1)

II–V osa asendatakse järgmisega:

„II   OSA

I osas ettenähtud kvaliteedi miinimumnõuded

Käesoleva määruse kohaldamisel on koostisosad, mida ei tohi sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteravili, määratletud käesoleva lisa III osas.

Põhiteravilja ja muu teravilja terasid, mis on riknenud või mädanenud, käsitatakse „prügilisandina”, isegi kui nende kahjustused kuuluvad muudesse kategooriatesse.

III   OSA

1.   NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRATLEMINE, MIDA EI TOHI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA PÕHITERAVILJAD

1.1.   Katkised terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „katkised terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi puhul on „katkised terad” teratükid või terad, mis lähevad läbi ümmarguste 4,5 mm avadega sõela.

Sorgo puhul on „katkised terad” teratükid või terad, mis lähevad läbi ümmarguste 1,8 mm avadega sõela.

1.2.   Teralisandid

a)   Kidurad terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kidurad terad” sama mis standardis EN 15587. Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis käsitatakse odra puhul kidurate teradena teri, mille mahukaal on vähemalt 64 kg hektoliitri kohta ja mida pakutakse sekkumiseks või võetakse selleks vastu nimetatud liikmesriikides, samuti teri, mis pärast kõigi käesolevas lisas nimetatud muude koostisosade eemaldamist lähevad läbi 2,0 mm piklike avadega sõela.

Määratlust „kidurad terad” maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

b)   Muud teraviljad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „muud teraviljad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul käsitatakse muude teraviljadena kõigi viljeldavate teraviljade teri, mis ei kuulu proovis esindatud terade liiki.

c)   Kahjurite kahjustatud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kahjurite kahjustatud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgi puhul on kahjurite kahjustatud terad kõik sellised terad, millel on putukate, näriliste, lestade või muude viljakahjurite põhjustatud nähtavad kvaliteedi halvenemise tunnused.

d)   Terad, mille idu värvus on muutunud

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „terad, mille idu värvus on muutunud” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „terad, mille idu värvus on muutunud” ei kohaldata odra, maisi ja sorgo suhtes.

e)   Kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kuivatamise käigus ülekuumenenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on kuivatamise käigus ülekuumenenud terad sellised, millel on välised põletuse tunnused, kuid mis ei ole riknenud terad.

f)   Plekilised terad

Kõva nisu puhul on määratlus „plekilised terad” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „plekilised terad” pehme nisu, odra, maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

1.3.   Kasvama läinud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kasvama läinud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on kasvama läinud terad need, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud terade osakaalu hindamisel tuleb võtta arvesse proovi üldist välimust. Kasvama läinud terad on ainult need terad, mille idul on selgelt nähtavad muutused, mille abil on kerge eristada kasvama läinud tera harilikust terast.

1.4.   Prügilisandid

a)   Võõrseemned

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrseemned” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on võõrseemned kultuurtaimede või looduslikult kasvavate taimede seemned, v.a teraviljaseemned. Need on kõlbmatud seemned, mida saab kasutada loomasöödaks, kuid mis ei ole teraviljad ega väliste haigustunnustega seemned.

Väliste haigustunnustega seemned on inimestele ja loomadele mürgised seemned, seemned, mis takistavad või raskendavad teravilja puhastamist ja jahvatamist, ning seemned, mis mõjutavad teraviljatoodete kvaliteeti.

b)   Riknenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „riknenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on riknenud terad sellised, mis on loomasöödana kasutamiseks kõlbmatuks muutunud mädanemise, jahukaste (sh fusarioos), bakterite või mõne muu põhjuse tõttu.

Riknenud terad on samuti isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad; need on täisvalminud terad, mille integumendi värvus on hallikaspruunist mustani ja mille tuuma ristlõike värvus on kollakashallist pruunjasmustani.

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul hõlmab standardi EN 15587 määratlus „riknenud terad” ka furioossete terade määratlust.

c)   Võõrkehad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrkehad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul käsitatakse võõrkehadena kõiki teraviljaproovi koostisosi, mis lähevad läbi 1,0 mm avadega sõela, v.a elus või surnud putukad.

d)   Seemnekestad (maisitõlviku osad)

e)   Tungalterad

f)   Mädanenud terad

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „mädanenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „mädanenud terad” odra, maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

g)   Loomset päritolu lisandid

1.5.   Elus kahjurid

1.6.   Oma klaasisuse kaotanud või vähese klaasisusega terad

Klaasisuse kaotanud kõva nisu terad on terad, mille tuuma ei saa käsitada täiesti klaasjana. Need on määratletud ka standardis EN 15585.

2.   LISANDITE MÄÄRATLEMISEL ARVESSEVÕETAVAD ASJAOLUD IGA LIIKI TERAVILJA PUHUL

2.1.   Kõva nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad, plekilised terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.2.   Pehme nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad (üksnes siis, kui nende osakaal on üle 8 %) ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.3.   Oder

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.4.   Mais

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.5.   Sorgo

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

IV   OSA

Meetodid, mida kasutatakse sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks

Sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks kasutatakse vastavalt artiklile 7 järgmisi meetodeid:

V   OSA

Standardmeetod laitmatu kvaliteediga põhiteraviljade hulka mittekuuluvate koostisosade määramiseks maisi ja sorgo puhul

2)

VI–VIII lisa jäetakse välja.

3)

XII osa punkt 3 asendatakse järgmisega: