26.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 310/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1085/2010,

25. november 2010,

millega avatakse teatavad bataadi, manioki, maniokitärklise ning muude CN-koodide 0714 90 11 ja 0714 90 19 alla kuuluvate toodete aastased imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning muudetakse määrust (EL) nr 1000/2010

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artiklit 148 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste raames sõlmitud lepingute tulemusel koostas komisjon kõnealuste soodustuste kohta Euroopa Ühenduse CXL-loendi (edaspidi „CXL-loend”). Selle loendi alusel kohustub liit avama teatavad aastased tariifikvoodid CN-koodide 0714 10 91, ex 0714 10 98, 0714 90 11 ja 0714 90 19 alla kuuluvatele toodetele, mis on pärit Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist (Hiina), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepinguosalistest riikidest, välja arvatud Taist, ja teatavatest kolmandatest riikidest, mis ei ole WTO liikmed. Osutatud kvootide puhul kehtib kuueprotsendiline väärtuseline tollimaks. Kvoodid avatakse mitmeks aastaks ja neid haldab komisjon.

(2)	CXL-loendi alusel kohustub liit ühtlasi avama kaks tollimaksu nullmääraga tariifikvooti Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärinevale CN-koodi 0714 20 90 alla kuuluvale bataadile ning muudest kolmandatest riikidest pärinevale CN-koodi 1108 14 00 alla kuuluvale maniokitärklisele.

(3)

Kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppega Euroopa Ühenduse ja Tai Kuningriigi vahel GATTi XXIII artikli raames toimunud konsultatsioonide kohta (2) (edaspidi „kokkulepe Taiga”), mis on kiidetud heaks nõukogu 13. mai 1996. aasta otsusega 96/317/EÜ GATTi XXIII artikli raames Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste järelduste kohta, (3) on ette nähtud avada täiendav autonoomne iga-aastane maniokitärklise tariifikvoot 10 500 tonni ulatuses, millest 10 000 tonni on eraldatud Taile. Kohaldatav tollimaksumäär võrdub kehtiva enamsoodustusrežiimi tollitariifiga, millest on lahutatud 100 eurot tonni kohta.

(4)

Kõigi imporditariifikvootide (edaspidi „kvoodid”) haldamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad on käesoleval juhul kehtestatud komisjoni 17. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2402/96, millega avatakse teatavad iga-aastased maguskartuli ja maniokitärklise tariifikvoodid ja sätestatakse nende halduseeskirjad, (4) ning komisjoni 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 27/2008, millega avatakse teatavad CN-koodide 0714 10 91, ex 0714 10 98, 0714 90 11 ja 0714 90 19 alla kuuluvate teatavatest kolmandatest riikidest, välja arvatud Tai Kuningriigist pärit toodete iga-aastased tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (5).

(5)

Põhimõtte „kes ees, see mees” rakendamine on osutunud muudes põllumajandussektorites positiivseks kogemuseks ning haldusmenetluse lihtsustamiseks tuleks kõnealuseid imporditariifikvoote edaspidi hallata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 144 lõike 2 punktis a osutatud meetodi kohaselt. Seda tuleks teha kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artiklitega 308a, 308b ja artikli 308c lõikega 1.

(6)	Ühest haldussüsteemist teise siirdumisega seonduvate eripärade tõttu ei tuleks tariifikvoodi kehtivuse ajavahemikul, 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011, kohaldada määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c lõikeid 2 ja 3.

(7)

Bataadi puhul tuleks teha vahet inimtoiduks ettenähtud ja muudeks kasutusviisideks ettenähtud bataadil ning seega tuleks täpsustada CN-koodi 0714 20 10 alla kuuluva inimtoiduks ettenähtud bataadi esitusviis ja pakend ning kõnealusele esitusviisi ja pakendi spetsifikatsioonile mittevastavad tooted tuleks liigitada CN-koodi 0714 20 90 alla.

(8)

Säilitada tuleks haldussüsteem, mis tagab, et Indoneesiale, Hiinale ja Taile eraldatud kvootide alusel imporditakse üksnes kõnealustest riikidest pärit tooteid. Tuleks selgeks teha, millised toodete päritolu tõendavad tõendid tuleb esitada, et kasutada tariifikvoote põhimõtte „kes ees, see mees” alusel.

(9)

Seepärast tuleks määrused (EÜ) nr 2402/96 ja (EÜ) nr 27/2008 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega. Siiski oleks asjakohane jätkata kõnealuste määruste kohaldamist impordilitsentside suhtes, mis on välja antud imporditariifikvoodi kehtivusajaks, mis on käesoleva määrusega hõlmatust varasem.

(10)

Komisjoni 3. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1000/2010 (millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2402/96, (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 27/2008, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2011. aastal maguskartuli, maniokitärklise, manioki, teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames ning määrustest (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 1518/2003, (EÜ) nr 596/2004, (EÜ) nr 633/2004 ja (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2011. aastal veise-, vasika- ja sealiha, munade ja kodulinnuliha ning kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris) (7) artiklite 1, 2 ja 3 sätted ei ole enam kehtivad seoses kõnealuste kvootide haldamise üleviimisega süsteemi „kes ees, see mees”, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 144 lõike 2 punktis a. Järelikult tuleks kõnealused sätted tühistada.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega avatakse lisas esitatud imporditariifikvoodid. Kõnealuseid kvoote hallatakse iga-aastaselt alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 2

Lisas esitatud tariifikvoote hallatakse kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a ja 308b ning artikli 308c lõikega 1. Kõnealuse määruse artikli 308c lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata kvoodiperioodil 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011.

Artikkel 3

Lisas esitatud Tai, Indoneesia ja Hiina Rahvavabariigi päritolu tooteid järjekorranumbritega vastavalt 09.0125 või 09.0126, 09.0124 ja 09.0127 hõlmavate tariifikvootide saamiseks tuleb esitada pädevate asutuste poolt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 55–65 kohaselt väljastatud päritolusertifikaat.

Artikkel 4

1. Käesolevas määruses käsitatakse inimtoiduks mõeldud bataadina CN-koodi 0714 20 10 alla kuuluvat värsket tervet bataati, mis on vabasse ringlusse lubamise tolliformaalsuste täitmise ajal pakitud müügipakenditesse.

2. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes nendele bataatidele, mis ei ole lõikes 1 esitatud definitsiooni kohaselt inimtoiduks mõeldud.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse CN-koodi ex 0714 10 98 alla kuuluvate toodetena muid tooteid kui CN-koodi 0714 10 98 alla kuuluvaid peen- ja jämejahust graanuleid.

Artikkel 5

Määrused (EÜ) nr 2402/96 ja (EÜ) nr 27/2008 tunnistatakse kehtetuks. Määruste kohaldamist jätkatakse siiski enne 1. jaanuari 2011 väljastatud impordilitsentsidest tulenevate tollimaksude suhtes kuni litsentside kehtivusaja lõpuni.

Artikkel 6

Määruse (EL) nr 1000/2010 artiklid 1, 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 122, 22.5.1996, lk 16.

(3) EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.

(4) EÜT L 327, 18.12.1996, lk 14.

(5) ELT L 13, 16.1.2008, lk 3.

(6) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(7) ELT L 290, 6.11.2010, lk 26.

LISA

Kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus üksnes soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate kvootide kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.

