LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	84,4
	MK	53,8
	TR	50,2
	ZZ	62,8
0707 00 05	TR	125,2
	ZZ	125,2
0709 90 70	TR	121,3
	ZZ	121,3
0805 50 10	AR	116,0
	CL	126,4
	EG	66,3
	IL	116,3
	MA	157,0
	TR	106,3
	UY	128,7
	ZA	101,6
	ZZ	114,8
0806 10 10	TR	117,7
	ZA	56,9
	ZZ	87,3
0808 10 80	AR	56,1
	AU	217,4
	BR	48,8
	CL	118,5
	CN	82,6
	NZ	105,6
	US	85,4
	ZA	83,1
	ZZ	99,7
0808 20 50	CN	83,7
	ZA	88,6
	ZZ	86,2

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2010

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav impordimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	55,47	0,00
1701 11 90 (1)	55,47	0,00
1701 12 10 (1)	55,47	0,00
1701 12 90 (1)	55,47	0,00
1701 91 00 (2)	46,85	3,41
1701 99 10 (2)	46,85	0,28
1701 99 90 (2)	46,85	0,28
1702 90 95 (3)	0,47	0,23

---

(1)  Kindlaksmääratud hind nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1) IV lisa punktis III määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa punktis II määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

LISA

Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud suhkrusektoris alates 1. oktoobrist 2010

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav impordimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Impordimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 40 osutatud peatamise kohaldamisel (1)
1703 10 00 (2)	13,60	—	0
1703 90 00 (2)	10,92	—	0

---

(1)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 40 asendatakse nendele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud impordimaksu määr selle summaga.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 27 määratletud standardkvaliteedi puhul.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2010

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	2,46
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	0,00
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	2,46

---

(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere või Musta mere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.9.2010-29.9.2010

1.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised: (EUR/t)   Pehme nisu (1) Mais Kõva nisu, kõrge kvaliteediga Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2) Kõva nisu, madala kvaliteediga (3) Oder Börs Minnéapolis Chicago — — — — Noteering 221,79 150,02 — — — — FOB-hind USAs — — 182,97 172,97 152,97 102,82 Lahe lisatasu — 15,90 — — — — Suure Järvistu lisatasu 13,18 — — — — —

2.	Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised: Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 22,65 EUR/t Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam: 51,75 EUR/t

---

(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

LISA

Euroopa Liidu toetus IAEA tegevusele tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel

1.   Sissejuhatus

Viimaste aastate jooksul liidu liikmesriikides ja mujal aset leidnud terrorijuhtumite arv ei ole vähenenud. Rahvusvaheline üldsus on mitmetel foorumitel tunnistanud, et sellise reaalselt elluviidava terroriakti oht, milles kasutatakse tuumamaterjale või muid radioaktiivseid aineid, on püsivalt suur. Lisaks sellele on püsivat ohtu, et terroristid võiksid selliseid materjale hankida, suurendanud hiljutised teated salakaubaveo kohta, mis on hõlmanud ka eriti tundlikke tuumamaterjale.

Rahvusvaheline üldsus on nendele ohtudele asjakohaselt reageerinud ning võtnud mitmeid meetmeid, mille eesmärgiks on vältida tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete ainete terroristide kätte sattumist.

IAEA teostatav vastavustõendamine on jätkuvalt hädavajalik vahend riikidevahelise usalduse suurendamiseks tuumarelvade leviku tõkestamisega seotud tegevuses ning tuumamaterjali rahumeelse kasutamise edendamiseks.

Hiljutised rahvusvahelised arengud on endaga kaasa toonud uued ja tugevdatud rahvusvahelised õigusaktid, mis on tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas olulised:

—	konventsiooniosalised riigid võtsid 2005. aasta juulis vastu tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse;

—	tuumaterrorismi tõkestamise konventsioon avati 2005. aasta septembris allakirjutamiseks;

—	2004. aasta aprillis võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1540 (2004), mis käsitleb massihävitusrelvasid ja valitsusväliseid osalejaid;

—	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1373 (2001) kutsutakse kõiki riike niipea kui võimalik ühinema asjakohaste terrorismi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja protokollidega.

