ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.232.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 232 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
53. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
|
2010/475/EL |
|
|
* |
||
|
|
2010/476/EL |
|
|
* |
||
|
|
2010/477/EL |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 1. september 2010, mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 5956 all) ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
2.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 772/2010,
1. september 2010,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 103za koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 555/2008 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega) (2) artikli 4 esimese lõigu punktiga d on ette nähtud, et asjaomase abisaaja müügiedendus- ja teavitamiskampaaniat asjaomases kolmandas riigis ei toetata kauem kui kolm aastat. |
(2) |
Kõnealuste toetusmeetmete võtmise käigus saadud kogemusi silmas pidades on kolmandate riikide edendamis- ja teabemeetmete eripära tõttu (näiteks liikmesriigi ja kolmanda riigi tasemel nõutavad pikemaajalised haldusformaalsused) vajalik ette näha nende meetmete pikendamine kõige rohkem kahe aasta võrra. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 5 lõikega 1 on ette nähtud, et liikmesriigid sätestavad taotluste esitamise üksikasjaliku korra, eelkõige iga toetatava meetme hindamise üksikasjalikud eeskirjad. Samuti on liikmesriikidele vaja ette näha kohustus sätestada toetuse võimaliku pikendamise kord ning toetatavate meetmete eelhindamine. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 9 lõikes 1 on kirjeldatud viinamarjaistanduste ümberkujundamise ja muutmise finantsjuhtimine, kehtestamata siiski tegevuste kontrolli reguleerivaid erisätteid. Viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevuste suhtes võib teatavatel juhtudel kohaldada mitmekordseid kohapealseid kontrolle, ilma et see parandaks nendega seotud haldus- ja finantskulusid. |
(5) |
Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikliga 81 on kehtestatud tootmisvõimsuse kontrollimisega seotud sätted. Kuigi viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevused on tihedalt seotud tootmisvõimusega hõlmatud tegevustega, on need praegu kõnealuse artikli kohaldamisalast välja jäetud. Kontrollisüsteemi lihtsustamiseks on vaja kehtestada viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevuste kontrolli käsitlevad eeskirjad sarnaselt praegu kehtivate tootmisvõimsusega seotud tegevuste kontrolli käsitlevate eeskirjadega. |
(6) |
Viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevuste kontrolli lihtsustamiseks tuleks kehtestada sätted, mille alusel võimaldatakse lisaks graafilistele töövahenditele kasutada samaväärseid vahendeid, millega saab maatükki identifitseerida, mõõta ja määrata selle paiknemist. |
(7) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 555/2008 vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 555/2008 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 4 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Toetus makstakse välja pärast seda, kui ollakse veendunud, et ühekordne meede või kõik toetuse taotluses nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud käesoleva määruse artikli 81 kohaselt.” |
4) |
Artikkel 81 asendatakse järgmisega: „Artikkel 81 Tootmisvõimuse ning viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevuste kontroll 1. Selleks et kontrollida määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao tootmisvõimsust käsitlevate sätete täitmist, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 85g lõikes 1 sätestatud uusistutuskeelust kinnipidamist ning sama määruse artikliga 103q ette nähtud viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevusi, kasutavad liikmesriigid istandusregistrit. 2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 85i kohaselt taasistutusõiguse andmiseks tuleb alasid enne ja pärast väljajuurimist korrapäraselt kontrollida. Kontrollitakse maatükke, millele taasistutusõigus antakse. Väljajuurimiseelse kontrolli käigus kontrollitakse, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas. Kontroll tehakse kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on usaldusväärne ja ajakohastatud elektrooniline istandusregister, võib teostada halduskontrolli ja piirduda väljajuurimiseelse kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks 5 % taotluste kontrollimisega (igal aastal), et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust. Kui sellise kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi õigusrikkumisi või lahknevusi, suurendab pädev asutus samal ja järgneval aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu. 3. Alasid, mille eest saadakse väljajuurimistasu, kontrollitakse korrapäraselt enne ja pärast väljajuurimist. Kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud abitaotlus. Väljajuurimiseelse kontrolli käigus kontrollitakse samuti, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas, kas rajatud istanduse suurus on määratud kooskõlas artikliga 75 ja kas asjaomast ala on nõuetekohaselt haritud. Kontroll tehakse kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on graafiline töövahend või samaväärne vahend, mis võimaldab kooskõlas artikliga 75 mõõta viinapuude kasvuala elektroonilises istandusregistris, ja usaldusväärne ajakohastatud teave selle kohta, et maatükki haritakse nõuetekohaselt, võib teostada halduskontrolli ja väljajuurimiseelse kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks võib piirduda 5 % taotluste kontrollimisega, et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust. Kui sellise kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi õigusrikkumisi või lahknevusi, suurendab pädev asutus asjaomasel aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu. 4. Seda, kas väljajuurimine on tegelikult toimunud, kontrollitakse kohapealse kontrolli käigus. Kui juuritakse välja kogu viinapuude kasvuala või kaugseire eraldusvõime on 1 m2 või sellest parem, võib seda teha kaugseire abil. 5. Ilma et see piiraks lõike 3 kolmanda lõigu ja lõike 4 kohaldamist, tehakse alade puhul, mille eest makstakse väljajuurimistasu, vähemalt üks lõike 3 esimeses lõigus nimetatud kahest kontrollist kohapealse kontrollina. 6. Alasid, mille eest makstakse toetust viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevusteks, kontrollitakse süstemaatiliselt enne ja pärast tegevuste teostamist. Kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud abitaotlus. Kõnealustele tegevustele eelneva kontrolli käigus kontrollitakse samuti, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas, kas rajatud istanduse suurus on määratud kooskõlas artikliga 75 ning kas viinamarjaistanduste artiklis 6 määratletud tavapärase uuendamise puhul on ala toetusest ilma jäetud. Teises lõigus osutatud kontroll tehakse kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on graafiline töövahend või samaväärne vahend, mis võimaldab kooskõlas artikliga 75 mõõta viinapuude kasvuala elektroonilises istandusregistris, ja usaldusväärne ajakohastatud teave istutatud veiniviinamarjasortide kohta, võib teostada halduskontrolli ning järelikult ümberkujundamis- ja muutmistegevustele eelneva kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks võib piirduda 5 % taotluste kontrollimisega, et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust. Kui kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi õigusrikkumisi või lahknevusi, suurendab pädev asutus asjaomasel aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. september 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.
2.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/4 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 773/2010,
1. september 2010,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 2. septembril 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. september 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
41,0 |
ZZ |
41,0 |
|
0707 00 05 |
TR |
141,2 |
ZZ |
141,2 |
|
0709 90 70 |
TR |
126,2 |
ZZ |
126,2 |
|
0805 50 10 |
AR |
107,0 |
CL |
159,0 |
|
TR |
153,5 |
|
UY |
75,6 |
|
ZA |
133,6 |
|
ZZ |
125,7 |
|
0806 10 10 |
BA |
91,2 |
EG |
131,2 |
|
IL |
123,0 |
|
TR |
112,7 |
|
ZA |
147,0 |
|
ZZ |
121,0 |
|
0808 10 80 |
AR |
92,9 |
BR |
69,6 |
|
CL |
103,2 |
|
CN |
65,6 |
|
NZ |
89,6 |
|
US |
95,6 |
|
ZA |
88,5 |
|
ZZ |
86,4 |
|
0808 20 50 |
AR |
115,4 |
CL |
96,6 |
|
CN |
70,5 |
|
TR |
133,1 |
|
ZA |
100,4 |
|
ZZ |
103,2 |
|
0809 30 |
TR |
143,9 |
ZZ |
143,9 |
|
0809 40 05 |
BA |
53,2 |
IL |
161,0 |
|
XS |
52,3 |
|
ZZ |
88,8 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
2.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/6 |
KOMISJONI OTSUS,
30. august 2010,
millega muudetakse otsust 2006/594/EÜ (millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks lähenemiseesmärgi jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2007–2013) Tšehhi Vabariigile, Poolale ja Slovakkiale tehtavate lisaeraldiste osas
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5817 all)
(2010/475/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsusega 2006/594/EÜ, (2) mida on muudetud otsusega 2007/191/EÜ, (3) määras komisjon liikmesriikide kaupa kindlaks lähenemiseesmärgi jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovitusliku jaotuse ajavahemikuks 2007–2013. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punkti 10 kohaselt on 2010. aastal selgunud, et Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Poola aastate 2007–2009 kumuleeruv SKT erineb rohkem kui ± 5 % määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punkti 9 kohaselt prognoositud kumuleeruvast SKTst, sealhulgas vahetuskursi muutuse tulemusena. Tšehhi Vabariigile, Poolale ja Slovakkiale ajavahemikuks 2011–2013 eraldatud summasid tuleb seepärast vastavalt korrigeerida. |
(3) |
Kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) punktidega 16 ja 17 võttis komisjon 16. aprillil 2010 vastu teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb finantsraamistikus 2011. aastaks ettenähtud vahendite tehnilist kohandamist vastavalt kogurahvatulu muutumisele, sealhulgas asjaomastele liikmesriikidele ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahenditest eraldatud summade kohandamist vastavalt 2007.–2009. aasta prognoositud ja tegeliku SKP erinevusele, (5) ning teatas sellega, et Tšehhi Vabariigi puhul on vaja teha 237 045 801 euro suurune, Poola puhul 632 392 153 euro suurune ja Slovakkia puhul 137 711 534 euro suurune positiivne kohandus, mis jaotatakse aastate 2011, 2012 ja 2013 vahel võrdseteks summadeks. |
(4) |
Asjaomastele liikmesriikidele eraldatavate summade kindlaksmääramiseks on iga asjaomase liikmesriigi puhul vaja võtta arvesse käesoleva programmitööperioodi 2007–2013 vahendite proportsionaalset jaotust lähenemiseesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi vahel ning vajadust kasutada eraldatud vahendeid praegu rakendatavates projektides võimalikult tulemuslikult. Seepärast tuleks käesoleva otsusega eraldada üksnes lähenemiseesmärki puudutav osa üldistest positiivsetest kohandustest. |
(5) |
Tõhususe huvides on asjakohane asendada otsuse 2006/594/EÜ III lisa tabeli 2 real „Kokku” summad aastate 2007–2010 kohta, sest need ei kajasta Bulgaaria kohta esitatud arve. |
(6) |
Seepärast tuleks otsust 2006/594/EÜ vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2006/594/EÜ muudetakse järgmiselt:
1) |
I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisas esitatud tekstiga; |
2) |
III lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. august 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Johannes HAHN
(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
(2) ELT L 243, 6.9.2006, lk 37.
