ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.001.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 1

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
4. jaanuar 2011


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1/2011, 3. jaanuar 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 2/2011, 3. jaanuar 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

3

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2011/1/EL, 3. jaanuar 2011, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka 6-bensüüladeniin, ja otsust 2008/941/EÜ ( 1 )

5

 

 

OTSUSED

 

 

2011/1/EL

 

*

Komisjoni otsus, 20. juuli 2010, riigiabi kava C 38/09 (ex NN 58/09) kohta, mida Hispaania kavatseb rakendada ettevõtja Corporación de Radio y Televisión Española suhtes (RTVE) (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4925 all)  ( 1 )

9

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1/2011,

3. jaanuar 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. jaanuaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. jaanuar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

106,0

MA

34,9

TR

103,3

ZZ

81,4

0707 00 05

EG

155,1

TR

93,4

ZZ

124,3

0709 90 70

MA

63,6

TR

100,5

ZZ

82,1

0805 10 20

AR

43,0

BR

41,5

EC

48,7

IL

67,1

MA

55,7

TR

67,9

UY

53,0

ZA

43,9

ZZ

52,6

0805 20 10

MA

70,7

TR

82,1

ZZ

76,4

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

HR

55,2

IL

71,4

TR

70,3

ZZ

65,6

0805 50 10

AR

49,2

TR

54,5

UY

49,2

ZZ

51,0

0808 10 80

AR

74,9

CA

98,2

CL

83,5

CN

75,3

MK

29,3

NZ

74,9

US

128,4

ZZ

80,6

0808 20 50

CN

68,8

US

122,0

ZZ

95,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


4.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 2/2011,

3. jaanuar 2011,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11 turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1253/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11 turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. jaanuaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. jaanuar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.

(4)  ELT L 341, 23.12.2010, lk 21.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 4. jaanuarist 2011

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

61,51

0,00

1701 11 90 (1)

61,51

0,00

1701 12 10 (1)

61,51

0,00

1701 12 90 (1)

61,51

0,00

1701 91 00 (2)

58,29

0,00

1701 99 10 (2)

58,29

0,00

1701 99 90 (2)

58,29

0,00

1702 90 95 (3)

0,58

0,18


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


DIREKTIIVID

4.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/5


KOMISJONI DIREKTIIV 2011/1/EL,

3. jaanuar 2011,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka 6-bensüüladeniin, ja otsust 2008/941/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 1112/2002 (2) ja (EÜ) nr 2229/2004 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. 6-bensüüladeniin kuulus nimetatud loetelusse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2229/2004 artiklile 24e võttis teavitaja kahe kuu jooksul pärast hindamisaruande projekti kättesaamist tagasi oma toetuse kõnealuse toimeaine kandmisele direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Seega otsustati komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/941/EÜ nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (4) 6-bensüüladeniini lisasse mitte kanda.

(3)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta avaldas soovi, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (5) artiklites 14–19.

(4)

Taotlus esitati Ühendkuningriigile, kes oli määrusega (EÜ) nr 2229/2004 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse jaoks ettenähtud tähtajast peeti kinni. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2008/941/EÜ. Taotlus on kooskõlas ka teiste määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

(5)

Ühendkuningriik hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja teavet ning koostas lisaaruande. Ühendkuningriik esitas aruande Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile 27. novembril 2009. Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõigile liikmeriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Vastavalt määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõikele 1 ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet 27. augustil 2010 komisjonile oma järelduse 6-bensüüladeniini kohta (6). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande eelnõu, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 23. novembril 2010 vormistati see komisjoni läbivaatusaruandena 6-bensüüladeniini kohta.

(6)

Mitme uuringu põhjal on ilmnenud, et 6-bensüüladeniini sisaldavad taimekaitsevahendid võivad üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seega on asjakohane lisada 6-bensüüladeniin I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine nimetatud direktiiviga ettenähtud korras.

(7)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda toimeaine loetellu lisamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma, et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine lisamisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse lisamist anda liikmesriikidele kuus kuud aega 6-bensüüladeniini sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas esitatud asjakohaste tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid vastavalt vajadusele olemasolevaid lube muutma, need asendama või tühistama direktiivi 91/414/EMÜ sätete kohaselt. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik kõiki taimekaitsevahendeid ja kavandatud kasutusviise käsitlevate täielike, III lisa kohaste andmete esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas direktiivis 91/414/EMÜ kehtestatud ühtsete tingimustega.

(9)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (7) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise varasem kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega andmetele juurdepääsu osas. Et neid raskusi edaspidi vältida, on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Siiski ei too selline täpsustamine liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega.

(10)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(11)

Otsuses 2008/941/EÜ on sätestatud, et 6-bensüüladeniini lisasse ei kanta ja seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 31. detsembriks 2011. Selle otsuse lisast on vaja kustutada 6-bensüüladeniini käsitlev rida.

(12)

Seega on asjakohane otsust 2008/941/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

6-bensüüladeniini käsitlev rida jäetakse otsuse 2008/941/EÜ lisast välja.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. novembriks 2011. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. detsembrist 2011.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

1.   Vajaduse korral muudavad või tühistavad liikmesriigid direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt toimeainena 6-bensüüladeniini sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevad load 30. novembriks 2011.

Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, et kõnealuse direktiivi I lisas 6-bensüüladeniini suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealust toimeainet käsitlevate kannete B osas nimetatud tingimused, ning et loa omanikul on olemas kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimuste kohaselt II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2.   Erandina lõikest 1 teevad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab 6-bensüüladeniini ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. maiks 2011 lisatud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisa 6-bensüüladeniini käsitleva kande B osa. Kõnealuse hindamise alusel määravad nad kindlaks, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b–e sätestatud tingimustele.

Pärast otsustamist liikmesriigid

a)

muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015, juhul kui taimekaitsevahend sisaldab 6-bensüüladeniini ainsa toimeainena, või

b)

kui vahend sisaldab 6-bensüüladeniini ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained kanti direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub 1. juunil 2011.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. jaanuar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2)  EÜT L 168, 27.6.2002, lk 14.

(3)  ELT L 379, 24.12.2004, lk 13.

(4)  ELT L 335, 13.12.2008, lk 91.

(5)  ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

(6)  Euroopa Toiduohutusamet; Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance 6-benzyladenine. EFSA Journal 2010; 8(10):1716. [lk 49]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1716. Kättesaadav aadressil: www.efsa.europa.eu.

(7)  EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.


LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa tabeli lõppu lisatakse järgmine kanne:

Nr

Üldnimetus, tunnuskood

Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus

Puhtus (1)

Jõustumine

Lisamise aegumine

Erisätted

„322

6-bensüüladeniin

CAS-nr:

1214-39-7

CIPACi nr: 829

N6-bensüüladeniin

≥ 973 g/kg

1. juuni 2011

31. mai 2021

A   OSA

Lubatud kasutada ainult taimekasvuregulaatorina.

B   OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 23. novembril 2010 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 6-bensüüladeniini kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Liikmesriigid peavad selles üldhinnangus erilist tähelepanu pöörama veeorganismide kaitsele. Vajaduse korral tuleb kohaldada riskide vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndeid.”


(1)  Täpsemad andmed toimeainete identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.


OTSUSED

4.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/9


KOMISJONI OTSUS,

20. juuli 2010,

riigiabi kava C 38/09 (ex NN 58/09) kohta, mida Hispaania kavatseb rakendada ettevõtja Corporación de Radio y Televisión Española suhtes (RTVE)

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 4925 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/1/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku;

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut ja eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a;

võttes arvesse protokolli nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (1);

olles palunud huvitatud isikutel esitada oma märkused vastavalt ülalmainitud sätetele (2) ja võttes arvesse nende märkusi

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

22. juunil 2009 sai komisjon kaebuse, milles juhiti tähelepanu Hispaania valitsuse kavatsusele muuta riikliku raadio- ja televisiooniorganisatsiooni Corporación de Radio y Televisión Española (RTVE) rahastamissüsteemi. 5. augustil 2009 palus komisjon Hispaanialt teavet nimetatud muudatuse kohta, eriti uute maksude ja RTVE rahastamise seose kohta. 1. septembril 2009 jõustus uus 28. augusti 2009. aasta seadus 8/2009 Corporación de Radio y Televisión Española rahastamise kohta, (3) millega muudeti 5. juuni 2006. aasta seadust 17/2006 riigi omandis oleva raadio ja televisiooni kohta (4). 21. septembril ning 22. ja 26. oktoobril 2009 esitas Hispaania komisjonile kava kohta soovitud teabe.