Üle 95 riigi on võtnud poliitilise kohustuse rakendada kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendit (1). Lisaks võttis IAEA juhatajate nõukogu ja üldkoosolek vastu mitu resolutsiooni ja otsust, mille eesmärgiks on tugevdada IAEA kaitsemeetmete süsteemi (2).

Nimetatud rahvusvaheliste õigusaktide rakendamist riikide poolt võib oluliselt hõlbustada IAEA 2003.–2005. aasta ja 2006.–2009. aasta tuumajulgeoleku kavade kaudu osutatava abiga. 2009. aasta septembris võeti vastu IAEA 2010.–2013. aasta tuumajulgeoleku kava, mis kajastab eelmiste kavade tegevuste jätkamist. Kõnealuse tuumajulgeoleku kava eesmärk on toetada ülemaailmseid jõupingutusi, et saavutada kogu maailmas tõhus julgeolek seoses tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainetega, nende ladustamise ja/või transpordiga ning nendega seotud vahenditega, toetades taotluse korral riikide jõupingutusi, mis on suunatud tõhusa tuumajulgeoleku saavutamisele ja säilitamisele ning toetades suutlikkuse suurendamist, inimressursside arengut, jätkusuutlikkust ja ohu vähendamist ning tehes soovitusi. Samuti on eesmärgiks toetada tuumajulgeolekualaste rahvusvaheliste õigusaktide järgimist ja rakendamist, tugevdada rahvusvahelist koostööd ning kahepoolsete programmide ja teiste rahvusvaheliste algatuste kaudu osutatava toetuse koordineerimist viisil, mis toetab ka tuumaenergia ja radioaktiivsete ainete turvalist, ohutut ja rahumeelset kasutamist.

IAEA tuumajulgeoleku kavadel on massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia mõne elemendiga sarnased eesmärgid. Nendega esitatakse nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis terviklik lähenemine tuumajulgeolekule, käsitledes sealhulgas regulatiivset kontrolli, kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete üle arvestuse pidamist ja nende kaitset „hällist hauani”. Juhuks kui kaitse peaks siiski ebaõnnestuma, tuleb kehtestada varumeetmed, mis aitavad avastada vargusi või katseid toimetada materjal salakaubana üle rahvusvaheliste piiride ning tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete ainetega seotud kuritahtlike tegude ilmnemise korral neile reageerida.

IAEA viis edukalt lõpule ühismeetme 2004/495/ÜVJP ja ühismeetme 2005/574/ÜVJP rakendamise. Lisaks sellele on IAEA viimas lõpule ühismeetme 2006/418/ÜVJP rakendamist ning on rakendamas ühismeedet 2008/314/ÜVJP.

IAEA on liidu asjakohasel toetusel algatanud ja viinud ellu tegevused, mille eesmärgiks on toetada abi saavate Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kagu-Euroopa, Lähis-Ida Vahemere piirkonna, Aafrika ja Kagu-Aasia piirkonna riikide jõupingutusi tuumajulgeoleku suurendamiseks ja rahvusvaheliste kaitsemeetmete rakendamiseks nendes riikides.

2.   Projektide kirjeldus

Kõik riigid on kohustatud looma asjakohased süsteemid, et vältida ja avastada tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete ainetega seotud kuritahtlikke tegusid ja neile reageerida. Selle mittetegemine võib tekitada nõrga lüli ülemaailmses tuumajulgeolekus.

Tõhusa tuumajulgeoleku infrastruktuuri loomine eeldab, et kasutatakse mitut valdkonda hõlmavat lähenemisviisi, mis hõlmab:

—	õigusloome infrastruktuuri, mille puhul on selgelt määratletud erinevate organisatsioonide ja käitajate kohustused;

—	inimressursside arendamist;

—	menetluste ja koordineerimisülesannete kehtestamist ning

—	tehnilist toetust siseriiklikele infrastruktuuridele, tunnistades et tuumarajatistes ja -aladel kohaldatav tuumajulgeoleku kord erineb korrast, mida kohaldatakse väljaspool neid, et kaitsta ühiskonda tuumaohu ja radioaktiivseid materjale hõlmava ohu eest.

