3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1117/2010,

2. detsember 2010,

milles käsitletakse sidrunhappest, sorbhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistise kasutamise lubamist võõrutatud põrsaste puhul (müügiloa hoidja Vetagro SpA)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus loa saamiseks käesoleva määruse lisas kirjeldatud valmistise jaoks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)	Taotluses käsitletakse sidrunhappest, sorbhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistise lubamist võõrutatud põrsaste söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 25. mail 2010. aastal esitatud arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustes ei avalda lisas sätestatud valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et nimetatud söödalisand võib suurendada sihtliikide kasvumäära ja söödaväärindust. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)	Kõnealuse valmistise hindamisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised lisandid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EFSA Journal (2010); 8(6):1633.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud sätted

Loa tähtaeg

mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (zootehniliste näitajate paranemine)

4d 3

Vetagro S.p.A.

Valmistis, mis koosneb kaitstud sidrunhappest, sorbhappest, tümoolist ja vanilliinist

Söödalisandi koostis

Kaitstud mikrokuulidest valmistis, mis sisaldab sidrunhapet, sorbhapet, tümooli ja vanilliini vähemalt järgmistes kogustes:

sidrunhape: 25 g / 100 g

tümool: 1,7 g / 100 g

sorbhape: 16,7 g / 100 g

vanilliin: 1 g / 100 g

Toimeainete kirjeldus

Sidrunhape C6H8O7 (puhtus ≥ 99,5 %)

2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape, CASi number 77-92-9, veevaba

Sorbhape C6H8O2 (puhtus ≥ 99,5 %)

2,4-heksadieenhape, CASi number 110-44-1

Tümool (puhtus ≥ 98 %)

5-metüül-2-(1-metüületüül)fenool, CASi number 89-83-8)

Vanilliin (puhtus ≥ 99,5 %)

4-hüdroksü-3-metoksübensaldehüüd, CASi number 121-33-5)

Analüüsimeetodid (1)

Sorbhappe ja tümooli määramine söödas: kõrgefektiivne pööratud faasi vedelikkromatograafia koos ultraviolett- või dioodireadetektsiooniga (RP-HPLC-UV/DAD). Sidrunhappe määramine söödalisandis ja eelsegudes: (RP-HPLC-UV/DAD). Sidrunhappe määramine loomasöödas: sidrunhappe ensümaatiline määramine – NADH spektromeetria (NADH – nikotiinamiidadeniindinukleotiidi taandatud vorm).

Põrsad (võõrutatud)

—

1 000

—

1.	Kuni 35 kg (võõrutatud) põrsad.

2.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

23. detsember 2020

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1118/2010,

2. detsember 2010,

milles käsitletakse diklasuriili lubamist broilerkanade söödalisandina (loa omanik Janssen Pharmaceutica N.V.) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2430/1999

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. Määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite ümberhindamine.

(2)

Kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ anti komisjoni määrusega (EÜ) nr 2430/1999 (3) kümme aastat kehtiv luba diklasuriili (CAS-number 101831-37-2) kasutamiseks broilerkanade, kuni 16-nädalaste munakanade ja kuni 12-nädalaste kalkunite söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see söödalisand hiljem ühenduse söödalisandite registrisse kui olemasolev toode.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 alusel ja koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 esitati diklasuriili kui broilerkanade söödalisandi ümberhindamise taotlus, milles taotletakse kõnealuse söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid”. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) järeldas 23. juuni 2010. aasta arvamuses, (4) et kavandatud kasutustingimustes ei mõju diklasuriil kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et see söödalisand on tõhus vahend broilerkanadel esineva koktsidioosi tõrjeks. Toiduohutusamet järeldas, et probleeme ohutusega ei teki, tingimusel, et võetakse asjakohased kaitsemeetmed. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)	Diklasuriili hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)	Uue loa andmise tõttu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel tuleb määrusest (EÜ) nr 2430/1999 välja jätta sätted, mis käsitlevad diklasuriili kasutamist broilerkanade söödalisandina.

(7)	Kuna söödalisandi kasutamise lubamise tingimuste muudatused ei ole seotud ohutusnõuetega, on asjakohane lubada söödalisandi eelsegude ja segasööda olemasolevate varude ärakasutamiseks üleminekuaega.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2430/1999 I lisast jäetakse söödalisandi registreerimisnumbri E 771 alt välja broilerkanade söödalisandina kasutatavat diklasuriili käsitlev kanne.

Artikkel 3

Diklasuriili sisaldavat eelsegu ja segasööta, mis on märgistatud kooskõlas direktiiviga nr 70/524/EMÜ, võib turule viia ning seda võib kasutada, kuni varud on lõppenud.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(3) EÜT L 296, 17.11.1999, lk 3.

(4) EFSA Journal 2010; 8(7):1663.

LISA

Söödalisandi registreerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand (kaubanduslik nimetus)

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud sätted

Loa tähtaeg

Jääkide piirnormid asjaomases loomses toiduaines

Toimeaine kogus mg-des täissööda kg kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid

5 1 771

Janssen Pharmaceutica N.V.

Diklasuriil 0,5 g/100 g

(Clinacox 0,5 %)

Söödalisandi koostis

Diklasuriil: 0,50 g/100 g

Madala valgusisaldusega sojajahu 99,25 g/100 g

Polüvidoon K 30: 0,20 g/100 g

Naatriumhüdroksiid: 0,05 g/100 g

Toimeaine kirjeldus

Diklasuriil, C17H9Cl3N4O2,

(±)-4-klorofenüül[2,6-dikloro-4-

(2,3,4,5-tetrahüdro-3,5-diokso-1,2,4-triasiin-2-üül) fenüül]atsetonitriil,

CAS-number: 101831-37-2

Tooteomased lisaained:

Lagunemissaadus (R064318): ≤ 0,1 %

Muud tooteomased lisandid (T001434, R066891, R068610, R070156, R070016):

< 0,5 % igaühte

Kokku lisaained: ≤ 1,5 %

Analüüsimeetod (1)

Diklasuriili sisalduse määramiseks söödas: Pöördfaasiline kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC), kasutades ultraviolettdetektsiooni lainepikkusel 280nm (määrus (EÜ) nr 152/2009)

Diklasuriili sisalduse määramiseks lindude kudedes: HPLC ja kolmekordne kvadrupool-massispektromeeter (MS/MS), mis kasutab üht eellasiooni ja kaht järglasiooni.

Broilerkanad

—

1.	Söödalisand tuleb lisada segasöötadesse eelseguna.

2.	Diklasuriili ei tohi segada muude koktsidiostaatikumidega.

3.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

4.	Loaomanik kavandab ja viib ellu bakterite ja Eimeria spp. resistentsust käsitleva turustamisjärgse järelevalveprogrammi.

23. detsember 2020

1 500 μg diklasuriili märja maksa kilogrammi kohta

1 000 μg diklasuriili märja neeru kilogrammi kohta

500 μg diklasuriili märja lihaskoe kilogrammi kohta

500 μg diklasuriili märja naha ja rasvkoe kilogrammi kohta

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel: www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1119/2010,

2. detsember 2010,

milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 lubamist lüpsilehmade ja hobuste söödalisandina ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1520/2007 (loa omanik Prosol SpA)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. Määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite ümberhindamine.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) 896/2009 (3) anti kümme aastat kehtiv luba Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 valmistise kasutamiseks emiste söödalisandina. Vastavalt direktiivile 70/524/EMÜ lubati valmistise tähtajatut kasutamist võõrutatud põrsaste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1200/2005 (4), nuumveiste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 492/2006 (5) ning lüpsilehmade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1520/2007 (6). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b kanti see söödalisand hiljem olemasoleva tootena ühenduse söödalisandite registrisse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 alusel koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlus Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 ümberhindamiseks lüpsilehmade söödalisandina ning nimetatud määruse artikli 7 alusel uue kasutusviisi lubamiseks hobuste söödalisandina; ühtlasi taotletakse selles kõnealuse söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) järeldas oma 22. juuni 2010. aasta arvamuses Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 kasutamise kohta lüpsilehmade söödalisandina, (7) et kavandatud kasutustingimustes ei mõju Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et see võib parandada lüpsilehmade piimaandi. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)	Oma 22. juuni 2010. aasta arvamuses Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 kasutamise kohta hobuste söödalisandina (8) järeldas toiduohutusamet, et valmistise kasutamine võib parandada kiudainete nähtavat seeduvust sihtloomadel.

(6)	Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Uue loa andmise tõttu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel tuleb määrusest (EÜ) nr 1520/2007 välja jätta söödalisandit Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 käsitlevad sätted.

(8)	Kuna kasutamise lubamise tingimuste muudatused ei ole seotud ohutusnõuetega, on asjakohane lubada söödalisandi eelsegude ja segasööda olemasolevate varude ärakasutamiseks üleminekuaega.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Määrusest (EÜ) nr 1520/2007 jäetakse välja artikkel 1 ja I lisa.

Artikkel 3

Söödalisandit Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 sisaldavat eelsegu ja segasööta, mis on märgistatud kooskõlas direktiiviga nr 70/524/EMÜ, võib turule viia ning seda võib kasutada, kuni varud on lõppenud.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(3) ELT L 256, 29.9.2009, lk 6.