(2)

2. detsembril 2009 saadetud kirjaga teavitas komisjon Hispaaniat oma otsusest algatada meetme suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus. Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (5). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi abimeetme kohta.

(3)

Hispaania vastas menetluse algatamise otsusele 21. detsembri 2009. aasta kirjaga. Huvitatud isikud saatsid komisjonile oma märkused. Komisjon edastas need Hispaaniale ning andis ka võimaluse neile vastata. Hispaania märkused sai komisjon 23. märtsi 2010. aasta kirjaga.

(4)

Komisjon küsis 19. veebruari ja 19. mai 2010. aasta kirjades lisaküsimusi, millele Hispaania ametiasutused vastasid 22. märtsi ja 31. mai 2010. aasta kirjades.

(5)

18. märtsil 2010 algatas komisjon ametliku kirjaga vastavalt ELTL artiklile 258 rikkumismenetluse, kuivõrd elektroonilise side maks on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (6) artikliga 12, mis sätestab täpsed eeskirjad haldustasude kohta, mida liikmesriigid võivad kehtestada telekommunikatsiooniteenuseid või -võrke pakkuvatele äriühingutele. Riigiabi hindamise menetlus ei takista rikkumismenetlust.

II.   MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(6)

Hispaanias seaduse 17/2006 alusel kehtiv RTVE avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise süsteem kiideti heaks komisjoni 2005. ja 2007. aasta otsustega (7). Seadusega 17/2006 usaldatakse RTVEle avaliku teenuse pakkumine. Seaduse I jaotises (täpsemalt artiklites 2 ja 3) määratletakse RTVE avaliku teenuse pakkumine ning täpsustatakse, et televisiooni- ja raadioteenuseid pakuvad vastavalt RTVE (Radio Televisión Española) ja RNE (Radio Nacional de España). II jaotise IV peatükis reguleeritakse finants- ja majandusraamistiku tingimused, mille kohaselt pakub RTVE avalikke teenuseid. Täpsemalt sätestab artikkel 33, et avaliku teenuse pakkumise hüvitamiseks eraldatakse RTVEle igal aastal eelarvest raha. Hüvitis ei tohi ületada RTVE või RNE osutatud avaliku teenuse tegelikku maksumust. I jaotise VI peatükk sätestab parlamendi, audiovisuaalset sidet reguleerivate asutuste ja kontrollikoja teostatava väliskontrolli.

(7)

Iga-aastased RTVE tööks vajalikud eelarvelised kulud olid 1 177 miljonit eurot 2007. aastal, 1 222 miljonit eurot 2008. aastal ja 1 146 miljonit eurot 2009. aastal. Nende aastate jooksul sai RTVE avaliku teenuse osutamise eest hüvitist umbes 500 miljonit eurot aastas (2006. aastal 575 miljonit eurot; 2007. aastal 433 miljonit eurot, 2008. aastal 500 miljonit eurot; 2009. aastal juba vähendatud reklaamitulusid arvesse võttes 726 miljonit eurot).

(8)

Seadusega 8/2009 muudeti seadust 17/2006 avaliku teenuse pakkumise määratluse ja RTVE võimaliku äritegevuse osas. Seadusega lisatakse avaliku teenuse pakkumise määratlusele elemente, mille komisjon kiitis heaks 2005. aastal. Täpsemalt piirab see üldist või ühiskonnale suurt huvi pakkuvate spordiürituste, välja arvatud olümpiamängud ja paraolümpiamängud, ülekandeõiguste omandamist 10 protsendini kogu aastaeelarvest välistarnete, ostude ja teenuste puhul (artikli 9 lõike 1 punkt 1). Samuti sätestatakse kohustused lastesaadete kohta (artikli 9 lõike 1 punkt d) ja piiratakse suurte rahvusvaheliste tootjate tehtud filmide teleesilinastusi päeva vaadatavaimail ajal 52 filmini aastas (artikli 9 lõike 1 punkt m).

(9)

Uus seadus sätestab täpsemalt, et reklaami, teleturu, sponsorluse ja tasuliste teenuste kasutamine tuluallikana lõpeb 2009. aasta lõpuks. Äritulud asendatakse tuludega, mis saadetakse olemasolevatest või uutest äriühinguna tegutsevate ringhäälinguorganisatsioonide ja telekommunikatsioonioperaatorite tasudest. Hispaania loodab, et meede leevendab kommertstelekanalite tekitatud survet, suurendab reklaamist saadavat tulu ja kõrvaldab võimaliku turumoonutuse allika. RTVE säilitab äritulu allikatena kolmandatele isikutele teenuste osutamise ja omatoodangu müügi (kokku umbes 25 miljonit eurot).

(10)

Praeguseks on arvestuslikku reklaamitulu umbes 600 miljonit eurot (2007. aastal 667 miljonit eurot; 2008. aastal 565 miljonit eurot). Selle äritulu kadumisega on RTVE avalik-õigusliku ringhäälingu pakkumise netokulud peaaegu identsed ringhäälinguorganisatsiooni iga-aastaste eelarveliste tegevuskuludega. Hispaania kavatseb tulude kaotamist hüvitada, eraldades riiklikest vahenditest rohkem raha vastavalt RTVE iga-aastastele eelarvelistele tegevuskuludele, millest arvatakse maha üksnes eelmises põhjenduses mainitud väikesed 25 miljoni euro suurused äritulud.

(11)

Uue seaduse artikli 3 lõige 2 sätestab RTVE iga-aastaseks kogutuluks 2010. ja 2011. aastaks maksimaalselt 1 200 miljonit eurot, aastateks 2012–2014 nimetatud summa suurendamise kuni 1 % ulatuses ja hilisemateks aastateks summa suurendamise vastavalt tarbijahinnaindeksile. Arvestades RTVE eelnevaid iga-aastaseid eelarvelisi kulusid, hindas Hispaania summade kindlaksmääramisel iga-aastaseid lisakulusid varem reklaamile mõeldud eetriaja täitmiseks muu audiovisuaalse toodanguga 104 miljonile eurole.

(12)

Tulenevalt Hispaania eelarvekavast moodustatakse iga-aastase tulu kogusumma vastavalt seaduses 17/2006 esitatud kavale riigieelarvelisest 500 miljoni euro suurusest eraldisest, mis vastab eelmistel aastatel eraldatud summadele, ja uutest tuludest, mis saadakse kolme uue või muudetud fiskaalmeetme kaudu, mis on sätestatud uue seaduse artiklites 4, 5 ja 6.

a)

Maks, mis moodustab 3 % tasuta televisiooni operaatorite tulust ja 1,5 % tasulise televisiooni operaatorite tulust. Maksust saadav toetus ei tohi ületada 15 % (tasuta televisiooni) ja 20 % (tasulise televisiooni) iga-aastasest kogutoetusest RTVEle. Nimetatud summat ületav maksutulu läheb riigieelarvesse. Maks kehtib ainult Hispaanias registreeritud ettevõtjate suhtes. Muudest liikmesriikidest sissetoodud teenuste suhtes maksu ei kohaldata.

b)

Maks, mis moodustab 0,9 % selliste telekommunikatsiooniteenuste osutajate kogu tegevustulust (välja arvatud tulu, mis on saadud hulgimüügi sihtturult), kes on registreeritud Hispaania telekommunikatsioonikomisjoni Comisión del Mercado de las Telecomunicaciones operaatoriteregistris järgmiste teenuste osas: tavatelefoniteenus, mobiiltelefoniteenus ja Interneti-teenus. Maksu kohaldatakse operaatorite suhtes, kes tegutsevad üleriigiliselt või rohkem kui ühes autonoomses piirkonnas ning osutavad audiovisuaalseid teenuseid või muid reklaami hõlmavaid teenuseid. Maksust saadav toetus ei tohi ületada 25 % iga-aastasest kogutoetusest RTVEle. Nimetatud summat ületav maksutulu läheb riigieelarvesse. Maks kehtib ainult Hispaanias registreeritud ettevõtjate suhtes. Muudest liikmesriikidest sissetoodud teenuste suhtes maksu ei kohaldata.

c)

80 % või maksimaalselt 330 miljonit eurot kehtivast raadiospektri kasutamise maksust, mis kehtestati 3. novembri 2003. aasta seadusega 32/2003. Ülejäänu läheb riigieelarvesse. Nimetatud osa suurust võib muuta üldist riigieelarvet käsitlevate seadustega.

