31.7.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/1

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 69 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse (konstruktsiooni tõttu) aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumiste tunnusmärkide tüübikinnitusi

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 5. täiendus – jõustumise kuupäev: 24. oktoober 2009

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.

Märgistus

5.	Tüübikinnituse andmine

6.

Üldnõuded

7.	Erinõuded (katsed)

8.	(Konstruktsiooni tõttu) aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumiste tunnusmärkide tüübikinnituse muudatused ja laiendamine

9.	Toodangu vastavus

10.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

11.	Tootmise lõpetamine

12.	Üleminekusätted

13.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa

Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni koordinaatsüsteem

2. lisa

Teatis aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgile tüübikinnituse andmise, laiendamise, tüübikinnitusest keeldumise, kinnituse tühistamise või tootmise lõpliku lõpetamise kohta eeskirja nr 69 tähenduses

3. lisa

Tüübikinnitusmärgi paigutus

4. lisa

Katsetamiskord

5. lisa

Nõuded kujule ja mõõtmetele – aeglaselt liikuvate sõidukite retrorefleksiivsete/fluorestseeruvate (1. klass) või ainult retrorefleksiivsete (2. klass) tagumiste tunnusmärkide kuju ja mõõtmed

6. lisa

Kolorimeetrilised nõuded

7. lisa

Fotomeetrilised nõuded

8. lisa

Vastupidavus välismõjudele

9. lisa

Kuumakindlus

10. lisa

Märkide jäikus

11. lisa

Tagumiste tunnusmärkide optiliste näitajate ajaline püsivus

12. lisa

Aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumised tunnusmärgid

13. lisa

Toodangu vastavuse kontrollimisele kehtestatud miinimumnõuded

14. lisa

Kontrollija proovivõtule kehtestatud miinimumnõuded

15. lisa

(Konstruktsiooni tõttu) aeglaselt liikuvatele sõidukitele ja nende haagistele tagumiste tunnusmärkide paigaldamise juhend

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse selliste M-, N-, O- ja T-kategooria sõidukite ja liikurmasinate tagumiste tunnusmärkide suhtes, mis konstruktsiooni tõttu ei saa liikuda kiiremini kui 40 km/h (1).

2.   MÕISTED (2)

2.1.   Käesolevates sätetes kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.1.   „aeglaselt liikuva sõiduki tagumine tunnusmärk”— ümardatud nurkade ning iseloomuliku mustriga kolmnurkne märk, mis on kaetud retrorefleksiivse ja fluorestseeruva materjali või seadisega (1. klass); või ainult retrorefleksiivsete materjalide või retrorefleksiivsete seadistega (2. klass);

2.1.2.   „näidiseksemplar”— terviklik viimistletud märk aeglaselt liikuvate sõidukite jaoks, mis on valmis sõidukile paigaldamiseks ning esindab kõnealust toodet.

2.2.   Retrorefleksiivsus

Peegeldus, mille puhul valgus peegeldub tagasi oma lähtekoha lähedale, kusjuures see omadus säilib paljudes langeva kiirguse suundades:

2.2.1.   „helkurmaterjal”– pind või seadis, mis peegeldab sellele otseselt suunatud valguse korral suhteliselt suure osa langevast kiirgusest tagasi;

2.2.2.   „helkurseadis”– kasutusvalmis seadis, mis koosneb ühest või mitmest retrorefleksiivsest optilisest osast.

2.3.   Geomeetrilised mõisted (vt 1. lisa joonist 1):

2.3.1.   „nullkese” – retrorefleksiivsel alal või selle lähedal asuv punkt, mis on seadise toime kindlaksmääramisel selle keskpunktiks;

2.3.2.   „valgustustelg” – joonsegment nullkeskmest valgusallikani;

2.3.3.   „vaatlustelg” – joonesegment nullkeskmest fotomeeterpeani;

2.3.4.   „vaatlusnurk (sümbol α)” – valgustustelje ja vaatlustelje vaheline nurk. Vaatlusnurk on alati positiivne ning on retrorefleksiivsuse puhul väike. Maksimaalne vahemik: 0° ≤ α ≤ 180°;

2.3.5.   „vaatlemise pooltasand” – valgustusteljelt alguse saav pooltasand, mis hõlmab vaatlustelge;

2.3.6.   „nulltelg” – nullkeskmest alguse saav määratud joonsegment, mida kasutatakse helkurseadise nurgaasendi kirjeldamiseks;

2.3.7.   „sisenemisnurk (sümbol β)” – valgustustelje ja nulltelje vaheline nurk. Tavaliselt ei ole sisenemisnurk suurem kui 90°, kuid põhjalikkuse eesmärgil määratletakse selle kogu vahemikku 0° ≤ β ≤ 180°. Suuna täielikuks määratlemiseks iseloomustab seda nurka kaks komponenti β1 ja β2;

2.3.8.   „esimene telg” – nullpunkti läbiv telg, mis asub risti vaatlemise pooltasandiga;

2.3.9.   „sisenemisnurga esimene komponent (sümbol β1)” – valgustustelje ja nulltelge ning esimest telge hõlmava tasandi vaheline nurk. Vahemik: – 180° < β1 ≤ 180°;

2.3.10.   „sisenemisnurga teine komponent (sümbol β2)” – vaatlemise pooltasandit hõlmava tasandi ja nulltelje vaheline nurk. Vahemik: – 90° ≤ β2 ≤ 90°;

2.3.11.   „teine telg” – nullpunkti läbiv telg, mis asub risti nii esimese telje kui nullteljega. Positiivses suunas teine telg asub vaatlemise pooltasandil, kui – 90° < β1 < 90°, nagu on näidatud 1. lisa joonisel 1;

2.3.12.   Pöörlemisnurk ε

Nurk, mille võrra pööratakse vabalt valitud asendis näidist ümber vertikaalse telje kas vastupäeva (+ ε) või päripäeva (– ε), vaadatuna valgustussuunas. Kui helkurmaterjal või helkurseadis on tähistatud (nt TOP), näitab lähteasendi ära tähis. Pöörlemisnurk ε jääb vahemikku – 180° < ε ≤ 180°.

2.4.   Fotomeetriliste mõistete määratlused

2.4.1.   Retrorefleksiivsuskoefitsient R′

Koefitsient (R′) saadakse retrorefleksiivse ala vaatlussuunas kiiratava valguse tugevusest (I) ja valgustamisest (E┴) retrorefleksiivsel tasandil langeva valguse suhtes õige nurga all ning valgustatud tasandi pinnast A.

