20.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 304/2

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1064/2010,

17. november 2010,

Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) (edaspidi „dumpinguvastane algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõikeid 3 ja 5,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (2) (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”), eriti selle artiklit 19 ja artikli 22 lõike 1 esimest lauset,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. KEHTIVAD MEETMED

1.1. Eelmine uurimine ja kehtivad tasakaalustavad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas 1999. aastal määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (3) Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Kõnealuse määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks subsiidiumivastaseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tasakaalustav tollimaks vahemikus 3,8–19,1 % individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes, kusjuures kõigi teiste äriühingute impordi suhtes kohaldati jääktollimaksu määra 19,1 %. Esialgne subsiidiumivastane uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998.

(2)

Pärast subsiidiumivastase algmääruse artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist säilitas nõukogu 2006. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 367/2006 (4) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Läbivaatamise uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

(3)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti ühe India PET-kile tootja, Garware Polyester Limited’i (edaspidi „Garware”) subsideerimist, muutis nõukogu 2006. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (5) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(4)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti ühe teise India PET-kile tootja, Jindal Poly Films Limited'i (varasem nimetus Jindal Polyester Ltd., edaspidi „Jindal”) subsideerimist, muutis nõukogu 2007. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1124/2007 (6) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Jindali suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(5)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris määrusega (EÜ) nr 15/2009 (7) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(6)	Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti Jindali subsideerimist, muutis nõukogu 2010. aasta juunis määrusega (EÜ) nr 579/2010 (8) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Jindali suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

1.2. Varasemad uurimised ja kehtivad dumpinguvastased meetmed

(7)

Nõukogu kehtestas 2001. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (9) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes. Selle määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks dumpinguvastaseks uurimiseks”. Meetmed koosnesid 0–62,6 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 53,3 %.

(8)

Nõukogu muutis 2006. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 366/2006 (10) määruse (EÜ) nr 1676/2001 alusel kehtestatud meetmeid. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 367/2006 kohaselt läbiviidud lõplikke tasakaalustavaid tollimakse käsitleva aegumise läbivaatamise tulemusi, kehtestati dumpinguvastane tollimaks vahemikus 0–18 %.

(9)	Pärast vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti India PET-kile tootja, Garware'i subsideerimist, muutis nõukogu 2006. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1288/2006 lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1676/2001.

(10)

Pärast eksportivalt tootjalt uue taotluse saamist muutis nõukogu 2006. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1424/2006 (11) määrust (EÜ) nr 1676/2001 seoses äriühinguga SRF Limited. Muudetud määrusega asjaomase äriühingu suhtes kehtestatud dumpingumarginaal on 15,5 % ja dumpinguvastase tollimaksu määr on 3,5 %; arvesse on võetud äriühingu suhtes kohaldatavat ekspordisubsiidiumi määra, mis tehti kindlaks subsiidiumivastase uurimise käigus, millest tulenevalt võeti vastu määrus (EÜ) nr 367/2006. Kuna äriühingu suhtes ei ole kehtestatud individuaalset tasakaalustavat tollimaksu, kohaldati tema suhtes kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

(11)

Pärast dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist, kehtestas nõukogu 2007. aasta novembris määrusega (EÜ) nr 1292/2007 (12) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Sama määrusega lõpetati dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine, mis piirdus ühe India eksportiva tootja uurimisega.

(12)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris määrusega (EÜ) nr 15/2009 lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1292/2007.

2. MENETLUS

2.1. Läbivaatamise põhjused

(13)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 19 kohase osalise vahepealse läbivaatamise taotluse esitas India eksportiv tootja, Polyplex Corporation Limited (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotlus piirdus ainult tootevaliku uurimisega, et selgitada, kas teatavad tooteliigid kuuluvad PET-kile impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisalasse.

(14)

Taotluse esitaja taotles, et eraldatav silikoonitud polüestrist kaitsekile (SPRL), kuivõrd see on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega, jäetaks välja praegu Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisalast. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid, mis näitavad, et SPRLi füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused erinevad oluliselt vaatlusaluse toote omadustest.

2.2. Algatamine

(15)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas 9. septembril 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (13) (edaspidi „algatamisteade”) tootevaliku uurimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikega 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikliga 19. Eelkõige oli läbivaatamise käigus vaja kindlaks teha, kas SPRL on esialgses uurimises määratletud vaatlusalune toode.

2.3. Läbivaatamisega seotud uurimine

(16)

Komisjon teatas osalise läbivaatamisega seotud uurimise algatamisest ametlikult India Vabariigi (edaspidi „vaatlusalune riik”) ametiasutustele ja kõigile teistele teadaolevalt asjaga seotud isikutele, s.o vaatlusaluse riigi eksportivatele tootjatele, liidu kasutajatele ja importijatele ning liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(17)	Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(18)	Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele isikutele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(19)	Küsimustikule vastasid taotluse esitaja, kaks teist India eksportivat tootjat, neli liidu tootjat ja kaks liidu importijat.

(20)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta kehtivate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisala muutmise vajaduse väljaselgitamiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

—	Garware Polyester Limited, Mumbai, India;

—	Mitsubishi Polyester Film, Wiesbaden, Saksamaa;

—	Polyplex Corporation Limited, Noida, India.

(21)	Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimise periood”).

3. VAATLUSALUNE TOODE

(22)	Vaatlusalune toode on sama toode, mis on määratletud nõukogu määrustes (EÜ) nr 367/2006 ja (EÜ) nr 1292/2007, nimelt praegu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile).

4. LÄBIVAATAMISEGA SEOTUD UURIMISE JÄRELDUSED

4.1. Taustteave

(23)

PET-kile on polüetüleentereftalaadist kile, mis ei ole kleepuv. PET-kilet toodetakse alati PET-polümeerist ja see koosneb aluskilest, mida saab töödelda tootmisprotsessi ajal või pärast seda. Aluskile tavapärased töötlemisviisid on koroonalahendusega töötlemine, metalliseerimine või keemiline pinnatöötlus.

(24)

PET-kilel on spetsiifilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused, mis eristavad seda muudest kiledest. PET-kile omadused on muu hulgas väga hea tõmbetugevus, väga head elektrilised omadused, väike niiskuse imavus, niiskuskindlus, vähene kokkutõmbuvus ja head kaitsekihiomadused. Kuigi need spetsiifilised omadused määravad, millist liiki PET-kilega on tegemist, on nendel eri liikidel PET-aluskilega samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. PET-kilel on viis laialdasemat kasutusotstarvet, mis kuuluvad viie turusegmendi alla, s.o magnetandmekandjad, pakendid, elektrilised, kuvamis- ja tööstuslikud rakendused.

4.2. Metoodika

(25)

Et hinnata, kas SPRLi ja muud liiki PET-kilet tuleks käsitleda ühe tootena või kahe erineva tootena, uuriti, kas SPRLil ja muud liiki PET-kilel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Lisaks uuriti tootmisprotsessi, erinevusi kasutusotstarvetes, vastastikust asendatavust ja ka kulude ja hindade erinevusi.

4.3. Isikute peamised argumendid

(26)

Taotluse esitaja väitis, et SPRLi füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused erinevad vaatlusaluse toote omadustest. Eelkõige lahtitõmbamiseks kuluva suhteliselt väikese jõu ja väikese pindpinevuse tõttu on SPRL libe, millest tulenevalt ei ima see tinti, ei võta külge kattekihte ja liimi ning seda ei saa metalliseerida. Taotleja väitel liiguvad kuumtöötlemata silikooniühendid SPRLis ja seetõttu ilmneb isegi ainult ühelt küljelt töödeldud kile teisel poolel olulisi erinevusi võrreldes muud liiki PET-kiledega, seda nii füüsikaliste kui ka tehniliste omaduste osas. Need omadused takistavad väidetavalt SPRLi kasutamist tööstussektorites, kus kasutatakse PET-aluskilet, s.o pakendite, magnetandmekandjate, elektriliste, kuvamis- ja tööstuslike rakenduste puhul, millele osutati esialgses uurimises. Samas teeb muud liiki PET-kile funktsionaalselt aktiivne pind võimatuks selle kasutamise eraldatava kaitsekilena, sest see jääks lõplikult kinni kleepuvale pinnale. Sellest tulenevalt väitis taotluse esitaja, et SPRL ei ole oma rakendusvaldkondade poolest asendatav mitte ühegi muud liiki PET-kilega.

(27)

Liidu tootmisharu väitis, et taotluse esitaja väited põhinevad kahel järjestikusel kunstlikult piiratud võrdluskogumil. Esiteks võrdles taotluse esitaja SPRLi PET-kilede kitsa kogumiga, s.t PET-aluskilega, ning ei võrrelnud seda muude PET-kile liikidega, mille pinda on töödeldud ning mis on SPRLiga paremini võrreldavad. Teiseks võrreldi selle väidetavalt piiratud võrdluse puhul ainult teatavaid üksikuid, üksnes valikulisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Liidu tootmisharu väitis, et kui SPRLi võrrelda mitmesuguste muude PET-kile liikidega ja hõlmata representatiivne arv keemilisi ja füüsikalisi omadusi, siis on selge, et SPRL on muud liiki PET-kiledega samasugune toode ja see tuleks jätta dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisalasse. Liidu tootmisharu väitel on SPRL tegelikult PET-kile, mis on hiljem kaetud silikoonkihiga. See ei ole põhimõtteliselt erinev muud liiki kilest, mille pinda on töödeldud, nagu metalliseeritud kile, antistaatilise pinnatöötluse läbinud kile või kaitsekihiga kile, ning on selgelt vaatlusalune toode. Oma väidete toetuseks esitas liidu tootmisharu mitme eri füüsikalise ja keemilise omaduse võrdluse, millesse oli kaasatud mitu PET-kile eri liiki.

4.4. Järeldused

4.4.1. Füüsikalised ja keemilised omadused

(28)

Uurimine näitas, et kaks põhjenduses 27 nimetatud omadust, s.o SPRLi lahtitõmbamiseks kuluv suhteliselt väike jõud ja väike pindpinevus, on lisaomadused võrreldes PET-kile füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste põhiomadustega, mis on määratletud esialgses dumpinguvastases uurimises (14) ja mida on nimetatud põhjenduses 24. Selles suhtes tuleks märkida, et SPRLi ja mis tahes muud liiki PET-kile füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused on samasugused.

(29)

Kahe SPRLi eriomase, s.o lahtitõmbamiseks kuluva väikese jõu ja väikese pindpinevuse suhtes leiti, et need ei ole tegelikult PET-kile omadused, vaid pigem selle silikoonitud pinna või täpsemalt, silikooni omadused. Nii silikooniga kui ka mis tahes muu ainega töötlemine muudab kile pinna teatavaid omadusi, kuid ei muuda füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi, mis iseloomustavad PET-aluskilet ennast, mis kattekihi all ei muutu.

(30)

Kuigi on tõsi, et PET-kile silikooniga töötlemise tõttu kulub selle lahtitõmbamiseks vähe jõudu ning selle pindpinevus on väike, võib sama väita ka muud liiki ainega töötlemise puhul, s.t kui PET-kilet töödelda muud liiki ainega, kaasnevad sellega muud spetsiifilised pinnaomadused. Mõnel juhul võivad kile pinna töötlemisega kaasneda omadused, mille tõttu PET-kile sobib ainult väga spetsiifiliste rakenduste puhul. Selles suhtes ei ole silikoon kindlasti ainulaadne. Muud spetsiifilised tooted, mida on töödeldud muud liiki ainega, hõlmavad näiteks kokku sulatatavaid kilesid, kilesid, mida on töödeldud uduseks minemist ärahoidva ainega, kilesid, mida saab korduvalt lahti tõmmata ja uuesti kinni vajutada ja kopolüestriga töödeldud kilesid. Kõikidel nendel liikidel on siiski samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning need kuuluvad esialgses uurimises määratletud vaatlusaluse toote alla.

(31)	Sellest lähtuvalt leitakse, et SPRL ja muud liiki PET-kile füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ei erine nii oluliselt, et oleks õigustatud SPRLi väljajätmine tootevaliku hulgast.

4.4.2. Muude kriteeriumide võrdlus

(32)	Täielikkuse huvides uuriti ka muid väiteid, mida taotluse esitaja oli läbivaatamise taotluses esitanud ning mille kohaselt on SPRL ja PET-kile väidetavalt eri tooted.

4.4.2.1. Tootmisprotsess

(33)	Taotluse esitaja väitis, et SPRLi puhul on vaja eraldi tootmisüksuseid võrreldes muud liiki PET-kile tootmisega.

(34)	Nagu on märgitud põhjenduses 23, toodetakse PET-kilet alati PET-polümeerist ja see koosneb aluskilest, mida saab töödelda tootmisprotsessi ajal või pärast seda. Aluskile tavapärased töötlemisviisid on koroonalahendusega töötlemine, metalliseerimine või keemiline pinnatöötlus.

(35)

SPRL on silikoonkihiga kaetud PET-kile. Uurimine näitas, et SPRLi tootmiseks on kaks eri tehnoloogiat. Uuritud liidu tootja kasutatav tehnoloogia on pinnatöötlus tootmisliinil tootmisprotsessi ajal. Selle tehnoloogia puhul töödeldakse PET-aluskilet tootmisprotsessi ajal enne venitamist. Tootmisliini on lisatud täiendav seade pinnatöötluse tegemiseks – selle saab ka liinist eemaldada. India tootjate kasutatava tehnoloogia puhul toimub pinnatöötlus eraldi tootmisliinil. Selle protsessi puhul toodetakse kõigepealt PET-kile ning seejärel töödeldakse selle pind eraldi tootmisliinil.

(36)

Leiti, et valik kahe kõnealuse tehnoloogia vahel on täielikult majanduslik – investeeringud tootmisliinil tehtava pinnatöötluse jaoks vajalikesse eemaldatavatesse seadmetesse on 10 korda suuremad kui investeeringud eraldi pinnatöötluse tegemiseks ettenähtud tootmisliini. Tootmisprotsessi ajal tehtava pinnatöötluse eelisteks on suurem kiirus, mis võimaldab oluliselt suurendada tootmismahtu. Tänu sellele tehnoloogiale on ka silikoonile tehtavad kulutused ühiku kohta väiksemad, sest silikoonikiht on õhem kui eraldi tootmisliinil tehtava pinnatöötluse puhul.

(37)

Tuleb märkida, et kahe eri pinnatöötlusmeetodi olemasolu ei muuda SPRLi füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi, mis jäävad muud liiki PET-kilega võrreldes samaks. On tõsi, et eri tootmisprotsessid ei ole olulised määramaks, kas teatav tooteliik on eraldi toode, eeldusel, et nende protsesside tulemusel saadud tooteliigid on sarnased füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste põhiomaduste osas.

4.4.2.2. Erinevused kasutusotstarvetes ja vastastikune asendatavus

(38)	Taotluse esitaja väitis ka, et SPRL ja muud liiki PET-kile ei ole kasutusotstarvete poolest vastastikku asendatavad. Uurimine kinnitas seda väidet. See on siiski vastavalt esialgse uurimise tulemustele tõsi ka muud liiki PET-kile puhul, mille puhul on rakendatud eritöötlust.

