28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/1

(1)

Määrusega (EL) nr 404/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit alumiiniumrataste impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 30. juunil 2009 Euroopa Rattatootjate Liit (Association of European Wheel Manufacturers – EUWA, edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatavate alumiiniumrataste kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitasid mitu huvitatud isikut kirjalikult oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist.

(5)

Tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 18 märgitud, uuriti dumpingu ja kahju puhul ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiinast pärit alumiiniumrataste impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(8)

Eksportivate tootjate huve esindav isik väitis, et käesoleva uurimisega tuleks hõlmata ka Türgist pärit vaatlusaluse toote import.

(9)

Türgist pärit impordi kaebusest väljajätmise kohta tuleb märkida, et algatamisetapis puudusid selle riigi puhul piisavad tõendid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta, mis oleksid õigustanud sellise impordi suhtes dumpinguvastase menetluse algatamist.

(10)

Seevastu esitasid kaebuste esitajad aga teabe, et vaatlusalust toodet imporditi Türgist dumpinguvabade hindadega (vt kaebuse salastamata versiooni lk 13, punkti 5 ja lisa punkti 5.1.a).

(11)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordas mõni isik oma väiteid algseadmete valmistaja jaoks toodetud rataste ja järelturu jaoks toodetud rataste erinevuste kohta, väites, et neid kaht segmenti tuleks käsitleda eri toodetena. Kõnealused isikud väitsid, et algseadmete valmistaja jaoks toodetud rattad tuleks käesolevast uurimisest välja arvata, sest algseadmete valmistaja jaoks toodetud rataste ja järelturu jaoks toodetud rataste tootmise aluseks on erinevad tootmisprotsessid, neil on erinevad tehnilised ja füüsikalised omadused, erinevad turustuskanalid ning isegi erinevad kasutusalad.

(12)

Tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 21 märgitud, saab nii järelturu kui ka algseadmete valmistaja jaoks toodetud rattaid toota erinevate tootmisprotsessidega, kõigis läbimõõtudes ja raskustes ning kõigi erinevat tüüpi lõppviimistlustega. Algseadmete valmistajate ja järelturu sektori jaoks toodetud ratastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised omadused ning need on samaväärsed.

(13)

Mõni isik väitis, et algseadmete valmistaja ratastel ja järelturu ratastel on erinevad lõpptarbijad: algseadmete valmistaja rataste puhul on see autotootja ja järelturu rataste puhul autoomanik. See on väär arusaam. Kuigi algseadmete valmistaja rattaid hangivad autotootjad, on algseadmete valmistaja ja järelturu rataste kasutus ühesugune: need paigaldatakse autodele ja sarnastele sõidukitele. Seega on neil sama lõppkasutaja: sõiduki juht.

(14)

Tavalisim väide oli see, et algseadmete valmistaja ratastele esitatakse teistsuguseid nõudeid kui järelturu omadele. Selle väite kohaselt ei tohiks meetmeid kohaldada algseadmete valmistaja rataste suhtes, sest need ei ole järelturu ratastega samaväärsed (neid ostetakse erinevate tooteturgude vajaduste järgi ja need on kujunduselt, kvaliteedinõuetelt, investeeringutelt, tootmisprotsessidelt, hindadelt ja impordi mahult erinevad).

(15)

Veel väideti, et algseadmete valmistaja rattaid toodetakse autotootja spetsifikatsioonide alusel, samas kui järelturu rattad kujundatakse ja toodetakse rattatootja enda valitud spetsifikatsioonide alusel, võtmata arvesse konkreetse automudeli puhul kehtivaid nõudeid. Kuigi järelturu rattaid ei toodeta otseselt autotootjate antud spetsifikatsioonide alusel, paigaldatakse neid erinevatele automudelitele. Tegelikult paigaldatakse neid täpselt samadele automudelitele, mille jaoks algseadmete valmistaja rattad olid algselt toodetud. Asjaolu, et spetsifikatsioonid pärinevad erinevatest allikatest, ei saa pidada tõendiks füüsikaliste ja tehniliste omaduste erinevuste kohta.

(16)

Liidu tootjatelt ja autotootjatelt saadi lisateavet. See kinnitas, et nii algseadmete valmistaja kui ka järelturu rataste puhul kasutatakse samu tootmisprotsesse (valamine, tõukamine, rullimine, sepistamine, kahe- kuni kolmeosalised rattad). Mõlemaid toodetakse kõigis raskustes ja läbimõõtudes. Sisedetaile, teatavat liiki lõppviimistlust ja kuumtöötlust saab kasutada nii algseadmete valmistaja kui ka järelturu rataste puhul ühtmoodi.

(17)

Mõne isiku väitel kajastuvad algseadmete valmistaja rataste ja järelturu rataste erinevused asjaolus, et algseadmete valmistaja rataste puhul kasutatakse esmast alumiiniumi, samas kui järelturu rataste tootmises saadakse alumiinium sageli metallijäätmetest. Komisjon uuris neid märkusi põhjalikult. Samuti saadi autotootjatelt ja ELi tootjatelt lisateavet. Eelkõige need ELi tootjad, kes toodavad nii algseadmete valmistaja rattaid kui ka järelturu rattaid, kinnitasid, et nii esmast alumiiniumi kui ka – ehkki piiratud määral – metallijäätmetest saadud alumiiniumi kasutatakse mõlemat liiki rataste tootmises. Uurimise käigus kogutud lisateave kinnitas, et peamine kriteerium, mida alumiiniumi tüübi ja kvaliteedi eristamisel kasutatakse, on ränisisaldus (7 % või 11 %). Mõlemat sulamit kasutatakse algseadmete valmistaja rataste ja järelturu rataste puhul ühtviisi.

(18)

Samuti ei ole katsetamisnõuete erinevused nii määravad, et algseadmete valmistaja rataste ja järelturu rataste puhul oleks tegemiste erinevate toodetega. Tuleb märkida, et alumiiniumrataste jaoks ei ole olemas ühtlustatud nõudeid. Nõuete standardid varieeruvad tootjati ja riigiti. Kokkuvõttes ei ole võimalik standardite või nõuete põhjal teha asjakohast vahet algseadmete valmistaja ja järelturu rataste vahel. Olemasoleva teabe põhjal kohaldatakse nii algseadmete valmistaja rataste kui ka järelturu rataste suhtes erinevaid katseid (läbivalgustuskatsed, keemilised katsed, lekkimiskatse, vastupidavuskatsed, roostele vastupidavuse katsed, rataste balansseerimiskatsed, löögikindluskatsed, radiaalvastupidavuskatsed, paindekatsed, soolveekatsed, CASS-katsed (Copper-Accelerated Acetic Salt Spray test). Lisaks ilmneb, et nii katsetamise kui ka standardite erinevused osutavad pigem vahetegemisele liikmesriikide kaupa kui vahetegemisele algseadmete valmistaja rataste ja järelturu rataste vahel.

(19)

Olemasoleva teabe kohaselt on autotööstuse kehtestatud nõuetest tulenevalt tegemist väga standardse tootega, mis on maailma kõikide tootjate puhul samaväärne. Järelturu segmendi rataste kvaliteedinõuded saab määrata ka klient ning ka need rattad peavad vastama rahvusvahelistele ja riiklikele nõuetele. Seega võivad rangemad nõuded või spetsifikatsioonid kehtida teatavate rataste suhtes mõlemas segmendis, mis tähendab, et mõnikord võivad järelturu rattad vastata rangematele standarditele kui algseadmete valmistaja omad.

(20)

Tõik, et järelturu rattaid ei paigaldata uutele autodele ja et autotootjad kasutavad väljavalitud tootjate toodetud rattaid oma kaubamärgi all, on allhankeotsus, mis ei mõjuta järeldust algseadmete valmistaja rataste ja järelturu rataste samaväärsuse kohta. Füüsikalisi omadusi silmas pidades on võimalik paigaldada uuele autole järelturu ratas, st tootja kaubamärki kandev ratas.

(21)

Neid järeldusi kinnitab ka asjaolu, et autotootjad hangivad ja müüvad järelturu rattaid. Neist teatavaid rattaid müüakse autotootja kaubamärgi all (algseadmete tarnija), teatavaid rattatootja kaubamärgi all.

(22)

Paljud märkused käsitlesid nõudeid, mille autotootja on kehtestanud rataste tarnijate suhtes (nt tõend ISO sertifitseeritud täielikult toimiva kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta, varasemate projektide, tarnete ja kohapealse kvaliteediga seotud kogemusel põhinev kvaliteedi hindamine, tootepõhine ja projektipõhine riskihindamine). Alumiiniumratastel on ühesugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning kasutusalad olenemata kehtestatud nõuetest, mis ei ole seotud kõnesolevate omadustega.

(23)

Lõpetuseks tuleb meenutada, et paljud rattatootjad toodavad mõlema segmendi jaoks ning et algseadmete valmistaja ja järelturu rattaid toodetakse samadel tootmisliinidel. Ühes segmendis tegutsevad tootjad saavad siseneda ka teise segmenti.

(24)

Lisaks väitis mõni isik, et algseadmete valmistaja ja järelturu rattaid tuleks vaadelda kahe erineva tootena, sest nad kuuluvad tollitariifistiku eri alamrubriikide alla.

(25)

Käesolev dumpinguvastane menetlus käsitleb alumiiniumrattaid, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 alla. CN-kood 8708 70 10 hõlmab rattaid, nende osi ja tarvikuid tööstuslikuks kokkupanekuks. See tähendab, et sellega ettenähtud väiksema tollimaksumäära puhul rakendatakse lõppkasutuse kontrolli. Kahe CN-koodi lahushoidmine osutab tollimaksumäära erinevusele, et võimaldada väiksema tollimaksumäära rakendamist tööstuslikuks kokkupanekuks ettenähtud rataste suhtes. See ei mõjuta siiski mingil määral vaatlusaluse toote määratlust.

(26)

Vastusena nende isikute märkustele tuleb märkida, et dumpinguvastases menetluses kasutatav vaatlusaluse toote määratlus ei osuta toote klassifitseerimisele tollitariifistiku eri rubriikide alla. Seega võib dumpinguvastase menetluse vaatlusalune toode kuuluda eri CN-koodide alla. Tegelikult on selline olukord isegi tavaline.

(27)

Teiseks kuuluvad mõlema CN-koodi alla ühesugused rattad. Ainuke erinevus on nende impordijärgne turustamisviis.

(28)

Kolmandaks tuleb märkida ka, et impordi maht tööstusliku kokkupanekuga seotud CN-koodi all on väiksem kui algseadmete valmistaja sektori impordi maht, mille deklareerivad koostööd tegevad autotootjad. See näitab, et algseadmete valmistaja rataste tollivormistus toimub mõlema CN-koodi all. Seega ilmneb, et autotootjad impordivad mõlema CN-koodi all ning lõppkasutusel põhinev vahetegemine oleks äärmiselt keeruline.

(29)

Sellest tulenevalt lükatakse huvitatud isikute esitatud väited tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse järeldused. Algseadmete valmistaja ja järelturu rattaid peetakse üheks ja samaks vaatlusaluseks tooteks.

(30)

Käesolevas uurimises vaadeldav toode on CN-rubriikide 8701–8705 alla kuuluvate mootorsõidukite alumiiniumrattad (tarvikutega või mitte, varustatud rehvidega või mitte), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 alla (TARICi koodid 8708701010 ja 8708705010). See määratlus ühtib 13. augustil 2009 avaldatud algatamisteates ja menetlusele aluse pannud kaebuses esitatuga.

(31)

Isikud tõstatasid küsimusi selle kohta, kas uurimine hõlmab ka mootorratta ja haagise rattaid. Eespool nimetatud määratlus välistab iseenesest rubriigi 8711 alla kuuluvate mootorrataste rattad ja rubriigi 8716 alla kuuluvate haagiste rattad, mida klassifitseeritakse peamiselt rubriikide 8711 ja 8716 alla.

(32)

Haagise rataste kohta väideti uurimise käigus, et peale menetluse algatamise teates osutatud CN-koodide on võimalik liitu importimisel kasutada teist koodi (CN-kood 8716 90 90), mis hõlmab muu hulgas ka haagiste rattaid, et hoida kõrvale vaatlusaluse toote suhtes kehtivatest meetmetest (kuigi ilmneb, et tegelikkuses seda koodi praegu sel eesmärgil ei kasutata).

(33)

Tehti ettepanek, et käesolev uurimine peaks hõlmama ka CN-koodi 8716 90 90 alla kuuluvaid alumiiniumrattaid.

(34)

Komisjoni talitused teavitasid kõiki asjaomaseid isikuid märgukirjaga, mis lisati kõigile huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikusse, et teatada teise CN-koodi võimalikust kaasamisest uurimisse.

