süsteem peab käsitama mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.

b) Sõidukid, millel ei ole 12kohalist numbrit

Kohaldada tuleb kaheastmelist menetlust.

—	NVRis eraldatakse 12kohaline number (vastavalt OPE KTKle), mis määratakse sõiduki omaduste alusel. IT-süsteem peaks siduma kõnealuse registreeritud numbri sõiduki kehtiva numbriga.

—

Rahvusvahelises liikluses kasutatavate sõidukite korral, välja arvatud ajalooliseks kasutuseks määratud sõidukid: kuue aasta jooksul pärast NVRis numbri eraldamist kantakse 12kohaline number füüsiliselt sõidukile. Riigisiseses liikluses kasutatavate sõidukite ja ajalooliseks kasutuseks määratud sõidukite korral: 12kohalise numbri füüsiliselt sõidukile kandmine on vabatahtlik.

4.1.2. Element nr 2 – Liikmesriik ja NSA (kohustuslik)

Element „liikmesriik” peab alati viitama liikmesriigile, mille NVRi sõiduk on registreeritud. Kolmandatest riikidest pärinevate sõidukite korral viitab see element esimesele liikmesriigile, kus anti luba sõiduki kasutuselevõtmiseks Euroopa Liidu raudteevõrgus. Element „NSA” viitab üksusele, mis on andnud loa sõiduki kasutuselevõtmiseks.

4.1.3. Element nr 3 – Valmistamisaasta

Kui täpne valmistamisaasta ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.1.4. Element nr 4 – EÜ viide

Olemasolevate sõidukite (v.a väike hulk kiirraudteesõidukeid) puhul sellist viidet üldjuhul ei ole. Registreerida juhul, kui see on olemas.

4.1.5. Element nr 5 – Viide lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile (ERATV)

Märgitakse juhul, kui see on olemas.

Kuni lubatud sõidukitüüpide Euroopa registri loomiseni võib viidata veeremiregistrile (nõukogu määruse 96/48/EÜ (8) artikkel 22a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ artikkel 24 (9)).

4.1.6. Element nr 6 – Piirangud

Märgitakse juhul, kui see on olemas.

4.1.7. Element nr 7 – Omanik (kohustuslik)

Kohustuslik ja üldjuhul teada.

4.1.8. Element nr 8 – Valdaja (kohustuslik)

Kohustuslik ja üldjuhul teada. VKM (VKMi registrisse sisestatud ainulaadne kood) tuleb sisestada juhul, kui see valdajal on.

4.1.9. Element nr 9 – Hoolduse eest vastutav üksus (kohustuslik)

See element on kohustuslik.

4.1.10. Element nr 10 – Tühistamine

Kohaldatakse vajaduse korral.

4.1.11. Element nr 11 – Liikmesriigid, kus sõiduk on lubatud

Üldjuhul on kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel vastastikku kasutatavad kaubavagunid ja reisivagunid sellistena registreeritud. Kui kõnealune teave on teada, tuleks see vastavalt märkida.

4.1.12. Element nr 12 – Loanumber

Märgitakse juhul, kui see on olemas

4.1.13. Element nr 13 – Kasutuselevõtmine (kohustuslik)

Kui kasutuselevõtmise täpne kuupäev ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.2. Menetlus

Varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus peab tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa NSAle või registreerimisüksusele.

Olemasolevad kauba- ja reisivagunid tuleb registreerida ainult selle liikmesriigi NVRis, kus asus endine registreerimisüksus.

Kui olemasolevale sõidukile on antud luba mitmes liikmesriigis, edastab sõidukit registreeriv üksus asjakohase teabe teiste asjaomaste liikmesriikide registreerimisüksustele.

NSA või registreerimisüksus sisestab teabe oma NVRi.

NSA või registreerimisüksus teavitab teabe ülekandmise lõpulejõudmisel kõiki seotud osalisi. Teavitada tuleb vähemalt järgmisi isikuid:

—	varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus;

—

valdaja;

—

ERA.

1. liide

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1. PÕHIMÕTTED

Piiranguid (tehnilised omadused), mis on juba kantud teistesse NSAdele kättesaadavatesse registritesse, ei pea NVRis kordama.

