9.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 291/1

NÕUKOGU OTSUS,

26. juuli 2010,

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini ja Norra vahelise lepingu EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, Euroopa Liidu ja Norra vahelise lepingu Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise Euroopa Liitu aastateks 2009–2014 suunatud teatavate kalade ja kalatoodete impordi suhtes kohaldatavaid erisätteid käsitleva lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Norra vahelise Euroopa Liitu aastateks 2009–2014 suunatud teatavate kalade ja kalatoodete impordi suhtes kohaldatavaid erisätteid käsitleva lepingu lisaprotokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2010/674/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

30. aprillil 2009 kaotasid kehtivuse järgmised finantsmehhanismid ja koostööprogrammid:

—	EMP finantsmehhanism aastateks 2004–2009, mis on ette nähtud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) protokollis nr 38a, (1) mida on seejärel 2007. aastal pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist EMP lepinguga täiendatud lisandiga (2);

—	Norra finantsmehhanism aastateks 2004–2009, mis on ette nähtud Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahelises lepingus Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2004–2009 (3);

—	koostööprogramm, mis on nimetatud Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahelises kirjavahetuse vormis lepingus Bulgaaria majanduskasvu ja säästva arengu koostööprogrammi kohta, (4) ning

—	koostööprogramm, mis on nimetatud lepingus Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Rumeenia majanduskasvu ja säästva arengu koostööprogrammi kohta (5).

(2)	Vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole kadunud ja seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalisi osamakseid käsitlev mehhanism ja uus Norra finantsmehhanism.

(3)

Selleks on komisjon liidu nimel pidanud Islandi, Liechtensteini ja Norraga läbirääkimisi uut EMP finantsmehhanismi aastateks 2009–2014 käsitleva lepingu sõlmimise ning samuti nimetatud lepingu lisa üle. Lisa sõlmitakse protokolli vormis ning saab nimeks EMP lepingu protokoll nr 38b. Samuti on komisjon selleks pidanud liidu nimel läbirääkimisi Norraga uut Norra finantsmehhanismi aastateks 2009–2014 käsitleva lepingu sõlmimise üle.

(4)	Nimetatud lepingud tuleks alla kirjutada, eeldusel et need hiljem sõlmitakse.

(5)

Erisätted, mida kohaldatakse teatavate Islandilt ja Norrast pärinevate kala ja kalatoodete importimisel liitu ja mis on ette nähtud järgnevates protokollides, kaotasid kehtivuse 30. aprillil 2009 ning neid tuleks uuendada vastavalt iga nimetatud protokolli artiklile 2:

—

lisaprotokoll kokkuleppele Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahel, mis tuleneb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga (6);

—

lisaprotokoll kokkuleppele Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel, mis tuleneb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga (7);

—	Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokoll, mis tuleneb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisest Euroopa Liiduga (8);

—	Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokoll, mis tuleneb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisest Euroopa Liiduga (9).

(6)	Komisjon on liidu nimel pidanud läbirääkimisi vabakaubanduslepingute uute lisaprotokollide sõlmimise üle vastavalt Islandi ja Norraga, et kehtestada erisätted, mida kohaldatakse ajavahemikul 2009–2014 teatavate Islandilt ja Norrast pärinevate kala ja kalatoodete importimisel liitu.

(7)	Nimetatud lisaprotokollid tuleks alla kirjutada, eeldusel et need hiljem sõlmitakse.

(8)

Kõigi olemasolevate finantsmehhanismide asendamine, mis on seotud erinevate ajavahemikega, erinevate rahaliste vahendite summadega, erinevate rakendussätetega ning teatud kala ja kalatoodete lubade erinevate uuendamiste ja pikendamistega, kujutab endast EMP EFTA riikide assotsiatsiooni olulist edasiarendamist, mis seega õigustab viitamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217.

(9)	Kuni põhjenduses 4 nimetatud lepingute ja põhjenduses 7 nimetatud protokollide sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni tuleks neid kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks järgmiste lepingute ja protokollide allakirjutamine, eeldusel et need sõlmitakse:

—	Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014 ning selle lisa;

—	Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014;

—	Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokoll ning selle lisa;

—	Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokoll ning selle lisa.

Lepingute ja lisaprotokollide ning nende lisade tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel kõnealustele lepingutele ja protokollidele alla kirjutama, eeldusel et need sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse artiklis 1 osutatud lepinguid ja protokolle ajutiselt alates järgmistest kuupäevadest:

—	Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014 ning selle lisa – alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine;

—	Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014 – alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine;

—	Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokoll ning selle lisa – alates kolmanda kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine;

—	Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokoll ning selle lisa – alates kolmanda kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 26. juuli 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 14.

(2) ELT L 221, 25.8.2007, lk 18.

(3) ELT L 130, 29.4.2004, lk 81.

(4) ELT L 221, 25.8.2007, lk 46.

(5) ELT L 221, 25.8.2007, lk 52.

(6) ELT L 130, 29.4.2004, lk 85 (eesti keeles veel avaldamata).

(7) ELT L 130, 29.4.2004, lk 89 (eesti keeles veel avaldamata).

(8) ELT L 221, 25.8.2007, lk 58.

(9) ELT L 221, 25.8.2007, lk 62.

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline

LEPING

EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014

EUROOPA LIIT,

ISLAND,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

NORRA KUNINGRIIK,

ARVESTADES et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu („EMP leping”) lepinguosalised leppisid kokku vajaduses vähendada piirkondade vahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, eesmärgiga edendada omavaheliste kaubandus- ja majandussuhete järjepidevat ja tasakaalustatud tugevdamist,

ARVESTADES et EFTA riigid on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks loonud Euroopa Majanduspiirkonna kontekstis finantsmehhanismi,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2004–2009 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38a ja protokolli 38a lisandis,

ARVESTADES et vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole kadunud ja et seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalisi osamakseid käsitlev mehhanism aastateks 2009–2014,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:

Artikkel 1

EMP lepingu artikli 117 tekst asendatakse järgmisega:

„Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a ja protokolli nr 38a lisandis ning protokollis 38b.”

Artikkel 2

EMP lepingusse lisatakse protokolli nr 38a järele uus protokoll nr 38b. Protokolli nr 38b tekst on esitatud käesoleva lepingu lisas.

Artikkel 3

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine, kuni selle sõlmimiseks vajalike esimeses ja teises lõigus osutatud menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning islandi ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми юли две хиляди и десета година и деветнадесети август две хиляди и десета година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de julio de dos mil diez y el diecinueve de agosto de dos mil diez.

V Bruselu dne 28. července 2010 a 19. srpna 2010.

Udfærdiget i Bruxelles, den 28. juli 2010 og den 19. august 2010.

Geschehen zu Brüssel am 28. Juli 2010 und am 19. August 2010.

Brüsselis kahe tuhande kümnenda aasta juulikuu kahekümne kaheksandal ja augustikuu üheksateistkümnendal päeval

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις 28 Iουλίου 2010 και στις 19 Αυγούστου 2010.

Done at Brussels on the twenty-eighth day of July and on the nineteenth day of August in the year two thousand and ten.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit juillet deux mil dix et le dix-neuf août deux mil dix.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto luglio duemiladieci e diciannove agosto duemiladieci.

Briselē, 2010. gada 28. jūlijā un 2010. gada 19. augustā

Priimta Briuselyje 2010 m. liepos 28 d. ir 2010 m. rugpjūčio 19 d.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizedik év július havának huszonnyolcadik napján és a kétezer-tizedik év augusztus havának tizenkilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, it-28 ta’ Lulju 2010 u d-19 ta’ Awwissu 2010.

Gedaan te Brussel, 28 juli 2010 en 19 augustus 2010.