(39)

Uurimine kinnitas, et pinnatöötluse või PET-kile mis tahes muu eritöötluse eesmärk on muuta kile sobivaks teatavateks eriotstarveteks. Pinna töötlemiseks valitakse igal juhul eri aine sõltuvalt teatavatest omadustest, mida on vaja asjakohase otstarbe puhul. Näiteks silikooniga katmise tulemusel kulub kile lahtitõmbamiseks vähe jõudu. Pinnatöötluseks kasutataval ainel võivad olla muud spetsiifilised omadused (silikooni puhul on see väike pindpinevus), mille tõttu ei ole võimalik toodet, mille pinda on töödeldud, kasutada muudeks otstarveteks. On olemas mitu muud liiki PET-kilet, mille pinda on töödeldud muude ainetega või muul viisil ning mille kasutusotstarve on eespool nimetatud põhjustel spetsiifiline ja piiratud.

(40)	Seega, kuigi SPRLi kasutatakse konkreetselt teatavate kasutusotstarvete jaoks, on selle füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused samasugused muud liiki PET-kilede omadega. Sellest tulenevalt ei ole vastastikune asendatavus ja kasutusotstarve olulised määramaks, kas SPRL on eraldi toode.

4.4.2.3. Erinevused kuludes ja hindades

(41)	Taotluse esitaja väitis, et PET-aluskile silikoonimisega kaasnevad lisakulud.

(42)

Leiti tõesti, et silikoonimisest tulenev lisakulu võib moodustada kuni 10 % tootmiskuludest sõltuvalt pinnatöötlusmeetodi valikust. Nagu on märgitud põhjendustes 35 ja 36, on taotluse esitaja valinud kulukama meetodi, arvestades silikooniga kaasnevaid kulutusi ühiku kohta. Tuleks siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et see on lisakulu võrreldes PET-aluskile tootmiskuludega. Ka siis, kui PET-kile pinda töödeldakse muude ainetega või metalliseeritakse, suureneb tootmiskulu ja sellest tulenevalt tõusevad hinnad.

(43)

Selles osas leitakse siiski, et silikoonkihiga kaasnevad lisakulud ei kujuta endast olulist kriteeriumi, määramaks, kas SPRL on eraldi toode. Erinevused kuludes ja hindades ei õigusta järeldust, et teatavat tooteliiki tuleks käsitada eraldi tootena seni, kuni selle liigi füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused on vaatlusaluse tootega samasugused.

5. JÄRELDUSED TOOTE MÄÄRATLUSE KOHTA

(44)

Uurimise tulemused kinnitasid, et PET-kile silikoonimise tulemusel muutub lõpptoote pind võrreldes PET-aluskilega. See protsess ei muuda siiski toote füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi põhiomadusi. Uurimine kinnitas, et turul on mitut liiki PET-kilet, mida on spetsiifiliselt töödeldud ning mis on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega, nagu tehti kindlaks esialgses uurimises. Muud analüüsitud kriteeriumid, s.o tootmisprotsess, vastastikune asendatavus/kasutusostarve ja erinevused kulutustes ja hindades, seda järeldust ei muutnud.

(45)	Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti eespool esitatud järeldused. Pärast kõnealust faktide ja kaalutluste avalikustamist võimaldati neil teatava ajavahemiku jooksul esitada oma seisukoht.

(46)	Isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti nõuetekohaselt, kuid need ei muutnud järeldust jätta PET-kile impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisala sellesse kuuluvate toodete osas muutmata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Osaline vahepealne uurimine, milles käsitleti Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid, lõpetatakse ilma kehtivaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid muutmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REYNDERS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(3) EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

(4) ELT L 68, 8.3.2006, lk 15.

(5) ELT L 236, 31.8.2006, lk 1.

(6) ELT L 255, 29.9.2007, lk 1.

(7) ELT L 6, 10.1.2009, lk 1.

(8) ELT L 168, 2.7.2010, lk 1.

(9) EÜT L 277, 23.8.2001, lk 1.

(10) ELT L 68, 8.3.2006, lk 6.

(11) ELT L 270, 29.9.2006, lk 1.

(12) ELT L 288, 6.11.2007, lk 1.

(13) ELT C 215, 9.9.2009, lk 19.

(14) Määruse (EÜ) nr 367/2001 põhjendus 10.

20.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 304/21

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 29 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses tarbesõiduki kabiinis viibivate sõitjate kaitsmisega

Sisaldab kõiki kehtivaid tekste kuni järgmiste kuupäevadeni:

03-seeria muudatused – jõustumiskuupäev: 30. jaanuar 2011

SISUKORD

EESKIRI

Reguleerimisala

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Tüübikinnituse andmine

Nõuded

Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

Toodangu vastavus nõuetele

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

Tootmise lõpetamine

10.

Üleminekusätted

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tüübikinnitusdokumendid

1. osa– Teabelehe näidis

2. osa– Teatis

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa –

Katse käik

1. liide: Juhised sõiduki kinnitamiseks katsestendile

2. liide: Ellujäämisruumi kontrollimiseks kasutatav mannekeen

4. lisa –

Istekohtade H-punkti ja tegeliku torsonurga määramine mootorsõidukites

1. liide: Kolmemõõtmelise H-punkti seadme kirjeldus

2. liide: Kolmemõõtmeline teljestik

5. lisa –

Istekohtade võrdlusandmed

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse eraldi juhikabiiniga N-kategooria (1) sõidukite suhtes seoses kabiinis viibivate sõitjate kaitsmisega.

2. MÕISTED

Käesolevas eekirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „sõiduki tüübikinnitus”– käesoleva eeskirja nõuete kohane sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki kabiinis viibivate sõitjate kaitsmisega laupkokkupõrke või ümberpaiskumise korral;

2.2. „sõidukitüüp”– sõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest:

2.2.1.

kabiini mõõtmed, kuju ja kabiiniosade materjalid või

2.2.2.

kabiini šassii külge kinnitamise viis;

2.3. „risttasand”– sõiduki pikitasandiga risti asetsev püsttasand;

2.4. „pikitasand”– sõiduki keskpikitasandiga paralleelne tasand;

2.5. „buldogkabiiniga sõiduk”– sõiduk, mille puhul üle poole mootori pikkusest on esiklaasi alumise serva eespoolseimast punktist tagapool ja roolirattarumm asub sõiduki pikkuse esimeses veerandis;

2.6. „R-punkt”– istme võrdluspunkt nagu on määratletud 4. lisa punktis 2.4;

2.7. „H-punkt”– 4. lisa punktis 2.3 määratletud punkt;

2.8. „katse A”– laupkokkupõrkekatse, mis on mõeldud kabiini vastupidavuse hindamiseks laupkokkupõrke korral;

2.9. „katse B”– löökkatse kabiini A-tugipostidele, et hinnata kabiini vastupidavust 90° ümberpaiskumise korral ja selle järelmõju;

2.10. „katse C”– kabiini katuse tugevuskatse, millega hinnatakse kabiini vastupidavust 180° ümberpaiskumise korral;

2.11. „A-tugipost”– kõige eesmine ja välimine katusetugi;

2.12. „tuuleklaas”– A-tugipostide vahel paiknev sõiduki esiklaas.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Taotluse sõiduki tüübikinnituse saamiseks seoses sõiduki kabiinis viibivate sõitjate kaitsmisega esitab sõiduki valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Taotlusele lisatakse joonised, millel näidatakse kabiini asukoht sõidukil ja selle kinnitusviis, ning piisavalt detailsed joonised kabiini konstruktsiooni kohta; kõik joonised tuleb esitada kolmes eksemplaris. Teave konstruktsiooniliste iseärasuste kohta edastatakse teabelehel, mis esitatakse vastavalt 1. lisa 1. osas esitatud näidisele.

4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2. Igale kinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 03, mis tähistavad 03-seeria muudatusi) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suuri tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama tüübikinnitusnumbrit muule sõidukitüübile punktis 2.2 määratletud tähenduses.

4.3. Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, kinnituse laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise, kinnituse tühistamise või sõiduki tootmise lõpliku lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi.

4.4. Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, (2) ja

4.4.2.

punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremale poole jääv käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, sidekriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5. Kui sõiduk vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirjal alusel andnud tüübikinnituse, ei pea punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama. Sellisel juhul paigutatakse kõigi nende eeskirjade kohased lisanumbrid ning -sümbolid, mille alusel on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, vertikaalsete tulpadena punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

4.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

4.7. Tüübikinnitusmärk kinnitatakse sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

4.8. Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5. NÕUDED

5.1. Üldised nõuded

5.1.1. Sõiduki kabiin peab olema konstrueeritud ning sõiduki külge kinnitatud selliselt, et avarii korral oleks sõitjate vigastamise oht minimaalne.

5.1.2. N1-kategooria sõidukitele ja N2-kategooria sõidukitele, mille täismass ei ületa 7,5 t, tehakse katsed A ja C, nagu on kirjeldatud 3. lisa punktides 5 ja 7.

Kuid kui sõiduki tüüp on saanud tüübikinnituse vastavalt eeskirjale nr 33 või 94, võib laupkokkupõrkekatse (katse A) tingimused lugeda täidetuks.

5.1.3. N3-kategooria sõidukitele ja N2-kategooria sõidukitele, mille täismass ületab 7,5 t, tehakse katsed A, B ja C, nagu on kirjeldatud 3. lisa punktides 5, 6 ja 7.

5.1.4. Katse A (laupkokkupõrge) viiakse läbi vaid buldogkabiiniga sõidukite puhul.

5.1.5. Vastavalt valmistaja valikule võib kasutada ühte, kahte või kolme kabiini, et demonstreerida vastavust eespool nimetatud punktide 5.1.2 või 5.1.3 nõuetele. Kuid katse C korraldamisel viiakse mõlemad etapid läbi sama kabiiniga.

5.1.6. Katseid A, B ja C ei pea tegema, kui valmistaja suudab arvutisimulatsiooni või kabiini osade tugevusarvutuste või muude meetodite abil tõestada tehnilisele teenistusele, et katse tingimuste kohaldamisel ei deformeeru kabiin selliselt, et see oleks ohtlik seal viibijatele (tungimine ellujäämisruumi).

5.2. Pärast katset või katseid nõutav ellujäämisruum

5.2.1. Pärast punktides 5.1.2 või 5.1.3 viidatud katsete läbimist peab sõiduki kabiinis olema selline ellujäämisruum, mis mahutab 3. lisa 2. liideses määratletud mannekeeni keskmises asendis oleval istmel, ilma et katsemannekeen puutuks kokku mitte-elastsete osadega, mille Shore’i kõvadus on 50 või rohkem. Arvesse ei võeta mitte-elastseid osasid, mida saab katsemannekeenilt eemaldada ilma tööriistadeta, kasutades väiksemat jõudu kui 100 N. Paigaldamise hõlbustamiseks võib mannekeeni lahtivõetuna kabiini viia ja selle seal kokku panna. Selleks viiakse iste kõige tagumisse asendisse ja mannekeen pannakse kokku ning asetatakse selliselt, et H-punkt ja R-punkt langevad kokku. Seejärel liigutatakse iste ellujäämisruumi hindamiseks ettepoole keskmisesse asendisse. Alternatiivina 3. lisa 2. liideses määratletud katsemannekeenile võib kasutada eeskirjas nr 94 kirjeldatud keskmisest mehest poole väiksemate mõõtmetega mannekeeni Hybrid II või III koos mõõteseadmetega või ilma.

5.2.2. Selliselt määratletud ruumi kontrollitakse iga istme puhul, mille valmistaja on ette näinud.

5.3. Muud tingimused

5.3.1. Katsete käigus võivad osad, millega kabiin on kinnitatud šassii külge, deformeeruda või murduda tingimusel, et kabiin on endiselt kinnitatud šassii külge.

5.3.2. Katse käigus ei tohi ükski uks avaneda, kuid ei ole nõutud, et uksed avaneksid pärast katset.

6. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

6.1. Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõiduki tüübikinnituse andnud haldusasutusele. Sellisel juhul võib asutus:

6.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

6.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

6.2. Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaksmääratud korras.

6.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

7. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

Toodangu nõuetele vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja vastama järgmistele nõuetele.

7.1. Käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõudeid.

7.2. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Kõnealuse kontrolli tavaline sagedus on kord iga kahe aasta järel.

8. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool punktis 7.1 sätestatud nõue ei ole täidetud.

8.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

9. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Vastavasisulise teatise saamisel peab see asutus teavitama 1958. aasta kokkuleppe teisi osalisi, kes rakendavad käesolevat eeskirja, kasutades eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

10. ÜLEMINEKUSÄTTED

10.1. Alates 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda välja andmast ECE tüübikinnitust, mis vastab käesolevale, 02-seeria muudatustega muudetud eeskirjale.

10.2. Alates 1. oktoobrist 2002 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ECE tüübikinnitusi ainult juhul, kui on täidetud käesoleva eeskirja nõuded, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

10.3. Alates 1. oktoobrist 2006 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast tüübikinnitusi, mis ei ole antud vastavalt käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustele.

10.4. Alates 03-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda välja andmast ECE tüübikinnitust, mis vastab käesolevale, 03-seeria muudatustega muudetud eeskirjale.

10.5. 72 kuud pärast 03-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised käesoleva eeskirja kohase ECE tüübikinnituse uut tüüpi kabiinidele vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

10.6. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatustele vastavast tüübikinnituse laiendamisest.

10.7. 72 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised käesoleva eeskirja varasema seeria muudatuste nõuetele vastavatele sõidukitüüpidele tüübikinnituse andmist.

10.8. Ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei tohi keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste kohase tüübikinnituse.

10.9. Isegi pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist jäävad kehtima käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste nõuetele vastavate sõidukite tüübikinnitused ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Liit (tüübikinnituse annavad liikmesriigid, kasutades oma vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 ja 55 – (vabad), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe või ühinevad selle kokkuleppega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppeosalistele.

1. LISA

ÜRO EUROOPA MAJANDUSKOMISJONI TÜÜBIKINNITUSDOKUMENDID

1. osa

TEABELEHE NÄIDIS

Vastavalt eeskirjale nr 29, mis käsitleb kabiini tüübikinnitust

Vajaduse korral tuleb esitada kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga järgmine teave. Kõik joonised tuleb esitada asjakohases mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

1. Üldised märkused …

1.1. Mark (valmistaja kaubanimi): …

1.2. Tüüp: …

1.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile: …

1.3.3. Märgistuse asukoht: …

1.4. Sõiduki kategooria (1):…

1.5. Valmistaja nimi ja aadress: …

1.6. Koostetehas(t)e aadress(id): …

2. Sõiduki ehituse üldandmed …

2.1. Representatiivse sõiduki fotod ja/või joonised: …

2.2. Kogu sõiduki mõõtjoonis: …

2.3. Telgede ja rataste arv: …

2.6. Mootori paigutus ja asukoht: …

2.7. Juhikabiin (buldog- või ninamikkabiin) (2): …

2.8. Rooli asukoht: …

3. Massid ja mõõtmed (kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele) …

3.1. Valmistaja määratud suurim tehniliselt lubatud täismass: …

3.2. Sõiduki esitelje või -telgede suurim tehniliselt lubatud registrimass: …

4. Kabiin …

4.1. Kabiini tüüp: (päevakabiin / magamiskohaga kabiin / katusel asuva magamiskohaga kabiin) (3): …

4.2. Kasutatud materjalid ja ehitusmeetodid: …

4.3. Uste konfiguratsioon ja arv: …

4.4. Uksesulgurite ja uksekinnituskomponentide ning nende asukohtade joonised: …

4.5. Istekohtade arv: …

4.6. R-punktid: …

4.7. Sõidukitüübi kabiini täpne kirjeldus, sh mõõtmed, kuju, kasutatud materjalid ja kinnitus šassiile: …

4.8. Kabiini ja nende sisustuselementide joonised, mis mõjutavad jääkruumi: …

5. Rooliseade …

5.1. Rooliseadme või -seadmete skemaatiline joonis (joonised): …

5.2. Rooliseadme reguleerimisvahemik (kui on) ja -meetod: …

2. osa

TEATIS

(maksimaalne formaat: A4 (210 × 297 mm))

Välja andnud

haldusasutuse nimi

…

milles käsitletakse (4)

tüübikinnituse andmist

tüübikinnituse laiendamist

tüübikinnituse andmisest keeldumist

tüübikinnituse tühistamist

tootmise lõpetamist

sõidukitüübile sõiduki kabiinis viibivate sõitjate kaitsmise osas vastavalt eeskirjale nr 29.