(35)

Kuid nagu eespool märgitud, ei hõlmanud algatamisteade haagistele ettenähtud ja seega CN-koodi 8716 90 90 alla kuuluvaid alumiiniumrattaid. Seepärast ei saa välistada, et teatavad ettevõtjad, kes toodavad selliseid rattaid või kauplevad nendega, ei andnud endast praeguse uurimise käigus märku, eeldades et sellist importi uurimine ei hõlma, ning seega ei olnud nad eespool nimetatud märgukirjast teadlikud. Selles olukorras ei ole asjakohane neid rattaid uurimisse kaasata. Võttes aga arvesse, et on ilmnenud eriti suur oht meetmetest kõrvalehoidmiseks eespool nimetatud CN-koodi kasutamise teel, on asjakohane võtta kasutusele TARICi kood, mille abil saab täpselt jälgida selle koodi all toimuva rataste impordi mahu arengut. Algmääruse artikli 14 lõike 3 alusel lisatakse sel eesmärgil säte käesoleva määruse regulatiivosasse.

(36)

Kõik valimisse kuuluvad eksportivad tootjad vaidlustasid esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 26–53.

(37)

Esiteks tuleb rõhutada, et Hiinas moodustab esmase alumiiniumi osatähtsus üle 50 % alumiiniumrataste tootmiskuludest. Neljast valimisse kuuluvast äriühingust kolm on väitnud, et otsus keelduda turumajanduslikust kohtlemisest peaks olema individuaalne ja äriühingupõhine, samas kui käesoleval juhul on komisjon keeldunud turumajanduslikust kohtlemisest terve riigi ulatuses, väites et peamise tooraine (alumiinium) soetamisega seotud otsuste puhul on tegemist riigi sekkumisega, nagu on viidatud ajutise määruse põhjendustes 30–37. Selle väitega ei saa nõustuda; tõepoolest on komisjon analüüsinud iga valimisse kuuluvat tootjat eraldi. On tõsi, et komisjon on kõigi nelja kohta jõudnud samale järeldusele, kuid see on tingitud asjaolust, et neist igaühe otsustusprotsessis on tegemist riigi sekkumisega, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 30–37. Komisjon ei oleks teinud sellist järeldust ühegi Hiinas tegutseva äriühingu kohta, kes näitab, et ta soetab valdava osa oma tarbitavast alumiiniumisulamist Londoni metallibörsi hindadega (London Metal Exchange, LME) tavapärasel teel, mida kasutavad selles sektoris tegutsevad äriühingud mujal maailmas. Kui see oleks nii olnud, siis oleks saanud võimaldada sellele äriühingule turumajanduslikku kohtlemist, isegi kui äriühing on asutatud Hiinas ning juhul, kui on täidetud muud kriteeriumid.

(38)

Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse eespool nimetatud põhjendustes ja põhjenduses 48 tehtud järeldused.

(39)

Mis puutub riigi sekkumisse muude äriotsuste puhul, ei ole ükski ajutise määruse põhjenduses 38 osutatud kontsernist esitanud lisatõendeid, mis võimaldaksid teistsuguste järelduste tegemist. Eelkõige on väidetud, et nagu üldkohtu otsuses kohtuasjas Zheijiang Xinan vs. nõukogu (3) on sätestatud, „ei saa mõistet „riigi märkimisväärne sekkumine” samastada igasuguse mõjuga ettevõtja tegevusele või seotusega ettevõtja otsustusprotsessiga, vaid seda tuleb mõista ametivõimude tegevusena, mis muudab need otsused turumajanduse tingimustega kokkusobimatuks.” Võttes arvesse kõnealust kohtuotsust, väidavad eksportijad, et Euroopa Liidu institutsioonid peaksid seda kohaldama ja põhjalikult analüüsima, kas riigi võetud meetmed on äriühingu juhtimisel kokkusobimatud turumajanduslike tingimustega. Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud kohtuotsus on praegu edasi kaevatud. Seepärast jõustub üldkohtu otsus alles kaebuse asjas tehtava otsuse kuupäevast. Sellest tulenevalt saavad institutsioonid jääda seisukohale, et praegusel juhul kindlaks tehtud riiklik sekkumine on piisav järeldamaks, et kriteerium 1 on täitmata. Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 38 esitatud järeldused.

(40)

Kumbki kahest kontsernist, kes esialgsete järelduste alusel ei vastanud kriteeriumi 2 nõuetele, ei ole neid esialgseid järeldusi vaidlustanud. Seega on leidnud kinnitust, nagu ajutise määruse põhjendustes 39 ja 49 osutatud, et kaks valimisse kuuluvat kontserni ei ole oma asjaomaseid raamatupidamisaruandeid koostanud ega auditeerinud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega kooskõlas.

(41)

Kontsern Baoding Lizhong on väitnud, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkt c nõudvat selge sõnaga, et moonutuste põhjused peavad tulenema endisest mitteturumajanduslikust majandussüsteemist; kontsern leidis, et kuna ta on väidetavalt alati tegutsenud erakätes oleva kontsernina, ei saa moonutused tuleneda „endisest” mitteturumajanduslikust süsteemist, sest kontsern ei ole kunagi tegutsenud riigiettevõttena. Selle väitega ei saa nõustuda. Nagu käesoleval juhul kindlaks tehtud, võib äriühingute tootmiskulude ja finantsseisundi puhul olla tegemist märkimisväärsete moonutustega, mis on kandunud üle endisest mitteturumajanduslikust majandussüsteemist olenemata sellest, kas äriühing on tegutsenud riigiettevõttena või mitte.

(42)

Lisaks kordasid kontsern Baoding Lizhong, äriühingud YHI Manufacturing (Shanghai) Co. Ltd ja CITIC Dicastal juba enne ajutise määruse vastuvõtmist esitatud väiteid ning rõhutasid asjaolu, et äriühingute eelised ei ole märkimisväärsed. Kuid nagu ajutise määruse põhjenduses 50 selgitatud, näitas uurimine, et kontsernide finantsseisundi moonutused on märkimisväärsed.

(43)

Lisaks on äriühing YHI Manufacturing (Shanghai) Co. Ltd juhtinud tähelepanu sellele, et välismaistele äriühingutele antud maksusoodustuste puhul ei ole tegemist konkreetse subsiidiumiga ning et tasakaalustavaid meetmeid käsitleva WTO kohtupraktika kohaselt lasub konkreetsuse tõendamise kohustus juurdleval võimuorganil (4). Oma esildises osutab äriühing YHI Manufacturing (Shanghai) Co. Ltd. ka subsiidiumivastase algmääruse (5) artikli 4 lõikele 5, milles märgitakse, et „kindlakstehtud konkreetsus tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal”. Äriühing osutab ka subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b (ei ole olemas subsiidiumi abikõlblikkust käsitlevaid objektiivseid kriteeriume ega tingimusi, mis tähendaksid konkreetsust) ja subsiidiume ja tasakaalustavaid meetmeid käsitleva kokkuleppe artiklile 10, milles määratletakse tasakaalustavat tollimaksu järgnevalt: „tollimaks, mis kehtestatakse otseselt või kaudselt mis tahes toote valmistamiseks, tootmiseks, eksportimiseks või veoks antud subsiidiumide korvamiseks”. Lõpetuseks soovitab äriühing YHI Manufacturing (Shanghai) Co. Ltd, et „kui komisjoni talitused soovivad Hiina valitsuse antud subsiidiume korvata, oleks selle tegemiseks õige menetlus subsiidiumivastane uurimine”.

(44)

Tuleb öelda, et dumpinguvastaste õigusaktide selline tõlgendus ei ole korrektne, sest subsiidiumivastase algmääruse kriteeriume ei saa kohaldada turumajandusliku kohtlemise analüüsi raames. Dumpinguvastase algmäärusega on ette nähtud uurimine, kas äriühingute tootmiskulude ja finantsseisundi puhul ei ole endisest mitteturumajanduslikust süsteemist ülekandunud märkimisväärseid moonutusi, ning – nagu eespool märgitud – tuleks tehinguid, mis osutavad riigi seotusele ärikeskkonna loomisega meetmete abil, mis on omased mitteturumajanduslikule süsteemile, käsitleda endisest mitteturumajanduslikust süsteemist ülekandunud riikliku mõjuna.

(45)

Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 40–44 ja 50–52 esitatud järeldused.

(46)

Eksportijad on korranud ajutise määruse põhjendustes 46–47 käsitletud väiteid, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt otsustatakse kolme kuu jooksul, kas tootjad täidavad turumajanduslikuks kohtlemise võimaldamiseks vajalikke kriteeriume, samas kui käesoleval juhul tehti see otsus pärast kõnealust kolmekuulist tähtaega. Oma väite toetuseks osundasid eksportijad üldkohtu otsust kohtuasjas T-299/05 (6). Eeskätt on eksportijad väitnud, et turumajanduslikku kohtlemist käsitleva teate saatmise ajaks oli komisjon saanud kõik vastused eksportijatele saadetud küsimustikele, samuti võrdlusriigis asutatud äriühingutele saadetud küsimustike vastused, seepärast, olles saanud nendes küsimustikes sisalduvad andmed, oli komisjoni talitustel kogu vajalik teave, et arvutada tavametoodika ja võrdlusriigi metoodika abil dumpingumarginaal. Eksportijad jõudsid selle põhjal järeldusele, et komisjon pidi teadma, millist mõju avaldab tema turumajanduslikku kohtlemist käsitlev otsus dumpingumarginaali arvutamisele. Võttes arvesse eespool esitatut, ei välista eksportijad, et turumajanduslikku kohtlemist käsitlev otsus tehti dumpingu mõju alusel.

(47)

Kõnealuse väitega ei saa nõustuda. Esiteks, vastupidiselt väidetule ei olnud komisjonil turumajanduslikku kohtlemist käsitleva otsuse teatavakstegemise ajaks kogu vajalikku teavet dumpingumarginaali arvutamiseks. Käesoleval juhul ei olnud dumpinguvastase menetluse küsimustike ja võrdlusriigis asuvatele äriühingutele saadetud küsimustike vastustes sisalduv teave tõepoolest täielik ega korrektne ning seetõttu ei olnud komisjonil võimalik sel hetkel arvutada dumpingumarginaale. Tuli korraldada kontrollkäike, et koguda dumpingumarginaalide täpseks arvutamiseks vajalikku teavet ja andmeid. Kontrollkäike alustati alles kaks nädalat pärast turumajanduslikku kohtlemist käsitleva teate saatmist. Seepärast ei olnud kontrollkäikudel kogutavate andmete puudumise tõttu komisjonil võimalik teha dumpingu arvutusi enne turumajanduslikku kohtlemist käsitleva otsuse teatavakstegemist ega teha dumpingu mõju põhjal otsust turumajandusliku kohtlemise suhtes.

(48)

Teiseks ei ole eksportijad esitanud ühtki tõendit näitamaks, et turumajanduslikku kohtlemist käsitlev otsus oleks olnud teistsugune, kui see oleks tehtud kolmekuulise tähtaja jooksul.

(49)

Käesolevaga kinnitatakse järeldus, et kõigi äriühingute puhul, kes olid taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, tuleks keelduda turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest, nagu on kindlaks määratud ajutise määruse põhjenduses 53.

(50)

Mõlemad valimisse kuuluvad kontsernid, kellele esialgu keelduti võimaldamast individuaalset kohtlemist riigi sekkumise tõttu, mis leiti olevat selline, et võimaldas meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikutele eksportijatele antaks erinevad määrad, vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 55 esitatud esialgse järelduse. Baoding Lizhong väidab, et riigi sekkumist ei ole ning et artikli 9 lõike 5 punktide c ja e sõnastuse kohaselt ei ole mõningane riigi sekkumine piisav põhjus, et keelduda individuaalsest kohtlemisest, ning et artikli 9 lõikes 5 on sõnaselgelt lubatud mõningase riigi sekkumise korral ikkagi võimaldada individuaalset kohtlemist, kui on tagatud piisav sõltumatus riigist ja kui riigi sekkumise laad ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist. See oleks nii vaid juhul, kui enamikul olulistel ametikohtadel oleksid riigiametnikud, kes saaks sekkuda igapäevaste äriotsuste tegemisse.

(51)

Teine kontsern väitis, et enamik selle aktsiatest kuulub eraisikutele ja riigi sekkumise ohtu ei ole, sest kontsern tarnib üksnes autotootjaile algseadmete valmistaja turusegmendis ja iga rattamudeli puhul on autotootjaga sõlmitud lepingus konkreetselt sätestatud tootmiskoht, mida eelnevalt ja lepingu kehtivuse vältel auditeeritakse.

(52)

Baoding Lizhongi väidetega seoses on meetmetest kõrvalehoidmise riski uuesti uuritud. Tõepoolest ei ole riigi sekkumine seda laadi, mis võimaldaks meetmetest kõrvalehoidmist. Seega saab Baoding Lizhongile võimaldada individuaalset kohtlemist.

