15.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 242/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 805/2010,

13. september 2010,

millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja äriühingu Foshan Shunde Yongjian Housewares and Hardware Co. Ltd. (Foshan) toodetud triikimislaudade impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

(1)

Määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) („vaidlustatud määrus”) kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mille määrad ulatusid 9,9 %-st 38,1 %-ni, Hiina RVst ja Ukrainast pärit triikimislaudade (koos varrukalauaga kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma ja selle olulised osad nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest) impordi suhtes.

(2)

12. juunil 2007 esitas üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja (Foshan Shunde Yongjian Housewares and Hardware Co. Ltd.; edaspidi „äriühing Foshan Shunde”) üldkohtule (enne Lissaboni lepingu jõustumist „esimese astme kohus”) taotluse tühistada määrus (EÜ) nr 452/2007 selles osas, mis on seotud hagejaga (3).

(3)	29. jaanuaril 2008 jättis üldkohus äriühingu Foshan Shunde taotluse rahuldamata.

(4)	3. aprillil 2008 esitas äriühing Foshan Shunde Euroopa Kohtule uue hagi, paludes kohtul tühistada üldkohtu tehtud kohtuotsus ja määrus (EÜ) nr 452/2007 selles osas, mis on seotud hagejaga.

(5)

1. oktoobril 2009 tühistas Euroopa Kohus oma otsuses kohtuasjas C-141/08 P (edaspidi „Euroopa Kohtu otsus”) eelneva, üldkohtu 29. jaanuari 2008. aasta otsuse. Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et algmääruse artikli 20 lõike 5 eiramine on avaldanud kahjulikku mõju äriühingu Foshan Shunde kaitseõigusele. Seega tühistas Euroopa Kohus vaidlustatud määruse selles osas, mis on seotud äriühingu Foshan Shunde toodetud triikimislaudade impordiga.

(6)

Üldkohus on kinnitanud oma kohtuasjas T-2/95 (4) (edaspidi „kohtuasi IPS”), et kohtuasjade puhul, mille menetlus koosneb mitmest haldustoimingust, ei tähenda ühe etapi tühistamine kogu menetluse tühistamist. Dumpinguvastane menetlus on üks näide sellisest mitmest etapist koosnevast menetlusest. Sellest tulenevalt ei tähenda vaidlustatud määruse tühistamine selles osas, mis on seotud ühe poolega, kogu nimetatud määruse vastuvõtmisele eelnenud menetluse tühistamist. Peale selle peavad kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 266 liidu institutsioonid täitma Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2009. aasta otsust. See tähendab ka võimalust parandada vaidlustatud määruse neid aspekte, mis viisid selle tühistamiseni, jättes samal ajal muutmata vaidlustamata osad, mida kohtuotsus ei mõjuta, nagu on otsustatud kohtuasjas C-458/98 P (5) (edaspidi „apellatsioonkaebus kohtuasjas IPS”). Tuleks märkida, et peale algmääruse artikli 20 lõike 5 rikkumise kohta tehtud järelduse jäävad kõik teised vaidlustatud määruses esitatud järeldused automaatselt jõusse, kuna Euroopa Kohus lükkas tagasi kõik selles suhtes esitatud väited.

(7)

Pärast Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2009. aasta otsust avaldati teade, (6) milles käsitletakse dumpinguvastase uurimise osalist taasalustamist muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes. Taasalustamise ulatus piirdub Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega äriühingu Foshan Shunde suhtes.

(8)

Komisjon teavitas ametlikult teadaolevalt asjast huvitatud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid, eksportiva riigi esindajaid ning liidu tootmisharu uurimise osalisest taasalustamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)	Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile nendele isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja näitasid ära konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

(10)	Vastused saadi kahelt Hiina Rahvavabariigi eksportivalt tootjalt (üks neist oli otseselt asjaga seotud osaline, st äriühing Foshan Shunde), liidu tootmisharult ja kahelt sõltumatult importijalt.

(11)

Kõikidele asjaosalistele teatati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada äriühingu Foshan Shunde suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Neile anti pärast teabe avalikustamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Isikute märkused võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

B. EUROOPA KOHTU OTSUSE RAKENDAMINE

1. Sissejuhatavad märkused

(12)

Tuletatakse meelde, et vaidlustatud määruse tühistamise põhjus oli asjaolu, et komisjon saatis nõukogule oma ettepaneku kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks enne algmääruse artikli 20 lõike 5 kohase kohustusliku tähtaja möödumist, mis järgneb sellele, kui huvitatud isikutele saadetakse teave lõpliku avalikustamise kohta.

2. Huvitatud isikute märkused

(13)

Äriühingu Foshan Shunde väitel ei nõuta Euroopa Kohtu otsusega rakendusmeetmete kehtestamist. Äriühing leiab, et menetluse taasalustamine on seadusevastane seetõttu, et algmääruses puudub konkreetne säte vastava lähenemisviisi rakendamiseks ning et taasalustamine oleks vastuolus uurimise lõpuleviimiseks algmääruse artikli 6 lõikes 9 sätestatud kohustusliku 15kuulise tähtajaga ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 10 sätestatud 18kuulise tähtajaga. Äriühing Foshan Shunde leidis, et kohtuasi IPS ei tohiks olla pretsedent seetõttu, et selle aluseks on nõukogu 11. juuli 1988.aasta määrus (EMÜ) nr 2423/88 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (7) (endine algmäärus), mille alusel kohustuslikud tähtajad veel ei kehtinud. Samuti väitis äriühing Foshan Shunde, et kui komisjon peaks otsustama jätkata Euroopa Kohtu otsuse rakendamist, tuleks võtta aluseks komisjoni 20. veebruari 2007. aasta dokument lõpliku avalikustamise kohta (milles osalisele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist ja äriühingu puhul ei täheldatud dumpingut), mitte aga 23. märtsi 2007. aasta läbivaadatud lõpliku avalikustamise dokument (milles komisjon kinnitas oma esialgseid järeldusi äriühingu Foshan Shunde kohta, et äriühingule ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist ja et äriühingu dumpingumarginaal on 18,1 %).

(14)

Teine Hiina eksportiv tootja Zheijiang Harmonic Hardware Products Co. Ltd. (edaspidi „äriühing Zheijiang Harmonic”) esitas mitu argumenti, mis olid põhimõtteliselt samad kui äriühingu Foshan Shunde omad, st et menetluse taasalustamiseks puudub õiguslik alus ning et seaduse alusel ei ole võimalik taaskehtestada dumpinguvastaseid tollimakse pärast algmääruse ja WTO dumpinguvastase lepingu kohaseid tähtaegu. Ta väitis ka, et lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi avaldamine ja algmääruse artikli 20 lõike 5 kohase vastamisaja andmine ei korva äriühingu Zheijiang Harmonic õiguste kahjustamist ja seadusevastast tollimaksu kehtestamist. Äriühing märkis lõpetuseks, et komisjon ei saa taaskehtestada dumpinguvastaseid meetmeid teabe alusel, mis hõlmab 2005. aastat, st perioodi, mis oli rohkem kui neli aastat enne, kui algatati uurimise osaline taasalustamine, sest see ei oleks kooskõlas algmääruse artikli 6 lõikega 1. Äriühing Zheijang Harmonic väitis ka, et komisjon ei saa juhtumit taasavada, sest ta on minetanud oma objektiivsuse ja erapooletuse seetõttu, et Euroopa Kohus tühistas osaliselt komisjoni vaidlustatud määruse ettepaneku.

(15)

Kaks liidu sõltumatut importijat/tootjat ei esitanud mitte mingisugust teavet taasuurimise õiguslike aspektide kohta, vaid pigem rõhutasid oma rolli liidu triikimislaudade turul. Üks neist rõhutas ka Euroopa Kohtu tühistamisotsusest ja sellele järgnevast uurimise osalisest taasavamisest tulenevaid tagajärgi äritegevusele.

(16)

Liidu tootmisharu väitel maksavad liidu tootjad Euroopa Kohtu leitud rikkumiste eest, sest nad ei ole kaitstud dumpinguhinnaga ja kahju tekitava impordi eest. Liidu tootmisharu tegi ettepaneku jätkata menetlust kohast, kus ilmnes komisjoni rikkumine, st ajast, mil Hiina äriühing pidi esitama komisjoni 23. märtsi 2007. aastal avaldatud, lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi kohta oma märkused; seejärel tulnuks huvitatud isikute märkusi analüüsida ja saata nõukogule uus ettepanek, milles piirdutaks äriühingu Foshan Shunde olukorraga ja mille eesmärk olnuks ennistada dumpinguvastane tollimaks äriühingu Foshan Shunde toodetud triikimislaudade impordi suhtes. Liidu tootmisharu väitel on sarnast lähenemisviisi varem kasutatud (nt järgmistel juhtudel: otsus kohtuasjas IPS, apellatsioonkaebus kohtuasjas IPS ja määrus (EÜ) nr 235/2004, (8) mis võeti vastu pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-76/00 Petrotub SA ja Republica SA versus Euroopa Liidu Nõukogu). Pealegi ei kehti kõnealuse osalise sõnul algmäärusega ettenähtud 15kuuline tähtaeg dumpinguvastast tollimaksu kehtestava määruse muudatuse suhtes, mis tehakse Euroopa Liidu Kohtu otsuse rakendamiseks.

3. Märkuste analüüs

(17)	Tuletatakse meelde, et Euroopa Kohus lükkas tagasi kõik äriühingu Foshan Shunde sisulised argumendid kohtuasjaga seoses. Seega on liidu institutsioonide peamine kohustus parandada haldusmenetluse seda osa, kus esialgse uurimise käigus tehti rikkumine.

(18)

Väide, mille kohaselt dumpinguvastase uurimise lõpuleviimiseks ettenähtud tähtaegade (st 15 ja 18 kuud) kehtestamise tõttu ei saa komisjon järgida kohtuasja IPS aluseks võtvat lähenemisviisi, leiti olevat põhjendamatu. Leitakse, et kõnealune tähtaeg ei ole Euroopa Liidu Kohtu otsuse rakendamise seisukohalt asjakohane. Nimetatud tähtaeg kehtib tõepoolest esialgse uurimise suhtes selle algatamiskuupäevast kuni lõplike meetmete võtmise kuupäevani ning see ei kehti ühegi järgneva meetme suhtes, mis tuleb võib-olla võtta näiteks meetme kohtuliku läbivaatamise tulemusena. Pealegi tähendaks mõni teine tõlgendusviis seda, et liidu tootmisharu võetud edukas õiguslik meede oleks asjaosalise jaoks ilma tegeliku mõjuta juhul, kui tunnustatakse asjaolu, et kuna esialgse uurimise lõpuleviimise tähtaeg on möödunud, ei ole võimalik Euroopa Liidu Kohtu otsust rakendada. See oleks vastuolus põhimõttega, et kõigil osalistel peaks olema õigus tõhusale õigusalasele kontrollile.

(19)

Tuleb ka meenutada, et üldkohus on oma liidetud kohtuasjades T-163/94 ja T-165/94 (9) tehtud kohtuotsustes leidnud, et isegi endise algmääruse alusel kehtivat soovituslikku tähtaega ei saa ülemäära pikaks venitada ja et üle kolme aasta vältav uurimine on liiga pikk. See on vastuolus kohtuasjaga IPS, mille puhul Euroopa Kohtu otsuse rakendamine toimus seitse aastat pärast esialgse uurimise algatamist ja Euroopa Kohtu otsuses puudub viide sellele, nagu oleksid tähtajad olnud asjassepuutuvad.

(20)	Seega järeldatakse, et algmääruse artikli 6 lõige 9 kehtib üksnes menetluste algatamise suhtes ja algmääruse artikli 5 lõike 9 alusel algatatud uurimise järelduste suhtes, aga mitte sellise uurimise osalise taasalustamise suhtes, mille eesmärk on rakendada Euroopa Liidu Kohtu otsust.

(21)

Käesolev järeldus on kooskõlas lähenemisviisiga, mida kasutatakse, et rakendada WTO vaekogude ja apellatsioonikogu ettekandeid käsitlevaid kohtuotsuseid, milles on tunnustatud institutsioonide õigust parandada dumpinguvastaseid tollimakse kehtestava määruse puudujääke, selleks et tagada kooskõla vaidluste lahendamise organi ettekannetega, sealhulgas liiduga seotud juhtudel (10). Neil juhtudel leiti olevat vajalik võtta kasutusele erimenetlused WTO vaekogude ja apellatsioonikogu ettekannete rakendamiseks, kuna vastavad ettekanded ei ole liidu õiguskorras vahetult kohaldatavad, samal ajal kui Euroopa Kohtu otsused on vahetult kohaldatavad.

(22)	Algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamise osas esitatud argumentide puhul märgitakse, et ei leitud algmääruse artikli 6 lõike 1 rikkumist, sest komisjon ei ole mitte alustanud uut menetlust, vaid taasalustanud esialgse uurimise selleks, et rakendada Euroopa Kohtu otsust.

(23)

Argumendi osas, mille kohaselt äriühingule Foshan Shunde oleks pidanud saadetama avalikustamist käsitlev 20. veebruari 2007. aasta dokument, mitte avalikustamist käsitlev 23. märtsi 2007. aasta korrigeeritud dokument, leitakse, et kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega peaks komisjon menetlusnõude eiramise heastama. Menetlusnõude eiramisega oli tegu üksnes juhul, kui äriühingule Foshan Shunde jäi avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi kohta märkuste esitamiseks vähem kui 10 päeva. Seega ei mõjutanud Euroopa Kohtu otsus esialgse uurimise eelnevate etappide kehtivust ja seetõttu ei ole vaja neid käesoleva osalise taasavamise raames läbi vaadata.

4. Järeldus

(24)

Võttes arvesse osaliste esitatud märkusi ja nende analüüsi, järeldati, et Euroopa Kohtu otsuse rakendamiseks tuleks taasavalikustada äriühingule Foshan Shunde ja teistele huvitatud isikutele lõplikku avalikustamist käsitlev 23. märtsi 2007. aasta korrigeeritud dokument, mille alusel tehti ettepanek taaskehtestada vaidlustatud määrusega dumpinguvastane tollimaks Foshan Shunde toodetud triikimislaudade impordi suhtes.

(25)

Eespool esitatut aluseks võttes järeldati veel, et komisjon peaks võimaldama äriühingule Foshan Shunde ja teistele huvitatud isikutele piisavalt aega märkuste esitamiseks lõpliku avalikustamist käsitleva 23. märtsi 2007. aasta korrigeeritud dokumendi kohta ja seejärel neid märkusi hindama, et teha kindlaks, kas oleks vaja teha nõukogule ettepanek, millega taaskehtestada dumpinguvastane tollimaks äriühingu Foshan Shunde toodetud triikimislaudade impordi suhtes esialgset uurimisperioodi hõlmavate faktide põhjal.

C. AVALIKUSTAMINE

(26)	Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti rakendada Euroopa Kohtu otsust.

(27)	Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus märkuste tegemiseks (kohaldades algmääruse artikli 20 lõikega 5 ettenähtud 10päevast perioodi). Nende märkusi kaaluti ja võeti arvesse, kui need olid asjakohased, kuid nende alusel ei peetud vajalikuks eelnevaid järeldusi muuta.

