31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 685/2010,

26. juuli 2010,

millega määratakse kindlaks anšoovise püügivõimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2010/2011 ja muudetakse määrust (EL) nr 53/2010

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu on kohustatud kehtestama iga kalavaru või kalavarurühma lubatud kogupüügi (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, võttes asjakohaselt arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(2)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 53/2010 (2) on 2010. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude, sealhulgas Biskaia lahe (ICES VIII püügipiirkond) anšoovise püügivõimalused.

(3)

Püügihooajaks 2010/2011 tuleks saadud teadusnõuannete põhjal kehtestada uus lubatud kogupüük, arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 16. juuli 2010. aasta nõuanne Biskaia lahe anšoovisevaru kohta käsitleb iga aasta 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini kestvat püügihooaega.

(4)	Kõnealuse kalavaru asjakohase majandamise eesmärgil ja lihtsustamiseks on kohane kehtestada ülalnimetatud kuupäevadeks püügihooajal 2010/2011 sellele kalavarule uus lubatud kogupüük ja liikmesriikidele uued kvoodid.

(5)

Et kehtestada Biskaia lahe anšoovisevaru majandamise mitmeaastane kava, mis hõlmaks asjakohast püügihooaega ja kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks kohaldatavat püügieeskirja, esitas komisjon 29. juulil 2009 ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava. STECFi nõuande kohaselt oli kõnealuse kalavaru biomass hinnanguliselt ligikaudu 51 350 tonni. Võttes arvesse viidatud komisjoni ettepanekut ning arvestades, et ettepaneku aluseks olevas mõjuhinnangus on esitatud kõige värskem hinnang nende otsuste mõju kohta, milles käsitletakse Biskaia lahe anšoovisevaru püügivõimalusi, on asjakohane kehtestada viidatud ettepanekule vastav kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük. Seega peaks 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 kestvaks püügihooajaks kehtestatav lubatud kogupüük olema 15 600 tonni.

(6)

Pidades silmas anšoovisepüügi võimaluste konkreetset kohaldamisala ja -aega, on asjakohane määrata kõnealused püügivõimalused kindlaks eraldi määrusega ja muuta vastavalt määrust (EL) nr 53/2010. Kõnealuse püügi suhtes tuleks siiski kohaldada määruse (EL) nr 53/2010 üldsätteid, mis käsitlevad kvoodi kasutamise tingimusi.

(7)

6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (3) artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata, millisel määral kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud meetmeid Biskaia lahe anšoovisevaru suhtes.

(8)

Pidades silmas käesoleva püügihooaja algust ja iga-aastase saagiaruande esitamise vajadust, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata ning seda tuleks kohaldada alates 1. juulist 2010. Samal põhjusel tuleks määrusega (EL) nr 53/2010 kehtestatud püügivõimaluste muudatust kohaldada alates 1. jaanuarist 2010,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes

1. Anšoovisevaru lubatud kogupüük määruses (EÜ) nr 218/2009 määratletud ICES VIII püügipiirkonnas püügihooajaks 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 ning selle jaotus liikmesriikide vahel on järgmine (eluskaal tonnides):

Liik

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

ICES püügipiirkond

VIII

(ANE/08.)

Hispaania

14 040

Prantsusmaa

1 560

15 600

Lubatud kogupüük (TAC)

15 600

2. Lõikes 1 sätestatud püügivõimaluste jaotuse ja nende kasutamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 53/2010 artiklites 7, 10 ja 13 sätestatud tingimusi.

3. Lõikes 1 osutatud kalavaru suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud analüütilist TACi. Kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 53/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 53/2010 IA lisas asendatakse liiki „anšoovis” VIII püügipiirkonnas käsitlev kanne järgmisega:

„Liik

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond

VIII

(ANE/08.)

Hispaania

6 300

Prantsusmaa

700

7 000

Lubatud kogupüük (TAC)

7 000 (4)

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2010, välja arvatud artikkel 2, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 21, 26.1.2010, lk 1.

(3) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(4) TACi kohaldatakse 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2010.”

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 686/2010,

28. juuli 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis kalapüügiks kasutatava traali Bacoma tüüpi selektiivakna ja traali T90 spetsifikatsiooniga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, (1) eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 2187/2005 on kehtestatud Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmiseks konkreetsed tehnilised meetmed. Kõnealuses määruses on konkreetsed sätted püügivahendite kõigi osade suuruse ja tüübi, kaasa arvatud võrgusilma suuruse kohta muude meetmete hulgas.

(2)

Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1226/2009 (millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused 2010. aastaks) (2) on sätestatud, et püügil ICESi alarajoonides 22–32 kasutatakse traale, mille Bacoma selektiivakna võrgusilma suurust ja akna pikkust on suurendatud, samuti on suurendatud T90 traali võrgusilma suurust. Kuna määruse (EÜ) nr 1226/2009 kehtivusaeg piirdub 2010. aastaga, kuid kõnealused sätted on püsiva iseloomuga, sest aitavad parandada selektiivsust, on asjakohane võtta üle need mõõtude suurendamised alates 2011. aasta jaanuarist määrusesse (EÜ) nr 2187/2005 ja seda vastavalt muuta.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2187/2005 II lisa liited 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

(2) ELT L 330, 16.12.2009, lk 1.

LISA

„

Liide 1

BACOMA tüüpi noodapära spetsifikatsioon

Kirjeldus

a) Noodapära, võrgupikenduse ja traali tagaosa mõõdud

i)	Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse pikkusega paneelist.

ii)	Rombikujuliste võrgusilmade väikseim silmasuurus on 105 mm. Võrgumaterjal on ühe- või kaheniidilisest polüetüleenist; niidi maksimaalne jämedus on 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist.

iii)	Keelatud on kasutada noodapärasid ja võrgupikendusi, mis on tehtud ühest võrgutükist ja millel on ainult üks õmblus.

iv)	Võrgujätku või -pikenduse ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, küljeõmbluste võrgusilmad välja arvatud, peab olema kogu ulatuses sama suur kui noodapära esiotsa ümbermõõdu suurim võrgusilmade arv (joonis 1).

b) Selektiivakna asukoht

i)	Selektiivaken paigutatakse noodapära ülemisse paneeli (joonis 2).

ii)	Selektiivaken lõpeb kõige rohkem nelja silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 3 või 4).

c) Selektiivakna mõõdud

Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 4).

ii)	Selektiivakna pikkus on vähemalt 5,5 meetrit.

iii)	Erandina punktist ii on selektiivakna pikkus vähemalt 6 m, kui loomuse mahu määramise andur on kinnitatud akna külge.

d) Selektiivakna võrk

i)	Võrgusilma ava suurus on vähemalt 120 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgusilma kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega.

ii)

Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või tõendatult samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Sõlmedeta võrk on võrk, mille nelinurksete võrgusilmade nurgad moodustatakse võrgusilma kahe kõrvutise külje niitide põimimisel.

iii)	Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 5 mm.

e) Muud spetsifikatsioonid

i)	Tagaristpine ei lähe ümber BACOMA selektiivakna.

ii)	Noodapära poi on kerakujuline ja selle läbimõõt on kuni 40 cm. Poi kinnitatakse poiköiega gaitani külge.

iii)	Skväär ei kata BACOMA selektiivakent.

Joonis 1

Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks. Traali kere on püünise kooniline osa. Võrgupikendus ei ole kooniline, on tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest võrguribast. Noodapära ei ole samuti kooniline, on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Sulgurtropist allpool olevat osa nimetatakse sulgurkotiks.