(53)

Mis puutub äriühingusse CITIC Dicastal, siis see on riigiettevõte, mida riik vahetult kontrollib (enamus selle aktsiaid kuulub riigile). Riigi sekkumise laad võimaldab meetmetest kõrvalehoidmist, kui saadakse teistsugune tollimaksumäär. Teiste sõnadega saab muude riigi kontrolli all olevate äriühingute tootmist suunata ümber CITIC Dicastali kaudu. Mis puutub CITIC Dicastali teise väitesse, siis ei takista asjaolu, et ta tarnib vaid autotootjatele algseadmete valmistaja turusegmendis, teda tarnimast tulevikus muudele klientidele. Seepärast võib järelikult keelduda CITIC Dicastalile individuaalse kohtlemise võimaldamisest.

(54)

Mitu huvitatud isikut on vaidlustanud Türgi valimise võrdlusriigiks. Nende väidetega ei saa nõustuda: esiteks sellepärast, et nende märkused saabusid oluliselt hiljem võrdlusriigi valimise kohta märkuste esitamise tähtpäevast (tähtaeg lõppes 24. augustil 2009), ja teiseks, kuna neid ei saa sisuliselt arvesse võtta.

(55)

Väiteid võib kokku võtta järgmiselt:

(56)

Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse käesolevaga esialgne järeldus selle kohta, et Türgi on sobiv ja põhjendatud võrdlusriik, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 63.

(57)

Kaks valimisse kuuluvat eksportivat tootjat vaidlustasid esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 57–77. Väideti, et dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt peaks dumpingu arvutuste aluseks olema „kõik ühendusse suunatud ekspordi tehingud”; ehk teisisõnu leiavad nad, et dumpingumarginaalide arvutamisel tuleks võtta arvesse tehinguid sajaprotsendilises ulatuses. Ka on väidetud, et kõige kallimaid tehinguid ei ole eelkõige ühe uuritud äriühingu puhul võetud dumpingumarginaalide arvutamisel arvesse.

(58)

Arvessevõetud tehingute arvu käsitleva väite puhul tuleb pöörata tähelepanu sellele, et dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõikes 11 on sätestatud, et dumpingut tuleks arvutada „kõigi ühendusse suunatud ekspordi tehingute” põhjal, kuid seda tuleks teha „vastavalt asjakohastele õiglast võrdlust reguleerivatele sätetele”. See tähendab, et kui ei ole võimalik saavutada sajaprotsendilist toodete vastavust, ei ole eksporditehinguid võimalik võtta arvesse saja protsendi ulatuses. Seda peetakse põhjendatuks eeldusel, et arvutused põhinevad kõigi eksporditehingute piisavalt suurel protsendil. Käesoleval juhul on võetud arvesse ligikaudu 85 % tehingutest.

(59)

Pidades silmas väidet, et kõige kallimaid tehinguid ei ole arvestatud, on dumping nende arvessevõtmiseks uuesti arvutatud. Esialgses etapis arvutuste tegemiseks kasutatud tooteliikidele on lisatud veel tooteliike. See on võimaldanud hõlmata arvutustega võimalikult palju tehinguid, tagades ka, et kõikide eksporditehingute tooteühiku kaalutud keskmine hind oleks iga äriühingu puhul võimalikult lähedal asjaomase äriühingu nende eksporditehingute tooteühiku kaalutud keskmisele hinnale, mida on kasutatud dumpingumarginaali arvutamiseks. Sel viisil saab arvesse võtta kõiki eksporditehinguid, isegi kõike kallimaid. Kõnealuste uute tooteliikide normaalväärtused on arvutatud ajutise määruse põhjenduses 70 selgitatud metoodika alusel. Selle uue arvutusega on dumpinguhinnad eelkõige YHI puhul vähenenud.

(60)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks ning võrdluse tegemiseks kasutatud metoodika on sama, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 64–75. Uute arvutuste puhul on muutunud ainult see, et arvesse võetavate tehingute arvu on suurendatud ja on jälgitud, et iga asjaomase äriühingu dumpingu arvutamiseks kasutatud eksporditehingute keskmine hind ei tohiks oluliselt erineda asjaomase äriühingu kõikide tehingute keskmisest ekspordihinnast.

(61)

On väidetud, et komisjoni analüüsis ei võeta arvesse vahetuskursside kõikumist, eelkõige USA dollari kõikumist euro suhtes, ning esmase alumiiniumi ja rahvusvahelise transpordiga seotud kulusid. See väide ei ole põhjendatud, sest komisjoni talitused on oma tava kohaselt arvestanud turuanalüüsis uurimisperioodi ulatuses kõiki vaatlusaluse toote kulusid, mida on olnud võimalik kontrollida.

(62)

Hiina tootja YHI väitis, et kohanduste arvutus oli tema individuaalse dumpingu arvutuses ebatäpne. Komisjon nõustus selle väitega ja tegi uue arvutuse, mis andis tulemuseks dumpingumarginaali 23,81 %, mis on varem arvutatust 2,14 % väiksem.

(63)

Komisjonile laekus kahju käsitlevate esialgsete järelduste kohta märkusi. Mõne puhul oli tegemist juba ajutises määruses käsitletud märkuse kordamisega.

(64)

Ajutises määruses käsitletud väiteid ei hakata siinkohal kordama.

(65)

Isikud väitsid, et impordi arvutamise metoodikat ei ole piisavalt selgitatud. See kriitika ei ole siiski põhjendatud.

(66)

Tuletatakse meelde, et esialgses etapis põhines metoodika kaebusel, kuid seda kontrolliti ka muudest allikatest (koostööd tegevate tootjate esitatud andmed, kasutajad, eksportijad). Arvestades isikute märkusi, on neid andmeid uuesti analüüsitud ning käesolevaga kinnitatakse esialgsed järeldused.

(67)

Tuletatakse meelde, et huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikusse lisati ajutise määruse avaldamise päeval kolm märgukirja, mis sisaldasid üksikasjalikke andmeid toodangu, impordi ja müügi arvutamise meetodite kohta.

(68)

Kuna praeguse uurimisega hõlmatud CN-koodide alla kuulub peale vaatlusaluse toote ka muid tooteid, oli enim märkusi metoodika kohta, mida komisjon kasutas vaatlusvälise toote väljaarvamiseks esitatud kogustest.

(69)

CN-kood 8708 70 50 hõlmab alumiiniumrattaid, nende alumiiniumist osi ja tarvikuid. Vastavad andmed saadi Comextist tonnides edasiste kohandusteta selles etapis, eeldades kaebuse põhjal, et osad ja tarvikud on vähem olulised.

(70)

CN-kood 8708 70 10 hõlmab muu hulgas alumiiniumrattaid, nende alumiiniumist osi ja tarvikuid. Ka siin saadi vastavad andmed Comextist tonnides ja neid kohandati kaebuses kirjeldatud metoodika alusel.

(71)

Isikute märkustes suhtuti sellesse lähenemisviisi suures osas kriitiliselt, kuid ei soovitatud sobivamat ega usaldusväärsemat alternatiivi. Kriitika oli peamiselt seotud asjaoluga, et isikud ei saanud märkusi esitada, kuna ei teadnud, millist meetodit komisjon kasutama hakkab. Tuletatakse meelde, et kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon, milles üksikasjalikult esitatakse väljaarvamismetoodika, oli menetluse algatamisest saadik kättesaadav mittekonfidentsiaalsetes toimikutes. Komisjon kontrollis kaebuses esitatud andmeid ja ei leidnud põhjust, mis oleks valitud meetodi usaldusväärsust kahandanud. Pealegi, arvestades asjaolu, et isikud ei esitanud väljaarvamiseks alternatiivset meetodit, leiti, et nende märkused ei ole põhjendatud.

(72)

Teine osa kommentaare oli seotud meetodiga, mida kasutati, et arvestada ümber algul tonnides väljendatud kogused ühikuteks kahe CN-koodi all. Ka siin kasutas komisjon kaebuses soovitatud meetodit, mida hiljem toetasid ka Hiina eksportijate vastused küsimustikule. Selle metoodika kohaselt on Hiinast imporditud tooteühiku keskmine kaal ligikaudu 9 kg ratta kohta. Kaebuse kohaselt hinnati muudest kolmandatest riikidest imporditud toodete ühikukaaluks umbes 10 kg ühiku kohta, kuid käesoleva uurimise raames kontrolliti seda eri isikutelt saadud teabe põhjal.

(73)

Esialgsele etapile järgnenud esildistes väitsid isikud, et 9 kg asemel tuleks kasutada keskmise kaaluna 10 kg, sest see oleks imporditud algseadmete valmistaja rataste keskmine kaal. Nagu ajutises määruses kindlaks määratud, põhineb keskmine kaal 9 kg valimisse kuuluvate eksportivate tootjate esitatud andmetel. Seepärast tehakse järeldus, et see on kõige paremini põhjendatud ümberarvestamismeetod Hiina importijate tooteühiku keskmise kaalu kajastamiseks. Igatahes näitas algseadmete valmistaja rataste puhul ümberarvestamine 10 kg alusel, et see ei mõjuta lõplikke järeldusi.

(74)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 86–88 järeldused.

(75)

Ajutise määruse põhjendustes 86–89 muu hulgas Eurostatist saadud andmete põhjal tehtud järeldusi on kinnitanud eksportivate tootjate vastused küsimustikule. Arvestades, et andmed pärinevad erinevatest allikatest, võivad suundumused sõltuvalt turusegmendist ja äriühingust muidugi veidi erineda. Siiski kinnitasid need madalaid hinnatasemeid, mis koos hinna allalöömise kõrge taseme ja Hiinast pärit impordi mahu järsu suurenemisega kinnitab käesoleval juhul üldise järelduse paikapidavust.

(76)

Andmeid ja suundumusi on kontrollitud ka algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi puhul eraldi. Ajutises määruses on põhjenduses 89 vääralt märgitud, et aastate 2006–2008 hinnad pidid põhinema Eurostatil, kuna eksportijate küsimustikes ei olnud esitatud olulisi andmeid. See märkus oleks tulnud siduda algseadmete valmistaja ja järelturu tehingute andmete eraldamisega. Eraldamine on võimalik üksnes eksportijate esitatud tehingupõhiste loetelude põhjal.

(77)

Järelturu ühikuhindade andmed näitavad enam-vähem ühtlast taset, mis perioodi lõpus tõuseb veidi. Hinnad kõikusid vahemikus 25–34 eurot 2006. aastal, 24–32 eurot 2007. aastal, 25–29 eurot 2008. aastal ja 26–36 eurot uurimisperioodil. Konfidentsiaalsuse huvides on neid vahemikke kohandatud üles- või allapoole maksimaalselt 15 %.

(78)

Algseadmete valmistaja tooteühiku Hiinast pärit impordi hinnad langevad vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 15 %. Rohkem üksikasju ei ole võimalik avalikustada konfidentsiaalsust silmas pidades, nagu on selgitatud allpool kahju kõrvaldamise taseme arvutamist käsitlevas punktis.

(79)

Üks isik väitis, et Hiina impordi hinnad tõusid 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui muud kahjunäitajad oluliselt vähenesid. Tõepoolest on toimunud Hiina impordi hindade nominaalne tõus (kuigi vaid 1,6 %) (7). Tuleb siiski märkida, et kogu vaatlusperioodi vältel langesid need 8 %.

(80)

Kokkuvõttes on mõlema segmendi puhul kinnitust leidnud madalad hinnatasemed, mis koos hinna allalöömise kõrge taseme ja Hiinast pärit impordi mahu järsu suurenemisega kinnitavad käesoleval juhul neid järeldusi.

(81)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud peamisi märkusi oli, et algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi puhul oleks tulnud teha kõigi kahjunäitajate analüüs eraldi.

(82)

Üks isik viitas komisjoni määrusele (EÜ) nr 1888/2006 (8) ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 682/2007, (9) milles käsitletakse Taist pärit suhkrumaisi importi, ja väitis, et nende puhul tehti segmendipõhine analüüs. Lisaks väitis kõnealune isik, et mitte toimides nii nagu suhkrumaisi käsitleva määruse puhul, on komisjon rikkunud WTO nõudeid.

(83)

Suhkrumaisi käsitleva juhtumi puhul viidati asjaomastele WTO sätetele, mille kohta apellatsioonikogu märgib, et: „kui uurimist teostavad ametiasutused kontrollivad omamaise tootmisharu üht osa, peaksid nad põhimõtteliselt samamoodi kontrollima selle ülejäänud osi ja tootmisharu kui tervikut” (10). Praegusel juhul on ilmselge, et käesoleval juhul järgitud lähenemisviis on kooskõlas institutsiooni senise tavaga ja see vastab WTO dumpinguvastasele lepingule (11). Segmendipõhine analüüs on võimalik, kuid sellele peab olema lisatud kogu tootmisharu analüüs.

