15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/1

(1)

Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/613/EMÜ (füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega) (3) kindlustab, et liikmesriigid kohaldaksid füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate või nende tegevuses osalevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet. Seoses füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende abikaasadega ei ole direktiiv 86/613/EMÜ olnud eriti tulemuslik ja selle reguleerimisala tuleks uuesti läbi vaadata, sest soolist diskrimineerimist ja ahistamist tuleb ette ka palgatöövälistes valdkondades. Direktiiv 86/613/EMÜ tuleks selguse huvides asendada käesoleva direktiiviga.

(2)

Oma 1. märtsi 2006. aasta teatises „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised” teatas komisjon, et soolise võrdõiguslikkuse juhtimise parandamiseks vaatab ta läbi liidu olemasolevad soolise võrdõiguslikkuse alased õigusaktid, mis ei kuulunud 2005. aastal uuestisõnastamisele, et vajaduse korral neid ajakohastada, uuendada ja uuesti sõnastada. Kõnealune uuestisõnastamine ei hõlmanud direktiivi 86/613/EMÜ.

(3)

Oma 5. ja 6. detsembri 2007. aasta järeldustes „Naiste ja meeste tasakaalustatud roll tööhõive, majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse huvides” kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma vajadust vaadata läbi direktiiv 86/613/EMÜ, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele ja neid abistavatele abikaasadele emaduse ja isadusega seotud õigused.

(4)

Euroopa Parlament on järjekindlalt kutsunud komisjoni üles vaatama läbi direktiivi 86/613/EMÜ, eelkõige selleks, et tugevdada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitset raseduse ja sünnituse puhul ning parandada füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade olukorda.

(5)

Euroopa Parlament esitas oma seisukoha kõnealuses valdkonnas juba 21. veebruari 1997. aasta resolutsioonis füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade olukorra kohta (4).

(6)

Oma 2. juuli 2008. aasta teatises „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” kinnitas komisjon vajadust võtta meetmeid seoses meeste ja naiste erineva osakaaluga ettevõtjate hulgas ning paremini ühitada töö- ja eraelu.

(7)

Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks on vastu võetud juba mitmeid füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust hõlmavaid õigusakte, eelkõige nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) (6). Käesolevat direktiivi ei tuleks seega kohaldada teiste direktiividega juba reguleeritud valdkondades.

(8)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide pädevust korraldada oma sotsiaalkaitsesüsteeme. Liikmesriikide ainupädevus oma sotsiaalkaitsesüsteemide korraldamisel hõlmab muu hulgas nende süsteemide ja seotud institutsioonide asutamist, rahastamist ja juhtimist ning samuti hüvitiste sisu ja võimaldamist, sotsiaalkindlustusmaksete suurust ning hüvitiste kättesaadavuse tingimusi käsitlevaid otsuseid.

(9)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende abikaasade suhtes, või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – elukaaslaste suhtes, kes vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustele osalevad tavaliselt ettevõtte tegevuses. Füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – elukaaslaste olukorra parandamiseks tuleks nende tööd tunnustada.

(10)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada küsimuste suhtes, mis on reguleeritud muude direktiividega, millega rakendatakse meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) (7). Muu hulgas kohaldatakse ka edaspidi direktiivi 2004/113/EÜ artiklit 5 kindlustuse ja seonduvate finantsteenuste suhtes.

(11)

Soolise diskrimineerimise vältimiseks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimise suhtes. Ahistamist ja seksuaalset ahistamist tuleks käsitada diskrimineerimisena ning seetõttu peaksid need olema keelatud.

(12)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata õigusi ja kohustusi, mis kaasnevad perekonnaseisuga, nagu on määratletud siseriiklikus õiguses.

(13)

Võrdse kohtlemise põhimõte peaks hõlmama füüsilisest isikust ettevõtja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, kuid mitte füüsilisest isikust ettevõtja ning abikaasa või elukaaslase vahelisi suhteid.

(14)

Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul tähendab võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine, et ei tohi esineda soolist diskrimineerimist, näiteks seoses äritegevuse alustamise, sisseseade hankimise või tegevuse laiendamisega või füüsilisest isikust ettevõtja muud laadi tegevuse alustamise või laiendamisega.

(15)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris. Põhimõtteliselt ei tuleks praktikas võrdsuse saavutamisele suunatud positiivse tegevuse meetmeid käsitleda meeste ja naiste võrdse kohtlemise õiguspõhimõtte rikkumisena.

(16)

Vajalik on tagada, et abikaasade või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – elukaaslaste ühise äriühingu asutamise tingimused ei oleks karmimad kui koos muude isikutega ühise äriühingu asutamise tingimused.

(17)

Arvestades nende osalemist pereettevõttes, peaks füüsilisest isikust ettevõtjate, kellel on juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemile, abikaasadel või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – elukaaslastel olema samuti õigus sotsiaalkaitsele. Liikmesriikidelt tuleks nõuda vajalike meetmete võtmist kõnealuse sotsiaalkaitse korraldamisel vastavalt siseriiklikule õigusele. Eelkõige otsustavad liikmesriigid selle üle, kas kõnealust sotsiaalkaitset tuleks rakendada kohustuslikul või vabatahtlikul alusel. Liikmesriigid võivad sätestada, et kõnealune sotsiaalkaitse võib olla proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisega ja/või sotsiaalkindlustusmaksete suurusega.

(18)

Rasedate füüsilisest isikust ettevõtjate ning rasedate abikaasade ja – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – rasedate elukaaslaste majandusliku ja füüsilise haavatavuse tõttu on vaja anda neile õigus rasedus- ja sünnitushüvitistele. Liikmesriikidele jääb pädevus selliste hüvitiste korraldamiseks, sealhulgas kindlustusmaksete suuruse ning kogu hüvitiste ja maksete korra kehtestamiseks, eeldusel et järgitakse käesoleva direktiivi miinimumnõudeid. Eelkõige võivad nad määrata kindlaks, millisel ajavahemikul enne ja/või pärast sünnitust antakse õigus rasedus- ja sünnitushüvitistele.

(19)

Ajavahemiku pikkus, mille jooksul naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjate naissoost abikaasadele või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – naissoost elukaaslastele antakse rasedus- ja sünnitushüvitisi, on sarnane praegu liidu tasandil töötajatele kehtiva rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkusega. Juhul, kui töötajatele antava rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkust muudetakse liidu tasandil, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas artiklis 2 osutatud naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ning naissoost abikaasadele ja elukaaslastele antavate rasedus- ja sünnitushüvitiste kestust tuleks samuti muuta.

(20)

Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse eripära arvesse võtmiseks peaks naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel ja naissoost abikaasadel või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – naissoost elukaaslastel olema juurdepääs rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal olemasolevatele ajutise asenduse teenustele, mis võimaldavad kutsetegevuse katkestamist raseduse ja sünnituse tõttu, või olemasolevatele siseriiklikele sotsiaalteenustele. Juurdepääs kõnealustele teenustele võib olla alternatiiviks rahalisele rasedus- ja sünnitushüvitisele või selle osaks.

(21)

Isikutele, keda on sooliselt diskrimineeritud, tuleks tagada asjakohased õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmesriigid nii otsustavad, esineda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse siseriiklike menetlusnormide kohaldamist.

(22)

Füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – füüsilisest isikust ettevõtjate elukaaslaste kaitset soolise diskrimineerimise vastu tuleks tugevdada igas liikmesriigis sellise asutuse või asutuste kaudu, mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine ja kannatanutele praktilise abi andmine. Kõnealuse asutuse või kõnealuste asutustena võivad tegutseda samad asutused, kes vastutavad riigi tasandil võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise eest.

(23)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, võimaldades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamad sätted.

(24)

Kuna võetavate meetmete eesmärki, nimelt ühtlase diskrimineerimisevastase kaitstuse kõrge taseme tagamine kõikides liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

füüsilisest isikust ettevõtjaid, nimelt kõiki isikuid, kes siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel tegelevad ettevõtlusega oma nimel;

b)

füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasasid või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – füüsilisest isikust ettevõtjate elukaaslasi, kes siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel osalevad tavaliselt füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses, täites samu või abiülesandeid, olemata ettevõtjaga töösuhetes või tema äripartnerid.

a)

rahalise hüvitisega, mida asjaomane isik saaks, kui ta katkestaks oma tegevuse tervise seisundist tulenevatel põhjustel; ja/või

b)

eelneva võrreldava perioodiga võrreldes saamata jäänud keskmise sissetuleku või tuluga siseriikliku õigusega kehtestatud ülemmäära piires; ja/või

c)

siseriiklikus õiguses ettenähtud muude peretoetustega siseriikliku õigusega kehtestatud ülemmäära piires.

a)

diskrimineerimise ohvritele sõltumatu abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, piiramata seejuures diskrimineerimise ohvrite ja artikli 9 lõikes 2 osutatud ühenduste, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute õigusi;

b)

diskrimineerimist käsitlevate sõltumatute uurimiste korraldamine;

c)

sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine sellise diskrimineerimise küsimustes;

d)

kättesaadava teabe asjakohasel tasemel vahetamine Euroopa vastavate asutustega, nagu näiteks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/7

(1)

Hea ülevaade liidu energeetika infrastruktuuri investeeringutest on äärmiselt oluline selleks, et komisjon saaks täita oma ülesandeid energeetika valdkonnas. Korrapäraste ja ajakohaste andmete ja teabe kättesaadavus peaks võimaldama komisjonil teha vajalikke võrdlusi, anda hinnanguid või pakkuda välja asjakohaseid meetmeid usaldusväärsete arvnäitajate ja analüüsitulemuste põhjal, seda eelkõige seoses energia pakkumise ja nõudluse tasakaaluga tulevikus.