Joonis 2

A	Võrgupikendus
B	Noodapära
C	Selektiivaken, ruuduliste võrgusilmadega paneel

1.	Ülemine paneel, maksimaalselt 50 avatud rombikujulist silma
2.	Alumine paneel, maksimaalselt 50 avatud rombikujulist silma
3.	Küljeõmblused
4.	Ühendus- või õmbluskoht
5.	Sulgurtropp
6.	Tagaristpine
7.	Gaitan
8.	Selektiivakna kaugus gaitanist (joonised 3 ja 4).
9.	Poiköis
10.	Noodapära poi

Joonis 3

SELEKTIIVAKNA PAIGALDUS

A	120 mm ruudukujuliste silmadega paneel (25 sõlmevahet)
B	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluse külge
C	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga
D	105 mm rombikujuliste silmadega võrk (kuni 50 avatud silma)
E	Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud
F	Üks käsitsi põimitud gaitanisilmade rida

Joonis 4

SELEKTIIVAKNA PAIGALDUS

A	120 mm ruudukujuliste silmadega paneel (20 sõlmevahet)
B	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluse külge
C	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga
D	105 mm rombikujuliste silmadega võrk (maksimaalselt 50 avatud silma)
E	Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud
F	Üks käsitsi põimitud gaitanisilmade rida
G	Maksimaalselt 10 % silmadest jääb võrgu D mõlemale poolele

Liide 2

TRAALI T90 SPETSIFIKATSIOON

a) Määratlus

1.	T90 traalid on traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised, millel on noodapära ja võrgupikendus, mis on valmistatud rombikujuliselt sõlmitud võrgulinast, mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud, nii et võrguniitide põhiline suund on veosuunaga paralleelne.

2.	Standardse rombikujuliselt sõlmitud võrgulina (A) ja võrgu, mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud (B), võrguniitide suund on näidatud joonisel 1.

Joonis 1

b) Võrgusilma suurus ja mõõtmine

Võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm. Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 517/2008 (1) artikli 6 lõikest 1 mõõdetakse noodapära ja võrgupikenduse võrgusilma suurust risti püünise pikiteljega.

c) Niidi jämedus

Noodapära ja võrgupikenduse niidi materjal on polüetüleen, niidi maksimaalne jämedus on kuni 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning kuni 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist. Seda sätet ei kohaldata noodapära viimase silmarea silmade suhtes kui need on ühendatud gaitani külge.

d) Ehitus

1.	Pööratud võrgust silmadega (T90) noodapära ja võrgupikendus valmistatakse kahest võrdsete mõõtmetega ning eespool kirjeldatud võrgusilmade suunaga paneelist, millel pikisuunas on vähemalt 50 silma ja mis on omavahel ühendatud kahe küljeõmblusega.

2.	Avatud võrgusilmade arv mis tahes kohas mõõdetud ümbermõõdu korral peab olema konstantne alates pikenduse esiotsast kuni noodapära tagumise otsani.

3.	Noodapära või võrgupikenduse ja traali koonilise osa ühenduspunktis peab noodapära või võrgupikenduse ümbermõõdu võrgusilmade arv olema 50 % traali koonilise osa viimase rea võrgusilmade arvust.

4.	Noodapära ja võrgupikendus on esitatud joonisel 2.

e) Ümbermõõt

Noodapära ja võrgupikenduse ümbermõõt mis tahes kohas, liitekohad ja küljeõmblused välja arvatud, on kuni 50 võrgusilma.

f) Ühenduskohad

Noodapära ja võrgupikenduse paneelide esiserv on varustatud põimitud poolsilmareaga. Noodapära paneeli tagumine serv on varustatud põimitud silmareaga, millega saab gaitani suunata.

g) Noodapära poi

Noodapära poi on kerakujuline, läbimõõduga kuni 40 cm. See kinnitatakse poiköiega gaitani külge.

Joonis 2

”

(1) ELT L 151, 11.6.2008, lk 5.

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 687/2010,

30. juuli 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikleid 103h ja 127 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 2 on sätestatud finantsabi ülempiir 4,1 % või 4,6 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.

(2)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1580/2007 (2) artiklis 52 on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad tootjaorganisatsiooni puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamiseks. Kõnealuse artikli lõike 6 punkti a kohaselt esitatakse tootjaorganisatsioonile turustatud puu- ja köögiviljatoodangu eest arve „tootjaorganisatsioonijärgse” seisuga: vajaduse korral pakendatud, valmistatud või esmatöödeldud tootena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 21 lõike 1 punktis i on sätestatud „esmatöötlemise” mõiste. Kõnealuse mõiste tõlgendamise puhul on siiski tekkinud raskusi. Kuna õiguskindluse põhimõte nõuab turustatud toodangu väärtuse arvutamise selgeid eeskirju, tuleks kõnealune mõiste välja jätta ning mõistet „kõrvalsaadus” tuleks vastavalt kohandada.

(4)

Töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtuse arvutamine on osutunud keeruliseks. Kontrollimise eesmärgil ja lihtsuse huvides on asjakohane kehtestada töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtuse arvutamiseks kindel määr, mis vastab põhitoote, nimelt töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtusele, ning tegevused, mis ei ole tegelikud töötlemistegevused. Kuna töödeldud puu- ja köögivilja tootmiseks vajatavad puu- ja köögiviljamahud erinevad märkimisväärselt tooterühmiti, tuleks neid erinevusi kajastada kohaldatavates kindlates määrades.

(5)	Juhul kui töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivili on töödeldud maitsetaime- ja paprikapulbriks, on asjakohane töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtuse arvutamiseks kehtestada kindel määr, mis vastab üksnes põhitoote väärtusele.

(6)

Töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja turustatud toodangu väärtuse uuele arvutamissüsteemile sujuva ülemineku tagamiseks ei tohiks uus arvutamismeetod 20. jaanuariks 2010 heakskiidetud rakenduskavasid mõjutada, ilma et see piiraks võimalust muuta kõnealuseid rakenduskavasid vastavalt määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklitele 66 ja 67. Samal põhjusel tuleks turustatud toodangu väärtus pärast kõnealust kuupäeva heakskiidetud rakenduskavade võrdlusperioodiks arvutada uute eeskirjade kohaselt.

(7)	Turult kõrvaldamise paindlikumaks muutmiseks on asjakohane suurendada määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 80 lõikes 2 sätestatud iga-aastast ületuspiiri.

(8)	Tasuta jagamise hõlbustamiseks on asjakohane ette näha võimalus lubada heategevusorganisatsioonidel ja -institutsioonidel küsida turult kõrvaldatud toodete lõppsaajatelt sümboolset tasu juhul, kui kõnealused tooted on läbinud töötlemistoimingu.

(9)	Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud värske puu- ja köögivilja transportimis-, sortimis- ja pakkimiskulude määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 83 lõikes 1 sätestatud kindla suurusega summasid tuleks ajakohastada.

(10)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta.

(11)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1580/2007 muudetakse järgmiselt.

Artikli 21 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt h asendatakse järgmisega: „h) „kõrvalsaadus”– toode, mis on saadud sellise puu- ja köögiviljatoote valmistamisel, millel on positiivne majanduslik väärtus, kuid mis ei ole kavandatud peaeesmärk;”

b)	punkt i asendatakse järgmisega: „i) „valmistamine”– sellised puu- ja köögivilja valmistamisega seotud tegevused nagu puhastamine, lõikamine, koorimine, korrastamine ja kuivatamine, ilma neid töödeldud puu- ja köögiviljaks muutmata;”.

Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

lisatakse lõige 2a:

„2a. Turustatud toodangu väärtus ei hõlma töödeldud puu- ja köögivilja väärtust või mis tahes muu kui puu- ja köögiviljasektori toote väärtust.

Töötlemiseks ettenähtud sellise puu- ja köögivilja turustatud toodangu väärtus, mida on töödeldud üheks määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa X osas loetletud töödeldud puu- ja köögiviljaks või käesolevas artiklis osutatud mis tahes muuks põllumajandustooteks ja mida on kirjeldatud käesoleva määruse VIa lisas, mida on ise või allhanke teel töödelnud kas tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või nende liikmed, kes on käesoleva artikli lõikes 7 osutatud tootjad või kooperatiivid või tütarettevõtted, arvutatakse kõnealuste töödeldud toodete kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes protsentides väljendatud kindlat määra kohaldades.