Jrk-number	CN-kood/toode	Päritolu	Tollimaks	Aastane tariifikvoot (netokaal tonnides)
09.0124	0714 20 90 Bataat, mis on mõeldud muuks kasutuseks kui inimtoiduks	Hiina Rahvavabariik	Nullmääraga tollimaks	600 000
09.0125	1108 14 00 Maniokitärklis	Tai	Tollimaksumäär võrdub kehtiva enamsoodustusrežiimi tollitariifiga, millest on lahutatud 100 eurot tonni kohta.	10 000
09.0126	0714 10 91, ex 0714 10 98, 0714 90 11 0714 90 19 Maniokk, maranta, saalep jms suure tärklisesisaldusega juured ja mugulad	Indoneesia	6-protsendiline väärtuseline tollimaks	825 000
09.0127	0714 10 91, ex 0714 10 98, 0714 90 11 0714 90 19 Maniokk, maranta, saalep jms suure tärklisesisaldusega juured ja mugulad	Hiina Rahvavabariik	6-protsendiline väärtuseline tollimaks	350 000
09.0128	0714 10 91, ex 0714 10 98, 0714 90 11 0714 90 19 Maniokk, maranta, saalep jms suure tärklisesisaldusega juured ja mugulad	Kolmandad riigid, mis on WTO liikmed, v.a Hiina Rahvavabariik, Tai ja Indoneesia	6-protsendiline väärtuseline tollimaks	145 590
09.0130	0714 10 91, 0714 90 11 Maniokk, maranta, saalep jms suure tärklisesisaldusega juured ja mugulad	Kolmandad riigid, mis on WTO liikmed	6-protsendiline väärtuseline tollimaks	2 000
09.0129	0714 10 91, ex 0714 10 98, 0714 90 11 0714 90 19 Maniokk, maranta, saalep jms suure tärklisesisaldusega juured ja mugulad	Kolmandad riigid, mis ei ole WTO liikmed	6-protsendiline väärtuseline tollimaks	30 000
09.0131	0714 20 90 Bataat, mis on mõeldud muuks kasutuseks kui inimtoiduks	Kolmandad riigid, v.a Hiina Rahvavabariik	Nullmääraga tollimaks	5 000
09.0132	1108 14 00 Maniokitärklis	Kõik kolmandad riigid	Tollimaksumäär võrdub kehtiva enamsoodustusrežiimi tollitariifiga, millest on lahutatud 100 eurot tonni kohta.	10 500

26.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 310/18

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 64 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses varustusega, mis võib hõlmata ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratast, mobiilrehvi ja/või mobiilrehvide süsteemi ja/või rehvirõhu jälgimissüsteemi

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatused – jõustumise kuupäev: 19. august 2010

02-seeria muudatuste parandus nr 1 – jõustumise kuupäev: 19. august 2010

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.	Spetsifikatsioonid ja katsed

Lisateave

7.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.	Toodangu vastavus nõuetele

9.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.	Tootmise lõpetamine

11.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning haldusasutuste nimed ja aadressid

12.	Üleminekusätted

LISAD

1. lisa:

Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübi tüübikinnituse andmist (või tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist) seoses varustusega kooskõlas eeskirjaga nr 64

2. lisa:

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa:

Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattaga sõidukite pidurdus- ja trajektoorilt kõrvalekaldumise katse

4. lisa:

Rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi katsenõuded

5. lisa:

Rehvirõhu jälgimissüsteemide katsetamine

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1- ja N1-kategooria (1) sõidukite tüübikinnituse suhtes seoses varustusega, mis võib hõlmata:

a)	ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratast ja/või

b)	mobiilrehvi ja/või mobiilrehvide süsteemi ja/või

c)	rehvirõhu jälgimissüsteemi (2).

Käesolevas eeskirjas käsitatakse varuvelje ja -rehvi asenduskomplekte, mille puhul on tegemist mobiilrehvidega või mobiilrehvide süsteemiga täielikult tühjenenud olekus, punktis 2.10 määratletud ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatastena.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.

„sõiduki tüübikinnitus” – sõiduki tüübikinnitus seoses ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuvelje ja -rehvi komplektiga;

2.2.

„sõidukitüüp” – sõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.2.1.1.

sõiduki suurima teljekoormuse väärtused, nagu on määratletud punktis 2.12;

2.2.1.2.

ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuvelje ja -rehvi komplekti omadused;

2.2.1.3.

veotüüp (esirattavedu, tagarattavedu, neljarattavedu);

2.2.1.4.

vedrustus;

2.2.1.5.

pidurisüsteem;

2.2.1.6.

velje/rehvi mõõtmed;

2.2.1.7.

velje nihk;

2.2.2.1.

tootja kaubanimi või kaubamärk;

2.2.2.2.

sõiduki omadused, mis mõjutavad märkimisväärselt rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlust;

2.2.2.3.

rehvirõhu jälgimissüsteemi tüüp ja ehitus;

2.3.

„velg” – pöiast ja rattakilbist koosnev komplektne velg;

2.3.1. „veljemõõdu tähistus”– tähistus, mis hõlmab vähemalt velje nimiläbimõõtu, nimilaiust ja velje profiili;

2.3.2. „velje nihk”– kaugus pöia keskjoonest rummule toetuva pinnani;

2.4.

„rehv” – tugevdatud elastsest kestast koosnev õhkrehv, mis moodustab iseseisvalt või koos veljega, millele see on paigaldatud, katkematu toroidaalse suletud kambri, mis sisaldab gaasi (tavaliselt õhku) või gaasi ja vedelikku, mis tavaoludes on mõeldud kasutamiseks atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul. Rehv võib olla:

2.4.1. „tavarehv”– rehv, mis sobib kasutamiseks kõikides tavapärastes maanteeoludes;

2.4.2. „varurehv ajutiseks kasutamiseks”– rehv, mis on spetsiaalselt valmistatud tavarehvist erinevana ja on mõeldud ainult ajutiseks kasutamiseks piiratud sõidutingimustes;

2.4.3. „mobiilrehv” ehk „isetoestuv rehv” ehk „run flat rehv”– õhkrehv, mille konstruktsioonis kasutatakse tehnilisi lahendusi (nt tugevdatud küljed jms), mis võimaldavad rehvil sobivale veljele paigaldatuna ja ilma lisakomponente kasutamata tagada sõidukile rehvi põhifunktsioonid tühja rehvi töörežiimis vähemalt selleks, et läbida 80 km pikkune vahemaa kiirusel 80 km/h (50 miili tunnis);

2.4.4. „mobiilrehvide süsteem” ehk „suurendatud mobiilsuse süsteem” ehk „run flat süsteem”– üksteisest funktsionaalselt sõltuvate komponentide (mille hulka kuulub ka rehv) kogum, mis võimaldab tagada sõidukile tühja rehvi töörežiimis vastavalt ettenähtud näitajatele rehvi põhifunktsioonid vähemalt selleks, et läbida 80 km pikkune vahemaa kiirusel 80 km/h (50 miili tunnis);

2.5.

„tühja rehvi töörežiim” – rehvi seisund, mille puhul rehv säilitab rõhul 0–70 kPa kasutamisel oma konstruktsiooni terviklikkuse;

2.6.

„rehvi põhifunktsioon” – täispumbatud rehvi normikohane võime taluda ettenähtud koormust ettenähtud kiiruse piires ning kanda veo-, roolimis- ja pidurdusjõud üle pinnale, millel see liigub;

2.7.

„rehvimõõdu tähistus” – numbrite kombinatsioon, millega määratakse üheselt kindlaks rehvi geomeetrilised mõõtmed ning mis hõlmavad rehvi ristlõike nimilaiust, nominaalset ristlõikesuhet ja nimiläbimõõtu. Nende näitajate täpsed määratlused on esitatud eeskirjas nr 30;

2.8.

„rehvi konstruktsioon” – rehvi põhimiku tehnilised näitajad. Tegemist võib olla kihtide diagonaalse paigutusega rehvi (diagonaalrehvi või ristturvisega rehvi), diagonaal-vöörehvi, radiaalrehvi või mobiilrehviga, nagu on täpsemalt määratletud eeskirjas nr 30;

2.9.

„standardne tagavararatas” – velje ja rehvi komplekt, mis on veljemõõdu ja rehvimõõdu tähistuse, velje nihke ja rehvi konstruktsiooni osas identne konkreetsele sõidukimudelile või -variandile samasse teljepositsiooni tavapäraseks kasutamiseks paigaldatud rattaga. See hõlmab velge, mis on valmistatud teistsugusest materjalist – näiteks alumiiniumisulami asemel terasest – ja millel on teistsuguse kujuga velje kinnitusmutrid või -poldid, kuid mis on muus osas tavapäraseks kasutamiseks ette nähtud veljega identne;

2.10.

„ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas”: mis tahes velje ja rehvi komplekt, mille puhul ei kehti punktis 2.9 esitatud standardse tagavararatta määratlus. Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas võib olla järgmist tüüpi:

komplekt, milles rehvina kasutatakse punktis 2.4.2 määratletud ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurehvi;

komplekt, milles velje nihk erineb sõiduki tavapäraseks kasutamiseks mõeldud, samasse teljepositsiooni paigaldatud velje nihkest;

komplekt, milles rehvi konstruktsioon erineb sõiduki tavapäraseks kasutamiseks mõeldud, samasse teljepositsiooni paigaldatud rehvi konstruktsioonist;

komplekt, milles rehvina kasutatakse punktis 2.4.1 määratletud tavarehvi, kuid mille puhul kas veljemõõdu või rehvimõõdu või mõlema tähistus erineb sõiduki tavapäraseks kasutamiseks mõeldud, samasse teljepositsiooni paigaldatud velje või rehvi mõõdu tähistusest;

komplekt, mille puhul punktis 2.4.3 või 2.4.4 määratletud velje ja rehvi komplekt on paigaldatud sõidukile tavapäraseks pikaajaliseks maanteesõiduks, kuid seda kasutatakse hädaolukorras täielikult tühjenenud olekus;

2.11.

„täismass” – sõiduki suurim tootja määratud tehniliselt lubatud mass (see võib olla riikliku ametiasutuse sätestatud suurimast lubatud täismassist suurem);

2.12.

„suurim teljekoormus” – ühe telje rehvide või roomikute kontaktpinna ja maapinna vahelise, asjaomasele teljele langevast sõiduki osakoormusest tuleneva summaarse vertikaaljõu suurim väärtus, mille tootja on kindlaks määranud; see koormus võib olla riikliku ametiasutuse sätestatud lubatud teljekoormusest suurem. Teljekoormuse väärtuste summa võib olla sõiduki kogumassile vastavast väärtusest suurem;

2.13.

„rehvi tühjenemise hoiatussüsteem” – süsteem, mis teavitab juhti sellest, et rehv töötab tühja rehvi töörežiimis;

2.14.

„rehvirõhu jälgimissüsteem” – sõidukile paigaldatud süsteem, mis on võimeline hindama rehvide rõhku või selle muutumist ajas ning edastama vastava teabe sõiduki käitamise ajal selle kasutajale;

2.15.

„külma rehvi rõhk” – rehvirõhk ümbritseva õhu temperatuuril tingimustes, kus rehvi kasutamisest tingitud rõhu suurenemist ei esine;

2.16.

„soovitatav külma rehvi rõhk (Prec)” – sõiduki andmekleebisel ja/või kasutusjuhendis määratletud, sõiduki tootja soovitatav rõhk igas rehvipositsioonis sõiduki ettenähtud töötingimustel (nt kiirusel ja koormusel);

2.17.

„töörõhk (Pwarm)” – sõiduki kasutamisega kaasnevast temperatuuritõusust tulenevalt külma rehvi rõhust (Prec) suurem rõhk igas rehvipositsioonis;

2.18.

„katserõhk (Ptest)” – katsemenetluse käigus pärast rehvide tühjendamist valitud tegelik rehvirõhk igas rehvipositsioonis;

2.19.

„rehvirõhu jälgimissüsteemi tüüp” – süsteemid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses varustusega, mis hõlmab:

a)	ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatast (sealhulgas vajaduse korral rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi) ja/või

b)	rehvirõhu jälgimissüsteemi,

esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris sõidukitüübi kirjeldus seoses käesoleva eeskirja 1. lisas osutatud varustusega.

3.3. Tüübikinnitusasutusele või tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüpi esindav sõiduk.

3.4. Enne tüübikinnituse andmist veendub haldusasutus toodangu nõuetele vastavuse tõhusaks kontrollimiseks vajalike meetmete olemasolus.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktis 5 sätestatud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.1.1. Kui sõiduk vastab punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud nõuetele, antakse sõiduki tüübikinnitus üksnes seoses ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatast käsitlevate sätetega.

4.1.2. Kui sõiduk vastab punktis 5.3 sätestatud nõuetele, antakse sõiduki tüübikinnitus üksnes seoses rehvirõhu jälgimissüsteeme käsitlevate sätetega.

4.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praeguste 02-seeria muudatuste puhul 02) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile. Sama tüübikinnitus võib siiski hõlmata punktis 2.2 sätestatud kriteeriumide alusel eri kategooriatesse kuuluvaid sõidukimudeli variante, kui punktides 5.2 ja 5.3 kirjeldatud katsete tulemused ei erine oluliselt üksteisest.

4.3. Teatis sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.4.1. ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

4.4.2. käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb:

4.4.2.1.

üksnes punkti 4.1.1 kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite puhul R-täht;

4.4.2.2.

üksnes punkti 4.1.2 kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite puhul P-täht;

4.4.2.3.

nii punkti 4.1.1 kui ka punkti 4.1.2 kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite puhul tähekombinatsioon „RP”;

4.4.3. punktides 4.4.1 ja 4.4.2 sätestatud tähistest paremal paiknevast sidekriipsust ja tüübikinnitusnumbrist.

4.5. Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud sümbolit tarvis korrata; sellisel juhul märgitakse punktis 4.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale tulpadesse kõikide käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ja lisasümbolid.

4.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7. Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja poolt sõidukile kinnitatud andmesildile või selle lähedale.

4.8. Tüübikinnitusmärkide näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5. SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED

5.1. Üldosa

5.1.1. Punktis 2.10 määratletud ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatta koosseisus kasutatavatele rehvidele antakse tüübikinnitus kooskõlas eeskirjaga nr 30.

5.1.2. Vähemalt nelja rattaga sõidukite puhul peab ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatta kandevõime väärtus olema vähemalt pool sõiduki kõrgeimast suurima teljekoormuse väärtusest; kui tagavararatast on lubatud kasutada üksnes konkreetsel punktis 6 esitatud suunistes osutatud teljel, peab selle kandevõime olema vähemalt pool asjaomase telje suurimast teljekoormusest.

5.1.3. Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatta valmistajakiirus on 1., 2. ja 3. tüüpi rataste puhul vähemalt 120 km/h.

5.1.4. Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattal peavad olema järgmised tunnused:

5.1.4.1.

velje välisküljele hästi märgatavasse kohta kinnitatakse püsivalt alljärgnevalt esitatud diagrammile vastava kujundusega piirkiiruse 80 km/h hoiatussümbol.

Inglise süsteemi mõõtühikuid kasutavates riikides müümiseks mõeldud sõidukite puhul kinnitatakse velje välisküljele hästi märgatavasse kohta püsivalt veel üks hoiatussümbol, mis on eespool kirjeldatud sümboliga muus osas identne, kuid mille puhul arv 80 asendatakse arvuga 50 ning lühend „km/h” asendatakse lühendiga „mph”.

Teise võimalusena kinnitatakse velje välisküljele hästi märgatavasse kohta püsivalt üksainus alljärgnevalt esitatud diagrammile vastava kujundusega hoiatussümbol.

Suurtähtede kõrgus peab olema vähemalt 5 mm, arvude 50 ja 80 kõrgus vähemalt 20 mm ning arvudes sisalduvate numbrite koostiselementide joone paksus vähemalt 3 mm. Väiketähtede puhul peab rea kõrgus olema vähemalt 5 mm. Kogu tekst peab olema äärisega ümbritsetud ja paiknema kontrastset värvi taustal.

Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse üksnes punktides 2.10.1, 2.10.2 ja 2.10.3 määratletud 1., 2. ja 3. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararataste suhtes.

5.1.4.1.1.

Velje välisküljele hästi märgatavasse kohta kinnitatakse püsivalt alljärgnevalt esitatud diagrammile vastava kujundusega piirkiiruse 120 km/h hoiatussümbol.

Inglise süsteemi mõõtühikuid kasutavates riikides müümiseks mõeldud sõidukite puhul kinnitatakse velje välisküljele hästi märgatavasse kohta püsivalt veel üks hoiatussümbol, mis on eespool kirjeldatud sümboliga muus osas identne, kuid mille puhul arv 120 asendatakse arvuga 75 ning lühend „km/h” asendatakse lühendiga „mph”.

Teise võimalusena kinnitatakse velje välisküljele hästi märgatavasse kohta püsivalt üksainus alljärgnevalt esitatud diagrammile vastava kujundusega hoiatussümbol.

