9.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/1

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

11. november 2010,

Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2010/21)

(2011/65/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 26.2,

ning arvestades järgmist:

(1)	10. novembri 2006. aasta otsust EKP/2006/17 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (1) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna seoses eelkõige intressiriski maandamisega muudetakse otsust veelgi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

10. novembri 2006. aasta suunis EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis, (2) millele otsus EKP/2006/17 viitab, on uuesti sõnastatud ja kehtetuks tunnistatud 11. novembri 2010. aasta suunisega EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Suunise EKP/2010/20 artiklis 1 määratletud mõistetel on sama tähendus käesolevas otsuses.

2.   Teisi tehnilisi mõisteid kasutatakse käesolevas otsuses samas tähenduses nagu suunise EKP/2010/20 II lisas.

Artikkel 2

Kohaldamise ulatus

Käesolevas otsuses sätestatud eeskirju kohaldatakse EKP aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad bilanssi, EKP bilansivälise raamatupidamisarvestuse kirjeid, kasumiaruannet ja EKP raamatupidamise aastaaruande lisasid.

Artikkel 3

Raamatupidamise põhimõtted

Käesolevas otsuses kohaldatakse raamatupidamise põhimõtteid vastavalt suunise EKP/2010/20 artikli 3 määratlusele.

Artikkel 4

Varade ja kohustuste kajastamine

Finants- või muu vara/kohustus kajastatakse EKP bilansis vaid vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 4.

Artikkel 5

Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise EKP/2010/20 artiklis 5 sätestatud eeskirju.

II   PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 6

Bilansi ülesehitus

Bilansi ülesehituse aluseks on I lisas esitatud bilansiskeem.

Artikkel 7

Eraldised valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski katmiseks

Euroopa Keskpanga (EKP) tegevuse olemust arvestades võib EKP nõukogu kehtestada EKP bilansis eraldise valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski katmiseks. Nõukogu võtab vastu otsuse eraldise suuruse ja kasutamise osas EKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.

Artikkel 8

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui I lisas ei ole märgitud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks) ja mittekaubeldavate väärtpaberite ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub aasta lõpus turu keskmise kursi ja hinna alusel.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute, puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad” või „Mitmesugused muud varad” all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks, neid hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

a)	kui müüdavat kogust ei peeta oluliseks võrreldes tähtaja lõpuni hoitavate väärtpaberite portfelli kogumahuga;

b)	kui need väärtpaberid müüakse tähtpäeva kuul;

c)	erandlikus olukorras, nagu näiteks emitendi krediidivõime olulise halvenemise korral, või tulenevalt EKP nõukogu sellekohasest rahapoliitikaotsusest.

Artikkel 9

Pöördtehingud

Pöördtehingute üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 8.

Artikkel 10

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Kaubeldavate aktsiainstrumentide üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 9.

Artikkel 11

Väärtpaberite intressiriski maandamine tuletisinstrumentide abil

Intressiriski maandamise üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 10.

Artikkel 12

Sünteetilised instrumendid

Sünteetiliste instrumentide üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 11.

III   PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 13

Kasumi kajastamine

1.   Kasumi kajastamisele kohaldatakse suunise EKP/2010/20 artikli 13 lõikeid 1, 2, 3, 5 ja 7.

2.   Ümberhindluse erikontodel olevaid hoiuseid, mis on laekunud liikmesriigi, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, keskpangalt vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 49.2 kasutatakse realiseerimata kahjumi katmiseks, kui see ületab vastaval ümberhindluse tavakontol kajastatud varasemat ümberhindluskasumit vastavalt suunise EKP/2010/20 artikli 13 lõike 1 punktile c enne kõnealuse kahjumi katmist vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 33.2. Kulla, valuutade ja väärtpaberite ümberhindluse erikontode positsioone vähendatakse vastavate varade positsioonide vähendamise korral proportsionaalselt.

Artikkel 14

Tehingukulud

Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise EKP/2010/20 artiklit 14.

IV   PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 15

Üldeeskirjad

Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise EKP/2010/20 artiklit 15.

Artikkel 16

Välisvaluuta tähtpäevatehingud

Välisvaluuta tähtpäevatehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 16.

Artikkel 17

Valuutavahetustehingud

Valuutavahetustehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 17.

Artikkel 18

Futuurid

Futuuride üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 18.

Artikkel 19

Intressimäära vahetustehingud

Intressimäära vahetustehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 19. Aasta lõpul kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjum amortiseeritakse järgnevatel aastatel lineaarmeetodil. Intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul algab amortiseerimine tehingu väärtuspäevast.

Artikkel 20

Intressimäära tähtpäevalepingud

Intressimäära tähtpäevalepingute (FRA) raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 20.

Artikkel 21

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Väärtpaberitega tehtavate tähtpäevatehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2010/20 artikli 21 lõike 1 meetodile A.

Artikkel 22

Optsioonid

Optsioonide raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2010/20 artiklile 22.

V   PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

Artikkel 23

Skeemid

1.   EKP avaldatud aastabilansi skeem järgib II lisas toodud skeemi.

2.   EKP avaldatud kasumiaruande skeem vastab III lisale.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1.   Käesoleva otsuse tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, liidu seadustega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

2.   Kui mõnda konkreetset raamatupidamiskäsitlust ei ole käesolevas otsuses sätestatud ja nõukogu ei ole otsustanud teisiti, järgib EKP hindamispõhimõtteid vastavalt Euroopa Liidu poolt kasutusele võetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mis on asjakohased EKP tegevuse ja raamatupidamisarvestuse suhtes.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Otsus EKP/2006/17 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele ja loetakse vastavalt vastavustabelile V lisas.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 31. detsembril 2010.

---

(1)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 38.

(2)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

(3)  Vt käesoleva ELT lk 31.

---

---

---

---

---

---

9.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/17

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

25. november 2010,

eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2010/23)

(2011/66/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)	6. detsembri 2001. aasta otsust EKP/2001/16 osalevate liikmesriikide keskpankade 2002. majandusaasta emissioonitulu jaotuse kohta (1) on mitu korda oluliselt muudetud (2). Kuna otsust tuleb täiendavalt muuta, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

EKPSi põhikirja artikli 32.1 kohaselt on emissioonitulu rahapoliitilise funktsiooni täitmisel riikide keskpankadele (RKPd) kogunev tulu. EKPSi põhikirja artikli 32.2 kohaselt on iga RKP emissioonitulu võrdne tema aastatuluga, mis moodustub tema varadest, mis vastavad ringluses olevale sularahale, ja kohustustest krediidiasutuste ees seoses nende hoiustega. RKPd peavad need varad märgistama kooskõlas EKP nõukogu antavate suunistega. RKPd peaksid rahapoliitilise funktsiooni täitmisest tuleneva vara märgistama varana, mis vastab ringluses olevale sularahale ja krediidiasutuste hoiustest tulenevatele kohustustele. EKPSi põhikirja artikli 32.4 kohaselt vähendatakse iga RKP emissioonitulu summat summa võrra, mis on võrdne intressiga, mida see RKP maksab krediidiasutustele hoiustega seotud kohustustelt EKPSi põhikirja artikli 19 kohaselt.

(3)	Põhikirja artikli 32.5 kohaselt jaotatakse RKP emissioonitulu summa nende vahel proportsionaalselt nende EKP kapitali sissemakstud osadega.

(4)	EKPSi põhikirja artiklite 32.6 ja 32.7 kohaselt on EKP nõukogul pädevus anda suunised emissioonitulu jaotamisest tuleneva seisu arvelduseks, mida teeb EKP, ja võtma kõik muud EKPSi põhikirja artikli 32 rakendamiseks vajalikud meetmed.

(5)

Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutusele võtmise kohta) (3) artikli 10 kohaselt lasevad EKP ja RKPd käibele euros vääringustatud pangatähed. Nimetatud määruse artiklis 15 on sätestatud, et riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed jäävad oma kehtimisterritooriumi piires seaduslikuks maksevahendiks mitte kauem kui kuueks kuuks alates vastavast sularahavahetuse päevast. Seega tuleks sularahavahetuse aastat pidada eriliseks aastaks, sest ringluses olevad riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed võivad endiselt moodustada märkimisväärse osa ringluses olevatest pangatähtedest.

(6)

14. juuli 2006. aasta suunise EKP/2006/9 (euro sularahavahetuse teatud ettevalmistuste kohta ning euro pangatähtede ja müntide eeljaotuse ja kaaseeljaotuse kohta väljaspool euroala) (4) artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et nõuetele vastavatele tehingupooltele eeljaotatud euro pangatähed debiteeritakse nende tehingupoolte RKP juures peetaval kontol nimiväärtusega kooskõlas järgmise lineaardebiteerimise mudeliga: eeljaotatud pangatähtede kogusumma debiteeritakse kolmes osas, sularahavahetuse päevale järgneva esimese, neljanda ja viienda eurosüsteemi põhilise refinantseerimistehingu arveldamise päeval. Sularahavahetuse aasta emissioonitulu arvutamisel tuleb nimetatud lineaarset debiteerimisvalemit arvesse võtta.

(7)

Käesolev otsus on seotud 13. detsembri 2010. aasta otsusega EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta, (5) milles on ette nähtud, et euro pangatähti emiteerivad EKP ja RKPd. Otsuses EKP/2010/29 on kehtestatud ringluses olevate euro pangatähtede jaotus RKPde vahel proportsionaalselt nende EKP kapitali makstud osadega. Sama otsusega eraldatakse EKP-le 8 % ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. Euro pangatähtede jaotus eurosüsteemi liikmete vahel loob eurosüsteemisisesed saldod. Selliste eurosüsteemisiseste ringluses olevate euro pangatähtede saldode tasustamine mõjutab iga eurosüsteemi RKP tulusid ja seepärast tuleks selle suhtes kohaldada käesolevat otsust. Tulud, mida EKP saab RKPde eurosüsteemisiseste nõuete tasustamiselt, mis on seotud EKP osaga ringluses olevatest euro pangatähtedest, tuleks põhimõtteliselt jaotada RKPdele kooskõlas 25. novembri 2010. aasta otsusega EKP/2010/24 ringluses olevatelt euro pangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahepealse jaotamise kohta (6) proportsionaalselt nende osaga kapitali märkimise aluses tulu tekkimise majandusaastal.

(8)

Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste nõuete ja kohustuste netojääk intresside tasumisel tuleks rakendada objektiivset kriteeriumi, mis määratleks raha hinna. Sellega seoses peetakse asjakohaseks põhiliste refinatseerimistehingute intressimäära, mida eurosüsteem kasutab põhiliste refinatseerimistehingute pakkumistes.

(9)

EKPSi põhikirja artikli 32.2 kohase RKPde emissioonitulu arvutamisel tuleks kohustuste baasi hulka arvata ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed netokohustused, sest need on samaväärsed ringluses olevate pangatähtedega. Ringluses olevate euro pangatähtede eurosüsteemisiseste saldode intressi arvelduse tulemuseks on seega eurosüsteemi emissioonitulu suurema osa jaotamine RKPde vahel proportsionaalselt nende poolt EKP kapitali makstud osadega. Neid eurosüsteemisiseseid saldosid tuleks korrigeerida, et võimaldada RKPde bilansside ja kasumiaruannete järkjärgulist kohandamist. Korrigeerimise aluseks peaks olema iga RKP ringluses olevate pangatähtede väärtus euro pangatähtede kasutuselevõtule eelnenud ajavahemiku jooksul. Kõnealuseid korrigeerimisi tuleks teha igal aastal kindla valemi kohaselt kuni viis aastat.

(10)	Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimine on välja arvutatud nii, et see kompenseeriks võimalikud märkimisväärsed muudatused RKPde tuludes, mis võivad tuleneda euro pangatähtede kasutuselevõtust ja sellele järgnevast emissioonitulu jaotamisest.

(11)	EKPSi põhikirja artiklis 32 sätestatud üldreegleid kohaldatakse ka tulule, mis tekib ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede mahakandmisest.

(12)

EKPS põhikirja artikli 32.5 kohaselt jaotatakse RKPde kogu emissioonitulu RKPde vahel vastavalt nende osale EKP sissemakstud kapitalis. Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 32.7 on EKP nõukogu pädevuses võtta vastu meetmeid, mis on vajalikud artikli 32 rakendamiseks. See hõlmab ka pädevuse võtta ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede kustutamisest tuleneva tulu jaotuse otsuse tegemisel arvesse muid tegureid. Seega on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt nõutav, et arvesse võetaks ajavahemikku, mille jooksul ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed emiteeriti. Selle konkreetse tulu jaotuse alus peab seetõttu arvestama nii vastavat osa EKP kapitalis kui ka emissiooni kestust.

(13)	Euro pangatähtede ringlusest kõrvaldamist tuleb reguleerida iseseisvate otsustega 20. märtsi 2003. aasta otsuse EKP/2003/4 (euro pangatähtede nimiväärtuste, iseloomulike tunnuste, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta) (7) artikli 5 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   RKP– eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi keskpank;

b)   kohustuste baas– kohustuste summa iga riigi keskpanga bilansis käesoleva otsuse I lisa kohaselt;

c)   märgistatavad varad– kohustuste baasile vastav varade summa iga riigi keskpanga bilansis käesoleva otsuse II lisa kohaselt;

d)   ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod– riigi keskpanga ja EKP või kahe riigi keskpanga vahelised nõuded ja kohustused, mis tulenevad otsuse EKP/2010/29 artikli 4 kohaldamisest;

e)   kapitali märkimise alus– RKPde protsendina väljendatud osalused EKP kapitali märkimises, mis kehtivad vastaval majandusaastal ja mis saadakse, rakendades RKPde osakaalusid kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29.1 tähenduses;

f)   krediidiasutus– a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (8) artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a mõistes, vastavalt rakendussätetele riigi õiguses, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel;

g)   ühtlustatud bilanss– bilanss, mis on sätestatud 11. novembri 2010. aasta suunise EKP/2010/20 (Euroopa Keskpankade Süsteemi aruandluse ja raamatupidamise õigusliku raamistiku kohta) (9) VIII lisas;

h)   viitemäär– viimane intressi piirmäär, mida eurosüsteem kasutab põhiliste refinatseerimistehingute pakkumistes 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (10) I lisa punkti 3.1.2 kohaselt. Kui ühel ja samal päeval toimub mitme põhilise refinatseerimistehingu arveldus, kasutatakse samal ajal teostatud tehingute intressi piirmäärade aritmeetilist keskmist;

i)   sularahavahetuse päev– päev, mil euro pangatähed ja mündid saavad eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi seaduslikuks maksevahendiks;

