21.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/1

(1)

Komisjon kiitis 30. juunil 2009 juhtumi C 17/2009 kohta tehtud otsusega K(2009) 5260 (3) (edaspidi „algatamisotsus”) piiratud ajavahemikuks heaks Baden-Württembergi liidumaa ja teiste avalik-õiguslike asutuste kapitalisüsti ja toetusmeetme ettevõtja Landesbank Baden-Württemberg (edaspidi „LBBW” või „pank”) kasuks. Samaaegselt väljendas komisjon nimetatud otsuses kahtlust, kas toetusmeede on vastavuses EL riigiabi eeskirjadega seoses hindamise ja kulude jagamisega, ning algatas ametliku uurimismenetluse.

(2)

Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4). Komisjon palus kõigil huvitatud isikutel esitada oma märkused. Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult.

(3)

Toetusmeetme raames varade hindamise metoodika küsimustes sai komisjon erialast nõu lepingulistelt välisekspertidelt (Duff & Phelps, professor Wim Schoutens), aga ka Euroopa Keskpanga (EKP) erialaekspertidelt.

(4)

9. oktoobril 2009 esitas Saksamaa komisjonile LBBW ümberkorraldamiskava, millele lisati korduvalt täiendavat teavet. Viimased üksikasjad edastati 3. detsembril 2009.

(5)

Komisjoni ja Saksamaa vahel toimus terve rida kohtumisi, lisaks peeti elektroonilist kirjavahetust ja korraldati telefonikonverentse.

(6)

3. detsembril 2009 võttis Saksamaa mitmeid kohustusi seoses ümberkorraldamiskava läbiviimisega.

(7)

LBBW on Saksa liidumaa pank. Panga aktsionärideks on Baden-Württembergi liidumaa ligikaudu 35,5 % suuruse osalusega, Baden-Württembergi Hoiukassade Liit (Sparkassenverband Baden-Württemberg) ligikaudu 40,5 % suuruse osalusega, Stuttgarti linn ligikaudu 19 % suuruse osaga ja Landeskreditbank Baden-Württemberg ligikaudu 5 % suuruse osalusega. Kõik aktsionärid on kas avalik-õiguslikud asutused või kuuluvad riigiomandisse.

(8)

LBBW on üks vähestest vertikaalselt integreeritud liidumaa pankadest. LBBW ja tema tütarettevõtjate põhitegevus on suunatud ettevõtjatele (VKEd ja suuremad ettevõtjad) ja eraklientidele. LBBW pakub erapangandusteenuseid ja tegutseb Stuttgarti linnas hoiukassana. LBBW teisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara finantseerimine ja finantsturgudel kauplemine. Lisaks pakub pank ka teenuseid ja tooteid hoiukassadele.

(9)

LBBW bilanss oli 2009. aasta juuni lõpus 448 miljardit eurot. LBBW ei oma ühelgi siseturul, kus ta tegutseb, üle [> 4] (5) protsendilist turuosa. Lokaalselt, st põhilises tegevuspiirkonnas on turuosa mõnevõrra suurem. Ärikliendisektoris ulatus see [< 15] protsendini Baden-Württembergis, [< 10] protsendini Saksimaal ja [< 5] protsendini Rheinland-Pfalzis. Erakliendisektoris on LBBW turuosa [< 7] % Baden-Württembergis, [< 2] % Saksimaal ja [< 1] % Rheinland-Pfalzis. Nii Saksamaal üldiselt, aga ka kogu Euroopas, on LBBW turuosa finantsturgudel tähtsusetu.

(10)

Pangale võimaldati kaks toetusmeedet: esimese taseme omavahendite süst 5 miljardi euro suuruses summas ja toetusmeede, millega anti kuni 12,7 miljardi euro suurune garantii kahe struktureeritud väärtpaberi portfelli eest, mille väärtus on kokku 35 miljardit eurot (6). Kõik aktsionärid osalesid vastavalt oma osaluse suurusele nii kapitalisüstis kui ka kaudselt toetusmeetmes.

(11)

Kapitalisüst tehti põhikapitali proportsionaalse suurendamise vormis ning uue põhikapitali dividendide väljamaksmisele anti eelisõigus võrreldes olemasoleva põhikapitaliga. Pank maksab kapitalisüsti eest kokku 10 % suurust hüvitist. Ta plaanib kapitali alates 2013. aastast viies osas tagasi maksta.

(12)

Toetusmeede võimaldati garantiide vormis ning see pakub LBBW-le kaitset kahjude eest ja vähendab seadusega ettenähtud struktureeritud väärtpaberite omakapitalinõuet. Garantiid on kahe eri portfelli tagatiseks.

Esimene, nn ABS-portfell (varaga tagatud väärtpaberite portfell) koosneb struktureeritud toodetest 17,7 miljardit euro väärtuses ning kõnealused tooted on vahetult panga käes. LBBW kannab ABS-portfelli puhul esimese tasandi kahjumi 1,9 miljardi euro ulatuses ja Baden-Württemberg oli nõus tagama teise tasandi kahjumi kuni 6,7 miljardi euro ulatuses. Saksamaa andmetel oli portfelli tegelik majanduslik väärtus 31. märtsil 2009 [15–16] miljardit eurot ja turuväärtus ligikaudu 10,137 miljardit eurot (7). Garantii andmise kaudu toetati kapitali [1–2] miljardi euroga.

Teise, nn SEALINK-portfelli puhul on tegemist 8,75 miljardi euro suuruse laenuga ühele struktureeritud toodete portfelli omavale finantsvahendusettevõtjale. SEALINK-portfelli puhul ulatub esimese tasandi kahjum 2,75 miljardi euroni. See on kaetud Saksimaa garantiiga, mille andmine lepiti kokku siis, kui LBBW võttis üle Saksi liidumaa panga (Sachsen LB) (8). Teise tasandi kahjumi suurusega 6 miljardit eurot võttis üle Baden-Württemberg. Seega ei ole LBBW-l mingeid edasisi kahjuriske. Saksamaa andmetel oli portfelli tegelik majanduslik väärtus 31. märtsil 2009 [12–13] miljardit eurot ja turuväärtus 8,006 miljardit eurot. Garantii andmise kaudu toetati kapitali [2,5–3,5] miljardi euroga.

(13)

Mõlema portfelli turuväärtus kokku on 18,143 miljardit eurot ning nende tegelik majanduslik väärtus on ligikaudu [27–29] miljardit eurot.

(14)

Garantii anti piiramatuks ajaks ja LBBW võib selle üles öelda. LBBW-l on kohustus maksta esialgset tasu, mille aluseks on kapitali toetamine 4,4 miljardi euro suuruses summas, millele rakendatakse intressimäära 7 % aastas. Esimesel aastal ulatub tasu 308 miljardi euroni ning järgmistel aastatel hakkab tasu proportsionaalselt vähenema vastavalt garantiiga tagatud summale ja pärast selle läbivaatamist ümberkorraldamismenetluse käigus.

(15)

Saksamaa on otsustanud kohandada garantiihüvitist järgnevalt. LBBW maksab tagasiulatuvalt 336 miljonit eurot aastas. Sellega suureneb esialgselt ettenähtud hüvitis esimesel aastal 28 miljoni euro võrra. Hüvitis baseerub kahel erineval intressimääral: 6,25 % kapitali toetamise summalt ja 10 % garanteeritava väärtuse sellelt osalt, mis on suurem kummagi portfelli tegelikust majanduslikust väärtusest. Kapitali toetamise summat korrigeeriti 4,476 miljardi euroni.

(16)

Rekapitaliseerimine oli vajalik, et tulla toime 2008. aasta suurte kahjumitega ja katta suuremat kapitalivajadust. Kapitali toetusmeede oli hädavajalik, kuna suurte struktureeritud väärtpaberite portfellide omakapitalinõue tõusis järsult ja 2009. aasta teises kvartalis ei olnud enam võimalik täita seadusega ettenähtud omakapitalinõudeid.

(17)

Ümberkorraldamiskavaga nähakse ette ulatuslikud muudatused LBBW ärimudelis. Eelkõige keskendutakse LBBW regionaalsele põhitegevusele ning sellistele turgudele ja klientidele, kelle puhul on oodata suuremat turuosa ja tugevamat ristmüügiefekti. Kauplemist kapitaliturgudel ja kauplemist panga enda nimel vähendatakse. Üldse tuleb LBBW, mis kujutab endast praegu finantsturgudele ja klientidele keskendunud, finantsteenuseid pakkuvat ning laia teenuste ja toodete valikuga kontserni, ümber kujundada keskmise suurusega äriklientidele ja eraklientidele keskenduvaks kommertspangaks, mis pakub nii oma äri- kui ka hoiukassaklientidele rida ettevõtterahandus- ja valitud investeerimispangandustooteid. LBBW tõmbab oma esindused välismaalt tagasi või vähendab oma esindusi välismaal ning kontsentreerub kindlatele põhiregioonidele Saksamaal.

(18)

Ümberkorraldamine toimub järgmiste juhtmõtete alusel:

(19)

Ümberkorraldatud LBBW-l on viis põhitegevusvaldkonda: ettevõtjad I (keskmise suurusega ärikliendid), ettevõtjad II – suurkliendid), jaemüük (erakliendid), hoiukassad, kinnisvara (kinnisvara finantseerimine) ja finantsturud (kapitaliturg). Peale selle pakub LBBW ka tulevikus ettevõtlusega seotud teenuseid, eriti pangandustehinguid, rahahaldusteenuseid ja väärtpaberiarveldusteenuseid, aga ka teatud hoiukassatooteid. Tegevust välismaal ja esindatust välismaal vähendatakse märgatavalt ja pank keskendub oma äritegevuses kolmele regionaalsele põhiturule: liidumaad Baden-Württemberg, Rheinland-Pfalz ja Saksimaa, kus ta tegutseb liidumaade pankade varasema ühinemise tulemusena.

(20)

Vaatamata praeguses kavas ettenähtud mõõdukale kasvule, mõjutab ümberkorraldamine oluliselt nii LBBW bilanssi kui ka kasumiaruannet, ning seda mitte üksnes nende koostamist, vaid ka kogumahtu silmas pidades. Panga bilanss ja riskiga kaalutud varad vähenevad kuni 2013. aastani mittestrateegilise tegevuse likvideerimise ja osaluste müügi tulemusena võrreldes 2008. aastaga eeldatavasti [25–30] % või [30–35] %. Nimetatud tegevuse täielik likvideerimine vähendab võrreldes 2008. aastaga bilansisummat kokku 182 miljardi euro ehk ligikaudu 41 % võrra ja riskiga kaalutud varasid [80–90] miljardi euro ehk [45–50] % võrra. Umbes [35–45] % bilansisumma vähenemisest ja üle 50 % riskiga kaalutud varade vähenemisest on taandatav krediidiasendustegevusest loobumisele (see on suurel määral seotud toetusmeetmega). Ülejäänud põhitegevusvaldkondades jäävad kärped vahemikku 25–40 %.

(21)

Kokkuvõttes likvideerib LBBW krediidiasendustegevuse, müüb oma osalused, sulgeb suure osa oma välismaistest tütarettevõtjatest ja esindustest, loobub paljudest ettevõtjatele suunatud tooteliinidest, lõpetab hüpoteeklaenude vahendamise, loobub strateegilisest enda nimel kauplemisest ja hoidub keerukamast finantsturutegevusest, piirdub kinnisvara finantseerimisel konkreetsete piirkondade ja valitud objektidega ning keskendub suurkliendisektoris Saksamaa naaberriikidele (9).

(22)

Suure osa LBBW tegevusest moodustab põhitegevus. Osaluste ja tütarettevõtjate arvele langeb kokku vaid umbes [6–8] % panga kõikidest riskiga kaalutud varadest. LBBW on nõustunud oma osalusportfelli märkimisväärselt vähendama. Kõigi ümberkorraldamise käigus müüdavate osaluste arvestuslik väärtus on ligikaudu 4,5 miljardit eurot (31. detsembri 2008. aasta seisuga) ning see on üle 50 % panga osaluste ja tütarettevõtjate arvestuslikust koguväärtusest.

(23)

Oluline osa plaanitavatest müükidest on seotud panga põhitegevusega, eelkõige osalustega kontserni S-Finanzgruppe ettevõtetes (10):

(24)

Ümberkorraldamise käigus koondab LBBW kokku ligikaudu 2 500 peapanga praegusest 10 000 töötajast (täistööajale taandatuna). Ümberkorraldamine ei vähenda eeldatavasti mitte ainult halduskulusid, vaid stabiliseerib ka tulusid, kuna loobutakse ebakindlatest tegevusvaldkondadest.

(25)

Ümberkorraldamise eesmärgiks on saavutada lihtsam ja läbipaistvam ettevõttestruktuur ning selle kaudu haldusele tehtavate kulutuste vähenemine. Riskijuhtimise ja finantskontrolli vajadus väheneb, kuna LBBW loobub tervetest tegevusvaldkondadest ja tooteliinidest, vähendab oma esindusi välismaal ning müüb osalusi ja tütarettevõtjaid.

(26)

Olemasolevad tegevusvaldkonnad tõmmatakse kokku ja hoiukassateenused eraldatakse selgelt teistest tegevusvaldkondadest, et tulemusi saaks läbipaistvamalt esitada. Veel teostamata krediidiasendustegevuse varad suunatakse nn pangasisesesse ümberkorraldamisüksusesse ja neid hakatakse eraldi haldama.

(27)

Ümberkorraldamisega kaasnevad ka olulised muudatused panga üldjuhtimisstruktuuris. Esiteks muudetakse viidet Landesbank Baden-Württembergi kohta seaduses nimetatud avalik-õiguslikule staatusele, rõhutamaks et LBBW hakkab kogu oma tegevuses juhinduma ärijuhtimiskriteeriumitest. See põhimõte sätestatakse ka LBBW põhikirjas, äripoliitikas ja sisemenetlustes. Selleks et tagada, et LBBW-d juhitakse hoolimata avalik-õigusliku staatusega omanikest eraõigusliku äriühinguna, muudetakse LBBW staatus avalik-õiguslikust asutusest aktsiaseltsiks. Õigusliku vormi muutmisel peetakse silmas seda, et aktsiaseltsiks muutmise protsess jõuaks lõpule hiljemalt 2013. aasta detsembriks. Lisaks võetakse 2010. aasta lõpuks üle olulised aspektid vabatahtlikust Saksamaa ettevõtete üldjuhtimise koodeksist.

(28)

Teiseks täpsustatakse uuesti põhikirjajärgsete organite, näiteks üld- või omanikekoosoleku, järelevalvenõukogu ja juhatuse ülesandeid, et saavutada parem läbipaistvus ülesannete jagunemisel. Üld- või omanikekoosoleku volitusi piiratakse vastavalt äriühinguõigusele üldkoosoleku tavapäraste ülesanneteni, eriti teabe saamise õiguse ja kasumi jaotamise otsustamise osas. Tühistatakse muud, ulatuslikumad õigused, mille kaudu on võimalik ettevõtte juhtimist üleliigselt mõjutada. Senisest erinevalt koondub juhatuse järelevalve- ja kontrollifunktsioon edaspidi üksnes järelevalvenõukogu kätte. Järelevalvenõukogu mõju juhatuse otsustele piirdub aga juhtudega, mille puhul on sekkumine nõutav Saksa äriühinguõiguse või krediidiseaduse (Gesetz über das Kreditwesen) kohaselt. Juhatusel on ühene pädevus korraldada igapäevast ja jooksvat äritegevust ning see vähendab omanike või nende esindajate võimalusi ülemääraseks mõjutamiseks.

(29)

Täiendavad mehhanismid vähendavad (poliitilise mõjutamise) võimalusi ja tagavad panga juhtimises eranditult ärijuhtimiskriteeriumide rakendamise. Kooskõlas eelnimetatud ettevõtete üldjuhtimise koodeksiga asendatakse pooled LBBW omanikele eraldatud kohad järelevalvenõukogus, mis praegu koosneb üksnes omanike ja töötajate esindajatest, sõltumatute ekspertide kohtadega. Kõik järelevalvenõukogu liikmed peavad läbima pangandusjärelevalve asutuse poolt hiljuti potentsiaalsetele järelevalvenõukogu liikmetele kehtestatud sobivustesti („fit and proper”). Ümberkorraldamisfaasis, mis kestab 2013. aasta lõpuni, määratakse järelevalvenõukogu esimeheks selle sõltumatu liige. Järelevalvenõukogu praegused komisjonid korraldatakse vastavalt pankade hea juhtimise põhimõtetele ümber riskikomisjoniks ja kontrolli-/bilansikomisjoniks. Komisjonide liikmete kvalifikatsiooninõuded peavad tagama selle, et komisjonid oleks võimelised täitma oma ülesandeid optimaalselt.

(30)

LBBW esitas realistliku ja pessimistliku stsenaariumi alusel koostatud kasumi- ja kahjumikava, mis sisaldas ka tundlikkusanalüüse ja hinnanguid omakapitali tasuvuse kohta. Kasumi- ja kahjumiprognooside kohaselt on LBBW-l 2009. aastal oodata ligikaudu [2] miljardi euro suurust täiendavat kahjumit, 2010. ja 2011. aastal saavutatakse tasakaal ([…] juures) ja 2013. aastal on oodata ligikaudu […] miljardi euro suurust kasumit. Omakapitali tasuvus on 2009. aastal negatiivne, tõuseb aga aeglaselt 2010. aastast 2012. aastani ja muutub esmakordselt kahekohaliseks ([10–12] %) 2013. aastal. Esimese taseme omavahendite suhtarvuks prognoositakse 2009. aastaks ja 2010. aastaks umbes […] % ning see suureneb riskiga kaalutud varade ulatusliku likvideerimise tulemusena järk-järgult [9–10] protsendini. Selle tulemusena on LBBW suuteline riigiabi alates 2013. aastast tagasi maksma.

(31)

Ümberkorraldamiskava tähtsamad arvud ja näitajad on esitatud järgnevas tabelis:

(32)

Tavapäraste turutingimuste stsenaariumi kohaselt tuleb 2009. aasta endiselt raske ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) väheneb finantskriisi jätkumise tõttu. Alates 2010. aastast võib arvestada aeglase paranemisega, mille tulemusel peaks edaspidi olukord nii finantsturgudel kui ka majanduses üldiselt täielikult normaliseeruma. LBBW lähtub sellest, et Saksamaa SKP väheneb 2009. aastal 6,2 % ja suureneb 2010. aastal 1 %; 2013. aastaks ootab pank SKP järkjärgulist suurenemist kuni 2,5 protsendini. Tööpuuduse ennustatav tipp on 2010. aastal, mil töötuse määraks prognoositakse 9,8 %, kõrge tööpuuduse tase püsib veel aastani 2011 ning seejärel hakkab langema, jõudes 2013. aastal 8,3 protsendini. LBBW arvestab ka madala, kergelt tõusva inflatsiooniga, mis jääb oluliselt allapoole EKP inflatsioonieesmärkidest. Hoolimata keskpankade ekspansiivsest rahapoliitikast ja riikide eelarvepuudujäägi suurenemisest eeldatakse, et inflatsioon on tegelikust kasvupotentsiaalist väiksema reaalse majanduskasvu tõttu madal.

(33)

Neile eeldustele tuginedes arvestab LBBW järgmiste mõjutustega oma põhitegevusele. Erakliendisektoris peamiselt väärtpaberitehingutel põhinev tulem jääb endiselt mõõdukaks. Kuna erakliendid keskenduvad tõenäoliselt kindlamatele investeerimisvõimalustele, eelkõige hoiustamisele, siis võivad vahendustasud oluliselt väheneda ja tõenäoliselt ei kasva kuigi kiirelt uuesti. Survet marginaalidele suurendavad tõenäoliselt ka uued õiguslikud nõuded ja toodete suur läbipaistvus. Suuremat kasumlikkust oodatakse seevastu ärikliendisektoris, eelkõige keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Riiklike ja rahvusvaheliste konkurentide osalises tagasitõmbumises näeb LBBW võimalust pakkuda keskmise suurusega ettevõtjatele jaoks kodupanga teenuseid ja eeldab selles valdkonnas 2010. aastal nõudluse kasvu. LBBW eeldab ka, et ristmüük, eriti intressi-, valuuta- ja kaubariskide maandusinstrumentide müük toob kaasa kasumlikkuse paranemise.

(34)

Suurkliendisektoris arvestab LBBW keskmise pikkusega ajavahemikul laenunõudluse kasvuga ning ka kasvava nõudlusega mitte üksnes klassikaliste omakapitali- ja võõrkapitalitoodete, vaid ka bilansi ümberkorraldamismeetmete järele. LBBW finantsturusektor saab praegu kasu ajutistest mõjudest ja erakordselt soodsatest finantseerimistingimustest, mis tulenevad Euroopa Keskpanga poolt soodsatel tingimustel pakutavatest suurtest rahasummadest. Keskmise pikkusega ajavahemikku silmas pidades lähtub LBBW aga sellest, et kõikumiste normaliseerumine finantsturgudel ja majanduslik areng toovad taas kaasa turumahu positiivse arengu. Täpsemalt arvestab ta mõõduka kasvuga struktureeritud kapitaliturutoodete osas ja kapitalituru suurema kasutusega.

(35)

Nende prognooside valguses peab vähenema LBBW sõltuvus oportunistlikust äritegevusest ja suurenema stabiilsete tuluallikate osa. Tururiskid peavad vähenema ja enda nimel kauplemise tulud asenduma vahendustuludega. Senist suhteliselt kõrget krediidiriski kontsentratsiooni on juba vähendatud ja selle vähendamist jätkatakse.

(36)

Pessimistliku stsenaariumi korral kasutatakse 2011., 2012. ja 2013. aasta. arvutustes riskiga kaalutud varade puhul võrreldes tavapäraste turutingimuste stsenaariumiga üle 10 % suuremat määra ning seetõttu on tulemuseks kapitalinäitajad, mis on oluliselt madalamad kui realistliku stsenaariumi puhul. Siiski vastaks pank endiselt seadusega ettenähtud omakapitalinõuetele, kuna tema põhikapital ei langeks ühelgi ajahetkel alla 7 % ja kogu omakapital moodustaks igal aastal vähemalt 10 %. Ettevõttelaenude sektori oodatava kahju hindamiseks tegi pank täiendavad stresstestid, kuna see valdkond võib maailmakaubanduse kokkutõmbumise järel tema põhiturgude klientide ekspordile orienteerituse tõttu eriti raskesti kannatada. Ehkki selline olukord halvendab kapitalinäitajaid veelgi, jääb pangale endiselt piisav kapitalipuhver.

(37)

LBBW kasutab erinevate finantseerimisvahendite kombinatsiooni. Ta finantseerib end peamiselt i) hoiukassade ja muude finantseerimisasutuste, ii) võlakirjade ja muude väärtpaberite, aga ka iii) klientide kohustuste kaudu. Ümberkorraldamiskava ei too pangale kaasa rahastamisraskusi. Iseäranis ei põhjusta kava rahastamisprobleeme seoses riiklikult tagatud võlakirjadega, mis aeguvad 2015. aastal, sest nende aluseks olevaid varasid vähendatakse. Pangal on märkimisväärses koguses keskpanga poolt tunnustatud varasid, mida saab kasutada likviidsusprobleemide korral. Lisaks on likviidsuse juhtimise eesmärgil tehtud analüüsid ja stresstestid näidanud, et pank tuleks oma reitingu järjekordse langetamisega toime ka kehvades tingimustes, ilma et tal tekiks likviidsusprobleeme.