(28)

Äriühingule Foshan Shunde ja kõigile teistele huvitatud isikutele saadeti lõplikku avalikustamist käsitlev 23. märtsi 2007. aasta korrigeeritud dokument, mille põhjal tehti ettepanek taaskehtestada dumpinguvastane tollimaks äriühing Foshan Shunde toodetud triikimislaudade impordi suhtes esialgset uurimisperioodi hõlmavate faktide põhjal.

(29)

Äriühingule Foshan Shunde ja kõigile teistele huvitatud isikutele anti võimalus esitada lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi kohta märkusi. Suuliselt ja kirjalikult esitatud seisukohti arutati ja võeti asjakohaselt arvesse. Esitatud märkuste põhjal võib täheldada järgmist. Käesolevas määruses võetavad meetmete aluseks on asjaolu, et Euroopa Kohtu otsuses rõhutas kohus, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c ei saa anda tõlgendust, mille kohaselt komisjon on kohustatud esitama nõukogule ettepaneku lõplike meetmete kohta, millega korratakse viga, mis pandi toime nimetatud sätte sisuliste kriteeriumide esialgsel hindamisel (11). Ehkki Euroopa Kohus tegi kõnealuses kohtuasjas nimetatud märkuse seoses asjassepuutuva isikuga, on selge, et seda tõlgendust tuleb kohaldada võrdsetel alustel, seega ei tohiks korrata viga ka liidu tootmisharu suhtes. Nagu on märgitud lõplikku avalikustamist käsitlevas 23. märtsi 2007. aasta korrigeeritud dokumendis, sama kuupäeva kandvas spetsiifilist teavet avalikustavas lõplikus dokumendis ning komisjoni varem saadetud kirjades apellandile, millele nimetatud dokumendid toetuvad, ei tohiks äriühingule Foshan Shunde võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, sest tema raamatupidamistavades leiti olevat mitu tõsist puudujääki ja need polnud seetõttu kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Artikli 2 lõike 7 teise kriteeriumi eiramist ei saa parandada Euroopa Kohtu otsuse lõike 12 viimases lauses nimetatud statistika abil. Seega tuleks 20. veebruari 2007. aasta lõplikku avalikustamist käsitlevas dokumendis algselt kaalutletud lähenemisviis lugeda veaks, mis tuleks parandada. Et kaitsta liidu tootmisharu dumpingu vastu, tuleks taotluse esitaja suhtes taaskehtestada võimalikult kiiresti olukorrast tulenev dumpinguvastane tollimaks.

(30)

Pärast seda kui olid teatavaks tehtud olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste meetmete taaskehtestamist, tegi Hiina eksportiv tootja ettepaneku hinnakohustuste võtmiseks algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt. Siiski ei suudetud seda hinnakohustuse pakkumist vaidlustatud määruse põhjenduses 68 tõstatatud probleemide taustal õigustada, nimelt vajadus kindlaks määrata kõigile arvukatele tooteliikidele mõistlik minimaalne impordihind, mida komisjon saaks nõuetekohaselt kontrollida, ilma et tekiks meetmetest kõrvalehoidmise oht. Lisaks soovitati äriühingu pakutud hinnakohustusena kas ühte keskmist minimaalset hinda ainult ühe liidu eksporditava tooteliigi jaoks või mitut minimaalset impordihinda, mille aluseks oleks kaalutud keskmine hind mitme toote kombinatsiooni puhul. Peale selle olid kõigi kombinatsioonide puhul pakutud minimaalsed impordihinnad oluliselt madalamad kõrgeimast määratletud ekspordihinnast. Selle põhjal järeldati, et selline kohustus on ebapraktiline ja seepärast ei saa seda heaks kiita. Asjaomast isikut teavitati sellest ja talle anti võimalus esitada oma märkused. Siiski ei muutnud tema märkused eespool esitatud järeldust.

D. MEETMETE KESTUS

(31)	Käesolev menetlus ei mõjuta kuupäeva, millal vaidlustatud määrusega kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga taaskehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja äriühingu Foshan Shunde Yongjian Housewares ja Hardware Co. Ltd., Foshan (TARIC lisakood A785) poolt toodetavate triikimislaudade suhtes (sh varrukalauad ja triikimislaudade olulised osad, nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 3924 90 00 , ex 4421 90 98 , ex 7323 93 90 , ex 7323 99 91 , ex 7323 99 99 , ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 (TARICi koodid3924 90 00 10, 4421 90 98 10, 7323 93 90 10, 7323 99 91 10, 7323 99 99 10, 8516 79 70 10 ja 8516 90 00 51) alla ning on kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma, impordi suhtes.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist on 18,1 %.

3. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 13. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 109, 26.4.2007, lk 12.

(3) Kohtuasi T-206/07 Foshan Shunde Yongjian Housewares and Hardware versus nõukogu.

(4) Kohtuasi T-2/95 Industrie des poudres sphériques (IPS) versus nõukogu [1998] EKL II-3939.

(5) Kohtuasi C-458/98 P Industrie des poudres sphériques (IPS) versus nõukogu [2000] EKL I-08147.

(6) ELT C 308, 18.12.2009, lk 44.

(7) EÜT L 209, 2.8.1988, lk 1.

(8) ELT L 40, 12.2.2004, lk 11.

(9) Liidetud kohtuasjad T-163/94 ja T-165/94: NTN Corporation ja Koyo Seiko Co. Ltd versus Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Kohtu lahendid 1995 lehekülg II-01381.

(10) Euroopa ühendused – Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud: tuginemine India vaidluste lahendamise käsitusleppe WT/DS141/AB/RW (8. aprill 2003) artikli 21.5 lõigetele 82–86; nõukogu 23. juuli 2001.aasta määrusele (EÜ) nr 1515/2001 meetmete kohta, mida ühendus võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (EÜT L 201, 26.7.2001, lk 10); nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 436/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1784/2000 teatavate Brasiiliast, Tšehhi Vabariigist, Jaapanist, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taist pärinevate tempermalmist toruliitmike impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ning ajutise tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta (ELT L 72, 11.3.2004, lk 15), mis järgnes WTO vaidluste lahendamise organi aruannetele.

(11) Euroopa Kohtu otsuse lõige 111.

15.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 242/6

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 806/2010,

13. september 2010,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1292/2007 ja (EÜ) nr 367/2006 seoses nimetatud määrustega kehtestatud meetmetest erandi tegemisega ühele Iisraeli eksportijale, kes impordib Indiast pärit polüetüleentereftalaatkilet, ja tühistada sellelt eksportijalt pärineva impordi registreerimise nõue

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 4 ja artikli 13 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”), eriti selle artiklit 20 ning artikli 23 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. KEHTIVAD MEETMED

(1)

Nõukogu kehtestas määrustega (EÜ) nr 1676/2001 (3) ja (EÜ) nr 2597/1999 (4) dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed (edaspidi „esialgsed meetmed”) muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordile. Nõukogu määrustega (EÜ) nr 1975/2004 (5) ja (EÜ) nr 1976/2004 (6) laiendati kõnealuseid meetmeid (edaspidi „laiendatud meetmed”) Brasiiliast ja Iisraelist saadetud polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes ja tehti erand ühe Brasiilia äriühingu Terphane Ltd ja ühe Iisraeli äriühingu Jolybar Ltd toodete impordi suhtes, mõlemaid äriühinguid on määrustes eraldi nimetatud.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 101/2006 (7) muutis nõukogu määruseid (EÜ) nr 1975/2004 ja (EÜ) nr 1976/2004, et vabastada veel üks Iisraeli äriühing (Hanita Coatings Rural Cooperative Association Ltd) laiendatud meetmetest.

(3)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1292/2007 (8) dumpinguvastase tollimaksu Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes ja säilitas kõnealuse tollimaksu laiendamise Brasiiliast ja Iisraelist saadetud samasuguse toote impordi suhtes (olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte), välja arvatud teatavate kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 nimetatud tootjate puhul (edaspidi „kehtivad dumpinguvastased meetmed”).

(4)

Pärast tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 367/2006 (9) tasakaalustava tollimaksu Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes ja säilitas kõnealuse tollimaksu laiendamise Brasiiliast ja Iisraelist saadetud samasuguse toote impordi suhtes (olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte), välja arvatud teatavate kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 3 nimetatud tootjate puhul (edaspidi „kehtivad tasakaalustavad meetmed”). Kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele ja kehtivatele tasakaalustavatele meetmetele viidatakse edaspidi nii: „kehtivad dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed”.

(5)	Määruseid (EÜ) nr 1292/2007 ja (EÜ) nr 367/2006 muudeti viimati nõukogu määrusega (EÜ) nr 15/2009 (10).

B. KÕNEALUNE UURIMINE

1. Läbivaatamistaotlus

(6)

Komisjon on saanud dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 4 ja artikli 13 lõike 4 ning subsiidiumivastase algmääruse artikli 20 ja artikli 23 lõigete 5 ja 6 kohase laiendatud meetmetest vabastamise taotluse. Taotluse esitas S.Z.P. Plastic Packaging Products Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”), tootja Iisraelis (edaspidi „asjaomane riik”).

2. Läbivaatamise algatamine

(7)

Komisjon kontrollis taotluse esitaja esitatud tõendeid ja pidas neid piisavaks, et algatada läbivaatamine dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 4 ja artikli 13 lõike 4 ning subsiidiumivastase algmääruse artikli 20 ja artikli 23 lõigete 5 ja 6 sätete järgi, et välja selgitada, kas taotluse esitajat saab laiendatud meetmetest vabastada. Olles konsulteerinud nõuandekomiteega ja pärast seda, kui asjaomasele liidu tootmisharule oli antud võimalus esitada märkusi, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 6/2010 (11) (edaspidi „algatamismäärus”) taotluse esitajat käsitleva määruste (EÜ) nr 1292/2007 ja (EÜ) nr 367/2006 läbivaatamise.

(8)

Läbivaatamist algatava määrusega tunnistas komisjon kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1292/2007 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu taotluse esitaja poolt Iisraelist eksporditud vaatlusaluse toote suhtes. Samal ajal tehti tolliasutustele vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikele 5 ülesandeks, et nad võtaksid asjakohaseid meetmeid sellise impordi registreerimiseks.

3. Asjaomane toode

(9)	Asjaomane toode on samasugune toode, nagu on määratletud määrustes, millega kehtestati esialgsed meetmed, st Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile, mis praegu kuulub CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla (edaspidi „asjaomane toode”).

(10)

Ollakse seisukohal, et Iisraelist liitu eksporditav CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv polüetüleentereftalaatkile (edaspidi „vaatlusalune toode”) on samasuguste tehniliste, füüsikaliste ja keemiliste põhiomadustega ja tal on samad kasutusvaldkonnad kui asjaomasel tootel. Seetõttu peetakse neid samasugusteks toodeteks dumpinguvastase algmääruse artikli 1 lõike 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

4. Uurimine

(11)	Komisjon andis taotluse esitajale ja asjaomase riigi esindajatele läbivaatamise algatamisest ametlikult teada. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Komisjonile ei esitatud siiski ühtegi ärakuulamise taotlust.

(12)	Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja sai vastuse ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon hankis ka kõik andmed, mida ta läbivaatamiseks vajalikuks pidas, ja kontrollis neid andmeid. Taotluse esitaja valdustesse tehti kontrollkäik.

5. Uurimisperiood

(13)	Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid kaubandusstruktuuri muutumise kindlaks tegemiseks koguti ajavahemiku kohta alates 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

C. UURIMISE TULEMUSED

(14)

Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja ei olnud laiendatud meetmete kehtestamiseni viinud uurimisperioodi jooksul, s.o 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2003, vaatlusalust toodet liitu eksportinud. Taotluse esitaja alustas vaatlusaluse toote eksportimist pärast laiendatud meetmete kehtestamist muu hulgas Iisraeli suhtes.

(15)	Lisaks sellele suutis taotluse esitaja dokumentidega nõuetekohaselt tõendada, et tal ei olnud mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid ühegi India eksportiva tootjaga ega Iisraeli äriühingutega, kelle toodete suhtes kohaldatakse kehtivaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid.

(16)	Nagu juba põhjenduses 14 mainitakse, ei eksportinud taotluse esitaja liitu vaatlusalust toodet laiendatud meetmete kehtestamiseni viinud esialgse uurimise perioodi lõpuni. Taotluse esitaja toodab polüetüleentereftalaatkilet ja müüb seda või kasutab seda pakendite tootmiseks.

(17)

Tooraine, mida taotluse esitaja kasutas liitu eksporditava polüetüleentereftalaatkile tootmiseks, oli pärit muu hulgas ka Indiast, kuid seda ei peetud tootmisprotsessiga seonduvaks meetmetest kõrvalehoidumiseks. Indiast pärit tooraine moodustas vaid väikese osa toorainest, mida taotluse esitaja ostis turuhinnaga, ja seda segati muu toorainega, mida osteti peamiselt siseturult. Tooraine tootja Indias on tarninud taotluse esitajale toorainet juba pikka aega.

(18)	Ei leitud tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja oleks Indiast ostnud valmis polüetüleentereftalaatkilet müügiks või transiidiks Euroopa Liitu.

D. LÄBIVAADATAVATE MEETMETE MUUTMINE

(19)	Eespool esitatud järelduste põhjal, milles leitakse, et taotluse esitaja ei hoia meetmetest kõrvale, tuleks vabastada äriühing kehtivatest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest.

(20)

Taotluse esitaja poolt Iisraelist saadetud polüetüleentereftalaatkile impordi registreerimise nõue, mis kehtestati läbivaatamise algatamise määrusega, tuleks tühistada. Vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikele 5, milles sätestatakse, et registreeritud impordi suhtes kohaldatakse meetmeid alates registreerimise kuupäevast, ning pidades silmas äriühingu vabastamist kõnealustest meetmetest, ei tohi sisse nõuda dumpinguvastast tollimaksu taotluse esitaja poolt Iisraelist saadetud polüetüleentereftalaatkile impordilt, mis saabus liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimisnõude alusel.

(21)

Tasakaalustavate meetmete osas (kuna tehti kindlaks, et äriühing ei hoia kehtivatest meetmetest kõrvale) tuleks vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artikli 23 lõikele 6 hakata kõnealust erandit kohaldama alates määruse (EL) nr 6/2010 jõustumise kuupäevast. Tagasimakseid tuleb taotleda või tasakaalustava tollimaksu maksmise peatamist tuleb nõuda liikmesriigi pädevalt asutuselt vastavalt kohaldatavale tolliseadustikule.

(22)

Taotluse esitaja toodetud polüetüleentereftalaatkile impordi vabastamine laiendatud meetmetest jääb dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 23 lõike 6 kohaselt kehtima juhul, kui lõplikult kinnitatud faktid õigustavad kõnealust vabastamist ja ei selgu näiteks asjaolu, et erand tehti asjaomase äriühingu esitatud vale või eksitava teabe alusel. Kui esmapilgul piisavad tõendid peaksid kinnitama viimast, võib komisjon algatada uurimise selgitamaks, kas vabastus tuleks tühistada.