Piiriülese liikluse heakskiitmise aluseks on:

—	raudteeveereminumbrisse kodeeritud teave;

—

tähtkood;

—	veeremitähis.

Seetõttu ei pea kõnealust teavet NVRis kordama.

2. STRUKTUUR

Koodid on kolmetasandilised:

—	1. tasand: piirangu kategooria

—	2. tasand: piirangu liik

—	3. tasand: väärtus või kirjeldus

Piirangute kodeerimine

Kategooria	Liik	Väärtus	Nimi
1			Ehitusega seotud tehniline piirang
	1	Numbriline (3)	Minimaalne pöörderaadius meetrites
	2	—	Teestruktuuriga seotud piirangud
	3	Numbriline (3)	Kiirusepiirangud väljendatuna km/h (märgitud vagunitele, kuid mitte veduritele)
2			Geograafiline piirang
	1	Tähtnumbriline (3)	Kinemaatiline gabariit (kodeerimine WAG KTK C lisas)
	2	Kodeeritud loend	Rattapaari gabariit
		1	Muudetav gabariit 1435/1520
		2	Muudetav gabariit 1435/1668
	3	—	Pardal ei ole CCSi
	4	—	Pardal ERTMS A
	5	Numbriline (3)	Pardal B-süsteem (10)
3			Keskkonnapiirangud
	1	Kodeeritud loend	Kliimavööde EN50125/1999
		1	T1
		2	T2
		3	T3
4			Loatunnistuses sisalduvad kasutuspiirangud
	1	—	Ajaline
	2	—	Tingimustepõhine (läbitav vahemaa, kulumine jne)

2. liide

EUROOPA TUNNUSNUMBRI (EIN) ÜLESEHITUS JA SISU

Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood, mida nimetatakse Euroopa tunnusnumbriks (EIN), ohutustunnistuste ja muude dokumentide jaoks

Näide:

Riigikood

(kaks tähte)

Dokumendi liik

(kaks numbrit)

Väljaandmise aasta

(neli numbrit)

Järjenumber

(neli numbrit)

Lahter 1

Lahter 2

Lahter 3

Lahter 4

LAHTER 1 – RIIGIKOOD (KAKS TÄHTE)

Koodid on Euroopa Liidu Väljaannete Talituse veebilehel asuvas institutsioonidevahelises stiilijuhises (http://publications.europa.eu/code/en/en-5000600.htm) ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid.

Riik	Kood
Austria	AT
Belgia	BE
Bulgaaria	BG
Küpros	CY
Tšehhi	CZ
Taani	DK
Eesti	EE
Soome	FI
Prantsusmaa	FR
Saksamaa	DE
Kreeka	EL
Ungari	HU
Island	IS
Iirimaa	IE
Itaalia	IT
Läti	LV
Liechtenstein	LI
Leedu	LT
Luksemburg	LU
Norra	NO
Malta	MT
Madalmaad	NL
Poola	PL
Portugal	PT
Rumeenia	RO
Slovakkia	SK
Sloveenia	SI
Hispaania	ES
Rootsi	SE
Šveits	CH
Ühendkuningriik	UK

Rahvusvaheliste ohutusasutuste koodid tuleks koostada samamoodi. Praegu on ainult üks selline asutus: La Manche’i tunneli ohutusasutus. Kasutada tuleb järgmist koodi:

Rahvusvaheline ohutusasutus	Kood
La Manche’i tunneli valitsustevaheline komisjon	CT

LAHTER 2 – DOKUMENDI LIIK (KAHEKOHALINE NUMBER)

Dokumendi liigi võimaldavad kindlaks määrata kaks numbrit:

—	esimese numbriga määratakse kindlaks dokumendi üldine kategooria;

—	teise numbriga määratakse dokumendi alaliik.