(38)

Saksamaa on kinnitanud, et LBBW viib ümberkorraldamiskava ellu, ning esitanud järgmised tagatised (seoses bilansi ja riskiga kaalutud varade vähendamise ning loovutamistega) ja tegevust reguleerivad kohustused:

„Saksamaa valitsus ja LBBW tagavad LBBW ümberkorraldamise jaoks järgmised struktuurimeetmed:

[…]

Saksamaa valitsus ja LBBW kinnitavad, et LBBW peab kinni järgmistest käitumiskohustustest.

Ettevõtte üldjuhtimisega seotud kohustused

Muud kohustused

(39)

Saksamaa taotleb ümberkorraldamiskava heakskiitmist. Saksamaa ei eita, et tegemist on riigiabi meetmetega. Saksamaa märgib siiski, et meetmed on toetusmeetme eest makstava hüvitise korrigeerimise ja kohustuste esitamise järel siseturuga kokkusobivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b kohase ümberkorraldamisabina.

(40)

Komisjon väljendas algatamisotsuses kahtlust, kas esialgne meede on kooskõlas teatisega langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (13) (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”), eriti hindamise ja kulude jagamise osas. Komisjon oli aga seisukohal, et langenud väärtusega varade teatise nõuded varade abikõlblikkuse, varade haldamise viisi, läbipaistvuse ja avalikustamise ning tagatise eest makstava hüvitise osas olid siiski täidetud.

(41)

Komisjoni kahtlused hindamise osas hõlmasid kasutatavat metoodikat ja LBBW ekspertide prognoose portfellide tegeliku majandusliku väärtuse arvutamisel, kuna viimased ei tundunud komisjonile piisavalt ettevaatlikud. Eelkõige ei olnud piisavalt konservatiivsed prognoosid laenude tagastamata jätmise tõenäosuse, müügitulude, teatavate turgude kinnisvarahindade arengu ja korrelatsioonide osas. Lisaks ei olnud ABS-portfell täies ulatuses tagatud.

(42)

Komisjon väljendas seetõttu kahtlust ka kulude jagamise (sh hüvitise) suhtes, kuna tegeliku majandusliku väärtuse korrigeerimisel oleks iga kord vahetu mõju garantii eest makstava hüvitise hindamisele.

(43)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(44)

Komisjon märkis juba oma algatamisotsuses, et LBBW rekapitaliseerimise ja toetusmeetme puhul on tegemist riigiabiga. Kapitalisüsti abielement on 5 miljardit eurot. Toetusmeetme abisumma vastab langenud väärtusega varade teatise kohaselt vara väärtuse üleandmisväärtuse ja turuhinna erinevusele. Üleandmisväärtus vastab portfelli nimiväärtusele, millest on maha arvatud esimese tasandi kahjum. Lähtudes 18,143 miljardi euro suurusest turuväärtusest (10,137 miljardit eurot ja 8,006 miljardit eurot) ja 27,915 miljardi euro suurusest majanduslikust väärtusest (15,635 miljardit eurot ja 12,280 miljardit eurot), on toetusmeetme puhul abi kogusumma 9,772 miljardit eurot.

(45)

Abisumma mõlema meetme puhul kokku on ligikaudu 14,8 miljardit eurot, mis vastab rohkem kui 9 protsendile LBBW riskiga kaalutud varadest.

(46)

Komisjon võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel otsustada, et abi on siseturuga kokkusobiv, kui see on mõeldud „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Komisjon kinnitab, et Saksamaa majandust ohustab endiselt tõsise häire tekkimise võimalus ja et pankade toetamise meetmed on sobilikud selle ohu tõkestamiseks. Abimeetmeid peab seega kontrollima vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b.

(47)

Mõlemad meetmed kiideti algatamisotsusega piiratud ajavahemikuks heaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b ning komisjoni asjaomaste teatiste (teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (14) (edaspidi „pangandusteatis”), teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (15) (edaspidi „rekapitaliseerimisteatis”), teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (16) (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”) ja teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (17) (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”) alusel. Kuna komisjonil olid jätkuvalt kahtlused seoses toetusmeetme mõjuga konkurentsile, algatas ta uurimise. Seetõttu peab komisjon uurimise praeguses faasis kontrollima, kas tema kahtlused seoses toetusmeetme mõjuga konkurentsile on põhjendatud ja kas piiratud ajavahemikuks võimaldatud toetuse pikendamine ümberkorraldustoetusena on siseturuga kokkusobiv.

(48)

Komisjon kontrollib toetusmeetmeid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b ja langenud väärtusega varade teatise (18) põhjal. Langenud väärtusega varade teatise järgi on meetmete puhul, mis vabastavad panga kohustusest kajastada langenud väärtusega varadest tulenevat kahjumit või võimaliku kahjumiga seotud reserve (või hüvitavad need) ja/või vabastavad omakapitali, tegemist toetusmeetmetega, mille siseturuga kokkusobivust peab kontrollima erikriteeriumide alusel. Kontroll toimub järgmiste kriteeriumide alusel: i) varade abikõlblikkus, ii) läbipaistvus ja avalikustamine, iii) varade haldamine, iv) hindamismeetodi sobivus ja järjepidevus, v) hüvitise ja kulude jagamise asjakohasus ja vi) vajadus esitada ümberkorraldamiskava komisjonile kontrollimiseks.

(49)

Algatamisotsuses jõudis komisjon järeldusele, et LBBW-le võimaldatud toetusmeede vastab kõikidele kriteeriumidele peale hindamismeetodi ja kulude, sh hüvitise jagamise kriteeriumi. Saksamaa suutis komisjoni kahtluse siiski mitmete muutmisettepanekute kaudu suures osas kõrvaldada.

(50)

Uurimise käigus hindas komisjon portfelli komisjonisiseste ja välisekspertide abil. ABS-portfelli tegelik majanduslik väärtus on [14–15] miljardit eurot ja on seega LBBW esitatud väärtusest ligikaudu [1–2] miljardi euro võrra väiksem. SEALINK-portfelli hinnanguline väärtus seevastu vastas tegelikule majanduslikule väärtusele. Sellega on leidnud tõendust komisjoni kahtlused varade abikõlblikkuse hindamise osas.

(51)

Erinevate toetusmeetmete kontrollimise käigus on komisjonile tutvustatud mitmesuguseid meetodeid, mida pangad kasutavad portfellide tegeliku majandusliku väärtuse arvestamiseks. Struktureeritud krediiditoodete puhul on üks võimalus, mille on valinud ka LBBW, hinnata asjaomaste varade puhul vastaspoole riske, korrelatsioone ja laenukahjumit käsitlevaid prognoose stresstesti abil.

(52)

Kontrollides, kas prognoosid olid piisavalt ettevaatlikud, lähtus komisjon muudest juhtumitest, eriti LBBW SEALINK-portfellist ja kolmandate isikute tehtud uurimistest. Seejuures võeti iga varaklassi puhul aluseks erinevad eeldused. Selleks et teha kindlaks kõnealuste eelduste mõju ABS-portfellile, palus komisjon LBBW ekspertidel nende eelduste põhjal uuesti hinnata mahuga kaalutud juhuslikku, 40 positsioonist koosnevat valimit, aga ka viit suuremat positsiooni.

(53)

Stresstesti eelduste rakendamine andis struktureeritud krediidisummade „joastruktuuri” (ingl waterfall structure) tõttu väga erinevaid tulemusi. Mõningate varaklasside, näiteks Ühendkuningriigis antud nõuetele mittevastavate laenude puhul, oli portfellide struktuur eriti lihtne. Portfellide tegelik majanduslik väärtus oli seetõttu isegi ettevaatlike eelduste korral turuväärtusele väga lähedal, kuigi reeglina on selliste portfellide turuväärtus nimiväärtusest väiksem. Hoopis teisiti oli asi hüpoteegiga tagatud kommertsväärtpaberite (ingl Commercial Mortgage-Backed Securities) ja hüpoteegiga tagatud kommertsobligatsioonide (ingl Commerical Mortgage Obligations) teatavate osade puhul. Nende varaklasside puhul oli kõige rohkem vastuolusid nii mõlema LBBW portfelli vahel kui ka teiste juhtumitega võrreldes. 1 559 miljoni euro suuruse nimiväärtusega koguvalimi valikulisel hindamisel saadi uusi, ettevaatlikke eeldusi kasutades tulemuseks 143 miljoni euro suurune erinevus võrreldes LBBW ekspertide teatatud hinnaga, mis arvutati tavapäraste turutingimuste stsenaariumi alusel..

(54)

Potentsiaalset mõju kogu portfellile hindas komisjon ekstrapoleerimise teel. Seejuures võttis ta arvesse valimi paljusid kvalitatiivseid aspekte, et vältida teatavate mõjude ebaproportsionaalset tugevnemist. Sõltuvalt ekstrapolatsiooni meetodist ja parandustegurist jääb eeldatav kahjum vahemikku 2,9–4,3 miljardit eurot.

(55)

Jättes arvesse võtmata teatavaid portfellispetsiifilisi omadusi, millel võib portfelli tasandil olla põhjendamatu negatiivne mõju, leidis komisjon, et tasakaalustatud kontrolli korral on kogu portfelli eeldatav kahjum [3–4] miljardit eurot. Seega on selle tegelik majanduslik väärtus [14–15] miljardit eurot, st [1–2] miljardit eurot meetmest teatamise dokumendis kajastatust madalam.

(56)

Langenud väärtusega varade teatise järgi peavad pangad nii palju kui võimalik ise kandma varade väärtuse vähenemisega seotud kulud. Seetõttu tuleb varad anda üle sellise hinnaga, mis vastab nende tegelikule majanduslikule väärtusele või on sellest madalam. Selleks tuleb varad esmalt nende tegeliku majandusliku väärtuseni alla hinnata või garantii puhul lisada esimese tasandi kahjumi klausel, mille kohaselt vastab abisaava panga kantava esimese tasandi kahjumi suurus arvestusliku väärtuse ja tegeliku majandusliku väärtuse erinevuse suurusele.

(57)

Käesoleval juhul anti toetusmeede, ilma et ABS-portfelli väärtust oleks eelnevalt alandatud selle tegeliku majandusliku väärtuseni. LBBW nõustus kulude nõuetekohase jagamise tagamiseks kandma esimese tasandi kahjumi ning katma seega garantiiportfelli esmakahjumi 1,9 miljardi euro ulatuses; vahepeal on nimetatud summa täies ulatuses maha kantud.

(58)

Võrreldes panga esialgse hinnanguga korrigeeris komisjon oma kontrolli tulemusena ABS-portfelli tegeliku majandusliku väärtuse [1–2] miljardi euro võrra madalamaks ning seetõttu ei kata ABS-portfelli eeldatavaid kahjusid enam ei eelnev allahindamine ega piisavalt suur summa esimese tasandi kahjumi hüvitamiseks. Selleks et tagada meetmete vastavus riigiabi eeskirjadele langenud väärtusega varade teatise tähenduses, tuleb teha täiendav allahindamine, mille puhul võetakse arvesse tegeliku majandusliku väärtuse vähenemist, või varade garantii korral tuleb üleandmisväärtust (st kahjumi kandmise kohustuse piirmäära) korrigeerida tegeliku majandusliku väärtuseni. Selline allahindamine ei oleks käesoleval juhul olnud finantsaruandlusest tulenevalt võimalik ilma tehingu struktuuri muutmata, kuna struktureeritud väärtpaberid on toetusmeetmete kaudu võimalike kahjude vastu kaitstud.

(59)

Järelikult on portfelli üleandmisväärtus kõrgem kui tegelik majanduslik väärtus. Juhul kui risk võetakse üle tegelikust majanduslikust väärtusest suuremas summas, ei ole langenud väärtusega varade teatises kehtestatud kulude eelneva jagamise kriteerium täidetud. Seega on ka toetusmeetme abielement suurem ja see kiidetakse heaks vaid juhul, kui meetmega on seotud sätted, mis võimaldavad sellise lisatoetuse tagasimaksmist hiljem (näiteks konkreetse tagastusmehhanismi kaudu), või kui meetmega kaasneb põhjalik ümberkorraldamine (vt langenud väärtusega varade teatise punkt 41 ja jagu 5.2).

(60)

Tagastusmehhanismi puhul maksab abi saanud pank kõrgemast riski ülevõtmisest saadud eelise hiljem tagasi, st tagasi tuleb maksta kogu garantiiga tagatud summa, mis ületab tegeliku majandusliku väärtuse. Juhul täielik kui tagasimaksmine ei ole võimalik, tuleb võtta ulatuslikud kompensatsioonimeetmed.

(61)

Garantii puhul võib tagasimaksmine toimuda tegelikku majanduslikku väärtust ületavalt summalt makstava piisava hüvitise kaudu. Käesoleval juhul makstakse 1,5 miljardi euro suuruse garantii eest hüvitist 10 % aastas. Selle summaga kaetakse nii kapitalitoetusest saadud eelis garanteeritud 1,5 miljardi euro puhul (praegune hüvitusmäär on 6,25 %) kui ka hüvitise suurendamine 3,75 % (hüvitise kogusumma on seega 56,25 miljonit eurot aastas) (19).

(62)

Esmapilgul võib hüvitise suurendamine näida tühine. Tuleb aga arvesse võtta, et nagu juba märgitud, tuleb riiklik garantii tulevaste kahjude korral arvesse alles siis, kui 1,9 miljardi euro suurune esimese tasandi kahjum on kantud. Seega on ebatõenäoline, et garantii võetakse kasutusele enne, kui Baden-Württembergi liidumaa on riigiabi andjana moodustanud LBBW poolt makstavatest tasudest ulatuslikud reservid sellelaadsete maksete jaoks (20). Kuna pole teada, millal komisjoni prognoositud kahjumid võivad tekkida, võib juhtuda, et tasudest piisab kõigi võimalike kahjumite katmiseks. Hüvitise suurendamine aitab seega kõrvaldada komisjoni esialgseid kahtlusi kulude jagamise osas. Lisaks peaksid panga kavandatava ümberkorraldamise ulatus ning kompensatsioonimeetmed olema piisavad, et kompenseerida ettenähtud tagasimaksete tegemisel tekkivaid raskusi. Komisjoni kahtlused seoses kulude jagamisega õnnestus seega kõrvaldada.

(63)

Kuna SEALINK-portfelli tegelik majanduslik väärtus leidis kinnitust, ei ole kohanduste tegemine käesolevaga vajalik.

(64)

Komisjon jõudis algatamisotsuses järeldusele, et abi saava panga makstav hüvitis arvestab piisavalt sellist tulevaste kahjude riski, mis ületab langenud väärtusega varade teatise kohaselt tegelikus majanduslikus väärtuses väljendatavat riski. Hüvitise arvutamisel võeti aluseks intressimäär, mis oleks võetud aluseks ka vastava rekapitaliseerimise puhul, kusjuures määravaks elemendiks oli vastavalt langenud väärtusega varade teatisele toetuse mõju omakapitalile.

(65)

Seoses toetuse mõjuga omakapitalile tuleks siiski vähendada hüvitist 0,75 % võrra, st 6,25 protsendini aastas. Seadusega ettenähtud omakapitalist peavad vähemalt 50 % moodustama esimese taseme omavahendid. Kehtivate eeskirjade (21) kohaselt ei tohi teise taseme omavahendite väärtus ületada 100 % esimese taseme omavahendite väärtusest. See tähendab, et omakapital võib seadusega ettenähtud nõuetele vastamiseks koosneda 50 % ulatuses esimese taseme omavahenditest ja 50 % ulatuses teise taseme omavahenditest. Kuna vastavalt Euroopa Keskpanga 20. novembri 2008. aasta soovitusele rekapitaliseerimismeetmete kohta on esimese ja teise taseme omavahendite väärtuse vahe 1,5 %, on asjakohane hüvitise väärtust 150 baaspunkti võrra alandada (22). Kui rekapitaliseerimisteatise järgi võib 7 % suurust hüvitist käsitleda asjakohasena esimese taseme omavahendite eest ilma likviidsussüstita, siis tuleb teise taseme omavahendite eest tasuda 5,5 % suurust hüvitist. Mõlema hüvitismäära keskmine on 6,25 %.

(66)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal peab LBBW seoses toetuse 4,476 miljardi euro suuruse mõjuga omakapitalile maksma hüvitist 6,25 % ehk 279,75 miljonit eurot aastas. Koos 56,24 miljoni euro suuruse tagasimaksesummaga ulatub hüvitissumma 336 miljoni euroni aastas, mis on eespool kirjeldatud aspekte arvestades proportsionaalne.

(67)

Komisjon peab kontrollima kõigi seniste päästemeetmete jätkumist ümberkorraldusabina. Ümberkorraldamisabi siseturuga kokkusobivuse kontrollimine toimub komisjoni ümberkorraldamisteatise alusel ning finantskriisi taustal. Isegi kui varasemate otsuste puhul arvestati ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (23) selgitas komisjon ümberkorraldamisteatise punktis 49, et kui komisjonile teatatakse abist 31. detsembril 2010 või enne kõnealust kuupäeva, kohaldatakse pankade ümberkorraldamise kontrollimisel mitte ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, vaid ümberkorraldamisteatist.

(68)

Seoses ümberkorraldamise vajalikkuse ja ulatusega tuleb märkida, et ümberkorraldamisteatises ei ole kindlaks määratud, millistel tingimustel peab pank esitama ümberkorraldamiskava, ning seetõttu lähtutakse varasematest teatistest. Komisjon on seisukohal, et LBBW vajab ulatuslikku ümberkorraldamist, kuna riigiabi hoiab ära panga sulgemise pangandusjärelevalve poolt ja selle suurus vastab rohkem kui 2 protsendile panga riskiga kaalutud varadest. See seisukoht on kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 4 ja langenud väärtusega varade teatise punktiga 55.

(69)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt peab ümberkorraldamiskavas olema esiteks selgitatud, et abi saava panga ümberkorraldamine aitab kaasa panga pikaajalise elujõulisuse taastumisele. Teiseks peab riigiabi suurus piirduma hädavajalikuga ja nii abi saav pank kui ka tema aktsionärid peavad osalema ümberkorraldamises võimalikult suurel määral oma vahenditega. Tuleb rakendada meetmeid, et piirata abisaaja turuvõimu kunstlikust toetamisest tekkivaid konkurentsimoonutusi ja tagada pangandussektori konkurentsivõime. Selgitamist vajavad ka järelevalve ja menetlusega seotud küsimused.

(70)

Panga ümberkorraldamiskava konkurentsiõiguslikult hinnates veendub komisjon panga suutlikkuses taastada pikaajaline elujõulisus ilma riigiabita (ümberkorraldamisteatise punkt 2).

(71)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt on pikaajaline elujõulisus tagatud, kui ümberkorraldatud pank suudab omal jõul ja õigusaktide nõudeid järgides konkureerida turul kapitali saamiseks. See tähendab, et pank peab suutma katta kõik kulud ja tagada oma riskiprofiili arvestades omakapitali piisava tasuvuse. Pikaajaline elujõulisus tähendab lisaks, et kogu riigiabi makstakse teatava aja jooksul tagasi, nagu nähti ette abi andmise ajal, või et selle eest makstakse tasu tavapärastel turutingimustel, tagades nii, et lõpetatakse igasugune täiendava riigiabi andmine. Elujõulisuse taastamine tuleb saavutada ettevõttesiseste meetmete abil ja usaldusväärse ümberkorraldamiskava alusel. Lisaks tuleks ümberkorraldamiskavas selgitada panga raskuste põhjusi ja panga enda nõrku külgi ning kirjeldada üldjoontes, kuidas on võimalik panga probleeme kõrvaldada. Ümberkorraldamine nõuab loobumist sellistest tegevusvaldkondadest, milles võib keskmise pikkusega ajavahemikul püsida struktuuriline kahjum.

(72)

Saksamaa esitatud ümberkorralduskava alusel LBBW poolt algatatud ümberkorraldamine näib LBBW elujõulisuse taastamise seisukohast asjakohane. Ümberkorraldamiskavas arvestatakse esimese taseme omavahendite suhtarvuga [9–11] % ja omakapitali tasuvusega [10–12] %. Need näitajad on isegi eriti rasketes tingimustes kõrgemad seadusega ettenähtud tasemest ja vastavad turu ootustele sellise riskiprofiiliga panga suhtes nagu seda on LBBW. Ümberkorraldamiskava kohaselt on LBBW suuteline katma kõik oma kulud ja alustama riigiabi tagasimaksmist 2013. aastal. Võimalike finantseerimisprobleemide kohta tõendid puuduvad. LBBW likviidusus on kriisi vältel osutunud stabiilseks ja panga käsutuses on endiselt piisav likviidsusreserv. Tulevasi finantseeringuid ja finantseerimiskulusid on kontrollitud.

(73)

Isegi pessimistliku LBBW stsenaariumi rakendumisel ei vajaks pank edasist abi. Esimese taseme omavahendite suhtarv ei langeks ümberkorraldamise ajal alla 7,0 % ja oleks 2013. aastal [9–10] %, kuid omakapitali tasuvus jääks siiski vaid [6–7] % juurde. Ka riskikulude ja riskiga kaalutud varade edasise suurenemise korral vastaks pank ikka veel omavahendite suhtes kehtestatud seadusenõuetele.

(74)

LBBW ärimudeli muutmine aitab otsustavalt kaasa elujõulisuse tegelikule taastamisele. LBBW tuleb ümber kujundada keskmise suurusega äriklientidele ja eraklientidele keskenduvaks kommertspangaks, mis pakub teatavatele klientidele (äri- ja hoiukassakliendid) rida ettevõtterahandus- ja valitud investeerimispangandustooteid. Pank peab pakkuma hästi sissetöötatud tooteid, mida saab kasutada suur hulk kliente (sealhulgas näiteks pikaajalisi kodupangateenuseid). See peaks looma tugeva baasi soliidsele kommertspangandusele ja aitama kaasa oportunistlike kapitaliturutehingute lõpetamisele.

(75)

Ümberkorraldamiskava usaldusväärsust kontrollis komisjon LBBW seniste majandustulemuste ja LBBW värskemate aruannete (sealhulgas juhtimisinfosüsteemist saadud tulemuste ja riskijuhtimisaruannete) alusel. Lisaks tugines komisjon pädeva järelevalveasutuse riskihindamistele, mis tehti vastavalt ELi asjaomastele eeskirjadele, aga ka reitinguagentuuride aruannetele. Kontrolliti planeerimise ja tausteelduste ühilduvust värskeimate majandusprognooside ja komisjoni poolt riigiabi juhtumite käsitlemisel varem kasutatud stsenaariumitega.

