29.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 254/5

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 856/2010,

27. september 2010,

millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine määruse (EÜ) nr 661/2008 suhtes, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 8, artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. EELNENUD MENETLUS

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2022/1995 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Vastavalt edasisele uurimisele, mis toimus kooskõlas algmääruse artikliga 12 ja milles tehti kindlaks, et tollimakse absorbeeritakse, muudeti meetmeid määrusega (EÜ) nr 663/1998 (3). Olles saanud algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohase taotluse dumpinguvastaste meetmete aegumise ja vahepealse läbivaatamise kohta, kehtestas nõukogu CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva, Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 658/2002 (4) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 47,07 eurot tonni kohta. Lõpuks toimus algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane tootevaliku vahepealne läbivaatamine ja määrusega (EÜ) nr 945/2005 (5) kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksumäärad vahemikus 41,42 kuni 47,07 eurot tonni kohta Venemaalt pärit tahkete väetiste suhtes, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis kuuluvad CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla.

(2)

Olles saanud algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohase meetmete aegumise ja vahepealse läbivaatamise taotluse (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine”), kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 661/2008 (6) veel viieks aastaks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 28,88 kuni 47,07 eurot tonni kohta.

(3)	Pärast Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsust määrus (EÜ) nr 945/2005 osaliselt tühistada muutis nõukogu lõplikku dumpinguvastast tollimaksu määrusega (EÜ) nr 989/2009 (7) äriühingu JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat osas.

(4)

Oma 4. juuli 2008. aasta otsusega 2008/577/EÜ (8) kiitis komisjon heaks kohustised, mida pakkusid mitu eksportivat tootjat, teiste hulgas seotud Vene eksportivad tootjad aktsiaselts Acron ja aktsiaselts Dorogobuzh (valdusühing Acron), seoses Venemaalt ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega.

B. PRAEGUNE MENETLUS

1. Läbivaatamistaotlus

(5)

Aktsiaselts Acron, aktsiaselts Dorogobuzh ja nendega seotud hulgimüügifirma Agronova International Inc., kes kõik kuuluvad valdusühingusse Acron (edaspidi „taotluse esitaja”), on algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel esitanud taotluse osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „käesolev läbivaatamine”) kohta. Taotluse ulatus piirdub meetmete vormi uurimisega, eelkõige uuritakse äriühingu Agronova International Inc. liitumist aktsiaseltsi Acron ja aktsiaseltsi Dorogobuzh hinnakohustisega.

(6)	Taotluse esitaja väitis, et asjaolud, mille alusel hinnakohustus võeti, on muutunud, eelkõige, et Agronova International Inc., hiljuti asutatud USA hulgimüügifirma, liideti valdusühingusse Acron. Veel väitis taotluse esitaja, et need muutused on püsivat laadi.

2. Läbivaatamise algatamine

(7)

Komisjon tutvus taotluse esitaja esitatud esmapilgul usutavate tõenditega ning pidas neid piisavaks, et algatada osaline vahepealne läbivaatamine algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel. Olles konsulteerinud nõuandekomiteega, algatas (9) komisjon määrusega (EÜ) nr 661/2008 kehtestatud dumpinguvastaste meetmete (edaspidi „kehtivad meetmed”) läbivaatamise, mille ulatus piirdus meetmete vormi uurimisega, eelkõige küsimusega, millist mõju võib omada Agronova International Inc. liitumine aktsiaseltsi Acron ja aktsiaseltsi Dorogobuzh hinnakohustisega.

3. Vaatlusalune toode

(8)

Käesoleval läbivaatamisel on vaatlusaluseks tooteks sama toode, mis eelmise aegumise läbivaatamise puhul, st Venemaalt pärit tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis kuuluvad praegu CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla.

4. Huvitatud isikud

(9)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotuse esitajat, eksportiva riigi esindajaid ning liidu tootjate ühendust. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(10)	Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustikud ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastused. Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks. Komisjon tegi Agronova International Inc., Hallandale, USA, (edaspidi „Agronova”) valdustesse kontrollkäigu.

5. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(11)	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

C. UURIMISE TULEMUSED

(12)	Uurimisel leidis kinnitust, et Agronova on hiljuti asutatud hulgimüügifirma, mis kuulub valdusühingule Acron.

1. Hinnakohustise teostatavus

(13)

Seoses hulgimüügifirma lisamisega olemasolevasse hinnakohustisse hinnati esmajoones kohustise teostatavust, s.o järelevalve tulemuslikkust, ning eelkõige ristkompenseerimise riski ja võimalikku meetmetest kõrvalehoidumist erinevate müügikanalite kaudu ja/või eri toodete hinnakujunduse kaudu nende võimalikul müügil samadele klientidele.

1.1. Kõrge risk, et ristkompenseerimine võib toimuda avaldamata hulgimüügifirma kaudu

(14)

Uurimine näitas, et Agronoval olid tihedad isikutevahelised ja tegevusalased sidemed vähemalt ühe teise avaldamata äriühinguga, kes tegutseb väetiste hulgimüügi ja turustamise valdkonnas. Leiti, et samad isikud, kes tegutsevad Agronovas, on seotud ka kõnealuse hulgimüügifirma tegevusega. Eelkõige selgus olemasolevatest tõenditest, et mõlemal äriühingul oli suuremal osal läbivaatamise uurimisperioodist sama juht ja sama töötaja ning üks kolmas isik (kes, nagu kindlaks tehti, oli ühtlasi kõnealuse hulgimüügifirma president) ei olnud küll ametlikult Agronovasse tööle võetud, kuid teostas tegelikult selle igapäevast kauplemistegevust, sealhulgas juhtis Agronova nimel ka kontrollkäiku, mispuhul teda esitleti Agronova nõunikuna. Lisaks tihedatele isikutevahelistele sidemetele leiti, et mõlemad äriühingud on peaaegu kogu läbivaatamise uurimisperioodi jooksul tegutsenud samades ruumides, nende heaks töötab sama sekretär ning nad kasutavad samu arvuteid ja sama kontoritehnikat. Agronova ei avaldanud selle teise hulgimüügifirma olemasolu ja tegevust ei oma vastustes küsimustikule ega kontrollkäigu ajal. Komisjoni taotlus saada lisainfot, et olukorda selgitada, sai taotluse esitaja poolt rahuldatud ainult osaliselt, sest too ei avaldanud muu hulgas kõnealuse hulgimüügifirma täpset omandilist kuuluvust ega täpset tegevusala. Seetõttu peeti esitatud teavet ebapiisavaks.

(15)

Eeltoodu põhjal leidis komisjon, et eespool nimetatud hulgimüügifirma on Agronovaga seotud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (10) (edaspidi „tolliseadustiku rakendusmäärus”) artikli 143 tähenduses ning seetõttu oleks taotluse esitaja pidanud selle oma vastustes küsimustikule ära märkima. Komisjon teatas taotluse esitajale algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt oma kavatsusest teha järeldusi kättesaadavate faktide põhjal ning palus taotluse esitajal esitada selle kohta oma märkused vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 4.

(16)

Taotluse esitaja eitas, et Agronova on seotud eespool mainitud hulgimüügifirma või ühegi muu firmaga. Lisaks ei esitanud ta kindlaksmääratud tähtajaks komisjoni täiendava uurimise taotluse peale mingit üksikasjalikku ja kontrollitavat teavet kõnealuse hulgimüügifirma omandilise kuuluvuse ega tegevuse kohta.

(17)

Kui tehti teatavaks komisjoni ettepanek teha järeldused algmääruse artikli 18 põhjal, eitas taotluse esitaja veelkord igasugust seost Agronova ja hulgimüügifirma vahel tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 143 tähenduses. Mõlemas äriühingus osalevate isikute täpsete rollide küsimuses lükkas taotluse esitaja tagasi väite, et mõlemal äriühingul on sama direktor ja töötaja. Taotluse esitaja võttis tagasi ka varem esitatud teabe, väites, et see on vale või ebatäpne. Uue teabe kinnituseks ei esitatud aga piisavalt tõendeid. Üldse oli selle kohta esitatud teave ja tõendusmaterjal ebaselge ning mõnel juhul vasturääkiv ja seadis seetõttu kahtluse alla esitatud teabe usaldusväärsuse.

(18)

Näiteks kui esialgu väitis taotluse esitaja, et Agronova president on ühtlasi kõnealuse hulgimüügifirma juht, täiendati seda väidet hiljem selgitusega, et ülesannete hulka, mida Agronova president hulgimüügifirmas täidab, ei kuulu kontroll ega otsuste tegemine. Samuti ilmnes esitatud tõenditest (raamatupidamise aastaaruanne) küll, et üks teine isik oli mõlemas äriühingus „töötaja”, kuid hiljem väideti, et see isik täidab tegelikult õigusnõuniku ülesandeid.

(19)	Kokkuvõttes ei esitanud taotluse esitaja mingit piisavalt usaldusväärset teavet ega tõendeid, millest ilmneks, et kõigi osaliste rollid ja ülesanded oleks kindlalt piiritletud ja neid täidetaks viisil, mis välistab firmade vahel seoste olemasolu.

(20)

Samuti lükkas taotluse esitaja tagasi väite, et kõnealust hulgimüügifirmat tuleb pidada hulgimüügifirmaks, sest see tegeles peamiselt turunduse, mitte aga väetiste müügiga. Kuid lisaks asjaolule, et seda väidet ei kinnitanud ükski tõend, väitis äriühing mitmel puhul ka, et ta osaleb tõepoolest väetiste müügis hulgimüüjana, kuid üksnes väikeste koguste puhul, mis on mõeldud Euroopa-välistele turgudele. Seetõttu tuli äriühingut pidada hulgimüüjaks ja väide tuli tagasi lükata.

(21)

Komisjon leidis, et taotluse esitaja takistas uurimist algmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses, sest ta esitas asjakohast teavet ainult järk-järgult ja nõudmise peale ning enamikul juhtudel esitatud teavet hiljem korrigeeriti, muudeti või tunnistati valeks. Seega, arvestades Agronova ebarahuldavat koostööd, ei olnud võimalik luua usaldussuhteid komisjoni ja äriühingu vahel, mis üldjuhul on kohustuse heakskiitmise vajalik eeltingimus.

(22)

Tuletatakse meelde, et ristkompenseerimisriski analüüsis on erinevate müügikanalite ja neis toimuva toodete liikumise tundmine hädavajalik teave. Arvestades väga tihedaid isikutevahelisi ja tegevusalaseid sidemeid Agronova ja teise hulgimüügifirma vahel, jõuti järeldusele, et ristkompenseerimise ja meetmetest kõrvalehoidmise risk erinevate müügikanalite kaudu on liiga kõrge ja et seetõttu ei tohiks Agronovat senisesse hinnakohustisse lisada.

(23)

Kui taotluse esitajale sellest teatati, väitis ta, et ristkompenseerimise risk esineks ainult juhul, kui äriühingud on omavahel seotud aktsiate kaudu. Esiteks tuleks märkida, et ristkompenseerimisrisk ei piirdu üksnes olukorraga, kui äriühingud on omavahel seotud aktsiate kaudu, sest on palju erinevaid ristkompenseerimise viise. Seega antud juhul ja eespool nimetatud põhjustel leiti, et on olemas kõrge ristkompenseerimisrisk, isegi kui taotluse esitaja ja Agronova ei ole omavahel seotud aktsiate kaudu. Lisaks ei esitanud taotluse esitaja oma väidete kinnituseks mingeid juriidilisi ega faktilisi põhjendusi ega tõendusmaterjali. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

1.2. Märkimisväärne risk, et ristkompenseerimine võib toimuda erinevate toodete hinnakujunduse kaudu

(24)

Et hoida ära ristkompenseerimise riski, ei hõlma praegune hinnakohustis mitte ainult ammooniumnitraati, vaid kehtestab hinnarežiimi ka muudele toodetele, millega kontsern kaupleb. Taotluse esitaja väitis oma vastustes küsimustikule, et ta kavatseb müüa Agronova kaudu muu hulgas tooteid, mida see hinnarežiim ei hõlma, ning isegi teiste Venemaal ja muudes riikides asuvate tootjate toodetud väetisi. Seepärast peeti riski, et samadele klientidele erinevate toodete eksportimise kaudu võib toimuda ristkompenseerimine, kõrgeks.

(25)	Mõnedel toodetel, mida Agronova kavatses müüa, ei ole noteeritud turuhinda, mida saaks seirel kasutada võrdlushinnana. Seetõttu ei oleks hinnakohustise seire ka teostatav.

(26)

Kui taotluse esitajale sellest teatati, väitis ta, et komisjon ei ole arvestanud taotluse esitaja pakkumist loobuda juhul, kui komisjon seda vajalikuks peab, oma äriplaanidest väetisesegude ja muude toodete osas. Ses suhtes märgitakse, et need muudetud pakkumised laekusid komisjonile alles menetluse hilisemas faasis. Komisjon leidis, et asjaolu, et taotluse esitaja pidevalt oma äriplaani muudab, et see sobiks komisjoni arvatavate ootustega, heidab kahtlusevarju taotluse esitaja pakkumise usutavusele. Seoses sellega leidis komisjon samuti, et Agronova ebapiisav koostöö selles uurimises on takistanud usaldussuhete loomist komisjoni ja Agronova vahel. Seepärast ei olnud komisjon veendunud, et niisugust endale võetud kohustust ka täidetakse.

(27)	Sel põhjusel jõuti järeldusele, et Agronova lisamine valdusühingu Acron müügikanalitesse kasvataks oluliselt ristkompenseerimise ja meetmetest kõrvalehoidmise riski ning hinnakohustise teostatavust ja tulemuslikku järelevalvet.

2. Muutunud asjaolude püsivus

(28)

Uurimise käigus moodustas valdusühing Acron uue hulgimüügifirma, nimelt Agronova Europe AG (edaspidi „Agronova Europe”), mis tema väitel pidi üle võtma suurema osa kauplemisest Euroopa klientidega ja seeläbi järk-järgult asendama Agronova. Menetluse teatavas etapis palus taotluse esitaja, et ka see uus hulgimüügifirma lisataks käesolevasse läbivaatamisse eesmärgiga lisada need kaks hulgimüügifirmat olemasolevasse hinnakohustisse või siis et algatataks uus läbivaatamine, et lisada see uus hulgimüügifirma kohustise müügikanalite hulka. See näitab, et muutunud asjaolud, mille põhjal käesolevat läbivaatamist taotleti, ei ole püsivat laadi.

(29)

Kui taotluse esitajale sellest teatati, väitis ta, et analüüs küsimuses, kas muutunud asjaolud, mille põhjal käesolev läbivaatamine algatati, on püsivat laadi, ei oleks asjakohane, sest käesoleva vahepealse läbivaatamise ulatus piirdub meetmete vormiga. Taotluse esitaja väitis, et niisugust analüüsi oleks vaja ainult juhul, kui hinnataks dumpingut ja/või kahju.

(30)	Samuti väitis taotluse esitaja, et ta ei kavatse enam suunata ammooniumnitraadi müüki Agronova Europe’i kaudu.

(31)

Oma väite kohta, et analüüs, kas muutunud asjaolud on püsivad, ei ole praeguses läbivaatamises asjakohane, ei esitanud taotluse esitaja mingeid juriidilisi põhjendusi, mis seda kinnitanuks. Käesolevas läbivaatamises leiti, et müügikanali(te) stabiilsus on oluline tegur otsustamaks, kas kiita heaks äsjaasutatud hulgimüügifirma lisamine kohustisse, arvestades, et iga uue hulgimüüjaga, kes hinnakohustisse lisatakse, suureneb ristkompenseerimise ja meetmetest kõrvalehoidmise risk. Sellele tuleb vastata piisavate järelevalvetoimingutega. Seetõttu jõuti järeldusele, et muutunud asjaolude püsivus on tõepoolest asjakohane tegur, ja taotluse esitaja väide tuli tagasi lükata.

(32)

Mis puutub taotluse esitaja väitesse, et Agronova Europe’it ei kasutata ammooniumnitraadi müügiks Euroopa Liidu turule, siis see väide esitati uurimise väga hilises etapis (pärast lõplike järelduste teatavakstegemist) ja see rääkis vastu varasemalt esitatud teabele. Lisaks ei saanud taotluse esitaja piisava usaldusväärsusega kinnitada, et seda kohustust järgitakse. Komisjon leidis veelkord, et asjaolu, et taotluse esitaja pidevalt oma äriplaani muudab, et see sobiks komisjoni arvatavate ootustega, heidab kahtlusevarju taotluse esitaja pakkumise usutavusele. Nagu märgitud põhjenduses 26, leidis komisjon ühtlasi, et Agronova käitumine uurimise takistamisel takistas usaldussuhete loomist kohustise osapoolte vahel. Taotluse esitaja väide tuli seega tagasi lükata.

D. LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

(33)	Pidades silmas kohustise teostatavuse ja muutunud asjaolude püsivuse osas tehtud järeldusi, tuleks uurimine lõpetada ilma taotluse esitaja olemasolevat kohustist muutmata.

E. TEAVITAMINE

(34)	Taotluse esitajale ja huvitatud isikutele on tehtud teatavaks põhilised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatsetakse uurimine lõpetada. Kõigile osalistele on antud võimalus esitada oma märkusi.

(35)

Taotluse esitaja väitis, et tema õigust kaitsele ja õiglasele ärakuulamisele on menetluse käigus rikutud. Taotluse esitajale anti korduvalt võimalus teha esildisi, mida ta ka kasutas, ning talle anti piisavalt aega, et esitada menetluse käigus teavet ja tõendusmaterjali. Samuti anti taotluse esitajale mitmel puhul võimalus taotleda ärakuulamist. Seepärast on tema sellesisulised väited alusetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse ilma meetmete vormi muutmata osaline vahepealne läbivaatamine CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla kuuluvate Venemaalt pärit üle 80-massiprotsendilise ammooniumnitraadisisaldusega tahkete väetiste suhtes, mida toodavad aktsiaselts Acron ja aktsiaselts Dorogobuzh.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

K. PEETERS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) EÜT L 198, 23.8.1995, lk 1.

(3) EÜT L 93, 26.3.1998, lk 1.

(4) EÜT L 102, 18.4.2002, lk 1.

(5) ELT L 160, 23.6.2005, lk 1.

(6) ELT L 185, 12.7.2008, lk 1.

(7) ELT L 278, 23.10.2009, lk 1.

(8) ELT L 185, 12.7.2008, lk 43.

(9) ELT C 152, 4.7.2009, lk 40.

(10) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

29.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 254/10

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 857/2010,

27. september 2010,

teatava Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise ning ajutise tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) ning eriti selle artikli 15 lõiget 1,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Ajutised meetmed

(1)	Komisjon kehtestas määrusega (EL) nr 473/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise tasakaalustava tollimaksu teatava Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit polüetüleentereftalaadi (edaspidi „PET”) impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 20. juulil 2009 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust.