Seda nummerdamissüsteemi võib laiendada, kui tekib vajadus lisakoodide järele. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite teadaolevate võimalike kombinatsioonide loetelu ning sõidukite kasutuselevõtulubade kombinatsioonid:

Numbrikombinatsioon lahtri 2 jaoks	Dokumendi liik	Dokumendi alaliik
[0 1]	Litsentsid	Raudteeveo-ettevõtjate litsentsid
[0 x]	Litsentsid	muud
[1 1]	Ohutustunnistus	A osa
[1 2]	Ohutustunnistus	B osa
[1 x]	Reserveeritud	Reserveeritud
[2 1]	Ohutusluba
[2 2]	Reserveeritud	Reserveeritud
[2 x]	Reserveeritud	Reserveeritud
[3 x]	Reserveeritud, näiteks veeremi, infrastruktuuri hoolduse või muu jaoks
[4 x]	Reserveeritud teavitatud asutuste jaoks	Näiteks erinevat tüüpi teavitatud asutused
[5 1] ja [5 5] (11)	Kasutuselevõtuluba	Mootorveeremid
[5 2] ja [5 6] (11)	Kasutuselevõtuluba	Reisivagunid
[5 3] ja [5 7] (11)	Kasutuselevõtuluba	Kaubavagunid
[5 4] ja [5 8] (11)	Kasutuselevõtuluba	Erisõidukid
[5 9] (12)	Sõidukitüübiluba
[6 0]	Kasutuselevõtuluba	Infrastruktuuri, energiavarustuse ning raudteeäärse juhtseadmete koostu allsüsteem
[6 1]	Kasutuselevõtuluba	Infrastruktuuri allsüsteem
[6 2]	Kasutuselevõtuluba	Energiavarustuse allsüsteem
[6 3]	Kasutuselevõtuluba	Raudteeäärse juhtseadmete koostu allsüsteem
[7 1]	Vedurijuhiluba	Järjenumbrid kuni 9 999ni (kaasa arvatud)
[7 2]	Vedurijuhiluba	Järjenumbrid 10 000–19 000 (kaasa arvatud)
[7 3]	Vedurijuhiluba	Järjenumbrid 20 000–29 000 (kaasa arvatud)
[8 x] … [9 x]	Reserveeritud (kaks dokumendiliiki)	Reserveeritud (iga kohta kümme alaliiki)

LAHTER 3 – VÄLJAANDMISE AASTA (NELJAKOHALINE NUMBER)

Selle lahtri numbrid tähistavad loa väljaandmise aastat (ette nähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).

LAHTER 4 – JÄRJENUMBER

Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga dokumendi väljaandmisel, olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud loaga. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse või luba peatatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.

Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.

3. liide

TÜHISTAMISE KOODID

Tähis	Tühistamisviis	Kauba kirjeldus
00	Puudub	Sõiduki registreerimine kehtib.
10	Registreerimine peatatud Põhjus täpsustamata	Sõiduki registreerimine on omaniku või valdaja taotlusel või NSA või registreerimisüksuse otsusega peatatud.
11	Registreerimine peatatud	Sõiduk on määratud töökorras ladustamisele mitteaktiivse või strateegilise reservina.
20	Registreerimine üle kantud	Sõiduk on teadaolevalt uue numbriga või teises NVRis uuesti registreeritud jätkuvaks kasutuseks Euroopa raudteevõrgustikus (või selle osas).
30	Tühistamine Põhjus täpsustamata	Sõiduki registreerimine Euroopa raudteevõrgustikus kasutamiseks on lõppenud ilma teadaoleva uuesti registreerimiseta.
31	Tühistamine	Sõiduk on määratud jätkuvaks kasutamiseks raudteesõidukina väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku.
32	Tühistamine	Sõiduk on määratud peamiste koostalitlusvõimeliste komponentide/moodulite/varuosade taastamiseks või oluliseks ümberehituseks.
33	Tühistamine	Sõiduk on määratud lammutamisele ja materjalide (sh oluliste varuosade) kõrvaldamisele ringlussevõtuks.
34	Tühistamine	Sõiduk on määratud „säilitatavaks ajalooliseks veeremiks” kasutamiseks selleks eraldatud võrgustikus või seisvana näitamiseks, väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku.

Koodide kasutamine

—	Kui tühistamise põhjust ei ole täpsustatud, kasutatakse registreerimisstaatuse muutmise märkimiseks koode 10, 20 ja 30.