Suurtähtede kõrgus peab olema vähemalt 5 mm, arvude 120 ja 75 kõrgus vähemalt 20 mm ning arvudes sisalduvate numbrite koostiselementide joone paksus vähemalt 3 mm. Väiketähtede puhul peab rea kõrgus olema vähemalt 5 mm. Kogu tekst peab olema äärisega ümbritsetud ja paiknema kontrastset värvi taustal.

Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse üksnes punktis 2.10.4 määratletud 4. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararataste suhtes, mida kasutatakse M1-kategooria sõidukitel;

5.1.4.2.

sõidukile ajutiseks kasutamiseks paigaldatud tagavararatta velje ja/või rehvi väliskülg peab olema sellist värvi või sellise värvikombinatsiooniga, mis erineb selgelt standardrataste värvitooni(de)st. Kui ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattale on võimalik kinnitada ilukilp, ei tohi see varjata kõnealust eristuvat värvi või värvikombinatsiooni.

5.1.5. Sõiduki varustuses võib olla ainult üks ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas, välja arvatud mobiilrehvide/isetoestuvate rehvide või mobiilrehvide/suurendatud mobiilsuse süsteemi olemasolul.

5.1.6. Mobiilrehvide/isetoestuvate rehvidega või mobiilrehvide/suurendatud mobiilsuse süsteemiga varustatud sõidukite puhul paigaldatakse sõidukile ka rehvi tühjenemise hoiatussüsteem (määratletud punktis 2.13), mis on võimeline töötama kiiruste vahemikus 40 km/h kuni sõiduki valmistajakiiruseni ja mis vastab punktides 5.1.6.1–5.1.6.6 sätestatud nõuetele. Kui sõidukile on paigaldatud punktis 5.3 sätestatud nõuetele vastav rehvirõhu jälgimissüsteem, ei ole rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi täiendav paigaldamine siiski vajalik.

5.1.6.1.

Hoiatusmärguandena kasutatakse kollast optilist hoiatussignaali.

5.1.6.2.

Hoiatussignaal aktiveeritakse, kui süüde on sisse lülitatud (lampide kontroll).

5.1.6.3.

Juhile antakse hoiatusmärguanne punktis 5.1.6.1 osutatud hoiatussignaali abil hiljemalt siis, kui tehakse kindlaks, et üks rehv töötab tühja rehvi töörežiimis.

5.1.6.4.

Rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi talitlust mõjutavast elektririkkest või anduri töö kõrvalekaldest, sealhulgas vooluallika rikkest ja väljundsignaali edastamise rikkest antakse juhile märku kollase optilise hoiatussüsteemi rikkesignaali abil. Kui punktis 5.1.6.1 kirjeldatud hoiatussignaali kasutatakse nii tühja rehvi töörežiimis olevast rehvist kui ka rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi talitlushäirest teavitamiseks, kohaldatakse järgmist nõuet: kui süüde on sisse lülitatud, peab hoiatussignaal süsteemi rikkest teavitamiseks vilkuma. Lühikese aja möödudes peab hoiatussignaal jääma pidevalt põlema seniks, kuni riket pole kõrvaldatud ja süüde on sisse lülitatud. Vilkumine ja põlemajäämine vahelduvad kuni rikke kõrvaldamiseni iga kord, kui süüde sisse lülitatakse.

5.1.6.5.

Punktide 5.1.6.3 ja 5.1.6.4 sätted ei pruugi kehtida, kui süsteem vastavalt sõiduki tootja juhendile käsitsi lähtestatakse.

5.1.6.6.

Punktides 5.1.6.2–5.1.6.4 määratletud hoiatussignaali talitlus peab vastama 4. lisas sätestatud nõuetele.

5.1.7. Kui sõiduk on varustatud ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattaga, mida hoitakse tühjana, peab sõidukil olema seade, mis võimaldab rehvi maksimaalselt kümne minuti jooksul ajutiseks kasutamiseks ette nähtud rõhuni täis pumbata.

5.2. Pidurduskatse

5.2.1. Sõidukid, millele on ette nähtud ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas, peavad vastama käesoleva eeskirja 3. lisa nõuetele.

5.3. Rehvirõhu jälgimissüsteemid

5.3.1. Üldnõuded

5.3.1.1.

Sõltuvalt punkti 12 nõuetest peavad kõik M1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 3 500 kg ning N1-kategooria sõidukid, mis mõlemal juhul on kõigi telgede puhul üksikasetuses rehvide ja punkti 2.14 määratluse kohase rehvirõhu jälgimissüsteemiga varustatud, vastama punktides 5.3.1.2–5.3.5.5 sätestatud talitlusnõuetele ning neid katsetatakse vastavalt 5. lisale.

5.3.1.2.

Sõidukile paigaldatud mis tahes rehvirõhu jälgimissüsteem peab vastama eeskirja nr 10 nõuetele.

5.3.1.3.

Süsteem peab töötama kiiruste vahemikus 40 km/h või vähem kuni sõiduki valmistajakiiruseni.

5.3.2. Rehvirõhu kindlakstegemine juhtumipõhise rõhukao korral (torkeaugu katse)

5.3.2.1.

Rehvirõhu jälgimissüsteemi katsetatakse 5. lisa punktis 2.6.1 sätestatud katsemenetluse teel. Selle menetluse kohasel katsetamisel peab punktis 5.3.5 kirjeldatud rehvirõhu jälgimissüsteemi hoiatussignaal süttima kõige enam kümne minuti jooksul pärast seda, kui sõiduki ühe rehvi töörõhku on vähendatud 20 % võrra või rehvi rõhk on minimaalselt 150 kPa, kui viimati osutatud väärtus on suurem.

5.3.3. Rehvirõhu kindlakstegemine, kui see on oluliselt väiksem kui optimaalseks talitluseks soovitatav rõhk, võttes sealhulgas arvesse kütusekulu ja ohutust (difusioonikatse)

5.3.3.1.

Rehvirõhu jälgimissüsteemi katsetatakse 5. lisa punktis 2.6.2 sätestatud katsemenetluse teel. Selle menetluse kohasel katsetamisel peab punktis 5.3.5 kirjeldatud rehvirõhu jälgimissüsteemi hoiatussignaal süttima hiljemalt 60 minuti pikkuse kumulatiivse sõiduaja jooksul pärast sõiduki ükskõik millise rehvi ning kokku kuni nelja rehvi töörõhu vähendamist 20 % võrra.

5.3.4. Talitlushäire avastamise katse

5.3.4.1.

Rehvirõhu jälgimissüsteemi katsetatakse 5. lisa punktis 3 sätestatud katsemenetluse teel. Selle menetluse kohasel katsetamisel peab punktis 5.3.5 kirjeldatud rehvirõhu jälgimissüsteemi hoiatussignaal süttima hiljemalt kümme minutit pärast sõiduki rehvirõhu jälgimissüsteemi kontroll- või vastussignaalide genereerimist või edastamist mõjutava talitlushäire tekkimist. Kui süsteem on välismõju (nt raadiosagedusmüra) tõttu blokeeritud, võib talitlushäire avastamise aeg olla pikem.

5.3.5. Hoiatusmärguanne

5.3.5.1.

Hoiatusmärguandena kasutatakse eeskirja nr 121 kohast optilist hoiatussignaali.

5.3.5.2.

Hoiatussignaal aktiveeritakse, kui süüde on sisse lülitatud (lampide kontroll). [Seda nõuet ei kohaldata ühisruumis paiknevate märgulampide suhtes.]

5.3.5.3.

Hoiatussignaal peab olema nähtav ka päevavalguses; juht peab saama signaali rahuldavat olekut juhiistmelt hõlpsalt kontrollida.

5.3.5.4.

Talitlushäire märguandeks võib olla sama hoiatussignaal, mida kasutatakse alarõhust teavitamiseks. Kui punktis 5.3.5.1 kirjeldatud hoiatussignaali kasutatakse nii alarõhust kui ka rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäirest teavitamiseks, kohaldatakse järgmist nõuet: kui süüde on sisse lülitatud, peab hoiatussignaal talitlushäirest teavitamiseks vilkuma. Lühikese aja möödudes peab hoiatussignaal jääma pidevalt põlema seniks, kuni talitlushäiret pole kõrvaldatud ja süüde on sisse lülitatud. Vilkumine ja põlemajäämine vahelduvad kuni talitlushäire kõrvaldamiseni iga kord, kui süüde sisse lülitatakse.