(84)

Tuletatakse meelde, et praeguse menetluse esialgses etapis vaadeldi mõlemat segmenti koos, kuid mõnda näitajat oli analüüsitud algseadmete valmistaja ja järelturu rataste kohta eraldi (hindade allalöömine, tarbimine, turuosad). Võttes arvesse isikute esitatud märkusi, on komisjon teinud edasise analüüsi ning analüüsinud lisaks veel mõnda näitajat segmendi tasandil (vt allpool). Nagu allpool näidatud, kinnitab see analüüs, et suundumused, mis on seotud vaatlusaluse tootega tervikuna, vastavad üldjuhul algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi omadele eraldi vaadelduna.

(85)

Allpool esitatud tabelis on näidatud alumiiniumrataste tarbimine liidus vaadelduna eraldi algseadmete valmistaja ja järelturu segmendis. Üksikasjalikum teave algseadmete valmistaja ja järelturu impordi andmete eraldamise kohta on esitatud eespool importi käsitlevas punktis. Eraldamist käsitleva teabe aluseks on erinevad teabeallikad, mille esitasid koostööd teinud ELi tootjad, kasutajad ja eksportivad tootjad asjaomases riigis.

(86)

Liidu kogutarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 16 % ehk 58,6 miljonilt ühikult 49,5 miljoni ühikuni. Sama suundumust võis täheldada mõlemas segmendis. Tarbimine algseadmete valmistaja segmendis vähenes 20 % 43,5 miljonilt ühikult 34,9 miljoni ühikuni, samas kui järelturu rataste tarbimine vähenes 3 % 15 miljonilt ühikult 14,5 miljoni ühikuni.

(87)

Paljudes märkustes viidati komisjoni järeldustele algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi suuruse kohta ELi alumiiniumrataste turul, eeskätt impordi turuosa kohta. Eelkõige väitsid isikud, et komisjon on arvutanud algseadmete valmistaja turuosa valesti. Nende märkuste alusel uuriti algseadmete valmistaja ja järelturu rataste impordi turuosaga seonduvat veel põhjalikumalt. Tuletatakse meelde, et ajutises määruses näidati algseadmete valmistaja ja järelturu Hiinast pärit impordi turuosad. Need turuosad on kindlaks määratud esialgses etapis kättesaadava teabe põhjal, mille aluseks on ELi tootjate, eksportijate ja autotootjate esitatud andmed. Selle põhjal tehti kindlaks, et algseadmete valmistaja impordi turuosa hõlmab umbes 3 % (ettevaatlik arvutus), kuid võib ulatuda kuni 6 %ni.

(88)

Arvestades huvitatud isikute väljendatud kriitikat, kontrolliti kõiki andmeid uuesti ja see kontrollimine kinnitas esialgseid järeldusi. Huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikusse on lisatud märkus üksikasjaliku selgitusega kõigi uurimismeetmete ja kõigi teabeallikate kohta, mida kasutati mõlema segmendi turuosa kindlakstegemiseks nii asjaomasest riigist kui ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi puhul. Kõnealune märkus näitab olulise teabe saamiseks kasutatud allikate mitmekesisust.

(89)

Lisaks tuleb vastusena isikute märkustele, milles väideti, et 3 % turuosa oli väike, rõhutada, et praegu vaadeldaval hinnatundlikul turul ei saa isegi 3 % turuosa väikseks pidada. See kehtib eelkõige põhjenduses 116 kirjeldatud hinnalanguse kohta. Lisaks on Hiinast pärit impordi kogused ja turuosa märkimisväärselt suurenenud.

(90)

Tuletatakse meelde, et esialgses etapis arvutati hindade allalöömine vaatlusaluse toote kohta nii tervikuna kui ka mõlema segmendi puhul eraldi. Eraldamise aluseks on valimisse kuuluvate ELi tootjate ja eksportijate esitatud tehingupõhised loetelud, mille alusel on kindlaks tehtud autotootjatele suunatud müük.

(91)

Ajutise määruse põhjendustes 95 ja 98 teatavaks tehtud hinna allalöömise vahemikud arvutati uuesti eelkõige dumpinguarvutustes tehtud muudatuste tõttu (vt eespool). Neid täpsustati ka kohaldatud tollitariifi osas. Esialgses etapis kohaldati nimelt ühtset 4,5 %st tollimaksu. Seda lähenemisviisi järgiti lõplikus etapis üldise hindade allalöömise arvutamisel. Põhjuseks oli asjaolu, et mitte kogu algseadmete valmistaja importi ei ole deklareeritud CN-koodi all, mis on seotud madalama 3 %lise tollimaksuga.

(92)

Mõned isikud kordasid oma märkusi, et hindade allalöömise tase tuleks arvutada ainult hinna lisandväärtuse osa põhjal (jättes välja alumiiniumi hinna). Nagu ajutise määruse põhjenduses 96 märgitud, suurendaks sellise metoodika kasutamine tõepoolest hindade allalöömise taset. Arvestades, et hindade allalöömise tase, mis arvutati täishinna suhtes (protsendina), oli niigi märkimisväärne, ei uuritud seda metoodikat rohkem.

(93)

Vaatlusaluse toote kohta arvutatud hindade allalöömine jääb tervikuna vahemikku 20–38 %. Hindade allalöömine jääb mõlema segmendi puhul märkimisväärseks (15–29 % algseadmete valmistaja rataste puhul ja 49–63 % järelturu rataste puhul).

(94)

Üks isik väitis, et komisjon on kasutanud liidu tootmisharu ja liidu toodangu kohta vale määratlust ning et kahju hindamine peab põhinema ainult kaebuse esitajate ja selle toetajatega seotud andmetel ning mitte liidu kogutoodangul.

(95)

Liidu tootmisharu on määratletud algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt. Liidu kogutoodangu olukorra hindamine on algmäärusega kooskõlas. Väide, et kahju hindamine põhines liidu tootmisharu ebaõigel määratlusel, tuleb seega tagasi lükata. Seega tuli kõik väited, mis tehti nende kahjunäitajate suundumuste kohta, mille puhul oli kasutatud valimisse kuuluvate ja koostööd tegevate tootjate andmeid, tagasi lükata.

(96)

Veel üks üldisemaid märkusi käsitles tootjate küsimustike ja miniküsimustike salastamata versioonide puudulikkust. Komisjon uuris neid märkusi põhjalikult ja nõudis põhjendatud juhtudel parandatud salastamata versioonide esitamist. Need lisati huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikusse, millega tehti võimalikuks õiguste asjakohane kaitsmine.

(97)

Mõni isik väitis, et teatavad ELi tootjad oleks tulnud kõrvale jätta, sest nad ei olnud esitanud oma tegevuse kohta täit teavet. Lisaks väitsid need isikud, et kõnealusel kõrvalejätmine oleks mõjutanud uurimistulemust. Siiski ei toeta faktid neid väiteid, sest kõnealused ELi tootjad on tõepoolest esitanud kogu olulise teabe. Seetõttu tuli väited tagasi lükata.

(98)

Üks importija väitis ka, et tema oleks tulnud liigitada ELi tootjaks, sest ta on viinud tootmisprotsessi allhankena üle asjaomasesse riiki, samas kui suurem osa muust tegevusest toimub ELis (nt tootekujundus). Kõnealune äriühing viis oma tootmisprotsessi allhanke korras välja, jättes mõned toimingud Euroopa Liitu, nt rataste katsetamise. Arvestades aga, et tootmisprotsess leiab aset asjaomases riigis, ei saa seda importijat pidada dumpinguvastases menetluses ELi tootjaks. Eespool esitatut arvestades tuli see väide tagasi lükata.

(99)

Teatavad isikud tegid kahjunäitajate analüüsi äriühingupõhiselt. Sellise lähenemisviisi kasutamisest tuli keelduda, sest kahjuanalüüs tehakse ELi tootmisharu kohta tervikuna.

(100)

Pärast ajutise määruse avaldamist palusid isikud eraldi andmeid algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi kohta. Järgmises tabelis on näidatud müügi- ja turuosa andmed algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi kohta eraldi.

(101)

Andmete eraldamiseks kasutati erinevaid andmeallikaid, eelkõige andmeid, mille ELi tootjad esitasid uurimise käigus, kaebuses esitatud andmeid ning enne uurimise algatamist kogutud andmeid.

(102)

Eespool esitatud tabelis on näha müügi ja turuosa langustrendi nii algseadmete valmistaja kui ka järelturu segmendis.

(103)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 112 märgitud, jätkas komisjon nende uurimisperioodil antud tellimuste kontrollimist, mille täitmine pidi toimuma pärast uurimisperioodi. Olemasolevaid andmeid täiendati ELi rattatootjatelt ja autotootjatelt saadud uute andmetega. Need andmed kinnitasid ostude suurusjärke ja turuosade arengutrende Euroopa ja Hiina tarnijate puhul. Seda kinnitavad autotootjate väited, mille kohaselt Hiina impordi osatähtsus suurenes paranenud konkurentsivõime ja kvaliteedi ning täiustatud tootmisprotsessidest tulenevate võimaluste tõttu.

(104)

Üks isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 117 esitatud kasumlikkuse andmed ei sobinud kokku ajutise määruse põhjendustes 89 ja 122 esitatud müügi ja tootmiskulude andmetega. Selle põhjustas tehniline viga tootmiskulude arvutamises, mistõttu kasutati valesid andmeid. See viga on parandatud ning tootmiskulud on esitatud järgmises tabelis.

(105)

Veaparandus ei muutnud esialgses etapis kindlakstehtud suundumust. Keskmine tootmiskulu püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena.

(106)

Vastusena isikute taotlustele esitada andmed algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi kohta eraldi, on eraldi arvutatud algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi tulusus. Suundumused ja suurusjärgud on selle põhjal kinnitust leidnud.

(107)

Nagu eeltoodud tabelis näidatud, on nii algseadmete valmistaja kui ka järelturu segmendi tulusus vähenenud. See vähenes vaatlusalusel perioodil algseadmete valmistaja segmendis 8,8 protsendipunkti ja järelturu segmendis 7,6 protsendipunkti. Seega langevad algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi kohta eraldi vaadeldud suurusjärgud ja suundumused kokku vaatlusaluse toote puhul tervikuna vaadelduga (vähenemine 8,7 protsendipunkti).

(108)

Isikud juhtisid tähelepanu võimalikele ebatäpsustele investeeringutasuvuse arvutustes. Esitatud arvud kajastavad kõiki tegureid, mis moodustavad investeeringutasuvuse, sealhulgas kulumit. Seega tuleb need väited tagasi lükata.

(109)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 80–123 esitatud järeldused kahju kohta. Liidu tootmisharu on kannatanud olulist kahju, mis nähtub eelkõige vähenevast tulususest. Mõnda kahjunäitajat on algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi puhul eraldi analüüsitud. Nende näitajate arengusuundumused ja suurusjärgud vastavad kogu vaatlusaluse toote kohta kindlakstehtule.

(110)

Mõni isik väitis, et liidu tootmisharu toodangu ja müügi kahanemine oli väheneva tarbimise tagajärg (mis tingis väidetavalt ka tootmismahu vähenemise). Ajutises määruses ei vaidlustatudki seda, et liidu turul on tarbimine vähenenud. Kuigi on võimalik, et peale Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi on muudel teguritel (majandussurutis ja Türgist pärit import) oma osa ELi tootmisharu kahjus, ei ole nende muude tegurite mõju selline, et kaoks ajutise määruse põhjendustes 136–152 esitatud põhjuslik seos. Igal juhul, nagu ajutise määruse põhjenduses 126 ja sellele järgnevates põhjendustes kirjeldatud, on Hiinast pärit madalahinnalise impordi mahu märkimisväärse suurenemise ja liidu tootmisharus täheldatud kahju vahel ilmne seos. Pealegi, nagu ajutise määruse põhjenduses 103 kirjeldatud ja vastupidi isikute väidetele, püsis tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil stabiilsena (eelkõige aastatel 2006–2008, 4 % langusega 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel).

(111)

Mõni isik viitas liidu tootjate avaldatud seisukohtadele nende internetilehekülgedel ja asjaolule, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga importi ei olnud kahju põhjuste hulgas märgitud. Olenemata liidu tootjate üldsusele avaldatud seisukohtadest (mis igatahes ei välista Hiina importi võimaliku põhjusena) näitavad olemasolevad andmed selgelt, et liidu tootmisharu kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos.

(112)

Mõni isik väitis, et tulususe vähenemine oli tingitud tootmismahu kahanemisest. Seega ei saanud tootjad katta oma püsikulusid väiksema arvu toodetud rataste arvelt. Ent tootmise vähenemine oli tingitud turuosa kahanemisest, mille omakorda tingis Hiina impordi sissetung.