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 15, hõlmas subsideerimist ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)	Rööbiti dumpinguvastase menetlusega on komisjon kehtestanud määrusega (EL) nr 472/2010 (3) teatava Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

1.2. Järgnenud menetlus

(5)

Pärast selliste oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(6)	Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaadati huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(7)

Kõikidele asjaosalistele teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada teatava Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda (edaspidi „lõplik järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealuste faktide ja kaalutluste teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)	Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes asjakohaseid muudatusi.

1.3. Menetlusega seotud isikud

(9)

Mõned huvitatud isikud teatasid, et ELi tootjate valim ei olnud esinduslik ega asjakohane, mistõttu on kahju analüüs puudulik. Näiteks väideti, et valimi moodustamine ei olnud vajalik, kuna tootjate arv ei olnud suur. Veel väideti, et kontsernide „kunstliku” jagamise tõttu eraldi juriidilisteks üksusteks ei ole valimis turuliidreid (Artenius, M&G Polimeri) ning valimit ei koostatud asjakohaselt, kuna valimisse võeti ka kaks kontserni. Väideti veel sedagi, et valim ei olnud esinduslik, kuna sinna ei kuulunud ühtegi tootjat, kes müüb seotud PETi töötlejale piisavaid koguseid. Seetõttu ei saanud institutsioonid väidetavalt hinnata liidu tootmisharu tegelikku tarnemahtu ega võtnud arvesse liidu tootmisharu huvide konflikti. Lisaks sellele eemaldati valimist üks äriühing, mis ei esitanud kõiki vajalikke andmeid, mistõttu väidetavalt langes esinduslikkus 28 %-le ELi toodangust. Samad isikud väitsid, et valim ei olnud statistika seisukohast asjakohane.

(10)

Selle väite kohta, et valimi moodustamine ei olnud vajalik, sest tootjate arv ei olnud suur, märgitakse, et valimisse võeti 14 liidu tootjat, mis kuuluvad kaheksasse kontserni. Arvestades suurt arvu koostööd teinud liidu tootjaid, s.o 14, koostati valim kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1 suurima esindusliku müügimahu alusel, mida oli käsutuses olnud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida. Valim koosnes viiest üksikust äriühingust, millel on kuus tootmiskohta.

(11)

Esimese väite kohta valimi esinduslikkusest märgitakse, et institutsioonid võivad valimisse võtta kontserni kuuluvaid üksikuid äriühinguid, kui need on esinduslikud ja neil on oma raamatupidamine. Teisalt oleks kõigi neljateistkümne kaheksasse kontserni kuuluva ELi tootja uurimine takistanud uurimise tähtajast kinnipidamist. Asjaolu, et valimisse võeti kaks kontserni, ei ole vastuolus antud juhul kasutatud valimi koostamise metoodikaga, mille puhul valiti ELi klientidele müüdud toodete suurim esinduslik maht.

(12)

Indorama puhul tuleb arvestada seda, et sellel kontsernil oli uurimisperioodil kaks tootmiskohta – üks Madalmaades, teine Ühendkuningriigis. Selle kontserni võtmine valimisse on kooskõlas valimi koostamise metoodikaga, sest kaks tehast moodustasid ühe juriidilise ja finantsüksuse. Equipolymersi puhul, millel oli uurimisperioodil kaks PETi tootmisüksust (üks Itaalias, teine Saksamaal), esitas äriühing mõlema tootmiskoha koondandmed. Arvestades seda, et koondandmeid sai kontrollida äriühingu juhtimisüksusesse tehtud kontrollkäigul, otsustati selles menetluses võtta Equipolymersi PETi tootmisüksused valimisse ühe üksusena. Selle väite kohta, et valimisse tulnuks võtta Artenius and M&G Polimeri kui turuliidrid, märgitakse, et nende tootmisüksuste seas ei olnud ühtegi äriühingut, mille müügimaht ELi klientidele olnuks kõrgeim.

(13)

Väite kohta, et valim ei olnud esinduslik, sest sinna ei kuulunud tootja, kes tootis põhiliselt sisetarbeks, märgitakse, et tarnevõimet võib uurida liidu huvide analüüsi raames, kui selline nõue esitatakse ja sel juhul võib sisetarbimise tootmismahust maha arvata. Seega ei ole sellist tootjat vaja lisada valimisse, et uurida teatavaid kahjutegureid. Teiseks võib liidu huvide analüüsis hinnata topelthuvisid, mis tulenevad sellest, et äriühing on ELis üheaegselt nii tootja kui ka töötleja seisundis. See, et äriühing on ELis üheaegselt nii tootja kui ka töötleja, ei ole seotud liidu tootmisharu edukusega, kui võrdlusaluseks on müük ELi sõltumatutele tarbijatele. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(14)

Väite kohta valimi üldise esinduslikkuse kohta märgitakse, et valimi piiramine nelja äriühinguga vähendab valimi esinduslikkust 65 %-lt 47 %-le kõigi koostööd teinud tootjate müügimahust. Sama nelja äriühingu arvel oli 52 % liidu toodangust. Seda loetakse esinduslikuks Euroopa Liidu tootjate valimiks müügi puhul sõltumatutele ELi tarbijatele.

(15)	Väite kohta, et valim ei olnud statistiliselt asjakohane, märgitakse, et algmääruse artikli 27 lõikes 1 on selgelt sõnastatud, et valim võib „statistiliselt kehtiva” valimi asemel piirduda suurima esindusliku müügimahuga, mida käsutuses oleva aja jooksul on võimalik uurida.

(16)	Muude märkuste puudumisel valimi kohta kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 5–14 esitatud järeldused.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(17)	Mainigem, et ajutise määruse põhjenduses 16 on määratletud vaatlusalune toode kui asjaomastest riikidest pärit polüetüleentereftalaat viskoossusega 78 ml/g või suurem (vastavalt ISO standardile 1628-5) ning mis praegu kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla.

(18)	Ajutise määruse põhjenduses 18 on nenditud, et uurimine näitas, et liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdud PET ning vaatlusalustes riikides toodetud ja nimetatud riikide omamaisel turul müüdud ning liitu eksporditud PET on samasugused tooted.

(19)	Kuna uuritavat toodet loetakse homogeenseks, ei jagatud seda kahjumarginaali arvutamiseks toote alaliikidesse.

(20)	Üks eksportiv tootja väitis, et PETi tuleb jagada tooteliikideks vastavalt viskoossusele, sest viskoossus määrab toodetud PETi liigi kasutusalad. Väide kiideti heaks ja kahjumarginaali arvutamise metoodikat otsustati vastavalt muuta.

3. SUBSIDEERIMINE

3.1. Iraan

3.1.1. Sissejuhatus

(21)

Iraani valitsus ja koostööd tegev eksportiv tootja esitasid märkused järgmiste skeemide kohta, mille tasakaalustamise meetmed on esitatud ajutises määruses:

I	Erimajanduspiirkondadega seotud meetmed – naftakeemia erimajanduspiirkond;

II	Polüetüleentereftalaati eksportiva tootja rahastamine riikliku naftakeemia äriühingu vahenditest.

3.1.2. Konkreetsed meetmed

I Erimajanduspiirkondadega seotud skeemid – naftakeemia erimajanduspiirkond

(22)

Iraani valitsus vaidlustas tasakaalustavate meetmete võtmise toorme ja kapitalikaupade tollivaba impordi suhtes vabakaubanduspiirkondadesse. Vabakaubanduspiirkond ja erimajanduspiirkonnad on määratletud kui ilma tollimaksuta impordi ja ekspordiga alad ning need vastavad WTO reeglitele. Nii Iraani valitsus kui ka eksportiv tootja kinnitasid, et ilma tollimaksuta kapitalikaupade import ei sõltu seaduse kohaselt eksporditegevusest, sest tollimaksuvabastust saavad kasutada ka sellised äriühingud, mis paiknevad mujal Iraani territooriumil.

(23)

Seoses küsimusega, kas erimajanduspiirkonnad vastavad WTO reeglitele, märgitakse, et esitatud üldise väitega ei saa vaidlustada kindlaks tehtud tõsiasja, et kõnealuste subsiidiumide suhtes võib rakendada tasakaalustavaid meetmeid, kuna ei ole esitatud täpsemat analüüsi, mis lükkaks ümber ajutises määruses esitatud analüüsi. Seoses kapitalikaupade ilma tollita impordiga Iraani märgitakse, et esialgsete järelduste teatavakstegemise järgsel märkuste esitamisel saadud teabe kohaselt on selline soodustus ainult nendel äriühingutel, mis oma infrastruktuuri uuendavad, seega ei ole see kõikidele osapooltele automaatselt laienev soodustus. Seetõttu tuli eespool esitatud väited tagasi lükata.

(24)

Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et komisjon ei täitnud mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna samasuguseid reegleid ja meetmeid rakendatakse ka teistes riikides. Ka väitis see äriühing, et komisjon ei teatanud nõuetekohaselt, milline on kontrollkäigu eesmärk ja millist teavet nõutakse enne kontrollkäiku.

(25)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohta märgitakse, et komisjon algatas subsiidiumivastase uurimise kolme kaebuses nimetatud riigi suhtes algmääruse artikli 10 sätete kohaselt. Seega võib komisjoni soovitus põhineda üksnes käesoleva uurimisega saadud tulemustel. Seoses uurimise kohta antud eelneva teabe väidetava puudulikkusega märgitakse, et komisjon teatas koostööd tegevale eksportivale tootjale aegsasti enne kontrollkäiku, et on vaja teavet eksportiva tootja ja aktsionäri vahelise suhte kohta. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(26)

Koostööd tegev eksportiv tootja juhtis institutsioonide tähelepanu kahele arvutusveale: veale teatava tootmises kasutatava tooraine impordi tollivabastuse arvutamisel ning tollivabastuse saanud kapitalikaupade impordi koguväärtuse arvutamisel. Käesolevaga on need vead parandatud. Parandatud subsideerimistasemed on 0,14 % sisendmaterjalide impordi tollimaksu vabastuse korral ning 0,72 % kapitalikaupade tollimaksuvabastuse korral. Selle skeemi korral oli parandatud subsideerimistase 0,86 %.

(27)	Arvestades eelöeldut ja seda, et teisi asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 20–44 ning mida on muudetud käesoleva määruse põhjenduses 26.

II Polüetüleentereftalaati eksportiva tootja rahastamine riikliku naftakeemia äriühingu vahenditest

(28)

Koostööd tegev eksportiv tootja Shahid Tondguyan Petrochemical Co. (STPC) väitis, et nende peamine aktsionär National Petrochemical Company (NPC) ei ole avalik-õiguslik ettevõte ning Iraani valitsus ei ole volitanud ega määranud NPC-d tegema STPC-le makseid. Ka väitis ta, et NPC makseid STPC-le tuleb käsitleda kui tagastatavaid makseid, mitte kui subsiidiumi.

(29)

Nende väidete puhul tuleb meenutada, et selle hindamisel, kas subsiidiumidevastase uurimise puhul lugeda ettevõtet avalik-õiguslikuks, tuleb arvestada järgmisi tegureid: 1) valitsuse omandi olemasolu; 2) valitsuse esindajate olemasolu ettevõtte juhatuses; 3) valitsuse kontroll ettevõtte tegevuse üle ja valitsuse poliitika või huvide järgimine ettevõtte poolt ning 4) kas ettevõte on põhikirja alusel moodustatud. Nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 52, on kõiki nimetatud nõudeid analüüsitud. NPC-l kui valitsusasutusel ei ole vaja volitust ega määramist, need mõisted kuuluvad eraõiguslike ettevõtete valdkonda. Uurimisel selgus, et NPC ülesanne on arendada ja juhtida riigi naftakeemia sektorit ning Iraani valitsus on andnud äriühingule lisaülesandeks naftakeemia erimajanduspiirkonna haldamise riikliku juhtimisüksusena. Seega tuleb tagasi lükata kõik väited, mis vaidlustavad NPC avalik-õiguslikku rolli.

(30)

Väide selle kohta, et STPC saadud maksed on tagastatavad, on siiski vaid hüpoteetiline, sest üheski menetluse järgus ei esitatud ühtki tõendit, et selliseid tagasimakseid oleks tehtud. Nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 51, kinnitab asjaolu, et tagastamata vahendeid on kogunenud vähemalt alates 2004. aastast, et see on korduv subsiidium, mille eesmärk on hoida käigus Iraani ainsat koostööd teinud eksportivat tootjat. Seda arvestades tuleb vastav väide tagasi lükata.

(31)

Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et subsiidiumi suurus oli ülehinnatud. Lisaks sellele väideti, et Iraanis on tavaline äritava mitte arvestada intressi emaettevõtte (käesoleval juhul NPC) ja tütarettevõtte (STPC) vahel. Väideti, et subsiidiumi suuruse arvutamisel ei ole kasutatud NPC antud koguvahendite ja STPC kogukäibe kohta õigeid summasid; arvutustes kasutatud käive oli liiga väike, oleks pidanud kasutama sellest erinevat summat, ning koguvahendite summa oli ülepaisutatud – NPC-lt STPC-le üleantud vahendite hulka ei oleks pidanud teatavaid summasid lisama.

(32)

Need väited tuli tagasi lükata. Seoses eelneva väitega intressiarvutuse kohta märgitakse, et kogutud tõendid ei kinnita äriühingu väiteid, et Iraani äritava kohaselt ei lisata emaettevõtte ja tütarettevõtte vaheliste rahatehingute puhul intresse. Vastupidi, erainvestorite majandustegevuse praktikaga on see ilmses vastuolus.

(33)	Viimase väite kohta on asjakohane lisada, et subsiidiumi summa arvutamisel kasutati koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt saadud andmeid rahastamise ja käibe kohta, mida kontrolliti kontrollkäigu ajal.

(34)	Väidetava teistsuguse üldkäibe kohta meenutagem, et andmete kohta, mis anti üle märkuste esitamisel ajutise määruse kohta, ei ole esitatud mingeid kontrollitavaid tõendeid ning need ei ole kooskõlas andmetega, mis äriühing esitas enne kontrollkäiku ja kontrollkäigu ajal.

(35)

Rahastamise kogusumma kohta väitis koostööd tegev eksportiv tootja, et selle teatavaid osasummasid ei tuleks lugeda NPC-lt STPC-le antud rahastamisvahenditeks. Vaatamata sellisele teatele ei ole võimalik selle väitega nõustuda, kuna ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kõnealused summad ei kuulu NPC-lt STPC-le antud rahastamisvahendite hulka. Vastupidi, osa saadud selgitustest kinnitas veel kord, et NPC tegutses avalik-õigusliku asutusena, kes korraldab koostööd tegeva eksportiva tootja rahastamist ilma intressi nõudmata, kuigi muu avalik-õiguslik asutus oleks intressi nõudnud. Seega ei saa rahastamise üldsummat vähendada, kuna ei ole esitatud vastavaid kontrollitavaid tõendeid.

(36)

Iraani valitsus väitis, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 kohaselt „valitsuse tehtud omakapitalimahutust … [ja] valitsuselt saadud laenu ei loeta soodustuseks …”, seega ei saa NPC-lt saadud vahendeid lugeda SPTC subsideerimiseks. See väide lükatakse tagasi, kuna sama artikkel 14 sätestab, et „valitsuse tehtud omakapitalimahutust ei loeta soodustuseks, kui investeerimisotsus ei ole vastuolus erainvestorite tavalise investeerimispraktikaga kõnealuse liikme territooriumil”. Kirjeldatud tegevus aga ei ole kooskõlas erainvestorite tavalise investeerimispraktikaga, sest ükski äriühing üheski WTO liikmesriigis ei jätkaks sellist tagastamatute vahendite loovutamist. Lisaks tuleb märkida, et Iraan ei ole WTO liige.

(37)	Arvestades eelöeldut ja seda, et muid asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 45–57.

3.1.3. Tasakaalustatavate subsiidiumide tase

(38)	Eespool esitatud põhjenduste 21–37 alusel on algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide lõplikuks tasemeks Iraani ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 51,88 %.

3.2. Pakistan

3.2.1. Sissejuhatus

(39)

Pakistani valitsus ja koostööd tegev eksportiv tootja esitasid märkused järgmiste skeemide kohta, mille tasakaalustamise meetmed on esitatud ajutises määruses:

I	Tollikauba töötlemistehas;

II	Tootmisseadmete, -masinate ja sisseseade import tollikauba töötlemistehase tarbeks;

III	Kaitsemeetmed puhta tereftaalhappe ostmise soodustamiseks omamaisel turul;

IV	Lõpliku maksustamise kord;

V	Ekspordi pikaajalise kindla määraga rahastamise kava;

VI	Ekspordi rahastamine Pakistani riigipanga vahenditest;

VII	Rahastamine Pakistani riigipanga ringkirja F.E nr 25 alusel.

(40)

Pakistani valitsus teatas eelmärkusena, et komisjon kas ei ole aru saanud või on jätnud tähelepanuta neilt varem laekunud andmed subsideerimisskeemide kohta. Koostööd tegev eksportiv tootja väitis eelnevas märkuses, et Pakistani valitsus on juba esitanud põhjendatud õigusliku analüüsi selle kohta, et skeemi ei saa lugeda keelatud subsideerimiseks. Samuti väitis see osapool, et ajutises määruses esitatud komisjoni järeldused põhinevad mitte üksnes tõsiasjade vääral hindamisel, vaid ka mittekorrektsel õiguslikul analüüsil. Sama osapool väitis, et õige õiguslik analüüs on see, mille esitas Pakistani valitsus.

(41)	Nende märkuste kohta, mis on esitatud enne ajutist määrust, märgitakse, et komisjon on neid uurimise käigus täies ulatuses arvestanud, kuna need koos küsimustiku vastuste ja hiljem esitatud andmetega kuulusid selle teabe hulka, mis oli aluseks ajutiste järelduste tegemisel.

(42)

Märgitakse ka, et komisjon on täpselt loetlenud vastavate skeemide õiguslikud sätted ja neist tulenenud praktilised toimingud. Ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et loetletud õiguslikud sätted ei pea paika. Komisjoni õiguslik analüüs põhineb algmääruse asjaomastel sätetel ning seda kinnitab komisjoni pikaajaline õiguslik analüüs, mida EL on varem kasutanud subsiidiumeid käsitlevates uurimistes, nagu näiteks tollimaksu tagastusskeemide, ekspordikrediidi skeemide ja tulumaksuskeemide puhul (4). Osapoole mittenõustumine selle õigusliku analüüsiga ei tähenda, et analüüs oleks väär, liiati kui väite tõenduseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Eriti ilmne on see seetõttu, et Pakistani valitsus esitas seoses märkustega ajutise määruse kohta soovi muuta võimaluse piires mitut skeemi. Ülalnimetatut arvesse võttes lükatakse põhjenduses 40 esitatud väited tagasi.

