12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 904/2010,

7. oktoober 2010,

halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas) (3) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Käibemaksupettustega võitlemiseks määrusega (EÜ) nr 1798/2003 ettenähtud vahendeid tuleks tõhustada ja täiendada tulenevalt nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta järeldustest, komisjoni teatisest nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele (mis käsitleb koordineeritud strateegiat, mille eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust Euroopa Liidus) ning komisjoni aruandest nõukogule ja Euroopa Parlamendile nõukogu määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaldamise kohta seoses halduskoostööga käibemaksu valdkonnas (edaspidi „komisjoni aruanne”). Samuti tuleks määruse (EÜ) nr 1798/2003 sätteid redaktsioonilistel ja praktilistel põhjustel täpsustada.

(3)	Liikmesriikide piire ületav maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine põhjustavad eelarvekahju ja õiglase maksustamise põhimõtte rikkumist. Samuti võivad nad kaasa tuua moonutusi kapitali liikumises ja konkurentsitingimustes. Seega mõjutavad need siseturu toimimist.

(4)	Käibemaksust kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks on vaja tihedat koostööd iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel, kes vastutavad seda valdkonda käsitlevate sätete rakendamise eest.

(5)

Siseturu väljakujundamiseks võetud maksuühtlustusmeetmed peaksid hõlmama liikmesriikidevahelise koostöösüsteemi loomist, eelkõige teabevahetuse jaoks, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused abistavad üksteist ja teevad komisjoniga koostööd, et tagada käibemaksu õige kohaldamine kaubatarnete ja teenuseosutamise, ühendusesisese kaupade soetamise ja kaupade impordi suhtes.

(6)	Halduskoostööga ei tohiks kaasneda põhjendamatut halduskoormuse üleminekut liikmesriikide vahel.

(7)

Tasumisele kuuluva maksu kogumiseks peaksid liikmesriigid tegema koostööd, et tagada käibemaksu õige määramine. Seepärast ei pea liikmesriigid mitte üksnes kontrollima nende territooriumil tasumisele kuuluva maksu kohaldamist, vaid nad peaksid ka andma abi teistele liikmesriikidele, et tagada sellise maksu kohaldamine, mis on seotud nende territooriumil läbiviidud tegevusega, kuid mis kuulub tasumisele teises liikmesriigis.

(8)

Käibemaksu õige kohaldamise kontroll piiriüleste tehingute puhul, mis kuuluvad maksustamisele sellises liikmesriigis, mis ei ole tarnija või teenuseosutaja asukohaliikmesriik, sõltub paljudel juhtudel asukohaliikmesriigi kasutuses olevast teabest või teabest, mida kõnealune asukohaliikmesriik võib palju lihtsamalt saada. Tõhus kontroll selliste tehingute üle sõltub seega sellest, kas asukohaliikmesriik kogub või on võimeline koguma sellist teavet.

(9)

Selleks et kehtestada nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivis 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (4) ettenähtud ühe akna süsteem ja kohaldada maksukohustuslaste suhtes, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, tagastamismenetlust, mis on ette nähtud nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivis 2008/9/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis), (5) on vaja eeskirju teabe vahetamise kohta liikmesriikide vahel ja teabe säilitamise kohta liikmesriikide poolt.

(10)	Piiriülestel juhtudel on oluline täpsustada iga liikmesriigi kohustused, et maksu tasumist saaks tõhusalt kontrollida liikmesriigis, kus maks tasumisele kuulub.

(11)

Teatavate andmete elektrooniline säilitamine ja edastamine on käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast hädavajalik. See võimaldab kiiret teabevahetust ja automatiseeritud juurdepääsu teabele, mis tugevdab pettustevastast võitlust. Seda saab saavutada käibemaksukohustuslasi ja nende ühendusesiseseid tehinguid käsitlevate andmebaaside tõhustamisega, lisades kõnealustesse andmebaasidesse maksukohustuslasi ja nende tehinguid käsitlevat eri teavet.

(12)

Liikmesriigid peaksid rakendama nõuetekohaseid kontrollimenetlusi, et tagada teabe ajakohasus, võrreldavus ja hea kvaliteet, suurendades seega teabe usaldusväärsust. Tuleks selgelt määratleda tingimused elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamiseks ja liikmesriikide otseseks juurdepääsuks nendele andmetele.

(13)	Tõhusaks pettustega võitlemiseks on vaja ette näha eelneva taotluseta toimuv teabevahetus. Teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks kindlaks määrata kategooriad, mille jaoks on vaja ette näha automaatne teabevahetus.

(14)	Nagu on märgitud komisjoni aruandes, on tagasiside andmine asjakohane viis tagada vahetatava teabe kvaliteedi pidev paranemine. Seetõttu tuleks ette näha tagasiside andmise raamistik.

(15)	Käibemaksu tasumise tõhusaks kontrollimiseks piiriüleste tehingute puhul on vaja ette näha liikmesriikide poolt üheaegsete kontrollide tegemise võimalus ning halduskoostöö raames ühe liikmesriigi ametnikel teise liikmesriigi territooriumil viibimise võimalus.

(16)	Ettevõtjad kasutavad üha enam veebipõhist kinnitust käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta. Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kinnituse süsteem peaks võimaldama ettevõtjatele asjakohase teabe automaatset kinnitamist.

(17)

Mõne maksukohustuslase suhtes kohaldatakse teatavaid kohustusi, mis erinevad nende asukohaliikmesriigis kohaldatavatest kohustustest, eelkõige seoses arvete väljastamisega, kui nad tarnivad kaupu või osutavad teenuseid teise liikmesriigi territooriumil asuvatele klientidele. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kaudu teave kõnealuste kohustuste kohta oleks maksukohustuslastele hõlpsasti kättesaadav.

(18)

Karussellpettuste vastase võitluse raames määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaldamisel saadud hiljutised kogemused osutavad, et teatavatel juhtudel on tõhusaks maksupettuste vastaseks võitluseks esmatähtis kehtestada palju kiirem teabevahetuse mehhanism, mis hõlmab ulatuslikumat ja sihipärasemat teavet. Vastavalt nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta järeldustele tuleks käesoleva määruse raames luua kõigi liikmesriikide jaoks juriidilise isiku seisundita detsentraliseeritud võrgustik Eurofisc, et edendada ja hõlbustada mitmepoolset ja detsentraliseeritud koostööd, mis võimaldaks võtta sihtotstarbelisi ja kiireid meetmeid võitluseks teatavat liiki maksupettuste vastu.

(19)

Kohustus tagada, et ühendusevälised tarnijad täidavad oma kohustusi, lasub eeskätt tarbimisliikmesriigil. Selleks on direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes kohaldatava ajutise erikorra kohaldamiseks vaja piiritleda eeskirjad, mis käsitlevad registreerimisliikmesriigi ja tarbimisliikmesriigi vahelist teabe andmist ja raha ülekandmist.

(20)	Teave, mille liikmesriik on saanud kolmandatelt riikidelt, võib olla teistele liikmesriikidele väga kasulik. Samuti võib teave, mille liikmesriik on saanud teistelt liikmesriikidelt, olla väga kasulik kolmandatele riikidele. Seepärast tuleks määrata kindlaks sellise teabevahetuse tingimused.

(21)	Pangasaladust käsitlevad riigisisesed eeskirjad ei tohiks käesoleva määruse kohaldamist takistada.

(22)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada muid liidu tasandil vastu võetud meetmeid, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastu võitlemisele.

(23)	Tõhususe, kiiruse ja kulude kokkuhoiu huvides on esmatähis, et käesoleva määrusega ettenähtud teavet edastataks võimaluse korral elektrooniliselt.

(24)	Pidades silmas teatavate taotluste korduvat laadi ja keelelist mitmekesisust liidus, on oluline edendada standardvormide kasutamist teabevahetusel, et võimaldada seeläbi teabetaotluste kiiremat käsitlemist.

(25)	Käesolevas määruses teabe esitamiseks kehtestatud tähtaegu tuleb käsitada maksimumperioodidena, mida ei tohi ületada, lähtudes põhimõttest, et tõhusa koostöö tagamiseks tuleks taotluse saanud liikmesriigile juba kättesaadav teave edastada viivitamata.

(26)

Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) sätestatud teatavate õiguste ja kohustuste piiramist, et kaitsta selle direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huve. Sellised piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamata jäävat maksutulu ja käesoleva määrusega hõlmatud teabe olulisust pettustevastase võitluse tulemuslikkuse seisukohast.

(27)

Kuna käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed on üldmeetmed nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (7) artikli 2 tähenduses, tuleks sellised meetmed vastu võtta vastavalt kõnealuse otsuse artiklis 5 ettenähtud regulatiivkomitee menetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused, kes vastutavad käibemaksualaste õigusaktide rakendamise eest, teevad koostööd üksteisega ja komisjoniga, et tagada nende õigusaktide täitmine.

Selleks sätestatakse käesolevas määruses tingimused ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha omavahel koostööd ja vahetada omavahel teavet, mis võib aidata käibemaksu õigesti arvutada, kontrollida käibemaksu õiget kohaldamist, eelkõige ühendusesiseste tehingute puhul, ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Eelkõige sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused, mille kohaselt liikmesriigid koguvad ja vahetavad kõnealust teavet elektrooniliselt.

2. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt lõikes 1 osutatud asutused aitavad tagada käibemaksutulude laekumise kõigis liikmesriikides.

3. Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

4. Käesolevas määruses sätestatakse ka eeskirjad ja menetlused direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorra kohaselt elektrooniliselt osutatavaid teenuseid käsitleva käibemaksuteabe elektrooniliseks vahetamiseks ja samuti hilisemaks teabevahetuseks ning kõnealuse erikorraga hõlmatud teenuste osas raha ülekandmiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

„teabevahetuse keskasutus” – artikli 4 lõike 1 alusel määratud organ, kellel lasub põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega;

„teabevahetuse asutus” – organ, kes ei ole teabevahetuse keskasutus ning kelle pädev asutus on artikli 4 lõike 2 kohaselt määranud vahetama käesoleva määruse alusel otse teavet;

„pädev ametnik” – ametnik, kes saab käesoleva määruse alusel vahetada otse teavet, milleks teda on volitatud artikli 4 lõike 3 kohaselt;

„taotluse esitanud asutus” – liikmesriigi teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

„taotluse saanud asutus” – teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes võtab pädeva asutuse nimel abitaotluse vastu;

„ühendusesisene tehing” – ühendusesisene kaubatarne või teenuseosutamine;

„ühendusesisene kaubatarne” – kaubatarne, mis tuleb deklareerida direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 262 ettenähtud koondaruandes;

„ühendusesisene teenuseosutamine” – teenuste osutamine, mis tuleb deklareerida direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 262 ettenähtud koondaruandes;

„kaupade ühendusesisene soetamine” – direktiivi 2006/112/EÜ artikli 20 alusel sellise õiguse omandamine, mille alusel võib käsutada omanikuna materiaalset vallasasja;

„käibemaksukohustuslasena registreerimise number” – direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 214, 215 ja 216 ettenähtud number;

„haldusuurimine” – kõik kontroll-, järelevalve- ja muud meetmed, mida liikmesriigid võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

„automaatne teabevahetus” – eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta;

„omaalgatuslik teabevahetus” – teabe mittekorrapärane edastamine teisele liikmesriigile mis tahes ajal ja eelneva taotluseta;

„isik”:

i)	füüsiline isik;

ii)	juriidiline isik;

iii)	kui kehtivates õigusaktides on see sätestatud, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund, või

iv)	mis tahes muu õiguslik üksus, mis tahes laadis ja vormis, olenemata sellest, kas tegemist on juriidilise isikuga või mitte, kes teeb tehinguid, mis on käibemaksuga maksustatavad;

„automaatne juurdepääs” – viivitamatu juurdepääsu võimalus elektroonilisele süsteemile, et saada teatavat teavet;

„elektrooniline” – elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja salvestusvahendite abil ja juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv;

„CCN/CSI võrk” – ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (edaspidi „CCN”) ja ühisel süsteemiliidesel (edaspidi „CSI”) ning mille liit on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas;

„üheaegne kontroll” – ühe või mitme omavahel seotud maksukohustuslase maksuseisundi kontroll, mida teeb vähemalt kaks osalevat liikmesriiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi.

2. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtivad direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 358, 358a ja 369a sisalduvad mõisted ka käesoleva määruse kohaldamisel.

Artikkel 3

Pädevad asutused on need asutused, kelle nimel käesolevat määrust kohaldatakse kas otse või volituste alusel.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. detsembriks 2010 käesoleva määruse kohaldamiseks nimetatud pädevast asutusest ning järgnevalt teavitab komisjoni viivitamata mis tahes sellega seotud muudatusest.

Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu liikmesriikidele teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

1. Iga liikmesriik määrab ühe teabevahetuse keskasutuse, kellele antakse edasi põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Samuti võib komisjoniga suhtlemise teha ülesandeks teabevahetuse keskasutusele.

2. Iga liikmesriigi pädev asutus võib määrata teabevahetuse asutused. Teabevahetuse keskasutuse ülesanne on kõnealuste asutuste loetelu ajakohastada ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele.

3. Iga liikmesriigi pädev asutus võib enda kehtestatud tingimustel lisaks määrata pädevad ametnikud, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada. Määramisel võib ta piirata antavate volituste ulatust. Teabevahetuse keskasutuse ülesanne on kõnealuste ametnike loetelu ajakohastada ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele.

4. Artiklite 28, 29 ja 30 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitatakse selles küsimuses igal juhul pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 5

Kui teabevahetuse asutus või pädev ametnik saadab või võtab vastu abitaotluse või vastuse abitaotlusele, teatab ta sellest oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutusele viimase kehtestatud tingimustel.

Artikkel 6

Kui teabevahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu abitaotluse, mis eeldab tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellise taotluse viivitamata oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutusele ja teatab sellest taotluse esitanud asutusele. Sel juhul algab artiklis 10 sätestatud tähtaeg järgmisel päeval pärast abitaotluse edastamist teabevahetuse kaskasutusele.

II PEATÜKK

TEABEVAHETUS TAOTLUSE KORRAL

1. JAGU

Teavet ja haldusuurimisi käsitlevad taotlused

Artikkel 7

1. Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus artiklis 1 osutatud teabe, sealhulgas konkreetset juhtumit või juhtumeid käsitleva teabe.

2. Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised.

3. Kuni 31. detsembrini 2014 võib lõikes 1 osutatud taotlus sisaldada põhjendatud taotlust korraldada haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimine vajalik, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.

4. Alates 1. jaanuarist 2015 võib lõikes 1 osutatud taotlus sisaldada põhjendatud taotlust korraldada konkreetne haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimine vajalik, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.