(113)

Mõni isik väitis, et Hiinast pärit import ei saanud olla liidu tootmisharu kahju põhjus, sest hoolimata stabiilsetest hindadest ja stabiilsest müügist 2007. aastal tulusus vähenes. Tuletatakse meelde, et aastatel 2006–2007 Hiinast pärit impordi turuosa suurenes ning imporditud kogused suurenesid 40 %. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(114)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 126–130 esitatud järeldused.

(115)

Isikud kordasid oma väiteid selle kohta, et liidu tootmisharu kahju ei saa olla põhjustatud Hiina impordist, kuna liidu tootmisharu suunab suurema osa oma müügist algseadmete valmistajate segmenti, kuid Hiina import on peamiselt suunatud järelturu segmenti ja on algseadmete valmistajate segmendis väga piiratud. Tuletatakse meelde, et neid märkusi on käsitletud ajutise määruse põhjendustes 131–135.

(116)

Pärast meetmete kehtestamist osutas mõni isik ajutise määruse põhjendusele 133, milles on öeldud, et „on märke selle kohta, et autotootjad kasutasid Hiina pakutud hindu võrdlusena, et suruda alla ELi tootmisharu hindu”. Kõnealused isikud väitsid, et institutsioonid ei saa teha oma järeldusi märkide, vaid ainult kindlate tõendite põhjal. Lisaks juhtisid isikud tähelepanu sellele, et huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikus ei olnud saadaval selliseid väiteid tõendavaid andmeid.

(117)

Kõigepealt tuleb rõhutada, et seda laadi andmete puhul on tegemist äärmiselt tundliku äriteabega. Lisaks komisjoni käsutuses olevale teabele esitasid isikud edasist teavet. Kõnealune lisateave kinnitas järeldusi, mis tehti esialgses etapis komisjoni käsutuses oleva teabe alusel ja mis näitasid, et hindade puhul valitses selge surve allapoole. Lisaks on komisjon toimikut hinnasurve osas täiendanud. Liidu tootjad on teinud üksikasjaliku esildise. See võimaldas komisjonil pakkumismenetlusega lähemalt tutvuda ja kinnitas järeldusi, mis olid tehtud hinna allasurumise ja selle surve teostamiseks Hiina pakutud hindade võrdlusena kasutamise kohta. Tõepoolest oli mõnel juhul autotootjate esitatud sihthind (mis on läbirääkimiste lähtepunkt) juba liidu tootjate kuludest madalam ning seega algusest peale sobimatu. Mõnel juhul olid pakkumised isegi allpool seda taset edutud.

(118)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt teatab mõni autotootja pakkujatele lihtsalt, et nad peaksid alandama hindu Hiinast pärit pakkumiste järgi; mõni teine kasutab nende äriühingute hinnapakkumisi, kes pakkumismenetluses ei osalenud; mõni ei tee oma pakkumiskutses mingeid piiranguid, nii et pakkumismenetluses võivad osaleda kõik (isegi need, kes mingil juhul ei vastaks nõuetele).

(119)

Autotootjad väitsid, et hinnad ei ole hankeotsuste puhul määravaks teguriks. Tõepoolest näitavad olemasolevad andmed, et tegemist võib olla ka muude kaalutlustega, kuid hind mängib seejuures alati esmatähtsat osa.

(120)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 131–135 esitatud järeldused.

(121)

Isikud väitsid, et komisjon alahindas Türgist pärit impordi mõju liidu tootmisharu kahju põhjusena. Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjendustes 136–137 on mööndud, et Türgi impordi madalamatel hindadel võib olla olnud teatav negatiivne mõju liidu tootmisharu olukorrale, kuid see ei ole olnud selline, et kaotaks iseenesest põhjusliku seose Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel.

(122)

Türgist pärit impordi mõju on vaadeldud ka segmenditi. On tehtud kindlaks, et — Türgi impordist oli suunatud algseadmete valmistaja segmenti. Kinnitust leidis see, et algseadmete valmistaja ja järelturu segmenti koos vaadeldes kindlakstehtud suundumused ja suurusjärgud olid samad, nagu mõlemat segmenti eraldi vaadeldes. (Mitme koostööd teinud isiku esitatud) olemasoleva teabe kohaselt langesid vaatlusalusel perioodil Türgi impordi hinnad järelturu segmendis. Algseadmete valmistaja segmendi Türgi impordi hinnad püsisid aga suhteliselt stabiilsena.

(123)

Isikud osutasid sellele, et Türgist pärit impordi hinnad alanesid 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt. Ent nagu ajutise määruse põhjenduses 137 märgitud, on hinnaerinevus olnud ikkagi märkimisväärselt väiksem kui Hiina impordi hindade ja ELi tootjate hindade vahel.

(124)

Mis puutub ühe isiku märkusse, mille kohaselt oleks Türgi tulnud lisada kaebusse (vt põhjendus 9 jj), tuleb märkida, et Türgi kaebusse lisamata jätmine ei kaota põhjuslikku seost vaatlusaluse toote Hiinast pärit ekspordi ja liidu tootmisharu kahju vahel.

(125)

Seepärast tuleb nende isikute esitatud väited tagasi lükata. Eespool esitatut silmas pidades ja kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 136–137.

(126)

Mõni isik väitis, et aastatel 2006–2008 suurenes muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) pärit impordi turuosa. Tuleb märkida, et kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa püsis stabiilsena väikeste muutustega 1 % ulatuses. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(127)

Mõni riik väitis, et Lõuna-Aafrikast pärit impordil oli koguse ja/või hindade tõttu oma osa liidu tootmisharule tekitatud kahjus. Nagu ajutise määruse põhjenduses 99 kirjeldatud, on Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa olnud alates 2007. aastast stabiilne (1,4 % tasemel ja ajavahemikus 2006–2007 suurenenud 0,6 %), isegi kui impordikogused seejuures suurenesid. Komisjon sai teabe, et valdav osa sellest impordist oli ettenähtud algseadmete valmistaja turusegmendile. Algseadmete valmistaja segmendi Lõuna-Aafrikast pärit impordi hindade kohta sai komisjon vastandlikku teavet. Eurostati andmete alusel saab järeldada, et need tõusid 43 eurolt 51 eurole. Need andmed on kooskõlas ka ühe ELi tootja esitatud andmetega. Seepärast tuleb Lõuna-Aafrika impordiga seotud väide tagasi lükata.

(128)

Seepärast kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 136–138 esitatud kokkuvõttes ja eraldi tehtud järeldused kolmandatest riikidest pärit impordi kohta.

(129)

Isikud kordasid oma väiteid finantskriisi mõju kohta. Neid märkusi, eelkõige tagasiminekut autotootmises, on käsitletud ajutises määruses.

(130)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 142 märgitud, sai langustrend alguse juba tükk aega enne majanduskriisi ja langes ajaliselt kokku Hiinast pärit impordi sissevooluga.

(131)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 139–144 esitatud järeldused.

(132)

Isikud väitsid, et liidu tootmisharu struktuur soodustas kahju tekkimist. Kuid nagu ajutise määruse põhjendustes 146 ja 147 täpsustatud, näitavad uurimise käigus kogutud andmed, et mõju suurematele ja väiksematele äriühingutele on olnud ühesugune.

(133)

Mõni isik väitis, et kahju põhjused peituvad liidu tootjate valedes juhtimisotsustes. Kõnealustes märkustes osutati ajutise määruse põhjenduses 124 nimetatud tootjatele, kes on kas oma tegevuse lõpetanud või kelle suhtes on käimas maksejõuetusmenetlust. Tuletatakse meelde, et ajutises määruses on nimetatud 30 äriühingut, samas kui märkustes osutatakse üksnes neljale. Kokkuvõttes ei ole need märkused põhjendatud. Igal juhul näitavad olemasolevad andmed selgelt põhjuslikku seost liidu tootmisharu kahju ja Hiinast pärit impordi vahel. Järeldust toetab asjaolu, et hoolimata äriühingute tegevuse lõpetamisest ülejäänud äriühingute turuosa ei suurenenud.

(134)

Mõni isik väitis, et ELi tootja pakkus kolmandatest riikidest pärit odavamaid rattaid, soodustades seega ELi tootmisharule kahju tekitamist. Kõnealuseid väiteid ei ole siiski tõenditega kinnitatud. Kõigele lisaks ei ole selge, kas sellisel impordil oleks olnud koguseid silmas pidades märkimisväärne osatähtsus. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(135)

Väideti, et keskmine tootmiskulu jäi alumiiniumi hindade muutustest hoolimata stabiilseks. Isikud väitsid, et liidu tootjate kantud kaotused olid tingitud asjaolust, et nad olid sõlminud alumiiniumi tarnimiseks pikaajalised lepingud, mis ei võimaldanud hindu kohandada vastavalt langevatele Londoni metallibörsi hindadele. Olemasolev teave, mille on esitanud koostööd tegevad liidu tootjad, näitas nende väidete puhul vastupidist. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(136)

On väidetud, et liidu tootjate kahju väheneb tõenäoliselt, kui Hiina RMB kurss euro suhtes tugevneb. Vahetuskursi kõikumine viiks üles selle dumpinguhinnaga impordi hinnad, millega kaubeldakse eurodes, ja korvaks hinnavahe dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate hindade vahel.

(137)

Seoses sellega tuleks märkida, et uurimise käigus tuleb kindlaks teha, kas dumpinguhinnaga import (hindade ja mahu mõistes) on põhjustanud (või tõenäoliselt põhjustab) olulist kahju liidu tootmisharule või on selle olulise kahju põhjuseks muud tegurid. Selles osas osutatakse algmääruse artikli 3 lõikes 6 vajadusele näidata dumpinguhinnaga impordi hinnataseme põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. Seega on osutatud vaid hinnatasemete erinevusele ning puudub nõue analüüsida nende hindade taset mõjutavaid tegureid.

(138)

Dumpinguhinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu hindadele on peamiselt uuritud hinna allalöömise, hinnalanguse ja hinnatõusu pidurdumise kindlaksmääramise teel. Selleks võrreldakse dumpinguhinnaga ekspordi hindu ja liidu tootmisharu müügihindu; mõnikord on erinevate hindade võrdlemise eesmärgil tarvis kahju arvutamiseks kasutatavad ekspordihinnad konverteerida teistesse vääringutesse. Vahetuskursi kasutamine sellises olukorras ainult tagab, et hinnavahe on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Selle põhjal on selge, et vahetuskurss ei saa põhimõtteliselt olla veel üks kahjutegur.

(139)

Eespool esitatut kinnitab ka algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastus, mis viitab lisaks dumpinguhinnaga impordile ka muudele teadaolevatele teguritele. Ükski muu kõnealuses artiklis esitatud muude teadaolevate tegurite loetelus osutatud tegur ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi hinnataset.

(140)

Kuid isegi kõnealust tegurit arvesse võttes on ebatõenäoline, et asjaomasest riigist ostvad importijad suudaksid tõsta Hiina RMB tugevnemise tõttu jaemüügihindu. Pealegi on neid vahetuskursse väga keeruline ennustada. Lõpetuseks tuleb märkida, et Hiina RMB vahetuskurss on euro suhtes pärast uurimisperioodi tugevnenud. Ühegi kõnealuse teguri põhjal ei ole võimalik järeldada, et valuutakursside kõikumise tulemusena asjaomasest riigist pärit dumpinguimpordi hinnad kerkiksid.

(141)

Eespool esitatut silmas pidades ei saa järeldada, et vahetuskursi muutused oleksid üheks kahjutoovaks teguriks.

(142)

Mõni isik väitis, et liidu tootmisharu kahju oli tingitud asjaolust, et majanduskriisi ajal hakkasid tarbijad eelistama odavamaid rattaid või väiksemaid autosid, millele paigaldatakse väidetavalt sagedamini terasrattaid. Seda väidet toetavat asjaolu, et mitmes Euroopa riigis kasutusele võetud abiskeemid tõukasid tagant väiksemate autode müüki. Teisest küljest väitsid muud isikud, et kuigi abiskeemid tõepoolest võisid anda hoogu väiksemate autode müügile, on need autod paremini varustatud ja neile on paigaldatud alumiiniumrattad.

(143)

Kuna puudub üldine statistika terasrataste kohta, siis tehti olemasoleva teabe põhjal veel üks analüüs. Andmed terasrataste tarbimise taseme kohta saadi, võrreldes ELi autotoodangu andmeid (ajutise määruse põhjendus 141) algseadmete valmistaja rataste segmendi tarbimise omadega (vt põhjendus 85).

(144)

Tabelist ilmneb, et terasrataste tarbimine vähenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 12 %. Alumiiniumrataste osatähtsus vähenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel (majanduskriisist mõjutatud periood) uute autode tootmises üks protsendipunkt. Samas ajavahemikus suurenes ELi uute autode tootmises terasrataste osatähtsus üks protsendipunkt.