(3) ELT L 87, 28.3.2007, lk 18.
(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(5) KOM(2010) 160 (lõplik).
I LISA
„I LISA
Kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus liikmesriikide kaupa lähenemiseesmärgi raames struktuurifondidest abi saavate abikõlblike piirkondade jaoks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013
(eurodes) |
||||||||||
Liikmesriik |
|
|||||||||
Lähenemiseesmärgiga hõlmatud abikõlblikud piirkonnad |
Täiendav rahastamine, mis on nimetatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punktis: |
|||||||||
10 |
14 |
20 |
24 |
26 |
28 |
30 |
||||
Bulgaria |
3 863 601 178 |
|
|
|
|
|
|
|
||
Česká republika |
15 111 066 754 |
197 709 105 |
|
|
|
|
|
|
||
Deutschland |
10 360 473 669 |
|
|
|
|
|
|
166 582 500 |
||
Eesti |
1 955 979 029 |
|
|
|
31 365 110 |
|
|
|
||
Elláda |
8 358 352 296 |
|
|
|
|
|
|
|
||
España |
17 283 774 067 |
|
|
|
|
1 396 500 000 |
|
|
||
France |
2 403 498 342 |
|
|
427 408 905 |
|
|
|
|
||
Italia |
17 993 716 405 |
|
|
|
|
|
825 930 000 |
|
||
Latvija |
2 586 694 732 |
|
|
|
53 886 609 |
|
|
|
||
Lietuva |
3 875 516 071 |
|
|
|
79 933 567 |
|
|
|
||
Magyarország |
12 622 187 455 |
|
|
|
|
|
|
|
||
Malta |
493 750 177 |
|
|
|
|
|
|
|
||
Polska |
38 507 171 321 |
359 874 111 |
880 349 050 |
|
|
|
|
|
||
Portugal |
15 143 387 819 |
|
|
58 206 001 |
|
|
|
|
||
România |
11 115 420 983 |
|
|
|
|
|
|
|
||
Slovenija |
2 401 302 729 |
|
|
|
|
|
|
|
||
Slovensko |
6 214 921 468 |
110 544 803 |
|
|
|
|
|
|
||
United Kingdom |
2 429 762 895 |
|
|
|
|
|
|
|
||
Kokku |
172 720 577 390 |
668 128 019 |
880 349 050 |
485 614 906 |
165 185 286 |
1 396 500 000 |
825 930 000 |
166 582 500 |
(eurodes) |
|||||||||
Liikmesriik |
|
||||||||
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
|||
Bulgaria |
300 892 058 |
431 830 557 |
576 458 082 |
595 526 527 |
625 067 349 |
653 446 232 |
680 380 373 |
||
Česká republika |
1 993 246 617 |
2 050 979 461 |
2 106 089 584 |
2 162 632 571 |
2 283 395 438 |
2 332 343 673 |
2 380 088 515 |
||
Deutschland |
1 503 865 167 |
1 503 865 167 |
1 503 865 167 |
1 503 865 167 |
1 503 865 167 |
1 503 865 167 |
1 503 865 167 |
||
Eesti |
229 977 253 |
245 929 572 |
262 982 602 |
281 212 290 |
300 982 256 |
322 136 118 |
344 124 048 |
||
Elláda |
1 194 050 328 |
1 194 050 328 |
1 194 050 328 |
1 194 050 328 |
1 194 050 328 |
1 194 050 328 |
1 194 050 328 |
||
España |
2 668 610 581 |
2 668 610 581 |
2 668 610 581 |
2 668 610 581 |
2 668 610 581 |
2 668 610 581 |
2 668 610 581 |
||
France |
404 415 321 |
404 415 321 |
404 415 321 |
404 415 321 |
404 415 321 |
404 415 321 |
404 415 321 |
||
Italia |
2 688 520 915 |
2 688 520 915 |
2 688 520 915 |
2 688 520 915 |
2 688 520 915 |
2 688 520 915 |
2 688 520 915 |
||
Latvija |
308 012 292 |
330 054 158 |
353 328 505 |
376 808 997 |
400 322 218 |
424 084 983 |
447 970 188 |
||
Lietuva |
528 903 377 |
525 252 930 |
525 724 448 |
549 071 072 |
581 530 171 |
606 085 051 |
638 882 589 |
||
Magyarország |
1 838 275 243 |
1 749 371 409 |
1 634 208 005 |
1 659 921 561 |
1 847 533 517 |
1 913 391 641 |
1 979 486 079 |
||
Malta |
81 152 175 |
73 854 132 |
68 610 286 |
61 225 559 |
61 225 559 |
68 610 286 |
79 072 180 |
||
Polska |
5 686 360 306 |
5 705 409 032 |
5 720 681 799 |
5 535 346 918 |
5 679 612 617 |
5 699 319 089 |
5 720 664 721 |
||
Portugal |
2 171 656 260 |
2 171 656 260 |
2 171 656 260 |
2 171 656 260 |
2 171 656 260 |
2 171 656 260 |
2 171 656 260 |
||
România |
782 254 110 |
1 123 289 385 |
1 498 844 810 |
1 773 286 696 |
1 875 412 911 |
1 979 406 577 |
2 082 926 494 |
||
Slovenija |
423 258 365 |
397 135 571 |
370 643 430 |
343 781 942 |
316 551 106 |
288 950 923 |
260 981 392 |
||
Slovensko |
939 878 406 |
896 645 972 |
845 960 417 |
765 136 058 |
845 313 158 |
910 570 647 |
1 121 961 613 |
||
United Kingdom |
347 108 985 |
347 108 985 |
347 108 985 |
347 108 985 |
347 108 985 |
347 108 985 |
347 108 985 |
||
Kokku |
24 090 437 759 |
24 507 979 736 |
24 941 759 525 |
25 082 177 748 |
25 795 173 857 |
26 176 572 777 |
26 714 765 749” |
II LISA
„III LISA
Kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus liikmesriikide kaupa lähenemiseesmärgi raames ühtekuuluvusfondist abi saavate abikõlblike liikmesriikide jaoks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013
(eurodes) |
|||||
Liikmesriik |
|
||||
|
Täiendav rahastamine, mis on nimetatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punktis: |
||||
10 |
24 |
||||
Bulgaria |
2 009 650 238 |
|
|
||
Česká republika |
7 809 984 551 |
|
|
||
Eesti |
1 000 465 639 |
|
16 157 785 |
||
Elláda |
3 280 399 675 |
|
|
||
Kýpros/Kibris |
193 005 267 |
|
|
||
Latvija |
1 331 962 318 |
|
27 759 767 |
||
Lietuva |
1 987 693 262 |
|
41 177 899 |
||
Magyarország |
7 570 173 505 |
|
|
||
Malta |
251 648 410 |
|
|
||
Polska |
19 512 850 811 |
179 937 056 |
|
||
Portugal |
2 715 031 963 |
|
|
||
România |
5 754 788 708 |
|
|
||
Slovenija |
1 235 595 457 |
|
|
||
Slovensko |
3 424 078 134 |
|
|
||
Kokku |
58 077 327 938 |
179 937 056 |
85 095 451 |
(eurodes) |
|||||||||
Liikmesriik |
|
||||||||
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
|||
Bulgaria |
161 567 407 |
227 036 657 |
299 350 419 |
308 884 642 |
323 655 053 |
337 844 495 |
351 311 565 |
||
Česká republika |
1 032 973 476 |
1 061 839 898 |
1 089 394 960 |
1 117 666 453 |
1 144 441 732 |
1 169 574 794 |
1 194 093 238 |
||
Eesti |
118 267 391 |
126 243 551 |
134 770 066 |
143 884 910 |
153 769 893 |
164 346 824 |
175 340 789 |
||
Elláda |
468 628 525 |
468 628 525 |
468 628 525 |
468 628 525 |
468 628 525 |
468 628 525 |
468 628 525 |
||
Kýpros/Kibris |
52 598 692 |
42 866 160 |
33 133 627 |
23 401 096 |
13 668 564 |
13 668 564 |
13 668 564 |
||
Latvija |
159 639 206 |
170 660 138 |
182 297 312 |
194 037 557 |
205 794 168 |
217 675 551 |
229 618 153 |
||
Lietuva |
180 857 472 |
230 966 558 |
277 869 373 |
303 013 907 |
320 491 883 |
348 611 677 |
367 060 291 |
||
Magyarország |
328 094 604 |
687 358 082 |
1 080 433 910 |
1 308 130 864 |
1 343 212 938 |
1 388 664 318 |
1 434 278 789 |
||
Malta |
24 809 997 |
32 469 219 |
37 971 049 |
45 716 955 |
45 716 955 |
37 971 049 |
26 993 186 |
||
Polska |
1 883 652 471 |
2 208 285 009 |
2 532 817 229 |
2 755 750 999 |
3 136 326 090 |
3 437 744 747 |
3 738 211 322 |
||
Portugal |
387 861 709 |
387 861 709 |
387 861 709 |
387 861 709 |
387 861 709 |
387 861 709 |
387 861 709 |
||
România |
419 281 086 |
589 798 724 |
777 576 436 |
914 797 379 |
965 860 486 |
1 017 857 319 |
1 069 617 278 |
||
Slovenija |
86 225 407 |
115 705 905 |
145 555 750 |
175 774 942 |
206 363 481 |
237 321 369 |
268 648 603 |
||
Slovensko |
197 125 902 |
317 519 267 |
452 740 053 |
630 951 164 |
664 262 430 |
668 505 352 |
492 973 966 |
||
Kokku |
5 501 583 345 |
6 667 239 402 |
7 900 400 418 |
8 778 501 102 |
9 380 053 907 |
9 896 276 293 |
10 218 305 978” |
2.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/11 |
KOMISJONI OTSUS,
30. august 2010,
millega muudetakse otsust 2006/593/EÜ (millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2007–2013) Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia osas
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5818 all)
(2010/476/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsusega 2006/593/EÜ (2) määras komisjon liikmesriikide kaupa kindlaks piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovitusliku jaotuse ajavahemikuks 2007–2013. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punkti 10 kohaselt on 2010. aastal selgunud, et Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Poola aastate 2007–2009 kumuleeruv SKT erineb rohkem kui ± 5 % määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punkti 9 kohaselt prognoositud kumuleeruvast SKTst, sealhulgas vahetuskursi muutuse tulemusena. Tšehhi Vabariigile ja Slovakkiale ajavahemikuks 2011–2013 eraldatud summasid tuleb seepärast vastavalt korrigeerida. |
(3) |
Kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (3) punktidega 16 ja 17 võttis komisjon 16. aprillil 2010 vastu teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb finantsraamistikus 2011. aastaks ettenähtud vahendite tehnilist kohandamist vastavalt kogurahvatulu muutumisele, sealhulgas asjaomastele liikmesriikidele ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahenditest eraldatud summade kohandamist vastavalt 2007.–2009. aasta prognoositud ja tegeliku SKP erinevusele, (4) ning teatas sellega, et Tšehhi Vabariigi puhul on vaja teha 237 045 801-eurone ja Slovakkia puhul 137 711 534-eurone positiivne kohandus, mis jaotatakse aastate 2011, 2012 ja 2013 vahel võrdseteks summadeks. |