5.3.5.5.

Punktis 5.3.5.1 kirjeldatud hoiatussignaali märgulampi võib kasutada vilkuvas režiimis, et anda vastavalt sõiduki kasutusjuhendile teavet rehvirõhu jälgimissüsteemi lähtestamisoleku kohta.

6. LISATEAVE

6.1. Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattaga varustatud sõiduki kasutusjuhend peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

6.1.1. hoiatus ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatta kasutuspiirangute mittejärgimisest tuleneva riski kohta, sealhulgas vajaduse korral üksnes kindlal teljel kasutamise kohta;

6.1.2. hoiatus selle kohta, et kui on paigaldatud punktides 2.10.1, 2.10.2 või 2.10.3 määratletud 1., 2. või 3. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas, tuleb sõita ettevaatlikult ja mitte kiiremini kui suurimal lubatud kiirusel 80 km/h (50 mph) ning asendada see esimesel võimalusel taas standardrattaga. Peab olema selgelt öeldud, et see kehtib ka punktis 2.10.5 määratletud 5. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatta kohta, mida kasutatakse tühja rehvi töörežiimis;

6.1.2.1.

hoiatus selle kohta, et kui on paigaldatud punktis 2.10.4 määratletud 4. tüüpi tagavararatas, tuleb sõita ettevaatlikult ja mitte kiiremini kui suurimal lubatud kiirusel 120 km/h (75 mph) ning asendada see esimesel võimalusel taas standardrattaga;

6.1.3. hoiatus selle kohta, et sõidukit ei tohi kasutada, kui samaaegselt on paigaldatud rohkem kui üks ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas. Seda nõuet kohaldatakse üksnes punktides 2.10.1, 2.10.2 ja 2.10.3 määratletud 1., 2. ja 3. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararataste puhul;

6.1.4. selge viide ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatta rehvile sõiduki tootja poolt ette nähtud rõhule;

6.1.5. tühjana hoitava ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattaga varustatud sõidukite puhul kirjeldus rehvi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud rõhuni täispumpamise kohta eespool punktis 5.1.7 osutatud seadme abil.

6.2. Kui sõidukile on paigaldatud rehvirõhu jälgimissüsteem või rehvi tühjenemise hoiatussüsteem, peab sõiduki kasutusjuhend sisaldama vähemalt järgmist teavet:

6.2.1. teave selle kohta, et sõiduk on varustatud sellise süsteemiga (samuti teave selle kohta, kuidas süsteemi lähtestada, kui sellel selline funktsioon olemas on);

6.2.2. vastavalt vajadusele punktis 5.1.6.1 või punktis 5.3.5.1 kirjeldatud märgulambi sümboli kujutis (ja talitlushäire märgulambi sümboli kujutis, kui selle funktsiooni jaoks kasutatakse eraldi märgulampi);

6.2.3. lisateave madala rehvirõhu hoiatusmärgulambi süttimise olulisuse kohta ning kirjeldus selle kohta, mida sellises olukorras ette võtma peab.

6.3. Kui sõidukil puudub kasutusjuhend, paigutatakse eespool punktis 6.1 ja/või punktis 6.2 nõutav teave sõidukis hästi märgatavasse kohta.

7. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1. Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest teavitatakse sõidukile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib asutus kas:

7.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat negatiivset mõju ning et sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

7.2. Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

7.3. Tüübikinnituse laienduse andnud haldusasutus annab igale asjaomase laienduse jaoks koostatud teatisevormile seerianumbri.

8. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

8.1. Toodangu nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324 – E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja see peab vastama järgmistele nõuetele.

8.2. Tüübikinnituse andnud haldusasutus võib igas tootmisüksuses igal ajal kontrollida toodangu vastavust nõuetele. Neid kontrolle tehakse tavaliselt vähemalt kord aastas.

9. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele tüübikinnitusvormil, mille lõppu on suurte tähtedega kirjutatud ning allkirja ja kuupäevaga varustatud märge „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD”.

10. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades tüübikinnitusvormi, mille lõppu on suurte tähtedega kirjutatud ning allkirja ja kuupäevaga varustatud märge „TOOTMINE PEATATUD”.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

12. ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1. Alates 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

12.2. Pärast 36 kuu möödumist 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast annavad käesolevat eeskirja seoses ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuvelgede/-rehvide, mobiilrehvide või mobiilrehvide süsteemiga kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse üksnes juhul, kui asjaomane sõidukitüüp vastab 01-seeria muudatusi sisaldava käesoleva eeskirja nõuetele.

12.3. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatustele vastavast tüübikinnituse laiendamisest.

12.4. 36 kuu jooksul pärast 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituste andmist nendele sõidukitüüpidele, mis vastavad varasemate seeriate muudatusi sisaldava käesoleva eeskirja nõuetele.

12.5. Alates käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

12.6. Alates 1. novembrist 2012 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüüpidele, mida esindavad kõikidel telgedel üksikasetuses rehvidega M1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 3 500 kg ja kõikidel telgedel üksikasetuses rehvidega N1-kategooria sõidukid, kui asjaomane sõidukitüüp ei vasta käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustega sätestatud nõuetele.

12.7. Alates 1. novembrist 2014 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda kõikidel telgedel üksikasetuses rehvidega kuni 3 500 kg täismassiga M1-kategooria sõidukite ja kõikidel telgedel üksikasetuses rehvidega N1-kategooria sõidukite esmasest riiklikust või piirkondlikust registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust), kui asjaomane sõidukitüüp ei vasta käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustega sätestatud nõuetele.

12.8. Olenemata eespool kirjeldatud üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad käesolevat eeskirja kohaldama alles pärast viimase muudatuste seeria jõustumiskuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasemate muudatusteseeriate kohaseid tüübikinnitusi.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega) 7. lisas.

(2) M1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 3 500 kg ning N1-kategooria sõidukid, mille mõlemal juhul on kõik teljed üksikasetuses rehvidega.

(3) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad Euroopa Ühenduse liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika Vabariik, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppeosalistele.

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

Näidis A

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud seoses sõiduki varustusse kuuluva(te) ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattaga/-ratastega tüübikinnituse Madalmaades (E 4) kooskõlas eeskirjaga nr 64 ja tüübikinnitusnumbri 022439 all. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus anti kooskõlas 02-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nr 64 nõuetega.

Näidis B

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud seoses sõiduki varustusse kuuluva rehvirõhu jälgimissüsteemiga tüübikinnituse Madalmaades (E 4) kooskõlas eeskirjaga nr 64 ja tüübikinnitusnumbri 022439 all. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus anti kooskõlas 02-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nr 64 nõuetega.

Näidis C

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) kooskõlas eeskirjaga nr 64 (seoses sõiduki varustusse kuuluva(te) ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatta/-rataste ja rehvirõhu jälgimissüsteemiga) ja eeskirjaga nr 13-H. (1) . Tüübikinnitusnumbrid näitavad, et asjaomaste tüübikinnituste andmise ajal sisaldas eeskiri nr 64 02-seeria muudatusi ja eeskiri nr 13-H kehtis algsel kujul.

(1) Viimane number on esitatud üksnes näitena.

3. LISA

AJUTISEKS KASUTAMISEKS ETTE NÄHTUD TAGAVARARATTAGA SÕIDUKITE PIDURDUS- JA TRAJEKTOORILT KÕRVALEKALDUMISE KATSENÕUDED

1. ÜLDTINGIMUSED

1.1.	Katserada peab olema valdavalt tasane ja teekate peab tagama hea haarduvuse.

1.2.	Katse tehakse tulemusi mõjutada võiva tuule puudumisel.

1.3.	Sõiduk koormatakse käesoleva eeskirja punktis 2.11 määratletud suurima massini.

1.4.	Käesoleva lisa punkti 1.3 kohasest koormamisest tulenevad teljekoormuse väärtused peavad olema proportsionaalsed käesoleva eeskirja punktis 2.12 määratletud suurima teljekoormusega.

1.5.	Rehvid pumbatakse täis sõiduki tootja poolt asjaomasele sõidukitüübile ja kasutatavate koormamistingimuste puhul soovitatava rõhuni, välja arvatud mobiilrehvide puhul. Mobiilrehve katsetatakse täielikult tühjenenud olekus.