Retrorefleksiivsuskoefitsienti R' väljendatakse kandelates ruutmeetri kohta luksi kohta (cd. m–2. lx–1).

2.4.2.   „Retrorefleksiivse näidiseksemplari nähtavusnurk (sümbol η)” – nurk, mille all on nähtav suurim osa retrorefleksiivse näidise pinnast, vaadatuna valgustusallika või vastuvõtja keskmest.

2.4.3.   „Heledusfaktor” – keha heleduse määr, mida loetakse täiusliku hajuti heleduseks ühesugustes valgustatuse ja vaatluse tingimustes.

2.4.4.   „Seadisest peegelduva valguse värvus”. Peegelduva valguse värvuse definitsioon on esitatud eekirja nr 48 punktides 2.30 ja 2.31.

2.5.   Fluorestsents

2.5.1.   Kui asetada teatavad ained ultraviolett- või sinise kiirguse allika lähedale, eraldavad need kiirgust, mille lainepikkus on peaaegu alati suurem kui selle tekitaja oma. Seda nähtust kutsutakse fluorestsentsiks. Päeval ja videvikus on fluorestsentsvärvid eredamad kui tavalised, sest nad peegeldavad tagasi osa neile langevast valgusest ning lisaks sellele eraldavad veel valgust. Öösel ei ole nad tavalistest värvidest eredamad.

2.5.2.   „Seadise fluorestseeruva valguse värvus”. Fluorestseeruva valguse värvuse definitsioon on esitatud eekirja nr 48 punktis 2.32.

2.6.   Goniomeetri kirjeldus

Retrorefleksiivsuse mõõtmiseks Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni geomeetrias kasutatavat goniomeetrit on kujutatud 1. lisa joonisel 2. Fotomeeterpead on sellel joonisel kujutatud suvaliselt vertikaalselt allika kohal asuvana. Esimest telge on kujutatud fikseerituna ja horisontaalsena ning see asub risti vaatlemise pooltasandiga. Kasutada võib osade kujutatud paigutusele vastavat mis tahes paigutust.

2.7.   Tüübi määratlus

Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste tunnusmärkide eri tüübid on aeglaselt liikuvate sõidukite tunnusmärgid, mis erinevad järgmistes olulistes punktides:

2.7.1.

kaubanimi või -märk;

2.7.2.

retrorefleksiivse materjali või helkurseadiste karakteristikud;

2.7.3.

fluorestseeruva materjali karakteristikud;

2.7.4.

retrorefleksiivse materjali või helkurseadiste omadusi mõjutavad osad.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübikinnituse taotluse peab esitama kaubanime või -märgi omanik või vajaduse korral tema nõuetekohaselt volitatud esindaja ning sellele tuleb lisada:

3.1.1.

kolmes eksemplaris joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tüübi määramist. Joonistel tuleb geomeetriliselt näidata koht, kuhu sõiduki tagumisse ossa kinnitatakse aeglaselt liikuvate sõidukite tagumine tunnusmärk. Samuti tuleb ära näidata tüübikinnitusnumbri ja tunnusmärgi kavandatav asukoht tüübikinnitusmärgi ringi suhtes;

3.1.2.

retrorefleksiivsete alade valmistamiseks kasutatud materjalide tehniline lühikirjeldus;

3.1.3.

fluorestseeruva ala valmistamiseks kasutatud materjalide tehniline lühikirjeldus;

3.1.4.

retrorefleksiivsete ja fluorestseeruvate (1. klass) või ainult retrorefleksiivsete (2. klass) alade näidised.

3.2.   Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

4.   MÄRGISTUS

4.1.   Igal tüübikinnituseks esitatud aeglaselt liikuvate sõidukite tagumisel tunnusmärgil peab olema:

4.1.1.

taotleja kaubanimi või -märk;

4.1.2.

märkidel, mille helkursüsteem ei ole mõeldud kõigi pöörlemisnurkade ε puhul, sõna „TOP”, mis asub horisontaalselt märgi selles osas, mis peab pärast märgi paigaldamist jääma selle ülaossa.

4.2.   Tähised peavad asuma kas märgi retrorefleksiivsel või fluorestseeruval alal, või märgi serval, ning peavad olema pärast tunnusmärgi kinnitamist sõidukile väljastpoolt nähtavad.

4.3.   Tähised peavad olema selgesti loetavad ja kustumatud.

5.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1.   Kui punkti 4 kohaselt tüübikinnituseks esitatud aeglaselt liikuvate sõidukite tagumised tunnusmärgid vastavad käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele, antakse sellele aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile kinnitus.

5.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle numbri kaks esimest numbrit (praegu 01) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Ringi kohal asuv sümbol näitab aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi klassi, esimese klassi puhul „RF” (retrorefleksiivsed ja fluorestseeruvad materjalid) ning teise klassi puhul „RR” (ainult retrorefleksiivsed materjalid). Üks ja sama leppeosaline ei tohi ühele aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile antud numbrit anda teisele aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile.

5.3.   Teade aeglaselt liikuvate sõidukite tagumisele tunnusmärgile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise või selle laiendamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele leppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele ning sellele lisatud joonisele, mille on esitanud tüübikinnituse taotleja, ja mille suurim formaat on A 4 (210 × 297 mm) või mis on selleks formaadiks kokku volditud ning võimaluse korral mõõtkavas 1:1.

5.4.   Igal käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud tüübile vastaval aeglaselt liikuva sõiduki tagumisel tunnusmärgil peab lisaks punktis 4.1 ettenähtud tähistele olema:

5.4.1.   rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

5.4.1.1.

ringjoonega ümbritsetud tähest E, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (3);

5.4.1.2.

tüübikinnitusnumbrist.

5.5.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.6.   Käesoleva eeskirja 3. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi paigutuse näidis.

6.   ÜLDNÕUDED

6.1.   Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste tunnusmärkide ehitus peab võimaldama nende nõuetekohast kasutamist tavapärastes kasutamistingimustes. Lisaks sellele ei tohi neil olla selliseid konstruktsiooni- ega tootmisvigu, mis takistavad nende tõhusat kasutamist või heas korras hoidmist.

6.2.   Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste retrorefleksiivsete/fluorestseeruvate tunnusmärkide (1. klass) ja ainult tagumiste retrorefleksiivsete tunnusmärkide (2. klass) osad ei tohi olla kergesti demonteeritavad.

6.3.   Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumine tunnusmärk peab olema kinnitatud sõiduki tagumise osa külge kindlalt ja püsivalt, näiteks kruvide või neetidega.