Tuumamaterjali ning teisi radioaktiivseid aineid hõlmavate tegevuste juhtimiseks on vaja jätkusuutlikku tuumajulgeolekukultuuri. Selle tulemusel oleks tuumajulgeolek vahendiks, mis võimaldab tuumaenergiat laiemalt kasutada, tunnistades ohutuse, julgeoleku ja kaitsemeetmete vahelist sünergiat ning eelkõige jätkusuutlikkuse ja tõhususe põhimõtteid.

Otsust rakendatakse järgmises viies valdkonnas:

1)	varasemate ühismeetmetega (3) osutatud toetuse jätkusuutlikkus ja tõhusus;

2)	siseriiklike tuumajulgeoleku toetusinfrastruktuuride tugevdamine: riiklike tuumajulgeoleku tugikeskuste loomine;

3)	riiklike õigusloome infrastruktuuride tugevdamine;

4)	tuumamaterjali ning muude radioaktiivsete ainete osas võetavate tuumajulgeoleku meetmete tugevdamine;

5)	riikide võimekuse suurendamine, et teostada kontrolli regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuumamaterjalide ja radioaktiivsete materjalide üle.

Riikide ja elluviidavate projektide valimisel tuginetakse vajaduste igakülgsele hindamisele, mis põhineb hindamismissioonide tulemustel ja muul olemasoleval teabel.

Toetus nimetatud jõupingutustele on jätkuvalt suur nii IAEA liikmesriikides kui ka riikides, mis ei ole IAEA liikmed. Abikõlblikud riigid on järgmised:

—	Kagu-Euroopas: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro, Moldova Vabariik, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi;

—	Kesk-Aasia piirkonnas: Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan;

—	Kaukaasia piirkonnas: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia;

—	Lähis-Ida Vahemere piirkonnas: Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria Araabia Vabariik;

—

Aafrikas: Alžeeria, Angola, Benin, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Cōte d’Ivoire, Djibouti, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Kenya, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo (Brazzaville), Kongo Demokraatlik Vabariik, Lesotho, Libeeria, Liibüa Araabia Džamahirija, Lõuna Aafrika, Madagaskar, Malawi, Mali, Maroko, Mauritaania, Mauritius, Mosambiik, Namiibia, Nigeeria, Niger, Rwanda, Sambia, Sao Tomé ja Principe, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Svaasimaa, Zimbabwe, Tansaania Ühendvabariik, Togo, Tšaad, Tuneesia ja Uganda;

—	Kagu-Aasia piirkonnas: Bangladesh, Brunei, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam;

—	Pärsia lahe piirkonnas: Bahrein, Iraan, Iraak, Kuveit, Omaani Sultaniriik, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen;

—	Lõuna-Ameerika piirkonnas: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Ecuador, Guyana, Paraguay, Peruu, Suriname, Uruguay ja Venezuela;

—

Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas: Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Costa Rica, Kuuba, Dominica, Dominikaani Vabariik, El Salvador, Grenada, Guatemala, Haiti, Honduras, Jamaica, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid ning Trinidad ja Tobago.

2.1.   Abivajaduste hindamine

Eesmärk

IAEA viib läbi igakülgse hindamise, et määrata kindlaks vajadused, et tugevdada meetmeid, mille abil toetatakse tuumajulgeoleku tõhusust nimetatud riikides. Hindamisel võetakse arvesse rahvusvahelist tuumajulgeoleku raamistikku, sealhulgas õiguslikult siduvaid ja mittesiduvaid rahvusvahelisi õigusakte ja seonduvaid IAEA juhiseid. Kui riike on hinnatud varasemate ühismeetmete ja liidu muu toetuse raames toetuse osutamiseks, ajakohastatakse eelnevalt läbiviidud hindamisi.