(2)

Energiamaastik nii liidu sees kui ka väljaspool seda on viimastel aastatel vägagi muutunud, mistõttu liidu energiavarustuse tagamiseks ja siseturu sujuvaks toimimiseks ning liidus alanud üleminekuks vähem CO2-heiteid tekitavale energiasüsteemile on otsustava tähtsusega energeetika infrastruktuuri investeeringud.

(3)

Uus energeetikakontekst nõuab märkimisväärseid investeeringuid kõigisse energeetika valdkonna infrastruktuuri liikidesse, samuti uut tüüpi infrastruktuuri ja turule saabuvate uute tehnoloogiate arendamist. Energeetika valdkonna liberaliseerimine ja siseturu edasine integreerimine suurendab majandusettevõtjate osa investeerijatena. Samal ajal suunavad uued poliitikanõuded, nagu näiteks kütuseliikide turuosa mõjutavad eesmärgid, liikmesriikide poliitika kujundamist uue ja/või ajakohastatud energeetika infrastruktuuri suunas.

(4)

Seoses sellega tuleks suuremat tähelepanu pöörata energeetika infrastruktuuri investeeringutele liidus, pidades eelkõige silmas probleemide ennetamist, parimate tavade levitamist ja suuremat läbipaistvust liidu energiasüsteemi edasise arenguga seoses.

(5)

Seega peaksid komisjoni ja eelkõige komisjoni energiaturu vaatluskeskuse käsutuses olema täpsed andmed ja teave investeerimisprojektide, sealhulgas kasutusest kõrvaldamisega seotud projektide kohta liidu energiasüsteemi kõige olulisemates osades.

(6)

Andmed ja teave, mis on seotud prognoositavate arengutega tootmis-, ülekandmis- ja ladustamisvõimsuses ning projektidega erinevates energeetika valdkonna sektorites, on liidule huvipakkuvad ja olulised tulevaste investeeringute jaoks. Seega tuleb tagada, et komisjoni teavitataks investeerimisprojektidest, mille puhul ehitus- või kasutamisest kõrvaldamise töö on juba alanud või mille puhul on lõplik investeerimisotsus juba langetatud.

(7)

Vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklitele 41 ja 42 on ettevõtted kohustatud teatama oma investeerimisprojektidest. Sellise teatamisega peab kaasnema eelkõige korrapärane aruandlus investeerimisprojektide rakendamise kohta. Selline täiendav aruandlus ei piira Euratomi asutamislepingu artiklite 41–44 kohaldamist.

(8)

Selleks, et komisjonil oleks pidevalt ülevaade kogu liidu energiasüsteemi arengust, on vaja ühtlustatud raamistikku investeerimisprojektide aruandluseks, mis põhineks liikmesriikide esitatavatel ajakohastatud ametlikel andmetel ja teabel.

(9)

Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile andmed ja teabe nende territooriumil kavandatud või töös olevate energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta, mis on seotud nafta, maagaasi, elektri, sealhulgas taastuvatest energiaallikate toodetud elektri, biokütuste tootmise, ladustamise ja transpordiga ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega, hõlmates ka piiriüleseid lõike kolmandate riikidega. Asjaomased ettevõtted on kohustatud liikmesriigile esitama asjassepuutuvad andmed ja teabe.

(10)

Energeetika investeerimisprojektide ajalist kulgu arvestades peaks olema piisav aruandluse kaheaastane intervall.

(11)

Selleks, et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust ja viia miinimumini liikmesriikide ja ettevõtete (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) kulud, peab käesolev määrus võimaldama liikmesriikide ja ettevõtete vabastamist aruandluskohustusest juhul, kui samaväärne teave esitatakse komisjonile energeetikasektorit käsitlevate õigusaktide kohaselt, mille on vastu võtnud liidu institutsioonid ja mille siht on saavutada eesmärgid, mis on seotud konkurentsivõimelise liidu energiaturu, liidu energiasüsteemi jätkusuutlikkuse ja energiavarustuse kindlusega liidus. Seetõttu tuleks vältida elektrit ja maagaasi käsitlevas kolmandas siseturu paketis täpsustatud aruandlusnõuete dubleerimist.

(12)

Andmete töötlemiseks ning andmete edastamise lihtsustamiseks ja tagamiseks peaksid komisjon ja eelkõige energiaturu vaatluskeskus kasutama kõiki asjakohaseid vahendeid ning eriti integreeritud infotehnoloogilisi vahendeid ja menetlusi.

(13)

Üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel liikmesriikides on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ, (1) üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel komisjonis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (2). Kõnealuseid sätteid käesoleva määrusega ei muudeta.

(14)

Liikmesriigid või nende volitatud asutused ja komisjon peaksid kinni pidama tundlike äriandmete või -teabe konfidentsiaalsuse põhimõttest. Seetõttu peaksid liikmesriigid või nende volitatud asutused sellised andmed ja sellise teabe riigi tasandil enne komisjonile esitamist koondama, välja arvatud piiriülese ülekande projektidega seotud andmed ja teabe. Vajaduse korral peaks komisjon neid andmeid täiendavalt koondama nii, et konkreetseid ettevõtteid ja paigaldisi puudutavaid andmeid ei saa avaldada ega tuletada.

(15)

Komisjon ja eelkõige komisjoni energiaturu vaatluskeskus peaksid korrapäraselt ja valdkonnaüleselt analüüsima liidu energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi ning vajaduse korral esitama täpsemaid analüüsiandmeid energiasüsteemi teatavate aspektide kohta. See analüüs peaks aitama tuvastada energia pakkumis- ja nõudlustasakaalu seisukohalt olulisi infrastruktuuri ja investeeringute võimalikke puudujääke. Analüüs peaks andma ka panuse liidu tasandi arutelusse energiainfrastruktuuride teemal ning seetõttu tuleks see edastada Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teha kättesaadavaks huvitatud osapooltele.

(16)

Komisjoni võivad abistada liikmesriikide eksperdid või muud pädevad eksperdid, et kujundada ühine arusaam võimalikest infrastruktuuriga seotud puudujääkidest ja riskidest ning suurendada edasiste arengute läbipaistvust.

(17)

Tuginedes nii palju kui võimalik komisjoni määruse (EÜ) nr 2386/96 (3) (millega rakendatakse nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määrust (EÜ) nr 736/96 ühenduse huvidele vastavatest investeerimisprojektidest nafta-, maagaasi- ja elektrisektorites komisjonile teatamise kohta) (4) alusel kasutatavale teavitamisformaadile ning pärast konsulteerimist riikide ekspertidega peaks komisjon võtma vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud tehnilised meetmed.

(18)

Arvestades muudatuste ulatust, mida tuleb teha määruse (EÜ) nr 736/96 kohandamiseks tänaste energiaalaste ülesannetega ja suurema selguse saavutamiseks, tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega,

i)

primaarenergia allikad (nt nafta, maagaas või kivisüsi);

ii)

töödeldud energia allikad (nt elekter);

iii)

taastuvad energiaallikad, sealhulgas hüdroelektri-, biomassi-, biogaasi-, tuule-, päikese-, loodete-, laine- ja maasoojusenergia; ning

iv)

energiatooted nagu rafineeritud naftatooted ja biokütused.

a)

on asjaomane liikmesriik või volitatud asutus komisjonile juba esitanud andmed või teabe, mis on samaväärne käesolevas määruses nõutavaga, ning viidanud esitamise kuupäevale ja asjaomastele õigusaktidele; või

b)

energeetika infrastruktuuri mitmeaastase investeerimiskava koostamine liidu tasandil ja selle tarvis käesolevas määruses nõutavaga samaväärsete andmete ja teabe kogumine on usaldatud konkreetsele asutusele. Sellisel juhul ja käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel esitab konkreetne asutus kõik asjakohased andmed ja teabe komisjonile.

a)

kavandatud või töös olevate võimsuste maht;

b)

kavandatud või töös olevate infrastruktuuride või võimsuste liik ja põhiomadused, sh piiriüleste ülekandeprojektide asukoht (nende olemasolu korral);

c)

käikulaskmise võimalik aasta;

d)

kasutatava energiaallika liik;

e)

varustuskindluse kriisile reageerimist võimaldavad paigaldised, nt seadmed, mis võimaldavad energiavoo tagasisuunamist või muule kütusele üleminekut; ning

f)

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise süsteemide seadmed või kohandamismehhanismid.

a)

asjaomase infrastruktuuri laad ja võimsus ning

b)

käikulaskmise võimalik aasta.

a)

võimalike lõhede tuvastamine energianõudluse ja -varustuse vahel, kui see on liidu energiapoliitika tasandil oluline;

b)

investeeringuid takistavate asjaolude tuvastamine ja parimate tavade levitamine nende kõrvaldamiseks; ja

c)

läbipaistvuse suurendamine turuosaliste ja potentsiaalsete turule sisenejate jaoks.