6.4.   Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste retrorefleksiivsete/fluorestseeruvate tunnusmärkide (1. klass) või ainult tagumiste retrorefleksiivsete tunnusmärkide (2. klass) välispind peab olema kergesti puhastatav. Seega ei tohi selle pind olla kare ning ükski sellel olla võiv konarus ei tohi takistada selle puhastamist.

7.   ERINÕUDED (KATSED)

7.1.   Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumised tunnusmärgid peavad vastama nõuetele ka mõõtmete, kuju ja mustri poolest, samuti käesoleva eeskirja lisades 5–12 ettenähtud kolorimeetrilistele, fotomeetrilistele, füüsikalistele ja mehaanilistele nõuetele.

8.   (KONSTRUKTSIOONI TÕTTU) AEGLASELT LIIKUVATE SÕIDUKITE JA NENDE HAAGISTE TAGUMISTE TUNNUSMÄRKIDE TÜÜBIKINNITUSE MUUDATUSED JA LAIENDAMINE

8.1.   Igast tagumise tunnusmärgi tüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada tüübikinnituse andnud ametiasutust. Seejärel võib asutus kas:

8.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealused muudatused ei ole tõenäoliselt märkimisväärselt kahjustavad ja et seadise tüüp vastab igal juhul nõuetele, või

8.1.2.

nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

8.2.   Muudatusi täpsustav kinnitus tüübikinnituse andmise kohta või teade tüübikinnitusest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele leppeosalistele punktis 5.3 ettenähtud korras.

8.3.   Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest teisi käesolevat eekirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

9.   TOODANGU VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele:

9.1.	käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud tagumised tunnusmärgid peavad vastama kinnituse saanud tüübile, täites punktides 6 ja 7 sätestatud nõudeid;

9.2.	käesoleva eeskirja 13. lisas sätestatud miinimumnõuded tootmise nõuetele vastavuse järelevalvemenetluse jaoks peavad olema täidetud;

9.3.	käesoleva eeskirja 14. lisas sätestatud miinimumnõuded kontrollijapoolse näidiste võtmise jaoks peavad olema täidetud;

9.4.	tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal igas tootmisüksuses kontrollida toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Tavaliselt tehakse sellist kontrolli iga kahe aasta tagant.

10.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.   Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärgiga tagumine tunnusmärk ei vasta tüübikinnituse saanud tüübile.

10.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

11.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel aeglaselt liikuvate sõidukite tüübikinnituse saanud tagumiste tunnusmärkide tootmise, peab ta sellest teavitama tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamisel teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.   Muudatuste seeria 01 2. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast alates ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega.

12.2.   24 kuud pärast muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav tagumine tunnusmärk vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega.

12.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised ei saa keelduda käesoleva eeskirja eelmisele versioonile – kuni muudatuste seeria 01 1. täienduseni – vastava tüübikinnituse laiendamisest.

12.4.   Käesoleva eeskirja kohaste tüübikinnituste, mis anti 24 kuu jooksul pärast muudatuste seeria 01 2. täienduste jõustumiskuupäeva, ja kõikide tüübikinnituste laiendamiste, sealhulgas eelmiste muudatuste seeriate kohaste laiendamiste, kehtivus on tähtajatu. Kui eeskirja eelmise versiooni – kuni muudatuste seeria 01 1. täienduseni – alusel tüübikinnituse saanud tagumine tunnusmärk vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega, peab tüübikinnituse andnud leppeosaline teavitama sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid leppeosalisi.

12.5.   Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised ei saa tagasi lükata tagumise tunnusmärgi tüüpi, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega.

12.6.   Alates muudatuste seeria 01 2. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav leppeosaline keelata käesoleva eeskirja, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega, alusel tüübikinnituse saanud tagumiste tunnusmärkide kinnitamist sõidukitele.

12.7.   Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised peavad lubama kõnealuse eeskirja eelmise versiooni – kuni muudatuste seeria 01 1. täienduseni – alusel tüübikinnituse saanud tagumiste tunnusmärkide kinnitamist sõidukitele veel 48 kuu jooksul pärast muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva.

12.8.   48 kuud pärast muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised keelata tagumiste tunnusmärkide, mis ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega, kinnitamise uutele sõidukitele, millele anti riiklik või individuaalne tüübikinnitus enam kui 24 kuud pärast käesoleva eeskirja muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva.

13.   TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3), (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud muudatusega Amend.4) 7. lisas.

(2)  Kasutatud on Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni määratlusi – vt tehnilist aruannet retrorefleksiivsuse kohta, Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni väljaanne nr 54.

(3)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Vene Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 –Tai, 54 ja 55 – (vabad), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppe osalistele.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

31.7.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/28

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt omavad õiguslikku mõju üksnes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 71 – ühtsete sätete kohta, mis käsitlevad põllumajandustraktorite tüübikinnitusi seoses juhi vaateväljaga

Jõustamise kuupäev: 1. august 1987

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnituse andmine

5.	Spetsifikatsioon

6.	Traktoritüübi muudatused ja tüübikinnituse laiendamine

7.	Toodangu nõuetele vastavus

8.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse eest

9.	Tootmise lõplik peatamine

10.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa

Teatis traktoritüübile tüübikinnituse andmise (tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku lõpetamise) kohta vastavalt määrusele nr 71 seoses juhi vaateväljaga

2. lisa

Tüübikinnitusmärkide kujundus

1.   RAKENDUSALA

1.1.	Käesolev eeskiri kehtib põllutraktorite juhtide 180°-se ettepoole suunatud vaatevälja kohta.

2.   MÕISTED

2.1.

Käesolevas eekirjas tähendab „põllumajandustraktor” rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõidukit, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on mõeldud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. Sellist traktorit võib kohandada ka koorma või reisijate veoks;

2.2.	„Traktori tüübikinnitus” – traktori tüübikinnitus seoses punktis 2.4 määratletud vaateväljaga

2.3.	„Traktoritüüp” – traktorid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest: 2.3.1. välis- ja sisekuju ja asetused punktis 1.1 määratud ala piires, mis võivad mõjutada nähtavust; 2.3.2. tuuleklaasi ja küljeakende kuju ja suurus punktis 1.1 määratletud ala piires;

2.4.	„Vaateväli”– kogu väli, kuhu traktorist ette ja külgsuunas näeb;

2.5.