Tüübikinnituse nr: …Laienduse nr: …

1. Sõiduki kaubanimi või mark: …

2. Sõidukitüüp: …

3. Valmistaja nimi ja aadress: …

4. Vajaduse korral valmistaja esindaja nimi ja aadress: …

5. Kabiini konstruktsiooni ja kinnitusviisi lühikirjeldus: …

6. Sõiduki tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: …

7. Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus: …

8. Tehnilise teenistuse katsearuande kuupäev: …

9. Tehnilise teenistuse katsearuande number: …

10. Tüübikinnitus antud / tüübikinnituse andmisest keeldutud / tüübikinnitus laiendatud / tüübikinnitus tühistatud (4) …

11. Tüübikinnitusmärgi asukoht sõidukil: …

12. Koht: …

13. Kuupäev: …

14. Allkiri: …

Käesolevale teatisele on lisatud tüübikinnituse andnud haldusasutusele hoiule antud ja taotluse korral kättesaadavate dokumentide loetelu.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud otsuse (R.E.3) 7. lisas (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend. 2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2) Buldogkabiiniga sõiduk – konfiguratsioon, mille korral üle poole mootori pikkusest on esiklaasi alumise serva eespoolseimast punktist tagapool ja roolirattarumm asub sõiduki pikkuse eesmises veerandis.

(3) Mittevajalik maha tõmmata (kui sobib rohkem kui üks vastus, ei ole vaja midagi maha tõmmata).

(4) Mittevajalik maha tõmmata.

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE PAIGUTUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

Selline sõiduki külge kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomasele sõidukitüübile on seoses sõiduki kabiinis viibivate sõitjate kaitsmisega antud Madalmaades (E 4) tüübikinnitusnumber 032439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit tähistavad seda, et eeskiri nr 29 sisaldas juba tüübikinnituse andmise ajal 03-seeria muudatusi.

NÄIDIS B

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgilt saame sõiduki kohta teada, et asjaomasele sõidukitüübile anti Madalmaades (E 4) tüübikinnitus eeskirjade nr 29 ja 24 kohaselt (1). (Viimati nimetatud eeskirja puhul on korrigeeritud neeldumistegur 1,30 m–1.) Tüübikinnitusnumbrid näitavad, et tüübikinnituste andmise ajal hõlmasid eeskirjad nr 29 ja 24 03-seeria muudatusi.

(1) Teine number on esitatud vaid näitena.

3. LISA

KATSE KÄIK

1. Uksed

Enne katseid peavad kabiini uksed olema suletud, kuid mitte lukustatud.

2. Mootor

Katse A tegemiseks paigaldatakse sõidukile mootor või sellega massilt, mõõtmetelt ja paigaldamisomadustelt samaväärne mudel.

3. Kabiin

Kabiini paigaldatakse roolimehhanism, rool, armatuurlaud ning juhiiste ja reisijaistmed. Rool ja iste reguleeritakse vastavalt valmistaja ettekirjutustele tavakasutuse asendisse.

4. Kabiini kinnitamine

Katse A korral paigaldatakse kabiin sõidukile. Katsete B ja C korral paigaldatakse kabiin vastavalt valmistaja valikule kas sõidukile või eraldi raamile. Sõiduk või raam tuleb kinnitada käesoleva lisa 1. liites nõutud viisil.

5. Laupkokkupõrkekatse (katse A)

Joonis 1

Laupkokkupõrkekatse (katse A)

5.1. Löökkeha peab olema valmistatud terasest ning selle mass peab olema ühtlaselt jaotatud; löökkeha mass ei tohi olla väiksem kui 1 500 kg. Põrkepind peab olema ristkülikukujuline, tasane, 2 500 mm lai ja 800 mm kõrge (vt b ja h joonisel 1). Selle servad peavad olema kumerad kumerusraadiusega 10 mm ± 5 mm.

5.2. Löökkeha koost peab olema jäiga konstruktsiooniga. Löökkeha ripub vabalt kahe üksteisest vähemalt 1 000 mm kaugusel asuva tala küljes, olles nende külge jäigalt kinnitatud (vt f joonisel 1). Talade pikkus ülemisest kinnituspunktist kuni löökkeha geomeetrilise keskmeni peab olema vähemalt 3 500 mm (L joonisel 1).

5.3. Löökkeha paigutatakse selliselt, et vertikaalasendis:

5.3.1.

on selle põrkepind ühenduses sõiduki kõige eesmise osaga;

5.3.2.

selle raskuskese on c = 50 + 5/– 0 mm allpool juhiistme R-punkti, ja

5.3.3.

selle raskuskese asub sõiduki keskpikitasandil.

5.4. Löökkeha põrkub kabiiniga selle eesosas, liikudes suunaga kabiini tagumise osa poole. Löögi suund peab olema horisontaalne ning paralleelne sõiduki keskpikitasandiga.

5.5. Löögienergia peab olema:

5.5.1.

29,4 kJ N1-kategooria sõidukite ja kuni 7,5 t täismassiga N2-kategooria sõidukite puhul;

5.5.2.

55 kJ N3-kategooria sõidukite ja üle 7,5 t täismassiga N2-kategooria sõidukite puhul.

6. Löökkatse esimestele tugipostidele (katse B)

Joonis 2

Löökkatse esimestele tugipostidele (katse B)

6.1. Löökkeha peab olema jäik ning selle mass peab olema ühtlaselt jaotatud; löökkeha mass ei tohi olla väiksem kui 1 000 kg. Löökkeha peab olema silindriline keha läbimõõduga d = 600 ± 50 mm ja pikkusega b < 2 500 mm. Selle servad peavad olema kumerad kumerusraadiusega vähemalt 1,5 mm.

6.2. Löökkeha koost peab olema jäiga konstruktsiooniga. Löökkeha peab vabalt rippuma kahe üksteisest vähemalt 1 000 mm kaugusel (f) asuva tala küljes, olles nende külge jäigalt kinnitatud. Talade pikkus (L) rippumisteljest kuni löökkeha geomeetrilise keskmeni peab olema vähemalt 3 500 mm.

6.3. Löökkeha paigutatakse selliselt, et vertikaalasendis rippudes:

6.3.1.

on selle põrkepind ühenduses kabiini kõige eesmise osaga;

6.3.2.

on selle keskpikitelg horisontaalne ja risti kabiini vertikaalse keskpikitasandiga;

6.3.3.

on selle raskuskese tuuleklaasiraami alumise ja ülemise serva vahelises keskpunktis, mõõdetuna mööda tuuleklaasi ja piki kabiini vertikaalset keskpikitasandit;

6.3.4.

asub selle raskuskese kabiini keskpikitasandil;

6.3.5.

on selle pikkus sõiduki laiuses ühtlaselt jaotatud, ulatudes üle mõlema A-tugiposti kogu laiuse.

6.4. Löökkeha põrkub kabiiniga selle eesosas suunaga kabiini tagumise osa poole. Löögi suund peab olema horisontaalne ning paralleelne sõiduki keskpikitasandiga.

6.5. Löögienergia peab olema 29,4 kJ.

7. Katuse tugevuskatse (katse C)

Joonis 3

Katuse tugevuskatse (katse C)

7.1. Üle 7,5 t täismassiga N2-kategooria sõidukite ja N3-kategooria sõidukite puhul korraldatakse punktides 7.3 ja 7.4 kirjeldatud mõlemad katsed nimetatud järjekorras sama kabiiniga.

7.2. Kuni 7,5 t täismassiga N2-kategooria sõidukite ja N1-kategooria sõidukite puhul korraldatakse ainult punktis 7.4 kirjeldatud katse.

7.3. Üle 7,5 t täismassiga N2-kategooria sõidukite ja N3-kategooria sõidukite eelnev dünaamiline koormamine (vt P1 joonisel 3).

7.3.1. Löökkeha peab olema jäik ning selle mass peab olema ühtlaselt jaotatud; löökkeha mass ei tohi olla väiksem kui 1 500 kg.

7.3.2. Löökkeha põrkepind peab olema ristkülikukujuline ja tasane. Selle mõõtmed peavad olema piisavalt suured, et löökkeha paigutamisel punkti 7.3.3 kohaselt ei puuduta löökkeha servad kabiini.

7.3.3. Löökkeha ja/või kabiin paigutatakse selliselt, et löögi ajal:

7.3.3.1.

löökkeha põrkepind on kabiini keskpikitasandi suhtes 20° nurga all. Kallutada võib kas löökkeha või kabiini;

7.3.3.2.

löökkeha põrkepind katab kogu ulatuses kabiini ülemist osa;

7.3.3.3.

löökkeha keskpikitelg on horisontaalne ja paralleelne kabiini keskpikitasandiga.

7.3.4. Löökkeha peab põrkuma kabiini ülemise osaga selliselt, et löögi ajal on täidetud punkti 7.3.3 nõuded. Löögi suund peab olema risti löökkeha pinnaga ja kabiini keskpikiteljega. Kui paigutust käsitlevad nõuded on täidetud, võib löökkeha või kabiin liikuda.

7.3.5. Löögienergia peab olema vähemalt 17,6 kJ.

7.4. Katuse tugevuskatse (vt P2 joonisel 3).

7.4.1. Laadimisseadis peab olema valmistatud terasest ja selle mass peab olema ühtlaselt jaotatud.

7.4.2. Laadimisseadise põhi peab olema ristkülikukujuline ja tasane. Selle mõõtmed peavad olema piisavalt suured, et punkti 7.4.4 kohase paigutamise korral ei puuduta seadise servad kabiini.

7.4.3. Seadise ja selle tugistruktuuri vahele võib vajaduse korral paigaldada lineaarse laagermehhanismi, et võimaldada kabiini katusel liikuda külgsuunas löögi saanud küljest eemale punktis 6.3 kirjeldatud koormamata etapis.

7.4.4. Laadimisseadis peab olema paigutatud selliselt, et katse ajal:

7.4.4.1.

on see paralleelne šassii x-y tasandiga;

7.4.4.2.

liigub see paralleelselt šassii püstteljega;

7.4.4.3.

katab selle põhi kabiini katuse täielikult.

7.4.5. Kabiini katusele avaldatakse laadimisseadisega staatilist koormust, mis vastab sõiduki esiteljele või -telgedele lubatud maksimaalsele massile, kuid mitte rohkem kui 98 kN.

1. liide

JUHISED SÕIDUKI KINNITAMISEKS KATSESTENDILE

1. Laupkokkupõrge

Katse A korraldatakse kabiiniga, mis on paigaldatud sõidukile järgmisel viisil (vt allpool joonis 1).

1.1. Kinnitusketid või -trossid

Kõik kinnitusketid või -trossid peavad olema terasest ja taluma vähemalt 10 t suurust tõmbejõudu.

1.2. Šassii blokeerimine

Šassii pikidetailid toetatakse puidust plokkidele kogu nende laiuses ja vähemalt 150 mm pikkuselt. Plokkide esiservad ei tohi asuda kabiini kõige tagumisest punktist eespool ega teljevahe keskpunktist tagapool. Valmistaja nõudmisel seatakse šassii sellisesse positsiooni, nagu see on laadituna.

1.3. Kinnitamine eest

Šassii liikumist tahapoole piiratakse kettide või trossidega (A), mis kinnitatakse šassii esiosa külge sümmeetriliselt selle pikitelje suhtes; kinnituskohad peavad olema üksteisest vähemalt 600 mm kaugusel. Pinge all peavad ketid või trossid moodustama horisontaali suhtes kuni 25° allasuunalise nurga ja nende projektsioon horisontaaltasandil peab sõiduki pikitelje suhtes moodustama kuni 10° nurga. Ketid või trossid võivad üksteisega ristuda.

1.4. Kinnitamine külgedelt

Külgsuunalist liikumist piiratakse kettide või trossidega (B), mis kinnitatakse šassii külge sümmeetriliselt selle pikitelje suhtes. Kinnituskohad ei tohi sõiduki esiosast olla kaugemal kui 5 m ja sellele lähemal kui 3 m. Pinge all peavad ketid või trossid moodustama horisontaali suhtes kuni 20° allasuunalise nurga ja nende projektsioon horisontaaltasandil peab sõiduki pikitelje suhtes moodustama vähemalt 25° ja mitte üle 45° nurga.

1.5. Kettide või trosside pingutamine ning kinnitamine tagant

Kõigepealt seatakse kett või tross C ligikaudu 1 kN koormuse alla. Kõigi nelja keti või trossi A ja B lõtk kõrvaldatakse ning ketile või trossile C avaldatakse vähemalt 10 kN tõmbejõudu. Keti või trossi C kaldenurk horisontaali suhtes ei tohi ületada 15°. Šassii ja maapinna vahelisele punktile D avaldatakse vähemalt 500 N suurust vertikaalset takistusjõudu.

1.6. Samaväärne paigaldamine

Valmistaja taotlusel võib katse korraldada spetsiaalsele raamile paigaldatud kabiiniga, tingimusel et on tõestatud, et selline paigaldusviis on samaväärne sõidukile paigaldamisega.

2. Löökkatse esimestele tugipostidele

2.1. Sõidukile paigaldatud kabiin (vt joonis 1)

2.2. Raamile paigaldatud kabiin

Tuleb võtta meetmed selle tagamiseks, et sõiduk katse jooksul oluliselt ei nihkuks.

3. Katuse tugevuskatse

3.1. Sõidukile paigaldatud kabiin

Tuleb võtta meetmed selle tagamiseks, et sõiduk katse jooksul oluliselt ei nihkuks. Sel eesmärgil tõmmatakse peale käsipidur, pannakse sisse käik ja esimeste rataste taha asetatakse tõkiskingad. Vedrustuse erinevate osade (amortisaatorid, rehvid jne) deformeerumine välistatakse jäikade detailide abil.

3.2. Raamile paigaldatud kabiin

Tuleb võtta meetmed selle tagamiseks, et sõiduk katse jooksul oluliselt ei nihkuks.

Joonis 1

Laupkokkupõrkekatse

Tekst pildi

2. liide

ELLUJÄÄMISRUUMI KONTROLLIMISEKS KASUTATAV MANNEKEEN

4. LISA

ISTEKOHTADE H-PUNKTI JA TEGELIKU TORSONURGA MÄÄRAMINE MOOTORSÕIDUKITES

1. Eesmärk

Käesolevas lisas kirjeldatud menetlust kasutatakse H-punkti ja tegeliku torsonurga kindlaksmääramiseks mootorsõiduki ühe või mitme istekoha puhul ning mõõteandmete vastavuse kontrollimiseks sõiduki valmistaja esitatud tehnilistele andmetele (1).

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „võrdlusandmed” – üks või mitu järgmistest istekoha omadustest:

2.1.1.