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/15

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/17

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 616/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/19

(1)

Määrusega (EÜ) nr 616/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2010. aasta juuli esimese seitsme päeva jooksul alaperioodiks 1. oktoober kuni 31. detsember 2010 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/21

(1)

Direktiivis 91/68/EMÜ on määratletud liidusisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid või nende territooriumid tunnistatakse ametlikult brutselloosivabaks.

(2)

Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsuse 93/52/EMÜ, milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus, (3) lisades loetletakse need liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on direktiivi 91/68/EMÜ kohaselt tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis).

(3)

Leedu on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad vastavust direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele, et Leedule saaks anda ametlikult brutselloosivaba (B. melitensis) liikmesriigi staatuse kogu liikmesriigi territooriumil. Seetõttu tuleks asjaomane liikmesriik tunnistada ametlikult sellest haigusest vabaks. Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ I lisa vastavalt muuta.

(4)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid kõigi provintside kohta Molise maakonnas, mis tõendavad vastavust direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele, mille kohaselt sellele piirkonnale saaks anda ametlikult brutselloosivaba (B. melitensis) piirkonna staatuse. Seetõttu tuleks asjaomane piirkond tunnistada ametlikult sellest haigusest vabaks.

(5)

Itaalia on taotlenud ka muudatust Itaalia kohta tehtud kirjes otsuse 93/52/EMÜ II lisas nende liikmesriikide piirkondade loetelus, mis on tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis). Praegune Itaalia haldusjaotus jagab Trentino-Alto Adige maakonna kaheks selgepiiriliseks piirkonnaks: nimelt Bolzano ja Trento provintsiks. Sardiinia maakond on jagatud kaheksaks provintsiks. Kuna kõik Lombardia, Piemonte, Toscana, Sardiinia ja Umbria maakondade provintsid on juba tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis), tuleks seetõttu terved need maakonnad tunnistada ametlikult sellest haigusest vabaks.

(6)

Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ II lisa kirjet Itaalia kohta vastavalt muuta.

(7)

Direktiivis 64/432/EMÜ käsitletakse veiste ja sigadega kauplemist liidus. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi või selle osa või piirkonna tunnistada ametlikult tuberkuloosi-, brutselloosi- või veiste ensootilise leukoosi vabaks veisekarjade osas.

(8)

Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsuse 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega, (4) I, II ja III lisas on vastavalt loetletud sellised liikmesriigid ja piirkonnad.

(9)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid Lombardia ja Toscana maakonna kõikide provintside ning Sardiinia maakonna Cagliari, Medio-Campidano, Ogliastra ja Olbia-Tempio provintside kohta, mis tõendavad vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele, mille kohaselt nendele Itaalia provintsidele saaks anda ametlikult tuberkuloosivaba piirkonna staatuse.

(10)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid Molise maakonna Campobasso provintsi kohta, mis tõendavad vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele, mille kohaselt sellele Itaalia provintsile saaks anda ametlikult brutselloosivaba piirkonna staatuse.

(11)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid Campania maakonna Napoli provintsi, Apuulia maakonna Brindisi provintsi ja Sitsiilia maakonna Agrigento, Caltanissetta, Siracusa ja Trapani provintside kohta, mis tõendavad vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele, mille kohaselt neile piirkondadele saaks anda ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba piirkonna staatuse.

(12)

Pärast Itaalia esitatud dokumentide hindamist tuleks asjaomased provintsid ja maakonnad tunnistada ametlikult vastavalt veiste tuberkuloosi, veiste brutselloosi ja veiste ensootilise leukoosi vabadeks piirkondadeks Itaalias.

(13)

Itaalia on taotlenud ka muudatust Itaalia kohta tehtud kirjes otsuse 2003/467/EMÜ lisades nende liikmesriikide piirkondade loetelus, mis on tunnistatud ametlikult tuberkuloosi-, brutselloosi- ja veiste ensootilise leukoosi vabaks. Praegune Itaalia haldusjaotus jagab Trentino-Alto Adige maakonna kaheks selgepiiriliseks piirkonnaks: nimelt Bolzano ja Trento provintsiks.

(14)

Kuna kõik otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükis loetletud Emilia-Romagna, Lombardia, Sardiinia ja Umbria maakondade provintsid on juba tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks ning kõik otsuse 2003/467/EÜ III lisa 2. peatükis loetletud Emilia-Romagna, Lombardia, Marche, Piemonte, Toscana, Umbria and Val d’Aosta maakondade provintsid on juba tunnistatud ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks, siis tuleks terved need maakonnad tunnistada ametlikult vastavatest haigustest vabadeks.

(15)

Otsuse 2003/467/EÜ lisasid tuleks seega vastavalt muuta.

(16)

Otsuseid 93/52/EMÜ ja 2003/476/EÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/26

(1)

30. juunil 2009. aastal sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kaebuse teatavate Indiast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi väidetava kahjustava dumpingu kohta.

(2)

Kaebuse esitas Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituut (European Industrial Fasteners Institute; edaspidi „EIFI”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % liidu teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide kogutoodangust, kaebus esitati tuginedes algmääruse artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 4.

(3)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ning sellest tuleneva kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena dumpinguvastase menetluse algatamiseks.

(4)

Seega algatas komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (2) dumpinguvastase menetluse asjaomastest riikidest pärit, praegu CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla kuuluvate teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes.

(5)

Samal päeval algatas komisjon subsiidiumivastase menetluse teatavate asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes Euroopa Liitu (3).

(6)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootmisharule ja kõigile teadaolevatele liidu tootjate ühendustele, asjaomaste riikide eksportijatele/tootjatele, kõigile eksportijate/tootjate ühendustele, importijatele, kõigile teadaolevatele importijate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

EIFI võttis 1. aprillil 2010 komisjonile saadetud kirjaga ametlikult oma kaebuse tagasi.

(8)

Algmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui kaebus tagasi võetakse ja kui lõpetamine ei ole vastuolus liidu huvidega.

(9)

Komisjon otsustas käesoleva menetluse lõpetada, sest uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega. Huvitatud isikuid teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada märkusi. Komisjonile ei saabunud ühtegi märkust selle kohta, et lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega.

(10)

Seega otsustas komisjon, et dumpinguvastane menetlus teatavate asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes Euroopa Liitu tuleks lõpetada,

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/28

(1)

30. juunil 2009. aastal sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kaebuse teatavate Indiast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi väidetava kahjustava subsideerimise kohta.

(2)

Kaebuse esitas Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituut (European Industrial Fasteners Institute; edaspidi „EIFI”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % liidu teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide kogutoodangust, kaebuse esitamisel tugineti algmääruse artikli 9 lõikele 1 ja artikli 10 lõikele 6.

(3)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid subsideerimise ning sellest tuleneva kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena subsiidiumivastase menetluse algatamiseks.

(4)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt asjaomaste riikide valitsustele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et asjaomastest riikidest pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni, kutsuti asjaomaste riikide valitsusi osalema kummagi riigi jaoks korraldatud konsultatsioonidel. Konsultatsioonide käigus ei jõutud üksmeelse lahenduseni.

(5)

Seega algatas komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (2) subsiidiumivastase menetluse asjaomastest riikidest pärit, praegu CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla kuuluvate teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes.

(6)

Samal päeval algatas komisjon dumpinguvastase menetluse teatavate asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes Euroopa Liitu (3).

(7)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootmisharule ja kõigile teadaolevatele liidu tootjate ühendustele, asjaomaste riikide eksportijatele/tootjatele, kõigile eksportijate/tootjate ühendustele, importijatele, kõigile teadaolevatele importijate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

EIFI võttis 1. aprillil 2010 komisjonile saadetud kirjaga ametlikult oma kaebuse tagasi.

(9)

Algmääruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui kaebus tagasi võetakse ja kui lõpetamine ei ole vastuolus liidu huvidega.

