30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 313/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1103/2010,

29. november 2010,

millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ kehtestatakse kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) ning mootorsõidukite patareide ja akude mahutavuse märgistamise eeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ, (1) eriti selle artikli 21 lõikeid 2 ja 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sekundaarsete (taaslaetavate) patareide keskmise eluea pikendamine võimaldaks vähendada jäätmekoguseid. Seadmele sobiva patarei valimisega vähendataks patarei- ja akujäätmete kogust.

(2)	On oluline, et mahutavusmärgisel esitataks andmed ühtlustatud, kontrollitaval ja korrataval viisil, et tagada tootjatele õiglane konkurents ja püsiv kvaliteeditase.

(3)	Direktiivis 2006/66/EÜ nõutakse, et kõikidele kantavatele ning mootorsõiduki patareidele ja akudele märgitaks nende mahutavus. Mahutavusmärgise eesmärk on anda lõppkasutajatele kantavate ja mootorsõiduki patareide ja akude ostmisel kasulikku, hõlpsasti mõistetavat ja võrreldavat teavet.

(4)	Vastavalt direktiivi 2006/66/EÜ artikli 21 lõikele 7 võib kehtestada erandeid mahutavuse märgistamise nõuetest.

(5)

Selliseid erandeid on asjakohane kehtestada patareide ja akude puhul, mida müüakse seadmesse paigaldatuna ning mille puhul ohutuse, tõhususe, meditsiinilistel või andmete säilimise ja katkematu energiavarustuse vajaduse tõttu ei ole ette nähtud, et lõppkasutaja need eemaldaks. Sellised patareid ja akud ei ole lõppkasutajale kättesaadavad ja seepärast ei ole lõppkasutajatel vaja otsustada nende ostmise üle.

(6)	Soovitatav on võtta teabe aluseks kehtivad rahvusvahelised ja Euroopa standardid, et lõppkasutajatele oleks võimalik anda täpset teavet usaldusväärsete teaduslike ja tehniliste andmete alusel.

(7)	Kehtivaid kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) ning mootorsõidukite patareide ja akude mahutavuse märgistamise eeskirju on vaja ühtlustada. Samuti tuleks hinnata kantavate primaarsete (mittetaaslaetavate) patareide mahutavuse märgistamise eeskirjade võimalikku ühtlustamist.

(8)	Patarei- ja akutootjad vajavad aega vähemalt 18 kuud, et kohandada tehnoloogilised protsessid vastavaks uutele mahutavuse märgistamise nõuetele.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (2) artikli 18 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse selliste kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) ning mootorsõidukite patareide ja akude suhtes, mis lastakse esmakordselt turule 18 kuud pärast artiklis 5 osutatud kuupäeva.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata I lisas loetletud kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude suhtes.

Artikkel 2

Mahutavuse kindlaksmääramine

1. Patarei või aku mahutavuseks loetakse elektrilaengut, mida patarei või aku suudab kindlates tingimustes anda.

2. Kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude mahutavus määratakse kindlaks standardite IEC/EN 61951-1, IEC/EN 61951-2, IEC/EN 60622, IEC/EN 61960 ja IEC/EN 61056-1 alusel sõltuvalt patarei või aku keemilisest koostisest, nagu on sätestatud II lisa A osas.

3. Mootorsõidukite patareide ja akude mahutavus määratakse kindlaks standardi IEC 60095-1/EN 50342-1 alusel sõltuvalt patarei või aku keemilisest koostisest, nagu on sätestatud II lisa B osas.

Artikkel 3

Mahutavuse mõõtühik

1. Kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude mahutavus esitatakse milliampertundides (mAh) või ampertundides (Ah), kasutades mõõtühiku lühendit.

2. Mootorsõidukite patareide või akude mahutavus esitatakse ampertundides (Ah) ja külmkäivituse voolutugevuses (A), kasutades mõõtühiku lühendit.

Artikkel 4

Mahutavusmärgise kujundus

1. Kantavad sekundaarsed (taaslaetavad) patareid ja akud varustatakse III lisa A osas sätestatud teavet sisaldava märgisega. Märgise minimaalne suurus määratakse kindlaks vastavalt patarei ja aku liigile, nagu on täpsustatud IV lisa A osas.