Sporządzono w Brukseli dnia 28 lipca 2010 r. i 19 sierpnia 2010 r.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de Julho de dois mil e dez e em dezanove de Agosto de dois mil e dez.

Întocmit la Bruxelles, 28 iulie 2010 și 19 august 2010.

V Bruseli dvadsiateho ôsmeho júla dvetisícdesať a devätnásteho augusta dvetisícdesať.

V Bruslju, 28. julija 2010 in 19. avgusta 2010.

Tehty Brysselissä, kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakymmenen ja yhdeksäntenätoista päivänä elokuuta vuonna kaksituhattakymmenen

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde juli tjugohundratio och den nittonde augusti tjugohundratio.

Gert í Brussel, 28. júlí 2010 og 19. ágúst 2010.

Utferdiget i Brussel, den 28. juli 2010 og den 19. august 2010.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l’Union européenne

Per l’Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Fyrir Ísland

Für das Fürstentum Liechtenstein

For Konveriket Norge

LISA

PROTOKOLL nr 38 B

EMP FINANTSMEHHANISMI KOHTA (2009–2014)

Artikkel 1

Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid”) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud esmatähtsaid valdkondi.

Artikkel 2

Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 988,5 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 197,7 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1. mai 2009–30. aprill 2014, viimane kaasa arvatud.

Artikkel 3

1. Rahaline toetus tehakse kättesaadavaks järgmistes esmatähtsates valdkondades:

a)	keskkonnakaitse ja -juhtimine;

b)	kliimamuutused ja taastuvenergeetika;

c)	kodanikuühiskond;

d)	inim- ja sotsiaalne areng;

e)	kultuuripärandi kaitse.

2. Akadeemiline teadustegevus võib olla abikõlblik, kui see on suunatud ühele või mitmele esmatähtsatest valdkondadest.

3. Igale abisaavale riigile eraldatavast soovituslikust summast tuleb vähemalt 30 % eraldada esmatähtsatele valdkondadele a ja b ning 10 % esmatähtsale valdkonnale c. Vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud menetlusele valitakse, suunatakse ja kohandatakse esmatähtsad valdkonnad paindlikult iga abisaajariigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust.

Artikkel 4

1. EFTA osalus ei tohi ületada 85 % programmi kogumaksumusest. Erijuhtudel võib osalus ulatuda 100 protsendini programmi kogumaksumusest.

2. Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

3. Euroopa Komisjon kontrollib kõiki programme ja programmide mis tahes olulisi muutusi nende kokkusobivuses Euroopa Liidu eesmärkidega.

4. EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate osapoolte suhtes ei kohaldata.

Artikkel 5

Rahalised vahendid eraldatakse järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

Hispaaniale eraldatakse ajavahemikuks 1. mai 2009–31. detsember 2013 üleminekutoetuseks 45,85 miljonit eurot. Võttes arvesse üleminekukohandusi, eraldatakse ülejäänud vahendid vastavalt järgmisele jaotusele:

	Vahendid (miljonit eurot)
Bulgaaria	78,60
Tšehhi Vabariik	61,40
Eesti	23,00
Kreeka	63,40
Küpros	3,85
Läti	34,55
Leedu	38,40
Ungari	70,10
Malta	2,90
Poola	266,90
Portugal	57,95
Rumeenia	190,75
Sloveenia	12,50
Slovakkia	38,35

Artikkel 6

Pidades silmas kasutamata rahaliste vahendite ümberjagamist mis tahes abisaava riigi esmatähtsatele projektidele, vaadatakse vahendite jaotus läbi novembris 2011 ja uuesti novembris 2013.

Artikkel 7

1. Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega.

2. Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

3. Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 8

EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist:

1.	Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös.

2.	Tõhusa ja sihipärase rakendamise saavutamiseks ning riiklike prioriteetide arvestamiseks sõlmivad EFTA riigid iga abisaava riigiga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse mitmeaastane programmraamistik ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuur.

Pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist esitavad abisaavad riigid programmide ettepanekud. EFTA riigid hindavad ja kiidavad ettepanekud heaks ning sõlmivad abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Programmi üksikasjalikkus sõltub toetuse suurusest. Vastavalt lõikes 8 osutatud rakendussätetele võib programmide raames erandjuhtudel esile tõsta konkreetseid projekte, sealhulgas nende valiku-, heakskiitmis- ja kontrolltingimusi.

Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

EMP finantsmehhanismi juhtimiseks ette nähtud kontrollsüsteemiga tagatakse, et järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajadusel teavet ning andmeid. EFTA riigid võivad eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist.

6.	Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaavate riikide projekte rakendada abisaavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.

7.	EFTA riikide halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud üldsummast ning neid täpsustatakse lõikes 8 osutatud rakendussätetes.

8.	EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavd sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist.

Artikkel 9

Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised viieaastase perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.

LEPING

Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014

Artikkel 1

Norra Kuningriik panustab viieaastase perioodi jooksul sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse eraldi Norra finantsmehhanismi kaudu artiklis 3 nimetatud esmatähtsates valdkondades.

Artikkel 2

Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 800 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 160 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1. mai 2009 – 30. aprill 2014, viimane kaasa arvatud.

Artikkel 3

Rahaline toetus tehakse kättesaadavaks järgmistes esmatähtsates valdkondades:

a)	süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine;

b)	keskkonnasõbraliku tööstuse uuendamine;

c)	teadusuuringud ja stipendiumid;

d)	inim- ja sotsiaalne areng;

e)	justiits- ja siseküsimused;

f)	inimväärse töö edendamine ja kolmepoolne dialoog.

Esmatähtsale valdkonnale a eraldatakse toetussummast vähemalt 20 %. Asjakohaselt võetakse arvesse iga abisaava riigi vajadusi ja riigi suurust.

Igale abisaavale riigile eraldatavast toetusest antakse üks protsent inimväärse töö edendamise ja kolmepoolse dialoogi rahastamiseks. Kõnealuseid vahendeid hakkab haldama Norra Kuningriigi määratud üksus vastavalt artiklis 5 osutatud jaotusele.

Artikkel 4

Norra Kuningriigi osalus ei tohi ületada 85 % programmi kogumaksumusest. Erijuhtudel võib osalus ulatuda 100 protsendini programmi kogumaksumusest.

Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

Euroopa Komisjon kontrollib kõiki programme ja programmide mis tahes olulisi muutusi nende kokkusobivuses Euroopa Liidu eesmärkidega.

Norra Kuningriigi vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate osapoolte suhtes ei kohaldata.

Artikkel 5

Vahendid eraldatakse järgmistele abisaavatele riikidele (Bulgaaria, Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) vastavalt järgmisele jaotusele:

Abisaav riik	Vahendid (miljonit eurot)
Bulgaaria	48,00
Küpros	4,00
Tšehhi Vabariik	70,40
Eesti	25,60
Läti	38,40
Leedu	45,60
Ungari	83,20
Malta	1,60
Poola	311,20
Rumeenia	115,20
Sloveenia	14,40
Slovakkia	42,40

Artikkel 6

Pidades silmas kasutamata rahaliste vahendite ümberjagamist mis tahes abisaava riigi esmatähtsatele projektidele, vaadatakse vahendite olukord läbi novembris 2011 ja uuesti novembris 2013.

Artikkel 7

Artiklis 1 ettenähtud rahaline toetus kooskõlastatakse EMP finantsmehhanismiga ettenähtud EMP riikide toetusega.

