LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	27,7
	TR	41,0
	ZZ	34,4
0707 00 05	TR	72,9
	ZZ	72,9
0709 90 70	TR	96,4
	ZZ	96,4
0805 50 10	AR	103,9
	UY	71,5
	ZA	96,7
	ZZ	90,7
0806 10 10	CL	129,8
	EG	141,2
	IL	126,4
	MA	158,1
	TR	144,5
	ZA	98,7
	ZZ	133,1
0808 10 80	AR	84,5
	BR	68,2
	CL	96,3
	CN	72,4
	NZ	94,1
	US	87,0
	UY	112,9
	ZA	90,7
	ZZ	88,3
0808 20 50	AR	68,6
	CL	183,9
	CN	93,7
	ZA	97,5
	ZZ	110,9
0809 20 95	TR	240,1
	ZZ	240,1
0809 30	TR	170,8
	ZZ	170,8
0809 40 05	BA	62,1
	IL	168,2
	XS	70,3
	ZZ	100,2

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 4. augustist 2010

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	44,37	0,00
1701 11 90 (1)	44,37	1,59
1701 12 10 (1)	44,37	0,00
1701 12 90 (1)	44,37	1,30
1701 91 00 (2)	43,75	4,34
1701 99 10 (2)	43,75	1,21
1701 99 90 (2)	43,75	1,21
1702 90 95 (3)	0,44	0,25

---

(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

LISA

MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU TÕKESTAMISE VALDKONNAGA TEGELEVATE SÕLTUMATUTE MÕTTEKODADE EUROOPA VÕRGUSTIKU LOOMINE MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU VASTASE ELI STRATEEGIA („MASSIHÄVITUSRELVADE ALANE ELI STRATEEGIA”) RAKENDAMISE TOETAMISEKS

1.   Eesmärgid

Käesoleva otsuse eesmärk on rakendada poliitikasoovitused, mis on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta dokumendis „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”. Selles dokumendis on märgitud, et massihävitusrelvade leviku vastaseks võitluseks võetavate liidu meetmete jaoks võiks olla kasulik toetus, mida annab massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelev valitsusväline võrgustik, kuhu kuuluvad välispoliitika instituudid ja uurimiskeskused, kes on spetsialiseerunud liidu strateegilistele valdkondadele, kasutades ära juba olemas olevaid kasulikke võrgustikke. Sellist võrgustikku saaks laiendada, et see hõlmaks institutsioone kolmandates riikides, kellega liit peab konkreetseid massihävitusrelvade leviku tõekestamise alaseid dialooge.

Selle sõltumatute massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade võrgustiku eesmärk oleks soodustada poliitilist ja julgeolekualast dialoogi ning pikaajalist diskussiooni massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses võetavate meetmete üle kodanikuühiskonnas ja eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute vahel. See on kasulikuks lähteplatvormiks liidu ja rahvusvahelise kogukonna tegevustele massihävitusrelvade leviku vastases võitluses.

Võrgustiku tööd laiendatakse selliselt, et oleks hõlmatud tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud teemad ning meetmed, millega tagatakse 2005. aastal vastu võetud ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (edaspidi „väike- ja kergrelvade alane ELi strateegia”) pidev rakendamine. Võrgustik aitab arendada uusi tahke liidu tegevustes, et käsitleda tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimisega seotud julgeolekuküsimuste nii ennetus- kui ka vastutegevuse alaseid aspekte, nagu on sätestatud väike- ja kergrelvade alases ELi strateegias. Samuti on relvakaubanduslepingu alases protsessis tunnistatud liidu prioriteedina tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku ja reguleerimata kauplemise tõkestamist.

Võrgustik saaks kaasa aidata kolmandate riikide teadlikkuse suurendamisele massihävitusrelvade levikuga ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimisega seotud probleemidest ning vajadusest teha koostööd liiduga ja mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs, et hoida ära kogu maailmas muret tekitavate massihävitusrelvade leviku alaste programmide loomine, nende läbiviimist tõkestada ning need peatada ja võimaluse korral kaotada.

Liit soovib seda võrgustikku toetada järgmisega:

—	korraldades stardikoosoleku ja iga-aastase konverentsi, pidades silmas aruande ja/või soovituste esitamist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale;

—	luues internetipõhise platvormi, et soodustada kontaktide loomist ja edendada uurimistöödega seotud dialoogi massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade võrgustikus.