(13)

Seaduse 17/2006 artiklid 5 ja 6 sätestavad sõnaselgelt, et kommertstelevisiooni ja telekommunikatsioonioperaatorite makse kogutakse RTVE rahastamise eesmärgil. Lisaks loob seaduse preambul otseselt seose uute maksude ja RTVEle reklaamiturult eemaldamise eest hüvitise maksmise vahel.

(14)

Kui neist kolmest maksust saadav tulu ei osutu piisavaks, et katta traditsioonilise avaliku teenuse hüvitise (500 miljonit eurot) ja RTVE haldamise üldkulude 700 miljoni euro suurust vahet, mida on siiani kaetud ärituludega, on seaduse 8/2009 artikli 2 lõikes 2 ette nähtud, et puuduvad vahendid eraldatakse vastavalt seaduse 17/2006 artiklile 33 riigieelarvest, kuivõrd valitsus on kohustatud katma RTVE avaliku teenuse osutamise kohustusest tulenevad netokulud. See tähendab, et RTVE avalike teenuste osutamisega seotud netokulude katmine maksimaalselt 1 200 miljoni euro ulatuses on tagatud sõltumata saadud maksutulust.

(15)

Hispaania kinnitas, et televisiooni- ja telekommunikatsioonioperaatoritele kehtestatud maksudest saadavat tulu ei pea tingimata kasutama üksnes RTVE rahastamiseks. Hispaania on kehtestanud maksimaalse maksusumma, millega võib rahastada RTVE tegevust. Ülejäänud tulu laekub riigieelarvesse, mis võimaldab seda kasutada ka muude kulude katmiseks. Lisaks võib Hispaania maksimumsumma ulatuses otsustada, kui suure summa ta reaalselt RTVEle eraldab. 2010. aasta eelarveprojekt näeb ette näiteks võimalikust summast vähem kui poole eraldamise RTVEle.

(16)

Vältimaks ülemäärast hüvitamist näeb uue seaduse artikkel 8 ette reservfondi, kuhu makstakse see osa valitsuse eraldisest, mis ületab avaliku teenuse osutamise kohustusest tekkinud netokulusid. Reserv on piiratud 10 protsendiga RTVE iga-aastastest eelarvelistest kuludest. Nimetatud 10 % ületavad summad laekuvad tagasi riigikassasse. Reservi kasutatakse võimalike eelmiste aastate kahjumite katmiseks. Kui raha ei kulutata ära nelja aasta jooksul, siis vähendatakse vastava summa ulatuses avaliku teenuse osutamise eest järgneval aastal makstavat hüvitist (seaduse 8/2009 artikli 7 lõige 1).

(17)

Lisaks tagatakse vastavalt seaduse 17/2006 artiklitele 37 ja 39–41 audiitorite, valitsuse auditibüroo, parlamendi ja audiovisuaalset sidet reguleerivate asutuste ja kontrollikoja väliskontrolliga, et RTVE ei saa hüvitist ulatuses, mis ületab netokulusid ja 10 % reservi. Hüvitist vähendatakse allesjäänud äritegevusest saadava tulu ulatuses (seaduse 8/2009 artikli 7 lõige 1).

(18)

Selles otsuses on analüüsitud RTVE rahastamissüsteemi muutuste neid elemente, mille suhtes komisjon väljendas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlusi.

(19)

Nagu komisjon mainis, seisnevad RTVE rahastamisega ja äritegevuse peaaegu täieliku katkemisega seotud muutused peamiselt selles, et äritegevusest RTVEle tekkinud tulu asendatakse spetsiaalselt selleks otstarbeks kehtestatud või kohandatud maksudega. Seadus 8/2009 sätestab selgelt, et maksumäär on kehtestatud nii, et teatud eelnevalt kokkulepitud osa sellest kasutatakse RTVE rahastamiseks. Rahastamise ja uutest maksudest saadava tulu seos viitab, et maksud on ettenähtud RTVEle antavaks abiks nii, et maksutulu eraldatakse tingimata RTVEle antava abi rahastamiseks ning see mõjutab otseselt RTVEle antava abi suurust.

(20)

Kohus on korduvalt öelnud, et kui rahastamismeetod on meetme lahutamatu osa, peab komisjon võtma abimeetme käsitlemisel arvesse ka nimetatud meetodit (8). Kui spetsiaalselt abi andmiseks mõeldud maks osutub lepingu muude sätetega vastuolus olevaks, ei saa komisjon kuulutada abikava, mille osa maks on, siseturuga kokkusobivaks. Lõppkokkuvõttes võib meetod, mille abil rahastatakse abimeedet, muuta kogu abikava siseturuga kokkusobimatuks.

(21)

Seega kahtles komisjon, kas uued maksud on meetme lahutamatu osa. Kui on, siis peaks komisjon hindama nende vastavust lepingule ning see mõjutaks kogu abikava õiguspärasust. Mure näis olevat põhjendatud, eriti arvestades, et komisjon kahtleb tavatelefoniteenust, mobiiltelefoniteenust ja Interneti-teenust osutavatele ettevõtjatele kehtestatud uute maksude vastavuses direktiivile 2002/20/EÜ (9).

(22)

Teine küsimus, mis komisjonis kahtlusi äratas, oli see, kas Hispaania oli kehtestanud rahastamissüsteemi reformi järel piisavalt kaitsemeetmeid võimaliku ülemäärase hüvitamise vastu. Reklaami kaotamine võib mõjutada ringhäälinguorganisatsiooni kulusid, muutes need vähem sõltuvaks ärilistest kaalutlustest.

(23)

RTVE rahastamissüsteem peaks nägema ette adekvaatse menetluse, et hinnata eelnevalt, kas avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RTVE uued teenused vastavad Amsterdami protokolli (10) olulistele tingimustele. Hispaania edastatud teave ei võimaldanud komisjonil uurida, kas Hispaanial juba on selline mehhanism.

III.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(24)

Märkused saatsid 15 huvitatud isikut, nende hulgas äriühinguna tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid (TF1 ja ACT – Association of Commercial TV in Europe (Euroopa Kommertstelevisiooni Ühendus)), tasulise televisiooni operaatorid (DTS, Canal Satélite), telefoniside ja Interneti-teenuse pakkujad (redtel, ONO, AETIC), kaabelsideoperaatorid (Cable Europe) ja reklaami edastajad. Mõned palusid, et nende isikut ei avaldataks.

(25)

Enamik kaebuse esitajaid vaidlustasid uute maksude seaduslikkuse, mis nende meelest moonutaksid konkurentsi avalik-õigusliku ja eratelevisiooni, tasuta ja tasulise televisiooni või ainult telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvate operaatorite ja nende operaatorite vahel, kes pakuvad lisaks ka audiovisuaalseid teenuseid. Samuti avaldasid nad kahtlust, kas elektroonilisele sidele kehtestatud maks on kooskõlas loadirektiivi 2002/20/EÜ artikliga 12 (11).

(26)

Ringhäälinguorganisatsioonid ja Interneti-teenuse pakkujad kahtlesid ka RTVE avaliku teenuse osutamise määratluse sobivuses. See ei oleks piisavalt täpne ning oleks erilisemate spordisündmuste või suurte rahvusvaheliste tootjate filmide ülekandeõiguste omandamiseks liiga soodne. TF1 väitis, et RTVE uute oluliste avalike teenuste rakendamise kohta ei ole eelkontrolli.