(76)

Ümberkorraldamiskavas võetakse arvesse olemasolevat asjakohast teavet ja nenditakse, et tulevase arengu kohta on võimalik teha järeldusi vaid piiratud määral. Eeldused riskide edasise arengu, majandustulemuste ja kapitalibaasi osas näivad piisavalt pessimistlikud. Suurest ja suhteliselt kontsentreeritud krediidimahust tulenevad riskid, mis on suuruse poolest struktureeritud väärtpaberitesse tehtud investeeringute järel teisel kohal, on toetusmeetme kaudu piiratud ja neid on seega piisavalt käsitletud. Ülejäänud varadega seotud riskide ja krediidiriskide puhul ootab LBBW 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga riskijuhtimise tunduvat paranemist. Riskikulud hakkavad alanema alates 2010. aastast ja jõuavad tavapärasele tasemele 2013. aastaks. Sellegipoolest on oodata, et LBBW riskikulud jäävad ka normaliseerunud tingimustes varasemast kaks korda kõrgemaks ja vastavad konkurentide riskikuludele.

(77)

Ümberkorraldamiskavas ei eeldata siiski mitte kiiret taastumist, vaid pigem riskide ja laenukahjumite olulist suurenemist. Ümberkorraldamiskavas arvestatakse neid aspekte nii süvendatud riskijuhtimise kui ka rangemate omakapitalinõuetega, mis on tingitud riskimigratsioonist ja suuremast laenukahjumist. Selline tulemus on saadud nii LBBW riskijuhtimis- kui ka laenuosakondade ühiste arvutuste tulemusena ja kõnealune tulemus on kombinatsioon mudelipõhistest arvestustest ja ekspertide hinnangutest. Kui mudelitest nähtub pigem aeglane taastumine ja vastupidiselt ekspertide hinnangutele lähtutakse suuremast krediidikahjumi tõenäosusest, siis ekspertide arvamuse kohaselt on mudelites hinnatud tagasimaksmata laenudest tingitud kahju liiga kõrgeks. Mõlema poole andmeid korrastati vastavalt. Lisaks tõendavad nii võrdlused varasemate juhtumitega kui ka kava tegelike väärtuste võrdlus suurt sidusust konjunktuuri- ja majandusnäitajatega ning viitavad sellele, et kava koostamisel on arvestatud majanduslanguse mõju.

(78)

Ümberkorraldamiskavast selgub veel, et uute tehingute ja laenude riskikulud kujunevad senisest oluliselt madalamaks, sest ümberkorraldamine toob kaasa riskide olulise vähenemise ja põhitegevusvaldkonna laenukvaliteet paraneb. Nii ei investeerita edaspidi enam struktureeritud väärtpaberitesse. Kõige kõrgema riskiastmega portfellidele anti toetusmeetmeid, mida võib komisjoni kontrollitulemuste kohaselt hinnata piisavateks. Seetõttu ei ole seoses kõnealuste portfellidega oodata edasisi kahjusid. LBBW ootab ümberkorraldamisfaasis siiski riskikulude suurenemist ning lähtub sellest, et need kulud on senistest riskijuhtimiskuludest kõrgemad. Prognoosid laenuriski arengu kohta on ettevaatlikud.

(79)

Ehkki laenukohustuste täitmatajätmisest tingitud kahjumi prognoos on konservatiivne, hinnatakse laenukohustuste täitmatajätmise tõenäosust, eriti äriklientide puhul, komisjoni arvestusest madalamaks. LBBW suutis aga tõendada, et prognoositud kahjum on suurem minevikus (Saksamaa viimase majanduslanguse ajal) tekkinud kahjumist ja vastab mis tahes teise samale kliendirühmale suunatud panga prognoosile. Lisaks tõi pank esile oma äriklientide finantssuutlikkust võrreldes teiste Euroopa ettevõtjatega ning toonitas kodupangasuhetest tulenevaid eeliseid. Peale selle tõendas ta, et kahjumi prognoos selle LBBW kogu laenuriski seisukohast olulise turusegmendi puhul vastavad konkurentide samasugustele prognoosidele.

(80)

Teatav ebakindlus valitseb tururiski arengu osas, ehkki kõige suurema riskitegurina käsitletud investeeringud struktureeritud väärtpaberitesse lõpetatakse. Lisaks vähendatakse oluliselt kauplemist panga enda nimel ja väärtpaberiarvelduste valdkonna tegevus suunatakse varahaldusele ja kliendikesksetele tehingutele. Peale selle vähendatakse kaubeldavate toodete kogupakkumist ja nende keerukust. Seega arvestatakse ümberkorraldamiskavas tururiskiga vajalikul määral.

(81)

Järgmine oluline aspekt on kulude areng. LBBW lähtub sellest, et ta on suuteline halduskulusid 25 % võrra kärpima. Neid prognoose võib pidada usutavateks, kui arvestada, et ümberkorraldamiskavas nähakse ette töökohtade vähendamine umbes 20 % võrra ning kärped nii struktuuri, tegevusvaldkondade kui ka toodete puhul.

(82)

LBBW ootab hoolimata varade ja tegevusvaldkondade olulisest vähendamisest tulude puhul vaid väikest langust võrreldes varasemaga. Ehkki riskiga kaalutud varasid vähendatakse 30 %, hinnatakse saadavat tulu 87 protsendile 2009. aasta tulust. Tulude struktuur muutub, kuna äriklienditehingutest saadav tulu suureneb. Samal ajal lähtutakse sellest, et panga finantsturutegevusest saadakse endiselt tulu, ning seega asendub panga enda nimel kauplemisest saadav tulu tasudest saadava tuluga. Üldiselt eeldatakse stabiilse ja turuhindade kõikumisest vähem mõjutatud tulubaasi kujunemist.

(83)

Ümberkorraldamiskavas tuleb selleks, et vastata panga elujõulisuse taastamise osas ümberkorraldamisteatise tingimustele, selgitada panga raskuste põhjusi ja panga enda nõrku külgi ning kirjeldada üldjoontes, kuidas on võimalik ümberkorraldamismeetmete abil panga probleeme kõrvaldada. Komisjoni arvamuse kohaselt on LBBW ümberkorraldamiskava puhul see nõue täidetud, kuna kavaga nähakse ette loobumine ülemäära mahukast krediidiasendustegevusest, nõue, et LBBW vähendaks oma finantsturutegevust nii mahu kui ka keerukuse osas ja tõmbaks kokku oma välisesindusi, et keskenduda oma põhipädevusele, milleks on peamiselt regionaalsete turgude erakliendid ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

(84)

Ümberkorraldamiskavas peab arvesse võtma ka ettevõtte üldjuhtimise tegelikke ja potentsiaalseid nõrku külgi. Komisjon leiab, et ümberkorraldamiskavaga nähakse ette põhjalikud muudatused nii õiguslikus vormis kui ka ettevõtte üldises juhtimisstruktuuris ning vähendatakse seega LBBW aktsionäride põhjendamatut sekkumist ja tagatakse parem kontroll kogu ettevõtte üle.

(85)

Rakendatavate meetmetega tagatakse, et LBBW ei eristu oma konkurentidest ei põhikirja, tegevuspoliitika, sisemenetluste ega ka põhikirjaliste organite ülesannete ja koosseisu poolest. Piisavad kaitsemeetmed on võetud selleks, et vältida äritegevust käsitlevate otsuste tegemist muudel kui majanduslikel kaalutlustel. Peale selle parandatakse oluliselt ettevõtte üldjuhtimise kvaliteeti. Lisaks on erinevate organite (omanike koosolek, järelevalvenõukogu ja juhatus) ülesanded selgemalt ja järjepidevamalt üksteisest eraldatud; sõltumatute ekspertide järelevalvenõukogusse kaasamise ja liikmete sobivustestide korraldamise kaudu suureneb järelevalvenõukogu professionaalsus.

(86)

Seega on pank ja tema aktsionärid leppinud kokku sellises ettevõtte üldjuhtimise raamistikus, mis vastab täielikult eraettevõtluse nõuetele, ja näinud ette (vabatahtliku) Saksamaa ettevõtete üldjuhtimise koodeksi kasutuselevõtu. Peale selle lisatakse ettevõtjat Landesbank Baden-Württemberg käsitlevasse seadusesse ja LBBW põhikirja ärijuhtimispõhimõtete range järgimise nõue.

(87)

Senine esindajate koosolek on oma laialdaste volituste tõttu potentsiaalne põhjendamata sekkumise allikas ja kujundatakse seetõttu ümber üld- või omanike koosolekuks, millel puuduvad täiendavad sekkumisvõimalused. Ettevõtte juhtkonna ja järelevalvenõukogu ülesannete ja vastutusvaldkondade vahel tehakse selget vahet. Järelevalvenõukogu koosneb vastavalt Saksamaa ettevõtete üldjuhtimise koodeksile ühest kolmandikust sõltumatutest liikmetest. Kõigi liikmete suhtes kehtivad Saksamaa Föderaalse Finantsjärelevalveameti (BaFin) kehtestatud sobivuskriteeriumid, mille kohaldamise eesmärk on tagada, et järelevalvenõukogu uutel liikmetel oleks vähemalt minimaalne pädevus. Ümberkorraldamise ajal täidab järelevalvenõukogu presidendi ülesandeid üks sõltumatutest liikmetest. Kontrolli-/bilansikomisjon ja riskikomisjon vastavad pankade hea juhtimise põhimõtetele ja nende liikmete suhtes kehtivad veelgi karmimad sobivuskriteeriumid. Eesmärgiga anda ettevõtte üldjuhtimise raames tehtavatele muudatustele püsiv iseloom, muudetakse LBBW avalik-õiguslikust asutusest aktsiaseltsiks.

(88)

Sellest tulenevalt muudetakse või on juba muudetud riskijuhtimiskontseptsioone ja -menetlusi, et vähendada ka edaspidi selliste otsuste hulka, mis käsitlevad riski ülevõtmist, kuid ei vasta täielikult ärijuhtimispõhimõtetele. Nende meetmetega tagatakse võimalikkuse piirides, et ettevõtte üldjuhtimine ei ohustaks panga tulevast elujõulisust.

(89)

Puuduvad tõendid selle kohta, et LBBW jätkab tegevust valdkondades, mis võiksid jääda keskmise pikkusega ajavahemikul kahjumisse või millest tuleneksid pangale sellised riskid, mis ei vasta panga riskijuhtimise kvaliteedile või panga omakapitalivarule. Krediidiasendustegevus lõpetatakse täielikult, olemasolevad portfellid likvideeritakse, panga enda nimel kauplemist vähendatakse oluliselt ja laenuriski, eriti LBBW põhitegevusvaldkondades avalduva kontsentratsiooniriski suhtes kohaldatakse tugevamat kontrolli ning ka riski vähendatakse olulisel määral. Üldiselt muutuvad LBBW tulu- ja riskiprofiilid läbipaistvamaks ja lihtsamaks.

(90)

LBBW on kriisist õppinud ning teinud oma äristrateegias ja riskijuhtimises rea muudatusi, mis muudavad ta tulevikus vähem haavatavaks. Muudatuste kuuluvad eelkõige keskendumine sellistele tegevusvaldkondadele, milles pangal on eripädevus ja milles tal on pikaajalised krediidisuhted, ning kontsentratsiooniriski vähendamine.

(91)

Üldjoontes on LBBW ümberkorraldamiskava sobiv panga pikaajalise elujõulisuse taastamiseks.

(92)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise punktile 3 peab abi piirduma vajaliku miinimumiga ja abisaaja peab osalema ümberkorraldamiskuludes asjakohase omapanusega. Ümberkorraldamiskavast selgub, et LBBW näeb kooskõlas ümberkorraldamisteatisele ette kulude asjakohase jaotuse ning väldib sellega moraalseid riske.

(93)

Ümberkorraldamiskava ei sisalda selliseid elemente, mis võiksid viia oletuseni, et abi suurus ületab elujõulisuse taastamiseks vajalike kulutuste suuruse. Saadud abi on vajalik, et tagada LBBW-le tavapäraste turutingimuste korral piisav kapitalipuhver ja ebasoodsamate turutingimuste korral suutlikkus täita seadusega ettenähtud omakapitalinõuded. Rohkem kapitali ei ole LBBW saanud.

(94)

Peale selle on ressursside nappuse ja Saksamaa poolt kinnitatud vara omandamise keeluga välistatud, et ettevõtte osade ostmiseks või uute investeeringute tegemiseks saaks kasutada riigi vahendeid.

(95)

LBBW kannab osa oma ümberkorralduskuludest, nagu seda nähakse ette ümberkorraldamisteatise punktiga 24, makstes kapitalisüsti ja toetusmeetme eest nõuetekohast hüvitist.

(96)

Lisaks annab LBBW ümberkorraldamisse panuse ulatuslike võõrandamiste (sealhulgas oma ärimudeli seisukohast vajalike üksuste müügi) kaudu.

(97)

Kuna aktsionärid on vastavalt oma osaluse suurusele paigutanud panka kapitali, siis on kulud vähemalt aktsionäre silmas pidades nõuetekohaselt jaotatud.

(98)

Ka madalama astme kapitaliomanikud panustavad LBBW ümberkorraldamisse esimese ja teise taseme instrumentide kupongide teenindamiseks vajalike reservide likvideerimise keelu tõttu. Ümberkorraldamiseteatise punkti 26 kohaselt ei tohi pank kasutada riigiabi hüvitise maksmiseks omavahendite eest, kui puudub piisav kasum. Saksamaa on lubanud, et järgmise kolme aasta jooksul teenindatakse kapitaliinstrumente vaid juhul, kui selleks ei ole vaja likvideerida reserve. Sellega on tagatud, et hüvitist omavahendite eest makstakse vaid piisava kasumi korral ja riigiabi ei kasutata aktsionäridele maksete tegemiseks.

(99)

Ümberkorraldamisteatise punkti 4 kohaselt on abist tingitud konkurentsimoonutuste piiramise meetmetel oluline roll, sest nende eesmärk on ära hoida ülemääraste riskide võtmisest ja ebakindlatest ärimudelitest tulenevate konkurentsimoonutuste jätkumine. Sellised meetmed peavad olema kohandatud nende turgude konkreetsetele probleemidele, kus abi saanud pank peale ümberkorraldamist tegutseb. Meetmete liik ja laad peavad lähtuma kahest kriteeriumist: esiteks abi suurusest ning abi andmise tingimustest ja asjaoludest ning teiseks selle turu või nende turgude omadustest, kus abi saanud pank tegutseb.

(100)

Komisjon hindab kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 31 abisumma suurust ja sellest tulenevaid konkurentsimoonutusi, võttes arvesse riigiabi summa suurust absoluutväärtuses ning hinnates selle suhet panga riskiga kaalutud varadesse. Abisumma suurus on käesoleval juhul 14,8 miljardit eurot ning see hõlmab 5 miljardi euro suurust rekapitaliseerimist ning 9,8 miljardi euro suurust kapitalitoetust. Meetmete elluviimise korral moodustab abisumma üle 9 % riskiga kaalutud varade väärtusest. Meetmete kapitaliekvivalent on [40–50] % LBBW omavahenditest (30. juuni 2009. aasta seisuga). Kuna abisaaja on seega saanud abi suures summas, on vajalik rakendada ulatuslikke meetmeid, et piirata abist tingitud konkurentsimoonutusi.

(101)

Riigiabist tulenevate konkurentsimoonutuste piiramise meetmete ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lisaks silmas pidada ka abi saanud panga omapanuse suurust ja kulude jaotust. Seoses sellega, et eespool kiideti heaks nii panga omapanuse suurus kui ka kulude jaotus, puudub vajadus ulatuslike lisameetmete järele. Edasiste konkurentsimoonutuste piiramiseks on Saksamaa lubanud võtta struktuurimeetmeid ja pidada kinni tervest reast tegevust reguleerivatest kohustustest.

(102)

Struktuurimeetmete ühe osana vähendab LBBW mittestrateegilistest tegevusvaldkondadest loobumise ja osaluste müügi kaudu oma bilansisummat kokku 41 % võrreldes 2008. aasta bilansisummaga (31. detsembri 2008. aasta seisuga). Asjaomaseid riskiga kaalutud varasid vähendatakse [40–60] %.

(103)

Ette on nähtud suure hulga Saksamaal ja välismaal asuvate tütarettevõtjate võõrandamine, aga ka selliste äriühingute osaluste müük, mis on Saksamaa avalik-õiguslike krediidiasutuse ühises omanduses ja millel on suur tähtsus avalik-õiguslike krediidiasutuste koostöö seisukohast. LBBW on nõustunud oluliste kärbetega oma osalusportfellis. Muu hulgas võõrandatakse ka LBBW ainuke tütarettevõtja, kes võib välja anda […] […], samuti LBBW põhitegevusüksused (täpsemalt osalused kontserni S-Finanzgruppe ettevõtetes) ning LBBW Euroopa tütarettevõtjad […] ja LBBW Luxembourg, kes teenindavad Saksa põhikliente väljaspool Saksa turge. Saksamaa lubadusel hoolitseb LBBW selle eest, et loovutatavate üksuste väärtust ei vähendata klientide ja töötajate ülemeelitamisega. Võõrandamiste täielikku ja nõuetekohast läbiviimist jälgib ja kontrollib jooksvalt ning põhjalikult piisavalt kvalifitseeritud ekspert (usaldusisik). Võõrandamine peab toimuma hiljemalt ümberkorraldamise lõpuks. Vastasel juhul nimetatakse ametisse loovutamise eest vastutav usaldusisik, kes hakkab tegelema […] võõrandamisega.

(104)

Vähendamiste puhul moodustab olulise osa krediidiasendustegevusest loobumine.

(105)

Lisameetmete rakendamine muude konkurentsiõiguslike kahtluste kõrvaldamiseks seoses nende turgude omadustega, kus pank peale ümberkorraldamist tegutseb (vt ümberkorraldamisteatise punkt 32), ei ole vajalik. Selle põhjuseks on ümberkorraldatud panga piiratud turupositsioon. LBBW-l on tugev turupositsioon üksnes oma põhilises tegevuspiirkonnas Baden-Württembergis. Tema süsteemne tähendus ei seisne mitte tugevas positsioonis sisemaise laenuandjana, vaid struktuurilises seotuses teiste pankade ja institutsiooniliste investoritega. Seetõttu puudub vajadus võtta täiendavaid meetmeid, et tagada või taastada konkurentsivõimeline turg. Komisjoni hinnangul on positiivne asjaolu, et LBBW näeb võõrandamisi ette ka oma põhiturgudel. Põhiliste tegevusvaldkondade kavandatud vähendamine avab konkurentidele LBBW põhilistes tegevuspiirkondades suuremaid ärivõimalusi ja seda võib seetõttu vaadelda põhjaliku ümberkorraldamise ühe elemendina.

(106)

Lisaks kirjeldatud ulatuslikele struktuurimeetmetele on LBBW lubanud täita mitmesuguseid tegevust reguleerivaid kohustusi. Need kohustused lähevad kaugemale lubadusest hoiduda agressiivsest turundusest. Saksamaa on lubanud, et LBBW ei tohi kolme aasta vältel pakkuda oma põhiturgudel (st keskmise suurusega äriklientide ja eraklientide sektoris) soodsamaid hindu, kui pakuvad tema 10 olulisemat konkurenti (turuosa suuruse poolest). Seega ei tohi LBBW pakkuda paremaid tingimusi kui tema konkurendid, kes ei ole riigiabi saanud.

(107)

Lisaks on LBBW nõustunud keeluga, mille kohaselt ei tohi pank omandada ühtegi konkureerivat ettevõtet. See välistab abi kasutamise LBBW anorgaanilise kasvu finantseerimiseks. Peale selle vähendatakse riigiabi mittesaanud pankadega saavutuskonkurentsi asemel hinnakonkurentsi tekkimise riski ja tõenäosust, lubades, et keskmise pikkusega ajavahemikul saavutatakse omakapitali kahekohaline tasuvus ja et uute tehingute puhul võetakse aluseks sellised intressi viitemäärad, mis ei sisalda moonutusi seoses kohustustega abiandja vastu.

(108)

Uue ettevõttestruktuuriga, mille puhul likvideeritavad tegevusvaldkonnad on põhitegevusvaldkondadest selgelt eraldatud, samuti eri tegevusvaldkondade uue piiritlemise ja üksteisest eraldamisega saavutatakse suurem läbipaistvus. Finantsturu sektori olulise kärpimise tõttu on vähem võimalusi peita laenutegevuse mitterahuldavaid tulemusi ning see parandab turudistsipliini ja vähendab seeläbi võimalikke konkurentsimoonutusi.

(109)

Arvestades mitmesuguste üksteist täiendavate meetmete kogumit, jõudis komisjon seisukohale, et kaitsemeetmed on hoolimata LBBW-le antud riigiabi suurest summast piisavad võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(110)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise punktile 5 peab komisjon saama korrapäraselt üksikasjalikke aruandeid, et kontrollida ümberkorraldamiskava nõuetekohast rakendamist. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast ümberkorraldamiskava heakskiitmist. Selleks et komisjon saaks kontrollida ümberkorraldamiskava nõuetekohast rakendamist, nimetab Saksamaa ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku ja esitab igal aastal eduaruande. Esimene aruanne tuleb esitada 2010. aasta mais. Komisjon leiab seetõttu, et ümberkorraldamiskava rakendamise nõuetekohane järelevalve on tagatud.

(111)

Komisjonil on tavaks võimaldada liikmesriigil erandlike asjaolude korral oma kohustusi kohandada (24). Seetõttu kiidab komisjon, kui see on asjakohane, Saksamaa taotluse korral heaks rakendamistähtaegade pikendamise või üksikute või kõigi lubatud meetmete tühistamise ja/või asendamise.

(112)

Pidades silmas Saksamaa 3. detsembril 2009. aastal esitatud muudatusi, järeldab komisjon esiteks, et toetusmeede on kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega ja ühtlasi siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b järgi. Toetusmeetme muutmisega kõrvaldati komisjoni 30. juuni 2009. aasta algatamisotsuses väljendatud konkurentsikahtlused.

(113)

Teiseks järeldab komisjon, et ümberkorraldamismeetmed on asjakohased LBBW pikaajalise elujõulisuse taastamiseks, et nendega tagatakse kulude piisav jagamine ning et meetmed on sobivad ja piisavad abimeetmetest tulenevate konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks. LBBW ümberkorraldamiskava vastab ümberkorraldamisteatise kriteeriumidele ning seega on ümberkorraldamismeetmed siseturuga kokkusobivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b. Seetõttu võib ümberkorraldamiskavaga ette nähtud kapitalisüsti ja garantiid heaks kiita,

3.

LBBW vähendab oma 2008. aasta varasid (bilanss 31. detsembril 2008 ligikaudu 448 miljardit eurot) umbes 182 miljardi euro ehk 41 % võrra. 31. detsembriks 2013 vähendatakse varasid umbes [125–135] miljardi euro võrra.

4.

LBBW vähendab oma 2008. aasta riskiga kaalutud varasid (31. detsembril 2008 ligikaudu 178 miljardit eurot) umbes [80–100] miljardi euro ehk umbes [40–60] % võrra. 31. detsembriks 2013 vähendatakse riskiga kaalutud varasid ligikaudu [60–80] miljardi euro võrra.

5.

LBBW võõrandab allpool loetletud seni võõrandamata osalused parimal viisil hiljemalt loetelus nimetatud tähtajaks. Seejuures peavad osaluste praeguse tegevusmahu väärtust määravad elemendid kuni müügini säilima, et neid saaks müügiks välja pakkuda.

6.