(4) ELT L 195, 27.7.2005, lk 6.

(5) ELT L 89, 28.3.2006, lk 6.

(6) ELT L 335, 20.12.2007, lk 17.

(7) EFSA Journal 2010; 8(7):1662.

(8) EFSA Journal 2010; 8(7):1659.

LISA

Söödalisandi identifitseerimis-number

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa tähtaeg

CFU/kg täissöödas, kui niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1710

Prosol S.p.A

Saccharomyces cerevisiae

MUCL 39885

Söödalisandi koostis:

Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 miinimumsisaldus 1 × 109 CFU/g söödalisandi valmistises

Toimeaine kirjeldus:

Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 elujõulised rakud

Analüüsimeetodid (1)

Arvu määramine: süviskülvimeetod, kasutades klooramfenikool-glükoos-pärmiekstrakti agarit

Identifitseerimine: polümeraasi ahelreaktsioon

Lüpsilehmad

—

2 × 109

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimis-püsivus.

2.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada kaitseprille ja kindaid

23. detsember 2020

Hobused

3 × 109

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel: www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1120/2010,

2. detsember 2010,

milles käsitletakse võõrutatud põrsaste söödalisandi Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M lubamist (loa omanik Lallemand SAS)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eelkõige selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus loa saamiseks käesoleva määruse lisas kirjeldatud preparaadi jaoks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotlus käsitleb Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M lubamist võõrutatud põrsaste söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M kasutamiseks on antud tähtajatu luba komisjoni määrusega (EÜ) nr 1200/2005 (2) broilerkanade puhul ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 2036/2005 (3) nuumsigade puhul ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 911/2009 (4) on antud kümneks aastaks luba kasutada kõnealust preparaati lõhelaste ja krevetiliste söödalisandina.

(5)

On esitatud uusi andmeid, mis toetavad taotlust kõnealuse preparaadi kasutamiseks võõrutatud põrsaste söödalisandina. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 23. juuni 2010. aasta arvamuses (5) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M kahjulikku mõju loomatervisele, inimeste tervisele ega keskkonnale ning et selle preparaadi kasutamine stimuleerib sihtloomade kasvu ja suurendab sööda efektiivsust. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)	Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 195, 27.7.2005, lk 6.

(3) ELT L 328, 15.12.2005, lk 13.

(4) ELT L 257, 30.9.2009, lk 10.

(5) EFSA Journal 2010; 8(7):1660.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa tähtaeg

CFU/kg täissöödas, kui niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4d1712

Lallemand SAS

Pediococcus acidilactici

CNCM MA 18/5M

Söödalisandi koostis

Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M preparaat, mis sisaldab söödalisandit vähemalt 1 × 1010 CFU/g

Toimeaine kirjeldus

Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M eluvõimelised rakud

Analüüsimeetod (1)

Arvu määramine: pindkülvimeetod MRS agariga (EN 15786:2009)

Identifitseerimine: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE).

Põrsad (võõrutatud)

—

1 × 109

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Kuni 35 kg kaaluvatele põrsastele (võõrutatud).

3.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

23. detsember 2020

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1121/2010,

2. detsember 2010,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Edam Holland” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti artikli 7 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 teisele lõigule ja nimetatud määruse artikli 17 lõiget 2 kohaldades avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) Madalmaade taotlus registreerida kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Edam Holland”.

(2)

Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Soome, Austria, Slovakkia ning Austraalia, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriikide valitsused, ning Diary Australia, Dairy Companies Association of New Zealand ja the National Milk Producers Federation koos U.S.Dairy Export Counciliga esitasid registreerimisele vastuväite vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 1. Need vastuväited on kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt vastuvõetavad, välja arvatud Austraalia ja Dairy Australia vastuväited, mis tunnistati nende hilinenud saabumise pärast vastuvõetamatuks.

(3)

Vastuväidetes käsitleti määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 2 sätestatud tingimustele mittevastamist, eelkõige nimetust ja selle kasutamist, toote erilisust ja selle mainet, geograafilise piirkonna piiramist ning toorainete päritolu piiranguid. Vastuväidetes kinnitati ka, et registreerimine oleks vastuolus määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõikega 3 ja ohustaks nimetusi, kaubamärke või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 6 lõikega 2 ettenähtud avaldamise kuupäeva ning et registreerida soovitud nimetus on üldine.

(4)	Komisjon kutsus 21. oktoobri 2008. aasta kirjaga Madalmaid ja vastuväite esitajaid üles saavutama omavaheline kokkulepe vastavalt nende riigisisestele menetlustele.

(5)	Kuna vastuväitjad ei suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.

(6)

Kui rääkida väidetavast mittevastavusest määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 2 seoses toote nimetuse, geograafilist piirkonna, toote eripära, toote omaduste ja geograafilise piirkonna vahelise seose, tooraine päritolu käitleva maine ja piirangutega, siis kinnitasid vastutavad riigiasutused, et kõnealused aspektid olid olemas ning lisaks ei tuvastatud ühtegi ilmset viga. Tuleks märkida, et „Holland” ei ole asjaomase liikmesriigi nimi ning et nimetust „Edam Holland” käsitatakse määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõikes 2 sätestatud traditsioonilise geograafilise nimetusena. Sellega seoses on kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti b tingimused täidetud, kuna seotud geograafiline piirkond on piiritletud vastavalt seosele toote eripära põhiaspektidega. Toote „Edam Holland” eripära on tingitud geograafilise piirkonnaga seotud järgmistest aspektidest: piima kvaliteet (suur rasva- ja valgusisaldus), β-CN-peptiidist ja γ-glutamüülpeptiidist tekkinud aminohapped, ning karjatamine valdavalt rohumaadel, vasikalaabi kasutamine, loomulik laagerdumine, põllumajandus- ja juustutootjate oskused.

(7)

Seoses vastuväidetega, mis põhinevad mittevastavusel määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõike 3 sätetele, esitasid Madalmaad teabe, milles käsitletakse vahetegemist registreeritud nimetusega toote „Noord-Hollandse Edammer” ja selle toote vahel, millele taotletakse nimetuse „Edam Holland” registreerimist. Vastuväites ei esitatud tõendeid selle kohta, et tarbijaid ohustaks eksitamine või et tootjaid koheldaks ebaõiglaselt.

(8)

Selgub, et kui vastuväitjad kinnitavad, et registreerimine ohustaks nimetusi, kaubamärke või tooteid ning et registreerida soovitud nimetus on üldine, ei osutata toote „Edam Holland” kogu nimetusele, vaid üksnes nimetuse ühele osale, nimelt nimetusele „Edam”. Kaitse on siiski antud mõistele „Edam Holland” kui tervikule. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib jätkata nimetuse „Edam” kasutamist tingimusel, et ELi õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud. Selguse huvides on spetsifikaati ja kokkuvõtet vastavalt muudetud.

(9)	Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Edam Holland” kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus kantakse registrisse.

Olenemata esimesest lõikest võib jätkata nimetuse „Edam” kasutamist Euroopa Liidu territooriumil tingimusel, et ELi õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud.

Artikkel 2

Kokkuvõtlik ülevaade spetsifikaadi üksikasjadest on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) ELT C 57, 1.3.2008, lk 39.

I LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.3. Juust

MADALMAAD

Edam Holland (KGT)

II LISA

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„EDAM HOLLAND”

EÜ nr: NL-PGI-0005-0329-27.11.2003

KPN ( ) KGT (X)

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus

Nimi	:	Hoofdproductschap Akkerbouw
Aadress	:	Postbus 29739 - 2502 LS 's-Gravenhage
Tel.	:	+31-70-3708708
Faks	:	+31-70-3708444
E-post	:	plw@hpa.agro.nl

2. Taotlejate rühm

Nimi	:	Nederlandse Zuivel Organisatie (NZO)
Aadress	:	Postbus 165 - 2700 AD Zoetermeer
Tel.	:	+ 31-79-3430300
Faks	:	+31-79-3430320
E-post	:	info@nzo.nl
Koosseis	:	tootjad/töötlejad (X) muud ( )

3. Toote liik

Klass 1.3

Juust

4. Spetsifikaat

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus

„Edam Holland”

4.2. Kirjeldus

Juust „Edam Holland” on loomulikul teel laagerdunud poolkõva juust. Kõnealust juustu valmistatakse Madalmaades lehmapiimast, mis on saadud Madalamaade piimakarjakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest, ning mida on laagerdatud Madalmaade laagerdusruumides kuni tarbimisvalmis tooteks saamiseni.

Koostis

Juustu „Edam Holland” toodetakse ühest või mitmest järgmisest toorainest:

—	Madalmaade piimakarjakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest saadud piim, koor ja rasvatu või väherasvane lehmapiim (ainult lehmapiim).

Iseloomulikud omadused

Juust on pealt ja alt lapiku kera kujuline või pätsi- või plokikujuline. Juustu omadused on esitatud järgmises tabelis.