3.2.2. Konkreetsed meetmed

I Tollikauba töötlemistehas

(43)

Pakistani valitsus ja koostööd tegev eksportiv tootja kordasid oma seisukohti, et tollikauba töötlemistehase skeemi on õigesti juhitud, kuna on olemas tõhus täidesaatev ja järelevalvesüsteem, mis registreerib tarbimist ja mahaarvamisi, kontrollib tollimaksuta toorme liikumist ning äriühingu tegelikku tarbimist kogutoodangu näitajate põhjal. Lisaks teatati seda, et sisendi ja väljundi suhe põhineb asjaomase soodustusi saava äriühingu tegelikul tarbimisel ning et salvestatavaid sisendi andmeid kontrollitakse. Väideti, et sisendi ja väljundi suhe on määratud sellise kontrollitud võrdlussüsteemi alusel, mida ajakohastati korrapäraselt vastavalt äriühingu tegelikule tarbimisele. Kui suhe muutus, lisati varasema ajavahemiku ülemäärane tagastus varade registrisse, nii saadi ajakohastatud andmed varade kohta ning skeemi alusel soodustusi saav äriühing pidi esitama selliste ajakohastatud andmete põhjal valmistoodete ekspordi andmed. Koostööd tegev eksportiv tootja esitas kaks kirja, millega ta avaldas tolliametile tollikauba töötlemistehases säilitatavaid materjale, millest selgus, et äriühingul oli lubatud ülejäänud sisendmaterjale kasutada edaspidi eksporditava toodangu valmistamiseks.

(44)

Ajutise määruse põhjenduses 70 nenditakse, et selle skeemi puhul ei registreeritud saadud sisendkaupu, toodetud ja eksporditud kaupu tegeliku tarbimise alusel. Registreeriti vaid arvestuslik tarbimine lähtuvalt analüüsisertifikaadil märgitud kõikide toorainete sisend- ja väljundnormidele 1 000 kg valmistoote valmistamise kohta. Kõnealuseid sisend- ja väljundnorme kehtestavad ametiasutused ning neid vaadatakse korrapäraselt läbi vastavalt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt saadud andmetele, kuid läbivaatamiste kohta puuduvad selged eeskirjad ja tõendid. Veel ilmnes, et pärast analüüsisertifikaadile tehtud muudatusi, millest oli näha, et tagastusi oli ülemäära makstud, ei võtnud ametiasutused mingeid meetmeid, et kontrollida kogu varasemat tarbimist ja nõuda eelnevatel aastatel tehtud tagasimaksete tagastamist. Teisisõnu puudus üldse kontroll ülemääraste maksutagastuste üle. Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et varasema ajavahemiku ülemäärased toorained lisati varade registrisse, kui seda ajakohastati, ning nii saadi tegelik varade seis. Tuleb nentida, et see praktika põhineb sellel, et eksportiv tootja teatab oma algatusel asjaomasele asutusele, kui palju on eelneval ajavahemikul kogunenud ülemääraseid maksutagastusi. Huvitav on tõdeda, et sellist toimingut ei ole asjaomastes õigusaktides ette nähtud. Eelöeldust selgub, et selle skeemi puhul ei ole tõhusat rakendus- ja järelevalvesüsteemi. Seetõttu tuli kõik vastavad väited tagasi lükata.

(45)	Mõlemad osapooled väitsid, et tavalise impordi korral uurimisperioodil oli tollimaks 0 ning valitsusel ei jäänud puhta tereftaalhappe impordil tollikauba töötlemistehase skeemi puhul tulu saamata.

(46)

See väide tuli tagasi lükata. Osapoolte esitatud teabest selgub, et tereftaalhappe tavaline imporditollimaks on 7,5 %. Erandina ja teatud tingimustel võivad osapooled kasutada nulltollimaksu. Asjaolu, et Pakistani valitsus on loonud tollikauba töötlemistehase skeemi või tereftaalhappe ostmise tariifide kaitseskeemi ei tähenda siiski, et igasugune tereftaalhappe import on nullprotsendilise tollimaksuga. Selliste skeemide olemasolu näitab, et valitsusel jääb tulu saamata ning seepärast on sobivate kasutajate puhul kasutatud spetsiaalseid erireeglitega erandskeeme.

(47)

Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et Pakistani 2001. aasta tollieeskirja XV peatüki artikli 349 rikkumist ei ole toimunud. Selle kohta teatati, et tollikauba töötlemistehas hõlmab kogu äriühingu tootmisüksust, seega täidavad laoruumid asjaomaseid eeskirju, mille kohaselt peavad ruumid olema eraldi alal, seal peab olema oma sissepääs või väljapääs avalikule alale, ilma muude tootmispiirkonnaga seotud sisse- ja väljapääsudeta, ning eraldi selgelt märgistatud ruumid valmistoodetele, praaktoodetele ja jääkidele.

(48)

Eelnevate märkuste kohta nenditakse, et kontrollkäigul selgus, et ainult tollimaksuta imporditud tooraineid hoiti eraldi kohapeal hangitud sisendmaterjalidest. Laohoone, mis oli ühtlasi tolliladu ja tollikauba töötlemistehas, ei asunud eraldatud alal, sellel ei olnud avalikust alast eraldatud sisse- ja väljapääsu ilma muude sisse- või väljapääsudeta, nagu on sätestatud eespool nimetatud artiklis 349. Osapoole väite kohta, et kogu tehas kuulub tollikauba töötlemistehase alla, ei ole mingeid kontrollitavaid tõendeid (nt luba tollikauba töötlemistehase ala kohta) peale artikli 349 sõnastuse analüüsi. Seetõttu tuli need väited tagasi lükata.

(49)	Pakistani valitsus on selle skeemi haldamise osas teinud hiljaaegu muudatusi. On täpsustatud tollikauba töötlemistehase määratlust õigusaktides ning võetud meetmeid, et tugevdada asjaomaste asutuste kontrolli skeemi üle.

(50)

Kuid seoses tollikauba töötlemistehase skeemi kontrolliga, mida asutus korraldab, nenditakse, et tehtud muudatused ei paranda süsteemi kõige olulisemaid käesoleva uurimise käigus ilmnenud puudusi, nagu: i) imporditud toorainete tegeliku kulu puudulik aruandlus ja ii) sellise kontrollsüsteemi puudumine, mis oleks suunatud tegelikele tulemustele, mitte varem kehtestatud normidele. Kuna igat sellesse skeemi tehtud muudatust tuleb asjatundlikult kontrollida (ilmnenud probleemid viitavad ka skeemi juhtimisele), on vaja aega, enne kui langetada lõplikud otsused skeemi muudatuste kohta ning selle kohta, kuidas asutused muudatusi rakendavad ja kas nad tagavad kontrollsüsteemi korrektse haldamise.

(51)

Pakistani valitsus väljendas komisjonile valmisolekut võtta kohustus tollikauba töötlemistehase skeemi puhul kohaldatavate eeskirjade tegeliku rakendamise suhtes. Ettepaneku kohaselt tehtaks seda järgnevalt: esitatakse tõendid, et koostööd tegev eksportiv tootja täidab uusi eeskirju (nt muudatused seoses ruumidega, sisendi ja väljundi suhte kontrollimisega, tollimaksu tagastamisega), antakse perioodiliselt aru ja võimaldatakse komisjonil teha kontrollkäike.

(52)

Eelöeldu kohta märgitakse, et kohustuse ettepanekuga kinnitab Pakistani valitsus kaudselt selle skeemi puudusi, mis on ajutises määruses välja toodud. Nagu nenditud põhjenduses 50, ei ole võimalik kiita heaks skeemi haldamisega seotud kohustust selliste tõendite põhjal, mis tekivad alles tulevikus. Ka ei ole selline kohustus praktilisest seisukohast mõistlik, sest kohustuse järelevalve nõuab uurimise tähtsate osade korrapärast kordamist. Sellega seoses tuleb rõhutada, et Pakistani valitsus ja/või koostööd tegev eksportiv tootja võivad nõuda meetmete vahepealset läbivaatamist, kui algmääruse artikli 19 asjaomaste sätete tingimused on täidetud.

(53)	Arvestades eelöeldut ja seda, et teisi asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 60–80 ning mida on muudetud eespool põhjendustes 44–52.

II Tootmisseadmete, -masinate ja sisseseade import tollikauba töötlemistehase tarbeks

(54)

Nimetatud skeemi kohta väitsid mõlemad osapooled, et subsiidiumi marginaali arvutamiseks kasutatav intressitase peab olema uurimisperioodil kõnealusele eksportijale kättesaadav olnud intressitase. Lisaks teatasid osapooled, et subsiidiumi marginaal tuleb määrata eksportiva tootja kogukäibe alusel, sest tootmisseadmeid ja sisseseadet kasutati nii kodumaal müüdava kui ka eksporditava PETi tootmiseks.

(55)

Kõnealuste väidete kohta tõdegem, et arvutustes kasutati uurimisperioodil Pakistanis kasutatud turuintressimäära, mis on avaldatud Pakistani riigipanga veebilehel. See esindab tavalist turul valitsevat krediiditehingute intressimäära. Märgitakse, et subsiidiumi arvutamisel kasutatava denominaatori määramisel tuleb arvestada seda, et skeemi kasutamise eelduseks on, et importseadmed paigaldatakse skeemi kuuluvasse tollikauba töötlemistehasesse, kus kasutatakse tollimaksuta imporditud toorainet tingimusel, et toodang läheb ainult ekspordiks. Seega tuleb subsiidiumitase (nominaator) jagada kogu ekspordikäibe peale uurimisperioodil, sest subsiidiumitase sõltub eksporditulemusest. Seetõttu tuli kõik eespool esitatud väited tagasi lükata.

(56)	Arvestades eelöeldut ja seda, et muid asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 81–92.

III Kaitsemeetmed puhta tereftaalhappe ostmise soodustamiseks omamaisel turul

(57)

Pakistani valitsus väitis, et kohapeal toodetud tereftaalhappe hinnal ei ole rahvusvahelise hinnaga võrreldes soodustust 7,5 % ning et sellist toetust ei anta mitte ainult omamaise, vaid ka imporditud tereftaalhappe puhul. Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et skeemi raames on võimalik tagastada tollimaksu nii omamaise kui ka imporditud tereftaalhappe korral, mis näitab, et skeemiga ei tehta eeliseid omamaisele tereftaalhappele. Veel väideti, et õigusaktid ei piira juurdepääsu sellele skeemile.

(58)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et selle skeemi puhul antakse rahalist toetust vahendite otsese ülekandmise teel, mistõttu on tegemist toetust saava äriühingu ilmse eelisega. Analüüsides Pakistani valitsuselt saadud teavet, tõdetakse, et abikõlblik äriühing võib i) osta kodumaiselt turult tereftaalhapet ja saada kompensatsiooniks toetust 7,5 % makstud hinnast kodumaal toodetud tereftaalhappe puhul või ii) importida tereftaalhapet ja saada tollimaksu hüvitust 7,5 % ulatuses tereftaalhappe impordil makstud summast. Viimatimainitud variant ei ole aga lubatav, kui abikõlblik äriühing kasutab tereftaalhappe importimisel tollimaksu tagastamise skeemi (nt tollikauba töötlemistehas). Eelnevast selgub, et de jure pidi eksportiv tootja seda skeemi kasutama vaid omamaise tereftaalhappe ostmiseks, kuna ta kasutas rööbiti imporditava tereftaalhappe puhul tollikauba töötlemistehase skeemi.

On selge, et sel juhul, kui abikõlblik äriühing kasutab skeemi mõlemat võimalust (seega kaotades võimaluse kasutada tollikauba töötlemistehase tagastamisskeemi) on äriühingu eeldatavad hüvitised erineva suurusega, sest ühel juhul arvutatakse hüvitis omamaise koguhinna põhjal, teisel juhul tollis deklareeritud väärtuse alusel, mis ei tarvitse olla arvel esitatud koguhind. Selliseid järeldusi välistavaid kontrollitavaid tõendeid ei ole esitatud. Selle väite kohta, et skeemi kasutamiseks ei ole piiranguid, on uurimine teinud kindlaks, et vastavates õigusaktides on selgelt nimepidi loetletud abikõlblikud osapooled. Igal juhul ei saa omamaise tereftaalhappe puhul kohaldada tollimaksu, nii et 7,5 % „tagastus” on vahendite ülekandmine ehk ilmselge toetus. PETi tootjal on ainus võimalus subsiidiumi, seega toetuse saamiseks osta omamaist tereftaalhapet. Teisalt on igasugune tollimaksu tagastamine imporditud tereftaalhappe puhul vabastamine tavalisest tollimaksust, mitte otsene vahendite ülekandmine; seega ei ole need kaks olukorda võrdväärsed.

(59)

Järelikult annab skeem selge eelise kodumaisele ostjale, st PETi tootjale, otsese vahendite ülekande näol algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses, kuna toetus sõltub omamaise toote kasutamisest importtoote asemel ja vaid omamaised tooted on otsetoetuse saamiseks abikõlblikud. Subsiidiumi võib pidada eritoetuseks ka algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest õigusaktides on juurdepääs skeemile selgesõnaliselt tagatud vaid teatavatele polüestritööstuse äriühingutele.

(60)

Selle skeemi puhul lisas Pakistani valitsus oma märkustele ajutise määruse kohta valitsuse 28. juuni 2010. aasta otsuse, millega tunnistatakse SRO nr 1045(I)/2008 kehtetuks 1. juulist 2010. Pakistani valitsus teatas, et selle meetmega tagatakse, et tereftaalhappe kasutajatele ei anta enam toetust ei kodumaal toodetud ega ka imporditud tereftaalhappe eest.

(61)

Koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud ajalehe väljalõikest ilmnes, et Pakistani valitsus on otsustanud tühistada selle skeemiga seotud määruse sellepärast, et Pakistan täidaks selles osas rahvusvahelisi nõudmisi. Pakistani valitsuse esitatud teabe toetuseks kinnitas koostööd tegev eksportiv tootja, et 1. juulist 2010 ei ole enam omamaise tereftaalhappe ostmisel võimalik asjaomast toetust saada. Sellega seoses meenutagem, et algmääruse artikli 15 kohaselt ei saa meedet kohaldada, kui subsiidium on tühistatud või kui on näidatud, et subsiidium ei too asjaomastele eksportijatele enam kasu. Esitatud teabe põhjal selgub, et Pakistan tegelikult kinnitab, et ajutises määruses osutatud punktid selle skeemi kohta nõudsid Pakistani sekkumist, et Pakistani valitsus on skeemi tühistanud ning koostööd tegev eksportiv tootja ei saa selle skeemi alusel enam toetust. See tähendab, et algmääruse artiklis 15 sätestatud tingimused on täidetud ning selle skeemi puhul ei tule tasakaalustamismeedet enam rakendada.

(62)	Arvestades eelöeldut ja seda, et teisi asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 93–105 ning mida on muudetud eespool põhjendustes 58–61.

IV Lõpliku maksustamise kord

(63)

Mõlemad osapooled väitsid, et selle skeemi maksusüsteem on erinev ning selle suhtes ei tuleks kohaldada tasakaalustusmeedet, sest Pakistan on oma maksupoliitikas vaba kohaldama millist süsteemi riik soovib. Väideti, et lõpliku maksustamise korra meede ei seisne rahalise toetuse andmises äriühingutele, vaid see on Pakistani maksusüsteemi kuuluv üldine kord (maksustada 1 %-ga välistehingutelt saadud laekumisi laekumishetkel), mis toimib erineva põhimõtte järgi ja teistsugusel alusel kui tavaline maksustamiskord, mille puhul siseriikliku tulu maksumäär on 35 %. Mainitud osapoolte seisukoht on, et ei ole võimalik otsustada, milline kahest süsteemist on soodsam, mistõttu lõpliku maksustamise korra meede ei põhjusta saamata jäänud tulu ega kujuta endast valitsuse tulu, mis peaks kuuluma maksustamisele.

(64)

Nende väidetega seoses tuleb märkida, et küsimus ei ole Pakistani suveräänsuse vaidlustamises, vaid teatavatele eksportivatele tootjatele antud subsiidiumide vaidlustamises. Veel tuleb märkida, et eksporditulu maksustatakse teisiti kui omamaisel turul saadud müügitulu. Sellise maksusüsteemi kohaldamisel saadav tulu, mis on seotud asjaoluga, et eksporti maksustatakse madalama määraga kui omamaist müüki, on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus on tulust loobunud ning seeläbi sai tulu äriühing. See on konkreetne subsiidium artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt, sest see sõltub eksporditulust.

(65)

Lisaks esitas koostööd tegev tootja rea arvutusi Exceli formaadis 2008. ja 2009. aasta kohta ning maksenõudeteatise ja hindamisorderi, mille on välja andnud maksuameti esindaja, kes vaatas läbi äriühingu 2008. aasta tuludeklaratsiooni andmed. Koostööd tegeva eksportiva tootja väite kinnituseks teatas Pakistani valitsus, et esitatud arvutused näitavad, et koostööd tegev eksportiv tootja on lõpliku maksustamise korra meetme tõttu maksnud rohkem maksu, kui ta oleks maksnud tavalise maksustamiskorra puhul.

(66)	Need väited tuli tagasi lükata. Esiteks seetõttu, et esitatud arvutused ei pärinenud äriühingu tuludeklaratsioonist või muust ametlikust dokumendist. Seega ei ole tegemist kontrollitavate tõenditega, mis kirjeldaksid täpselt koostööd tegeva eksportiva tootja maksekohustusi.

(67)	Teiseks ei kinnita esitatud ametlike maksudokumentide (maksenõudeteatis ja hindamisorder) analüüs osapoolte väiteid maksutasemete kohta eri maksukorra raames.

(68)

Seoses 2008. aasta kohta esitatud dokumentidega ei ole osapooled suutnud näidata, et esitatud summad läheksid täpselt kokku äriühingu 2008. aasta tuludeklaratsiooniga ja seejärel asjaomasest maksuametist väljastatud kahe dokumendiga. Viimati mainitud dokumendid näivad kinnitavat, et äriühingult nõutakse omamaisel turul saadud tulu pealt tulumaksu. Edastatud teabest aga ei selgu, kas äriühing ikkagi maksis selle maksusumma (või muu maksusumma) või vaidlustas selle maksenõude. Ei ole selge, kuidas on Excelis esitatud arvutused kooskõlas äriühingu tuludeklaratsiooni või maksuameti hindamisorderiga. Isegi kui nõustuda sellega, et maksenõudeteatises osutatud summa on makstud, ei mõjuta see järeldust, et koostööd teinud eksportiv tootja on maksnud praegusel juhul vähem maksu kui juhul, kui eksporditulu suhtes oleks kohaldatud 35 %-list maksumäära.

(69)

2009. aasta kohta esitatud dokumentidega seoses märgitakse, et osapooled ei ole esitanud koostööd tegeva eksportiva tootja 2009. aasta tuludeklaratsiooni. Selle asemel, et esitada ametlikud maksudeklaratsioonid ja tuludeklaratsioonid, esitati tõendina Excelis tehtud arvutused. Sellist teavet ilmselgelt kontrollida ei ole võimalik ja sellega ei saa tõendada mingeid väiteid pärast uurimisperioodi toimunud maksearengu kohta. Sellega seoses tuleb rõhutada, et Pakistani valitsus ja/või koostööd tegev eksportiv tootja võivad nõuda meetmete vahepealset läbivaatamist, kui algmääruse artikli 19 asjaomaste sätete tingimused on täidetud.