2. PIDURDUS- JA TRAJEKTOORILT KÕRVALEKALDUMISE KATSE

2.1.	Katse tegemisel paigaldatakse ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas vaheldumisi ühe esiratta ja ühe tagaratta asemele. Kui ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatast tohib kasutada üksnes kindlal teljel, paigaldatakse see katse tegemisel üksnes asjaomasele teljele.

2.2.	Katse tegemisel rakendatakse sõidupidurisüsteemi lahutatud mootoriga algkiirusel 80 km/h.

2.3.

Pidurdustõhusus peab vastama eeskirjas nr 13 või eeskirjas nr 13-H M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes sätestatud 0-tüübi külma rehvi katse (lahutatud mootoriga) menetlusele:

2.3.1.

eeskirja nr 13 kohase tüübikinnituse saanud M1-kategooria sõidukite puhul, millele on paigaldatud punktides 2.10.1, 2.10.2, 2.10.3 ja 2.10.5 määratletud 1., 2., 3. ja/või 5. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas/-rattad ja mida katsetatakse ettenähtud kiirusel 80 km/h,

ei tohi peatumisteekond jalgjuhtseadmele suurima jõu 500 N rakendamisel ületada 50,7 m ning

järgmise valemi alusel arvutatud keskmine täisaeglustus (mfdd) ei tohi olla väiksem kui 5,8 ms–2:

mfdd = v / 2 41,14 s,

kus v on algkiirus pidurdamise alustamisel ja s on pidurdusteekonna pikkus kiiruste vahemikus 0,8–0,1 v;

2.3.1.1.

eeskirja nr 13 kohase tüübikinnituse saanud N1-kategooria sõidukite puhul, millele on paigaldatud punktides 2.10.1, 2.10.2, 2.10.3 ja 2.10.5 määratletud 1., 2., 3. ja/või 5. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas/-rattad ja mida katsetatakse ettenähtud kiirusel 80 km/h,

ei tohi peatumisteekond jalgjuhtseadmele suurima jõu 700 N rakendamisel ületada 61,2 m ning

järgmise valemi alusel arvutatud keskmine täisaeglustus (mfdd) ei tohi olla väiksem kui 5,0 ms–2:

mfdd = v / 2 41,14 s,

kus v on algkiirus pidurdamise alustamisel ja s on pidurdusteekonna pikkus kiiruste vahemikus 0,8–0,1 v;

2.3.1.2.

eeskirja nr 13 kohase tüübikinnituse saanud M1-kategooria sõidukite puhul, millele on paigaldatud punktis 2.10.4 määratletud 4. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas ja mida katsetatakse ettenähtud kiirusel 120 km/h,

ei tohi peatumisteekond jalgjuhtseadmele suurima jõu 500 N rakendamisel ületada 108 m ning

järgmise valemi alusel arvutatud keskmine täisaeglustus (mfdd) ei tohi olla väiksem kui 5,8 ms–2:

mfdd = v2 / 41,14 s

kus v on algkiirus pidurdamise alustamisel ja s on pidurdusteekonna pikkus kiiruste vahemikus 0,8–0,1 v;

2.3.1.3.

eeskirja nr 13-H kohase tüübikinnituse saanud M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul, millele on paigaldatud punktides 2.10.1, 2.10.2, 2.10.3 ja 2.10.5 määratletud 1., 2., 3. ja/või 5. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararattad ja mida katsetatakse ettenähtud kiirusel 80 km/h,

ei tohi peatumisteekond jalgjuhtseadmele suurima jõu 650 N + 0 / – 50 N rakendamisel ületada 46,4 m ning

järgmise valemi alusel arvutatud keskmine täisaeglustus (mfdd) ei tohi olla väiksem kui 6,43 ms–2:

mfdd = v2 / 41,14 s

kus v on algkiirus pidurdamise alustamisel ja s on pidurdusteekonna pikkus kiiruste vahemikus 0,8–0,1 v;

2.3.1.4.

eeskirja nr 13-H kohase tüübikinnituse saanud M1-kategooria sõidukite puhul, millele on paigaldatud punktis 2.10.4 määratletud 4. tüüpi ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas ja mida katsetatakse ettenähtud kiirusel 120 km/h,

ei tohi peatumisteekond jalgjuhtseadmele suurima jõu 650 N + 0 / – 50 N rakendamisel ületada 98,4 m ning

järgmise valemi alusel arvutatud keskmine täisaeglustus (mfdd) ei tohi olla väiksem kui 6,43 ms–2:

mfdd = v2 / 41,14 s

kus v on algkiirus pidurdamise alustamise hetkel ja s on pidurdusteekonna pikkus kiiruste vahemikus 0,8–0,1 v.

2.4.	Katsed tehakse ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararataste kõikides käesoleva lisa punktis 2.1 määratletud paigaldustingimustes.

2.5.	Ettenähtud pidurdustõhususe saavutamisel ei tohi esineda rattalukustust, sõiduki kõrvalekaldumist kavandatud trajektoorilt, tavatut vibratsiooni, rehvi tavatut kulumist katse käigus ega vajadust rooli ülemääraselt korrigeerida.

4. LISA

REHVI TÜHJENEMISE HOIATUSSÜSTEEMI KATSETAMISNÕUDED

1. KATSETINGIMUSED

1.1. Ümbritseva õhu temperatuur

Ümbritseva õhu temperatuur peab olema vahemikus 0–40 °C.

1.2. Katseraja pind

Katseraja pind peab olema kuiv ja sile.

1.3. Katsetamiskoht

Katsetamiskoha keskkond ei tohi olla vastuvõtlik raadiolainetest tingitud häiretele, näiteks tugevale elektriväljale.

1.4. Paigalseisva katsesõiduki seisukord

Pargitud sõiduki rehvid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest.

2. KATSEMEETOD

2.1. Katsemenetlused tühja rehvi töörežiimis oleva rehvi kindlakstegemiseks. Kohaldatakse punkti 2.1.1 või punkti 2.1.2 nõudeid.

2.1.1. 1. katse

2.1.1.1.

Rehvid pumbatakse sõiduki tootja soovitatava rõhuni.

2.1.1.2.

Paigalseisva ja väljalülitatud või lukustatud asendis süütelülitiga sõiduki süüde lülitatakse sisse või keeratakse vajaduse korral võti sobivasse asendisse. Veendutakse, et hoiatussignaal aktiveerub.

2.1.1.3.

Süüde lülitatakse välja ja ühe vabalt valitud rehvi rõhku vähendatakse, kuni see on 100 kPa väiksem kui soovitatav külma rehvi rõhk.

2.1.1.4.

Sõidukiga alustatakse sõitmist viie minuti jooksul pärast rehvi rõhu vähendamist ja sõidetakse tavapärasel viisil kiirusega 40–100 km/h.

2.1.1.5.

Katse on lõppenud, kui:

a)	punktis 5.1.6. kirjeldatud rehvi tühjenemise hoiatussüsteem on aktiveerunud või

b)	punkti 2.3 kohaselt mõõdetud viie minuti pikkune periood alates katsekiiruse saavutamisest on möödunud. Kui hoiatussignaal ei aktiveeru, loetakse katse mitteläbituks.

Sõiduk peatatakse ja süüde lülitatakse välja.

2.1.1.6.

Kui eespool punktis 2.1.1.5 nõutav hoiatussignaal on aktiveerunud, oodatakse viis minutit enne süüte sisselülitamist; signaal peab taasaktiveeruma ja jääma aktiveerituks seniks, kuni süüde on sisse lülitatud.

2.1.1.7.

Punktides 2.1.1.1–2.1.1.6 kirjeldatud toiminguid korratakse, kuid katsekiirusel vähemalt 130 km/h. Kõik asjakohased nõuded peavad olema täidetud mõlemal katsekiirusel.

2.1.2. 2. katse

2.1.2.1.

Rehvid pumbatakse sõiduki tootja soovitatava rõhuni täis.

2.1.2.2.

2.1.2.3.

Ühel rehvil kutsutakse esile järkjärguline rõhukadu vahemikus 10–20 kPa/min.

2.1.2.4.

Sõidukiga sõidetakse kiirusel üle 25 km/h.

2.1.2.5.