Kindel määr on:

a)	53 % puuvilja- ja marjamahla puhul;

b)	73 % kontsentreeritud mahlade puhul;

c)	77 % tomatikontsentraadi puhul;

d)	62 % külmutatud puu- ja köögivilja puhul;

e)	48 % konserveeritud puu- ja köögivilja puhul;

f)	70 % perekonna Agaricus konserveeritud seente puhul;

g)	81 % lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud puuvilja puhul;

h)	81 % kuivatatud puuvilja puhul;

i)	27 % muu töödeldud puu- ja köögivilja puhul;

j)	12 % töödeldud maitsetaimede puhul;

k)	41 % paprikapulbri puhul.”;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Puu- ja köögivilja turustatud toodangu eest esitatakse arve „tootjaorganisatsioonijärgse” seisuga, vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa IX osas loetletud tootena, mis on valmistatud ja pakendatud, ilma

a)	käibemaksuta;

b)	sisetranspordi kuludeta, kui tootjaorganisatsiooni keskse kogumis- ja pakendamisasutuse ja tootjaorganisatsiooni jaotuspunkti vahemaa on oluline;

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad liikmesriigid kindlaks erinevatel tarnimis- või veoetappidel toodete kohta kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes kohaldatavad vähendusprotsendid.”

Artikli 53 lõikele 7 lisatakse järgmised lõigud:

„20. jaanuariks 2010 heakskiidetud rakenduskavade puhul tuleks turustatud toodangu väärtusaastate kohta kuni 2007. aastani arvutada siiski võrdlusperioodil kohaldatavate õigusaktide alusel, kusjuures turustatud toodangu väärtus aastate kohta alates 2008. aastast arvutatakse 2008. aastal kehtinud õigusaktide alusel.

Pärast 20. jaanuari 2010 heakskiidetud rakenduskavade puhul arvutatakse turustatud toodangu väärtus aastate kohta alates 2008. aastast selliste õigusaktide alusel, mida kohaldati sel ajal, kui rakenduskavad heaks kiideti.”

4)	Artikli 80 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Esimeses lõigus osutatud protsendimäärad on kolmeaastase ajavahemiku keskmised, kusjuures iga-aastane ületuspiir on 5 protsendipunkti.”

Artikli 81 lõikes 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad lubada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõike 4 punktides a ja b osutatud heategevusorganisatsioonidel ja -institutsioonidel küsida turult kõrvaldatud toodete lõppsaajatelt sümboolset tasu juhul, kui kõnealused tooted on läbinud töötlemistoimingu.”

Artikli 83 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud värske puu- ja köögivilja sortimis- ja pakkimiskulud on rakenduskavade alusel abikõlblikud XII lisa A osas sätestatud kindla suurusega summa ulatuses toodete puhul, mille netokaal pakendis on alla 25 kilogrammi.

2. Tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakenditel peab olema Euroopa embleem ning üks või mitu XII lisa B osas sätestatud märget.”

7)	Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud VIa lisa.

8)	XI lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

9)	XII lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

I LISA

„VIa LISA

ARTIKLI 52 LÕIKES 2A OSUTATUD TÖÖDELDUD TOOTED

Kategooria

CN-kood

Kauba kirjeldus

Puuvilja- ja marjamahlad

ex 2009

Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (v.a alamrubriikidesse 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriiki ex 2009 80 kuuluv banaanimahl) ja kontsentreeritud mahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma.

Kontsentreeritud mahlad on rubriiki ex 2009 kuuluvad puuvilja- ja marjamahlad, mis on saadud mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega füüsikalise töötlemisviisiga, pakendis netomassiga vähemalt 200 kg.

Tomatikontsentraat

ex 2002 90 31

ex 2002 90 91

Vähemalt 28 % kuivainesisaldusega tomatikontsentraat kontaktpakendis netomassiga vähemalt 200 kg.

Külmutatud puu- ja köögivili

ex 0710

Külmutatud köögivili (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta.

ex 0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriiki ex 0811 90 95 kuuluvad külmutatud banaanid.

ex 2004

Muud külmutatud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki ex 2004 90 10 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriiki ex 2004 90 30 kuuluvad oliivid ja alamrubriiki 2004 10 91 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena.

Konserveeritud puu- ja köögivili

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taime söödavad osad, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud, v.a:

—	perekonda Capsicum kuuluvad viljad, v.a alamrubriiki 2001 90 20 kuuluvad paprikad või pimendid,

—	alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata),

—	alamrubriiki 2001 90 40 kuuluvad jamss, bataat jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist,

—	alamrubriigi 2001 90 60 palmipungad,

—	alamrubriigi 2001 90 65 oliivid,

—	viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2001 90 97.

ex 2002

Tomatid, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a eespool kirjeldatud alamrubriikidesse ex 2002 90 31 ja ex 2002 90 91kuuluv tomatikontsentraat.

ex 2005

Muud külmutamata köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2005 70 kuuluvad oliivid, alamrubriiki ex 2005 80 00 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja Capsicumi perekonda kuuluvad puuviljad, v.a alamrubriiki 2005 99 10 kuuluvad paprika ja pimendid ja alamrubriiki 2005 20 10 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena.

ex 2008

Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a:

—	alamrubriiki 2008 11 10 kuuluv maapähklivõi,

—	alamrubriiki ex 2008 19 kuuluvad muud pähklid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusainega või ilma, mujal nimetamata,

—	alamrubriigi 2008 91 00 palmipungad,

—	alamrubriiki 2008 99 85 kuuluv mais,

—	alamrubriiki 2008 99 91 kuuluvad jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mille tärklisesisaldus on vähemalt 5 % massist,

—	viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2008 99 99,

—	alamrubriikidesse ex 2008 92 59, ex 2008 92 78, ex 2008 92 93 ja ex 2008 92 98 kuuluvad segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud,

—	alamrubriikidesse ex 2008 99 49, ex 2008 99 67 ja ex 2008 99 99 kuuluvad muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid.

Konserveeritud seened

2003 10

Perekonda Agaricus kuuluvad seened, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta.

Lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud puuviljad

ex 0812

Puuviljad ja pähklid, lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v. a alamrubriigi ex 0812 90 98 lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid.

Kuivatatud puuviljad

ex 0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad.

0804 20 90

Kuivatatud viigimarjad.

0806 20

Kuivatatud viinamarjad.

ex 2008 19

Muud pähklid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusainega või ilma, mujal nimetamata, v.a troopilised pähklid ja nende segud.

Muud töödeldud puu- ja köögiviljad

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa X osas loetletud töödeldud puu- ja köögiviljad, mis erinevad eespool loetletud kategooriate toodetest.

Töödeldud maitsetaimed

ex 0910

Kuivatatud aed-liivatee.

ex 1211

Basiilik, meliss, münt, harilik pune (oregano), rosmariin ja salvei, kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata, purustatud või purustamata, pulbristatud või pulbristamata.

Paprikapulber

ex 0904

Piprad perekonnast Piper; perekonna Capsicum või Pimenta kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad, v.a alamrubriiki 0904 20 10 kuuluv paprika.”

II LISA

„XI LISA

ARTIKLI 82 LÕIKES 1 OSUTATUD TASUTA JAGAMISEGA KAASNEVAD TRANSPORDIKULUD

Vahemaa turult kõrvaldamise koha ja tarnimiskoha vahel	Veokulud (eurot/tonn)
alla 25 km	18,2
25–200 km	41,4
200–350 km	54,3
350–500 km	72,6
500–750 km	95,3
750 km ja rohkem	108,3

Külmveolisa: 8,5 eurot/tonn.”