Punktis 5 nimetatud osaluste võõrandamise võib […] kuu võrra ning kõige rohkem 31. detsembrini 2013 edasi lükata, kui LBBW tõendab, et tehingust saadav müügitulu oleks väiksem osaluse arvestuslikust väärtusest LBBW konsolideerimata finantsaruandes vastavalt äriseadustikule või kui tehing tooks kaasa kahjumi konsolideeritud aruandes vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele.

7.

Punktis 5 esitatud kohustuste täieliku ja nõuetekohase elluviimist kontrollib ulatuslikult, jooksvalt ja üksikasjalikult kontrolli kvalifitseeritud ekspert ehk usaldusisik, eelistatult audiitor. Usaldusisik kontrollib ka müügihinna määramise vastavust majanduslikele kriteeriumitele. LBBW esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kättesaamist sobiliku sõltumatu eksperdi kandidaadi. Ekspert nimetatakse ametisse komisjonilt heakskiidu saamise järel. Komisjon võib eksperdilt nõuda selgitusi ja täpsustusi. Eksperdiga seotud kulud kannab LBBW.

8.

Kui mõni punktis 5 nimetatud osalustest ei ole ettenähtud tähtajaks ega ka kõigi võimalike tähtajapikenduste järel müüdud, võib komisjon iga juhtumi puhul eraldi otsustada, et asjaomase osaluse müüb loovutamise eest vastutav usaldusisik. Loovutamise eest vastutava usaldusisikuga seotud kulud kannab LBBW.

9.

LBBW sulgeb võimalikult kiiresti ning hiljemalt 31. detsembriks 2010 järgmised esindused:

Londonis, New Yorgis, Singapuris ja Tokios asuvate filiaalide suurust vähendatakse oluliselt.

10.

Ümberkorraldamiskava elluviimise ajal, maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2012, teenindab LBBW allutatud kapitali ja hoidub selle kahjumis osalemisest niivõrd, kuivõrd ta on selleks kohustatud ilma reserve kasutusele võtmata ning eriarveid kahjustamata vastavalt Saksa äriseadustiku paragrahvile 340 jj.

11.

LBBW ei osta kuni 31. detsembrini 2012 ühtegi LBBW-ga konkureerivat finantseerimisasutust. Muud osalustehingud, mis toimuvad LBBW tavapärase ärimudeli raames, on jätkuvalt võimalikud, kui need ei ohusta panga elujõulisust.

12.

LBBW aitab majanduslikke põhimõtteid silmas pidades ja LBBW uue ärimudeli raames kaasa liidumaade pankade üldisele konsolideerimisele. Kui LBBW-l tuleb kontrollida üksikute liidumaapankade ühinemist, juhindub LBBW ühinenud asutuse pikaajalise elujõulisuse tagamise vajadusest ja asutuse püsivast võimest varustada reaalmajandust krediitidega. Liidumaapankade mis tahes ostu/ühinemise puhul on vajalik Euroopa Komisjoni eelnev nõusolek.

13.

LBBW ei paku kuni 31. detsembrini 2012 neil turgudel, kus tal on oluline turuosa (st keskmise suurusega äriklientide ja eraklientide sektoris) soodsamaid hindu, kui pakuvad tema 10 olulisemat konkurenti (turuosa suuruse poolest).

14.

LBBW ei kasuta konkurentide ees ära asjaolu, et talle antakse riigiabi või eeliseid, mis tulenevad riigiabist.

15.

LBBW arvestab laenude andmise ja kapitalimahutuste puhul ettevõtjate, eriti keskmise suurusega ettevõtjate laenuvajadust, pakkudes seadusega kooskõlas olevaid ja panganduses tunnustatud turutingimusi.

16.

Lisaks kontrollib LBBW oma sisemiste stiimulite kohasust ja tagab, et need ei ajendaks võtma põhjendamatuid riske ning oleksid läbipaistvad ja suunatud jätkusuutliku ja pikaajalise ettevõtlustegevuse säilitamisele.

17.

LBBW tugevdab riskiseiret ja riskijärelevalvet. Selle käigus eraldab ta kogu krediidiasendusvaldkonna panga põhitegevusvaldkondadest ning asutab organsatsiooniliselt ja funktsionaalselt eraldiseisva pangasisese ümberkorraldamisüksuse. See üksus tagab likvideeritavate tegevuste eraldi käsitlemise, nende kohta toimuva aruandluse ja kontrolli.

18.

LBBW hakkab alates 31. detsembrist 2010 eraldi käsitlema hoiukassavaldkonda.

19.

LBBW kohaldab mõistlikku, usaldusväärset ja jätkusuutlikkuse põhimõttel rajanevat tegevuspoliitikat.

20.

LBBW ei kasuta ära garantiistruktuuri EKP tingimustele vastavusest saadud likviidsuseelist.

21.

LBBW maksab tagasiulatuvalt alates garantii andmise kuupäevast kapitali toetamise esialgselt summalt iga-aastast hüvitist 6,25 %. Hüvitis väheneb proportsionaalselt kasutatava garantiimahu vähenemisega. Lisaks maksab LBBW igal aastal 3,75 % hüvitist varaga tagatud väärtpaberite portfelli (ABS-portfell) garantii osasummalt, mis ei ületa 1,5 miljardit eurot. See tähendab, et LBBW maksab kõnealust hüvitist täies ulatuses nii kaua, kui ABS-portfelli garantiisumma on vähemalt 1,5 miljardit eurot. Kui garantiisumma langeb allapoole 1,5 miljardit eurot, peab pank maksma 3,75 % suurust hüvitist allesjäänud summalt.

22.

Senine direktorite nõukogu korraldatakse ettevõtete üldjuhtimise koodeksi eeskujul ümber sõltumatuks järelevalvenõukoguks.

23.

Komisjonid

24.

Õigusliku vormi muutmine: kõik olulisemad sisulised (punktides 22 ja 23 kirjeldatud) aktsiaseltsi üldjuhtimise põhimõtted tuleb juurutada hiljemalt 31. detsembriks 2010. Hiljemalt 31. detsembriks 2013 muudetakse LBBW aktsiaseltsiks ning seejuures valmistatakse lisaks üldjuhtimise põhimõtete juurutamisele (2010. aasta lõpuks) ette ka seaduslikud ja põhikirjakohased õigusliku vormi muudatused, et õigusliku vormi muutmine oleks lõpetatud hiljemalt 31. detsembriks 2013.

25.

Ettevõtte juhtimine ärijuhtimiskriteeriumide järgi

26.

Panganduses tavalise tulumäära saavutamine (omakapitali tasuvus): LBBW püüab vastavalt ümberkorraldamiskavale saavutada keskmise pikkusega ajavahemikul (st peale ümberkorraldamise lõppu aastal 2013) ja ka tulevikus omakapitali tasuvuse, mis on enne maksustamist vähemalt [10–12] %, kusjuures panga omavahendid vastavad asjakohasele riskiprofiilile.

27.

Saksamaa edastab komisjonile kuni 2013. aastani igal aastal aruande edusammude kohta. Aruanne peab sisaldama nii ümberkorraldamiskava elluviimise edusammude kokkuvõtet kui ka üksikasju kõigi osaluste võõrandamiste, tütarettevõtjate, osakondade ja asukohtade sulgemise kohta vastavalt käesolevale otsusele. Täpsustada tuleb võõrandamiste või sulgemiste kuupäevad, arvestuslik väärtus 31. detsembri 2008. aasta seisuga, müügihind, kõik võõrandamiste või sulgemistega seotud kasumid ja kahjumid. Aruanne esitatakse ühe kuu jooksul peale LBBW aastaaruande kinnitamist direktorite nõukogu (või järelevalvenõukogu) poolt ning hiljemalt iga aasta 31. maiks (1).

21.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/24

(1)

18. detsembri 2008. aasta otsuses (2) (edaspidi „rekapitaliseerimisotsus”) järeldas komisjon, et Belgia föderaalvalitsuse (3) 3,5 miljardi euro suurune kapitalisüst KBC-le (edaspidi „esimene rekapitaliseerimine”) sobib EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel päästmisabina kokku ühisturuga kuue kuu jooksul. Oma otsuses nõudis komisjon Belgia ametiasutustelt kuue kuu jooksul ka kava esitamist.

(2)

22. jaanuaril 2009 teatasid Flaami valitsus ja KBC, et KBC kapitalibaasi tugevdatakse veelgi Flaami valitsuse rahastatava 2 miljardi euro suuruse rekapitaliseerimisega. Peale selle lubas Flaami valitsus (4) tagada 1,5 miljardi euro suuruse valmisolekulaenu (edaspidi üheskoos „teine rekapitaliseerimine”).

(3)

14. mail 2009 teatasid Belgia föderaalvalitsus (5) ja KBC, et nad on jõudnud kokkuleppele seoses KBC varade suhtes kohaldatava toetusmeetmega (edaspidi „riigi antud tagatis”), millega kaetakse KBC tagatud võlakohustustega seotud risk. Komisjon sai teise rekapitaliseerimise ja riigi antud tagatise kohta teavet 2009. aasta 18. mail, 8. juunil ja 12. juunil.

(4)

Belgia ametiasutused esitasid KBC esimese rekapitaliseerimisega seotud ümberkorraldamiskava 18. juunil 2009.

(5)

Belgia ametiasutused teatasid teisest rekapitaliseerimisest ja riigi antud tagatisest 19. juunil 2009.

(6)

30. juunil 2009 kiitis komisjon kuueks kuuks heaks teise rekapitaliseerimise, mille kohta tuli esitada ümberkorraldamiskava, ning kiitis ajutiselt heaks riigi antud tagatise. Samal ajal algatas ta asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetluse seoses riigi antud tagatise hindamise ja tagatise muude aspektidega (edaspidi „algatamisotsus”) (6).

(7)

Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (7) ning huvitatud isikuid kutsuti üles esitama abi kohta märkusi. Algatamisotsuses nõudis komisjon, et Belgia ametiasutused esitaksid 30. septembriks 2009 muudetud ümberkorraldamiskava, milles võetaks arvesse ka teist rekapitaliseerimist ja riigi antud tagatist. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(8)

Riigi antud tagatise kohta esitasid Belgia ametiasutused lisateavet 2009. aasta 3. juulil, 21. augustil, 2., 4., 22., 25. ja 30. septembril ning ja 13., 16. ja 20. oktoobril 2009.

(9)

Belgia ametiasutused ja komisjoni talitused arutasid ümberkorraldamiskava terve rea kohtumiste käigus, mis toimusid 2009. aasta 23. juulil, 6., 18. ja 27. augustil ning 9., 10., 14., 15. ja 23. septembril.

(10)

Belgia ametiasutused esitasid ümberkorraldamiskava kohta teavet 2009. aasta 2., 4., 10., 11., 16., 17., 22., 24., 25., 28. ja 30. septembril, 1., 16., 19. ja 21. oktoobril ning 3., 4. ja 6. novembril.

(11)

4. novembril 2009 teatasid Belgia ametiasutused komisjonile, et küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes on nad erandkorras nõus, et käesolev otsus võetakse vastu inglise keeles.

(12)

KBC Group NV (edaspidi „KBC”) on KBC Bank NV, KBC Verzekeringen NV ja KBL European Private Bankersi (edaspidi „KBL EBP”) valdusettevõtja. KBC on integreeritud pangandus- ja kindlustuskontsern, mis teenindab peamiselt jaekliente, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ning erakliente. KBC on Belgia üks peamisi finantsasutusi. Peale Belgias ning Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsemise on KBC esindatud ka Venemaal, Rumeenias, Serbias, mitmes Lääne-Euroopa riigis, sealhulgas Iirimaal, ning vähemal määral Ameerika Ühendriikides ja Kagu-Aasias.

(13)

2008. aastal oli KBC bilansimaht 355,6 miljardit eurot ning tema riskiga kaalutud varad moodustasid 178,3 miljardit eurot (8). 2008. aasta kahjum oli 2,5 miljardit eurot. KBC turuväärtus on märkimisväärselt langenud: 23 miljardilt eurolt 2008. aasta 1. augustil 11,8 miljardile eurole 2009. aasta 23. oktoobril. KBCs töötab üle maailma kokku 56 716 inimest. Nendest 19 196 töötab Belgias ning 31 947 Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal. KBC-l on Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal kokku 8,2 miljonit klienti (2007. aasta hinnangu järgi). Üksikasjalikum teave KBC kohta on esitatud algatamisotsuse jaos 2.1.

(14)

Pärast 2008. aasta kolmandas kvartalis tekkinud 906 miljoni euro suurust kahjumit, mis oli peamiselt tingitud panga tagatud võlakohustuste, Islandi pankade, Lehman Brothersi ja Washington Mutualiga seotud riskidest, oli KBC-l vaja tugevdada oma kapitalibaasi. Nii rekapitaliseerisid Belgia ametiasutused KBCd esimest korda 3,5 miljardi euroga 2008. aasta detsembris; seda on üksikasjalikumalt kirjeldatud esimest rekapitaliseerimist käsitleva 18. detsembri 2008. aasta otsuse 3. jaos (9).

(15)

15. jaanuaril 2009 teatas reitinguagentuur Moody’s, et on muutnud teatavaid põhieeldusi seoses äriühingute sünteetiliste tagatud võlakohustuste reitinguga. Selle tulemusena otsustasid nad alandada mitme tagatud võlakohustuste kategooria reitingut, kuigi ei täpsustanud, milliseid tagatud võlakohustusi see mõjutab. Agentuuri teadaanne avaldas tugevat survet KBC aktsiahinnale. Sellest tulenevalt otsustas KBC täielikult maha kanda kõik tema portfelli kuuluvad kõrgema riskitasemega (non-super senior) (10) tagatud võlakohustused, mille omanik oli KBC-le kuuluv tütarettevõtja KBC Financial Products (edaspidi „KBC FP”), ning tugevdada kapitalibaasi Belgia ametiasutuste märgitud teise rekapitaliseerimismeetmega. Algatamisotsuse (11) jaos 2.2 kirjeldatakse asjaolusid, mis Belgia ametiasutuste rahastatud rekapitaliseerimiseni viisid, ning jaos 2.3.1 käsitletakse põhjalikumalt kokkuleppe üksikasju.

(16)

Suure osa puhul (14,4 miljardit eurot) KBC tagatud võlakohustuste portfellist oli edasikindlustajaks üheliigiline kindlustusandja Municipal Bond Insurance Association (edaspidi „MBIA”), kelle ümberkorraldamine 2009. aasta märtsis suurendas KBC vastaspoole riski ja mõjutatust MBIAga seotud riskidest. Peale selle korrigeeriti KBC 2009. aasta esimese kvartali raamatupidamises 3,8 miljardi euro ulatuses väärtusi allapoole hinnavahede suurema kõikumise tõttu, millel oli otsene negatiivne mõju tagatud võlakohustuste turuväärtuse hindamisele. Selleks et võlakohustuste portfell ei avaldaks KBC kasumiaruandele enam negatiivset mõju, leppis KBC Belgia ametiasutustega 14. mail 2009 kokku tagatud võlakohustuste portfelli madalama riskitasemega väärtpaberite osas antavas riigitagatises. Algatamisotsuse (12) jaos 2.2 kirjeldatakse asjaolusid, mis ajendasid Belgia ametiasutusi andma kõnealust tagatist, ning jaos 2.3.2 käsitletakse Belgia ametiasutuste ja KBC vahelise kokkuleppe üksikasju.

(17)

Belgia ametiasutused on KBC toetamiseks rakendanud kolme abimeedet: kaks rekapitaliseerimist ja üks riigi tagatis.

(18)

Esimene rekapitaliseerimine toimus 3,5 miljardi euro suuruse 1. taseme põhikapitali süstina, mille puhul KBC emiteeris kõrge tootlusega väärtpabereid, mille märkisid täielikult Belgia ametiasutused. Väljalaskehind oli 29,50 eurot väärtpaberi kohta.

(19)

Nende tähtajatute väärtpaberite eest tehakse igal aastal kupongimakseid, mis on võrdsed suuremaga järgmistest näitajatest:

(20)

Kupongimakseid tehakse üksnes juhul, kui lihtaktsiatelt makstakse dividende, eeldusel et KBC kapitali adekvaatsus on Belgia pangandus-, finants- ja kindlustuskomisjoni (Belgian Banking, Finance and Insurance Commission, edaspidi „CBFA”) (13) arvamuse kohaselt rahuldav ja püsib sellisena nii enne kui ka pärast makset. Väärtpaberid on tugevalt allutatud, kuuludes lihtaktsiatega samasse kategooriasse.

(21)

Olemas on kaks väljaostustsenaariumit – mõlema puhul on algatajaks KBC. Esimese stsenaariumi järgi on KBC-l õigus osta ükskõik millal pärast emiteerimise kuupäeva tagasi kõik emiteeritud väärtpaberid või osa neist hinnaga 44,25 eurot väärtpaberi kohta (150 % väljalaskehinnast), makstes lisaks võimaliku kogunenud intressi. Teise stsenaariumi järgi võib KBC kolme aasta möödumisel mis tahes ajal nõuda, et Belgia ametiasutused konverteeriksid oma osaluse ükshaaval lihtaktsiateks. Kui KBC valib konverteerimisvõimaluse, on Belgia ametiasutustel alternatiivne võimalus otsustada väärtpaberite väljaostmise ja kogunenud intressi maksmise stsenaariumi kasuks. Täpsem teave esimese rekapitaliseerimise kohta on esitatud rekapitaliseerimisotsuse 3. jaos.

(22)

Teine rekapitaliseerimine toimus Belgia ametiasutuste tehtud 1. taseme põhikapitali süstina väärtpaberitega. Kokkuleppe tingimused on esimese rekapitaliseerimisega enam-vähem identsed, välja arvatud asjaolu, et väärtpabereid ei saa konverteerida lihtaktsiateks ning neid on võimalik tagasi osta üksnes hinnaga, mis moodustab 150 % väljalaskehinnast (vt algatamisotsuse jagu 2.3.1).

(23)

Belgia ametiasutused on andnud tagatise KBC tagatud võlakohustuste portfelli tegelike krediidikahjumite hüvitamiseks kuni tagatud võlakohustuste aegumiseni (14). Kogu portfelli nimiväärtus on […] (15) miljardit eurot. Riigi tagatis hõlmab üksnes 15 konkreetse tagatud võlakohustuse (koguväärtusega 20 miljardit eurot) (16) madala riskitasemega väärtpaberite osa. See koosneb 14,4 miljardi euro väärtuses madala riskitasemega ja A-klassi väärtpaberitest, mille riske maandab MBIA, ning 5,5 miljardi euro väärtuses madala riskitasemega tugevatest mezzanine- ning A-klassi väärtpaberitest, mille eest vastutab KBC (17).

(24)

Riigi antud tagatis ei hõlma tagatud võlakohustuste kapitaliväärtpaberite osa, allutatud väärtpaberite osa ega suuremat osa mezzanine-osast. Riigi antud tagatisega hõlmamata osad moodustavad kokku 3,9 miljardit eurot. Enne kui mõju avaldub madalama riskitasemega võlakohustustele ja kasutusele võetakse riigi tagatis, peavad olema realiseeritud nende osade kahjumid, mille kannab täielikult KBC.

(25)

Peale selle on KBC turuväärtuse langusest tuleneva märkimisväärse kahjumi juba ette näinud. 2009. aasta esimese kvartali raamatupidamisaruannetes, mis avaldati riigi tagatise andmisega samal ajal, oli KBC alandanud riigi tagatisega hõlmatud tagatud võlakohustuste väärtuse 23,9 miljardilt eurolt 14,7 miljardile eurole (18). Selleks hinnati peaaegu kõik tagatud võlakohustuste kapitaliväärtpaberid, allutatud väärtpaberid ja mezzanine-väärtpaberid alla nullini ning korrigeeriti teataval määral tagatud võlakohustuste portfelli kuuluvate madala riskitasemega väärtpaberite väärtust. Kokku tehti allahindamisi ligikaudu […] euro väärtuses.

(26)

Riigi antud 20 miljardi euro suurune tagatis madala riskitasemega väärtpaberitele koosneb kolmest tasandist (meetme struktuuri kohta vt joonis 1 põhjenduses 31). Esimese tasandi moodustab esimene kahjum summas 3,2 miljardit eurot, mille kannab täielikult KBC. See ei hõlma põhjenduses 24 osutatud kapitaliväärtpaberite, allutatud väärtpaberite ja mezzanine-väärtpaberitega seotud kahjumeid. Kui lisada esimese tasandi summale ka need kahjumid, moodustaks esimene kahjum kokku ligikaudu 7,1 miljardit eurot.

(27)

Teine tasand algab 16,8 miljardist eurost ja hõlmab kahjumeid järgmise 2 miljardi euro ulatuses. Selle tasandi (edaspidi „omakapitali tasand”) kahjumi korral kohustuvad Belgia ametiasutused andma KBC-le kapitali KBC uute turuväärtusega (19) aktsiate või hübriidväärtpaberite vormis. Belgia ametiasutuste antud kapital hõlmab 90 % omakapitali tasandi kahjumitest (1,8 miljardit eurot). Teisisõnu on Belgia ametiasutused lubanud tagada KBC-le omakapitali valmisolekulaenu, mis on mõeldud kasutamiseks KBC tagatud võlakohustuste portfelli teatavas summas kahjumite korral. Laenu kasutamise asjaolud on määratud kindlaks iga tagatud võlakohustuse puhul eraldi, mis tähendab, et omakapitalisüste tehakse tehingute kaupa (20).

(28)

Lähtepunkt, st tasandi kahjumi miinimumsumma – 16,8 miljardit eurot – põhineb parameetritel, mis võimaldavad äriühingul KBC Bank hoida 1. taseme põhikapitali suhtarvu kõrgemal kui 8 % ja äriühingu KBC Insurance maksevõime suhtarvu kõrgemal kui 150 %. Seetõttu ei põhinenud parameetrid algselt portfelli väärtusel.

(29)

Omakapitali tasandi suhtes kehtivad mitmesugused tingimused. Esiteks on KBC-l võimalus omakapitalisüsti mitte kasutada ja seega otsustada loobuda Belgia ametiasutuste omakapitaliemissioonist. Teiseks, kui KBC küsib Belgia ametiasutustelt kapitali omakapitali tasandi kahjumi hüvitamiseks ning selle tulemusena omandavad Belgia ametiasutused üle 30 % hääleõigustest, mistõttu võivad nad olla kohustatud esitama ülevõtmispakkumuse, võivad Belgia ametiasutused otsustada märkida hoopis hübriidkapitali. Hübriidkapitali eest tasutaks enam-vähem samal moel kui Belgia ametiasutustele juba emiteeritud väärtpaberite eest ning selle saaks Belgia ametiasutuste soovil konverteerida lihtaktsiateks emiteerimise ajal kehtinud turuhinnaga (21). Kolmandaks, kui Belgia ametiasutused otsustavad müüa oma aktsiad kolmandale isikule, on KBC-l sellise müügi korral ostueesõigus ja ta võib osta asjaomased aktsiad turuhinnaga.