Hindamine hõlmab vastavalt vajadusele siseriikliku tuumajulgeoleku üldist süsteemi, sealhulgas õigusloome süsteemi, füüsilist kaitset, materjalide arvestussüsteemi või registrit ning rajatistes, aladel või transpordi käigus võetud julgeolekumeetmeid. Hindamisega hõlmatakse korraldused, mida on tehtud piirikontrolli tõhustamiseks ning regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuumamaterjalide ja radioaktiivsete materjalide üle kontrolli teostamiseks. Üldhinnangu tulemused võetakse aluseks nende riikide valimisel, kus projekte rakendatakse.

Tulemused:

—	ülevaade tuumajulgeolekualaste abivajaduste hindamisest abi saavates riikides, seda nii riiklikul tasandil kui konkreetsete rajatiste, alade ja transpordi tasandil või teistel kasutusaladel, mille puhul tuumamaterjale ja radioaktiivseid materjale kasutatakse või ladustatakse;

—	määratakse riigid ja projektid, mis saavad käesoleva otsuse raames toetust esmajärjekorras;

—	hinnatakse varasemate ühismeetmete ja liidu muu toetuse raames toetust saanud riikidele osutatud toetuse jätkusuutlikkust ja tõhusust.

2.2.   Prioriteetsete projektide rakendamine

Valdkond 1:   ühismeetmetega osutatud toetuse jätkusuutlikkus ja tõhusus

Eesmärk:

—

ühismeetmete (4) kaudu on osutatud toetust 52 riigile, et tugevdada nende tuumajulgeolekusüsteemide erinevaid meetmeid. Nende meetmete kaudu on koolitatud kõnealuste riikide töötajaid, tarnitud varustust füüsilise kaitse parandamiseks ja kiirgusseire teostamiseks piiripunktides ning ladustatud vähekaitstud radioaktiivsed kiirgusallikaid turvalises ja ohutus hoidlas või viidud neid tagasi nende päritolu- või tarnijariiki. Ressursid olid piiratud ning võisid olla mittepiisavad, et luua seonduvaid ja vajalikke kvaliteedikontrollisüsteeme või et võtta teisi täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud täieliku tõhususe saavutamiseks; ning lisaks

—	kontrollida seni ühismeetmete raames osutatud toetuse jätkusuutlikkust ja tõhusust ning osutada täiendavat toetust, et saavutada vajalik tõhususe tase.

Tulemused:

—	metoodika, sealhulgas kriteeriumite kogum, varasema toetuse jätkusuutlikkuse ja tõhususe hindamiseks;

—	kvaliteedi tagamise süsteemi loomine tuumajulgeolekualast toetust saanud riikides, sealhulgas selle testimine ja rakendamise katseprojektid;

—	eesmärgiks olnud tuumajulgeoleku taseme säilitamiseks või tagamiseks vajaliku täiendava toetuse kindlakstegemine;

—	jätkusuutlikult toimivad seadmed ja pädevad töötajad, mis saavutatakse täiendava toetuse osutamise kaudu, et luua kohalik võimekus seadmete käitamiseks, riketega seadmete parandamiseks või kahjustatud osade asendamiseks;

—	riigid saavad pidevalt kasutada pädevaid töötajaid tänu asjakohaste töötajate koolitusele.

Valdkond 2:   siseriiklike tuumajulgeoleku toetusinfrastruktuuride tugevdamine: riiklike tuumajulgeoleku tugikeskuste loomine

Eesmärk:

—	aidata riikidel tagada, et tehniline ja teaduslik tugi on kättesaadav, ning arendada inimressurssi, mis on vajalik jätkusuutliku ja tõhusa tuumajulgeoleku tagamiseks;

—	teha kindlaks tehnilise, teadusliku ja haridusalase toetuse valdkonnad, mida saab osutada piirkonna või alampiirkonna riikidele;

—	teha kindlaks riikides olemasolevad võimekused, mis võivad aidata kaasa tehnilise, teadusliku või haridusalase toetuse osutamisele, mis on vajalik riiklike tuumajulgeolekusüsteemide jaoks.