Piiramata esimese lõigu kohaldamist, võib uurimisest, mis käsitleb summasid, mida maksukohustuslane on deklareerinud seoses I lisas loetletud kaupade tarne või teenuste osutamisega, mida tarnib või osutab taotluse saanud asutuse liikmesriigis asuv maksukohustuslane, keda maksustatakse liikmesriigis, kelle territooriumil taotluse esitanud asutus asub, keelduda ainult:

a)	artikli 54 lõikes 1 sätestatud põhjustel, mida taotluse saanud asutus on hinnanud kooskõlas käesoleva lõike ja artikli 54 lõike 1 vahelist koosmõju käsitleva parimate tavade avaldusega, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras;

b)	artikli 54 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud põhjustel või

c)	põhjusel, et taotluse saanud asutus on juba taotluse esitanud asutusele esitanud vähem kui kaks aastat varem korraldatud haldusuurimise käigus saadud teabe sama maksukohustuslase kohta.

Kui taotluse saanud asutus keeldub teises lõigus osutatud haldusuurimisest punktis a või b sätestatud põhjustel, peab ta siiski taotluse esitanud asutusele teada andma, mis kuupäevadel ja mis väärtuses on maksukohustuslane taotluse esitanud asutuse liikmesriigis viimase kahe aasta jooksul mis tahes asjaomaseid kaupu tarninud või teenuseid osutanud.

5. Soovitava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise tegemiseks peab taotluse saanud asutus või haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta oma huvides või mõne muu oma liikmesriigi asutuse taotlusel.

Artikkel 8

Artikli 7 kohased teabe saamise ja haldusuurimiste tegemise taotlused saadetakse tüüpvormil, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras, välja arvatud artiklis 50 osutatud juhtudel või erijuhtudel, kui taotlusele on lisatud taotluse esitanud asutuse põhjendus, miks tüüpvormi kasutamine ei ole asjakohane.

Artikkel 9

1. Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu asjakohase teabe, mille ta saab või mis on tema valduses, ja haldusuurimiste tulemused aruannete, õiendite või muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete vormis.

2. Originaaldokumendid esitatakse üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate sätetega.

2. JAGU

Teabe esitamise tähtaeg

Artikkel 10

Taotluse saanud asutus esitab artiklites 7 ja 9 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast.

Kui see teave on juba taotluse saanud asutuse valduses, on selle tähtaja pikkuseks siiski kõige rohkem üks kuu.

Artikkel 11

Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus omavahel kokku leppida artiklis 10 sätestatutest erinevad tähtajad.

Artikkel 12

Kui taotluse saanud asutus ei saa sellele tähtaja jooksul vastata, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata kirjalikult sellest ja selle põhjustest ning kuupäevast, mil ta tõenäoliselt saab vastuse anda.

III PEATÜKK

TEABEVAHETUS EELNEVA TAOTLUSETA

Artikkel 13

1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab ilma eelneva taotluseta artiklis 1 osutatud teabe mis tahes muu asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kui:

a)	maksustamiskohaks peetakse sihtliikmesriiki ja sihtliikmesriigi kontrollisüsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja päritoluliikmesriigi antavat teavet;

b)	liikmesriigil on alust arvata, et teises liikmesriigis on toime pandud või on tõenäoliselt toime pandud käibemaksualaste õigusaktide rikkumine;

c)	on olemas oht, et teises liikmesriigis võib maksutulu saamata jääda.

2. Eelneva taotluseta toimuv teabevahetus on kas artikli 14 kohaselt automaatne või artikli 15 kohaselt omaalgatuslik.

3. Teave edastatakse standardvormidel, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

Artikkel 14

1. Artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras määratakse kindlaks:

a)	automaatselt vahetatava teabe täpsed kategooriad;

b)	automaatse vahetuse sagedus iga vahetatava teabe kategooria puhul;

c)	automaatse teabevahetuse praktiline kord.

Liikmesriik võib ühe või mitme teabekategooriaga seotud automaatsest teabevahetusest loobuda, kui selliseks vahetuseks teabe kogumine nõuaks käibemaksukohustuslastele uute kohustuste kehtestamist või kui see tooks kõnealusele liikmesriigile kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse.

Iga teabekategooriaga seotud automaatse teabevahetuse tulemused vaatab kord aastas läbi artikli 58 lõikes 1 osutatud komitee, tagamaks et seda laadi teabevahetust kasutatakse ainult juhul, kui see on kõige tõhusam teabe vahetamise viis.

2. Alates 1. jaanuarist 2015 vahetab iga liikmesriigi pädev asutus andmeid eelkõige automaatselt, mis võimaldab tarbimisliikmesriikidel kindlaks teha, kas maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole selle asukohaliikmesriigi territooriumil, deklareerivad ja tasuvad õigesti käibemaksu, mis kuulub tasumisele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatud teenustelt, sõltumata sellest, kas nimetatud maksukohustuslane kasutab direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos ettenähtud erikorda. Asukohaliikmesriik teavitab tarbimisliikmesriiki mis tahes lahknevustest, millest ta teada saab.

Artikkel 15

Liikmesriikide pädevad asutused edastavad omaalgatuslikult teiste liikmesriikide pädevatele asutustele artikli 13 lõikes 1 osutatud teavet, mida ei ole edastatud artiklis 14 osutatud automaatse teabevahetuse korras ning millest nad on teadlikud ja mis nende arvates võib nimetatud pädevatele asutustele kasulik olla.

IV PEATÜKK

TAGASISIDE

Artikkel 16

Kui pädev asutus esitab teavet vastavalt artiklitele 7 või 15, võib ta taotleda, et teabe saanud pädev asutus annaks selle kohta tagasisidet. Kui selline taotlus on tehtud, saadab teabe saanud pädev asutus tagasiside teabe esitanud pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust. Praktiline kord määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

V PEATÜKK

KONKREETSE TEABE SÄILITAMINE JA VAHETAMINE

Artikkel 17

1. Iga liikmesriik säilitab elektroonilises süsteemis järgmise teabe:

a)	teave, mida ta kogub direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 6. peatüki alusel;

b)	tema poolt käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud isikut ning tema tegevust, õiguslikku seisundit ja aadressi käsitlevad andmed, ning kuupäev, millal käibemaksukohustuslasena registreerimise number väljastati;

c)	andmed tema poolt väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite kohta, mis on muutunud kehtetuks, ning kuupäev, millal need kehtetuks muutusid;

d)	teave, mida kogutakse direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 360, 361, 364 ja 365 alusel ning alates 1. jaanuarist 2015 teave, mida kogutakse nimetatud direktiivi artiklite 369c, 369f ja 369 g alusel.

2. Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud teabe kohta tehtud automaatse päringu tehnilised üksikasjad võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

Artikkel 18

Artiklis 17 osutatud teabe kasutamise võimaldamiseks käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes tehakse see teave kättesaadavaks vähemalt viis aastat pärast esimese sellise kalendriaasta lõppu, mil võimaldatakse juurdepääs teabele.

Artikkel 19

Liikmesriigid tagavad artiklis 17 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu kättesaadava teabe ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse.

Artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras määratletakse tingimused, mille alusel otsustatakse, millised muudatused on asjakohased, olulised või vajalikud ja mida on seetõttu vaja teha.

Artikkel 20

1. Artiklis 17 osutatud teave sisestatakse viivitamata elektroonilisse süsteemi.

2. Erandina lõikest 1 sisestatakse artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud teave andmebaasisüsteemi hiljemalt üks kuu pärast selle perioodi lõppu, mida kõnealune teave käsitleb.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2, kui tegemist on teabe täpsustamisega või lisamisega elektroonilisse süsteemi artiklis 19 sätestatud asjaoludel, tuleb seda teha hiljemalt teabe saamise perioodile järgneva kalendrikuu jooksul.

Artikkel 21

1. Iga liikmesriik võimaldab kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele automaatse juurdepääsu teabele, mida säilitatakse vastavalt artiklile 17.

2. Seoses artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud teabega on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed:

a)	teavet saava liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid;

kõikide nende ühendusesiseste kaubatarnete koguväärtus ja kõikide nende ühendusesiseste teenuseosutamiste koguväärtus, mida on punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit omavale isikutele tarninud või osutanud ettevõtjad, kes on teavet andvas liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud;

c)	punktis b osutatud kaupu tarninud ja teenuseid osutanud isikute käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid;

d)	punktis b osutatud nende kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis c osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

punktis b osutatud nende kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis c osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on teise liikmesriigi välja antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, järgmistel tingimustel:

i)	juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega;

ii)	juurdepääs toimub vastavat artikli 36 lõikele 1 Eurofisci kontaktametniku kaudu, kellel on isiklik kasutajatunnus kõnealusele teabele juurdepääsu võimaldavate elektrooniliste süsteemide jaoks, ja

iii)	juurdepääs on võimalik vaid üldisel tööajal.

Punktides b, d ja e osutatud väärtused väljendatakse teavet andva liikmesriigi vääringus, igale maksukohustuslasele vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 263 kindlaks määratud koondaruannete esitamise perioodi kohta.

Artikkel 22

1. Selleks et anda maksuasutustele piisav kindlus artiklis 17 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu kättesaadava teabe kvaliteedi ja usaldusväärsuse suhtes, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et andmed, mille maksukohustuslased ja juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslased on esitanud selleks, et end direktiivi 2006/112/EÜ artikli 214 kohaselt käibemaksukohustuslaseks registreerida, oleksid nende hinnangul terviklikud ja korrektsed.

Liikmesriigid kehtestavad kõnealuste andmete kontrollimise korra vastavalt oma riskihindamiste tulemustele. Nimetatud kontroll toimub põhimõtteliselt enne käibemaksukohustuslasena registreerimist või, kui enne registreerimist viiakse läbi vaid eelnev kontroll, hiljemalt kuus kuud pärast registreerimist.

2. Liikmesriigid teavitavad artikli 58 lõikes 1 osutatud komiteed meetmetest, mida rakendatakse siseriiklikul tasandil selleks, et tagada kooskõlas lõikega 1 teabe kvaliteet ja usaldusväärsus.

Artikkel 23

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse artiklis 17 osutatud elektroonilises süsteemis on direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 214 osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtetus näidatud vähemalt järgmistel juhtudel:

kui käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud on teatanud, et nende direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 9 määratletud majandustegevus on lõppenud või kui pädev maksuasutus arvab, et nad on oma majandustegevuse lõpetanud. Eelkõige võib maksuasutus eeldada, et isik on oma majandustegevuse lõpetanud, kui ta hoolimata nõudmisest ei ole esitanud käibedeklaratsioone ja koondaruandeid ühe aasta jooksul pärast puuduva deklaratsiooni või aruande esitamiseks seatud tähtaja lõppu. Isikul on õigus tõendada majandustegevuse jätkamist muul viisil;

b)	kui isikud on nende käibemaksukohustuslaseks registreerimisel esitanud valeandmeid või nad ei ole teada andnud oma andmete muudatustest juhul, kui selle teadmisel ei oleks maksuasutus neid maksukohustuslasena registreerinud või oleks nende maksukohustuslasena registreerimise numbri tühistanud.

Artikkel 24

Kui liikmesriikide pädevad asutused vahetavad artiklite 17–21 kohaldamiseks teavet elektroonilisel teel, võtavad nad kõik meetmed, et tagada artikli 55 täitmine.

Liikmesriigid vastutavad oma süsteemide mis tahes arendamise eest, mis on vajalik asjaomase teabe vahetamiseks CCN/CSI võrgu kaudu.

VI PEATÜKK

HALDUSLIK TEATAMISTAOTLUS

Artikkel 25

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutuse taotlusel ja kooskõlas taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega saajale kõikidest pädevate asutuste dokumentidest ja otsustest, mis käsitlevad käibemaksualaste õigusaktide kohaldamist taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil.

Artikkel 26

Teatamistaotlustes märgitakse teatatava dokumendi või otsuse sisu ning saaja nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

Artikkel 27

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja eelkõige kuupäevast, mil otsusest või dokumendist anti saajale teada.

VII PEATÜKK

VIIBIMINE HALDUSASUTUSTE AMETIRUUMIDES JA OSALEMINE HALDUSUURIMISTES

Artikkel 28

1. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi haldusasutuste ametiruumides või mis tahes muus kohas, kus need asutused oma ülesandeid täidavad. Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.

2. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavate haldusuurimiste juures. Selliseid haldusuurimisi teevad üksnes taotluse saanud asutuse ametnikud. Taotluse esitanud asutuse ametnikud ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui viimastel, seda aga taotluse saanud asutuse ametnike vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.

3. Artiklite 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivad taotluse esitanud asutuse ametnikud peavad igal ajal suutma esitada volikirja, millest nähtuvad nende isik ja ametikoht.

VIII PEATÜKK

ÜHEAEGSED KONTROLLID

Artikkel 29

Liikmesriigid võivad kokku leppida, et teevad kontrolle üheaegset, kui nad leiavad, et sellised kontrollid on tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi tehtavad kontrollid.

Artikkel 30

1. Liikmesriik otsustab sõltumatult, milliseid maksukohustuslasi ta kavatseb üheaegseks kontrolliks välja pakkuda. Selle liikmesriigi pädev asutus teatab teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele üheaegseks kontrolliks väljapakutud juhtudest. Ta esitab oma valiku põhjused võimaluste piires teabena, mis ajendas teda sellist valikut tegema. Ta täpsustab tähtaja, mille jooksul sellised kontrollid tuleks teha.

2. Üheaegse kontrolli ettepaneku saanud liikmesriigi pädev asutus teatab oma vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest üldjuhul kahe nädala jooksul pärast ettepaneku saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul.

3. Iga asjaomaste liikmesriikide pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab kontrolli juhtimise ja kooskõlastamise eest.

IX PEATÜKK

MAKSUKOHUSTUSLASTELE ESITATAV TEAVE

Artikkel 31

1. Iga liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et ühendusesiseste kaubatarnete või ühendusesisese teenuseosutamisega seotud isikutel ning eelkõige mis tahes direktiivi 2006/112/EÜ II lisas nimetatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavatel mitteasutatud maksukohustuslastel on õigus saada seda laadi tegevuse tarbeks elektrooniliselt kinnitus iga konkreetse isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta, samuti kõnealuse isiku nimi ja aadress. Kõnealune teave peab vastama artiklis 17 osutatud andmetele.

2. Iga liikmesriik esitab elektrooniliselt kinnituse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud isiku nime ja aardressi kohta vastavalt siseriiklikele andmekaitse eeskirjadele.

3. Käesoleva artikli esimest lõiku ei kohaldata telekommunikatsiooni-, ringhäälingu või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavate mitteasutatud maksukohustuslaste suhtes direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 357 osutatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 32

1. Komisjon avaldab liikmesriikide poolt esitatud andmete põhjal oma veebilehel iga direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 3. peatüki ülevõtnud liikmesriigi poolt heakskiidetud sätete üksikasjad.

2. Esitatava teabe üksikasjad ja vorm määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

X PEATÜKK

EUROFISC

Artikkel 33

1. Käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas tehtava mitmepoolse koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks luuakse käesoleva peatükiga liikmesriikide vahelise kiire suunatud teabe vahetuse võrgustik (edaspidi „Eurofisc”).