(27)

Seoses maksu võimaliku muutmisega abi tagatiseks olid televisiooniorganisatsioonid ja Interneti-teenuse pakkujad seisukohal, et uutest maksudest saadaval tulul oleks abile otsene mõju. Erilist tähelepanu pöörati asjaolule, et maksutulude suurenemine võib viia RTVE tegevuse hüvitamiseni suuremas ulatuses kui vaid avaliku teenuse osutamise netokulude katmine.

(28)

Abi proportsionaalsuse osas nägid mitmed televisiooni- ja Interneti-teenuse pakkujad ülemäärase hüvitamise ohtu. RTVE eelarvekavas sisalduv ja seaduses 8/2009 sätestatud 1 200 miljoni euro suurune summa ei põhineks avaliku teenuse osutamise netokulude nõuetekohasel arvutusel. Need aastaeelarves sisalduvad RTVE kulud on arvutatud meelevaldselt. Seal ei tehta vahet äritegevuse ja avaliku teenuse osutamisega seotud tegevuste vahel. Täpsemalt ei võta kava arvesse kulusäästu, mis saavutatakse reklaami kaotamise tagajärjel, arvestades, et saadetega ei pea enam püüdma hulgaliselt vaatajaid. Tootmine oleks näiteks kunstisaadete puhul seega vähem kulukas. Teised jälle kartsid, et RTVE kulutaks rohkem kallite saadete peale.

(29)

Võimalikku ülemäärase hüvitamise ohtu nähti ka asjaolus, et RTVE reklaamitulude ärajäämine kaetakse täielikult riigi vahenditest. Hüvitise suurust arvutataks eelnevate aastate põhjal, kuigi majanduskriis oleks 2010. aastal vähendanud äritulusid ja seega ka RTVE üldtulusid. Ei oleks õiglane, kui kahepoolse rahastamise kadumisega saaks RTVE kindla sissetuleku, hoolimata sellest, et äritulud on varieeruvad.

(30)

Ringhäälinguorganisatsioonid kahtlesid ka efektiivse eelarvekontrolli süsteemi olemasolus, mis tagaks, et riiklikest vahenditest kaetaks üksnes avaliku teenuse osutamise netokulud.

IV.   HISPAANIA MÄRKUSED

(31)

Esiteks vaidlustab Hispaania asjaolu, et komisjoni käimasoleva menetlusega hinnatakse uute oluliste teenuste proportsionaalsust ja neile eelkontrolli rakendamist. Need oleksid osa olemasolevast RTVE rahastamise kavast, mille komisjon on 2005. ja 2007. aastal heaks kiitnud. Selle menetluse algatamise otsus põhineb aga rahastamissüsteemi käsitamisel uue abina vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999 määrusele (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (12). Abi ainuke uus element oleks rahastamisreform uute maksude kujul, mis ei muudaks ega mõjutaks olemasoleva kava teisi elemente. Teised elemendid moodustaksid siiski olemasoleva abi, mida komisjon ei peaks käimasolevas menetluses hindama.

(32)

Abi maksudega tagamise küsimuses on Hispaania seisukohal, et uued maksud ei moodustaks abimeetme lahutamatut osa ega mõjutaks otseselt antava abi suurust. Hispaania rõhutas, et vastavalt seaduse 8/2009 artikli 2 lõikele 2 koosmõjus seaduse 17/2006 artikliga 33 on ainus RTVE riigipoolse rahastamise suurust määrav tegur avaliku teenuse netokulud hoolimata sellest, kui suur on maksudest saadav tulu. Kavandatud avaliku teenuse kuludes ei võeta arvesse maksudest saadavat tulu, need põhinevad selle teenuse eelnevate aastate kuludel.

(33)

Hispaania kinnitas, et teleringhäälinguorganisatsioonidele ja telekommunikatsioonioperaatoritele kehtestatud maksudest saadavat tulu ei suunata üksnes RTVEsse. Maksutulu suunatakse hoopis riigieelarvesse (riigikassasse), kust tehakse kõik maksed RTVEle. Hispaania on kehtestatud maksutulust tehtavatele maksete maksimumpiiri. Ülejäänud maksutulu läheb riigieelarvesse, kust seda võib eraldada teisteks eesmärkideks. Lisaks võib Hispaania eelnevalt nimetatud maksimumsumma ulatuses otsustada, millise osa maksust riik RTVEle reaalselt eraldada kavatseb. 2010. aasta eelarve kava näeb näiteks ette võimalikust summast vähem kui poole eraldamise RTVEle.

(34)

Hispaania väidab, et kui uutest maksudest saadavad tulud on oodatust suuremad või väiksemad, siis see ei too kaasa muudatusi kavandatava avaliku teenuse hüvitise suuruses. Kui uutest maksudest saadav tulu ei ole piisav, et katta reklaami kaotamisest tekkinud puudujääki, eraldatakse puudujääv summa riigieelarvest vastavalt seaduse 17/2006 artiklile 33. Ülejäänud tulu läheb riigieelarvesse. Maksutulu, mis ületab seaduse 8/2009 artikli 3 lõikes 2 ettenähtud 1 200 miljonit eurot kantakse riigikassasse. Seega ei sõltuks RTVE avaliku teenuse pakkumise üldine rahastamine konkreetsete maksutulude suurusest, vaid oleks igal juhul tagatud riigieelarvega.

(35)

Abi proportsionaalsuse osas oli Hispaania seisukohal, et tagatud on netokulude katmise põhimõte. Vastavalt seaduse 17/2006 artikli 33 lõike 1 muudatustele, mis on sätestatud seadusega 8/2009, on netokulud ainuke parameeter, mis määrab abi suuruse. Vastavalt seaduse 8/2009 artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 hüvitatakse maksutulust puudujääv osa riigieelarvest ja maksutulust ülejääv osa kantakse riigieelarvesse, välja arvatud võimalik ülemäärane hüvitis suurusjärgus 10 % iga-aastastest eelarvelistest kuludest, mis on sätestatud artikli 8 lõigetes 1 ja 2.

(36)

Tulevate aastaste eelarvekavasse 1 200 miljoni euro kavandamise asjakohasuse osas ei leia Hispaania, et on kulusid meelevaldselt kajastanud. Summa põhineb iga-aastastel eelarves kajastatud RTVE avaliku teenuse kohustuse täitmise kuludel. Kohustused ei muutunud selliselt, et see annaks alust eeldada madalamaid kulusid; vastupidi – kaebuse esitajad ei ole arvestanud asjaoluga, et RTVE peab investeerima 104 miljonit eurot lisasaadetesse, et täita reklaami kadumise tõttu tekkinud lisaeetriaega.

(37)

Lisaks ei ole õige eeldada, et reklaami kadumise tõttu ei ole RTVEl enam vajadust püüda hulgaliselt vaatajaid ning võib seepärast vähendada tootmiskulusid ja pakkuda vähem atraktiivseid saateid. RTVE avaliku teenuse pakkumine näeb ette kohustuse säilitada teiste telekanalitega võrreldes väljapaistev ja sisukas programm ja atraktiivsus vaatajale. Vastasel juhul ei täidaks RTVE oma kohustust tõhusalt.

(38)

Vastavalt seaduse 17/2006 artiklile 37 tagatud tõhus eelarve järelkontroll, mida teostavad siseaudit, valitsuse auditibüroo revisjon ja välisauditiga erasektorisse kuuluv audiitorfirma (KPMG). Vastavalt nimetatud seaduse artiklitele 39 ja 40 teostavad parlament ja audiovisuaalset sidet reguleeriv asutus järelevalvet RTVE avaliku teenuse pakkumise täitmise ja raamatupidamise aastaaruande üle. Samuti teostab RTVE üle järelevalvet kontrollikoda.