Eelkõige tagab Norra Kuningriik, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 8

Norra finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist:

kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja eesmärke. Norra finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja Norra Kuningriigi vahelises tihedas koostöös;

2)	tõhusa ja sihipärase rakendamise saavutamiseks ning riiklike prioriteetide arvestamiseks sõlmib Norra Kuningriik iga abisaava riigiga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse mitmeaastane programmraamistik ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuur;

pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist esitavad abisaavad riigid programmide ettepanekud. Norra Kuningriik hindab ja kiidab ettepanekud heaks ning sõlmib abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Programmi üksikasjalikkus sõltub toetuse suurusest. Vastavalt lõikes 8 osutatud rakendussätetele võib programmide raames erandjuhtudel esile tõsta konkreetseid projekte, sealhulgas nende valiku-, heakskiitmis- ja kontrolltingimusi.

Heakskiidetud programmide rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid. Abisaavad riigid kindlustavad asjakohase juhtimis- ja kontrollsüsteemi olemasolu, et oleks tagatud usaldusväärne rakendus- ja juhtimissüsteem. Erandjuhtudel võivad abisaav riik ja Norra Kuningriik kokku leppida, et programme juhib nende määratud üksus;

laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja Norra Kuningriigi kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid;

Norra finantsmehhanismi juhtimiseks ette nähtud kontrollsüsteemiga tagatakse, et järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Norra Kuningriik võib korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajadusel teavet ning andmeid. Norra Kuningriik võib eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist;

6)	vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaajariikide projekte rakendada abisaavates riikides ja Norra Kuningriigis asuvate üksuste vahelises koostöös;

7)	Norra Kuningriigi halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud üldsummast ning neid täpsustatakse lõikes 8 osutatud rakendussätetes;

Norra finantsmehhanismi üldise haldamise eest vastutab Norra Kuningriik või tema määratud üksus. Täiendavad sätted Norra finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestab Norra Kuningriik pärast konsulteerimist abisaavate riikidega. Norra Kuningriik püüab esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist.

Artikkel 9

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Artikkel 10

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми юли две хиляди и десета година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de julio de dos mil diez.

V Bruselu dne 28. července 2010.

Udfærdiget i Bruxelles, den 28. juli 2010.

Geschehen zu Brüssel am 28. Juli 2010.

Brüsselis kahe tuhande kümnenda aasta juulikuu kahekümne kaheksandal päeval

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις 28 Iουλίου 2010.

Done at Brussels on the twenty-eighth day of July in the year two thousand and ten.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit juillet deux mil dix.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto luglio duemiladieci.

Briselē, 2010. gada 28. jūlijā

Priimta Briuselyje 2010 m. liepos 28 d.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizedik év július havának huszonnyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, it-28 ta’ Lulju 2010.

Gedaan te Brussel, 28 juli 2010.

Sporządzono w Brukseli dnia 28 lipca 2010 r.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de Julho de dois mil e dez.

Întocmit la Bruxelles, 28 iulie 2010.

V Bruseli dvadsiateho ôsmeho júla dvetisícdesať.

V Bruslju, 28. julija 2010

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakymmenen.

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde juli tjugohundratio.

Utferdiget i Brussel, den 28. juli 2010.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Konveriket Norge

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu

LISAPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

ISLAND,

VÕTTES ARVESSE 22. juulil 1972. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahel alla kirjutatud lepingut ning Islandi ja ühenduse vahel kehtivat kala ja kalatoodetega kauplemise korda,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga, eelkõige selle artiklit 2,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisest Euroopa Liiduga ja eelkõige selle artiklit 2,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:

Artikkel 1

Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Islandilt pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu.

Iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Kõnealused tariifikvoodid hõlmavad ajavahemikku 1. mai 2009 kuni 30. aprill 2014. Kõnealuse ajavahemiku möödudes vaadatakse kvoodid läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve.

Artikkel 2

Esimest 12kuulist perioodi (1. mai 2009 kuni 30. aprill 2010) hõlmavad tollimaksuvabad tariifikvootide mahud kantakse üle perioodi 1. mai 2010 kuni 30. aprill 2011.

Juhul kui perioodi 1. mai 2010 kuni 30. aprill 2011 hõlmavat tariifikvootide mahtu ei ole täielikult ammendatud, kantakse ülejäänud mahud üle tariifikvoodiperioodi 1. mai 2011 kuni 30. aprill 2012. Seetõttu peatatakse perioodi 1. mai 2010 kuni 30. aprill 2011 hõlmavatel tariifikvootidel põhinevate eraldiste kasutamine komisjoni teisel tööpäeval, mis järgneb 1. septembrile 2011. Järgmisel tööpäeval tehakse kasutamata jäänud kvoodid kättesaadavaks vastavate 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2012 kohaldatavate tariifikvootide raames. Alates sellest kuupäevast ei ole võimalik 1. maist 2010 kuni 30. aprillini 2011 kohaldatavaid tariifikvoote tagasiulatuvalt kasutada ega tagasi kanda.

Artikkel 3

Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kolmanda kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine, kuni selle sõlmimiseks vajalike esimeses ja teises lõigus osutatud menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, slovaki, sloveeni, taani, tšehhi, ungari ja islandi keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia kõigile lepinguosalistele.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми юли две хиляди и десета година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de julio de dos mil diez.

V Bruselu dne 28. července 2010.

Udfærdiget i Bruxelles, den 28. juli 2010.

Geschehen zu Brüssel am 28. Juli 2010.

Brüsselis kahe tuhande kümnenda aasta juulikuu kahekümne kaheksandal päeval

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις 28 Iουλίου 2010.

Done at Brussels on the twenty-eighth day of July in the year two thousand and ten.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit juillet deux mil dix.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto luglio duemiladieci.

Briselē, 2010. gada 28. jūlijā

Priimta Briuselyje 2010 m. liepos 28 d.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizedik év július havának huszonnyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, it-28 ta’ Lulju 2010.

Gedaan te Brussel, 28 juli 2010.

Sporządzono w Brukseli dnia 28 lipca 2010 r.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de Julho de dois mil e dez.

Întocmit la Bruxelles, 28 iulie 2010.

V Bruseli dvadsiateho ôsmeho júla dvetisícdesať.

V Bruslju, 28. julija 2010

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakymmenen.

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde juli tjugohundratio.

Gert i Brussel, 28. juli 2010.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Fyrir Ísland

LISA

PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED

Liit avab lisaks olemaolevatele kvootidele järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Islandilt pärinevatele toodetele:

KN-kood	Toote kirjeldus	Aastane (1.5–30.4) tariifkvoodi maht (netokaal), kui ei ole teisiti määratletud
0303 51 00	Heeringad liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, mari ja niisk (1)	950 tonni
0306 19 30	Külmutatud norra salehomaarid (Nephorops norvegicus)	520 tonni
0304 19 35	Meriahvena filee (Sebastes spp.), värske või jahutatud	750 tonni

(1) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.

Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu

LISAPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

NORRA KUNINGRIIK,

VÕTTES ARVESSE 14. mail 1973. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel alla kirjutatud lepingut ning Norra ja Euroopa Liidu vahel kehtivat kala ja kalatoodetega kauplemise korda,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga, eelkõige selle artiklit 2,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisest Euroopa Liiduga, ja eelkõige selle artiklit 2,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:

Artikkel 1

Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Norrast pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu.

Artikkel 2

Tariifikvoodid, mis oleksid pidanud olema avatud Norrale alates 1. maist 2009 kuni käesoleva protokolli rakendamiseni, jagatakse võrdseteks osadeks ning eraldatakse aasta lõikes käesoleva protokolli ülejäänud kohaldamisperioodi vältel.

Artikkel 3

Norra võtab vajalikke samme, et tagada 21. aprilli 2006. aasta kuningliku dekreediga sätestatud tingimuste kehtivuse jätkumine. Kõnealuse dekreediga võimaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt Norras mahalaaditud kalade ja kalatoodete vaba transiiti. Kõnealune dekreet kehtib artiklis 1 osutatud perioodil pärast aastaste tariifikvootide rakendamist.

