21.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 187/1

NÕUKOGU OTSUS 404/2010/ÜVJP,

14. juuni 2010,

Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitleva lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (edaspidi „ELi leping”), eriti selle artiklit 37 ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”), eriti selle artikli 218 lõiget 5 ja artikli 218 lõike 6 esimest lõiku,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsustas oma 9. juuni 2008. aasta istungil volitada eesistujariiki alustama endise ELi lepingu artikli 24 alusel läbirääkimisi Liechtensteini Vürstiriigiga teabeturbelepingu sõlmimiseks.

(2)	Pärast volituste saamist pidas eesistujariik Liechtensteini Vürstiriigiga läbirääkimisi salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitleva lepingu üle.

(3)	Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitlev leping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL” ning

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK, edaspidi „Liechtenstein”,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES, et lepinguosaliste eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal,

ARVESTADES, et lepinguosalised on ühel nõul, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, et seejuures on lepinguosalistel pidev vajadus vahetada salastatud teavet,

TÕDEDES, ET põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ning koostöö võivad nõuda juurdepääsu ELi ja Liechtensteini salastatud teabele ja materjalile ning salastatud teabe ja materjali vahetamist lepinguosaliste vahel;

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja sellega seotud materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Liechtensteini Vürstiriigi ja Euroopa Liidu vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitlevat lepingut (edaspidi „leping”) kohaldatakse mis tahes kujul esineva salastatud teabe või materjali suhtes, mida lepinguosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil lepinguosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Käesolevas lepingus tähendab „salastatud teave” ühe lepinguosalise poolt kindlaks määratud teavet (mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi) või materjali, mida tuleb kaitsta loata avalikustamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria.

Artikkel 3

Käesolevat lepingut kohaldatakse järgmiste ELi institutsioonide ja asutuste suhtes: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu), nõukogu peasekretariaat, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon. Käesolevas lepingus kasutatakse nimetatud institutsioonidele ja asutustele viitamisel lühendit „EL”.

Artikkel 4

Kumbki lepinguosaline:

a)	kaitseb ja turvab käesolevale lepingu kohast salastatud teavet, mille teine lepinguosaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

tagab, et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria märge, mille edastav lepinguosaline on sellele määranud. Vastuvõttev lepinguosaline kaitseb ja turvab salastatud teavet kooskõlas oma julgeolekueeskirjade nende sätetega, mis käsitlevad asjakohase salastustasemega teavet või materjale, nagu on ette nähtud julgeolekukorraga, mis kehtestatakse artikli11 kohaselt;

c)	kasutab sellist salastatud teavet üksnes eesmärgil, mille on määranud teabe autor ja milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	ei avalikusta sellist salastatud teavet kolmandatele isikutele ega artiklis 3 osutamata ELi institutsioonidele ja asutusele ilma teabe autori eelneva kirjaliku nõusolekuta;

e)	ei võimalda üksikisikutele juurdepääsu salastatud teabele, välja arvatud juhul, kui neil on teadmisvajadus ning kui nad on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli.

Artikkel 5

1. Salastatud teavet võib üks lepinguosaline („edastav lepinguosaline”) avalikustada või levitada teisele lepinguosalisele („vastuvõttev lepinguosaline”) kooskõlas allikakontrolli põhimõttega.

2. Teabe levitamiseks vastuvõtjatele, kes ei ole lepinguosaline, teeb vastuvõttev lepinguosaline pärast edastava lepinguosalise kirjaliku nõusoleku saamist salastatud teabe avalikustamist või levitamist käsitleva otsuse kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on määratletud tema julgeolekueeskirjades.

3. Lõigete 1 ja 2 rakendamise korral ei ole üldine avaldamine võimalik, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud ega kehtestanud teatavate teabeliikide käsitlemise korda.

Artikkel 6

Iga lepinguosaline, institutsioonid ning artiklis 3 osutatud asutused tagavad, et nad kohaldavad julgeolekusüsteemi ja julgeolekumeetmeid, mis põhinevad nende vastavates õigus- ja haldusnormides sätestatud julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel ning mis kajastuvad artikli 11 kohaselt kehtestatavas korras, tagamaks et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1. Lepinguosalised tagavad, et kõik isikud, kes vajavad või võivad vajada oma ametiülesannete täitmiseks juurdepääsu käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud teabele, peavad enne, kui neile antakse sellisele teabele juurdepääsu luba, läbima nõuetekohase julgeolekukontrolli.

2. Julgeolekukontrolli alusel peab olema võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes võimaldada juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Lepinguosalised annavad vastastikust abi käesoleva lepingu kohaselt edastatava või vahetatava salastatud teabe julgeoleku küsimustes ja ühist huvi pakkuvatel julgeolekuteemadel. Artiklis 11 osutatud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata oma vastutusalas olevate nimetatud artikli kohaselt kehtestatavate julgeolekukordade tõhusust.

Artikkel 9

1. Käesoleva lepingu kohaldamisel saadetakse:

a)	ELi puhul kogu post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu, kes saadab selle vajadusel lõike 2 kohaselt edasi liikmesriikidele ja institutsioonidele või artiklis 3 osutatud asutustele;

b)	Liechtensteini puhul kogu post Liechtensteini siseministeeriumi registri juhatajale (Chief Registry Officer) ning saadetakse vajadusel edasi ELi juures asuva Liechtensteini esinduse kaudu.