2. Eurofisci raamistikus liikmesriigid:

a)	loovad mitmepoolse varase hoiatamise mehhanismi käibemaksupettuste vastaseks võitluseks;

b)	koordineerivad suunatud teabe kiiret mitmepoolset vahetamist valdkondades, milles Eurofisc tegutseb (edaspidi „Eurofisci töövaldkonnad”);

c)	koordineerivad osalevatest liikmesriikidest pärit Eurofisci kontaktametnike tööd saadud hoiatusteadetega tegelemisel.

Artikkel 34

1. Liikmesriigid osalevad nende poolt vabalt valitavates Eurofisci töövaldkondades ning nad võivad ka otsustada osalemise lõpetada.

2. Liikmesriigid, kes on otsustanud osaleda Eurofisci töövaldkonnas, osalevad aktiivselt mitmepoolses suunatud teabe vahetamises kõikide osalevate liikmesriikide vahel;

3. Vahetatud teave on artikli 55 sätete kohaselt konfidentsiaalne;

Artikkel 35

Komisjon annab Eurofiscile tehnilist ja logistilist abi. Komisjonil ei ole juurdepääsu artiklis 1 osutatud teabele, mida võidakse vahetada Eurofisci kaudu.

Artikkel 36

1. Iga liikmesriigi pädevad asutused määravad vähemalt ühe Eurofisci kontaktametniku. Eurofisci kontaktametnikud on pädevad ametnikud artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ning nad täidavad artikli 33 lõikes 2 osutatud ülesandeid. Nimetatud ametnikud on vastutavad ainult oma riigi ametiasutuste ees.

2. Konkreetses Eurofisci töövaldkonnas osalevate liikmesriikide kontaktametnikud (edaspidi „osalevad Eurofisci kontaktametnikud”) määravad osalevate kontaktametnike seast piiratud ajaks koordinaatori (edaspidi „Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid”). Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid:

a)	koguvad osalevatelt Eurofisci kontaktametnikelt saadud teavet ja teevad kogu teabe kättesaadavaks teistele asjaomases töövaldkonnas osalevatele Eurofisci kontaktametnikele. Teavet vahetatakse elektrooniliselt;

b)	tagavad osalevatelt Eurofisci kontaktametnikelt saadud teabe töötlemise vastavalt töövaldkonnas osalejate vahelisele kokkuleppele ning teevad tulemuse osalevatele Eurofisci kontaktametnikele kättesaadavaks;

c)	annavad osalevatele Eurofisci kontaktametnikele tagasisidet.

Artikkel 37

Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid esitavad artikli 58 lõikes 1 osutatud komiteele aastaaruande iga töövaldkonna tegevuse kohta.

XI PEATÜKK

DIREKTIIVI 2006/112/EÜ XII JAOTISE 6. PEATÜKIS ETTENÄHTUD ERIKORDI KÄSITLEVAD SÄTTED

1. JAGU

Kuni 31. detsembrini 2014 kohaldatavad sätted

Artikkel 38

Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorra puhul kohaldatakse järgmisi sätteid. Kõnealuse direktiivi artiklis 358 sisalduvad mõisted kehtivad ka käesoleva peatüki kohaldamisel.

Artikkel 39

1. Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab teabe oma tegevuse alustamise kohta registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 361. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2. Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutusele kümne päeva jooksul selle kuu lõpust, mil teave saadi ühenduseväliselt maksukohustuslaselt. Samal viisil teavitatakse teiste liikmesriikide pädevaid asutusi määratud registreerimisnumbrist. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3. Registreerimisliikmesriik teavitab viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kui ühenduseväline maksukohustuslane arvatakse registrist välja.

Artikkel 40

1. Käibedeklaratsioon koos direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 365 sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2. Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt kümne päeva möödumisel deklaratsiooni saamise kuu lõpust. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksudeklaratsiooni koostamist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Selle teabe edastamise tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3. Registreerimisliikmesriik edastab elektrooniliselt tarbimisliikmesriigile teabe, mida on vaja iga makse seostamiseks vastava kvartali maksudeklaratsiooniga.

Artikkel 41

1. Registreerimisliikmesriik tagab, et summa, mille ühenduseväline maksukohustuslane on maksnud, kantakse üle euros peetavale pangakontole, mille on määranud tarbimisliikmesriik, kellele makse tuleb teha. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksmist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Ülekanne toimub hiljemalt kümne päeva möödumisel makse saamise kuu lõpust.

2. Kui ühenduseväline maksukohustuslane ei maksa kogu võlgnetavat maksusummat, tagab registreerimisliikmesriik, et makse kantakse tarbimisliikmesriigile üle võrdeliselt igale liikmesriigile võlgnetava maksusummaga. Registreerimisliikmesriik teatab sellest elektrooniliselt tarbimisliikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 42

Liikmesriigid teatavad elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nende pangakontode numbrid, mis on ette nähtud artikli 41 kohaste maksete vastuvõtmiseks.

Liikmesriigid teatavad viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile tavamaksumäära muudatustest.

2. JAGU

Alates 1. jaanuarist 2015 kohaldatavad sätted

Artikkel 43

Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikordade puhul kohaldatakse järgmisi sätteid.

Artikkel 44

2. Registreerimisliikmesriik edastab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutusele kümne päeva jooksul selle kuu lõpust, mil teave saadi maksukohustuslaselt, kelle asukoht ei ole ühenduses. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 369b sätestatud erikorda kasutava maksukohustuslase registreerimise sarnased üksikasjad edastatakse kümne päeva jooksul selle kuu lõpust, mil maksukohustuslane teatas oma nimetatud erikorra kohase tegevuse alustamisest. Samal viisil edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele maksukohustuslasele antud registreerimisnumber.

Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3. Registreerimisliikmesriik teavitab viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kui maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, või maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, arvatakse erikorra kasutamisest välja.

Artikkel 45

1. Käibedeklaratsioon koos direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 365 ja 369g sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2. Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt asjaomase tarbimisliikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt kümne päeva jooksul pärast selle kuu lõppu, mil käibedeklaratsioon saadi. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369g teises lõigus ettenähtud teave edastatakse ka asjaomase asukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksudeklaratsiooni koostamist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Selle teabe edastamise tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3. Registreerimisliikmesriik edastab elektrooniliselt tarbimisliikmesriigile teabe, mida on vaja iga makse seostamiseks vastava kvartali maksudeklaratsiooniga.

Artikkel 46

3. Tarbimisliikmesriigile direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud erikorra kohaselt ülekantavate maksete tegemisel jätab registreerimisliikmesriik käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud summadest endale:

a)	1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2016 – 30 %;

b)	1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2018 – 15 %;

c)	1. jaanuarist 2019 – 0 %.

Artikkel 47

Liikmesriigid teatavad elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nende pangakontode numbrid, mis on ette nähtud artikli 46 kohaste maksete vastuvõtmiseks.

Liikmesriigid teatavad viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul kohaldatava maksumäära muudatustest.

XII PEATÜKK

TEABE VAHETAMINE JA SÄILITAMINE SEOSES KÄIBEMAKSU TAGASTAMISE MENETLUSEGA, MIDA KOHALDATAKSE MAKSUKOHUSTUSLASTE SUHTES, KELLE ASUKOHT EI OLE TAGASTAMISLIIKMESRIIGIS, VAID MÕNES TEISES LIIKMESRIIGIS

Artikkel 48

1. Kui asukohaliikmesriigi pädev asutus saab taotluse käibemaksu tagastamiseks direktiivi 2008/9/EÜ artikli 5 alusel ja kui kõnealuse direktiivi artiklit 18 ei kohaldata, edastab ta selle 15 kalendripäeva jooksul taotluse kättesaamisest elektroonilisel teel iga asjaomase tagastamisliikmesriigi pädevatele asutustele koos kinnitusega, et direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud taotleja on käibemaksukohustuslane ja et selle isiku poolt märgitud käibemaksukohustuslasena registreerimise number on tagastamisperioodil kehtiv.

2. Iga tagastamisliikmesriigi pädevad ametiasutused edastavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel mis tahes teabe, mis on nõutav direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3. Iga tagastamisliikmesriigi pädevad asutused teatavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel sellest, kas nad soovivad kasutada direktiivi 2008/9/EÜ artiklis 11 nimetatud võimalust nõuda taotlejalt oma äritegevuse kirjelduse esitamist ühtlustatud koodide abil.

Esimeses lõigus nimetatud ühtlustatud koodid määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 (8) kehtestatud NACE liigituse alusel.

XIII PEATÜKK

SUHTED KOMISJONIGA

Artikkel 49

1. Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja hindavad seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud halduskoostöökord toimib. Komisjon kogub liikmesriikide kogemusi, et parandada selle korra toimimist.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu kättesaadava teabe, mis on käesoleva määruse kohaldamise puhul oluline.

3. Käesoleva määruse hindamiseks vajalike statistiliste andmete loetelu koostatakse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras. Liikmesriigid edastavad need andmed komisjonile, kuivõrd need on kättesaadavad ja kuivõrd edastamisega ei kaasne põhjendamatuid halduskulusid.

4. Liikmesriigid võivad edastada komisjonile mis tahes muud artiklis 1 osutatud teavet eesmärgiga hinnata käesoleva halduskoostöösüsteemi tõhusust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel.

5. Komisjon edastab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

6. Lisaks sellele, mis on ettenähtud käesoleva määruse teiste sätetega, edastab komisjon vajaduse korral iga liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes teavet, mis võimaldab kõnealustel asutustel võidelda pettustega käibemaksu valdkonnas, kusjuures komisjon edastab selle kohe pärast teabe saamist.

7. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võib komisjon liikmesriigi taotlusel esitada oma eksperdiarvamusi, anda tehnilist või logistilist abi.

XIV PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 50

1. Kui liikmesriigi pädev asutus saab teavet kolmandalt riigilt, võib ta selle teabe edasi anda selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja igal juhul kõikide seda taotlevate liikmesriikide pädevatele asutustele, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud.

2. Pädevad asutused võivad edastada kooskõlas oma siseriiklike sätetega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele, käesoleva määruse kohaselt saadud teabe kolmandale riigile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	kõnealuse edastamisega on nõustunud selle liikmesriigi pädevad asutused, kust teave pärineb, ja

b)	asjaomane kolmas riik on võtnud kohustuse teha vajalikku koostööd tõendite kogumiseks käibemaksualaseid õigusakte tõenäoliselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta.

XV PEATÜKK

TEABEVAHETUSE TINGIMUSED

Artikkel 51

1. Käesoleva määruse kohaselt antav teave edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt kooskõlas eeskirjadega, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2. Juhul kui taotlust pole esitatud täielikult lõikes 1 nimetatud elektroonilise süsteemi kaudu, annab taotluse saanud asutus taotluse saamise kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt kinnituse.

Juhul kui asutus on saanud taotluse või teabe, mille puhul ta ei olnud kavandatud saaja, saadab ta selle kohta saatjale viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt teate.

Artikkel 52

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Nimetatud taotlustele lisatakse tõlge taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi riigikeelde või mõnda selle riigikeeltest üksnes erijuhtudel, mil taotluse saanud asutus põhjendab sellise tõlke nõudmist.

Artikkel 53

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses kirjeldatud teabevahetuseks vajalikud olemasolevad või uued side- ja teabevahetussüsteemid toimivad. Otsus teenuslepingu kohta, millega tagatakse nimetatud side- ja teabevahetussüsteemide toimimiseks vajalike komisjoni ja liikmesriikide teenuste tehniline kvaliteet ja kvantiteet, tehakse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras. Komisjon vastutab mis tahes selliseks liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks vajaliku CCN/CSI võrgu väljatöötamise eest. Liikmesriigid vastutavad oma selliste süsteemide väljatöötamise eest, mis võimaldavad sellist teavet CCN/CSI võrgu kaudu vahetada.

Liikmesriigid loobuvad kõikidest käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud vajaduse korral ekspertidele makstavate tasude puhul.

Artikkel 54

1. Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis 1 osutatud teabe, tingimusel et:

a)	taotluse esitanud pädeva asutuse nõutud teabe hulk ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele teatava ajavahemiku jooksul ebaproportsionaalset halduskoormust;

b)	taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist.

2. Käesoleva määrusega ei kohustata tegema konkreetset juhtu käsitlevaid uurimisi ega andma konkreetse juhu kohta teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad, kes peaks teavet andma, ei võimaldaks tal oma tarbeks nimetatud uurimist teha või nimetatud teavet koguda või kasutada.

3. Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus võib teabe esitamisest keelduda, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel esitada samalaadset teavet. Komisjonile teatatakse taotluse saanud liikmesriigi keeldumise põhjustest.

4. Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärivõtte avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

5. Lõikeid 2, 3 ja 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud liikmesriigi asutusel oleks õigus keelduda taotluse esitanud asutuse liikmesriigi käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslast käsitleva teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

6. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest.

7. Artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras võib kehtestada alammäära, millest alates võib esitada abitaotluse.

Artikkel 55

1. Käesoleva määruse kohaselt mis tahes kujul edastatud või kogutud teabe suhtes, sealhulgas teabe suhtes, millele oli ametnikul juurdepääs VII, VIII ja X peatüki ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud asjaoludel, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele nii seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka liidu asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult käesoleva määrusega ettenähtud asjaoludel.

Sellist teavet võib kasutada maksude määramiseks, kogumiseks või halduskontrolliks.

Teavet võib kasutada ka nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiivi 2008/55/EÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (9) artikliga 2 hõlmatud muude lõivude, tollimaksude ja maksude kindlaksmääramiseks.

Lisaks võib seda kasutada seoses maksuseaduste rikkumise tõttu algatatud kohtumenetlusega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks sellises menetluses osalevate kostjate ja tunnistajate õigusi käsitlevate üldeeskirjade ja õigusnormide kohaldamist.

2. Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud komisjoni julgeoleku akrediteerimisasutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.

3. Erandina lõikest 1 võib teavet andva liikmesriigi pädev asutus seda teavet kasutada taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt võib seda teavet sarnaseks otstarbeks kasutada.

4. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave oleks tõenäoliselt kasulik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle viimasele edastada. Ta teatab sellest taotluse saanud asutusele kirjalikult ette. Taotluse saanud asutus võib seada tingimuse, et teabe võib edastada kolmandale isikule tema eelneval nõusolekul.

5. Kogu käesoleva määruse kohase teabe säilitamise või vahetamise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ rakendussätteid. Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks.

Artikkel 56

Taotluse esitanud asutuse liikmesriigi pädevad asutused võivad kasutada taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja taotluse esitanud asutusele käesolevas määruses sätestatud abistamise raames edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid tõenditena samadel alustel kui selle riigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente.

Artikkel 57

1. Käesoleva määruse kohaldamiseks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et:

a)	tagada pädevate asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus;

b)	seada sisse otsene koostöö selliseks kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel;

c)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud teabevahetuse korra tõrgeteta toimimine.