„Võrdluspunkt” – punkt, mis asub traktori keskpikitasandiga paralleelsel istme keset läbival tasandil, vertikaalsuunas 700 mm võrra selle tasandi ja istme pealispinna lõikejoonest ülalpool ja 270 mm võrra istme pealispinna esiserva läbivast ja traktori keskpikitasandiga ristuvast vertikaaltasandist vaagnatoe suunas (joonis 1): niimoodi määratletud võrdluspunkt kehtib tühja istme puhul, mis on sätitud keskmisesse asendisse vastavalt tootja juhendile;

2.6.

„Poolringikujuline nähtavusala” – poolring, mille moodustab horisontaalsel teetasapinnal vertikaalselt otse võrdluspunkti all asetseva punkti ümber pöörlev 12 m pikkune raadius, nii et traktori liikumise suunas vaadates jääb poolringi kaar traktori ette, kusjuures poolringi piirav diameeter on traktori pikitelje suhtes täisnurga all (joonis 2);

2.7.	„Peitealad” – poolringikujulise nähtavusala sektorite kõõlud, mis pole konstruktsioonielementide, nagu katusekandepostide, õhuvõtuavade, väljalasketorude, esiklaasi raamide või kaitseraami tõttu nähtavad;

2.8.

„Vaatevälja sektor” – vaatevälja osa, mis piirneb: 2.8.1. ülal võrdluspunkti läbiva horisontaaltasandiga; 2.8.2. poolringikujulisest nähtavast alast väljapoole jääva alaga maanteel, mis on poolringikujulise nähtava ala sellise sektori jätkuks, mille kõõl on 9,5 m pikk ning asetseb risti traktori keskpikitasandiga paralleelse tasandiga, mis läbib juhiistme keset, kusjuures antud tasand poolitab kõõlu;

2.9.	„Klaasipuhastite tööala” – esiklaasi välispinna ala, mida klaasipuhastid puhastavad.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Tüübikinnitustaotluse seoses juhi vaateväljaga esitab traktoritootja või traktoritootja volitatud esindaja.

3.2.

Sellele peavad olema lisatud allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed: 3.2.1. traktori kirjeldus vastavalt punktis 2.3 toodud kriteeriumitele koos mõõtmeid sisaldavate jooniste, tootja poolt ettenähtud rehvimõõdu ja sõitjateruumi foto või koostejoonisega; tuleb esitada sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või sümbolid; 3.2.2. Andmed võrdluspunkti kohta seoses juhi vaatevälja piiravate mis tahes takistustega, piisavalt üksikasjalikult esitatuna, muu hulgas peitealade arvutamine vastavalt punktis 5.2.2.2 esitatud valemile;

3.3.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi esindav traktor.

4.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.	Kui käesoleva määruse alusel kinnitamiseks esitatud traktoritüüp vastab allpool toodud punkti 5 nõuetele, antakse sellele traktoritüübile kinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 00 eeskirja algversiooni korral) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei tohi sama numbrit anda teisele traktoritüübile nagu on määratletud eespool lõikes 2.3.

4.3.	Teatis traktorile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, selle andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud traktoritüübile vastavale traktorile tuleb paigutada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb: 4.4.1. ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (1); 4.4.2. käesoleva eeskirja numbrist ning sellele järgnevast tähest „R”, kriipsust ja tüübikinnitusnumbrist, mis paiknevad punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremal.

4.5.

Kui traktor vastab ühe või mitme mõne teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud traktori tüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

4.7.	Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud traktoriandmetega plaadi lähedale või selle peale.

4.8.	Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   SPETSIFIKATSIOON

5.1.   Üldsätted

5.1.1.

Traktor peab olema valmistatud ja varustatud nii, et nii maanteeliikluses kui ka põllul või metsas on juhil piisav vaateväli kõikides maantee ja põllu- või metsatöö tavaoludes. Vaatevälja peetakse piisavaks, kui juht näeb mis tahes olukorras osa mõlemast esirattast ning kui järgmised tingimused on täidetud:

5.2.   Vaatevälja kindlakstegemine

5.2.1.   Peitealade kindlaksmääramise kord

5.2.1.1.

Traktor asetatakse horisontaalsele pinnale, nagu on näidatud joonisel 2. Samal horisontaaltasandil, kus paikneb võrdluspunkt, paigaldatakse võrdluspunkti suhtes sümmeetriliselt teineteisest 65 mm kaugusele horisontaalse toe külge kaks punktvalgusallikat, nt 2 × 150 W, 12 V. Tugi peab olema selle keskpunktist pööratav võrdluspunkti läbiva vertikaaltelje ümber. Peitealade mõõtmiseks peab tugi olema joondatud nii, et kahte valgusallikat ühendav joon oleks risti nähtavust takistavat elementi ja võrdluspunkti ühendava joonega. Kasutada tuleb vaatevälja kõige rohkem piiravaid rehve. Valgusallikad lülitatakse sisse korraga või kordamööda ja nähtavust takistava elemendi tekitatud varjude kattumisala ehk peiteala (tumedaim vari) mõõdetakse vastavalt punktile 2.7 (joonis 3).

5.2.1.2.

Ükski peiteala ei tohi ületada 700 mm.

5.2.1.3.

Kõrvuti asetsevate üle 80 mm laiuste konstruktsioonielementide tekitatud peitealad peavad paiknema nii, et peitealade keskpunktide vaheline kaugus – mida mõõdetakse poolringikujulise nähtavusala kõõlu pikkusena – oleks vähemalt 2 200 mm.

5.2.1.4.

Poolringikujulises nähtavusalas ei tohi kokku olla rohkem kui kuus peiteala, punktis 2.8 nimetatud vaatevälja sektoris ei tohi olla rohkem kui kaks peiteala.

5.2.1.5.

Lubatud on siiski ka peitealade olemasolu, mille laius on suurem kui 700 mm, kuid väiksem kui 1 500 mm, kui neid peitealasid tekitavate elementide konstruktsiooni ei ole võimalik muuta ega neid ümber paigutada. Väljaspool vaatevälja sektorit võib kummalgi pool olla kas 5.2.1.5.1. kaks peiteala, millest üks ei ületa 700 mm ja teine 1 500 mm või 5.2.1.5.2. kaks peiteala, millest kumbki ei ületa 1 200 mm.

5.2.1.6.

Tahavaatepeeglitest põhjustatud vaatevälja piiranguid tüübikinnitusega mudelil ei võeta arvesse, kui neid peegleid ei saa teistmoodi paigutada.

5.2.2.   Kahe silma peitealade matemaatiline määramine.

5.2.2.1.