2. Erandkorras võib ühe lepinguosalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse lepinguosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise lepinguosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on määratud vastuvõtjaks ja kellel on sellisele postile juurdepääsu ainuõigus nende pädevust ja teadmisvajadust arvesse võttes. ELi puhul edastatakse selline post vastavalt vajadusele kas nõukogu registri juhataja, Euroopa Komisjoni registri juhataja või Euroopa välisteenistuse registri juhataja kaudu. Liechtensteini puhul saadetakse selline post ELi juures asuva Liechtensteini esinduse kaudu.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu rakendamise üle teostavad järelevalvet Liechtensteini siseminister, nõukogu peasekretär ja julgeolekuküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

Artikkel 11

1. Käesoleva lepingu rakendamiseks kehtestavad lõigetes 2, 3 ja 4 määratud kolm asutust julgeolekukorra, mille eesmärk on sätestada käesoleva lepingu kohase salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid.

2. Liechtensteini siseministeerium töötab välja Liechtensteinile käesoleva lepingu alusel edastatava salastatud teabe kaitseks ja turbeks julgeolekukorra.

3. Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja tema eest ning, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses, käesoleva lepingu kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku julgeolekukorra väljatöötamise eest.

4. Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat töötab julgeolekuküsimuste eest vastutava Euroopa Komisjoni liikme juhtimisel välja julgeolekukorra, mille eesmärk on kaitsta käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teavet.

5. ELi puhul peab lõikes 1 nimetatud julgeolekukorra heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 12

Artiklis 11 osutatud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida käesoleva lepingu kohaselt edastatava või vahetatava salastatud teabe tõendatud või oletatava kahjustamise korral.

Artikkel 13

Kumbki lepinguosaline kannab oma käesoleva lepingu rakendamisega seotud kulud.

Artikkel 14

Enne salastatud teabe edastamist või vahetamist lepinguosaliste vahel kooskõlas käesoleva lepinguga jõuavad artiklis 11 osutatud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused ühisele seisukohale, et vastuvõttev lepinguosaline on võimeline kaitsma ja turvama teavet viisil, mis on kooskõlas nimetatud artikli kohaselt kehtestatava korraga.

Artikkel 15

Käesolev leping ei takista lepinguosalisi sõlmimast muid salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud lepinguid, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 16

Käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused Liechtensteini ja ELi vahel lahendatakse lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma õigus- ja haldusnormide muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus osutatud salastatud teabe kaitset.

3. Käesolevat lepingut võib selle muutmise kaalumiseks läbi vaadata kummagi lepinguosalise taotlusel.

4. Kõik käesoleva lepingu muudatused tehakse kirjalikult lepinguosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud teineteisele teatamist.

Artikkel 18

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva lepingu kohaselt juba jõustunud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Selle kinnituseks on vastavad täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis kuuendal juulil kahe tuhande kümnendal aastal kahes ingliskeelses eksemplaris.

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Euroopa Liidu nimel

21.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 187/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 642/2010,

20. juuli 2010,

nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 135 nähakse ette, et kõnesoleva määruse artiklis 1 nimetatud toodete impordi puhul rakendatakse ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid. Nimetatud määruse artikli 136 lõikes 1 loetletud toodete imporditollimaks on võrdne kõnesolevate toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud vastava partii CIF-impordihinna võrra.

(3)

Imporditud toodete liigitamiseks tuleb teatavatel juhtudel määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 hõlmatud tooted klassifitseerida mitme standardkvaliteedi alusel. Seetõttu tuleks objektiivsete liigituskriteeriumite abil määratleda kasutatavad standardkvaliteedid ning samuti tuleks kehtestada lubatud hälve, mis võimaldaks määrata toodetele kõige õigema kvaliteediklassi. Võimalikest objektiivsetest kvaliteedihindamiskriteeriumidest võetakse kauplemisel pehme nisu puhul kõige sagedamini arvesse proteiinisisaldust, mahukaalu ja prügilisandite (Schwarzbesatz) määra, mida on ka kõige lihtsam kontrollida. Kõva nisu puhul on nendeks kriteeriumideks mahukaal, prügilisandite (Schwarzbesatz) ja klaasjate terade määr. Seetõttu tuleb imporditud kaupade partiid nende näitajate kindlaksmääramiseks analüüsida. Kui Euroopa Liidus on kehtestatud kaupade päritoluriigi ametiasutuse välja antud kvaliteeditunnistuste ametlik tunnustamise kord, peab piisama analüüsiks imporditud partiide piisava valikrühma kontrollimisest.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 2 on täpsustatud, et imporditollimaksude arvutamiseks tehakse korrapäraselt kindlaks tüüpilised CIF-impordihinnad iga sama artikli lõikes 1 osutatud toote kohta. Nende hindade kehtestamiseks tuleb ette näha erinevate nisusortide ja teiste teraviljade noteeringud; tuleks täpsustada tegelikud kasutatavad noteeringuallikad.

(5)

Erinevate nisutüüpide ja teiste teraviljade noteerimine Ameerika Ühendriikide börsil annab selge ja objektiivse aluse tüüpiliste CIF-impordihindade kindlakstegemiseks; erinevate teraviljasortide tüüpidele Ameerika Ühendriikide turul määratud kaubandusliku lisatasu lisamine võimaldab arvestada teraviljasordi börsinoteeringu ümber FOB-ekspordihinnaks Ameerika Ühendriikidest; Mehhiko lahe või Suure järvistu ja Euroopa Liidu sadama vaheliste mereveokulude lisamisega veoturul noteeritud veokuludele on võimalik need FOB-hinnad arvestada ümber tüüpilisteks CIF-impordihindadeks; Rotterdami sadamat läbivate veoste ja kaubanduse mahtu silmas pidades on nimetatud sadam Euroopa Liidu sihtkoht, mille mereveonoteeringud on kõige paremini teada, kõige selgemad ja kättesaadavamad; Euroopa Liidu sihtsadamaks tuleks seetõttu valida Rotterdam.