III LISA

„XII LISA

A OSA

ARTKLI 83 LÕIKES 1 OSUTATUD SORTIMIS- JA PAKKIMISKULUD

Toode	Sortimis- ja pakkimiskulud (eurot/tonn)
Õunad	187,7
Pirnid	159,6
Apelsinid	240,8
Klementiinid	296,6
Virsikud	175,1
Nektariinid	205,8
Arbuusid	167,0
Lillkapsad	169,1
Muud tooted	201,1

B OSA

MÄRGE, MIS TULEB KANDA ARTIKLI 83 LÕIKES 2 OSUTATUD TOODETELE

—	Продукт, предназначен за безплатна дистрибуция (Регламент (ЕO) № (1580/2007)

—	Producto destinado a su distribución gratuita [Reglamento (CE) no 1580/2007]

—	Produkt určený k bezplatné distribuci [nařízení (ES) č. 1580/2007]

—	Produkt til gratis uddeling (forordning (EF) nr. 1580/2007)

—	Zur kostenlosen Verteilung bestimmtes Erzeugnis (Verordnung (EG) Nr. 1580/2007)

—	Tasuta jagamiseks mõeldud tooted [määrus (EÜ) nr 1580/2007]

—	Προϊόν προοριζόμενο για δωρεάν διανομή [κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 1580/2007]

—	Product for free distribution (Regulation (EC) No 1580/2007)

—	Produit destiné à la distribution gratuite [règlement (CE) no 1580/2007]

—	Prodotto destinato alla distribuzione gratuita [regolamento (CE) n. 1580/2007]

—	Produkts paredzēts bezmaksas izplatīšanai [Regula (EK) Nr. 1580/2007]

—	Produktas skirtas nemokamai distribucijai [Reglamentas (EB) Nr. 1580/2007]

—	Ingyenes szétosztásra szánt termék (1580/2007/EK rendelet)

—	Prodott destinat għad-distribuzzjoni bla ħlas [Regolament (KE) Nru. 1580/2007]

—	Voor gratis uitreiking bestemd product (Verordening (EG) nr. 1580/2007)

—	Produkt przeznaczony do bezpłatnej dystrybucji [Rozporządzenie (WE) nr 1580/2007]

—	Produto destinado a distribuição gratuita [Regulamento (CE) n.o 1580/2007]

—	Produs destinat distribuției gratuite [Regulamentul (CE) nr. 1580/2007]

—	Výrobok určený na bezplatnú distribúciu [nariadenie (ES) č. 1580/2007]

—	Proizvod, namenjen za prosto razdelitev [Uredba (ES) št. 1580/2007]

—	Ilmaisjakeluun tarkoitettu tuote (asetus (EY) N:o 1580/2007)

—	Produkt för gratisutdelning (förordning (EG) nr 1580/2007)”

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 688/2010,

30. juuli 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	36,4
	TR	50,2
	ZZ	43,3
0707 00 05	TR	105,8
0707 00 05	ZZ	105,8
0709 90 70	TR	117,1
0709 90 70	ZZ	117,1
0805 50 10	AR	103,9
	UY	82,0
	ZA	92,5
	ZZ	92,8
0806 10 10	AR	137,6
	CL	134,6
	EG	134,2
	IL	126,4
	MA	162,9
	TR	144,4
	ZA	93,9
	ZZ	133,4
0808 10 80	AR	100,7
	BR	75,4
	CL	103,7
	CN	86,7
	NZ	109,5
	US	112,2
	UY	111,6
	ZA	104,8
	ZZ	100,6
0808 20 50	AR	72,1
	CL	150,6
	ZA	98,1
	ZZ	106,9
0809 10 00	TR	185,0
0809 10 00	ZZ	185,0
0809 20 95	TR	224,7
0809 20 95	ZZ	224,7
0809 30	TR	161,5
0809 30	ZZ	161,5
0809 40 05	BA	62,1
	IL	162,3
	TR	126,3
	XS	70,3
	ZZ	105,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 690/2010,

30. juuli 2010,

millega määratakse kindlaks alates 1. augustist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 5 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. augustist 2010 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. augustist 2010 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30 juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. augustist 2010

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	27,63
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	9,14
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	9,14
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	27,63

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere või Musta mere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

15.7.2010-29.7.2010

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minneapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	191,23	114,99	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	139,55	129,55	109,55	79,25
Lahe lisatasu	—	12,23	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	15,25	—	—	—	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	20,68 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	50,15 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/26

NÕUKOGU OTSUS,

13. juuli 2010,

ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Bulgaarias

(2010/422/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 6 koostoimes artikli 126 lõikega 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Bulgaaria esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks.

(3)

Aluslepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Aluslepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Aluslepingu artikli 126 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse juhul, kui ta arvab, et liikmesriigil on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohast ettekannet ning aluslepingu artikli 126 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Bulgaarial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 6. juulil 2010 nõukogule Bulgaaria kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)	Aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Bulgaaria puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

Bulgaaria ametiasutuste poolt aprillis 2010 esitatud andmete kohaselt ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk Bulgaarias 2009. aastal 3,9 %ni SKPst ja ületas seega kontrollväärtust 3 % SKPst. Puudujääk ei olnud kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid ülemäärast puudujääki saab käsitada aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti mõistes erandlikuna. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud tõsisest majanduslangusest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti mõistes, kuna üleilmne majandus- ja finantskriis andis Bulgaaria majandusele tõsise löögi ning negatiivne SKP aastakasv ulatus 2009. aastal 5 %ni. Vastavalt komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosile langeks valitsemissektori eelarve puudujääk juba 2010. aastal alla kontrollväärtuse seoses majanduse stabiliseerumisega ning valitsuse võetud eelarve konsolideerimise meetmete tulemusena. Kuid 2010. aasta läbivaadatud eelarve-eesmärgi põhjal (3,8 % SKPst vastavalt Bulgaaria ametiasutuste 22. juunil 2010 esitatud teatisele), mis ületab märkimisväärselt komisjoni talituste kevadprognoosi (2,8 % SKPst), ei pruugi kontrollväärtuse ületamine olla ajutine. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Bulgaaria ametiasutuste 2010. aasta aprillis esitatud andmetele jääb valitsemissektori koguvõlg oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst ning 2009. aastal oli see 14,8 % SKPst. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt võla suhe suureneb aastatel 2010–2011, kuid jääb alla 19 % SKPst. 22. juunil 2010. aastal esitatud teatises korrigeerisid Bulgaaria ametiasutused täiendavalt 2010. aastaks kavandatavat võlga 15,3 %ni SKPst. Aluslepingus sätestatud võlakriteerium on täidetud.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Bulgaaria puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjaomaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust selgub, et Bulgaarial on ülemäärane eelarvepuudujääk.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 13. juuli 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

(3) Kõik Bulgaaria ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on esitatud järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/economy_finance/sgp/deficit/countries/index_en.htm

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/30

KOMISJONI OTSUS,

28. juuli 2010,

millega muudetakse otsust 2009/767/EÜ liikmesriigis järelevalvealuste / akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajate usaldusnimekirjade koostamise, haldamise ja avaldamise osas

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5063 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/425/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevate ja turvalise allkirja andmise vahendiga või ilma selleta antud täiustatud elektrooniliste allkirjade piiriülest kasutamist hõlbustati komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsusega 2009/767/EÜ (millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul), (2) kõnealuse otsusega kohustatakse liikmesriike tegema kättesaadavaks elektrooniliste allkirjade tõendamiseks vajaliku teabe. Eelkõige peavad liikmesriigid tegema oma nn usaldusnimekirjades kättesaadavaks teabe liikmesriigis järelevalvealuste/akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajate kohta, kes väljastavad üldsusele nõuetekohaseid sertifikaate kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiviga 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta), (3) ning nende pakutavate teenuste kohta.

(2)

Selleks et võimaldada liikmesriikidel kontrollida oma usaldusnimekirjade vastavust otsuse 2009/767/EÜ lisas sätestatud nõuetele, korraldati koos Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudiga (ETSI) rida praktilisi katsetusi. Katsetused näitasid, et toimivate ja koostalitlusvõimeliste usaldusnimekirjade tagamiseks on otsuse 2009/767/EÜ lisa tehnilistes nõuetes vaja teha mõningad tehnilised muudatused.