(39)

Oluliste uute teenuste juurutamise osas teostatava eelkontrolli olemasolu kohta leidis Hispaania, et 31. märtsi 2010 üldseaduse 7/2010 (13) (audiovisuaalse kommunikatsiooni kohta) artikli 41 lõikes 3 on sätestatud vastav menetlus. Hispaania sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälingu järelevalve- ja reguleeriv asutus Consejo Estatal de Medios Audiovisuales teostab eelkontrolli, mis hõlmab huvigruppide avalikku küsitlemist, küsitluse tulemuste avalikustamist ja turu iga uue teenuse üldmõju hindamist. Hispaania teatas ka, et kavatseb sõlmida RTVEga 1. novembril 2010 programmilepingu (contrato-programa), kus määratletakse oluline uus teenus. Vastavalt programmilepingu esialgsele versioonile loetakse oluliseks uueks teenuseks uue teenuse pakkumist, mida eristatakse selgelt juba olemasolevatest teenustest ning mida saab pidada võrdlustoote turuks ning mis suudab mõjutada turgu, eriti nõudlust.

V.   HINNANG ABIMEETMELE

(40)

Vastavalt ELTL artikli 107 lõikele 1, mis käsitleb liikmesriikide antavat abi, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi vahenditest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(41)

Hispaania RTVE rahastamissüsteemi rahalised vahendid laekuvad riigieelarvesse ning hiljem neid eraldatakse sealt. Tegu on otsese eraldisega riigi vahenditest konkreetsesse ettevõtjasse ja see ei ole konkurentidele kättesaadav. RTVEl on seega valikuline eelis.

(42)

Siiski väitis Hispaania oma märkustes, mis esitati enne menetluse algatamist, et reform ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust, kuivõrd RTVE ei tegutse väljaspool Hispaaniat. Kui riigi rahaline toetus tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ühenduses konkureerivate ettevõtjatega, mõjutab abi siiski liikmesriikidevahelist kaubandust, isegi kui abi saav ettevõtja ise ekspordiga ei tegele (14). Samamoodi ei pea teenuse- ja turundussektoris tegutsevad ettevõtjad, mis saavad liikmesriigilt toetust, tegutsema väljaspool liikmesriiki, et toetus avaldaks mõju liidusisesele kaubandusele (15).

(43)

Selle põhimõtte taustal selgitatakse komisjoni 2001. ja 2009. aasta teatistes riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes, et „… avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide riiklik rahastamine mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. […] See kehtib kindlasti seoses programmiõiguste omandamise ja müügiga, mis sageli toimub rahvusvahelisel tasandil. […] Peale selle võib ka kommerts-ringhäälinguorganisatsioonide omandistruktuur hõlmata mitut liikmesriiki” (16).

(44)

RTVE on ka ise rahvusvahelisel turul aktiivne (saadete müük ja ülekandeõiguste omandamine). RTVE vahetab Euroopa Ringhäälingute Liidu kaudu televisioonisaateid ja osaleb Eurovisiooni-süsteemis (17). Ülekandeõiguste omandamise ja müügi osas konkureerib RTVE otseselt äriühinguna tegutsevate ringhäälinguorganisatsioonidega, mis on riigisisesel ja rahvusvahelisel ringhäälinguturul aktiivsed ning milles on välismaised osalused. Seega, isegi ilma äritegevuseta, millega RTVE tegeles kuni 2009. aasta augustini, võib RTVEle antav abi moonutada konkurentsi Hispaania turul niivõrd, et see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seda on komisjon märkinud juba otsustes E 8/2005 ja NN 8/07.

(45)

Komisjon kaalus vastavalt Euroopa Kohtu Altmarki otsusele (18) ka võimalust käsitada finantsmeetmeid üksnes hüvitisena, mida makstakse avaliku teenuse täitmise eest, mis ei annaks RTVEle rahalist eelist. RTVE on asutus, millele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse (SGEI) osutamine ehk avalik-õigusliku ringhäälingu teenuse pakkumine. Meetmed, millega riik hüvitab üldist majandushuvi pakkuvate teenuste lisanetokulusid, ei kvalifitseeru riigiabina, kui täidetud on kõik selles otsuses nimetatud tingimused. Esiteks peab abi saav asutus täitma efektiivselt avaliku teenuse osutamise kohustust ning need kohustused peavad olema selgelt kindlaks määratud. Teiseks tulnuks parameetrid, mille alusel hüvitist arvutati, juba eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestada. Kolmandaks ei tohi hüvitis ületada avaliku teenuse osutamiseks vajalikke kulusid või osa neist, kusjuures arvesse tuleb võtta kohustuste täitmisest saadavat tulu ja mõistlikku kasumit. Neljandaks, kui asutus, mis peab täitma avaliku teenuse osutamise kohustust, ei osutu riigihankes valituks ja valitakse pakkumus, milles suudetakse teenuseid pakkuda kõige väiksemate kuludega, tuleb hüvitise suurus kindlaks määrata, analüüsides kulusid, mida oleks neid kohustusi täites kandnud tüüpiline asutus, mida juhitakse mõistlikult ning millel on olemas vajalikud vahendid avaliku teenuse osutamiseks vajalike nõuete täitmiseks.

(46)

Kui riigitoetus, mis antakse asutustele, mille otseseks kohustuseks on osutada avalikke teenuseid, et hüvitada nimetatud kohustuste täitmisega kaasnevaid kulusid, ei vasta kõigile neile tingimustele, siis kohaldatakse toetuse suhtes ELTL artikli 107 lõiget 1 ning seda loetakse riigiabiks vastava sätte tähenduses (19).

(47)

Avalik-õiguslikule ettevõtjale RTVEle usaldati avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamine vastavalt seadustele 17/2006 ja 8/2009. RTVE nimetati avalik-õiguslikuks ringhäälinguorganisatsiooniks seadusega, mitte riigihanke kaudu. Lisaks ei määranud Hispaania ametivõimud kindlaks vajalikku hüvitissummat, analüüsides kulusid, mida oleks neid kohustusi täites kandnud tüüpiline asutus, mida juhitakse mõistlikult ning millel on olemas vajalikud vahendid. Hüvitise suurus määratakse igal aastal jooksvate netokulude põhjal, ilma et selleks kasutataks võrdlust mõistlikult juhitud ettevõtjaga. Parameetrid, mille põhjal hüvitis arvutati, ei olnud eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud. Seega ei ole täidetud kõik kohtu nimetatud argumendid, mistõttu kvalifitseeruvad hinnatavad meetmed riigiabina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (20).

(48)

Hispaania ei ole teatanud uue abimeetme kehtestamisest ja jääb selle juurde, et meede ei kujuta endast olulist muudatust võrreldes olemasoleva abikavaga, mida on muudetud vastavalt komisjoni otsusele asjas E 8/2005 kooskõlas ELTL artikli 108 lõikega 3 ning mis seetõttu ei moodusta uut abimeedet, millest tuleks teavitada.

(49)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktile c on uus abimeede igasugune abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatus. Vastavalt rakendusmääruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 4 ei loeta olemasoleva abi puhtformaalseid või haldusmuudatusi, mis ei mõjuta abimeetme siseturuga kokkusobivuse hindamist, ega olemasoleva abikava algse eelarve suurenemist kuni 20 % olemasoleva abi muutmiseks.

(50)

Selleks et olemasoleva kava muudatus kvalifitseeruks uue abina, peab süsteemi muutus olema oluline, mis tähendab, et muudetud peavad olema süsteemi põhiomadused. Nii oleks see siis, kui oleks muudetud taotletavat eesmärki, maksunõude alust, mõjutatud isikute ja organite ringi või rahastamisallikat üldiselt (21). Praegusel juhul on RTVE finantseerimisallikaid oluliselt muudetud. Uute rahastamisallikate all on mõeldud ka seda, et reklaamiga seotud rahastamine (mis ei ole abi) tuleb nüüd riigilt (mis on abi). Abisumma järsk suurenemine ja üleminek kahepoolselt rahastamissüsteemilt ühepoolsele viitavad selgelt, et tegu on uue abiga.