Tüüp	Kaal	Rasvasisaldus kuivaines	Niiskusesisaldus (maksimaalselt)	Soolasisaldus kuivaines (maksimaalselt)
Baby Edam Holland	maks 1,5 kg	40,0–44,0 %	46,5 %	5,4 %
„Edam Holland” (kera)	1,5–2,5 kg	40,0–44,0 %	45,5 %	5,0 %
„Edam Holland Bros” (kõva)	1,5–2,5 kg	40,0–44,0 %	47,5 %	5,3 %
„Edam Holland Stip” (tähniline)	1,5–2,5 kg	40,0–44,0 %	45,5 %	6,0 %
„Edam Holland” (plokikujuline)	maks 20 kg	40,0–44,0 %	46,0 %	4,6 %
„Edam Holland” (suur pätsikujuline)	4–5 kg	40,0–44,0 %	46,0 %	4,6 %
„Edam Holland” (väike pätsikujuline)	2–3 kg	40,0–44,0 %	47,0 %	4,8 %

Tabelis esitatud niiskusesisaldus kehtib 12 päeva pärast tootmise algust, välja arvatud juustu „Baby Edam Holland” puhul, mille osas on ära toodud niiskusesisaldus viis päeva pärast tootmise algust.

Muud iseloomulikud omadused on järgmised:

—	Maitse: varieerub mahedast pikantseni, olenevalt juustu vanusest ja tüübist.

—	Ristlõige: juust peab olema ühtlase värvusega ja üksikute väikeste ümmarguste aukudega. Juustus „Bros Edam Holland” on palju väikeseid auke. Juustu värvus varieerub elevandiluuvalgest kollaseni.

—	Koorik: koorik on tugev, sile, kuiv, puhas ning sellel puudub seenkate. Koorik tekib laagerdumisetapis toimuva kuivatamise käigus.

—	Tekstuur: noor „Edam Holland” peab olema piisavalt tahke ja lõigatav. Edasi laagerdudes muutub juustu struktuur tugevamaks ja tihkemaks. Juust „Bros Edam Holland” peab olema piisavalt tahke ja kõva.

—	Laagerdumisperiood: vähemalt 28 päeva (juustu „Baby Edam Holland” puhul on laagerdumisperiood vähemalt 21 päeva).

—	Juustu „Edam Holland” laagerdatakse loomulikul teel. Fooliumis laagerdamine ei ole juustu „Edam Holland” puhul lubatud.

—	Laagerdumistemperatuur: vähemalt 12 °C.

—	Vanus: säilivusaeg varieerub alates 28 päevast pärast tootmist („Baby Edam Holland”) kuni rohkem kui ühe aastani.

Kvaliteedi suhtes kehtestatud erinõuded

—	Piim, koor või väherasvane piim ei ole enne juustutootjani jõudmist ja ladustamist läbinud mitte mingit kuumtöötlust või on läbinud mitte-pastöriseeriva kuumtöötluse.

—

Koor, rasvatu või väherasvane piim peavad vahetult enne seda, kui nendest hakatakse valmistama juustu „Edam Holland”, läbima pastöriseerimise, et vastata järgmistele nõuetele:

—	fosfataasi aktiivsus ei ole tuvastatav, välja arvatud juhul, kui peroksidaasi aktiivsus ei ole tuvastatav;

—	rasvavaba toote põhjal mõõdetuna ei ületa koore happelisus 20 mmol NaOH liitri kohta, välja arvatud juhul, kui laktaadisisaldus 100 g rasvavaba kuivaine kohta on 200 mg või vähem;

—	0,1 milliliitris ei ole kolibakterite mikroorganismid tuvastatavad.

—	Vahetult enne juustu „Edam Holland” valmistamist tuleb kõik selle toorained pastöriseerida, et denatureerimata vadaku valgusisaldus ei erineks või erineks üksnes väga vähe sarnast tüüpi ja sama kvaliteediga pastöriseerimata tooraine omast.

—

Juustu „Edam Holland” tootmisel võib lisada üksnes piimhappe tekkeks vajalikke geneetiliselt muundamata kultuure ning aroomi kujundamist soodustavaid mikroorganisme. Kõnealused kultuurid koosnevad „Edam Holland” juustule sobivatest mesofiilsetest piimhappebakteritest: Lactococcus ja Leuconostoc L või LD ning on võimalik, et neid kombineeritakse termofiilsete Lactobacillus ja/või Lactococcus kultuuridega. Osutatud piimhappebakteritel on väga oluline osa laagerdumisprotsessis ning juustule omase maitse ja lõhna kujundamisel.

—	Laap: juustu „Edam Holland” tootmiseks kasutatakse üksnes vasika laapi. Muud tüüpi laapi võib kasutada ainult erandjuhul, näiteks kui see on tingitud mõnest loomahaigusest. Kasutatav laap peab sellisel juhul vastama Warenwetbesluit Zuivel’e (dekreet piimatoodete kohta (kaupade seaduse alusel)).

—	Juustu „Edam Holland” nitritisisaldus nitritioonidena ei ületa 2 mg ühe kilogrammi juustu kohta.

4.3. Geograafiline piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega piirkond hõlmab Hollandit s.t Madalmaade Kuningriigi Euroopas asuvat osa.

4.4. Päritolutõend

Kõigile „Edam Holland” juustudele asetatakse enne kalgendi pressimist kaseiinist valmistatud märk (vaata joonis). Märk sisaldab tähist „Edam Holland” ning iga juustu kohta kordumatut tähtede ja numbrite kombinatsiooni (kasvavas tähestikulises ja numbrilises järjestuses).

COKZ (Madalmaade piimakasvatuse kontrolliasutus) peab nende kordumatute numbrite registrit, mis sisaldab samuti kõikide proovide andmeid (sealhulgas aega ja kohta). Märk on tarbijatele kergesti äratuntav ning kinnitav asutus saab seda kaseiinimärgi ja COKZ registri alusel kontrollida.

4.5. Tootmismeetod

Juustu „Edam Holland” valmistatakse Madalmaade piimakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest saadud piimast. Piim jahutatakse põllumajandusettevõttes temperatuurini kuni 6 °C ja hoiustatakse ettevõtte jahutusmahutis. Piim viiakse juustuvabrikusse 72 tunni jooksul. Juustuvabrikusse jõudes hakatakse piima kas kohe töötlema või see termiseeritakse (mitte-pastöriseeriv kerge kuumtöötlemine) ning pannakse lühikeseks ajavahemikuks külmhoidlasse, enne kui see töödeldakse juustu valmistamiseks sobivaks piimaks.

Piima rasvasisaldus ühtlustatakse nii, et saadud rasva/valgu suhe annaks toodetud valmisjuustu rasvasisalduseks kuivaines 40–44 %. Juustu valmistamiseks kasutatav piim pastöriseeritakse vähemalt 72 °C juures 15 sekundi vältel. Piima kalgendatakse 30 °C juures. Kirjeldatud protsessi käigus toimuv piimavalkude eraldumine ja kalgendumine on juustule „Edam Holland” tüüpiline.

Kalgendamisel saadud kalgend eraldatakse vadakust ning seda töödeldakse ja pestakse, millega tagatakse selle niiskusesisalduse ning pH soovitud tase.

Kalgend pressitakse sobiva kuju ja suurusega vormidesse. Selle tulemusel saadud „juust” asetatakse seejärel soolveevanni.

Juustu „Edam Holland” on alati laagerdatud loomulikul teel s.t see jäetakse lahtise õhu kätte laagerduma ning juustu pööratakse ja jälgitakse pidevalt. Laagerdudes moodustub juustule kuiv koorik. Ajal ja temperatuuril on oluline osa selleks, et ensümaatiliste ja küpsemisprotsessidega oleks võimalik välja arendada juustule „Edam Holland” iseloomulike füüsikalised ja organoleptilised omadused. Juustu „Edam Holland” laagerdumine võib võtta kauem kui aasta, sõltuvalt sellest, millist tüüpi maitset soovitakse.

Juustu „Edam Holland” võib eelnevalt tükeldada ja müügipakendisse pakendada nii Madalmaades kui ka väljaspool, tingimusel, et pakendajal on terviklik haldusseiresüsteem, millega tagatakse, et tükeldatud „Edam Holland” juustu saab jälgida märgistusel oleva kordumatu tähe- ja numbrikombinatsiooni abil ning tarbija võib olla kindel selle päritolus.

4.6. Seos piirkonnaga

Kõnealuse tootenime geograafiline komponent on „Holland”. „Holland” on ametlikuma nimetuse „Madalmaad” üldtuntud sünonüüm. Madalmaade Ühendatud Vabariigi ajal (17. sajandist kuni 19. sajandini) oli Holland selle seitsmest provintsist kõige mõjuvõimsam.

Ajalooline taust

Juust „Edam Holland” esindab Madalmaade juustuvalmistamise traditsiooni, mis ulatub tagasi keskaega ning mille küpsus saabus juba 17. sajandil (kuldajastu).