(10)

Komisjon otsustas käesoleva menetluse lõpetada, sest uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega. Huvitatud isikuid teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada märkusi. Komisjonile ei saabunud ühtegi märkust selle kohta, et lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega.

(11)

Seega otsustas komisjon, et subsiidiumivastane menetlus teatavate asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes Euroopa Liitu tuleks lõpetada,

15.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/30

(1)

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on 2003. aasta oktoobris ja 2004. aasta novembris saadud kaebustest lähtudes uurinud Hessische Staatsweingüteri rahastamist Hesseni liidumaa poolt.

(2)

Sellega seoses toimus kaks kohtumist, üks neist 26. jaanuaril 2005 Hesseni ametivõimude esindajate ja põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ametnike vahel ning teine 29. septembril 2005 Hesseni liidumaa peaministri Kochi ja põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku vahel. Pärast 29. septembril 2005 toimunud kohtumist saatis põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat Hesseni ametivõimudele 13. oktoobril 2005 kirja.

(3)

Hesseni ametivõimud edastasid põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile kirjaliku teabe 25. jaanuari, 25. aprilli ja 12. detsembri 2005. aasta kirjades, millele käesolevas otsuses viidatakse.

(4)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 teatas Saksamaa 6. juulil 2006. aastal e-kirjaga komisjonile uue veinikeldri rahastamisest omakapitali kaudu. Vastavalt esitatud teabele oli teatis esitatud õiguskindluse huvides. Kuna osa summadest oli juba enne teatise esitamist välja makstud, siis kanti meede teatamata abi registrisse numbri NN 56/06 all. Saksamaa esitas lisateavet 21. septembril 2006 ja 14. novembril 2006 saadetud e-kirjades.

(5)

Oma 20. detsembri 2006. aasta kirjas (K(2006) 6605 lõplik) teatas komisjon Saksamaale, et on selle abi suhtes otsustanud alustada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(6)

Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid ühe kuu jooksul oma märkusi esitama.

(7)

15. veebruari 2007. aasta kirjas esitas komisjonile märkused huvitatud isik, kes algselt palus, et tema isik jääks konfidentsiaalseks.

(8)

Saadud märkused tehti Saksamaale teatavaks 2. märtsi 2007. aasta kirjaga, ilma seejuures huvitatud isiku identiteeti avaldamata. Kõnealune huvitatud isik tühistas konfidentsiaalsuse taotluse 7. märtsi 2007. aasta kirjas. Saksamaa esitas lisaselgitused 4. aprilli 2007. aasta e-kirjas.

(9)

Vastavalt esitatud teabele on Hessische Staatsweingüter GmbH Kloster Eberbach, mille registrijärgne asukoht on Eltville am Rheinis, Saksamaa suurim viinamarjaistandus (haritava maaga umbes 190 hektarit), mis on spetsialiseerunud kvaliteetveini, peamiselt „Rieslingi” ja samuti järjest enam punase veini tootmisele. Äriühing on 100 % Hesseni liidumaa omanduses.

(10)

Hesseni liidumaa veiniäri hallati kuni 1998. aastani üldadministratsiooni osakonnana (kameralistische Wirtschaftsführung) ja seejärel kuni aastani 2003 Hesseni liidumaa ettevõttena (Landesbetrieb). Seoses Hessische Staatsweingüteri rahastamisega tuleb uurida mitut meedet.

(11)

Enne 2003. aastat oli Hessische Staatsweingüter aeg-ajalt kahjumit tootnud. Kahjumid kattis liidumaa.

(12)

Enne Saksamaa teatise esitamist esitasid Hesseni ametivõimud üksikasjaliku teabe Hesseni liidumaa poolt Hessische Staatsweingüterile eraldatud rahaliste vahendite kohta aastatel 1995–2002.

(13)

Kameralistische Wirtschaftsführungi süsteemi kohaselt kuulus Hessische Staatsweingüteri tegevus liidumaa üldeelarve peatükkide 09 35 ja 03 35 alla. Puudujäägid kattis Hesseni liidumaa vastavates aastaeelarvetes.

(14)

Vastavalt esitatud teabele omas Hessische Staatsweingüter sel ajal veel ka Eberbachi kloostrit, mis on arhitektuuri- ja kultuurimälestis ja endine tsistertslaste klooster. Kloostri hooldamise ja juhtimisega seotud kulud langesid seepärast Hessische Staatsweingüterile. Vastavalt esitatud teabele hallatakse kloostrit praegu sõltumatu avalik-õigusliku sihtasutusena.

(15)

Vastavalt esitatud teabele olid Hessische Staatsweingüteri majandustulemused ajavahemikul 1995–1997 järgmised.

(16)

Hesseni ametivõimud väitsid, et Eberbachi kloostri hooldamise ja juhtimise arvele langevat kulu ei tuleks arvesse võtta Hessische Staatsweingüteri veiniäri arvele langevate Hesseni liidumaa toetuste kogusumma kindlaksmääramisel.

(17)

Vastavalt esitatud teabele oli Hessische Staatsweingüteri Eberbachi kloostri tulu ja kulu esitatud eraldi alapealkirja all (Titelgruppe 72) ja seepärast oli võimalik seda selgelt tuvastada.

(18)

Hesseni ametivõimude esitatud teabe kohaselt oli Hessische Staatsweingüteri kontode hulgas ka kulu, mis ei olnud otseselt seotud viinamarjaistanduse pidamisega, vaid muude avalike teenustega, näiteks esindusüritustena korraldatud veinidegusteerimised Hesseni valitsusele ja parlamendile ning maakorralduslike meetmetega seotud investeeringud. Vastavalt esitatud teabele olid need kulud loetletud aastaaruande peatükkide 09 35 ja 03 35 selgitavas lisas.

(19)

Nimetatud põhjustel on Hesseni ametivõimud seisukohal, et Hesseni liidumaa toetusi Hessische Staatsweingüteri veiniärile peaks korrigeerima järgmiselt.

(20)

Vastavalt esitatud teabele sai Landesbetrieb Hessische Staatsweingüter (loodud 1. jaanuaril 1998 kui liidumaa administratsiooni eraldi osakond, kuid mitte eraldi juriidiline isik) tegevusabi, sh tegevustoetused ja toetused liidumaa esindamiseks (põhisummad Hesseni parlamendi ja valitsuse veinidegusteerimisteks).

(21)

Hesseni ametivõimude esitatud teabe kohaselt võib järgmisi summasid pidada asjakohasteks toetusteks Hesseni riiklikule veinitööstusele aastatel 1998–2002.

(22)

Hesseni ametivõimude väite kohaselt võib asjaomased toetused aastatel 1995–2002 kokku võtta järgmiselt.

(23)

Veiniäri ümberkorraldamiseks valmistudes ja Hesseni liidumaa taotlusel tegid Hessische Staatsweingüter ja Geisenheimi uurimiskeskus 2001. aasta augustist novembrini koostööd, koostades strateegiadokumendi pealkirjaga „Situationsanalyse und Entwicklungsperspektiven” („Olukorra ja arenguperspektiivide analüüs”), milles esitati riigi veinitööstuste võimaliku edasise arengu erinevaid stsenaariume. Kõnealuses dokumendis nähti veiniärile ette kaks võimalikku õiguslikku vormi, nimelt GmbH (piiratud vastutusega äriühing) või sihtasutus. Äristrateegiaga seoses olid valikuteks kas vana veinikeldri täielik renoveerimine või uue ehitamine.

(24)

Kõnealuse dokumendi põhjal töötati 2002. aasta juunis välja äriplaan erinevate stsenaariumide puhuks. Status quo stsenaarium, mille puhul kulud oleksid umbes 6,7 miljonit eurot, nägi ette vanade rajatiste järkjärgulise taastamise Eltville’is järgmise kümme aasta jooksul. Siiski ei oleks status quo valik veiniäri uuesti elujõuliseks muutnud. Äriplaani kohaselt nõuaks riiklike veinitööstuste rahastamine kümne aasta jooksul Hesseni liidumaalt toetusi kokku ligikaudu 14,3 miljoni euro ulatuses (sh alates 2000. aastast tekkinud, nende varasema tegevusega seotud rahalise puudujäägi katmine), samuti tegevusega mitteseotud põhivara müügist saadavat tulu ligikaudu 7,7 miljonit eurot. Veiniäri tekitaks 2011. aastal ikkagi umbes 2 miljoni eurose aastase puudujäägi.

(25)

Teist valikut, uue veinikeldri ehitamist Eltville’i vanades ruumides, loeti majanduslikult kõige vähem soodsaks ja seepärast seda rohkem ei kaalutud.