H-punkt ja R-punkt ning nende suhe;

2.1.2.

tegelik torsonurk ja kavandatud torsonurk ning nende suhe;

2.2. „kolmemõõtmeline H-punkti masin” (edaspidi „3-D H-punkti masin”) – seade, mida kasutatakse H-punktide ja tegelike torsonurkade kindlaksmääramiseks. Nimetatud seadet kirjeldatakse käesoleva lisa 1. liites;

2.3. „H-punkt” – rindkere ja reie pöörlemiskese 3-D H-punkti masinal, mis on paigaldatud sõidukiistmele vastavalt punktile 4. H-punkt asub seadme telgjoone keskpunktis, mis paikneb H-punkti viseerimistihvtide vahel 3-D H-punkti masina kummalgi küljel. Teoreetiliselt vastab H-punkt R-punktile (lubatud hälbed on esitatud punktis 3.2.2). Kui H-punkt on punktis 4 kirjeldatud menetluse kohaselt kindlaks määratud, loetakse H-punkt fikseerituks istme ja polstri suhtes ning koos sellega liikuvaks, kui istet reguleeritakse;

2.4. „R-punkt” ehk „istme võrdluspunkt” – arvutuslik punkt, mille sõiduki valmistaja on iga istekoha jaoks kolmemõõtmelisel teljestikul kindlaks määranud;

2.5. „torsojoon” – 3-D H-punkti masina mõõtepea telgjoon, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis;

2.6. „tegelik torsonurk” – läbi H-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vaheline nurk, mida mõõdetakse 3-D H-punkti masina selja kaldenurga mõõturi abil. Tegelik torsonurk vastab teoreetiliselt kavandatud torsonurgale (lubatud hälbed on esitatud punktis 3.2.2);

2.7. „kavandatud torsonurk” – nurk, mis on mõõdetud läbi R-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vahel asendis, mis vastab valmistaja määratud projektijärgsele seljatoeasendile;

2.8. „sõitja sümmeetriatasand” (C/LO) – 3-D H-punkti masina kesktasand igal istekohal, kuhu masin on paigutatud; seda tasandit kujutab H-punkti koordinaat Y-teljel. Üksikistmetel langeb istme sümmeetriatasand kokku sõitja sümmeetriatasandiga. Muudel istmetel määrab sõitja sümmeetriatasandi valmistaja;

2.9. „kolmemõõtmeline teljestik” – süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites;

2.10. „koordinaatmärgid” – füüsilised punktid (avad, pinnad, märgid või süvendid) sõiduki kerel vastavalt valmistaja määratlusele;

2.11. „sõiduki mõõteasend” – sõiduki asend, mis on määratud koordinaatmärkide asukohtadega kolmemõõtmelisel teljestikul.

3. Nõuded

3.1. Andmete esitamine

Iga istekoha kohta, mille suhtes on vaja võrdlusandmeid, et tõendada vastavust käesoleva eeskirja sätetele, tuleb esitada kas kõik järgmised andmed või asjakohane valik neist vormis, millele on osutatud käesoleva lisa 3. liites:

3.1.1.

R-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise teljestiku suhtes;

3.1.2.

kavandatud torsonurk;

3.1.3.

kogu teave, mis on vajalik istme reguleerimiseks (kui see on reguleeritav) mõõteasendisse, mis on sätestatud allpool punktis 4.3.

3.2. Mõõteandmete ja valmistaja spetsifikatsiooni suhe

3.2.1.

H-punkti koordinaate ja tegeliku torsonurga suurust, mis on saadud allpool punktis 4 sätestatud menetluse tulemusel, võrreldakse vastavalt R-punkti koordinaatidega ja sõiduki valmistaja poolt määratud kavandatud torsonurgaga.

3.2.2.

R-punkti ja H-punkti suhtelisi asukohti ning kavandatud ja tegeliku torsonurga suhet võib antud istekoha puhul pidada rahuldavaks, kui H-punkti koordinaadid asuvad 50 mm küljepikkusega horisontaalsete ja vertikaalsete külgedega ruudu piirides, mille diagonaalid ristuvad R-punktis, ja kui tegeliku torsonurga erinevus kavandatud torsonurgast ei ole suurem kui 5°.

3.2.3.

Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse käesoleva eeskirja sätetele vastavuse tõendamiseks R-punkti ja kavandatud torsonurka.

3.2.4.

Kui H-punkt või tegelik torsonurk ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja tegelik torsonurk veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui kahe mõõtmise tulemused kolmest vastavad nõuetele, kohaldatakse eespool punktis 3.2.3 nimetatud tingimusi.

3.2.5.

Kui punktis 3.2.4 kirjeldatud kolmest mõõtmisest vähemalt kahe tulemused ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele või kui kontrollimine pole võimalik, sest sõiduki valmistaja ei ole esitanud teavet R-punkti asukoha või kavandatud torsonurga kohta, kasutatakse kolme mõõdetud punkti keset või kolme mõõdetud nurga keskmist ning neid loetakse kohaldatavaks kõigil juhtudel, kui käesolevas eeskirjas viidatakse R-punktile või kavandatud torsonurgale.

4. H-punkti ja tegeliku torsonurga määramine

4.1. Sõiduk viiakse eelnevalt valmistaja äranägemisel temperatuurile 20 ± 10 °C tagamaks, et istme materjal saavutab toatemperatuuri. Kui kontrollitaval istmel ei ole kunagi varem istutud, peab sellel kaks korda kestusega üks minut istuma 70–80 kg kaaluv inimene või asetatakse sinna selleks ajaks sama kaaluga masin, et koolutada istmepolstrit ja seljatuge. Valmistaja nõudmisel jäävad kõik istmed koormamata vähemalt 30 minutiks enne 3-D H-punkti masina paigaldamist.

4.2. Sõiduk peab olema mõõteasendis, nii nagu määratletud eespool punktis 2.11.

4.3. Kui iste on reguleeritav, reguleeritakse see esmalt kõige tagumisse tavalisse sõiduasendisse vastavalt sõiduki valmistaja poolt määratule, arvestades ainult istme pikisuunalist reguleerimist ja mitte istme liigutamist muul otstarbel kui tavalise sõiduasendi saavutamiseks. Kui istmel on ka muid reguleerimisviise, nt vertikaalsuunaline, kaldenurga või seljatoe asendi reguleerimine jne, reguleeritakse need seejärel sõiduki valmistaja määratud asendisse. Vedrustusega istmetel fikseeritakse vertikaalsuunas reguleeritud asend jäigalt vastavalt valmistaja määratud tavalisele sõiduasendile.

4.4. Istmekoha ala, mis puutub kokku 3-D H-punkti masinaga, peab olema kaetud piisava suuruse ja sobiva koega musliin-puuvillkangaga (sile puuvillkangas, millel on 18,9 niiti cm2 kohta ja mis kaalub 0,228 kg/m2) või omadustelt samaväärse silmkoe- või lausriidega.

Kui istet katsetatakse väljaspool sõidukit, peab põrand, kuhu iste asetatakse, olema samasuguste põhiomadustega (2) kui selle sõiduki põrand, millel kasutamiseks on iste ette nähtud.

4.5. 3-D H-punkti masina istme- ja seljakoost asetatakse nii, et sõitja sümmeetriatasand (C/LO) langeb kokku 3-D H-punkti masina sümmeetriatasandiga. Valmistaja taotlusel võib 3-D H-punkti masinat nihutada C/LO-tasandi suhtes sissepoole, kui 3-D H-punkti masin paikneb nii kaugel küljel, et istme serv takistab 3-D H-punkti masina loodimist.

4.6. Labajala- ja säärekoost kinnitatakse istmepõhjapaneeli koostu külge kas eraldi või kasutades T-tala ja säärekoostu. Läbi H-punkti viseerimistihvtide kulgev joon peab olema maapinnaga paralleelne ja risti istme keskpikitasandiga.

4.7. 3-D H-punkti masina jalalaba- ja säärekoostu asendit reguleeritakse järgmiselt:

4.7.1.

Ettenähtud istekoht: juhiiste ja välimine eesmine kaassõitja iste.

4.7.1.1.

Jalalaba- ja säärekoostu liigutatakse ettepoole nii, et jalalabad võtavad põrandal loomuliku asendi – vajaduse korral pedaalide vahel. Vasak jalalaba peab võimaluse korral olema 3-D H-punkti masina sümmeetriatasapinnast ligikaudu samapalju vasakul kui parem jalalaba sellest paremal. 3-D H-punkti masina ristkaldelood seatakse horisontaalseks, reguleerides vajaduse korral uuesti istmepõhjapaneeli või seades jalalaba- ja säärekoostusid tahapoole. Läbi H-punkti viseerimistihvtide kulgev joon peab jääma istme keskpikitasandiga risti.

4.7.1.2.

Kui vasakut jalga ei ole võimalik hoida parema jalaga paralleelsena ja vasakut jalalaba ei saa konstruktsioonile toetada, liigutatakse vasakut jalalaba, kuni see on toetatud asendis. Viseerimistihvtide seadistus peab säilima.

4.7.2.

Ettenähtud istekoht: välimine tagaiste

Tagaistmete või lisaistmete puhul asetatakse jalad valmistaja poolt ette nähtud asendisse. Kui jalalabad on sel juhul erinevatel põrandatasapindadel, kasutatakse võrdluspunktina jalalaba, mis puudutab esimesena esiistet, ja teine jalalaba asetatakse nii, et seadme istmepõhjapaneelile põiksuunalise orientatsiooni andmiseks kasutatav lood näitab horisontaalasendit.

4.7.3.

Muud ettenähtud istekohad

Järgitakse eespool punktis 4.7.1 kirjeldatud üldist korda, aga jalalabad tuleb asetada sõiduki valmistaja poolt täpsustatud viisil.

4.8. Rakendatakse sääre- ja reieraskusi ning looditakse 3-D H-punkti masin.

4.9. Seljapaneel kallutatakse ette kõige eesmise võimaliku asendini ja 3-D H-punkti masin tõmmatakse T-tala abil seljatoest eemale. 3-D H-punkti masin asetatakse uuesti istmele, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

4.9.1.

Kui 3-D H-punkti masin libiseb tahapoole, kasutatakse järgmist menetlust. 3-D H-punkti masinat lastakse tahapoole libiseda, kuni T-profiilile ei ole enam vaja rakendada horisontaalset ettepoole suunatud hoidejõudu, st kuni istmepõhjapaneel puudutab seljatuge. Vajaduse korral korrigeeritakse sääreosa asendit.

4.9.2.

Kui 3-D H-punkti masin ei libise tahapoole, kasutatakse järgmist menetlust. 3-D H-punkti masinat libistatakse tahapoole, rakendades T-talale horisontaalset tahapoole suunatud jõudu, kuni istmepõhjapaneel puudutab seljatuge (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2).

4.10. 3-D H-punkti masina selja- ja istmepõhjakoostule rakendatakse puusanurgamõõturi ja T-tala kere lõikepunktis 100 ± 10 N suurust jõudu. Jõudu rakendatakse joone suunas, mis kulgeb läbi eespool nimetatud lõikepunkti vahetult reieprofiili korpusest ülalpool asuvasse punkti (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2). Seejärel viiakse seljapaneel ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge. Kogu ülejäänud protseduuri ajal tuleb olla ettevaatlik, et vältida 3-D H-punkti masina libisemist ettepoole.

4.11. Paigaldatakse parem- ja vasakpoolne istmikuraskus ja seejärel vaheldumisi kaheksa torsoraskust. 3-D H-punkti masin hoitakse loodis.

4.12. Seljapaneeli kallutatakse ettepoole, et vabastada istme seljatugi survest. 3-D H-punkti masinat õõtsutatakse kolm korda 10-kraadise kaarega küljelt küljele (5° vertikaalsest sümmeetriatasandist kummalegi poole), et kõrvaldada võimalik hõõrdumine 3-D H-punkti masina ja istme vahel.

Õõtsutamise ajal võib 3-D H-punkti masina T-profiil ettenähtud horisontaal- ja vertikaaljoontest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb T-tala paigal hoida, rakendades sellele õõtsumise ajal piisavat külgsuunalist koormust. T-profiili paigalhoidmisel ja 3-D H-punkti masina õõtsutamisel tuleb olla ettevaatlik tagamaks, et sellele tahtmatult ei rakendu vertikaalset või ette-taha-suunalist välist koormust.

3-D H-punkti masina labajalgu ei tohi sellel etapil tõkestada ega kinni hoida. Kui labajalgade asend muutub, tuleb need hetkeks sellesse asendisse jätta.

Seljapaneel viiakse ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge ja kontrollitakse, et mõlemad loodid oleksid nullasendis. Kui jalad on 3-D H-punkti masina õõtsutamisel ükskõik mil viisil liikunud, tuleb nende asendit korrigeerida järgmiselt:

Kumbki jalalaba tõstetakse kordamööda põrandalt üles ainult niipalju, et see ei pääse rohkem liikuma. Tõstmise ajal võivad jalalabad vabalt pöörduda; neile ei tohi rakendada koormust eest ega küljelt. Kui mõlemad jalalabad on taas allalastud asendis, peab kand puudutama selleks ettenähtud konstruktsiooni.

Kontrollida, kas külgmine vesilood on nullasendis; vajaduse korral rakendatakse seljapaneeli ülemisele osale piisavat külgsuunalist koormust 3-D H-punkti masina istmepõhjapaneeli loodimiseks istmel.

4.13. Et takistada 3-D H-punkti masina ettepoole libisemist istmepadjal, hoitakse T-profiili kinni ja toimitakse edasi järgmiselt:

a)	viiakse seljapaneel tagasi vastu istme seljatuge;

vaheldumisi rakendatakse selja nurkprofiilile rindkerele asetatud raskuste keskme kõrgusel tahapoole suunatud horisontaalset koormust kuni 25 N ja vabastatakse koormus, kuni puusa kaldenurga mõõtur näitab, et pärast koormusest vabastamist on saavutatud stabiilne asend. Tuleb hoolitseda selle eest, et 3-D H-punkti masinale ei rakenduks välist alla või küljele suunatud koormust. Kui 3-D H-punkti masinat on vaja uuesti loodida, kallutatakse seljapaneeli ettepoole, korratakse loodimist ja punktis 4.12 kirjeldatud menetlust.

4.14. Tehakse kõik järgmised mõõtmised:

4.14.1.

mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise teljestiku suhtes;

4.14.2.

tegelik torsonurk loetakse 3-D H-punkti masina selja kaldenurga mõõturilt, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

4.15. Kui soovitakse 3-D H-punkti masina paigaldamist korrata, peab iste enne seda olema koormamata vähemalt 30 minutit. 3-D H-punkti masinat ei tohi istmele jätta kauemaks, kui on vaja katse sooritamiseks.

4.16. Kui sama istmerea istmeid võib käsitleda sarnastena (nt pinkiste, identsed istmed vms), määratakse igale istmereale ainult üks H-punkt ja üks tegelik torsonurk, milleks asetatakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud 3-D H-punkti masin kogu rea suhtes tüüpilisele kohale. See koht on järgmine:

4.16.1.

esimeses reas juhiiste;

4.16.2.

tagumises reas või ridades välimine iste.

(1) Muudel istmetel kui esiistmed, kus H-punkti ei saa kindlaks määrata kolmemõõtmelise H-punkti seadme või meetodi abil, võib pädeva asutuse äranägemisel aluseks võtta valmistaja poolt määratud R-punkti.

(2) Kaldenurk, istme paigalduskõrguse erinevus, pinna tekstuur jne.

1. liide

KOLMEMÕÕTMELISE H-PUNKTIGA SEADME KIRJELDUS (1)

(3-D H-punkti masin)

1. Selja- ja istmepõhjapaneel

Seljapaneel ja istmepõhjapaneel on valmistatud tugevdatud plastikust ja metallist; need jäljendavad inimese torsot ja reisi ning on H-punktis mehaanilise liigendiga ühendatud. Mõõtevarvale, mis on kinnitatud liigendiga H-punkti, kinnitatakse tegeliku torsonurga mõõtmiseks nurgamõõtur. Istmepõhjapaneeli külge kinnitatud seadistatava reietalaga määratakse reite keskjoon ja seda kasutatakse puusanurgamõõturi nulljoonena.