Piima kvaliteedi tagavad piimakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete kvaliteeditagamissüsteemid ning tõhus kvaliteedihindamissüsteem (kogu tarnitud piim kontrollitakse ja hinnatakse vastavalt mitmetele kvaliteedinäitajatele). Lisaks sellele toimib kuni piima töötlemiseni katkestamatu külmaahel: Lisaks sellele toimib kuni piima töötlemiseni katkestamatu külmaahel: piim pannakse põllumajandusettevõtte külmhoonesse (maksimaalne temperatuur 6 °C) ning transporditakse tehasesse külmikuga paakautodes. Piima kvaliteeti aitavad tagada ka suhteliselt lühikesed läbitavad vahemaad.

„Edam Holland” on saanud alguse talumajapidamistes ning arenenud kohalike tehaste kaasabil kogu riigis toodetavaks ülemaailmse tuntusega tooteks ning sellest on saanud piima väärtuse optimeerimise oluline ja stabiilne tegur. sajandi alguses kehtestati Edam juustu kohta riiklikud seadused ning Landbouwkwaliteitsbeschikking kaasproducten’is (Põllumajanduslik kvaliteediotsus juustutoodete kohta) kehtestati nimetus „Edam Holland”.

Juustu „Edam Holland” maine Euroopa tarbijate seas

Kuues Euroopa riigis läbiviidud ulatuslik uuring näitas, et Euroopa tarbijad peavad Madalmaid kõige olulisemaks Edam (ja Gouda) juustu tootjaks.

„Edam Holland” (ja „Gouda Holland”) on Madalmaade kultuuripärandi sümbolid. Euroopa tarbijad peavad „Edam Holland” (ja „Gouda Holland”) juustusid kaubamärkideks. „Edam Holland” (ja „Gouda Holland”) tähistavad Madalmaade kvaliteeti. Kuues kõige enam Edam (ja Gouda) juustu tarbivas liikmesriigis läbiviidud turu-uuring (igas liikmesriigis 1 250 vastajast koosneva esindusliku valimiga uuring, mille usaldusväärsus oli 97,5 %) näitab järgmist:

—	Edam juustu ja Madalmaade vahel on tugev seos;

—	„Edam Holland” on populaarsem kui väljaspool Madalmaid toodetud Edam;

—	peaaegu pooled uuringus osalenud liikmesriikide tarbijatest usuvad, et kogu Edam juust toodetakse Madalmaades;

—	„Edam Holland” saab tunduvalt kõrgemaid punkte järgmiste tunnuste osas: „suurepärane kvaliteet”, „traditsiooniliselt toodetud” ja „algupärane toode”.

Mitmete sajandite jooksul on nii Madalmaade valitsus kui ka tööstus rakendatud mitmesuguseid meetmeid ja seadusi, et tagada „Edam Holland” (ja „Gouda Holland”) juustu väga kõrge kvaliteedi säilimine. Lisaks sellele on Madalmaade piimatööstus investeerinud märkimisväärseid summasid, et täita kõnealuseid kõrgeid kvaliteedinõudeid ning avada, suurendada ja säilitada turgusid. Alates 1950. aastast on reklaami, teadlikkuse tõstmisesse ja nende toodete edendamisse Euroopas investeeritud üle 1,4 miljardi Hollandi kuldna (635 miljonit EUR) (v.a Madalmaades tehtud investeeringud).

4.7. Kontrolliasutus

Nimi	:	Stichting Centraal Orgaan voor Kwaliteitsaangelegenheden in de Zuivel (COKZ)
Aadress	:	Kastanjelaan 7, 3833 AN LEUSDEN
Tel.	:	+31-33-4965696
Faks	:	+31-33-4965666
E-post	:	productcontrole@cokz.nl

4.8. Märgistus

„Edam Holland” on Euroopa Liidu kaitstud geograafiline tähis (KGT).

Tähis peab asuma nähtaval kohal kõikide tervete juustude lapikule küljele kinnitatud märgistel ja/või juustu ümber olevatel ribadel. See ei ole kohustuslik, kui juustu müüakse eelnevalt tükeldatuna ja müügipakendis, nagu on kirjeldatud punktis 4.5. Sellisel juhul peab tähis „Edam Holland” olema pakendil.

Selleks, et tarbijatel oleks võimalik juustu „Edam Holland” poeriiulitelt üles leida, peab pakendil olema selgesti eristuv märk. Nimetuse „Edam Holland” kasutamise, vastava identiteedi kujundamise ning ELi KGT tähise kasutamise abil peab tarbijatele selge olema, et toode „Edam Holland” erineb kõigist teistest Edam juustudest.

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1122/2010,

2. detsember 2010,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Gouda Holland” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) Madalmaade taotlus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris registreerida nimetus „Gouda Holland”.

(2)

Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ning Austraalia, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriikide valitsused, ning Diary Australia, Dairy Companies Association of New Zealand ja the National Milk Producers Federation koos U.S.Dairy Export Counciliga esitasid registreerimisele vastuväite vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 1. Need vastuväited on kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt vastuvõetavad.

(3)

(4)	Komisjon kutsus 4. novembri 2008. aasta kirjaga Madalmaid ja vastuväite esitajaid üles saavutama omavaheline kokkulepe vastavalt nende riigisisestele menetlustele.

(5)	Kuna vastuväitjad ei suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, v.a Madalmaade ja Prantsusmaa vahel saavutatud kokkulepe, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.

(6)

Kui rääkida väidetavast mittevastavusest määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 2 seoses toote nimetuse, geograafilist piirkonna, toote eripära, toote omaduste ja geograafilise piirkonna vahelise seose, tooraine päritolu käitleva maine ja piirangutega, siis kinnitasid vastutavad riigiasutused, et kõnealused aspektid olid olemas ning lisaks ei tuvastatud ühtegi ilmset viga. Tuleks märkida, et sõna „Holland” ei tähista asjaomase liikmesriigi nime ning et nimetust „Gouda Holland” käsitatakse määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõikes 2 sätestatud traditsioonilise geograafilise nimetusena. Sellega seoses on kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti b tingimused täidetud, kuna asjaomane geograafiline piirkond on piiritletud vastavalt selle seosele toote eripära põhiaspektidega. Toote „Gouda Holland” eripära on tingitud geograafilise piirkonnaga seotud järgmistest aspektidest: piima kvaliteet (suur rasva- ja valgusisaldus), β-CN-peptiidist ja γ-glutamüülpeptiidist tekkinud aminohapped, ning karjatamine valdavalt rohumaadel, vasikalaabi kasutamine, loomulik laagerdumine, põllumajandus- ja juustutootjate oskused.

(7)

Seoses vastuväidetega, mis põhinevad mittevastavusel määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõike 3 sätetele, esitasid Madalmaad teabe, milles käsitletakse vahetegemist registreeritud nimetusega toote „Noord-Hollandse Gouda” ja selle toote vahel, millele taotletakse nimetuse „Gouda Holland” registreerimist. Vastuväites ei esitatud tõendeid selle kohta, et tarbijaid ohustaks eksitamine või et tootjaid koheldaks ebaõiglaselt.

(8)

Selgub, et kui vastuväitjad kinnitavad, et registreerimine ohustaks nimetusi, kaubamärke või tooteid ning et registreerida soovitud nimetus on üldine, ei osutata toote „Gouda Holland” kogu nimetusele, vaid üksnes nimetuse ühele osale, nimelt sõnale „Gouda”. Kaitse on siiski antud nimetusele „Gouda Holland” tervikuna. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib jätkata nime Gouda kasutamist tingimusel, et ELi õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud. Selguse huvides on spetsifikaati ja kokkuvõtet vastavalt muudetud.

(9)	Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Gouda Holland” kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus kantakse registrisse.

Olenemata esimesest lõikest võib jätkata nimetuse „Gouda” kasutamist Euroopa Liidu territooriumil tingimusel, et ELi õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud.

Artikkel 2

Kokkuvõtlik ülevaade spetsifikaadi üksikasjadest on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) ELT C 61, 6.3.2008, lk 15.

I LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.3. Juust

MADALMAAD

Gouda Holland (KGT)

II LISA

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„GOUDA HOLLAND”

EÜ nr: NL-PGI-0005-0328-27.11.2003

KPN ( ) KGT (X)

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus

Nimi	:	Hoofdproductschap Akkerbouw
Aadress	:	Postbus 29739 - 2502 LS 's-Gravenhage
Tel.	:	+31-70-3708708
Faks	:	+31-70-3708444
E-post	:	plw@hpa.agro.nl

2. Taotlejate rühm

Nimi	:	Nederlandse Zuivel Organisatie (NZO)
Aadress	:	Postbus 165 - 2700 AD Zoetermeer
Tel.	:	+31-79-3430300
Faks	:	+31-79-3430320
E-post	:	info@nzo.nl
Koosseis	:	tootjad/töötlejad (X) muud ( )

3. Toote liik

Klass 1.3.

Juust

4. Spetsifikaat

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus

„Gouda Holland”

4.2. Kirjeldus

Juust „Gouda Holland” on täisrasvane (rasvasisaldus 48 % +) loomulikul teel laagerdunud poolkõva juust.

Kõnealust juustu valmistatakse Madalmaades lehmapiimast, mis on saadud Madalamaade piimakarjakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest, ning laagerdatud Madalmaade laagerdusruumides kuni tarbimisvalmis tooteks saamiseni.