j)   vaatlusperiood– ajavahemik, mis kestab 24 kuud ja algab 30 kuud enne sularahavahetuse päeva;

k)   sularahavahetuse aasta– ajavahemik, mis kestab 12 kuud ja algab sularahavahetuse päeval;

l)   päevakurss– igapäevane valuutavahetuse viitekurss, mis põhineb päevakooskõlastustel Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankade ja muude keskpankade vahel ning toimub tavaliselt 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi;

m)   ringlusest kõrvaldatud pangatähed– mis tahes euro pangatähtede liik või seeria, mis on kõrvaldatud ringlusest otsuse EKP/2003/4 artikli 5 alusel tehtud EKP nõukogu otsuse alusel;

n)   emissiooni jaotuse alus– kapitali märkimise keskmine alus ajavahemikul, mil emiteeriti ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede liigid või seeriad;

o)   emissiooni ajavahemik– euro pangatähtede liigi või seeriaga seotud ajavahemik, mis algab päeval, kui selle liigi või seeria euro pangatähtede esmaemissioon kirjendatakse kohustuste baasis, ja lõpeb päeval, kui selle liigi või seeria pangatähtede viimane emissioon kirjendatakse kohustuste baasis;

p)   mahakandmine– ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede kustutamine bilansikirjest „ringluses olevad pangatähed”.

Artikkel 2

Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod

1.   Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod arvutatakse kuude kaupa ning need kirjendatakse EKP ja RKPde raamatupidamisarvestuses kuu esimesel pangapäeval eelmise kuu viimase pangapäeva väärtuspäevaga.

Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kirjendatakse esimeses lõikes osutatud ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod EKP ja RKPde raamatupidamises sularahavahetuse päeva väärtuspäevaga.

Eurosüsteemisisesed ringluses olevate euro pangatähtede saldod tuleb perioodil alates esimese aasta, millest alates viieaastast korrektsiooni EKPSi põhikirja artikli 29.3 kohaselt kohaldatakse, 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini arvutada kapitali märkimise korrigeeritud alusel, mida kohaldatakse eelmise aasta 31. detsembril ringluses olevatele euro pangatähtedele.

2.   Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste saldode, sealhulgas käesoleva otsuse artikli 4 rakendamisest tulenevate saldode intressid makstakse viitemäära alusel.

3.   Lõikes 2 osutatud tasustamine teostatakse TARGET2-maksetena kord kvartalis.

Artikkel 3

Emissioonitulu arvutamise meetod

1.   Iga RKP emissioonitulu määratakse, mõõtes tegelikku tulu, mis tuleneb raamatupidamises kirjendatud märgistatavatest varadest. Sellest erandina ei loeta kulda tuluallikaks ning 2. juuli 2009. aasta otsuse EKP/2009/16 (tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta) (11) alusel rahapoliitika eesmärgil hoitavatest väärtpaberitest saadav tulu võetakse arvesse viitemäära alusel.

2.   Kui RKP märgistatavate varade väärtus on suurem või väiksem kui tema kohustuste baasi väärtus, tasaarvestatakse see vahe, kohaldades vahe väärtuse suhtes viitemäära.

Artikkel 4

Eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimine

1.   Emissioonitulu arvutamisel korrigeeritakse iga RKP euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseseid saldosid hüvitussumma võrra, mis määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:

C = (K – A) × S,

kus:

C	on hüvitussumma,
K	on iga RKP jaoks eurosumma, mis saadakse, kohaldades kapitali märkimise alust vaatlusperioodil ringluses olnud pangatähtede keskmise väärtuse suhtes, kusjuures pangatähtede summa eurole ülemineva liikmesriigi vääringus esitatakse eurodes vaatlusperioodi päevakursside kohaselt,
A	on vaatlusperioodil ringluses olnud iga RKP pangatähtede keskmine väärtus eurodes vaatlusperioodi päevakursside kohaselt,
S	on iga majandusaasta puhul alates sularahavahetuse päevast järgmine koefitsient: Majandusaasta Koefitsient Sularahavahetuse aasta 1 Sularahavahetuse aasta pluss üks aasta 0,8606735 Sularahavahetuse aasta pluss kaks aastat 0,7013472 Sularahavahetuse aasta pluss kolm aastat 0,5334835 Sularahavahetuse aasta pluss neli aastat 0,3598237 Sularahavahetuse aasta pluss viis aastat 0,1817225

2.   RKPde hüvitussummade summa on 0.

3.   Hüvitussummad arvutatakse iga kord, kui liikmesriik võtab kasutusele euro või kui EKP kapitali märkimise alus muutub.

4.   RKP ühinemisel eurosüsteemiga jagatakse selle RKP hüvitussumma teiste RKPde vahel vastavalt RKPde osale kapitali märkimise aluses, kasutades vastupidist märki (+/–) ja see täiendab hüvitussummasid, mis kehtivad teiste RKPde vahel.

5.   Hüvitussummad ja neid tasakaalustavad raamatupidamiskirjed kirjendatakse iga RKP raamatupidamises eraldi eurosüsteemisisestel kontodel, kusjuures väärtuspäevaks on sularahavahetuse päev ning sama kuupäev on väärtuspäev igal korrigeerimisperioodile järgneval aastal. Hüvitussummasid tasakaalustavaid raamatupidamiskirjeid ei tasustata.

6.   Kui pangatähtede ringluses esinevad käesoleva otsuse III lisas osutatud asjaolud, korrigeeritakse iga RKP ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseseid saldosid vastavalt selle lisa ja mitte lõike 1 sätetele.

7.   Käesolevas artiklis sätestatud eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimist ei kohaldata alates vastavale sularahavahetuse aastale järgneva kuuenda aasta esimesest päevast.

Artikkel 5

Emissioonitulu arvutamine ja jaotamine

1.   Iga RKP emissioonitulu arvutab EKP iga päev. Arvutuste aluseks on raamatupidamisandmed, mille RKPd EKP-le esitavad. EKP teatab kumuleerunud summad RKPdele kord kvartalis.

2.   Iga RKP emissioonitulu summat vähendatakse summa võrra, mis on võrdne intressidega, mis on kogunenud või mida makstakse seoses kohustuste baasi kuuluvate kohustustega ja kooskõlas kõigi EKPSi põhikirja artikli 32.4 teise lõigu põhjal tehtud EKP nõukogu otsustega.

3.   Iga RKP emissioonitulu summa jaotamine proportsionaalselt kapitali märkimise alusega toimub iga majandusaasta lõpus.

Artikkel 6

Euro pangatähtede mahakandmisest tuleneva tulu arvestus ja jaotus

1.   Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed kuuluvad kohustuste baasi, kuni nad vahetatakse välja või kantakse maha, olenevalt kumb sündmus toimub esimesena.

2.   EKP nõukogu võib teha otsuste ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede mahakandmise kohta ning sel juhul määratleb ta mahakandmise kuupäeva ja eraldiste kogusumma, mis on vajalik nende ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede jaoks, mis kuuluvad vahetamisele.