(70)

Kui arvutati lõpliku maksustamise korra puhul subsiidiumi suurust, leiti koostööd tegeva eksportiva tootja 2008. aasta tuludeklaratsioonis esitatud eksporditulus väike viga. Viga parandati. Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil selle skeemi raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 1,97 % (mitte 1,95 %).

(71)	Arvestades eelöeldut ja seda, et teisi asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 106–116 ning mida on muudetud põhjenduses 70.

V Ekspordi pikaajalise kindla määraga rahastamise kava

(72)

Mõlemad osapooled väitsid, et selle skeemi korral subsiidiumimarginaali arvutamiseks kasutatav intressimäär peab olema see intressimäär, mis oli kasutusel sel ajal, kui eksportiv tootja pidas läbirääkimisi kindla intressiga rahastamise osas, seega 2004.–2005. aasta määr. Väideti, et ajutise subsiidiumimarginaali arvutamisel tuleks denominaatorina kasutada äriühingu kogukäivet, mitte ekspordi kogukäivet, kuna tootmisvahendeid, mida rahastatakse ekspordi pikaajalise kindla määraga rahastamise kava alusel, kasutatakse nii omamaisele kui ka eksporditurule mõeldud kaupade tootmisel.

(73)

Need väited tuli tagasi lükata. Esiteks kasutati arvutustes uurimisperioodil Pakistanis valitsevat turuintressimäära, mis on avaldatud Pakistani riigipanga veebilehel. Asjaomane eksportija võttis 2004. ja 2005. aastal kokkulepitud rahalisi vahendeid välja osade kaupa. Subsiidiumitaseme arvutamisel kasutati uurimisperioodi krediiditaset, mille kohta edastas andmed koostööd tegev eksportiv tootja. Kui uuritakse osapoole soodustust teataval uurimisperioodil, võrreldakse turul valitsevat kommertslaenude intressimäära tavaliselt uurimisperioodil laenu eest makstud intressimääraga ja ka siin toimiti samal viisil. Subsiidiumi arvutamisel kasutatava denominaatori puhul meenutagem, et skeemi kasutamise eeltingimus on, et äriühing peab eksportima otse või kaudselt vähemalt 50 % oma aastatoodangust. Seega tuleb subsiidiumitase (nominaator) jagada kogu vaadeldava toote ekspordikäibe peale uurimisperioodil, sest subsiidiumitase sõltub eksporditulemusest.

(74)	Arvestades eelöeldut ja seda, et muid asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 117–133.

VI Ekspordi rahastamine Pakistani riigipanga vahenditest

(75)

Pakistani valitsus teatas, et riigipank kõrvaldas PETi sektori sellest skeemist 28. juunil 2010. Seejärel väideti, et skeem on kooskõlas algmääruse artikliga 15 ning komisjon ei peaks tasakaalustamismeedet rakendama, kuna on näidatud, et subsiidium on tühistatud. Sellega seoses väitis koostööd tegev eksportiv tootja, et Pakistani riigipanga 28. juuni 2010. aasta ringkirja nr 09 kohaselt on äriühing tagastanud kogu Pakistani riigipanga vahenditest saadud eksporditoetuse, nii et 2010. aasta 30. juuni seisuga ei ole enam tagastamata toetuse summasid.

(76)

Selle väitega seoses meenutagem, et algmääruse artikli 15 kohaselt ei saa meedet kohaldada, kui subsiidium on tühistatud või kui on näidatud, et subsiidium ei too asjaomasele eksportijale enam kasu. Seoses laekunud dokumentatsiooniga Pakistani riigipanga ekspordi rahastamise meetme kohta märgitakse, et Pakistani riigipanga otsuses on tõepoolest sätestatud, et pangad ei tohi selle skeemi alusel rahastada PETi tootmist. Asjaomases tekstis kinnitatakse, et eksportijatele juba määratud toetused jäävad kehtima kuni vastavate laenutähtaegade saabumiseni ning äriühingute eksporditegevust võetakse arvesse laenude osas aastatel 2009–2010 ja õiguste osas kuni aastani 2011. Nende punktide kohta selgitas Pakistani valitsus, lisades ka vastava dokumentatsiooni, et äriühingutel, millel ei ole selle skeemi kohaseid lühiajalisi laene Pakistani rahandusaastal 2009–2010 (seega kuni 30. juunini 2010), ei ole õigust saada soodustusi üleminekuajal aastani 2011.

Väite kohta, et koostööd tegeval eksportival tootjal ei ole enam tagasi maksmata rahalisi vahendeid seoses Pakistani riigipanga ekspordi rahastamise meetmega, märgitakse, et väite tõenduseks on esitatud mitu tõendit asjaomastelt pankadelt, mida on täiendanud äriühingu vannutatud audiitor. Eelneva põhjal järeldatakse, et osapooled on näidanud, et asjaomane eksportija ei saa enam kõnealusest rahastamisskeemist soodustust. Seega on täidetud algmääruse artiklis 15 sätestatud tingimused ja esitatud väited on leidnud kinnitust. Seetõttu otsustati, et selle skeemi puhul ei ole vaja tasakaalustusmeedet rakendada.

(77)

Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et subsiidiumimarginaali arvutamisel kasutatav intressimäär peaks olema lühiajaline intressimäär, mis oli äriühingule kättesaadav uurimisperioodil. Ka väideti, et saadud rahalisi vahendeid kasutati äriühingu jooksvate vahendite rahastamiseks nii omamaisel müügil kui ka ekspordil, mistõttu peaks subsiidiumimarginaali arvutustes denominaator olema äriühingu kogukäive.

(78)

Need väited tuli tagasi lükata. Meenutagem, et arvutustes on kasutatud uurimisperioodil Pakistanis kohaldatud turuintressimäära, mis on avaldatud Pakistani riigipanga veebilehel. See esindab tavalist turul valitsevat krediiditehingute intressimäära. Subsiidiumi arvutamise denominaatori kohta märgitakse, et skeemi kasutamise eeltingimuseks on kas konkreetsete eksporditehingute tegemine või üldine eksporditegevus. Seega tuleb subsiidiumitase (nominaator) jagada kogu ekspordikäibe peale uurimisperioodil, sest subsiidiumitase sõltub eksporditulemusest.

(79)	Arvestades eelöeldut ja seda, et teisi asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 134–148 ning mida on muudetud eespool põhjendustes 75–78.

VII Rahastamine Pakistani riigipanga ringkirja F.E nr 25 alusel

(80)	Mõlemad osapooled väitsid, et Pakistani riigipank selles skeemis ei osalenud, et äripangad ei paku välisvaluutavahendite puhul soodsat intressi ning et skeem ei sõltu eksporditegevusest, sest seda saavad kasutada nii eksportijad kui ka importijad.

(81)

Väiteid analüüsiti, võeti arvesse asjaomaseid õigusaktide sätteid ja skeemi tegelikku rakendamist ning leiti, et need on põhjendatud. Seetõttu otsustati, et selle skeemi puhul ei ole vaja tasakaalustusmeedet rakendada. Kuna ei kavandata rakendada tasakaalustusmeedet Pakistani riigipanga ringkirja F.E nr 25 alusel toimunud rahastamise puhul, ei ole vaja vastata asjaomastele märkustele.

3.2.3. Tasakaalustatavate subsiidiumide tase

(82)	Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide lõplik tase on Pakistani ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 5,15 %.

3.3. Araabia Ühendemiraadid (AÜE)

3.3.1. Sissejuhatus

(83)

Araabia Ühendemiraatide valitsus ja koostööd tegev eksportiv tootja esitasid märkused järgmiste skeemide kohta, mille tasakaalustamise meetmed on esitatud ajutises määruses:

I	föderaalseadus nr 1 (1979);

II	vabakaubanduspiirkond.

3.3.2. Konkreetsed meetmed

I Föderaalseadus nr 1 (1979)

(84)

AÜE valitsus teatas, et föderaalseadusele nr 1 (1979) põhinev skeem on laialdaselt ja horisontaalselt kasutusel kõigis tööstussektorites ning ettevõtetes AÜE-s ning selle skeemi kasutamise õigus antakse ilma eranditeta. Koostööd tegev eksportiv tootja lisas, et föderaalseaduse nr 1 (1979) alusel välja antud luba on AÜE-s asumise ja töötamise eeltingimus.

(85)

Selle väite kohta märgitakse, et uurimine tegi kindlaks, et tööstusettevõtted võivad töötada AÜE-s erinevate lubade alusel. Lisaks loale, mida antakse föderaalseaduse nr 1 (1979) alusel, võib tööstusettevõte tegutseda oma asukoha emiraadi piirkondliku asutuse välja antud loa alusel. Nii tegutseb koostööd tegev eksportiv tootja, kes on saanud loa Ras al Khaimah emiraadi omavalitsuselt. Tööstusettevõte võib ka tegutseda vabakaubanduspiirkonnas, kus eelnevalt nimetatud seaduse kohaselt ei nõuta üldse luba. Seega ei ole õige väide, et kõik tööstusettevõtted AÜE-s töötavad föderaalseaduse nr 1 (1979) alusel. Seega ei ole tõendatud, et skeemi rakendatakse automaatselt ja asjaomane väide lükatakse tagasi.

(86)

Mõlemad osapooled väitsid, et õigusaktis sätestatud tingimused on vajalikud eeltingimused ükskõik millise tööstusprojekti käivitamiseks riigis, mitte selleks, et saada erandit tollimaksu maksmisest ning seega on ajutises määruses esitatud komisjoni analüüs föderaalseaduse nr 1 (1979) artiklite 12, 13 ja 21 kohta vigane. AÜE valitsus lisas, et artiklis 13 kasutatud mõistel „vaatlusalune” ei ole õigusakti araabiakeelses versioonis kohustuslikku tähendust. Ka väitis AÜE valitsus, et mainitud seaduse artikleid 11 ja 12 ei ole praktikas kohaldatud, sest sellist tehnilist komisjoni, mille pädevuses on ministrile taotluste esitamine, ei ole asutatud. Teatati, et tööstusarengu osakonna ülesanded on sätestatud ministeeriumi väljaantud elektroonilise tööstuse süsteemi kasutusjuhendis, nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 173.

(87)

Need väited tuli tagasi lükata. Märgitakse, et seaduse artiklid 13 ja 21 kuuluvad järk-järgulisesse protsessi, nagu on ette nähtud föderaalseaduse nr 1 (1979) alusel antava tööstusloa analüüsis. Seoses artiklitega 11 ja 12 märgitakse, et nende artiklitega on ette nähtud riikliku asutuse selliste organite ülesanded ja kohustused, kes annavad välja tööstuslubasid föderaalseaduse nr 1 (1979) kohaselt. Asjaolu, et ei ole asutatud organit, mis on seadusega ette nähtud ja mille ülesanne on: i) hinnata tööstusarengu osakonna esitatud sisendmaterjale ja ii) teha ettepanekuid ministrile taotluste vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks, kinnitab, et tegelikkuses ei täideta seadust, mille järgi peaks töötama lubasid andev asutus ja sellepärast ei ole õiguslikult selge, mil viisil tegelikult subsiidiume antakse. Lisaks eelnevale on AÜE valitsuse tehnilist komisjoni käsitlev väide vastuolus eelmise väitega, mille kohaselt minister nõudnuks, et tehniline komisjon esitaks oma seisukohad seaduse võimaliku läbivaatamise kohta. Seoses mõiste „vaatlusalune” määratlusega föderaalseaduse artiklis 13 märgitakse, et uurimise ajal esitas AÜE valitsus ainult seaduse ingliskeelse teksti. Alles pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist teatas valitsus, et ingliskeelsed ja araabiakeelsed mõisted võivad erineda. Asjaolu, et teksti kaks versiooni põhjustavad ebaselgust teatavates abikõlblikkuse tingimustes, on ilmne viide sellele, et subsiidiumi abikõlblikkuse tingimustes ja kriteeriumides ei ole õiguslikku selgust. Tööstusarengu osakonna rolli osas tuleb märkida, et ei ole esitatud uut teavet, mis võiks muuta uurimise järeldusi.

(88)

AÜE valitsus teatas, et tööstuse statistika kinnitab, et föderaalseaduse nr 1 (1979) kohaselt on registreeritud üle 4 000 tööstusettevõtte. Mõlemad osapooled väitsid, et komisjon ei ole suutnud tõendada, et AÜE asutused on oma suva järgi toiminud, kiites heaks või lükates kõrvale skeemi kasutamise taotlusi.

(89)

Need väited tuli tagasi lükata. Märgitakse, et uurimine on kindlaks teinud, et tööstuslube ei anta föderaalseaduse nr 1 (1979) alusel automaatselt ning eeskirjad, mille järgi valitakse skeemi kasutajaid, ei ole objektiivsed Arvestades asjaolu, et skeem leiti olevat konkreetne kooskõlas algmääruse artikli 4 lõike 2 punktidega a ja b, oli AÜE valitsuse ülesanne tõendada vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile c oma väidet, et kõikide osapoolte taotlused, mis on esitatud tööstusloa saamiseks föderaalseaduse nr 1 (1979) kohaselt alates selle seaduse jõustumisest, on heaks kiidetud. Sellist kontrollitavat teavet ei ole esitatud.

(90)

Mõlemad osapooled väitsid, et kõik AÜE tööstusettevõtted saavad oma toodangule tollimaksuvabastusi. Koostööd tegev eksportiv tootja väitis veel, et 2006. aastal ilmunud WTO AÜE kaubanduspoliitika ülevaates, milles on esitatud föderaalseaduse nr 1 (1979) analüüs, on esitatud järeldus, et kõikidele tööstuskontsernidele on tehtud tollivabastusi. Väideti, et toimib süsteemi järelevalve, sest tööstuslube uuendatakse igal aastal, skeemi kasutavad äriühingud esitavad imporditud ja tollimaksust vabastatud materjalide aruande ning asutus tühistab tollimaksuvabastuse, kui imporditud materjalid ei ole tootmisega seotud.

(91)

Need väited tuli tagasi lükata. Asjakohane on märkida, et tollimaksuvabastuse saavad äriühingud, kes kasutavad föderaalseaduse nr 1 (1979) kohast skeemi ning et tooraine tavaline tollimaksumäär ei ole null. Koostööd tegev eksportiv tootja ei suutnud tõendada, et WTO kaubanduspoliitika üldine ülevaatedokument oleks täpsem kui ajutises määruses esitatud üksikasjalik analüüs, mis tehti kontrollkäigu andmete alusel ja milles käsitleti otseselt föderaalseaduse nr 1 (1979) abikõlblikkuse ja praktiliste rakenduste teemat. Veel tähtsam on aga asjaolu, et uurimine tegi kindlaks, et asutused ei toimi erapooletult skeemi alusel toimuva tollimaksuta materjalide impordi haldamisel. Tõepoolest, kuna ei ole eeskirja, mille järgi tollimaksuvabastuse taotlusi heaks kiita või tagasi lükata ning skeemi haldamise kohta puudub tõhus järelevalvemehhanism, ei ole arusaadav, miks mõnele osapoolele mingil ajal antakse luba skeemi kasutamiseks, kuid teisel ajal võidakse sellest keelduda. Nii juhtus ka koostööd tegeva eksportiva tootjaga, kellelt tollimaksuvabastusi andev asutus aeg-ajalt ilma õigustuseta nõudis tollimaksu maksmist. Seega ei ole kumbki osapool suutnud tõendada oma väiteid skeemi haldamise ja tollimaksuvabastuse andmise kohta.

(92)

Väideti, et skeemi juhtimine toimub objektiivsete kriteeriumide alusel, milleks on nõue, et tollimaksuvabastust antakse ainult tööstusettevõtete toodanguks vajaminevate kaupade importimisel. See väide tuli tagasi lükata, sest nagu põhjendustes 89 ja 91 osutatud, ei ole suudetud näidata selliste objektiivsete kriteeriumide olemasolu.

(93)

AÜE valitsus teatas, et föderaalseadus nr 1 (1979) on läbivaatamisel ning et vastav teave on edastatud komisjonile. Ka väideti, et komisjon ei ole võtnud arvesse AÜEi esitatud andmeid ja dokumente ega ole esitanud vastuvõetavaid tõendeid väidete ja õigusaktide kohta, mille alusel komisjon järeldused tehti.

(94)

Eelneva väite kohta märgitakse, et komisjon on kõikide osapoolte kogu teavet hoolikalt hinnanud ja analüüsinud. Seoses föderaalseaduse nr 1 (1979) läbivaatamisega märgitakse, et AÜE valitsuse esitatud tekst on tööstus- ja rahandusministeeriumi sisedokument. Sellisel kujul ei ole sellel juriidilist väärtust. Uurimisega tegelev asutus peab analüüsima tegelikke õigusakte ja nende kohaldamise viise, mitte aga mittesiduvat eelnõud, mida ei ole AÜE haldus- ja õigusametkonnad heaks kiitnud ja jõustanud. Veelgi tähtsam on asjaolu, et AÜE valitsus praegu tegeleb föderaalseaduse nr 1 (1979) võimaliku läbivaatamisega, mis näitab, et ametkonnad on aru saanud, nagu ka valitsus nendib, et seadusest on vaja kõrvaldada ebakõlad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga.

(95)	Arvestades eelöeldut ja seda, et muid asjaomaseid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 166–183.

II Vabakaubanduspiirkond

(96)	Mõlemad osapooled väitsid, et kõikidel AÜE ettevõtetel on lubatud tollimaksuta importida kapitalikaupu.

(97)

Sellega seoses märgitakse, et uurimine on kindlaks teinud, et vabakaubanduspiirkonnas asutatud ettevõtted saavad kapitalikaupu importida tollimaksuta. Asjaolu, et üks osapool võib sama soodustust saada teise skeemi kaudu (nimelt kasutades föderaalseadust nr 1 (1979)), ei tähenda, et kõnealuse subsiidiumi suhtes ei tuleks rakendada tasakaalustusmeedet. Osapooled ei suutnud esitada tõendeid, et tagasi lükata uurimise tulemusel selgunud asjaolusid vabakaubanduspiirkonna kohta. Seda arvestades tuleb vastav väide tagasi lükata.

(98)	Arvestades eelöeldut, kinnitatakse käesolevaga selle skeemi kohta tehtud järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 184–199.

3.3.3. Tasakaalustatavate subsiidiumide tase

(99)	Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide lõplik tase on eelneva põhjal Araabia Ühendemiraatide ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 5,13 %.

3.4. Märkused lõplike järelduste kohta

(100)

Meenutagem, et kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma märkused ja seisukohad pärast lõplike järelduste teatavakstegemist. Märkusi arutati ja vajaduse korral võeti arvesse, kuid märkused ei olnud nii põhjapanevad, et oleksid muutnud eelnevas esitatud järeldusi.