(145)

Järelikult püsis nii alumiinium- kui ka terasrataste osatähtsus uute autode tootmises stabiilsena. Pealegi ei toeta alumiiniumi tarbimise ja tootmise suundumused eespoolset väidet. Seetõttu tuli see tagasi lükata.

(146)

Ühegi huvitatud isikute esitatud väite põhjal ei ilmne, et ei ole muid selliseid tegureid, mis kaotaksid põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud kahju vahel. Kinnitatakse ajutises määruses põhjusliku seose kohta esitatud järeldused.

(147)

Pidades silmas isikute märkusi, analüüsis komisjon põhjalikumalt kõiki liidu huvidega seotud väiteid. Kõiki küsimusi on uuritud ja ajutise määruse järeldused kinnitatud.

(148)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 160 märgitud, uuris komisjon põhjalikumalt tollimaksude mõju äriühingutele, kes impordivad ja müüvad edasi oma kaubamärgiga alumiiniumrattaid, mille tootmise nad on viinud allhanke korras Hiinasse. On kindlaks tehtud, et kuigi tollimaksude mõju on sellisele äriühingule tõenäoliselt suurem kui ajutise määruse põhjendustes 159–160 määratletud muud tüüpi importijatele, ei oleks see liidu tootmisharule avalduvat üldist mõju arvestades siiski ebaproportsionaalne.

(149)

Võttes aluseks ühe koostööd tegeva importija (allhanke tellija) esitatud hinnaandmed uurimisperioodi kohta, tehti kindlaks, et sellise äriühingu saavutatud kasumimarginaalid on tollimaksudest tingitud mõjuga toimetulekuks piisavad. Kõnealuse äriühingu saavutatud marginaalid olid suuremad kui kavandatud tollimaksud.

(150)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordasid isikud üldisi märkusi meetmetest tulenevate suurte kulude kohta, esitamata tõendeid nende väidete toetuseks. Tuletatakse meelde, et kuludele avalduva mõju analüüs põhines koostööd tegevate autotootjate esitatud andmetel. Enne ajutiste meetmete kehtestamist esitas üksnes kolm äriühingut sellised andmed ja komisjon sai teha järeldused ainult nende andmete alusel.

(151)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 165 märgitud, on meetmete mõju kuludele piiratud (maksimaalne mõju kuludele on 0,223 %, kui arvestada, et kõik hinnatasemed tõusevad 22,3 %). Kuid isegi selline maksimaalne mõju kuludele osutub autotootjate saavutatud käibe taustal piiratuks.

(152)

Mõni isik väitis, et meetmetest tingitud kulude suurenemine sunnib neid oma tootmist ümber paigutama. Kuid kuludele avalduva piiratud mõju taustal oleks teatavate autotootjate mainitud otsus autotootmine ümber paigutada ebaproportsionaalne arvestatud kululise mõju suhtes. Seepärast tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(153)

Samuti tuleb märkida et väited suure kululise mõju kohta on vastuolus teatavate autotootjate märkustega selle kohta, et nad kasutavad Hiinast pärit tarneid üksnes väga piiratud ulatuses.

(154)

Käesolevaga kinnitatakse ajutises määruses esitatud järeldused meetmete kulumõju kohta.

(155)

Kaebuse esitaja leidis, et meetmete kehtestamine oleks autotööstuse huvides. Tagades, et liidu tootmisharu tegevus toimib edasi, tagaks see omakorda tarneallikate mitmekesisuse.

(156)

Muud isikud, eelkõige kasutajad, kordasid oma väiteid ELi turu konkurentsi kohta. Nad väitsid ka, et Hiinast pärit import on oluline, et katta nõudlus ELi turul, kuna ELi tootjatel ei ole piisavat tootmisvõimsust. Kui aastatel 2006 ja 2007 püsis tootmisvõimsuse kasutamise määr 92 % tasemel, siis 2008. langes see järsult 84 %ni ja uurimisperioodil 73 %ni. Need andmed näitavad selgelt, et eelkõige praegu on piisavalt vaba tootmisvõimsust, mida saab tootmise suurendamiseks kasutada. Pealegi on väide liidu tootmisharu ebapiisava tootmisvõimsuse kohta vastuolus autotööstuse esindajate väidetega, et nõudlus algseadmete valmistaja rataste järele on oluliselt vähenenud. Kõnealused väited tuli seepärast tagasi lükata.

(157)

Üks isik väitis ka, et Hiina tootjad ei tooda samu tooteliike kui Euroopa alumiiniumrataste tootjad. Need väited tuli tagasi lükata, arvestades tootekoodide kokkulangevuse määra praegusel juhul (sõltuvalt tehtavast arvutusest, nagu selgitatud põhjenduses 93, oli hindade allalöömise arvutuse põhjal kokkulangevus vaatlusaluse toote puhul tervikuna 92 % ning algseadmete valmistaja ja järelturu segmenti eraldi vaadeldes 77 %).

(158)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses esitatud 166 järeldused.

(159)

Isikud kordasid oma märkusi tollimaksude negatiivse mõju kohta, kui võtta arvesse muid käesoleval juhul asjassepuutuvaid tegureid, nagu vabakaubanduslepingu alusel Lõuna-Korea autotootjaile antud konkurentsieelis. Neid märkusi ei ole ühegi uue tõendiga põhjendatud. Tuleb märkida, et ei ole tõendeid selle kohta, et vabakaubandusleping põhjustaks autotööstusele kahju, ning igal juhul on kõnealuse vabakaubanduslepingu raames võimalik kehtestada abinõuna kaitsemeetmed. Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 167 ja 168 esitatud järeldused.

(160)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 153–171 esitatud järeldused.

(161)

Enamik saadud kommentaare käsitles kahju kõrvaldamise taseme arvutamist. Isikud pidasid selle arvutamise metoodikat küsitavaks ja nurisesid, et neid ei ole piisavalt teavitatud.

(162)

Tuletatakse meelde, et kahju kõrvaldamise taseme arvutamise metoodikat on üksikasjalikult selgitatud huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikusse ajutiste meetmete avaldamise päeval lisatud märgukirjas. Kõik huvitatud isikud said selle märgukirja koos samal päeval saadetud teavitamiskirjaga.

(163)

Teine märgukiri lisati huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikusse pärast ajutiste meetmete kehtestamist vastusena nende esitatud märkustele.

(164)

Tuletatakse meelde, et autotootjate kaupa tehtut arvutustes kasutatud tootekoodid olid eespool nimetatud märgukirjas selgelt kindlaks määratud. Kuid konfidentsiaalsuse huvides ei olnud võimalik avalikustada täpseid andmeid hinna ja koguse kohta.

(165)

Hiinast pärit impordi kohta ei olnud võimalik avalikustada eksporditud koguseid, CIF-hinda liidu piiril ja ühiku kaalutud keskmisi müügihindu käsitlevaid andmeid, sest need põhinesid kahe eksportija tehingutel. Avalikustamisega rikutaks seega algmääruse konfidentsiaalsusnõudeid.

(166)

Liidu tootjate ELi turul tehtud tehingute kohta üksikasjalikumat teavet anda oleks asjakohane üksnes siis, kui seda antakse eraldi iga tootja kohta. Ent see ei ole võimalik, sest sellega rikutakse eespool nimetatud konfidentsiaalsusnõudeid.

(167)

Neil põhjustel leitakse, et tollimaksu arvutamiseks kohaldatud metoodikat käsitleva üksikasjaliku teabega on isikuid piisavalt informeeritud, et neil oleks võimalik oma kaitseõigust täies ulatuses kasutada, ning samas on järgitud algmääruses sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

(168)

Tuletatakse meelde, et sihthinnast madalama hinnaga müük arvutati autotootjate sooritatud alumiiniumrattaostudega seotud andmete põhjal. Eelkõige ajutise määruse põhjendustes 174–177 esitatud põhjustel hõlmab see lähenemisviis üksnes algseadmete valmistaja segmendi jaoks ette nähtud alumiiniumrattaid. Uurimises koostööd tegevad autotootjad kinnitasid, et nad ostavad alumiiniumrattaid hankemenetlustega. Võttes arvesse hankemenetluste laadi, peavad kahesugusest tarneallikast hangitud mudelid olema igas suhtes ühesugused, olenemata sellest, kas need on ostetud Hiinast või EList. Selleks, et tagada Hiina ja ELi toodete võimalikult hea võrreldavus, tehti võrdlus tootekoodide kaupa iga suure autotootja kohta eraldi, kes olid ELi valimisse kuuluvatelt tootjatelt ja koostööd tegevatelt Hiina eksportijatelt saadud andmete põhjal kindlaks tehtud. Vastupidi mõne isiku väitele ei tulene see tollimaksutase kohandusest, kuid mööndakse, et tollimaks tuleb kehtestada asjakohasel tasemel, et korvata liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(169)

Isikud väitsid, et kahju kõrvaldamise tase tehti pakkumiskutsete põhjal, kuigi uurimises ei nõutud pakkumiskutsete andmeid ega tehtud neid huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikus kättesaadavaks.

(170)

Kuigi tollimaksu taseme arvutamiseks kasutatud metoodika kirjelduses osutati pakkumiskutsetele, oli see vaid viide autotootjate kohaldatud hankemenetluse liigile, millega tagati, et kahesugusest tarneallikast hangitud rattad oleksid ühesugused ja et oleks võimalik saavutada parem võrreldavus. See ei olnud viide arvutuste aluseks olnud dokumentidele ega teabeallikatele.

(171)

Vastupidi, arvutused tehti tavalisi meetodeid kasutades tehingupõhiste loetelude põhjal, mille olid esitanud valimisse kuuluvad eksportivad tootjad ja ELi tootjad. Tootekoodide vastavust kontrolliti autotootja tasandil, st tehingurühma alusel, mis tehti kindlaks kui eksportijate ja ELi tootjate müük konkreetsele autotootjale. Kõik need andmed on kontrollitud.

(172)

Lisaks olid isikute märkused seotud arvutuste korrigeerimisega. Komisjon nõustus mõne kõnealuse märkusega.

(173)

Tuletatakse meelde, et Hiina eksportijate CIF-hindu korrigeeriti 7,6 % ülespoole: lisati 4,5 % tollimaksu ja 3,1 % muid impordikulusid. Sihthinna saamiseks ELi tootjate tegeliku müügihinna põhjal tuli teha kaks lisandust:

(174)

Tollimaksude osas korrigeeriti ajutises etapis impordihindu 4,5 % ülespoole. Kõnealune tollimaks vastab CN-koodi 8708 70 50 suhtes kohaldatavale tollimaksule. Siiski kuuluvad tööstuslikuks kokkupanekuks ettenähtud alumiiniumrattad (st algseadmete valmistaja segment) peamiselt CN-koodi 8708 70 10 alla ja mitte CN-koodi 8708 70 50 alla. Selle koodi all toimuva impordi suhtes kohaldatakse 3 % tollimaksu. Arvestades kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikat, mis põhineb algseadmete valmistaja segmendil, ja märkusi, mille isikud esitasid pärast ajutiste meetmete kehtestamist, on lähenemisviisi järjepidevuse huvides asjakohane kasutada 3 % tollimaksu.

(175)

Sihtkasumi kohta väitsid isikud, et see kasumimarginaal on arvutatud nii algseadmete valmistaja kui ka järelturu tootjate kohta ning võib seega üksnes algseadmete valmistaja tehingutel põhineva arvutuse tulemust paisutada. Võttes arvesse isikute märkusi, korrigeeris komisjon neid arvutusi, kohaldades üksnes algseadmete valmistaja segmendi rataste kohta arvutatud kahjumi- ja kasumimäärasid (vastavalt -5,7 % ja 3,1 %, vt põhjendus 106 jj).

(176)

Teisest küljest väitsid isikud, et kasumi taset tuleks majanduskriisi kajastamiseks korrigeerida allapoole. Ometi on järjekindel tava kohaldada kasumimarginaali, mille tootmisharu oleks saavutanud dumpinguhinnaga müügi puudumisel. Muid kahju põhjuseid, isegi kui need on kahju süvendanud, ei tooda sihtkasumi arvutustes eraldi välja.

(177)

Teatavad isikud väitsid, et kahju kõrvaldamise taseme arvutamiseks kasutatud metoodika on vastuolus algmääruses ettenähtud metoodikaga. Ent algmäärusega ei nähta ette konkreetset meetodit kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks. Selle taseme kindlaksmääramise meetod määratakse kindlaks juhtumi konkreetsete asjaolude põhjal. Nagu selgitatud ajutises määruses ja mujal käesolevas määruses, toetavad juhtumi asjaolud institutsioonide kohaldatud metoodikat. Lisaks tuleb märkida, et ajutises määruses ja põhjenduses 93 märgitud hindade allalöömise tasemed osutavad sellele, et sihthinnast madalama hinnaga müük oleks teatavate isikute soovitatud meetodit kasutades palju kõrgema tasemega.