3.   Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede mahakandmine toimub järgmiselt:

a)

mahakandmise päeval vähendatakse EKP ja RKPde bilansikirjet „ringluses olevad pangatähed” summa võrra, mis vastab kõrvaldamisele kuuluvatele ringluses olevatele pangatähtedele. Selleks korrigeeritakse ringluses olnud ja sealt kõrvaldatud euro pangatähtede summad proportsionaalsete summade suhtes, mis on kooskõlas emissiooni jaotuse alusega, ja vahed tasaarvestatakse EKP ja RKPde vahel;

b)	ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede korrigeeritud summa kantakse maha bilansikirjel „Ringluses olevad pangatähed” ja kirjendatakse RKP kasumi ja kahjumi kontodel;

c)	iga RKP peab moodustama eraldise ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede jaoks, mis kuuluvad vahetamisele. Eraldise suurus peab vastama asjaomase RKP osale kogueraldises, mis arvutatakse emissiooni jaotuse alust kasutades.

4.   Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed, mis vahetatakse pärast mahakandmise kuupäeva, tuleb kirjendada selle RKP raamatupidamises, kes on need vastu võtnud. Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed jaotatakse RKPde vahel vähemalt kord aastas emissiooni jaotuse aluse põhjal ja nad tasaarvestavad omavahel vahed. Juhul kui tulu ületab eraldist, tasaarvestab iga RKP proportsionaalse summa oma eraldisega ja kirjendab vastava kulu oma kasumi ja kahjumi kontol.

5.   EKP nõukogu vaatab kogueraldise läbi kord aastas.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Otsus EKP/2001/16 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele ja lähtuda tuleb vastavustabelist V lisas.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 31. detsembril 2010.

---

(1)  EÜT L 337, 20.12.2001, lk 55.

(2)  Vt IV lisa.

(3)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

(4)  ELT L 207, 28.7.2006, lk 39.

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26. Otsus EKP/2010/29 on vastu võetud enne otsuse EKP/2010/23 avaldamist.

(6)  ELTs veel avaldamata. Otsus EKP/2010/24 on vastu võetud enne otsuse EKP/2010/23 avaldamist.

(7)  ELT L 78, 25.3.2003, lk 16.

(8)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(9)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 31.

(10)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(11)  ELT L 175, 4.7.2009, lk 18.

---

---

---

---

---

---

9.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/26

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

13. detsember 2010,

euro pangatähtede emiteerimise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2010/29)

(2011/67/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 128 lõike 1 ja EKPSi põhikirja artikli 16 kohaselt on Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogul ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidus. Nende sätete alusel võivad EKP ja RKPd emiteerida euro pangatähti, mis on ainsad pangatähed, millel on liikmesriikides, mille rahaühik on euro, seadusliku maksevahendi staatus. Liidu õigusega on ette nähtud süsteem, mille kohaselt pangatähtede emitente võib olla mitu. Euro pangatähti emiteerivad EKP ja RKPd.

(2)	Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (1) artikli 10 kohaselt lasevad EKP ja RKPd alates 1. jaanuarist 2002 ringlusse euros vääringustatud pangatähed. Euro pangatähtede puhul on tegemist sama ühisrahaga, mille suhtes kohaldatakse ühtset õiguslikku režiimi.

(3)	Euro pangatähtede emiteerimise suhtes ei ole vaja rakendada koguselisi või muid piiranguid, sest pangatähtede ringlusse laskmine on nõudlusest lähtuv protsess.

(4)

20. märtsi 2003. aasta otsus EKP/2003/4 euro pangatähtede nimiväärtuste, iseloomulike tunnuste, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (2) sätestab ühised reeglid euro pangatähtede kohta. EKP on kehtestanud euro pangatähtede ühised tehnilised iseloomulikud tunnused ja kvaliteedi kontrollimise meetmed, millega tagatakse, et euro pangatähed vastavad sellistele tunnustele. Sellest tulenevalt on kõigi euro pangatähtede füüsiline kuju sama ja nad on sama kvaliteediga ning sama nimiväärtusega pangatähti ei saa üksteisest eristada.

(5)

Eurosüsteemi liikmed peaksid kõigi euro pangatähtede suhtes kohaldama samasuguseid vastuvõtmis- ja käitlemisnõudeid olenemata sellest, kes on konkreetsed pangatähed ringlusse lasknud. Euro pangatähtede suhtes ei kohaldata korda, mille kohaselt saadetakse riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed tagasi need emiteerinud keskpanka. Euro pangatähtede emiteerimise kord lähtub põhimõttest, et euro pangatähti ei saadeta tagasi nende päritoluriiki.

(6)

EKPSi põhikirja artikli 29.1 kohaselt määratakse igale Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks olevale keskpangale osakaal EKP kapitali märkimise aluses, nagu on ette nähtud 12. detsembri 2008. aasta otsuses EKP/2008/23 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses; (3) nimetatud osakaal põhineb iga liikmesriigi rahvaarvul ja sisemajanduse kogutoodangul ning see reguleerib sissemakseid EKP kapitali, RKPde välisvaluutareservide ülekandmist EKP-le, RKPde emissioonitulu jaotamist ning EKP kasumi ja kahjumi jagamist.

(7)

Euro rahatähed on seaduslikud maksevahendid kõigis liikmesriikides, mille rahaühik on euro, nad ringlevad euroalal vabalt, eurosüsteemi liikmed võivad neid reemiteerida ning neid võib hoida ja kasutada ka väljaspool euroala. Seepärast jaotatakse ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtuse emiteerimisega seotud kohustused kõigi eurosüsteemi liikmete vahel objektiivsete kriteeriumide põhjal. Asjakohane kriteerium on iga RKP osa EKP sissemakstud kapitalis. See osa saadakse EKPSi põhikirja artiklis 29.1 osutatud kapitali märkimise aluse proportsionaalsel rakendamisel RKPde suhtes. Seda kriteeriumi ei saa kohaldada EKP suhtes ja seega määrab EKP emiteeritavate euro pangatähtede protsentuaalse osa kindlaks EKP nõukogu.

(8)

EKPSi põhikirja artiklite 9.2 ja 12.1 alusel, millega nähakse ette eurosüsteemi tehingute detsentraliseerimise põhimõte, usaldatakse kõigi euro pangatähtede, ka EKP emiteeritud pangatähtede ringlusse laskmine ja ringlusest kõrvaldamine, RKPdele. Nimetatud põhimõtte kohaselt tegelevad RKPd ka euro pangatähtede füüsilise käitlemisega.

(9)

Pangatähtede jaotamise aluse kohaselt igale RKP-le eraldatud euro pangatähtede väärtuse ja sellise RKP poolt ringlusse lastavate euro pangatähtede väärtuse vahe põhjal peaksid tekkima eurosüsteemisisesed saldod. Kuna EKP ei lase euro pangatähti ringlusse, peaksid tal olema eurosüsteemisisesed nõuded RKPde suhtes tema emiteeritavate euro pangatähtede osa väärtuses. Selliste eurosüsteemisiseste saldode tasustamine mõjutab RKPde tulusid ja seepärast kohaldatakse nende suhtes EKPSi põhikirja artiklil 32 põhinevat 25. novembri 2010. aasta otsust EKP/2010/23 liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpankade emissioonitulu jaotamise kohta (4).

(10)

Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsuse 2010/416/EÜ (vastavalt aluslepingu artikli 140 lõikele 2 euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011) (5) artikli 1 kohaselt täidab Eesti euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja 2003. aasta ühinemisakti (6) artiklis 4 nimetatud erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2011.