(30)

Kolmas tasand algab 14,8 miljardist eurost (edaspidi „rahaline tasand”). Selle puhul lubavad Belgia ametiasutused põhimõtteliselt hüvitada osa asjaomase tasandi kahjumist rahas. Sellest tulenevalt jagatakse Belgia ametiasutuste ja KBC vahel kõik tagatud võlakohustuste portfelli kahjumid, mis ületavad 9,1 miljardit eurot (3,9 miljardi euro suurune kahjum kapitaliväärtpaberite, allutatud väärtpaberite ja mezzanine-väärtpaberite osades, 3,2 miljardi euro suurune kahjum esimesel tasandil ja 2 miljardi euro suurune kahjum omakapitali tasandil seoses madala riskitasemega väärtpaberitega). Sel juhul kannavad Belgia ametiasutused kahjumist 90 % (13,3 miljardit eurot) ja KBC 10 % (1,5 miljardit eurot).

(31)

Nagu omakapitalisüsti võimaluse puhulgi, kohaldatakse tagatist tehingute kaupa. Kuna tagatisega on hõlmatud 15 tagatud võlakohustust (igaüks on eraldi tehing), on seega tegelikkuses kokku 15 tagatist (22). Seetõttu on kõigil 15 sünteetilisel tagatud võlakohustusel erinev kahjumi miinimumsumma ning seega ka erinev eeldatav kahjum. Sellest tulenevalt tuleb tagatud võlakohustusi hinnata eraldi ning tagatis antakse igale tagatud võlakohustusele eraldi (see tähendab, et koondportfelli kohta ei anta ühtainsat tagatist). Sellist eristruktuuri oli vaja selleks, et tagatisega hõlmatud portfelli turuväärtus ja tagatise turuväärtus oleks vastavuses, eesmärgiga vältida tagatud võlakohustuste väärtuse kõikumisest põhjustatud kasumi ja kahjumi pidevat muutumist, mis ongi meetme lõppeesmärk.

Joonis 1

Riigi antud tagatise struktuur

(32)

Omakapitali tasandil maksab KBC omakapitalisüsti saamise õiguse eest tasu (edaspidi „märkimistasu”). Märkimistasu on 650 baaspunkti aastas. Seega, kui omakapitali tasand moodustab kokku 1,8 miljardit eurot, on tasu KBC jaoks ligikaudu 120 miljonit eurot iga aasta kohta, kui seda ei kasutata, või kokku 718 miljonit eurot.

(33)

Rahalisel tasandil moodustab rahalise tagatise kogukulu ligikaudu 1,33 miljardit eurot, mis makstakse 12 osamaksena iga poole aasta järel (edaspidi „tasu tagatise eest”). See tasu vastab kolmanda tasandi eeldatavale kahjumile, (23) kui portfelli tulem vastab tavapäraste turutingimuste ja halvenenud turutingimuste stsenaariumi (24) vahelisele keskmisele ja MBIA krediidiväärtuse korrigeerimisele 67,5 % ulatuses.

(34)

Kokku maksab KBC Belgia ametiasutustele märkimistasu (718 miljonit eurot) (25) ja rahalise tagatise (1,33 miljardit eurot) (26) kaudu tasu ligikaudu 2,04 miljardit eurot. Mõlemad tasud makstakse 12 võrdse osamaksena iga poole aasta järel, alustades 2009. aasta detsembrist ja lõpetades 2015. aasta juuniga.

(35)

18. juunil 2009 esitasid Belgia ametiasutused KBC ümberkorraldamiskava seoses esimese rekapitaliseerimisega, mille komisjon 18. detsembril 2008 kuueks kuuks heaks kiitis. Kava sisaldas KBC äritegevuse esialgset analüüsi, KBC tulevikustrateegiat, elujõulisuse taastamise meetmeid ja riigi abimeetmete tagasimaksmist.

(36)

Ümberkorraldamiskava ei vastanud aga ümberkorraldamist käsitlevas teatises (27) sätestatud kriteeriumidele, kuna selles ei oldud arvesse võetud teist rekapitaliseerimist ega riigi antud tagatist. Pealegi ei sisaldanud kava üksikasjalikku äriplaani ega meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(37)

30. juunil 2009 kiitis komisjon kuueks kuuks heaks teise rekapitaliseerimise ning kiitis ajutiselt heaks riigi antava tagatise. Samal ajal andis komisjon Belgia ametiasutustele kolm kuud (30. septembrini 2009), et koostada põhjendatud ümberkorraldamiskava, milles võetaks arvesse kõiki abimeetmeid, mida riik KBC heaks rakendab.

(38)

Belgia ametiasutused esitasid lõpliku ümberkorraldamiskava ettenähtud kuupäevaks. Kavas käsitletakse elujõulisuse taastamise, kulude jagamise ja konkurentsimoonutuste piiramise sisulisi aspekte. KBC koosneb viiest eraldiseisvast äriüksusest: Belgia üksus (jaepangandus), Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa üksus, äripanganduse üksus, Euroopa erapanganduse üksus ja ühisteenuste üksus. Ümberkorraldamiskavas järgitakse sama struktuuri.

(39)

Ümberkorraldamiskava kohaselt muudetakse KBC väiksemaks ja piiritletumaks kontserniks ning loobutakse riskantsest tegevusest ja riikidest, kus KBC turuosa on väike. KBC jätkab üksnes sellise tegevusega, millega saavutatakse iseseisvalt jätkusuutlikke tulemusi. Samuti jätkatakse pangandus- ja kindlustusteenuste osutamist. Pangandus- ja kindlustustegevuse puhul keskendub KBC jae- ja erapangandusele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning keskmise kapitalisatsiooniga klientidele, tegutsedes peamiselt kuues riigis (28). KBC jätkab keskendumist Kesk- ja Ida-Euroopale ning Venemaale. Samuti piirab kontsern oma üldist riskiprofiili, volatiilsust ning oma- ja laenukapitali suhet.

(40)

Belgia ametiasutuste esitatud ümberkorraldamiskavaga nähakse ette KBC bilansi vähendamine pro forma  (29) 20 % riskiga kaalutud varade puhul ja 17 % bilansimahu puhul. Elujõulisuse tagamiseks ette nähtud meetmed, mis seisnevad KBC FP portfelli müükipanekus, moodustavad bilansimahust […] %, loovutamised aga […] %.

(41)

Ümberkorraldamiskava kohaselt loobub KBC mitmest üksusest. Nende loovutamiste äriplaanis eeldab KBC, et nende müügihind on […]. Kõik müügitehingud peaksid toimuma ajavahemikus […].

(42)

Belgia ametiasutused esitasid tavapäraste ja halvenenud turutingimuste stsenaariumi, et tõendada KBC suutlikkust saavutada pikaajaline elujõulisus.

(43)

Tavapäraste turutingimuste stsenaariumi puhul abisaaja SKP põhiturgudel aastatel 2009–2010 eeldatavasti väheneb, aga sellele järgneb 2011. aastal suhteliselt kiire taastumine. Aktsiahinnad peaksid taastuma 2009. või 2010. aastal, sõltuvalt kohalikest turutingimustest.

(44)

[…]

(45)

KBC loodab oma sisemised kapitalieesmärgid täita kogu vaatlusaluse perioodi (2009–2013) vältel, nii et 1. taseme kapitali suhtarv on 2009. aastal 8,8 % ja edaspidi üle 10 %. KBC normkapitalis omandavad tänu loovutamistest saadud tulule järjest suurema osakaalu omavahendid ning see parandab KBC normkapitali kvaliteeti. Tavapärastes turutingimustes tekib KBC-l esimest korda kapitali ülejääk (olukord, kus tegelik kapital ületab sisemised kapitalieesmärgid, mille kohaselt peaks 1. taseme kapitali suhtarv olema 10 %) 2011. aastal. Seetõttu alustab ta riigilt saadud kapitali põhiosa tagasimaksmist 2012. aastal.

(46)

Belgia ametiasutused esitasid ka halvenenud turutingimuste stsenaariumi. Sarnaselt tavapäraste turutingimustega SKP aastatel 2009–2010 väheneb, hakates seejärel jälle suurenema. Järgnev majanduse taastumine jääb aga väga nõrgaks. Näiteks langeb selle stsenaariumi kohaselt Belgia reaalne SKP aastatel 2008–2011 kumulatiivselt […] % ning 2013. aasta lõpuks ei ole see 2008. aasta tasemele tagasi jõudnud.

(47)

[…]

(48)

Turutingimuste halvenemise korral loodab KBC täita stsenaariumile vastavad sisemised kapitalieesmärgid kogu vaatlusaluse perioodi vältel. 1. taseme kapitali suhtarv on 2009. aastal […] % ning alates 2010. aastast püsib see üle […] %. Kapitali suhtarvu selline üsna soodne areng on tingitud asjaolust, et KBC bilanss peaks halvenenud turutingimuste korral eelduste kohaselt tublisti vähenema, kuna majandustegevus ja seega ka laenunõudlus on tunduvalt väiksem. Kontsernil tekib mõningane kapitali ülejääk alates […]. aastast, seda peamiselt pigem riskiga kaalutud varade järsu languse mõjul, mitte niivõrd kasumi suurenemise pärast, […].

(49)

Ümberkorraldamiskavas kirjeldasid Belgia ametiasutused ka KBC likviidsuspositsiooni. 2008. aasta lõpus oli KBC laenude ja hoiuste suhe 88 %. Alates kriisi algusest kuni praeguseni ei ole kontsernil likviidsusprobleeme olnud ning ta ei ole pidanud kasutama ühtegi riigi rahastamise tagamise kava. Suhteliselt vähe toetutakse kapitaliturgudelt saadavale rahastamisele. Rahastamisstruktuuri osas oli 64 % kontserni võlainstrumentide kestus pikem kui aasta. Rahastamisstruktuur peaks prognoosi kohaselt püsima järgmistel aastatel suhteliselt stabiilsena, kusjuures vähesel määral väheneb sõltuvus pankadevahelisest rahastamisest. Teatavate üksuste […] loovutamine tugevdab kontserni likviidsuspositsiooni veelgi.

(50)

KBC kuulub Belgia kolme suurima panga hulka ja enamiku pangandustegevuste puhul on ta oma turuosa poolest tavaliselt teisel või kolmandal kohal. Kontsernile kuulub […] % hoiustest, ta annab […] % laenudest ja haldab […] % investeerimisfondidega seotud tegevusest ning […] % elukindlustusest ja […] % kahjukindlustusest.

(51)

Belgia ametiasutused leiavad, et KBC peaks säilitama suurema osa oma tegevusest Belgias ja jätkama tegevust integreeritud pangandus- ja kindlustuskontsernina. Belgia ametiasutuste arvamuse kohaselt on kõnealune tegevus KBC kaubamärgiga tihedalt seotud ja moodustab osa selle põhiärimudelist.

(52)

Samas nähakse ümberkorraldamiskavaga ette, et KBC müüb Centea (agendipõhine pangandus) ja Fidea (agendipõhine kindlustus). Centeal on Belgia turul enamikus tootesegmentides […]–[…] % suurune osa ning Fideale kuulub Belgia kindlustusturust ligikaudu 2 %. Nende müük vähendab Belgia pangandusüksuse riskiga kaalutud varasid 16 % (3,8 miljardi euro võrra).

(53)

Ümberkorraldamiskava kohaselt säilitab KBC oma äritegevuse viies riigis (üheksast), kus ta positsioon on juba tugev. Need riigid on traditsioonilise panganduse (laenud ja hoiused) turuosa järgi reastatuna järgmised: Tšehhi Vabariik (22 %), Slovakkia (10 %), Ungari (9 %), Poola (4 %) ja Bulgaaria (3 %). KBC tegeleb pangandus- ja kindlustustegevuse mudeli alusel kõikides neis riikides ka kindlustusega.

(54)

KBC lõpetab tegevuse Serbias (KBC turuosa on 1 %), Venemaal (1 %), Rumeenias ([…] %, üksnes kindlustus- ja liisingutegevus) ning Sloveenias ([…] %, KBC-l on asjaomases äriüksuses vähemusosalus). KBC müüb oma üksused riikides, kus ta turuosa on suhteliselt väike või kus tema tegevus ei vasta pangandus- ja kindlustustegevuse mudelile. Samuti müüb ta Poolas tarbijatele mõeldud finantsteenuseid osutava tütarettevõtja (Zagiel), mis ei ole kontserni Poola äriüksusega täielikult integreeritud. Müügitehingud toimuvad ajavahemikus […], välja arvatud Venemaal, kus üksust ei müüda enne […]. aastat. Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa pangandusüksuse riskiga kaalutud varad vähenevad 11 % (4,4 miljardi euro võrra).

(55)

Peale selle kavatseb KBC noteerida 40 % oma Tšehhi Vabariigis (ČSOB) ja Ungaris (K & H) asuvatest pankadest, mis praegu on täielikult KBC-le kuuluvad tütarettevõtjad. Ta noteerib need kohalikel börsidel.

(56)

Äripanganduse puhul nähakse ümberkorraldamiskavaga ette, et KBC loovutab või paneb müüki suure osa äripanganduse äriüksusest. Selle tulemusena vähenevad asjaomase äriüksuse riskiga kaalutud varad […] % ([…] miljardi euro võrra). KBC FP – üksus, kus kõik asjaomased tagatud võlakohustused tekitati – müüakse aja jooksul maha. KBC müüb oma äritegevuse Ühendkuningriigis, […], samuti äriühingu Antwerp Diamond Bank, […], […], […], […] ja KBC Private Equity.

(57)

KBC säilitab peamiselt Belgia tähtsamate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja äriklientide teenindamiseks vajaliku äritegevuse. See tegevus hõlmab vahendite kogumist ja valuutatehinguid. KBC jätab alles äripangandustegevuse, välismaal asuvad filiaalid kohalike äriklientide teenindamiseks asjaomases välisriigis ning äriühingud KBC Securities, Market ja Assurisk (edasikindlustus).

(58)

Kooskõlas ümberkorraldamiskavaga müüb KBC kõik Euroopa erapangandusüksuse alla kuuluvad üksused. KBC kavatseb need müüa […]. aastal. See vähendab riskiga kaalutud varasid 5,7 miljardi euro võrra.

(59)

Arvestades kõnealuse äriüksuse liiki, nähakse ümberkorraldamiskavaga ette, et KBC säilitab suurema osa sellest äritegevusest. KBC säilitab järgmise tegevuse: varahaldus, kaubandustehingute rahastamine, liising ja tarbijatele mõeldud finantsteenused. KBC loobub mitmest tegevusest, näiteks […], muu hulgas […]. Loovutamiste tulemusena vähenevad riskiga kaalutud varad ligikaudu […] miljoni euro võrra.

(60)

Selleks et abi riigile tagasi maksta ja hoida 1. taseme kapitali suhtarv tasemel 10 %, hõlmab ümberkorraldamiskava järgmisi rahalise ümberkorraldamise meetmeid:

Eespool kirjeldatud meetmetega kogutud kapital on hinnanguliselt kokku ligikaudu […] miljardit eurot ja tuleneb peamiselt […].

(61)

Belgia ametiasutustele abi tagasimaksmise puhul nähakse ümberkorraldamiskavaga ette, et tavapärastes turutingimustes alustab KBC kupongimaksete tegemist 2011. aastal, mis tähendab, et Belgia ametiasutused saaksid kokku 600 miljonit eurot. Rekapitaliseerimise põhiosa tagasimaksmist alustatakse kohe, kui KBC on loovutamiste ja rahalise ümberkorraldamise kaudu parandanud oma kapitalipositsiooni (alates 2012. aastast). Mida rohkem rekapitaliseerimise põhiosast tagastatakse, seda vähem makstakse Belgia ametiasutustele tasu kupongimaksetena. KBC kavatseb alustada abi tagasimaksmist 2012. aastal ([…] miljardit eurot) ning tavapärastes turutingimustes saavad kõik kapitalisüstid täielikult tagasi makstud eeldatavalt […]. aastaks.

(62)

Belgia ametiasutused kohustuvad oma pädevuse piires tagama, et KBC täidab põhjendustes 63–77 (k.a) loetletud kohustusi.

(63)

Piiramata võimalust, et komisjon kehtestab erandi, eelkõige juhul, kui Belgia ametiasutused esitavad piisavalt põhjendatud taotluse, lubavad Belgia ametiasutused seoses tegevust reguleerivate kohustuste kehtivusega, et põhjendustes 63–77 (k.a) loetletud tegevust reguleerivad kohustused kehtivad […] aasta jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast või kuni Belgia ametiasutuste vastavalt 19. detsembril 2008 ja 20. juulil 2009 märgitud nimisummad on tagasi makstud, sõltuvalt sellest, kumb on varasem (30).

(64)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC teeb kõik selleks, et jätkata reaalmajandusele laenude andmist riikides, kus ta tegeleb jaepangandusega. KBC annab laenu kaubanduslikel tingimustel.

(65)

Samuti lubavad nad, et KBC 1. taseme põhikapitali maksevõime suhtarv püsib vähemalt tasemel […] % ning KBC põhiomavahendid tasemel […] % (31).

(66)

Omandamise keelustamisega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et KBC hoidub finantsasutuste üle kontrolli omandamisest 20. jaanuari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)) (32) sätestatud tähenduses. Peale selle hoidub KBC kontrolli omandamisest finantsasutuste kõrval ka muudes äriühingutes, kui sellise kontrolli omandamine takistaks 7 miljardi euro tagasimaksmist Belgia ametiasutustele seoses 1. taseme põhikapitali kõrge tootlusega väärtpaberitega, nagu on ette nähtud ümberkorraldamiskavaga, millest teatati komisjonile 30. septembril 2009 ja mis on käesoleva otsusega heaks kiidetud. Sellest keelust olenemata võib KBC omandada äriühinguid, kui ta saab selleks komisjonilt loa, eelkõige juhul, kui seda peetakse oluliseks finantsstabiilsuse või konkurentsi tagamiseks asjaomastel turgudel.

(67)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC peab kinni järgmisest madalaima hinna pakkumise keelust:

(68)

Lisaks lubavad Belgia ametiasutused, et KBC hoidub kasutamast toetusmeetmeid konkurentsieelisena toodete massturustamisel.

(69)

KBC juhtide tasustamise piirangute puhul lubavad Belgia ametiasutused järgmist:

(70)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC teeb kõik, et Belgia ametiasutuste märgitud väärtpaberite üldine tasuvusmäär oleks nende huve silmas pidades vähemalt 10 % aastas.

(71)

Belgia ametiasutused lubavad esimesest rekapitaliseerimisest asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel uuesti teatada ühel järgmistest juhtudest, mille tõttu väheneb tõenäosus, et üldine tasuvusmäär ületab 10 % aastas:

(72)

Samamoodi lubavad Belgia ametiasutused teatada uuesti teisest rekapitaliseerimisest asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel järgmisel juhul, mille tõttu väheneb tõenäosus, et üldine tasuvusmäär ületab 10 % aastas:

(73)

Välja arvatud juhul, kui põhjendustes 71 ja 72 kirjeldatud juhtumite puhul on võimalik tõendada, et dividende ei makstud tavapärastest turutingimustest tulenevalt või et dividendide maksmata jätmisest hoolimata on üldine tasuvusmäär sellegipoolest üle 10 % aastas, võib komisjon ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud kapitalisüsti kahtluse alla seadmata nõuda teistkordse meetmetest teatamise raames eelkõige täiendavate tegevust reguleerivate piirangute kehtestamist.

(74)

Riigi antud tagatise raames emiteeritud alternatiivsete väärtpaberite eest hüvitise maksmisega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et kupongimakse, mis tehakse alternatiivsesse klassi kuuluvate põhikapitali väärtpaberite eest, mille KBC emiteerib juhul, kui Belgia ametiasutused omandavad riigi tagatise omakapitali tasandil rohkem kui 30 % hääleõigustest, on […].

(75)

Samuti lubavad Belgia ametiasutused, et ei KBC ega ükski tema tütarettevõtja ei tegele tagatud võlakohustuste (33) loomisega. Väärtpaberistamise tehingud, mis ei kuulu asjaomase tagatud võlakohustuste määratluse alla, ei ole käesoleva kohustusega seotud. See kehtib näiteks normkapitali või krediidiriski haldamiseks või likviidsuse suurendamiseks tehtavate väärtpaberistamise tehingute puhul.

(76)

Kui komisjon ei kiida heaks erandit, lubavad Belgia ametiasutused kupongimaksete ja hübriidkapitali ostuoptsioonidega seoses järgmist:

(77)

Lõpetuseks lubavad Belgia ametiasutused, et KBC korraldab Belgia ametiasutuste haldamisõigused seoses riigi tagatud portfelliga nii, et Belgia ametiasutuste kui tagatise andja huvid oleksid nõuetekohaselt kaitstud, säilitades seejuures piisava paindlikkuse, et KBC saaks kiiresti reageerida muutuvatele turutingimustele ja teha vajaduse korral asjakohaseid korrigeerimisi ja muudatusi. Tagatud portfelliga seotud õigusdokumentidega nähakse ette tagatised, mille abil kaitsta kolmandatest isikutest investoreid, madala riskitasemega väärtpaberite omanikest vastaspooli ning sellest tulenevalt Belgia ametiasutusi võimalike huvide konfliktide eest tagatud portfelli haldamises. Peale algsetes õigusdokumentides ette nähtud tagatiste nähakse Belgia ametiasutustega riigi tagatise andmise kohta sõlmitud kokkuleppes eelkõige ette, et Belgia ametiasutustel on õigus kontrollida tagatud portfelli haldamist. Vajaduse korral antakse Belgia ametiasutustele heakskiitmise õigus, et kaitsta nende huve veelgi suuremal määral.

(78)

Lisaks lubavad Belgia ametiasutused oma pädevuse piires teha kõik endast oleneva, et tagada, et KBC täidab põhjendustes 79–97 (k.a) loetletud kohustusi.

(79)

KBC astub vajalikud sammud põhjenduses 80 loetletud üksuste või varade loovutamiseks kindlaksmääratud ajaks. Selline loovutamine loetakse lõpetatuks, kui KBC on sõlminud siduva lepingu asjaomase üksuse või vara […] müümiseks. Õiguslikult siduv leping on leping, mida KBC ei saa ühepoolselt tühistada ning mille eesmärk on luua õigussuhe, millele kumbki lepinguosaline saab toetuda ning mille alusel saab KBC teise lepinguosalise ees vastutusele võtta, juhul kui KBC lepingu lõpetab. Sellise õiguslikult siduva lepingu suhtes võidakse siiski kohaldada mitmesuguseid tavapäraseid tingimusi, näiteks asjaomaste järelevalveasutuste heakskiit.

(80)

Loovutatavate üksustega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et KBC loobub järgmistest üksustest […]:

(81)

Loovutatavate üksuste väärtuse säilitamisega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et KBC tagab järgmise:

(82)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC teeb kõik endast oleneva, et toetada loovutatavate üksuste ostjaid üksuste jooksva tegevuse jaoks asjakohasele infrastruktuurile üleminekul. […].

(83)

Alates käesoleva otsuse kuupäevast kuni loovutamistehingute elluviimiseni lubavad Belgia ametiasutused, et KBC säilitab loovutatavate üksuste majandusliku elujõulisuse, müügiväärtuse ja konkurentsivõime kooskõlas hea äritavaga ning vähendab võimalikult suurel määral nende konkurentsivõime kaotamise ohtu. KBC jätkab loovutatavate üksuste tegevust tavapärasel moel, nagu ta tegi seda enne käesoleva otsuse kuupäeva.