(51)

Kui nimetatud menetlusmääruse artikli 1 punkt c sätestab, et olemasoleva abi muudatusi tuleb pidada uueks abiks, siis tähendab see säte, et „uueks abiks ei tule pidada muudetud olemasolevat abi, vaid üksnes muudatust kui sellist, mida saab käsitleda uue abina”, nagu rõhutas Esimese Astme Kohus Gibraltari kohtuasjas (22). Lisaks leidis kohus, et „üksnes siis, kui muudatus mõjutab algse kava sisu, muutub viimane uueks abikavaks. Sellise sisulise muudatuse küsimust ei teki, kui uus element on algkavast selgelt eraldatav” (23).

(52)

Pretsedendiõigusest ja seadustest järeldub, et muudatused, mis ei mõjuta abimeetme siseturuga kokkusobivuse hindamist, ei mõjuta ka abi sisu ning seega saab abi jätkuvalt liigitada olemasolevaks abiks. Samas, kui muudatus mõjutab kava sisu, kuid mitte nii suures ulatuses, et oleks vaja selle teisi elemente uuesti hinnata, saab muudatust hinnata kava teistest elementidest eraldiseisvana. Sellisel juhul tekib teatamiskohustus ja komisjonipoolse läbivaatamise kohustus üksnes muudatuse suhtes.

(53)

Kolm seaduse 8/2009 artiklitega 4, 5 ja 6 kehtestatud või muudetud fiskaalmeedet on eristatavad olemasolevast RTVE rahastamiskavast. Kuigi uued rahastamisallikad võivad mõjutada kava seaduspärasust, ei mõjuta need teiste RTVEle antava abi elementide hindamist ega mõju, mis antaval abil võib olla turule.

(54)

Abi uued elemendid, milleks on uued maksud, võivad moodustada uue abi, kui need ei mahu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis b sätestatud raamidesse. Need on kehtestatud seadustega, mis on vastu võetud pärast lepingu jõustumist. Tegu ei ole individuaalse abimeetmega, mis on antud heakskiidetud abikava raames; need ei ole määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 punkti 6 alusel lubatud; neid ei antud kümme aastat enne komisjoni tegevuse alustamist ning need kohalduvad sektorile, mis oli nende jõustumise ajal konkurentsile avatud. Teiseks, isegi kui oletada, et Hispaania väide, et elemendid tuleb lugeda olemasoleva rahastamiskava muudatuseks, on kehtiv, tundub ikkagi, et uued rahastamisallikad moodustavad RTVE lisarahastamises olemasoleva rahastamiskava olulise muudatuse. Olemasolev kava ei sisaldanud neid konkreetseid makse, mida kogutakse RTVE abistamiseks. Maksude seaduspärasus on kaheldav, mistõttu seavad need kahtluse alla kogu abi sobivuse.

(55)

Nagu menetluse alustamise otsuses märgitud, kahtles komisjon, kas muutused RTVE rahastamises mõjutavad RTVE üldise rahastamise vastavust lepingule ning leidis, et komisjonil võib tekkida lisahindamise vajadus. Seetõttu oli vajalik muudatustest komisjonile ametlikult teatada. Nagu eelnevalt märgitud, liigitamine uueks abiks kehtib ainult muudatuse kui sellise suhtes. Seega alustas komisjon menetlust üksnes selleks, et hinnata nende muutuste olemust ja nende mõju abi sobivusele.

(56)

Komisjon hindab avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele hüvitisena avaliku teenuse osutamise eest antavat abi ELTL artikli 106 lõike 2 kohaselt vastavalt komisjoni 2001. aasta teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (2001. aasta ringhäälinguteatis) sätestatud kriteeriumitele (24). Vastavalt ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramist käsitlevale komisjoni teatisele ja 2009. aasta ringhäälinguteatise punktile 100 kehtib viimane uue abi suhtes, millest ei ole teavitatud, üksnes siis, kui abi anti pärast27. oktoobrit 2009, mil teatis avaldati. Praegusel juhul kehtestati aga uus abisüsteem koos seaduse jõustumisega 1. septembril 2009. Seega hinnatakse uut rahastamiskava komisjoni 2001. aasta teatise ja sellele järgneva kohtupraktika alusel (25).

(57)

Selleks et meetme suhtes saaks kohaldada artikli 106 lõikes 2 sätestatud erandit, peavad olema täidetud kõik järgnevad tingimused:

a)

teenus peab olema üldist majandushuvi pakkuv ning liikmesriik peab olema selle vastavalt ka määratlenud (määratlus);

b)

liikmesriik peab olema sõnaselgelt kohustanud vastavat asutust seda teenust osutama (ülesande andmine);

c)

lepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamine (praegusel juhul riigiabikeeld) peab hoidma ära asutustele antud ülesannete täitmise ja eeskirjade täitmisest vabastamine ei tohi mõjutada kaubanduse arengut selliselt, et see oleks vastuolus liidu huvidega (proportsionaalsus) (26).

(58)

Avalik-õigusliku ringhäälingu puhul on eespool kirjeldatud lähenemisviisi kohandatud, pidades silmas tõlgendavaid sätteid Amsterdami protokollis, mis osutab „avaliku teenuse osutamisele, nagu selle teeb ülesandeks, määratleb ja korraldab iga liikmesriik” (määratlus ja ülesande andmine), ning milles sätestatakse avalik-õigusliku ringhäälingu puhul erand asutamislepingu eeskirjadest „niivõrd, kuivõrd need summad määratakse ringhäälinguorganisatsioonidele avaliku teenuse osutamiseks, […], ja niivõrd, kuivõrd selline rahastamine ei mõjuta kaubandustingimusi ega konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega, kusjuures arvesse võetakse avaliku teenuse osutamist” (proportsionaalsus) (27).

(59)

Komisjon on oma otsuses RTVE finantseerimise asjades E 8/2005 ja NN 8/07 leidnud, et seaduses 17/2006 sätestatud avaliku teenuse osutamise definitsioon on vastavuses ELTL artikli 106 lõikega 2. Seaduse 8/2009 artikkel 9 mõjutab seda määratlust niivõrd, kuivõrd sellega lisatakse edasisi kohustusi ja piiranguid RTVE ringhäälinguteenuse sisule. Seega on avaliku teenuse ülesande määratluse kriteeriumid ikkagi täidetud. RTVE eemalejäämine telereklaamiturult võib aidata tugevdada avaliku teenuse ülesannet, muutes saadete valiku vähem sõltuvaks ärilistest kaalutlustest ja äritulude kõikumistest.

(60)

Seetõttu ei väljendanud komisjon menetluse algatamise otsuses kahtlusi nende RTVE rahastamise aspektide kohta.

(61)

RTVE rahastamise muutuste peamised elemendid on äritegevuse peaaegu täielik katkestamine, üleminek kahepoolselt rahastamissüsteemilt, kus on ühendatud toetus riigivahenditest ja tulu äritegevusest, ühepoolsele rahastamissüsteemile, kus ringhäälingut rahastatakse täielikult või peaaegu täielikult ainult riigi vahenditest, vastavalt 2001. aasta ringhäälinguteatise punktis 45 sätestatud erinevusele. Liikmesriigid võivad vabalt valida, kas ja kuidas kombineerida eri rahastamisallikaid. Seda osa RTVE sissetulekust, mis siiani tuli äritegevusest, ei asendata lihtsalt Hispaania riigieelarvest tuleva rahaga vastavalt seaduse 17/2006 artiklile 33. Asendusega kaasneb ka teatud maksude kehtestamine või muutmine, mille eesmärgiks on teenida selleks otstarbeks vajalikku tulu.

(62)

Rahastamise ja uutest maksudest saadava tulu seos viitab, et maksutulu eraldatakse abina RTVEle ning et maksutulu mõjutab otseselt abi suurust. Kui maks, mis on kehtestatud abi rahastamiseks, osutub lepingu teiste sätetega vastuolus olevaks, ei saa komisjon kuulutada abikava, mille osaks maks on, siseturuga kokkusobivaks. Seega võib meetod, millega finantseeritakse abimeedet, muuta terve abikava siseturuga kokkusobimatuks. Järelikult, nagu sätestatud ülaltoodud punktides 21, 22 ja 23, tuleb hinnata, kas uus rahastamissüsteem seab abi sõltuvusse maksudest ja kas komisjon peaks seega käsitlema riigiabianalüüsis ka uute maksude mõju.