Peitealade vastuvõetavust võib kindlaks teha ka matemaatiliselt, ilma et kasutataks punktis 5.2.1 sätestatud menetlust. Peitealade ulatust, jaotumist ja arvu on käsitletud punktides 5.2.1.3– 5.2.1.6.

5.2.2.2.

Kui aluseks on kaks silma, mille kaugus teineteisest on 65 mm, siis arvutatakse peiteala millimeetrites järgmise valemi abil: kus a on nähtavust takistava elemendi ja võrdluspunkti vaheline kaugus (mm), mõõdetuna piki vaatenurka, mis ühendab võrdluspunkti, takistava elemendi keset ja poolringikujulise nähtavusala perimeetrit; b on nähtavust takistava elemendi laius, mõõdetuna horisonaalselt ja risti vaatenurga suhtes.

5.3.   Punktis 5.2 sätestatud kindlakstegemise menetluse võib asendada muu menetlusega, eeldusel et viimase kohta saab väita, et tegemist on sama valiidse menetlusega.

5.4.   Esiklaasi raami peiteala

Peitealade kindlaksmääramisel vaatevälja sektoris võib esiklaasi raami ja mis tahes muu takistuse tekitatud peitealad vastavalt punkti 5.2.1.4 sätetele lugeda üheks peitealaks tingimusel, et selle peiteala kõige äärmiste punktide vahekaugus ei ole üle 700 mm.

5.5.   Klaasipuhasti

5.5.1.

Kui traktoril on esiklaas, siis peab sellel olema ka üks või rohkem mootoriga klaasipuhastit. Klaasipuhastite tööala peab tagama selge vaate ettepoole, mis vastab vaatevälja sektoris asuvale poolringikujulise nähtavusala kõõlule pikkusega vähemalt 8 m.

5.5.2.

Klaasipuhastite töökiirus peab olema vähemalt 20 puhastustsüklit minutis.

6.   TRAKTORITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

6.1.

Igast traktori tüübi muutmisest tuleb teatada tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas: 6.1.1. leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ning et traktor vastab endiselt nõuetele; või 6.1.2. nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

6.2.	Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

6.3.	Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

7.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

7.1.	Iga traktor, mis kannab käesolevas eeskirjas kirjeldatud tüübikinnitusmärki, peab vastama kinnitatud traktoritüübile ning punktis 5 esitatud nõuetele.

7.2.	Punktis 7.1 sätestatud tüübile vastavuse kontrollimiseks tehakse piisaval arvul käesolevale eeskirjale vastavat tüübikinnitusmärki kandvate seeriatoodangu traktorite pistelisi kontrollimisi.

8.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1.	Traktorile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib kehtetuks tunnistada, kui punktis 7.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui traktor ei läbi punktis 7 ette nähtud katseid.

8.2.

Kui käesolevat eeskirja rakendav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta varem on andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

9.   TOOTMISE LÕPLIK LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud traktoritüübi tootmise, teatab ta sellest kohe tüübikinnituse andnud asutusele. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ja allkirjaga.

10.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 3

---

(1)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Holland, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhoslovakkia, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – Saksa Demokraatlik Vabariik, 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Nõukogude Liit. Teistele riikidele antakse järgmised numbrid selle kronoloogilise järjekorra alusel, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmist, või ühinevad sellega, ning ÜRO peasekretär edastab selliselt antud numbrid kokkuleppeosalistele.

---

---

---

31.7.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/38

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 125 – Ühtsed sätted mootorsõidukite tüübikinnituse kohta seoses mootorsõidukijuhi eesmise vaateväljaga

Sisaldab kõiki kehtivaid tekste kuni järgmiste kuupäevadeni:

eeskirja algversiooni 1. täiendus – jõustumise kuupäev: 3. veebruar 2008

eeskirja algversiooni 2. täiendus – jõustumise kuupäev: 19. august 2010

SISUKORD

EESKIRI

1.	Kohaldamisala ja eesmärk

2.

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.	Spetsifikatsioonid

6.	Katse käik

7.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.	Toodangu vastavus

9.	Karistused toodangu mittevastavuse korral

10.	Tootmise lõpetamine

11.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta seoses juhi eesmise vaateväljaga vastavalt eeskirjale nr 125

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide paigutus

3. lisa –

Istekohtade H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga määramine mootorsõidukites

4. lisa –

Sõiduki peamiste koordinaatmärkide ja kolmemõõtmelise teljestiku vaheliste mõõtsuhete määramise meetod

1   KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

1.1.	Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1-kategooria sõidukite (1) juhi eesmise 180TSTTT vaatevälja suhtes.

1.2.	Selle eesmärgiks on tagada piisav vaateväli olukorras, kus tuuleklaas ja teised klaaspinnad on kuivad ja puhtad.

1.3.	Käesoleva eeskirja nõuded on sõnastatud nii, et need kehtivad M1-kategooria sõidukite kohta, mille puhul juht asub vasakul. M1-kategooria sõidukite puhul, milles juht asub paremal, kohaldatakse neid nõudeid vajaduse korral ümberpööratud kriteeriumidega.

2.   MÕISTED

Käesolevas eekirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Sõiduki tüübikinnitus”– menetlus, millega kokkuleppeosaline tõendab, et sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja tehnilistele nõuetele.

2.2.   „Sõidukitüüp juhi vaatevälja järgi”– sõidukid, mis ei erine järgmiste oluliste omaduste poolest:

2.3.   „Kolmemõõtmeline teljestik”– teljestik, mis koosneb vertikaalsest pikitasandist X-Z, horisontaaltasandist X-Y ja vertikaalsest risttasandist Y-Z (vt 4. lisa liite joonis 6); teljestikku kasutatakse selleks, et määrata kindlaks mõõtsuhe joonisel olevate arvutuslike punktide ja nende tegelike asukohtade vahel sõidukis. Sõiduki paigutamist teljestiku suhtes on kirjeldatud 4. lisas; kõik nulltasandist lähtuvad koordinaadid peavad põhinema sõidukorras sõidukil (2) koos ühe esiistmel istuva reisijaga, kui reisija mass on 75 kg ± 1 %.

2.4.   „Peamised koordinaatmärgid”– sõiduki kere avad, pinnad, märgid ja tunnussildid. Kasutatava koordinaatmärgi tüübi ja iga märgi asukoha X, Y ja Z telje suhtes kolmemõõtmelisel teljestikul ning arvutusliku nulltasandi määrab kindlaks tootja. Need märgid võivad olla kere koostamise eesmärgil kasutatavad kontrollpunktid.