2. Kõik mootorsõidukite patareid ja akud varustatakse III lisa B osas sätestatud teavet sisaldava märgisega. Märgise minimaalne suurus määratakse kindlaks vastavalt patarei ja aku liigile, nagu on täpsustatud IV lisa B osas.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.

(2) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

I LISA

Erandid mahutavuse märgistamise nõuetest

Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja kantavad sekundaarsed (taaslaetavad) patareid ja akud, mis on paigaldatud või mis kavatsetakse paigaldada seadmesse enne lõppkasutajale tarnimist ning mis ei ole ette nähtud eemaldamiseks vastavalt direktiivi 2006/66/EÜ artiklile 11.

II LISA

Kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) ning mootorsõidukite patareide ja akude mahutavuse mõõtmine

A osa. Kantavad sekundaarsed (taaslaetavad) patareid ja akud

Kantavate sekundaarsete nikkelkaadmiumpatareide ja -akude nimimahutavus mõõdetakse standardite IEC/EN 61951-1 ja IEC/EN 60622 alusel.

Kantavate sekundaarsete nikkelmetallhüdriidpatareide ja -akude nimimahutavus mõõdetakse standardi IEC/EN 61951-2 alusel.

Kantavate sekundaarsete liitiumpatareide ja -akude nimimahutavus mõõdetakse standardi IEC/EN 61960 alusel.

Kantavate sekundaarsete pliipatareide ja -akude nimimahutavus mõõdetakse standardi IEC/EN 61056-1 alusel.

B osa. Mootorsõidukite patareid ja akud

Mootorsõidukite patareide ja akude (pliikäivitid) nimimahutavus ja külmkäivitusvõimsus mõõdetakse standardi IEC 60095-1/EN 50342-1 alusel.

III LISA

Mahutavusmärgisel sisalduv teave

A osa. Kantavad sekundaarsed (taaslaetavad) patareid ja akud

Kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude mahutavusmärgis peab sisaldama järgmist teavet:

kantavate sekundaarsete nikkelkaadmium- (NiCd), nikkelmetallhüdriid- (Ni-MH) ja liitiumpatareide ja -akude puhul vastavalt standardites IEC/EN 61951-1, IEC/EN 60622, IEC/EN 61951-2 ja IEC/EN 61960 kindlaks määratud nimimahutavus:

a)	täisarvuna, kui mahutavus esitatakse milliampertundides (mAh), välja arvatud elektrilistes tööriistades kasutamiseks ette nähtud kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude puhul;

b)	kõikide elektrilistes tööriistades kasutamiseks ette nähtud kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude puhul kümnendarvuna koos ühe kohaga pärast koma, kui mahutavus esitatakse ampertundides (Ah), ning täisarvuna, kui mahutavus esitatakse milliampertundides (mAh);

c)	vastavalt standardites IEC/EN 61951-1, IEC/EN 61951-2, IEC/EN 60622 ja IEC/EN 61960 nõutud täpsusastmele;

kantavate sekundaarsete pliipatareide ja -akude puhul nimimahutavuse minimaalne väärtus standardis IEC/EN 61056-1 kindlaks määratud valimi alusel:

a)	kümnendarvuna koos ühe kohaga pärast koma, kui mahutavus esitatakse ampertundides (Ah), välja arvatud elektrilistes tööriistades kasutamiseks ette nähtud kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude puhul;

b)	standardiga IEC/EN 61056-1 ette nähtud täpsusega.

B osa. Mootorsõidukite patareid ja akud

Mootorsõidukite patareide ja akude mahutavusmärgis peab sisaldama järgmist teavet:

1.	nimimahutavus ja külmkäivitusvõimsus vastavalt standardile IEC 60095-1/EN 50342-1;

2.	nimimahutavus ja külmkäivituse voolutugevus, mis esitatakse täisarvuna täpsusega ± 10 % nimiväärtusest.

IV LISA

Mahutavusmärgise minimaalne suurus ja asukoht

A osa. Kantavad sekundaarsed (taaslaetavad) patareid ja akud

Kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) patareide ja akude mahutavusmärgised peavad vastavama järgmistele nõuetele:

üksikute patareide ja akude (v.a nööpelemendid ja mälu varupatareid) puhul:

a)	patareil või akul on märgise minimaalne suurus 1,0 × 5,0 mm (k × p) (1);

b)	patareide või akude pakendil (esiküljel) on märgise minimaalne suurus 5,0 × 12,0 mm (k × p);

c)	märgis asub patareide või akude pakendil (esiküljel) ja pakendi sees olevatel patareidel ja akudel;

d)	ilma pakendita müüdavate patareide ja akude puhul asub märgis patareil või akul;

patareikogumite puhul:

a)	patareikogumitel, mille suurim külg on alla 70 cm2, on märgise minimaalne suurus 1,0 × 5,0 mm (k × p);

b)	patareikogumitel, mille suurim külg on vähemalt 70 cm2, on märgise minimaalne suurus 2,0 × 5,0 mm (k × p);

c)	märgis asub üksnes elemendikogumi välisümbrisel, mitte ümbrises paiknevatel üksikutel elementidel;

kui patarei, aku või patareikogumi suurus ei võimalda sellele paigaldada minimaalse suurusega märgist, märgitakse mahutavus pakendile minimaalse suurusega 5,0 × 12,0 mm (k × p). Erijuhul, kui patarei, aku või patareikogum ei ole varustatud eraldi pakendiga, märgitakse mahutavus selle seadme pakendile, millega koos patareid, akut või patareikogumit müüakse;

nööpelementide ja mälu varupatareide puhul:

a)	pakendil (esiküljel) on märgise minimaalne suurus 5,0 × 12,0 mm (k × p);

b)	märgis asub pakendi esiküljel.

B osa. Mootorsõidukite patareid ja akud

Mootorsõidukite patareide ja akude mahutavusmärgised peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	märgis katab vähemalt 3 % mootorsõiduki patarei ja aku suurima külje pindalast, olles maksimaalse suurusega 20 × 150 mm (k × p);

b)	märgis asub patarei või aku ühel küljel, välja arvatud põhi.

(1) Kõrgus (k); pikkus (p).

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 313/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1104/2010,

29. november 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. novembril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	22,0
	MA	80,8
	MK	45,6
	TR	68,6
	ZZ	54,3
0707 00 05	EG	140,2
	TR	87,2
	ZZ	113,7
0709 90 70	MA	79,5
	TR	147,8
	ZZ	113,7
0805 20 10	MA	72,4
0805 20 10	ZZ	72,4
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	HR	60,8
	IL	71,5
	MA	61,9
	TR	49,8
	UY	58,6
	ZZ	60,5
0805 50 10	AR	57,1
	MA	68,0
	TR	60,0
	UY	57,1
	ZA	51,7
	ZZ	58,8
0808 10 80	AR	74,9
	AU	167,9
	BR	50,3
	CA	113,1
	CL	84,2
	CN	87,3
	CO	50,3
	MK	26,7
	NZ	141,3
	US	92,0
	ZA	114,5
	ZZ	91,1
0808 20 50	CL	78,3
	CN	60,9
	US	136,0
	ZZ	91,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

30.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 313/13

KOMISJONI OTSUS,

29. november 2010,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) rakendamist käsitleva aruande koostamisel kasutatav küsimustik

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 8308 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/728/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, (1) ja eriti selle artiklit 17,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2008/1/EÜ artikli 17 lõikes 3 on nõutud, et aruanded direktiivi rakendamise ja selle tõhususe kohta võrreldes ELi muude keskkonnavahenditega koostatakse direktiivi 91/692/EMÜ (2) artiklis 6 sätestatud korras.

(2)	Direktiivi 2008/1/EÜ artikli 17 lõikes 1 on sätestatud, et rakendamise üldaruandesse tuleb lisada ja sellega koos esitada olemasolevad representatiivsed andmed piirväärtuste kohta.

(3)	Direktiivis 91/692/EMÜ on nõutud, et aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab selle direktiivi artiklis 6 sätestatud komitee abiga.

(4)	Esimene aruanne esitati aastate 2000–2002 kohta (kaasa arvatud).

(5)	Teine aruanne esitati aastate 2003–2005 kohta (kaasa arvatud).

(6)	Kolmas aruanne esitati aastate 2006–2008 kohta (kaasa arvatud).

(7)	Neljas aruanne hõlmab perioodi 2009–2011 kohta (kaasa arvatud).

(8)	Võttes arvesse direktiivi 2008/1/EÜ rakendamise käigus omandatud kogemusi ja varasemate küsimustike kasutamist on vaja aastateks 2009–2011 ettenähtud küsimustikku kohandada. Selguse huvides tuleks komisjoni otsus 2006/194/EÜ (3) asendada.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/692/EMÜ artikli 6 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid kasutavad direktiivi 2008/1/EÜ rakendamise aruande koostamisel lisas esitatud küsimustikku.