(6)

Läbipaistvuse tagamiseks tuleks seetõttu määruse (EÜ) nr 1234/2003 artikli 136 lõikes 2 osutatud tüüpiliste CIF-impordihindade kindlakstegemisel võtta aluseks kõnealuse teraviljasordi kaubabörsi noteeringud ja kõnealusele teraviljasordile määratud kaubanduslik lisatasu ja mereveotasu Mehhiko lahe või Suure järvistu ja Rotterdami sadama vahel. Sihtsadamate erinevatest veokuludest tulenevalt on õigustatud imporditollimaksude ühtne kohandamine Vahemere ääres, Musta mere ääres, Pürenee poolsaare Atlandi ookeani poolsel rannikul ja Ühendkuningriigis, Iirimaal, Skandinaavia riikides, Balti riikides ja Poolas asuvate Euroopa Liidu sadamate puhul. Selliselt kehtestatud tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamisel arvesse võetud tegureid tuleks hinnasuundumuste jälgimiseks iga päev kontrollida. Odra jaoks arvutatud tüüpiline CIF-impordihind võimaldab hinnata sorgo ja rukki turuolukorda ja sellest tulenevalt kohaldatakse nimetatud teraviljade suhtes odra puhul kindlaksmääratud tüüpilist CIF-impordihinda.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2003 artiklis 136 osutatud teraviljade imporditollide kindlaksmääramisel võimaldab iga teraviljasordi tüüpilise CIF-impordihinna määramiseks ettenähtud kümnetööpäevane ajavahemik ebakindlust tekitamata arvestada turusuundumustega. Nende toodete imporditollimaksu võib seetõttu määrata kindlaks iga kuu viieteistkümnendal ja viimasel tööpäeval, kasutades selleks kümne tööpäeva jooksul registreeritud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmist. Selliselt arvutatud imporditollimakse saab kohaldada kahe nädala jooksul, ilma et see moonutaks oluliselt impordihinda pärast tollimaksude maksmist. Kui tüüpiliste CIF-impordihindade imporditollimakse arvutamise ajal ei ole börsinoteering kättesaadav või kui hinnad kõiguvad märkimisväärselt arvutamise aluseks võetud tegurite ootamatu muutumise tagajärjel, tuleb võtta meetmed kõnealuse toote piisavalt tüüpilise hinna säilitamiseks. Noteeringuga seotud kaubanduslike lisatasude, mereveokulude või tootele tüüpilise CIF-hinna arvutamisel kasutatud vahetuskursi suurte kõikumiste korral tuleb imporditollimaksu arvutamisel kasutatud hinda hoida tüüpilisena nendest muutustest tulenevate kõrvalekalletega vastava kohandamise teel. Nimetatud kohandamine ei mõjuta järgmise imporditollimaksude määramise aega.

(8)

Kõva maisi importimisel ei tohi kaupade erilise kvaliteedi tõttu või kuna nende hind hõlmab lisaks normaalhinnale kvaliteedilisatasu, tüüpilise CIF-impordihinna arvutamisel kasutatud börsinoteeringu osas arvesse võtta sellise lisatasu olemasolu turu normaaltingimustes. Hindade või noteeringute puhul kvaliteedilisatasu arvesse võtmiseks peaksid importijad, kes sellise lisatasu andmise õigustamiseks tõendavad, et on kaupu kasutanud kõrge kvaliteediga toodete valmistamiseks, saama ühtse määra alusel tagasi osa makstud imporditollimaksust.

(9)	Tagamaks, et importijad täidavad käesoleva määruse sätteid, tuleks nendelt lisaks litsentside puhul nõutavale tagatisele nõuda lisatagatist.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 135 ja 136 osutatud ühise tollitariifistiku määrasid kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (4) artiklis 67 sätestatud päeval.

Artikkel 2

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud imporditollimaksud CN-koodide 1001 10 00 , 1001 90 91 , ex 1001 90 99 (kõrge kvaliteediga pehme nisu), 1002 00 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 ja 1007 00 90 (välja arvatud hübriidkülviseemned) alla kuuluvate toodete puhul arvutatakse iga päev, kuid komisjon kinnitab need iga kuu viieteistkümnendal ja viimasel tööpäeval ning neid kohaldatakse alates jooksva kuu kuueteistkümnendast kuupäevast ja järgmise kuu esimesest päevast. Kui viieteistkümnes kuupäev ei ole komisjoni tööpäev, kinnitatakse imporditollimaksud kõnealuse kuu viieteistkümnendale kuupäevale eelneval tööpäeval.

Kui selliselt kinnitatud imporditollimaksude kohaldamise perioodil erineb keskmine arvutatud imporditollimaks kinnitatud imporditollimaksust 5 euro võrra tonni kohta või rohkem, tehakse vastav kohandus.

2. Imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 5 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine. Igal kehtestamiskorral loetakse imporditollimaksuks kümne eelmise tööpäeva jooksul arvutatud imporditollimaksude keskmist. Kehtestamisel ja kohandamisel ei võta komisjon arvesse eelmisel kehtestamiskorral kasutatud imporditollimaksude päevamäärasid.