(26)

Ainus valik, mis äriplaani kohaselt oleks pikaajaliselt tasuv olnud, oli uue veinikeldri ehitamine Steinbergi viinamarjaistanduse hoidla alale ja Hessische Staatsweingüteri administratsiooni ja vinoteegi ümberkolimine Eberbachi kloostrisse. See valik eeldas, et liidumaa pidi üle võtma kohustused, mis veiniäril olid kogunenud 2002. aasta lõpuks. Uue veinikeldri investeeringu kogukulu hinnati 15 miljonile eurole, mida pidi osaliselt rahastatama otseselt mittevajaliku kinnisvara müügi ja osaliselt võõrkapitali arvel. Sellekohase äriplaani mudeli kohaselt oleks Hessische Staatsweingüter esimest korda positiivse jääktuluni jõudnud majandusaastal 2006/2007 ja positiivsete rahavoogudeni 2008/2009. majandusaastast. Vajalikud liidumaa toetused rahavoo vajaduste katmiseks ümberkorraldamise esimestel aastatel alates 2003. aastast oleks olnud kokku ligikaudu 4,3 miljonit eurot.

(27)

Turuolukorra ja muude tingimuste muutumise tõttu (sh üleujutus ja üldine majanduslik olukord Saksamaal) tuli 2002. aasta juunis koostatud äriplaani 2002. aasta septembris uuendada ja finantsmudelit muuta. Muudetud finantsmudeli kohaselt oleks Hessische Staatsweingüteri kasumlikuks muutumisel tekkinud viivitus nõudnud liidumaalt veel umbes 3,4 miljoni euro ulatuses toetusi.

(28)

Kabineti 10. detsembri 2002 otsusega otsustas Hesseni valitsus viia veiniäri üle äsjaloodud piiratud vastutusega äriühingusse Hessische Staatsweingüter GmbH Kloster Eberbach (edaspidi „osaühing”), otsus jõustus 1. jaanuaril 2003. Hesseni ametivõimud viitavad sellele protsessile kui „vormilisele erastamisele”. Samuti otsustas kabinet ehitada Steinbergi hoidla alale uue veinikeldri ja kolida administratsiooni Eltville’ist Eberbachi (äriplaanis esitatud kolmanda strateegilise valiku realiseerimine).

(29)

Endise Landesbetrieb Hessische Staatsweingüteri käibevara ja liikuv materiaalne põhivara kogusummas umbes 7,3 miljonit eurot, samuti mõned lühiajalised kohustused ja eraldised, anti üle osaühingule. Liikumatu materiaalne põhivara (haritav maa ja hooned) paigutati juriidilisse isikusse, mis on tuntud kui Betrieb gewerblicher Art (avalik-õiguslik äriühing, mis on 100 % liidumaa omanduses) ja osaühing võttis need rendile. Vastavalt esitatud teabele fikseeriti rendimäärad, tuginedes kahe eksperdi aruandele rendi väärtuse määramise kohta (Pachtwertermittlungsgutachten), mille esitasid Hesseni ametivõimud.

(30)

Hesseni ametivõimude esitatud teabe kohaselt oli liidumaa eesmärk anda osaühingule kõikehõlmava investeeringute kava raames piisavalt kapitali, et tagada keskpikas ja pikaajalises perspektiivis selle majanduslik elujõulisus rahvusvahelistel veiniturgudel ilma avaliku sektori poolse rahastamiseta.

(31)

2002. aasta lõpuks oli Landesbetriebil kogunenud võlgu Hesseni liidumaa ees summas 1 792 000 eurot. Liidumaa tegi 2002. aasta eelarve lisas eraldise, kandes need võlad 31. detsembril 2002 maha.

(32)

Osaühingu loomisel 2003. aasta jaanuaris paigutas liidumaa sellesse esialgselt 1 miljon eurot (märgitud kapital). Varade (ja mõne kohustuse) üleandmine, võlgade mahakandmine ja algne kapitalisüst andis äsjaloodud osaühingu omakapitaliks umbes 7,6 miljonit eurot (u 91 % bilansi kogusummast).

(33)

2003. aasta lõpus lepiti kokku teine kapitalisüst summas 1,225 miljonit eurot ja see maksti tegelikult välja osamaksetena: 400 000 eurot 2. aprillil, 300 000 eurot 28. juunil, 125 000 eurot 11. augustil ja 100 000 eurot 15. septembril 2004. Viimane 300 000 eurone osamakse maksti lõpuks välja 27. veebruaril 2006. Kapitalisüst kirjendati osaühingu raamatupidamises kapitalireservidena.

(34)

2002. aasta septembri äriplaani uuendati taas 2003. aasta veebruaris (26. veebruari 2003. aasta äriplaani oli laiendatud, hõlmates täieliku kasumi ja kahjumi planeerimise) ja siis uuesti 2003. aasta novembris (28. novembri 2003. aasta äriplaan). 28. novembri 2003. aasta äriplaanis oodati esimese positiivse EBITDAni (3) jõudmist 2007. majandusaastal, esimest positiivset rahavoogu 2010. aastal ja puhaskasumit 2014. aastal. Vastavalt esitatud teabele oleks aluseks oleva finantsmudeli kohaselt jõutud enam kui 3 % omakapitali tootluseni (maksustamiseelse kasumi põhjal) 2016. aastal ja enam kui 7 % tasemeni pärast aastat 2019.

(35)

Sellega seoses esitasid Hesseni ametivõimud komisjonile eksperdi aruande võrreldavate viinamarjaistanduste turupositsiooni ja majandusliku tasuvuse kohta Saksamaal ja Euroopa Liidus (Kurzgutachten – Die Marktstellung und Wirtschaftlichkeit von mit der Hessischen Staatsweingüter Kloster Eberbach GmbH, Eltville, vergleichbaren Weingütern in Deutschland und der Europäischen Union; von Prof. Dr. Dieter Hoffmann, Forschungsanstalt Geisenheim, April 2005; edaspidi: Hoffmanni aruanne). Kõnealuse aruande koostamiseks teostas Geisenheimi uurimiskeskus tavapärased tegevusanalüüsid rohkem kui 130 viinamarjaistanduse kohta, et teha kindlaks tööstusharu keskmised kasumlikkuse näitajad.

(36)

Hoffmanni aruande kohaselt on viinamarjaistandused ja muude tööstusharudega seotud potentsiaalsed omanikud huvitatud pikaajalisest ja jätkusuutlikust tootlusest. Analüüsiga tehti kindlaks keskmine omakapitali tootlus kõigi analüüsitud viinamarjaistanduste lõikes, mis oli aastatel 1992–2003 1,9 %. Parimad viinamarjaistandused saavutasid keskmiseks tootluseks 11,7 %. Vastavalt esitatud teabele ei ole parimad analüüsitud viinamarjaistandused otseselt võrreldavad Hessische Staatsweingüteriga, kuna need on pereettevõtted ja kasumlikkuse näitajaid tuleks kohandada, et võtta arvesse välise juhtimise personalikulud. Pärast seda kohandamist (võttes arvesse ühe tehnilise juhi ja kahe finantsjuhi kulud) annab aruanne parimate viinamarjaistanduste keskmiseks omakapitali tootluseks umbes 2 % (1992–2003) ja 3 % (1998–2003), mis peaks Hesseni ametivõimude esitatud teabe kohaselt olema võrdlusaluseks Hessische Staatsweingüteri rahastamisel.

(37)

Lisaks sellele hinnatakse Hoffmanni aruandes, et kulub vähemalt kümme, kuid keskmiselt kümme kuni 15 aastat, et ümberkorraldatud viinamarjaistandused või suuremahulisemad pikaajalised investeeringud end ära tasuksid.

(38)

Hesseni ametivõimud osutasid, et aluseks olevad finantsmudelid põhinesid väga konservatiivsel planeerimisel. Vastavalt esitatud teabele auditeeris 26. veebruari 2003. aasta äriplaani KPMG Deutsche Treuhand-Gesellschaft Aktiengesellschaft (KPMG) ja liigitas selle halvima stsenaariumi väga konservatiivseks.

(39)

Hesseni liidumaa on praeguseks Hessische Staatsweingüter GmbH Kloster Eberbachi paigutanud veel omakapitali uue maa-aluse veinikeldri ehituseks. Vastavalt esitatud teabele on kõnealune investeering põhiline meede selleks, et osaühing oleks keskpikas ja pikaajalises perspektiivis kasumlik (vt põhjendused 23–25) ning seda on vaja veini kvaliteedi tagamiseks ja rahvusvaheliste toidustandardite järgimise kindlustamiseks, kuna vana, Eltville’is asuva keldri konstruktsioon on puudulik. Uut keldrit ehitatakse Steinbergi viinamarjaistanduse hoidla alale.

(40)

Umbes 15 miljoni eurost koguinvesteeringut rahastatakse osaliselt Hesseni liidumaa poolse kapitalisüsti kaudu. Ehkki seda ei olnud ümberkorraldamiskavas algselt ette nähtud, ei olnud 7,5 miljoni eurone omakapitali kaudu rahastamine, millest teatati 6. juulil 2006, puhas omakapitalisüst, vaid osanikulaen.