2. Komisjon edastab igale liikmesriigile võimalikult kiiresti teabe, mille ta on saanud ja mida ta võib edastada.

XVI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 58

1. Komisjoni abistab halduskoostöö alaline komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 59

1. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru 1. novembril 2013 ja edaspidi iga viie aasta tagant.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 60

1. Käesolev määrus ei piira laiaulatuslikumate kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

2. Kui liikmesriigid sõlmivad käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, eelkõige artikli 11 reguleerimisalasse jäävates küsimustes, kahepoolseid kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon omakorda teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 61

Määrus (EÜ) nr 1798/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012. Kõnealuse määruse artikli 2 lõige 1 jääb siiski kehtima kuni kuupäevani, mil komisjon avaldab käesoleva määruse artiklis 3 osutatud pädevate asutuste nimekirja.

Kõnealuse määruse V peatükki, välja arvatud artikli 27 lõiget 4, kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2012.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 62

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Artikleid 33– 37 kohaldatakse alates 1. novembrist 2010;

V peatükki, välja arvatud artikleid 22 ja 23, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013;

—	artikleid 38–42 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2014 ja

—	artikleid 43–47 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 7. oktoober 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) 5. mai 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 17. veebruari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) ELT L 264, 15.10.2003, lk 1.

(4) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(5) ELT L 44, 20.2.2008, lk 23.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(9) ELT L 150, 10.6.2008, lk 28.

I LISA

Loetelu kaubatarnetest ja teenuseosutamisest, mille suhtes kohaldatakse artikli 7 lõikeid 3 ja 4

1)	kaugmüügitehingud (direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 33 ja 34);

2)	kinnisasjaga seotud teenused (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 47);

3)	telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavad teenused, (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 58);

4)	mittemaksukohustuslasele veovahendi rendile andmine, välja arvatud lühiajaline rent (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 56).

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003	ELT L 264, 15.10.2003, lk 1.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004	ELT L 168, 1.5.2004, lk 1.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006	ELT L 363, 20.12.2006, lk 1.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 143/2008	ELT L 44, 20.2.2008, lk 1.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 37/2009	ELT L 14, 20.1.2009, lk 1.

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1798/2003	Käesolev määrus
Artikli 1 lõike 1 esimene ja teine lõik	Artikli 1 lõike 1 esimene ja teine lõik
Artikli 1 lõike 1 kolmas lõik	—
Artikli 1 lõike 1 neljas lõik	Artikli 1 lõige 4
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 3
Artikli 2 lõike 1 punkt 1	Artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt 2	Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 2 lõike 1 punkt 3	Artikli 2 lõike 1 punkt b
Artikli 2 lõike 1 punkt 4	Artikli 2 lõike 1 punkt c
Artikli 2 lõike 1 punkt 5	Artikli 2 lõike 1 punkt d
Artikli 2 lõike 1 punkt 6	Artikli 2 lõike 1 punkt e
Artikli 2 lõike 1 punkt 7	Artikli 2 lõike 1 punkt f
Artikli 2 lõike 1 punkt 8	Artikli 2 lõike 1 punkt g
Artikli 2 lõike 1 punkt 9	Artikli 2 lõike 1 punkt h
Artikli 2 lõike 1 punkt 10	Artikli 2 lõike 1 punkt i
Artikli 2 lõike 1 punkt 11	Artikli 2 lõike 1 punkt j
Artikli 2 lõike 1 punkt 12	Artikli 2 lõike 1 punkt k
Artikli 2 lõike 1 punkt 13	Artikli 2 lõike 1 punkt l
Artikli 2 lõike 1 punkt 14	—
Artikli 2 lõike 1 punkt 15	Artikli 2 lõike 1 punkt m
Artikli 2 lõike 1 punkt 16	Artikli 2 lõike 1 punkt n
Artikli 2 lõike 1 punkt 17	—
Artikli 2 lõike 1 punkt 18	Artikli 2 lõike 1 punkt p
Artikli 2 lõike 1 punkt 19	Artikli 2 lõike 1 punkt q
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 3 lõige 1	—
Artikli 3 lõige 2	Artikli 4 lõige 1
Artikli 3 lõige 3	Artikli 4 lõige 2
Artikli 3 lõige 4	Artikli 4 lõige 3
Artikli 3 lõige 5	Artikli 4 lõige 4
Artikli 3 lõige 6	Artikkel 5
Artikli 3 lõige 7	Artikkel 6
Artikkel 4	—
Artikli 5 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 5 lõige 2	Artikli 7 lõige 2
Artikli 5 lõige 3	Kuni 31. detsembrini 2014 artikli 7 lõige 3 Alates 1. jaanuarist 2015 artikli 7 lõige 4
Artikli 5 lõige 4	Artikli 7 lõige 5
Artikkel 6	Artikkel 8
Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikkel 9	Artikkel 11
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikkel 11	Artikkel 28
Artikkel 12	Artikkel 29
Artikkel 13	Artikkel 30
Artikkel 14	Artikkel 25
Artikkel 15	Artikkel 26
Artikkel 16	Artikkel 27
Artikli 17 esimene lõik	Artikli 13 lõige 1
Artikli 17 teine lõik	Artikli 14 lõige 2
Artikkel 18	Artikli 14 lõike 1 esimene lõik
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	Artikli 14 lõike 1 teine lõik
Artikli 22 lõike 1 esimene lõik	Artikli 17 lõige 1 punkt a
Artikli 22 lõike 1 teine lõik	Artikkel 18
Artikli 22 lõige 2	Artikkel 19
Artikli 23 esimene lõik	Artikli 21 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 23 teine lõik	Artikli 21 lõike 2 teine lõik
Artikli 24 esimese lõigu punkt 1	Artikli 21 lõike 2 punkt c
Artikli 24 esimese lõigu punkt 2	Artikli 21 lõike 2 punkt d
Artikli 24 teine lõik	Artikli 21 lõike 2 teine lõik
Artikli 25 lõige 1	Artikli 20 lõige 1
Artikli 25 lõige 2	Artikli 20 lõige 2
Artikli 25 lõige 3	—
Artikkel 26	Artikli 24 esimene lõik
Artikli 27 lõige 1	Artikli 17 lõike 1 punkt b
Artikli 27 lõige 2	Artikli 17 lõike 1 punkt b ja artikli 21 lõige 1
Artikli 27 lõige 3	Artikli 17 lõike 1 punkt b ja artikli 21 lõige 1
Artikli 27 lõige 4	Artikkel 31
Artikli 27 lõige 5	Artikkel 24
Artikkel 28	Kuni 31. detsembrini 2014 artikkel 38 Alates 1. jaanuarist 2015 artikkel 43
Artikkel 29	Kuni 31. detsembrini 2014 artikkel 39 Alates 1. jaanuarist 2015 artikkel 44
Artikkel 30	Kuni 31. detsembrini 2014 artikkel 40 Alates 1. jaanuarist 2015 artikkel 45
Artikkel 31	Artikli 17 lõike 1 punkt d
Artikkel 32	Kuni 31. detsembrini 2014 artikkel 41 Alates 1. jaanuarist 2015 artikkel 46
Artikkel 33	Kuni 31. detsembrini 2014 artikkel 42 Alates 1. jaanuarist 2015 artikkel 47
Artikkel 34	—
Artikkel 34a	Artikkel 48
Artikkel 35	Artikkel 49
Artikkel 36	Artikkel 50
Artikkel 37	Artikli 51 lõige 1
Artikkel 38	Artikkel 52
Artikkel 39	Artikkel 53
Artikkel 40	Artikkel 54
Artikkel 41	Artikkel 55
Artikkel 42	Artikkel 56
Artikkel 43	Artikkel 57
Artikkel 44	Artikkel 58
Artikkel 45	Artikkel 59
Artikkel 46	Artikkel 60
Artikkel 47	Artikkel 61
Artikkel 48	Artikkel 62

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 905/2010,

11. oktoober 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007 kurkide, artišokkide, klementiinide, mandariinide ja apelsinide suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 143 punkti b koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) on ette nähtud kõnealuse määruse XVII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2007., 2008. ja 2009. aasta kohta tuleks täiendavate tollimaksude käivituslävesid kurkide, artišokkide, klementiinide, mandariinide ja apelsinide suhtes kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 XVII lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(4) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

LISA

„XVII LISA

TÄIENDAV IMPORDITOLLIMAKS: IV JAOTIS, II PEATÜKK, 2. JAGU

Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise eeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate tollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Rakendusperiood	Käivituslävi (tonnides)
78.0015	0702 00 00	Tomatid	1. oktoober – 31. mai	1 215 717
78.0020	0702 00 00	Tomatid	1. juuni – 30. september	966 474
78.0065	0707 00 05	Kurgid	1. mai – 31. oktoober	12 303
78.0075	0707 00 05	Kurgid	1. november – 30. aprill	33 447
78.0085	0709 90 80	Artišokid	1. november – 30. juuni	17 258
78.0100	0709 90 70	Kabatšokid	1. jaanuar – 31. detsember	55 369
78.0110	0805 10 20	Apelsinid	1. detsember – 31. mai	368 535
78.0120	0805 20 10	Klementiinid	1. november – veebruari lõpp	175 110
78.0130	0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90	Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid ja muud tsitrushübriidid	1. november – veebruari lõpp	115 625
78.0155	0805 50 10	Sidrunid	1. juuni – 31. detsember	329 903
78.0160	0805 50 10	Sidrunid	1. jaanuar – 31. mai	92 638
78.0170	0806 10 10	Lauaviinamarjad	21. juuli – 20. november	146 510
78.0175	0808 10 80	Õunad	1. jaanuar – 31. august	1 262 435
78.0180	0808 10 80	Õunad	1. september – 31. detsember	95 357
78.0220	0808 20 50	Pirnid	1. jaanuar – 30. aprill	280 764
78.0235	0808 20 50	Pirnid	1. juuli – 31. detsember	83 435
78.0250	0809 10 00	Aprikoosid	1. juuni – 31. juuli	49 314
78.0265	0809 20 95	Kirsid, välja arvatud hapukirsid	21. mai – 10. august	90 511
78.0270	0809 30	Virsikud, sealhulgas nektariinid	11. juuni – 30. september	6 867
78.0280	0809 40 05	Ploomid	11. juuni – 30. september	57 764”

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 906/2010,

11. oktoober 2010,

millega 137. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a (2) lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	27. ja 29. septembril 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta kahe füüsilise isiku andmeid nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)	Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

välissuhete peadirektori kohusetäitja

Karel KOVANDA

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2) Artikkel 7a lisati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „Füüsilised isikud” all asendatakse kanne „Yasser Mohamed Ismail Abu Shaweesh (teise nimega Yasser Mohamed Abou Shaweesh). Sünniaeg: 20.11.1973. Sünnikoht: Benghazi, Liibüa. Passi nr: a) 939254 (Egiptuse reisidokument), b) 0003213 (Egiptuse pass), c) 981358 (Egiptuse pass), d) C00071659 (Saksamaa Liitvabariigi välja antud passi asendav dokument). Muu teave: alates 2005. aasta jaanuarist kinni peetud Saksamaal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.12.2005.” järgmisega:

„Yasser Mohamed Ismail Abu Shaweesh (teise nimega Yasser Mohamed Abou Shaweesh). Sünniaeg: 20.11.1973. Sünnikoht: Benghazi, Liibüa. Passi nr: a) 939254 (Egiptuse reisidokument), b) 0003213 (Egiptuse pass), c) 981358 (Egiptuse pass), d) C00071659 (Saksamaa Liitvabariigi välja antud passi asendav dokument). Muu teave: Tema vend on Ismail Mohamed Ismail Abu Shaweesh. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.12.2005.”

Pealkirja „Füüsilised isikud” all asendatakse kanne „Mohammed Benhammedi (teise nimega a) Mohamed Hannadi, b) Mohamed Ben Hammedi, c) Muhammad Muhammad Bin Hammidi, d) Ben Hammedi, e) Panhammedi, f) Abu Hajir, g) Abu Hajir Al Libi, h) Abu Al Qassam). Aadress: Midlands, Ühendkuningriik. Sünniaeg: 22.9.1966. Sünnikoht: Liibüa. Kodakondsus: Liibüa” järgmisega:

„Mohammed Benhammedi (teise nimega a) Mohamed Hannadi, b) Mohamed Ben Hammedi, c) Muhammad Muhammad Bin Hammidi, d) Ben Hammedi, e) Panhammedi, f) Abu Hajir, g) Abu Hajir Al Libi, h) Abu Al Qassam, i) Hammedi Mohamedben). Aadress: Midlands, Ühendkuningriik. Sünniaeg: 22.9.1966. Sünnikoht: Liibüa. Kodakondsus: Liibüa”

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 907/2010,

11. oktoober 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. oktoobril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	80,7
	MK	56,9
	TR	78,0
	XS	50,2
	ZZ	66,5
0707 00 05	MK	54,8
	TR	135,2
	ZZ	95,0
0709 90 70	TR	120,5
0709 90 70	ZZ	120,5
0805 50 10	AR	92,3
	BR	100,4
	CL	62,4
	IL	102,3
	TR	98,9
	UY	117,2
	ZA	73,9
	ZZ	92,5
0806 10 10	BR	221,3
	TR	124,4
	ZA	64,2
	ZZ	136,6
0808 10 80	AR	75,7
	BR	51,1
	CL	121,2
	CN	82,6
	NZ	96,3
	ZA	86,9
	ZZ	85,6
0808 20 50	CN	75,4
	ZA	77,5
	ZZ	76,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 908/2010,

11. oktoober 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11 turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 903/2010 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11 turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. oktoobril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3) ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.

(4) ELT L 266, 9.10.2010, lk 58.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2010

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	57,56	0,00
1701 11 90 (1)	57,56	0,00
1701 12 10 (1)	57,56	0,00
1701 12 90 (1)	57,56	0,00
1701 91 00 (2)	48,93	2,79
1701 99 10 (2)	48,93	0,00
1701 99 90 (2)	48,93	0,00
1702 90 95 (3)	0,49	0,22

(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 909/2010,

11. oktoober 2010,

millega kehtestatakse teatavate GATTi kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside jaotuskoefitsient

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1187/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõike 1 esimest lõiku ja lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. juuli 2010. aasta määrusega (EL) nr 635/2010, millega avatakse teatavate GATTi kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside väljaandmise menetlus, (3) avatakse määruse (EÜ) nr 1187/2009 artiklis 21 osutatud GATTi kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside väljaandmise menetlus.

(2)	Teatavate kvootide ja tooterühmade suhtes ületavad ajutised ekspordilitsentsid 2011. aastaks lubatud koguseid. Seepärast tuleks kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikega 1 ettenähtud jaotuskoefitsiendid.

(3)

Tooterühmade ja kvootide puhul, mille kohta esitatud taotlused hõlmavad lubatud kogusest väiksemat kogust, on vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikele 3 asjakohane ette näha allesjäänud koguste jaotamine proportsionaalselt taotletud kogustega. Selliste täiendavate koguste jaotamise tingimuseks peaks olema asjaomase ettevõtja poolt pädevale asutusele esitatud teave vastuvõetud koguste kohta ja asjaomase ettevõtja antud tagatis.