2. Aruanded koostatakse ajavahemiku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011 kohta.

Artikkel 2

Otsus 2006/194/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. november 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(2) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

(3) ELT L 70, 9.3.2006, lk 65.

LISA

1. OSA

KÜSIMUSTIK DIREKTIIVI 2008/1/EÜ (SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE JA KONTROLLI KOHTA) RAKENDAMISE KOHTA

Üldised märkused

Direktiivi 2008/1/EÜ põhjal koostatud neljas küsimustik hõlmab ajavahemikku 2009–2011. Võttes arvesse direktiivi rakendamisel omandatud kogemusi ja esimese kolme küsimustikuga juba saadud teavet, keskendutakse käesolevas küsimustikus direktiivi tegelikul rakendamisel liikmesriikides tehtud muudatustele ja edusammudele. Komisjon teeb ka edaspidi kõik vajaliku, et tagada direktiivi täielik ja nõuetekohane ülevõtmine liikmesriikides, eriti rikkumismenetluste hoolika järelkontrolli kaudu.

Selleks et tagada järjepidevus ja võimaldada vahetut võrdlemist eelmiste vastustega, ei muudeta käesoleva küsimustikuga enamikku otsuses 2006/194/EÜ sisalduvaid aspekte. Kui küsimused sarnanevad eelmiste küsimustike küsimustele, võib olukorra muutumatuna püsimisel viidata varasematele vastustele. Kui on tehtud uusi edusamme, tuleb neid kirjeldada uutes vastustes.

Vastates küsimustele üldiste siduvate eeskirjade või haldusasutuste väljastatud ametlike suuniste kohta, tuleb anda ülevaade eeskirja või juhendi liigi kohta ning võimaluse korral veebiaadress või muu neile ligipääsemise võimalus.

Komisjon kavatseb kasutada aruande veebiplatvormi ReportNet (või selle järgmist versiooni, kui see on olemas), et liikmesriigid saaksid selle küsimustiku täitmiseks kasutada elektroonilist aruandlusvahendit. Seepärast soovitab komisjon tungivalt kasutada seda selle aruandlusnõude täitmiseks, et vähendada koormust ja muuta vastuste analüüsimist efektiivsemaks.

1. Üldkirjeldus

1.1.

Kas alates viimasest aruandlusperioodist (2006–2008) on tehtud märkimisväärseid muudatusi direktiivi 2008/1/EÜ riigisisestes või piirkondlikes rakendusaktides ja loasüsteemi(de)s? Kui jah, kirjeldada muudatusi ja nende põhjusi ning viidata uutele õigusaktidele.

1.2.

Kas liikmesriikides on direktiivi 2008/1/EÜ rakendamisel esinenud personali piiratud olemasolu ja jõudlusega seotud probleeme? Kui jah, kirjeldada probleeme ning kuidas on kavas probleemid lahendada.

2. Käitiste ja lubade arv (artikli 2 lõiked 3 ja 4, artikkel 4)

2.1.

Esitada direktiivis 2008/1/EÜ kindlaksmääratud käitiste arv ja lubade arv tegevusalade kaupa aruandlusperioodi lõpus, kasutades 2. osas kehtestatud vormi ja märkuseid.

2.2.

IPPC käitiste identifitseerimine. Kui on olemas, märkida link avalikult kättesaadavale ajakohastatud teabele, mis sisaldab IPPC käitiste nimesid, asukohta ja põhitegevusala (I lisa) teie liikmesriigis. Kui selline teave ei ole avalikult kättesaadav, esitada kõikide aruandlusperioodi lõpu seisuga tegutsevate üksikute käitiste nimekiri (nimed, asukoht ja IPPC põhitegevusala). Kui selline nimekiri ei ole kättesaadav, selgitada, miks nimekiri ei ole kättesaadav.

3. Loataotlused (artikkel 6)

3.1.

Kirjeldada üldisi siduvaid eeskirju, juhenddokumente ja taotlusvorme, mis tagavad, et taotlused sisaldaksid kogu artiklis 6 nõutavat teavet, kas üld- või eriküsimustes (näiteks käitiste märkimisväärsete heitkoguste hindamise metoodika).