2.   Võrgustiku töökorraldus

Võrgustik on avatud kõigile asjaomastele liidu uurimisinstituutidele ja mõttekodadele ning austab täielikult paljude erinevate arvamuste võimalikkust liidus.

Võrgustik soodustab valitsusväliste ekspertide, liikmesriikide esindajate ja liidu institutsioonide vaheliste kontaktide loomist. Võrgustikul on valmidus kaasata kolmandate riikide valitsusväliseid osalejaid vastavalt massihävitusrelvade alasele ELi strateegiale ning väike- ja kergrelvade alasele ELi strateegiale, milles lähtutakse mitmepoolsuse põhimõttest ja rahvusvahelisest koostööst. Võrgustiku ülesanneteks on käsitleda massihävitusrelvade leviku tõkestamist, massihävitusrelvade kandesüsteeme ning tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud teemasid.

Võrgustiku juhatajaks on kõrge esindaja, kes lähtub suunistest, mis on määratletud massihävitusrelvade järelevalve keskuse (WMD Monitoring Centre) tegevuse raames seoses massihävitusrelvade leviku vastaste meetmetega. Nõukogu asjaomastes ettevalmistavates üksustes osalejad (CODUN/CONOP/COARM jne) saavad võrgustikuga konsulteerida massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustes, ning nende esindajad võivad osaleda võrgustiku raames toimuvatel koosolekutel. Võrgustiku koosolekud võib korraldada paralleelselt töörühma koosolekutega, kui see on teostatav.

Projekti haldamine tehakse ülesandeks FRSi, HSFK/PRIFi, IISSi ja SIPRI põhjal moodustatud massihävitusrelvade leviku tõkestamise konsortsiumile, kes teeb tihedat koostööd kõrge esindajaga.

Konsortsium kutsub kõrge esindaja ja liikmesriikidega konsulteerides stardikoosolekule ja iga-aastasele koosolekule osalema massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvade alaste küsimuste spetsialiste. Osalejad peavad kinnitama oma erialaseid teadmisi publikatsioonide või muude uurimistegevustega massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas ja tavarelvadega seotud küsimustes.

3.   Projektide kirjeldus

3.1.   Projekt 1: Stardikoosoleku ja iga-aastase konverentsi korraldamine koos aruande ja/või soovituste esitamisega

3.1.1.   Projekti eesmärk

Stardikoosoleku eesmärk on luua massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute liidus paiknevate mõttekodade Euroopa võrgustik. Stardikoosolekul, mida juhatab kõrge esindaja, korraldatakse võrgustiku tegevusi ja valmistatakse ette iga-aastane konverents, pidades silmas aruande ja/või soovituste esitamist kõrgele esindajale.

Iga-aastasel Carnegie konverentsi laadi konverentsil, kus osalevad liidu ja kolmandate riikide valitsuste ja sõltumatute mõttekodade eksperdid, arutatakse ja määratakse kindlaks edasisi meetmeid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks ning tavarelvadega seotud probleemide käsitlemiseks, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamiseks. Iga-aastase konverentsi saaks jagada temaatilisteks plokkideks ja kokkuvõtlikuks plenaarkoosolekuks, mida juhatab kõrge esindaja.

Iga-aastase konverentsi põhjal koostatakse kõrge esindaja jaoks poliitikast lähtuv aruanne koos tegevustest lähtuvate soovitustega. Seda aruannet levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides ning see tehakse kättesaadavaks Internetis.

3.1.2.   Projekti tulemused

—	kehtestatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku toimimisskeem;

—

korraldatakse ulatuslik massihävitusrelvade leviku tõkestamise alane Euroopa konverents, millest saab peamine palatvorm strateegiliste arutelude edendamiseks massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks võetavate meetmete üle ning tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamisega seotud probleemide käsitlemiseks;

—

esitatakse poliitikast lähtuv aruanne ja/või tegevustest lähtuvad soovitused, millega parandatakse massihävitusrelvade alase ELi strateegia ning väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamist ning rajatakse kasulik lähteplatvorm liidu ja rahvusvahelise kogukonna tegevustele seoses massihävitusrelvade leviku vastase võitluse ja tavarelvadega;