2. Kere- ja jalaosad

Sääreosad on istmepõhjapaneeli koostuga ühendatud põlvi ühendava T-tala kohal, mis on reguleeritava reietala laienduseks külgsuunas. Sääreosadele on põlvede nurga mõõtmiseks kinnitatud nurgamõõturid. Kinga- ja jalalabakoostud kalibreeritakse jalalaba nurga mõõtmiseks. Masin orienteeritakse ruumis kahe loodi abil. Kereosa raskused asetatakse vastavatesse raskuskeskmetesse, nii et istmele avaldub 76 kg kaaluvale mehele vastav koormus. Tuleb veenduda, et 3-D H-punkti masina kõik liigendid liiguvad vabalt ilma märgatava hõõrdumiseta.

Joonis 1

3-D H-punkti masina osade nimetused

Joonis 2

3-D H-punkti masina osade mõõtmed ja koormuse jaotus

(1) 3-D H-seadme ehituse kohta saab lähemat teavet aadressil: Society of Automotive Engineers (SAE), 400 Commonwealth Drive, Warrendale, Pennsylvania 15096, United States of America. Masin vastab standardis ISO 6549:1980 kirjeldatule.

2. liide

KOLMEMÕÕTMELINE TELJESTIK

Kolmemõõtmeline teljestik on määratud kolme ristuva tasapinnaga, mille on kindlaks määranud sõiduki valmistaja (vt joonis) (1).

Sõiduki mõõteasendi määramiseks paigutatakse sõiduk toetuspinnale, nii et koordinaatmärkide asukohad vastavad valmistaja antud väärtustele.

R-punkti ja H-punkti koordinaadid määratakse sõiduki valmistaja antud koordinaatmärkide suhtes.

(1) Teljestik vastab standardile ISO 4130:1978.

5. LISA

ISTEKOHTI KÄSITLEVAD VÕRDLUSANDMED

1. Võrdlusandmete kodeerimine

Võrdlusandmed esitatakse järjest iga istekoha kohta. Istekohad tähistatakse kahekohalise koodiga. Esimesel kohal on araabia number, mis tähistab istmerida loendatuna sõiduki esiosast tagaosa suunas. Teisel kohal on suurtäht, mis tähistab istekoha paigutust reas sõidusuunas vaadatuna; kasutatakse järgmisi tähti:

L	=	vasak;
C	=	keskmine;
R	=	parem.

2. Sõiduki mõõteasendi kirjeldus

2.1. Koordinaatmärkide asukohad

X …

Y …

Z …

3. Võrdlusandmete nimekiri

3.1. Istekoht: …

3.1.1. R-punkti koordinaadid

X …

Y …

Z …

3.1.2. Kavandatud torsonurk: …

3.1.3. Istme reguleerimise spetsifikatsioonid (1)

horisontaalselt: …

vertikaalselt: …

kaldenurga suhtes: …

torsonurga suhtes: …

Märkus: muude istekohtade võrdlusandmed loetletakse punktides 3.2, 3.3 jne.

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

20.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 304/47

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepe

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA KOMISJON (edaspidi „institutsioonid”),

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artiklit 295, ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi „aluslepingud”);

võttes arvesse institutsioonidevahelisi kokkuleppeid ja institutsioonidevahelisi suhteid reguleerivaid tekste;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, (1) eriti selle artikleid 105, 106 ja 127 ning VIII ja XIV lisa;

võttes arvesse komisjoni valitud presidendi 15. septembril 2009 ja 9. veebruaril 2010 esitatud poliitilisi suuniseid ja tehtud asjakohaseid avaldusi ning komisjoni liikmete kandidaatide avaldusi, mille nad tegid kuulamiste ajal parlamendikomisjonides,

A.	arvestades, et Lissaboni leping tugevdab liidu otsustusprotsessi demokraatlikku õiguspärasust;

B.	arvestades, et institutsioonid peavad liidu õiguse tõhusat ülevõtmist ja rakendamist väga tähtsaks;

C.	arvestades, et käesolev raamkokkulepe ei mõjuta parlamendi, komisjoni ega liidu ühegi muu institutsiooni ega organi volitusi ega õigusi, vaid püüab tagada nende õiguste võimalikult tõhusa ja läbipaistva teostamise;

D.	arvestades, et käesolevat raamkokkulepet tuleks tõlgendada kooskõlas aluslepingutega loodud institutsioonilise raamistikuga;

E.	arvestades, et komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse aluslepingutega parlamendile ja nõukogule antud ülesandeid, eelkõige pidades silmas punktis 9 kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtet;

F.	arvestades, et on vajalik ajakohastada 2005. aasta mais sõlmitud raamkokkulepe (2) ja asendada see järgmise tekstiga,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

I. KOHALDAMISALA

Parlamendi ja komisjoni uue eripartnerluse paremaks kajastamiseks lepivad institutsioonid kokku järgmistes meetmetes, et tugevdada komisjoni poliitilist vastutust ja õiguspärasust, laiendada konstruktiivset dialoogi, parandada teabe vahetamist institutsioonide vahel ning koostööd menetluste ja planeerimise alal.

Samuti lepivad nad kokku konkreetsetes sätetes:

—	komisjoni kohtumiste kohta riiklike ekspertidega vastavalt I lisas sätestatule;

—	konfidentsiaalse teabe edastamise kohta parlamendile vastavalt II lisas sätestatule;

—	rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise kohta vastavalt III lisas sätestatule ning

—	komisjoni tööprogrammi ajakava kohta vastavalt IV lisas sätestatule.

II. POLIITILINE VASTUTUS

Pärast Euroopa Ülemkogu poolt kandidaadiks ülesseadmist esitab komisjoni presidendi kandidaat parlamendile oma ametiaja poliitilised suunised, et parlamendiga oleks võimalik enne kandidaadi valimise hääletust olemasoleva teabe põhjal arvamusi vahetada.

Parlament võtab kodukorra artikli 106 kohaselt komisjoni ametisseastuva presidendiga ühendust aegsasti enne uue komisjoni ametissenimetamisele nõusoleku andmise menetluse algust. Parlament võtab arvesse ametisseastuva presidendi märkusi.

Komisjoni liikme kandidaadid tagavad kogu asjaomase teabe avalikustamise vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 245 sätestatud sõltumatuse kohustusele.

Menetlused viiakse läbi viisil, mis tagab kogu ametisseastuva komisjoni avatud, õiglase ja järjepideva hindamise.

Komisjoni iga liige võtab poliitilise vastutuse tegevuse eest oma vastutusalas, ilma et see piiraks komisjoni kollegiaalsuse põhimõtet.

Komisjoni president vastutab täielikult sellise võimaliku huvide konflikti kindlakstegemise eest, mille tõttu komisjoni liige ei ole võimeline oma ülesandeid täitma.

Samuti vastutab komisjoni president järgnevate sellises olukorras võetavate meetmete eest ja teavitab viivitamata kirjalikult parlamendi presidenti.

Komisjoni liikmete osalemist valimiskampaanias reguleeritakse volinike tegevusjuhendiga.

Komisjoni liikmed, kes osalevad Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadina aktiivselt valimiskampaanias, peaksid võtma palgata valimispuhkust alates viimase valimiste-eelse osaistungjärgu lõpust.

Komisjoni president teavitab parlamenti õigeaegselt puhkuse andmise otsusest ning sellest, milline komisjoni liige võtab puhkuse ajaks üle puhkusele mineva voliniku kohustused.

Kui parlament palub komisjoni presidendil avaldada mõnele komisjoni liikmele umbusaldust, siis kaalub president tõsiselt, kas nõuda selle liikme tagasiastumist vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 6. President kas nõuab selle liikme tagasiastumist või selgitab oma sellekohast keeldumist parlamendi ees järgmisel osaistungjärgul.

Kui komisjoni ametiaja jooksul on vaja vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 246 teisele lõigule mõni komisjoni liige asendada, kaalub komisjoni president enne nõukogu otsuse heakskiitmist tõsiselt parlamendiga toimunud konsulteerimise tulemusi.

Parlament tagab, et tema menetlus kulgeb nii kiiresti kui vaja, et komisjoni president saaks enne uue komisjoni liikme ametissenimetamist kaaluda tõsiselt parlamendi arvamust.

Samamoodi kaalub komisjoni president ELi toimimise lepingu artikli 246 kolmanda lõigu kohaselt parlamendi arvamust tõsiselt juhul, kui komisjoni järelejäänud ametiaeg on lühike.

Kui komisjoni president kavatseb ELi toimimise lepingu artikli 248 kohaselt komisjoni liikmete kohustused ametiaja jooksul ümber jaotada, teavitab ta parlamenti asjakohase parlamentaarse konsulteerimise eesmärgil õigeaegselt tehtavatest muudatustest. Presidendi otsus vastutusalad ümber jaotada võib jõustuda kohe.

Kui komisjon esitab ettepaneku volinike tegevusjuhendi läbivaatamiseks seoses huvide konflikti või eetilise käitumisega, küsib ta parlamendi arvamust.

III. KONSTRUKTIIVNE DIALOOG JA TEABEVAHETUS

i) Üldsätted

Komisjon tagab, et ta kohaldab parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige seoses juurdepääsuga koosolekutele ning dokumentide ja muu teabe edastamisega, eriti õigusloome- ja eelarveküsimustes.

10.

Komisjon võtab oma pädevuse piires meetmeid parlamendi paremaks kaasamiseks, et võtta võimalikult suures ulatuses arvesse parlamendi seisukohti ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

11.

Parlamendi ja komisjoni eripartnerlust rakendatakse järgmiselt:

—	komisjoni president osaleb parlamendi palvel esimeeste konverentsil vähemalt kaks korda aastas, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi;

—	komisjoni president arutab parlamendi presidendiga korrapäraselt tähtsamaid horisontaalseid küsimusi ja peamisi õigusakti ettepanekuid. See dialoog peaks hõlmama ka parlamendi presidendi kutsumist osalema volinike kolleegiumi koosolekutel;

—

komisjoni president või institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav asepresident kutsutakse osalema esimeeste konverentsil või komisjonide esimeeste konverentsil, kui arutatakse täiskogu istungite päevakorra koostamise, parlamendi ja komisjoni suhete või õigusloome või eelarvega seotud konkreetseid küsimusi;

—	igal aastal toimuvad kohtumised esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsi ning volinike kolleegiumi vahel, et arutada asjakohaseid küsimusi, sealhulgas komisjoni tööprogrammi koostamist ja rakendamist;

—

esimeeste konverents ja komisjonide esimeeste konverents teavitavad komisjoni õigel ajal institutsioonidevahelise mõõtmega arutelude tulemustest. Parlament teavitab komisjoni ka täielikult ja korrapäraselt selliste koosolekute tulemustest, millel käsitletakse osaistungjärkude ettevalmistamist, võttes arvesse komisjoni seisukohti. See ei piira punkti 45 kohaldamist;

—	institutsioonide peasekretärid kohtuvad korrapäraselt, et tagada asjakohase teabe regulaarne vahetus kahe institutsiooni vahel.

12.

Iga komisjoni liige tagab korrapärase ja otsese teabevahetuse komisjoni liikme ja asjaomase parlamendikomisjoni esimehe vahel.

13.

Komisjon ei avalikusta ühtki õigusakti ettepanekut ega ühtki olulist algatust või otsust parlamenti sellest eelnevalt kirjalikult teavitamata.

Komisjoni tööprogrammi alusel määravad institutsioonid ühisel kokkuleppel eelnevalt kindlaks olulised algatused, mida tutvustatakse parlamendi täiskogu istungil. Komisjon tutvustab neid algatusi reeglina kõigepealt täiskogu istungil ja alles pärast seda üldsusele.

Samamoodi määravad nad kindlaks ettepanekud ja algatused, mille kohta esitatakse teave esimeeste konverentsil või mis edastatakse asjakohasel viisil asjaomasele parlamendikomisjonile või selle esimehele.

Need otsused võetakse vastu institutsioonide vahel punktis 11 ette nähtud regulaarse dialoogi käigus ning neid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes igati arvesse võimalikke poliitilisi arenguid.

14.

Kui komisjoni sisedokumenti, millest parlamenti ei ole vastavalt käesolevale raamkokkuleppele teavitatud, levitatakse väljaspool institutsioone, võib parlamendi president nõuda, et asjaomane dokument edastataks viivitamata parlamendile, et teatada sellest igale parlamendiliikmele, kes seda nõuab.

15.

Komisjon esitab täieliku teabe ja dokumentatsiooni koosolekute kohta, mis ta on pidanud riiklike ekspertidega liidu õigusakte, sealhulgas mittesiduvaid õigusakte ja delegeeritud õigusakte ette valmistades ja rakendades. Komisjon võib kutsuda nendele koosolekutele ka parlamendi eksperte, kui parlament seda soovib.

Vastavad sätted on sätestatud I lisas.

16.

Kolme kuu jooksul pärast parlamendi resolutsiooni vastuvõtmist esitab komisjon parlamendile kirjaliku teabe meetmete kohta, mida on võetud vastuseks konkreetsetele parlamendi resolutsioonides esitatud nõudmistele, sealhulgas juhtudel, kui komisjon ei ole saanud parlamendi seisukohti järgida. Seda ajavahemikku võib lühendada, kui taotlus on kiireloomuline. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, kui taotlus eeldab põhjalikumat tööd ja see on nõuetekohaselt põhjendatud. Parlament tagab, et teavet levitatakse laialdaselt institutsiooni sees.

Parlament püüab vältida suuliselt või kirjalikult vastatavate küsimuste esitamist teemadel, mille kohta komisjon on juba teatanud parlamendile oma seisukoha kirjalikus järelteatises.

Komisjon kohustub andma aru kõikide ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel ettepaneku esitamist käsitlevate taotluste (õigusloomega seotud algatusraport) konkreetsete järelmeetmete kohta kolme kuu jooksul alates vastava resolutsiooni vastuvõtmisest täiskogus. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast taotluse esitamist või lisab selle oma järgmise aasta tööprogrammi. Kui komisjon ei esita ettepanekut, põhjendab ta seda üksikasjalikult parlamendile.

Komisjon võtab ka kohustuse teha tihedat ja varast koostööd parlamendiga kõigi kodanikualgatuse teel esitatud õigusloomealgatuste taotluste korral.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse puhul kohaldatakse punktis 31 toodud erisätteid.

17.

Kui õigusaktidega seotud algatused, soovitused või taotlused esitatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 289 lõikele 4, teatab komisjon parlamendile taotluse korral oma seisukoha nende ettepanekute suhtes asjaomase parlamendikomisjoni ees.

18.

Institutsioonid lepivad kokku teha koostööd riikide parlamentidega suhtlemise valdkonnas.

Parlament ja komisjon teevad koostööd, et rakendada ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Nimetatud koostöö hõlmab kokkuleppeid, mis käsitlevad riikide parlamentide poolt esitatud põhjendatud arvamuste vajaduse korral tõlkimist.

Kui ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 artiklis 7 nimetatud piirmäärad on saavutatud, esitab komisjon riikide parlamentide esitatud kõigi põhjendatud arvamuste tõlked koos oma seisukohaga.

19.

Komisjon edastab parlamendile nimekirja eksperdirühmadest, mis on moodustatud, et abistada komisjoni tema algatusõiguse teostamisel. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja see avalikustatakse.