Imporditollimaksu arvutamisel kasutatav sekkumishind on imporditollimaksu kohaldamise kuul kehtiv sekkumishind.

3. Vastavalt käesolevale määrusele kindlaksmääratud imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksumäärade kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

Iga kord, kui tollimaks on kindlaks määratud või seda on kohandatud, avaldab komisjon imporditollimaksud ja nende arvutamiseks kasutatud andmed Euroopa Liidu Teatajas.

4. Kui Euroopa Liidu lossimissadam asub

a)	Vahemere ääres (alates Gibraltari väinast) või Musta mere ääres ning kaup saabub Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, vähendab komisjon imporditollimaksu 3 euro võrra tonni kohta;

b)	Pürenee poolsaare Atlandi ookeani ääres, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Rootsis ning kaup saabub Atlandi ookeani kaudu, vähendab komisjon imporditollimaksu 2 euro võrra tonni kohta.

Lossimissadama tolliasutus väljastab I lisas esitatud näidisele vastavalt tõendi iga mahalaaditud toote koguse kohta. Imporditollimaksu vähendamise saamiseks peab esimeses lõikes nimetatud tõend olema kaubaga kaasas impordiga seotud tollivormistuse lõpetamiseni.

Artikkel 3

1. II lisas sätestatud nõuetele vastava kõva maisi imporditollimaksu vähendatakse 24 euro võrra tonni kohta.

2. Lõikes 1 osutatud tollimaksu vähendatakse juhul, kui kõva mais töödeldakse kuue kuu jooksul vabasse ringlusse lubamise kuupäevast tooteks, mille CN-kood on 1904 10 10 , 1103 13 või 1104 23 .

3. Kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 82 ja komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (5) artiklite 291–300 lõppkasutust käsitlevaid sätteid.

4. Erandina määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 293 lõike 1 punktist e esitab importija pädevale asutusele lisatagatise, mille suurus on 24 eurot tonni kõva maisi kohta, välja arvatud juhul, kui impordilitsentsile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 punktis a nimetatud Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) vastavustunnistus. Sel juhul märgitakse impordilitsentsitaotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp ja number.

Kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval kohaldatav tollimaks on väiksem kui 24 eurot tonni maisi kohta, peab tagatis võrduma tollimaksu summaga.

Artikkel 4

Euroopa Liitu importimisel järgitavad kvaliteedistandardid ja lubatud hälbed on esitatud II lisas.

Artikkel 5

1. Kõrge kvaliteediga pehme nisu, kõva nisu, maisi ja käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 mainitud muu söödateravilja puhul on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 2 osutatud tüüpilise CIF-impordihinna määramise komponendid järgmised:

a)	tüüpiline börsinoteering Ameerika Ühendriikide turul;

b)	sellele noteeringule noteerimispäeval lisatud teadaolevad kaubanduslikud lisatasud ja allahindlused Ameerika Ühendriikide turul ja eelkõige kõva nisu puhul jahu kvaliteedist sõltuvad lisatasud ja allahindlused;

c)	mereveotasu ja seonduvad kulud Ameerika Ühendriikide (Mehhiko või Duluthi laht) ja Rotterdami sadama vahel vähemalt 25 000-tonnise laeva kohta.

2. Komisjon registreerib igal tööpäeval

a)	lõike 1 punktis a nimetatud komponendi börsiandmete ja III lisas osutatud kvaliteedi võrdlusklasside alusel;

b)	lõike 1 punktides b ja c nimetatud komponendid avalikkusele kättesaadava teabe alusel.

3. Lõike 1 punktis b nimetatud komponendi või asjaomase FOB-noteeringu arvutamisel kohaldatakse järgmisi lisatasusid ja allahindlusi:

a)	kõrgekvaliteedilise pehme nisu puhul lisatasu 14 eurot tonni kohta;

b)	keskmise kvaliteediga kõva nisu puhul allahindlus 10 eurot tonni kohta;

c)	madala kvaliteediga kõva nisu puhul allahindlus 30 eurot tonni kohta.

4. Kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja maisi tüüpiline CIF-impordihind on lõike 1 punktides a, b ja c osutatud komponentide summa. Rukki ja sorgo tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamisel kasutatakse vastavalt III lisa sätetele Ameerika Ühendriikide odranoteeringuid.

5. CN-koodi 1001 90 91 alla kuuluva pehme nisu seemne ja CN-koodi 1005 10 90 alla kuuluva maisiseemne tüüpilised CIF-impordihinnad võrduvad kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja maisi CIF-impordihindadega.

Artikkel 6

1. Kõrgekvaliteedilise pehme nisu impordilitsentsi taotlused kehtivad ainult siis, kui taotleja

a)	märgib imporditava kvaliteedi impordilitsentsi lahtrisse 20;

b)	võtab kirjalikult kohustuse esitada asjaomasele pädevale asutusele vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval lisaks komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklis 12 nõutud tagatistele eritagatis (6).

Esimese lõigu punktis b osutatud lisatagatis võrdub 95 euroga tonni kohta. Lisatagatist ei nõuta juhul, kui impordilitsentsile on lisatud Federal Grain Inspection Service’i (FGIS) ja Canadian Grain Commissioni (CGC) väljastatud vastavustunnistused, millele on viidatud artikli 7 lõike 2 punktis b või c. Sel juhul märgitakse impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp. Sel juhul märgitakse impordilitsentsitaotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp ja number.