(101)

Iraani koostööd tegev eksportiv tootja esitas uuesti oma analüüsi aset leidnud asjaolude kohta, kuid ta ei esitanud mingeid uusi tõendeid, mis oleksid muutnud uurimise järeldusi.

(102)

Pakistani valitsus väljendas oma rahulolematust seoses tollikauba töötlemistehast käsitleva kohustuse tagasilükkamisega ning kordas oma seisukohti ekspordi pikaajalise kindla määraga rahastamise kava ja Pakistani riigipanga vahenditest toimuva ekspordi rahastamise skeemi kohta. Pakistani valitsus esitas maksuameti uue otsuse (27. juulist 2010), millega kehtestati tereftaalhappe (PETi tooraine) impordi suhtes 3 % tollimaks, ning väitis, et vastavalt õigusaktidele tuleb institutsioonidel tollikauba töötlemistehase suhtes kehtestatud subsiidiumimarginaal uuesti arvutada. See väide tuli tagasi lükata, sest miski ei viidanud sellele, et subsideerimist enam ei toimu. Pakistani valitsuse väitel on subsiidiume vähendatud. Tollikauba töötlemistehase skeemi kohaselt võib sisendmaterjale kasutada veel kaks aastat pärast importimist. Teisisõnu võib kuni 2010. aasta juulini (kui tollimaks oli 7,5 %) imporditud materjale kasutada kuni 2012. aasta juulini. Institutsioonid on määranud subsiidiumitaseme uurimisperioodi kohta kogutud andmete põhjal ning skeemi eeskirjade kohaselt võib varasema tollimaksumäära mõju ulatuda kuni 2012. aastani. Seega on selge, et subsideerimine leiab aset ka lõpliku tollimaksu rakendamise ajal. Pealegi on tollimaks vaid osa andmetest ning nagu näidatud põhjendustes 43–53, oleks impordimaht olnud madalama tollimaksumäära korral suurem.

(103)

Pakistani koostööd tegev eksportiv tootja ei olnud nõus Pakistani riigipanga vahenditest toimuva rahastamise skeemi analüüsiga, kuid esitatud märkused ei avaldanud uurimise tulemustele mõju. Ta väitis, et kontrollitavad tõendid näitavad täpselt, millised olid tulumaksukohustused ning lisas dokumendid näitamaks, et komisjoni järeldused ei ole õiged. Selle kohta märgitakse, et esitatud teave ei olnud selge, seda ei saanud kontrollida ning sellepärast ei saa seda arvesse võtta.

(104)

AÜE valitsus esitas uuesti oma faktide analüüsi ja väitis, et institutsioonide järeldused põhinevad föderaalseaduse nr 1 (1979) ebaselgel tõlgendamisel ning ühtegi järeldusi kinnitavat tõendit ei ole. Selle kohta meenutagem, et soodustuse konkreetsus on tehtud kindlaks algmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja b alusel ning et institutsioonid tõlgendasid föderaalseadust nr 1 (1979) saadud teabe, tõendite ja andmete põhjal ning ei leidunud selgeid tõendeid, mis oleksid muutnud uurimise järeldusi. AÜE valitsus selgitas, et föderaalseaduse nr 1 (1979) muutmismenetlus on käimas ning hakkab jõudma lõppjärku, misjärel seadus välja kuulutatakse. Selle kohta märgitakse, et komisjon väärtustab AÜE pingutusi muuta oma asjaomaseid õigusakte, kuid need sammud ei oma mingit mõju uurimise tulemuste seisukohalt, sest seaduse muutmise ja jõustamise kohta ei ole kindlat ajakava.

(105)

AÜE koostööd tegev eksportiv tootja kordas väidet föderaalseaduse nr 1 (1979) kohta. Ka teatas ta, et subsiidiumimarginaali arvutustes on vigu. Väideti, et äriühing märkas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et Saudi Araabiast tulnud toorainesaadetised imporditi ilma tollimaksuta, kuna nii AÜE kui ka Saudi Araabia kuuluvad Pärsia Lahe Koostöönõukogu tolliliitu ning selle väite kohta esitati mitu dokumenti. Selle kohta märgitakse, et nende märkuste puhul on tegemist sootuks uue teabega, mida oleks pidanud kajastama küsimustiku vastustes või hiljemalt kontrollkäigu ajal, et komisjon oleks saanud selliste väidete paikapidavust kontrollida. Seega ei saa uurimise nii hilises järgus neid andmeid kontrollida. Lisaks sellele ei ole nende väidete toetuseks esitatud selgeid tõendeid. Veel väideti, et soodustuse arvutamisel oleks pidanud võtma aluseks uurimisperioodil tarbitud toorainekoguse, mitte ostetud toorainekoguse. Selle kohta märgitakse, et vahe tarbitud ja hangitud toorainekoguse vahel ei oma tähtsust, sest tasakaalustusmeedet rakendatakse uurimisperioodi üldkoguse suhtes, nagu selgitatud põhjendustes 84–95.

4. KAHJU

4.1. Liidu toodang, liidu tootmisharu ja liidu tarbimine

(106)

Liidu toodangu, liidu tootmisharu ja liidu tarbimise kohta ei ole saadud ühtegi märkust. Seda arvesse võttes kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 201–206.

4.2. Import asjaomastest riikidest

(107)

Vaatlusaluse impordi, asjaomastest riikidest tulnud impordi mahu ja vastava turuosa mõju kumulatiivse hindamise kohta ei saadud ühtegi märkust. Seda arvesse võttes kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 207–213.

(108)

Nagu osutatud põhjenduses 20, otsustati jagada uuritav toode eri tootetüüpideks ja teha uus hinna allalöömise arvutus.

(109)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu tootetüübiti liidu turul müügil sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele) asjaomastest riikidest pärit impordi vastavate kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse impordijärgseid kulusid ja kaubandustaseme erinevusi.

(110)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote subsideeritud import liidu tootmisharu hinnad 3,2 % võrra alla. Iraanist pärit vaatlusaluse toote subsideeritud import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 3,0 %. Pakistanist pärit vaatlusaluse toote subsideeritud import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 0,5 %. Asjaomaste riikide kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli uurimisperioodil 2,5 %.

(111)

Iraani eksportija märkis, et kahjumarginaal on üle hinnatud, sest kindlaks määratud kaalutud keskmine ühiku hind on liiga madal kaubandustaseme kohanduse väära arvutuse tõttu. Selle väite kohta märgitakse, et kaubandustaseme kohanduse määr, mida kasutati esialgses arvutuses, oli kindel summa tonni kohta, sest see oli komisjonitasu, mida sai koostööd tegev impordiagent, ning see oli ligikaudu 1 % keskmisest CIF-hinnast. Kuna muud kaubandustaseme kohanduse määra ei pakutud ja muud teavet saadaval ei olnud kohanduse määra kohta, lükati väide tagasi.

(112)

Sama osapool väitis, et 2 %-line importimisjärgsete kulude määr ei ole ilmselt piisav.

(113)

Kordame siin, et selles uurimises ei teinud ükski importija koostööd ning oli võimatu kontrollida, kui suured olid tegelikult importimisjärgsed kulud. Seega muu teabe puudumise tõttu kasutati varasemates menetlustes kasutatud määra.

4.3. Liidu tootmisharu olukord

(114)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kahju ei tekkinud, sest valim ei olnud õigesti koostatud ning seetõttu ei saa kogu liidu tootmisharu kohta seda tulemust ekstrapoleerida. Väideti, et kuna üks äriühing (kes valimisse ei kuulunud) on märkinud, et ta kasutas üle 100 % oma mahtudest, on see selge märk, et kahju ei olnud. Märgitakse, et esitatud teave on väljavõte selle äriühingu andmetest kolmanda riigi börsiasutusele, mida ei saa kontrollida. See teave ei ole ka kooskõlas muude andmetega. Igatahes ei saa ühe ELi tootja mahtude kasutamise aste olla aluseks, et muuta valimisse kuulunud ja teiste ELi tootjate kahju kohta tehtud järeldusi.

(115)

Kuna muud väited või olulised märkused puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 218–237.

4.4. Järeldus kahju kohta

(116)

Kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 238–240 esitatud järeldused kahju kohta.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Subsideeritud impordi mõju

(117)

Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 241–245.

5.2. Muude tegurite mõju

(118)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et määratud kahju ei ole subsideeritud impordi tagajärg, sest PETi madalad hinnad ELis kajastasid tootmisharu ülemaailmset tsüklit ning ajavahemikul 2008. aasta septembrist kuni 2009. aasta juunini järgisid PETi hinnad ELis toornafta madalaid hindasid. Märgitakse, et on teada, et PETi hind sõltub teataval määral toornafta hinnast, kuna toornaftasaadused on PETi tootmise põhiline tooraine. Kuid toornafta ei olnud madala hinnaga kogu uurimisperioodi ajal, hind kõikus palju, sest alguses oli suur langus, mille järel hakkas hind kerkima. Sellise toornafta hinna kõikumisega ei saa selgitada, miks PETi importi subsideeriti ja löödi sellega liidu tootjate hind alla. Just nimetatud hinna allalöömine, mis oli võimalik subsiidiumide tõttu, surus alla liidu tootmisharu hinnad ning ELi tootjad pidid toodangut kahjuga müüma, et hoida oma ostjaskonda.

(119)

Iraani eksportija väitis, et kahju analüüsist ei eraldatud mõne ELi tootja rahalisi ja tehnilisi probleeme, mille põhjustajaks peeti vääralt Iraani importtoodangut, mis tuli aga turule alles pärast 2006. aastat. Selle kohta märgitakse, et Iraanist pärit import oli turul juba nii 2006. kui ka 2007. aastal turuosaga alla 1 %. Alates 2008. aastast oli selle turuosa juba üle 1 %, nii et selle madal hind lõi alla ELi hinnataset. Sel juhul olid täidetud kumulatiivse hindamise tingimused ja kõikidest asjaomastest riikidest pärit subsideeritud impordi mõju võidi hinnata kumulatiivselt. Lisaks sellele kuulus valimisse ainult üks selline äriühing, mida mainis Iraani eksportija ja selle ELi tootja tehnilised probleemid, mis kestsid ainult septembrist kuni oktoobri keskpaigani 2008, ei mõjutanud oluliselt kahju üldpilti.

(120)

Sama osapool väitis, et võimalik kahju võib olla tingitud nõudluse vähenemisest ja seda eriti uurimisperioodil, mis kattus ülemaailmse rahandus- ja majanduskriisiga. Siiski ei vaidlustanud see osapool ajutise määruse põhjendustes 254–256 esitatud väiteid, et 2008. aasta viimase veerandi majandussurutis ei saanud vähendada subsideeritud impordi madalast hinnast tingitud kahjulikku mõju ELi turule kogu vaatlusalusel perioodil ning kui ka nõudluse vähenemine oli kahju mõjutav tegur, ei kõrvaldanud see põhjuslikku seost. Lisaks märgitakse, et nõudluse vähenedes subsideeritud impordi turuosa isegi suurenes ELi tootjate kahjuks 7,6 %-lt 10,2 %-le.

(121)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kahju oli tingitud ELi PETi tootjate puudulikest investeeringutest, mistõttu nende kulud olid suuremad eksportijatega võrreldes.

(122)

PETi tootmine on tõepoolest kapitalimahukas tootmisharu ja teatav investeeringute tase on keskmises ja pikas perspektiivis vajalik konkurentsivõime säilitamiseks. Meenutagem, nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 237, et mõned valimisse kuulunud äriühingud tegid märkimisväärseid investeeringuid 2006. ja 2007. aastal, kuid 2008. aastal ja uurimisperioodil tehti investeeringuid vaid minimaalselt.

(123)

Märgitakse, et arvestades toodangu ja võimsuse kasutamise vähenemist 2008. aastal ja uurimisperioodil ning liidu tootjate turuosa järsku langust, ei ole mõistlik eeldada, et sellel ajal oleks tehtud suuri investeeringuid.

(124)

Märgitakse, nagu mainitud ajutise määruse põhjendustes 233 ja 234, et kogu vaatlusalusel perioodil oli valimisse kuulunud liidu tootjate olukord väga halb ning nad said suurt kahju ajavahemikul 2006. aastast uurimisperioodini. Seega on kohatu oodata liidu tootjatelt sellises olukorras märkimisväärseid investeeringuid.

(125)

Seega järeldatakse, et piiratud investeeringud 2008. aastal ja uurimisperioodil ei mõjutanud oluliselt liidu tootmisharu kahju, vaid olid pigem selle tulemus.

5.3. Järeldus põhjuslike seoste kohta

(126)

Kuna muud märkused põhjusliku seose kohta puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 246–264.

6. LIIDU HUVID

(127)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitas märkimisväärne arv ELi töötlejaid ja/või villijaid väite, et liidu huvide analüüsis ei kajastu õigesti mitme koostööd tegeva kasutaja väited ja et järeldused on vastuolus praeguse majandusliku keskkonnaga. Täiendavaid selgitusi või põhjendusi nad aga ei esitanud. Kõik äriühingud nõudsid ärakuulamist, kuid tegelikult tulid ärakuulamisele ainult kaks äriühingut sellest kasutajate rühmast ja üks Itaalia villijate ühing. Olulisemaid märkusi esitasid: koostööd tegev ELi töötleja (ALPLA), rühm töötlejaid (Caiba SA, Coca-Cola group, Danone Waters, Logoplaste, MFS Commodities, PepsiCO, Novara International ja Silico Polymers), koostööd tegev impordiagent (GSI) ja plastmassitöötlejate ühing (EuPC). Nad kõik olid tungivalt igasuguste meetmete kehtestamise vastu.

6.1. Liidu tootmisharu ja muude liidu tootjate huvid

(128)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ELi tootjad (kuri)tarvitavad kaitsemeetmeid, et kaitsta liidu turgu ja hoida ELis kunstlikult kõrgeid hindu. Nad viitasid dumpinguvastastele ja/või tasakaalustusmeetmetele, mis on kehtestatud India, Indoneesia, Lõuna-Korea, Malaisia, Taiwani, Tai ning Hiina Rahvavabariigi suhtes. Märgitakse, et igal ELis tootval äriühingul on õigus esitada kaebusi ja taotleda kaitsemeetmeid, kui ta suudab tõendada, et toimub kahjulik subsideerimine. Asjaolu, et subsideerimine ja dumping on kindlaks tehtud mitme riigi puhul on ilmselt tingitud sellest, et 1990ndatel aastatel selle toote nõudlus kasvas tohutult, iga aastaga kahekordistudes. See ahvatles kogu maailmas investeeringuid tegema ja põhjustas üle kogu maailma PETi struktuurilise ülepakkumise. Märgitakse, et ka mõnes kolmandas riigis on võetud meetmeid mitme eelnimetatud riigi suhtes, mis näitab ilmekalt struktuurilise probleemi olemasolu.

(129)

Mitu huvitatud isikut rõhutasid, et liidu tootjad ei suuda oma näitajaid pikas perspektiivis parandada, sest teistes kolmandates riikides tehtud investeeringud võetakse peagi kasutusele ja need viivad ELis kunstlikult üleval hoitud hinnad alla.

(130)

Uurimine tegi kindlaks, et Omaanis hiljuti kasutusele võetud investeering on tunduvalt suurendanud selle impordimahtu 2009. aastal, mistõttu ei ole välistatud, et see võib edaspidi hakata liidu tootmisharule muret tegema. Kuid nagu ajutise määruse põhjenduses 270 mainitud, ei ole võimalikud uued investeeringud, mis võivad tekitada liidu tootmisharule kahju, mõjuv põhjus, et jätta selles menetluses ära õigustatud kaitsemeetmed.

(131)

Üks huvitatud isik väitis, et kui PETi hind ELis tõuseb, saavad oma tulemusi parandada üksnes need ELi tootjad, kes on teinud investeeringuid sellistes kolmandates riikides, mille suhtes ei ole kehtestatud meetmeid (Tai, USA, Venemaa) või kolmandate riikide (Lõuna-Korea) PETi tootjatesse. Huvitatud isik väitis, et ELi tootjate lühiajaline kasu kaob, sest rikkus siirdub EList väljaspool tegutsevate tootjate kätte.

(132)

Selle kohta märgitakse, et ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et väljaspool kaubanduse kaitsemeetmeid toimivatele kolmandate riikide tootjatele või nulltollimaksuga äriühingutele läinud rahalised soodustused kaaluksid üles liidu tootmisharu saadava kasu.

(133)

Väideti, et liidu tootjad annavad tööd vaid 2 000 inimesele, seevastu PETi töötlejad ja villijad, keda igasugune tollimaks tugevasti mõjutab, annavad tööd vastavalt 20 000 ja 60 000 inimesele.

(134)

Märgitakse, et PETi tootjate töötajaskond ei ole kaduvväike ja küsimust, kas meetmete kehtestamine on üldkokkuvõttes liidu huvide vastu, ei saa taandada vaid tööga hõivatud inimeste arvule. Eriti asjakohane on siinjuures märkida, et meetmete kehtestamine tõenäoliselt ei mõjutaks märgatavalt asjaomaseid kasutajaid, kui pidada silmas tollimaksumäära ja muid tarneallikaid, nagu osutatud põhjendustes 141–156.

6.2. Liidus asuvate sõltumatute importijate huvid

(135)

Nenditakse, et sõltumatud importijad ei teinud uurimisega koostööd.

(136)

Koostööd tegev agent vaidles otsustavalt vastu väitele, et tollimaksu kehtestamine ei avalda tema äritegevusele mõju. Äriühing väitis, et ta töötab komisjonitasu alusel ja mõju on suur, sest tunduv osa tema äritegevusest on seotud asjaomaste riikidega. Kui kehtestataks lõplikud meetmed, mõjutaks see asjaomaste riikide tootjatelt saadavat komisjonitasu, kui asjaomastest riikidest pärit PET ei ole enam konkurentsivõimeline teiste tootjate PET-iga.

(137)

Arvestades üldiselt mõõdukat tollimaksumäära, ei ole tõenäoline, et see mõjutaks märkimisväärselt PETi müüki asjaomastest riikidest. Lisaks võib agent edaspidi tõenäoliselt minna üle impordile teistest tarneriikidest, nagu Omaan, USA, Brasiilia, Mehhiko, aga ka nullmääraga dumpinguvastase tollimaksuga Lõuna-Korea äriühingutest. Nende eksportivate tootjate müük peaks agendile kompenseerima meetmete kehtestamisest tekkida võiva kahju. Järelikult lükatakse väide tagasi.

6.3. Liidu toorainetarnijate huvid

(138)

Üks huvitatud isik väitis, et ei ole õige kaitsta ELi PETi tootjate toorainetarnijaid pakendamistööstuse, villijate ja lõpptarbijate kulul.

(139)

Märgitakse, et analüüs meetmete mõju kohta tarnivale tööstusele on kooskõlas algmääruse artikliga 31. Sellise analüüsi tegemine on tavapärane, eriti siis, kui tooraine tarnijate ja liidu tootjate vahel on kindel seos.