(4) |
Asjaomastele liikmesriikidele eraldatavate summade kindlaksmääramiseks on mõlema asjaomase liikmesriigi puhul vaja võtta arvesse käesoleva programmitööperioodi 2007–2013 vahendite proportsionaalset jaotust lähenemiseesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi vahel ning vajadust kasutada eraldatud vahendeid praegu rakendatavates projektides võimalikult tulemuslikult. Seepärast tuleks käesoleva otsusega eraldada üksnes piirkondlikku konkurentsivõimet ja tööhõive eesmärki puudutav osa üldistest positiivsetest kohandustest. |
(5) |
Seepärast tuleks otsust 2006/593/EÜ vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2006/593/EÜ I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. august 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Johannes HAHN
(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
(2) ELT L 243, 6.9.2006, lk 32.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) KOM(2010) 160 (lõplik).
LISA
„I LISA
Kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus liikmesriikide kaupa piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames struktuurifondidest abi saavate abikõlblike piirkondade jaoks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013
(eurodes) |
|||||||||||
|
|||||||||||
Liikmesriik |
Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga hõlmatud abikõlblikud piirkonnad |
Täiendav rahastamine, mis on nimetatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punktis: |
|||||||||
10 |
16 |
20 |
23 |
25 |
26 |
28 |
29 |
||||
Belgique/België |
1 264 522 294 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Česká republika |
172 351 284 |
4 633 651 |
199 500 000 |
|
|
|
|
|
|
||
Danmark |
452 135 320 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Deutschland |
8 273 934 718 |
|
|
|
|
74 812 500 |
|
|
|
||
España |
2 925 887 307 |
|
|
|
|
|
199 500 000 |
|
|
||
France |
9 000 763 163 |
|
|
|
|
|
|
|
99 750 000 |
||
Éire/Ireland |
260 155 399 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Italia |
4 539 667 937 |
|
|
|
|
|
|
209 475 000 |
|
||
Luxembourg |
44 796 164 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Nederland |
1 472 879 499 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Österreich |
761 883 269 |
|
|
|
|
149 625 000 |
|
|
|
||
Portugal |
435 196 895 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Slovensko |
398 057 758 |
7 006 030 |
|
|
|
|
|
|
|
||
Suomi/Finland |
778 631 938 |
|
|
153 552 511 |
|
|
|
|
|
||
Sverige |
1 077 567 589 |
|
|
215 598 656 |
149 624 993 |
|
|
|
|
||
United Kingdom |
5 335 717 800 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Kokku |
37 194 148 334 |
11 639 681 |
199 500 000 |
369 151 167 |
149 624 993 |
224 437 500 |
199 500 000 |
209 475 000 |
99 750 000 |
(eurodes) |
|||||||||
Liikmesriik |
|
||||||||
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
|||
Belgique/België |
180 646 042 |
180 646 042 |
180 646 042 |
180 646 042 |
180 646 042 |
180 646 042 |
180 646 042 |
||
Česká republika |
53 121 612 |
53 121 612 |
53 121 612 |
53 121 612 |
54 696 847 |
54 665 961 |
54 635 679 |
||
Danmark |
64 590 760 |
64 590 760 |
64 590 760 |
64 590 760 |
64 590 760 |
64 590 760 |
64 590 760 |
||
Deutschland |
1 192 678 174 |
1 192 678 174 |
1 192 678 174 |
1 192 678 174 |
1 192 678 174 |
1 192 678 174 |
1 192 678 174 |
||
España |
446 483 901 |
446 483 901 |
446 483 901 |
446 483 901 |
446 483 901 |
446 483 901 |
446 483 901 |
||
France |
1 300 073 309 |
1 300 073 309 |
1 300 073 309 |
1 300 073 309 |
1 300 073 309 |
1 300 073 309 |
1 300 073 309 |
||
Éire/Ireland |
37 165 057 |
37 165 057 |
37 165 057 |
37 165 057 |
37 165 057 |
37 165 057 |
37 165 057 |
||
Italia |
678 448 991 |
678 448 991 |
678 448 991 |
678 448 991 |
678 448 991 |
678 448 991 |
678 448 991 |
||
Luxembourg |
6 399 452 |
6 399 452 |
6 399 452 |
6 399 452 |
6 399 452 |
6 399 452 |
6 399 452 |
||
Nederland |
210 411 357 |
210 411 357 |
210 411 357 |
210 411 357 |
210 411 357 |
210 411 357 |
210 411 357 |
||
Österreich |
130 215 467 |
130 215 467 |
130 215 467 |
130 215 467 |
130 215 467 |
130 215 467 |
130 215 467 |
||
Portugal |
62 170 985 |
62 170 985 |
62 170 985 |
62 170 985 |
62 170 985 |
62 170 985 |
62 170 985 |
||
Slovensko |
59 287 258 |
57 274 995 |
54 915 823 |
51 153 834 |
55 518 251 |
58 543 272 |
68 370 355 |
||
Suomi/Finland |
133 169 207 |
133 169 207 |
133 169 207 |
133 169 207 |
133 169 207 |
133 169 207 |
133 169 207 |
||
Sverige |
206 113 034 |
206 113 034 |
206 113 034 |
206 113 034 |
206 113 034 |
206 113 034 |
206 113 034 |
||
United Kingdom |
762 245 400 |
762 245 400 |
762 245 400 |
762 245 400 |
762 245 400 |
762 245 400 |
762 245 400 |
||
Kokku |
5 523 220 006 |
5 521 207 743 |
5 518 848 571 |
5 515 086 582 |
5 521 026 234 |
5 524 020 369 |
5 533 817 170” |
2.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/14 |
KOMISJONI OTSUS,
1. september 2010,
mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5956 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/477/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Hea keskkonnaseisundi saavutamise kriteeriumid on lähtepunktiks piirkondliku koostöö nõude raames ühtse lähenemisviisi väljatöötamisel merestrateegiate ettevalmistavates etappides, sealhulgas hea keskkonnaseisundi parameetrite piiritlemises ja keskkonnalaste sihtide kõikehõlmava kogumi kehtestamises, mida tuleb arendada sidusal ja kooskõlastatud viisil. |
(2) |
Euroopa Komisjon on konsulteerinud kõikide huvitatud pooltega, sealhulgas piirkondlike merekonventsioonide osalistega, ning eeskätt on käsitletud teaduslikku ja tehnilist hindamist, mille on ette valmistanud Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu loodud töörühmad, et toetada kriteeriumide ja metoodikastandardite väljatöötamist. |
(3) |
Niisuguse teadusliku ja tehnilise töö ühe olulise tulemusena selgus, et ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi juhtimise toetamiseks on äärmiselt vajalik töötada välja põhjalikum teaduslik käsitlus, et hinnata head keskkonnaseisundit sidusalt ja terviklikult. Teaduslikel tõenditel põhinevaid teadmisi tuleb täiendada eelkõige teatise „Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia: Euroopa teadusruumi ühtne raamistik ookeanide ja merede säästva kasutamise toetuseks” (2) ja teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (3) abil ning kooskõlas liidu teiste õigusaktide ja poliitikavaldkondadega. Samuti on asjakohane kaasata protsessi hiljem kogemused, mis saadakse edaspidi riiklikul ja piirkondlikul tasandil direktiivi 2008/56/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis a loetletud merestrateegiate ettevalmistavate etappide rakendamisel. |
(4) |
Seetõttu on vajalik, et Euroopa Komisjon vaataks käesoleva otsuse läbi direktiivi 2008/56/EÜ artikli 25 lõike 3 kohaselt.. Lisaks kriteeriumide läbivaatamisele tuleb täiendada ka metoodikastandardeid tihedas koostöös seireprogrammide kehtestamisega. Läbivaatamine peaks toimuma niipea kui võimalik pärast direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 12 nõutud hindamise lõpetamist ning õigeaegselt selleks, et toetada nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt 2018. aastaks esitatavate merestrateegiate tulemuslikku ajakohastamist, aitamaks veelgi kaasa kohandatud juhtimisele. See on kooskõlas eeldusega, et hea keskkonnaseisundi määratlus võib aja jooksul muutuda, võttes arvesse mereökosüsteemide paindlikkust, nende looduslikku variatiivsust ja asjaolu, et neile avaldatav surve ja mõju võivad inimtegevuse erinevate mustrite muutumise ja kliimamuutuste mõju tõttu varieeruda. |
(5) |
Hea keskkonnaseisundi kriteeriumid rajanevad kehtivatel kohustustel ja arengutel, mis on sätestatud liidu kohaldatavates õigusaktides, sealhulgas nii rannikuvee suhtes kehtivas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (4) kui ka nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (6) ning ka paljudes teistes ühise kalanduspoliitika raames väljatöötatud dokumentides, võttes võimaluse korral arvesse piirkondlike konventsioonide raames saadud teavet ja teadmisi ning väljatöötatud lähenemisviise. Käesoleva otsusega aidatakse kaasa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi mõiste edasisele arendamisele ja seega toetatakse seoses mereökosüsteemidega Euroopa Liidu 2010. aasta järgse aja bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava läbivaatamist. |
(6) |
Integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalaseks tugisambaks olevas direktiivis on 2008/56/EÜ nõutud, et inimtegevuse ohjamiseks kohaldataks ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmaks kõiki merekeskkonda mõjutavaid sektoreid. Rohelises raamatus ühise kalanduspoliitika reformi kohta (7) on öeldud, et tulevane kalanduspoliitika tuleb üles ehitada selliselt, et see tagaks õiged vahendid kõnealuse ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi toetamiseks. |
(7) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/56/EÜ artikli 25 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Kriteeriumid, mida liikmesriigid kasutavad hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatuse hindamiseks ja mille juures võimaluse korral viidatakse kohaldatavatele metoodikastandarditele, on esitatud lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 1. september 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janez POTOČNIK
(1) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
(2) KOM(2008) 534 (lõplik).
(3) KOM(2010) 2020 (lõplik).
(4) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(5) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(6) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(7) KOM(2009) 163 (lõplik).
LISA
HEA KESKKONNASEISUNDI KRITEERIUMID JA METOODIKASTANDARDID
A OSA
Hea keskkonnaseisundi kriteeriumide kohaldamise üldtingimused
1. |
B osas on kindlaks määratud ja loetletud kriteeriumid, mida kasutatakse hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatuse hindamiseks iga tunnuse puhul direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud üheteistkümnest hea keskkonnaseisundi tunnusest. Kriteeriumide juures on esitatud seotud näitajad, mis tagavad kriteeriumide toimimise ja võimaldavad teha edusamme. B osas esitatud kriteeriumide juures viidatakse võimaluse korral kohaldatavatele metoodikastandarditele. Paljude niisuguste kriteeriumide ja seotud näitajate puhul on kindlaks määratud vajadus edasise arendamise ja lisateabe järele, millega tuleb tegelda edaspidi, käesoleva otsuse läbivaatamise käigus (1). Käesolevas osas sätestatakse nimetatud kriteeriumide ja seotud näitajate kohaldamise üldtingimused. |
2. |
Enamiku kriteeriumide puhul peavad hindamine ja metoodikad võtma arvesse ja vajaduse korral põhinema nendel hindamistel ja metoodikatel, mida kohaldatakse kehtivate ühenduse õigusaktide raames, eelkõige direktiivi 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ (2), direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ ja muude liidu asjaomaste õigusaktide (sealhulgas ühine kalanduspoliitika, nt nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (3)) alusel, võttes arvesse ka Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu loodud töörühmade aruandeid (4) ja võimaluse korral ka piirkondlike merekonventsioonide raames saadud teavet ja teadmisi ning väljatöötatud lähenemisviise. |
3. |
Hea keskkonnaseisund eeldab, et praegused ja tulevased põlvkonnad viivad kogu oma asjakohast tegevust ellu kooskõlas merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise nõudega ning merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku kasutamise kontseptsiooniga, millele on viidatud direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 1. Hea keskkonnaseisundi kriteeriumide kohaldamisel tuleb silmas pidada vajadust keskenduda hindamisele ja järelevalvele ning seada esmatähtsaks meetmed, mis on seotud mõjude ja ohtude tähtsusega mereökosüsteemile ja selle osadele. Samas on hindamise juures oluline võtta arvesse peamisi kumulatiivseid mõjusid ja mõjude koostoimet mereökosüsteemile, mis on esile toodud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis ii. |
4. |
Paljudel juhtudel, eriti arvestades teabevajaduse ja asjaomase mereakvatooriumi geograafilise ulatuse suhet, võib olla asjakohane kohaldada kõigepealt mõnda valitud kriteeriumi ja seotud näitajat keskkonnaseisundi üldiseks uurimiseks laiemalt ja alles seejärel määrata kindlaks juhud ja konkreetsed alad, kus keskkonna omadusi ja/või inimtegevuse survet mõjutavate ohtude tähtsust arvesse võttes on vaja läbi viia täpsem hindamine, mis hõlmab ka kõigi kriteeriumidega seotud asjakohaste näitajate valimist. |
5. |
Mõjude ajaline ja ruumiline ulatus varieerub märkimisväärselt, olenevalt survetegurite tüübist ja ökosüsteemi mõjutatud komponentide tundlikkusest. Hulga erinevate protsesside hõlmamiseks võib osutuda vajalikuks mõnesid kriteeriume ja näitajaid nende olemuse tõttu kohaldada erineva ajakava alusel. Kui hindamist tuleb alustada üsna väikesel alal, et tagada ökoloogiline otstarbekus (näiteks sellepärast, et surve on lokaliseeritud), võib osutuda vajalikuks laiendada hindamist suurematele aladele, näiteks alarajoonidele, allpiirkondadele ja piirkondadele. |
6. |
Survetegurite ulatuse, jaotumise ja intensiivsuse ning ökosüsteemide erinevate komponentide osakaalu, haavatavuse ja vastupanuvõime ühine hindamine, sealhulgas võimaluse korral ka nende kaardistamine, võimaldab määrata kindlaks alad, kus mereökosüsteeme on raskelt kahjustatud. Selle alusel on hea hinnata ka tegelikku ja võimalikku mõju merekeskkonnale. Selline lähenemisviis, kus võetakse arvesse riskist lähtuvaid kaalutlusi, võimaldab välja valida kõige asjakohasemad näitajad, mis on seotud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks tehtud edusammude hindamise kriteeriumidega. Selle abil saab välja töötada ka konkreetseid vahendeid, mis võivad toetada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi inimtegevuse ohjamisele, mis on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks; määrates kindlaks survetegurite ja mõju allikad, sh nende kumulatiivse mõju ja mõjude koostoime. Niisugused vahendid hõlmavad ruumilisi kaitsemeetmeid ja direktiivi 2008/56/EÜ VI lisas loetletud meetmeid, eriti ruumilise ja ajalise leviku kontrolli, nagu merekeskkonna ruumiline planeerimine. |
7. |
Mere keskkonnatingimused ja neile avalduvad inimtegevuse mõjud on mitmekesised. Erinevused esinevad iseäranis piirkondade vahel, aga ka merepiirkondade, allpiirkondade ja alarajoonide vahel. Seepärast võib konkreetsete, kriteeriumidega seotud näitajate kohaldamisel osutuda vajalikuks kaaluda, kas need on iga hinnatava olukorra jaoks ökoloogiliselt olulised. |
8. |
Liikmesriikidel tuleb kaaluda iga lisas loetletud kriteeriumi ja seotud näitajat, et teha kindlaks need, mida kasutatakse hea keskkonnaseisundi kindlaksmääramiseks. Kui liikmesriik leiab esialgse hindamise alusel, et ühe või mitme kriteeriumi kasutamine ei ole asjakohane, esitab ta komisjonile vastavad põhjendused direktiivi 2008/56/EÜ artikli 9 lõike 2 kohase teavitamise raames, kui seda on vaja seoses piirkondade või allpiirkondade vahelise ühtsuse ja võrreldavusega. Seepärast kehtib liikmesriikide suhtes direktiivi 2008/56/EÜ artiklites 5 ja 6 sätestatud piirkondliku koostöö kohustus, sealhulgas eriti nõue tagada merestrateegiate erinevate elementide sidusus ja koordineerimine kogu asjaomases merepiirkonnas või allpiirkonnas. |
9. |
Oluline on, et kriteeriumide kohaldamisel võetakse arvesse direktiivi 2008/56/EÜ artikli 8 ja III lisa kohaselt nõutava esialgse hindamise tulemused ning et neid ei viidaks läbi eraldatult. Esialgne hindamine on peamine protsess, mille raames määratakse kindlaks nii merekeskkonna olulised omadused kui ka valdavad survetegurid ja mõjud, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja millele kohaldatakse seireprogramme. Esimene hindamine tuleb viia läbi direktiivi 2008/56/EÜ artikli 5 lõikes 2 kindlaksmääratud kuupäevaks nimetatud direktiivi III lisas esitatud soovitusliku nimekirja elementide alusel, võttes sealjuures arvesse olemasolevaid andmeid, kui need on kättesaadavad. Silmas tuleb pidada asjaolu, et osa kriteeriume ja seotud näitajaid loetakse nimetatud algetapi ajal veel väljatöötamisjärgus olevateks. |
10. |
Edusammud hea keskkonnaseisundi saavutamisel toimuvad merekeskkonna laiemate ja pidevate muutuste raames. Kliimamuutused avaldavad merekeskkonnale, sealhulgas ökosüsteemide protsessidele ja toimele, mõju juba praegu. Asjaomaste merestrateegiate väljatöötamisel tuleb liikmesriikidel vajaduse korral kirjeldada kõiki tõendeid kliimamuutuste mõju kohta. Ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile tugineva kohandatud juhtimise raames tuleb hea keskkonnaseisundi määratlust korrapäraselt ajakohastada. |
B OSA
Hea keskkonnaseisundi kriteeriumid vastavalt direktiivi 2008/56/EÜ I lisa tunnustele
1. tunnus: Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade kvaliteet ja olemasolu ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste, geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega.