Tulemused:

—

piirkondlike ja/või riiklike tuumajulgeoleku tugikeskuste (NSSC) loomine kooskõlas tuumajulgeoleku tugikeskuste kontseptsiooni ja metoodikaga (IAEA tuumajulgeoleku juhised). Saavutatud tulemuste hulka kuulub: — siseriikliku tuumajulgeoleku eest vastutavate riiklike organisatsioonide tegevuse koordineerimine; — eksperdiabi andmine, et hinnata tehnilise või teadusliku toetuse iseloomu ja mahtu, mis on vajalik, et säilitada füüsilise kaitse taset ning hoida käigus materjalide arvestussüsteemi või registrit ja tehnilisi süsteeme, mida kasutatakse piiridel tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete liikumise üle järelevalve teostamiseks; — eksperdiabi andmine, et hinnata vajamineva koolituse ja kõrghariduse mahtu nii riiklikul kui piirkondlikul tasandil;

—	seadmete ja eksperdiabi osutamine riikliku või piirkondliku tuumajulgeoleku tugikeskuse loomise eesmärgil;

—	jätkusuutlikud riiklikud tuumajulgeolekusüsteemid, asjakohase tuumajulgeolekukultuuri tugevdamine, tõhustatud siseriiklik koostöö pädevate asutuste ja teiste tuumajulgeoleku eest vastutavate organisatsioonide vahel ning hästitoimiv tuumajulgeoleku teadmistevõrgustik.

Valdkond 3:   riiklike õigusloome infrastruktuuride tugevdamine

Eesmärk:

—	tugevdada tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainetega seonduvaid riiklikke õigusloome infrastruktuure, võimaldamaks riigil täita kohustusi, mis ta on võtnud õiguslikult siduvate ja mittesiduvate rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas kaitsemeetmete lepingute ja nende lisaprotokollidega;

—	tugevdada riiklikke seadusandlikke raamistikke riikide ja IAEA vahel sõlmitud kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide rakendamiseks, eelkõige üldise riikliku tuumamaterjalide arvestus- ja kontrollisüsteemi (SSAC) rakendamiseks;

—	tugevdada radioaktiivsete ainete ohutuse ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse riiklikku regulatiivset infrastruktuuri.

Reguleerimissüsteemiga peaks erilist tähelepanu pöörama ohutuse, julgeoleku ja kaitsemeetmete vahelisele sünergiale. Erilist tähelepanu tuleks pöörata riikidele, kes on väljendanud huvi käivitada tuumaenergia programmi.

Tulemused:

—

suurem arv riike, kes on siseriiklikult töötanud välja ja võtnud vastu laiaulatuslikud ja ühtsed siseriiklikud õigusaktid, mis hõlmavad tuumaohutust ja -julgeolekut, kaitsemeetmeid ja vastutust tuumakahjustuste korral ning millega antakse panus tuumajulgeoleku ja -ohutuse ühtlustatud, tugevdatud ja üldisemale süsteemile;

—	suurem arv riike, kes on ühinenud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (CPPNM) ja selle muudatustega ning rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsiooniga (CNT) ja/või teatanud, et kavatsevad rakendada tuumajulgeoleku raamistikku;

—	suurem arv riike, kes on võtnud vastu siseriiklikke õigusakte, mis on vajalikud, et võimaldada riigil täita IAEA kaitsemeetmete lepingutest ja lisaprotokollidest tulenevaid kohustusi;

—

õigusloome infrastruktuure tugevdatakse eksperdiabi, radioaktiivsete ainete ohutuse ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse riikliku regulatiivse infrastruktuuri loomise/ajakohastamise (IAEA hindamisteenuste, nt integreeritud järelevalvetalituse kontrolli abil), teiste nõustamisteenuste ning seadmete ja koolituse osutamise kaudu.