—	Kui tühistamise põhjus on teada: NVRi andmebaasis saadaolevad valikud on koodid 11, 31, 32, 33 ja 34. Kõnealuste koodide aluseks on üksnes teave, mille valdaja või omanik on registreerimisüksusele andnud.

Registreerimisega seotud probleemid

—	Sõidukit, mille registreerimine on peatatud või tühistatud, ei tohi Euroopa raudteevõrgustikus asjaomase registreerimisnumbri all käitada.

—	Registreerimise taasaktiveerimiseks pärast selle peatamist peab registreerimisüksus tegema kindlaks peatamise põhjustanud asjaolud.

—	Komisjoni otsuse 2006/920/EÜ (13) artiklis 1b ja komisjoni otsuse 2008/231/EÜ (14) (muudetud otsusega 2010/640/EL (15)) artiklis 1b sätestatud tingimustele vastav registreerimise ülekandmine tähendab seda, et sõiduk registreeritakse uuesti ja sellest tulenevalt vana registreerimine tühistatakse.

4. liide

REGISTREERIMISE STANDARDVORM

5. liide

SÕNASTIK

Lühend	Määratlus
CCS	Juhtkäsud ja signaalimine (Contol Command System)
SRÜ	Sõltumatute Riikide Ühendus
COTIF	Rahvusvaheliste raudteevedude konventsioon (Convention concerning International Carriage by Rail)
CR	Tavaraudteevõrgustik (Conventional Rail (System))
DB	Andmebaas
EC	Euroopa Komisjon
EC VVR	Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralized Virtual Vehicle Register)
EIN	Euroopa tunnusnumber (European Identification Number)
EN	Euroopa standard (Euronorm)
EVN	Euroopa raudteeveereminumber
ERA	Euroopa Raudteeagentuur, ka „agentuur” (European Railway Agency)
ERATV	Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register
ERTMS	Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (European Rail Traffic Management System)
EU	Euroopa Liit
HS	Kiirraudteevõrgustik (High speed (System))
IB	Uurimisasutus (Investigating Body)
ISO	Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
IM	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja
INF	Infrastruktuur
IT	Infotehnoloogia
LR	Kohalik register (Local Register)
NoBo	Teavitatud asutus
NSA	Riiklik ohutusasutus (National Safety Authority)
NVR	Riiklik raudteeveeremi register (National Vehicle Register)
OPE (TSI)	Käitamine ja liikluskorraldus (KTK) (Traffic Operation and management (TSI))
OTIF	Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail)
RE	Registreerimisüksus (Registration Entity), näiteks NVRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus
RB	Reguleeriv asutus
RIC	Vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations governing the reciprocal use of carriages and brake vans in international traffic)
RIV	Vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations concerning the reciprocal use of wagons in international traffic)
RV või RST	Raudteeveerem (Rolling Stock)
RSRD (TAF)	Raudteeveeremi viiteandmebaas (TAF) (Rolling Stock Reference Database (TAF))
RU	Raudteeveo-ettevõtja (Railway Undertaking)
SEDP (TAF)	Euroopa strateegiline arenduskava (TAF) (Strategic European Deployment Plan (TAF))
TAF (TSI)	Kaubaveo telemaatikarakendused (KTK) (Telematic Application for Freight (TSI))
TSI	Koostalitluse tehniline kirjeldus – KTK (Technical Specification for Interoperability TSI)
VKM	Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking)
VKMR	Veeremi valdaja tähiste register (Vehicle Keeper Marking Register)
VVR	Virtuaalne raudteeveeremi register (Virtual Vehicle Register)
WAG (TSI)	Kaubavagun (KTK) (Wagon (TSI))
WIMO (TAF)	Vagunite ja ühendveoüksuste kasutamise andmebaas (TAF) (Wagon and Intermodal Operational Database (TAF))

”

(1) Komisjoni otsuste 2006/920/EÜ ja 2008/231/EÜ (muudetud otsusega 2009/107/EÜ) kohaselt kasutatakse sama nummerdamissüsteemi nii kiirraudteel kasutatavate kui ka tavaliste veeremite puhul.

(2) Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 26 lubatud sõidukitüüpide puhul.

(3) Direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 34 ette nähtud register.