2. Kõva nisu impordilitsentsi taotlused kehtivad ainult siis, kui taotleja

a)	märgib imporditava kvaliteedi impordilitsentsi lahtrisse 20;

võtab kirjalikult kohustuse esitada asjaomasele pädevale asutusele vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval lisaks määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikliga 12 nõutud tagatisele eritagatis, kui impordilitsentsi lahtris 20 märgitud kvaliteedi imporditollimaks ei ole kõnealuse tootekategooria puhul kõrgeim imporditollimaks.

Esimese lõigu punktis b osutatud lisatagatise summa on vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval kõige kõrgema imporditollimaksu ja esitatud kvaliteedi suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe, millele lisandub 5 eurot tonni kohta. Esimese lõigu punktis b osutatud kohustuse täitmist ei nõuta, kui kõva nisu erinevate kvaliteetide osas kohaldatav imporditollimaks võrdub nulliga.

Lisatagatist ei nõuta juhul, kui impordilitsentsile on lisatud Federal Grain Inspection Service’i (FGIS) ja Canadian Grain Commissioni (CGC) väljastatud vastavustunnistused, millele on viidatud artiklis 7. Sel juhul märgitakse impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp.

3. Kui pehmele nisule kvaliteedikategooriate alusel kehtestatud imporditollimaksude nõudmine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 187 peatatakse, ei nõuta ajal, kui nende tollimaksude nõudmine on peatatud, käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud lisatagatist, mille suurus on 95 eurot tonni kohta.

Artikkel 7

1. Vabasse ringlusse lubamise tolliasutus võtab vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 I lisale (7) iga kõrgekvaliteedilise pehme nisu, kõva nisu ning kõva maisi partiid esindavad proovid. Proove ei võeta, kui erinevate kvaliteetide puhul on imporditollimaks sama.

Kui komisjon tunnustab ametlikult päritoluriigi poolt kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu või kõva maisi jaoks väljaantud kvaliteeditõendit, võetakse teraviljaproove üksnes tõendis märgitud kvaliteedi kontrollimiseks piisavalt tüüpilisest hulgast partiidest.

2. Kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 63–65 kehtestatud põhimõtetega tunnustab komisjon ametlikult järgmisi vastavustunnistusi:

a)	Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) poolt kõvale maisile väljaantud tunnistused;

b)	Ameerika Ühendriikide Federal Grains Inspection Service’i (FGIS) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused;

c)	Kanada Canadian Grain Commissioni (CGC) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused.

Senasa väljaantava vastavustunnistuse täitmata näidis on esitatud IV lisas. Argentina valitsuse heakskiidetud templid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

FGISi väljaantavate vastavustunnistuste täitmata näidised ja templid on esitatud V lisas.

CGC väljaantavate vastavustunnistuste täitmata näidised, ekspordiklassi määratlused ja templid on esitatud VI lisas.

Kui esimeses lõigus nimetatud asutuste väljaantud vastavustunnistustele kantud analüütilised näitajad vastavad II lisas esitatud kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja kõva maisi kvaliteedistandarditele, võetakse proovid vähemalt 3 % lastidest, mis turustusaasta jooksul igasse saabumissadamasse saabuvad.

Kaubad liigitatakse selle standardkvaliteedi järgi, mille puhul on täidetud kõik II lisas osutatud nõuded.

3. Lõikes 1 osutatud kindlaksmääramiste standardmeetodid on kehtestatud komisjoni määruses (EL) nr 1272/2009 (8).

Kõva mais on liiki Zea mays indurata kuuluv mais, mille teradel on valdavalt klaasjas endosperm (kõva või sarvjas tekstuur). Terad on üldjuhul oranžid või punased. Ülemises osas (idu vastaspoolel) ei ole lõhesid.

Kõva maisi klaasjad terad on terad, mis vastavad kahele järgmisele kriteeriumile:

a)	kumeras osas ei ole lõhesid;

b)	pikilõike puhul on nende endospermil jahune keskosa, mida ümbritseb üleni sarvestunud osa. Sarvestunud osa peab moodustama valdava osa kogu lõikepinnast.

Klaasjate terade protsendi määramiseks loetakse kokku kolmandas lõikes osutatud kriteeriumitele vastavate terade arv 100 terast koosnevas tüüpilises proovis.

Flotatsiooniindeksi kindlaksmääramise standardmeetod on esitatud VII lisas.

4. Kui analüüsi tulemused näitavad, et imporditud kõva nisu, kõrgekvaliteediline pehme nisu või kõva mais on madalama standardkvaliteediga, kui impordilitsentsil märgitud, maksab importija litsentsil märgitud toote ja tegelikult imporditud toote suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe. Sel juhul vabastatakse määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 12 punktis a nimetatud impordilitsentsi tagatis ning käesoleva määruse artikli 3 lõikes 4 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lisatagatis, välja arvatud lõike 2 teise lõikega ettenähtud 5-eurone täiendav makse.

Kui esimeses lõigus mainitud vahe summat ühe kuu jooksul ei tasuta, jäädakse artikli 3 lõikes 4 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lisatagatisest ilma.

5. Liikmesriigi pädeva asutuse võetud imporditud teravilja tüüpilisi proove säilitatakse kuus kuud.

Artikkel 8

Määrus (EÜ) nr 1249/96 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IX lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3) Vt VIII lisa.

(4) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(5) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(6) ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(7) ELT L 54, 26.2.2009, lk 1.

(8) ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.