(140)

Arvestades, et mingeid muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 265–279.

6.4. Kasutajate huvid

(141)

Tuleb rõhutada, et pudelite eelvormide tootmiseks kasutatav polüetüleentereftalaat moodustab 70–80 % töötlejate tootmiskulude kogusummast. Seega on see nende äriühingute jaoks otsustava tähtsusega kuluartikkel.

(142)

Mõned huvitatud isikud teatasid, et ELi pakendamistööstus saab villijatelt üha uusi nõudmisi, et pakend oleks keskkonnasõbralikum ja uue kujundusega. Seetõttu tundub, et mõned töötlejad peavad pidevalt tegema investeeringuid uurimis- ja arendustööks, et luua uusi ja uue kujundusega tooteid, et püsida konkurentsis ja luua tooteahelas lisandväärtust.

(143)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et mõju ELi töötlevale tööstusele on tugev ja see hävitab nende vahendid, mis on ette nähtud investeeringuteks uue ja keskkonnasõbralikuma pakendi nimel, aga võib-olla sunnib sulgema sadu väiksemaid äriühinguid, kelle kasumimarginaalid on väiksemate mahtude ja piiratud läbirääkimisvõimaluste tõttu väiksemad.

(144)

Tõepoolest, kui töötlejad kannavad kogu meetmetest tingitud hinnakasvu, avaldaks see neile sõltuvalt tarneallikast tugevat mõju, kuna PETi hind moodustab põhiosa nende kuludest ning paljud väikese ja keskmise suurusega äriühingud töötavad väikese kasumimarginaaliga.

(145)

Seda silmas pidades korraldati kontrollkäik väikese plastmassitöötleja juurde Itaalias, et saada selgem ettekujutus tollimaksu mõjust selle kasutajarühma puhul. Uurimine näitas, et töötlejail on siiski mingil määral võimalik hinnatõus edasi suunata, eriti siis, kui hinnatõus ei ole väga väike ja kui seda võib eeldada. Mõnel PETi töötlejal on lepingus sätted, mis võimaldavad lepingut vastavalt tooraine hindadele kohendada, nii et ELi töötlejad saavad osa hinnatõusust jätta villijate kanda.

(146)

Arvestades eelöeldut ja seda, et tollimaks on üsna mõõdukas, järeldatakse, et tasakaalustaval tollimaksul ei ole tõenäoliselt laastavat mõju töötlejatele.

(147)

Mõned huvitatud isikud kordasid väidet, et lõplike meetmete kasutuselevõtmine suurendab ohtu, et PETi töötlejad viivad tootmise mujale. Nad väitsid, et kui ELi töötlejad viiksid oma tootmise ära, ei olekski meetmetest enam pikas perspektiivis ELi tootjatele kasu. Üks koostööd tegev PETi töötleja väitis, et tootmise äraviimine on juba alanud ja meetmete võtmine vaid kiirendaks seda. Sama osapool väitis, et suur osa ELi töötlejatest läheksid ELi piiride lähedale (Šveitsi, Horvaatiasse, Bosniasse, Serbiasse, Türgisse, Venemaale ja Ukrainasse) ning nii mõnigi töötleja viiks oma tootmise nimetatud piirkondadesse meelsamini kui seda ajutises määruses on eeldatud.

(148)

Kogutud andmetest ilmneb, et tootmist on tõepoolest juba hakatud ära viima, millest võib järeldada, et tasakaalustavate meetmete võtmine võiks olla üks mitmest äriühingute otsuseid mõjutavast tegurist. Siiski ei leitud, et seekordsete meetmete mittevõtmise tõttu oleksid sellised äriühingud valmis ELi jääma, sest otsuse aluseks on tavaliselt paljusid tahke arvesse võttev analüüs, seega mitte ainult kaubanduslikud kaitsemeetmed vaid ka muud asjaolud, nagu kliendi lähedus, tootearenduseks vajaliku oskustööjõu leidmine, üldine kulude struktuur jne.

(149)

Märgitakse, et kogutud teave näitab, et ELi töötleval tööstusel on ees mitu tähtsat ülesannet seoses struktuuriliste puudustega, mis tulevad kiiresti muutuvas keskkonnas ja üha karmimas konkurentsis aina rohkem esile. On ilmne, et mastaabid on selles äris olulised ning turgude konsolideerumine on juba alanud, tuues kaasa äriühingute sulgemisi ja mujale siirdumist. Järelikult ei põhjusta tasakaalustavatest meetmest tingitud PETi hinnatõus väiketöötlejate kardetud sulgemisi.

(150)

Järelikult ei ole tasakaalustavate meetmete võtmine otsustav tegur PETi töötleva tööstuse äriühingute võimaliku mujale siirdumise otsuse tegemisel.

(151)

Mitu huvitatud isikut nentisid, et meetmete võtmine avaldaks märkimisväärset mõju paljudele villijatele, sest lepinguliste kohustuste tõttu jääks PET-vaigu hinnatõus vähemalt osaliselt ikkagi nende kanda. Väideti, et mõnel villijal ei ole võib-olla võimalik suunata hinnatõusu oma klientide – kaubandusvõrgu – kanda ning nad ei pruugi sellise hinnatõusuga toime tulla.

(152)

Samad isikud väitsid, et nende toodete hulka, mida tollimaks mõjutab, on alahinnatud, kuna tegemist ei ole üksnes pudelisse villitud vee, karastusjookide ja toiduõlide, vaid ka õlle, piima ja piimatoodete, mahlade, ketšupi, vürtside, kosmeetika- ja hügieenitoodete, ravimite, vitamiinide ja lisandite, majapidamis- ja puhastusainete ning autoõlide ja määrdeainetega.

(153)

On selge, et PET-pakendil on palju kasutusalasid. Märgitakse, et ajutises määruses pöörati tähelepanu villijatele avalduvale mõjule, kuna ajutine määrus põhineb andmetel, mis saadi uurimisega koostööd teinud äriühingutelt, kes olid peamiselt vee, karastusjookide ja mahla villijad. Kasutada ei olnud muid täpsemaid andmeid, millest oleks ilmnenud eespool mainitud rakendustele avalduv suurem mõju.

(154)

Seega võib lõplikult kinnitada ajutise määruse põhjenduses 291 kirjeldatud järeldused. Kui arvestada võetavate meetmete mõõdukust, võiks selle toimel tekkiv hinnatõus olla kuni 1 % (halvimal juhul, siis kui kogu meetmete mõju langeb villijate õlule), mistõttu see avaldab vaid piiratud mõju villijate üldolukorrale ning seda ka siis, kui nad, nagu väidetakse, ei saa hinnatõusu kanda üle oma tarbijatele.

(155)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et kaubanduse kaitsemeetmed teravdavad tarnedefitsiiti liidu turul, mis on probleemiks eelkõige suvekuudel, kui suureneb vee ja jookide nõudlus. Väideti, et 2010. aastal on vaja importida kuni 900 000 tonni. Veelgi teravdab probleemi see, et mõned ELi tootjad on ühtlasi PETi töötlejad ning nad müüvad toorainet vabal turul alles siis, kui oma nõudlus on rahuldatud ja teevad seda hinnalisandiga.

(156)

Selles osas uut teavet ei esitatud ning ajutise määruse põhjendustes 294 ja 295 esitatud väiteid tagasi ei lükatud. Märgitakse, et AÜEst ja Pakistanist saabuvale impordile kehtestatava tollimaksu mõõduka määra tõttu ei peaks see mainitud riikidest tuleva kauba mahtu oluliselt mõjutama. Seega kinnitatakse lõplikult põhjendustes 294 ja 295 esitatud järeldused.

6.5. Mõju tarbijatele

(157)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et ajutises määruses ei ole õigesti võetud arvesse mõju tarbijatele, kes ostavad iga päev PETi sisaldavaid tooteid. Nende väidete tõestuseks ei lisatud muud, kui nenditi, et hinnatõus 50 eurot tonni kohta tähendab 3 miljoni tonnise tarbimise puhul 150 miljoni eurost lisakulu aastas, mille peavad kandma tarbijad.

(158)

Märgitakse, et see hinnang ei ole realistlik, sest enamik osapooli nõustus väitega, et osa mõjust võtavad enda kanda PETi töötlejad, villijad ja kaubandusvõrk, seega osa suurenenud kulust jääb müügivõrgu kanda.

(159)

Mõju lõpptarbijale ei ületaks halvimal juhul (siis kui kogu hinnatõusu mõju langeb tarbijate õlule, mis on ebareaalne) 0,5 eurosenti tarbitud pudeli kohta, kuid on tõenäoliselt veelgi väiksem, sest kavandatud meede on mõõduka tasemega.

6.6. Järeldus liidu huvide kohta

(160)

Eespool öeldut arvesse võttes ja pärast üksikasjalikku huvide analüüsimist tehakse lõplik järeldus, et käesoleval juhul ei ole mõjuvaid põhjuseid meetmed kehtestamata jätta. Arvestades, et mingeid muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 280–298.

6.7. Märkused lõplike järelduste kohta

(161)

Pärast selliste oluliste asjaolude ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille alusel komisjon tegi ettepaneku lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamiseks, esitasid mõned huvitatud isikud täiendavaid märkusi. Kuna need märkused peamiselt kordasid juba esitatud ning käsitletud märkusi, ei muutnud need eespool esitatud järeldusi.

(162)

Sellise juba korratud väite kohta, et hiljutine USA dollari ja euro vahelise kursi muutus põhjustas imporditud PETi hinna tunduva tõusu, mille tõttu liidu tootmisharu väidetavalt ei vaja enam kaitsemeetmeid, märgitakse, et subsiidiumivastasel uurimisel ei võeta tavaliselt arvesse uurimisperioodi järgset arengut, välja arvatud eriolukordades, kui saab muu seas näidata, et tegemist on pikaajalise loomuga olukorraga, mis võib märkimisväärselt tehtud järeldusi muuta. Kuid USA dollari ja euro vahelise kursi muutusi ei saa vaadelda sellise loomuga muutustena.

7. LÕPLIKUD MEETMED

7.1. Kahju kõrvaldamise tase

(163)

Üks huvitatud isik väitis, et sihtkasum 5 % on üle hinnatud uurimisperioodi teise kvartali osas, sest sel ajal (2008. aasta neljandas kvartalis) oli nõudlus väiksem (talvehooaeg), kuid ka ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevasti PETi tootjaid. Seetõttu väidetakse, et kohtuasjas T-210/95 (5) välja töötatud lahenduse õige rakendamine annaks subsideeritud impordi puudumise korral marginaali 0 %. Veel väitis osapool, et kuna kriisi mõju avaldus uurimisperioodi kõigi nelja kvartali ajal, oleks ka teiste kvartalite ajal 5 %-ne kasumimarginaal ebarealistlik, sest ka enne majanduskriisi, st 2006/2007, ei saavutanud liidu tootmisharu isegi 5 % lähedast kasumit.

(164)

Tõepoolest, vastavalt kohtuotsusele tuleks kasutada sihtkasumina sellist kasumit, mille liidu tootmisharu tõenäoliselt saaks tavalistes konkurentsitingimustes, ilma subsideeritud impordita. Meenutagem, et eelmistes sama tootega seotud uurimistes oli sihtkasum 7 % või rohkem, mitte 5 %, nagu esialgu käesolevas uurimises kasutati. 5 % on eeldatav kasum, mida saaks liidu tootmisharu, kui ei oleks subsideeritud importi. Seega lükatakse tagasi sihtkasumi vähendamise väide.

(165)

Arvestades põhjendustes 108–110 mainitud hindade allalöömise muudetud arvutust, on kahju kõrvaldamise tasemed järgmised:

Riik	Kahju kõrvaldamise tase
Iraan	16,7 %
Pakistan	14,1 %
AÜE	17,5 %

7.2. Lõplikud meetmed

(166)

Subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud lõplikke järeldusi arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tuleks kehtestada Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt subsiidiumi- või kahjumarginaali kõige madalamale leitud tasemele.

(167)

Eespool öeldut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 12 lõikega 1 otsustati, et Iraanist pärit impordi suhtes kohaldatava lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr tuleks kehtestada kindlaksmääratud kahjumarginaali tasemel, samas kui Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit impordi suhtes kohaldatava lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr tuleks kehtestada kindlaksmääratud subsiidiumimarginaali tasemel.

(168)

Märgitakse, et polüetüleentereftalaadiga seotud kulud ja selle hind kõikusid suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul märkimisväärselt. Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada tollimaksud konkreetse summana tonni kohta. Need summad tulenevad tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamisest CIF-ekspordihindade suhtes, mida kasutati samaaegselt toimunud dumpinguvastase menetluse arvutustes.

(169)

Vastavalt eespool osutatule on kavandatavad tasakaalustava tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

Riik	Kogu subsiidiumi-marginaal	Kahjumarginaal	Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr
			%	Summa (eurot/tonn)
Iraan	51,8 %	16,7 %	16,7 %	139,70
Pakistan	5,1 %	14,1 %	5,1 %	44,02
AÜE	5,1 %	17,5 %	5,1 %	42,34

(170)

Mis tahes taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalse tasakaalustava tollimaksu määra (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (6) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

7.3. Kohustused

(171)

Pärast selliste oluliste asjaolude ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel kavatseti soovitada kehtestada lõplikud subsiidiumivastased meetmed, teatas Iraani eksportiv tootja, et ta soovib võtta hinnakohustuse algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt.

(172)

Hinnakohustust uuriti ning leiti, et kuna eri tootetüüpide hinnad erinevad palju, ei ole üks pakutud minimaalse impordihinna kohustus piisav, et see tagaks kahjuliku subsideerimise kõrvaldamise kõigi tootetüüpide puhul.

(173)

Veel tehti kindlaks, et Iraani koostööd tegev eksportiv tootja müüb vaatlusalust toodet ja muid tooteid ELi ainult ühe seotud kaubandusettevõtja kaudu, kes ekspordib mitme äriühingu paljusid tooteid. Sellise müügistruktuuri korral on suur oht ristkompenseerimiseks, kuna kohustusega seotud polüetüleentereftalaati võib müüa ühele ja samale tarbijale koos teiste toodetega, nii et samale tarbijale müüdavate eri toodete hindasid võib kergesti kompenseerida või korvata. Lisaks sellele on avalikest allikatest teada, et Iraanis on veel vähemalt üks PETi tootja. Sellist müügistruktuuri arvesse võttes tekib tõsiseid kahtlusi, kas institutsioonid ja tolliasutused suudavad tagada, et ainult koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt pärit PET müüakse kohustuse sätete kohaselt, sest tegemist on toorainega, mida saab teise tootega kergesti ära vahetada, sest tootjat on füüsiliselt raske kindlaks teha.

(174)

Eespool mainitut arvestades tehti järeldus, et selline kohustus ei ole praktiline ning seda ei saa vastu võtta. Osapoolt teavitati ja anti võimalus esitada märkusi. Tema märkused ei toonud aga muudatust eelnevasse järeldusse.

8. AJUTISE TOLLIMAKSU LÕPLIK SISSENÕUDMINE

(175)

Arvestades kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi suhtes, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO-standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla, kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks.

2. Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud toodete CIF-hinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Riik	Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr (eurot/tonn)
Iraan: kõik äriühingud	139,70
Pakistan: kõik äriühingud	44,02
Araabia Ühendemiraadid: kõik äriühingud	42,34

3. Kui kaubad on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ja seetõttu jagatakse tolliväärtuse määramiseks tegelikult makstud või makstav hind vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (7) artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summa põhjal arvutatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu summat sellise protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jaotusele.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EL) nr 473/2010 alusel Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit ja praegu CN-koodi 3907 60 20 alla kuuluva ning vastavalt ISO standardile 1628-5 78 ml/g või suurema viskoossusega polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestatud ajutise tasakaalustava tollimaksu tagatiseks kogutud summad nõutakse lõplikult sisse vastavalt artiklile 1 sätestatud lõplikule tasakaalustavale tollimaksu määrale. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tasakaalustava tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

K. PEETERS

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) ELT L 134, 1.6.2010, lk 25.

(3) ELT L 134, 1.6.2010, lk 4.

(4) Vt nt nõukogu määrused (EÜ) nr 713/2005 (ELT L 121, 13.5.2005, lk 1) ja (EÜ) nr 1176/2008 (ELT L 319, 29.11.2008, lk 1).

(5) Kohtuasi T-210/95 European Fertilizer Manufacturers’ Association (EFMA) vs. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 1999, lk II-3291.

(6) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Office N105 04/092, 1049 Brüssel, BELGIA.

(7) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

29.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 254/33

NÕUKOGU OTSUS 2010/576/ÜVJP,

23. september 2010,

julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse loomise kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 43 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 12. juunil 2007 vastu ühismeetme 2007/405/ÜVJP (1) julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse loomise kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo), edaspidi „EUPOL RD Congo” või „missioon”.

(2)	Nõukogu võttis 23. juunil 2008 vastu ühismeetme 2008/485/ÜVJP, (2) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. juunini 2009.

(3)	Nõukogu võttis 15. juunil 2009 vastu ühismeetme 2007/466/ÜVJP, (3) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. juunini 2010.

(4)	Nõukogu võttis 14. juunil 2010 vastu ühismeetme 2010/329/ÜVJP, (4) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. septembrini 2010.

(5)	Kontaktüksuse EUPOL RD Congo tegevust tuleks jätkata veel üks aasta, kuni 30. septembrini 2011.

(6)	Missiooni juhtimis- ja kontrollistruktuur ei tohiks piirata missiooni eelarve täitmisel missiooni juhi lepingulisi kohustusi komisjoni ees,

(7)	Kõnealuse missiooni jaoks tuleks aktiveerida nõukogu peasekretariaadi raames asutatud valveteenistus.

(8)	Missioon viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

1. Ühismeetmega 2007/405/ÜVJP loodud julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse toimimist Kongo Demokraatlikus Vabariigis (edaspidi „EUPOL RD Congo” või „missioon”) pikendatakse ajavahemikuks 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011.

2. EUPOL RD Congo toimub kooskõlas artiklis 2 sätestatud missiooni kirjeldusega ning viib ellu artiklis 3 sätestatud ülesanded. Missiooni tegevus ei piira Kongo Demokraatliku Vabariigi omandiõigust julgeolekusektori reformiprotsessi suhtes.

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

1. Kongo riikliku politsei reformiprotsessi valmiduse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks abistab EUPOL RD Congo Kongo ametiasutusi politsei tegevuskava rakendamisel, kattes ajavahemikuks 2010–2012 kehtestatud politsei reformiprotsessi prioriteedid ning tuginedes strateegilises raamistikus sätestatud suunistele. EUPOL RD Congo keskendub konkreetsetele tegevustele ja projektidele, et tugevdada reformiprotsessi strateegilisel tasandil oma tegevusi, suutlikkuse suurendamisele ning Kongo riikliku politsei ja laiema kriminaalõigussüsteemi vaheliste sidemete tugevdamisele, et paremini toetada seksuaalse vägivalla ja karistamatuse vastast võitlust. EUPOL RD Congo kooskõlastab oma tegevuse ja teeb tihedat koostööd muude liidu, rahvusvaheliste ja kahepoolsete doonoritega, et vältida tegevuste kattumist.