(4)	Arvestades kõnealuste koefitsientide määramise menetluse rakendamistähtaega, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 635/2010 artikliga 4, tuleks käesolevat määrust kohaldada võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisa 3. veerus märgitud tooterühmade ja kvootide 16-Tokyo, 16-, 17-, 18-, 20- ning 21-Uruguay jaoks määruse (EL) nr 635/2010 kohaselt esitatud ekspordilitsentsitaotlused kiidetakse heaks kohaldades käesoleva lisa 5. veerus esitatud jaotuskoefitsiente.

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisa 3. veerus märgitud tooterühma ja kvoodi 22- ja 25-Tokyo, 22- ja 25-Uruguay jaoks määruse (EL) nr 635/2010 kohaselt esitatud ekspordilitsentsitaotlused kiidetakse heaks taotletud koguste puhul.

Ekspordilitsentse võib anda täiendatavatele kogustele vastavalt lisa 6. veerus märgitud jaotuskoefitsiendile pärast ettevõtja poolt ühe nädala jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest antud heakskiitu ja tingimusel, et ettevõtja on esitanud nõutava tagatise.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 318, 4.12.2009, lk 1.

(3) ELT L 186, 20.7.2010, lk 16.

LISA

Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli 4. peatüki täiendavate märkuste kohane rühmatähis		Rühma ja kvoodi tähis	2011. aastal saadaolev kogus (tonnides)	Artikli 1 alusel ettenähtud jaotuskoefitsient	Artikli 2 alusel ettenähtud jaotuskoefitsient
Märkuse number	Rühm	Rühma ja kvoodi tähis	2011. aastal saadaolev kogus (tonnides)	Artikli 1 alusel ettenähtud jaotuskoefitsient	Artikli 2 alusel ettenähtud jaotuskoefitsient
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)
16	Not specifically provided for (NSPF)	16-Tokyo	908,877	0,2409568
16	Not specifically provided for (NSPF)	16-Uruguay	3 446,000	0,1832277
17	Blue Mould	17-Uruguay	350,000	0,0542064
18	Cheddar	18-Uruguay	1 050,000	0,3125000
20	Edam/Gouda	20-Uruguay	1 100,000	0,1776486
21	Italian type	21-Uruguay	2 025,000	0,0851556
22	Swiss or Emmenthaler cheese other than with eye formation	22-Tokyo	393,006		4,9125750
22	Swiss or Emmenthaler cheese other than with eye formation	22-Uruguay	380,000		4,7500000
25	Swiss or Emmenthaler cheese with eye formation	25-Tokyo	4 003,172		4,2262326
25	Swiss or Emmenthaler cheese with eye formation	25-Uruguay	2 420,000		2,5548447

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 910/2010,

11. oktoober 2010,

millega muudetakse määrust (EL) nr 869/2010, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. oktoobrist 2010

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. oktoobrist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 869/2010 (3).

(2)	Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EL) nr 869/2010 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 869/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 869/2010 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.

(3) ELT L 259, 1.10.2010, lk 7.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2010

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	14,39
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	0,00
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	14,39

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere või Musta mere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

30.9.2010-8.10.2010

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	221,79	150,02	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	182,97	172,97	152,97	93,04
Lahe lisatasu	—	15,90	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	13,18	—	—	—	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	20,48 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	49,61 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/32

KOMISJONI OTSUS,

6. juuli 2010,

mis käsitleb meedet C 48/07 (ex NN 60/07), mida Poola on rakendanud äriühingute WRJ ja WRJ-Serwis suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 4476 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/612/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse ühinemislepingu protokolli nr 8 Poola raua- ja terasetööstuse restruktureerimise kohta (1),

olles vastavalt nimetatud sätetele kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi (2) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Komisjon sai Poola raua- ja terasetööstuse ümberkorraldamise järelevalve käigus teada Poola terastorude tootmise sektori eeskirjade rikkumisest. Pärast Poola ühinemist ELiga kontrolliti ex officio riigiabi andmist ettevõtetele Walcownia Rur Jedność Sp. z o.o. (edaspidi „WRJ”) ja WRJ-Serwis Sp. z o.o. (edaspidi „WRJ-Serwis”). Komisjon palus Poola ametiasutustelt teavet 6. aprilli 2005. aasta, 4. augusti 2005. aasta, 3. novembri 2005. aasta, 4. mai 2006. aasta, 17. novembri 2006. aasta ja 11. juuli 2007. aasta kirjas. Poola ametiasutused vastasid 7. juunil 2005. aastal, 29. septembril 2005. aastal, 2. detsembril 2005. aastal, 18. mail 2006. aastal, 31. mail 2006. aastal, 10. jaanuaril 2007. aastal ja 3. augustil 2007. aastal saadetud kirjadega.

(2)	23. oktoobri 2007. aasta kirjas teavitas komisjon Poolat, et otsustas algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 (3) sätestatud menetluse seoses mitme äriühingute WRJ ja WRJ-Serwis suhtes võetud meetmega.

(3)	Komisjon otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas24. novembril 2007 (4). Euroopa Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi nimetatud meetmete kohta.

(4)	Komisjon sai märkused ühelt huvitatud isikult. Ta edastas need Poolale, kellele anti võimalus märkustele vastata. Poola esitas oma märkused selle kohta 16. veebruari 2009. aasta kirjas. Poola vastus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitati 21. jaanuari ja 1. veebruari 2008. aasta kirjas.

(5)	Komisjon palus 16. veebruaril 2009 lisateavet, mille Poola esitas 4. juuni 2009. aasta kirjas.

2. MEETMETE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Abisaajad

2.1.1. WRJ

(6)

WRJ asub Katowices ja seal töötab 12 haldustöötajat. 40,736 % suurune osalus WRJis kuulub Towarzystwo Finansowe Silesia Sp. z o.o.-le (edaspidi „TFS”), millest 99,6 % on riigi omanduses. 7,235 % suurune osalus kuulub Walcownia Rur Silesia S.A.-le (edaspidi „Walcownia Rur Silesia”), mis on täielikult TFSi omanduses olev tütarettevõte.

(7)

Ülejäänud osanikud on:

—	PIW Enpol Sp. z o.o. (19,009 % suurune osalus);

—	Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A. (8,3 % suurune osalus);

—	Kulczyk Privatstiftung (4,533 % suurune osalus);

—	Huta Jedność (0,817 % suurune osalus);

—	mitu väiksemat osanikku, kellel on igaühel 0,004–3,4 % suurune osalus.

(8)	WRJ asutati 1995. aastal eesmärgiga ehitada uus õmblusteta torude valtsimise tehas tootmisvõimsusega 160 000 tonni aastas (edaspidi „WRJi projekt”).

(9)

400 000-tonnise võimsusega õmblusteta torude valtsimise tehase ehitust alustas kõigepealt 1978. aastal äriühing nimega Huta Jedność, kuid töö peatati 1980. aastal, kui riigiabi andmine katkestati. Pärast mitut katset projekti uuesti alustada esitas Huta Jedność pankrotiavalduse, mis hõlmas ka varade likvideerimist, kuid kohus lükkas selle tagasi. Huta Jedność on praegu likvideerimisel, tema tegevus seisneb tootmisseadmete liisimises ja teenuste osutamises teistele äriühingutele.

(10)

WRJi projekt hõlmas infrastruktuurielemente ning mõningaid masinaid ja seadmeid, mille oli hankinud Huta Jedność algse projekti jaoks, ning tehas pidi ehitatama varem Huta Jednośći omanduses olnud maale. 1997. aastal alustatud WRJi projektis kutsuti osalema uusi investoreid. Projekti elluviimine peatati 2001. aastal ning alates sellest ajast on investorid sellest taandunud. Ehkki 86 % töödest oli lõpule viidud, ei alustanud WRJ kunagi tootmist.

(11)

4. septembril 2007 esitas Walcownia Rur Silesia, mis on täielikult TFSi omanduses olev tütarettevõte ja mis loodi Poola terastorude sektori edendamiseks (vt alltoodud põhjendusi 15–17), WRJi vastu pankrotiavalduse, mis hõlmas ka varade likvideerimist. Katowice ringkonnakohus kuulutas WRJi pankroti välja 23. jaanuaril 2008 ja andis korralduse selle varade likvideerimise kohta, milleks ta määras ka pankrotihalduri. Näib, et seni ei ole pankrotimenetluse käigus müüdud mitte ühtegi osa WRJi varadest.

2.1.2. WRJ-Serwis

(12)

WRJ-Serwis asutati 2001. aastal, pärast 1999. aastal asutatud Zakład Usług Energomechanicznych „Jedność” S.A. ümberkujundamist. Selle osanikud on TFS (54,66 % suurune osalus), PIW ENPOL Sp. z o.o. (36,77 % suurune osalus), Commplex Sp. z o.o. (8,29 % suurune osalus) ja Huta Jedność (0,28 % suurune osalus).

(13)

WRJ-Serwis asutati alguses selleks, et viia ellu osa WRJi projektist ja tagada WRJile paremad laenuvõimalused. WRJ-Serwis aga ei ole investeerimistegevust alustanud, vaid on alates 2004. aasta maist, pärast seda kui Huta Jedność lõpetas 2004. aasta alguses tõmbetehases tootmise, valmistanud õmblusteta külmtõmmatud terastorusid. Seda tehakse varade abil, mida alguses liisiti Huta Jednośćilt. Hiljem võttis need varad üle ING Bank Śląski S.A. ning lõpuks Walcownia Rur Silesia. Lisaks omandas WRJ-Serwic üheksa kümnendikku põliseks kasutamiseks ettenähtud maast, millel WRJi projekt asub, ning sellel maal paiknevatest hoonetest samuti üheksa kümnendikku.

(14)	WRJ-Serwis lõpetas tegevuse 2008. aasta aprillis, kui Walcownia Rur Silesia võttis tõmbetehases terastorude tootmise üle.

2.1.3. WRJi ja WRJ-Serwise ühendamine ja nende erastamise katsed

(15)

TFS hakkas 2004. aastal otsima WRJile ja WRJ-Serwisele strateegilist investorit. 2005. aastal esitati huvitatud isikutele pakkumiskutse ja pakkumuse tegi kaks isikut. Lõppkokkuvõttes sõlmiti ühe pakkujaga raamleping WRJi ja WRJ-Serwise varade omandamise kohta ilma mis tahes koormatisteta, kuid see lõpetati 2006. aasta oktoobris tingimuste täitmata jätmise tõttu. 2006. aasta detsembris algatas TFS uue pakkumismenetluse, kuid siduvaid pakkumusi ei esitatud.

(16)

Pärast uut, 2007. aastal esitatud pakkumiskutset otsustas TFS WRJi ja WRJ-Serwise ühendada, et muuta nende erastamine lihtsamaks. Selleks asutas TFS kaks uut ettevõtet, nimelt FEREX Sp. z o.o. (edaspidi „FEREX”) ja Walcownia Rur Silesia. TFS on mõlema ettevõtte ainuomanik. Walcownia Rur Silesia ja FEREXi kaudu omandas TFS varad, mis olid vajalikud WRJi projekti elluviimiseks, ning võttis üle WRJi ja WRJ-Serwise kohustused:

a)	Walcownia Rur Silesia sai WRJi võlausaldajaks, omandades pankade sündikaadi 168 940 469 zloti suuruse nõude ja Stalexporti 95 595 057 zloti suuruse nõude WRJi vastu. Lisaks ostis Walcownia Rur Silesia ING Bank Śląski juhitud pankade sündikaadilt tõmbetehase vallasvara;

b)	FEREX sai samuti WRJi võlausaldajaks, kui omandas pankadelt kokku 142 941 270,43 zloti suuruse nõude WRJi vastu, mis oli tagatud WRJi ja WRJ-Serwise omanduses olevale maale seatud hüpoteegiga.

(17)

2008. aasta augustis püüdsid Poola ametiasutused veel kord müüa WRJi, WRJ-Serwist, FEREXit ja Walcownia Rur Silesiat. TFS ja Walcownia Rur Silesia kutsusid huvitatud isikuid osalema läbirääkimistes, milles käsitleti Walcownia Rur Silesia varade, FEREXi omakapitali, TFSi FEREXi vastu esitatud nõuete ning TFSil WRJ-Serwises oleva osaluse ühisostu. Pakkumismenetlus lõppes 15. jaanuaril 2009, kuid selle raames ei müüdud ühtegi osa pakkumisel olnud varadest.

2.2. Hinnatavad meetmed

(18)	WRJile antud riigiabi hõlmab TFSi kapitaliinvesteeringuid (2.2.1), TFSi tagatisi (2.2.2) ja riigikassa tagatist (2.2.3). WRJ-Serwisele antud riigiabi hõlmab TFSi kapitaliinvesteeringuid (2.2.4).

2.2.1. TFSi kapitaliinvesteeringud WRJi

(19)

Esimese kapitaliinvesteeringu WRJi tegi TFS 26. juunil 2002. aastal, kui WRJi osanikud otsustasid suurendada omakapitali. TFSile anti nõuete vastu aktsiaid nimiväärtusega 15 miljonit zlotti. Need olid TFSi nõuded Huta Andrzej ja Huta Katowice vastu kogusummas 15 miljonit zlotti. Kapitali suurendamine registreeriti ning see jõustus 22. novembril 2002.

(20)

Teine aktsiakapitali suurendamine toimus 17. jaanuaril 2003, kui WRJi osanikud otsustasid taas suurendada äriühingu omakapitali. TFSile anti tema nõuete vastu WRJi suhtes aktsiaid nimiväärtusega 40 miljonit zlotti (võla vahetamine aktsiate vastu). Nõuete nimiväärtus oli 40 miljonit zlotti ning TFS oli need omandanud varem, 2002. aasta detsembris ING Bank Śląski S.A.-lt. Kapitali suurendamine registreeriti ning see jõustus 25. augustil 2003.

2.2.2. TFSi tagatis WRJile

(21)	2001. aastal andis TFS 20 miljoni zloti suurusest laenust tagatise kuni 5 miljoni zloti suurusele osale. Selle laenu oli 1999. aastal WRJile andnud piirkondlik keskkonnakaitse- ja veemajandusfond (WFOŚiGW).

(22)	2001. aastal andis TFS 115 miljoni zloti suurusest laenust tagatise kuni 50 miljoni zloti suurusele osale. Selle laenu oli 1996. aastal WRJile andnud riiklik keskkonnakaitse- ja veemajandusfond (WFOŚiGW).

2.2.3. Riigikassa tagatis WRJile

(23)

14. oktoobril 1997. aastal andis riigikassa tagatise 45 % suurusele osale kahe, kogusummas 262,5 miljoni zloti suuruse laenu põhiosast ja intressidest. Need laenud koosnesid välisvaluutas antava laenu võimalusest ja zlottides antava laenu võimalusest ning mõlemad andis pankade sündikaat 1997. aastal.

(24)	2. jaanuaril 2003. aastal suurendas Poola valitsus asjaomaste dokumentide allkirjastamisega tagatise 55 protsendini. Tagatise suurendamist ei ole seni rakendatud.