Koostis

Juustu „Gouda Holland” toodetakse ühest või mitmest järgmisest toorainest:

—	Madalmaade piimakarjakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest saadud piim, koor ja rasvatu või väherasvane lehmapiim (ainult lehmapiim).

Iseloomulikud omadused

Juust on lapiku silindri, klotsi või pätsi kujuga ning kaalub 2,5–20 kg. Lapiku silindri kujulisel juustul on kumerad küljed, mis kaarduvad sujuvalt lamedaks üla- ja alaosaks ning silindri kõrgus moodustab selle ümbermõõdust kolmandiku kuni neljandiku.

Juustu rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 48,0 % ning mitte rohkem kui 52,0 %. Maksimaalne niiskusesisaldus 12 päeva pärast tootmise algust on 42,5 % ning maksimaalne soolasisaldus kuivaines on 4,0 %. Muud iseloomulikud omadused on järgmised:

—	maitse: aromaatne, meeldiv, varieerudes olenevalt juustu vanustest mahedast tugevani. Tootele võib olla lisatud köömneid.

—	ristlõige: pärast juustu viilutamist tulevad nähtavale augud, mis ei pruugi olla ühtlaselt jaotunud. Juustu värvus varieerub elevandiluuvalgest kollaseni.

—	koorik: koorik on tugev, sile, kuiv, puhas ning sellel puudub seenkate. Koorik tekib laagerdumise käigus kuivamisel.

—	tekstuur: nelja nädala vanuselt on juust veidi pehme ja elastne. Kui juust on veidi kauem laagerdunud, muutub see tugevamaks ja tihkemaks. Juustu on lihtne lõigata.

—	laagerdumisperiood: vähemalt 28 päeva. Juustu „Gouda Holland” laagerdatakse loomulikul teel. Fooliumis laagerdamine ei ole juustu „Gouda Holland” puhul lubatud.

—	laagerdumistemperatuur: vähemalt 12 °C.

—	vanus: säilivusaeg varieerub alates 28 päevast pärast tootmist kuni rohkem kui ühe aastani.

Kvaliteedi suhtes kehtestatud erinõuded

—	Piim, koor või väherasvane piim ei ole enne juustutootjani jõudmist ja ladustamist läbinud mitte mingit kuumtöötlust või on läbinud mitte-pastöriseeriva kuumtöötluse.

—

Koor, rasvatu või väherasvane piim peavad vahetult enne seda, kui nendest hakatakse valmistama juustu „Gouda Holland”, läbima pastöriseerimise, et vastata järgmistele nõuetele:

—	fosfataasi aktiivsus ei ole tuvastatav, välja arvatud juhul, kui peroksidaasi aktiivsus ei ole tuvastatav;

—	rasvavaba toote põhjal mõõdetuna ei ületa koore happelisus 20 mmol NaOH liitri kohta, välja arvatud juhul, kui laktaadisisaldus 100 g rasvavaba kuivaine kohta on 200 mg või vähem;

—	0,1 milliliitris ei ole kolibakterite mikroorganismid tuvastatavad.

—

Vahetult enne juustu „Gouda Holland” valmistamist tuleb kõik selle toorained pastöriseerida, et denatureerimata vadaku valgusisaldus ei erineks või erineks üksnes väga vähe sarnast tüüpi ja sama kvaliteediga pastöriseerimata tooraine omast. Juustu „Gouda Holland” tootmisel võib lisada ainult piimhappe tekkeks vajalikke geneetiliselt muundamata kultuure ning aroomi kujundamist soodustavaid mikroorganisme. Kõnesolevad kultuurid koosnevad „Gouda Holland” juustule sobivatest mesofiilsetest piimhappebakteritest: Lactococcus ja Leuconostoc L või LD ning on võimalik, et neid kombineeritakse termofiilsete Lactobacillus ja/või Lactococcus kultuuridega. Valmistamiseks kasutatavad kultuurid on kaitse all. Nende kasutamine on „Gouda Holland” juustu valmistamisel kohustuslik.

—	Laap: juustu „Gouda Holland” tootmiseks kasutatakse üksnes vasika laapi. Muud tüüpi laapi võib kasutada ainult erandjuhul, näiteks kui see on tingitud mõnest loomahaigusest. Kasutatav laap peab sellisel juhul vastama Warenwetbesluit Zuivel’e (dekreet piimatoodete kohta (kaupade seaduse alusel)).

—	Juustu „Gouda Holland” nitritisisaldus nitritioonidena ei ületa 2 mg ühe kilogrammi juustu kohta.

4.3. Geograafiline piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega piirkond hõlmab Hollandit s.t Madalmaade Kuningriigi Euroopas asuvat osa.

4.4. Päritolutõend

Kõigile „Gouda Holland” juustudele asetatakse enne kalgendi pressimist kaseiinist valmistatud märk (vaata joonis). Märk sisaldab tähist „Gouda Holland” ning kordumatut tähtede ja numbrite kombinatsiooni (kasvavas tähestikulises ja numbrilises järjestuses).

COKZ (Madalmaade piimakasvatuse kontrolliasutus) peab nende kordumatute numbrite registrit, mis sisaldab ühtlasi kõikide proovide andmeid (sealhulgas aega ja kohta). Märk on tarbijatele kergesti äratuntav ning kinnitav asutus saab seda kaseiinimärgi ja COKZ registri alusel kontrollida.

4.5. Tootmismeetod

Juustu „Gouda Holland” valmistatakse Madalmaade piimakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest saadud piimast. Piim jahutatakse põllumajandusettevõttes temperatuurini kuni 6 °C ja hoiustatakse ettevõtte jahutusmahutis. Piim viiakse juustuvabrikusse 72 tunni jooksul. Juustuvabrikusse jõudes hakatakse piima kas kohe töötlema või see termiseeritakse (mitte-pastöriseeriv kerge kuumtöötlemine) ning pannakse lühikeseks ajavahemikuks külmhoidlasse, enne kui see töödeldakse juustu valmistamiseks sobivaks piimaks.

Piima rasvasisalduse standardis nähakse ette, et rasva/valgu suhe peab andma toodetud valmisjuustu rasvasisalduseks kuivaines 48–52 %. Juustu valmistamiseks kasutatav piim pastöriseeritakse vähemalt 72 °C juures 15 sekundi vältel. Piima kalgendatakse 30 °C juures. Kirjeldatud protsessi käigus toimuv piimavalkude eraldumine ja kalgendumine on „Gouda Holland” juustule tüüpiline.

Kalgendamise käigus saadud kalgend eraldatakse vadakust ning seda töödeldakse ja pestakse, millega tagatakse selle niiskusesisalduse ning pH soovitud tase.

Kalgend pressitakse sobiva kuju ja suurusega vormidesse. Selle tulemusel saadud „juust” asetatakse seejärel soolveevanni.

„Gouda Holland” juustu on alati laagerdatud loomulikul teel s.t see jäetakse lahtise õhu kätte laagerduma ning juustu pööratakse ja jälgitakse pidevalt. Laagerdudes moodustub juustule kuiv koorik. Ajal ja temperatuuril on oluline osa selles, et ensümaatilistel ja küpsemisprotsessidel oleks piisavalt võimalusi „Gouda Holland” juustule iseloomulike füüsikaliste ja organoleptiliste omaduste väljaarendamiseks.

Juustu „Gouda Holland” laagerdumine võib võtta üle aasta sõltuvalt sellest, millist tüüpi maitset soovitakse.

Juustu „Gouda Holland” võib eelnevalt tükeldada ja müügipakendisse pakendada nii Madalmaades kui ka väljaspool, tingimusel, et pakendajal on terviklik haldusseiresüsteem, millega tagatakse, et tükeldatud „Gouda Holland” juustu saab märgistusel oleva kordumatu tähe- ja numbrikombinatsiooni abil jälgida ning tarbija võib selle päritolus kindel olla.

4.6. Seos piirkonnaga

Kõnealuse tootenime geograafiline komponent on „Holland”. „Holland” on ametlikuma nime „Madalmaad” üldtuntud sünonüüm. Madalmaade Ühendatud Vabariigi ajal (17. sajandist kuni 19. sajandini) oli Holland selle seitsmest provintsist kõige mõjuvõimsam.

Sealse piima muudab kõrgekvaliteedilise ja maitsva juustu valmistamiseks sedavõrd sobivaks peamiselt Madalmaade geograafiline asend (valdavalt allpool merepinda), ilmastik (mereline kliima) ja (peamiselt liivasel ja savisel pinnasel kasvavate) rohttaimede kooslus. Piima kvaliteedi tagavad piimakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete kvaliteeditagamissüsteemid ning tõhus kvaliteedihindamissüsteem (kogu tarnitud piim kontrollitakse ja hinnatakse vastavalt mitmetele kvaliteedinäitajatele). Lisaks sellele toimib kuni piima töötlemiseni katkestamatu külmaahel: piim pannakse põllumajandusettevõtte külmhoonesse (maksimaalne temperatuur 6 °C) ning transporditakse tehasesse külmikuga paakautodes. Piima kvaliteeti aitavad tagada ka suhteliselt lühikesed läbitavad vahemaad.