Artikkel 4

Käesoleva protokolli lisas loetletud tariifikvootide suhtes kohaldatavad päritolureeglid on samad, mis sätestati Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise 14. mai 1973. aasta lepingu protokollis nr 3.

Artikkel 5

Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Artikkel 6

Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми юли две хиляди и десета година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de julio de dos mil diez.

V Bruselu dne 28. července 2010.

Udfærdiget i Bruxelles, den 28. juli 2010.

Geschehen zu Brüssel am 28. Juli 2010.

Brüsselis kahe tuhande kümnenda aasta juulikuu kahekümne kaheksandal päeval

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις 28 Iουλίου 2010.

Done at Brussels, on the twenty-eighth day of July in the year two thousand and ten.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit juillet deux mil dix.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto luglio duemiladieci.

Briselē, 2010. gada 28. jūlijā

Priimta Briuselyje, 2010 m. liepos 28 d.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizedik év július havának huszonnyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, it-28 ta’ Lulju 2010.

Gedaan te Brussel, 28 juli 2010.

Sporządzono w Brukseli dnia 28 lipca 2010 r.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de Julho de dois mil e dez.

Întocmit la Bruxelles, 28 iulie 2010.

V Bruseli dvadsiateho ôsmeho júla dvetisícdesať.

V Bruslju, 28. julija 2010.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä, heinäkuuta vuonna kaksituhattakymmenen.

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde juli tjugohundratio.

Utferdiget i Brussel, 28. juli 2010.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Kongeriket Norge

LISA

PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED

Lisaks olemaolevatele tollimaksuvabadele kvootidele avab Euroopa Liit järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Norrast pärinevatele toodetele:

KN-kood	Toote kirjeldus	Aastane (1.5–30.4) tariifkvoodi maht (netokaal), kui ei ole teisiti määratletud
0303 29 00	Muud külmutatud lõhelased	2 000 tonni
0303 51 00	Heeringad liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk (1),	45 800 tonni
0303 74 30	Makrell liikidest Scomber scombrus ja Scomber japonicus, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk (2),	39 800 tonni
0303 79 98	Muud kalad, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk	2 200 tonni
0304 29 75 ex 0304 99 23	Külmutatud heeringafileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi Külmutatud heeringa liblikfileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi (3)	67 600 tonni
ex 1605 20 10 ex 1605 20 91 ex 1605 20 99	Garneelid ja krevetid, kooritud ja külmutatud, töödeldud või konserveeritud	7 000 tonni
ex 1604 12 91 ex 1604 12 99	Heeringas, vürtsitatud ja/või äädikas ning soolvees säilitatud (4)	3 000 tonni (vedelikuta netomass)

(1) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.

(2) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.

(3) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele CN-koodiga 0304 99 23 , mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.

(4) Kõnealust tariifikvooti tuleks perioodiks 1. mai 2010 kuni 30. aprill 2011 suurendada vedelikuta netomassini 4 000 tonni, perioodiks 1. mai 2011 kuni 30. aprill 2012 vedelikuta netomassini 5 000 tonni ja igaks järgmiseks 12kuuliseks perioodiks vedelikuta netomassini 6 000 tonni.

9.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 291/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1003/2010,

8. november 2010,

mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 661/2009 on eraldiseisev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (2) alusel kehtestatud tüübikinnitusmenetluses.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 tunnistatakse kehtetuks nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/222/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide paigalduskohta ja kinnitamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3). Nimetatud direktiivis sätestatud nõuded tuleks käesolevasse määrusesse üle võtta ja neid tuleks vajaduse korral muuta, et kohandada neid teaduse ja tehnika arengule.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud põhisätted mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnituse nõuete kohta seoses tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega. Seepärast on lisaks vaja sätestada sellise tüübikinnituse tarbeks konkreetsed menetlused, testid ja nõuded.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „sõidukitüüp vastavalt tagumiste registreerimismärkide paigalduskohale ja kinnitamisele”– sõidukid, mis ei erine järgmiste oluliste tunnuste osas:

—	tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoha mõõtmed,

—	tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoha asukoht,

—	tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoha pinna kuju;

(2) „peaaegu tasapinnaline pind”– tahkest materjalist pind, milleks võib olla ka mustriline sõelvõrk või võre, mille kõverusraadius on vähemalt 5 000 mm;

(3) „mustrilise võrgu pind”– pind, mis koosneb kuni 15 mm intervalliga ühtlaselt jaotatud ringi-, ovaali-, rombi-, ristküliku- või ruudukujuliste aukudega mustrist;

(4) „võre pind”– pind, mis moodustub ühtlaselt jaotatud paralleelsetest lattidest, mille vastastikune kaugus ei ületa 15 mm;

(5) „nominaalpind”– teoreetiline geomeetriliselt täiuslik pind, arvestamata selliseid pinna ebatasasusi nagu väljaulatuvad osad või süvendid;

(6) „sõiduki keskpikitasand”– sõiduki sümmeetriatasand või kui sõiduk ei ole sümmeetriline, sõiduki telgede keskosa läbiv vertikaalne pikitasand;

(7) „kalle”– kõrvalekalde suurus vertikaaltasandi suhtes.

Artikkel 2

Mootorsõiduki või haagise EÜ tüübikinnituse sätted seoses tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega

1. Valmistaja või tema esindaja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega.

2. Taotlus koostatakse vastavalt I lisa 1. osas esitatud teatise näidisele.

3. Kui käesoleva määruse II lisas sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonisüsteemile.

Liikmesriik ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4. Lõike 3 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas esitatud näidisele.

Artikkel 3

Direktiivi 70/222/EMÜ alusel antud tüübikinnituste kehtivus ja laiendamine

Riiklikud ametiasutused lubavad enne määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 13 lõikes 2 osutatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite müümist ja kasutuselevõtmist ning jätkavad kõnealuste sõidukite tüübikinnituste laiendamist direktiivi 70/222/EMÜ alusel.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 8. november 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3) EÜT L 76, 6.4.1970, lk 25.

I LISA

Mootorsõidukite ja nende haagiste EÜ tüübikinnituse haldusdokumendid seoses tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega

1. OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … mootorsõiduki või haagise EÜ tüübikinnituse kohta seoses tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega

Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Kõik joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4-formaadis või A4-formaadis voldikul. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui käesolevas teatises nimetatud süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtimisseadiseid, esitatakse andmed nende töötamise kohta.

0. ÜLDINE

0.1. Mark (valmistaja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (kui on olemas): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (c): …

0.5. Valmistaja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Valmistaja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

2. MASSID JA MÕÕTMED (f) (g)

2.4. Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.2. Kerega šassii puhul

2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõidukil) (1) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.6. Töökorras sõiduki mass

Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui valmistaja on selle paigaldanud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui valmistaja ei ole kere ja/või haakeseadist paigaldanud (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside ja kaugsõidubusside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (h) (iga variandi suurim ja vähim väärtus): …

9. KERE

9.14. Tagumiste registreerimismärkide paigalduskoht (vajaduse korral märgitakse piirkond ja lisatakse joonised): …

9.14.1 Kõrgus teepinnast, ülemine serv: …

9.14.2 Kõrgus teepinnast, alumine serv: …

9.14.3 Keskjoone kaugus sõiduki keskpikitasandist: …

9.14.4. Kaugus sõiduki vasakust äärmisest külgtasapinnast: …

9.14.5. Mõõtmed (pikkus x laius): …

9.14.6. Tasandi kalle vertikaali suhtes: …

9.14.7. Nähtavusnurk horisontaaltasandil: …

Selgitavad märkused

2. OSA

EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

Formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse tempel

Teatis:

—	EÜ tüübikinnitus (1)

—	EÜ tüübikinnituse laiendus (1)

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1)

—	EÜ tüübikinnituse tühistamine (1)

mootorsõidukile või haagisele seoses tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega

vastavalt määrusele (EL) nr 1003/2010 [käesolev määrus], mida on viimati muudetud määrusega (EL) nr …/… (1)

EÜ tüübikinnituse number: …

Laiendamise põhjus: …

I JAGU

0.1. Mark (valmistaja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (kui on olemas): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (2): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4 Sõiduki kategooria (3): …

0.5. Valmistaja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9. Valmistaja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

II JAGU

1. Lisateave: vt addendum’it.

2. Katsete eest vastutav tehniline talitus: …

3. Katsetulemuste aruande kuupäev: …

4. Katsetulemuste aruande number: …

5. Märkused (olemasolu korral): vt addendum’it.

6. Koht: …

7. Kuupäev: …

8. Allkiri: …

Lisatud dokumendid

teabematerjalid

katsetulemuste aruanne

(b) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?”. (näiteks, ABC??123??).