2.2.4. TFSi kapitaliinvesteeringud WRJ-Serwisesse

(25)

TFS sekkus WRJ-Serwise kapitali 2003. aasta detsembris eesmärgiga saada ettevõttes enamusosalus ja seeläbi kontroll WRJi projekti üle. 2003. aasta detsembri otsusega nõustusid WRJ-Serwise osanikud, et TFS võib omandada osaluse ettevõttes. Aktsiate nimiväärtus oli 7 910 000 zlotti. TFS omandas aktsiad peamiselt TFSi nõuete vastu Huta Jednośćile. Need nõuded kanti üle WRJ-Serwisele. TFS maksis aktsiate eest ka rahas (890 000 zlotti) ja mitterahalise hüvitisega (Huta Jednośći metallkiibid edasiseks töötlemiseks, üleandmisväärtusega 450 000 zlotti). Osaluse omandamise leping allkirjastati 8. juunil 2004. Kapitali suurendamine registreeriti alles 17. augustil 2007.

(26)	Samal ajal TFSiga omandas suurendatud omakapitali aktsiaid ka üks olemasolevatest osanikest, PIW Enpol Sp. z o.o, ja üks uus osanik, Commplex Sp. z o.o. (mõlemad on eraettevõtted). Ettevõtted omandasid osaluse Huta Jednośći vastu esitatud nõuete loovutamise teel WRJ-Serwisele.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE ALUSED

(27)

Nagu põhjenduses 3 on öeldud, otsustas komisjon algatada 23. oktoobril 2007. aastal ametliku uurimismenetluse (edaspidi „algatamisotsus”). Algatamisotsuses väljendas komisjon kõigepealt oma seisukohta, et ta on pädev selle juhtumi üle otsustama ning et asjaomane meede on käsitletav riigiabina, mis ei sobi kokku siseturuga.

3.1. Kohaldatav õigus ja komisjoni pädevus

(28)

Algatusotsuses oli komisjon seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 (sellel ajal EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88) ole üldjuhul kohaldatavad enne ühinemist antud riigiabi suhtes, mida pärast ühinemist enam ei anta. Ühinemislepingu Poola raua- ja terasetööstuse ümberkorraldamist käsitleva protokolli nr 8 sätteid (edaspidi „protokoll nr 8”) võib käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 suhtes erinormina ning need laiendavad riigiabi järelevalvet Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel mis tahes riigiabile, mida anti ajavahemikul 1997–2006 Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks. Seega on komisjon üldiselt pädev niisuguse abi andmist hindama.

(29)

Seoses sellega, kas niisugused tootjad nagu WRJ ja WRJ-Serwis kuuluvad protokolli nr 8 mõistes terasetööstuse alla, on komisjon järgmisel seisukohal: protokolli nr 8 aluseks on riiklik ümberkorraldusprogramm (Poola raua- ja terasetööstuse ümberkorraldus- ja arenguprogramm). Nimetatud ümberkorraldusprogrammi ja protokolli nr 8 reguleerimisala ei piirdu Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu (edaspidi „ESTÜ asutamisleping”) I lisa reguleerimisalaga, vaid hõlmab ka teatavaid terasetööstuse sektoreid, nagu õmblusteta torude ja suurte keevistorude tööstust.

(30)

Algatamisotsuse kohaselt oli see tõlgendus kooskõlas esiteks terasetööstuse määratlusega ELi riigiabi eeskirjade kohaselt, nimelt määratlusega, mis on esitatud mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisas (5). Teiseks oli see kooskõlas riikliku ümberkorraldusprogrammiga, milles pooled abisaajad olid torutootjad. WRJi ja WRJ-Serwise eelkäija Huta Jedność osales tõepoolest ümberkorraldusprogrammi protsessis ning teda nimetati mitmel korral sõnaselgelt riikliku ümberkorraldusprogrammi projektis, kuid lõppkokkuvõttes peeti teda võimalikuks abisaajaks, sest sellel ajal oli kavas Huta Jedność pärast tema pankrotti 2002. aastal likvideerida.

(31)	Sellest tulenevalt võttis komisjon seisukoha, et ümberkorraldusprogrammi ja protokolliga nr 8 hõlmamata riigiabi andmise keeld kehtis Huta Jednośćile, WRJile ja WRJ-Serwisele.

3.2. Riigiabi olemasolu

(32)

TFSi investeeringutega WRJi ja äriühingule TFSi poolt antud tagatisega seoses väljendas komisjon tõsist kahtlust selle kohta, kas need oleksid vastanud turumajandusliku investeerimise põhimõtte nõuetele. WRJ oli meetmete võtmise ajal raskustes ega oleks suutnud ise kapitaliturult vahendeid hankida. Komisjon kahtles ka selles, kas investeeringud oleksid ennast piisavalt ära tasunud. Viimaks võttis komisjon seisukoha, et investeeringuid ei oleks tõenäoliselt õigustanud ka asjaolu, et TFS kavatses WRJi hiljem erastada.

(33)

Seoses WRJile antud riigikassa tagatisega märkis komisjon, et asjaolu, kas WRJ oli tagatise andmise ajal, s.o 1997. aastal, raskustes, jäi ebaselgeks. Samas ei saanud aga seoses tagatise suurendamisega 2003. aastal pidada WRJi raskustes olevaks ning seetõttu väljendas komisjon kahtlust tagatise suurendamise kokkusobivuse suhtes turumajandusliku investeerimise põhimõttega.

(34)	TFSi investeeringute suhtes WRJ-Serwisesse väljendas komisjon tõsist kahtlust, kas need oleksid vastanud turumajandusliku investeerimise põhimõtte nõuetele. Komisjon märkis, et äriühing oli 2003. aastal raskustes, ning pidas seega investeeringutasuvust küsitavaks.

3.3. Riigiabi kokkusobivus

(35)	Komisjon ei suutnud teha kindlaks ühtegi asjaolu, mille alusel oleks saanud võimalikku riigiabi nimetada kokkusobivaks, sest ajavahemikul 1997–2006 oli protokolli nr 8 ja seega ka ELi riigiabi eeskirjade kohaselt terasesektorisse investeerimine ja sellele ümberkorraldusabi andmine keelatud.

4. POOLA MÄRKUSED ALGATUSOTSUSE KOHTA

(36)	Poola esitas oma märkused algatusotsuse kohta 21. jaanuari ja 1. veebruari 2008. aasta kirjas. Kokkuvõttes ei nõustunud Poola protokolli nr 8 komisjonipoolse tõlgendusega ja kinnitas veel kord oma seisukohta, et kõnealune meede ei ole käsitatav riigiabina.

4.1. Kohaldatav õigus ja komisjoni pädevus

(37)	Poola on seisukohal, et üldistusi ei tohiks teha protokolli nr 8 põhjal, mis kujutab endast enne ühinemist antud riigiabi käsitleva mittesekkumise eeskirja erandit.

(38)

Esiteks toob ta välja, et torutootjaid ja nende tooteid ei lisatud Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Poola Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) protokolli nr 2 I lisasse (6) (edaspidi „Euroopa lepingu protokoll nr 2”) ning seega ei kuulu need selle kohaldamisalasse.

(39)

Teiseks kehtestati torutootjatele riigiabi andmise keeld liikmesriikides 24. juulil 2002, kui jõustus mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisa, milles oli määratletud termini „terasetööstus” kohaldamisala. Selle määratluse kohaselt kuuluvad õmblusteta torude ja suurte keevistorude tööstused terasetööstusse. Samuti hõlmasid komisjoni poolt 2003. aastal kinnitatud riiklik ümberkorraldusprogramm ja protokoll nr 8 torutootjaid. Varem, ESTÜ asutamislepingu kehtimise ajal oli torutööstus terasesektorist välja arvatud.

(40)

Poola teeb järelduse, et protokolli nr 8 tuleb tõlgendada nii, et enne 24. juulit 2002 torutootjatele antud riigiabi ei kuulu komisjoni kontrolli alla (samamoodi nagu mis tahes muu sekkumine, mis toimus enne ühinemislepingu jõustumist). Kõnealused piirangud hakkasid torutootjatele kehtima pärast nimetatud kuupäeva.

(41)	Seoses abisaajate teadlikkusega toob Poola esile, et WRJ-Serwise võib liigitada terasetootjaks alles alates 2004. aastast, kui ta hakkas kasutama tõmbetehase seadmeid, ning et enne seda toimunud riiklikku sekkumist ei saa käsitleda terasetööstusele antud riigiabina.

(42)	Viimaks rõhutab Poola, et WRJi projekt ei ole endise Huta Jednośći projekti jätk.

4.2. Riigiabi olemasolu

(43)

Lisaks väidab Poola, et ehkki TFSi kontrollib riigikassa, tegutseb ta siiski turutingimustel kasumi taotlemise eesmärgil. Tema tegevusega WRJi ja WRJ-Serwise suhtes ei kaasnenud mitte mingisugust märkimisväärset riigipoolset kontrolli või järelevalvet. Samuti ei teostanud riigikassa tingimata kontrolli Stardust Marine’i kohtuotsuse mõistes (7).

(44)

Seoses WRJi kapitali suurendamise ja TFSi antud tagatistega on Poola seisukohal, et TFS ei paigutanud märkimisväärseid vahendeid WRJi projekti. Nõuete vahetamine WRJi osaluse vastu oli pigem majanduslikult kasulik samm kui nende nõuete otsene täitmisele pööramine. Lisaks olid WRJi investeerimise ajal TFSi käes äriplaanid, mille kohaselt oli WRJi projekt kasumlik. Ka pankade sündikaat oli sellel ajal nõus WRJile lisavahendeid tagama. Seega tegutses TFS turumajandusliku investorina.

(45)

Poola on seisukohal, et WRJile antud riigitagatise suurendamine on kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega, sest tagatis oli täisväärtuslik ja WRJ maksis riigikassale turukursi tagamise tasu. Lisaks sõltus tagatis WRJi projekti pankadepoolse rahastamise taasalustamisest, kuid seda ei toimunud. Seega tagatise suurendamist ei rakendatud ning Poola on seisukohal, et WRJile ei antud sellega mitte mingisugust eelist.

(46)

Sekkumine WRJ-Serwise kapitali loetakse turumajandusliku investeerimise põhimõttega kooskõlas olevaks. Esiteks omandasid osaluse koos TFSiga ka erainvestorid. Teiseks ei olnud WRJ-Serwise majanduslik olukord raske ja TFS tegi otsuse lähtuvalt sellest, et WRJ-Serwis teenib tulevikus kasumit. TFS saavutas kontrolli WRJ-Serwise ja varade üle, millel WRJi projekt rajanes.

(47)	WRJi ja WRJ-Serwise ühendamise kohta ütles Poola, et see oli ainus viis, mis võimaldas WRJi projekti kiiresti üle võtta ja erainvestori poolt lõpule viia ning tagada ühtlasi riigi investeeringute maksimaalse tagasiteenimise.

5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(48)

Komisjonile esitas märkused üks huvitatud isik, kes oli kindlalt Poola antud toetuste vastu. Huvitatud isik tuletas meelde, et ESTÜ asutamisleping ei ole kunagi hõlmanud torutooteid ning et torutööstus pidi ennast omal kulul ümber korraldama, ilma et ta oleks saanud selleks riigiabi. Kõnealusel juhul kahjustaks abi heakskiitmine Euroopa torutööstust. Huvitatud isik ütleb veel, et riigiabi heakskiitmine võib ohustada tööstuse püüdeid näidata, et mõned torusid ELi importivad riigid toovad sisse dumpingu- või subsideeritud hindadega tooteid. Lõpuks ütleb huvitatud isik, et Euroopa õmblusteta terastorude tööstus oli majanduslikult eriolukorras, sest Euroopas oli ületootmine ja seega oli vaja torusid suures koguses eksportida ning samas suurenes 2007. aastal import Hiinast.

6. POOLA MÄRKUSED HUVITATUD ISIKU TÄHELEPANEKUTE KOHTA

(49)	Huvitatud isiku tähelepanekud edastati Poolale ning ta esitas oma märkused 16. veebruaril 2009. Poola toetab seisukohta, et toruturul peaksid kehtima ausat konkurentsi tagavad läbipaistvad eeskirjad.

(50)

Poola nõustub kolmanda poolega, et torud ei ole kunagi kuulunud ESTÜ asutamislepinguga hõlmatud toodete hulka, ja rõhutab, et terasesektor ei hõlmanud torutootjaid kuni 24. juulini 2002, mil jõustus mitut valdkonda hõlmav raamprogramm. Seega kehtib riigiabi andmise keeld torusektorile alates 24. juulist 2002, mil jõustus terasesektori laiendatud määratlus.

(51)	Lõpuks märgib Poola, et WRJ ei alustanud tootmistegevust ja WRJ-Serwis lõpetas tootmise 2008. aastal. Poola rõhutab, et ei ole WRJile riigiabi andnud.

7. MEETME HINDAMINE

7.1. Kohaldatav õigus ja komisjoni pädevus

(52)

Kõnealuseid meetmeid võeti enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga (s.o enne 1. maid 2004). Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 ei ole üldjuhul kohaldatavad enne ühinemist antud riigiabi suhtes, mida pärast ühinemist enam ei anta (8). Erandina sellest üldreeglist ja seetõttu erandkorras on ühinemislepingu protokolli nr 8 kohaselt komisjon pädev vaatama läbi riigiabi, mida Poola andis enne ühinemist terasetööstuse ümberkorraldamise raames.

7.1.1. Protokolli nr 8 erinormi olemus

(53)

Protokoll nr 8 hõlmab sätteid, mis võimaldasid Poolal lõpetada enne ühinemist alustatud terasetööstuse ümberkorraldamise. Poola terasesektori ühinemiseelne ümberkorraldamine viidi läbi Euroopa lepingu protokolli nr 2 alusel, mida laiendati Euroopa Liidu ja Poola assotsiatsiooninõukogu otsusega (edaspidi „assotsiatsiooninõukogu otsus”) (9).

(54)	Euroopa lepingu protokolliga nr 2 anti Poolale 1992. aastast 1996. aasta lõpuni viis aastat ajapikendust, mille jooksul oli tal lubatud ESTÜ asutamislepinguga hõlmatud terasesektori ümberkorraldamiseks anda riigiabi.

(55)

Nimetatud ajavahemikku pikendati assotsiatsiooninõukogu otsusega alates 1. jaanuarist 1997 veel kaheksa aasta võrra või kuni Poola ühinemiseni Euroopa Liiduga. Selle ajavahemiku jooksul võis Poola anda erandkorras terasetoodete sektorile ümberkorraldamiseks riigiabi Euroopa lepingu protokollis nr 2 (mida on laiendatud assotsiatsioonilepingu otsusega) sätestatud tingimustel ja vastavalt riiklikule ümberkorraldusprogrammile, mille Poola esitas komisjonile 2003. aasta aprillis. Pärast riikliku ümberkorraldusprogrammi hindamist komisjoni poolt kiitsid liikmesriigid Poola ettepaneku 2003. aasta juulis heaks (10).