(41)

Kõnealuse osanikulaenu aluseks on iga-aastane fikseeritud tulumäär 3,7 %, võimalusega kapitaliseerida aastaintress kuni aastani 2014 või 2015 (s.o 50 % kogunenud intresside ja liitintressi tasumine 2014. aastal ja 50 % tasumine 2015. aastal).

(42)

Lisaks sellele osaleb osanikulaen määral, mis on proportsionaalne osanikulaenu ja märgitud kapitali suhtega, osaühingu aastakasumis kuni 25 % tasumata laenusummas. Oktoobris 2006 oli kasumis osalemise määr 88 %.

(43)

Osanikulaen kustutatakse 2021. aastaks, iga-aastane maksemäär on 5 %.

(44)

Osanikulaen makstakse välja osaühingu juhtkonna taotlusel vastavalt investeerimisprojekti edenemisele.

(45)

Vastavalt esitatud teabele oli 2004. aasta augustis juba tehtud esimene uue veinikeldri projekteerimisega seotud osamakse summas 300 000 eurot ja järgmised keldri ehitamisega seotud osamaksed kogusummas 2,3 miljonit eurot maksti välja 2006. aasta märtsist septembrini. Need summad anti Hesseni keskkonna-, maaelu arengu ja tarbijakaitseministeeriumi 22. detsembri 2004. aasta ja 21. juuli 2006. aasta kahe haldusotsuse (Bescheide) alusel toetusena, mis hõlmasid vastavalt kokku 1,2 miljonit eurot ja 6,3 miljonit eurot ning olid määratud uue veinikeldriga seotud kuludeks. Saksamaa ametivõimud teatasid 14. novembri 2006. aasta e-kirjas komisjonile, et need otsused tühistatakse ja juba väljamakstud summad lisatakse osanikulaenule ning nende suhtes kehtivad samad laenutingimused.

(46)

16. novembril 2006 esitati komisjonile e-kirjas osaühingu 16. oktoobril 2006 uuendatud äriplaan, mis tugines algsele planeerimisele aastateks 2004–2020 ja kajastas uue veinikeldri rahastamise tingimusi. Kõnealuse äriplaani kohaselt, mis hõlmab ajavahemikku aastast 2006 aastateni 2020 ja 2025 ning näeb kaasatud kapitalile ette fikseeritud intressimäära 3,7 %, võib tulemi arvelt positiivset rahavoogu oodata alates 2010. aastast (4). Puhaskasum peaks tekkima 2014. aastal.

(47)

See äriplaan näitab osanikulaenu kogutulususeks 2014. aastal 4,3 % (sh fikseeritud 3,7 % minimaalne tulumäär) ja 2020. aastal ületab see 13 %.

(48)

Vastavalt esitatud teabele ületas osaühing oma esimese kahe tegevusaasta jooksul (2004 ja 2005) oluliselt müügitulu ja kasumi prognoose.

(49)

Uue veinikeldri ülejäänud rahastamine toimub kommertspanga laenust. Teavitamise eesmärgil esitati 22. septembril 2006 komisjonile e-kirjaga laenupakkumine Commerzbank AG-lt (refinantseerimisega Kreditanstalt für Wiederaufbault). See põhineb standardsetel laenulepingutel, kus on näiteks kontrolli ülemineku klausel (5) ja 30 % omafinantseeringu miinimumnõue laenutähtaja jooksul.

(50)

Oma 20. detsembri 2006. aasta kirjas (K(2006) 6605 lõplik), milles Saksamaale teatati, et komisjon on otsustanud alustada ametlikku uurimismenetlust, leidis komisjon, et Hesseni liidumaa oli andnud Hessische Staatsweingüterile eelise, kattes enne 2003. aastat pidevalt veiniäri kahjumid ja et seepärast kujutas kõnealune meede endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(51)

Lisaks sellele väljendas komisjon kahtlust, kas Hesseni liidumaa tegutses seoses kahe kapitalisüstiga (summas 1 miljon eurot ja 1,225 miljonit eurot) nagu turumajanduslik investor.

(52)

Lisaks märkis komisjon, et võib järeldada, et andes eraldiseisva investeeringuna osanikulaenu Hessische Staatsweingüter GmbH-le, tegutses Hesseni liidumaa nagu erainvestor.

(53)

Siiski märkis komisjon, et veinikeldri rahastamist omakapitali kaudu tuleb käsitleda Hesseni liidumaa poolse järelinvesteeringuna ja tuleb hinnata, kas erainvestor, olles katnud äriühingu mineviku kahjumid ja olles seejärel süstinud kapitali summas 2,225 miljonit eurot, oleks ikkagi veel teostanud osanikulaenu tingimustel uue veinikeldri rahastamise omakapitali kaudu summas 7,5 miljonit eurot.

(54)

15. veebruari 2007. aasta kirjaga sai komisjon selgitused organisatsioonilt Interessensgemeinschaft der Rheingauer Winzer (Rheingau piirkonna viinamarjakasvatajate ühendus) (edaspidi „huvitatud isik”), kes algselt palus oma nime konfidentsiaalseks jätta, kuid tühistas selle palve 7. märtsi 2007. aasta kirjas.

(55)

Huvitatud isik, kes oli uue veinikeldri ehitamise vastu, käsitles kõnealuses kirjas nelja teemat: 2002.–2006. aasta ettevalmistav etapp, äriplaani nõrkused, äriplaanis kajastamata investeeringud ja erandid vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 87.

(56)

Huvitatud isiku väidete kohaselt oli juba enne uue veinikeldri rahastamist ilmne, et Hesseni liidumaa valitsus ei hakka tegutsema turumajandusliku investorina. Kõnealust väidet põhjendatakse järgmiste selgitustega:

(57)

Samuti küsib huvitatud isik, mis ulatuses saavutas osaühing 2005/2006. aasta eesmärgid mingi erakorralise kasumi kaudu.

(58)

Huvitatud isik väidab, et 2006. aasta oktoobrist pärinev äriplaan, milles sisaldub osanikulaen, ei sisalda midagi, mis näitaks, et kapitalisüstid 2003. ja 2004. aastal ning uue veinikeldri rahastamine omakapitali kaudu olid vastavuses turumajandusliku investeerimise põhimõttega. Kõnealust väidet põhjendatakse järgmiste selgitustega:

(59)

Kõnealustest selgitustest lähtudes esitas huvitatud isik 2014. aasta kohta alternatiivse kalkulatsiooni. Võttes eelduseks 1,1 miljoni liitri omatoodangu 3 % kao, 300 000 liitrit ostetud veini müügihinna 5 eurot ja materjalikulud 1,80 eurot liitri veini kohta, annaks osaühingu tavapärane tegevus 2014. aastal tulemuseks kahjumi 900 000 eurot, vastandina ennustatud 164 000 eurosele kasumile. Huvitatud isik väidab, et äriplaan on äärmiselt ebastabiilne ja selles ei võeta turu kõikumisi asjakohaselt arvesse.

(60)

Huvitatud isik väidab, et Hessische Staatsweingüteri administratsioon ja vinoteek jäävad Eberbachi kloostrisse, mis restaureeritakse. Huvitatud isik väidab, et selle restaureerimise kulu ei ole äriplaani lisatud. Huvitatud isiku väidete kohaselt ei saa välistada ristsubsideerimist madalamate rendimaksete kaudu.

(61)

Lisaks esitab huvitatud isik vastuväite, et eraviinamarjakasvatajatel lubatakse kloostri vinoteeki müügikohana kasutada vaid piiratud ulatuses.

(62)

Huvitatud isik väidab, et Hesseni valitsus ei saa kasutada järgmisi argumente, selleks et saavutada rahalise panuse heakskiitmist EÜ asutamislepingu artikliga 87 kokkusobiva abina:

(63)

Komisjon sai Saksamaalt selgitused 4. aprilli 2007. aasta kirjas. Need järgivad huvitatud isiku esitatud selgituste ülesehitust ja sisaldavad argumente neljal teemal: Hesseni valitsus kui turumajanduslik investor; äriplaani tugevus; Eberbachi kloostri ruumide kohta äriplaanis sätestatu ja abi kokkusobivuse kohta antud põhjenduste asjakohatus. Lisaks antakse teavet endise riigiettevõtte (Landesbetrieb) maa müügi kohta.

(64)

Saksamaa ametivõimude väite kohaselt tegutses Hesseni valitsus nagu turumajanduslik investor isegi uue veinikeldri ehitamisele eelnenud etapis. Nad väidavad, et argumendid huvitatud isiku selgitustes ei ole faktiliselt korrektsed ja ei oma õiguslikku tähendust. Saksamaa ametivõimud tuginevad seda väites järgmistele selgitustele:

(65)

Saksamaa ametivõimude väite kohaselt vastab osaühingu majandusareng äriplaanile. 2005. aastal polnud erakorralist kasumit. Müügitulu oli prognoosidega võrreldes 500 000 euro võrra suurem. Muu kõrgem tegevustulu tuli üleujutuse põhjustatud kahjude eest saadud kindlustusmaksetest, kuid seda tasakaalustasid kahjustustega seonduvad kõrgemad personali- ja materjalikulud.