(3)

Samuti kinnitasid katsetused, et liikmesriikidel on vaja avalikult kättesaadavaks teha mitte ainult inimesele loetavad usaldusnimekirjade versioonid, nagu on nõutud otsuses 2009/767/EÜ, vaid ka nende masinloetavad versioonid. Inimesele loetavate usaldusnimekirjade käsitsi läbivaatamine võib olla üsna keeruline ja aeganõudev, kui liikmesriikides on palju sertifitseerimisteenuse osutajaid. Masinloetavate usaldusnimekirjade avaldamine hõlbustab usaldusnimekirjade kasutamist, võimaldades nende automatiseeritud töötlemist ning laiendades selle abil nende kasutamist üldkasutatavate elektrooniliste teenuste valdkonnas.

(4)	Selleks et hõlbustada juurdepääsu liikmesriikide usaldusnimekirjadele, peaksid liikmesriigid komisjonile edastama oma usaldusnimekirjade asukoha ja nende kaitsmisega seotud teabe. Komisjon peaks selle teabe teistele liikmesriikidele kättesaadavaks tegema turvalisel viisil.

(5)	Liikmesriikide usaldusnimekirjadega tehtud praktiliste katsetuste tulemusi tuleks arvesse võtta selleks, et võimaldada nimekirjade automatiseeritud kasutamist ja hõlbustada neile juurdepääsu.

(6)	Seepärast tuleks otsust 2009/767/EÜ vastavalt muuta.

(7)	Selleks et võimaldada liikmesriikidel teha oma praegustesse usaldusnimekirjadesse vajalikud tehnilised muudatused, on asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates 1. detsembrist 2010.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teenuste direktiivi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/767/EÜ muutmine

Otsust 2009/767/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid koostavad ja avaldavad nii inimesele loetava kui ka masinloetava usaldusnimekirja vastavalt lisas sätestatud nõuetele.”;

b)	lisatakse lõige 2a: „2a. Liikmesriigid allkirjastavad oma masinloetava usaldusnimekirja elektrooniliselt ja avaldavad vähemalt mõne turvakanali kaudu inimesele loetava usaldusnimekirja, et tagada selle autentsus ja terviklikkus.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe:

a)	inimesele loetava ja masinloetava usaldusnimekirja versiooni koostamise, haldamise ja avaldamise eest vastutav(ad) asutus(ed);

b)	inimesele loetava ja masinloetava usaldusnimekirja versiooni avaldamise koht;

c)	avaliku võtme sertifikaat sellise turvakanali jaoks, mille kaudu inimesele loetav usaldusnimekiri avaldatakse, või – kui inimesele loetav usaldusnimekiri on elektrooniliselt allkirjastatud – selle allkirjastamisel kasutatava avaliku võtme sertifikaat;

d)	avaliku võtme sertifikaat, mida kasutatakse masinloetava usaldusnimekirja elektroonilisel allkirjastamisel;

e)	kõik muudatused punktides a–d esitatud teabes.”;

d)	lisatakse lõige 4: „4. Komisjon teeb kõigile liikmesriikidele kasutaja serveri ja autenditud veebiserveri vaheliste turvakanalite kaudu kättesaadavaks lõikes 3 osutatud teabe, mille liikmesriigid on esitanud nii inimesele loetaval kujul kui ka allkirjastatult, masinloetaval kujul”.

2)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2010.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. juuli 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER

(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(2) ELT L 274, 20.10.2009, lk 36.

(3) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

LISA

Otsuse 2009/767/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.

I peatükki muudetakse järgmiselt:

a)	teise lõigu esimene ja teine lause asendatakse järgnevaga: „Käesolevad nõuded põhinevad ETSI TS 102 231 punktis v.3.1.2 sätestatud tingimustel ja nõuetel. Kui käesolevas kirjelduses ei ole sätestatud erinõudeid, siis PEAB kohaldama täielikult ETSI TS 102 231 punkti v.3.1.2 nõudeid.”;

b)	jao „TSL tag (punkt 5.2.1)” teine lõik jäetakse välja;

jao pealkirjale „TSL sequence number (punkt 5.3.2)” järgnev lõik asendatakse järgmisega:

„See väli on KOHUSTUSLIK. Selles PEAB olema esitatud TSLi järjenumber. Alates numbrist „1” TSLi esimeses redaktsioonis PEAB seda täisarvulist väärtust kasvatama igas järgmises TSLi redaktsioonis. Kui eespool nimetatud tunnust „TSL version identifier” kasvatatakse, siis EI TOHI nimetatud väärtust taas arvuni „1” taandada.”;

d)	jao pealkirjale „TSL type (punkt 5.3.3)” järgnev esimene lõik asendatakse järgmisega: „See väli on KOHUSTUSLIK ning sellel peab olema esitatud TSLi tüüp. See PEAB olema määratud http://uri.etsi.org/TrstSvc/eSigDir-1999-93-EC-TrustedList/TSLType/generic (Generic).”;

e)	jao pealkirjale „TSL type (punkt 5.3.3)” järgnev kolmas lõik asendatakse järgmisega: „URI: (Generic) http://uri.etsi.org/TrstSvc/eSigDir-1999-93-EC-TrustedList/TSLType/generic”;

f)	jao pealkirjale „Scheme operator name (punkt 5.3.4)” järgneva teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega: „Iga liikmesriik määrab ise oma riigi TLi TSL-rakenduse süsteemioperaatori.”;

g)	jao pealkirjale „Scheme operator name (punkt 5.3.4)” järgnev neljas lõik asendatakse järgmisega: „Määratud süsteemioperaator (punkt 5.3.4) on üksus, kes allkirjastab TSLi.”;

jao pealkirjale „Scheme name (punkt 5.3.6)” järgnev neljas taane asendatakse järgmisega:

„„EN_name_value”= Supervision/Accreditation Status List of certification services from Certification Service Providers, which are supervised/accredited by the referenced Member State for compliance with the relevant provisions laid down in Directive 1999/93/EC and its implementation in the referenced Member State’s laws.”;

jao pealkirjale „Service type identifier (punkt 5.5.1)” järgnev esimene lõik asendatakse järgmisega:

„See väli on KOHUSTUSLIK ning sellel PEAB olema esitatud teenusetüübi identifikaator vastavalt käesolevates TSLi nõuetes sisalduvale tüübile (st „/eSigDir-1999-93-EC-TrustedList/TSLType/generic”).”;

jao pealkirjale „Service current status (punkt 5.5.4)” järgnev viies taane asendatakse järgmisega:

„—	Accredited (http://uri.etsi.org/TrstSvc/eSigDir-1999-93-EC-TrustedList/Svcstatus/accredited)”;

jao pealkirjale „Service current status (punkt 5.5.4)” järgnev üheksas taane asendatakse järgmisega:

„— Supervision of Service in Cessation: „TSP name” väljal (punkt 5.4.1) näidatud CSP poolt „Service digital identity” väljal (punkt 5.5.3) näidatud teenuse osutamine on hetkel katkestatud, kuid selle üle teostatakse siiski järelevalvet, kuni järelevalve lõpetatakse või tühistatakse. Kui vastutuse selle katkestusetapi kindlustamise eest on võtnud üle „TSP name” väljal näidatud juriidilise isiku asemel mõni teine juriidiline isik, PEAB selle uue või varuks oleva juriidilise isiku (varu-CSP) nimi olema esitatud teenusekirje punktis „Scheme service definition URI” (punkt 5.5.6) ja „TakenOverBy” laiendis (punkt L.3.2).”;

l)	jao pealkirjale „Service information extensions (punkt 5.5.9)” järgnev viies lõik asendatakse järgmisega: „XML-rakenduse puhul peab sellise lisateabe sisu olema kodeeritud, kasutades ETSI TS 102 231 lisas C esitatud xsd-faile.”;

jagu pealkirjaga „Service digital identity (punkt 5.6.3)” asendatakse järgmisega:

„Service digital identity (punkt 5.6.3)

See väli on KOHUSTUSLIK ning sellel PEAB olema esitatud vähemalt üks digitaalne tunnus (st X.509v3 sertifikaat), mida kasutatakse „TSP Service Information – Service digital identity” väljal (punkt 5.5.3) ETSI TS 102 231 kohases formaadis ja tähenduses (vt punkt 5.5.3).