(11)

Arvestades, et 1. jaanuaril 2011 võtab Eesti kasutusele euro, tuleb 6. detsembri 2001. aasta otsust EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta (7) muuta selleks, et määrata kindlaks 1. jaanuarist 2011 kohaldatav pangatähtede jaotamise alus. Kuna otsust EKP/2001/15 on juba korduvalt muudetud, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „RKP”– rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi keskpank;

b)   „euro pangatäht”– pangatäht, mis vastab otsuses EKP/2003/4 sätestatud nõuetele ja EKP nõukogu kehtestatud tehnilistele näitajatele;

c)   „kapitali märkimise alus”– RKPde (protsendina väljendatud) osalused EKP kapitali märkimises, mis kehtivad vastaval majandusaastal ja mis saadakse, rakendades riikide keskpankadele osakaalusid kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29.1 tähenduses;

d)   „pangatähtede jaotamise alus”– protsent, mis tuleneb EKP osa arvesse võtmisest euro pangatähtede koguemissioonis ja kapitali märkimise aluse (ümardatuna lähima 0,0005 protsendipunkti kordseni) kohaldamisest RKPde osale selles kogusummas. Kui saadud protsendid ei summeeru 100 protsendiks, tuleb vahe hüvitada järgmiselt i) kui kogusumma on alla 100 %, lisatakse 0,0005 protsendipunkti tõusvas järjekorras, alustades väikseimatest osadest, kuni jõutakse täpselt 100 protsendini; või ii) kui kogusumma on üle 100 %, lahutatakse 0,0005 protsendipunkti langevas järjekorras, alustades suurimatest osadest, kuni jõutakse täpselt 100 protsendini. Käesoleva otsuse lisa määratleb pangatähtede jaotamise aluse, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 2

Euro pangatähtede emiteerimine

Euro pangatähti emiteerivad EKP ja RKPd.

Artikkel 3

Emitentide kohustused

1.   RKPd lasevad euro pangatähed ringlusse ja kõrvaldavad need ringlusest ning tegelevad kõigi euro pangatähtede, kaasa arvatud EKP emiteeritud pangatähtede füüsilise käitlemisega.

2.   RKPd võtavad omaniku taotlusel vastu kõik euro pangatähed, et vahetada need samaväärsete euro pangatähtede vastu või kontoomanike puhul kanda vastuvõtvas RKPs olevatele kontodele.

3.   RKPd käsitavad kõiki enda vastuvõetud euro pangatähti kohustustena ning töötlevad neid samal viisil.

4.   RKPd ei kanna enda vastuvõetud euro pangatähti üle teistele RKPdele ning hoiavad need kordusemissiooniks. Erandkorras ja kooskõlas võimalike EKP nõukogu kehtestatud eeskirjadega:

a)	vastuvõttev RKP võib hävitada rikutud, kahjustatud, kulunud või ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed ja

b)	RKPde valduses olevad euro pangatähed võib logistilistel põhjustel eurosüsteemi raames partiidena ümber jaotada.

Artikkel 4

Euro pangatähtede jaotamine eurosüsteemi raames

1.   Ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi liikmete vahel pangatähtede jaotamise aluse kohaselt.

2.   Pangatähtede jaotamise aluse kohaselt igale RKP-le eraldatud euro pangatähtede väärtuse ja selle RKP poolt ringlusse lastavate euro pangatähtede väärtuse vahe põhjal tekivad eurosüsteemisisesed saldod. EKP peab arvestust RKPde eurosüsteemisiseste nõuete üle, mis on proportsionaalsed nende osaga kapitali märkimise aluses ja mis võrduvad tema emiteeritavate euro pangatähtede väärtusega.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Otsus EKP/2001/15 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2011.

---

(1)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

(2)  ELT L 78, 25.3.2003, lk 16.

(3)  ELT L 21, 24.1.2009, lk 66.

(4)  ELTs veel avaldamata.

(5)  ELT L 196, 28.7.2010, lk 24.

(6)  Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(7)  EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.

---

---

---

9.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/31

---

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

11. november 2010,

raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2010/20)

(2011/68/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)	10. novembri 2006. aasta suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta (1) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna seoses eelkõige intressiriski maandamise ja SDR positsioonide ümberhindlusega muudetakse suunist veelgi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandekohustus EKPSi põhikirja artikli 15 alusel.

(3)	Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja tegevuse eesmärgil EKPS konsolideeritud bilansi.

(4)	Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu artikli 26 kohaldamiseks reeglid, mis on vajalikud RKPde tegevuse raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimiseks.

(5)	RKPde poolt igal aastal avaldatavates finantsaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste tasustamise ja emissioonitulu kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „RKP”– liikmesriigi, mille rahaühik on euro, keskpank;

b)   „eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgid”– eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 15 ja 26;

c)   „aruandeüksus”– EKP või RKP;

d)   „kvartaalne ümberhindluspäev”– kvartali viimane kalendripäev;

e)   „konsolideerimine”– raamatupidamismenetlus, millega koondatakse erinevate iseseisvate juriidiliste isikute finantsnäitajad nii, nagu oleks tegu ühe majandusüksusega;

f)   „sularahavahetuse aasta”– 12 kuud alates päevast, mil euro pangatähed ja mündid saavad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, seaduslikuks maksevahendiks;

g)   „pangatähtede jaotamise alus”– protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis, mille suhtes kohaldatakse RKP osa kapitali märkimise aluses vastavalt 13. detsembri 2010. aasta otsusele EKP/2010/29 euro pangatähtede emissiooni kohta (2);

h)   „krediidiasutus”– a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (3) artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a mõistes, vastavalt rakendussätetele riigi õiguses, mille üle teostab järelelvalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.

2.   Muud käesolevas suunises kasutatud tehnilised mõisted on määratletud II lisas.

Artikkel 2

Kohaldamise ulatus

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.

2.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKPSi põhikirjaga kehtestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ulatuses. Seega ei kohaldata seda RKPde riigisisestele aruannetele ega finantsaruannetele. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus eurosüsteemi ja riikide normide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma riigisiseses aruandluses ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.

Artikkel 3

Raamatupidamise põhimõtted

Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)   tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad järgmistest kvaliteedinõuetest: arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestusel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende olemus ja tegelik majanduslik sisu;

b)   usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole, ja et realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpul kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol. Usaldatavuse põhimõttega ei ole kooskõlas varjatud reservid ja kirjete tahtlik vääritimärkimine bilansis ja kasumiaruandes;

c)   bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja finantsaruannete asjaomaste asutuste poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste olemust bilansipäeval. Kui pärast bilansipäeva toimuvad sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olemust bilansipäeval, kuid mille mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet teha õigeid hinnanguid ja otsuseid, ei korrigeerita varasid ja kohustusi, kuid need sündmused avalikustatakse;

d)   olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumi ja kahjumi arvestust, on lubatud ainult siis, kui on võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeüksuse finantsaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

e)   jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

f)   tekkepõhine arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

g)   järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse eurosüsteemis kriteeriume järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

Artikkel 4

Varade ja kohustuste kajastamine

Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja;

b)	kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on suures osas tulnud üle aruandeüksusele;

c)	vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Artikkel 5

Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

1.   Välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tuleb kasutada tekkepõhist arvestust. Tekkepõhise arvestuse kohaldamisel kasutatakse kahte erinevat meetodit:

a)	„tavaline meetod” nagu see on määratletud III ja IV peatükis ning III lisas ja

b)	„alternatiivne meetod” nagu see on määratletud III lisas.

2.   Välisvaluutas väärtpaberitehingute, sealhulgas aktsiainstrumentide, kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid sealhulgas üle- või alakurss kirjendatakse igapäevaselt alates hetketehingu arvelduspäevast.