Valdkond 4:   tuumamaterjali ning muude radioaktiivsete ainete osas võetavate tuumajulgeoleku meetmete tugevdamine

Eesmärk:

—	tugevdada valitud riikides tuumarajatiste ja tuumavaldkonnaga seotud kasutusaladel kasutatavate tuumamaterjalide füüsilist kaitset;

—	suurendada valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel kasutatavate radioaktiivsete ainete kontrolli ja füüsilist kaitset;

—	teha kindlaks selliste kiirgusallikate asukoht, mis asuvad tingimustes, mis viitavad vajadusele need üle viia turvalisse ja ohutusse hoidlasse valitud riikides, sealhulgas viia need tagasi nende päritoluriiki või tagastada tarnijale;

—

tugevdada tehnilisi ja haldussüsteeme, mida rakendatakse tuumamaterjalide arvestuse ja kontrollimise eesmärgil, sealhulgas tugevdada kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide rakendamiseks loodud olemasolevaid SSACsid, sealhulgas piiratud tuumaprogrammidega riikides, ning tugevdada vähendatud aruandekohustust vastavalt nende kaitsemeetmete lepingutes ettenähtud nn „väikeste koguste protokollidele”;

—	tugevdada valitud riikides radioaktiivsete ainete, -materjalide ja kiirgusallikate riiklikke registreid.

Tulemused:

—	tõhusam füüsiline kaitse valitud tuumarajatistes ja -aladel asuva tuumamaterjali ning tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel (nt meditsiinis või tööstuses või radioaktiivsete jäätmete) kasutatavate radioaktiivsete kiirgusallikate üle;

—	vähekaitstud radioaktiivsete kiirgusallikatega seotud ohtude vähendamine tõhusama füüsilise kaitse tulemusel või vajadusel seeläbi, et kiirgusallikad demonteeritakse ja viiakse riigis või teistes valitud riikides asuvatesse turvalistesse ja ohututesse hoidlatesse;

—	kontrollimata ja kaitsmata asukohtades paiknevate radioaktiivsete kiirgusallikate arvu vähendamine, toetades sel eesmärgil valitud riikides riiklikke otsingu- ja turvakampaaniaid;

—

tõhusate tehniliste ja haldussüsteemide loomine ja haldamine, mida rakendatakse tuumamaterjalide arvestuse ja kontrollimise eesmärgil, sealhulgas luues uusi ja/või tugevdades olemasolevaid SSACsid, mille abil saab rakendada kaitsemeetmete lepinguid ja lisaprotokolle, sealhulgas riikides, kes on sõlminud „väikeste koguste protokollid”;

—	koolituse osutamine valitud abikõlblikele töötajatele, et suurendada tõhusa füüsilise kaitse režiimi elluviimise ja jätkusuutlikkuse tõenäosust.

Valdkond 5:   riikide võimekuse suurendamine, et teostada kontrolli siseriikliku regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuumamaterjalide ja radioaktiivsete materjalide üle

Eesmärk:

—	tugevdada riikide võimekust tagada, et tuumamaterjalid ja radioaktiivsed materjalid ei ringle väljaspool siseriiklikult litsentseeritud tegevusvaldkondi ning et valitud riikides on kehtestatud tõhus piirikontrolli kord ja saavutatud reageerimisvõime.

Tulemused:

—

tõhustatud süsteem(id) tuumamaterjalide salakaubaveo alase teabe kogumiseks avalikest allikatest ja riikide kontaktasutustest ning saadud teabe hindamiseks, mille tulemusel suurenevad teadmised tuumamaterjalide salakaubaveost ja sellega seonduvatest asjaoludest. Kõnealune teave aitab seada tähtsuse järjekorda tulevasi tegevusi seoses tuumamaterjalide salakaubaveo vastase võitlusega;

—	eksperdiabi kasutades kehtestatakse siseriiklikud raamistikud tuumamaterjalide salakaubaveo vastase võitluse läbiviimiseks ning radioaktiivsete materjalide, tundlike tuumaseadmete ja -tehnoloogia piiriülese liikumise siseriikliku koordineerimise ja kontrolli parandamiseks;

—	tõhusa kiirgusseire võimekus valitud piiripunktides, mis on saavutatud valitud piiripunktides piirikontrolli seadmete ja eksperdiabi osutamise tulemusel;

—	tõhustatakse riiklike reageerimise kavade väljatöötamist ja õiguskaitseorganite töötajate koolitamist reageerimismetoodika valdkonnas;

—	hea väljaõppega, nõutud teadmistega ja pädevad õiguskaitseorganite töötajad asjaomastes riikides, mis saavutatakse koolituse ja muu inimressursi arendamise alase toetuse osutamise tulemusel.