(23)

Taotluse esitaja toodetud polüetüleentereftalaatkile vabastati impordi suhtes kohaldatavatest laiendatud meetmetest käesoleva läbivaatamise käigus saadud andmete alusel. Kõnealune vabastus kehtib seega ainult Iisraelist saadetud ja taotluse esitanud juriidilise isiku toodetud polüetüleentereftalaatkile suhtes. Kõnealune vabastus ei kehti imporditava polüetüleentereftalaatkile suhtes, mille tootjaks või saatjaks on äriühing, mida ei ole määruse (EÜ) nr 1292/2007 artikli 2 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõikes 3 eraldi, koos nime ja aadressiga nimetatud, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning selle impordi pealt tuleb maksta nende määrustega kehtestatud jääktollimaksu.

E. MENETLUS

(24)	Taotluse esitajat ja kõiki teisi huvitatud isikuid teavitati faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti taotluse esitaja laiendatud meetmetest vabastada. Ühtegi märkust ei esitatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määrust (EÜ) nr 1292/2007 muudetakse järgmiselt:

artikli 2 lõikesse 4lisatakse nende äriühingute loetellu, kes toodavad polüetüleentereftalaatkilet Brasiilias ja Iisraelis ning kelle polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes ei kohaldata laiendatud lõplikku dumpinguvastast jääktollimaksu, järgmine äriühing:

„ S.Z.P. Plastic Packaging Products Ltd, PO Box 53, Shavei Zion, 22086 Iisrael (TARICi lisakood A964)”.

2. Määrust (EÜ) nr 367/2006 muudetakse järgmiselt:

artikli 1 lõikesse 3 lisatakse nende äriühingute loetellu, kes toodavad polüetüleentereftalaatkilet Brasiilias ja Iisraelis ning kelle polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes ei kohaldata laiendatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, järgmine äriühing:

„ S.Z.P. Plastic Packaging Products Ltd, PO Box 53, Shavei Zion, 22086 Iisrael (TARICi lisakood A964)”.

Artikkel 2

Tasakaalustavad tollimaksud, mida alates 7. jaanuarist 2010 on määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõike 1 alusel sisse nõutud S.Z.P. Plastic Packaging Products Ltd impordilt, tagastatakse asjaomasele importijale või asjaomastele importijatele. Tagasimakseid tuleb taotleda või tasakaalustava tollimaksu maksmise peatamist tuleb nõuda liikmesriigi pädevalt asutuselt vastavalt kohaldatavale tolliseadustikule.

Artikkel 3

Tolliasutused peavad lõpetama komisjoni määruse (EL) nr 6/2010 artikli 3 kohase impordi registreerimise. Selle sätte kohaselt juba registreeritud impordilt ei nõuta dumpinguvastast tollimaksu.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 2 kohaldatakse alates 7. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(3) EÜT L 227, 23.8.2001, lk 1.

(4) EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

(5) ELT L 342, 18.11.2004, lk 1.

(6) ELT L 342, 18.11.2004, lk 8.

(7) ELT L 17, 21.1.2006, lk 1.

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1292/2007, 30. oktoober 2007, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane sellise impordi osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 288, 6.11.2007, lk 1).

(9) Nõukogu määrus (EÜ) nr 367/2006, 27. veebruar 2006, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 18 alusel lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 68, 8.3.2006, lk 15).

(10) ELT L 6, 10.1.2009, lk 1.

(11) ELT L 2, 6.1.2010, lk 5.

15.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 242/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 807/2010,

14. september 2010,

millega kehtestatakse Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte g ja h koosmõjus sama määruse artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Liikmesriikidelt saadud informatsiooni alusel komisjoni poolt koostatud sekkumisvarudest pärit toodete aastajaotusplaani koostamise kord ja eeskiri peaksid olema lihtsad, samuti tuleks kohandada ajakava, võttes arvesse saajate suhtes kehtivaid jaotusnõudeid ja riikliku sekkumisvaru finantsjuhtimise vajadust.

(3)

Et tagada aktsioonist osavõtvates liikmesriikides määruse ühtne kohaldamine, on asjakohane täpsustada mõistete „abisaaja” või „lõplik saaja” kasutamine. Et kergendada juhtimist ja aastaplaani täitmise kontrolli, on ette nähtud, et pädevate riigiasutuste määratud heategevusorganisatsioone loetakse lõplikeks saajateks juhul, kui need tagavad teataval kujul toiduainete tõhusa jaotamise kohalikul tasandil, kus elavad enim puudustkannatavad isikud.

(4)

Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele tarnitavate põllumajandustoodete ja toiduainete hulgas on tavaliselt töödeldud või pakendatud tooteid, mis on pärit Euroopa Liidu sekkumisladudest kõrvaldatud toodete hulgast. Taotletud eesmärgi võib saavutada ka Euroopa Liidu turul kaubeldavate toodetega samasse tooteliiki kuuluvaid põllumajandustooteid ja toiduaineid tarnides. Sel juhul tasutakse tarnimise eest sekkumisladudest kõrvaldatud toodete üleandmisega.

(5)

Lahendamaks olukordi, kus teatavad põhisaadused aastaplaani vastuvõtmise või rakendamise ajal sekkumisvarudes ajutiselt puuduvad, sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 27, et asjaomaseid tooteid võib varuda Euroopa Liidu turult, kuid üksnes tingimustel, mis ei ole vastuolus sekkumisvarudest tarnimise põhimõtetega. Tuleks kehtestada sellise varumise eeskirjad.

(6)

Selleks et järgida põhimõtet, mille kohaselt eelistatakse toodete varumisel Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele tarnimiseks sekkumisvarusid, tuleks plaani vastuvõtmise ajal tagada olemasolevate riiklike sekkumisvarude optimaalne jagamine kavas osalevate liikmesriikide vahel ning kooskõlastada Euroopa Liidu mõnes liikmesriigis nõutava toote puudumisest tingitud Euroopa Liidu sisesed ümberpaigutamistoimingud. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 27 kohaldamisel tuleks samuti kehtestada koguse alammäär, millest väiksemate koguste puhul ei tohiks majanduslikel põhjustel Euroopa Liidu sisest ümberpaigutamist kohaldada.

(7)

Kava kaalutletud haldamise tagamiseks ja Euroopa Liidu aastaplaani rakendamise korraldamiseks on plaani vastuvõtmisel vaja esiteks määrata kindlaks tooted, mille ajutine puudumine õigustab sama toote või samasse kategooriasse kuuluva toote varumist turult, ja teiseks kehtestada liikmesriikidele sel eesmärgil võimaldatav rahaeraldis. Eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks tuleks raha eraldamisel võtta arvesse liikmesriikide esitatud taotlusi aastaplaani osas, sekkumisvarudes puuduvate toodete koguseid ja eelmistel eelarveaastatel tehtud eraldisi ning nende kasutamise tõhusust.

(8)	Sekkumisvarude kasutamise eelistamiseks tuleks sätestada, et sekkumisvarudest võetavate toodete tarned tuleb eraldada enne, kui alustatakse sama kategooria toodete varumist Euroopa Liidu turult.

(9)	Eri tarneviiside kasutamiseks tuleb luua parimad tingimused ning täpsustada, et kõikidele Euroopa Liidu ettevõtetele võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb avaldada pakkumismenetluse teadaanded.

(10)	Tuleks selgesõnaliselt sätestada, et need pakkumismenetluse teadaanded peavad sisaldama kõiki vajalikke tingimusi varude tarnimise kohta, ning ette näha varude eest makstavate summade kohandamine sätestatud nõuetele vastavuse alusel.

(11)

Iga-aastase kava raames sekkumisvarudest kõrvaldatud tooteid võib tarnida töötlemata või töödelduna toiduainete tootmiseks või kõrvaldada Euroopa Liidu turult varutud toiduainete või nende tootmise eest maksmisena. Viimase tarneliigi puhul tuleb täpsustada sekkumisvarudes saadaval olevad tooted, mida on võimalik kõrvaldada teravilja-, riisi- ja piimatoodete tootmise eest maksmisena.

(12)	Heategevusorganisatsioonide taotlustele vastamiseks ja tarnitavate toiduainete valiku laiendamiseks tuleks täpsustada, et sekkumisvarudest pärit tooteid võib lisada teistele toodetele toiduainete valmistamisel.

(13)

Heategevusorganisatsioonide tarvis tuleb toodete transpordikulude ja vajaduse korral ka halduskulude eest tasumise tingimused määrata kindlaks olemasolevate võimaluste piires. Samuti tuleks sätestada sekkumisladudest kõrvaldatud toodete väärtuse kirjendamine Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) aruannetes, nii nagu ka eeskirjad, mida tuleb järgida sekkumisvarude ühest liikmesriigist teise ümberladustamisel.

(14)	Veokulud tuleb hüvitada nõuetekohaselt põhjendatud tegelike kulude alusel, mis on kindlaks tehtud pakkumismenetluse raames. Täpsustada tuleks siiski, et heategevusorganisatsiooni hoidlate ja lõpliku jaotuskoha vahelise veo kulud hüvitatakse tõendavate dokumentide alusel.

(15)	Olemasolevate vahendite parema kasutamise tagamiseks tuleks määrata kindlaks, et toodete veoga seotud kulutuste eest ei tohi mingil juhul tasuda toodetega.

(16)	Aastaplaani täitmise raames on asjakohane täpsustada kõige sobivamad kontrollitüübid, eelkõige pädevate asutuste poolt läbiviidavate kontrollide määr. Plaanitäitmise aastaaruanne peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad hinnata kontrollide tulemusi ja tegevusplaani täideviimist.

(17)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid, kes soovivad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 27 sätestatud meetmeid kohaldada Euroopa Liidus enim puudustkannatavate isikute huvides, informeerivad sellest komisjoni igal aastal hiljemalt 1. veebruariks enne käesoleva määruse artiklis 2 osutatud aastaplaani rakendamisperioodi.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 31. maiks järgmised andmed:

a)	iga tootetüübi kogused (tonnides), mida nende territooriumil asjaomasel aastal on plaani rakendamiseks vaja;

b)	saajatele toodete jaotamise vorm;

c)	saajate abikõlblikkuskriteeriumid;

d)	tasumäärad, mida võib saajate suhtes kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 27 lõike 1 teise lõigu punktile b.

3. Käesolevas määruses kasutatud mõiste „enim puudustkannatavate isikud” tähistab füüsilisi isikuid, üksikisikuid ja perekondi või nendest isikutest moodustunud gruppe, kelle sotsiaalne ja rahaline sõltuvusolukord vastab pädevate ametiasutuste poolt vastu võetud sätete põhjal kindlaks määratud või tuvastatud abikõlblikkuskriteeriumidele või heategevusorganisatsioonide vastavatele kriteeriumidele, mida pädevad ametiasutused heaks kiidavad.

Artikkel 2

1. Komisjon võtab enne iga aasta 1. oktoobrit vastu enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete tarnimise aastaplaani (edaspidi nimetatud „plaan”), mis jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel. Komisjon võtab liikmesriikide vahel vahendite jagamisel arvesse enim puudustkannatavate isikute arvu kõige täpsemaid hinnanguid asjaomastes liikmesriikides. Eelkõige artiklis 11 sätestatud aruannete põhjal võtab komisjon arvesse ka seda, kuidas eelmistel eelarveaastatel on ümberpaigutamistoiminguid läbi viidud ja vahendeid kasutatud.

2. Komisjon konsulteerib enne plaani koostamist suuremate organisatsioonidega, kes on kursis Euroopa Liidus enim puudustkannatavate inimeste probleemidega.

3. Kõnealuses plaanis määratakse eelkõige kindlaks:

iga liikmesriigi kohta, kus meedet kohaldatakse:

i)	plaani omapoolse osa läbiviimiseks saadaolevate rahaliste vahendite ülemmäär;

ii)	makse- või sekkumisasutuste (edaspidi „sekkumisasutus”) valduses olevatest varudest võetavate tooteliikide kogused;

iii)

Euroopa Liidu turult toote ostmiseks antav toetus iga toote kohta, kui asjaomane toode puudub plaani vastuvõtmise ajal ajutiselt sekkumisasutuste varudes.

See toetus määratakse kindlaks iga toote kohta, võttes arvesse esiteks liikmesriigi poolt vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitatud teatises märgitud kogust, teiseks sekkumisvarudes puuduvaid koguseid ja kolmandaks eelmiste eelarveaastate jooksul taotletud ja eraldatud tootekoguseid ning nende tegelikku kasutust.

See toetus väljendatakse eurodes, kasutades sekkumisvarudes puuduvate toodete jaoks vastavalt artikli 5 lõikele 1 kindlaksmääratud arvestuslikku väärtust;

iv)

vajaduse korral toetus selleks, et osta Euroopa Liidu turult ühte või mitut toodet, mis ei ole kättesaadavad liikmesriigis, kus neid vaja on, juhul kui kõnealuses liikmesriigis plaani läbiviimiseks vajalik Euroopa Liidu sisene ümberpaigutamine hõlmaks iga puuduva toote puhul kuni 60 tonni suurust kogust.

See toetus väljendatakse eurodes, kasutades vastavalt artikli 5 lõikele 1 asjaomaste toodete jaoks kindlaksmääratud arvestuslikku väärtust;

b)	assigneeringud, mis on vajalikud sekkumisasutuse valduses olevate toodete Euroopa Liidu sisese ümberpaigutamise kulude katmiseks muus liikmesriigis, kui see, kus toodet vaja on.

4. Komisjon avaldab kõnealuse plaani võimalikult kiiresti.

Artikkel 3

1. Plaanitäitmise periood kestab 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 31. detsembrini.

2. Toodete sekkumisvarudest väljavõtmine kestab 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 31. augustini korrapäraselt ja vastavalt plaani täitmise vajadustele.

70 % artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktis ii viidatud kogusest tuleb laost välja võtta enne plaani täitmise aasta 1. juulit. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski kuni 500 tonni suuruste eraldiste puhul. Kõik kogused, mida ei ole plaani täitmise aasta 30. septembriks sekkumisvarudest välja võetud, ei kuulu enam sellele liikmesriigile, kellele need loovutati vastava plaani alusel.

Või ja rasvavaba piimapulbri puhul tuleb 70 % toodetest sekkumisvarudest välja võtta enne plaani täitmise aasta 1. veebruari. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski kuni 500 tonni suuruste eraldiste puhul.

Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud tähtaegade ületamise korral ei kanna sekkumistoodete ladustamise kulusid enam Euroopa Liit. Seda sätet ei kohaldata toodete puhul, mida ei võetud sekkumisvarudest ära enne plaani rakendusaasta 30. septembrit.

Väljavõtmisele kuuluvad tooted tuleb sekkumisvarudest välja võtta 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil edukas pakkuja, kellele tarne anti, lepingule alla kirjutas, või ületoomiste korral 60 päeva jooksul alates tarnijast liikmesriigi pädeva asutuse teavitamisest.

3. Toodete puhul, mis tuleb varuda turult artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktide iii ja iv alusel, peavad maksed ettevõtjal tarnida tulevate toodete eest lõppema enne plaani rakendusaasta 1. septembrit.

