ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.325.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 325

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. aastakäik
9. detsember 2010


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1090/2010, 24. november 2010, millega muudetakse direktiivi 2009/42/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

OTSUSED

 

 

2010/718/EL

 

*

Euroopa Ülemkogu otsus, 29. oktoober 2010, Saint-Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes

4

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

9.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1090/2010,

24. november 2010,

millega muudetakse direktiivi 2009/42/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/42/EÜ (2) VIII lisa teisele lõigule teeb otsuse andmekogumi B1 (andmed mereveo kohta Euroopa suurimates sadamates sadama, lasti-, kaubaliigi ja ühendustee järgi) kogumise tingimuste kohta komisjoni ettepanekul nõukogu, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 1995. aasta direktiivi 95/64/EÜ (kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) (3) artiklis 10 sätestatud kolmeaastasel üleminekuperioodil tehtud prooviuuringu tulemusi.

(2)

Vastavalt komisjoni aruandele nõukogule ja Euroopa Parlamendile direktiivi 95/64/EÜ kohaselt tehtud tööst saadud kogemuse kohta (edaspidi „komisjoni aruanne”) osutus üksikasjaliku teabe kogumine puist- ja poolpuistlasti puhul teostatavaks ja kulude poolest mõistlikuks. Peamised raskused tekkisid siiski nende andmete kogumisel konteinervedude ja veeremiliikluse kohta. Oli kohane kaaluda direktiivi 95/64/EÜ reguleerimisala laiendamist teistele kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 2 punktis a loetletud teabeelementidele alles siis, kui praeguste muutujate kogumisel on saadud rohkem kogemusi ning praegune süsteem on hästi toimima hakanud. Kaupu käsitleva teabe kogumisel tuleks arvesse võtta klassifikaatoris NST/R (transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator/muudetud, 1967) tehtavaid võimalikke muudatusi.

(3)

Praegune kogumissüsteem toimib hästi, kaasa arvatud komisjoni 4. märtsi 2005. aasta otsusega 2005/366/EÜ (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle lisasid) (4) tehtud muudatuste rakendamine ning liidu laienemisest 2004. ja 2007. aastal tingitud süsteemi geograafiline laiendamine.

(4)

Paljud komisjonile (Eurostat) direktiivi 95/64/EÜ kohaselt andmeid esitavad liikmesriigid on korrapäraselt ja vabatahtlikult esitanud komisjonile (Eurostat) andmekogumi B1 vastavalt klassifikaatorile NST/R.

(5)

Komisjoni 7. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1304/2007 (seoses teataval viisil transporditud kaupade ühtse klassifikaatori NST 2007 kehtestamisega) (5) kehtestati NST 2007 (transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator, 2007) merel, maanteedel, raudteedel ja siseveeteedel transporditavate kaupade ühtse klassifikaatorina. Kõnealust klassifikaatorit kohaldatakse alates vaatlusaastast 2008 sama aasta andmete suhtes. Peamised probleemid andmete koostamisel kaubaliikide kaupa vastavalt klassifikaatorile NST/R, nagu komisjoni aruandes nimetatud, lahendati NST 2007 kehtestamisega. Seetõttu ei tekita andmekogumi B1 kogumine vastajatele enamasti mingisugust täiendavat koormust.

(6)

Vastavalt nõukogu 25. mai 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 1172/98 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta), (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 91/2003 (raudteeveo statistika kohta) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1365/2006 (mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat) (8) on andmete kogumine kaubaliikide kaupa maantee-, raudtee- ja siseveetransporti käsitleva Euroopa statistika puhul kohustuslik, meretranspordi puhul aga vabatahtlik. Euroopa statistikat tuleks kõikide transpordiliikide kohta koguda vastavalt ühistele põhimõtetele ja standarditele, et transpordiliigid oleksid võimalikult hästi võrreldavad.

(7)

Komisjonile (Eurostat) andmekogumi B1 esitamise kohustuse kehtestamine alates 2011. aastast annab liikmesriikidele piisavalt aega, mille jooksul võiks vabatahtlikku andmekoostamist kasutada vajalike katsete ja kohanduste tegemiseks.

(8)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2009/42/EÜ teatavate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(9)

Seetõttu tuleks direktiivi 2009/42/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/42/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

artikli 3 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib kõnealused meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 10a ning artiklites 10b ja 10c sätestatud tingimustel.”;

2.

artikli 4 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib kõnealused meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 10a ning artiklites 10b ja 10c sätestatud tingimustel.”;

3.

artikli 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib kõnealused meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 10a ning artiklites 10b ja 10c sätestatud tingimustel.”;

4.

artikli 10 lõige 3 jäetakse välja;

5.

lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse viieks aastaks alates 29 detsember 2010. õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 10b tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 10b ja 10c sätestatud tingimusi.

Artikkel 10b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 kolmandas lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 10c

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.”;

6.