(f) Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(g) ISO standard 612:1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukite ja haagisveokite (haagiste) mõõtmed – Terminid ja määratlused.

(1)

(g8)	Mõiste nr 6.3.

(h) Juhi massiks ja meeskonnaliikme (kui on) massiks loetakse 75 kg (selle moodustavad sõitja mass 68 kg ja pagasi mass 7 kg vastavalt ISO standardile 2416:1992), kütusepaak on täidetud 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee konteinerid) 100 % ulatuses tootja/valmistaja poolt määratud mahust.

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?”. (näiteks ABC??123??).

(3) Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osas esitatud määratlusele.

Lisandus

EÜ tüübikinnitustunnistuse nr …

Lisateave:

1.1.	Sõidukitüübi ehituse, mõõtmete, kuju ja koostismaterjalide lühikirjeldus: …

1.2.	Tagumise registreerimismärgi koha kirjeldus: …

Tagumise registreerimismärgi koht on sobilik, et kinnitada registreerimismärki suurusega kuni (mm): 520 × 120/340 × 240 (1)

Tagumise registreerimismärgi asukoht: keskelt vasakul/keskel (1)

Tagumise registreerimismärgi koht on varjatud, kui sinna on paigaldatud mis tahes haakeseadis: jah/ei (1)

Märkused: …

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

II LISA

Tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamise nõuded

1. NÕUDED

1.1. Tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha kuju ja mõõtmed.

1.1.1.

Paigalduskoht peab olema tasapinnaline või peaaegu tasapinnaline ristkülikukujuline pind, mille vähimad mõõtmed on:

kas

laius	:	520 mm,
kõrgus	:	120 mm

või

laius	:	340 mm,
kõrgus	:	240 mm.

1.1.2.

Registreerimismärgiga kaetavas pinnas võib olla auke või tühimikke.

1.1.2.1.

M1-kategooria sõidukite puhul ei tohi augu või tühimiku laius ületada 40 mm, arvestamata selle pikkust.

1.1.3.

Registreerimismärgiga kaetaval pinnal võib olla väljaulatuvaid osi, tingimusel et need ei ulatu nominaalpinnast kõrgemale kui 5,0 mm. Arvesse ei võeta selliseid väga pehmeid materjale nagu vaht või vilt, mida kasutatakse registreerimismärgi vibreerimise kõrvaldamiseks.

1.2. Tagumise registreerimismärgi paigaldamine ja kinnitamine.

1.2.1.

Paigalduskoht peab olema selline, et pärast registreerimismärgi kinnitamist valmistaja juhiste kohaselt peab registreerimismärk vastama järgmistele nõuetele.

1.2.1.1.

Märgi asukoht sõiduki keskpikitasandi suhtes:

1.2.1.1.1.

märgi keskkoht ei tohi paikneda sõiduki keskpikitasandist paremal.

1.2.1.2.

Märgi asukoht sõiduki vertikaalse pikitasandi suhtes:

1.2.1.2.1.

märk asetseb sõiduki pikitasandiga risti.

1.2.1.2.2.

Märgi vasakpoolne serv ei tohi paikneda vasakul pool vertikaaltasandit, mis on paralleelne sõiduki keskpikitasandiga ja puudutab sõiduki kõige välisemat serva.

1.2.1.3.

Märgi asukoht vertikaalse risttasandi suhtes.

1.2.1.3.1.

Märk võib olla vertikaalselt kaldu:

1.2.1.3.1.1.

mitte vähem kui – 5° ja mitte rohkem kui 30°, tingimusel et märgi ülemise serva kõrgus maapinnast ei ole suurem kui 1,20 m;

1.2.1.3.1.2.

mitte vähem kui – 15° ja mitte rohkem kui 5°, tingimusel et märgi ülemise serva kõrgus maapinnast on suurem kui 1,20 m.

1.2.1.4.

Registreerimismärgi kõrgus maapinnast.

1.2.1.4.1.

Märgi alumise serva kõrgus maapinnast ei tohi olla väiksem kui 0,3 m.

1.2.1.4.2.

Märgi ülemise serva kõrgus maapinnast ei tohi ületada 1,20 m. Kui sõiduki konstruktsiooni tõttu ei ole võimalik märgi kõrgusele kehtestatud nõuet täita, võib suurim kõrgus ületada 1,20 m, kuid see peab sätestatud piirangule olema siiski nii lähedal, kui sõiduki ehituslikud karakteristikud seda võimaldavad, ning mingil juhul ei tohi see ületada 2,00 m.

1.2.1.5.

Geomeetriline nähtavus.

1.2.1.5.1.

Kui märgi ülemise serva kõrgus maapinnast ei ületa 1,20 m, peab märk olema kogu ulatuses nähtav neljalt järgmiselt tasandilt:

—	kahelt vertikaaltasandilt, mis puudutavad märgi kahte külgserva ja moodustavad sõiduki keskpikitasandiga märgi külgservas 30° nurga;

—	tasandilt, mis puudutab märgi ülemist serva ja moodustab horisontaaltasandiga märgi ülemises servas 15° nurga;

—	horisontaaltasandilt läbi märgi alumise serva.

1.2.1.5.2.

Kui märgi ülemise serva kõrgus maapinnast on suurem kui 1,20 m, peab märk olema kogu ulatuses nähtav neljalt järgmiselt tasandilt:

—	kahelt vertikaaltasandilt, mis puudutavad märgi kahte külgserva ja moodustavad sõiduki keskpikitasandiga märgi külgservas 30° nurga;

—	tasandilt, mis puudutab märgi ülemist serva ja moodustab horisontaaltasandiga märgi ülemises servas ülasuunalise 15° nurga;

—	tasandilt, mis puudutab märgi alumist serva ja moodustab horisontaaltasandiga märgi alumises servas allasuunalise 15° nurga.

1.2.1.6.

Vahe paigaldatud ja kinnitatud registreerimismärgi servade ja märgi asukoha pinna vahel ei tohi ületada 5,0 mm märgi servade täies ulatuses.

1.2.1.6.1.

Ettenähtud suurimat vahet võib paiguti ületada, kui see mõõdetakse mustrilise võrgu august või tühimikust või võre pinna paralleellattide vahelt.

1.2.2.

Paigaldatud ja kinnitatud registreerimismärgi tegelikku asukohta ja kuju, nagu on kindlaks määratud vastavalt punktile 1.2, eelkõige märgi lõplikku kõverusraadiust, võetakse arvesse tagumise registreerimismärgi valgustusseadme nõuete kehtestamisel.

1.2.3.

Kui tagumise registreerimismärgi paigalduskoht on geomeetrilise nähtavuse tasandite suhtes varjatud, kuna sõidukile on paigaldatud mehaaniline haakeseadis, tuleb see ära märkida katsetulemuste aruandes ning EÜ tüübikinnitustunnistusel.