(56)

Protokoll nr 8 võimaldab komisjonil kontrollida pärast Poola ühinemist riigiabi, mida Poola on andnud terasesektorile vastavalt Euroopa lepingu protokollile nr 2 (mida on laiendatud assotsiatsioonilepingu otsusega) ja riiklikule ümberkorraldusprogrammile. Lisaks annab protokoll nr 8 komisjonile õiguse abi tagasi nõuda, kui abiandmine on olnud vastuolus Euroopa lepingu protokolli nr 2 ja riikliku ümberkorraldusprogrammiga. Seega on protokoll nr 8 erinorm, mis võimaldab erandkorras ja erandina üldeeskirjadest kontrollida tagasiulatuvalt ja vaadata läbi riigiabi, mida Poola andis Poola terasetööstusele enne ühinemist. Seda kinnitas ka kohus, mis oli seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 suhtes on protokoll nr 8 erinorm, mis laiendab pädevust, mis komisjonil on riigiabi kontrollimisel tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingust, ka Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks ajavahemikus 1997–2003 antud riigiabile (11).

7.1.2. Komisjoni protokolli nr 8 kohane tagasiulatuv kontrollipädevus

(57)

Selle menetluse raames tuleb komisjonil hinnata, kas eespool põhjendustes 53–56 toodud erakorraline tagasiulatuv kontrollipädevus hõlmab ka meetmeid, mida Poola on võtnud oma torutoojate suhtes enne ühinemist. Selleks tuleb kõnealusele juhtumile kohaldatavat õiguslikku alust, s.o protokolli nr 8, koostoimes Euroopa lepingu protokolliga nr 2 ja assotsiatsiooninõukogu otsusega tõlgendada nii, et saaks määrata kindlaks, kas nende sätted hõlmavad ka ühinemiseelseid meetmeid Poola torutootjate suhtes.

(58)

Õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt tuleb erinormi sätteid, millega tehakse erand üldeeskirjadest, tõlgendada nende täpses mõttes. Nimetatud õigusliku aluse (vt allpool toodud põhjendusi 59–65) otsesest tõlgendamisest järeldub, et komisjoni erakorraline tagasiulatuv kontrollipädevus piirdub üksnes ESTÜ asutamislepinguga hõlmatud tootjate suhtes võetud meetmetega, välistades seega torutootjate suhtes võetud meetmed.

7.1.3. Õigusliku aluse tõlgendamine

(59)

Protokolli nr 8 punktides 12 ja 18 on sätestatud komisjoni järelevalve- ja tagasiulatuv kontrollipädevus seoses Poola terasetööstusele antud ühinemiseelse riigiabiga. Punktiga 12 antakse komisjonile ja nõukogule õigus kontrollida riiklikku ümberkorraldusprogrammi nii enne kui ka pärast ühinemist kuni 2006. aastani. Punktiga 18 antakse komisjonile õigus nõuda protokollis nr 8 sätestatud tingimuste vastaselt antud riigiabi tagasimaksmist.

(60)

Protokolli nr 8 punktis 1 on sätestatud, et Poola poolt „teatavatele Poola terasetööstuse osadele” ümberkorralduseks antud riigiabi loetakse ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et „[…] Euroopa lepingu ESTÜ tooteid käsitleva protokolli nr 2 artikli 8 lõikes 4 ettenähtud tähtaega on pikendatud kuni ühinemiskuupäevani”, täidetud on ümberkorraldusprogrammis ja protokollis nr 8 sätestatud tingimusi ja „pärast ühinemiskuupäeva ei anta Poola terasetööstuse restruktureerimiseks mingit riigiabi”.

(61)

Protokolli nr 8 punktis 2 on sätestatud, et 1. lisas loetletud Poola äriühingute individuaalsetes äriplaanides kirjeldatud Poola terasesektori ümberkorraldamine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2006. Protokolli nr 8 punktis 3 on öeldud, et Poola terasetööstuse ümberkorraldamisprogrammi raames võivad riigiabi saada ainult I lisas loetletud äriühingud.

(62)

Protokolli nr 8 punkt 1 viitab otseselt Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 8 lõikele 4, mida on laiendatud assotsiatsiooninõukogu otsusega. Euroopa lepingu protokolli nr 2 kohaldati üksnes ESTÜ terasetoodetele (protokolli nr 2 artikli 8 lõige 4) ning selle lisas olid terasetooted koguni loetletud. Lisas oli toodud ESTÜ toodete loetelu vastavalt ESTÜ asutamislepingu I lisale, milles esitatud ESTÜ terasetoodete määratlusest on torud („terastorud (õmblusteta või keevisega), […] külmtõmmatud terasvardad ja malmvalandid (torud, liitmikud ja muud malmvalandid)”) sõnaselgelt välja arvatud.

(63)

ESTÜ asutamisleping lõppes 23. juulil 2002. Alates sellest kuupäevast kehtivad terasetööstusele ELi üldeeskirjad. Sellel eesmärgil otsustati laiendada Euroopa terasesektori määratlust ja hõlmata sellesse ka torutootjad. See kodifitseeriti mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi artiklis 27 ja B lisas, mille kohaselt hõlmab ELi terasesektori määratlus ka „õmblusteta torusid ja õõnesprofiile” ning „rauast või terasest keevistorusid”. Laiendatud määratlus lisati seejärel aastateks 2007–2013 ettenähtud regionaalabi suuniste I lisasse (12) ja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 (13).

(64)

Samas ei muudetud ei Euroopa lepingu protokolli nr 2 ega ka assotsiatsiooninõukogu otsust konkreetselt selleks, et lisada neisse torutootjaid hõlmav ELi terasesektori laiendatud määratlus. Euroopa lepingu protokoll nr 2 kaotas kehtivuse 31. detsembril 1996. Assotsiatsiooninõukogu otsus pikendas Euroopa lepingu protokolli nr 2 kehtivust alates 1. jaanuarist 1997 kaheksa aasta võrra või kuni Poola ühinemise kuupäevani (olenevalt sellest, kumb saabub enne). Assotsiatsiooninõukogu otsuse artiklis 1 viidatakse terasetoodetele üldiselt, kuid tema kohaldamisala on konkreetselt seotud Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 8 lõikega 4, mis hõlmab üksnes ESTÜ terasetooteid. Euroopa lepingu protokolli nr 2 pikendati üksnes tingimusel, et Poola esitab komisjonile riikliku ümberkorraldusprogrammi ja abisaajate äriplaanid, mis mõlemad vastasid „protokolli nr 2 artikli 8 lõikes 4 loetletud nõuetele ning mida on hinnanud ja mille on heaks kiitnud Poola riigiabi järelevalveasutus (konkurentsi- ja tarbijakaitseamet)” (assotsiatsiooninõukogu otsuse artikkel 2).

(65)	Arvestades eeltoodut, teeb komisjon järelduse, et protokolli nr 8 punkt 18, mida on tõlgendatud protokolli nr 8 punktide 1–3 ning Euroopa lepingu protokolli nr 2 ja assotsiatsiooninõukogu otsuse koostoimes, ei anna komisjonile pädevust kontrollida Poola torutootjatele enne ühinemist antud riigiabi.

7.1.4. Euroopa lepingu kui tõlgendamisvahendi rakenduseeskirjad

(66)

Lisaks asjaomaste õiguslike aluste reguleerimisala õiguslikule tõlgendamisele (s.o protokoll nr 8, Euroopa lepingu protokoll nr 2 ja assotsiatsiooninõukogu otsus – vt eespool toodud põhjendusi 59–65) käsitles komisjon ka küsimust, kas Euroopa lepingus ja protokollis nr 2 esitatud riigiabi sätete kohaldamise rakenduseeskirjad, mille Euroopa Liidu ja Poola assotsiatsiooninõukogu võttis vastu 2001. aastal, (edaspidi „rakenduseeskirjad”) (14) on asjakohased, et määrata kindlaks komisjoni tagasiulatuv kontrollipädevus seoses Poola torutootjate suhtes võetud ühinemiseelsete meetmetega.

(67)

Üldiselt hõlmavad rakenduseeskirjad tegevusjuhiseid, mida tuleks eristada Euroopa lepingu ja Euroopa lepingu protokolli nr 2 riigiabi käsitlevatest sisulistest sätetest. Siiski tuleb märkida, et rakenduseeskirjad hõlmavad konkreetseid sätteid kriteeriumide kohta, mille alusel hinnata riigiabi kokkusobivust Euroopa lepingu ja Euroopa lepingu protokolliga nr 2.

(68)

Rakenduseeskirjade artikli 2 lõike 1 esimeses lauses on öeldud: „Üksiktoetuse ja riigiabi programmide kokkusobivust Euroopa lepinguga vastavalt käesolevate eeskirjade artiklis 1 sätestatule hinnatakse kriteeriumide alusel, mis tulenevad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 eeskirjade kohaldamisest, sealhulgas kehtivatest ja tulevastest teisese õiguse aktidest, raamistikest, suunistest ja muudest ühenduses kehtivatest asjaomastest haldusdokumentidest, aga ka esimese astme kohtu ja Euroopa Kohtu praktikast ning mis tahes otsusest, mis assotsiatsiooninõukogu teeb vastavalt artikli 4 lõikele 3.” Selle lausega kehtestatakse üldpõhimõte, et sisulised kriteeriumid, mille alusel hinnatakse riigiabi kokkusobivust Euroopa lepinguga üldiselt, on muutuvad selles mõttes, et aja jooksul kaasatakse nendesse ELi õiguse ja kohtupraktika muudatused/areng.

(69)

Rakenduseeskirjade artikli 2 lõike 1 teises lauses viidatakse konkreetselt kokkusobivuse kriteeriumidele vastavalt protokollile nr 2: „Kui riigiabi või riigiabi programm on ette nähtud Euroopa lepingu protokolliga nr 2 hõlmatud toodetele, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lauset täies ulatuses, välja arvatud asjaolu, et hindamine ei toimu mitte Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 eeskirjade kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel, vaid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud riigiabi eeskirjade kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel.” Selle lause sõnastus näitab selgelt, et vastupidi riigiabi käsitlevale üldisele olukorrale, mida reguleerib artikli 2 lõike 1 esimene lause (vt eespool toodud põhjendust 68), muutuvad Euroopa lepingu protokolliga nr 2 hõlmatud riigiabi kokkusobivuse hindamise kriteeriumid vastavalt ESTÜ asutamislepingule. Ühtegi konkreetset viidet pole esitatud selle kohta, millest tulenevad kokkusobivuse kriteeriumid pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist 2002. aastal.

(70)

Rakenduseeskirjade artikli 2 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud mehhanism, mille alusel tuleb Poolal võtta üle ELi kokkusobivuse kriteeriumide muudatused. Konkreetsemalt teavitatakse Poolat mis tahes muudatustest ühenduse kokkusobivuse kriteeriumides, mida ei ole avaldatud, ja „kui niisugused muudatused ei tekita kolme kuu jooksul alates ametliku teabe saamisest nende kohta Poola Vabariigi vastuväiteid, muutuvad nad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kokkusobivuse kriteeriumideks. Kui niisugused muudatused tekitavad Poola Vabariigi vastuväiteid ja arvestades Euroopa lepingus sätestatud õigusaktide lähendamise põhimõtet, toimuvad sellesisulised konsultatsioonid kooskõlas käesolevate eeskirjade artiklitega 7 ja 8”.

(71)

Olenemata sellest, kas Poola esitas või ei esitanud kolme kuu jooksul vastuväiteid muudatuste kohta, mis tehti 2002. aastal terasetööstuse määratlusse ja millega lisati sellesse torutoojad, ei oleks ühenduse õiguse muudatused saanud hakata kehtima meetmetele, mis ei kuulu Euroopa lepingu reguleerimisalasse, s.o meetmed, mida ESTÜ asutamisleping ei hõlma. Lisaks on protokoll nr 8 käsitatav erinormina ning seetõttu ei saa komisjon selle kohaldamisala kindlaksmääramisel tugineda ELi terasesektori määratluse laienemisele pärast seda, kui ESTÜ asutamisleping kaotas kehtivuse. Seetõttu tuleb järeldada, et selget vahet tuleb teha ühelt poolt Poolas enne ühinemist terasesektorile kooskõlas Euroopa lepinguga antud riigiabile kohaldatava õiguse muutuva olemuse ja teiselt poolt komisjoni tagasiulatuva, protokollist nr 8, Euroopa lepingu protokollist nr 2 ja assotsiatsiooninõukogu otsusest tuleneva kontrollipädevuse ulatuse ilmtingimata otsese tõlgendamise vahel.

8. JÄRELDUS

(72)

Arvestades eeltoodut, tuleb komisjonil teha järeldus, et ta ei ole protokolli nr 8 alusel pädev vaatama läbi enne ühinemist Poola torutootjate kasuks võetud meetmeid, eriti neid, mis võeti ajavahemikus 1997–2003. Kõnealune menetlus on lõpetatud, arvestades asjaolu, et komisjon ei ole pädev hindama kõnealuse menetlusega hõlmatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ametlik uurimismenetlus, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ja mis algatati 23. oktoobril 2007. aastal Poolale saadetud kirjaga, on lõpetatud, arvestades asjaolu, et komisjon ei ole Poola ühinemislepingu protokolli nr 8 sätete alusel pädev vaatama läbi meetmeid, mida Poola võttis WRJi ja WRJ-Serwise suhtes 2001., 2002. ja 2003. aastal.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 6. juuli 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 236, 23.9.2003, lk 948.

(2) ELT C 282, 24.11.2007, lk 21.

(3) Alates 1. detsembrist 2009 said EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108. Kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Käesolevas otsuses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(4) Vt joonealune märkus 2.

(5) Vaata mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisa (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8), mida on kohaldatud alates 24. juulist 2002 (lõige 39) ja mis asendati aastateks 2007–2012 koostatud regionaalabi suuniste I lisaga (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

(6) EÜT L 348, 31.12.1993, lk 2.

(7) Kohtuasi C-482/99, Stardust Marine, EKL 2002, lk I-4397.

(8) Liidetud kohtuasjade T-273/06 ja T-297/06: ISD Polska jt versus komisjon1. juuli 2009. aasta otsuse lõikes 90 kinnitab esimese astme kohus, et „[…] EÜ artiklid 87 ja 88 ei ole üldjuhul kohaldatavad enne ühinemist antud abi suhtes, mida pärast ühinemist enam ei anta”. Vt ka komisjoni 5. juuli 2005. aasta otsuse 2006/937/EÜ (Huta Częstochowa S.A.-le antud riigiabi C 20/04 (ex NN 25/04) kohta, ELT L 366, 21.12.2006, lk 1) lõiget 108 ja komisjoni 6. novembri 2008. aasta otsuse 2010/3/EÜ (riigiabi C 19/05 (ex N 203/05) kohta, mida Poola andis äriühingule Stocznia Szczecińska, ELT L 5, 8.1.2010, lk 1) lõiget 202 jj.

(9) Euroopa Liidu ja Poola assotsiatsiooninõukogu 23. oktoobri 2002. aasta otsus nr 3/2002, millega pikendatakse Euroopa lepingu Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) tooteid käsitleva protokolli nr 2 artikli 8 lõikes 4 sätestatud tähtaega (ELT L 186, 25.7.2003, lk 38).