(66)

Saksamaa ametivõimude väite kohaselt peaks 2006. aasta tulem vaatamata nii 2005. (21 % vähem kui 2004. aastal) kui ka 2006. aasta (32 % vähem kui 2004. aastal) halbadele saakidele vaatamata vastama äriplaanile.

(67)

Esitatud teabe kohaselt tühistati kaks otsust, mille alusel oli uue veinikeldri rahastamiseks sooritatud kaks väljamakset ja 7,5 miljoni eurone kogusumma anti osanikulaenuna. Juba väljamakstud summad lülitati tagasiulatuvalt samadel tingimustel laenu koosseisu. Sellele vastavalt muudeti liidumaa eelarvet.

(68)

Saksamaa ametivõimude väite kohaselt on äriplaan hästi põhjendatud ja tugineb konservatiivsetele realistlikele eeldustele. Seda väidet põhjendatakse järgmiste argumentidega:

(69)

Vastavalt esitatud teabele ei ole Eberbachi kloostri taastamine, millele tõenäoliselt kulub rohkem kui 25 aastat, mõeldud osaühingule majanduslikult kasuliku tegevusena, vaid kultuurimälestise säilitamisena. Osaühing rendib ruumid oma administratsiooni ja vinoteegi jaoks turutingimustel. Seni ei ole sõlmitud lepingut osaühingu ja Eberbachi kloostrit haldava sihtasutuse vahel. Rendikulude hinnangud sisalduvad äriplaanis.

(70)

Vastavalt esitatud teabele ei kujuta uue veinikeldri rahastamine endast abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest Hesseni valitsus tegutses kui erainvestor. Argumendid, mida kaebuse esitaja väidab Hesseni valitsust kasutavat abi väljamaksmise põhjendamiseks, ei ole seepärast käesoleva juhtumi puhul asjakohased.

(71)

Lisaks sellele teatasid Saksamaa ametivõimud komisjonile, et endisele Landesbetriebile kuulunud maa väärtusega 2 959 675 eurot on müüdud ja tulu on tagastatud Hesseni liidumaa üldeelarvesse.

(72)

Hessische Staatsweingüter toodab ja müüb veini. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (6) artiklis 71 on sätestatud, et määruses käsitletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89. Seepärast tuleb kõnealuseid meetmeid uurida riigiabi eeskirju arvesse võttes.

(73)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 tuleb liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antavat abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, lugeda ühisturuga kokkusobimatuks niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(74)

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtulahenditele loetakse abi ettevõtjale liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavaks, kui ettevõtja tegutseb ühendusesisesele kaubandusele avatud turul (7). Hessische Staatsweingüter toodab ja müüb veini ja tegutseb seega väga konkurentsitihedal rahvusvahelisel turul (8). Kõnealuste meetmetega kasutatakse riigi ressursse (Hesseni liidumaa eelarvest) ja need on valikulised, kuna soosivad üht konkreetset ettevõtjat. Sellest tulenevalt tuleb uurida, kas kõnealuste meetmetega antakse või anti Hessische Staatsweingüterile eelis, mis moonutab konkurentsi ja mõjutab kaubandust ning kujutab seega endast abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Selleks et hinnata, kas meede annab eelise, tuleb rakendada turumajandusliku investeerimise põhimõtet (9).

(75)

Uurimine kinnitas, et Hesseni liidumaa andis Hessische Staatsweingüterile eelise selle kahjumeid kattes, seepärast on kõnealune meede riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(76)

Tuleb uurida, kas Hessische Staatsweingüterit saab käsitleda ettevõtjana EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ajal, kui teda hallati Hesseni liidumaa üldadministratsiooni osakonnana (kuni 1997. aasta lõpuni) ja hiljem Hesseni liidumaa ettevõttena, mis oli üldadministratsiooni eraldi osa, kuid siiski mitte eraldi juriidiline isik.

(77)

Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-118/85 (komisjon vs. Itaalia) (10) tuleneb, et kui riik tegeleb majandustegevusega, siis selleks, et kõnealust asutust võiks käsitada avaliku ettevõtjana, ei ole vahet, kas ta teeb seda eraldi juriidiliseks isikuks oleva asutuse või riigi haldusaparaadi osaks oleva asutuse kaudu. Seepärast võib järeldada, et Hessische Staatsweingüterit võis juba enne 2003. aastat käsitada ettevõtjana EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(78)

Komisjon järeldab, et asjaomane ajavahemik, mida abi hindamisel tuleb arvesse võtta, on ajavahemik 1995–2002. Komisjon tuletab meelde, et nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (11) artiklis 15 on sätestatud, et komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. See ajavahemik algab päevast, mil abisaajale antakse ebaseaduslikku abi. Igasugune komisjonipoolne või komisjoni nõudmisel liikmesriigipoolne ebaseadusliku abi vastu võetud meede katkestab aegumistähtaja arvestusperioodi.

(79)

Komisjon osutas menetluse alustamise otsuses, et esimest kohtumist Hesseni ametivõimude esindajate ja põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ametnike vahel 26. jaanuaril 2005 võib käsitada meetmena, mis katkestab määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 15 sätestatud aegumistähtaja arvestusperioodi.

(80)

Ei huvitatud isikult ega Saksamaalt pärast komisjoni menetluse alustamist käsitleva otsuse avaldamist saadud selgitustes ei vaidlustata seda esialgset uurimistulemust. Seepärast jääb komisjon seisukohale, et esimene kohtumine Hesseni ametivõimude esindajate ja põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ametnike vahel 26. jaanuaril 2005 oli meede, mis katkestas aegumistähtaja arvestusperioodi.

(81)

Kõnealune abi, mida Hesseni liidumaa pidevalt osutas Hessische Staatsweingüteri kahjumite katmiseks, koosneb seega asjaomastest toetustest, mida veinitööstustele maksti kameralistische Wirtschaftsführungi nime all tuntud süsteemi kehtimise ajal aastatel 1995–1997 (209 520 eurot) ja Landesbetriebile osutatud abist aastatel 1998–2002 (332 339 eurot) ning mille kogusumma on 541 859 eurot (vt põhjendus 22).

(82)

Oma 20. detsembri 2006. aasta kirjas (K(2006) 6605 lõplik) leidis komisjon samuti, et minevikus osutatud abi tegelik saaja näib olevat Betrieb gewerblicher Art (äriline ettevõte).

(83)

Saksamaa ametivõimude väite kohaselt on Betrieb gewerblicher Art Landesbetrieb Hessische Staatsweingüteri õigusjärglane ja majanduslik järglane, kuna ta on õiguslikult ja majanduslikult Hessische Staatsweingüteri põhivara omanik ja teda tuleb käsitleda minevikus antud abi tegeliku saajana. Osaühing rendib Betrieb gewerblicher Artilt liikumatut materiaalset põhivara. Rendimäärad fikseeriti, tuginedes kahe eksperdi aruandele rendi väärtuse (Pachtwertermittlungsgutachten) kindlaksmääramise kohta, mille esitasid Hesseni ametivõimud (vt põhjendus 28). Komisjon on seepärast seisukohal, et seda vara renditakse turutingimustel.

(84)

Komisjon on siiski seisukohal, et osaühing, mis võttis veinitööstuste haldamise üle ja sai endale Landesbetriebi käibevara ja liikuva materiaalse põhivara (vt põhjendus 28), sai kasu enne 31. detsembrit 2002 võetud meetmetest ja seepärast tuleb ka teda käsitada minevikus antud abi saajana.

(85)

Kahtlused, mis sundisid komisjoni menetlust alustama, ja menetluse alustamise otsuses esitatud esialgsed uurimistulemused on seega kinnitust leidnud.

(86)

Uurimine kinnitas komisjoni kahtlusi, et süstides osaühingule kapitali esialgu 1 miljon eurot ja seejärel veel 1,225 miljonit eurot, ei tegutsenud Hesseni liidumaa turumajandusliku investorina.

(87)

Saksamaa ametivõimude väite kohaselt anti kapitali turutingimustel, sest oodatud tulususe määrad olid vastavuses tööstusharu keskmisega või isegi sellest kõrgemad, nagu tunnistatakse Hoffmanni aruandes, samas kui osaühingu äriplaan põhines KPMG kinnituse kohaselt konservatiivse planeerimise lähenemisviisil.

(88)

Komisjon märgib, et mis tahes selline hinnang on seotud ümberkorraldamisega tervikuna, sest Saksamaa ametivõimude kasutatud võrdlusalus oli omakapitali tootlus ja osaühingu omakapitalis kajastusid kõik võetud ümberkorraldusmeetmed (s.o mitte ainult rahalised kapitalisüstid, vaid ka vara sissemaksena kasutamine ja võlgade mahakandmine).