Hindamine tuleb läbi viia mitmel ökoloogilisel tasandil: ökosüsteemide, elupaikade (sealhulgas nendega seotud kooslused biotoobi mõistes) ja liikide raames, mida kajastatakse käesoleva osa struktuuris, võttes arvesse A osa punkti 2. Selle tunnuse teatavate aspektide kohta on vaja täiendavat teaduslikku ja tehnilist toetust (5). Käsitlemaks tunnuse ulatuslikku kohaldamisala, on direktiivi 2008/56/EÜ III lisa kohaselt vaja seada bioloogilise mitmekesisuse omadused liikide, elupaikade ja ökosüsteemide tasandil tähtsuse järjekorda. See võimaldab määrata kindlaks bioloogilise mitmekesisuse ohustatud omadused ja alad ning aitab samuti valitud kriteeriumide seas välja selgitada vastavate alade ja omaduste asjakohased tunnused (6). Direktiivi 2008/56/EÜ artiklites 5 ja 6 esitatud piirkondliku koostöö kohustus on otseselt seotud piirkonna, allpiirkonna ja alarajooni bioloogilise mitmekesisuse omaduste valimise protsessiga ning direktiivi 2008/56/EÜ IV lisa kohaste võrdlustingimuste kehtestamisega, kui see on vajalik. Geograafilise infosüsteemi põhjal koostatud mudelid võivad kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse omaduste ning inimtegevuse ja sellest tulenevate survetegurite ulatuse kaardistamisele eeldusel, et tulemuste kohaldamisel on mudelite vigu nõuetekohaselt hinnatud ja kirjeldatud. Niisugused andmed on ökosüsteemil põhineva juhtimise ja seotud ruumiliste vahendite väljatöötamise eelduseks (7).
Liikide tasand
Võttes arvesse direktiivi 2008/56/EÜ III lisa tabelis 1 toodud soovituslikus nimekirjas sisalduvaid erinevaid liike ja kooslusi (nt füto- ja zooplanktoni kooslusi), on iga piirkonna, allpiirkonna või alarajooni jaoks vaja koostada asjaomaste liigi- ja funktsioonirühmade kogumid, pidades silmas A osa punkti 2. Mis tahes liigi hindamise aluseks on kolm kriteeriumi: liigi levik, populatsiooni suurus ja populatsiooni seisund. Hilisemates etappides esineb ka juhtumeid, kus on lisaks eeltoodule vaja teada populatsiooni tervislikku seisundit ning liigisiseseid ja liikidevahelisi suhteid. Alamliike ja populatsiooni on vaja hinnata eraldi ka siis, kui esialgse hindamise või uue teabe põhjal tuvastatakse, et mõni alamliik või populatsioon võib olla mõjutatud või ohus. Liikide hindamine eeldab ka nende elupaikade leviku, ulatuse ja seisundi terviklikku mõistmist vastavalt direktiivis 92/43/EMÜ (8) ja direktiivis 2009/147/EÜ sätestatud nõuetele, et teha kindlaks, et elupaik on piisavalt suur populatsiooni säilimiseks, võttes arvesse mis tahes ohtu, et niisuguste elupaikade seisund võib halveneda või elupaik kaduda. Käsitledes bioloogilist mitmekesisust liikide tasandil, on hea keskkonnaseisundi suunas tehtud edusammude ja nendega seotud vastavate näitajate hindamise kolm kriteeriumi järgmised.
1.1. Liikide levik
— |
Leviala (1.1.1), |
— |
võimaluse korral leviku muster levialas (1.1.2), |
— |
liikidega kaetud ala (sessiilsete/bentiliste liikide puhul) (1.1.3). |
1.2. Populatsiooni suurus
— |
Vajaduse järgi populatsiooni arvukus ja/või biomass (1.2.1). |
1.3. Populatsiooni seisund
— |
Populatsiooni demograafilised omadused (nt keha suurus või vanuseline struktuur, sooline jagunemine, sigivuse määr, püsimajäämise/suremuse määr) (1.3.1), |
— |
võimaluse korral populatsiooni geneetiline struktuur (1.3.2). |
Elupaiga tasand
Direktiivi 2008/56/EÜ raames hõlmab elupaiga mõiste nii abiootilisi omadusi kui ka seotud bioloogilisi kooslusi, käsitledes mõlemat elementi biotoobi mõistes koos. Iga piirkonna, allpiirkonna või alarajooni jaoks tuleb koostada elupaiga tüüpide kogumid, võttes arvesse III lisa tabelis 1 esitatud soovituslikus nimekirjas sisalduvaid elupaiku ja A osa punktis 2 osutatud vahendeid. Nimetatud vahendid viitavad ka paljudele elupaigakogumitele (see tähendab, et vajaduse korral tuleb hinnata ka neid kogumeid moodustavate elupaikade koosseisu, ulatust ja suhtelist osakaalu) ja funktsionaalsetele elupaikadele (näiteks kudemis-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed). Mereelupaikade sidusaks klassifitseerimiseks asjaomaste kaartide põhjal on vaja teha elupaikade hindamisel täiendavaid jõupingutusi, võttes arvesse ka variatsioone vastavalt kaugusele rannikust ja sügavusele (nt ranniku-, šelfi- ja süvameri). Elupaikade hindamise aluseks on kolm kriteeriumi: nende levik, ulatus ja seisund (viimase puhul iseäranis tüüpiliste liikide ja koosluste seisund) koos nendega seotud vastavate näitajatega. Elupaiga seisundi hindamine eeldab seotud koosluste ja liikide seisundi terviklikku mõistmist vastavalt direktiivis 92/43/EMÜ (9) ja direktiivis 2009/147/EÜ sätestatud nõuetele ning võimaluse korral ka nende funktsionaalsete omaduste hindamist.
1.4. Elupaiga levik
— |
Leviala (1.4.1), |
— |
leviku muster (1.4.2). |
1.5. Elupaiga ulatus
— |
Elupaiga ala (1.5.1), |
— |
vajaduse korral elupaiga suurus (1.5.2). |
1.6. Elupaiga seisund
— |
Tüüpiliste liikide ja koosluste seisund (1.6.1), |
— |
vajaduse järgi arvukus ja/või biomass (1.6.2), |
— |
füüsikalised, hüdroloogilised ja keemilised tingimused (1.6.3). |
Ökosüsteemi tasand
1.7. Ökosüsteemi struktuur
— |
Ökosüsteemi komponentide (elupaikade ja liikide) koosseis ja suhteline osakaal (1.7.1). |
Lisaks on ökosüsteemide ja protsesside hindamisel hea keskkonnaseisundi üldiseks kindlaksmääramiseks oluline silmas pidada ka ökosüsteemi struktuuriliste komponentide vahelisi sidemeid, võttes muu hulgas arvesse direktiivi 2008/56/EÜ artiklit 1 ning artikli 3 lõiget 5 ja artikli 9 lõiget 1. Ökosüsteemi protsesside ja funktsioonide käsitlemiseks on sisulise tähtsusega ka muud hea keskkonnaseisundi funktsionaalsed aspektid, mis võetakse vaatluse alla teiste tunnuste kaudu (nagu tunnused 4 ja 6), ning ühendatavuse ja vastupanuvõime aspekt.