2.5.   „Seljatoe kaldenurk”– 3. lisa punktis 2.6 või 2.7 määratletud nurk.

2.6.   „Seljatoe tegelik kaldenurk”– 3. lisa punktis 2.6 määratletud nurk.

2.7.   „Seljatoe arvutuslik kaldenurk”– 3. lisa punktis 2.7 määratletud nurk.

2.8.   „V-punktid”– punktid, mille asukoht salongis määratakse esiistme välimiste istekohtade keskpunkte läbivate vertikaalsete pikitasandite funktsioonina R-punkti ja istme seljatoe arvutusliku kaldenurga suhtes ning mida kasutatakse vaatevälja nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

2.9.   „R-punkt” ehk „istme võrdluspunkt”– 3. lisa punktis 2.4 määratletud punkt.

2.10.   „H-punkt”– 3. lisa punktis 2.3 määratletud punkt.

2.11.   „Tuuleklaasi aluspunktid”– punktid, mis paiknevad esiklaasi ja V-punktidest lähtuvate tuuleklaasi välispinnale kulgevate sirgete lõikepunktides.

2.12.   „Soomussõiduk”– veetavate reisijate ja/või kaupade kaitsmiseks mõeldud sõiduk, millel on nõuetele vastav kuulikindel soomus.

2.13.   „Läbipaistev ala”– sõiduki tuuleklaasi või muu klaaspinna ala, mille valguse läbilaskvus pinnaga risti mõõdetuna on vähemalt 70 protsenti. Soomussõidukitel ei ole läbipaistvus väiksem kui 60 protsenti.

2.14.   „P-punktid”– punktid, mille ümber pöördub juhi pea, kui ta jälgib silmade kõrgusel horisontaaltasandil asuvaid objekte.

2.15.   „E-punktid”– punktid, mis kujutavad juhi silmade keskpunkte ja mille abil hinnatakse, mil määral A-tugipostid varjavad vaatevälja.

2.16.   „A-tugipost”– mis tahes katusetugi, mis paikneb V-punktidest 68 mm eespool asuvast vertikaalsest risttasandist eespool ja sisaldab läbipaistmatuid elemente, nagu esiklaasi liistud ja uksepiidad, mis on toe külge kinnitatud või sellega külgnevad.

2.17.   „Istme horisontaalne seadistusulatus”– sõidukitootja määratud tavaliste sõiduasendite ulatus juhiistme seadistamiseks X-telje (vt punkt 2.3) sihis.

2.18.   „Istme laiendatud seadistusulatus”– sõidukitootja poolt määratud asendite ulatus istme seadistamiseks X-telje (vt punkt 2.3) sihis asendisse, mis ei kuulu punktis 2.16 kirjeldatud tavaliste sõiduasendite hulka ja mida kasutatakse istmete lamamisasemeks muutmiseks või reisijatel autosse sisenemise võimaldamiseks.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Tüübikinnitustaotluse seoses juhi vaateväljaga esitab sõidukitootja või sõidukitootja volitatud esindaja.

3.2.

Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed: 3.2.1. sõidukitüübi kirjeldus punktis 2.2 sätestatu suhtes koos mõõtjooniste ja sõitjatesalongi foto või koostejoonisega. Tuleb esitada sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või sümbolid, ning 3.2.2. piisavalt detailsed andmed peamiste koordinaatmärkide kohta, mis võimaldavad neid hõlpsasti leida ja kontrollida nende asukohti üksteise ja R-punkti suhtes.

3.3.	Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi sõiduk.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.	Kui käesoleva eeskirja alusel kinnitamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

4.2.

Igale kinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber; selle kaks esimest kohta (eeskirja algse kuju puhul 00) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajaks eeskirja tehtud kõige uuemaid tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teist tüüpi vaateväljaga samale sõidukitüübile ega teisele sõidukitüübile.

4.3.

Käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele edastatakse teade sõidukitüübi kinnitamise või tüübikinnituse tühistamise kohta käesoleva eeskirja alusel 1. lisa näidisele vastava vormina ning kinnituse taotleja esitatud fotode ja/või skeemidena formaadis, mis ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna selles formaadis, ja vastavas mõõtkavas.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta 2. lisas kirjeldatud näidisele vastav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest: 4.4.1 ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3); 4.4.2. punktis 4.4.1 ette nähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.

Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile riigis, mis on andnud sellele tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit tarvis korrata; sellisel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid vertikaalsete tulpadena punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

4.6.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustutamatu.

4.7.	Tüübikinnitusmärk paigutatakse sõiduki andmesildile või selle lähedusse.

5.   SPETSIFIKATSIOONID

5.1.   Juhi vaateväli.

5.1.1.

Tuuleklaasi läbipaistev ala peab hõlmama vähemalt esiklaasi aluspunkte (vt 4. lisa liite joonis 1): 5.1.1.1. horisontaaltasandi aluspunkt punktist V1 eespool ja 17TSTTT vasakul (vt 4. lisa liite joonis 1) 5.1.1.2. ülemine vertikaaltasandi aluspunkt punktist V1 eespool ja 7TSTTT horisontaaltasandist ülalpool 5.1.1.3. alumine vertikaaltasandi aluspunkt punktist V2 eespool ja 5TSTTT horisontaaltasandist allpool; 5.1.1.4. et kontrollida tuuleklaasi vastaspoole vastavust eesmise vaatevälja nähtavuse nõuetele, leitakse kolm täiendavat aluspunkti, mis on sõiduki keskpikitasandi suhtes punktides 5.1.1.1–5.1.1.3 määratletud punktidega sümmeetrilised.

5.1.2.

Kummagi A-tugiposti peitenurk, mida on kirjeldatud punktis 5.1.2.1, ei tohi ületada 6TSTTT (vt 4. lisa liite joonis 3). Soomussõidukite korral ei tohi nurk ületada 10TSTTT. Kaassõitjapoolse A-tugiposti peitenurka, mis on määratletud punktis 5.1.2.1.2, ei ole vaja määrata, kui tugipostid paiknevad sõiduki vertikaalse keskpikitasandi suhtes sümmeetriliselt.

5.1.2.1.