Selles raamistikus teavitab komisjon sobilikul viisil pädevat parlamendikomisjoni tema esimehe konkreetsel ja põhjendatud nõudmisel selliste rühmade tegevusest ja koosseisust.

20.

Asjakohaste mehhanismide kaudu peavad institutsioonid konstruktiivset dialoogi olulistes haldusküsimustes, eelkõige küsimustes, mis mõjutavad otseselt parlamendi haldust.

21.

Parlament küsib komisjoni arvamust, kui ta teeb ettepaneku oma kodukorra nende punktide muutmiseks, mis käsitlevad suhteid komisjoniga.

22.

Kui vastavalt käesolevale raamkokkuleppele edastatav teave on konfidentsiaalne, kohaldatakse II lisa sätteid.

ii) Rahvusvahelised lepingud ja laienemine

23.

Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult rahvusvahelisi lepinguid käsitlevate läbirääkimiste ja nende sõlmimise kõikidel etappidel, kaasa arvatud läbirääkimisjuhiste kindlaksmääramisest. Komisjon tegutseb viisil, mis tagab komisjoni ELi toimimise lepingu artiklist 218 tulenevate kohustuste igakülgse täitmise ja võtab arvesse iga institutsiooni rolli vastavalt ELi lepingu artikli 13 lõikele 2.

Komisjon kohaldab III lisas sätestatud korda.

24.

Punktis 23 osutatud teave esitatakse parlamendile piisavalt vara, et võimaldada tal vajaduse korral oma seisukohta väljendada ning et võimaldada komisjonil võtta parlamendi seisukohti võimalikult suures ulatuses arvesse. Üldjuhul esitatakse see teave parlamendile vastutava parlamendikomisjoni kaudu ja vajaduse korral täiskogu istungil. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel esitatakse see teave rohkem kui ühele parlamendikomisjonile.

Parlament ja komisjon kohustuvad seadma sisse asjakohased menetlused ja tagatised konfidentsiaalse teabe edastamiseks komisjonilt parlamendile vastavalt II lisa sätetele.

25.

Institutsioonid tunnustavad, et nende erinevate institutsiooniliste ülesannete tõttu esindab komisjon Euroopa Liitu rahvusvahelistel läbirääkimistel, välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul ning muudel aluslepingutes ette nähtud juhtudel.

Kui komisjon esindab liitu rahvusvahelistel konverentsidel, soodustab komisjon parlamendi taotlusel vaatlejastaatusega parlamendiliikmete delegatsiooni lisamist liidu delegatsioonidesse, et ta saaks viivitamatult täielikku teavet konverentsi käigust. Komisjon kohustub parlamendi delegatsiooni vajaduse korral süstemaatiliselt teavitama läbirääkimiste tulemustest.

Parlamendiliikmed ei või nendel läbirääkimistel otseselt osaleda. Komisjon võib anda neile vaatlejastaatuse õiguslike, tehniliste ja diplomaatiliste võimaluste kohaselt. Keeldumise korral teavitab komisjon parlamenti selle põhjustest.

Lisaks sellele hõlbustab komisjon parlamendiliikmete osalemist vaatlejatena kõigil komisjoni pädevusse kuuluvatel asjakohastel koosolekutel enne ja pärast läbirääkimisistungeid.

26.

Samadel tingimustel teavitab komisjon parlamenti süstemaatiliselt mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega, milles liit on üks lepinguosaline, loodud organite koosolekutest ja hõlbustab parlamendi liikmete osalemist liidu delegatsioonidesse kuuluvate vaatlejatena nendel koosolekutel, kui nendes organites tehakse parlamendi heakskiitu nõudvaid otsuseid või otsuseid, mille rakendamine võib eeldada õigusaktide vastuvõtmist seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

27.

Komisjon annab ka rahvusvahelistele konverentsidele saadetavasse liidu delegatsiooni kuuluvale parlamendi delegatsioonile nendel juhtudel juurdepääsu kõigile liidu delegatsiooni vahenditele vastavalt institutsioonidevahelise hea koostöö üldpõhimõttele ja võttes arvesse kättesaadavat logistikat.

Parlamendi president saadab hiljemalt neli nädalat enne konverentsi algust komisjoni presidendile ettepaneku parlamendi delegatsiooni lisamiseks liidu delegatsiooni, nimetades parlamendi delegatsiooni juhi ja delegatsiooni kuuluvate parlamendiliikmete arvu. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tähtaega erandkorras lühendada.

Parlamendi delegatsiooni kuuluvate parlamendiliikmete ja abitöötajate arv on proportsionaalne liidu delegatsiooni üldsuurusega.

28.

Komisjon hoiab parlamenti igati kursis ühinemisläbirääkimiste käiguga ning eelkõige põhiaspektide ja arengutega, et võimaldada parlamendil õigeaegselt asjaomaste menetluste kaudu oma seisukohti väljendada.

29.

Kui parlament võtab punktis 28 osutatud küsimustes vastu soovituse vastavalt kodukorra artikli 90 lõikele 4 ja kui komisjon otsustab mõjuvatel põhjustel, et ta ei saa sellist soovitust toetada, selgitab ta põhjuseid parlamendi ees täiskogu istungil või asjaomase parlamendikomisjoni järgmisel koosolekul.

iii) Eelarve täitmine

30.

Enne kui komisjon annab rahastajate kohtumisel uusi finantskohustusi kaasa toovaid ja eelarvepädevate institutsioonide nõusolekut nõudvaid finantslubadusi, teavitab ta eelarvepädevaid institutsioone ja vaatab läbi nende märkused.

31.

Seoses ELi toimimise lepingu artiklis 319 käsitletud eelarve täitmise iga-aastase heakskiitmisega edastab komisjon kõnealuse aasta eelarve täitmise kontrollimiseks kogu vajaliku teabe, mida vastavalt parlamendi kodukorra VII lisale eelarve täitmise heakskiitmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni esimees komisjonilt sellel eesmärgil nõuab.

Kui ilmnevad uued aspektid seoses eelmiste aastatega, mille kohta heakskiit on juba antud, edastab komisjon kogu vajaliku teabe asja kohta, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus.

iv) Suhted reguleerivate ametitega

32.

Reguleerivate ametite tegevdirektori koha kandidaadid peaksid osalema kuulamistel parlamendikomisjonides.

Lisaks sellele püüavad komisjon ja parlament jõuda 2009. aasta märtsis loodud detsentraliseeritud asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma arutelude raames ühise lähenemisviisini, mis käsitleb asutuste rolli ja asendit liidu institutsioonilisel maastikul, ning ühiste suunisteni, mis käsitlevad nende loomist, struktuuri ja tegevust ning finants-, eelarve-, kontrolli- ja juhtimisküsimusi.

IV. KOOSTÖÖ SEADUSANDLIKE MENETLUSTE JA KAVANDAMISE ALAL

i) Komisjoni tööprogramm ja Euroopa Liidu programmide koostamine

33.

Komisjon algatab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, et saavutada institutsioonidevahelised kokkulepped.

34.

Komisjon esitab igal aastal oma tööprogrammi.

35.

Institutsioonid teevad koostööd vastavalt IV lisas sätestatud ajakavale.

Komisjon võtab arvesse parlamendi prioriteete.

Komisjon esitab piisavad üksikasjad selle kohta, mis on tema tööprogrammi igas punktis ette nähtud.

36.

Kui komisjon ei suuda esitada mõnda kõnealuse aasta tööprogrammis ettenähtud ettepanekut või ei järgi oma tööprogrammi, esitab ta selle kohta selgituse. Institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav komisjoni asepresident kohustub komisjonide esimeeste konverentsil korrapäraselt aru andma, andes ülevaate komisjoni tööprogrammi poliitilisest rakendamisest kõnealusel aastal.

ii) Õigusaktide vastuvõtmise menetlused

37.

Komisjon kohustub hoolega läbi vaatama parlamendis vastu võetud õigusakti ettepaneku muudatusi, et võtta neid võimalikus muudetud ettepanekus arvesse.

Esitades oma arvamuse parlamendi muudatuste kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 294, kohustub komisjon võimalikult suurel määral arvestama teisel lugemisel vastu võetud muudatusi; kui ta otsustab mõjuvatel põhjustel ja pärast kolleegiumis arutamist selliseid muudatusi mitte vastu võtta või toetada, selgitab ta parlamendi ees oma otsust ja igal juhul oma arvamuses parlamendi muudatuste kohta, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 294 lõike 7 punktis c.

38.

Parlament võtab endale kohustuse arutades algatust, mille on esitanud vähemalt üks neljandik liikmesriikidest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 76, mitte võtta vastu raportit vastutavas komisjonis enne, kui komisjon on esitanud algatuse kohta oma arvamuse.

Komisjon kohustub esitama oma arvamuse sellise algatuse kohta kümne nädala jooksul pärast algatuse esitamist.

39.

Enne kui komisjon võtab tagasi ettepaneku, mille kohta parlament on juba võtnud seisukoha esimesel lugemisel, esitab ta selle kohta aegsasti üksikasjaliku selgituse.

Komisjon vaatab oma ametiaja alguses läbi kõik menetluses olevad ettepanekud, et need poliitiliselt kinnitada või tagasi võtta, võttes nõuetekohaselt arvesse parlamendi seisukohti.

40.

Parlamendiga konsulteerimist nõudvate eriliste seadusandlike ja muude menetluste, näiteks ELi toimimise lepingu artiklis 148 sätestatud menetluse puhul toimib komisjon järgmiselt:

i)	võtab meetmeid parlamendi paremaks kaasamiseks, et parlamendi seisukohti saaks arvesse võtta nii palju kui võimalik ja eelkõige tagada, et parlamendil on piisavalt aega komisjoni ettepanekut kaaluda;

ii)

tagab, et nõukogu organitele meenutatakse õigeaegselt, et nad ei sõlmiks ettepanekute suhtes poliitilist kokkulepet enne, kui parlament on oma arvamuse vastu võtnud. Komisjon palub lõpetada arutelu ministrite tasemel pärast seda, kui nõukogu liikmetele on antud mõistlikult aega parlamendi arvamuse läbivaatamiseks;

iii)

tagab, et nõukogu järgib Euroopa Liidu Kohtu poolt väljatöötatud eeskirju, mille kohaselt tuleb parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu teeb komisjoni ettepanekusse olulisi muudatusi. Komisjon teatab parlamendile kõigist nõukogule esitatud meeldetuletustest vajaduse kohta uuesti konsulteerida;

iv)	kohustub vajaduse korral parlamendis tagasi lükatud õigusakti ettepaneku tagasi võtma. Kui mõjuvatel põhjustel ja pärast kolleegiumis arutamist otsustab komisjon oma ettepaneku juurde jääda, selgitab ta parlamendi ees tehtavas avalduses selle otsuse põhjuseid.

41.

Õigusloome kavandamise parandamiseks kohustub parlament toimima järgmiselt:

i)	kavandama oma päevakorra õigusloomega seotud osi, viies need kooskõlla komisjoni kehtiva tööprogrammiga ja selle programmi kohta vastu võetud resolutsioonidega, et eelkõige parandada prioriteetsete arutelude kavandamist;

ii)	kui see tuleb menetlusele kasuks, pidama seadusandliku tavamenetluse puhul esimesel lugemisel oma seisukohta vastu võttes ja nõuandemenetluse puhul oma arvamust vastu võttes kinni mõistlikest tähtaegadest;

iii)	võimaluse korral nimetama tulevaste ettepanekute jaoks raportöörid niipea, kui komisjoni tööprogramm on vastu võetud;

iv)	kaaluma absoluutses eelisjärjekorras uuesti konsulteerimise taotlusi, tingimusel et talle on edastatud kogu vajalik teave.

iii) Parema õigusloomega seotud küsimused

42.

Komisjon tagab, et mõju hindamised viiakse läbi tema vastutusel läbipaistva menetluse teel, mis tagab sõltumatu hindamise. Mõju hindamise tulemused avaldatakse õigeaegselt, võttes arvesse mitmeid eri stsenaariume, sealhulgas „mitte midagi muuta” võimalust, ning esitatakse üldiselt asjaomasele parlamendikomisjonile ELi toimimise lepingu protokollide nr 1 ja 2 kohase liikmesriikide parlamentidega konsulteerimise perioodi jooksul.

43.

Valdkondades, milles parlament on tavaliselt õigusloomesse kaasatud, kohaldab komisjon mittesiduvaid õigusakte siis, kui see on asjakohane, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast seda, kui parlament on saanud oma seisukohta avaldada. Komisjon esitab parlamendile üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas tema seisukohti on ettepaneku vastuvõtmisel arvesse võetud.

44.

Et tagada liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise parem järelevalve, püüavad komisjon ja parlament ülevõtmiseks kehtestada kohustuslikud vastavustabelid ning siduvad tähtajad, mis direktiivide puhul ei tohiks tavaliselt ületada kahte aastat.

Lisaks eriaruannetele ja aastaaruandele liidu õiguse kohaldamise kohta teeb komisjon parlamendile kättesaadavaks kokkuvõtliku teabe kõikidest rikkumismenetlustest alates ametliku teatamise kirjast, sealhulgas kui parlament soovib, siis iga juhtumi kohta eraldi, ja järgides konfidentsiaalsusnõudeid, eelkõige Euroopa Liidu Kohtu poolt tunnustatud konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid rikkumismenetlustega seotud küsimustes.

V. KOMISJONI OSALEMINE PARLAMENDI MENETLUSTES

45.

Kui komisjonil palutakse kohal olla, peab ta kohalolekut parlamendi täiskogu istungitel või muude organite koosolekutel teiste samal ajal toimuvate ürituste või esitatud kutsete suhtes prioriteetseks.

Komisjon püüab eelkõige tagada, et komisjoni liikmed on alati kohal täiskogu istungitel, kus arutatakse nende vastutusalasse kuuluvaid päevakorrapunkte, kui parlament seda palub. See kehtib esialgsete päevakorra projektide suhtes, mille esimeeste konverents eelneval osaistungjärgul kinnitas.

Parlament püüab reeglina tagada, et osaistungjärgu päevakorrapunkte, mis kuuluvad komisjoni liikme vastutusalasse, arutatakse koos.

46.

Parlamendi taotlusel nähakse ette regulaarselt toimuv infotund komisjoni presidendiga. Infotund koosneb kahes osast: esimene osa koosneb spontaansest teabe vahetamisest fraktsioonide juhtide või nende esindajate vahel; teine osa on pühendatud poliitilisele teemale, mis on eelnevalt kokku lepitud hiljemalt vastavale osaistungjärgule eelneva nädala neljapäeval, kuid küsimusi ei valmistata ette.

Lisaks võetakse praeguse infotunni ümberkujundamise eesmärgil kasutusele infotund komisjoni liikmetega, sealhulgas välissuhete eest vastutava komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga, järgides komisjoni presidendiga peetava infotunni mudelit. Infotunnis käsitletakse komisjoni vastava liikme vastutusala.

47.

Komisjoni liikmed kuulatakse nende taotlusel ära.

Institutsioonid lepivad kokku institutsioonide vahel kõneaja eraldamise üldeeskirjades, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 230 kohaldamist.

Institutsioonid lepivad kokku, et nende soovituslikust kõneaja eraldamisest tuleks kinni pidada.

48.

Selleks et tagada komisjoni liikmete kohalolu, kohustub parlament tegema oma parima, et järgida oma lõplikke päevakorra projekte.

Kui parlament muudab oma lõplikku päevakorra projekti või kui ta paigutab punkte päevakorras osaistungjärgu piires ümber, teatab parlament sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teeb kõik, mis võimalik, et tagada vastutava komisjoni liikme kohalolu.