(178)

Võttes arvesse neid muudatusi, on tollimaksu määr 22,3 %.

(179)

Üks isik väitis, et oli vale võtta kahju kõrvaldava taseme arvutamise aluseks üksnes algseadmete valmistaja segmendi müük, kui tollimaks kehtib ka järelturu rataste segmendi suhtes. Ent nagu eespool (ja ka ajutise määruse põhjendustes 174–177) selgitatud, on see lähenemisviis käesoleval juhul asjakohane eelkõige seepärast, et 85 % liidu tootjate müügist on seotud algseadmete valmistaja segmendiga.

(180)

Komisjon kohaldatud meetod, mille puhul kahju kõrvaldamise taseme arvutamises piirduti vaid algseadmete valmistaja segmendiga, oli kõige asjakohasem. Teistsugust lähenemisviisi ei peetud asjakohaseks, sest see oleks viinud olukorrani, kus rohkem järelturu segmendile toetuvate ekspordiandmete kogumit oleks võrreldud peamiselt algseadmete valmistaja segmendis müüva ELi tootmisharu omaga.

(181)

Kohaldatud meetod on põhjendatud ja mõistlik, kui arvestada, et meetme otstarve on korvata ELi tootmisharu kahju. Sellega tagatakse, et tollimaks ei oleks kehtestatud tasemel, mis oleks kõrgem kui kahju kõrvaldamiseks vajalik.

(182)

Üks isik väitis, et vastupidi algmääruse artikli 9 lõike 5 esimesele lõigule ei sätestata teises lõigus võimalust jätta individuaalne tollimaks täpsustamata. Selle põhjal väitis ta, et erandit, mis on seotud raskustega tollimaksu määramisel, ei saa käesoleval juhul kohaldada ning et jääb alles kohustus määrata individuaalne tollimaksumäär eksportijatele, kellele on võimaldatud individuaalne kohtlemine.

(183)

Lisaks väitsid teatavad isikud, et tollimaksu täpsustamisega seotud raskused on tingitud kohaldatud metoodikast ja seega komisjoni enda tekitatud. Isikud väitsid, et komisjoni käsutuses olid kõik järelturu segmendi eksportivate tootjate esitatud andmed, mille põhjal oli võimalik lisada järelturu segmendi müük kahju kõrvaldamise taseme arvutustesse.

(184)

Lõpetuseks väitsid teatavad isikud, et kuna komisjonil oli võimalik arvutada hindade allalöömise tase eraldi algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi kohta, peab tal olema võimalik arvutada ka sihthinnast madalama hinnaga müük. Viimane väide oli, et järelturu hindu saab võrrelda algseadmete valmistaja hindadega, sest tootekoodide põhjal ei ole need kaks segmenti eristatavad.

(185)

Mis puutub esimesse väitesse, on tõsi, et algmääruse artikli 9 lõige 5 põhineb eeldusel, et kui ettevõtjale on võimaldatud individuaalne kohtlemine, siis on võimalik täpsustada tema jaoks individuaalne tollimaks. Kuid käesoleval juhul oleks selle tegemine raskendatud ja/või ei oleks see asjakohane. Nagu eespool selgitatud, on põhjus see, et kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks on vaja keskenduda algseadmete valmistaja segmendi müügile. Pealegi, kui arvestada kõiki individuaalse kohtlemise saanud tootjaid, oleks ühtlasi järelturu müügil põhinev tollimaks kohatult kõrge, st kõrgem sellest, mis oleks põhjendatud käesoleva juhtumi korral kahju kõrvaldamiseks. Nagu eespool selgitatud, on kahju kõrvaldamise 22,3 % tase piisav liidu tootjate kaitsmiseks nende esmasel turul (algseadmete valmistaja segment). Tollimaks, mis põhineks ühtlasi nende tootjate järelturumüügil – mis oleks kõigi kolme individuaalse kohtlemise saanud tootja puhul kõrgem – oleks seepärast põhjendamatult kõrge.

(186)

Ka on märgitud, et ajutise määruse põhjenduses 182 esitatud viide usaldusväärsete andmete puudumisele ei olnud seotud esitatud andmete kvaliteediga, vaid arvutustes kasutatud andmete liigiga (tootekoodide vastavus autotootjate kaupa, st konkreetse autotootja Hiinast ja EList hangitud mudelite võrdlemine). Hankemenetluse liik, mida kasutati algseadmete valmistaja segmendis rataste hankimiseks, andis võimaluse saavutada parem võrreldavus. Sama liiki andmeid ei olnud võimalik esitada järelturu müügi kohta, sest kasutati erinevaid tootjaid.

(187)

Kahju kindlaksmääramine algmääruse artikli 3 põhjal toimub õiguslikult eraldi tollimaksu taseme määramisest. Tollimaksu tase määratakse pärast kahju kindlakstegemist eesmärgiga kehtestada tollimaks tasemel, mis oleks kahju korvamiseks piisav. Seepärast on komisjon teinud selle arvutuse valitud metoodika kohaselt. Ka tõik, et tootekoodide struktuur ei hõlma müügikanalite kriteeriumi, ei ole seotud kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks kohaldatud metoodikaga.

(188)

Isikute väited, mis olid seotud raskendatud olukorraga seotud erandi kohaldamisega ja tingimusteta kohustusega määrata individuaalne tollimaksumäär, tuleb tagasi lükata.

(189)

Isikute kriitika oli seotud ka asjaoluga, et kahju kõrvaldamise taseme arvutamine oli meelevaldne, sest valiti ainult mõni ebaharilik tehing.

(190)

Esiteks väitsid isikud, et arvutus põhines Hiina imporditehingute ebaharilikul mahul. Selline lähenemisviis on väidetavalt vastuolus WTO dumpinguvastase lepinguga, (12) sest seda ei saa pidada selgetel tõenditel põhinevaks. Kaebuse esitaja väitis, et asjaolu, et ELi tootmisharu müük toimub valdavalt algseadmete valmistaja segmendis, on tähtsusetu, sest sihthinnast madalama hinnaga müügi arvutamise eesmärk on määrata kindlaks keskmine summa, mille võrra tuleb kahju tekkimise vältimiseks tõsta dumpinguhinnaga impordi hinda. Sihthinnast madalama hinnaga müügi arvutus peab olema representatiivne dumpinguhinnaga impordi ja mitte ELi tootmisharu müügi puhul. Üks teine isik väitis, et selline lähenemisviis on vastuolus institutsioonide enda tavaga, sest tavaliselt arvestatakse individuaalset hinna allalöömist ja sihthinnast madalama hinnaga müümist tootekoodide kaupa, võttes aluseks hinna allalöömise ja sihthinnast madalama hinnaga müügi ekspordikoguste osatähtsuse ning mitte ELi tootmisharu müüdavad kogused.

(191)

Tuletatakse meelde, et kahju kõrvaldamise taseme marginaal peegeldab (valimi põhjal) olukorda umbes 85 % puhul ELi tootmisharu müügist, mis on suunatud algseadmete valmistaja segmenti. Metoodika valikul, mitte arvutuse tehnilist külge silmas pidades, juhinduti ELi turu spetsiifilisest olukorrast, kus valdav osa müügist on suunatud algseadmete valmistaja segmenti. Selle valiku tulemusena võrdles komisjon hindu autotootjate tasandil, saavutades nii parema võrreldavuse ja tagades samas, et kahju kõrvaldamise tase ei kujuneks liiga kõrgeks.

(192)

Lisaks tuletatakse representatiivsuse osas meelde, et eksporditehingute ja kõigi valimisse kuuluvate Hiina eksportijate algseadmete valmistaja segmenti suunatud ekspordi kokkulangevuse määr leiti olevat üle 55 %. Arvestades kahju kõrvaldamise taseme arvutamiseks kasutatud metoodikat, peeti seda määra representatiivseks.

(193)

Üks isik väitis, et kahjumarginaal oleks pidanud põhinema hindade allalöömisel, nagu tehti nõukogu määruses (EÜ) nr 1531/2002, (13) millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Malaisiast ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Tõepoolest oli kõnealusel juhul tollimaksu aluseks hinna allalöömine ja arvesse oli võetud asjaolu, et lisaks dumpinguhinnaga impordile näivad muud tegurid süvendavat liidu tootmisharule tekitavat kahju, ning teiseks seda, et palju aastaid oli kõnealuse tootmisharu kasum olnud maailmas olematu või väga väike (14).

(194)

Tuleb märkida, et tegureid, mille põhjal tehti otsus kehtestada tollimaksud hinna allalöömise tasemel, ei ole käesoleval juhul võimalik kohaldada. Vastupidi värvitelerite juhtumile (15) ei ole väike tulusus vaatlusalusele tootele iseloomulik. Tulusus vähenes oluliselt asjaomasest riigist saabuva madalahinnalise impordi tõttu. Ka muudest kolmandatest riikidest pärit import püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena.

(195)

Käesolevaga kinnitatakse ajutises määruses kasutatud metoodiline lähenemisviis. Võttes arvesse isikute märkusi korrigeerimiste kohta, on uuesti arvutatud tollimaksu tase 22,3 %.

(196)

Isikud väitsid, et meetmetest on võimalik kõrvale hoida, osutades eelkõige hiljutisele alumiiniumrataste impordi suurenemisele riikidest, kus teadupoolest puudub kohalik tootmine. Pädevatele asutustele on neist arenguist ja võimalikust kõrvalehoidmisest teatatud ning asja jälgitakse hoolikalt.

(197)

Üks sõltumatu importija väljendas soovi pakkuda hinnakohustust. Kuigi ei pakutud ametlikku hinnakohustust, osutatakse, et algmääruse artiklis 8 on hinnapakkumise kohustused võimalikud vaid eksportijate puhul. Komisjoni tava jätta importijate hinnakohustuse pakkumised vastu võtmata on heaks kiitnud ka Euroopa Kohus, (16) kes väidab muu hulgas, et importija pakutud hinnakohustuse vastuvõtmine ajendaks teda jätkama dumpinguhindadega tarnete soetamist.

(198)

Kaks koostööd tegevat Hiina eksportijat pakkusid hinnakohustust algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt. Ent vaatlusalusel tootel on hulk tootetüüpe, mille hinnad erinevad märkimisväärselt (ühe äriühingu puhul isegi kuni 300 % ulatuses) ning mis seega tekitab suure ristkompenseerimise ohu. Lisaks täiustatakse toote kujundust ja lõppviimistlust. Seepärast leitakse, et see toode ei ole hinnakohustuseks sobiv. Pealegi ei saanud üks kahest äriühingust turumajanduslikku staatust ega individuaalset kohtlemist, samas kui teise äriühingu puhul tehti kindlaks suured probleemid raamatupidamises ning selle struktuur ja tootevalik (algseadmete valmistaja ja järelturu segmendile tootmine) leiti olevat liiga keerukas. Seepärast lükati kohustuste pakkumised tagasi.

(199)

Alumiiniumrataste statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna. Kuid nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (17) I lisas kehtestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole alumiiniumrataste jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast on vaja sätestada, et kilogrammides või tonnides mõõdetud kaalu kõrval kantakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni ka vaatlusaluse toote ja teatavate CN-koodi ex 8716 90 90 alla kuuluvate toodete impordi tükiarv.

(200)

Pidades silmas kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurust ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda,

28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/24

(1)

Määrusega (EL) nr 377/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „vaatlusalune riik”) pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi suhtes.

(2)

Tuletatakse meelde, et dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu ((CEFIC) edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % asjaomase toote kogutoodangust liidus.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitasid mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Sel eesmärgil tehti uued kontrollkäigud järgmistesse äriühingutesse:

liidu tootjad:

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina RVst pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(7)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 14–17.

(8)

Liidu tootmisharu tõi taas esile oma reservatsioonid seoses Hiina RV eksportiva tootja Shandong Kaison Biochemicali suhtes kohaldatava turumajandusliku kohtlemisega, ent ei esitanud uusi andmeid nende põhjenduseks.

(9)

Lisamata tõendeid väitis liidu tootmisharu ka seda, et kuiva naatriumglükonaadi tootmiseks kasutatav tooraine on Hiina RVs käibemaksuvaba ja et ostja saaks oma ostudelt tagasi „virtuaalse käibemaksu” 13–17 % ulatuses. Sellega seoses tehti kindlaks, et kuiva naatriumglükonaadi tootmisel on tooraine (teraviljatärklis) ostetud mitmelt tööstuslikult tarnijalt, kes töötlevad teravilja (põllumajandustoode), et saada teraviljatärklist. Kontrolliti teraviljatärklise hindu maailma suuremates piirkondades ja leiti, et Hiina RV teraviljatärklise kasutajad ei ole saanud seda toodet soodsama hinnaga. Lisaks kontrolliti mitmeid teraviljatärklise ostuarveid ja kõigis neis oli ära märgitud käibemaks. Puudusid tõendid, et ostudelt oleks „virtuaalne käibemaks” tagasi makstud. Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(10)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 18–21.