I LISA

Tekst pildi

II LISA

Importtoodete liigitamise standardid

(12-massiprotsendise või samaväärse niiskusesisalduse põhjal)

Toode

Pehme nisu ja speltanisu (1), v.a meslin

Kõva nisu

Kõva mais

Muu mais, v.a kõva mais

Muu teravili

CN-kood

1001 90

1001 10 00

1005 90 00

1005 10 90 ja 1005 90 00

1002 , 1003 ja 1007 00 90

Kvaliteet (2)

Kõrge

Keskmine

Madal

Kõrge

Keskmine

Madal

1.	Minimaalne valgusisalduse protsent

14,0

11,5

—

2.	Minimaalne mahukaal kg/hl

77,0

74,0

—

76,0

—

76,0

—

3.	Maksimaalne prügilisandite protsent (Schwarzbesatz)

1,5

—

1,5

—

4.	Minimaalne klaasjate terade protsent

—

75,0

62,0

—

95,0

—

5.	Maksimaalne flotatsiooniindeks

—

25,0

—

Lubatud hälbed

Lubatud hälve	Pehme/kõva nisu	Kõva mais
Proteiinisisaldus	–0,7	—
Erikaal	–0,5	–0,5
Lisandite protsent	+0,5	—
Klaasjate terade protsent	–2,0	–3,0
Flotatsiooniindeks	—	+1,0

(1) Kaasa arvatud kooritud speltanisu.

(2) Kohaldatakse määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas ettenähtud analüüsimeetodeid.

III LISA

Noteerimisbörsid ja võrdlussordid

Toode	Pehme nisu			Kõva nisu	Mais	Muu söödateravili
Standardkvaliteet	Kõrge	Keskmine	Madal
Börsinoteeringul kasutatav võrdlussort (tüüp/klass)	Hard Red Spring nr 2	Hard Red Winter nr 2	Soft Red Winter nr 2	Hard Amber Durum nr 2	Yellow Corn nr 3	US Barley nr 2
Noteerimisbörs	Minneapolis Grain Exchange	Kansas City Board of Trade	Chicago Board of Trade	Minneapolis Grain Exchange (1)	Chicago Board of Trade	Minneapolis Grain Exchange (2)

(1) Kui tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamiseks vajalik noteering ei ole kättesaadav, kasutatakse Ameerika Ühendriikides avalikult kättesaadavaid FOB-noteeringuid.

(2) Kui tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamiseks vajalik noteering ei ole kättesaadav, kasutatakse Ameerika Ühendriikides avalikult kättesaadavaid FOB-noteeringuid.

IV LISA

SENASA VÄLJAANTUD JA ARGENTINA VALITSUSE HEAKSKIIDETUD KVALITEEDITÕENDI TÄITMATA NÄIDIS (ARTIKLI 7 LÕIGE 2)

Tekst pildi

V LISA

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE HEAKSKIIDETUD TÄITMATA VASTAVUSTUNNISTUS PEHMELE NISULE

Tekst pildi

FORM FGIS-909 JAN 07

UNITED STATES DEPARTMENT OF AGRICULTURE FEDERAL GRAIN INSPECTION SERVICE

U.S. GRAIN STANDARDS ACT

OFFICIAL EXPORT INSPECTION CERTIFICATE

Approved OMB No. 0580-0013

ORIGINAL

US-XXXX-X-XXXX

NOT NEGOTIABLE

LEVEL OF INSPECTION:

ISSUED AT:

DATE OF SERVICE:

IDENTIFICATION:

LOCATION:

QUANTITY: (this in NOT a weight certificate)

GRADE AND KIND:

RESULTS:

REMARKS:

APPLICANT NAME:

ISSUING OFFICE:

I CERTIFY THAT THE SERVICES SPECIFIED ABOVE WERE PERFORMED WITH THE RESULTS STATED.

NAME OF SIGNATURE:

This certificate is issued under the authority of the United States Grain Standards Act, as amended (7 U.S.C. 71 et seq.), and the regulations thereunder (7 CFR 800.0 et seq.). It is issued to show the kind, class, grade, quality, condition, or quatity of grain; or the condition of a carrier or container for the storage or transportation of grain; or other facts relating to grain as determined by official personnel. The statements on the certificate are considered true at the time and place the inspection or weighing service was performed. The certificate shall not be considered representative of the lot if the grain is transshipped or is otherwise transferred from the identified carrier or container or if grain or other material is added to or removed from the total lot. If this certificate is not canceled by a superseding certificate, it is receivable by all officers and all courts of the United States as prima facie evidence of the truth of the facts stated therein. This certificate does not excuse failure to comply with the provisions of the Federal Food, Drug, and Cosmetic Act or other Federal law.

WARNING: Any person who shall knowingly falsely make, issue, alter, forge, or counterfeit this certificate, or participate in any such actions, or otherwise violate provisions in the U.S. Grain Standards Act, the U.S. Warehouse Act, or related Federal laws is subject to criminal, civil, and administrative penalties. The conduct of all services and the licensing of personnel under the regulations governing such services shall be accomplished without discrimination as to race, color, religion, sex, national origin, age, or handicap.

According to the Paperwork Reduction Act of 1995, no persons are required to respond to a collection of information unless it displays a valid OMB control number. The valid OMB control number for this information is 0580-0013. The time required to disclose this recordkeeping requirement is to average 39.097 hours per recordkeeper annually, including the time to retain such records, and to notify, disclose, and report to third parties such recordkeeping requirements.