3.   RKPd võivad kasutada kas tekkepõhist või kassa-/arvelduspõhist arvestust, et kirjendada mis tahes konkreetseid eurodes vääringustatud tehinguid, finantsinstrumente ja seonduvaid viitlaekumisi.

4.   Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete „Muud varad” ja „Muud kohustused” all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes.

II   PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 6

Bilansi ülesehitus

Eurosüsteemi finantsaruandluse raames on EKP ja RKPde bilansi aluseks IV lisas esitatud bilansiskeem.

Artikkel 7

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole märgitud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks) ja kaubeldavate väärtpaberite ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartali ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist kvartali ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute, puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad” või „Mitmesugused muud varad” all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul kajastatakse tehingud tehinguhindade ja -kurssidega.

5.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks, hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

a)	kui müüdavat kogust ei peeta oluliseks võrreldes tähtaja lõpuni hoitavate väärtpaberite portfelli kogumahuga;

b)	kui need väärtpaberid müüakse tähtpäeva kuul;

c)	erandlikus olukorras, nagu näiteks emitendi krediidivõime olulise halvenemise korral, või tulenevalt EKP nõukogu sellekohasest rahapoliitikaotsusest.

Artikkel 8

Pöördtehingud

1.   Repolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele repolepingute alusel, käsitleb aruandeüksus, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

2.   Pöördrepolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördrepolepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud aruandeüksuse poolt.

3.   Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Nende tehingute kajastamine raamatupidamises toimub samal viisil nagu repotehingute puhul. Kui vastuvõtjana tegutseva aruandeüksuse poolt laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema hoiukontol, moodustab vastuvõtja eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on pärast laenutehingu lepingukuupäeva tõusnud. Kui väärtpaberid on vahepeal ära müüdud, näitab vastuvõtja väärtpaberite tagasikandmise kohustust.

4.   Tagatisega kullatehinguid käsitletakse repolepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevahinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.

5.   Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui asjaomase RKP või EKP arvele on kantud sularahatagatis.

Artikkel 9

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kaubeldavate aktsiainstrumentide (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, v.a pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtetesse või oluliste osalusega.

2.   Välisvaluutas vääringustatud aktsiainstrumendid, mis esitatakse „Muu vara” all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3.   Aktsiaportfelle hinnatakse ümber kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul teostatakse ümberhindamine netopõhiselt, mitte aktsiate kaupa. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata.

4.   Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5.   Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6.   Dividendinõude summa kajastatakse aktsia maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse dividendinõude summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7.   Dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba aktsiainstrumentide turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.

8.   Märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute aktsiainstrumentide vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.

Artikkel 10

Väärtpaberite intressiriski maandamine tuletisinstrumentide abil

1.   Väärtpaberi intressiriski maandamine tuletisinstrumendi abil tähendab tuletisinstrumendi kujundamist selliselt, et selle õiglase väärtuse muutus tasaarvestaks maandatava riskiga väärtpaberi intressimäära muutmisest tuleneva õiglase väärtuse muutuse.

2.   Maandatud riskiga ja riski maandavaid instrumente tuleb käsitleda kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate üksiknõuetega.

3.   Erandina artikli 3 punktist b, artikli 7 lõikest 3, artikli 13 lõigetest 1 ja 2, artikli 14 lõike 1 punktist b ning lõike 2 punktist d ja artikli 15 lõikest 2 võib maandatud riskiga väärtpaberi ja riski maandava instrumendi hindamisel kohaldada järgmist asenduskäsitlust:

a)

iga kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ja tuletisinstrument ümber ning kajastatakse bilansis turuväärtusega. Maandatud riskiga ja riski maandavatest instrumentidest tuleneva realiseerimata kasumi/kahjumi netosumma suhtes kohaldatakse järgmist asümmeetrilist hindamist: i) realiseerimata netokahjum kantakse aasta lõpus kasumi ja kahjumi kontole ning soovitav on see maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul amortiseerida ja ii) realiseerimata netokasum kantakse ümberhindluskontole ja storneeritakse järgmisel ümberhindluse kuupäeval;

b)

juba omatava väärtpaberi riski maandamine: kui maandatud riskiga väärtpaberi hind erineb väärtpaberi turuhinnast riski maandamise alguses, kohaldatakse järgmist käsitlust: i) väärtpaberi realiseerimata kasum sel kuupäeval kantakse ümberhindluskontole, samas kui realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole; ja ii) punkti a sätteid kohaldatakse turuväärtuse muutuste suhtes, mis leiavad aset pärast riski maandamise algust;

c)	amortiseerimata üle- ja alakursside vahe, nagu see on riski maandamise päeval, on soovitav amortiseerida maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul.

4.   Kui riski maandamise arvestus lõpetatakse, hinnatakse aruandeüksuse raamatupidamisse jäänud väärtpaberit ja tuletisinstrumenti eraldi instrumentidena alates päevast, mil arvestus lõpetati kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglitega.

5.   Lõikes 3 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

riski maandamise alguses on olemas formaalsed dokumendid, mis käsitlevad riski maandamise suhet, riski haldamise eesmärki ja riski maandamise strateegiat. Dokumendid peavad sisaldama järgmist: i) riski maandamise instrumendina kasutatud tuletisinstrumendi kindlaksmääramine; ii) seotud maandatud riskiga väärtpaberi kindlaskmääramine; iii) hinnang tuletisinstrumendi väärtpaberi intressiriskist tuleneva õiglase väärtuse muutumise tasaarvestamise tõhususele;

b)

riski maandamist peetakse väga tõhusaks ja selle tõhusust saab usaldusväärselt mõõta. Hinnata tuleb nii oodatavat kui tegelikku tõhusust. Soovitav on: i) mõõta oodatavat tõhusust, võrreldes maandatud riskiga instrumendi õiglase väärtuse seniseid muutusi riski maandava instrumendi väärtuse seniste muutustega või tõendades suure statilistilise seose olemasolu maandatud riskiga instrumendi õiglase väärtuse ning riski maandava instrumendi õiglase väärtuse vahel ja ii) tõendada tegelikku tõhusust, kui maandatud riskiga instrumendi tegeliku kasumi/kahjumi ja riski maandava instrumendi tegeliku kahjumi/kasumi vaheline suhe jääb 80 %–125 % vahele.

6.   Väärtpaberite kogumi riski maandamise suhtes kohaldatakse järgmist: sarnase intressimääraga väärtpaberid võib liita ja nende riski ühiselt maandada üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	väärtpaberitel on sarnane ajaline kehtivus;

b)	väärtpaberite kogum vastab oodatava ja tegeliku tõhususe testile;

c)	õiglase väärtuse muutus, mis tuleneb kogumi iga väärtpaberi maandatud riskist, on ligikaudu proportsionaalne väärtpaberite kogumi maandatud riskist tuleneva õiglase väärtuse üldise muutusega.

Artikkel 11

Sünteetilised instrumendid

1.   Kõik instrumendid, mis koos moodustavad sünteetilise instrumendi, tuleb eristada ja käsitleda teistest instrumentidest eraldi kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate erinõuetega.