(11)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 22–25.

(12)

Kuna võrdlusriigi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 26–32.

(13)

Tuleks selgitada, et ajutise määruse põhjendustes 33–38 kirjeldatud meetodi kohaldamise tulemusel ei arvutatud normaalväärtust nii, nagu on sätestatud kõnealuse määruse põhjenduses 39, st lähtuvalt kõigi müügitehingute tegelikust hinnast siseturul, vaid üksnes kasumliku müügi pealt, sest kasumliku müügi maht moodustas kogumüügi mahust 80 % või vähem.

(14)

Kuna puuduvad täiendavad märkused normaalväärtuse kindlaksmääramise meetodi kohta äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 33–38.

(15)

Kuna puuduvad märkused normaalväärtuse kindlaksmääramise meetodi kohta äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 40 ja 41.

(16)

Kuna ekspordihinna arvutamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 42.

(17)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 43 ja 44.

(18)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 45–50.

(19)

Lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Tabel 1

(20)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 51–53.

(21)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 54 ja 55.

(22)

Tuleb märkida, et nagu on kirjeldatud käesoleva määruse põhjenduses 34, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist liidu tootmisharu müügi väärtusesse mõningad parandused. See muutus ei mõjutanud aga hindade allalöömise marginaale, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 59. Seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 56–59.

(23)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas üks Hiina RV eksportiv tootja esialgsed järeldused, väites, et mõned peamised kahjunäitajad näitasid 2008. aasta uurimisperioodi vahel positiivset arengutendentsi.

(24)

Kõigepealt tuleks märkida, et kui ka teatavad kahjunäitajad näitasid 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel teatavat positiivset arengutendentsi (näiteks tootmismaht, turuosa ja investeeringud), siis teised näitajad näitasid negatiivset arengutendentsi (näiteks müügimahud ja -hinnad, samuti kasumlikkus). Siinkohal märgitakse, et algmääruse artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et hindamisel kas liidu tootmisharu on kahju kannatanud, ei ole määravaks üks või mitu kahjunäitajat.

(25)

Vaatlusalune periood hõlmab ajavahemikku 2005. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Sel ajal näitas enamik kahjunäitajaid selgelt negatiivset arengutendentsi olulise kahju tõttu uurimisperioodil. Teatav positiivne areng teatavate kahjunäitajate puhul selle ajavahemiku viimasel aastal ei muuda olulist kahju olematuks.

(26)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kontrolliti liidu tootmisharu kahelt teiselt müügifiliaalilt saadud küsimustike vastuseid nende äriühingute valdustes (nagu on märgitud põhjenduses 4).

(27)

Nende kontrollimiste tulemusena kohandati veidi siseturul toimunud kogumüügi väärtust ja tootmiskulu. Seega muudeti ka kasumlikkuse näitajat vastavalt. Siiski ei olnud neil muudatustel mingit mõju hindade ja kasumlikkuse suundumustele ja indeksitele, mis olid esialgselt esitatud ajutise määruse põhjendustes 66 ja 68 ning tabelites 5 ja 7.

(28)

Seega on esialgselt tehtud järeldused, st et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses, kinnitust leidnud ja käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 60–79.

(29)

Täiendavate märkuste puudumisel põhjuslike seoste kohta, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 80–96.

(30)

Üks koostööd tegev kasutaja märkis, et mis tahes kulude kasvu ei saa nii lihtsalt lõpptarbijale üle kanda, seetõttu mõjutaks tollimaks kasumlikkust olulisel määral.

(31)

Uurimisel siiski selgus, et selle kasutaja kasumimarginaalid olid kõrged nii üldiselt kui ka tema paljude toodete puhul. Selle kasutaja toodetud enamiku toodete puhul ei olnud eeldatav kulude kasv kuigi suur, sest kuiva naatriumglükonaadi osa tootmise kogukuludest oli väike, ning seega leiti, et üldjuhul on võimalik eeldatavat kulude kasvu nii hajutada, et üldine kasumlikkus oluliselt ei muutu. Kõnealune kasutaja rohkem tõendeid ega infot oma väite toetuseks ei esitanud. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(32)

Kuna liidu huvide kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 97–107.

(33)

Mittekahjustava hinna lõplikuks kindlaksmääramiseks kasutati sama meetodit, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 111–113.

(34)

Kuid nagu eelnevalt põhjenduses 27 märgitud, tehti pärast liidu tootmisharu kohta saadud täiendavate andmete kontrollimist mõned parandused kodumaise kogumüügi väärtuse, tootmise kogukulude ja kasumlikkuse osas.

(35)

Kuna ei ole esitatud muid märkusi, mis võiksid muuta kahju kõrvaldamist võimaldavat taset käsitlevaid järeldusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 108–113.

(36)

Eelöeldut silmas pidades järeldatakse, et kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks Hiina RVst pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb neist on madalam, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(37)

Kavandatavad lõplikud dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised.

Tabel 2

(38)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(39)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(40)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks üleriigilist tollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(41)

Arvestades tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest väiksemad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(42)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed.

(43)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(44)

Kui nende äriühingute ekspordimaht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/29

(1)

Komisjon on vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 otsustanud omal algatusel uurida, kas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale.

(2)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusalused tooted on teatavad Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailid, s.t puidukruvid, (v.a võtmega keeratavad puidukruvid), isekeermestavad kruvid, ühe soonega või ristuvate soontega peadega kruvid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, kuuskantpeaga poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, muud peadega kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, v.a varrastest, lattidest, profiilidest või traadist treitud, täisristlõikega kruvid ava läbimõõduga kuni 6 mm, ning seibid, mis kuuluvad CN-koodide 7318 12 90, 7318 14 91, 7318 14 99, 7318 15 59, 7318 15 69, 7318 15 81, 7318 15 89, ex 7318 15 90, ex 7318 21 00 ja ex 7318 22 00 alla.

(3)

Uurimisalune toode, mis praegu kuulub samade CN-koodide alla nagu vaatlusalune toodegi, on määratletud eelmises põhjenduses, kuid see on saadetud Malaisiast ning ei ole oluline, kas see on pärit Malaisiast või mitte.

(4)

Praegu jõus olevad meetmed, millest arvatavasti kõrvale hoitakse, on dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009 (2).

(5)

Komisjoni käsutuses on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale toote ümberlaadimise kaudu Malaisias.

(6)

Komisjoni käsutuses on järgmised esmapilgul usutavad tõendid.

(7)

Hiina Rahvavabariigist ja Malaisiast liitu suunatud ekspordi struktuur on märkimisväärselt muutunud pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestati meetmed, ning kõnealusele muutusele ei ole mingit muud põhjendust kui tollimaksu rakendamine.

(8)

Selline kaubandusstruktuuri muutus on ilmselt tingitud sellest, et Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailid laaditakse ümber Malaisias.

(9)

Lisaks sellele näitavad tõendid, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguse kui ka hinna osas. Uurimisalust toodet imporditakse märgatavates kogustes, mis on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi. Lisaks on piisavalt tõendeid, et suurenenud koguseid imporditakse meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaksmääratud mittekahjustavatest hindadest palju madalama hinnaga.

(10)

Kokkuvõttes on komisjoni käsutuses piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et võrreldes vaatlusaluse toote varem kindlaksmääratud normaalväärtusega müüakse uuritavat toodet dumpinguhinnaga.

(11)

Kui uurimise käigus tuvastatakse ka muid Malaisias teostatavaid algmääruse artikliga 13 hõlmatud kõrvalehoidmisvõtteid peale ümberlaadimise, võib uurimine hõlmata ka neid.

(12)

Eespool esitatut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali, et algatada uurimine vastavalt algmääruse artiklile 13 ja kehtestada uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte.

(13)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikuks peetavat teavet, saadab komisjon küsimustikud Malaisias asuvatele teadaolevatele eksportijatele/tootjatele ja teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, Hiina Rahvavabariigis asuvatele teadaolevatele eksportijatele/tootjatele ja teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, teadaolevatele liidus asuvatele importijatele ja teadaolevatele importijate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ja Malaisia ametiasutustele. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka liidu tootmisharult.

(14)

Igal juhul peavad kõik huvitatud isikud komisjoniga viivitamatult ühendust võtma, kuid hiljemalt tähtajaks, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 3, ja nõudma küsimustikku tähtaja jooksul, mis on kehtestatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1, teades, et tähtaega, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2, kohaldatakse kõigi huvitatud isikute suhtes.

(15)

Hiina Rahvavabariigi ja Malaisia ametiasutusi teavitatakse uurimise alustamisest.

(16)

Algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt võib uurimisaluse toote impordi vabastada registreerimisnõudest või meetmetest, kui impordi puhul ei esine meetmetest kõrvalehoidmist.

(17)

Kuna väidetav kõrvalehoidmine leiab aset väljaspool liitu, võib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 vabastada registreerimisnõudest või meetmetest need teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide tootjad Malaisias, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud (3) ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed (4) kehtivad, ning kelle puhul on leitud, et nad ei tegele meetmetest kõrvalehoidmisega algmääruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 määratletud tähenduses. Tootjad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote suhtes kehtestada registreerimisnõue, et tagada, et kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, siis saaks dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda selle Malaisiast saadetud impordi registreerimise kuupäevast arvates.

(19)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul

(20)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isik on endast käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul teatanud.

(21)

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(22)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat infot, siis jäetakse selline info arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

(23)

Uurimine viiakse lõpule algmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(24)

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

(25)

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel,

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: N105 4/92

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22978486

E-post: TRADE-AD-FASTENERS-MALAYSIA@ec.europa.eu

28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/33

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 446/2010 (2) avati enne 1. oktoobrit 2009 ladustatud või müük hankemenetluse teel vastavalt komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (3) sätestatud tingimustele.

(2)

Arvestades võituru ja eelkõige või sekkumisvarude praegust olukorda ning seda, et teatavad võikogused on eraldatud Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamise kavale, tuleks määruses (EL) nr 446/2010 sätestatud võimüük lõpetada.

(3)

Turu kiireks teavitamiseks ja meetme efektiivse haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/34

28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/36

(1)

Komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX.

(2)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud järjekorranumbriga 09.4138 kvoodi ainus alaperiood on oktoober. Kõnealune kvoot hõlmab kõiki eelmise alaperioodi järjekorranumbrite 09.4127–09.4128–9.4129–09.4130 alla kuuluvaid kasutamata kvoodikoguseid. Oktoobri alaperiood on viimane alaperiood määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktides b ja e ette nähtud kvootide jaoks järjekorranumbritega 09.4148 ja 09.4168, mis hõlmab eelmise alaperioodi kasutamata kvoodikoguseid.

(3)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2010. aasta oktoobri esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbriga 09.4138 ja 09.4148 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(4)

Samuti tuleb teatada määrusega (EÜ) nr 327/98 ette nähtud iga kvoodi lõplik kasutusprotsent aastal 2010.

(5)

Impordilitsentside väljaandmise usaldusväärse haldamise tagamiseks jõustub käesolev määrus kohe pärast selle avaldamist,

28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/39

(1)

Komisjoni otsuses 2010/89/EL (3) on sätestatud üleminekumeetmed seoses määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas kehtestatud teatavate struktuurinõuete kohaldamisega liha-, muna- ja kalandustoodete valmistamise ettevõtete ja külmhoidlate suhtes Rumeenias; nende ettevõtete loetelud on esitatud nimetatud otsuse I–IV lisas. Kuni nende ettevõtete suhtes kehtivad üleminekumeetmed, tohib nendest ettevõtetest pärit tooteid viia ainult kodumaisele turule või kasutada edasiseks töötlemiseks Rumeenia ettevõtetes, mille suhtes kehtivad samad meetmed.

(2)

2010. aasta juulis teatasid Rumeenia ametiasutused ametlikult komisjonile, et alates otsuse 2010/89/EL jõustumisest on üheksa lihatooteid valmistavat ettevõtet saanud liidusisese kaubanduse loa ja neli ettevõtet on suletud; üks kalandustooteid valmistav ettevõte on saanud liidusisese kaubanduse loa; üks munatooteid valmistav ettevõte on saanud liidusisese kaubanduse loa ja kaks külmhoidlat on suletud.

(3)

Arvestades toimuvaid struktuurilisi parandusi on asjakohane otsuse 2010/89/EL I–IV lisas esitatud loetelusid vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,