VIII lisa teine lõik jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates vaatlusaastast 2011 sama aasta andmete suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 24. november 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  Euroopa Parlamendi 19. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2010. aasta otsus.

(2)   ELT L 141, 6.6.2009, lk 29.

(3)   EÜT L 320, 30.12.1995, lk 25. Direktiiv 95/64/EÜ tunnistati kehtetuks direktiiviga 2009/42/EÜ.

(4)   ELT L 123, 17.5.2005, lk 1.

(5)   ELT L 290, 8.11.2007, lk 14.

(6)   EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1.

(7)   ELT L 14, 21.1.2003, lk 1.

(8)   ELT L 264, 25.9.2006, lk 1.


II Muud kui seadusandlikud aktid

OTSUSED

9.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/4


EUROOPA ÜLEMKOGU OTSUS,

29. oktoober 2010,

Saint-Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes

(2010/718/EL)

EUROOPA ÜLEMKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 355 lõiget 6,

võttes arvesse Prantsuse Vabariigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 355 võimaldab Euroopa Ülemkogu asjaomaste liikmesriikide algatusel võtta pärast konsulteerimist komisjoniga vastu ühehäälse otsuse, millega muudetakse artikli 355 punktides 1 ja 2 osutatud Taani, Prantsusmaa või Madalmaade maa või territooriumi staatust liidu suhtes.

(2)

Prantsuse Vabariik (edaspidi „Prantsusmaa”) taotles oma presidendi 30. juuni 2010. aasta kuupäevaga kirjas, et Euroopa Ülemkogu teeks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 punktis 1 osutatud otsuse Saint-Barthélemy kohta. Prantsusmaa taotleb, et kõnealuse saare staatus, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaselt äärepoolseim piirkond, muudetaks ülemeremaa ja -territooriumi staatuseks, mis on sätestatud liidu toimimise lepingu neljandas osas.

(3)

Saint-Barthélemy saar on Prantsusmaa põhiseaduse artikli 74 alusel Prantsuse Vabariigi autonoomne ülemereüksus ning Prantsusmaa taotlus kajastab Saint-Barthélemy saare valitud esindajate soovi anda saarele Euroopa Liidu suhtes staatus, mis vastaks paremini saarele siseriikliku õigusega kehtestatud staatusele eelkõige järgmise tõttu: füüsiline kaugus mandriosast, väikesaare majandus, mis on suuresti keskendunud turismile ning mille puhul on raskusi tarnete hankimisel, mis omakorda takistab Euroopa Liidu osade normide kohaldamist.

(4)

Prantsusmaa on võtnud kohustuse sõlmida vajalikud lepingud, et võtta kõnealuse staatuse muutmise korral arvesse liidu huvisid. Nimetatud lepingud peaksid käsitlema ühelt poolt rahandusküsimusi, juhul kui Prantsusmaa kavatseb säilitada euro Saint-Barthélemy ainsa valuutana ning kui majandus- ja rahaliidu hea toimimise põhivaldkondades tuleb jätkuvalt kohaldada liidu õigust. Teiselt poolt peaksid lepingud käsitlema maksustamist ning nende eesmärk peaks olema tagada, et eelkõige nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/799/EMÜ (liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas) (1) ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta), (2) mis on suunatud piiriüleste pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, mehhanisme kohaldataks tulevikus ka Saint-Barthélemy territooriumil. Saint-Barthélemy kodanikud peaksid jääma liidu kodanikeks ning neil peaks olema liidus samad õigused ja vabadused nagu teistel Prantsusmaa kodanikel, nii nagu ka kõikidele liidu kodanikele peaksid Saint-Barthélemys kehtima jätkuvalt samad õigused ja vabadused nagu praegu.

(5)

Seega Saint-Barthélemy saare staatuse muutmine Euroopa Liidu suhtes, mis vastab tema valitud esindajate demokraatlikult väljendatud taotlusele, ei peaks kahjustama liidu huve ning peaks olema kooskõlas siseriiklike õigusaktidega saarele antud autonoomse staatusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alates 1. jaanuarist 2012 lakkab Saint-Barthélemy saar olemast liidu äärepoolseim piirkond ning ta saab Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) neljandas osas sätestatud assotsieerunud ülemeremaa ja -territooriumi staatuse.

Artikkel 2

Sellest tulenevalt muudetakse ELi toimimise lepingut järgmiselt:

1)

artikli 349 esimesest lõigust jäetakse välja sõnad „Saint-Barthélemy”;

2)

artikli 355 punktist 1 jäetakse välja sõnad „Saint-Barthélemy”;

3)

II lisasse lisatakse Saint-Pierre-et-Miqueloni ja Arubat tähistavate taanete vahele järgmine kaheksas taane:

„—

Saint-Barthélemy,”.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Brüssel, 29. oktoober 2010

Euroopa Ülemkogu nimel

eesistuja

H. VAN ROMPUY


(1)   EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15.

(2)   ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.