2. tunnus: Inimtegevuse tulemusel sissetoodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole negatiivset mõju ökosüsteemile.
Võõrliikide kindlaksmääramise ja hindamise käigus tuleb kindlaks määrata nende levimise rajad ja suunad inimtegevuse tagajärjel, et vältida nende asustamist inimtegevuse tagajärjel niisuguses ulatuses, mis võiks raskelt kahjustada ökosüsteeme, ning leevendada nende mis tahes mõjusid. Esialgse hindamise puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et liidu tasandil reguleeritakse juba mõningaid inimtegevuse tagajärjel toimuvaid asustamisi, (10) et hinnata ja minimeerida nende võimalikku mõju veeökosüsteemidele, samuti asjaolu, et mõned võõrliigid on olnud vesiviljeluses kasutusel pikka aega ja neile kehtib juba olemasolevate määruste raames asjakohane loa väljastamise kord (11). Teadmised võõrliikide keskkonnamõju kohta on siiski veel piiratud. Tõenäoliselt kasulike näitajate (12) väljatöötamiseks, eriti seoses invasiivsete võõrliikide mõju hindamisega (nagu bioloogilise saaste indeksid), on vaja võtta teaduslikke ja tehnilisi lisameetmeid, ning nimetatud liigid on jätkuvalt hea keskkonnaseisundi saavutamise põhiprobleemiks. Hindamise ja seire (13) juures on kõige olulisem seisundi kirjeldamine, mis on mõju ulatuse hindamise aluseks, kuid ei määra iseenesest hea keskkonnaseisundi saavutamist selle tunnuse suhtes.
2.1. Võõrliikide, eelkõige invasiivsete liikide arvukus ja seisundi kirjeldamine
— |
Võõrliikide, eelkõige invasiivsete võõrliikide arvukuse, ajutise esinemise ja ruumilise jaotumise suundumused looduskeskkonnas, eriti riskialadel, seoses niisuguste liikide levimise peamiste suundade ja radadega (2.1.1). |
2.2. Invasiivsete võõrliikide keskkonnamõju
— |
Invasiivsete võõrliikide ja looduslike liikide suhe mõnedes põhjalikult uuritud taksonoomilistes rühmades (nt kalad, makrovetikad, molluskid), mis võib näidata, mil määral leiavad liigi koosseisus aset muutused (nt loodusliku liigi edaspidine väljatõrjumine) (2.2.1), |
— |
invasiivsete võõrliikide mõju liigi, elupaikade ja ökosüsteemi tasandil (2.2.2). |
3. tunnus: Kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kala ja karploomade populatsioonid on ohututes bioloogilistes piirides, kusjuures populatsiooni vanuseline ja suuruseline koosseis annab tunnistust ressursside heast seisukorrast.
Käesolev osa kehtib kõikidele määrusega (EÜ) nr 199/2008 (direktiivi 2008/56/EÜ geograafilise kohaldamisala piires) reguleeritud varudele ja sarnastele ühises kalanduspoliitikas sätestatud kohustustele. Selle kohaldamine kõnealuste ja muude varude suhtes oleneb kättesaadavatest andmetest (võttes arvesse määruse (EÜ) nr 199/2008 sätteid andmekogumise kohta), mille alusel määratakse kindlaks kõige asjakohasemad näitajad. Selle tunnuse puhul on hea keskkonnaseisundi saavutamiseks tehtud edusammude ja nendega seotud vastavate näitajate hindamise kolm kriteeriumi järgmised.
3.1. Kalapüügist tuleneva surve tase
|
Esmane näitaja. Kalapüügist tuleneva surve taseme esmane näitaja on järgmine:
Hea keskkonnaseisundi saavutamine või säilitamine eeldab, et F-i väärtus oleks sama või väiksem kui FMSY, mis kujutab endast maksimaalset jätkusuutlikku saagikust (MSY) tagada võimaldavat taset. See tähendab, et mitut liiki hõlmavates püügipiirkondades ja seal, kus ökosüsteemide koostoime on oluline, võidakse pikaajalistes majandamiskavades kasutada mõne liigi varu vähem kui FMSY tasemel, et mitte ohustada mõne teise liigi kasutamist FMSY tasemel (14). F-i väärtus saadakse asjakohastest analüütilistest hindamistest, mis tuginevad saagi analüüsile (aluseks võetakse kogu varude püük, sealhulgas vette tagasi lastud ja registreerimata saak) vanuse või pikkuse ja lisateabe järgi. Kui teadmised varude populatsiooni dünaamika kohta ei võimalda läbi viia simulatsioone, võib sobivad väärtused leida täiendiühiku kohta arvestatavat saaki näitava graafikuga seotud F-i väärtuste teadusliku hindamise teel, võttes sealjuures arvesse ka muud teavet varasemate püügitulemuste või sarnaste varude populatsiooni dünaamika kohta. |
|
Teisesed näitajad (kui saagi analüütilisest hindamisest tulenevad F-i väärtused ei ole kättesaadavad):
FMSY näitaja väärtus tuleb määrata kindlaks teadusliku hindamisega näitaja varasemate suundumuste analüüsi põhjal, võttes sealjuures arvesse muud teavet varasemate püügitulemuste kohta. Kui varude tootlikkusel põhinevad hindamised on olemas, võib võrdlusaluseks võtta MSY-st tuleneva saagi ja biomassi suhte. Lisaks saagi ja biomassi suhtele võib töötada välja ka muid teiseseid näitajaid mis tahes muu kalastussuremust käsitleva nõuetekohaselt põhjendatud ühiku alusel. |
3.2. Varude reproduktiivvõime
|
Esmane näitaja. Varude reproduktiivvõime esmane näitaja on:
See saadakse asjakohastest analüütilistest hindamistest, mis tuginevad saagi analüüsile vanuse või pikkuse ja lisateabe alusel. Kui analüütiline hindamine võimaldab prognoosida SSB-d, on kogu reproduktiivvõimet kajastavaks tugiväärtuseks SSBMSY, s.o kudekarja biomass, millega saavutaks maksimaalne jätkusuutlik saagikus FMSY-ga võrdse kalastussuremuse juures. Kriteeriumile vastavaks loetakse mõõdetud SSB väärtused, mis on SSBMSY-ga võrdsed või sellest suuremad. Uurimist on vaja jätkata, et tegelda tõsiasjaga, et SSB-le vastavat MSY-d ei ole võimalik saavutada kõigi kalavarude puhul üheaegselt nende võimaliku vastastikuse mõju tõttu. Kui simulatsioonimudelid ei võimalda prognoosida usaldusväärset SSBMSY väärtust, kasutatakse selle kriteeriumi võrdlusalusena SSBpa-d, mis on väikseim SSB väärtus, mille puhul on varud suure tõenäosusega võimelised kehtivates kasutustingimustes ise ennast taastootma. |
|
Teisesed näitajad (kui saagi analüütilisest hindamisest tulenevad SSB väärtused ei ole kättesaadavad):
Indekseid võib kasutada, kui need saadakse populatsiooni suguküpsete isendite kohta. Sellisel juhul tuleb neid indekseid kasutada siis, kui näitaja varasemate suundumuste analüüsi ja muu varasemaid püügitulemusi käsitleva teabe alusel läbiviidud teadusliku hindamisega on võimalik kindlaks määrata, et suure tõenäosusega on varud võimelised kehtivates kasutustingimustes ise ennast taastootma. |
3.3. Populatsiooni vanuseline ja suuruseline koosseis
|
Esmased näitajad. Terveid varusid iseloomustab vanade, suurte isendite suur osa. Suurte kalade suhtelise arvukuse põhised näitajad hõlmavad järgmist:
|
|
Teisene näitaja:
Kahe näitajakogumi (vanade kalade osakaal ja suurus suguküpsuse saavutamisel) puhul on vaja eksperdihinnangut, määramaks kindlaks, kui suur on tõenäosus, et varudele omast geneetilist mitmekesisust hinnatakse õigesti. Eksperdihinnang tuleb teha näitaja kohta kättesaadavate aegridade analüüsi põhjal, võttes arvesse ka mis tahes muud teavet liigi bioloogia kohta. |
4. tunnus: Kõik teadaolevad mere toiduvõrkude elemendid eksisteerivad tavapärase arvukuse ja mitmekesisuse tasemel, mis on võimeline tagama pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise.
Kõnealune tunnus käsitleb olulisi funktsionaalseid aspekte, nagu toiduvõrkude energiavood ja struktuur (suurus ja komponentide arvukus). Selles etapis on vaja täiendavat teaduslikku ja tehnilist tuge, et arendada edasi kriteeriume ja tõenäoliselt kasulikke näitajaid toiduvõrgusiseste seoste käsitlemiseks (15).
4.1. Peamiste liikide või troofiliste rühmade tootlikkus (tootmine ühe biomassiühiku kohta)
Toiduvõrkude energiavoogude käsitlemiseks tuleb edasi arendada asjakohaseid näitajaid, et hinnata peamiste röövlooma-saaklooma protsesside tulemusi, mis kajastavad komponentide pikaajalist elujõulisust toiduvõrgu selles osas, mida nad asustavad, võttes arvesse mõnedes allpiirkondades asjakohaste liikide (nt imetajad, merelinnud) valimisel saadud kogemusi.