4. Plaani täitmise perioodil teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata võimalikest muutustest, mis võivad tekkida plaani täitmises nende territooriumil nende käsutusse antud piiratud rahaliste vahenditega. See teadaanne peab sisaldama kogu vajalikku teavet. Kui põhjendatud muudatused puudutavad 5 % või rohkemat neist kogustest või väärtusest, mis on toote kohta esitatud Euroopa Liidu plaanis, vaadatakse plaan uuesti läbi.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamatult võimalikust kulutuste vähenemisest plaani täitmisel. Komisjon võib vabasid vahendeid eraldada teistele liikmesriikidele vastavalt nende taotlustele ja lähtudes nende käsutusse antud toodete efektiivsest kasutamisest ning eelnevate majandusaastate jooksul tehtud eraldistest.

Artikkel 4

1. Plaani rakendamine hõlmab:

a)	sekkumisvarudest kõrvaldatud toodete tarnimist;

b)	Euroopa Liidu turult artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti iii ja iv kohaldamisel varutud toodete tarnimist;

c)	töödeldud põllumajandustoodete või toiduainete tarnimist, mis on olemas või mida võib saada turult, tasudes nende eest sekkumisvarudest pärit sama liiki toodetega.

2. Lõike 1 punktis b osutatud turult varutud tooted peavad kuuluma samasse tooterühma kui sekkumisvarudes ajutiselt puuduv toode.

Kui sekkumisvarudes puudub riis, võib komisjon siiski lubada võtta sekkumisvarudest teravilja, et tasuda turult varutud riisi ja riisitoodete tarnimise eest.

Ka siis, kui sekkumisvarudes puudub teravili, võib komisjon lubada võtta sekkumisvarudest riisi, et tasuda turult varutud teravilja ja teraviljatoodete tarnimise eest.

Konkreetset toodet võib turult varuda üksnes juhul, kui on eraldatud kõik artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamise eesmärgil sekkumisvarudest tarnimiseks kõrvaldatavad samasse rühma kuuluva toote kogused, sealhulgas artikli 8 kohaldamisel ümberpaigutatavad kogused. Pädev riigiasutus teatab komisjonile toodete turult varumise alustamisest.

3. Kui tarnimine hõlmab sekkumisvarudest kõrvaldatud tooteid, kuulutab pädev riigiasutus kõige soodsamate tarnetingimuste kindlakstegemiseks välja pakkumismenetluse või korraldab selle väljakuulutamise. Pakkumismenetluse teadaandes määratakse täpselt kindlaks tarnitava toote laad ja omadused. Tarnitav toode on kas toode, mis on sekkumisvarudest kõrvaldatud töötlemata kujul või pärast pakendamist ja/või töötlemist, või toode, mis on varutud turult sekkumisvarudest kõrvaldamise teel, makstes tarnimise eest.

Pakkumismenetlus hõlmab:

a)	sekkumisvarudest pärit toodete töötlemis- ja/või pakendamiskulusid või

b)	töödeldud või vajaduse korral pakendatud põllumajandustoodete või toiduainete koguseid, mille eest tasutakse selliste sekkumisvarudest pärit toodetega, millest ülalnimetatud tooteid võib saada, või

c)	töödeldud põllumajandustoodete või toiduainete koguseid, mis on olemas või mida võib saada turult, tasudes nende eest sekkumisvarudest pärit toodetega; nende toiduainete koostises peab olema aine, mis kuulub samasse tooteliiki kui tasumiseks tarnitav sekkumistoode.

Teise lõigu punktis c osutatud juhul, kui tarne käsitleb teravilja või teraviljatooteid, täpsustatakse pakkumismenetluse teadaandes, milline sekkumisasutuse valduses olev teravili kõrvaldatakse. Kui tarne käsitleb piimatooteid, täpsustatakse pakkumismenetluse teadaandes, kas sekkumisasutuse varudest tuleb kõrvaldada või või piimapulber, sõltuvalt sellest, mis varud sekkumisasutuse valduses on.

Teise lõigu punktis c käsitletud juhul ning kui tarnimisega hõlmatakse ülevõetud sekkumisvarude vahetuseks riisi või riisitooteid, täpsustatakse pakkumiskutses, et kõrvaldatav toode on pärit sekkumisasutuse valduses olevast teraviljast. Kui tarnimisega hõlmatakse ülevõetud riisi sekkumisvarude vahetuseks teravilja või teraviljatooteid, täpsustatakse pakkumiskutses, et kõrvaldatav toode on pärit sekkumisasutuse valduses olevast riisist.

Kui tarnimine hõlmab toote töötlemist ja/või pakendamist, osutatakse pakkumismenetluse teadaandes eduka pakkuja kohustusele esitada sekkumisasutusele vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (4) III jaotisele tagatis summas, mis on võrdne toote ülevõtmiseks määratud päeval kohaldatava sekkumishinnaga, millele on liidetud 10 % kõnealusest hinnast. Kõnealuse määruse V jaotise kohaldamisel on esmanõudeks toote tarnimine ettenähtud sihtkohta. Kui tarne toimub pärast käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 täpsustatud rakendusperioodi lõppu, on kinnipeetav tagatis 15 % tagatisega hõlmatud summast. Lisaks peetakse tagatise allesjäänud summast kinni 2 % iga viivitatud päeva eest. Käesolevat lõiku ei kohaldata juhul, kui sekkumisvarudest kõrvaldatud toode tehakse tarnijale kättesaadavaks kui tasu sooritatud tarne eest.

4. Kui tarnimine hõlmab Euroopa Liidu turult varutavaid põllumajandussaadusi ja -tooteid või toitu, kuulutab pädev riigiasutus kõige soodsamate tarnetingimuste kindlakstegemiseks välja pakkumismenetluse. Pakkumismenetluse teadaandes määratakse täpselt kindlaks varutava toote või toidu laad ja omadused, pakendi ja märgistamise üksikasjad ning muud tarnimisega seotud kohustused. Tarneleping sõlmitakse pakkujaga, kes valitakse välja tingimusel, et ta esitab tagatise, mis vastab 110 % tema pakkumise summast ja mis on koostatud sekkumisasutuse nimel, vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotisele.

Pakkumismenetlus hõlmab kõiki tarnekulusid ja selle eesmärgiks on saada pakkumisi, mis vastavalt olukorrale hõlmavad:

a)	pakkumismenetluse teadaandes kindlaksmääratud summa eest turult varutava põllumajandussaaduse või toiduaine maksimumkogust või

b)	pakkumismenetluse teadaandes kindlaksmääratud koguse turult varumiseks vajalikku summat.

5. Tooted, mis on pärit sekkumisvarudest või varutud turult artikli 2 lõike 3 punkti a alapuktide iii ja iv või käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punki c alusel, võidakse kaasata või lisada teistesse turult varutud toodetesse, et valmistada toiduaineid, mis tuleb tarnida plaani rakendamiseks.

6. Veokulud määratakse kindlaks pakkumismenetluse teadaandes.

Liikmesriigid võivad täpsustada, et tarne peab hõlmama ka toodete vedu heategevusorganisatsiooni hoidlatesse. Sellisel juhul on pakkumismenetluse teadaandes vedu käsitlev erisäte ja vedu moodustab esitatud pakkumises eraldi kirje.

Vedu käsitlevates pakkumistes märgitakse rahaline väärtus.

Veokulusid ei või mingil juhul tasuda toodetes.

7. Pakkumismenetlusega tagatakse võrdsed võimalused kõikidele Euroopa Liidu ettevõtjatele. Selleks avaldatakse pakkumismenetluse teadaanded ametlikes haldusväljaannetes ning tehakse need huvitatud ettevõtjate taotluse korral kättesaadavaks täielikul kujul.

8. Pakkumismenetluse teadaanded peavad sisaldama vajalikke tingimusi tarnimise, eelkõige toodete kvaliteedi, pakkimise ja märgistamise kohta. Pakkumismenetluse teadaanded peavad sisaldama ka tingimust selle kohta, et kui märgitud toodete kvaliteet, pakend või märgistus ei vasta tarnimiseks määratud ajal täpselt nõuetele, kuid see ei välista kauba vastuvõtmist ettenähtud kasutuseks, võib pädev asutus vähendada makstavat summat.

Artikkel 5

1. Olenemata komisjoni määruse (EÜ) nr 884/2006 (5) VIII lisast on käesoleva määruse alusel sekkumisvarudest saadud toodete arvestuslikuks väärtuseks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raamatupidamises iga majandusaasta 1. oktoobril kehtiv sekkumishind.

Liikmesriikides, kus eurot ei ole kasutusele võetud, arvestatakse sekkumishinna arvestuslik väärtus ümber riigi vääringusse, kasutades 1. oktoobril kohaldatavat vahetuskurssi.

2. Sekkumistoodete ühest liikmesriigist teise üleviimisel kirjendab tarnija liikmesriik tarnitud toote arvestusülekande väärtuseks nulli ja sihtliikmesriik kirjendab need tarnekuu sissetulekuna, võttes aluseks lõike 1 kohased hinnad.

Artikkel 6

Enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete jagamise ja kontrollide teostamise puhul loetakse abisaajate eest hoolitsevaid ja nendega otseühenduses olevaid heategevusorganisatsioone lõplikeks saajateks, kui nad on tegelikud toiduainete jaotajad. Jaotatuks loetakse toiduained, mis on kohalikul tasandil ja muude vahendajateta toimetatud vastavalt vajadusele kas iga päev või kord nädalas otse abisaaja kätte.

Artikkel 7

1. Igas liikmesriigis pädevale asutusele esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral hüvitatakse toodete jaotamiseks määratud heategevusorganisatsioonile liikmesriigi territooriumil heategevusorganisatsiooni hoidlatest jaotuskohta vedamise kulud.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud taotluse esitamisel vastava liikmesriigi pädevale asutusele hüvitatakse heategevusorganisatsioonile käesoleva määrusega sätestatud tarnete halduskulud kuni 1 % ulatuses neile antud toodete väärtusest, mis on arvutatud artikli 5 lõike 1 alusel.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutused makstakse liikmesriikidele tagasi igas liikmesriigis plaani rakendamiseks saadaolevate rahaliste vahendite piires.

Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutuste eest ei tohi tasuda toodetega.

Artikkel 8

1. Kui kavaga hõlmatud tooted ei ole sekkumise raames kättesaadavad liikmesriigis, kus selliseid tooteid vajatakse, lubab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 viidatud korras tarnida kõnealuse toote kava rakendamiseks sellesse liikmesriiki liikmesriigist, kus see toode on sekkumisvarudes.

Toote saaja liikmesriik kuulutab välja või laseb välja kuulutada pakkumismenetluse kõige soodsamate tarnimistingimuste kindlakstegemiseks. Euroopa Liidu sisese veo kulude kohta esitatakse rahalises väärtuses pakkumine ja neid kulusid ei tohi tasuda toodetes. Kõnealuses pakkumismenetluses kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 7.

2. Euroopa Liidu sisese veo kulud kannab Euroopa Liit ja need makstakse liikmesriigile tagasi. Selleks on tasaarvestustaotlusele lisatud kõik vajalikud tõendavad dokumendid, eriti teostatud veo kohta. Väljaminekud tasaarvestatakse artikli 2 lõike 3 punktis b nimetatud eelarveassigneeringutega. Kui kõik assigneeringud on ammendatud, rahastab Euroopa Liit kõik Euroopa Liidu sisese veo lisakulud vastavalt artikli 7 lõikele 3.

3. Pakkumismenetluse teadaandes märgitakse ära ettevõtja võimalus teha pakkumine, mis käsitleb tarnitavate põllumajandussaaduste ja -toodete ning toiduainete turustamist Euroopa Liidus ning tarnivalt sekkumisasutuselt toodete ülevõtmist ilma nende viimist taotluse esitanud liikmesriiki. Sel juhul ei maksta tarnelepingu sõlmijale mingeid Euroopa Liidu sisese veoga seotud kulusid.

Taotluse esitanud liikmesriik teatab tarnivale liikmesriigile toodete lepingujärgse tarnija nime.

4. Enne kauba äraviimist esitab tarnet sooritav lepingupool tagatise, mis võrdub toodete ülevõtmiskuupäevaks kinnitatud päeval kehtiva sekkumishinnaga, millele lisandub 10 %.

Tagatis esitatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotisele.

Kõnealuse määruse V jaotise kohaldamisel on esmanõudeks tarne lõpetamine sihtliikmesriigis.

Sihtkoha sekkumisasutuse poolt väljastatud toodete vastuvõtudokument kehtib tõendina toodete tarnimise kohta.

5. Kauba üleandmise korral teatab sihtliikmesriik tarnivale liikmesriigile toodete lepingujärgse tarnija nime.

Tooteid tarniva liikmesriigi sekkumisasutus annab need sihtliikmesriigi sekkumisasutuse koostatud väljaviimisekorralduse esitamise korral tarnija või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja käsutusse.

Pädev asutus tagab, et kaup on nõuetekohaselt kindlustatud.

Tarnijast liikmesriigi sekkumisasutuse väljastatud lähetusteatisel peab olema üks I lisas esitatud kannetest.

Tarniva liikmesriigi sekkumisasutus teatab sihtliikmesriigi pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik väljavõtmistoimingu tähtpäeva.

Euroopa Liidu sisesed transpordikulud kannab tegelikult kõrvaldatud koguste puhul asjaomaste toodete sihtliikmesriik.

6. Võimalikud kahjud kajastatakse raamatupidamisarvestuses vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 X lisa punktile c.

Artikkel 9

Maksetaotlused esitatakse iga liikmesriigi pädevale asutusele nelja kuu jooksul pärast kõnealuse toimingu sooritamist. Ettenähtud tähtajast hiljem esitatud taotlusi vähendatakse 20 %, välja arvatud vääramatu jõu korral. Taotlusi, mis esitatakse rohkem kui kümme kuud pärast toimingu sooritamist, ei võeta vastu.

Pädevad asutused teevad makse kahe kuu jooksul pärast maksetaotluse saamist.

Teises lõigus ette nähtud tähtaeg võidakse siiski peatada kirjaliku teatega ettevõtjale või toodete jaotamiseks määratud organisatsioonile tõendavates dokumentides esinevate oluliste puuduste korral. Tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil saadi kätte taotletud dokumendid, mis tuleb edastada 30 kalendripäeva jooksul. Kui dokumente ei edastata selle tähtaja jooksul, kohaldatakse esimeses lõigus täpsustatud vähendamist.

Välja arvatud vääramatu jõu juhtumi korral ja võttes arvesse kolmandas lõigus ette nähtud peatamise võimalust, annab teises lõigus ette nähtud kahekuulise tähtaja mittejärgimine alust liikmesriigile mõeldud hüvitise vähendamiseks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklile 9 (6).