(84)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC ei tee midagi, mis võiks loovutatavaid üksusi olulisel määral kahjustada. […].

(85)

Seoses Centea ja Fidea võimaliku ostjaga (võimalike ostjatega) lubavad Belgia ametiasutused, et KBC tagab järgmise:

(86)

Peale selle lubavad Belgia ametiasutused, et KBC teeb vajalikud korraldused Centea ja Fidea üksuste selgeks kindlaksmääramiseks ning alustab kohe pärast komisjoni otsust nende eraldamist KBC kontserni kuuluvatest üksustest eraldiseisvateks ja eraldi müüdavateks üksusteks. Piiramata põhjendustes 81–83 sätestatud väärtuse säilitamise kohustusi, juhitakse Centeat ja Fideat alates komisjoni otsuse kuupäevast eraldiseisvate ja eraldi müüdavate üksustena. Selleks et kõik käesoleva otsuse ja loovutamistehingute elluviimise kuupäeva vahele jääval ajavahemikul tehtavad juhtimisotsused oleksid Centea ja Fidea jätkuva majandusliku elujõulisuse, müügiväärtuse ja konkurentsivõime tagamist silmas pidades nende parimates huvides, määrab KBC mõlemale asjaomasele üksusele tegevuse lahususe eest vastutava juhi (35) ning tagab kõnealuse juhi sõltumatuse. Tegevuse lahususe eest vastutav juht võib olla asjaomase üksuse praegune tegevjuht. Kõnealune isik juhib KBCga konsulteerides ning järelevalve eest vastutava usaldusisiku kontrolli all asjaomaseid loovutatud üksusi (Centea ja Fidea) nende parimates huvides.

(87)

Ametisse nimetatakse järelevalve eest vastutav usaldusisik, kes annab iga kuue kuu järel komisjonile aru sellest, kuidas Belgia ametiasutused ja KBC on täitnud põhjendustes 78–86 loetletud kohustusi. Järelevalve eest vastutav usaldusisik on sõltumatu, tal on ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ning teda ei mõjuta tema ülesannete täitmisel huvide konflikt.

(88)

Hiljemalt üks kuu pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist teatavad Belgia ametiasutused kokkuleppel KBCga sellisest isikust või saadavad selliste isikute loetelu, kelle nad soovitavad nimetada komisjoni heakskiidul järelevalve eest vastutava(te)ks usaldusisiku(te)ks. Komisjonil on õigus väljapakutud usaldusisik(ud) heaks kiita või tagasi lükata, tuginedes põhjenduses 87 kirjeldatud kriteeriumidele. Kui komisjon lükkab tagasi kõik väljapakutud usaldusisikud, pakuvad KBC ja Belgia ametiasutused ühe kuu jooksul pärast tagasilükkamisest teavitamist välja uued kandidaadid, kelle komisjon peab jällegi heaks kiitma või tagasi lükkama. Kui komisjon lükkab ka kõik järgmised väljapakutud usaldusisikud tagasi, nimetab ta ise usaldusisiku, kelle KBC ametisse nimetab või laseb ametisse nimetada kooskõlas usaldusisiku volitustega, mille komisjon on heaks kiitnud.

(89)

Kui Belgia ametiasutused ja KBC esitavad piisavalt põhjendatud taotluse, võib komisjon asjakohasel juhul ning järelevalve eest vastutava usaldusisiku arvamust arvesse võttes:

(90)

Kõik sellised taotlused saadetakse komisjonile hiljemalt kaks kuud enne tähtpäeva.

(91)

Kui loovutamistehingud ei ole ettenähtud kuupäevadeks ellu viidud, teatavad Belgia ametiasutused hiljemalt üks kuu pärast lõplikku, edasilükkamisele mittekuuluvat tähtpäeva ning juhul, kui komisjon ei ole heaks kiitnud alternatiivseid meetmeid, kokkuleppel KBCga sellisest isikust või esitavad selliste isikute loetelu, kelle nad soovitavad nimetada komisjoni heakskiidul loovutamise eest vastutava(te)ks usaldusisiku(te)ks. Loovutamise eest vastutav usaldusisik on sõltumatu, tal on ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ning teda ei mõjuta tema ülesannete täitmisel huvide konflikt. Komisjonil on õigus väljapakutud usaldusisik(ud) heaks kiita või tagasi lükata. Kui komisjon lükkab tagasi kõik väljapakutud usaldusisikud, pakuvad KBC ja Belgia ametiasutused ühe kuu jooksul pärast tagasilükkamisest teavitamist välja uued kandidaadid, kelle komisjon peab jällegi heaks kiitma või tagasi lükkama. Kui komisjon lükkab ka kõik järgmised väljapakutud usaldusisikud tagasi, nimetab ta ise usaldusisiku, kelle KBC ametisse nimetab või laseb ametisse nimetada kooskõlas usaldusisiku volitustega, mille komisjon on heaks kiitnud.

(92)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC annab loovutamise eest vastutavale usaldusisikule kõik vajalikud ja asjakohased volitused:

(93)

Olles eelnevalt kaalunud põhjenduse 89 kohaste läbivaatamiskorralduste raames välja pakutud asjakohaseid alternatiive, lubab komisjon loovutamise eest vastutaval usaldusisikul müüa asjaomased loovutatavad üksused […]. Loovutamise eest vastutav usaldusisik lisab ostu-müügilepingu(te)sse sellised tavapärased ja asjakohased tingimused, mida ta peab müügi seisukohalt otstarbekaks. Loovutamise eest vastutav usaldusisik korraldab müügiprotsessi, pidades nõu KBCga, et tagada loovutamine parimatel võimalikel tingimustel, pidades kinni kohustusest loovutada […] usaldusisiku loovutusperioodil põhjendustes 91 ja 92 sätestatud tingimustel.

(94)

Peale selle maksab kõik järelevalve ja loovutamise eest vastutavate usaldusisikutega seotud tasud ja kulud KBC.

(95)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC astub kõik vajalikud sammud alljärgnevalt loetletud üksuste äriportfellide müümiseks igale üksusele määratud tähtpäevaks. Alates käesoleva otsuse kuupäevast kuni müügitehinguni peab KBC asjaomaste äriportfellide riskiga kaalutud varade (36) summa suhtes kinni rakendamiskeelust. Käesoleva kohustusega seoses tähendab rakendamiskeeld, et KBC ei alusta asjaomaste äriportfellidega seoses uut äritegevust ning et KBC äriportfellidega seotud juhtimisotsustel võib olla käesoleva otsuse ajal nendele äriportfellidele omistatud riskiga kaalutud varade summale üksnes neutraalne või vähendav mõju. KBC ei ole kohustatud loobuma portfelli osadest või neid muul viisil üle andma või lõpetama kehtivaid lepinguid tingimustel, mis tooks KBC-le kaasa kahjumi või rahalise kohustuse. KBC paneb seega müüki järgmised äriportfellid:

Seejuures võetakse arvesse, et teatavad eespool loetletud äriportfellidesse kuuluvad lepingud võivad lõppeda ja need võidakse seega siiski kajastada KBC raamatupidamises […].

(96)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC korraldab pankade ČSOB (Tšehhi Vabariik) ja K & H (Ungari) noteerimise börsil […].

(97)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC esitab Belgia ametiasutuste kaudu komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjaliku aruande. Aruanded sisaldavad teavet rekapitaliseerimismeetmete (kirjeldatud rekapitaliseerimist käsitleva teatise (37) punktis 40), riigi antud tagatise toimimise (kirjeldatud langenud väärtusega varade teatise (38) IV lisas) ning ümberkorraldamiskava kohta (kirjeldatud ümberkorraldamist käsitleva teatise (39) punktis 46). Esimene aruanne, mis sisaldab kogu loetletud teavet, esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kuupäeva.

(98)

Komisjon tuletab meelde, et käesoleva juhtumi puhul algatas ta 30. juunil 2009 ametliku uurimismenetluse riigi antud tagatise suhtes seoses väärtuse hindamise, tagatise eest hüvitise maksmise, kulude jagamise ja varahalduse korraldamisega.

(99)

Väärtuse hindamisega seoses väljendas komisjon kahtlust seoses aluseks võetud eelduste ja metoodikaga, millest eksperdid lähtusid. Eelkõige pidas komisjon vajalikuks kontrollida varaga tagatud väärtpaberite ja ärilaenude korrelatsioonieeldusi, kinnisvarahindu käsitlevate eelduste jälgitavust ning äriühingute maksevõimetuse tasemeid (algatamisotsuse põhjendus 83).

(100)

Kuna KBC makstav hüvitis sõltub samuti tagatud võlakohustuste portfelli väärtuse hindamisest, jõudis komisjon algatamisotsuse põhjenduses 93 järeldusele, et asjaomast küsimust on vaja põhjalikumalt uurida. Samadel põhjustel kahtles komisjon, kas riigi antud tagatise puhul on kulud piisaval määral jagatud (algatamisotsuse põhjendus 88).

(101)

Varahaldusega seoses leidis komisjon algatamisotsuse põhjenduses 80, et tal ei ole piisavalt teavet, mis võimaldaks otsustada, kas Belgia ametiasutuste ettenähtud korraldused vastavad langenud väärtusega varade teatises sätestatud nõuetele.

(102)

Komisjon märgib, et riigi antud tagatist käsitleva algatamisotsusega seoses ei ole huvitatud isikutelt laekunud ühtegi märkust.

(103)

Belgia ametiasutused märgivad, et nad on läbi vaadanud komisjoni 30. juuni 2009. aasta otsuse, milles komisjon otsustas algatada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse, et kontrollida langenud väärtusega varade teatise tingimuste täitmist seoses väärtuse hindamise (sealhulgas hindamise metoodika), kulude jagamise, tagatise eest hüvitise maksmise ja varahalduse korraldamisega kõnealuse meetme raames.

(104)

Belgia riik usub, et kõiki neid elemente on 30. septembril 2009 esitatud KBC ümberkorraldamiskavas ja ümberkorraldamiskavaga seoses võetud mitmesuguste kohustuste raames asjakohaselt käsitletud.

(105)

Belgia ametiasutused leiavad, et ümberkorraldamiskava vastab kõikidele tingimustele, mis on sätestatud komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatises finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (40).

(106)

Eelkõige on Belgia ametiasutused arvamusel, et ümberkorraldamiskava tagab KBC pikaajalise elujõulisuse taastamise, et KBC omapanus ümberkorralduskuludes on märkimisväärne ning et konkurentsimoonutusi piiratakse oluliste struktuurimeetmete ja tegevust reguleerivate meetmetega.

(107)

Komisjon peab hindama, kas asjaomaste meetmete puhul on tegemist riigiabiga. Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(108)

Komisjon märgib, et esimese ja teise rekapitaliseerimise ning riigi antud tagatise puhul on ta juba kindlaks teinud, et tegemist on riigiabiga. Esimese rekapitaliseerimise puhul määrati see kindlaks komisjoni 18. detsembri 2008. aasta otsuses esimese rekapitaliseerimise kohta (rekapitaliseerimisotsuse põhjendused 39–53). Teise rekapitaliseerimise ja riigi antud tagatise puhul määrati see kindlaks komisjoni 30. juuni 2009. aasta algatamisotsuses (algatamisotsuse jagu 4.1). Lisaks märgib komisjon, et ümberkorraldamiskava raames ei rakendata KBC kasuks lisameetmeid ning et päästmisabi meetmed muudetakse ümberkorraldusabiks.

(109)

Seetõttu ei ole komisjonil põhjust oma algset seisukohta muuta. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et esimene ja teine rekapitaliseerimine ning KBC-le antud riigi tagatis on riigiabi.

(110)

Rekapitaliseerimismeetmete puhul võrdub riigiabi tehtud kapitalisüstide summaga, mis on kokku 7 miljardit eurot.

(111)

Riigi antud tagatise summaga seoses leiab komisjon, et eristada tuleks riigi antud tagatise omakapitali tasandit ja rahalist tasandit.

(112)

Rahalist tasandit peab komisjon langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavaks toetusmeetmeks. Langenud väärtusega varade teatises sätestatakse, et sellise toetusmeetme puhul võrdub abisumma varade üleandmise väärtuse ja turuhinna vahega. Vara tagamise meetme puhul leiab komisjon, et üleandmise väärtus on summa, millest alates riik hüvitab pangale kahjumi rahas. Seega on varade üleandmise väärtus käesoleval juhul 14,8 miljardit eurot, (41) kuna portfelli tegelik kahjum peab olema 9,1 miljardit eurot (3,9 miljardi euro suurune kahjum muudes osades kui madalama riskitasemega väärtpaberite osa, madalama riskitasemega väärtpaberite osa esimene kahjum väärtuses 3,2 miljardit eurot ja omakapitali tasandi kahjum väärtuses 2 miljardit eurot), mis tuleb maha arvata tagatud võlakohustuste portfelli nimiväärtusest, milleks on […] miljardit eurot. Tagatud võlakohustuste portfelli turuväärtus oli tehingu ajal […] miljardit eurot (42). Üleandmise väärtuse ja turuväärtuse vahe on […] miljardit eurot, millest tuleb maha arvata 10 %, kuna 10 % kahjumist kannab KBC. See teeb summaks […] miljardit eurot.

(113)

Peale selle leiab komisjon, et arvesse tuleb võtta KBC rahalise tasandi puhul makstavat täiendavat tasu tagatise eest. Tagatise eest makstava tasu nimiväärtus on kokku 1,33 miljardit eurot, mis aga on ligikaudu 1 miljard eurot suurem (hinnanguline täiendav tasu tagatise eest) (43) kui komisjoni nõutav miinimumtasu langenud väärtusega varade teatise kohaselt. Seepärast tuleb põhjenduses 112 arvutatud summast maha arvata 1 miljard eurot. Langenud väärtusega varade suhtes kohaldatava toetusmeetme abisumma on seega kokku ligikaudu 260 miljonit eurot.

(114)

Sellest tulenevalt on kahes kapitalisüstis ja langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavas riigi tagatises abi osakaal ligikaudu 7,26 miljardit eurot, mis moodustab KBC riskiga kaalutud varadest 4,1 %.

(115)

Lõpetuseks hinnatakse ka riigi antud tagatise omakapitali tasandit. Komisjon märgib, et seda saaks võrdsustada kapitalisüstiga, pidades silmas, et CBFA käsitleb seda normkapitalina, mis parandab panga kapitalipositsiooni. Kuigi asjaomase meetmega ei suurendata likviidsust ning seetõttu ei saa seda pidada otseseks kapitalisüstiks, leiab komisjon, et seda võib sellegipoolest käsitada täiendava abina, mille nimiväärtus võib ulatuda 1,8 miljardi euroni. Kui see loetakse täies ulatuses abiks, on abi osakaal kõikides meetmetes (kaks rekapitaliseerimist ja riigi antud tagatis) kokku 9,06 miljardit eurot, mis moodustab 5,1 % KBC riskiga kaalutud varadest.

(116)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel võib komisjon tunnistada abi kokkusobivaks ühisturuga, kui see on ette nähtud liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Arvestades finantsturgude praegust olukorda, leiab komisjon, et meetmeid võib analüüsida otseselt asutamislepingu eeskirjade ja eelkõige selle artikli 87 lõike 3 punkti b alusel.

(117)

Komisjon on tunnistanud, et ülemaailmne finantskriis võib tekitada liikmesriigi majanduses tõsiseid häireid ning et selliste häirete kõrvaldamiseks sobivad pankade toetamiseks võetavad meetmed. Seda seisukohta on kinnitatud pangandust käsitlevas komisjoni teatises, (44) rekapitaliseerimist käsitlevas teatises, langenud väärtusega varade teatises ning ümberkorraldamist käsitlevas teatises. Belgia majandusega seoses kinnitab seda asjaolu, et komisjon on heaks kiitnud mitu meedet, mille Belgia ametiasutused on võtnud finantskriisiga võitlemiseks (45). Nagu on märgitud rekapitaliseerimisotsuses ja algatamisotsuses, peaks abimeetmete hindamise õiguslik alus olema seega asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt b.

(118)

Nagu kirjeldatud jaos 8.2, leiab komisjon, et riigi antud tagatise puhul tuleks eristada riigi antud tagatise omakapitali tasandit ja rahalist tasandit.

(119)

Komisjon leiab, et kohustust süstida kapitali, kui tagatud võlakohustuste portfelliga seoses kantakse omakapitali tasandil reaalset kahjumit, tuleks pidada võrdseks kapitalisüstiga (46). Seetõttu hinnatakse selle kokkusobivust rekapitaliseerimist käsitleva teatise alusel.

(120)

Komisjon leiab, et rahalist tasandit, mille puhul riik on lubanud hüvitada KBC-le kahjumi rahas, tuleb pidada langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavaks toetusmeetmeks. Seetõttu hinnatakse selle kokkusobivust langenud väärtusega varade teatise alusel.

(121)

Langenud väärtusega varade teatises on sätestatud langenud väärtusega varade toetusmeetmete suhtes kohaldatavad eritingimused. Langenud väärtusega varade teatise jao 5.2 kohaselt peab asjaomaste varade puhul eelnevalt avalikustama läbipaistvad ja täielikud andmed, jagama võrdselt kulud, millele järgneb varade väärtuse korrektne hindamine ning valitsusele toetusmeetmete eest makstav asjakohane hüvitis. Niimoodi tagatakse aktsionäride vastutus ja nende osalemine kulude jagamises.

(122)

Komisjon tegi juba algatamisotsuses kindlaks, et KBC toetamiseks antud riigi tagatis on läbipaistvate ja täielike andmete eelnevat avalikustamist ning varade abikõlblikkust silmas pidades kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega. Seetõttu keskendub komisjon oma hindamises väärtuse hindamise, tagatise eest hüvitise maksmise, kulude jagamise ja varahalduse korraldamise tingimustele, kuna just nende aspektidega seoses algatati riigi antud tagatise suhtes uurimine.

(123)

Väärtuse hindamisega seoses kehtestatakse langenud väärtusega varade teatise jaos 5.5, et konkurentsi põhjendamatu moonutamise vältimiseks on oluline töötada välja sobiv ja järjepidev lähenemisviis. Sellest tulenevalt on komisjon hoolikalt analüüsinud väärtuse hindamist ning eelkõige selle aluseks võetud üldist metoodikat, et tagada ühenduse tasandil järjepidev lähenemisviis. Komisjon palus tehnilistes küsimustes appi hindamisekspertide komisjoni. Meetme hindamisel kasutas komisjon ka selliseid varade väärtuse hindamise meetodeid, mille väljatöötamisel on tehnilist abi osutanud Euroopa Keskpanga eksperdid.

(124)

Langenud väärtusega varade teatise punktide 40 ja 41 kohaselt peab langenud väärtusega varade üleandmise väärtus vastama nende tegelikule majanduslikule väärtusele. Vara tagamise meetme puhul leiab komisjon, et üleandmise väärtus on summa, millest alates riik hüvitab pangale kahjumi rahas. Käesoleval juhul on üleandmise väärtus 14,8 miljardit eurot, samas kui KBC väitel on portfelli tegelik majanduslik väärtus […] miljardit eurot. Selle põhjal võib järeldada, et kui tegelik majanduslik väärtus on tõepoolest […] miljardit eurot, vastab meede väärtuse hindamise seisukohalt langenud väärtusega varade teatise tingimustele, sest üleandmise väärtus on tegelikust majanduslikust väärtusest väiksem.

(125)

Seoses tagatud võlakohustuste portfelli tegeliku majandusliku väärtusega on komisjoni kahtlused ümber lükatud. Võttes arvesse usaldatavusnormatiividele vastavaid eeldusi (nagu korrelatsioon, kahjumi suurus, kinnisvarahindade tõus ja maksevõimetuse tõenäosus) ning samas asjakohast maksevõimetuse tõenäosust halvenenud turutingimuste korral, leiab komisjon, et […] miljardi euro ([…] % nimiväärtusest) suurune tegelik majanduslik väärtus on saadud usaldatavusnormatiividele vastava arvutuse tulemusena.

(126)

Peale selle on portfelli hinnanguline tegelik majanduslik väärtus turutingimuste halvenemise korral ligikaudu […] miljardit eurot ([…] % nimiväärtusest), mis on ikkagi suurem kui üleandmise väärtus. Komisjon leiab, et tegeliku majandusliku väärtuse hindamist turutingimuste halvenemise korral võib kasutatud eelduste ja meetodite alusel pidada vastuvõetavaks.

(127)

Komisjoni kahtlused seoses KBC makstava hüvitisega on ümber lükatud. Komisjon märgib, et riigi antud tagatisega toetatakse kapitali 504 miljoni euroga. Nagu märgitud langenud väärtusega varade teatise punktis 21 ja selle juurde kuuluvas joonealuses märkuses nr 11, tuleks langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete eest maksta hüvitist sama moodi kui kapitalisüsti eest. Tavatingimustes maksaks selline kapitalisüst ligikaudu 35 miljonit eurot aastas (47). See on oluliselt vähem kui KBC makstav 221 miljoni euro suurune aastane tasu tagatise eest (kuue aasta peale kokku 1,33 miljardit eurot). KBC maksab langenud väärtusega varade teatises nõutavast miinimumtasust seega 1 miljard eurot rohkem.

(128)

Seoses kulude jagamisega on langenud väärtusega varade teatise jaos 5.2 sätestatud, et põhimõtteliselt peaksid pangad kandma võimalikult suure osa langenud väärtusega varadega seotud kahjumist. See tähendab esiteks, et pank peaks kinni maksma langenud väärtusega varade nimiväärtuse ja tegeliku majandusliku väärtuse vahe. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna portfelli tegelik majanduslik väärtus on […] miljardit eurot ([…] % nimiväärtusest) ning üleandmise väärtus 14,8 miljardit eurot (62 % nimiväärtusest). Seega on üleandmise väärtus tegelikust majanduslikust väärtusest väiksem. Komisjoni eksperdid on tegelikku majanduslikku väärtust kontrollinud ja leidnud, et see on asjakohane. KBC kantav kahjum koguni ületab tegeliku majandusliku väärtuse. Seega on komisjoni kahtlused seoses kulude jagamisega ümber lükatud.

(129)

Varahalduse kohta märgib komisjon, et Belgia ametiasutuste ja KBC vahelised kokkulepped vastavad langenud väärtusega varade teatises sätestatud tingimustele. Belgia ametiasutustele on antud tavapärased ja vajalikud õigused oma huvide kaitsmiseks, nagu kirjeldatud põhjenduses 62. Selliste õiguste eesmärk on kaitsta kolmandatest isikutest investoreid, madalama riskitasemega väärtpaberite omanikest vastaspooli ning seega ka Belgia ametiasutusi võimalike huvide konfliktide eest tagatud portfelli haldamises. Peale selle on Belgia ametiasutustel õigus tagatud portfellide haldamist kontrollida ning neile on antud asjakohased õigused kaitsta oma huve veelgi suuremal määral.

(130)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldab komisjon, et tema kahtlused seoses langenud väärtusega varade suhtes kohaldatava toetusmeetmega on ümber lükatud ning et toetusmeede on kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega.