4. Loamenetluse ja -tingimuste kooskõlastamine (artiklid 7 ja 8)

4.1.

Kirjeldada viimasest aruandlusperioodist alates tehtud muudatusi loamenetluste korralduses (eriti eri tasandi asutuste ja pädevuse jaotuse tasandil).

4.2.

Kas loamenetluse ja -tingimuste kooskõlastamisel esineb erilisi raskusi, eriti kui osaleb mitu pädevat asutust, nagu on sätestatud artiklis 7? Kirjeldada kõnealuse küsimusega seoses väljatöötatud õigusakte või juhenddokumente.

4.3.

Milliste õigusnormide, menetluste ja juhendite abil tagatakse direktiivi 2008/1/EÜ nõuetele mittevastavatele käitistele loa andmisest keeldumine? Võimalusel teatada, mitu korda ja millistel asjaoludel on loa andmisest keeldutud.

5. Loatingimuste ajakohasus ja piisavus (artikli 3 lõike 1 punktid d ja f, artikkel 9, artikli 17 lõiked 1 ja 2)

5.1.

Kirjeldada üldisi siduvaid eeskirju või pädevatele asutustele antud erijuhendeid järgmistes küsimustes:

1.	menetlused ja kriteeriumid heite piirväärtuste ja teiste loatingimuste kehtestamiseks;

2.	parima võimaliku tehnika kindlaksmääramise üldpõhimõtted;

3.	artikli 9 lõike 4 rakendamine.

5.2.

Küsimused seoses parima võimaliku tehnika viitedokumentidega, mis koostatakse vastavalt direktiivi 2008/1/EÜ artikli 17 lõikele 2:

1.	Kuidas võetakse arvesse artikli 17 lõike 2 kohaselt komisjoni avaldatud teavet parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel üld- ja erijuhtudel?

2.	Kuidas viitedokumente loatingimuste kehtestamisel konkreetselt kasutatakse?

3.	Kas viitedokumendid (või osa neist) on tõlgitud?

4.	Kui vajalik on artikli 17 lõike 2 kohaselt komisjoni avaldatud teave, lähtudes parimast võimalikust tehnikast, heite piirväärtuste, samaväärsete parameetrite ja tehniliste meetmete kindlaksmääramise teabeallikana? Kuidas saaks olukorda parandada?

5.3.

Muud loatingimustega seotud küsimused:

1.	Kas loatingimuste kehtestamisel on arvesse võetud keskkonnajuhtimissüsteeme? Kui jah, siis kuidas?

2.	Mis liiki loatingimusi ja muid meetmeid on üldjuhul kohaldatud artikli 3 lõike 1 punkti f täitmiseks (tegevuskoha taastamine pärast tegevuse täielikku lõpetamist) ja kuidas neid praktikas on rakendatud?

3.	Mis liiki loatingimusi on üldjuhul määratud seoses energiatõhususega (artikli 3 lõike 1 punkt d)?

4.	Kas artikli 9 lõikes 3 sätestatud võimalust mitte kehtestada energiatõhusust käsitlevaid nõudeid on kasutatud ja kui jah, siis kuidas on seda rakendatud?

6. Olemasolevad representatiivsed andmed (artikli 17 lõige 1)

6.1.

Esitada olemasolevad representatiivsed andmed kehtestatud piirväärtuste kohta konkreetsete tegevusalade kaupa vastavalt direktiivi 2008/1/EÜ I lisale ja vajaduse korral parima võimaliku tehnika kohta, mille alusel need väärtused on arvutatud, ning nendega seostatavate keskkonnaalaste saavutuste kohta.

Komisjon annab juhiseid sellele küsimusele vastamiseks, pidades silmas kahte konkreetset sektorit. Edastatud andmeid hinnatakse, et võrrelda nii palju kui võimalik kehtestatud piirväärtusi tegelike saavutatud tulemusnäitajatega ja, kui andmed on olemas, parimast võimalikust tehnikast lähtuvate piirväärtustega viitedokumentides.

7. Üldised siduvad eeskirjad (artikli 9 lõige 8)

7.1.