2. KATSE KÄIK

2.1. Registreerimismärgi vertikaalse kalde ja kõrguse määramine maapinnast.

2.1.1.

Enne mõõtmist paigutatakse ilma juhita sõiduk tasasele pinnale ning sõiduki mass kohandatakse vastavaks massile, mille valmistaja on deklareerinud sõidukorras sõidukile.

2.1.2.

Kui sõiduk on varustatud hüdropneumaatilise, hüdraulilise või pneumaatilise vedrustusega või koormusele vastava automaatse loodimisseadmega, siis peab vedrustuse või seadmega sõidukit katsetama sõiduki tootja poolt täpsustatud tavakasutuse tingimustes.

2.1.3.

Kui registreerimismärk on suunatud allapoole, väljendatakse kalde mõõtmistulemus miinusmärgiga.

2.2. Ebatasasuste mõõtmised tehakse risti ja otsesuunas nominaalse pinnaga, millele registreerimismärk paigaldatakse.

2.3. Paigaldatud ja kinnitatud registreerimismärgi ning tegeliku pinna vahelise vahe mõõtmine tehakse risti ja otsesuunas tegeliku pinnaga, millele registreerimismärk paigaldatakse.

2.4. Vastavuse kontrollimiseks kasutatava registreerimismärgi mõõtmed peavad vastama ühele punktis 1.1.1 määratletud suurustest.

9.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 291/31

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1004/2010,

8. november 2010,

2010. aasta püügikvootide vähendamise kohta eelmisel aastal ülepüütud koguse võrra

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) ning eelkõige selle artikli 105 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Püügikvoodid 2009. aastaks on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu 28. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1322/2008, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2009. aastaks (2),

—	nõukogu 10. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1139/2008, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate Musta mere kalavarude suhtes kohaldatavad püügivõimalused ning nendega seotud tingimused (3),

—	nõukogu 28. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1359/2008, millega kehtestatakse 2009. ja 2010. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega (4) ning

—	nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Püügikvoodid 2010. aastaks on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1359/2008,

—	nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1226/2009, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused 2010. aastaks (5),

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1287/2009, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude suhtes kohaldatavad püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2010. aastaks (6) ning

—

nõukogu 14. jaanuari 2010. aasta määrus (EL) nr 53/2010, millega määratakse 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1359/2008, (EÜ) nr 754/2009, (EÜ) nr 1226/2009 ja (EÜ) nr 1287/2009 (7).

(3)	Kui komisjon teeb määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõike 1 kohaselt kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, teeb komisjon mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)	Teatavad liikmesriigid on ületanud neile 2009. aastaks antud püügikvoodid. Seepärast on asjakohane teha mahaarvamised neile 2010. aastaks antud püügikvootidest.

(5)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 649/2009 (8) on 2009. aasta püügikvoote vähendatud 2008. aastal ülepüütud koguse võrra. Teatavate liikmesriikide puhul olid kohaldatud vähendamised suuremad kui neile 2009. aastaks antud püügikvoot, mistõttu kõnealusel aastal ei olnud võimalik kohaldada vähendamisi täies ulatuses. Tagamaks, et ka niisugustel juhtudel arvataks maha täielik kogus, tuleks järelejäänud koguseid arvesse võtta 2010. aasta püügikvootidest tehtavate vähendamiste kehtestamisel.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud vähendamiste kohaldamine ei tohiks piirata 2010. aasta kvootide suhtes kohaldatavaid vähendamisi, mida tehakse vastavalt järgmistele õigusaktidele:

—	komisjoni 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 147/2007, millega kohandatakse teatavaid kalapüügikvoote aastateks 2007–2012 vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 23 lõikele 4 (9) ning

—	komisjoni 3. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 635/2008, millega kohandatakse Poolale Läänemeres (alarajoonid 25–32, EÜ veed) ajavahemikuks 2008–2011 eraldatavaid tursapüügikvoote vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 338/2008 (10).

(7)	Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2 on sätestatud, et mahaarvamised püügikvoodist tehakse vastavalt kõnealuses lõigus sätestatud korrutustegurit kohaldades.

(8)

Kuna tehtavaid mahaarvamisi kohaldatakse aga 2009. aastal tehtud ülepüügi suhtes ning seega ajal, kui määrust (EÜ) nr 1224/2009 veel ei kohaldatud, on õiguslikust etteaimatavusest tingitult asjakohane teha sellised mahaarvamised, mis ei ole rangemad kui need, mis oleks tulenenud kõnealusel ajal kehtinud eeskirjade kohaldamisest, nimelt määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (11) artikli 5 lõikes 2 sätestatud eeskirjade kohaldamisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määrustega (EÜ) nr 1226/2009, (EÜ) nr 1287/2009, (EÜ) nr 1359/2008 ja (EL) nr 53/2010 kehtestatud püügikvoote vähendatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

2. Lõike 1 kohaldamine ei piira määrustes (EÜ) nr 147/2007 ja (EÜ) nr 635/2008 sätestatud vähendamisi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. november 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 345, 23.12.2008, lk 1.

(3) ELT L 308, 19.11.2008, lk 3.

(4) ELT L 352, 31.12.2008, lk 1.

(5) ELT L 330, 16.12.2009, lk 1.

(6) ELT L 347, 24.12.2009, lk 1.

(7) ELT L 21, 26.1.2010, lk 1.

(8) ELT L 192, 24.7.2009, lk 14.

(9) ELT L 46, 16.2.2007, lk 10.

(10) ELT L 176, 4.7.2008, lk 8.

(11) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 1.