(131)

Komisjon tuletab meelde, et omakapitali tasandi kahjumi korral on Belgia ametiasutused lubanud anda KBC-le tolle soovi korral kapitali. KBC rekapitaliseerimine omakapitali tasandil tähendab, et KBC emiteerib Belgia ametiasutustele lihtaktsiaid turuhinnaga. Kui sellise emiteerimise tulemusena omandavad Belgia ametiasutused üle 30 % suuruse osaluse, väljastatakse neile hübriidväärtpaberid. Selleks et meede oleks ühisturuga kokkusobiv, ei tohi lubatud kapitalisüst olla suurem kui minimaalselt vajalik ning selle eest tuleks maksta tasu kooskõlas rekapitaliseerimist käsitleva teatisega.

(132)

Omakapitali tasandil tasu maksmise puhul tuleks tasu kokkusobivust ühisturuga hinnata kahel viisil. Esiteks tuleks riigile tasu maksta valmisoleku eest anda omakapitalitagatist. Teiseks tuleks asjakohast tasu maksta siis, kui riik reaalselt kapitali annab.

(133)

Omakapitalitagatise puhul peab KBC maksma õiguse eest saada vajaduse korral täiendavat omakapitali. Märkimistasu arvutamisel võetakse aluseks investeerimispankades omakapitali valmisolekuemissioonide tagamise eest võetavad tasud. Sellist liiki tagatud valmisolekuemissiooni kohustuse eest võetav tavapärane tasu on Belgia ametiasutuste andmete kohaselt 10–15 baaspunkti nädalas. KBC suhtes kohaldatakse selle vahemiku keskmist (12,5 baaspunkti). See teeb kokku 650 baaspunkti aastas 1,8 miljardi euro suuruse põhisumma eest. Komisjon osutab rekapitaliseerimist käsitleva teatise punktile 26, milles sätestatakse, et rekapitaliseerimise määr peaks vastama eurosüsteemi 20. novembri 2008. aasta soovitustele. Nendes omakorda on sätestatud, et lihtaktsiate puhul nõutav tasuvusmäär peaks võrduma aktsiate riskipreemiaga 500 baaspunkti aastas (48). Käesoleval juhul võib garantiipreemiat pidada eurosüsteemi soovitustes kirjeldatud aktsiate riskipreemiaks. Kuna märkimistasu ületab osutatud künnise, peetakse tasu piisavaks.

(134)

Juhul kui KBC tõepoolest otsustab küsida Belgia ametiasutustelt omakapitalisüsti, märgivad Belgia ametiasutused äsja emiteeritud aktsiad turutingimustel. Sel juhul omandavad Belgia ametiasutused lihtaktsiad ning saavad nende pealt asjakohast tulu. See on kooskõlas rekapitaliseerimist käsitleva teatise lisaga. Praeguse kriisi olukorras on komisjon varem heaks kiitnud omakapitalisüstid, mille puhul väljalaskehind põhines turupõhisel hindamisel, näiteks aktsiahinnal (49).

(135)

Kui Belgia ametiasutused omandavad KBC aktsiate ostmisel üle 30 % hääleõigustest, mistõttu nad võivad olla kohustatud esitama ülevõtmispakkumise, on neil võimalik märkida aktsiate asemel hübriidkapitali. KBC makstav kupongimakse on umbes sama suur kui kahe juba heakskiidetud rekapitaliseerimismeetme puhul makstav makse. Peale selle on Belgia ametiasutustel võimalik konverteerida asjaomased hübriidinstrumendid turutingimustel lihtaktsiateks, mis on kooskõlas eespool kirjeldatud uute emiteeritud aktsiate märkimise tingimustega. Seega on hübriidväärtpaberite eest saadav tulu kooskõlas rekapitaliseerimist käsitleva teatisega.

(136)

Seoses abi piirdumisega minimaalselt vajalikuga märgib komisjon, et kapitalisüsti kasutatakse üksnes juhul, kui asjaomase tagatud võlakohustuste portfelliga seoses tekib tegelik krediidikahjum, mis on suurem kui 7,1 miljardit eurot. Sellises olukorras tekiks KBC-l hoolimata sellest, et ta on juba kindlustatud sellest summast suuremate kahjumite vastu, tõenäoliselt tõsiseid raskusi ning tema finantspositsioon turul muutuks ebakindlaks. Kooskõlas esimese ja teise rekapitaliseerimise põhjendustega, milles tehti kindlaks, et asjakohast tulu teeniv kapitalisüst on asjakohane viis usalduse taastamiseks sellise süsteemselt olulise panga vastu nagu KBC, leiab komisjon, et asjakohane on järeldada, et kohustus anda kapitali tagatud võlakohustuste portfelli suure kahjumi korral on asjakohane ning piirdub minimaalselt vajalikuga.

(137)

Eespool kirjeldatu alusel leiab komisjon, et rekapitaliseerimist käsitleva teatise tingimused on täidetud.

(138)

Arvestades, et riigi antud tagatise langenud väärtusega varade toetamiseks ettenähtud osa tingimused on kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega ning et omakapitali tasandi tingimused on kooskõlas rekapitaliseerimist käsitleva teatisega, leiab komisjon, et riigi antud tagatisega osutatud abi on ühisturuga kokkusobiv.

(139)

Komisjon märgib, et ümberkorraldamist käsitlevas teatises ei ole sätestatud kriteeriumeid selle kohta, millistel tingimustel võib pank olla kohustatud esitama ümberkorraldamiskava, vaid et selles tuginetakse rekapitaliseerimist käsitlevas teatises ja langenud väärtusega varade teatises sätestatud kriteeriumidele.

(140)

Komisjon märgib, et KBC on saanud riigiabi mahus, mis moodustab rohkem kui 2 % panga riskiga kaalutud koguvaradest. Seetõttu tuleks KBC kooskõlas ümberkorraldamist käsitleva teatise punktiga 4, langenud väärtusega varade teatise punktiga 55 ning algatamisotsuses osutatud kohustustega põhjalikult ümber korraldada.

(141)

Ümberkorraldamist käsitlevas teatises sätestatakse praeguses kriisiolukorras finantsasutuste ümberkorraldamise suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad. Selleks et tagada kooskõla asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga b, peab ümberkorraldamist käsitleva teatise kohaselt finantsasutuste ümberkorraldamine praeguse finantskriisi olukorras:

(142)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise punktides 9–11 sätestatakse, et liikmesriik peab esitama kõikehõlmava ja üksikasjaliku ümberkorraldamiskava, milles esitatakse täielik teave ärimudeli kohta. Kavas tuleks selgitada finantsasutuse raskuste põhjusi ja väljapakutud ümberkorraldamiskava alternatiive. Belgia ametiasutuste esitatud teave vastab nendele nõuetele.

(143)

Ümberkorraldamiskava hinnates peab komisjon hindama, kas pank suudab taastada oma pikaajalise elujõulisuse, ilma et ta sõltuks jätkuvalt riigiabist. KBC puhul tuleks ümberkorraldamiskavas näidata, et pank on võtnud meetmeid raskuste põhjuste käsitlemiseks, et tema ärimudel on elujõuline ning et ta suudab vastu pidada turutingimuste halvenemisele. Nagu märgitud ümberkorraldamist käsitleva teatise punktis 14, tuleks kavas näidata ka seda, kuidas riigiabi tagasi makstakse või et selle eest makstakse tasu tavapärastel turutingimustel.

(144)

Ümberkorraldamiskavas tehakse kindlaks panga raskuste peamised põhjused, mis olid suuremas osas tingitud KBC sünteetiliste tagatud võlakohustuste portfelli väärtuse allahindamisest. Nende instrumentide hindamisel tuleb arvestada nende turuväärtust, kusjuures turuväärtuse muutumine tuleb jooksvalt kajastada kasumiaruandes. Selleks et tulla toime selliste kahjumite ja nende mõjuga panga kapitalipositsioonile, vajas KBC kaht kapitalisüsti ja vara tagatist.

(145)

Selleks et hinnata, kas KBCd saab pidada elujõuliseks, peab komisjon hindama, kas kavas käsitletakse asjaomaseid tagatud võlakohustuste portfelliga seotud probleeme. Sellega seoses märgib komisjon, et KBC on lõpetanud tagatud võlakohustuste emiteerimise. Järelejäänud tagatud võlakohustuste portfelli puhul on KBC lisakahjumi riski oluliselt piiratud. Kuna 14,8 miljardi euro (90 %) ulatuses tagab portfelliga seotud kahjumid riik, ei hinnata portfelli enam turuväärtuse järgi. Niimoodi vähendatakse KBC bilansi muutlikkust. KBC-l on riske üksnes seoses sellise väikese osaga tagatud võlakohustuste portfellist, mille väärtus ületab riigi antud tagatise üleandmise väärtust; sellele lisandub 10 % kahjumist, mida tal tuleb rahalisel tasandil kanda. Seetõttu võib komisjon järeldada, et KBC on võtnud piisavaid meetmeid oma probleemide põhjuste käsitlemiseks ning et tagatud võlakohustuste portfelli ebasoodne areng ei ohusta tema elujõulisust.

(146)

KBC-l on ka varaga tagatud väärtpaberite portfell, mida Belgia ametiasutuste antud tagatis ei hõlma. Komisjon märgib, et KBC on esitanud teavet ülejäänud riskide kohta ([…]). KBC kannab kõik selle portfelliga seotud kahjumid (arvutuste kohaselt […] miljonit eurot aastas), mis KBC andmete kohaselt ei ohusta tema elujõulisust, kuna riskid ja tähtajad on konservatiivsemad (50). Varaga tagatud väärtpaberite portfelli kahjumeid on ümberkorraldamiskava finantsprognoosides arvesse võetud.

(147)

Seoses ärimudeliga kavatseb KBC jätkata pangandus- ja kindlustusteenuste osutamise strateegiat, keskendudes aga väiksemale ja kindlamalt piiritletud rühmale. Ta pakub täielikku pangandus- ja kindlustustoodete valikut peamistele kliendirühmadele, jaeklientidele, väikestele ja keskmise suurusega eraettevõtjatele ja keskmise kapitalisatsiooniga klientidele. Ta keskendub turgudele, kus tal on juba edukad esindused, näiteks Kesk- ja Ida-Euroopale ning Venemaale, tõmbudes tagasi turgudelt, mida ta peab väga riskantseks või kus tal on esindus, mis ei tegutse jätkusuutlikult või ei ole võimeline jätkusuutlikkust saavutama. KBC likviidsuspositsioon on hea. Sõltuvus pankadevahelisest rahastamisest on piiratud, eeskätt lühiajaliste laenude puhul, ning laenude ja hoiuste suhe on alla […] %. Tema likviidsuspositsiooni tugevust rõhutab asjaolu, et isegi finantsturgude kõige tugevamate häirete korral ei vajanud ta mitme aasta jooksul Belgia riigilt likviidsusabi.

(148)

Komisjon leiab, et KBC äristrateegia, mis koosneb kindlustustoodete ristmüügiga ühendatud jaepangandustegevusest KBC põhiturgudel, on elujõuline ärimudel. Komisjoni arvates on KBC tegevuse jätkamine Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal, mida võib pidada arenevaks turuks, aktsepteeritav strateegia, kuna see võimaldab KBC-l rakendada oma edukat ärimudelit kiiresti arenevas piirkonnas, mis loob võimaluse kasvu jätkamiseks ja kasumi teenimiseks. See on oluline ka finantsstabiilsuse seisukohast, kuna KBC on selle piirkonna finantsturgudel oluline osaline ning tema eemaletõmbumisel võivad olla destabiliseerivad tagajärjed. Selline arutluskäik seoses finantsstabiilsusega kehtib ka KBC Iirimaa esinduse kohta.

(149)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise punktide 9 ja 12–15 kohaselt tuleks ümberkorraldamiskavas näidata ka seda, kuidas kavatseb pank võimalikult kiiresti taastada oma pikaajalise elujõulisuse ilma riigiabist sõltumata. Eeskätt peaks pank suutma tagada omakapitali piisava tasuvuse, kattes seejuures kõik tavapärased tegevuskulud ja järgides asjakohaseid õigusaktide nõudeid.

(150)

Komisjon leiab, et KBC esitatud ümberkorraldamiskava vastab nendele nõuetele, kuna KBC on esitanud finantsprognoosid aastate 2008–2013 kohta, andes teavet iga äriüksuse tulude, kulude, väärtuse langemise, kasumite ja kapitalipositsiooni kohta. Komisjon märgib, et esitatud prognoosid põhinevad asjakohastel makromajanduslikel eeldustel.

(151)

Ümberkorraldamiskavas eeldab KBC, et tulud ja kasum saavutavad tavapärastes turutingimustes kriisieelse taseme, nii et tulud tõusevad 2009. aasta […] miljardilt eurolt 2013. aastaks […] miljardile eurole ning prognoositav puhaskasum (/-kahjum) tõuseb 2009. aasta […] miljardilt eurolt 2013. aastaks […] miljardile eurole. Suurem osa väärtuse langemisest toimub 2008. aastal ([…] miljardit eurot) ning 2009. aastal ([…] miljardit eurot). KBC 1. taseme kapitali suhtarv tõuseb […] %-lt 2009. aastal […] %-le 2013. aastal. Arvestades, et KBC äriüksused on 2008. aastal ja 2009. aastal kuni praeguseni teeninud kasumit (välja arvatud KBC finantstoodete osakonna kantud kahjum seoses tagatud võlakohustuste ja varaga tagatud väärtpaberitega), leiab komisjon, et prognoosid on täidetavad.

(152)

KBC suutlikkust pidada vastu turutingimuste halvenemisele on kirjeldatud põhjendustes 42–49. Komisjon peab väljatöötatud stsenaariumi mõistlikuks. Kuna turutingimuste halvenemise jaoks väljatöötatud stsenaariumis näidatakse, et KBC ületab normkapitali nõuded, võib KBCd pidada ümberkorraldamist käsitleva teatise lõike 13 tingimustele vastavaks.

(153)

Pealegi peab komisjon positiivseks asjaolu, et prognoositavad kasumid võimaldavad pangal maksta riigile kapitali eest asjakohast tasu ja saadud abi aja jooksul tagastada. Riigi antud kapitali tagasimaksmine peaks olema võimalik asutuse kapitalibaasi täielikult ära kasutamata, kuna KBC 1. taseme kapitali suhtarv peaks prognoosi kohaselt saavutama taseme […] ja edaspidi kõikide ümberkorraldamiskavas esitatud stsenaariumide puhul seda taset ületama.

(154)

Lõpetuseks esitatakse kavas veenev strateegia seoses abi tagasimaksmisega Belgia ametiasutustele. Riigi antud tagatise eest makstakse tasu 12 osamaksena, mis tehakse iga poole aasta järel. Kapitalisüsti puhul alustab KBC alates 2011. aastast kupongimaksete tegemist ning põhiosa tagasimaksmist alustab ta kohe, kui tekib kapitali ülejääk, mis tavapärastes turutingimustes peaks toimuma 2012. aastal või hiljem. Võttes arvesse 50 %-list trahvi, peaks KBC prognoosi kohaselt maksma aastatel […] tagasi ligikaudu 7 miljardit eurot, mis vastab riigi antud kapitali põhisummale. KBC loodab kogu summa riigile tagasi maksta aastaks […]. Riigi toetuse prognoositav sisemine tasuvusmäär on 13,9 % (51).

(155)

Selle põhjal leiab komisjon, et KBC esitatud ümberkorraldamiskava vastab pikaajalise elujõulisuse taastamist silmas pidades ümberkorraldamist käsitleva teatise nõuetele.

(156)

Ümberkorraldamist käsitlevas teatises märgitakse, et abisaaja peab tagama asjakohase omapanuse, et abi piirduks minimaalselt vajalikuga ning et piirata konkurentsimoonutusi ja moraalset ohtu. Seetõttu tuleks esiteks piirata ümberkorralduskulusid ning teiseks abisummat, samuti on vajalik anda märkimisväärne omapanus.

(157)

Ümberkorralduskulude piiramisega seoses märgitakse ümberkorraldamist käsitleva teatise punktis 23, et ümberkorraldusabi peaks piirduma selliste kulude katmisega, mis on vajalikud elujõulisuse taastamiseks. Lisaks peaksid pangad selleks, et abi piirduks minimaalselt vajalikuga, kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks kõigepealt oma vahendeid. Sellest tulenevalt ei peaks ümberkorralduskulusid kandma ainult riik, vaid ka panka investeerinud osalejad, kattes kahjumi olemasolevast kapitalist ja makstes riigi sekkumise eest sobiva suurusega tasu.

(158)

Komisjon märgib, et ümberkorralduskulud piirduvad kuludega, mis on vajalikud elujõulisuse taastamiseks.

(159)

Komisjon märgib, et KBC kasutas esimest ja teist rekapitaliseerimist oma 1. taseme põhikapitali suhtarvu parandamiseks ja kindlustustegevuse maksevõime tugevdamiseks. Kõnealused meetmed on tänu KBC kapitalipositsiooni parandamisele suurendanud panga suutlikkust kanda kahjumeid. Riigi antud tagatist kasutati KBC kaitsmiseks tagatud võlakohustuste portfelli väärtuse edasise allahindamise eest ning kapitali suhtarvude tõstmiseks. Lisaks on selle meetmega kõrvaldatud bilansi muutlikkuse allikas.

(160)

Sellest tulenevalt on kõnealused meetmed aidanud taastada KBC elujõulisust, kuna nendega on käsitletud KBC raskuste põhjusi, nimelt tagatud võlakohustuste portfelli väärtuse märkimisväärset langust ja selle tagajärgi KBC kapitalipositsioonile. Pealegi ei saa KBC kasutada saadud abi oma äritegevuse laiendamiseks äriühingute omandamise kaudu, kuna selles osas piiravad teda Belgia ametiasutuste võetud kohustused omandamise keelamise kohta (vt põhjendus 66).

(161)

Komisjon leiab, et abi summa piirdub miinimumiga. Komisjon tuletab meelde, et juba reakapitaliseerimisotsuses (põhjendus 65) ja algatamisotsuses (põhjendus 71) tegi ta kindlaks, et abi on KBC elujõulisuse tagamiseks piiratud miinimumini.

(162)

Seda arvesse võttes märgib komisjon, et KBC maksab Belgia ametiasutustele saadud abimeetmete eest asjakohast tasu. See piirab vajalikul määral KBC-le antud abisumma suurust. Rekapitaliseerimiste puhul teeb KBC dividendide maksmise korral riigile kupongimakseid 8,5 % väärtpaberi kohta. KBC on kohustatud väärtpaberid tagasi ostma hinnaga, mis moodustab 150 % algsest hinnast. Nagu märgitud rekapitaliseerimisotsuses ja algatamisotsuses, on riigi toetuse sisemine tasuvusmäär prognoosi kohaselt 13,9 %, mis on rohkem kui komisjon nõuab rekapitaliseerimist käsitlevas teatises (52). Riigi antud tagatisega seoses märgib komisjon, et KBC maksab tasu, mis on ligikaudu […] korda suurem kui langenud väärtusega varade teatises nõutud tasu (vt põhjendus 127).

(163)

Komisjon leiab, et KBC omapanus ümberkorraldamises on märkimisväärne. KBC noteerib rahalise ümberkorraldamise raames kohalikel börsidel 40 % Tšehhi tütarettevõtjast ČSOB ja 40 % Ungari tütarettevõtjast K&H. See vähendab märkimisväärselt KBC osalust, kuna praegu on ta asjaomaste tütarettevõtjate ainuomanik. See moodustab KBC ja tema investorite panuse. ČSOB ja K&H noteerimisest saadav tulu suurendab KBC omavahendeid ja neid kasutatakse riigiabi tagasimaksmiseks.

(164)

Lisaks kavatseb KBC müüa kogu Euroopa erapanganduse äriüksuse, sealhulgas Vitise (elukindlustus), lõpetades sellega täielikult oma tegevuse sellel turul. Müügist saadavat tulu kasutatakse samuti KBC omavahendite suurendamiseks, et abi riigile tagasi maksta.

(165)

Kulude jagamise kohta märgib komisjon, et riigi antud tagatise puhul kannab KBC seoses tagatud võlakohustuste portfelliga, mille nimiväärtus on 23,9 miljardit eurot, esimese kahjumi summas 9,1 miljardit eurot. Peale selle kannab ta 10 % kahjumist Belgia ametiasutuste tagatud madalama riskitasemega väärtpaberite osa puhul, mille väärtus on 14,8 miljardit eurot.

(166)

Lõpetuseks märgib komisjon, et Belgia ametiasutused on lubanud, et KBC ei tee kupongimakseid ega kasuta allutatud võlainstrumente, välja arvatud juhul, kui ta on selleks seaduslikult kohustatud. Selle tulemusena makstakse allutatud võlainstrumentide omanikele piiratud tasu ja seeläbi toetavad nad ümberkorraldamist.

(167)

Ümberkorraldamist käsitlevas teatises nõutakse, et ümberkorraldamiskavas esitataks meetmed konkurentsimoonutuste piiramiseks ja pangandussektori konkurentsivõime tagamiseks. Peale selle tuleks nendega käsitleda ka moraalse ohu küsimusi ja tagada, et riigiabi ei kasutataks konkurentsivastase tegevuse rahastamiseks.

(168)

Konkurentsimoonutusi piiravate meetmetega seoses märgitakse ümberkorraldamist käsitlevas teatises, et komisjon peab hindamisel arvesse võtma abisumma suurust, kulude jagamise taset ja mõju, mida finantsasutuse positsioon turule pärast ümberkorraldamist avaldab. Sellise analüüsi põhjal tuleks kehtestada asjakohased kompensatsioonimeetmed.

(169)

Komisjon märgib, et KBC on saanud märkimisväärses summas abi, mis ületab olulisel määral rekapitaliseerimist käsitlevas teatises ja langenud väärtusega varade teatises sätestatud künnist, milleks on 2 % riskiga kaalutud varadest (53). Seda arvesse võttes leiab komisjon, et KBC-le antud abi põhjustas turgudel, kus KBC on olulisel määral esindatud, konkurentsimoonutusi.

(170)

Teisest küljest tuleks KBC-le antud riigiabist põhjustatud konkurentsimoonutuste hindamisel arvesse võtta mitut aspekti. Esiteks, peamine KBC-le raskusi põhjustanud tegur oli pigem kontserni tagatud võlakohustuste portfelli turuväärtuse langemise risk, mitte niivõrd liigne riskeerimine ja sellest tulenevad kahjumid põhiärimudelis. KBC on lõpetanud tegevuse selles valdkonnas. Teiseks, KBC maksab saadud riigiabi eest sobiva suurusega tasu. Belgia ametiasutuste tehtud kapitalisüstide tasuvusmäär peaks prognoosi kohaselt olema 13,9 %. Riigi antud tagatise puhul tagavad Belgia ametiasutused portfelli üleandmise sellise väärtuse juures, mis on oluliselt väiksem portfelli tegelikust majanduslikust väärtusest, samas kui tasu, mida riik kapitali toetamise ja omakapitalitagatise eest saab, on suurem kui see on komisjoni suuniste kohaselt nõutav. Kolmandaks, pankade ČSOB ja K & H noteerimine Tšehhi Vabariigi ja Ungari turgudel tagab kulude märkimisväärse jagamise.