Milliste käitiseliikide kohta ja missuguseid artikli 9 lõike 8 kohaseid nõudeid on kehtestatud üldiste siduvate eeskirjadega? Viidata üldistele siduvatele eeskirjadele. Millises vormis need eeskirjad on esitatud (näiteks: kes neid kehtestab ja milline õiguslik seisund neil on)? Kas kõnealuste eeskirjade kohaldamisel võetakse arvesse kohalikke olusid (ära märgitud artikli 9 lõikes 4)?

7.2.

Kui on teada, siis kui mitme käitise puhul (kas absoluutarv või protsent) kohaldati kõnealuseid eeskirju aruandlusperioodi lõpuks?

8. Keskkonnakvaliteedi standardid (artikkel 10)

8.1.

Kas on esinenud juhtumeid, mil kohaldatakse artiklit 10 ja mil parima võimaliku tehnika kasutamisest ei piisa keskkonnakvaliteedi standardi nõuete täitmiseks (nagu määratud artikli 2 lõikes 7)? Kui jah, esitada selliste juhtumite ja võetud lisameetmete näited.

9. Muudatused käitistes (artikkel 12, artikli 2 punkt 10)

9.1.

Kuidas pädevad asutused vastavalt artiklile 12 praktikas otsustavad, kas „tegevuse muutus” võib keskkonnale mõju avaldada (artikli 2 punkt 10) ja kas niisugune muudatus on „oluline muudatus”, „mis võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda” (artikli 2 punkt 11)? Viidata asjakohastele õigusnormidele, juhenddokumentidele ja menetlustele.

10. Loatingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine (artikkel 13)

10.1.

Kas riigisiseste õigusaktidega on sätestatud loatingimuste läbivaatamise sagedus ja vajaduse korral ajakohastamine (artikkel 13) või määratakse see muul viisil, nagu lubade ajaline kehtivus? Kui jah, millised on kõnealused muud viisid? Viidata asjakohastele õigusaktidele, juhenddokumentidele ja menetlustele.

10.2.

Milline on loatingimuste läbivaatamise tüüpiline sagedus? Kui käitiste või sektorite vahel on erinevusi, esitada võimalusel illustratiivne teave.

10.3.

Milles seisneb loatingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine? Kuidas rakendatakse loatingimuste läbivaatamise sätet oluliste muutuste korral parimas võimalikus tehnikas? Viidata asjakohastele õigusaktidele, juhenddokumentidele ja menetlustele.

11. Loatingimuste täitmine (artikkel 14)

11.1.

Kuidas rakendatakse praktikas artikli 14 nõuet, mille kohaselt käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest? Viidata konkreetsetele määrustele, menetlustele ja pädevate asutuste jaoks ettenähtud suunistele.

11.2.

Kas kõik käitajad esitavad seirearuandeid korrapäraselt? Nimetada kõnealuse teabe esitamise tüüpiline sagedus. Kui sektorites esineb erinevusi, esitada võimalusel illustratiivne teave.

11.3.

Kui teavet ei ole esitatud liikmesriikide keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumeid käsitleva soovituse kohases aruandes, esitada olemasolev representatiivne teave direktiivi 2008/1/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate käitiste kohta järgmistes küsimustes:

1)	põhielemendid, mis võivad moodustada pädeva asutuse tehtud keskkonnajärelevalve (kirjeldus);

2)	pädevate asutuste poolt läbiviidud kohapealsete kontrollide koguarv aruandlusperioodil (arv);

3)	selliste kohapealsete kontrollide käigus aruandlusperioodil kontrollitud käitiste koguarv (arv);

4)	aruandlusperioodil tehtud kohapealsete kontrollide koguarv, mille käigus pädev asutus või selle esindaja mõõtis heiteid ja/või võttis jäätmeproove (arv);

5)	õnnetuste, vahejuhtumite ja loatingimuste mittetäitmise korral aruandlusperioodil rakendatud meetmete liik (näiteks sanktsioonid või muud meetmed) (kirjeldus).

12. Teavitamine ja üldsuse osalemine (artiklid 15, 16)

12.1.

Kas ja missugused märkimisväärsed muutused on alates viimasest aruandlusperioodist aset leidnud teavitamist ja üldsuse osalemist loa andmise menetluses käsitlevate õigusaktide ülevõtmises, nagu on nõutud direktiivis 2008/1/EÜ (artiklid 15 ja 16)? Missugust mõju on need nõuded avaldanud pädevatele asutustele, loa taotlejatele ja asjaomasele üldsusele?

13. Piiriülene koostöö (artikkel 18)

13.1.