— |
Peamiste röövloomaliikide tulemused, võttes aluseks nende tootmise ühe biomassiühiku kohta (tootlikkus) (4.1.1). |
4.2. Toiduvõrgu ülaosas asuvate valitud liikide osakaal
Toiduvõrkude struktuuri, komponentide suuruse ja arvukuse käsitlemiseks on vaja hinnata toiduvõrkude ülaosas asuvate valitud liikide osakaalu. Näitajaid tuleb edasi arendada, tuginedes mõnede allpiirkondade kogemusele. Suurte kalade kohta saab andmeid kalade seireuuringutest.
— |
Suured kalad (kaalu järgi) (4.2.1). |
4.3. Peamiste troofiliste rühmade/liikide arvukus/levik
— |
Toime poolest oluliste valitud rühmade/liikide arvukuse suundumused (4.3.1). |
Tuleb määrata kindlaks populatsiooni seisundi muutused, mis võivad toiduvõrgu struktuuri mõjutada. Lisaks tuleb täpsustada üksikasjalikke näitajaid, arvestades nende olulisust toiduvõrgu jaoks ja võttes aluseks piirkonna, allpiirkonna või alarajooni asjakohased rühmad/liigid, sealhulgas vajaduse korral:
— |
rühmad, mis uuenevad kiiresti (nt fütoplankton, zooplankton, meduusid, kahepoolmelised molluskid, lühikese elueaga pelaagilised kalad) ning reageerivad kiiresti ökosüsteemi muutustele ja on head varased hoiatajad; |
— |
rühmad/liigid, millele on suunatud inimtegevus või mida see kaudselt mõjutab (eriti kaaspüük ja vette tagasi lastud liigid); |
— |
elupaika määratlevad rühmad/liigid; |
— |
toiduvõrgu ülaosas asuvad rühmad/liigid; |
— |
suure liikuvusega anadroomsed ja katadroomsed liigid; |
— |
rühmad/liigid, mis on tihedalt seotud teisel troofilisel tasandil asuvate kindlate rühmade/liikidega. |
5. tunnus: Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine, vetikate kahjulik õitsemine ja hapnikunappus põhjavetes, on minimeeritud.
Mereakvatooriumi eutrofeerumise hindamine peab võtma arvesse direktiivi 2000/60/EÜ (V lisa punktid 1.2.3 ja 1.2.4) kohaselt ranniku- ja üleminekuvee hindamist ning sellega seotud suuniseid (16) nii, et oleks tagatud võrreldavus, võttes samuti arvesse piirkondlike merekonventsioonide raames saadud teavet ja teadmisi ning väljatöötatud lähenemisviise. Eutrofeerumise tulemuslikuks hindamiseks võib esialgse hindamise raames läbiviidava uurimise alusel arvesse võtta riskipõhiseid aspekte (17). Hindamisel tuleb siduda omavahel teave toitainete tasemete ja ökoloogiliselt oluliste esmaste ja teiseste mõjude ulatuse kohta, (18) võttes arvesse ka asjaomaseid ajaskaalasid. Võttes arvesse, et toitainesisaldus on seotud jõgedest tuleva toitainekoormusega püügialal, on iseäranis oluline koostöö sisemaiste liikmesriikidega, kes kasutavad direktiivi 2008/56/EÜ artikli 6 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt loodud koostööstruktuure.
5.1. Toitainete tasemed
— |
Toitainete sisaldus veesambas (5.1.1), |
— |
võimaluse korral toitainete suhe (räni, lämmastik ja fosfor) (5.1.2). |
5.2. Toitainetega rikastumise otsene mõju
— |
Klorofülli sisaldus veesambas (5.2.1), |
— |
heljuvate vetikate osakaalu suurenemisega seotud vee läbipaistvus, vajaduse korral (5.2.2), |
— |
oportunistlike makrovetikate arvukus (5.2.3), |
— |
taimestikus toimuvad liikide muutused, nagu ränivetika ja flagellaatide suhe, muutumine bentilisest pelaagiliseks, aga ka kahjulik õitsemine/toksiliste vetikate (nt sinivetikate) õitsemine inimtegevuse tagajärjel (5.2.4). |
5.3. Toitainetega rikastumise kaudne mõju
— |
Mitmeaastaste vetikate ja mererohu (nt pruunvetikad, merihein ja mererohumättad) arvukus, mida vee läbipaistvuse vähenemine kahjustab (5.3.1), |
— |
lahustunud hapnik, s.o muutused orgaanilise aine suurema lagunemise tagajärjel ning asjaomase piirkonna suurus (5.3.2). |
6. tunnus: Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide funktsioneerimise ja struktuuri ning selle, et eelkõige merepõhja ökosüsteemid ei ole kahjustatud.
Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimtegevusest tulenev surve merepõhjale ei takista ökosüsteemi komponentidel säilitamast nende loomulikku mitmekesisust, tootlikkust ja dünaamilisi ökoloogilisi protsesse, võttes arvesse ökosüsteemi vastupanuvõimet. Kõnealuse tunnuse hindamisskaala võib olla iseäranis keeruline mõnede merepõhja ökosüsteemide ja mitmesuguste inimsurvetegurite ebaühtluse tõttu. Bioloogilise mitmekesisuse omadustele avalduvaid mõjusid, ohte ja inimsurvet tuleb lisaks esialgsele vaatlusele hinnata ja uurida põhjalikumalt ning väiksemalt alalt saadud hindamistulemusi tuleb kohandada suurematele aladele, et need hõlmaks vajaduse korral alarajooni, allpiirkonda või piirkonda (19).
6.1. Füüsiline kahju, võttes arvesse substraadi omadusi
Inimtegevuse ohjamise peamiseks probleemiks on inimtegevuse mõju ulatus merepõhja substraadile, millel elupaigad asuvad. Substraaditüüpidest on füüsilise häirituse suhtes kõige tundlikumad biogeensed substraadid, kuid need täidavad mitmesuguseid ülesandeid, mis toetavad merepõhja elupaiku ja kooslusi.
— |
Asjaomaste biogeensete substraatide tüüp, arvukus, biomass ja territoriaalne ulatus (6.1.1), |
— |
inimtegevusest oluliselt häiritud merepõhja ulatus seoses erinevat tüüpi substraatidega (6.1.2). |
6.2. Merepõhja koosluste seisund
Merepõhja koosluste omadused, nagu liigiline ja suuruseline koosseis ning funktsionaalsed omadused, näitavad selgelt, milline on ökosüsteemi võime hästi toimida. Koosluste struktuuri ja dünaamika kohta saab vajaduse korral teavet, mõõtes koosluse liigilist mitmekesisust, tootlikkust (arvukus või biomass), mittetundlike ja tundlike taksonite dominantsust ning suuruselist koosseisu, mis avaldub väikeste ja suurte isendite osakaalus.
— |
Iseäranis tundlike ja/või mittetundlike liikide olemasolu (6.2.1), |
— |
mitme parameetri mõõtmise indeksid merepõhja koosluste seisundi ja toimimise, nagu liigilise mitmekesisuse ja liigirikkuse, oportunistlike ja tundlike liikide suhte hindamiseks (6.2.2), |
— |
kindlaksmääratud pikkust/suurust ületava biomassi osakaal või isendite arv merepõhja makrokoosluses (6.2.3), |
— |
merepõhja koosluse suuruse spektri omadusi (kuju, tõus ja nihe) kirjeldavad parameetrid (6.2.4) |
7. tunnus: Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset mõju mere ökosüsteemidele.
Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsivad muutused, mis on põhjustatud inimtegevusest, võivad seisneda näiteks loodete režiimi, setete ja mageda vee edasikandumise, hoovuste või lainete liikumise muutustes, mille tagajärjel muutuvad direktiivi 2008/56/EÜ III lisa tabelis 1 sätestatud füüsikalised ja keemilised omadused. Niisugused muutused võivad olla iseäranis olulised, kui on oht, et need kahjustavad mereökosüsteeme suuremas ulatuses, ning hindamisel võivad need anda varase hoiatuse võimalike mõjude kohta ökosüsteemile. Direktiivis 2000/60/EÜ on rannikuvee jaoks sätestatud hüdromorfoloogilised tingimused, mida tuleb täita vesikonna majandamiskava raames tehtavate mõõtmistega. Meetmete mõju tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Sellised vahendid nagu keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja mereala ruumiline planeerimine võivad aidata kaasa niisuguste meetmete mõju kumulatiivsete aspektide ja ulatuse analüüsile ja hindamisele. Samas on oluline tagada, et niisugused vahendid tooksid esile asjakohased elemendid, mille alusel saab hinnata võimalikku mõju merekeskkonnale, arvestades sealjuures ka piiriüleste aspektidega.
7.1. Püsivate muutuste ruumilised omadused
— |
Püsivatest muutustest mõjutatud ala ulatus (7.1.1). |
7.2. Püsivate hüdrograafiliste muutuste mõju
— |
Püsivast muutusest mõjutatud elupaikade ruumiline ulatus (7.2.1), |
— |
muutunud hüdrograafiliste tingimuste tagajärjel toimunud muutused elupaikades, eriti sealsetes funktsioonides (nt kalade, lindude ja imetajate kudemis-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed) (7.2.2). |
8. tunnus: Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest tulenevaid mõjusid.