(63)

Selleks aga, et maksu saaks käsitada abimeetme lahutamatu osana, peab see olema abi rahastamise tagatiseks selles mõttes, et maksust saadavat tulu kasutataks tingimata abi rahastamiseks ning et maksutulul oleks otsene mõju abi suurusele (28).

(64)

Selles asjas ei ole need tingimused täidetud. Nagu ka Hispaania kinnitas, otsustatakse RTVEle antava abi suurus arvestades ainult RTVE vajadusi ja avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamise hinnangulisi netokulusid. RTVEle antud raha on nii faktiliselt kui ka õiguslikult sõltumatu maksutulust, kuna rahastamine sõltub üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse netokuludest. Teisalt ei tohi maksudest saadav tulu, mis eraldatakse RTVE rahastamiseks, ületada avaliku teenuse osutamise kohustuse netokulusid (tulu, mis ületab avaliku teenuse osutamise netokulusid, suunatakse tagasi riigieelarvesse). Teisest küljest, kui avaliku teenuse osutamise netokulud ületavad maksudest saadud tulu, täidetakse vahe riigieelarvest tehtavate maksetega. Oodatust suuremad või väiksemad maksutulud ei too kaasa muutusi kavandatud summades. Kui uutest maksudest saadavast tulust ei piisa, et täita reklaami kaotamisest tekkinud puudujääki, eraldatakse puuduolev summa riigieelarvest vastavalt seaduse 17/2006 artiklile 33. Lisamaksutulu läheb riigieelarvesse. Seega ei sõltu kavandatav RTVE avaliku teenuse osutamise kohustuse üldine rahastamine konkreetsete maksutulude suurusest, vaid tagatakse igal juhul riigieelarvega.

(65)

Maksude ja nende kehtestamise eesmärgi seos on ära märgitud seletuskirjas ja seadus ise ei võimalda teistsugusele järeldusele jõuda. Seaduse sõnastus (RTVE rahastamise eesmärgil) ei sätesta maksude ja abi seose olemust.

(66)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et punktis 14 kirjeldatud kolm maksumeedet ei ole abi lahutamatu osa. Nende seaduslikkuse ja RTVEle antava abi sobivuse vahel ei ole olulist seost. Samuti ei ole huvitatud isikute tähelepanekud maksude seaduslikkuse kohta olulised riigiabi hindamise seisukohast. Seega ei mõjuta käimasolev rikkumismenetlus seoses elektroonilise side maksuga, millega väidetavalt rikuti loadirektiivi 2002/20/EÜ artiklit 12, seda otsust.

(67)

Seoses hüvitise proportsionaalsusega, st et hüvitis kataks üksnes RTVE avaliku teenuse osutamise kohustusest tulenevaid netokulusid, siis sätestab uus seadus, et RTVE mis tahes tulu, mis ületab avaliku teenuse osutamise netokulud ja neile lisanduva 10 % reservi, laekub tagasi riigieelarvesse. 10 % ülejääki võib hoida kuni neli aastat reservfondis, et katta eelmiste aastate võimalikku liiga vähest hüvitamist või erakorralisi kulusid. See lubamatu ülemäärase hüvitamise vältimise mehhanism on vastavuses komisjoni praktikaga (29).

(68)

Tagamaks, et abi on proportsionaalne, peavad liikmesriigid rakendama ka sobiva mehhanismi, et tagada korrapärane ja tõhus kontroll riigi vahendite kasutamise üle avalike teenuste osutamisel (30) ja et pakkuda garantiid, et riigi iga-aastane rahastamine piirdub avaliku teenuse osutamise netokulude hüvitamisega (31). Hispaania jätab jõusse seadusega 17/2006 kehtestatud väliskontrollisüsteemi vastavalt selle ülaltoodud kirjeldusele, mille komisjon otsusega E 8/2005 heaks kiitis. Süsteem võimaldab määrata kindlaks avalik-õigusliku ringhäälingu netokulud.

(69)

Siiski, arvestades, et reklaami kaotamine võib mõjutada ringhäälinguorganisatsiooni kulusid, kuna selle saatevalik muutub ärilistest kaalutlustest vähem sõltuvaks, palus komisjon menetluse algatamise otsuses, püüdes välistada ülekompenseerimise võimalust, Hispaanialt ja teistelt huvitatud isikutelt märkusi rahastamismehhanismi kohta.

(70)

Huvitatud isikud leidsid, et RTVEle ülemäärase hüvitise maksmine oleks tõenäoline. RTVE 1 200 miljoni euro suurune eelarvekava ei põhineks nõuetekohasel avaliku teenuse netokulude arvutusmeetodil. Eristamata jäetaks äri- ja avaliku teenuse osutamisega seotud tegevused ning arvesse ei võetaks reklaami kaotamisest tekkivat kulusäästu, mis tekiks seetõttu, et saadetega ei peaks enam meelitama suurt publikut ning neid võib toota odavamalt. Lisaks arvutataks reklaamitulust tekkiva kahju hüvitist eelmiste aastate arvude põhjal, kuigi 2010. aastal oleks majanduskriis toonud RTVEle kaasa madalamad äritulud ja seega ka madalamad üldtulud. Ei oleks õiglane, kui kahepoolse rahastamise kaotamisega saaks RTVE kindla sissetuleku hoolimata sellest, et majandustulud kõiguvad. Ühtlasi väljendati muret eelarvekontrolli pärast.

(71)

Hispaania näitas aga, et eelarvekava jääb vastavusse RTVE eelnevate aastate eelarvekuluga ning ei ole põhjust eeldada, et praegu või lähitulevikus tekib märkimisväärne kulusääst üksnes reklaami kaotamise tõttu. RTVE peab jätkuvalt püüdma palju vaatajaid ning reklaami kaotamine tekitab vajaduse uute saadete järele, mida on vaja rahastada. Kui võrrelda eelmiste aastate arve (1 177 miljonit eurot 2007. aastal, 1 222 miljonit eurot 2008. aastal ja 1 146 miljonit eurot 2009. aastal) ja arvestades reklaami eetriaja täitmiseks vajalikke lisasaadete kulusid (104 miljonit eurot), tundub ülejäänud äritulu (hinnanguliselt 25 miljonit eurot) ja 1 200 miljoni euro suurune ülempiir eelarvekulude planeerimiseks ettevaatlik ja mõistlik summa avaliku teenuse osutamise hüvitise aastasteks eelarvekuludeks. Lisaks toob avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni efektiivsete netokulude hüvitamise põhimõte kaasa ka selle kaitsmise reklaamituru tulude varieerumise eest.

(72)

Eelarvekontrolli puhul viitas Hispaania olemasolevatele kontrollimehhanismidele, mis on kehtestatud juba seadusega 17/2006, nagu kirjeldatud ka punktis 38. Selleks et riigiabi ei ületaks avaliku teenuse osutamise kulusid, on tagatud eelarve täitmise tõhus järelkontroll, mida vastavalt seaduse 17/2006 artiklile 37 teostatakse sisekontrollina, valitsuse auditibüroo avaliku revisjonina ja eraettevõtjast audiitorfirma välisauditina. Lisaks, vastavalt sama seaduse artiklitele 39 ja 40, teostavad parlament ja audiovisuaalset sidet reguleeriv asutus järelevalvet RTVE avaliku teenuse osutamise täitmise ja raamatupidamise aastaaruande üle. RTVE allub ka kontrollikoja revisjonile. Huvitatud isikute märkused ei anna alust eeldada, et süsteemi ei rakendata nõuetekohaselt.

(73)

Komisjon ei leia viiteid asjaolule, et RTVEle avaliku teenuse osutamise eest antav iga-aastane hinnanguline hüvitis ületaks teenuse mõistlikult eeldatavaid kulusid või et lõpuks ületaks hüvitis avaliku teenuse osutamise netokulusid.