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE HEAKSKIIDETUD TÄITMATA VASTAVUSTUNNISTUS KÕVALE NISULE

Tekst pildi

FORM FGIS-909 JAN 07

UNITED STATES DEPARTMENT OF AGRICULTURE FEDERAL GRAIN INSPECTION SERVICE

U.S. GRAIN STANDARDS ACT

OFFICIAL EXPORT INSPECTION CERTIFICATE

Approved OMB No. 0580-0013

ORIGINAL

US-XXXX-X-XXXX

NOT NEGOTIABLE

LEVEL OF INSPECTION:

ISSUED AT:

DATE OF SERVICE:

IDENTIFICATION:

LOCATION:

QUANTITY: (this is NOT a weight certificate)

GRADE AND KIND:

RESULTS:

REMARKS:

APPLICANT NAME:

ISSUING OFFICE:

I CERTIFY THAT THE SERVICES SPECIFIED ABOVE WERE PERFORMED WITH THE RESULTS STATED.

NAME OR SIGNATURE:

VI LISA

PEHME JA KÕVA NISU EKSPORDIKLASSI NÕUETE TÄITMIST TÕENDAVA KANADA VALITSUSE HEAKSKIIDETUD VASTAVUSTUNNISTUSE NÄIDIS

Tekst pildi

Ekspordiklassi määratlused Kanada pehmele ja kõvale nisule

PEHME NISU

Kanada Western Red Spring (CWRS)	Testimiskaal	Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr
nr 1 CWRS	(minimaalselt) 79,0 kg/hl	(maksimaalselt) 0,4 %, sh 0,2 % muid seemneid
nr 2 CWRS	(minimaalselt) 77,5 kg/hl	(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid
nr 3 CWRS	(minimaalselt) 76,5 kg/hl	(maksimaalselt) 1,25 %, sh 0,2 % muid seemneid

Kanada Western Extra Strong Red Spring

(CWES)

Testimiskaal

Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr

nr 1 CWES

(minimaalselt) 78,0 kg/hl

(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid

nr 2 CWES

(minimaalselt) 76,0 kg/hl

(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid

Kanada Prairie Spring Red

(CPSR)

Testimiskaal

Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr

nr 1 CPSR

(minimaalselt) 77,0 kg/hl

(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid

nr 2 CPSR

(minimaalselt) 75,0 kg/hl

(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid

Kanada Prairie Spring White

(CPSW)

Testimiskaal

Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr

nr 1 CPSW

(minimaalselt) 77,0 kg/hl

(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid

nr 2 CPSW

(minimaalselt) 75,0 kg/hl

(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid

Kanada Western Red Winter

(CWRW)

Testimiskaal

Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr

nr 1 CWRW

(minimaalselt) 78,0 kg/hl

(maksimaalselt) 1,0 %, sh 0,2 % muid seemneid

nr 2 CWRW

(minimaalselt) 74,0 kg/hl

(maksimaalselt) 2,0 %, sh 0,2 % muid seemneid

Kanada Western Soft White Spring (CWSWS)	Testimiskaal	Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr
nr 1 CWSWS	(minimaalselt) 78,0 kg/hl	(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid
nr 2 CWSWS	(minimaalselt) 75,5 kg/hl	(maksimaalselt) 1,0 %, sh 0,2 % muid seemneid
nr 3 CWSWS	(minimaalselt) 75,0 kg/hl	(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid

KÕVA NISU

Kanada Western Amber Durum

(CWAD)

Testimiskaal

Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr

nr 1 CWAD

(minimaalselt) 80,0 kg/hl

(maksimaalselt) 0,5 %, sh 0,2 % muid seemneid

nr 2 CWAD

(minimaalselt) 79,5 kg/hl

(maksimaalselt) 0,8 %, sh 0,2 % muid seemneid

nr 3 CWAD

(minimaalselt) 78,0 kg/hl

(maksimaalselt) 1,0 %, sh 0,2 % muid seemneid

nr 4 CWAD

(minimaalselt) 75,0 kg/hl

(maksimaalselt) 3,0 %, sh 0,2 % muid seemneid

Märkused.

„Muud teraviljad”	:	hõlmavad nendes klassides ainult kaera, otra, rukist ja tritikalet.
„Pehme nisu”	:	pehme nisu ekspordi jaoks lisab Canadian Grain Commission tunnistusele dokumendid, milles esitatakse kõnealuse lasti valgusisaldus.
„Kõva nisu”	:	kõva nisu ekspordi jaoks lisab Canadian Grain Commission tunnistusele dokumendid, milles esitatakse kõnealuse lasti klaasjate terade sisaldus ja mahukaal (kg/hl).

VII LISA

FLOTATSIOONIINDEKSI MÄÄRAMISE STANDARDMEETOD (ARTIKLI 7 LÕIGE 3)

Valmistatakse naatriumnitraadi vesilahus mahukaaluga 1,25 ja säilitatakse seda temperatuuril 35 °C.

Lahusesse pannakse 100 maisitera tüüpilisest proovist, mille maksimaalne niiskusesisaldus on 14,5 %.

Lahust raputatakse viis minutit 30-sekundiliste intervallidega, et vabaneda õhumullidest.

Veepinnal ujuvad terad eraldatakse põhja vajunud teradest ja loetakse üle.

Flotatsiooniindeks arvutatakse järgmiselt:

Katse flotatsiooniindeks = (veepinnal ujuvate terade arv / põhja vajunud terade arv) × 100

Korratakse viis korda.

Flotatsiooniindeks on viie katse aritmeetiline keskmine, kusjuures kahte ekstreemväärtust ei arvestata.