Merekeskkonna saasteainete kontsentratsiooni ja nende mõju tuleb hinnata ökosüsteemile avalduvate mõjude ja ohtude põhjal (20). Arvesse tuleb võtta direktiivi 2000/60/EÜ sätteid territoriaal- ja/või rannikuvee kohta, et tagada õigusliku raamistiku asjakohaselt kooskõlastatud rakendamine, arvestades sealjuures piirkondlike merekonventsioonide raames saadud teavet ja teadmisi ning väljatöötatud lähenemisviise. Liikmesriikidel tuleb vajaduse korral silmas pidada merekeskkonnale olulisi aineid või ainerühmi, mis:
i) |
ületavad vees, settes või biootas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 lõikes 35 ja V lisas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardit ranniku- või territoriaalvees, mis asub merepiirkonna või allpiirkonna lähedal, ja/või |
ii) |
on kantud direktiivi 2000/60/EÜ X lisa prioriteetsete ainete nimistusse, mida reguleeritakse direktiiviga 2008/105/EÜ ja mis juhitakse otse asjaomasesse merepiirkonda, allpiirkonda või alarajooni, ja/või |
iii) |
on saasteained ning nende vabanemine keskkonda (sealhulgas nende kadu, vette laskmine ja heide) võib tekitada varasema ja praeguse reostuse kaudu märkimisväärset ohtu asjaomase merepiirkonna, allpiirkonna või alarajooni merekeskkonnale, see hõlmab ka näiteks ohtlike ja kahjulike ainetega toimunud õnnetuste tagajärjel tekkinud akuutset reostust. |
Edusammud hea keskkonnaseisundi suunas olenevad sellest, kas reostus kõrvaldatakse järk-järgult, s.o saasteainete hulk merekeskkonnas ja ka nende bioloogiline mõju hoitakse vastuvõetavates piirides, et need ei avaldaks märkimisväärset mõju merekeskkonnale ega ohustaks seda.
8.1. Saasteainete kontsentratsioon
— |
Eespool nimetatud saasteainete kontsentratsioon mõõdetuna asjaomases süsteemis (biootas, settes ja vees) nii, et oleks tagatud vastavus direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud hindamisele (8.1.1). |
8.2. Saasteainete mõju
— |
Asjaomastele ökosüsteemidele avalduva saastumise mõju tase, võttes arvesse valitud bioloogilisi protsesse ja taksonoomilisi rühmi, millele avalduva põhjuse/mõju seos on kindlaks tehtud ja mida tuleb jälgida (8.2.1), |
— |
märkimisväärse akuutse reostuse esinemine, päritolu (võimaluse korral) ja ulatus (nt õli- ja õlitoodetest tekkinud laigud) ning selle mõju biootale, mida reostus füüsiliselt kahjustab (8.2.2). |
9. tunnus: Saasteained kalades ja muudes inimtarbimiseks ette nähtud mereandides ei ületa ühenduse õigusaktide või muude asjakohaste standarditega kehtestatud tasemeid.
Liikmesriikidel tuleb erinevates piirkondades või allpiirkondades jälgida, kas looduskeskkonnast pärit kalade, vähkide, molluskite ja okasnahksete söödavates kudedes (lihased, maks, kalamari, liha, vajaduse korral pehmed koed), samuti vetikates leidub niisuguseid aineid, mille kohta on ELi, piirkonna või riigi tasandil määratud kindlaks inimtoiduks kasutatavate toodete maksimaalsed piirnormid.
9.1. Saasteainete tase, arv ja sagedus
— |
Avastatud saasteainete tegelik tase ja kindlaksmääratud maksimaalset taset ületavate saasteainete arv (9.1.1), |
— |
kindlaksmääratud tasemete ületamise sagedus (9.1.2). |
10. tunnus: Mereprahi omadused ja kogus ei kahjusta ranniku- ja merekeskkonda.
Prahi jaotumine on väga erinev ja seda tuleb seireprogrammide puhul arvesse võtta. Tuleb kindlaks teha, millise tegevusega praht on seotud ning selgitada võimaluse korral välja selle päritolu. Siinjuures on vaja edasi arendada veel mitut näitajat, eriti neid, mis seostuvad bioloogilise mõju ja mikroosakestega, ning samuti on vaja põhjalikumalt hinnata prahi võimalikku toksilisust (21).
10.1. Mere- ja rannikukeskkonna prahi omadused
— |
Kaldale uhutud ja/või rannajoonel paikneva prahi hulga suundumused, sealhulgas selle koostise, ruumilise leviku ja võimaluse korral päritolu analüüs (10.1.1), |
— |
veesambas (sh veepinnal ujuva) ja merepõhjas paikneva prahi hulga suundumused, sealhulgas selle koostise, ruumilise leviku ja võimaluse korral päritolu analüüs (10.1.2), |
— |
mikroosakeste (eriti plastist mikroosakeste) koguse, leviala ja võimaluse korral koostise suundumused (10.1.3). |
10.2. Prahi mõju mereelustikule
— |
Suundumused mereloomade poolt allaneelatud prahi koguses ja koostises (nt mao analüüs) (10.2.1). |
Nimetatud näitaja vajab veel edasiarendamist, tuginedes mõnedes allpiirkondades (nt Põhjameres) saadud kogemusele, ja teistele piirkondadele kohandamist.
11. tunnus: Energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda.
Lisaks veealusele mürale, mida on direktiivis 2008/56/EÜ läbivalt esile toodud, võib mereökosüsteemide komponentidele avaldada mõju ka mõnes muus vormis energia, mida merekeskkonda juhitakse, näiteks soojusenergia, elektromagnetväljad ja valgus. Vaja on teaduslikke ja tehnilisi lisameetmeid, mis toetaksid kõnealuse tunnusega seotud kriteeriumi väljatöötamist, (22) sealhulgas ka keskkonda juhitava energia mõju kohta mereelustikule, asjakohaseid müra- ja sagedustasemeid (mida võib vajaduse korral kohandada piirkondliku koostöö nõuetele vastavalt). Praeguses etapis on hindamise ja jälgimisega, (23) sh kaardistamisega seoses määratud kindlaks veealuse müra mõõtmise peamised suunad, mis vajavad veel täpsustamist. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud helid võivad olla lühiajalised (nt impulsshelid, mis tulenevad seismilistest uuringutest ja tuuleparkide konstruktsioonide paigaldamisest ning plahvatustest) või pikaajalised (nt süvendamisest, laevadest ja energiakäitistest tulenev pidev heli) ning need mõjutavad organisme erinevalt. Tulundustegevusi, millega kaasneb üsna suurt ala mõjutav tugev müra, viiakse enamasti ellu kindlaksmääratud tingimustel ja vastava loa alusel. See loob võimaluse kooskõlastada sidusaid nõudeid tugevate impulsshelide mõõtmiseks.
11.1. Kõrge, madala ja keskmise sagedusega impulssheli jaotumine ajaliselt ja territoriaalselt
— |
Nende päevade osakaal, mil inimtekkelised helid ületavad taset, mis võib tunduvalt mõjutada mereloomi, ning nende jaotumine kalendriaasta lõikes ja kindlaksmääratud pinnaga aladel, samuti nende ruumiline jaotumine, mõõdetuna heli ekspositsioonitasemena (dB re 1μPa2.s) või kõrgeima helirõhutasemena (dB re 1μPapeak) ühel meetril, mõõdetuna sagedusalal 10 Hz kuni 10 kHz (11.1.1). |
11.2. Pidev madala sagedusega heli
— |
Ümbritseva müra taseme suundumused kolmandiku oktaavriba ulatuses 63 Hz ja 125 Hz kesksagedusel (re 1 μΡa rms; keskmine müratase nendel oktaavribadel ühe aasta jooksul), mida on mõõtnud vaatlusjaamad ja/või on kasutatud vajaduse korral ka asjakohaseid mudeleid (11.2.1). |
(1) Vt põhjendused 3 ja 4.
(2) ELT L 348, 24.12.2008, lk 84.
(4) Vt põhjendus 2.
(5) Vt põhjendused 3 ja 4.
(6) Vt A osa punktid 3 ja 6.
(7) Vt A osa punkt 6.
(8) „Kaitsestaatuse hindamine, jälgimine ja kaitsestaatust käsitlev aruandlus: ajavahemiku 2001–2006 aruande koostamine vastavalt loodusdirektiivi artiklile 17.”15. märts 2005, vastu võetud elupaikade komitees 20. aprillil 2005.
(9) Vt joonealune märkus 8.
(10) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses (ELT L 168, 28.6.2007, lk 1).
(11) Vt määruse (EÜ) nr 708/2007 IV lisa.
(12) Vt põhjendused 3 ja 4.
(13) Vt A osa punkt 9.
(14) Komisjoni teatis „Säästva lähenemisviisi rakendamine ELi kalanduses maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kaudu”, KOM(2006) 360 (lõplik).
(15) Vt põhjendused 3 ja 4.
(16) Suunisdokument eutrofeerumise hindamiseks Euroopa veepoliitika raames, dokument nr 23. Euroopa Komisjon (2009). Vt http://circa.europa.eu/Public/irc/env/wfd/library
(17) Vt A osa punktid 3 ja 6.
(18) Vt A osa punkt 7.
(19) Vt A osa punktid 3–6.
(20) Vt A osa punktid 3 ja 4.
(21) Vt põhjendused 3 ja 4.
(22) Vt põhjendused 3 ja 4.
(23) Vt A osa punkt 9.