(10) Nõukogu 21. juuli 2003. aasta otsus 2003/588/EÜ Euroopa Liidu ja Poola assotsiatsiooninõukogu 23. oktoobri 2002. aasta otsuse nr 3/2002 (millega pikendatakse Euroopa lepingu Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) tooteid käsitleva protokolli nr 2 artikli 8 lõikes 4 sätestatud tähtaega) artiklis 3 sätestatud tingimuste täitmise kohta (ELT L 199, 7.8.2003, lk 17).

(11) Kohtuasi T-288/06: Huta Częstochowa, EKL 2009, lk II-2247, lõige 44.

(12) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(13) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

(14) Euroopa Liidu ja Poola assotsiatsiooninõukogu 23. mai 2001. aasta otsus nr 3/2001, millega võetakse vastavalt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Poola Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (Euroopa lepingu) artikli 1 lõikele 2 vastu riigiabi käsitlevate sätete kohaldamise rakenduseeskirjad, millele on viidatud nimetatud lepingu artikli 63 lõike 3 punktis iii ja lõikes 63 ning nimetatud lepingu Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) tooteid käsitleva protokolli nr 2 artikli 8 lõike 1 punktis iii ja lõikes 2 (EÜT L 215, 9.8.2001, lk 39).

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/40

KOMISJONI OTSUS,

8. oktoober 2010,

millega tehakse erand otsustest 92/260/EMÜ ja 2004/211/EÜ, et lubada teatavate registreeritud täkkude ajutist importi osalemiseks ratsaspordiüritustel 2011. aastal toimuva olümpiamängude eelvõistluse ja 2012. aastal toimuvate olümpiamängude või paraolümpiamängude raames

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 6854 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/613/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/426/EMÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle artikli 19 alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 10. aprilli 1992. aasta otsuses 92/260/EMÜ (loomatervishoiunõuete ja veterinaarsertifikaatide kohta registreeritud hobuste ajutiseks impordiks) (2) on kolmandad riigid, kust on lubatud ajutiselt liitu importida registreeritud hobuseid, jaotatud teatavatesse sanitaarrühmadesse ning kõnealuse otsuse II lisas on sätestatud nende jaoks veterinaarsertifikaadi näidised. Selles otsuses on sätestatud nõuded, millega tagada, et üle 180 päeva vanused kastreerimata täkud ei tekitaks hobuste viirusarteriidi leviku ohtu.

(2)

Komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsusega 2004/211/EÜ (millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid) (3) on kehtestatud kolmandate riikide ja nende osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad registreeritud hobuste ajutist importi, ning sätestatud tingimused, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit hobuslaste impordi suhtes.

(3)

XXX suveolümpiamängud toimuvad Ühendkuningriigis Londonis 27. juulist kuni 12. augustini 2012. aastal ning sellele sündmusele järgnevad 29. augustist kuni 9. septembrini toimuvad XIV paraolümpiamängud. Suveolümpiamängude ja paraolümpiamängude raames toimuvad ratsaspordiüritused on kõnealuste 2012. aastal toimuvate mängude lahutamatu osa ja neile eelneb olümpiamängude eelvõistluse raames toimuv ratsaspordiüritus, mis on kavas pidada rahvusvahelise tasemega ratsavõistlusena (kaks tärni) 4.–10. juulini 2011.

(4)	Olümpiamängude eelvõistluse, suveolümpiamängude ja paraolümpiamängude raames toimuvatel ratsaspordiüritustel osalevad registreeritud hobused on Ühendkuningriigi pädevate asutuste ja ürituste organiseerija, Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni (FEI) veterinaarjärelevalve all.

(5)

Teatavad registreeritud täkud, kes on kvalifitseerunud neist kõrgetasemelistest ratsavõistlustest osa võtma, võivad mitte vastata otsustes 92/260/EMÜ ja 2004/211/EÜ sätestatud nõuetele hobuste viirusarteriidi kohta. Seetõttu tuleks teha erand nende nõuete kohaldamise osas registreeritud kastreerimata täkkude puhul, keda nendel spordivõistlustel osalemiseks ajutiselt imporditakse. Erandis tuleb sätestada loomatervishoiu ja veterinaarsertifikaatide nõuded, et välistada hobuste viirusarteriidi leviku oht nende paaritamise või sperma kogumise teel.

(6)

Kuna hobuste viirusarteriit on Lõuna-Aafrikas teatamiskohustuslik loomataud ning sellest ei ole teatatud alates 2001. aastast ja selle haiguse esinemist kontrollitakse kõnealuses riigis, siis ei ole vaja erandit laiendada hobustele, kellega on kaasas otsuse 92/260/EMÜ II lisas esitatud F rühma veterinaarsertifikaadi näidisele vastav veterinaarsertifikaat.

(7)	Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivis 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted) (4) on sätestatud veterinaarkontrolli nõuded kolmandatest riikidest pärit impordi puhul.

(8)

Komisjoni 19. augusti 2003. aasta otsuses 2003/623/EÜ (ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi Traces väljatöötamise kohta) (5) sätestatud veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES arendamine eeldab deklareerimist ja kontrolle käsitlevate dokumentide ühtlustamist nii, et kogutud andmeid saaks nõuetekohaselt hallata ja töödelda, et parandada seeläbi tervisekaitset Euroopa Liidus. Seepärast võttis komisjon 18. veebruaril 2004. aastal vastu määruse (EÜ) nr 282/2004, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade deklareerimise ja veterinaarkontrolli dokument (6)

(9)

Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ (TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta) (7) loodi ühtne elektrooniline andmebaas (TRACES), mille kaudu jälgida loomade liikumist Euroopa Liidu territooriumil ja nende saabumist kolmandatest riikidest, ning kus on esitatud kogu sellise kauplemisega seonduv teave.

(10)

Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 599/2004 (loomade ja loomsete saaduste ühendusesisese kaubandusega seotud ühtlustatud näidissertifikaadi ja kontrollakti vastuvõtmise kohta) (8) on sätestatud standarddokument, millega saadetist identifitseerida ja mis võimaldab tõendada seost veterinaardokumentidega, mis on loomaga kaasas Euroopa Liitu saabumise koha piirikontrollipunktis.

(11)

Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsuses 2009/821/EÜ (millega koostatakse loetelu heakskiidetud piirikontrollipunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES) (9) on üksikasjalikult sätestatud, kuidas liikmesriikide veterinaarasutused omavahel suhtlevad, et jälgida loomade, näiteks ajutiselt imporditud registreeritud hobuste liikumist.

(12)

Määruse (EÜ) nr 282/2004 kohaselt väljastatud ühine veterinaariaalane sisenemisdokument selliste hobuste esimesest sihtkoha liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse liikumise tõendamiseks („edasiliikumise tõendamine”) on sobivaim vahend, millega tagada, et ajutiselt teatavatel hobuste viirusarteriidi osas kehtivatel eritingimustel riiki lubatud registreeritud kastreerimata täkud lahkuvad Euroopa Liidu territooriumilt enne 90 päeva möödumist nende saabumisest ning viivitamatult pärast seda, kui ratsaspordiüritused, millel nad osalesid, on lõppenud.

(13)

Kuna aga otsuse 92/260/EMÜ kohaselt koostatud veterinaarsertifikaadi näidise VII jaos sätestatud edasiliikumise tõendamine ei ole kasutusele võetud süsteemis TRACES, on vaja selline edasiliikumise tõendamine sisse seada ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi ja direktiivi 90/426/EMÜ B lisa kohase tervisohutuse kinnituse omavahelise sidumisega.

(14)	Arvestades sündmuse tähtsust ning seda, et käesolevas otsuses sätestatud eritingimuste alusel Euroopa Liitu saabuvaid hobuseid on vähe ja et need hobused on tuntud, on täiendavad halduseeskirjad asjakohased.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina otsuse 92/260/EMÜ artiklist 1 ja otsuse 2004/211/EÜ artikli 6 punktist a lubavad liikmesriigid ajutiselt importida registreeritud kastreerimata täkkusid, kes ei vasta otsuse 92/260/EMÜ II lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidiste A–E III jao punkti e alapunktis v sätestatud nõuetele hobuste viirusarteriidi kohta, tingimusel et need hobused

osalevad Ühendkuningriigis Londonis toimuvatel järgmistel ratsaspordiüritustel:

i)	olümpiamängude eelvõistlus (4. juulist 2011–10. juulini 2011);

ii)	XXX olümpiamängud (27. juulist 2012–12. augustini 2012);

iii)	XIV suvised paraolümpiamängud (29. augustist 2012–9. septembrini 2012) ning

b)	vastavad käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 1 kirjeldatud hobustega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis vastab otsuse 92/260/EMÜ II lisas sätestatud vastavale näidissertifikaadile A–E ja mida on muudetud järgmiselt:

hobuste viirusarteriiti käsitleva III jao punkti e alapunkti v on lisatud järgmine tekst:

„või

—	registreeritud hobune tuleb importida vastavalt komisjoni otsusele 2010/613/EL.”;

IV jao juurde lisatakse järgmised lõigud, mille täidab ametlik veterinaar:

„—	hobune osaleb ratsaspordiüritustel 2011. aasta juulis toimuva olümpiamängude eelvõistluse / 2012. aasta juulis ja augustis toimuvate olümpiamängude / 2012. aasta augustis ja septembris toimuvate paraolümpiamängude raames (sobiv alla joonida ja muu maha tõmmata),

—	on organiseeritud transport, et hobune viivitamata pärast olümpiamängude eelvõistluse / olümpiamängude / paraolümpiamängude (sobiv alla joonida ja muu maha tõmmata) raames toimuvat ratsaspordiüritust … (lisada kuupäev) Euroopa Liidust … (EList väljumise koht) kaudu välja viia,

—	vähem kui 90 päeva kestva Euroopa Liidu liikmesriigis viibimise ajal hobust ei paaritata ning tema spermat ei koguta.”

2. Liikmesriigid ei rakenda kõnealuste hobuste suhtes direktiivi 90/426/EMÜ artiklis 6 sätestatud alternatiivset kontrollsüsteemi.

3. Kõnealuste hobuste ajutise sisenemise staatust ei saa muuta püsiva sisenemise staatuseks.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid tagavad, et lisaks direktiivi 91/496/EMÜ kohaselt teostatavatele hobuste veterinaarkontrollidele teatavad määruse (EÜ) nr 282/2004 kohast ühist veterinaariaalast sisenemisdokumenti väljastavad veterinaarasutused

a)	kõnealuse sisenemisdokumendi punkti 20 täitmisega artikli 2 punktis b osutatud sertifikaadi IV jaos märgitud väljumise koha, mis on kavandatud Euroopa Liidust lahkumise kohaks, ning

b)	faksi või e-kirja teel hobuste saabumisest otsuse 2009/821/EÜ artikli 2 lõike b punktis iii määratud kohalikule veterinaarasutusele (GB04001), kes vastutab artiklis 1 osutatud ratsaspordiürituse toimumise koha ees.

2. Liikmesriigid tagavad, et teekonnal esimesest ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis märgitud liikmesriigist järgmisesse liikmesriiki või üritusele on hobustel kaasas järgmised veterinaardokumendid:

a)	veterinaarsertifikaat, mis on täidetud vastavalt artikli 2 lõikele 1, kus on märgitud VII jaos ette nähtud liikmesriikidevahelise liikumise tõendamised, ja

b)	määruses (EÜ) nr 599/2004 sätestatud standarddokumendi järgi koostatud direktiivi 90/426/EMÜ B lisale vastav terviseohutuse kinnitus, mis tuleb sihtkohas esitada, ning sellel peab olema ristviide nimetatud standarddokumendi I osa jao I.6 punktis a osutatud sertifikaadile.

3. Liikmesriigid, keda teavitatakse lõike 2 kohaselt hobuste liikumisest, kinnitavad hobuste saabumist ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi 3. osa punktis 45.

Artikkel 4

Ühendkuningriik tagab, et pädev asutus võtab koostöös artiklis 1 osutatud ürituse organiseerijaga ja määratud transpordiettevõttega vajalikud meetmed tagamaks, et hobused

a)	tuuakse ürituse kohta üksnes juhul, kui nende liikumine ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi esimese sihtkohana märgitud liikmesriigist Ühendkuningriiki on tõendatud artikli 3 lõikes 2 sätestatud korras, ja

b)	lahkuvad pärast ürituse lõppu viivitamata Euroopa Liidust.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. oktoober 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42.

(2) EÜT L 130, 15.5.1992, lk 67.

(3) ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.

(4) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(5) ELT L 216, 28.8.2003, lk 58.

(6) ELT L 49, 19.2.2004, lk 11.

(7) ELT L 94, 31.3.2004, lk 63.

(8) ELT L 94, 31.3.2004, lk 44.

(9) ELT L 296, 12.11.2009, lk 1.

12.10.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 268/43

Komisjoni 23. juuli 2010. aasta määruse (EL) nr 665/2010 (milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2010. aasta juuli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 193, 24. juuli 2010 )

Leheküljel 13 oleva lisa tabelit „a) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot” tuleb lugeda järgmiselt:

„Päritolu	Jrk nr	2010. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient	2010. aasta septembri alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Ameerika Ühendriigid	09.4127	— (1)	10 026 128
Tai	09.4128	— (1)	2 623 395
Austraalia	09.4129	— (1)	790 000
Teised riigid	09.4130	— (2)	0

(1) Taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(2) Selleks alaperioodiks on saadaolevad kogused ammendatud.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.268.est
Euroopa Liidu Teataja		L 268

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 12. oktoober 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 904/2010, 7. oktoober 2010, halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 905/2010, 11. oktoober 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007 kurkide, artišokkide, klementiinide, mandariinide ja apelsinide suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas	19
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 906/2010, 11. oktoober 2010, millega 137. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	21
		Komisjoni määrus (EL) nr 907/2010, 11. oktoober 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
		Komisjoni määrus (EL) nr 908/2010, 11. oktoober 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	25
		Komisjoni määrus (EL) nr 909/2010, 11. oktoober 2010, millega kehtestatakse teatavate GATTi kvootide alusel 2011. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside jaotuskoefitsient	27
		Komisjoni määrus (EL) nr 910/2010, 11. oktoober 2010, millega muudetakse määrust (EL) nr 869/2010, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. oktoobrist 2010	29
		OTSUSED
		2010/612/EL
	*	Komisjoni otsus, 6. juuli 2010, mis käsitleb meedet C 48/07 (ex NN 60/07), mida Poola on rakendanud äriühingute WRJ ja WRJ-Serwis suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4476 all) ( 1 )	32
		2010/613/EL
	*	Komisjoni otsus, 8. oktoober 2010, millega tehakse erand otsustest 92/260/EMÜ ja 2004/211/EÜ, et lubada teatavate registreeritud täkkude ajutist importi osalemiseks ratsaspordiüritustel 2011. aastal toimuva olümpiamängude eelvõistluse ja 2012. aastal toimuvate olümpiamängude või paraolümpiamängude raames (teatavaks tehtud numbri K(2010) 6854 all) ( 1 )	40

		Parandused
		Komisjoni 23. juuli 2010. aasta määruse (EL) nr 665/2010 (milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2010. aasta juuli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames) parandus (ELT L 193, 24.7.2010)	43