Mõlema A-tugiposti peitenurga mõõtmine toimub järgmise kahe horisontaallõike ühitamise abil ühel tasandil: Lõige 1 : Alustades punktist Pm, mis asetseb punktis 5.3.1.1 määratletud asukohas, joonestatakse tasand, mis on punkti Pm läbiva ettepoole suunduva horisontaaltasandi suhtes 2TSTTT nurga all ülespoole. Määratakse A-tugiposti horisontaallõige lähtuvalt A-tugiposti ja kaldtasandi kõige eesmisest lõikepunktist (vt 4. lisa liite joonis 2). Lõige 2 : Korratakse sama toimingut tasandiga, mis on punkti Pm läbiva horisontaaltasandi suhtes 5TSTTT nurga all allapoole (vt 4. lisa liite joonis 2).

5.1.2.1.1.

Juhipoolse A-tugiposti peitenurk on tasapinnaline projektsioon nurgast, mille moodustavad punkti E1 lõike S2 välisservaga ühendava puutujaga paralleelne punktist E2 lähtuv kiir ja punkti E2 lõike S1 siseservaga ühendav puutuja (vt 4. lisa liite joonis 3).

5.1.2.1.2.

Kaassõitjapoolse A-tugiposti peitenurk on tasapinnaline projektsioon nurgast, mille moodustavad punkti E3 lõike S1 siseservaga ühendav puutuja ja punkti E4 lõike S2 välisservaga ühendava puutujaga paralleelne punktist E3 lähtuv kiir (vt 4. lisa liite joonis 3).

5.1.2.2.

Ühelgi sõidukil ei tohi olla rohkem kui kaks A-tugiposti.

5.1.3.

Allpool horisontaaltasandit, mis läbib punkti V1, ja ülalpool kolme tasandit, mis läbivad punkti V2 ning millest üks on X-Z-tasandiga risti ja ettepoole horisontaaltasandi suhtes 4TSTTT allapoole kaldu, kaks ülejäänut aga Y-Z-tasandiga risti ja ettepoole horisontaaltasandi suhtes 4TSTTT allapoole kaldu (vt 4. lisa liite joonis 4), ei tohi juhi otseses 180TSTTT ulatuses eesmises vaateväljas olla muid peitealasid kui need, mille tekitavad A-tugipostid, fikseeritud või liikuvad tuulutus- või küljeakna jaotusprofiilid, välised raadioantennid, tahavaatepeeglid ja klaasipuhastid. Vaatevälja takistusteks ei loeta järgmist: a) sisseehitatud või pressitud raadioantennijuhtmeid, mille paksus on maksimaalselt: i) sisseehitatud juhtmetel: 0,5 mm, ii) pressitud juhtmetel: 1,0 mm. Need raadioantennijuhtmed ei tohi kulgeda läbi A-tsooni (4). Kolm raadioantennijuhet võivad siiski kulgeda läbi A-tsooni, kui nende paksus on maksimaalselt 0,5 mm. b) jää- ja niiskustõrjesüsteemi juhtmeid, mis paiknevad A-tsoonis tavaliselt siksak-mustrina või sinusoidina ja mille mõõtmed on järgmised: i) suurim nähtav paksus: 0,030 mm, ii) juhtmete paigalduse suurim tihedus: a. kui juhtmed on vertikaalsed: 8/cm, b. kui juhtmed on horisontaalsed: 5/cm.

5.1.3.1

Rooliratta ääre ja rooli sees oleva näidikulaua poolt tekitatud vaatevälja peiteala on lubatav, kui punkti V2 läbiv tasand, mis on risti X-Z-tasandiga ja puutub rooliratta ääre kõrgeimat punkti, on vähemalt 1TSTTT horisontaaltasandist allapoole kaldu. Reguleeritav rooliratas tuleb panna tootja poolt ettenähtud normaalasendisse, kõnealuste andmete puudumise korral keskasendisse seadistusulatuse piirväärtuste vahel.

5.2.   V-punktide asukohad

5.2.1.

V-punktide asukohad R-punkti suhtes on esitatud I ja IV tabelis kolmemõõtmelise teljestiku x-, y- ja z-koordinaatide kaudu.

5.2.2.

I tabelis on esitatud baaskoordinaadid istme seljatoe arvestusliku kaldenurga 25TSTTT korral. Koordinaatide positiivne suund on näidatud 4. lisa liite joonisel 1. I Tabel V-punkt x y z V1 68 mm –5 mm 665 mm V2 68 mm –5 mm 589 mm

5.3.   P-punktide asukohad

5.3.1.

P-punktide asukohad R-punkti suhtes on esitatud II, III ja IV tabelis kolmemõõtmelise teljestiku x-, y- ja z-koordinaatide abil.

5.3.1.1.

II tabelis on sätestatud baaskoordinaadid seljatoe tootja poolt ettenähtud 25TSTTT kaldenurga korral. Koordinaatide positiivsed suunad on näidatud IV lisa liites joonisel 1. Punkt Pm on punkte P1 ja P2 ühendava sirge ja R-punkti läbiva vertikaalse pikitasandi lõikepunkt. II Tabel Punkt P x y z P1 35 mm –20 mm 627 mm P2 63 mm 47 mm 627 mm Pm 43,36 mm 0 mm 627 mm

5.3.1.2.

III tabelis on esitatud punktide P1 ja P2 x-koordinaatide korrektsioonid, kui punktis 2.16 määratletud istme horisontaalne seadistusulatus on üle 108 mm. Koordinaatide positiivne suund on näidatud 4. lisa liite joonisel 1. III Tabel Istme horisontaalne seadistusulatus Δx 108–120 mm –13 mm 121–132 mm –22 mm 133–145 mm –32 mm 146–158 mm –42 mm üle 158 mm –48 mm

5.4.   Korrektsioonid juhuks, kui seljatoe arvutuslik kaldenurk ei ole 25TSTTT

IV tabelis on esitatud iga P- ja V-punkti x- ja z-koordinaatide korrektsioonid juhuks, kui istme seljatoe arvutuslik kaldenurk ei ole 25TSTTT. Koordinaatide positiivne suund on näidatud 4. lisa liite joonisel 1.