49.

Komisjon võib teha ettepaneku lisada päevakorda punkte hiljemalt esimeeste konverentsi kohtumisel, kus otsustatakse istungi lõpliku päevakorra projekt. Parlament võtab selliseid ettepanekuid täielikult arvesse.

50.

Parlamendikomisjonid püüavad järgida oma päevakorra projekti ja päevakorda.

Iga kord, kui parlamendikomisjon oma päevakorra projekti või päevakorda muudab, teatatakse sellest viivitamata komisjonile. Parlamendikomisjonid püüavad eriti järgida mõistlikke tähtaegu, mis võimaldavad komisjoni liikmetel nende koosolekutel kohal olla.

Kui komisjoni liikme kohalolekut parlamendikomisjoni koosolekul selgesõnaliselt ei nõuta, tagab komisjon, et teda esindab sobiliku tasandi pädev ametnik.

Parlamendikomisjonid püüavad oma tegevust koordineerida, vältida samal teemal üheaegselt peetavaid koosolekuid ning hoiduda päevakorrast kõrvalekaldumisest, et komisjon saaks tagada piisava esindatuse taseme.

Kui komisjoni ettepanekut käsitleva parlamendikomisjoni koosolekul palutakse osaleda kõrge taseme ametnikul (peadirektor või direktor), võib komisjoni esindaja aruteludes sõna võtta.

VI. LÕPPSÄTTED

51.

Komisjon kinnitab oma kohustust vaadata võimalikult kiiresti läbi õigusaktid, mida ei kohandatud kontrolliga regulatiivmenetlusele enne Lissaboni lepingu jõustumist, et ta saaks hinnata, kas neid vahendeid tuleks kohandada ELi toimimise lepingu artikliga 290 kasutusele võetud delegeeritud õigusaktide süsteemiga.

Lõppeesmärk on saavutada lepingule täielikult vastav delegeeritud aktide ja rakendusaktide järjepidev süsteem, milleni peaks jõudma, hinnates järk-järgult praegu kontrolliga regulatiivmenetluse alla kuuluvate meetmete laadi ja sisu, et kohandada neid õigel ajal ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korraga.

52.

Käesoleva raamkokkuleppe sätted täiendavad paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet, (3) kuid ei mõjuta seda ega piira institutsioonidevahelise kokkuleppe edasist läbivaatamist. Ilma et see piiraks eelseisvaid läbirääkimisi parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel, kohustuvad parlament ja komisjon leppima kokku peamistes muudatustes, mis kavatsetakse esitada eelseisvatel läbirääkimistel paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe Lissaboni lepinguga sätestatud uute sätetega kohandamise üle, võttes arvesse kehtivaid tavasid ja käesolevat raamkokkulepet.

Institutsioonid lepivad kokku ka vajaduses tugevdada praegust institutsioonidevahelist kontaktimehhanismi parema õigusloome osas poliitilisel ja tehnilisel tasandil, et tagada tulemuslik institutsioonidevaheline koostöö parlamendi, komisjoni ning nõukogu vahel.

53.

Komisjon kohustub algatama kiiresti liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, et saavutada institutsioonidevahelised kokkulepped ELi lepingu artikli 17 kohaselt.

Komisjoni tööprogramm on komisjoni panus liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamisse. Kui komisjon on tööprogrammi vastu võtnud, tuleks korraldada parlamendi, nõukogu ja komisjoni kolmepoolne kohtumine, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele liidu programmide koostamises.

Sellega seoses ja niipea, kui parlament, nõukogu ja komisjon on jõudnud kokkuleppele liidu programmide koostamises, vaatavad parlament ja komisjon läbi käesoleva raamkokkuleppe programmide koostamist käsitlevad sätted.

Parlament ja komisjon kutsuvad nõukogu üles alustama nii kiiresti kui võimalik arutelusid ELi lepingu artiklis 17 sätestatud liidu programmide koostamise üle.

54.

Institutsioonid hindavad perioodiliselt käesoleva raamkokkuleppe ja selle lisade praktilist rakendamist. Hindamine viiakse läbi 2011. aasta lõpuks, võttes arvesse praktilist kogemust.

Strasbourg, 20. oktoober 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Euroopa Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 44, 15.2.2005, lk 1.

(2) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 125.

(3) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

I LISA

Komisjoni kohtumised riiklike ekspertidega

Käesolevas lisas sätestatakse raamkokkuleppe punkti 15 rakendamise üksikasjalikud sätted.

1. Kohaldamisala

Raamkokkuleppe punkti 15 sätteid kohaldatakse järgmiste kohtumiste suhtes:

1)	komisjoni koosolekud, mis toimuvad komisjoni asutatud eksperdirühmade raames, kuhu kutsutakse ametiasutusi kõikidest liikmesriikidest, kui need on seotud liidu õigusaktide, sealhulgas mittesiduvate ja delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja rakendamisega;

2)	komisjoni erakorralised koosolekud, kuhu kutsutakse riiklikke eksperte kõikidest liikmesriikidest, kui need on seotud liidu õigusaktide, sealhulgas mittesiduvate ja delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja rakendamisega.

Komiteemenetluse komiteede koosolekud ei kuulu käesoleva lisa sätete kohaldamisalasse, ilma et see piiraks praegust ja tulevast erikorda seoses parlamendile antava teabega komisjoni rakendusvolituste kasutamise kohta (1).

2. Parlamendile esitatav teave

Komisjon kohustub saatma parlamendile samad eespool nimetatud kohtumiste dokumendid, mis ta saadab liikmesriikide ametiasutustele. Komisjon saadab need dokumendid, kaasa arvatud päevakorrad, parlamendi toimivasse postkasti samal ajal, kui need saadetakse riiklikele ekspertidele.

3. Parlamendi ekspertide kutsumine kohtumistele

Parlamendi taotlusel võib komisjon otsustada paluda parlamendil saata oma eksperdid osalema 1. punktis määratletud komisjoni kohtumistel riiklike ekspertidega.

(1) Euroopa Parlamendile antav teave komiteemenetluse komiteede töö kohta ja parlamendi eelisõigused komiteemenetluse läbiviimises on selgelt määratletud teistes õigusaktides: 1) nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23); 2) parlamendi ja komisjoni vaheline 3. juuni 2008. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe komiteemenetluse kohta ning 3) ELi toimimise lepingu artikli 291 rakendamiseks vajalikud õigusaktid.

II LISA

Konfidentsiaalse teabe edastamine parlamendile

1. Kohaldamisala

1.1.

Käesolev lisa reguleerib punktis 1.2 määratletud konfidentsiaalse teabe edastamist komisjonilt parlamendile ja selle käsitlemist seoses parlamendi õiguste ja pädevuste teostamisega. Institutsioonid tegutsevad kooskõlas vastastikuse siira koostöö kohustustega ning täieliku vastastikuse usalduse vaimus, täites rangelt asjaomaseid aluslepingu sätteid.

1.2.

„Teave” – mis tahes kirjalik või suuline teave, olenemata selle kandjast ja autorist.

1.2.1. „Konfidentsiaalne teave”– „ELi salastatud teave” ja „muu konfidentsiaalne teave”, mida ei ole salastatud.

1.2.2. „ELi salastatud teave”– igasugune teave ja materjal, mis on liigitatud kui „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET”, „SECRET UE”, „CONFIDENTIEL UE” või „RESTREINT UE” või millele on kantud samaväärne riiklik või rahvusvaheline salastatuse kategooria tähistus ning mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada liidu huve või ühte või mitut liikmesriiki, olenemata sellest, kas selline teave on pärit liidust või saadud liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

a) „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET”: kategooria, mida kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme tema liikmesriigi olulisi huve;

b) „SECRET UE”: kategooria, mida kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme tema liikmesriigi olulisi huve;

c) „CONFIDENTIEL UE”: kategooria, mida kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada liidu või ühe või mitme tema liikmesriigi olulisi huve;

d) „RESTREINT UE”: kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või mitme tema liikmesriigi huve.

1.2.3. „Muu konfidentsiaalne teave”– igasugune muu konfidentsiaalne teave, kaasa arvatud teave, millele laieneb ametisaladuse hoidmise kohustus ja mida on taotlenud parlament ja/või mille on edastanud komisjon.

1.3.

Komisjon tagab, et parlamendile antakse juurdepääs konfidentsiaalsele teabele vastavalt käesoleva lisa sätetele, kui ta saab mõnelt punktis 1.4 nimetatud parlamendi organilt või ametikandjalt taotluse konfidentsiaalse teabe edastamise kohta. Lisaks võib komisjon edastada parlamendile mis tahes konfidentsiaalse teabe omal algatusel vastavalt käesoleva lisa sätetele.

1.4.

Käesoleva lisaga seoses võivad komisjonilt nõuda konfidentsiaalset teavet järgmised isikud:

—	parlamendi president;

—	asjaomaste parlamendikomisjonide esimehed;

—	juhatus ja esimeeste konverents ning

—	rahvusvahelisest konverentsist osavõtvasse liidu delegatsiooni kuuluva parlamendi delegatsiooni juht.

1.5.

Käesoleva lisa kohaldamisalast jäetakse välja teave rikkumismenetluste ja konkurentsimenetluste kohta, kui nende kohta ei ole tehtud komisjoni lõplikku otsust või Euroopa Liidu Kohtu otsust punktis 1.4 nimetatud parlamendi organi või ametikandja taotluse laekumise kuupäevaks, ja teave, mis käsitleb liidu finantshuvide kaitset. See ei piira raamkokkuleppe punkti 44 ja parlamendi eelarvekontrolli valdkonda kuuluvate õiguste kohaldamist.

1.6.

Käesolevaid sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (üksikasjalike sätete kohta, mis reguleerivad Euroopa Parlamendi uurimisõiguse täitmist) (1) kohaldamist ning komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) (2) asjakohaste sätete kohaldamist.

2. Üldsätted

2.1.

Punktis 1.4 osutatud parlamendi organi või ametikandja taotlusel edastab komisjon sellele parlamendi organile või ametikandjale nõutava kiirusega kogu konfidentsiaalse teabe, mis on vajalik parlamendi eelisõiguste ja pädevuste teostamiseks. Vastavalt oma volitustele ja kohustustele järgivad institutsioonid:

—	põhilisi inimõigusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatuse kaitsele;

—	kohtu- ja distsiplinaarmenetlusi reguleerivaid sätteid;

—	ärisaladuse ja kaubandussuhete kaitset;

—	liidu huvide kaitset, eelkõige seoses avaliku julgeoleku, kaitse, rahvusvaheliste suhete, rahalise stabiilsuse ja finantshuvidega.

Vaidluste korral esitatakse küsimus lahendamiseks institutsioonide presidentidele.

Riigi, institutsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni konfidentsiaalne teave edastatakse ainult tema nõusolekul.

2.2.

ELi salastatud teave edastatakse parlamendile ning parlament käsitleb ja kaitseb seda vastavalt teiste liidu institutsioonide ja eelkõige komisjoni poolt kohaldatavatele ühistele julgeoleku miinimumstandarditele.

Komisjon tagab oma teabe salastamisel asjakohase salastatuse taseme kohaldamise vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja määratlustele ning oma sisekorrale, võttes nõuetekohaselt arvesse parlamendi vajadust pääseda juurde salajastele dokumentidele, et teostada tulemuslikult oma pädevusi ja eelisõigusi.

2.3.

Kui teabe konfidentsiaalsuse või selle asjakohase salastatuse taseme suhtes on kahtlusi või kui selle edastamiseks vastavalt ühele punktis 3.2 osutatud võimalusele on vaja sätestada asjakohane kord, konsulteerivad institutsioonid üksteisega viivitamata enne dokumendi edastamist. Konsulteerimisel esindab parlamenti asjaomase taotluse esitanud parlamendiorgani esimees, vajadusel koos raportööriga, või ametikandja. Komisjoni esindab komisjoni liige, kes vastutab selle valdkonna eest, pärast konsulteerimist julgeolekuküsimuste eest vastutava komisjoniliikmega. Vaidluste korral esitatakse küsimus lahendamiseks institutsioonide presidentidele.

2.4.

Kui punktis 2.3 osutatud menetluse lõpul ei ole kokkuleppele jõutud, palub parlamendi president vastuseks taotluse esitanud parlamendiorgani või ametikandja põhjendatud taotlusele komisjonil edastada nõuetekohaselt osutatud asjakohase tähtaja jooksul kõnealune konfidentsiaalne teave, valides selleks korra käesoleva lisa punktis 3.2 sätestatud võimaluste hulgast. Enne selle tähtaja lõppu teatab komisjon kirjalikult parlamendile oma lõpliku seisukoha. Parlamendile jääb õigus vajaduse korral kohtusse pöörduda.

2.5.

ELi salastatud teabele antakse juurdepääs vastavalt isikute julgeolekukontrolli suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

2.5.1.

Juurdepääsu teabele, mis kuulub salastatuse kategooriatesse „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET”, „SECRET UE” ja „CONFIDENTIAL EU”, võib anda ainult parlamendi ametnikele ja nendele parlamendi fraktsioonide töötajatele, kelle jaoks see on vältimatu, kelle on parlamendiorgan või ametikandja eelnevalt kindlaks määranud kui teadmisvajadusega isikud ja kes on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli.

2.5.2

Seoses parlamendi eelisõiguste ja pädevustega antakse nendele parlamendiliikmetele, kes ei ole läbinud julgeolekukontrolli, juurdepääs dokumentidele, mis kuuluvad salastatuse kategooriasse „CONFIDENTIEL UE”, ühisel kokkuleppel kindlaks määratud tegutsemiskorras, mis hõlmab allkirjastatud kinnitust mitte avaldada kõnealuste dokumentide sisu kolmandatele isikutele.

Juurdepääs salastatuse kategooria „SECRET UE” dokumentidele antakse parlamendiliikmetele, kes on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli.

2.5.3.

Komisjoni toetusel kehtestatakse kord, mis tagab, et parlament saab võimalikult kiiresti kätte julgeolekukontrolli raames vajalikud riigi ametiasutuste töö tulemused.

Taotlusega üheaegselt teatatakse nende isikute kategooria või kategooriad, kellele antakse juurdepääs konfidentsiaalsele teabele.

Enne juurdepääsu andmist kõnealusele teabele instrueeritakse iga isikut teabe konfidentsiaalsustasemes ja sellest tulenevates julgeolekualastes kohustustes.

Seoses käesoleva lisa läbivaatamise ja tulevase julgeolekukorraga, millele osutatakse punktides 4.1 ja 4.2, vaadatakse julgeolekukontrolli läbimine uuesti läbi.

3. Konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu ja selle käsitlemise kord

3.1.

Kooskõlas punktis 2.3 ja vajaduse korral punktis 2.4 sätestatud menetlustega edastatav konfidentsiaalne teave tehakse kättesaadavaks komisjoni presidendi või liikme vastutusel taotluse esitanud parlamendiorganile või ametikandjale järgmistel tingimustel.

Parlament ja komisjon tagavad konfidentsiaalse teabe registreerimise ja jälgitavuse.

Salastatuse kategooriasse „CONFIDENTIEL UE” ja „SECRET UE” kuuluv ELi salastatud teave edastatakse komisjoni peasekretariaadi keskregistrist vastavale pädevale parlamendi teenistusele, kes vastutab selle kokkulepitud korras kättesaadavaks tegemise eest taotluse esitanud parlamendiorganile või ametikandjale.