Ajalooline taust

Juust „Gouda Holland” esindab Madalmaade juustuvalmistamise traditsiooni, mis ulatub tagasi keskaega ning mille küpsus saabus juba 17. sajandil (kuldajastu).

Goudas müüdav juust sai Gouda juustu nime all tuntuks 18. sajandil. Hiljem hakati nime Gouda seostama kõikide Hollandis toodetud rasvaste lapiku silindri kujuga juustudega.

„Gouda Holland” on saanud alguse talumajapidamistes ning arenenud kohalike tehaste kaasabil kogu riigis toodetavaks ülemaailmse tuntusega tooteks ning sellest on saanud piima väärtuse optimeerimise oluline ja stabiilne tegur. 20. sajandi alguses kehtestati Gouda juustu kohta riiklikud seadused ning Landbouwkwaliteitsbeschikking kaasproducten’is (Põllumajanduslik kvaliteediotsus juustutoodete kohta) kehtestati nimetus „Gouda Holland”.

Juustu „Gouda Holland” maine Euroopa tarbijate seas

Kuues Euroopa riigis läbiviidud ulatuslik uuring näitas, et Euroopa tarbijad peavad Madalmaid kõige olulisemaks Gouda ja Edami juustu tootjaks. „Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) on Madalmaade kultuuripärandi sümbolid. Euroopa tarbijad peavad „Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) juustusid kaubamärkideks. Kuues kõige enam Gouda (ja Edami) juustu tarbivas liikmesriigis läbiviidud turu-uuring (igas liikmesriigis 1 250 vastajast koosneva esindusliku valimiga uuring, mille usaldusväärsus oli 97,5 %) näitab järgmist:

—	Gouda juustu ja Madalmaade vahel on tugev seos;

—	„Gouda Holland” on populaarsem kui väljaspool Madalmaid toodetud Gouda;

—	peaaegu pooled uuringus osalenud liikmesriikide tarbijatest usuvad, et kogu Gouda juust toodetakse Madalmaades;

—	„Gouda Holland” saab tunduvalt kõrgemaid punkte järgmiste tunnuste osas: „suurepärane kvaliteet”, „traditsiooniliselt toodetud” ja „algupärane toode”.

„Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) on Madalmaade kvaliteedi sünonüümid. Mitmete sajandite kestel on nii Madalmaade valitsus kui ka tööstus rakendatud mitmesuguseid meetmeid ja seadusi, et tagada „Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) juustu väga kõrge kvaliteedi säilimine. Lisaks sellele on Madalmaade piimatööstus investeerinud märkimisväärseid summasid, et täita kõnealuseid kõrgeid kvaliteedinõudeid ning avada, suurendada ja säilitada turgusid. Alates 1950. aastast on reklaami, teadlikkuse tõstmisesse ja nende toodete edendamisse Euroopas investeeritud üle 1,4 miljardi Hollandi kuldna (635 miljonit EUR) (v.a Madalmaades tehtud investeeringud).

4.7. Kontrolliasutus

Nimi	:	Stichting Centraal Orgaan voor Kwaliteitsaangelegenheden in de Zuivel (COKZ)
Aadress	:	Kastanjelaan 7, 3833 AN LEUSDEN
Tel.	:	+31-33-4965696
Faks	:	+31-33-4965666
E-post	:	productcontrole@cokz.nl

4.8. Märgistus

„Gouda Holland” on Euroopa Liidu kaitstud geograafiline tähis (KGT).

Tähis peab asuma nähtaval kohal kõikide tervete juustude lapikule küljele kinnitatud märgistel ja/või juustu ümber olevatel ribadel.

See ei ole kohustuslik, kui juustu müüakse eelnevalt tükeldatuna ja müügipakendis, nagu on kirjeldatud punktis 4.5. Sellisel juhul peab nimetus „Gouda Holland” olema pakendil.

Selleks, et tarbijatel oleks võimalik „Gouda Holland” juust poeriiulitelt üles leida, peab pakendil olema selgesti eristuv märk. Nimetuse „Gouda Holland” kasutamise, vastava identiteedi kujundamise ning ELi KGT sümboli kasutamise abil peab tarbijatele selge olema, et toode „Gouda Holland” erineb kõigist teistest Gouda juustudest.

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1123/2010,

2. detsember 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 3. detsembril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	64,0
	MA	96,2
	MK	68,6
	TR	131,8
	ZZ	90,2
0707 00 05	EG	145,5
	JO	182,1
	TR	76,2
	ZZ	134,6
0709 90 70	MA	86,7
	TR	146,6
	ZZ	116,7
0805 10 20	BR	57,8
	MA	56,2
	TR	54,8
	ZA	52,0
	ZW	43,6
	ZZ	52,9
0805 20 10	MA	73,7
0805 20 10	ZZ	73,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	60,9
	IL	72,8
	TR	66,6
	ZZ	66,8
0805 50 10	AR	45,9
	TR	57,2
	UY	57,1
	ZZ	53,4
0808 10 80	AR	74,9
	AU	164,5
	BR	50,3
	CA	65,9
	CL	84,2
	CN	86,4
	CO	50,3
	MK	26,7
	NZ	99,4
	US	113,6
	ZA	125,5
	ZZ	85,6
0808 20 50	CN	105,3
	US	112,9
	ZZ	109,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/32

KOMISJONI DIREKTIIV 2010/85/EL,

2. detsember 2010,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka tsinkfosfiid, ja otsust 2008/941/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 1112/2002 (2) ja (EÜ) nr 2229/2004 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Sellesse loetellu kuulub tsinkfosfiid.

(2)

Taotleja võttis vastavalt määruse (EÜ) nr 2229/2004 artiklile 24e tagasi oma toetuse kõnealuse toimeaine kandmisele direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kahe kuu jooksul pärast hindamisaruande projekti kättesaamist. Seepärast võeti tsinkfosfiidi lisasse kandmata jätmise kohta vastu komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsus 2008/941/EÜ nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (4).

(3)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta avaldas soovi, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (5) artiklites 14–19.

(4)

Taotlus esitati Saksamaale, kes oli määrusega (EÜ) nr 2229/2004 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse jaoks ettenähtud tähtajast peeti kinni. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid olid samasugused nagu need, mille kohta võeti vastu otsus 2008/941/EÜ. Taotlus oli kooskõlas ka muude määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

(5)

Saksamaa hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja teavet ning koostas lisaaruande. Ta esitas selle aruande Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile 20. juulil 2009. Toiduohutusamet edastas lisaaruande teistele liikmeriikidele ja taotlejale kommentaaride saamiseks ning edastas saadud kommentaarid komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet komisjonile oma järeldused (6) tsinkfosfiidi kohta 2. juulil 2010. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande eelnõu, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees ning 28. oktoobril 2010 vormistati see komisjoni läbivaatusaruandena tsinkfosfiidi kohta.

(6)

Mitme uuringu põhjal on selgunud, et tsinkfosfiidi sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldjoontes direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seega on asjakohane kanda tsinkfosfiid I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine kõnealuse direktiiviga ettenähtud korras.

(7)	Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid ja huvitatud isikud jõuaksid valmistuda aine loetellu lisamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetellu kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud aega tsinkfosfiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas sätestatud tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid vastavalt vajadusele olemasolevaid lube muutma, need asendama või tühistama direktiivi 91/414/EMÜ sätete kohaselt. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik kõiki taimekaitsevahendeid ja kavandatud kasutusviise käsitlevate täielike, III lisa kohaste andmete esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas direktiivis 91/414/EMÜ kehtestatud ühtsete tingimustega.

(9)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (7) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise varasem kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega andmetele juurdepääsu osas. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega.

(10)	Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(11)

Otsusega 2008/941/EÜ direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta on ette nähtud, et tsinkfosfiid jäetakse lisasse kandmata ning et kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 31. detsembriks 2011. Kõnealuse otsuse lisast on vaja välja jätta tsinkfosfiidi käsitlev rida.

(12)	Seepärast on asjakohane otsust 2008/941/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

Tsinkfosfiidi käsitlev rida otsuse 2008/941/EÜ lisast jäetakse välja.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. oktoobriks 2011. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. novembrist 2011.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

1. Vajaduse korral muudavad liikmesriigid direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt toimeainena tsinkfosfiidi sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevaid lube või tühistavad need 1. novembriks 2011.

Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, et kõnealuse direktiivi I lisas tsinkfosfiidi suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealuseid toimeaineid käsitlevate kannete B osas nimetatud tingimused, ning et loaomanikul on olemas kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimuste kohaselt II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2. Erandina lõikest 1 teevad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab tsinkfosfiidi ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 30. aprilliks 2011 kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnesoleva direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisas tsinkfosfiidi käsitleva kande B osa. Kõnealuse hindamise alusel määravad nad kindlaks, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b–e sätestatud tingimustele.

Pärast otsustamist liikmesriigid:

a)	vajaduse korral muudavad tsinkfosfiidi ainsa toimeainena sisaldavate toodete kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 30. aprilliks 2015 või

kui toode sisaldab tsinkfosfiidi ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. aprilliks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub 1. mail 2011.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 14.