IV Tabel

Seljatoe kaldenurk (TSTTT)	Horisontaal-koordinaadid Δx	Vertikaal-koordinaadid Δz
5	– 186 mm	28 mm
6	– 177 mm	27 mm
7	– 167 mm	27 mm
8	– 157 mm	27 mm
9	– 147 mm	26 mm
10	– 137 mm	25 mm
11	– 128 mm	24 mm
12	– 118 mm	23 mm
13	– 109 mm	22 mm
14	–99 mm	21 mm
15	–90 mm	20 mm
16	–81 mm	18 mm
17	–72 mm	17 mm
18	–62 mm	15 mm
19	–53 mm	13 mm
20	–44 mm	11 mm
21	–35 mm	9 mm
22	–26 mm	7 mm
23	–18 mm	5 mm
24	–9 mm	3 mm
25	0 mm	0 mm
26	9 mm	–3 mm
27	17 mm	–5 mm
28	26 mm	–8 mm
29	34 mm	–11 mm
30	43 mm	–14 mm
31	51 mm	–18 mm
32	59 mm	–21 mm
33	67 mm	–24 mm
34	76 mm	–28 mm
35	84 mm	–32 mm
36	92 mm	–35 mm
37	100 mm	–39 mm
38	108 mm	–43 mm
39	115 mm	–48 mm
40	123 mm	–52 mm

5.5.   E-punktide asukohad

5.5.1.

Punktid E1 ja E2 on kumbki P1-st 104 mm kaugusel. E2 on E1-st 65 mm kaugusel (vt 4. lisa liite joonis 4).

5.5.2.

Punkte E1 ja E2 ühendavat sirgjoont pööratakse ümber punkti P1, kuni puutuja, mis ühendab punkti E1 ja juhipoolse A-tugiposti lõike 2 välisserva, on sirgjoonega E1–E2 risti (vt 4. lisa liite joonis 3).

5.5.3.

Punktid E3 ja E4 on mõlemad punktidest P2 104 mm kaugusel. Punkt E3 on 65 mm kaugusel punktist E4 (vt 4. lisa liite joonis 4).

5.5.4.

Punkte E3 ja E4 ühendavat sirgjoont pööratakse ümber punkti P2, kuni puutuja, mis ühendab punkti E4 ja kaassõitjapoolse A-tugiposti lõike 2 välisserva, on sirgjoonega E3–E4 risti (vt 4. lisa liite joonis 3).

6.   KATSE KÄIK

6.1.   Juhi vaateväli

6.1.1

Sõiduki peamiste koordinaatmärkide ja kolmemõõtmelise teljestiku mõõtsuhted määratakse 4. lisas ettenähtud korra kohaselt.

6.1.2.

Punktide V1 ja V2 asukoht määratakse R-punkti suhtes kolmemõõtmelise teljestiku x-, y- ja z-koordinaatide abil ning need on esitatud punktis 5.2.2 I tabelis ja punktis 5.4 IV tabelis. Tuuleklaasi aluspunktid leitakse seejärel korrigeeritud koordinaatidega V-punktide abil, nagu on ette nähtud punktis 5.1.1.

6.1.3.

P-punktide, R-punkti ja juhi istekoha keskjoone vahelised suhted määratakse kolmemõõtmelise teljestiku x-, y- ja z-koordinaatidena punktis 5.3. toodud I ja III tabeli abil. Korrektsioonid puhuks, kui istme seljatoe arvutuslik kaldenurk ei ole 25TSTTT, on esitatud punktis 5.4 IV tabelis.

6.1.4.

Peitenurka (vt punkt 5.1.2) mõõdetakse kaldtasanditel nii, nagu on näidatud 4. lisa liite joonisel 2. Suhe punktide P1 ja P2 vahel, mis on ühendatud vastavalt punktidega E1 ja E2 ning punktidega E3 ja E4, on näidatud 4. lisa liite joonisel 5.

6.1.4.1.

Sirgjoon E1-E2 peab paiknema nii, nagu on kirjeldatud punktis 5.5.2. Juhipoolse A-tugiposti peitenurka mõõdetakse seejärel nii, nagu on kindlaks määratud punktis 5.1.2.1.1.

6.1.4.2.

Sirgjoon E3-E4 peab paiknema nii, nagu on kirjeldatud punktis 5.5.4. Kaassõitjapoolse A-tugiposti peitenurka mõõdetakse seejärel nii, nagu on kindlaks määratud punktis 5.1.2.1.2.

6.1.5

Tootja võib peitenurka mõõta kas sõidukil või joonistelt. Kahtluse korral võib tehniline teenistus nõuda katsete läbiviimist sõidukiga.

7.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.

Igast punktis 2.2 määratletud sõidukitüübi muudatusest teatatakse sõidukile tüübikinnituse andnud haldusasutusele. Sellisel juhul võib asutus: 7.1.1. leida, et tehtud muudatused ei mõjuta negatiivselt tüübikinnituse andmise tingimusi, ja tüübikinnitust laiendada; 7.1.2. leida, et tehtud muudatused mõjutavad tüübikinnituse andmise tingimusi, ja nõuda enne tüübikinnituse laiendamist täiendavaid katseid või lisakontrolli.

7.2.	Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 määratletud korras.

7.3.	Pädev asutus teatab laiendamisest teistele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud teatisevormi. Ta määrab igale laiendusele seerianumbri, mida nimetatakse laienduse numbriks.

8.   TOODANGU VASTAVUS

8.1.	Toodangu tüübile vastavuse järelevalvemenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. lisas määratletud üldiste sätetega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ja vastama järgmistele nõuetele:

8.2.	Käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktis 5 sätestatud nõuete kohaselt kinnitatud tüübile.

8.3.	Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Kõnealuse kontrolli tavaline sagedus on kord iga kahe aasta järel.

9.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.	Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud kinnituse võib tühistada, kui punktis 8 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.	Kui kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisvormi kohase teatise.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele, kes omakorda teavitab viivitamata teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas toodud näidise kohast teatisevormi.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning selliste haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ning kellele tuleb saata vormikohased teatised tüübikinnituse andmise, andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

---

(1)  Vastavalt sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisa määratlusele (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, viimati muudetud muudatusega Amend.4).

(2)  Töökorras sõiduki mass sisaldab sõiduki ja selle kere massi koos jahutusvedeliku, määrdeainete, kütuse, 100 % muude vedelike, tööriistade, tagavararatta ja juhiga. Juhi mass on hinnanguliselt 75 kg (jagunedes järgmiselt: 68 kg autos viibija mass ja 7 kg pagasi mass vastavalt ISO standardile 2416:1992. Paak on täidetud 90 protsendi ja teised vedelikku sisaldavad seadmed (välja arvatud heitveemahutid) 100 protsendi ulatuses tootja deklareeritud mahust.

(3)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba) ja 56 – Montenegro. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppeosalistele.

(4)  Vastavalt ohutute klaaspindade ja klaaspinnamaterjalide tüübikinnitust käsitleva eeskirja nr 43 18. lisa punktis 2.2 esitatud määratlusele.

---

---

---

---

---