Artikkel 10

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et:

a)	toiduaineteturu varustamiseks mõeldud sekkumistooteid või toetusi kasutatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 27 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud viisil ja eesmärgil;

b)	toodetel, mida ei tarnita saajatele pakkimata kujul, on pakendil selgelt nähtav märge „EL abi”, millele on lisatud Euroopa Liidu lipp vastavalt II lisas toodud juhistele;

c)	meetmete rakendamiseks määratud heategevusorganisatsioonid säilitavad kõik raamatupidamisandmed ja asjakohased tõendid ning võimaldavad pädevatele ametiasutustele andmetele ligipääsu vajalike kontrollide teostamiseks;

d)	pakkumiskutsed vastavad artiklite 3 ja 4 sätetele ning tarnimine teostatakse käesoleva määruse kohaselt; kui tooted ei ole artikli 3 lõikes 2 sätestatud perioodil välja võetud, rakendavad liikmesriigid kohaldatavaid karistusi.

2. Pädevate asutuste kontrolle viiakse läbi toodete kõrvaldamise põhjal sekkumisvarude väljapääsu juures või vajaduse korral kohe toodete artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktide iii ja iv või artikli 4 lõike 1 punkti c alusel turult varumise korral igas plaani rakendamise etapis ja igal jaotusahela tasandil. Kontrolle teostatakse kogu plaani rakendusperioodi jooksul igas etapis, kaasa arvatud kohalik tasand.

Kontrollitakse vähemalt 5 % iga artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktis ii viidatud tootetüübi kogusest. Seda kontrollimäära kohaldatakse kõigis plaanitäitmise staadiumides, välja arvatud enim puudustkannatavatele toodete tegeliku jagamise staadiumis, võttes arvesse riskikriteeriume.

Eesmärk on kontrollida nii toodete saabumist ja väljumist kui ka toodete üleandmist vahendajate vahel. Kontrollimisel võrreldakse ka kontrollimiseks valitud toote raamatupidamises arvel olevat kogust tegelike varudega.

3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed plaani korrapäraseks täitmiseks, eeskirjade rikkumise vältimiseks ja rikkumise eest karistamiseks. Selleks võivad nad eelkõige peatada ettevõtjate osalemise pakkumiskutsete menetlustes või jaotamiseks määratud organisatsioonide osalemise plaanides sõltuvalt kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise laadist ja tõsidusest.

Artikkel 11

Liikmesriigid saadavad igal aastal hiljemalt 30. juuniks komisjonile aruande eelmisel aastal nende territooriumil rakendatud plaani kohta. Kõnealune arenguaruanne sisaldab järgmist:

a)	sekkumisvarudest kõrvaldatud toodete kogused;

b)	saajatele jaotatud toodete laad, kogus ja väärtus töötlemata toodete, töödeldud toodete ja asendamise teel saadud toodete kaupa ning töötluskoefitsiendid;

c)	veo- ja üleandmiskulud;

d)	halduskulud;

e)	saajate arv vastaval majandusaastal.

Aruandes nimetatakse kauba kasutusotstarbe järgimise ja lõplike abisaajateni jõudmise tagamiseks kohaldatud kontrollimeetmed. Aruandes nimetatakse teostatud kontrollide tüüp ja arv, saadud tulemused ning artikli 10 lõikes 3 ettenähtud sanktsioonide kohaldamise juhud. Aruanne on edasiste plaanide koostamisel määravaks lähtepunktiks.

Artikkel 12

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 1130/2009 (7) sätete kohaldamist.

Artikkel 13

Määrus (EMÜ) nr 3149/92 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. september 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 313, 30.10.1992, lk 50.

(3) Vt lisa III.

(4) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(5) ELT L 171, 23.6.2006, lk 35.

(6) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(7) ELT L 310, 25.11.2009, lk 5.

I LISA

Artikli 8 lõike 5 neljandas lõigus osutatud kanded

Bulgaaria keeles	:	Прехвърляне на интервенционни продукти — прилагане на член 8, параграф 5 от Регламент (EC) № 807/2010.
Hispaania keeles	:	Transferencia de productos de intervención — aplicación del artículo 8, apartado 5, del Reglamento (UE) no 807/2010.
Tšehhi keeles	:	Přeprava intervenčních produktů – Použití čl. 8 odst. 5 nařízení (EU) č. 807/2010.
Taani keeles	:	Overførsel af interventionsprodukter — Anvendelse af artikel 8, stk. 5, i forordning (EU) nr. 807/2010.
Saksa keeles	:	Transfer von Interventionserzeugnissen — Anwendung von Artikel 8 Absatz 5 der Verordnung (EU) Nr. 807/2010.
Eesti keeles	:	Sekkumistoodete üleandmine – määruse (EL) nr 807/2010 artikli 8 lõike 5 rakendamine.
Kreeka keeles	:	Μεταφορά προϊόντων παρέμβασης — Εφαρμογή του άρθρου 8 παράγραφος 5 του κανονισμού (EE) αριθ. 807/2010.
Inglise keeles	:	Transfer of intervention products — Application of Article 8(5) of Regulation (EU) No 807/2010.
Prantsuse keeles	:	Transfert de produits d’intervention — Application de l’article 8, paragraphe 5, du règlement (UE) no 807/2010.
Itaalia keeles	:	Trasferimento di prodotti d’intervento — Applicazione dell’articolo 8, paragrafo 5, del regolamento (UE) n. 807/2010.
Läti keeles	:	Intervences produktu transportēšana – Piemērojot Regulas (ES) Nr. 807/2010 8. panta 5. punktu.
Leedu keeles	:	Intervencinių produktų vežimas – taikant Reglamento (ES) Nr. 807/2010 8 straipsnio 5 dalį.
Ungari keeles	:	Intervenciós termékek átszállítása – A 807/2010/EU rendelet 8. cikke (5) bekezdésének alkalmazása.
Malta keeles	:	Trasferiment ta’ prodotti ta’ l-intervent – Applikazzjoni ta’ l-Artikolu 8 (5) tar-Regolament (UE) Nru 807/2010.
Hollandi keeles	:	Overdracht van interventieproducten — Toepassing van artikel 8, lid 5, van Verordening (EU) nr. 807/2010.
Poola keeles	:	Przekazanie produktów objętych interwencją – stosuje się art. 8 ust. 5 rozporządzenia (UE) nr 807/2010.
Portugali keeles	:	Transferência de produtos de intervenção — aplicação do n.o 5 do artigo 8.o do Regulamento (UE) n.o 807/2010.
Rumeenia keeles	:	Transfer de produse de interventie — Aplicare a articolului 8 alineatul (5) din Regulamentul (UE) nr. 807/2010.
Slovaki keeles	:	Premiestnenie intervenčných výrobkov – uplatnenie článku 8 ods 5 nariadenia (EÚ) č.807/2010.
Sloveeni keeles	:	Prenos intervencijskih proizvodov – Uporaba člena 8(5) Uredbe (EU) št. 807/2010.
Soome keeles	:	Interventiotuotteiden siirtäminen – Asetuksen (EU) N:o 807/2010 8 artiklan 5 kohdan soveltaminen.
Rootsi keeles	:	Överföring av interventionsprodukter – Tillämpning av artikel 8.5 i förordning (EU) nr 807/2010.

II LISA

Embleemi tegemise juhised ja standardvärvide määratlus

1. Heraldiline kirjeldus

Taevasinisel taustal asuv ring 12 kuldsest tähest, mille tipud ei puutu kokku.

2. Geomeetriline kirjeldus

Embleem kujutab sinist ristkülikukujulist lippu, mille laius on 1,5 pikkust. Lipu keskel asub 12 võrdse vahega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone, mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu pikkusest. Igal tähel on viis tippu, mis asuvad mõttelise ringi piirjoonel; selle ringi raadius on 1/18 lipu pikkusest. Kõik tähed on püstised, st masti suhtes täisnurga alt mõõdetuna on üks tipp vertikaaljoonel ja kaks tippu horisontaaljoonel. Ring on moodustatud nii, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Tähtede arv on muutumatu.

3. Värvide kasutamine

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE ristküliku pinna jaoks; PANTONE YELLOW tähtede jaoks. PANTONE’i värvide rahvusvaheline tootevalik on laialdaselt saadaval ja kergesti kättesaadav ka mitteprofessionaalidele.

Neljavärvitrükk: Kui kasutatakse neljavärvitrükki, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seetõttu tuleb need valmistada neljavärviprotsessi nelja värviga. PANTONE YELLOW saadakse 100 % „Process Yellow” kasutamise teel. 100 % „Process Cyani” ja 80 % „Process Magenta” segamisel saab värvitooni, mis on väga sarnane PANTONE REFLEX BLUE’ga.

Mustvalge trükk: kui on võimalik kasutada ainult musta, tuleb valgele taustale teha mustaga ristküliku kontuur ja mustad tähed. Kui kasutada on ainult sinine värv (see peab olema kindlasti Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ja tähed valges negatiivis.

Trükkimine värvilisele taustale: embleem trükitakse eelistatavalt valgele taustale. Vältida tuleb mitmevärvilist tausta ja igal juhul sellist, mis ei sobi kokku sinisega. Kui ei saa värvilisest taustast loobuda, tuleb ristküliku ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

III LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3149/92	(EÜT L 313, 30.10.1992, lk 50).
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3550/92	(EÜT L 361, 10.12.1992, lk 19).
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2826/93	(EÜT L 258, 16.10.1993, lk 11).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 267/96	(EÜT L 36, 14.2.1996, lk 2).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2760/1999	(EÜT L 331, 23.12.1999, lk 55).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1098/2001	(EÜT L 150, 6.6.2001, lk 37).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1921/2002	(EÜT L 293, 29.10.2002, lk 9).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2339/2003	(ELT L 346, 31.12.2003, lk 29).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1903/2004	(ELT L 328, 30.10.2004, lk 77).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 537/2005	(ELT L 89, 8.4.2005, lk 3).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1608/2005	(ELT L 256, 1.10.2005, lk 13).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 133/2006	(ELT L 23, 27.1.2006, lk 11).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 208/2007	(ELT L 61, 28.2.2007, lk 19).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 209/2007	(ELT L 61, 28.2.2007, lk 21).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 724/2007	(ELT L 165, 27.6.2007, lk 2).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 725/2007	(ELT L 165, 27.6.2007, lk 4).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 758/2007	(ELT L 172, 30.6.2007, lk 47).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1127/2007	(ELT L 255, 29.9.2007, lk 18).

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 3149/92	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõike 3 sissejuhatavad sõnad	Artikli 2 lõike 3 sissejuhatavad sõnad
Artikli 2 lõike 3 punkti 1 sissejuhatav lause	Artikli 2 lõike 3 punkti a sissejuhatav lause
Artikli 2 lõike 3 punkti 1 alapunkt a	Artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkt i
Artikli 2 lõike 3 punkti 1 alapunkt b	Artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkt ii
Artikli 2 lõike 3 punkti 1 alapunkt c	Artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkt iii
Artikli 2 lõike 3 punkti 1 alapunkt d	Artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkt iv
Artikli 2 lõike 3 punkt 2	Artikli 2 lõike 3 punkt b
Artikli 2 lõige 4	Artikli 2 lõige 4
Artikli 3 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõige 2
Artikli 3 lõige 2a	Artikli 3 lõige 3
Artikli 3 lõige 3	Artikli 3 lõige 4
Artikli 3 lõige 4	Artikli 3 lõige 5
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõige 1a	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõike 2 punkti a esimene lõik	Artikli 4 lõike 3 esimene lõik
Artikli 4 lõike 2 punkti a teise lõigu sissejuhatavad sõnad	Artikli 4 lõike 3 teise lõigu sissejuhatavad sõnad
Artikli 4 lõike 2 punkti a teise lõigu esimene taane	Artikli 4 lõike 3 teise lõigu punkt a
Artikli 4 lõike 2 punkti a teise lõigu teine taane	Artikli 4 lõike 3 teise lõigu punkt b
Artikli 4 lõike 2 punkti a teise lõigu kolmas taane	Artikli 4 lõike 3 teise lõigu punkt c
Artikli 4 lõike 2 punkti a kolmas lõik	Artikli 4 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 4 lõike 2 punkti a neljas lõik	Artikli 4 lõike 3 neljas lõik
Artikli 4 lõike 2 punkti a viies lõik	Artikli 4 lõike 3 viies lõik
Artikli 4 lõike 2 punkti b esimene lõik	Artikli 4 lõike 4 esimene lõik
Artikli 4 lõike 2 punkti b teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 4 lõike 4 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 4 lõike 2 punkti b teise lõigu esimene taane	Artikli 4 lõike 4 teise lõigu punkt a
Artikli 4 lõike 2 punkti b teise lõigu teine taane	Artikli 4 lõike 4 teise lõigu punkt b
Artikli 4 lõige 2a	Artikli 4 lõige 5
Artikli 4 lõige 3	Artikli 4 lõige 6
Artikli 4 lõige 4	Artikli 4 lõige 7
Artikli 4 lõige 5	Artikli 4 lõige 8
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 5a	Artikkel 6
Artikli 6 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 6 lõige 3	Artikli 7 lõige 2
Artikli 6 lõige 4	Artikli 7 lõige 3
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8a	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikli 10 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 11 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 10 esimese lõigu esimene taane	Artikli 11 esimese lõigu punkt a
Artikli 10 esimese lõigu teine taane	Artikli 11 esimese lõigu punkt b
Artikli 10 esimese lõigu kolmas taane	Artikli 11 esimese lõigu punkt c
Artikli 10 esimese lõigu neljas taane	Artikli 11 esimese lõigu punkt d
Artikli 10 esimese lõigu viies taane	Artikli 11 esimese lõigu punkt e
Artikli 10 teine lõik	Artikli 11 teine lõik
Artikkel 10a	Artikkel 12
Artikkel 11	—
—	Artikkel 13
Artikli 12 esimene lõik	Artikkel 14
Artikli 12 teine lõik	—
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid

15.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 242/25

NÕUKOGU OTSUS,

9. oktoober 2009,

komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta termotuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute valdkonnas

(2010/487/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on vastavalt nõukogu 22. juuli 2008. aasta direktiividele pidanud läbirääkimisi Euroopa Aatomienergiaühenduse ja India Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimiseks termotuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute valdkonnas.

(2)	Lepingu sõlmimine komisjoni poolt tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise koostöölepingu sõlmimine komisjoni poolt termotuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute valdkonnas.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel, 9. oktoober 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

Å. TORSTENSSON

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahel termotuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute valdkonnas

KOOSTÖÖLEPING

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (Euratom)

INDIA VABARIIGI VALITSUS

(edaspidi koos „lepinguosalised”),

ARVESTADES, ET 20. detsembril 1993. aastal Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud lepingus partnerluse ja arengu kohta kohustuvad lepinguosalised edendama koostööd energia ja keskkonnakaitse valdkonnas,

SOOVIDES jätkata termotuumasünteesienergeetika arendamise soodustamist võimaliku keskkonnaohutu, majanduslikult konkurentsivõimelise ning praktiliselt ammendamatu energiaallikana,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I artikkel

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on vastastikuse kasu alusel tugevdada lepinguosaliste vahelist koostööd vastavates termotuumasünteesiprogrammide valdkondades, et arendada termotuumasünteesi energiasüsteemil põhinevat teaduslikku arusaamist ja tehnoloogilist suutlikkust.