Märkus. Teenust käsitlevas Sdi punktis 5.5.3 kasutatava X.509v3 sertifikaadi väärtuse puhul peab usaldusnimekirjas olema ainult üks teenusekirje „Sti:Sie/additionalServiceInformation” väärtuse kohta. Teave Sdi (punkt 5.6.3) kohta, mida kasutatakse teenusekirjega seotud teenuse kinnitamise oleku ajalugu käsitlevas teabes, ja teave Sdi (punkt 5.5.3) kohta, mida kasutatakse kõnealuses teenusekirjes, PEAVAD olema ühe ja sama X.509v3 sertifikaadi väärtuse kohta. Kui nimekirjas oleva teenuse Sdi muutub (st X.509v3 sertifikaadi uuendamine või uuesti tippimine nt CA/PKC või CA/QC jaoks) või sellele luuakse uus Sdi, ja isegi kui sellega seotud Sti, Sn ja (Sie) jaoks jäävad väärtused samaks, PEAB Scheme Operator looma eelmisest erineva teenusekirje.”;

jagu pealkirjaga „Signed TSL” asendatakse järgmisega:

„Signed TSL

Käesolevate nõuete ja eelkõige IV peatüki alusel koostatud, inimesele loetava usaldusnimekirja TSLi PEAKS allkirjastama „Scheme operator name” väljaga (punkt 5.3.4), et tagada nimekirja autentsus ja terviklikkus (1). Allkirja formaat PEAKS olema PAdES part 3 (ETSI TS 102 778–3), (2) kuid VÕIB olla ka PAdES part 2 (ETSI TS 102 778–2) (3) konkreetse usaldusmudeli puhul, mis on loodud usaldusnimekirjade allkirjastamiseks kasutatavate sertifikaatide avaldamise teel.

Käesoleva kirjelduse alusel koostatud, masinloetava usaldusnimekirja TSLi PEAB allkirjastama „Scheme operator name” väljaga (punkt 5.3.4), et tagada nimekirja autentsus ja terviklikkus. Käesoleva kirjelduse alusel koostatud, masinloetav usaldusnimekirja TSL PEAB olema XML-formaadis ning PEAB vastama ETSI TS 102 231 lisades B ja C sätestatud nõuetele.

Allkirja formaat PEAB olema XAdES BES või EPES, nagu on ette nähtud ETSI TS 101 903 nõuetes XML-rakenduste kohta. Selline elektroonilise allkirja teostus PEAB vastama ETSI TS 102 231 lisas B (4) sätestatud nõuetele. Kõnealuse allkirja suhtes kohaldatavad täiendavad üldnõuded on esitatud järgmistes jagudes.;

jao pealkirjale „Scheme identification (punkt 5.7.2)” järgnev teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva kirjelduse kohaldamisel PEAB määratud viide sisaldama „TSL type” välja (punkt 5.3.3), „Scheme name” välja (punkt 5.3.6) ja süsteemioperaatori poolt TSLi elektrooniliseks allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi SubjectKeyIdentifier laienduse väärtust.”

jao pealkirjale „additional ServiceInformation Extension (punkt 5.8.2)” järgnev teine lõik asendatakse järgmisega:

„URI mahavõtmise tulemuseks PEAKS olema sellise inimesele loetava teabe saamine (vähemalt inglise ja tõenäoliselt ka ühes või mitmes vastava riigi keeles), mida peetakse asjakohaseks ja piisavaks selleks, et sellele toetuv osaline saaks laiendusest aru, ja mis eelkõige selgitaks asjakohaste URIde tähendust, täpsustades võimalikke serviceInformation’i väärtusi ja iga väärtuse tähendust.”;

jagu pealkirjaga „Qualifications Extension (punkt L.3.1)” asendatakse järgmisega:

„Qualifications Extension (punkt L.3.1)

Kirjeldus. See väli on VALIKULINE, kuid see PEAB olema olemas, kui selle kasutamine on KOHUSTUSLIK, nt RootCA/QC või CA/QC teenuste puhul ja kui

„Service digital identity” väljal esitatud teave ei ole piisav selle teenusega väljastatavate kvalifitseeritud sertifikaatide selgeks tuvastamiseks;

seotud kvalifitseeritud sertifikaatides sisalduv teave ei võimalda masintöötluse teel tuvastada, kas SSCD toetab QCd või mitte.

Kui seda teenuse taseme laiendust kasutada, siis TOHIB seda kasutada ainult „Service information extension” (punkt 5.5.9) väljal määratletud väljal ja see PEAB vastama ETSI TS 102 231 lisas L.3.1 sätestatud nõuetele.”;

pärast jagu „Qualifications Extension (punkt L.3.1)” lisatakse jagu „TakenOverBy Extension (punkt L 3.2)”:

„TakenOverBy Extension (punkt L.3.2)

Kirjeldus. Käesolev laiendus on VALIKULINE, kuid PEAB olema olemas, kui teenuse, mis kuulus enne CSP õigusliku vastutuse alla, võtab üle teine TSP ja see on ette nähtud selleks, et kinnitada ametlikult teenuse õigusliku vastutuse alla kuuluvust ning võimaldada kontrollival tarkvaral kasutajale mõningaid juriidilisi üksikasju kuvada. Käesolevas laienduses esitatud teave PEAB olema kooskõlas sellega seotud punkti 5.5.6 kasutamisega ja PEAB vastama ETSI TS 102 231 lisa L.3.2 nõuetele.”

II peatükk asendatakse järgmisega:

„II PEATÜKK

Liikmesriigid kasutavad oma usaldusnimekirjade koostamisel:

väiketähelisi keelekoode ja suurtähelisi riigikoode;

keele- ja riigikoode vastavalt järgmisele tabelile.

Kui on olemas ladinakeelne variant (koos täpse keelekoodiga), lisatakse transliteratsioon ladina tähestikku koos järgmises tabelis esitatud vastavate keelekoodidega.

Lühinimi (algkeeles)	Lühinimi (inglise keeles)	Riigikood	Keelekood	Märkused	Transliteratsioon ladina tähestikku
Belgique/België	Belgium	BE	nl, fr, de
България (5)	Bulgaria	BG	bg		bg-Latn
Česká republika	Czech Republic	CZ	cs
Danmark	Denmark	DK	da
Deutschland	Germany	DE	de
Eesti	Estonia	EE	et
Éire/Ireland	Ireland	IE	ga, en
Ελλάδα (5)	Greece	EL	el	Euroopa Liidu soovitatud riigikood	el-Latn
España	Spain	ES	es	samuti katalaani (ca), baski (eu), galiitsia (gl)
France	France	FR	fr
Italia	Italy	IT	it
Κύπρος/Kıbrıs (5)	Cyprus	CY	el, tr		el-Latn
Latvija	Latvia	LV	lv
Lietuva	Lithuania	LT	lt
Luxembourg	Luxembourg	LU	fr, de, lb
Magyarország	Hungary	HU	hu
Malta	Malta	MT	mt, en
Nederland	Netherlands	NL	nl
Österreich	Austria	AT	de
Polska	Poland	PL	pl
Portugal	Portugal	PT	pt
România	Romania	RO	ro
Slovenija	Slovenia	SI	sl
Slovensko	Slovakia	SK	sk
Suomi/Finland	Finland	FI	fi, sv
Sverige	Sweden	SE	sv
United Kingdom	United Kingdom	UK	en	Euroopa Liidu soovitatud riigikood
Ísland	Iceland	IS	is
Liechtenstein	Liechtenstein	LI	de
Norge/Noreg	Norway	NO	no, nb, nn

3)	III peatükk jäetakse välja.