(4) Direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki alusel väljaantud luba või enne direktiivi 2008/57/EÜ ülevõtmist kehtinud lubade andmise korra alusel väljaantud luba.

(5) Registreerimisüksus (edaspidi „RE”) on vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 1 punktile b igas liikmesriigis määratud NVRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus.

(6) Nagu on ette nähtud liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni Luksemburgi protokolliga raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta, alla kirjutatud Luxembourgis 23. veebruaril 2007.

(7) AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul kasutuselevõetud uutele sõidukitele tuleks siiski anda standardne riigikood.

(8) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

(9) ELT L 110, 20.4.2001, lk 1.

(10) Kui sõidukil on rohkem kui üks B-süsteem, märgitakse iga süsteemi individuaalne kood.

Numbriline kood koosneb kolmest märgist, milles:

—	1xx kasutatakse signaalimissüsteemiga varustatud sõidukite puhul;

—	2xx kasutatakse raadioga varustatud sõidukite puhul.

Xx vastab CCS KTK B lisa numbrilisele koodile.

(11) Kui järjenumbri lahtri jaoks reserveeritud neli kohta kasutatakse aasta jooksul täielikult ära, muutuvad lahtri 2 numbrid järgmiselt:

—	mootorveeremite puhul tuleb [5 1] asemele [5 5];

—	veetavate reisivagunite puhul tuleb [5 2] asemele [5 6];

—	kaubavagunite puhul tuleb [5 3] asemele [5 7];

—	erisõidukite puhul tuleb [5 4] asemele [5 8].

(12) Lahtri 4 numbrid määratakse järgmiselt:

—	1 000–1 999 vedukitele,

—	2 000–2 999 reisivagunitele,

—	3 000–3 999 kaubavagunitele,

—	4 000–4 999 eriveeremitele.

(13) ELT L 359, 18.12.2006, lk 1.

(14) ELT L 84, 26.3.2008, lk 1.

(15) ELT L 280, 26.10.2010, lk 29.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.043.est
Euroopa Liidu Teataja		L 43

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 17. veebruar 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 137/2011, 16. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 138/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes	9
		Komisjoni määrus (EL) nr 139/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	26
		Komisjoni määrus (EL) nr 140/2011, 16. veebruar 2011, millega tühistatakse suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel väljaantavate impordilitsentside taotluste esitamise peatamine	28
		Komisjoni määrus (EL) nr 141/2011, 16. veebruar 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	29
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2011/106/ÜVJP, 15. veebruar 2011, millega kohandatakse otsuses 2002/148/EÜ, millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Zimbabwega, sätestatud meetmeid ja pikendatakse nende kohaldamisaega	31
		2011/107/EL
	*	Komisjoni otsus, 10. veebruar 2011, millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (teatavaks tehtud numbri K(2011) 665 all) ( 1 )	33

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	120,5
	JO	87,5
	MA	64,8
	TN	102,0
	TR	99,5
	ZZ	94,9
0707 00 05	JO	204,2
	MK	171,4
	TR	181,4
	ZZ	185,7
0709 90 70	MA	46,6
	TR	112,9
	ZZ	79,8
0805 10 20	EG	58,7
	IL	65,6
	MA	56,3
	TN	55,4
	TR	71,0
	ZZ	61,4
0805 20 10	IL	147,7
	MA	87,3
	TR	79,6
	ZZ	104,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	66,4
	IL	118,8
	JM	80,9
	MA	115,0
	TR	59,8
	ZZ	88,2
0805 50 10	EG	62,1
	MA	49,3
	TR	50,8
	ZZ	54,1
0808 10 80	CA	91,1
	CL	54,0
	CM	52,0
	CN	72,6
	MK	51,2
	US	128,0
	ZZ	74,8
0808 20 50	AR	130,7
	CL	60,7
	CN	71,5
	US	113,1
	ZA	104,9
	ZZ	96,2

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	57,94	0,00
1701 11 90 (1)	57,94	0,00
1701 12 10 (1)	57,94	0,00
1701 12 90 (1)	57,94	0,00
1701 91 00 (2)	53,69	1,36
1701 99 10 (2)	53,69	0,00
1701 99 90 (2)	53,69	0,00
1702 90 95 (3)	0,54	0,20