Kas aruandlusperioodil on esitatud artikli 18 kohaseid nõudeid teabe saamiseks seoses piiriülese teabe ja koostööga? Esitada näited illustreerimaks kasutatud üldisi menetlusi.

14. Direktiivi tõhusus

14.1.

Mida arvavad liikmesriigid direktiivi 2008/1/EÜ tõhususest, võrreldes seda näiteks ELi muude keskkonnaalaste õigusaktidega? Esitada direktiivi 2008/1/EÜ rakendamise keskkonnaalased hinnangulised tulud ja kulud (sealhulgas haldus- ja täitmiskulud), toetudes võimaluse korral asjakohastele uurimustele ja analüüsidele. Viidata kõnealustele uurimustele ja analüüsidele.

15. Üldised tähelepanekud

15.1.

Kas on rakendamisega seotud eriomaseid küsimusi, mis valmistavad muret teie liikmesriigis? Kui jah, siis täpsustada.

2. OSA

KÜSIMUSELE 2.1 VASTAMISE VORM

KÄITISE TÜÜP

KÄITISED

B.	OLULISED MUUDATUSED

C.	LOA LÄBIVAATAMINE JA AJAKOHASTAMINE

Kood

Käitise põhitegevusala vastavalt direktiivi 2008/1/EÜ I lisale

1.	Käitiste arv

2.	IPPC direktiivile täielikult vastava loaga kaetud käitiste arv

3.	Aruandlusperioodil ilma loata vastavalt artikli 12 lõikele 2 tehtud oluliste muudatuste arv

4.	Käitiste arv, mille IPPC luba vaadati aruandlusperioodil läbi vastavalt artiklile 13

5.	Käitiste arv, mille IPPC luba ajakohastati aruandlusperioodil vastavalt artiklile 13

Energia

1.1.

Põletuskäitised

1.2.

Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

1.3.

Koksiahjud

1.4.

Kivisöe gaasistamis- ja vedeldamistehased

Metallid

2.1.

Metallimaakide särdamis- ja paagutamisahjud

2.2.

Malmi ja terase tootmise käitised

2.3 (a)

Kuumvaltsimine

2.3 (b)

Sepikojad

2.3 (c)

Kaitsvate sulatatud metallpindade paigaldamine

2.4.

Mustmetallide valukojad

2.5 (a)

Muude toormetallide kui raua tootmise käitised

2.5 (b)

Mitteraudmetallide sulatamise käitised

2.6.

Metallide ja plastide pinnatöötluse käitised

Mineraalained

3.1.

Tsemendi ja lubja tootmise käitised

3.2.

Asbesti tootmise käitised

3.3.

Klaasi tootmise käitised

3.4.

Maakide sulatamise käitised

3.5.

Keraamiliste toodete valmistamise käitised

Keemiatööstus

4.1.

Üldorgaaniliste ainete tootmise keemiatööstusettevõtted

4.2.

Üldanorgaaniliste ainete tootmise keemiatööstusettevõtted

4.3.

Väetiste tootmise keemiatööstusettevõtted

4.4.

Põhiliste taimekaitsevahendite/biotsiidide tootmise keemiatööstusettevõtted

4.5.

Põhifarmaatsiatoodete tootmise käitised

4.6.

Lõhkeainete tootmise keemiatööstusettevõtted

Jäätmehooldus

5.1.

Ohtlike jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamise käitised

5.2.

Olmejäätmete põletamise käitised

5.3.

Tavajäätmete kõrvaldamise käitised

5.4.

Prügilad

Muud tegevusalad

6.1 (a)

Paberimassi tootmise käitised

6.1 (b)

Paberi ja papi tootmise käitised

6.2.

Kiudude ja tekstiili eeltöötluse ja värvimise käitised

6.3.

Nahaparkimiskäitised

6.4 (a)

Tapamajad

6.4 (b)

Toiduainete töötlemise ja ümbertöötlemise käitised

6.4 (c)

Piima töötlemise ja ümbertöötlemise käitised

6.5.

Loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamise käitised

6.6 (a)

Lindude intensiivkasvatus

6.6 (b)

Nuumsigade intensiivkasvatus

6.6 (c)

Emiste intensiivkasvatus

6.7.

Käitised pinnatöötluseks orgaaniliste lahustite kasutamisega

6.8.

Grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmise käitised

6.9.