2. Missioonil on järgmised eesmärgid:

a)	toetada üldiselt julgeolekusektori reformiprotsessi Kongo Demokraatlikus Vabariigis strateegilise koordineerimise tasandil, pöörates erilist tähelepanu Kongo riikliku politsei reformile ning politsei ja kohtusüsteemi vahelistele sidemetele;

b)	toetada politseireformi rakendamist ning Kongo riikliku politsei tegevusvõime suurendamist ja tõhususe ja aruandluse parandamist juhendamise, jälgimise ja nõustamise kaudu;

c)	tõhustada Kongo riikliku politsei kõrgemate politseiametnike, koolitajate ja koolitussüsteemi teadmisi ja võimekust, sealhulgas strateegiliste koolituste pakkumise kaudu;

d)	toetada võitlust karistamatuse vastu inimõiguste ja seksuaalse vägivalla valdkonnas.

3. Missioonil on projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks projektiüksus. Missioon nõustab liikmesriike ja kolmandaid riike ning koordineerib ja hõlbustab nende vastutusel nende projektide rakendamist missioonile olulistes valdkondades ja oma eesmärkide toetuseks.

Artikkel 3

Missiooni ülesanded

Missiooni eesmärkide saavutamiseks on missioonil EUPOL RD Congo järgmised ülesanded:

toetada üldiselt julgeolekusektori reformiprotsessi KDVs strateegilise koordineerimise tasandil, pöörates erilist tähelepanu Kongo riikliku politsei reformile ning politsei ja kohtusüsteemi vahelistele sidemetele ning Kongo riikliku politsei reformi strateegilist koordineerimist:

—	toetada politseireformi järelevalvekomitee ning selle töörühmade tööd ja arengut, pakkudes sealhulgas abi politseireformi asjaomase õigusraamistiku ja õigusvälise raamistiku ettevalmistamisel, et aidata lõpule viia kontseptsiooni väljatöötamine;

—	toetada politseireformi läbiviimiseks loodavate asutuste rajamist ja arendamist ning anda sellega seoses nõu, toetades nende tegevust erialaste teadmiste jagamise kaudu politseireformi rakendamiseks kõige asjakohasemates valdkondades;

—	toetada siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi vahelisi sidemeid eesmärgiga tõhustada ministeeriumide vahelist koostööd ja vastastikust mõistmist;

—

osaleda õiguse segakomitee (Comité Mixte de Suivi du Programme Cadre de la Justice) tegevustes ning toetada vastavalt vajadusele kriminaalõiguse raamistiku läbivaatamist, toetades vajaduse korral kaitsevaldkonna segakomiteed, et toetada julgeolekusektori reformi erinevate sammaste ühtsust ja sidusust;

—	ühineda laiemate liidu jõupingutustega ja tegevustega, et toetada ministeeriumidevahelist koordineerimist ja ühtsust;

toetada politseireformi rakendamist ning MNC tegevusvõime suurendamist ja aruandluse parandamist juhendamise, jälgimise ja nõustamise kaudu:

—	anda nõu Kongo riikliku politsei asjakohase organisatsioonilise struktuuri kujundamisel ja rakendamisel, toetada andmete kogumisega seotud tegevust, et korraldada politseiametnike täielik loendus;

—

juhendada, jälgida ja nõustada politseiametnikke, sealhulgas ühispaiknemisruumide sisseseadmise kaudu Kongo riikliku politsei inspektuuris ja peakorterites, et nõustada ja abistada reformi rakendamisel ning kõigi politseiteenistuste integreerimisel ühte institutsiooni. Kõnealuse ülesande täitmisel läbiviidavad tegevused tuleb tihedalt kooskõlastada ÜRO operatsiooni MONUSCO tegevusega, võttes arvesse selle paigutust kogu Kongo territooriumil;

—

toetada kriminaalpolitsei (Police Judiciaire des Parquets) integratsiooni Kongo riiklikku politseisse, et aidata luua tõhusad sidemed kriminaalpolitsei ja prokuratuuri vahel. Missioon tegutseb selle nimel, nõustades nõuetekohaselt peamisi osapooli kriminaalõiguse valdkonnas, tagades seejuures tegevuse tiheda kooskõlastamise Euroopa Komisjoniga ja partnerite programmidega;

—	toetada vastloodud sisekontrolli (Inspection Générale d’Audit), püüdes tugevdada selle institutsioonilist ja operatiivvõimekust, et anda kodanike ja ametiasutuste käsutusse oluline vahend demokraatliku kontrolli teostamiseks politseijõudude üle;

—	abistada ja nõustada Kinshasa kriminaalpolitseid, eelkõige Police de Recherche et d’Intervention’i kaudu, et parandada selle standardeid ning võimet kuritegusid tõhusalt ära hoida ja uurida;

—

toetada politsei tegevuskava rakendamist, et anda Kongo riikliku politsei käsutusse võimalikult laialdased instrumendid, otsustamisprotsessid ning vahendid, et tagada täielikus kooskõlas põhiseaduses sätestatud põhivabaduste ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega avaliku korra nõuetekohane kaitse;

—	aidata Kongo riiklikul politseil ajakohastada avalikku korda käsitleva otsustamisprotsessi koordineerimine, ühtsus ja paindlikkus, toetades juhtimis- ja kontrollikeskuse ning Kinshasa operatsioonide keskuse tugevdamist tihedas koostöös teiste valdkonnas tegutsevate osapooltega;

—	aidata kaasa ühiskondliku korravalve (police de proximité) kontseptsiooni lõplikule väljatöötamisele ning osaleda pilootprojektis Commissariat de Référence eesmärgiga tugevdada rahva ning politsei vahelist usaldust ning suurendada julgeolekut nii objektiivsest aspektist kui ka rahva silmis;

tõhustada Kongo riikliku politsei kõrgemate politseiametnike, koolitajate ja koolitussüsteemi teadmisi ja võimekust, sealhulgas strateegiliste koolituste pakkumise kaudu:

—	osaleda koolitusvõimete arendamises Kinshasa kriminaalpolitsei akadeemias;

—	toetada Kasapa ning Lubumbashi politseiakadeemia rajamist ja tegevust, sealhulgas logistika ja varustuse osas;

—	toetada Kongo riikliku politsei kõrgemate politseiametnike erialast arengut, et parandada nende juhtimis- ja haldamisoskusi;

—	hinnata Kongo riikliku politsei jooksvaid koolitusvajadusi ja ressursse;

—	aidata kaasa politseiakadeemia loomiseks ja tegevuseks vajaliku regulatiivse ja haridusraamistiku kindlaksmääramisele;

—	töötada välja ja kehtestada Kongo riikliku politsei koolituskäsiraamatud põhi- ja erikoolituste läbiviimiseks;

—	aidata koolituse kaudu kaasa kogukonnalähedase politsei (Police de proximité) põhimõtte institutsionaliseerimisele;

—	osaleda politsei koolitajate valikus ja koolitamises;

—	pakkuda erikoolitusi valdkondades, mis toetavad missiooni eesmärkide täitmist;

toetada võitlust karistamatuse vastu inimõiguste ja seksuaalse vägivalla valdkonnas:

—	aidata politseireformi järelevalvekomitee ning politseireformi täidesaatvate asutuste asjaomaseid rühmi;

—	toetada Kongo riiklikku politseid ning sisekontrolli (Inspection Générale d’Audit) seksuaalse vägivalla vastaseks võitluseks ühtse poliitika väljaarendamisel;

—	aidata luua politsei eriüksusi seksuaalse vägivalla, lastega seotud kuritegude ja karistamatuse vastu võitlemiseks, neid abistada ja jälgida, samuti suurendada juhendamise, jälgimise ja nõustamise kaudu nende operatiivsust;

—	toetada selliste tegevuste korraldamist, mis aitavad parandada politseiametnike teadlikkust seksuaalse vägivalla ja karistamatuse probleemist;

—

jälgida Kongo riikliku politsei ja kohtute tegevusi selles valdkonnas ja võtta sellega seoses järelmeetmeid, nõustades vajaduse korral prokuratuuri talituste, sõjaväekohtute ning kriminaalpolitsei asjaomaseid esindajaid, kooskõlastades tegevuse teiste peamiste riiklike ja rahvusvaheliste osapooltega;

muud ülesanded / projektiüksus:

—	toetada nõuetele vastavalt Euroopa Komisjoni, eelkõige seoses tema projektidega, mis käsitlevad inimressursside juhtimise integreeritud süsteemi ning loendust politseis;

—

teha kindlaks ja rakendada projektiüksuse kaudu projektid, et tagada ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarvest nende rakendamiseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite nõuetekohane kasutamine. Projektiüksuse isikkoosseis võib missiooni vahendite ja võimaluste piires toetada koordinatsiooni parandamiseks ja tõhusama tehnilise abi osutamiseks neid liikmesriike ja kolmandaid riike, kes taotlevad toetust oma projektide rakendamiseks ja omal vastutusel. Kogu projektiüksuse tegevus peab toimuma kooskõlas missiooni volitustega ning täiendama EUPOL RD Congo tegevust.

Artikkel 4

Missiooni struktuur

1. EUPOL RD Congo struktuur on järgmine:

a)	peakorter Kinshasas. Peakorteri moodustavad missiooni juhi büroo ja peakorteri isikkoosseis, kes täidavad vajalikke nõustamisfunktsioone strateegilisel ja operatiivsel tasandil, juhtimise ning missiooni ja haldusalase toe funktsioone;

piirkondlik büroo. Piirkondlik büroo asutatakse Gomas. Missiooni volituste üleriigilise ulatuse tõttu võib tekkida vajadus riigisiseste tegevuste korraldamiseks ning on võimalik, et ajutiselt on vaja lähetada eksperte teistesse piirkondadesse (samuti pikemas perspektiivis), mille puhul tuleb endiselt arvesse võtta julgeolekukaalutlusi.

2. Lõikes 1 osutatud üksuste suhtes kohaldatakse täiendavalt operatsiooni plaanis kehtestatud üksikasjalikku korda.

Artikkel 5

Tsiviiloperatsiooni ülem

1. EUPOL RD Congo tsiviiloperatsiooni ülem on tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor.

2. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib missiooni EUPOL RD Congo strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) üldises alluvuses.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil antud asjakohaste juhiste ning nõu ja tehnilise toetuse kaudu.

4. Kogu lähetatud isikkoosseis jääb lähetajariigi asjaomaste siseriiklike asutuste või asjaomase liidu institutsiooni täieliku käsutamisõiguse alla. Siseriiklikud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

5. Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust ELi vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

6. Tsiviiloperatsiooni ülem ja Euroopa Liidu eriesindaja konsulteerivad vajaduse korral teineteisega julgeolekusektori reformiprotsessi ning piirkondliku tasandi toetuse valdkonnas.

Artikkel 6

Missiooni juht

1. Missiooni juht vastutab missiooni eest ning juhib seda kohapeal.

2. Missiooni juhil on operatiivjuhtimisõigus operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, ta vastutab ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas missiooni käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3. Missiooni juht annab juhiseid kogu missiooni isikkoosseisule EUPOL RD Congo tõhusaks läbiviimiseks kohapeal, vastutades missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest kooskõlas tsiviiloperatsiooni ülema poolt strateegilisel tasandil antavate juhistega.

4. Missiooni juht vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

5. Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu liikmete suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased siseriiklikud või liidu ametiasutused.

6. Missiooni juht esindab missiooni EUPOL RD Congo operatsioonide piirkonnas ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse.

7. Missiooni juht kooskõlastab kohapeal vajaduse korral EUPOL RD Congo tegevuse teiste liidu osalejatega. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, Euroopa Liidu eriesindajalt kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid julgeolekusektori reformiprotsessi ning piirkondliku tasandi toetuse valdkonnas.

Artikkel 7

Isikkoosseis

1. EUPOL RD Congo koosneb peamiselt ELi liikmesriikide või institutsioonide lähetatud isikkooseisust. Iga liikmesriik või liidu institutsioon katab oma isikkoosseisu lähetamisega seotud kulud, sealhulgas sõidukulud lähetuse asukohta ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ja hüvitised, välja arvatud päevaraha, ning keerulistes ja ohtlikes tingimustes töötamise eest makstavad toetused.

2. Missioon võtab lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi tsiviilisikkoosseisu liikmeid ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid, kui liikmesriikide lähetatud töötajad ei taga nõutavate ülesannete täitmist. Erandina ning põhjendatud juhtudel, kui liikmesriikidest ei ole kvalifitseeritud kandidaate, võib vajaduse korral lepingulisel alusel tööle võtta ka osalevate kolmandate riikide kodanikke.

3. Kõik isikkoosseisu liikmed järgivad missioonile eriomaseid minimaalseid julgeolekustandardeid ning missiooni julgeolekukava, mis toetab liidu kohapealset julgeolekupoliitikat. Isikkoosseisu liikmetele nende ülesannete täitmisel usaldatud ELi salastatud teabe kaitse osas austavad nad julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid, mis on kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjadega (5).

Artikkel 8

Missiooni ja selle isikkooseisu staatus

1. Missiooni isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud missiooni täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku vastavalt ELi lepingu artiklis 37 sätestatud korrale.

2. Isikkoosseisu liikme lähetanud riik või liidu institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud isikkoosseisu liige või käib see tema kohta. Kõnealune riik või asjaomane liidu institutsioon vastutab lähetatud isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete eest.

3. Rahvusvahelise ja kohaliku tsiviilisikkooseisu töölevõtmise tingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse missiooni juhi ja isikkoosseisu liikmete vaheliste lepingutega.

Artikkel 9

Käsuliin

1. Missioonil EUPOL RD Congo on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses missiooni EUPOL RD Congo strateegilisel tasandil, jagades missiooni juhile instruktsioone ning andes talle nõu ja tehnilist abi.

4. Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru kõrge esindaja kaudu.

5. Missiooni juht juhib missiooni EUPOL RD Congo kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

Artikkel 10

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning teha muudatusi operatsiooni kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis. Missiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

Artikkel 11

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles missiooni toetama tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ning sõidukulud KDVsse ja tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse projekti jooksvate kulude katteks.

2. Missiooni toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liidu liikmesriikidel.

3. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutavate toetuste vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

4. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse Euroopa Liidu lepingu artikli 37 kohaselt, ning vajaduse korral täiendavate tehniliste kokkulepetega. Kui liit ja kolmas riik sõlmivad lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse missiooni raames sellise lepingu sätteid.

Artikkel 12

Julgeolek

1. Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab koostöös nõukogu julgeolekubürooga missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUPOL RD Congo jaoks kooskõlas artiklitega 5 ja 9.

2. Missiooni juht vastutab operatsiooni julgeoleku ning operatsiooni suhtes kohaldatavate minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise ja seda täiendavate õigusaktide kohase liidu poliitikaga, mis käsitleb väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

3. Missiooni juhti abistab missiooni vanemjulgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab ka tihedat ametialast kontakti nõukogu julgeolekubürooga.

4. EUPOL RD Congo isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Isikkoosseis saab missiooni toimumiskohas regulaarselt missiooni julgeolekuametniku korraldatud täienduskoolitust.

5. Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu julgeolekueeskirjadele.

Artikkel 13

Valveteenistus

EUOPOL RD Congo jaoks aktiveeritakse valveteenistus.

Artikkel 14

Finantssätted

1. Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 on 6 430 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele.

3. Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuse kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.

4. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes. Missiooni juht võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikidega, osalevate kolmandate riikidega ja teiste rahvusvaheliste osalejatega seoses missioonile EUPOL RD Congo varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega.

5. Rahastamisel võetakse arvesse missiooni operatiivvajadusi, kaasa arvatud missiooni varustuse kokkusobivust ja meeskondade koostalitlusvõimet.

6. Kulutusi rahastatakse alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 15

Koordineerimine

1. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas koostöös liidu delegatsiooniga, et tagada KDV toetuseks läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus.

2. Missiooni juht teeb tihedat koostööd liikmesriikide diplomaatiliste missioonide juhtidega.

3. Missiooni juht teeb koostööd teiste riigis kohal olevate rahvusvaheliste osalejatega ning tegutseb tihedas koostöös ÜRO operatsiooniga MONUSCO.

Artikkel 16

Salastatud teabe avaldamine

1. Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt missiooni vajadustele missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE”.

2. Kõrge esindaja on volitatud avaldama kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele ÜRO-le ja OSCE-le missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

3. Spetsiifilise ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse sellist teavet ja selliseid dokumente vastuvõtjariigile vastavalt korrale, mis on kooskõlas tema liiduga tehtava koostöö tasemega.

4. Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ja lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud missiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus (6).

Artikkel 17

Missiooni läbivaatamine

Iga kuue kuu järel esitatakse poliitika- ja julgeolekukomiteele missiooni ülevaade, mis põhineb missiooni juhi aruandel.

Artikkel 18

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011.

Brüssel, 23. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) ELT L 151, 13.6.2007, lk 46.

(2) ELT L 164, 25.6.2008, lk 44.

(3) ELT L 151, 16.6.2009, lk 40.

(4) ELT L 149, 15.6.2010, lk 11.

(5) Nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1).

(6) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

29.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 254/40

KOMISJONI OTSUS,

28. september 2010,

millega lõpetatakse Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi importi käsitlev dumpinguvastane menetlus ja vabastatakse ajutiste tollimaksude kehtestamisega tagatud summad

(2010/577/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Ajutised meetmed

(1)

3. septembril 2009 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Komisjoni 1. juuni 2010. aasta määrusega (EL) nr 472/2010 (edaspidi „ajutine määrus”) (3) kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes

(2)

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 11, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)	Paralleelse subsiidiumivastase menetluse käigus kehtestas komisjon määrusega (EL) nr 473/2010 (4) Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

2. Järgnenud menetlus

(5)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(6)	Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute poolt pärast esialgsete järelduste avaldamist esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(7)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek menetlus lõpetada ning vabastada ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad (edaspidi „lõplik teavitamine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)	Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

3. Menetlusega seotud isikud

(9)

Mõned huvitatud isikud teatasid, et ELi tootjate valim ei olnud tüüpiline ega asjakohane, mistõttu oli kahju analüüs puudulik. Näiteks väideti, et valimi moodustamine ei olnud vajalik, kuna tootjate arv ei olnud suur. Veel väideti, et kontsernide kunstliku jagamise tõttu eraldi juriidilisteks üksusteks ei ole valimis teatavaid turuliidreid (Artenius, M&G Polimeri) ning et valimi koostamise metoodika ei olnud asjakohane, kuna valimisse võeti ka kaks kontserni. Väideti veel sedagi, et valim ei olnud tüüpiline, kuna sinna ei kuulunud ühtegi tootjat, kes müüb piisavas koguses polüetüleentereftalaati seotud töötlejale. Seetõttu ei saanud institutsioonid väidetavalt hinnata liidu tootmisharu tegelikku tarnevõimsust ega võtnud arvesse liidu tootmisharu huvide konflikti. Lisaks sellele eemaldati valimist üks äriühing, kes ei esitanud kõiki vajalikke andmeid, mistõttu väidetavalt langes esindatus 28 protsendile ELi toodangust. Samad isikud väitsid, et valim ei olnud statistiliselt õige.