II artikkel

Koostöövaldkonnad

Lepingu kohaselt on võimalikud koostöövaldkonnad:

a)	tokamakid, sealhulgas praeguse põlvkonna suurprojektid ja järgmise põlvkonna projektidega seonduvad tegevused;

b)	alternatiivid tokamakidele;

c)	magnettermotuumasünteesi tehnoloogia;

d)	plasmateooria ja rakenduslik plasmafüüsika;

e)	programmi strateegia ja kavad ning

f)	muud lepinguosaliste vahel kirjalikult kokkulepitud valdkonnad, kui lepinguosaliste vastavad programmid neid hõlmavad.

III artikkel

Koostöövormid

1. Käesoleva lepingu kohaselt on võimalikud (kuid mitte ainult) järgmised koostöövormid:

a)	teadus- ja tehnikaalase tegevuse, arendustegevuse, praktilise töö ja selle tulemustega, programmi strateegia ja kavadega seotud teabe vahetamine ja andmine, sh avalikustamisele mittekuuluva teabe vahetamine VI ja VII artiklis sätestatud tingimustel;

b)	teadlaste, inseneride ja muude spetsialistide vahetamine kokkulepitud ajavahemikeks katsetel, analüüsides, kavandamises ning muudes uuringutes ja arendustegevuses osalemiseks kooskõlas VIII artikliga;

c)	seminaride ja muude selliste kohtumiste korraldamine, mille läbiviimine oleks V artikli kohaselt kasulik, et arutada ja vahetada teavet II artiklis loetletud ja eelnevalt kokkulepitud valdkondi käsitletavate teemade kohta;

d)	proovide, materjalide, seadmete (instrumentide ja nende osade) vahetamine ja hankimine eksperimentide teostamiseks, katsetamiseks ja hinnangu andmiseks kooskõlas IX ja X artikliga;

e)	ühisuuringute, -projektide või -katsete läbiviimine, sealhulgas nende ühine kavandamine, ettevalmistamine ja teostamine;

f)	andmevahetuse korraldamine, sealhulgas (kuid mitte ainult) andmete kaugtöötluse vahendid, ning

g)	muude koostöö erivormide elluviimine, kui need on kooskõlas lepinguosaliste vahelise kirjaliku kokkuleppega.

2. Lepinguosalised kooskõlastavad vastavalt vajadusele lepingukohase tegevuse muude rahvusvaheliste termotuumasünteesi teadusuuringute ja arendustegevustega, et vähendada dubleerimist. Käesoleva lepingu tõlgendamine ei või piirata lepinguosaliste vahelise olemasoleva või edaspidise koostöökorra kohaldamist.

IV artikkel

Kooskõlastuskomitee ja täitevsekretärid

1. Lepinguosalised moodustavad kooskõlastuskomitee, et kooskõlastada ja juhtida käesoleva lepingu kohast tegevust. Kumbki lepinguosaline nimetab võrdse arvu kooskõlastuskomitee liikmeid ning nimetab ühe enda määratud liikmetest delegatsiooni juhiks. Kooskõlastuskomitee tuleb kokku kord aastas vaheldumisi India Vabariigis ja Euroopa Liidus või muul kokkulepitud ajal ja muus kokkulepitud kohas. Koosolekut juhatab vastuvõtva lepinguosalise delegatsiooni juht.

2. Kooskõlastuskomitee koostab tulevase koostöö kava ning kiidab heaks ja vaatab läbi käesoleva lepingu kohase praeguse koostöötegevuse. Kooskõlastuskomitee ühtlasi kooskõlastab, teeb ettepanekuid, ja kiidab heaks käesoleva lepingu raames tehtava tulevase koostöö seoses nende tehnilise väärtuse ja jõupingutustega, mis on vajalikud, et tagada lepingu raames vastastikune ja üldine kasu.

3. Kõik kooskõlastuskomitee otsused võetakse vastu ühehäälselt.

4. Kooskõlastuskomitee koosolekute vahelisteks ajavahemikeks nimetab kumbki lepinguosaline täitevsekretäri, kes tegutseb vastava osalise nimel kõikides käesoleva lepingu kohast koostööd käsitlevates küsimustes. Täitevsekretärid vastutavad kõnealuse koostöö igapäevase korraldamise eest.

V artikkel

Rakendamine

1. Kumbki lepinguosaline määrab tegevuse rakendamiseks käesoleva lepingu raames asjaomased asutused.

2. Kui kooskõlastuskomitee kiidab koostöö heaks, kiidab ta vajaduse korral vastavalt käesolevale lepingule ja selle tingimustele heaks projektikava.

3. Igas projektikavas loetletakse projektide rakendamiseks määratud asutused ja koostöö rakendamise üksikasjalikud sätted, sealhulgas (kuid mitte ainult) tehniline ulatus ja juhtimine, vastutus saastuse kõrvaldamise eest, avalikustamisele mittekuuluva teabe vahetamine, seadmete vahetamine, intellektuaalomandi haldus, kogukulud, kulude jagamine ja vajaduse korral nende graafik.

VI artikkel

Teabe kättesaadavus ja levitamine

1. Vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja käesoleva lepingu sätetele kohustub kumbki lepinguosaline ja kohustuvad tema määratud isikud võimaldama teisele lepinguosalisele ja tema määratud isikutele vaba juurdepääsu mis tahes tema käsutuses olevale teabele, mis on vajalik ühiste tegevuste elluviimiseks käesoleva lepingu raames.

2. Lepinguosalised toetavad võimalikult laiaulatusliku teabe levitamist, mida neil on õigus avaldada ning mis on kas ühiselt välja töötatud või mida on kavatsetud levitada või vahetada vastavalt käesolevale lepingule, kaitstes seejuures avaldamisele mittekuuluvat teavet ja intellektuaalomandit, mis on loodud või kättesaadavaks tehtud käesoleva lepingu raames.

3. Käesoleva lepingu kohaselt ühelt lepinguosaliselt teisele edastatav teave on edastava osalise arusaamist ja veendumust mööda võimalikult täpne, kuid edastav lepinguosaline ei taga edastatud teabe sobivust vastuvõtva lepinguosalise või kolmanda isiku poolt ükskõik missuguseks konkreetseks kasutamiseks või rakendamiseks. Lepinguosaliste ühiselt loodud teave on kummagi lepinguosalise arusaamise ja veendumuse kohaselt täpne. Kumbki lepinguosaline ei taga ühise teabe täpsust või selle sobivust kummagi lepinguosalise või kolmanda isiku jaoks mis tahes kasutamiseks või rakendamiseks.

VII artikkel

Intellektuaalomand

Käesoleva lepingu raames toimunud koostöö käigus loodud või hangitud intellektuaalomandi kaitsmisel või jaotamisel juhindutakse A lisas toodud sätetest, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ning mida kohaldatakse kõigi tegevuste suhtes, mida tehakse käesoleva lepingu alusel.

VIII artikkel

Personalivahetus

Kooskõlas käesoleva määrusega kohaldatakse lepinguosaliste ja nende määratud isikute vahelise personalivahetuse suhtes järgmisi sätteid:

kumbki lepinguosaline kindlustab kogenud ja oskusliku kvalifitseeritud personali valimise käesoleva lepingu kohaselt kavandatud tegevuse teostamiseks. Iga kõnealune personalivahetus lepitakse eelnevalt lepinguosaliste vahel kirjalikult kokku, osutades käesolevale lepingule, intellektuaalomandit käsitlevatele asjakohastele sätetele ja asjaomasele koostööle;

b)	kumbki lepinguosaline vastutab oma vahetuspersonali palga, kindlustuse ja lisatasude maksmise eest;

c)	lähetav lepinguosaline kannab sõidu- ja elamiskulud tema lähetatud vahetus- või ametisse määratud personali eest, kes peatub vastuvõtva osalise juures, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

d)	vastuvõttev lepinguosaline tagab teise lepinguosalise vahetuspersonali (ja nende perekondade) nõuetekohase majutamise lepinguosalistele sobival vastastikusel alusel;

e)	vastuvõttev lepinguosaline tagab asjakohaste õigusnormide raames vahetuspersonalile igakülgse abi seoses haldusnõuetega (näiteks viisade taotlemine);

f)	kumbki lepinguosaline tagab, et vahetuspersonal järgib vastuvõtvas asutuses kehtivaid töö- ja ohutuseeskirjade üldnõudeid, ja

g)	kumbki lepinguosaline võib omal kulul jälgida teise osalise tehtavaid erikatseid ja analüüse II artiklis määratletud koostöövaldkondades. Kõnealune jälgimine võib toimuda personali külastustena, eeldusel et igal üksikul juhul on vastuvõttev lepinguosaline andnud selleks nõusoleku.

IX artikkel

Seadmete, proovide jne vahetamine

Kui lepinguosalised või nende määratud isikud vahetavad omavahel, laenavad või tarnivad teisele osalisele seadmeid, mõõteriistu, proove, materjale või vajalikke varuosi (edaspidi „seadmed”), kohaldatakse saadetise ja seadmete kasutamise suhtes järgmisi sätteid:

a)	saadetist lähetav lepinguosaline esitab võimalikult kiiresti enda saadetavate seadmete jms üksikasjaliku loetelu koos asjakohaste täpsustustega ning nende seadmete tehniliste ja informatiivsete dokumentidega;

b)	lähetava lepinguosalise tarnitud seadmed jms jäävad lähetava lepinguosalise omandusse ja need tagastatakse lähetanud lepinguosalisele kooskõlastuskomitee määratud kuupäeval, kui V artiklis osutatud projektikavas ei ole kokku lepitud teisiti;

c)	seadmed jms rakendatakse tööle nende vastuvõtja juures ainult lepinguosaliste vahelise kokkuleppe kohaselt ja

d)	vastuvõttev lepinguosaline tagab seadmetele vajalikud ruumid ning elektri-, vee- ja gaasivarustuse lepinguosaliste vahelise kokkuleppe tehniliste tingimuste kohaselt, milles lepinguosalised on vastastikku kokku leppinud.

X artikkel

Üldsätted

1. Kumbki lepinguosaline teostab omapoolsed käesoleva lepinguga ettenähtud tegevused tema suhtes kehtivate õigusnormide kohaselt ning tagab asjaomaste rahaliste vahendite olemasolu.

2. Kui lepinguosalised ei ole kirjalikult eraldi kokku leppinud teisiti, siis kannab kõik käesoleva lepingu kohasest koostööst tulenevad kulud neid põhjustanud lepinguosaline.

3. Kõik lepingu kehtivuse ajal tekkivad lepingu tõlgendamise ja rakendamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste kokkuleppel.

4. EURATOMi puhul kohaldatakse käesolevat lepingut territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, ning nende riikide territooriumide suhtes, mis osalevad EURATOMi termotuumasünteesiprogrammis täiel määral osalevate kolmandate riikidena.

XI artikkel

Lepingu kestus, muutmine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused lõpule viinud, ning see kehtib viis (5) aastat. Kui üks lepinguosalistest ei teavita teist kirjalikult vähemalt kuus (6) kuud enne lepingu lõppemist oma kavatsusest leping lõpetada, pikendatakse käesolevat lepingut automaatselt järgmiseks viieks (5) aastaks.

2. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel.

3. Kõiki ühiseid jõupingutusi ja katseid, mida ei ole käesoleva lepingu lõpetamisel või lõppemisel lõpule viidud, võib lõpetamiseni jätkata vastavalt käesoleva lepingu tingimustele.

4. Käesolevat lepingut ja mis tahes sellekohast projektikava võib igal ajal kummagi lepinguosalise äranägemisel lõpetada, teatades sellest vähemalt kuus (6) kuud kirjalikult ette. See lõpetamine ei piira käesoleva lepingu või projektikava alusel omandatud kummagi lepinguosalise õigusi kuni lepingu lõpetamise kuupäevani.

5. Käesolev leping on sõlmitud kahes eksemplaris bulgaaria, tšehhi, taani, hollandi, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, itaalia, leedu, läti, malta, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, hispaania ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

New Delhi, novembrikuu kuuendal päeval kahe tuhande üheksandal aastal

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

BENITA FERRERO-WALDNER

India Vabariigi valitsuse nimel

ANIL KAKODKAR

A LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED

Käesoleva lepingu kohaselt loodud või hangitud intellektuaalomandi õigused jaotatakse järgmiselt:

I. Kohaldamine

Käesolevat lisa kohaldatakse kogu käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö suhtes, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

II. Õiguste omandiline kuuluvus ning nende omistamine ja teostamine

A. Käesolevas lepingus kasutatakse mõistet „intellektuaalomand” 14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähenduses.

B. Käesolevas lisas käsitletakse õiguste, osaluse ja autoritasude jaotamist lepinguosaliste vahel. Kumbki lepinguosaline tagab, et teine osaline võib omandada talle käesoleva lisa kohaselt antud intellektuaalomandi õigused. Käesolev lisa ei muuda ega piira muul viisil lepinguosaliste ja nende kodanike omavahelist õiguste, osaluse ja autoritasude jaotamist, mille määravad kindlaks kummagi lepinguosalise territooriumil kehtivad seadused ja tavad.

C. Käesoleva lepingu lõpetamine või lõppemine ei mõjuta käesolevast lisast tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Lepinguosaliste vahelise koostöö korral käsitletakse ühisest teadustööst, st mõlema lepinguosalise teadustöö tulemusena saadud intellektuaalomandit tehnoloogiahalduskava raames vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a)	lepinguosalised teatavad teineteisele mõistliku aja jooksul käesoleva lepingu või selle asjaomaste rakenduskokkulepete alusel tekkinud intellektuaalomandi õigustest;

b)	ühise teadustöö käigus tekkinud intellektuaalomandi õigusi ja soodustusi võivad ilma territoriaalsete piiranguteta kasutada mõlemad lepinguosalised, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

c)	kumbki lepinguosaline taotleb aegsasti kaitset intellektuaalomandile, millele tal on tehnoloogiahalduskava kohaselt õigus;

d)	kummalgi lepinguosalisel on tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents, mis lubab kogu käesolevast lepingust tulenevat intellektuaalomandit kasutada ainult teadus- ja uurimistöö otstarbel, ning

vastuvõtvate asutuste korra kohaselt saavad intellektuaalomandi loomisel osalenud külalisteadlased intellektuaalomandi õigused ja osa vastuvõtva asutuse poolt selliste intellektuaalomandi õiguste litsentsimisest teenitud kasutustasudest. Kumbki lepinguosaline tagab külalisteadlastele oma riigi kodanikega samaväärse kohtlemise seoses eespool osutatud intellektuaalomandi õiguse andmise ja kasutustasudega. Lisaks on igal külalisteadlasel, keda tunnustatakse leiutajana, õigus saada koheldud kui vastuvõtva lepinguosalise kodanik seoses auhindade, preemiate, soodustustega ning mis tahes muude auhindadega vastavalt vastuvõtva asutuse poliitikale ning lepinguosaliste kohaldatavatele asjaomastele õigusaktidele.

Muu koostöö kui ühise teadustegevuse puhul, mida tehakse II lõike D lõigu punkti 1 sätete kohaselt, nõuab kumbki lepinguosaline oma õigusnormide ulatuses, et kumbki lepinguosaline sõlmiks erilepingud ühise teadustöö elluviimise ning osalejate õiguste ja kohustuste kohta. Intellektuaalomandi puhul sätestatakse lepingus tavaliselt muu hulgas omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. Lepingus võib käsitleda ka ligipääsu eel- ja taustteabele, litsentsimist ja lõpptulemusi.