VIII LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus muudatuste loeteluga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/96 (EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/97 (EÜT L 98, 15.4.1997, lk 2).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2092/97 (EÜT L 292, 25.10.1997, lk 10).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2519/98 (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 7).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2235/2000 (1) (EÜT L 256, 10.10.2000, lk 13).	Ainult artikkel 2
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2001 (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 8).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 597/2002 (EÜT L 91, 6.4.2002, lk 9).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1900/2002 (EÜT L 287, 25.10.2002, lk 15).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).	Ainult artikkel 5
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1074/2008 (ELT L 294, 1.11.2008, lk 3).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 459/2009 (ELT L 139, 5.6.2009, lk 3).
Komisjoni määrus (EL) nr 170/2010 (ELT L 51, 2.3.2010, lk 8).

(1) Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2015/2001 (EÜT L 272, 13.10.2001, lk 31).

IX LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1249/96	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli2 lõike 1 esimene ja teine lause	Artikli 2 lõike 1 esimene lõik
Artikli 2 lõike 1 kolmas lause	Artikli 2 lõike 1 teine lõik
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõige 3	Artikli 2 lõige 3
Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu esimene taane	Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu punkt a
Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu teine ja kolmas taane	Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu punkt b
Artikli 2 lõike 4 teine lõik	Artikli 2 lõike 4 teine lõik
Artikli 2 lõike 5 esimese lõigu esimene lause	Artikli 3 lõige 1
Artikli 2 lõike 5 esimese lõigu teine lause	Artikli 3 lõige 2
Artikli 2 lõike 5 esimese lõigu kolmas lause	Artikli 3 lõige 3
Artikli 2 lõike 5 teine lõik	Artikli 3 lõike 4 esimene lõik
Artikli 2 lõike 5 kolmas lõik	Artikli 3 lõike 4 teine lõik
Artikkel 2a	—
Artikkel 3	Artikkel 4
Artikli 4 lõige 1	Artikli 5 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 5 lõige 2
Artikli 4 lõike 3 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 5 lõike 3 punktid a, b ja c
Artikli 4 lõige 4	Artikli 5 lõige 4
Artikli 4 lõige 5	Artikli 5 lõige 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikli 6 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 6 lõike 1a esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu alapunktid a, b ja c
Artikli 6 lõike 1a teine kuni kuues lõik	Artikli 7 lõike 2 teine kuni kuues lõik
Artikli 6 lõike 2 esimene lõik	Artikli 7 lõike 3 esimene lõik
Artikli 6 lõike 2 teine lõik	Artikli 7 lõike 3 teine lõik
Artikli 6 lõike 2 kolmanda lõigu esimene ja teine taane	Artikli 7 lõike 3 kolmanda lõigu punktid a ja b
Artikli 6 lõike 2 neljas lõik	Artikli 7 lõike 3 neljas lõik
Artikli 6 lõike 2 viies lõik	Artikli 7 lõike 3 viies lõik
Artikli 6 lõige 3	Artikli 7 lõige 4
Artikli 6 lõige 4	Artikli 7 lõige 5
Artikkel 7	—
Artikkel 8	—
—	Artikkel 8
—	Artikkel 9
I lisa	II lisa
II lisa	III lisa
III lisa	—
IV lisa	IV lisa
IVa lisa	V lisa
IVb lisa	VI lisa
V lisa	VII lisa
VI lisa	I lisa
—	VIII lisa
—	IX lisa

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.187.est
Euroopa Liidu Teataja		L 187

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 21. juuli 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus 404/2010/ÜVJP, 14. juuni 2010, Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitleva lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitlev leping	2
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 642/2010, 20. juuli 2010, nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas	5
		Komisjoni määrus (EL) nr 643/2010, 20. juuli 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
		Komisjoni määrus (EL) nr 644/2010, 20. juuli 2010, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient impordilitsentsitaotlustele, mis on esitatud ajavahemikul 9.–16. juuli 2010 määrusega (EÜ) nr 969/2006 maisile avatud tariifikvoodi raames	25
		Komisjoni määrus (EL) nr 645/2010, 20. juuli 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	26

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	41,0
	TR	77,3
	ZZ	59,2
0707 00 05	MK	41,0
	TR	105,8
	ZZ	73,4
0709 90 70	TR	90,3
0709 90 70	ZZ	90,3
0805 50 10	AR	86,8
	UY	75,9
	ZA	82,1
	ZZ	81,6
0808 10 80	AR	85,4
	BR	79,9
	CA	99,3
	CL	88,8
	CN	81,0
	NZ	110,6
	US	121,1
	UY	111,6
	ZA	94,9
	ZZ	97,0
0808 20 50	AR	82,0
	CL	109,0
	CN	98,4
	NZ	176,5
	ZA	97,4
	ZZ	112,7
0809 10 00	TR	195,5
0809 10 00	ZZ	195,5
0809 20 95	CL	150,0
	TR	256,7
	US	769,6
	ZZ	392,1
0809 30	AR	75,9
	TR	160,0
	ZZ	118,0
0809 40 05	BR	123,2
	IL	165,9
	TR	133,7
	ZZ	140,9

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	41,21	0,00
1701 11 90 (1)	41,21	2,54
1701 12 10 (1)	41,21	0,00
1701 12 90 (1)	41,21	2,24
1701 91 00 (2)	41,32	5,07
1701 99 10 (2)	41,32	1,94
1701 99 90 (2)	41,32	1,94
1702 90 95 (3)	0,41	0,27

		Parandused
	*	Komisjoni 19. juuli 2010. aasta määruse (EL) nr 637/2010 (millega peatatakse taotluste esitamine impordilitsentside väljaandmiseks suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel) parandus ( ELT L 186, 20.7.2010 )	28