(10)

Seoses väitega, et valimi moodustamine ei olnud vajalik, sest tootjate arv ei olnud suur, tuleb korrata, et valimisse võeti 14 liidu tootjat, mis kuuluvad kaheksasse kontserni. Arvestades koostööd teinud liidu tootjate suurt arvu (14), koostati valim kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 suurima tüüpilise müügimahu alusel, mida oli käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Valim koosnes viiest äriühingust, millel on kuus tootmiskohta.

(11)

Valimi tüüpilisusega seotud esimese väite kohta märgitakse, et institutsioonid võivad valimisse võtta kontserni kuuluvaid äriühinguid, kui need on tüüpilised ja neil on oma raamatupidamine. Kõigi neljateistkümne kaheksasse kontserni kuuluva ELi tootja uurimine oleks takistanud uurimise tähtajast kinnipidamist. Asjaolu, et valimisse võeti kaks kontserni, ei ole vastuolus käesoleval juhul kasutatud valimi koostamise metoodikaga, mille puhul lähtuti ELi klientidega seotud suurimast tüüpilisest müügimahust.

(12)

Indorama puhul tuleb arvestada seda, et sellel kontsernil oli uurimisperioodil kaks tootmiskohta – üks Madalmaades, teine Ühendkuningriigis. Selle kontserni võtmine valimisse on kooskõlas valimi koostamise metoodikaga, sest kaks tehast moodustasid ühe juriidilise ja finantsüksuse Equipolymersi puhul, millel oli uurimisperioodil kaks polüetüleentereftalaadi tootmisüksust (üks Itaalias, teine Saksamaal), esitas äriühing mõlema tootmiskoha koondandmed. Arvestades seda, et koondandmeid sai kontrollida äriühingu peakontorisse tehtud kontrollkäigul, otsustati selles menetluses võtta Equipolymersi polüetüleentereftalaadi tootmisüksused valimisse ühe üksusena. Seoses väitega, et valimisse tulnuks võtta Artenius and M&G Polimeri, sest nad on turuliidrid, märgitakse, et nende tootmisüksuste seas ei olnud ühtegi äriühingut, mille müügimaht ELi klientidele oleks olnud suurimate seas.

(13)

Seoses väitega, et valim ei olnud tüüpiline, sest sinna ei kuulunud tootja, kes tootis põhiliselt sisetarbeks, märgitakse, et tarnevõimet võib uurida liidu huvide analüüsi raames, kui selline taotlus esitatakse ja sel juhul võib sisetarbimise tootmismahust maha arvata. Seega ei ole sellist tootjat vaja lisada valimisse, et uurida teatavaid kahjutegureid. Teiseks võib topelthuvisid, mis võivad olla tingitud sellest, et äriühing on ELis üheaegselt nii tootja kui ka töötleja seisundis, hinnata samuti liidu huvide analüüsis. See, et äriühing on ELis üheaegselt nii tootja kui ka töötleja, ei ole seotud liidu tootmisharu edukusega, kui võrdlusaluseks on müük ELi sõltumatutele tarbijatele. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(14)

Seoses väitega valimi üldise tüüpilisuse kohta märgitakse, et valimi piiramine nelja äriühinguga vähendab valimi tüüpilisust 65 protsendilt 47 protsendile kõigi koostööd teinud tootjate müügimahust. Kõnealused neli äriühingut hõlmavad 52 % liidu toodangust. Seda loetakse Euroopa Liidu tootjate tüüpiliseks valimiks müügi puhul sõltumatutele ELi tarbijatele.

(15)	Seoses väitega, et valim ei olnud statistiliselt õige, märgitakse, et algmääruse artikli 17 lõikes 1 on selgelt sõnastatud, et alternatiivina statistiliselt õigele valimile, võib valim piirduda suurima esindusliku müügimahuga, mida käsutuses oleva aja jooksul on võimalik uurida.

(16)	Kuna järelduste kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 3–10.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(17)	Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 12 on vaatlusalune toode määratletud kui asjaomastest riikidest pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem ning mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla.

(18)	Ajutise määruse põhjenduses 14 on nenditud, et uurimine näitas, et liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdud polüetüleentereftalaat ning vaatlusalustes riikides toodetud ja nimetatud riikide omamaisel turul müüdud ning liitu eksporditud polüetüleentereftalaat on samasugused tooted.

(19)	Kuna vaatlusalust toodet loetakse homogeenseks, ei jagatud seda kahjumarginaali arvutamiseks toote alaliikidesse.

(20)	Üks eksportiv tootja väitis, et polüetüleentereftalaat tuleb jagada tooteliikideks vastavalt viskoossusele, sest viskoossus määrab toodetud polüetüleentereftalaadi liigi kasutusalad Väide kiideti heaks ning dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamise metoodikat muudeti vastavalt.

C. DUMPING

(21)	Nagu selgitatud põhjenduses 20, kohandati dumpingumarginaali arvutamise metoodikat ning iga vaatlusaluse riigi puhul arvutati dumpingumarginaal eraldi iga tooteliigi kohta.

1. Iraan

1.1. Normaalväärtus

(22)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 16–18 kirjeldatud metoodika.

1.2. Ekspordihind

(23)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 19 kirjeldatud metoodika.

1.3. Võrdlus

(24)

Ajutise määruse põhjenduses 23 kinnitati, et Iraani eksportija ei suutnud esitada tõendeid, mis oleks tõendanud Iraani suhtes kehtestatud sanktsioonide väidetava mõju suurust. Ajutise määruse kohta tehtud märkustes väitis äriühing, et õiglase võrdluse tagamine on uurimist teostava asutuse, mitte eksportija ülesanne. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis k on aga sätestatud, et kohandusi võib teha ka muude tegurite erinevuste arvessevõtmiseks, kui on ilmnenud, et need mõjutavad hinna võrreldavust, ning eelkõige juhul, kui kliendid maksavad selliste tegurite erinevuse tõttu siseturul erinevaid hindu. Kuna hinna võrreldavust mõjutavate muude tegurite olemasolu peab tõendama eksportiv tootja, lükatakse väide tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 20–23 kirjeldatud metoodika.

1.4. Dumpingumarginaal

(25)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 24–25 kirjeldatud metoodika.

(26)	Iraani lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 26,8 %.

2. Pakistan

2.1. Normaalväärtus

(27)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 27–29 kirjeldatud metoodika.

2.2. Ekspordihind

(28)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 30 kirjeldatud metoodika.

2.3. Võrdlus

(29)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 31–32 kirjeldatud metoodika.

2.4. Dumpingumarginaal

(30)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 33 kirjeldatud metoodika.

(31)	Pakistani ainsa eksportiva tootja, äriühingu Novatex Limited lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 0,6 %, st alla miinimumi algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

(32)	Kuna Pakistanis ei ole rohkem vaatlusaluse toote tootjaid, ei ole vaja kehtestada lõplikke meetmeid.

3. Araabia Ühendemiraadid

3.1. Normaalväärtus

(33)

Seoses põhjendustes 20 ja 21 kirjeldatud metoodika muutumisega on mõne tooteliigi puhul muutunud ka algmääruse põhjendustes 37 ja 38 kirjeldatud tavapärase kaubandustegevuse hindamise tulemused. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisena.

(34)	Kui teatava tooteliigi puhul kasumlikku müüki ei olnud, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavas koguses, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(35)	Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi riigisiseseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, leiti normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(36)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 tegelikel andmetel, mille uurimisalune eksportiv tootja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

3.2. Ekspordihind

(37)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 39 kirjeldatud metoodika.

3.3. Võrdlus

(38)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 40–41 kirjeldatud metoodika.

3.4. Dumpingumarginaal

(39)	Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 42 kirjeldatud metoodika.

(40)	Araabia Ühendemiraatide ainsa eksportiva tootja, äriühingu JBF RAK LLC lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 0,6 %, st alla miinimumi algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

(41)	Kuna Araabia Ühendemiraatides ei ole rohkem vaatlusaluse toote tootjaid, ei ole vaja kehtestada lõplikke meetmeid

D. KAHJU

1. Tootmine liidus, liidu tootmisharu ja liidu tarbimine

(42)	Tootmise kohta liidus ning liidu tootmisharu ja tarbimise kohta ei esitatud ühtegi märkust. Seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 45–50.

2. Import asjaomastest riikidest

2.1. Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

(43)	Siinkohal tuleb korrata, et ajutise määruse põhjenduses 52 on märgitud, et Pakistani dumpingumarginaal on minimaalne ning kõnealuse impordi mõju ei saa hinnata koos Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit impordiga, mis leiti esialgselt olevat dumpinguhinnaga.

(44)	Kuna edasisel uurimisel selgus, et ka Araabia Ühendemiraatide puhul oli dumpingumarginaal minimaalne, leiti, et kõnealuse impordi mõju ei saa hinnata koos Iraanist lähtuva dumpinguhinnaga impordiga. Seega ei hinnatud importi kumulatiivselt.

2.2. Vaatlusaluse impordi maht

(45)

ELi suunatud vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht oli 2006. aastal võrdlemisi väike, kuid suurenes järk-järgult kuni uurimisperioodini ning oli uurimisperioodil 55 500 tonni. Täpsemalt öeldes kahekordistus Iraanist pärit import 2006. ja 2007. aasta vahel, kasvas seejärel 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 100 protsendipunkti ning veel peaaegu 130 protsendipunkti 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel.

Tabel 1

	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi maht (tonnides)	11 752	26 624	40 101	55 500
Indeks (2006 = 100)	100	227	341	472
Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa	0,4 %	0,9 %	1,4 %	1,9 %
Allikas: Eurostat

2.3. Vaatlusaluse impordi turuosa

(46)

Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa oli 2006. aastal 0,4 % ja see kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt 1,5 protsendipunkti võrra. Täpsemalt kasvas see ajavahemikul 2006–2007 0,5 protsendipunkti, ajavahemikul 2007–2008 veel 0,5 protsendipunkti ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal järgmised 0,5 protsendipunkti. Uurimisperioodil oli Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa 1,9 %.

2.4. Hinnad

i) Hinna kujunemine

(47)

Keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %, kõige järsem oli langus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Täpsemalt väljendudes 2007. aastal keskmine hind ei muutunud, 2008. aastal vähenes see kahe protsendipunkti võrra ning uurimisperioodi jooksul veel täiendavalt 9 protsendipunkti võrra.

Tabel 2

	2006	2007	2008	Uurimisperiood
Iraanist pärit impordi hind (eurot/tonn)	1 033	1 034	1 008	920
Indeks	100	100	98	89
Allikas: Eurostat

ii) Hindade allalöömine

(48)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist märkis Iraani eksportija, et kahjumarginaal on üle hinnatud, sest kindlaks määratud kaalutud keskmine ühiku hind on liiga madal kaubandustaseme kohanduse väära arvutuse tõttu, samas ei esitanud ta muud kaubandustaseme kohanduse määra. Tõepoolest oli kaubandustase, mida kasutati esialgses arvutuses, kindel summa tonni kohta, sest see oli komisjonitasu, mida sai koostööd tegev impordiagent, ning see oli ligikaudu 1 % keskmisest CIF-hinnast. Sellise kohandamise kohta puudub muu teave ning seega lükatakse väide tagasi. Sama isik väitis ka, et 2 protsendiline importimisjärgsete kulude määr ei ole ilmselt piisav. Tuleb korrata, et käesoleva uurimise raames ei teinud koostööd ükski importija ning oli võimatu kontrollida, kui suured olid tegelikult importimisjärgsed kulud. Seega kasutati muu teabe puudumise tõttu varasemates menetlustes kasutatud määra.

(49)	Ülaltoodut arvesse võttes lõi Iraanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus liidu tootmisharu hindu alla 3,2 % võrra.

3. Liidu tootmisharu olukord

(50)

Sama huvitatud isik väitis, et kahju ei ole tekkinud, sest väidetavalt oli valim valesti koostatud ning seetõttu ei saa tulemusi ekstrapoleerida kogu liidu tootmisharu kohta. Näiteks väideti, et kuna üks äriühing (kes valimisse ei kuulunud) oli märkinud, et ta kasutas üle 100 % oma võimsusest, on selge, et kahju ei olnud. Märgitakse, et esitatud teave on väljavõte selle äriühingu andmetest börsiasutusele ning neid ole kontrollitud. See teave ei ole ka kooskõlas muude andmetega. Igatahes ei saa ühe Euroopa Liidu tootja tootmisvõimsuse rakendusaste muuta valimisse kuulunud ja teiste ELi tootjate kahju kohta tehtud järeldusi.

(51)	Kuna muid väiteid või märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 63–82.

4. Järeldus kahju kohta

(52)	Kuna muid väiteid või märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 83–85 esitatud järeldused kahju kohta.

E. PÕHJUSLIK SEOS

1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(53)

Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ligikaudu viiekordne suurenemine 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, sellise impordi turuosa tõus liidu turul ligi 1,5 protsendipunkti võrra ning tuvastatud hindade allalöömine (uurimisperioodi jooksul umbes 3,2 %) langes üldiselt kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Seega võib järeldada, et Iraanist pärit dumpinguhinnaga import mõjutas ELi tootmisharule tekitatud tuvastatud kahju.

(54)	On tähtis rõhutada, et samaaegse subsiidiumidevastase menetluse käigus leiti, et Pakistanist, Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit kumuleeritud subsideeritud import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(55)	Võttes arvesse Koreast ja Pakistanist pärit impordi suurt mahtu ja madalat hinda, leiti teiselt poolt, nagu on väidetud ka ajutise määruse põhjendustes 94 ja 96, et kõnealune import mõjutas teatavas ulatuses ELi tootmisharule tekitatud kahju.

(56)	Lisaks leiti käesolevas menetluses, et liidu tootmisharu hindu lõi alla ka Araabia Ühendemiraatidest pärit impordi märkimisväärne maht (ligikaudu 150 000 tonni).

(57)	Samal ajal oli Iraanist pärit impordi turuosa 2006. ja 2007. aastal alla 1 % ning uurimisperioodil ligikaudu 2 %, mis vastab 55 000 tonnile.

(58)	Lisaks tuleb märkida, et Iraani tootjate puhul tuvastatud hindade allalöömine oli väiksem kui Araabia Ühendemiraatidest pärit dumpinguvaba impordi puhul.

2. Järeldus põhjuslike seoste kohta

(59)	Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki eespool esitatud analüüs näitas, et Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordil oli teatav negatiivne mõju liitu tööstusharu olukorrale, ei olnud see mõju eraldi võttes oluline algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

F. MENETLUSE LÕPETAMINE

(60)	Uurimisel selgus, et Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest imporditud vaatlusalust toodet ei müüdud dumpinguhinnaga. Seega tuleb menetlus Pakistani ja Araabia Ühendemiraatide suhtes lõpetada meetmeid kehtestamata.

(61)	Uurimisel selgus, et Iraanist imporditud vaatlusalust toodet müüdi dumpinguhinnaga ning see mõjutas teatavas ulatuses liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(62)	Kuid nagu osutatud põhjenduses 59, leiti, et Iraanist pärit impordi negatiivne mõju liidu tootmisharule ei olnud piisav, et käsitleda seda olulise mõjuna.

(63)	Eespool esitatut silmas pidades ning võttes arvesse, et Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordil puudus oluline mõju, otsustati, et menetlus tuleb lõpetada ka ilma Iraani suhtes meetmeid kehtestamata.

(64)	Määrusega (EL) nr 472/2010 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb vabastada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit ning ISO-standardi 1628-5 kohase viskoossuskoefitsiendiga 78 ml/g või kõrgem praegu CN-koodi 3907 60 20 alla kuuluva teatava polüetüleentereftalaadi importi käsitlev dumpinguvastane menetlus lõpetatakse.

Artikkel 2

Määrus (EL) nr 472/2010 tunnistatakse kehtetuks. Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit ning ISO-standardi 1628-5 kohase viskoossuskoefitsiendiga 78 ml/g või kõrgem praegu CN-koodi 3907 60 20 alla kuuluva teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes määrusega (EL) nr 472/2010 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb vabastada.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. september 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT C 208, 3.9.2009, lk 12.

(3) ELT L 134, 1.6.2010, lk 4.

(4) ELT L 134, 1.6.2010, lk 25.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.254.est
Euroopa Liidu Teataja		L 254

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 29. september 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 855/2010, 27. september 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1631/2005, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes	1
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 856/2010, 27. september 2010, millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine määruse (EÜ) nr 661/2008 suhtes, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes	5
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 857/2010, 27. september 2010, teatava Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise ning ajutise tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta	10
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 858/2010, 28. september 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 951/2006 seoses kvoodivälise ekspordi ja ekspordilitsentsidega	29
		Komisjoni määrus (EL) nr 859/2010, 28. september 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	31
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2010/576/ÜVJP, 23. september 2010, julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse loomise kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo)	33
		2010/577/EL
	*	Komisjoni otsus, 28. september 2010, millega lõpetatakse Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi importi käsitlev dumpinguvastane menetlus ja vabastatakse ajutiste tollimaksude kehtestamisega tagatud summad	40
		2010/578/EL
	*	Komisjoni otsus, 28. september 2010, millega Jaapani õigus- ja järelevalveraamistik tunnistatakse samaväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) nõuetega (teatavaks tehtud numbri K(2010) 6418 all) ( 1 )	46

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	84,4
	MK	50,2
	TR	50,2
	ZZ	61,6
0707 00 05	TR	111,6
0707 00 05	ZZ	111,6
0709 90 70	TR	110,4
0709 90 70	ZZ	110,4
0805 50 10	AR	107,5
	CL	79,2
	EG	66,3
	IL	120,5
	MA	157,0
	TR	103,4
	UY	128,7
	ZA	101,5
	ZZ	108,0
0806 10 10	TR	120,1
	ZA	56,9
	ZZ	88,5
0808 10 80	AR	56,1
	AU	217,4
	BR	59,6
	CL	93,8
	CN	82,6
	NZ	97,6
	US	85,0
	ZA	84,7
	ZZ	97,1
0808 20 50	CN	85,9
	ZA	80,8
	ZZ	83,4
0809 30	TR	149,8
0809 30	ZZ	149,8
0809 40 05	BA	53,5
	MK	45,0
	ZZ	49,3

		Parandused
	*	Komisjoni 24. septembri 2010. aasta otsuse (millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ lisa plii, elavhõbeda, kaadmiumi, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide või polübroomitud difenüüleetrite kasutusviiside erandite osas) parandus (ELT L 251, 25.9.2010)	48