(171)

Eespool kirjeldatust hoolimata leiab komisjon, et ülejäänud konkurentsimoonutuste piiramiseks tuleb kehtestada asjakohased meetmed.

(172)

KBC vähendab pro forma bilanssi 20 % kontserni riskiga kaalutud varade puhul (17 % koguvara puhul). Vähendamine saavutatakse peamiselt loovutamiste ([…]) ja KBC FP ([…]) müükipaneku kaudu. Selle tulemusena vähendab KBC mitmel turul oma turuosa. Siinkohal tuleb märkida, et finantsstabiilsuse huvides ei nõuta KBC-lt tegevusest loobumist teatavates riikides, nagu on kirjeldatud põhjenduses 177. See kaitseb KBC bilanssi loovutamiste või müükipaneku eest ligikaudu […] ulatuses.

(173)

Eeskätt kavatseb KBC müüa Centea ja Fidea, mida turustatakse küll eraldi, kuid mis sellegipoolest moodustavad osa tema äristrateegiast Belgias. Centea ja Fidea on kasumit teenivad tunnustatud kaubamärgiga äriühingud, mida on suhteliselt lihtne KBC Belgia äriüksusest eraldada. Tegemist on kahe Belgia turul tegutseva elujõulise ja sõltumatu äriühinguga, mis rahastavad ennast ise, haldavad suurt hulka kliendikeskusi ja teenivad kasumit. […] Samuti on tehtud ettevalmistusi haldustugiteenuste osutamiseks nende üksuste üleandmiseks uuele omanikule.

(174)

2008. aastal oli Centea turuosa müügimahu poolest hüpoteekide puhul […], deebetkaartide puhul […] (kaartide arv), arveldusarvete puhul […] ning hoiukontode puhul […]. Tal on sõltumatud rahastamisallikad ja ta on KBC netorahastaja. Centeal on 712 kliendikeskust hõlmav üleriigiline võrgustik ning tema portfelli kuulub täielik valik pangandustooteid. Centeal on oma lepingute sõlmimise osakond. Haldustugiteenuseid (sealhulgas IT-teenuseid) osutavad KBC ühisteenuste üksus ja tegevusüksus. Fidea turuosa on 21. klassi elukindlustuse puhul […] %, 23. klassi elukindlustuse puhul […] %, kahjukindlustuse puhul […] % ja tervisekindlustuse puhul […] %. Tabelis 2 on esitatud KBC, Centea ja Fidea turuosad Belgias ja kavandatavate loovutamiste mõju KBC turuosale koguarvestuses.

[…]

(175)

Oluline struktuurimeede, nagu uue konkurendi loomine juba olemasolevast suure turuosaga osalisest, võib soodustada konkurentsi varem kontsentreeritud turul. See kehtib Belgia turu puhul, kus suurem osa jaepangandusturust on jagatud nelja suure osalise vahel.

(176)

Komisjoni arvates on kõnealused loovutamistehingud asjakohased meetmed konkurentsi suurendamiseks Belgia kontsentreeritud jaepangandusturul. Tuntud kaubamärgi ja turustusvõrgustikega on Centea ja Fidea atraktiivsed sihtmärgid konkurentide jaoks, kes soovivad siseneda Belgia turule või laiendada turul oma esindatust. Kuigi teatavates turusegmentides on nende üksuste turuosa väike, leiab komisjon, et selle korvab asjaolu, et üksused on suhteliselt sõltumatud ning et KBC on lubanud need loovutada […].

(177)

Peale selle piirab KBC Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal oma laienemist nende riikidega, kus tal on juba tugev positsioon, mis tähendab varasemate laienemiskavade olulist kärpimist. Seda võib pidada konkurentsimoonutuste piiramiseks, kuna KBC ei kasuta riigiabi eesmärgiga laieneda turgudele, kus tal ei ole praegu elujõulist äritegevust, või laiendada tegevust, mis ei ole osa tema piiritletumast ärimudelist. Komisjon leiab siiski, et KBC-lt ei tohiks nõuda tagasitõmbumist kogu Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa turult, mida ta peab põhitegevuseks. Nagu kirjeldatud põhjendustes 12 ja 13, on KBC mitmes asjaomases riigis oluline turuosaline. Kui KBC-lt nõutaks, et ta vähendaks veelgi oma esindatust selles piirkonnas, võiks see kahjustada nende riikide finantsstabiilsust ja laenamist reaalmajandusele. Sama kehtib KBC esindatuse kohta Iirimaal.

(178)

Peale selle leiab komisjon, et meetmete pakmega käsitletakse piisavalt moraalse ohu küsimust. KBC on välja pakkunud, et müüb suurel hulgal muid põhitegevusüksusi (jaepangandus, kaubanduspangandus, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa) ja muu tegevuse üksuseid, nagu kirjeldatud käesoleva otsuse jaos 4.2.2. […] See tähendab KBC äritegevuse olulist kärpimist.

(179)

Komisjon märgib, et Belgia ametiasutused on esitanud kavandatavate loovutamiste kohta üksikasjaliku ajakava, mida on kirjeldatud põhjenduses 62. Komisjon märgib samuti, et vajaduse korral nimetatakse ametisse Centea ja Fidea tegevuse lahususe eest vastutavad juhid, järelevalve eest vastutav usaldusisik ja loovutamise eest vastutavad usaldusisikud. Sellised võetud kohustused tagavad, et suurem osa KBC äritegevuse kärpimisest viiakse ellu õigeaegselt. Kuigi loovutamiste tähtaegu on võimalik pikendada, on selleks vaja komisjoni eriluba.

(180)

Komisjon peab positiivseks KBC ja Belgia ametiasutuste võetud tegevust reguleerivaid kohustusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjendustes 63–77. Selliste kohustuste hulka kuuluvad kohustus anda laenu reaalmajandusele, madalaima hinna pakkumise keeld ja keeld kasutada riigiabi massturustamiseks, takistades sellega KBC-l kasutamast abi konkurentsivastase käitumise rahastamiseks. Äriühingute omandamise keelamine tagab veelgi kindlamalt, et riigiabi ei kasutata konkurentide ülevõtmiseks.

(181)

Madalaima hinna pakkumise keelu kohta leiab komisjon, et see on kooskõlas ümberkorraldamist käsitleva teatise punktiga 44, kuna selle eesmärk on tagada, et riigiabi ei saaks kasutada selliste tingimuste pakkumiseks, mida ei suuda pakkuda riigiabi mittesaavad konkurendid. Komisjon leiab, et kõnealune keeld on asjakohane turgudel, kus KBC on turuosa silmas pidades hästi esindatud, nii et ta turuosa on vähemalt [0–10] %, ning kus ta ei võta konkurentsi soodustavaid struktuurimeetmeid. Käesoleval juhul leiab komisjon, et Belgias on asjakohane madalaima hinna pakkumise keeldu mitte kohaldada, kuna Centea ja Fidea loovutamine on oluline struktuurimeede, mis peaks parandama konkurentsi Belgia turul.

(182)

Võttes arvesse kavandatavate meetmetega seotud kulude jagamise taset ja nende elluviimise lühikesi tähtaegu, leiab komisjon, et KBC meetmete ulatus ja liik on piisav ja asjakohane konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(183)

Komisjon märgib, et ümberkorraldamist käsitleva teatise punkti 46 kohaselt peavad liikmesriigid korrapäraselt esitama üksikasjalikke aruandeid, et komisjon saaks veenduda, et ümberkorraldamiskava rakendatakse nõuetekohaselt. Sellele vastavalt peaksid Belgia ametiasutused esitama komisjonile asjaomaseid aruandeid alates käesoleva otsuse kuupäevast iga kuue kuu järel.

(184)

Komisjon leiab, et käesoleva otsuse 4. peatükis sätestatud ümberkorraldamiskava sobib kokku EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga b.

(185)

Võttes aluseks eespool esitatud hinnangu riigi antud tagatise ja KBC ümberkorraldamiskava kohta ning Belgia ametiasutuste ja KBC võetud kohustused, ei ole komisjonil vastuväiteid seoses ümberkorraldamiskavaga ega päästmismeetmete muutmisega ümberkorraldusabiks,

i)

Piiramata võimalust, et komisjon kehtestab erandi, eelkõige juhul, kui Belgia ametiasutused esitavad piisavalt põhjendatud taotluse, lubavad Belgia ametiasutused seoses tegevust reguleerivate kohustuste kehtivusega, et põhjendustes 63–77 (k.a) loetletud tegevust reguleerivad kohustused kehtivad […] alates komisjoni otsuse kuupäevast või kuni Belgia ametiasutuste vastavalt 19. detsembril 2008 ja 20. juulil 2009 märgitud nimisummad on tagasi makstud, sõltuvalt sellest, kumb on varasem (1).

ii)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC teeb kõik, et jätkata reaalmajandusele laenude andmist riikides, kus ta tegeleb jaepangandusega. KBC annab laenu kaubanduslikel tingimustel.

iii)

Samuti lubavad nad, et KBC 1. taseme põhikapitali maksevõime suhtarv püsib vähemalt tasemel […] % ning KBC põhiomavahendid tasemel […] % (2).

iv)

Omandamise keelustamisega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et KBC hoidub finantsasutuste üle kontrolli omandamisest 20. jaanuari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)) (3) sätestatud tähenduses. Peale selle hoidub KBC kontrolli omandamisest finantsasutuste kõrval ka muudes äriühingutes, kui sellise kontrolli omandamine takistaks 7 miljardi euro tagasimaksmist Belgia ametiasutustele seoses 1. taseme põhikapitali kõrge tootlusega väärtpaberitega, nagu on ette nähtud ümberkorraldamiskavaga, millest teatati komisjonile 30. septembril 2009 ja mis on käesoleva otsusega heaks kiidetud. Sellest keelust olenemata võib KBC omandada äriühinguid, kui ta saab selleks komisjonilt loa, eelkõige juhul, kui seda peetakse oluliseks finantsstabiilsuse või konkurentsi tagamiseks asjaomastel turgudel.

v)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC peab kinni järgmisest madalaima hinna pakkumise keelust:

vi)

Lisaks lubavad Belgia ametiasutused, et KBC hoidub kasutamast toetusmeetmeid konkurentsieelisena toodete massturustamisel.

vii)

KBC juhtide tasustamise piirangute puhul lubavad Belgia ametiasutused järgmist:

viii)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC teeb kõik, et Belgia ametiasutuste märgitud väärtpaberite üldine tasuvusmäär oleks nende huve silmas pidades vähemalt 10 % aastas.

ix)

Belgia ametiasutused lubavad esimesest rekapitaliseerimisest asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel uuesti teatada ühel järgmistest juhtudest, mille tõttu väheneb tõenäosus, et üldine tasuvusmäär ületab 10 % aastas:

x)

Samamoodi lubavad Belgia ametiasutused teatada uuesti teisest rekapitaliseerimisest asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel järgmisel juhul, mille tõttu väheneb tõenäosus, et üldine tasuvusmäär ületab 10 % aastas:

xi)

Välja arvatud juhul, kui punktides ix ja x kirjeldatud juhtumite puhul on võimalik tõendada, et dividende ei makstud tavapärastest turutingimustest tulenevalt või et dividendide maksmata jätmisest hoolimata on üldine tasuvusmäär sellegipoolest üle 10 % aastas, võib komisjon ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud kapitalisüsti kahtluse alla seadmata nõuda teistkordse meetmetest teatamise raames eelkõige täiendavate tegevust reguleerivate piirangute kehtestamist.

xii)

Riigi antud tagatise raames emiteeritud alternatiivsete väärtpaberite eest hüvitise maksmisega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et kupongimakse, mis tehakse alternatiivsesse klassi kuuluvate põhikapitali väärtpaberite eest, mille KBC emiteerib juhul, kui Belgia ametiasutused omandavad riigi tagatise omakapitali tasandil rohkem kui 30 % hääleõigustest, on […].

xiii)

Samuti lubavad Belgia ametiasutused, et ei KBC ega ükski tema tütarettevõtja ei tegele tagatud võlakohustuste (4) loomisega. Väärtpaberistamise tehingud, mis ei kuulu asjaomase tagatud võlakohustuste määratluse alla, ei ole käesoleva kohustusega seotud. See kehtib näiteks normkapitali või krediidiriski haldamiseks või likviidsuse suurendamiseks tehtavate väärtpaberistamise tehingute puhul.

xiv)

Kui komisjon ei kiida heaks erandit, lubavad Belgia ametiasutused kupongimaksete ja hübriidkapitali ostuoptsioonidega seoses järgmist:

xv)

Lõpetuseks lubavad Belgia ametiasutused, et KBC korraldab Belgia ametiasutuste haldamisõigused seoses riigi tagatud portfelliga nii, et Belgia ametiasutuste kui tagatise andja huvid oleksid nõuetekohaselt kaitstud, säilitades seejuures piisava paindlikkuse, et KBC saaks kiiresti reageerida muutuvatele turutingimustele ja teha vajaduse korral asjakohaseid korrigeerimisi ja muudatusi. Tagatud portfelliga seotud õigusdokumentidega nähakse ette tagatised, mille abil kaitsta kolmandatest isikutest investoreid, madala riskitasemega väärtpaberite omanikest vastaspooli ning sellest tulenevalt Belgia ametiasutusi võimalike huvide konfliktide eest tagatud portfelli haldamises. Peale algsetes õigusdokumentides ette nähtud tagatiste nähakse Belgia ametiasutustega riigi tagatise andmise kohta sõlmitud kokkuleppes eelkõige ette, et Belgia ametiasutustel on õigus kontrollida tagatud portfelli haldamist. Vajaduse korral antakse Belgia ametiasutustele heakskiitmise õigus, et kaitsta nende huve veelgi suuremal määral.

xvi)

Lisaks lubavad Belgia ametiasutused oma pädevuse piires tagada, et KBC täidab põhjendustes 79–97 (k.a) loetletud kohustusi.

xvii)

KBC astub vajalikud sammud põhjenduses xviii loetletud üksuste või varade loovutamiseks kindlaksmääratud ajaks. Selline loovutamine loetakse lõpetatuks, kui KBC on sõlminud siduva lepingu asjaomase üksuse või vara […] müümiseks. Õiguslikult siduv leping on leping, mida KBC ei saa ühepoolselt tühistada ning mille eesmärk on luua õigussuhe, millele kumbki lepinguosaline saab toetuda ning mille alusel saab KBC teise lepinguosalise ees vastutusele võtta, juhul kui KBC lepingu lõpetab. Sellise õiguslikult siduva lepingu suhtes võidakse siiski kohaldada mitmesuguseid tavapäraseid tingimusi, näiteks asjaomaste järelevalveasutuste heakskiit.

xviii)

Loovutatavate üksustega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et KBC loobub järgmistest üksustest […]:

xix)

Loovutatavate üksuste väärtuse säilitamisega seoses lubavad Belgia ametiasutused, et KBC tagab järgmise:

xx)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC teeb kõik endast oleneva, et toetada loovutatavate üksuste ostjaid üksuste jooksva tegevuse jaoks asjakohasele infrastruktuurile üleminekul. […].

xxi)

Alates käesoleva otsuse kuupäevast kuni loovutamistehingute elluviimiseni lubavad Belgia ametiasutused, et KBC säilitab loovutatavate üksuste majandusliku elujõulisuse, müügiväärtuse ja konkurentsivõime kooskõlas hea äritavaga ning vähendab võimalikult suurel määral nende konkurentsivõime kaotamise ohtu. KBC jätkab loovutatavate üksuste tegevust tavapärasel moel, nagu ta tegi seda enne käesoleva otsuse kuupäeva.

xxii)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC ei tee midagi, mis võiks loovutatavaid üksusi olulisel määral kahjustada. […].

xxiii)

Seoses Centea ja Fidea võimaliku ostjaga (võimalike ostjatega) lubavad Belgia ametiasutused, et KBC tagab järgmise:

xxiv)

Peale selle lubavad Belgia ametiasutused, et KBC teeb vajalikud korraldused Centea ja Fidea üksuste selgeks kindlaksmääramiseks ning alustab kohe pärast komisjoni otsust nende eraldamist KBC kontserni kuuluvatest üksustest eraldiseisvateks ja eraldi müüdavateks üksusteks. Piiramata punktides xix–xxi sätestatud väärtuse säilitamise kohustusi, juhitakse Centeat ja Fideat alates komisjoni otsuse kuupäevast eraldiseisvate ja eraldi müüdavate üksustena. Selleks et kõik käesoleva otsuse ja loovutamistehingute elluviimise kuupäeva vahele jääval ajavahemikul tehtavad juhtimisotsused oleksid Centea ja Fidea jätkuva majandusliku elujõulisuse, müügiväärtuse ja konkurentsivõime tagamist silmas pidades nende parimates huvides, määrab KBC mõlemale asjaomasele üksusele tegevuse lahususe eest vastutava juhi (6) ning tagab kõnealuse juhi sõltumatuse. Tegevuse lahususe eest vastutav juht võib olla asjaomase üksuse praegune tegevjuht. Kõnealune isik juhib KBCga konsulteerides ning järelevalve eest vastutava usaldusisiku kontrolli all asjaomaseid loovutatud üksusi (Centea ja Fidea) nende parimates huvides.

xxv)

Ametisse nimetatakse järelevalve eest vastutav usaldusisik, kes annab iga kuue kuu järel komisjonile aru sellest, kuidas Belgia ametiasutused ja KBC on täitnud punktides xvi–xxiv loetletud kohustusi. Järelevalve eest vastutav usaldusisik on sõltumatu, tal on ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ning teda ei mõjuta tema ülesannete täitmisel huvide konflikt.

xxvi)

Hiljemalt üks kuu pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist teatavad Belgia ametiasutused kokkuleppel KBCga sellisest isikust või saadavad selliste isikute loetelu, kelle nad soovitavad nimetada komisjoni heakskiidul järelevalve eest vastutava(te)ks usaldusisiku(te)ks. Komisjonil on õigus väljapakutud usaldusisik(ud) heaks kiita või tagasi lükata, tuginedes punktis xxv kirjeldatud kriteeriumidele. Kui komisjon lükkab tagasi kõik väljapakutud usaldusisikud, pakuvad KBC ja Belgia ametiasutused ühe kuu jooksul pärast tagasilükkamisest teavitamist välja uued kandidaadid, kelle komisjon peab jällegi heaks kiitma või tagasi lükkama. Kui komisjon lükkab ka kõik järgmised väljapakutud usaldusisikud tagasi, nimetab ta ise usaldusisiku, kelle KBC ametisse nimetab või laseb ametisse nimetada kooskõlas usaldusisiku volitustega, mille komisjon on heaks kiitnud.

xxvii)

Kui Belgia ametiasutused ja KBC esitavad piisavalt põhjendatud taotluse, võib komisjon asjakohasel juhul ning järelevalve eest vastutava usaldusisiku arvamusi arvesse võttes:

xxviii)

Kõik sellised taotlused saadetakse komisjonile hiljemalt kaks kuud enne tähtpäeva.

xxix)

Kui loovutamistehingud ei ole ettenähtud kuupäevadeks ellu viidud, teatavad Belgia ametiasutused hiljemalt üks kuu pärast lõplikku edasilükkamisele mittekuuluvat tähtpäeva ning juhul, kui komisjon ei ole heaks kiitnud alternatiivseid meetmeid, kokkuleppel KBCga sellisest isikust või esitavad selliste isikute loetelu, kelle nad soovitavad nimetada komisjoni heakskiidul loovutamise eest vastutava(te)ks usaldusisiku(te)ks. Loovutamise eest vastutav usaldusisik on sõltumatu, tal on ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ning teda ei mõjuta tema ülesannete täitmisel huvide konflikt. Komisjonil on õigus väljapakutud usaldusisik(ud) heaks kiita või tagasi lükata. Kui komisjon lükkab tagasi kõik väljapakutud usaldusisikud, pakuvad KBC ja Belgia ametiasutused ühe kuu jooksul pärast tagasilükkamisest teavitamist välja uued kandidaadid, kelle komisjon peab jällegi heaks kiitma või tagasi lükkama. Kui komisjon lükkab ka kõik järgmised väljapakutud usaldusisikud tagasi, nimetab ta ise usaldusisiku, kelle KBC ametisse nimetab või laseb ametisse nimetada kooskõlas usaldusisiku volitustega, mille komisjon on heaks kiitnud.

xxx)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC annab loovutamise eest vastutavale usaldusisikule kõik vajalikud ja asjakohased volitused:

xxxi)

Olles eelnevalt kaalunud põhjenduse 89 kohaste läbivaatamiskorralduste raames välja pakutud asjakohaseid alternatiive, lubab komisjon loovutamise eest vastutaval usaldusisikul müüa asjaomase loovutatava üksuse […]. Loovutamise eest vastutav usaldusisik lisab ostu-müügilepingu(te)sse sellised tavapärased ja asjakohased tingimused, mida ta peab müügi seisukohalt otstarbekaks. Loovutamise eest vastutav usaldusisik korraldab müügiprotsessi, pidades nõu KBCga, et tagada loovutamine parimatel võimalikel tingimustel, pidades kinni kohustusest loovutada […] usaldusisiku loovutusperioodil põhjendustes 91 ja 92 sätestatud tingimustel.

xxxii)

Peale selle maksab kõik järelevalve ja loovutamise eest vastutavate usaldusisikutega seotud tasud ja kulud KBC.

xxxiii)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC astub kõik vajalikud sammud alljärgnevalt loetletud üksuste äriportfellide müümiseks igale üksusele määratud tähtpäevaks. Alates käesoleva otsuse kuupäevast kuni müügitehinguni peab KBC asjaomaste äriportfellide riskiga kaalutud varade (7) summa suhtes kinni rakendamiskeelust. Käesoleva kohustusega seoses tähendab rakendamiskeeld, et KBC ei alusta asjaomaste äriportfellidega seoses uut äritegevust ning et KBC äriportfellidega seotud juhtimisotsustel võib olla käesoleva otsuse ajal nendele äriportfellidele omistatud riskiga kaalutud varade summale üksnes neutraalne või vähendav mõju. KBC ei ole kohustatud loobuma portfelli osadest või neid muul viisil üle andma või lõpetama kehtivaid lepinguid tingimustel, mis tooks KBC-le kaasa kahjumi või rahalise kohustuse. KBC paneb seega müüki järgmised äriportfellid:

Seejuures võetakse arvesse, et teatavad eespool loetletud äriportfellidesse kuuluvad lepingud võivad lõppeda ja need võidakse seega siiski kajastada KBC raamatupidamises […].

xxxiv)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC korraldab pankade ČSOB (Tšehhi Vabariik) ja K & H (Ungari) noteerimise börsil […].

xxxv)

Belgia ametiasutused lubavad, et KBC esitab Belgia ametiasutuste kaudu komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjaliku aruande. Aruanded sisaldavad teavet rekapitaliseerimismeetmete (kirjeldatud rekapitaliseerimist käsitleva teatise (8) punktis 40), riigi antud tagatise toimimise (kirjeldatud langenud väärtusega varade teatise (9) IV lisas) ning ümberkorraldamiskava kohta (kirjeldatud ümberkorraldamist käsitleva teatise (10) punktis 46). Esimene aruanne, mis sisaldab kogu loetletud teavet, esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kuupäeva.