LISA

Liikmesriik	Liigi kood	Piirkonna kood 2009	Liigi nimi	Piirkonna nimetus 2009	Sanktsioonid (määruse 847/96 artikli 5 lõige 2)	Lõplikud kvoodid 2009	Marginaal	Kohandatud kvoot kokku 2009	Eritingimustel püük 2009	Püük 2009	Püük kokku 2009	%	Mahaarvamised	Algne kogus 2010	2009. aastast jäänud mahaarvam ised	Läbivaadatud kogus 2010	Jääk
BGR	TUR	F3742C	kammeljas	Must meri	jah	50,00	0,0	50,00	0,0	52,26	52,26	104,5 %	–2,26	48,00		46
DEU	PLE	3BCD-C	merilest	Alarajoonide 22–32 EÜ veed	jah	305,00	0,0	305,00	0,0	314,70	314,70	103,2 %	–9,70	242,00		232
DNK	DGS	03A-C.	ogahai	IIIa püügipiirkonna EÜ veed	jah	36,00	0,0	36,00	0,0	51,10	51,10	141,9 %	–15,10	3,00			12
ESP	BLI	67-	sinine molva	VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla	jah	68,00	0,0	68,00	0,0	187,60	187,60	275,9 %	– 159,96	57,00			103
EST	COD	3BC+24	tursk	Alarajoonide 22–24 EÜ veed	jah	190,00	0,0	190,00	0,0	192,50	192,50	101,3 %	–2,50	171,00		169
EST	HER	03D.RG	heeringas	Alarajoon 28.1	jah	16 113,00	0,0	16 113,00	0,0	17 279,00	17 279,00	107,2 %	–1 166,00	16 809,00		15 643
EST	RED	N3M.	meriahvenad	NAFO 3M	jah	1 540,00	0,0	1 540,00	0,0	2 182,10	2 182,10	141,7 %	– 729,54	1 571,00		841
EST	SPR	03A.	kilu	IIIa	jah	0,00	0,0	0,00	0,0	0,00	0,00	0,0 %	0,00	0,00	– 150,00		150
FRA	BLI	245-	sinine molva	II, IV ja V püügipiirkonna EÜ veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla	ei	51,00	0,0	51,00	0,0	59,50	59,50	116,7 %	–8,50	25,00		17
GRC	BFT*	AE045W	harilik tuun	Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri	ei	362,40	0,0	362,40	0,0	373,10	373,10	103,0 %	–10,70	130,30		120
IRL	HER	1/2.	heeringas	I ja II püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed	jah	9 965,00	8 539,0	18 504,00	9 560,1	9 333,70	18 893,80	102,1 %	– 389,80	8 563,00		8 173
IRL	HER	*2AJMN	heeringas	Norra veed põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	jah	8 539,00	0,0	8 539,00	0,0	9 560,10	9 560,10	112,0 %	–1 037,82	7 707,00		6 669
IRL	HAD	7X7A34	kilttursk	VIIb-k, VIII, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed	jah	2 965,00	0,0	2 965,00	0,0	2 984,00	2 984,00	100,6 %	–19,00	2 573,00		2 554
NLD	PLE	03AN.	merilest	Skagerrak	jah	303,00	0,0	303,00	0,0	305,60	305,60	100,9 %	–2,60	910,00		907
NLD	OTH	4AB-N	muud liigid	IV püügipiirkonna Norra veed	jah	64,00	0,0	64,00	0,0	68,90	68,90	107,7 %	–4,90	200,00		195
NLD	BSF	56712-	süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna EÜ veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla	ei	0,00	0,0	0,00	0,0	0,00	0,00	0,0 %	0,00	0,00	–5,00		5
NLD	SBR	678-	besuugo	VI, VII, VIII püügipiirkonna EÜ veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla	ei	15,00	0,0	15,00	0,0	6,60	6,60	44,0 %	0,00	0,00	–6,00		6
POL	COD	1/2B.	tursk	I ja IIb püügipiirkonna rahvusvahelised veed	jah	1 188,00	0,0	1 188,00	0,0	1 189,60	1 189,60	100,1 %	–1,60	1 838,00		1 836
POL	HER	3BC+24	heeringas	Alarajoonid 22–24	jah	4 666,00	0,0	4 666,00	0,0	5 479,70	5 479,70	117,4 %	– 848,41	2 953,00		2 105
POL	COD	1N2AB.	tursk	I ja II püügipiirkonna Norra veed	jah	0,00	0,0	0,00	0,0	0,00	0,00	0,0 %	0,00	0,00	–2,00		2
POL	GHL	514GRN	süvalest	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed	jah	1 002,00	0,0	1 002,00	0,0	974,10	974,10	97,2 %	0,00	0,00	–2,00		2
POL	GHL	1N2AB.	süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	jah	8,00	0,0	8,00	0,0	0,00	0,00	0,0 %	0,00	0,00	–1,00		1
POL	RED	514GRN	süvalest	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed	jah	602,00	0,0	602,00	0,0	177,80	177,80	29,5 %	0,00	0,00	–1,00		1
POL	HAD	2AC4.	kilttursk	IV; IIa püügipiirkonna EÜ veed	jah	80,00	0,0	80,00	0,0	0,20	0,20	0,3 %	0,00	0,00	–16,00		16
POL	WHB	1X14	põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed	jah	0,00	0,0	0,00	0,0	0,00	0,00	0,0 %	0,00	0,00	–8,00		8
POL	MAC	2A34.	makrell	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ veed	jah	0,00	0,0	0,00	0,0	0,00	0,00	0,0 %	0,00	0,00	–5,00		5
PRT	GFB	89-	niituimlutsud	VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla	ei	9,00	0,0	9,00	0,0	9,90	9,90	110,0 %	–0,90	10,00		9
PRT	RED	51214.	meriahvenad	V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	jah	1 628,00	0,0	1 628,00	0,0	1 708,40	1 708,40	104,9 %	–80,40	896,00		816
PRT	ANF	8C3411	merikurat	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 EÜ veed	jah	328,00	0,0	328,00	0,0	338,60	338,60	103,2 %	–10,60	248,00		237
PRT	HAD	1N2AB.	kilttursk	I ja II püügipiirkonna Norra veed	jah	395,00	0,0	395,00	0,0	357,30	357,30	90,5 %	0,00	0,00	– 458,00		458
PRT	POK	1N2AB.	süsikad	I ja II püügipiirkonna Norra veed	jah	203,00	0,0	203,00	0,0	128,20	128,20	63,2 %	0,00	0,00	– 294,00		294
PRT	GHL	1N2AB.	süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	jah	0,00	0,0	0,00	0,0	10,00	10,00	0,0 %	–10,00	0,00	–1,00		11
UK	BET	ATLANT	suursilm-tuun	Atlandi ookean		26,30	0,0	26,30	0,0	26,30	26,30	100,0 %	0,00	0,00	–10,00		10

9.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 291/36

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1005/2010,

8. november 2010,

mis käsitleb mootorsõidukite pukseerimisseadiste tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 661/2009 on eraldiseisev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (2) ette nähtud tüübikinnitusmenetluse otstarbeks.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 tunnistatakse kehtetuks nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiv 77/389/EMÜ mootorsõidukite pukseerimisseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3). Nimetatud direktiivis sätestatud nõuded tuleks käesolevasse määrusesse üle võtta ja vajaduse korral muuta, et neid kohandada teaduse ja tehnika arengule.

(3)	Käesoleva määruse reguleerimisala peab olema kooskõlas direktiivi 77/389/EMÜ reguleerimisalaga ja piirduma seega M ja N kategooria sõidukitega.

(4)	Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud mootorsõidukite pukseerimisseadiste tüübikinnituse nõudeid käsitlevad põhisätted Seepärast on vaja sätestada ka konkreetsed menetlused, testid ja nõuded.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M ja N kategooriate mootorsõidukite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „sõidukitüüp seoses pukseerimisseadistega”– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest nagu pukseerimisseadiste omadused või suurim tehniliselt lubatud täismass.

(2) „pukseerimisseadis”– konksu, aasa või mingi muu kujuga seadis, mille külge saab kinnitada ühendava osa, nagu veotiisli või veoköie.

Artikkel 3

Sätted sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses pukseerimisseadistega

1. Sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses pukseerimisseadistega esitab tootja või tema esindaja tüübikinnitusasutusele taotluse.

2. Taotlus koostatakse vastavalt I lisa 1. osas esitatud teatise näidisele.

Liikmesriik ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4. Lõike 3 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas esitatud näidisele.

Artikkel 4

Direktiivi 77/389/EMÜ alusel antud tüübikinnituste kehtivus ja laiendamine

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 8. november 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3) EÜT L 154, 13.6.1977, lk 41.

I LISA

Haldusdokumendid, mis on vajalikud mootorsõidukite EÜ tüübikinnituseks seoses pukseerimisseadistega

1. OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … mootorsõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses pukseerimisseadistega.

Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja sellega kaasneb sisukord. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised esitatakse A4-formaadis või A4-formaadis voldikul. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui käesolevas teatises nimetatud süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi häälestusseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0. ÜLDINE

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (vajaduse korral): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4. Sõidukiliik (c): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9. Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

2. MASSID JA MÕÕTMED (f) (g)

2.8. Tootja määratud suurim tehniliselt lubatud täismass (3): …

2.11.5. Sõiduk on/ei ole (1) ette nähtud koorma vedamiseks

12. MUUD KOMPONENDID

12.3. Pukseerimisseadis/-seadised

12.3.1. Ees: konks/aas/muu (1)

12.3.2. Taga: konks/aas/muu/puudub (1)

12.3.3. Joonis või foto sõiduki kere/šassii osast, millel kujutatakse pukseerimisseadis(t)e asendit, konstruktsiooni ja paigaldust: …

Selgitavad märkused

2. OSA

EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

Formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse tempel

Teatis:

—	EÜ tüübikinnituse andmise kohta (1)

—	EÜ tüübikinnituse laiendamise kohta (1)

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta (1)

—	EÜ tüübikinnituse tühistamise kohta (1)

sõiduki tüübile seoses pukseerimisseadistega

vastavalt määrusele (EL) nr 1005/2010, viimati muudetud määrusega (EL) nr …/… (1)

EÜ tüübikinnituse number: …

Laiendamise põhjus: …

I JAGU

0.1. Mark (tootja kaubanimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (kui on olemas): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (2): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (3): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9. Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

II JAGU

1. Lisateave: vt lisandit.

2. Katsete eest vastutav tehniline talitus: …

3. Katseprotokolli kuupäev: …

4. Katseprotokolli number: …

5. Märkused (olemasolu korral): vt lisandit.

6. Koht: …

7. Kuupäev: …

8. Allkiri: …

Lisatud dokumendid

infopakett

katsearuanne.

(b) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad tärke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need tärgid sümboliga „?”. (nt ABC??123??).

(f) Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(g) Standard ISO 612: 1978 – Maanteesõidukid. Mootorsõidukite ja haagisveokite (haagiste) mõõtmed. Terminid ja määratlused.

(3) Palun märkida siia iga variandi jaoks maksimaalsed ja minimaalsed väärtused.

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

(2) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad tärke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need tärgid sümboliga „?”. (nt ABC??123??).

(3) Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A jao määratlusele.

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr …

Lisateave:

1.1.	Sõidukitüübi ehituse, mõõtmete, kuju ja koostismaterjalide lühikirjeldus: …

1.2.	Pukseerimisseadis(t)e arv ja asukoht: …

1.3.	Sõiduki külge kinnitamise meetod: …

1.4.	Sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass (kg): …

Eesmine/eesmised pukseerimisseadis(ed) eemaldatav/mitte-eemaldatav (1) konks/aas/muu (1)

Tagumine/tagumised pukseerimisseadis(ed): eemaldatav/mitte-eemaldatav (1) konks/aas/muu/puudub (1)

Sõiduk on/ei ole (1) ette nähtud koorma vedamiseks

Märkused: …

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

II LISA

Nõuded pukseerimisseadistele

1. ERINÕUDED

1.1. Väikseim seadiste arv

1.1.1.

Kõik mootorsõidukid peavad olema varustatud pukseerimisseadisega sõiduki esiosas.

1.1.2.

M1 kategooria sõidukid, nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EMÜ II lisa A osas, välja arvatud vedukiteks sobimatud sõidukid, peavad olema varustatud ka pukseerimisseadisega sõiduki tagaosas.

1.1.3.

Tagumise pukseerimisseadise võib asendada mehhaanilise haakeseadisega, mis on määratletud ÜRO/EMK määruses nr 55, (1) tingimusel et punkti 1.2.1. nõuded on täidetud.

1.2. Koormus ja stabiilsus

1.2.1.

Iga sõidukile kinnitatud pukseerimisseade peab suutma vastu pidada staatilisele tõmbe- ja survejõule, mis vastab vähemalt poolele sõiduki suurimale tehniliselt lubatud täismassile.

2. KATSE KÄIK

2.1. Staatilisele tõmbe- ja survejõu koormusi rakendatakse sõidukile kinnitatud igale pukseerimisseadisele eraldi.

2.2. Katsekoormusi rakendatakse sõiduki suhtes horisontaaltasapinnal pikisuunas.

(1) ELT L 373, 27.12.2006, lk 50.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.291.est
Euroopa Liidu Teataja		L 291

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 9. november 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2010/674/EL
	*	Nõukogu otsus, 26. juuli 2010, Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini ja Norra vahelise lepingu EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, Euroopa Liidu ja Norra vahelise lepingu Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise Euroopa Liitu aastateks 2009–2014 suunatud teatavate kalade ja kalatoodete impordi suhtes kohaldatavaid erisätteid käsitleva lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Norra vahelise Euroopa Liitu aastateks 2009–2014 suunatud teatavate kalade ja kalatoodete impordi suhtes kohaldatavaid erisätteid käsitleva lepingu lisaprotokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014	4
		Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline leping Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014	10
		Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokoll	14
		Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokoll	18
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1003/2010, 8. november 2010, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ( 1 )	22
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1004/2010, 8. november 2010, 2010. aasta püügikvootide vähendamise kohta eelmisel aastal ülepüütud koguse võrra	31
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1005/2010, 8. november 2010, mis käsitleb mootorsõidukite pukseerimisseadiste tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ( 1 )	36
		Komisjoni määrus (EL) nr 1006/2010, 8. november 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	43
		Komisjoni määrus (EL) nr 1007/2010, 8. november 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	45
		OTSUSED
		2010/675/EL
	*	Komisjoni otsus, 8. november 2010, milles käsitletakse teatavate ainete kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7579 all) ( 1 )	47

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	55,6
	MA	77,5
	MK	35,0
	TR	95,0
	ZZ	65,8
0707 00 05	EG	161,4
	MK	59,4
	TR	138,7
	ZA	121,6
	ZZ	120,3
0709 90 70	MA	64,9
	TR	153,2
	ZZ	109,1
0805 20 10	MA	72,3
	ZA	149,8
	ZZ	111,1
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	AR	100,3
	HR	46,4
	TR	55,4
	UY	57,1
	ZA	60,7
	ZZ	64,0
0805 50 10	AR	58,5
	BR	83,8
	CL	81,9
	EC	92,5
	TR	75,7
	UY	41,2
	ZA	76,8
	ZZ	72,9
0806 10 10	BR	233,2
	PE	182,7
	TR	143,8
	US	233,1
	ZA	79,2
	ZZ	174,4
0808 10 80	AR	75,7
	AU	149,8
	CA	73,1
	CL	84,2
	CN	82,6
	NZ	115,8
	US	118,9
	ZA	80,9
	ZZ	97,6
0808 20 50	CN	41,4
	US	48,2
	ZZ	44,8

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	62,16	0,00
1701 11 90 (1)	62,16	0,00
1701 12 10 (1)	62,16	0,00
1701 12 90 (1)	62,16	0,00
1701 91 00 (2)	55,14	0,93
1701 99 10 (2)	55,14	0,00
1701 99 90 (2)	55,14	0,00
1702 90 95 (3)	0,55	0,19

Nimetus	EÜ number	CASi number	Tooteliik	Referentliikmesriik
formaldehüüd	200–001-8	50–00-0	4	DE
formaldehüüd	200–001-8	50–00-0	6	DE
bensoehape	200–618-2	65–85-0	20	DE
naatriumbensoaat	208–534-8	532–32-1	11	DE
naatriumbensoaat	208–534-8	532–32-1	20	DE
2-butanoonperoksiid	215–661-2	1338-23–4	9	HU
2-butanoonperoksiid	215–661-2	1338-23–4	22	HU
tolnaftaat	219–266-6	2398-96–1	9	PL
triklosaan	222–182-2	3380-34–5	3	DK
ränidioksiid, amorfne	231–545-4	7631-86–9	3	FR
N’-tert-butüül-N-tsüklopropüül-6-(metüültio)-1,3,5-triasiin-2,4-diamiin	248–872-3	28159-98–0	7	NL
N’-tert-butüül-N-tsüklopropüül-6-(metüültio)-1,3,5-triasiin-2,4-diamiin	248–872-3	28159-98–0	10	NL
cis- ja trans-p-mentaan-3,8-diooli segu/tsitriodiool	255–953-7	42822-86–6	1	UK
cis- ja trans-p-mentaan-3,8-diooli segu/tsitriodiool	255–953-7	42822-86–6	2	UK