—	suurenevad liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkus ja teadmised massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.1.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kaks stardikoosolekut, kaks iga-aastast koosolekut ja koostatakse kaks aruannet ja/või soovitust:

—	stardikoosolek, kus osaleb kuni 50 sõltumatut liidus paiknevat mõttekoda, kes on oma tegevustes spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele;

—	iga-aastane konverents, kus osalevad valitsuste eksperdid ja kuni 200 liidus ja kolmandates riikides paiknevat sõltumatut mõttekoda, kes on oma tegevustes spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele;

—	poliitikast lähtuv aruanne ja/või tegevustest lähtuvad soovitused, mis ergutavad massihävitusrelvade alase ELi strateegia ning väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamist.

3.2.   Projekt 2: Internetipõhise platvormi loomine

3.2.1.   Projekti eesmärk

Luuakse internetileht, mis soodustab võrgustiku kohtumiste vahelisel perioodil kontaktide loomist ja hõlbustab uurimistöödega seotud dialoogi pidamist massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade vahel. Liidu institutsioonid ja liikmesriigid võiksid samuti kasu saada kõnealusele teemale pühendatud veebilehest, kus võrgustikus osalejad võivad vabalt vahetada teavet ja ideid ning avaldada oma uurimistöid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku tõkestamise ning tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud teemadel. Selle veebilehega võiks kaasas käia elektrooniline uudisteleht.

Projektiga tagatakse võimalus tutvuda sündmustega tagantjärele ning luuakse aken Euroopas tehtava uurimistööga tutvumiseks. See aitab tõhusalt levitada uurimistulemusi mõttekodade hulgas ja valitsuste ringkondades. See võimaldab paremini ennetada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikust ning tavarelvadest, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveost ja ülemäärasest hankimisest tulenevaid ohte ning suurendab teadmisi nendest ohtudest.

3.2.2.   Projekti tulemused

—	luuakse platvorm, kus massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevad mõttekojad saavad vahetada oma sõltumatuid arvamusi ja analüüse massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud probleemide kohta;

—	parandatakse arusaamist massihävitusrelvade alasest ELi strateegiast ning väike- ja kergrelvade alasest ELi strateegiast kodanikuühiskonnas ning luuakse koht, kus liit ja mõttekodade võrgustik saavad luua kontakti;

—	võimaldatakse tasuta alla laadida võrgustiku koosolekute tulemusel koostatud dokumente ja nende sõltumatute mõttekodade dokumente, kes soovivad jagada oma uurimistulemusi ilma rahalise hüvitiseta;

—	suurenevad liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkus ja teadmised tavarelvade ning massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.2.3.   Projekti kirjeldus

Võiks kaaluda suhtlusvõrkude teenuse laadse tehnoloogia kasutuselevõtmist, kui see on teostatav ja asjakohane, et hoida kokku kulusid ja võimaldada tuttavas keskkonnas toimuvat aktiivset internetipõhist suhtlust ja teabevahetust võrgustikus osalejate vahel. Projekti läbi viiv massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium vastutaks veebihostingu ning veebilehe kujunduse ja tehnilise haldamise eest. Konsortsium saaks pakkuda kõrgele esindajale ja asjaomastele nõukogu töörühmadele veebilehe alast põhikoolitust.

4.   Kestus

Projektide läbiviimise eeldatav kogukestus on 36 kuud.

5.   Kasusaajad

5.1.   Otsesed kasusaajad

Euroopa julgeolekustrateegias ja massihävitusrelvade alases ELi strateegias on massihävitusrelvade levitamist nii riikide kui ka terroristide poolt peetud potentsiaalselt suurimaks ohuks liidu julgeolekule. Sarnaselt tunnistatakse väike- ja kergrelvade alases ELi strateegias, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ülemäärane hankimine kujutab tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Väljapakutud projektid on kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega ning nendega toetatakse Euroopa julgeolekustrateegias kehtestatud strateegiliste eesmärkide saavutamist.

5.2.   Kaudsed kasusaajad

Projektidest saavad kaudselt kasu:

a)	liidus ja kolmandates riikides asuvad sõltumatud mõttekojad, kes on oma tegevustes spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele;

b)	liidu institutsioonid;

c)	liikmesriigid;

d)	kolmandad riigid.