E. Säilitades käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades konkurentsitingimusi, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi rakendatakse nii, et soodustatakse eelkõige i) käesoleva lepingu kohaselt loodud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe kasutamist ja levitamist, kuivõrd see on kooskõlas nii käesoleva lepingu tingimustega, selle IV jao sätetega, kui ka mis tahes eeskirjadega, mis kehtivad lepinguosaliste tundlikku või konfidentsiaalset tuumaenergiaalast teavet kohaldavate õigusaktide põhjal, ning ii) rahvusvaheliste normide vastuvõtmist ja rakendamist.

III. Autoriõigusega kaitstud tööd

Käesoleva lepingu tingimuste kohaselt käsitletakse lepinguosalistele kuuluvat autoriõigust intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt, mida haldab Maailma Kaubandusorganisatsioon.

IV. Teaduskirjandus

Kooskõlas V jaos sätestatud avalikustamisele mittekuuluva teabe käsitlemisega kohaldatakse järgmist korda.

Kummalgi lepinguosalisel on õigus saada tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents, mille kohaselt võib kõikides riikides tõlkida, reprodutseerida ja avalikult levitada teavet, mida sisaldavad vahetult käesoleva lepingu kohasest ühisest teadustööst tulenevad teaduslikud ja tehnilised ajakirjad, artiklid, ettekanded, raamatud või muud andmekandjad.

Kõikidel autoriõigusega kaitstud tööde eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis koostatakse käesoleva sätte alusel, näidatakse töö autorite nimed, kui autor ei ole selgesõnaliselt keeldunud oma nime avaldamisest. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

V. Avalikustamisele mittekuuluv teave

A. Avalikustamisele mittekuuluv dokumenteeritud teave

Mõlemad lepinguosalised määravad võimalikult kiiresti kindlaks teabe, mille avalikustamist nad seoses käesoleva lepinguga ei soovi, lähtudes muu hulgas järgmistest kriteeriumidest:

a)	teave on salajane selles mõttes, et see ei ole tervikuna või oma teatavas koosseisus või koostisosade kogumina üldteada ega seaduslikul viisil hõlpsasti kättesaadav;

b)	salajasusest tulenevalt on teabel tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus ning

teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Kui ei ole ette nähtud teisiti, võivad lepinguosalised teatavatel juhtudel kokku leppida, et käesoleva lepingu kohase ühise teadustöö käigus esitatud, vahetatud või loodud teavet ei või osaliselt või täielikult avalikustada.

Kumbki lepinguosaline tagab, et teine lepinguosaline tunneb hõlpsasti ära käesoleva lepingu kohase avaldamata eelisõigusliku teabe ja saab aru selle salajasusest näiteks asjakohase märke või piirava seletuskirja järgi. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise reprodutseerimise puhul. Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamisele mittekuuluvat teavet saav lepinguosaline või asjaosaline arvestab selle salajasusega. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui sellise teabe omanik teabe piiranguteta avalikustab.

Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt talle teise osalise edastatud avalikustamisele mittekuuluvat teavet levitada oma töötajate, sealhulgas ka oma töövõtjate ning muude oma asjakohaste teenistuste seas, kellel on käimasoleva ühise teadustöö konkreetsete eesmärkidega seotud volitused, tingimusel et sellisel viisil levitatud avalikustamisele mittekuuluv teave on kaitstud kummagi lepinguosalise õigusnormidega sätestatud ulatuses ning see teave on eespool sätestatu kohaselt kergesti äratuntav.

B. Avalikustamisele mittekuuluv teave, mida ei ole dokumenteeritud

Lepinguosalised või nende määratud isikud käsitlevad käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või muudel nõupidamistel esitatud avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mida ei ole dokumenteeritud, või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või ühisprojektidest tulenevat teavet käesolevas lepingus dokumenteeritud teabe suhtes sätestatud põhimõtete kohaselt, tingimusel et sellise avalikustamisele mittekuuluva või muu salajase või piiratud levikuga teabe vastuvõtjale tehakse hiljemalt teabe edastamise ajal kirjalikult teatavaks, et edastatav teave on salajane.

C. Järelevalve

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et talle käesoleva lepingu kohaselt teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluva teabe suhtes kohaldatakse nimetatud lepingus sätestatud järelevalvet. Kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda täita punktide A ja B sätteid levitamisest hoidumise kohta või et see võib tõenäoliselt juhtuda, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

VI. Vaidluste lahendamine, intellektuaalomandi uued liigid ja ettenägematu intellektuaalomand

A. Lepinguosaliste vahelised intellektuaalomandit käsitlevad vaidlused lahendatakse vastavalt lepingu artikli X punktile 3. Lepinguosaliste vahelise kokkuleppe alusel võib vaidluse esitada siiski rahvusvahelisele vahekohtule, kes teeb siduva otsuse rahvusvahelise õiguse kohaldatavate sätete kohaselt. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vahekohtueeskirju.

B. Kui üks lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohase koostöö tulemusena võib tekkida tehnoloogiahalduskava või määratud asutuste vahelise lepinguga hõlmamata uut liiki intellektuaalomand, või kui tekivad muud ettenägematud raskused, alustavad lepinguosalised viivitamata arutelusid eesmärgiga tagada oma territooriumil kõnealuse intellektuaalomandi kaitse ning kasutamise ja levitamise piisav sätestatus.

15.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 242/33

NÕUKOGU OTSUS,

16. november 2009,

millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute valdkonda käsitleva koostöölepingu sõlmimine komisjoni poolt

(2010/488/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on vastavalt nõukogu 22. juuli 2008. aasta juhistele pidanud läbirääkimisi Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vahelise tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute valdkonda käsitleva koostöölepingu sõlmimiseks.

(2)	Lepingu sõlmimine komisjoni poolt tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vahelise tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute valdkonda käsitleva koostöölepingu sõlmimine komisjoni poolt.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel, 16. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vaheline tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute valdkonda käsitlev

KOOSTÖÖLEPING

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (Euratom)

BRASIILIA LIITVABARIIGI VALITSUS

(edaspidi „pooled”);

ARVESTADES, et 19. jaanuaril 2004 Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vahel sõlmitud teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepinguga kohustuvad pooled edendama koostööd teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas;

SOOVIDES jätkata tuumasünteesienergia arendamise soodustamist võimaliku keskkonnaohutu, majanduslikult konkurentsivõimelise ning praktiliselt ammendamatu energiaallikana,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on vastastikuse kasu alusel tugevdada pooltevahelist koostööd vastavate tuumasünteesi programmidega hõlmatud valdkondades, et arendada teaduslikku arusaamist tuumasünteesi energiasüsteemist ja tõsta sellega seotud tehnoloogilist suutlikkust.

Artikkel 2

Koostöövaldkonnad

Lepingu kohaselt on võimalikud koostöövaldkonnad:

a)	tokamakid, sealhulgas praeguse põlvkonna suurprojektid ja järgmise põlvkonna projektidega seotud tegevused;

b)	alternatiivid tokamakidele;

c)	magnetvangistusega termotuumasünteesi tehnoloogia;

d)	plasmateooria ja rakenduslik plasmafüüsika;

e)	programmistrateegia ja kavad, ning

f)	muud kirjalikult ühiselt kokkulepitud valdkonnad, juhul kui poolte vastavad programmid neid hõlmavad.

Artikkel 3

Koostöövormid

1. Käesoleva lepingu kohaselt on võimalikud (kuid mitte ainult) järgmised koostöövormid:

a)	teadus- ja tehnikaalase tegevuse, ürituste, praktilise töö ja selle tulemustega, programmistrateegia ja kavadega seotud teabe vahetamine ja andmine, sh avalikustamisele mittekuuluva teabe vahetamine vastavalt artiklite 6 ja 7 tingimustele;

b)	teadlaste, inseneride ja teiste spetsialistide vahetamine kokkulepitud ajaks, et osaleda katsetel, analüüside koostamisel, projekteerimisel ning muudes teadusuuringutes ja arendustegevuses vastavalt artiklile 8;

c)	seminaride ja muude kohtumiste korraldamine, et arutada artiklis II loetletud ja eelnevalt kokkulepitud valdkondi käsitletavaid teemasid ja vahetada teavet ning määratleda koostöö, mis oleks kasulik vastavalt artiklile 5;

d)	proovide, materjalide, seadmete (instrumentide ja nende osade) vahetamine ja hankimine eksperimentide läbiviimiseks, analüüsimiseks ja hinnangu andmiseks vastavalt artiklitele 9 ja 10;

e)	ühisuuringute, -projektide või -katsete läbiviimine, sealhulgas nende ühine kavandamine, ettevalmistamine ja teostamine;

f)	andmevahetuse korraldamine, sealhulgas andmete kaugtöötluse vahendid, ning

g)	muude koostöö erivormide elluviimine vastavalt poolte ühisele kirjalikule kokkuleppele.

2. Vastavalt vajadusele kooskõlastavad pooled lepingukohase tegevuse muude rahvusvaheliste tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute ja arendustegevusega, et vähendada dubleerimist. Käesoleva lepingu tõlgendamine ei piira pooltevahelist olemasolevat või edaspidist koostöökorda.

Artikkel 4

Kooskõlastuskomitee ja täitevsekretärid

1. Pooled moodustavad kooskõlastuskomitee, et kooskõlastada ja juhtida käesoleva lepingu kohast tegevust. Kumbki pool nimetab võrdse arvu kooskõlastuskomitee liikmeid ning nimetab ühe oma määratud liikmetest delegatsiooni juhiks. Kooskõlastuskomitee tuleb kokku kord aastas vaheldumisi Brasiilia Liitvabariigis ja Euroopa Liidus või muul kokkulepitud ajal ja muus kokkulepitud kohas. Koosolekut juhatab vastuvõtva poole delegatsiooni juht.

2. Kooskõlastuskomitee vaatab läbi käesoleva lepingu kohased tegevuskavad ja arengu ning kavandab, kooskõlastab ja kiidab heaks käesoleva lepingu raames tehtava tulevase koostöö, arvestades töö tehnilist väärtust ja taset, et tagada lepingu raames vastastikune ja üldine kasu.

3. Kõik kooskõlastuskomitee otsused tehakse ühehäälselt.

4. Kumbki pool nimetab korralduskomitee koosolekute vaheliseks ajaks täitevsekretäri, kes tegutseb vastava poole nimel kõikides käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates koostööd käsitlevates küsimustes. Täitevsekretärid vastutavad koostöö jooksva korraldamise eest.

Artikkel 5

Rakendamine

1. Kumbki pool määrab tegevuse rakendamiseks käesoleva lepingu raames asjaomased asutused.

2. Juhul kui kooskõlastuskomitee kiidab koostöö heaks, kiidab ta vajaduse korral vastavalt käesolevale lepingule heaks ka projektikava.

3. Igas projektikavas loetletakse projektide rakendamiseks määratud asutused ja koostöö rakendamise üksikasjalikud sätted, sealhulgas tehniline ulatus ja juhtimine, vastutus saastuse kõrvaldamise eest, avalikustamisele mittekuuluva teabe vahetamine, seadmete vahetamine, intellektuaalomandi haldus, kogukulud, kulude jagamine ja vajaduse korral nende graafik.

Artikkel 6

Teabe kättesaadavus ja levitamine

1. Vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja käesoleva lepingu sätetele kohustub kumbki pool ja tema määratud isikud võimaldama teisele poolele ja tema määratud isikutele vaba juurdepääsu mis tahes tema käsutuses olevale teabele, mis on vajalik ühiste tegevuste elluviimiseks käesoleva lepingu raames.

2. Pooled ja nende määratud isikud toetavad võimalikult laiaulatuslikku teabe levitamist, mida neil on õigus avaldada, olgu see ühiselt välja töötatud või levitatud või vahetatud vastavalt käesolevale lepingule, kaitstes seejuures avaldamisele mittekuuluvat teavet ja intellektuaalomandit, mis on loodud või kättesaadavaks tehtud käesoleva lepingu raames.

3. Käesoleva lepingu kohaselt ühelt poolelt teisele edastatud teave on edastava poole arusaamise ja veendumuse kohaselt täpne, kuid edastav pool ei taga, et edastatud teave on vastuvõtva poole või kolmanda osalise jaoks kasutamiseks või rakendamiseks sobiv. Poolte ühiselt loodud teave on kummagi poole arusaamise ja veendumuse kohaselt täpne. Kumbki pool ei taga, et see sobib kummagi poole või kolmanda osalise jaoks kasutamiseks või rakendamiseks.

Artikkel 7

Intellektuaalomand

Käesoleva lepingu raames toimunud koostöö käigus loodud või hangitud intellektuaalomandi kaitsmisel või jaotamisel juhindutakse lisas toodud sätetest, mis moodustavad lahutamatu osa käesolevast lepingust ning mida kohaldatakse kõigi tegevuste suhtes, mida sooritatakse vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 8

Personalivahetus

Vastavalt käesolevale lepingule kohaldatakse poolte ja nende määratud isikute vahelise personalivahetuse suhtes järgmisi sätteid:

kumbki pool kindlustab oskustega ja kogenud kvalifitseeritud personali valimise käesoleva lepingu kohaselt kavandatud tegevuse teostamiseks. Personalivahetus lepitakse eelnevalt kirjalikult poolte vahel kokku, osutades käesolevale lepingule, intellektuaalomandit käsitlevatele asjakohastele sätetele ja asjaomasele koostööle;

b)	kumbki pool vastutab oma vahetuspersonali palga, kindlustuse ja lisatasude maksmise eest;

c)	lähetav pool kannab sõidu- ja elamiskulud tema poolt lähetatud vahetuspersonali eest, kes peatub vastuvõtva poole asutuse juures, kui ei ole teisiti kokku lepitud;

d)	vastuvõttev pool tagab teise poole vahetuspersonali (ja nende perekondade) nõuetekohase majutamise pooltele sobival vastastikusel alusel;

e)	vastuvõttev pool tagab teise poole vahetuspersonalile igakülgse abi seoses haldusnõuetega (näiteks viisade taotlemine), vastavalt tema õigusnormidele;

f)	kumbki pool tagab, et vahetuspersonal järgib töö- ja ohutuseeskirjade üldnõudeid, mis kehtivad vastuvõtvas asutuses;

g)	kumbki pool võib omal kulul jälgida teise poole teostatavaid erikatseid ja analüüse artiklis 2 määratletud koostöövaldkondades. Kõnealune jälgimine võib toimuda personali külastustena, eeldusel et igal üksikul juhul on vastuvõttev pool andnud selleks nõusoleku.