(74)

Menetluse alustamise otsuses küsis komisjon Hispaanialt, kas neil on piisav menetlusraamistik, et hinnata eelnevalt, kas avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RTVE uued audiovisuaalsed teenused vastavad Amsterdami protokolli olulistele tingimustele (nn eelkontroll) (32). Hispaania siiani esitatud teave ei võimaldanud komisjonil uurida, kas Hispaanial juba oli selline mehhanism. Komisjon nõustub Hispaania vastuväitega, et põhimõtteliselt sisaldus see RTVE rahastamiselement 2005. ja 2007. aasta otsustes terve RTVE rahastamissüsteemi kohta. Komisjon nõustub ka sellega, et uute maksude kehtestamine, mis ajendasid selle menetluse algatamist, ei ole seda süsteemi mõjutanud.

(75)

Siiski kehtestati vastavalt Hispaania esitatud teabele menetlus seaduse 7/2010 artikli 41 lõikega 3, (33) millega usaldati kontrolli teostamine Hispaania sõltumatule avalik-õigusliku ringhäälingu järelevalve- ja reguleerivale asutusele Consejo Estatal de Medios Audiovisuales, mille ülesanded on sidusrühmade avalik küsitlemine, küsitluse tulemuste avalikustamine ning turu iga uue teenuse üldmõju hindamine. Seaduses ei ole aga olulise uue teenuse määratlust. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjaomased kriteeriumid (34). Hispaania teatas aga, et kavatseb hiljemalt 1. novembriks 2010 sõlmida RTVEga programmilepingu (contrato-programa), milles sisaldub ka vastav määratlus. Vastavalt programmilepingu esialgsele versioonile loetakse oluliseks uueks teenuseks uue teenuse pakkumist, mida eristatakse selgelt juba olemasolevatest teenustest ning mida saab võrdlustoote turuks pidada ning mis suudab mõjutada turgu, eriti nõudlust.

(76)

Seega on Hispaania täitnud eelkontrolli kehtestamise kohustuse ning komisjon märgib, et 2010. aasta novembriks kavatseb riik kehtestada ka olulise uue teenuse siduva määratluse. Komisjon märgib ka, et mehhanismi ei olnud kehtestatud enne 2010. aastat.

VI.   KOKKUVÕTE

(77)

Komisjon leiab, et Hispaania on rakendanud avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RTVE rahastamisreformi ebaseaduslikult, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 punkti 3. Komisjon on aga seisukohal, et kogutavad maksud ei ole RTVEle antava abi tagatiseks ning need ei mõjuta abi vastavust lepingule. Lisaks on Hispaania kehtestanud kaitsemeetmed, et vältida RTVEle ülemäärase hüvitise maksmist. Lõpuks märgib komisjon, et Hispaania on näinud ette eelkontrollimenetluse oluliste uute teenuste kehtestamiseks avaliku teenuse osutamise raames. Seega on avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile RTVE antav abi kooskõlas lepinguga,

ON VÕTNUD VASTU JÄRGNEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni Corporación de Radio y Televisión Española (RVTE) rahastamine, mida Hispaania muutis seadusega 8/2009 RTVE rahastamise kohta, on kokkusobiv siseturuga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 20. juuli 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA


(1)  ELT C 115, 9.5.2008, lk 312.

(2)  ELT C 8, 14.1.2010, lk 31.

(3)  Boletín Oficial del Estado (BOE) nr 210, 31.8.2009, lk 74003.

(4)  Boletín Oficial del Estado (BOE) nr 134, 6.6.2006, lk 21207.

(5)  Vt joonealune märkus 2.

(6)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21; rikkumismenetluse kohta vt komisjoni pressiteade IP/10/322.

(7)  Menetlused E 8/2005 (riigiabi Hispaania riiklikule ringhäälinguorganisatsioonile RTVEle) ja NN8/07 (RTVE tööjõu vähendamise meetmete finantseerimine).

(8)  Ühendatud kohtuasjad C-261/01 ja C-262/01, Belgische Staat vs. Eugene van Calster, Felix Cleeren ja Openbaar Slachthuis, punktid 48–49; kohtuasi C-174/02 Streekgewest Westelijk Noord-Brabant, punkt 26; kohtuasi C-333/07, Régie Networks, lõigud 93–112.

(9)  Vt põhjendus 5.

(10)  Vt komisjoni 24. aprilli 2007 otsuse E 3/2005 punktid 370 ja 372, 27. veebruari 2008 otsuse E 8/2006 punkt 230 ja 27. veebruari 2008 otsuse E 4/2005 punkt 121. See praktika võeti kasutusse komisjoni teatise alusel riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (EÜT C 320, 15.11.2001) (2001. aasta ringhäälinguteatis), ning seda selgitati ja täpsustati veel komisjoni teatise riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes punktis 88 (ELT C 257, 27.10.2009, lk 1).

(11)  Vt põhjendus 6.

(12)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(13)  Boletín Oficial del Estado (BOE) nr 79, 1.4.2010, lk 30157.

(14)  EK lahend, 17. juuni 1999, kohtuasi C-75/97 Maribel a/b, EKL 1999, lk I-3671, punkt 47.

(15)  EK lahend, 7. märts 2002, kohtuasi C-310/99 Itaalia vs. komisjon, EKL 2002, lk I-2289.

(16)  EÜT C 320, 15.11.2001, lk 5, punkt 18; ELT C 257, 27.10.2009, lk 1, punkt 22.

(17)  EK lahend, 8. oktoober 2002, ühendatud kohtuasjades T-185/00, T-216/00, T-299/00 ja T-300/00, M6 ja teised vs. komisjon, EKL 2002, lk II-3805.

(18)  24. juuli 2003 otsus kohtuasjas C-280/00, Altmark Trans, EKL 2003, lk I-7747.

(19)  Vt joonealune märkus 18 punkt 94.

(20)  Vt sama järeldus kohtuasjas E 8/2005, joonealune märkus 7, punkt 46.

(21)  Kohtujurist Trabucchi ettepanek, mis on esitatud 23. jaanuaril 1975 kohtuasjas C51/74 HULST (1975) EKL 1975, lk 79. Hispaania eriväljaanne, lk 27.

(22)  Kohtuotsus, 30. aprill 2002, ühendatud kohtuasjades T-195/01 ja T-207/01, Gibraltari valitsus vs komisjon (2002) EKL 2002, lk II-2309, punkt 109.

(23)  Vt joonealune märkus 22 punkt 111.

(24)  EÜT C 320, 15.11.2001, lk 5.

(25)  Sellist kohtupraktikat on arvestatud 2009. aasta ringhäälinguteatises. Kui Hispaania järgib 2009. aasta ringhäälinguteatist, järgib ta sisuliselt komisjoni 2001. aasta ringhäälinguteatist ja selle pinnalt tekkinud kohtupraktikat

(26)  Vt 2001. aasta ringhäälinguteatise punkt 29.

(27)  Vt 2001. aasta ringhäälinguteatise punkt 31.

(28)  22. detsembri 2008 otsus kohtuasjas C-333/07, Regie Networks, punkt 99.

(29)  Vt nt otsuse E 3/2005 punkt 281 (10 % tagatis) ja komisjoni 22. juuni 2006 otsuse C 2/04 punkti 147 (10 % kogu eelarvest). Seda praktikat on käsitletud ja selgitatud 2009. aasta ringhäälinguteatise punktides 73 ja 74.

(30)  2001. aasta ringhäälinguteatise punkt 41.

(31)  Vt otsuse E 3/2005 punkt 282 ja otsuse E 4/2005 punkt 112.

(32)  Vt otsuse E 3/2005 punktid 370 ja 372, otsuse E 8/2006 punkt 230 ja otsuse E 4/2005 punkt 121. See praktika võeti kasutusse 2001. aasta ringhäälinguteatise alusel ning seda on käsitletud ja selgitatud ka 2009. aasta ringhäälinguteatise punktides 84–89.

(33)  Vt joonealune märkus 13.

(34)  Sätestatud 2009. aasta ringhäälinguteatise punktis 85.