6.   Kolmandatest isikutest osalised

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Võrgustiku eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad teevad tööd vastavalt oma standardsetele eeskirjadele.

7.   Menetlusaspektid, koordineerimine ja juhtkomitee

Juhtkomitee moodustavad kõrge esindaja ja lõikes 8 nimetatud rakendusüksuse esindaja. Juhtkomitee vaatab nõukogu otsuse rakendamise regulaarselt vähemalt iga kuue kuu tagant läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.

8.   Rakendusüksus

Käesoleva nõukogu otsuse rakendamine tehakse ülesandeks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumile, kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja kontrolli all. Oma tegevuste läbiviimisel teeb konsortsium koostööd kõrge esindajaga, liikmesriikidega ning vastavalt vajadusele teiste osalisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

LISA

a)   Taotlejad ja loa omanikud:

nimi	:	Dow AgroSciences Europe
aadress	:	European Development Centre, 3 Milton Park, Abingdon, Oxon OX14 4RN, Ühendkuningriik,

järgmise äriühingu nimel: Mycogen Seeds c/o Dow AgroSciences LLC, 9330 Zionsville Road, Indianapolis, IN 46268-1054, USA,

ning

nimi	:	Pioneer Overseas Corporation
aadress	:	Avenue des Arts 44, B-1040 Brüssel, Belgia,

järgmise äriühingu nimel: Pioneer Hi-Bred International, Inc., 7100 NW 62nd Avenue, P. O. Box 1014, Johnston, IA 50131-1014, USA.

b)   Toodete nimetus ja kirjeldus:

1.	maisi DAS-Ø15Ø7-1xDAS-59122-7 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toidud ja toidu koostisained;

2.	maisi DAS-Ø15Ø7-1xDAS-59122-7 sisaldav, sellest koosnev või sellest valmistatud sööt;

3.	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad maisi DAS-Ø15Ø7-1xDAS-59122-7 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, välja arvatud viljelemise otstarbel.

Taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais DAS-Ø15Ø7-1xDAS-59122-7 on saadud maisiliinide DAS-Ø15Ø7 ja DAS-59122-7 ristamise teel ning kõnealuses ristatud maisis tekivad valgud Cry34Ab1 ja Cry35Ab1, mis kaitsevad seda teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, valk Cry1F, mis kaitseb seda teatavate liblikaliste taimekahjurite eest, ning valk PAT, mida kasutatakse geneetilise märgisena ning mis annab kõnealusele maisile vastupidavuse umbrohutõrjeaine glufosinaatammooniumi suhtes.

c)   Märgistamine:

1.	Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistuse erinõuete kohaldamisel on organismi nimetus „mais”;

2.	Käesoleva otsuse artikli 2 punktides b ja c nimetatud maisi DAS-Ø15Ø7-1xDAS-59122-7 sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodetega kaasas olevates dokumentides peavad olema sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

d)   Määramismeetod:

—	Geenmuundatud maisiliinide DAS-Ø15Ø7 ja DAS-59122-7 sisalduse määramine polümeraasi ahelreaktsioonil põhineval muundorganismispetsiifilisel meetodil (kordistatud toote mõõtmisega igas tsüklis), mis on valideeritud maisi DAS-Ø15Ø7-1xDAS-59122-7 jaoks;

—	Valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud ühenduse referentlabor; avaldatud veebilehel http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/statusofdoss.htm

—	Etalonained: ERM®-BF418 (DAS-Ø15Ø7 jaoks) ja ERM®-BF424 (DAS-59122-7 jaoks), mida on võimalik tellida Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kaudu Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudist (IRMM) aadressil https://irmm.jrc.ec.europa.eu/rmcatalogue

e)   Kordumatu tunnus:

DAS-Ø15Ø7-1xDAS-59122-7

f)   Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave:

Bioohutuse teabevõrgustik, kande identifikaator: vt [täidetakse pärast teatavakstegemist].

g)   Toodete turule viimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud:

Ei ole nõutud.

h)   Seirekava:

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastav keskkonnamõjude seire kava.

[Link Internetis avaldatud kavale]

i)   Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduna:

Ei ole nõutud.

Märkus : aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse üldsusele teatavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri ajakohastamisel.

„(1)	Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5.”

„(1)	Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.”.