IV peatükis lisatakse sissejuhatava lause „PDF/A profiilil põhineva usaldusnimekirja TSL-rakenduse HR-vormi sisu PEAKS vastama järgmistele nõuetele:” järele järgmine taane:

„—

inimesele loetava usaldusnimekirja pealkiri saadakse järgmiste elementide ühendamisel:

—	soovi korral liikmesriigi lipu kujutis;

—

tühik;

—	riigi lühinimi algkeel(t)es (nagu on esitatud II peatüki tabeli esimeses veerus);

—

tühik;

—

„(”;

—	riigi lühinimi inglise keeles (nagu on esitatud II peatüki tabeli teises veerus) sulgudes;

—	„):” sulgeva ümarsulu ja eraldajana;

—

tühik;

—	„Trusted List”;

—	soovi korral liikmesriigi süsteemioperaatori logo.”

(1) Kui inimesele loetav usaldusnimekirja TSL ei ole allkirjastatud, PEAB selle autentsuse ja terviklikkuse tagama asjakohase sidekanali kaudu, millel on samaväärne turvalisuse tase. Selleks soovitatakse kasutada TLSi (IETF RFC 5246: „The Transport Layer Security (TLS) Protocol Version 1.2” ja liikmesriik PEAB TLS-kanali sertifikaadi sõrmejälje TSLi kasutajatele kättesaadavaks tegema ribaväliselt.

(2) ETSI TS 102 778–3 – Electronic Signatures and Infrastructures (ESI): PDF Advanced Electronic Signature Profiles; Part 3: PAdES Enhanced - PAdES-BES and PAdES-EPES Profiles.

(3) ETSI TS 102 778–2 – Electronic Signatures and Infrastructures (ESI): PDF Advanced Electronic Signature Profiles; Part 2: PAdES Basic - Profile based on ISO 32000-1.

(4) Süsteemioperaatori kaitsmine sertifikaadi allkirjastamisel ühel ETSI TSis 101 903 sätestatud viisidest on kohustuslik ja ds:keyInfo peaks võimaluse korral sisaldama asjakohast sertifitseerimisahelat.”

(5) Transliteratsioon ladina tähestikku: България = Bulgaria; Ελλάδα = Elláda; Κύπρος = Kýpros.”

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/36

KOMISJONI OTSUS,

28. juuli 2010,

millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11xGA21 (SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5135 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/426/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing Syngenta Seeds S.A.S. esitas 31. oktoobril 2007 äriühingu Syngenta Crop Protection AG nimel Ühendkuningriigi pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi Bt11xGA21 sisaldava, sellest koosneva või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka maisi Bt11xGA21 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toidu ja sööda) turule viimist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud selle viljelemise otstarbel. Seega hõlmab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) III ja IV lisas nõutud andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamise teavet ja järeldusi. Taotlus sisaldab ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastavat keskkonnamõjude seire kava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas 22. septembril 2009 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Arvamuses on selgitatud, et mais Bt11xGA21 on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale sama ohutu kui geneetiliselt muundamata mais. Seega on arvamuses tehtud järeldus, et on vähetõenäoline, et taotluses kirjeldatud maisi Bt11xGA21 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (edaspidi „tooted”) mõjuksid kavandatud kasutusviiside puhul inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult (3). Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide küsimusi ja kaalutlusi, mis olid tõstatatud riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4.

(4)	Toiduohutusamet on oma arvamuses jõudnud järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusega.

(5)	Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks anda luba kõnealuste toodete turuleviimiseks.

(6)	Igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (4).

(7)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole maisi Bt11xGA21 sisaldava, sellest koosneva või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antava loa piires, peab loataotluses käsitletava GMOd sisaldava või sellest koosneva sööda ja muude GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete (v.a toit ja sööt) märgistusel olema selgelt märgitud, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(8)

Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded keskkonnamõjude seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Tulemused esitatakse vastavalt komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta otsusele 2009/770/EÜ, millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ (5).

(9)

Toiduohutusameti arvamuses ei peeta õigustatuks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turuleviimise, kasutamise ja käitlemise eritingimuste ega kitsenduste rakendamist, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda kasutamise suhtes ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide, keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(10)	Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleb kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1829/2003.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (6) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistamise nõuded.

(12)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (7) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(13)	Taotlejaga on käesolevas otsuses sätestatud meetmete asjus nõu peetud.

(14)	Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud.

(15)	29. juunil 2010 toimunud nõukogu istungil ei suudetud ettepaneku osas saavutada kvalifitseeritud häälteenamust ei poolt ega vastu otsuse suhtes. Nõukogu märkis, et on asja menetlemise lõpetanud. Seetõttu võtab meetmed vastu komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud organism ja kordumatu tunnus

Geneetiliselt muundatud maisile (Zea mays L.) Bt11xGA21, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse lisa punktis b, antakse määruse (EÜ) nr 65/2004 kohane kordumatu tunnus SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9.

Artikkel 2

Luba

Vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatud tingimustele on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 ja artikli 16 lõike 2 tähenduses lubatud järgmised tooted:

a)	maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud toit ja toidu koostisosad;

b)	maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

c)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, kuid ei viljeleta.

Artikkel 3

Märgistamine

1. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuete kohaldamisel tuleb organismi nimetuseks märkida „mais”.

2. Artikli 2 punktides b ja c nimetatud maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodetega kaasnevatel dokumentidel peab olema märge „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

Artikkel 4

Keskkonnamõjude seire

1. Loa omanik tagab käesoleva otsuse lisa punktis h sätestatud keskkonnamõjude seire kava koostamise ja rakendamise.

2. Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded vastavalt otsusele 2009/770/EÜ seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 5

Ühenduse register

Käesoleva otsuse lisas esitatud teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

Artikkel 6

Loa omanik

Loa omanik on Syngenta Seeds S.A.S. (Prantsusmaa), kes esindab äriühingut Syngenta Crop Protection AG (Šveits).

Artikkel 7

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kümne aasta jooksul alates selle teatavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 8

Adressaat

Otsus on adresseeritud äriühingule Syngenta Seeds S.A.S., Chemin de l’Hobit 12, BP 27, F-31790 Saint-Sauveur, Prantsusmaa.

Brüssel, 28. juuli 2010

Komisjoni nimel

Komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(3) http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2006-020

(4) ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(5) ELT L 275, 21.10.2009, lk 9.

(6) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(7) ELT L 287, 5.11.2003, lk 1.

LISA

a) Taotleja ja loa omanik:

Nimi	:	Syngenta Seeds S.A.S.
Aadress	:	Chemin de l’Hobit 12, BP 27, F-31790 Saint-Sauveur, Prantsusmaa

Järgmise äriühingu nimel: Syngenta Crop Protection AG, Schwarzwaldallee 215, CH 4058 Basel, Šveits

b) Toodete nimetus ja kirjeldus:

1)	maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud toit ja toidu koostisosad;

2)	maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

3)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, kuid ei viljeleta.

Taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 on saadud maisiliinide SYN-BTØ11-1 ja MON-ØØØ21-9 ristamisel ning selles sünteesitakse valku Cry1Ab, mis kaitseb seda maisi teatavate taimi kahjustavate liblikaliste eest, EPSPS-valku, mis muudab maisi vastupidavaks umbrohutõrjeaine glüfosaadi suhtes ning PAT-valku, mis muudab maisi vastupidavaks umbrohutõrjeaine glufosinaatammooniumi suhtes.

c) Märgistamine:

1)	määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistuse erinõuete kohaldamisel on organismi nimetus „mais”;

2)	käesoleva otsuse artikli 2 punktides b ja c nimetatud SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 maisi sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toode saatedokumentides peab olema märge „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

d) Määramismeetod:

—	geneetiliselt muundatud maiside SYN-BTØ11-1 ja MON-ØØØ21-9 puhul kohaldatav polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev muundorganismispetsiifiline meetod, kordistatud toote mõõtmisega igas tsüklis, mis on valideeritud maisi SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9 jaoks;

—	meetodi on seemnete puhul valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud ühenduse tugilabor; avaldatud veebilehel http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/statusofdoss.htm

—

etalonained: ERM®-BF412 (SYN-BTØ11-1 jaoks), mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kaudu Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudist (IRMM) aadressil https://irmm.jrc.ec.europa.eu/rmcatalogue ning AOCS 0407 (MON-ØØØ21-9 jaoks), mis on kättesaadav American Oil Chemists Society veebilehe http://www.aocs.org/tech/crm kaudu.

e) Kordumatu tunnus:

SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9

f) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave:

Bioohutuse teabevõrgustik, kande identifikaator: vt [täidetakse pärast teatavakstegemist].

g) Toodete turule viimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud:

Ei ole nõutud.

h) Seirekava:

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastav keskkonnamõjude seire kava.

[Link: internetis avaldatud kavale]

i) Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduna:

Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse üldsusele teatavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri ajakohastamisel.

31.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 199/40

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 133, 22. mai 2008 )

Leheküljel 82 artiklis 26

asendatakse

„Kui liikmesriik kasutab artikli 2 lõigetes 5 ja 6, artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis c, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1, artikli 10 lõike 2 punktis g, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 4 sätestatud mis tahes õiguslikke võimalusi, …”

järgmisega:

„Kui liikmesriik kasutab artikli 2 lõigetes 5 ja 6, artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis c, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1, artikli 10 lõike 5 punktis f, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 4 sätestatud mis tahes õiguslikke võimalusi, …”

Leheküljel 82 artikli 27 lõikes 2

asendatakse

„Samuti kontrollib komisjon artikli 2 lõigetes 5 ja 6, artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis c, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1, artikli 10 lõike 2 punktis g, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 4 sätestatud õiguslike võimaluste mõju siseturule ja tarbijatele.”

järgmisega:

„Samuti kontrollib komisjon artikli 2 lõigetes 5 ja 6, artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis c, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1, artikli 10 lõike 5 punktis f, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 4 sätestatud õiguslike võimaluste mõju siseturule ja tarbijatele.”

Leheküljel 87 II lisas

asendatakse

„3. Krediidiga seotud kulud

Laenuintress või vajaduse korral erinevad krediidilepingus kohaldatavad laenuintressid

[ %

—	fikseeritud või

—	muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga)

—	perioodid]

Krediidi kulukuse aastamäär

Kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast.

Krediidi kulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi.

[ % Tüüpnäide, milles nimetatakse kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused.]

Kas krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on kohustuslik

—	sõlmida kindlustuspoliis või

—	muu kõrvalteenuse leping

Kui nimetatud teenustega seotud kulud ei ole krediidiandjale teada, ei sisaldu need krediidi kulukuse aastamääras.

jah/ei [kui jah, kindlustuse liik]

jah/ei [kui jah, kõrvalteenuse liik]

Kaasnevad kulud

Vajaduse korral

Ühe või mitme konto pidamise kohustus, et kajastada krediidi tagasimakseid ja krediidi kasutusse võtmist

Vajaduse korral

Vastava maksevahendi (nt krediitkaardi) kasutamise kulude summa

Vajaduse korral

Muud krediidilepingust tulenevad kulud

Vajaduse korral

Krediidilepinguga seotud kulude muutmise tingimused

Vajaduse korral

Kohustus maksta notaritasud

Maksete hilinemisest tulenevad kulud

Maksete tasumata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed (nt sundmüük) ning see võib raskendada krediidi saamist

Maksete tasumata jätmisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning vajaduse korral viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud”

järgmisega:

„3. Krediidiga seotud kulud

Laenuintress või vajaduse korral erinevad krediidilepingus kohaldatavad laenuintressid

[ %

—	fikseeritud või

—	muutuva määraga (koos esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimääraga)

—	perioodid]

Krediidi kulukuse aastamäär

Kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast.

Krediidi kulukuse aastamäära abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi.

[ % Tüüpnäide, milles nimetatakse kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused.]

Kas krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on kohustuslik

—	sõlmida kindlustuspoliis või

—	muu kõrvalteenuse leping

Kui nimetatud teenustega seotud kulud ei ole krediidiandjale teada, ei sisaldu need krediidi kulukuse aastamääras.

jah/ei [kui jah, kindlustuse liik]

jah/ei [kui jah, kõrvalteenuse liik]

Kaasnevad kulud

Vajaduse korral

Ühe või mitme konto pidamise kohustus, et kajastada krediidi tagasimakseid ja krediidi kasutusse võtmist

Vajaduse korral

Vastava maksevahendi (nt krediitkaardi) kasutamise kulude summa

Vajaduse korral

Muud krediidilepingust tulenevad kulud

Vajaduse korral

Krediidilepinguga seotud kulude muutmise tingimused

Vajaduse korral

Kohustus maksta notaritasud

Maksete hilinemisest tulenevad kulud

Maksete tasumata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed (nt sundmüük) ning see võib raskendada krediidi saamist

Maksete hilinemisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning vajaduse korral viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud”

Leheküljel 91 III lisa kolmanda tabeli parempoolses veerus

asendatakse

„Maksete tasumata jätmisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning vajaduse korral viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud”

järgmisega:

„Maksete hilinemisega […(kohaldatav intressimäär ja selle muutmise kord ning vajaduse korral viiviste kirjeldus)] kaasnevad kulud”.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.199.est
Euroopa Liidu Teataja		L 199

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 31. juuli 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 685/2010, 26. juuli 2010, millega määratakse kindlaks anšoovise püügivõimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2010/2011 ja muudetakse määrust (EL) nr 53/2010	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 686/2010, 28. juuli 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis kalapüügiks kasutatava traali Bacoma tüüpi selektiivakna ja traali T90 spetsifikatsiooniga	4
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 687/2010, 30. juuli 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris	12
		Komisjoni määrus (EL) nr 688/2010, 30. juuli 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	19
		Komisjoni määrus (EL) nr 689/2010, 30. juuli 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	21
		Komisjoni määrus (EL) nr 690/2010, 30. juuli 2010, millega määratakse kindlaks alates 1. augustist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	23
		OTSUSED
		2010/422/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. juuli 2010, ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Bulgaarias	26
		2010/423/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus ATALANTA/4/2010, 19. juuli 2010, Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja nimetamise kohta	28
	*	Nõukogu otsus 2010/424/ÜVJP, 26. juuli 2010, millega muudetakse ühismeedet 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia	29
		2010/425/EL
	*	Komisjoni Otsus, 28. juuli 2010, millega muudetakse otsust 2009/767/EÜ liikmesriigis järelevalvealuste / akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajate usaldusnimekirjade koostamise, haldamise ja avaldamise osas (teatavaks tehtud numbri K(2010) 5063 all) ( 1 )	30
		2010/426/EL
	*	Komisjoni otsus, 28. juuli 2010, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11xGA21 (SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (teatavaks tehtud numbri K(2010) 5135 all) ( 1 )	36

	Parandused
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ) parandused (ELT L 133, 22.5.2008)	40
*	Nõukogu 6. juuni 2010. aasta otsuse 2010/371/EL (millega lõpetatakse AKV–ELi koostöölepingu artikli 96 kohane nõupidamine Madagaskari Vabariigiga) parandus (ELT L 169, 3.7.2010)	43
*	Komisjoni 31. augusti 2009. aasta direktiivi 2009/115/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka metomüül) parandus (ELT L 228, 1.9.2009)	43

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	44,37	0,00
1701 11 90 (1)	44,37	1,59
1701 12 10 (1)	44,37	0,00
1701 12 90 (1)	44,37	1,30
1701 91 00 (2)	43,70	4,36
1701 99 10 (2)	43,70	1,23
1701 99 90 (2)	43,70	1,23
1702 90 95 (3)	0,44	0,25