Artikkel 9

Seadmete, proovide, materjalide ja varuosade vahetamine

Mõlemad pooled lepivad kokku, et seadmete, mõõteriistade, proovide, materjalide või vajalike varuosade (edaspidi „seadmed”) ühe poole poolt vahetamise, laenamise või tarnimise vajaduse korral kohaldatakse saadetise ja seadmete kasutamise suhtes järgmisi sätteid:

a)	saadetist lähetav pool esitab esimesel võimalusel enda poolt saadetavate seadmete jms üksikasjaliku loetelu koos asjakohaste täpsustustega ning nende seadmete tehniliste ja informatiivsete dokumentidega;

b)	lähetava poole tarnitud seadmed jms jäävad lähetava poole omandiks ja need tagastatakse need lähetanud poolele kooskõlastuskomitee poolt määratud kuupäeval, juhul kui artiklis 5 osutatud projektikavas ei ole teisiti kokku lepitud;

c)	seadmed jms rakendatakse tööle nende vastuvõtja juures ainult vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning

d)	vastuvõttev pool peab tagama seadmetele vajalikud ruumid ning elektri-, vee- ja gaasivarustuse ja muud vajalikud ressursid vastavalt pooltevahelise kokkuleppe tehnilistele tingimustele, mille on pooled kokku leppinud.

Artikkel 10

Üldsätted

1. Kumbki pool teostab omapoolsed käesoleva lepinguga ettenähtud tegevused vastavalt tema suhtes kehtivatele õigusnormidele ning tagab asjaomaste rahaliste vahendite olemasolu.

2. Juhul kui pooled ei ole kooskõlastuskomitees kirjalikult teisiti kokku leppinud, tuleb kõik selle lepingu kohasest koostööst tulenevad kulud kanda need põhjustanud poolel.

3. Kõik lepingu kehtivuse ajal tekkivad lepingu tõlgendamise ja rakendamisega seotud küsimused lahendatakse poolte kokkuleppel.

4. EURATOMi puhul kohaldatakse käesolevat lepingut ühelt poolt territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut ning nende riikide territooriumide suhtes, mis osalevad EURATOMi tuumasünteesiprogrammis täiel määral osalevate kolmandate riikidena ning teiselt poolt Brasiilia Liitvabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus, muutmine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub viimase kirjaliku teatise kuupäeval, milles pooled teatavad teineteisele, et nad on lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused viinud lõpule ning need kehtivad viis aastat ja neid pikendatakse automaatselt veel viieks aastaks, juhul kui üks pooltest ei teavita teist poolt kirjalikult oma kavatsusest see leping lõpetada.

2. Käesolevat lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad viimase kirjaliku teatise kuupäeval, milles pooled teatavad teineteisele, et nad on muudatuste jõustumiseks vajalikud vastavad riigisisesed menetlused lõpule viinud.

3. Kõiki ühiseid jõupingutusi ja katseid, mida ei ole käesoleva lepingu lõpetamisel lõpule viidud, võib nende lõpetamiseni jätkata vastavalt käesoleva lepingu tingimustele.

4. Käesolevat lepingut ja mis tahes projektikava võib kumbki pool igal ajal lõpetada, teatades sellest teist poolt kirjalikult. Kõnealune lõpetamine jõustub kuus kuud pärast teatise saamise kuupäeva, ilma et see piiraks käesoleva lepingu või projektikava kohaseid kummagi poole õigusi kuni lõpetamise kuupäevani.

Allkirjastatud Brasiilias 27. novembril 2009 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

JOÃO JOSÉ SOARES PACHECO

Brasiilia Liitvabariigi valitsuse nimel

MARCOS NOGUEIRA MARTINS

LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED

Käesoleva lepingu kohaselt loodud või hangitud intellektuaalomandi õigus jaotatakse järgmiselt.

I. Kohaldamine

Käesolevat lisa kohaldatakse kogu käesoleva lepingu raames tehtava koostöö suhtes, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

II. Omandiõigus, õiguste jagamine ja kasutamine

Käesolevas lepingus kasutatakse mõistet intellektuaalomand Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomandi tähenduses.

Käesolevas lisas käsitletakse õiguste, osaluse ja autoritasude jaotamist poolte või nende selliste rakendusasutuste vahel, mis on määratud artikli 5 tingimuste kohaselt. Kumbki pool tagab, et teine pool võib omandada talle või artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutustele antud intellektuaalomandi õigused kooskõlas käesoleva lisaga. Käesolev lisa ei muuda ega piira muul viisil poolte ja nende kodanike omavahelist õiguste, osaluse ja autoritasude jaotamist, mille määravad kindlaks kummagi poole territooriumil kehtivad seadused ja tavad.

Käesoleva lepingu lõpetamine või lõppemine ei mõjuta käesolevast lisast tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Pooltevahelise või artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutuste vahelise koostöö korral käsitletakse ühisest teadustööst, st mõlema poole teadustöö tulemusena saadud intellektuaalomandit tehnoloogiahalduskava raames vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a)	pooled või nende artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutused teatavad teineteisele mõistliku ajavahemiku jooksul käesoleva lepingu alusel tekkinud õigustest intellektuaalomandile;

b)	kui ei ole teisiti kokku lepitud, võivad ühise teadustöö käigus tekkinud intellektuaalomandiga seotud õigusi, litsentsitasusid ja soodustusi kasutada mõlemad pooled või nende artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutused ilma territoriaalsete piiranguteta;

c)	kumbki pool või artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutused taotlevad aegsasti kaitset intellektuaalomandile, millele neil on tehnoloogiahalduskava kohaselt õigused;

d)	kummalgi poolel või artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutustel on tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents, mis lubab kogu käesolevast lepingust tulenevat intellektuaalomandit kasutada ainult teadus- ja uurimistöö otstarbel kooskõlas poolte vastavate kohaldatavate õigusaktidega;

vastuvõtvate asutuste poliitika kohaselt antakse külalisteadlastele, kes on osalenud intellektuaalomandi loomisel, intellektuaalomandi õigused ja osa vastuvõtva asutuse poolt selliste intellektuaalomandi õiguste litsentsimisest teenitud kasutustasudest. Kumbki pool tagab külalisteadlastele oma riigi kodanikega samaväärse kohtlemise seoses eespool osutatud intellektuaalomandi õiguse andmise ja kasutustasudega. Lisaks on igal külalisteadlasel, keda tunnustatakse leiutajana, õigus saada koheldud võrdväärselt vastuvõtva poole kodanikuga seoses auhindade, preemiate, soodustustega ning mis tahes muude auhindadega vastavalt vastuvõtva asutuse poliitikale ning poolte kohaldatavatele asjaomastele õigusaktidele.

Muu koostöö kui ühise teadustegevuse, mida tehakse lõike II lõigu D punkti 1 sätete kohaselt, puhul nõuab kumbki pool oma õigusnormide ulatuses, et kumbki pool sõlmiks erilepingud ühise teadustöö elluviimise ning osalejate õiguste ja kohustuste kohta. Intellektuaalomandi kohta sätestatakse lepingus tavaliselt muu hulgas omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. Lepingus võib käsitleda ka eel- ja taustteabele ligipääsu, litsentsimist ja lõpptulemusi.

Säilitades käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades konkurentsitingimusi, püüab kumbki pool tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi rakendatakse nii, et soodustatakse eelkõige i) käesoleva lepingu kohaselt loodud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe kasutamist ja levitamist, kuivõrd see on kooskõlas nii käesoleva lepingu tingimustega, selle IV jao sätetega kui ka mis tahes eeskirjadega, mis kehtivad poolte tundlikku või konfidentsiaalset tuumaenergiaalast teavet reguleerivate riigisiseste õigusnormide põhjal, ning ii) rahvusvaheliste normide kohaldamist ja rakendamist.

III. Autoriõigusega kaitstud tööd

Vastavalt käesoleva lepingu tingimustele käsitletakse pooltele või artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutustele kuuluvat autoriõigust intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt, mida haldab Maailma Kaubandusorganisatsioon.

IV. Teaduskirjandus

Vastavalt V jaos sätestatud avalikustamisele mittekuuluva teabe käsitlemisele kohaldatakse järgmist korda.

Kummalgi poolel või artikli 5 tingimuste kohaselt määratud rakendusasutustel on õigus saada tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents, mille kohaselt võib kõigis riikides tõlkida, reprodutseerida ja avalikult levitada teavet, mida sisaldavad vahetult käesoleva lepingu kohasest ühisest teadustööst tulenevad teaduslikud ja tehnilised ajakirjad, artiklid, ettekanded, raamatud või muud andmekandjad.

B.	Kõigi käesoleva sätte alusel koostatavate autoriõigusega kaitstud tööde puhul järgitakse autori isiklikke õigusi vastavalt Berni konventsiooni artiklile 6.bis. Samuti peab eksemplaridel olema selgelt nähtav märge poolte koostööpanuse kohta.

V. Avalikustamisele mittekuuluv teave

A. Avalikustamisele mittekuuluv dokumenteeritud teave

Mõlemad pooled määravad võimalikult kiiresti kindlaks teabe, mille avalikustamist nad seoses käesoleva lepinguga ei soovi, lähtudes muu hulgas järgmistest kriteeriumidest:

a)	teave on salajane selles mõttes, et see ei ole kas tervikuna või oma täpses sisus või koostisosade kogumina üldteada ega seaduslikul viisil kergesti kättesaadav;

b)	salajasusest tulenevalt on teabel tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, ning

teabe üle seaduslikku järelevalvet teostav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida teave salajas. Kui ei ole teisiti ette nähtud, võivad pooled teatud juhtudel leppida kokku, et käesoleva lepingu kohase ühise teadustöö käigus esitatud, vahetatud või loodud teavet ei või osaliselt või täielikult avalikustada.

Kumbki pool tagab, et teine pool tunneb hõlpsasti ära käesoleva lepingu kohase avalikustamisele mittekuuluva eelisõigusliku teabe ja saab aru selle salajasusest näiteks asjakohase märke või piirava seletuskirja järgi. See kehtib ka osutatud teabe täieliku või osalise reprodutseerimise korral. Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamisele mittekuuluvat teavet saav pool või asjaosaline arvestab selle salajasusega. Kõnealused piirangud lõpevad automaatselt, kui sellise teabe omanik avalikustab teabe piiranguteta.

Vastuvõttev pool võib käesoleva lepingu kohaselt talle teise poole edastatud avalikustamisele mittekuuluvat teavet levitada oma töötajate, sealhulgas ka oma tööettevõtjate ning muude oma asjakohaste teenistuste seas, kellel on käimasoleva ühise teadustöö konkreetsete eesmärkidega seotud volitused, tingimusel et sellisel viisil levitatud avalikustamisele mittekuuluv teave on kaitstud kummagi poole õigusnormidega sätestatud ulatuses ning see teave on eespool sätestatu kohaselt kergesti äratuntav.

B. Avalikustamisele mittekuuluv teave, mida ei ole dokumenteeritud

Pooled või nende määratud isikud käsitlevad käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või muudel nõupidamistel esitatud avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mida ei ole dokumenteeritud, või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või ühisprojektidest tulenevat teavet käesolevas lepingus dokumenteeritud teabe suhtes sätestatud põhimõtete kohaselt, tingimusel et sellise avalikustamisele mittekuuluva või muu salajase või piiratud levikuga teabe vastuvõtjale tehakse hiljemalt teabe edastamise ajal kirjalikult teatavaks, et edastatav teave on salajane.

C. Kontrollimine

Kumbki pool püüab tagada, et käesoleva lepingu kohaselt saadud avalikustamisele mittekuuluva teabe järele valvatakse käesoleva lepingu kohaselt. Kui ühele poolele saab teatavaks, et ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita punktide A ja B sätteid teabe levitamisest hoidumise kohta või et see võib tõenäoliselt juhtuda, teatab ta sellest viivitamata teisele poolele. Seejärel konsulteerivad pooled teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

VI. Vaidluste lahendamine ja intellektuaalomandi uued või ettenägematud liigid

Pooltevahelised intellektuaalomandit käsitlevad vaidlused lahendatakse vastavalt käesoleva artikli 10 lõikele 3. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele võib vaidluse esitada siiski rahvusvahelisele vahekohtule, kes teeb siduva otsuse vastavalt rahvusvahelise õiguse kohaldatavatele sätetele. Juhul kui ei ole teisiti kokku lepitud, kohaldatakse UNCITRAL’i (ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon) vahekohtueeskirju.

Kui üks pool leiab, et käesoleva lepingu kohase koostöö tulemusena võib tekkida tehnoloogiahalduskava või määratud asutuste vahelise lepinguga hõlmamata uut liiki intellektuaalomand või kui tekivad muud ettenägematud raskused, alustavad pooled viivitamata arutelusid eesmärgiga tagada oma territooriumil kõnealuse intellektuaalomandi kaitse ning kasutamise ja levitamise piisav sätestatus kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.242.est
Euroopa Liidu Teataja		L 242

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 15. september 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 805/2010, 13. september 2010, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja äriühingu Foshan Shunde Yongjian Housewares and Hardware Co. Ltd. (Foshan) toodetud triikimislaudade impordi suhtes	1
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 806/2010, 13. september 2010, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1292/2007 ja (EÜ) nr 367/2006 seoses nimetatud määrustega kehtestatud meetmetest erandi tegemisega ühele Iisraeli eksportijale, kes impordib Indiast pärit polüetüleentereftalaatkilet, ja tühistada sellelt eksportijalt pärineva impordi registreerimise nõue	6
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 807/2010, 14. september 2010, millega kehtestatakse Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad	9
		Komisjoni määrus (EL) nr 808/2010, 14. september 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	21
		Komisjoni määrus (EL) nr 809/2010, 14. september 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	23

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	70,0
	XS	45,6
	ZZ	57,8
0707 00 05	MK	57,0
	TR	142,5
	ZZ	99,8
0709 90 70	TR	112,1
0709 90 70	ZZ	112,1
0805 50 10	AR	139,0
	BR	122,7
	CL	129,2
	IL	141,4
	TR	144,0
	UY	131,5
	ZA	132,5
	ZZ	134,3
0806 10 10	EG	148,1
	IL	122,3
	TR	112,6
	ZA	92,1
	ZZ	118,8
0808 10 80	AR	60,8
	BR	70,5
	CL	96,7
	CN	64,4
	NZ	97,9
	US	87,4
	ZA	83,5
	ZZ	80,2
0808 20 50	AR	80,1
	CL	150,5
	CN	69,9
	ZA	83,2
	ZZ	95,9
0809 30	TR	156,2
0809 30	ZZ	156,2
0809 40 05	BA	57,0
	IL	165,3
	XS	52,3
	ZZ	91,5

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	55,39	0,00
1701 11 90 (1)	55,39	0,00
1701 12 10 (1)	55,39	0,00
1701 12 90 (1)	55,39	0,00
1701 91 00 (2)	48,18	3,02
1701 99 10 (2)	48,18	0,00
1701 99 90 (2)	48,18	0,00
1702 90 95 (3)	0,48	0,23

	IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid
	2010/487/Euratom
*	Nõukogu otsus, 9. oktoober 2009, komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta termotuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute valdkonnas	25
	Euroopa Aatomienergiaühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahel termotuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute valdkonnas koostööleping	26
	2010/488/Euratom
*	Nõukogu otsus, 16. november 2009, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute valdkonda käsitleva koostöölepingu sõlmimine komisjoni poolt	33
	Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vaheline tuumasünteesienergia alaste teadusuuringute valdkonda käsitlev koostööleping	34