(3) ELT L 379, 24.12.2004, lk 13.

(4) ELT L 335, 13.12.2008, lk 91.

(5) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

(6) European Food Safety Authority; Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance zinc phosphide. EFSA Journal 2010; 8(7):1671. [48pp].doi:10.2903/j.efsa.2010.1671. Avaldatud veebilehel www.efsa.europa.eu

(7) EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.

LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa tabeli lõppu lisatakse järgmine kanne:

Tavanimetus, tunnuskood

Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus

Puhtus (1)

Jõustumiskuupäev

Loetellu kuulumise lõpptähtaeg

Erisätted

„319

Tsinkfosfiid

CASi nr: 1314-84-7

CIPACi nr: 69

Tritsinkdifosfiid

≥ 800 g/kg

1. mai 2011

30. aprill 2021

A OSA

Lubatud kasutada ainult rodentitsiidina ettevalmistatud sööda kujul, mis on paigutatud peibutussöödakastidesse või konkreetsetesse sihtkohtadesse.

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 28. oktoobril 2010 alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees tsinkfosfiidi kohta koostatud hindamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

—	sihtrühma mittekuuluvate organismide kaitsele. Tuleks võtta asjakohaseid riskivähendamismeetmeid eelkõige selleks, et vältida sööda levimist, kui ainult osa sellest on tarbitud.”

(1) Täiendavad andmed toimeaine ja selle näitajate kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/36

KOMISJONI DIREKTIIV 2010/86/EL,

2. detsember 2010,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka haloksüfop-P

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Haloksüfop-R kuulub nimetatud loetellu. Komisjoni otsusega 2007/437/EÜ (4) otsustati haloksüfop-R direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse mitte kanda.

(2)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta nõudis, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (5) artiklites 14–19.

(3)

Taotlus esitati Taanile, kes oli määrusega (EÜ) nr 451/2000 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse jaoks ettenähtud tähtajast peeti kinni. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2007/437/EÜ. Taotlus on kooskõlas ka muude määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. Selles taotluses kasutatakse toimeainele viitamiseks varem kasutatud termini „haloksüfop-R” asemel selle ISO-nime „haloksüfop-P”.

(4)

Taani hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja teavet ning koostas lisaaruande. 3. aprillil 2009 edastas Taani aruande Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile. Toiduohutusamet edastas lisaaruande märkuste tegemiseks teistele liikmesriikidele ja taotlejale ning edastas saadud märkused komisjonile. Vastavalt määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõikele 1 ja komisjoni nõudmisel esitas toiduohutusamet 9. oktoobril 2009 komisjonile oma järelduse haloksüfop-P kohta (6). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande projekti, lisaaruande ja toiduohutusameti järelduse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning vormistasid need lõplikult 28. oktoobril 2010 komisjoni läbivaatamisaruandena haloksüfop-P kohta.

(5)

Referentliikmesriigi lisaaruandes ja toiduohutusameti uues järelduses keskenduti peamiselt kaalutlustele, mis tingisid otsuse toimeainet lisasse mitte kanda. Kaalutlused olid eelkõige seotud põhjavee – ja võib-olla ka joogivee – võimaliku saastumisega mitme metaboliidiga ning imetajatele tuleneva riskiga.

(6)	Taotleja esitatud uutest andmetest ilmneb järgmist. Asjaomastel metaboliitidel ei ole toksikoloogilist ega bioloogilist tähtsust ja need on ökotoksikoloogilisest seisukohast üksnes vähesel määral ohtlikud.

(7)	Seega võib kaalutlused, millest tingituna otsustati ainet lisasse mitte kanda, taotleja esitatud lisaandmete alusel kõrvale jätta. Ühtegi muud lahendamata teaduslikku küsimust ei ole tõstatatud.

(8)

Mitme uuringu põhjal on ilmnenud, et toimeainet haloksüfop-P sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seetõttu on asjakohane lisada haloksüfop-P direktiivi I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine kõnealuse direktiiviga ettenähtud korras.

(9)

Ilma et see piiraks eelnevat järeldust, on asjakohane koguda lisateavet teatavate küsimuste kohta. Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatavate tingimuste täitmisest. Seetõttu on asjakohane nõuda, et taotleja esitab teavet, mis kinnitab pinnavee kokkupuutumise hindamist toimeaine ja selle mullametaboliitide DE-535 fenooli, DE-535 püridinooli ja DE-535 püridinooniga.

(10)	Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2011. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need õigus- ja haldusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2011.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2) ELT L 55, 29.2.2000, lk 25.

(3) ELT L 98, 7.4.2001, lk 6.

(4) ELT L 163, 23.6.2007, lk 22.

(5) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

(6) Euroopa Toiduohutusamet: Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance haloxyfop-P (haloxyfop-R) EFSA Journal 2009; 7(11): 1348. [lk 102]. doi:10.2903/j.efsa.2009.1348. Kättesaadav veebis aadressil www.efsa.europa.eu

LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa tabeli lõppu lisatakse järgmine kanne:

Üldnimetus, tunnuskood

Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus

Puhtus (1)

Jõustumine

Lisamise aegumine

Erisätted

„314

Haloksüfop-P

CAS-nr:

Hape: 95977-29-0

Ester: 72619-32-0

CIPACi nr:

Hape: 526

Ester: 526.201

Hape: (R)-2-[4-(3-kloro-5-trifluorometüül-2-püridüüloksü)-fenoksü]-propaanhape

Ester: Metüül-(R)-2-{4-[3-kloro-5-(trifluorometüül)-2-püridüüloksü]-fenoksü}-propionaat

≥ 940 g/kg

(haloksüfop-P-metüülester)

1. jaanuar 2011

31. detsember 2020

A OSA

Lubatakse kasutada ainult herbitsiidina.

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 28. oktoobril 2010 alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees haloksüfop-P kohta koostatud hindamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II lisa.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	kasutajate ohutusele: kasutustingimustes tuleb ette näha piisavad isikukaitsevahendid;

—	veeorganismide kaitsele: loa väljaandmise tingimused peavad vajaduse korral sisaldama riskide vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndeid;

—	tarbijate ohutusele seoses metaboliitide DE-535 püridinooli ja DE-535 püridinooni sisaldusega põhjavees.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et taotleja esitab komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2012 teabe, mis kinnitab põhjavee kokkupuutumise hindamist toimeaine ja selle mullametaboliitide DE-535 fenooli, DE-535 püridinooli ja DE-535 püridinooniga.”

(1) Täpsemad andmed toimeainete identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatusaruandes.

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/39

KOMISJONI OTSUS,

2. detsember 2010,

millega kehtestatakse teatavate ehitustoodete tuletundlikkuse klassid polüester- ja plastisolkattega teraslehtede osas

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 389 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/737/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõike 2 punkti a,

olles konsulteerinud alalise ehituskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 89/106/EMÜ on ette nähtud, et ehitiste erinevate kaitsetasemete arvestamiseks riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil võib osutuda vajalikuks kehtestada tõlgendusdokumentides iga olulise nõude alusel toodete omaduste järgi klassid. Kõnealused dokumendid on avaldatud pealkirja all „Komisjoni teatised nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ tõlgendusdokumentide kohta” (2).

(2)	Tuleohutuse olulise nõude osas on tõlgendusdokumendis nr 2 loetletud mitu omavahel seotud meedet, mis koos moodustavad tuleohutusstrateegia, mida liikmesriikides erineval viisil arendatakse.

(3)	Tõlgendusdokumendis nr 2 täpsustatakse üht neist meetmetest nii: tule ja suitsu tekke ja leviku piiramine konkreetsel alal ehitustoodete tulekahju arengut soodustavate omaduste piiramise teel.

(4)	Kõnealuse piiramise ulatust saab väljendada ainult ehitustoodete erinevate tuletundlikkuse astmete kaudu lõppkasutuse tingimustel.

(5)	Ühtlustatud lahendusena võeti komisjoni 8. veebruari 2000. aasta otsusega 2000/147/EÜ (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ ehitustoodete liigitamise puhul tuletundlikkustoimivuse järgi) (3) vastu klasside süsteem.

(6)	Polüester- ja plastisolkattega teraslehtede puhul tuleb kasutada otsusega 2000/147/EÜ kehtestatud klassifikatsiooni.

(7)	Otsuses 2000/147/EÜ sätestatud klassifikatsiooniga on paljude ehitustoodete ja/või -materjalide tuletundlikkus hästi määratletud ja see on liikmesriikide tuleohutusseadusandjatele küllalt hästi tuntud, nii et ei ole vaja nõuda katsetamist selle konkreetse näitaja osas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas on loetletud ehitustooted ja/või -materjalid, mis vastavad tuletundlikkuse osas kõikidele nõuetele ja mida ei ole vaja täiendavalt katsetada.

Artikkel 2

Otsusega 2000/147/EÜ vastu võetud tuletundlikkuse klassifikatsiooni järgi ehitustoodete ja/või -materjalide suhtes kohaldatavad klassid on loetletud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 3

Vajaduse korral käsitatakse tooteid vastavalt nende lõppkasutuse tingimustele.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

(2) EÜT C 62, 28.2.1994, lk 1.