2.   Erandina artikli 3 lõikest b, artikli 7 lõikest 3, artikli 13 lõikest 1 ja artikli 15 lõikest 2 võib sünteetiliste instrumentide hindamise suhtes kohaldada järgmist asenduskäsitlust:

a)

instrumentide, mis liidetult moodustavad sünteetilise instrumendi, realiseerimata kasumi ja kahjumi võib aasta lõpus tasaarveldada. Sel juhul kirjendatakse realiseerimata netokasum ümberhindluskontol. Realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

b)	väärtpaberid, mis on sünteetilise instrumendi osa, ei kuulu nende väärtpaberite koguomandisse, vaid neid hoitakse eraldi;

c)	realiseerimata kahjum või kasum, mis on aasta lõpus kantud kasumi ja kahjumi kontole, amortiseeritakse järgmistel aastatel eraldi.

3.   Juhul kui ühe liidetud instrumendi tähtaeg lõpeb, see müüakse, lõpeb või pööratakse täitmisele, peab aruandeüksus lõikes 2 osutatud asenduskäsitluse lõpetama ja kogu eelmistel aastatel kasumi ja kahjumi kontole krediteeritud tulu amortiseerimata ümberhindluskasumist tuleb viivitamata storneerida.

4.   Lõikes 2 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	üksikinstrumentide juhtimine ja nende tasuvuse hindamine toimub liidetult, järgides riskijuhtimis- või investeerimisstrateegiat;

b)	esmasel käsitlemisel struktureeritakse ja määratletakse üksikinstrumendid sünteetilise instrumendina;

c)	asenduskäsitluse kasutamine kõrvaldab või vähendab oluliselt hindamise mittevastavust (valuation mismatch), mis tuleneb käesolevas suunises sätestatud üldreeglite kohaldamisest üksikinstrumentidele;

d)	dokumentatsiooni olemasolu võimaldab punktides a, b ja c sätestatud tingimuste täitmist kontrollida.

Artikkel 12

Pangatähed

1.   EKPS-i põhikirja artikli 49 rakendamiseks ei kirjendata RKP valduses olevaid teiste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, pangatähti ringluses olevate pangatähtedena, vaid eurosüsteemisiseste saldodena. Teiste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, pangatähtede käsitlemise kord on järgmine:

a)

RKP, kes võtab vastu teise RKP poolt emiteeritud euroala riigi vääringus pangatähti, teatab iga päev pangatähed emiteerinud RKP-le vahetamiseks esitatud pangatähtede väärtuse, välja arvatud juhul, kui vastava päeva käive on väike. Pangatähed emiteerinud RKP algatab TARGET2 kaudu piiriülese makse pangatähed vastu võtnud RKP-le; ja

b)	pangatähed emiteerinud RKP raamatupidamises korrigeeritakse eespool osutatud teate saamisel „Ringluses olevate pangatähtede” andmeid.

2.   „Ringluses olevad pangatähed” RKPde bilanssides koosneb kolmest komponendist:

a)

ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, sealhulgas euroala riigi vääringus pangatähtede väärtus eurole ülemineva RKP puhul sularahavahetuse aastal, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist: Meetod A : B = P – D – N – S Meetod B : B = I – R – N kus: B on „Ringluses olevate pangatähtede” korrigeerimata väärtus P on toodetud või trükikojast tulnud või teistelt RKPdelt saadud pangatähtede väärtus D on hävitatud pangatähtede väärtus N on RKP poolt emiteeritud riigi pangatähtede väärtus, mis on teiste RKPde valduses (millest on teatatud, kuid mida ei ole veel päritoluriiki tagasi saadetud) I on ringlusse lastud pangatähtede väärtus D on vastuvõetud pangatähtede väärtus S on pangatähtede väärtus varudes/varahoidlas;

b)	miinus väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programmiga seotud tasustamata nõuete summa ECI panga vastu, juhul kui antakse üle ECI programmiga seotud pangatähtede omand;

c)	pluss või miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tuleneva kohandamise summa.

III   PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 13

Kasumi kajastamine

1.   Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

b)	realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kirjendatakse vahetult ümberhindluskontol;

c)	aasta lõpul realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

d)	kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

e)	ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga;

f)	aasta lõpul väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kasumiaruandes ning seda ei kanta järgmistel aastatel tagasi, välja arvatud juhul, kui väärtuse langus kahaneb ning selle kahanemise saab seostada tuvastatava sündmusega, mis toimus pärast väärtuse languse esmast kirjendamist.

2.   Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.

3.   Finantsvarade ja kohustuste välisvaluutas vääringustatud viitlaekumisi ja -võlgu, nt intressivõlgu ja amortiseeritud üle/alakursse, arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises igapäevaselt vastavalt viimaste suhtes kehtivatele kurssidele. Finantsvarade ja kohustuste eurodes vääringustatud viitsummasid arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muud viitsummad arvutatakse ja kajastatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.

4.   Sõltumata viitsummade arvutamise sagedusest, kuid arvestades artikli 5 lõikes 4 viidatud eranditega, esitavad aruandeüksused andmeid kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

5.   Välisvaluutades vääringustatud viitsummad arvutatakse ümber kande tegemise päeva vahetuskursiga ning võetakse arvesse valuutapositsioonis.

6.   Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kasutada kohalikku tava, nt võib neid arvutada kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani. Samas on aasta lõpul kohustuslikuks arvestuskuupäevaks 31. detsember.

7.   Valuuta väljavool, mis toob kaasa selle valuuta positsiooni muutuse, võib põhjustada realiseeritud vahetuskursikasumi või -kahjumi.

Artikkel 14

Tehingukulud

1.   Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

a)	kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, arvestades vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

b)	vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

c)	kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse ostetud kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberid on kõnealuse valuuta positsiooni osa, kuid ei mõjuta keskmise hinna määramisel vara maksumust või hinda ega kõnealuse valuuta maksumust.

2.   Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)	tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhashinnas;

b)	depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

c)	tulu kajastatakse brutosummas, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

d)

väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks: i) liidetakse kõik päeva jooksul toimunud ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist, või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind.

3.   Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)	välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

b)	välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingupäeva vahetuskursiga;

c)	välisvaluutas või kullas vääringustatud väärtpaberite pöördtehingute põhisummade arveldamine ei ole aluseks muudatuste tegemisele vastavas valuuta- või kullapositsioonis;

d)	tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva vahetuskursiga;

e)

kui tegemist on pika positsiooniga, lisatakse päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla netosissevoog päeva keskmise maksumuse alusel eelmise päeva seisule iga valuuta ja kulla kohta, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netoväljavoo puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud sisse- ja väljavoo vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab netoväljavoog kohustuse positsiooni keskmist maksumust, samas kui netosissevoog vähendab positsiooni suurust vastavalt kehtivale kaalutud keskmisele valuutakursile/kulla hinnale, mille tulemuseks on realiseeritud kasum või kahjum;

f)	valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kasumi ja kahjumi kontole.

IV   PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 15

Üldeeskirjad

1.   Välisvaluuta tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe vääringu vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise soetusmaksumuse ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.

2.   Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevatehingute, muude intressitoodete ja optsioonide arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.

3.   Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansiinstrumentidega sarnasel viisil.

Artikkel 16

Välisvaluuta tähtpäevatehingud

1.   Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu realiseeritud kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel tehingupäeval vastavalt ostu ja müügi igapäevase tasaarveldamise meetodile.

2.   Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

3.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

4.   Tähtpäevatehingute tehingupäeva hetkekurss mõjutab valuutapositsiooni.

5.   Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi jääk debiteeritakse tulude ja kulude kontole, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. Puhaskasumi jääk krediteeritakse ümberhindluskontole.