Salastatuse kategooriasse „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET” kuuluva ELi salastatud teabe edastamise suhtes kohaldatakse täiendavat korda, milles lepivad kokku komisjon ning taotluse esitanud parlamendiorgan või ametikandja ja mille eesmärk on tagada niisuguse salastatusega samaulatuslik kaitsetase.

3.2.

Ilma et see piiraks punktide 2.2 ja 2.4 ning punktis 4.1 osutatud tulevase julgeolekukorra sätete kohaldamist, sätestatakse juurdepääs ja teabe konfidentsiaalsuse säilitamise kord ühisel kokkuleppel enne teabe edastamist. Asjaomase poliitikavaldkonna eest vastutava komisjoniliikme ja taotluse esitanud asjaomase parlamendiorgani (mida esindab selle esimees) või ametikandja ühise kokkuleppega sätestatakse ühe punktides 3.2.1 ja 3.2.2. sätestatud võimaluse valimine, et tagada asjakohane konfidentsiaalsuse tase.

3.2.1.

Seoses konfidentsiaalset teavet saavate isikutega tuleks sätestada üks järgmistest võimalustest:

—	absoluutselt erandlikel põhjustel õigustatud juhtudel ainult parlamendi president;

—	juhatus ja/või esimeeste konverents;

—	asjaomase parlamendikomisjoni esimees ja raportöör;

—	kõik asjaomase parlamendikomisjoni liikmed (täis- ja asendusliikmed);

—	kõik parlamendi liikmed.

Kõnealust konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ega edastada ühelegi teisele isikule ilma komisjoni nõusolekuta.

3.2.2.

Seoses konfidentsiaalse teabe käsitlemise korraga tuleks sätestada järgmised võimalused:

a)	tutvuda dokumentidega turvalises lugemissaalis, kui teabe salastatuse kategooriaks on määratud „CONFIDENTIEL UE” või rangem kategooria;

korraldada kinnine koosolek, millest võtavad osa ainult juhatuse liikmed, esimeeste konverentsi liikmed või pädeva parlamendikomisjoni täis- ja asendusliikmed ning parlamendi ametnikud ja need parlamendi fraktsioonide töötajad, kelle on koosoleku juhataja eelnevalt kindlaks määranud kui teadmisvajadusega isikud, kelle kohalolek on vältimatu ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli, võttes arvesse järgmisi tingimusi:

—	dokumendid võivad olla nummerdatud, need võib koosoleku alguses välja jagada ja selle lõppedes taas kokku koguda. Märkmete ja fotokoopiate tegemine nendest dokumentidest on keelatud;

—	koosoleku protokollis ei mainita salajase küsimuse arutelu.

Enne edastamist võib dokumentidelt eemaldada kõik isikuandmed.

Parlamendi teabesaajatele suuliselt edastatava konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse samaväärset kaitsetaset nagu kirjaliku konfidentsiaalse teabe suhtes. See võib hõlmata kõnealuse teabe saaja kinnitust mitte avaldada selle sisu kolmandatele isikutele.

3.2.3

Kui kirjaliku teabega tuleb tutvuda turvalises lugemissaalis, tagab parlament, et järgmised nõuded on täidetud:

—	konfidentsiaalse teabe turvaline säilitamissüsteem;

—	turvaline lugemissaal ilma koopiamasinate, telefonide, fakside, skannerite või muude dokumentide paljundamiseks või edastamiseks ette nähtud tehniliste seadmeteta jms;

—	turvasätted, mis reguleerivad juurdepääsu lugemissaalile, sealhulgas juurdepääsuregistrisse allkirja andmise nõue ja kinnitus mitte levitada läbi vaadatud konfidentsiaalset teavet.

3.2.4.

Ülaltoodu ei välista muu institutsioonide vahel kokkulepitud korra kohaldamist.

3.3.

Selle korra rikkumisel kohaldatakse parlamendiliikmete suhtes parlamendi kodukorra VIII lisas sätestatud sanktsioone käsitlevaid sätteid ning parlamendi ametnike ja teiste töötajate suhtes personalieeskirjade (3) artikli 86 või Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 49 asjakohaseid sätteid.

4. Lõppsätted

4.1.

Komisjon ja parlament võtavad kõik käesoleva lisa sätete rakendamiseks vajalikud meetmed.

Komisjoni ja parlamendi pädevad talitused teevad selleks tihedat koostööd käesoleva lisa rakendamisel. See hõlmab konfidentsiaalse teabe jälgitavuse kontrollimist ning kohaldatava julgeolekukorra ja standardite perioodilist ühist jälgimist.

Parlament kohustub vajaduse korral kohandama oma sise-eeskirju, et rakendada käesolevas lisas sätestatud julgeolekueeskirju, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet.

Parlament kohustub võtma võimalikult kiiresti vastu tulevase julgeolekukorra ning kontrollima seda korda ühisel kokkuleppel komisjoniga, et kehtestada samaväärsed julgeolekustandardid. Nii jõustatakse käesolev lisa seoses järgmisega:

—	konfidentsiaalse teabe käsitlemist ja säilitamist käsitlevad tehnilised sätted ja standardid, sealhulgas julgeolekumeetmed füüsilise ja töötajate julgeoleku, dokumentide kaitse ja IT-julgeoleku valdkonnas;

—	luuakse spetsiaalne järelevalvekomitee, mis koosneb julgeolekukontrolli nõuetekohaselt läbinud liikmetest, kes võivad käsitleda ELi salastatud teavet, mis kuulub salastatuse kategooriasse „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET”.

4.2.

Parlament ja komisjon vaatavad käesoleva lisa läbi ning vajaduse korral kohandavad seda hiljemalt raamkokkuleppe punktis 54 osutatud ajal, võttes arvesse arengut järgmistes valdkondades:

—	tulevane julgeolekukord, mis hõlmab parlamenti ja komisjoni;

—	muud kokkulepped või õigusaktid, mis puudutavad institutsioonidevahelist teabe edastamist.

(1) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1.

(2) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

(3) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed.

III LISA

Läbirääkimised rahvusvaheliste lepingute üle ja nende sõlmimine

Käesolevas lisas kehtestatakse parlamendi teavitamise üksikasjalik kord seoses raamkokkuleppe punktides 23, 24 ja 25 osutatud läbirääkimistega rahvusvaheliste lepingute üle ja nende sõlmimisega.

1)	Komisjon teatab parlamendile oma kavatsusest teha ettepanek alustada läbirääkimisi samal ajal, kui ta teavitab sellest nõukogu.

2)	Kui komisjon esitab ettepaneku läbirääkimisjuhiste eelnõu kohta, et nõukogu võtaks selle vastu, esitab ta selle kooskõlas raamkokkuleppe punkti 24 sätetega samaaegselt parlamendile.

3)	Komisjon võtab läbirääkimiste käigus nõuetekohaselt arvesse parlamendi märkusi.

4)	Komisjon teavitab kooskõlas raamkokkuleppe punkti 23 sätetega parlamenti regulaarselt ja viivitamata läbirääkimiste käigust kuni lepingu parafeerimiseni ning selgitab, kas ja kuidas parlamendi märkused läbiräägitavasse teksti sisse viidi ja kui seda ei tehtud, siis miks.

Rahvusvaheliste lepingute puhul, mille sõlmimiseks on vaja parlamendi nõusolekut, esitab komisjon parlamendile läbirääkimiste käigus kogu asjakohase teabe, mille ta edastab ka nõukogule (või nõukogu määratud erikomiteele). See teave hõlmab vastuvõetud läbirääkimisjuhiste muudatusettepanekute eelnõu, läbiräägitavate tekstide eelnõu, kokkulepitud artikleid, lepingu parafeerimise kokkulepitud kuupäeva ning parafeeritava lepingu teksti. Komisjon edastab parlamendile samuti nagu nõukogule (või nõukogu määratud erikomiteele) ka kõik kolmandalt osapoolelt saadud asjassepuutuvad dokumendid, kui teabe koostaja on andnud selleks nõusoleku. Komisjon hoiab vastutavat parlamendikomisjoni kursis läbirääkimiste arenguga ning selgitab eelkõige, kuidas on võetud arvesse parlamendi seisukohti.

Rahvusvaheliste lepingute puhul, mille sõlmimiseks ei ole vaja parlamendi nõusolekut, tagab komisjon, et parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult ning edastatakse teave, mis hõlmab vähemalt läbirääkimisjuhiste eelnõu, vastuvõetud läbirääkimisjuhiseid, järgnenud läbirääkimiste käiku ja läbirääkimiste lõpetamist.

Komisjon annab kooskõlas raamkokkuleppe punkti 24 sätetega parlamendile õigeaegselt põhjalikku teavet, millal rahvusvaheline leping parafeeritakse, ning teavitab parlamenti võimalikult vara, millal ta kavatseb teha nõukogule ettepaneku lepingu esialgse kohaldamise kohta ning selle põhjustest, välja arvatud juhul, kui kiireloomulistel põhjustel ei ole see võimalik.

8)	Komisjon teavitab nõukogu ja parlamenti samaaegselt ning aegsasti kavatsusest teha nõukogule ettepanek rahvusvahelise lepingu peatamiseks ja selle põhjustest.

Rahvusvaheliste lepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingus sätestatud nõusolekumenetlust, teavitab komisjon parlamenti samuti täielikult enne lepingu muudatuste heakskiitmist, milleks nõukogu on erandkorras andnud volituse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 7.

IV LISA

Komisjoni tööprogrammi ajakava

Komisjoni tööprogrammile lisatakse järgnevate aastate õigusloome ettepanekute ja õigusloomega mitteseotud ettepanekute loetelu. Komisjoni tööprogramm hõlmab kõnealusele aastale järgnevat aastat ning selles esitatakse üksikasjalik teave komisjoni järgnevate aastate prioriteetide kohta. Komisjoni tööprogramm võib olla parlamendiga peetava struktureeritud dialoogi alus, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele.

Komisjoni tööprogramm hõlmab ka kavandatavaid algatusi mittesiduvate õigusaktide, tagasivõtmise ja lihtsustamise valdkonnas.

Konkreetse aasta esimesel poolaastal peavad komisjoni liikmed vastavate parlamendikomisjonidega pidevat regulaarset dialoogi komisjoni kõnealuse aasta tööprogrammi rakendamise ja komisjoni tulevase tööprogrammi ettevalmistamise üle. Iga parlamendikomisjon annab dialoogi põhjal komisjonide esimeeste konverentsile aru selle dialoogi tulemustest.

Komisjonide esimeeste konverents peab paralleelselt regulaarseid arvamuste vahetusi institutsioonidevaheliste suhete eest vastutava komisjoni asepresidendiga, et hinnata komisjoni kehtiva tööprogrammi rakendamist, arutada komisjoni tulevase tööprogrammi ettevalmistamist ning hinnata asjaomaste parlamendikomisjonide ja komisjoni liikmete vahel peetava kahepoolse dialoogi tulemusi.

3.	Juunis esitab komisjonide esimeeste konverents esimeeste konverentsile kokkuvõtva aruande, mis peaks sisaldama nii komisjoni tööprogrammi rakendamise kontrolli tulemusi kui ka parlamendi prioriteete komisjoni järgmise tööprogrammi jaoks, ja parlament teavitab sellest komisjoni.

4.	Selle kokkuvõtva aruande põhjal võtab parlament juuli osaistungjärgul vastu resolutsiooni, milles kirjeldatakse lühidalt tema seisukohta ning esitatakse eelkõige õigusloomega seotud algatusraportitel põhinevad taotlused.

Iga aasta septembri esimese osaistungjärgu ajal viiakse läbi liidu olukorda käsitlev arutelu, mille käigus teeb komisjoni president ettekande, hinnates käesolevat aastat ja vaadeldes järgnevate aastate prioriteete. Selleks esitab komisjoni president samal ajal parlamendile kirjalikult peamised elemendid, millest juhindutakse komisjoni järgmise aasta tööprogrammi ettevalmistamisel.

Septembri algusest alates võivad pädevad parlamendikomisjonid ja asjaomased komisjoni liikmed kohtuda, et vahetada üksikasjalikumalt arvamusi tulevaste prioriteetide üle igas poliitika valdkonnas. Kohtumised lõpevad vastavalt komisjonide esimeeste konverentsi ja volinike kolleegiumi kohtumisega ning esimeeste konverentsi ja komisjoni presidendi kohtumisega.

7.	Oktoobris võtab komisjon vastu järgmise aasta tööprogrammi. Seejärel esitab komisjoni president selle tööprogrammi parlamendile asjakohasel tasandil.

8.	Parlament võib pidada arutelu ja võtta vastu resolutsiooni detsembri osaistungjärgul.

9.	Ajakava kehtib iga regulaarse programmitsükli kohta, välja arvatud parlamendi valimise aastatel, mis langevad kokku komisjoni ametiaja lõpuga.

10.	Ajakava ei piira tulevast kokkulepet institutsioonidevaheliste programmide koostamise kohta.

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave, mis puudutab Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamist käsitleva lepingu jõustumist	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1064/2010, 17. november 2010, Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta	2
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1065/2010, 19. november 2010, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	7
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1066/2010, 19. november 2010, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	9
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1067/2010, 19. november 2010, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	11
		Komisjoni määrus (EL) nr 1068/2010, 19. november 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	14
		Komisjoni määrus (EL) nr 1069/2010, 19. november 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	16
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2010/79/EL, 19. november 2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ (lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) III lisa tehnika arenguga kohandamise kohta	18
		OTSUSED
		2010/696/EL
	*	Nõukogu otsus, 17. november 2010, millega nimetatakse ametisse kontrollikoja liige	20
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 29 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses tarbesõiduki kabiinis viibivate sõitjate kaitsmisega	21
		INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED
	*	Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepe	47

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	64,0
	EC	92,0
	IL	95,1
	MA	70,6
	MK	58,9
	ZZ	76,1
0707 00 05	AL	54,8
	EG	150,8
	JO	182,1
	MK	59,4
	TR	146,5
	ZZ	118,7
0709 90 70	MA	69,0
	TR	151,0
	ZZ	110,0
0805 20 10	MA	66,9
	ZA	141,4
	ZZ	104,2
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	HR	42,1
	IL	75,3
	MA	61,9
	TN	78,6
	TR	58,9
	UY	58,6
	ZZ	62,6
0805 50 10	AR	39,6
	CL	79,2
	MA	68,0
	TR	65,7
	UY	57,1
	ZZ	61,9
0806 10 10	BR	251,8
	LB	196,9
	TR	141,7
	US	278,0
	ZA	79,2
	ZZ	189,5
0808 10 80	AR	74,9
	AU	187,8
	BR	49,6
	CL	75,0
	CN	82,6
	MK	24,7
	NZ	98,9
	US	121,8
	ZA	104,1
	ZZ	91,0
0808 20 50	CL	78,3
	CN	103,9
	US	160,9
	ZZ	114,4

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	57,89	0,00
1701 11 90 (1)	57,89	0,00
1701 12 10 (1)	57,89	0,00
1701 12 90 (1)	57,89	0,00
1701 91 00 (2)	51,92	1,89
1701 99 10 (2)	51,92	0,00
1701 99 90 (2)	51,92	0,00
1702 90 95 (3)	0,52	0,21

Parameeter	Mõõtühik	Katse
		Meetod	Avaldamise kuupäev
Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus	g/l	ISO 11890-2	2006

Parameeter	Mõõtühik	Katse
Parameeter	Mõõtühik	Meetod	Avaldamise kuupäev
Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus	g/l	ISO 11890-1	2007
Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus	g/l	ISO 11890-2	2006

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.304.est
Euroopa Liidu Teataja		L 304

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 20. november 2010

		Parandused
	*	Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 684/2009 (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega) parandus ( ELT L 197, 29.7.2009 )	63