(3) EÜT L 50, 23.2.2000, lk 14.

LISA

Käesoleva lisa tabelites on loetletud ehitustooted ja/või -materjalid, mis vastavad tuletundlikkuse osas kõikidele nõuetele ja mida pole vaja katsetada.

Tabel 1

Ühekihiliselt (ilma tagakülje isolatsioonita) kasutatavate polüesterkattega teraslehtede tuletundlikkuse klassid

Toode

Metallkattega teraslehe nimipaksus t

(mm)

Profiil

Klass (1)

Nimipaksusega t (mm) profileeritud või sile metallkattega terasleht, mille tulega kokku puutuv pealispind on kaetud polüestrikihiga nimipaksusega kuni 25 μm (vastavalt standardite EN 14782 ja EN 10169 asjaomastele osadele), kui kattekihi mass ei ületa 70 g/m2 ja ülemine kütteväärtus ei ületa 1,0 MJ/m2.

Teraslehe pealispind, mis tulega kokku ei puutu, võib olla kaetud orgaanilise kattega, tingimusel et kattekihi paksus ei ületa 15 μm ja ülemine kütteväärtus ei ületa 0,7 MJ/m2.

0,40 ≤ t ≤ 1,50

Sile või profileeritud (2)

Kasutatud tähised: PCS = ülemine kütteväärtus.

Tabel 2

Plastisolkattega teraslehtede tuletundlikkuse klassid

Toode (3)

Metallkattega teraslehe

nimipaksus t (mm)

Koosteandmed

Klass (4)

Nimipaksusega t (mm) profileeritud või sile metalliga kaetud terasleht, mille tulega kokku puutuv pealispind on kaetud plastisolkattega (nimipaksusega kuni 200 μm) ning kattekihi mass ei ületa 300 g/m2 ning ülemine kütteväärtus ei ületa 7,0 MJ/m2.

Teraslehe pealispind, mis tulega kokku ei puutu, võib olla kaetud orgaanilise kattega, tingimusel et kattekihi paksus ei ületa 15 μm ja ülemine kütteväärtus ei ületa 0,7 MJ/m2.

0,55 ≤ t ≤ 1,00

Sile või profileeritud toode, mida kasutatakse ühekihiliselt (ilma tagakülje isolatsioonita) või mineraalvillaga tagaküljel, mis moodustab koostu osa (võib olla ka kahekihiline). Profileeritud toote puhul ei tohi selle profileeritud (lainelise) pealispinna pindala olla toote kahekordsest üldpinnast (katvast pinnast) suurem.

Mineraalvill peab kuuluma vähemalt klassi A2-s1,d0. Mineraalvill peab olema paksusega vähemalt 100 mm, kui mineraalvilla taga ei ole materjali (k.a aurutõke), mis kuulub vähemalt klassi A2-s1,d0.

Tugikonstruktsioon peab kuuluma vähemalt klassi A2-s1,d0.

C-s3,d0

Kasutatud tähised: PCS = ülemine kütteväärtus.

(1) Klass vastavalt otsuse 2000/147/EÜ lisa tabelile 1.

(2) Profileeritud (lainelise) pealispinna pindala ei tohi olla suurem toote kahekordsest üldpinnast (katvast pinnast).

Kasutatud tähised: PCS = ülemine kütteväärtus.

(3) Nominaalpaksuse kõrvalekalded peavad vastama standardites EN 14782 ja EN 14783 osutatud asjaomastele standarditele.

(4) Klass vastavalt otsuse 2000/147/EÜ lisa tabelile 1.

Kasutatud tähised: PCS = ülemine kütteväärtus.

3.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 317/42

KOMISJONI OTSUS,

2. detsember 2010,

millega kehtestatakse teatavate ehitustoodete tuletundlikkuse klassid kiudkipstoodete osas

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 392 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/738/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud alalise ehituskomiteega

ning võttes arvesse järgmist:

(1)

(2)	Tuleohutuse olulise nõude puhul loetletakse tõlgendusdokumendis nr 2 mitu omavahel seotud meedet, mis koos moodustavad tuleohutusstrateegia, mida liikmesriikides erineval viisil arendatakse.

(3)	Tõlgendusdokumendis nr 2 täpsustatakse üht neist meetmetest nii: tule ja suitsu tekke ja leviku piiramine konkreetsel alal ehitustoodete tulekahju arengut soodustavate omaduste piiramise teel.

(4)	Kõnealuse piiramise ulatust saab väljendada ainult ehitustoodete erinevate tuletundlikkuse astmete kaudu lõppkasutuse tingimustel.

(5)	Ühtlustatud lahendusena võeti komisjoni 8. veebruari 2000. aasta otsusega 2000/147/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ ehitustoodete liigitamise puhul tuletundlikkustoimivuse järgi, (3) vastu klasside süsteem.

(6)	Kiudkipskrohvide puhul tuleb kasutada otsusega 2000/147/EÜ kehtestatud klassifikatsiooni.

(7)	Otsuses 2000/147/EÜ sätestatud klassifikatsiooniga on paljude ehitustoodete ja/või -materjalide tuletundlikkus hästi määratletud ja see on liikmesriikide tuleohutusseadusandjatele küllalt hästi tuntud, nii et ei ole vaja nõuda katsetamist selle konkreetse näitaja osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas on loetletud ehitustooted ja/või -materjalid, mis vastavad tuletundlikkuse osas kõikidele nõuetele ja mida ei ole vaja täiendavalt katsetada.

Artikkel 2

Otsusega 2000/147/EÜ vastu võetud tuletundlikkuse klassifikatsiooni järgi ehitustoodete ja/või -materjalide suhtes kohaldatavad klassid on loetletud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 3

Vajaduse korral käsitatakse tooteid vastavalt nende lõppkasutuse tingimustele.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. detsember 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

(2) EÜT C 62, 28.2.1994, lk 1.

(3) EÜT L 50, 23.2.2000, lk 14.

LISA

Käesoleva lisa tabelis on loetletud ehitustooted ja/või -materjalid, mis vastavad tuletundlikkuse näitaja osas kõikidele nõuetele ja mida ei ole vaja katsetada.

Tabel

Sisali või džuudi kiududega sarrustatud kiudkipstoodete tuletundlikkuse klassid

Toode

Toote andmed

Minimaalne tihedus

(kg/m3)

Klass (1)

Kiudkipstooted

Toode vastavalt standardile EN 13815, valatud veega segatud kipsist, mida on sarrustatud ühtlaselt paiknevate sisali ja džuudikiududega kuni 2,5 % ulatuses massist.

1 000

(1) Klass vastavalt otsuse 2000/147/EÜ lisa tabelile 1.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.317.est
Euroopa Liidu Teataja		L 317

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 3. detsember 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1116/2010, 2. detsember 2010, millega määratakse Iiri viskina eksporditavale teraviljale kohaldatavad koefitsiendid ajavahemikuks 2010/2011	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1117/2010, 2. detsember 2010, milles käsitletakse sidrunhappest, sorbhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistise kasutamise lubamist võõrutatud põrsaste puhul (müügiloa hoidja Vetagro SpA) ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1118/2010, 2. detsember 2010, milles käsitletakse diklasuriili lubamist broilerkanade söödalisandina (loa omanik Janssen Pharmaceutica N.V.) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2430/1999 ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1119/2010, 2. detsember 2010, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 lubamist lüpsilehmade ja hobuste söödalisandina ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1520/2007 (loa omanik Prosol SpA) ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1120/2010, 2. detsember 2010, milles käsitletakse võõrutatud põrsaste söödalisandi Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M lubamist (loa omanik Lallemand SAS) ( 1 )	12
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1121/2010, 2. detsember 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Edam Holland (KGT)]	14
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1122/2010, 2. detsember 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Gouda Holland (KGT)]	22
		Komisjoni määrus (EL) nr 1123/2010, 2. detsember 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	30
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2010/85/EL, 2. detsember 2010, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka tsinkfosfiid, ja otsust 2008/941/EÜ ( 1 )	32
	*	Komisjoni direktiiv 2010/86/EL, 2. detsember 2010, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka haloksüfop-P ( 1 )	36
		OTSUSED
		2010/737/EL
	*	Komisjoni otsus, 2. detsember 2010, millega kehtestatakse teatavate ehitustoodete tuletundlikkuse klassid polüester- ja plastisolkattega teraslehtede osas (teatavaks tehtud numbri K(2010) 389 all) ( 1 )	39
		2010/738/EL
	*	Komisjoni otsus, 2. detsember 2010, millega kehtestatakse teatavate ehitustoodete tuletundlikkuse klassid kiudkipstoodete osas (teatavaks tehtud numbri K(2010) 392 all) ( 1 )	42

Iirimaal kohaldatavad koefitsiendid
Kohaldamisperiood	Kohaldatav koefitsient
	Iiri viski valmistamiseks kasutatavale odrale, B-kategooria (1)	Iiri viski valmistamiseks kasutatavale teraviljale, A-kategooria
1. oktoober 2010–30. september 2011	0,030	0,102

		Parandused
	*	Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu parandus (ELT L 260, 2.10.2010)	44


	(1) EMPs kohaldatav tekst