Katsenõuded on täidetud, kui süsteem annab häire ajaks, kui rõhukadu on saavutanud väärtuse 100 kPa.

2.2. Rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi rikke avastamise katsemenetlus

2.2.1. Tavakasutusseisundis sõidukil simuleeritakse rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi rike. Riket võib simuleerida näiteks vooluallikast saadava toitega seotud juhtmete või hoiatussüsteemi juhtseadme sisendiga/väljundiga seotud juhtmete pistikuid lahti ühendades.

2.2.2. Pärast simuleeritud rikke esilekutsumist sõidetakse sõidukiga tavapärasel viisil kiirusega 40–100 km/h.

2.2.3. Sõiduk peatatakse ja süüde lülitatakse välja pärast seda, kui:

a)	punktis 5.1.6.4 kirjeldatud rehvi tühjenemise hoiatussüsteemi talitlushäire signaal on aktiveerunud või

b)	punkti 2.3 kohaselt mõõdetud viie minuti pikkune periood alates katsekiiruse saavutamisest on möödunud. Kui hoiatussignaal ei aktiveeru, loetakse katse mitteläbituks.

2.2.4. Kui eespool punktis 2.2.3 nõutav hoiatussignaal on aktiveerunud, oodatakse viis minutit enne süüte sisselülitamist; signaal peab taasaktiveeruma ja jääma aktiveerituks seniks, kuni süüde on sisse lülitatud.

2.3. Ajalise kestuse arvestamine

Punktide 2.1.1.5 ja 2.2.3 nõuetele vastavuse määramiseks mõõdetav aeg on selle perioodi üldpikkus, kui sõiduk liigub katsekiiruste vahemikus 40–100 km/h.

Kõnealust aega arvestatakse katkematu sõidu vältel, kuid katsekiiruste vahemikus püsimine ei ole vajalik kogu katse kestel. Kui sõiduki kiirus väljub katsekiiruste vahemikust, ei arvestata selliste episoodide kestust katse üldkestuse hulka.

Tüübikinnitusasutus veendub, et rehvi tühjenemise hoiatussüsteem registreerib katsekiiruste vahemikus püsimise aja kumulatiivsena ega alusta ajaarvestamist uuesti, kui sõiduki kiirus väljub katsekiiruste vahemikust.

5. LISA

REHVIRÕHU JÄLGIMISSÜSTEEMIDE KATSETAMISNÕUDED

1. KATSETINGIMUSED

1.1. Ümbritseva õhu temperatuur

Ümbritseva õhu temperatuur peab olema vahemikus 0–40 °C.

1.2. Katseraja pind

Katseraja pind peab tagama hea haarduvuse. Teekate peab katsetamise ajal olema kuiv.

1.3. Katsed tehakse keskkonnas, kus ei esine raadiolainetest tingitud häireid.

1.4. Sõiduki katsetamistingimused

1.4.1. Katsemass

Sõidukit võib katsetada mis tahes koormamistingimustel, kusjuures koormuse jaotus telgede vahel peab vastama sõiduki tootja ettenähtule ning suurimat lubatud massi ei tohi ühegi telje puhul ületada.

Kui süsteemi ei ole võimalik seadistada või lähtestada, tuleb sõiduk siiski tühjaks laadida. Peale juhi võib esiistmel olla veel üks isik, kes vastutab katsetulemuste ülesmärkimise eest. Koormamistingimusi ei tohi katse kestel muuta.

1.4.2. Sõiduki kiirus

Rehvirõhu jälgimissüsteemi kalibreeritakse ja katsetatakse:

a)	torkeaugu katse puhul käesoleva eeskirja punkti 5.3.2 nõuetele vastavuse kontrollimiseks kiiruste vahemikus 40–120 km/h või sõiduki valmistajakiirusel, kui see on väiksem kui 120 km/h, ning

b)	difusioonikatse puhul käesoleva eeskirja punkti 5.3.3 nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja talitlushäire katse puhul käesoleva eeskirja punkti 5.3.4 nõuetele vastavuse kontrollimiseks kiiruste vahemikus 40–100 km/h.

Katse kestel tuleb kasutada kogu kiiruste vahemikku.

Kiirushoidikuga varustatud sõidukitel ei tohi kiirushoidik olla katsetamise ajal aktiveeritud.

1.4.3. Velgede positsioon

Sõiduki veljed võivad paikneda ükskõik millises positsioonis kooskõlas sõiduki tootja mis tahes sellekohaste suuniste ja piirangutega.

1.4.4. Seisva sõiduki asukoht

Kui sõiduk on pargitud, peavad selle rehvid olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Sõiduk peab asuma tulemusi mõjutada võiva tuule eest kaitstud kohas.

1.4.5. Piduripedaali rakendamine

Kumulatiivse sõiduaja hulka ei arvestata sõidupiduri rakendamise kestust sõiduki liikumise ajal.

1.4.6. Rehvid

Sõiduki katsetamisel peavad rehvid olema paigaldatud sõiduki tootja soovituste kohaselt. Rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäire katsetamisel võib kasutada ka varurehvi.

1.5. Rõhumõõteseadmete täpsus

Käesolevas lisas kirjeldatud katsetes kasutatavate rõhumõõteseadmete täpsus peab olema vähemalt +/– 3 kPa.

2. KATSEMENETLUS

Katse tehakse käesoleva lisa punkti 1.4.2 kohasesse kiiruste vahemikku jääval katsekiirusel vähemalt korra käesoleva lisa punkti 2.6.1 kohase katsestsenaariumi (torkeaugu katse) puhul ja vähemalt korra iga käesoleva lisa punkti 2.6.2 kohase katsestsenaariumi (difusioonikatse) puhul.

2.1. Paigalseisvat väljalülitatud mootoriga sõidukit hoitakse enne rehvide täispumpamist väljas ümbritseva õhu temperatuuril otsese päikesevalguse ja tuule ning muude kuumutavate või jahutavate mõjude eest kaitstuna vähemalt üks tund. Sõiduki rehvid pumbatakse sõiduki tootja soovitatava külma rehvi rõhuni (Prec) täis, järgides sõiduki tootja soovitusi seoses kiiruse, koormamistingimuste ja rehvide paigutusega. Kõik rõhumõõtmised tehakse samu katseseadmeid kasutades.

2.2. Paigalseisva ja lukustatud või väljalülitatud asendis süütelülitiga sõiduki süüde lülitatakse sisse. Rehvirõhu jälgimissüsteem teeb käesoleva eeskirja punktis 5.3.5.2 määratletud madala rehvirõhu märgulambi kontrolli. [Viimast nõuet ei kohaldata ühisruumis paiknevate märgulampide suhtes.]

2.3. Vajaduse korral seadistatakse või lähtestatakse rehvirõhu jälgimissüsteem kooskõlas sõiduki tootja soovitustega.

2.4. Õppimisetapp

2.4.1. Sõidukiga sõidetakse käesoleva lisa punkti 1.4.2 kohases kiiruste vahemikus keskmise kiirusega 80 km/h (+/– 10 km/h) vähemalt 20 minutit. Õppimisetapi vältel võib väljaspool kõnealust kiiruste vahemikku viibitud kumulatiivne aeg olla maksimaalselt 2 minutit.

2.4.2. Kui eespool punktis 2.4.1 kirjeldatud sõidukatse tehakse ainult ühes suunas pööretega rajal (ringil/ovaalil), jagatakse sõidukatse aeg tehnilise teenistuse äranägemisel võrdselt kummagi suuna vahel (+/– 2 minutit).

2.4.3. Viie minuti jooksul pärast õppimisetapi lõpetamist mõõdetakse tühjendatava(te) sooja(de) rehvi(de) rõhku. Sooja rehvi rõhku tähistatakse väärtusega Pwarm. Seda väärtust kasutatakse järgnevates toimingutes.

2.5. Tühjendamisetapp

2.5.1. Torkeaugu katse menetlus käesoleva eeskirja punkti 5.3.2 nõuetele vastavuse kontrollimiseks

Sõiduki ühe rehvi rõhku vähendatakse viie minuti jooksul pärast eespool punktis 2.4.3 kirjeldatud sooja rehvi rõhu mõõtmist kuni väärtuseni Pwarm – 20 % või kuni rehvi rõhk on minimaalselt 150 kPa, kui viimati nimetatud väärtus on suurem; saadud väärtus on Ptest. Kahe kuni viie minuti pikkuse stabiliseerumisperioodi möödudes kontrollitakse rõhku Ptest uuesti ja korrigeeritakse vajaduse korral.