2.3.   Tulemuste hindamine

Osana nõukogu otsuse elluviimisest hindab IAEA saavutatud tulemusi, mille eesmärk on tagada toetuse tõhusus ning tuvastada toetuse osutamisel esinenud probleemid.

3.   Kestus

Hindamine viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast komisjoni ja IAEA vahelise toetuse lepingu jõustumist. Kõnealused kolm projekti rakendatakse paralleelselt järgneva 21 kuu jooksul.

Käesoleva otsuse rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

4.   Abisaajad

Abisaajateks on riigid, kus viiakse läbi hindamine ja viiakse ellu hindamisele järgnevad projektid. Nende riikide ametivõime abistatakse nõrkade kohtade kindlaksmääramisel ja neile antakse toetust lahenduste leidmisel ja julgeoleku suurendamisel. Abisaavate riikide lõplik valik ning valitud riikides käsitlemist vajavad vajadused määratakse kindlaks rakendusüksuse ja kõrge esindaja vaheliste konsultatsioonide tulemusena ning tihedas koostöös liikmesriikidega, mida tehakse nõukogu pädeva töörühma kaudu. Vajadusel põhinevad need otsused rakendusüksuse ettepanekutel, mis on tehtud artikli 2 kohaselt.

5.   Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks IAEA-le. Rahvusvahelised tuumajulgeolekumissioonid viiakse läbi vastavalt IAEA ja liikmesriikide ekspertide teostatavate IAEA missioonide standardreeglitele. Kõnealuse kolme projekti läbiviimisel osalevad vahetult IAEA töötajad ja/või valitud eksperdid või töövõtjad IAEA liikmesriikidest. Töövõtjate kasutamise puhul korraldab IAEA käesoleva otsuse raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked vastavalt kehtivatele IAEA eeskirjadele ja menetlusreeglitele.

6.   Kolmandatest isikutest osalejad

Projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva otsuse alusel. IAEA liikmesriikide eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt IAEA ekspertide tegevuse standardreeglitele.

---

(1)  GOV/2003/49-GC(47)/9. Samuti sisaldab dokument: „Rahvusvahelise tuumaohutuse, kiirguskaitse, transpordiohutuse ja tuumajäätmete käitlemise alase koostöö tugevdamise meetmed: radiatsiooniallikate kontrollimise tõhusa ja jätkusuutliku riikliku regulatiivse infrastruktuuri edendamine” (GOV/2004/52-GC(48)/15) osasid, mis on olulised massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia alusel toimuvale IAEA-EÜ koostööle. Nimetatud tegevused kajastuvad samuti dokumendis „Tuumajulgeolekut toetavad tegevused”, mis sisaldub IAEA 2006.–2009. aasta tuumajulgeoleku kavas.

(2)  IAEA juhatajate nõukogu otsustas 2005. aasta septembris, et kaitsemeetmete süsteemi tugevdamiseks peaks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohaselt sõlmitud kaitsemeetmete lepingute niinimetatud „väikeste koguste protokoll” jääma osaks IAEA kaitsemeetmete süsteemist, tingimusel et standardtekstis tehakse muudatusi ja väikeste koguste protokolli kriteeriumeid muudetakse; IAEA 2005. aasta üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles muu hulgas märgiti, et üldise kaitsemeetmete lepingu osalise riigi puhul, kes lisaks on liitunud jõus oleva lisaprotokolliga, kujutavad nimetatud meetmed selle riigi jaoks endast vastavustõendamise tõhustatud standardit.

(3)  ÜVJP/2004/022/IAEA I, ÜVJP/2005/020/IAEA II, ÜVJP/2006/029/IAEA III ja ÜVJP/2008/020/IAEA IV.

(4)  ÜVJP/2004/022/IAEA I, ÜVJP/2005/020/IAEA II, ÜVJP/2006/029/IAEA III ja ÜVJP/2008/020/IAEA IV.