Artikkel 17

Valuutavahetustehingud

1.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansikontodel vastaval arvelduspäeval.

2.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tehingu hetkekursiga.

3.   Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga. Seega ei teki kasumit ega kahjumit.

4.   Hetke- ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

5.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

6.   Välisvaluutapositsioon muutub ainult seoses välisvaluutas vääringustatud viitsummadega.

7.   Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.

Artikkel 18

Futuurid

1.   Futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks.

3.   Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni. Sama menetlust kohaldatakse ka avatud positsiooni sulgemispäeval, sõltumata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 19

Intressimäära vahetustehingud

1.   Intressivahetustehingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Nii laekunud kui ka väljamakstud jooksvad intressimaksed kajastatakse tekkepõhiselt. Ühe intressivahetustehingu maksed võib arveldada netos, kuid arvestatud intressitulu ja -kulu aruandlus toimub brutosummas.

3.   Intressivahetustehingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Soovitav on kasumiaruandes aasta lõpus kajastud realiseerimata kahjum amortiseerida järgnevate aastate jooksul; intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul peaks amortiseerimine algama tehingu väärtuspäevast ja olema lineaarne. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 20

Intressimäära tähtpäevalepingud

1.   Intressimäära tähtpäevalepingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Hüvitus, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tulude ja kulude kontole. Makseid ei kajastata tekkepõhiselt.

3.   Kui intressimäära tähtpäevalepingud on välisvaluutas, mõjutavad hüvitusmaksed valuutapositsiooni. Hüvitusmaksed arvutatakse arvelduspäeva hetkekursiga ümber eurodesse.

4.   Kõik intressimäära tähtpäevalepingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 21

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega kajastatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

1)

Meetod A: a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga; b) kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; müügi tähtpäevatehingute kasum ja kahjum arvutatakse arvelduspäeval; c) arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja ümberhindluskonto jääk, kui on, krediteeritakse tulude ja kulude kontole. Ostetud väärtpaber kajastatakse tähtpäeval hetkehinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures erinevus algsest tähtpäevahinnast kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina; d) välisvaluutas vääringustatud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui aruandeüksusel juba on kõnealuse valuuta positsioon. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on vääringus, mille positsiooni aruandeüksusel ei ole ja ta peab seda vääringut ostma, kohaldatakse artikli 14 lõike 3 punktis e sätestatud valuutaostueeskirju; e) tähtpäevapositsioone hinnatakse ükshaaval vastavalt tehingu järelejäänud kestusele turu tähtpäevakursi alusel. Ümberhindluskahjum debiteeritakse aasta lõpus kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud.

2)

Meetod B: a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse; b) kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ümber netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni ümberhindamisel saadud hinna ja sama positsiooni keskmise bilansilise maksumuse vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevaostude suhtes artiklis 7 kirjeldatud ümberhindlusmenetlust. Ümberhindlustulem on võrdne hetkehinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega; c) tähtpäevamüügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. Kõnealune tulem on võrdne algse tähtpäevahinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise maksumuse vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

Artikkel 22

Optsioonid

1.   Optsioone kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast kasutamis- või aegumispäevani alusinstrumendi tehinguhinnaga.

2.   Välisvaluutas vääringustatud optsiooniõiguse tasu arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga. Makstud tasu kajastatakse eraldi varana, saadud tasu kajastatakse eraldi kohustusena.

3.   Optsiooni kasutamise korral kajastatakse selle alusinstrument bilansis optsiooni tehinguhinnaga pluss/miinus optsiooniõiguse tasu. Optsiooniõiguse tasu korrigeeritakse vastavalt aasta lõpul kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumile.

4.   Kui optsiooni ei kasutata, kantakse optsiooniõiguse tasu, mida on korrigeeritud vastavalt eelmise aastalõpu realiseerimata kahjumile, optsiooni tähtpäeva vahetuskursi alusel tulude ja kulude kontole.

5.   Valuutapositsiooni mõjutavad futuurilaadsete optsioonide igapäevaste kõikumiste marginaal, optsiooniõiguse tasu võimalik vähendamine aasta lõpul, alusinstrumendiga kauplemine optsiooniõiguse kasutamise päeval või optsiooniõiguse tasu optsioonitähtaja lõppemisel. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole.

6.   Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mis tahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.

7.   Lõike 6 kohaldamisel on turuväärtuseks noteeritud hind, kui see noteeritakse börsil, väärtpaberivahendaja, maakleri või muu sarnase üksuse poolt. Kui noteeritud hind ei ole kättesaadav, määratakse turuväärtus hindamismeetodi abil. Sellist hindamismeetodit tuleb kasutada järjepidevalt ning peab olema võimalik tõendada, et meetod võimaldab leida usaldusväärse hinna, mis oleks saadud reaalse turutehingu puhul.

8.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

V   PEATÜKK

ARUANDLUSKOHUSTUS

Artikkel 23

Aruandluse vorm

1.   RKPd esitavad aruandeid eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.

2.   Eurosüsteemi aruandluse vormid peavad hõlmama kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul nõutavate kirjete sisu.

3.   Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete vorm peab vastama järgmistele lisadele:

a)   V lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu;

b)   VI lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul;

c)   VII lisa: eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss.

VI   PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

Artikkel 24

Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded

RKPdel soovitatakse kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.

VII   PEATÜKK

KONSOLIDEERIMISREEGLID

Artikkel 25

Üldised konsolideerimisreeglid

1.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad EKP ja RKPde bilansside kõiki kirjeid.

2.   Konsolideerimisel koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -menetlusi.

3.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP. Nimetatud bilansid lähtuvad järgmisest: vajadus ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -võtete järele; samaaegsete aruandeperioodide vajadus eurosüsteemis; eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimise korrigeerimiste vajadus; muudatuste arvestamine eurosüsteemi koosseisus.

4.   Mis tahes iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, agregeeritakse konsolideerimisel.

5.   RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisel brutosummadena.

6.   Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides vastavalt IV lisale.

VIII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1.   EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (Accounting and Monetary Income Committee, AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise osas.

2.   Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, liidu õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

Artikkel 27

Üleminekueeskirjad

1.   RKPd hindavad kogu oma vara ja kõik kohustused ümber selle kuupäeva seisuga, mil neist saavad eurosüsteemi liikmed. Realiseerimata kasum, mis tekkis sellel päeval või enne seda, tuleb eraldada realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võib olla tekkinud pärast seda päeva, ja jääb RKP-le. RKPde poolt kohaldatavad turuhinnad ja kursid eurosüsteemiga liitumisel koostatud algbilansis tuleb lugeda RKPde varade ja kohustuste keskmiseks maksumuseks.

2.   On soovitatav, et enne RKP liitumist eurosüsteemiga või liitumispäeval tekkinud realiseerimata kasumit ei loeta üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana/jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast eurosüsteemiga liitumist.

3.   Välisvaluuta- ja kullatehingute ning hinnavahe kasum ja kahjum, mis tekkis RKP vara üleminekust EKP-le, loetakse realiseerituks.

4.   Käesolev artikkel ei piira EKPSi põhikirja artikli 30 alusel tehtud otsuse kehtivust.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2006/16 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitleda viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist XI lisas.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 31. detsembril 2010.

Artikkel 30

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

---

(1)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26. Otsus EKP/2010/29 võeti vastu enne suunise EKP/2010/20 avaldamist.

(3)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---