2.5.2. Difusioonikatse menetlus käesoleva eeskirja punkti 5.3.3 nõuetele vastavuse kontrollimiseks

Kõigi nelja rehvi rõhku vähendatakse viie minuti jooksul pärast eespool punktis 2.4.3 kirjeldatud sooja rehvi rõhu mõõtmist kuni väärtuseni Pwarm – 20 % ja lisaks veel 7 kPa võrra; saadud väärtus on Ptest. Kahe kuni viie minuti pikkuse stabiliseerumisperioodi möödudes kontrollitakse rõhku Ptest uuesti ja korrigeeritakse vajaduse korral.

2.6. Madala rehvirõhu avastamise etapp

2.6.1. Torkeaugu katse menetlus käesoleva eeskirja punkti 5.3.2 nõuetele vastavuse kontrollimiseks

2.6.1.1.

Sõidukiga sõidetakse mööda katseraja mis tahes lõiku (mitte tingimata katkematult). Summaarne kumulatiivne sõiduaeg peab olema kümme minutit või madala rehvirõhu märgulambi süttimiseni kuluv aeg, kui viimane on lühem.

2.6.2. Difusioonikatse menetlus käesoleva eeskirja punkti 5.3.3 nõuetele vastavuse kontrollimiseks

2.6.2.1

Sõidukiga sõidetakse mööda katseraja mis tahes lõiku. Minimaalselt 20 ja maksimaalselt 40 minuti möödudes peatatakse sõiduk täielikult, mootor lülitatakse välja ja süütevõti eemaldatakse minimaalselt üheks ja maksimaalselt kolmeks minutiks. Katset jätkatakse. Summaarne kumulatiivne sõiduaeg peab eespool punktis 1.4.2 sätestatud tingimuste kohasel sõitmisel olema 60 minutit või madala rehvirõhu märgulambi süttimiseni kuluv aeg, kui viimane on lühem.

2.6.3. Kui madala rehvirõhu hoiatussignaal ei ole süttinud, katse lõpetatakse.

2.7. Kui eespool punktis 2.6 sätestatud katsemenetluse käigus süttib madala rehvirõhu märgulamp, lülitatakse süüde välja. Viie minuti möödudes lülitatakse süüde uuesti sisse. Märgulamp peab süttima ja jääma põlema seniks, kuni süüde on sisse lülitatud.

2.8. Sõiduki kõik rehvid pumbatakse sõiduki tootja soovitatava külma rehvi rõhuni täis. Süsteem lähtestatakse vastavalt sõiduki tootja suunistele. Kontrollitakse, kas märgulamp on kustunud. Vajaduse korral sõidetakse sõidukiga seni, kuni märgulamp kustub. Kui märgulamp ei kustu, katse lõpetatakse.

2.9. Tühjendamisetapi kordamine

Katset võib korrata sõiduki asjakohas(t)e rehvi(de) alandatud rõhul samal või erineval koormusel, kasutades eespool punktides 2.1–2.8 sätestatud asjakohast katsemenetlust ning järgides vastavalt käesoleva eeskirja punkti 5.3.2 või 5.3.3 sätteid.

3. REHVIRÕHU JÄLGIMISSÜSTEEMI TALITLUSHÄIRE AVASTAMINE

3.1. Simuleeritakse rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäire, ühendades näiteks rehvirõhu jälgimissüsteemi ükskõik millise komponendi toiteallikast lahti, katkestades rehvirõhu jälgimissüsteemi komponentide vahelise elektriühenduse või paigaldades sõidukile rehvi või velje, mis on rehvirõhu jälgimissüsteemiga kokkusobimatu. Rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäire simuleerimisel ei tohi lahti ühendada märgulampide elektriühendusi.

3.2. Sõidukiga sõidetakse kumulatiivset sõiduaega arvestades kuni kümme minutit (mitte tingimata katkematult) mööda katseraja mis tahes lõiku.

3.3. Punkti 3.2 kohane summaarne kumulatiivne sõiduaeg peab olema kümme minutit või rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäire märgulambi süttimiseni kuluv aeg, kui viimane on lühem.

3.4. Kui rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäire märgulamp ei ole kooskõlas käesoleva eeskirja punkti 5.3.4 nõuetega süttinud, katse lõpetatakse.

3.5. Kui eespool punktides 3.1–3.3 sätestatud katsemenetluse käigus rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäire märgulamp põleb või süttib, lülitatakse süüde välja. Viie minuti möödudes lülitatakse süüde uuesti sisse. Rehvirõhu jälgimissüsteemi talitlushäire märgulamp peab talitlushäirest uuesti märku andma ja jääma põlema seniks, kuni süüde on sisse lülitatud.

3.6. Taastatakse rehvirõhu jälgimissüsteemi tavapärane töörežiim. Vajaduse korral sõidetakse sõidukiga seni, kuni hoiatussignaal kustub. Kui hoiatuslamp ei kustu, lõpetatakse katse.

3.7. Katset võib korrata eespool punktides 3.1–3.6 sätestatud katsemenetluse kohaselt, kusjuures igas sellises katses tuleb piirduda üheainsa talitlushäire simuleerimisega.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.310.est
Euroopa Liidu Teataja		L 310

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 26. november 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1084/2010, 25. november 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 612/2009 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) seoses seestöötlemise samaväärsusega	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1085/2010, 25. november 2010, millega avatakse teatavad bataadi, manioki, maniokitärklise ning muude CN-koodide 07149011 ja 07149019 alla kuuluvate toodete aastased imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning muudetakse määrust (EL) nr 1000/2010	3
		Komisjoni määrus (EL) nr 1086/2010, 25. november 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	7
		Komisjoni määrus (EL) nr 1087/2010, 25. november 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	9
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2010/81/EL, 25. november 2010, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses toimeaine 2-fenüülfenooli kasutuse laiendamisega ( 1 )	11
		OTSUSED
		2010/714/EL
	*	Komisjoni otsus, 25. november 2010, millega muudetakse otsust 2004/4/EÜ, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt Egiptuse suhtes erakorralisi meetmeid haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku takistamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2010) 8185 all)	14
		2010/715/EL
	*	Komisjoni otsus, 25. november 2010, millega antakse luba raud(II)ammooniumfosfaadi turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2010) 8191 all)	16
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 64 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses varustusega, mis võib hõlmata ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratast, mobiilrehvi ja/või mobiilrehvide süsteemi ja/või rehvirõhu jälgimissüsteemi	18

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	50,2
	EC	92,0
	MA	76,9
	MK	48,2
	ZZ	66,8
0707 00 05	AL	54,8
	EG	150,8
	TR	64,9
	ZZ	90,2
0709 90 70	MA	70,3
	TR	115,5
	ZZ	92,9
0805 20 10	MA	71,9
0805 20 10	ZZ	71,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	60,7
	IL	72,5
	MA	61,9
	TR	61,4
	UY	58,6
	ZZ	63,0
0805 50 10	AR	65,2
	MA	68,0
	TR	62,7
	UY	57,1
	ZA	51,7
	ZZ	60,9
0808 10 80	AR	74,9
	AU	167,9
	BR	50,3
	CA	113,1
	CL	84,2
	CN	67,1
	MK	24,7
	NZ	139,2
	US	92,1
	ZA	114,5
	ZZ	92,8
0808 20 50	CL	78,3
	CN	85,8
	ZZ	82,1

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	58,48	0,00
1701 11 90 (1)	58,48	0,00
1701 12 10 (1)	58,48	0,00
1701 12 90 (1)	58,48	0,00
1701 91 00 (2)	53,26	1,49
1701 99 10 (2)	53,26	0,00
1701 99 90 (2)	53,26	0,00
1702 90 95 (3)	0,53	0,20

5 %-lise vesilahuse pH	6,8–7,8
Üldraud Raud (II) Raud (III)	vähemalt 28 % 22–30 % (massiprotsent) mitte rohkem kui 7 % (massiprotsent)
Ammoniaak	5–9 % (massiprotsent)
Vesi	mitte rohkem kui 3 %