Süsinikdioksiidi voolu kogumine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ)

Kokku

Selgitavad märkused vormi kohta

Kui ei ole teisiti märgitud, peaksid arvud kajastama olukorda aruandlusperioodi lõpu seisuga (31. detsembril 2011).

Käesolevas vormis esitatavate andmete kogumise aluseks on „käitiste arv” ja „oluliste muudatuste arv” ning selleks kasutatakse direktiivi 2008/1/EÜ artikli 2 punktis 3 ja artikli 2 punktis 11 vastavalt määratletud mõisteid „käitis” ja „oluline muudatus”.

„Käitise tüüp” tähendab käitise põhitegevusala. Käitised tuleks aruandes esitada ainult ühe tegevusala all, ka juhul kui käitis tegutseb mitmel IPPC tegevusalal.

Lisajuhised ja selgitused tabelis nõutavate andmete kohta on esitatud allpool. Liikmesriigid peavad täitma tabeli nii täielikult kui võimalik.

A. KÄITISTE ARV

IPPC käitiste arv: liikmesriikides aruandlusperioodi lõpus tegutsevate käitiste koguarv (olemasolevad ja uued), olenemata nende loa staatusest.

Direktiivile täielikult vastava loaga kaetud käitiste arv: IPPC direktiiviga kooskõlas antud loa või lubadega kaetud IPPC käitiste koguarv (sh IPPC-eelsete lubadega, mis on läbivaadatud/ajakohastatud), olenemata sellest, millal luba (load) on välja antud või sellest, kas luba on mingil põhjusel läbivaadatud, ajakohastatud või muudetud/pikendatud.

Nende käitiste kokku lugemiseks, mille kohta tuleb aruanne esitada, võtavad liikmesriigid arvesse iga käitise loa (lubade) staatust aruandlusperioodi lõpus. Tuleks tähele panna, et arvud esitatakse käitiste, mitte lubade kohta (võttes teadmiseks, et ühe käitise kohta võib olla mitu luba ja vastupidi).

Järjepidevusreegel: 1 miinus 2 võrdub nende käitiste arvuga, mida täiesti nõuetele vastav IPPC luba mingil põhjusel ei kata (menetlus lõpule viimata, ei kata täielikult kõiki tegevusalasid jne). Kui see arv erineb nullist, tähendab see võimalikku IPPC sätete rikkumist.

B. OLULISED MUUDATUSED

Aruandlusperioodil ilma loata vastavalt artikli 12 lõikele 2 tehtud oluliste muudatuste arv: pädevatele asutustele teada olev oluliste muudatuste arv, mille käitajad on tegelikult teinud ilma artikli 12 lõikes 2 nõutava loata.

Kui see arv erineb nullist, tähendab see võimalikku IPPC sätete rikkumist.

C. LOA LÄBIVAATAMINE JA AJAKOHASTAMINE

IPPC käitiste arv, mille IPPC luba vaadati aruandlusperioodil läbi vastavalt artiklile 13: vastavalt artiklile 13 läbivaadatud loa või lubadega hõlmatud käitiste koguarv.

IPPC käitiste arv, mille IPPC luba ajakohastati aruandlusperioodil vastavalt artiklile 13: vastavalt artiklile 13 ajakohastatud loa või lubadega hõlmatud käitiste koguarv.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.313.est
Euroopa Liidu Teataja		L 313

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 30. november 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2010/726/EL
	*	Nõukogu otsus, 22. november 2010, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu teise lisaprotokolli, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1103/2010, 29. november 2010, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ kehtestatakse kantavate sekundaarsete (taaslaetavate) ning mootorsõidukite patareide ja akude mahutavuse märgistamise eeskirjad ( 1 )	3
		Komisjoni määrus (EL) nr 1104/2010, 29. november 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	8
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2010/82/EL, 29. november 2010, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses toimeaine tetrakonasooli kasutuse laiendamisega ( 1 )	10
		OTSUSED
		2010/727/EL
	*	Nõukogu otsus, 22. november 2010, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Hispaania liikme ametisse nimetamise kohta	12
		2010/728/EL
	*	Komisjoni otsus, 29. november 2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) rakendamist käsitleva aruande koostamisel kasutatav küsimustik (teatavaks tehtud numbri K(2010) 8308 all) ( 1 )	13


	(1) EMPs kohaldatav tekst