(89)

Huvitatud isik väidab oma selgitustes (vt põhjendus 54), et uue veinikeldri rahastamisele eelnenud etapis ei tegutsenud Hesseni liidumaa turumajandusliku investorina. Selgitustes viidatakse (muu hulgas) osaühingu nõukogu koosseisule, muude kahjumit tootvate viinamarjaistanduste arvestamata jätmisele võrdlusalusena ja asjaolule, et kapitalisüstid tehti ilma protsente nõudmata. Lisaks sellele kritiseerib huvitatud isik äriplaani väidetavaid nõrkusi, avaldades arvamust, et see on liiga ebastabiilne ega arvesta piisavalt kõikumisega.

(90)

Saksamaa ametivõimud vaidlustavad oma selgitustes (vt põhjendus 63) huvitatud isiku esitatud väited kui faktiliselt ebakorrektsed ja õiguslikult asjakohatud.

(91)

Komisjon on seisukohal, et Saksamaa ametivõimude esitatud selgitused leevendavad huvitatud isiku tõstatatud kahtlusi ja et äriplaan on hästi põhjendatud. Samuti jagab komisjon Saksamaa ametivõimude seisukohta, mille kohaselt turumajandusliku investori kriteeriumidele vastavuse kindlaksmääramisel tuleb võrdlusalusena kasutada muid võrreldavaid kasumlikke viinamarjaistandusi (vt põhjendus 64).

(92)

Seepärast märgib komisjon, et Hesseni liidumaa poolt osaühingu kasuks võetud ümberkorraldusmeetmeid (varade sissemaksena kasutamine, võlgade mahakandmine ja kaks kapitalisüsti) võib eraldi võetuna käsitada tavapärastel turutingimustel tegutsevale investorile vastuvõetavana. Komisjon on siiski arvamusel, et kapitalisüste tuleb hinnata kõigi võetud meetmete kontekstis, sh selliste kahjumite katmine, mis tekkisid enne 31. detsembrit 2002, kui veiniäri hallati liidumaa lahutamatu osana, sest osaühing võttis üle veiniäri ja teda tuleb teatud määral samuti käsitada kõnealuse minevikus antud abi saajana (vt põhjendus 82) (12).

(93)

Komisjon on seisukohal, et eriti võlgade mahakandmine summas 1 792 000 eurot, mis oli seotud kohustustega, mis Landesbetriebil olid liidumaa ees varasema tegevusega seoses tekkinud, teenis sama eesmärki kui aeg-ajalt toimunud puudujääkide katmine enne 31. detsembrit 2002 ja seda võib pidada varasema tegevuse tagasiulatuvaks toetamiseks.

(94)

Seepärast on komisjon seisukohal, et ümberkorraldusmeetmeid ei ole võimalik mõistlikult eraldada enne 31. detsembrit 2002 võetud meetmetest. Seepärast järeldab komisjon, arvestades Hesseni liidumaa poolt varem veiniärile antud tegevustoetust, et Hesseni liidumaa, võttes osaühingu kasuks erinevaid ümberkorraldusmeetmeid (varade sissemaksena kasutamine, võlgade mahakandmine, kaks kapitalisüsti) ei tegutsenud turumajandusliku investorina ja et seepärast kujutavad need ümberkorraldusmeetmed endast abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(95)

Kahtlused, mis sundisid komisjoni menetlust alustama, ja menetluse alustamise otsuses esitatud esialgsed uurimistulemused on seega kinnitust leidnud.

(96)

Mis puutub uue veinikeldri rahastamisse omakapitali kaudu, siis kinnitas uurimine komisjoni kahtlusi, et pidades silmas varasemaid investeeringud, ei tegutsenud Hesseni liidumaa osanikulaenu andmisel Hessische Staatsweingüter GmbH-le erainvestorina.

(97)

Huvitatud isiku selgitused äriplaani väidetava nõrkuse kohta puudutasid ka uue veinikeldri rahastamist. Kõnealused selgitused vaidlustati Saksamaalt saadud selgitustes (vt põhjendused 58 ja 68). Komisjon on seisukohal, et Saksamaa selgitused leevendasid ka huvitatud isiku poolt uue veinikeldri rahastamise suhtes tõstatatud kahtlusi ja et äriplaan on hästi põhjendatud (vt põhjendus 91), sest see võtab arvesse saakide koguse ja kvaliteedi paratamatuid kõikumisi, samuti kadusid ja sisaldab kõiki nõutavaid kuluartikleid (vt põhjendused 68 ja 69). Lisaks sellele uuris äriplaani KPMG ja liigitas selle väga konservatiivseks (vt põhjendus 38).

(98)

Lisaks sellele märgib huvitatud isik asjaolu, et Hesseni liidumaa poolne omakapitali panus uue veinikeldri rahastamisse muudeti osanikulaenuks alles pärast suhtlemist komisjoniga. Veel väidab huvitatud isik, et Hessische Staatsweingüteri administratsiooni ja vinoteegiga seonduv kapitalikulu äriplaanis ei kajastu. Huvitatud isiku väidete kohaselt ei saanud välistada ristsubsideerimist madalamate rendimaksete kaudu.

(99)

Saksamaa ametivõimud väidavad oma selgitustes, et seoses uue veinikeldriga juba sooritatud väljamaksed lülitati täielikult osanikulaenu koosseisu ja allutati tagasiulatuvalt samadele tingimustele (vt põhjendus 67). Lisaks sellele selgitavad nad, et äriplaanis on täielikult arvesse võetud Eberbachi kloostrilt Hessische Staatsweingüteri administratsiooni ja vinoteegi jaoks ruumide rentimisega seotud kulud (vt põhjendus 67). Rendikulude hinnangud sisalduvad äriplaanis. Komisjon on seepärast seisukohal, et Saksamaa ametivõimude esitatud selgitused suudavad huvitatud isiku tõstatatud kahtlusi hajutada.

(100)

Kõnealuse osanikulaenu aluseks on iga-aastane fikseeritud tulumäär 3,7 % ja sellega osaletakse osaühingu aastakasumis (rahastamise tingimuste üksikasjalikku kirjeldust vaata põhjendustest 41–44). Komisjon on seisukohal, et need tingimused on seda tüüpi investeeringute osas vastuvõetavad turutingimused. Lisaks sellele märgib komisjon asjaolu, et ülejäänud osa investeeringust saadakse turutingimustel pangalaenust, mis on äriühingu elujõulisuse näitajaks.

(101)

Seepärast jääb komisjon kindlaks oma 20. detsembri 2006. aasta kirjas (K(2006) 6605 lõplik) esitatud järeldusele, et eraldi võetuna võib osanikulaenu pidada turumajanduslikule investorile vastuvõetavatel tingimustel antud laenuks ja seepärast ei anna see osaühingule eelist.

(102)

Siiski on komisjon seisukohal, et uue veinikeldri rahastamist ei saa varem osaühingu saadud abist mõistlikult eraldada. Uus veinikelder oli ümberkorraldamiskava lahutamatu osa ja seda tuleb käsitada veel ühe meetmena ümberkorraldamise protsessis (s.o pärast võlgade mahakandmist ja kaht kapitalisüsti). Lisaks sellele peegeldab osaühingu praegune majanduslik ja rahaline olukord, mis võimaldab tal saada veinikeldri osaliseks rahastamiseks ärilise pangalaenu, Hesseni liidumaa poolt osaühingu kasuks võetud ümberkorraldusmeetmeid ja seepärast tuleb seda hinnata selles kontekstis.

(103)

Seepärast järeldab komisjon, et Hesseni liidumaa, rahastades kõnealustel tingimustel osanikulaenu vormis omakapitali kaudu uut veinikeldrit 7,5 miljoni euro ulatuses, ei tegutse varem võetud ümberkorraldusmeetmete kontekstis nagu turumajanduslik investor ja seepärast kujutab kõnealune osanikulaen endast abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(104)

Kahtlused, mis sundisid komisjoni menetlust alustama, ja menetluse alustamise otsuses esitatud esialgsed uurimistulemused on seega kinnitust leidnud.

(105)

Artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi keeld ei välista, et mõnd liiki abi võib tunnistada ühisturuga kokkusobivaks, lähtuvalt kõnealuse artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditest.

(106)

Ei saa väita, et kõnealused meetmed kujutaksid endast sotsiaalabi või oleksid mõeldud loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks, nii et saaks kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti a või b. Samuti ei näi kõnealused meetmed olevat mõeldud majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks. Seega ei ole käesoleva juhtumi puhul kohaldatavad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a, b ja d sätestatud erandid.

(107)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaldamisel võib komisjon lugeda abi ühisturuga kokkusobivaks, kui leitakse, et see on abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(108)

Vastavalt ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 (13) punktile 15 peavad abimeetmed ühisturuga kokkusobimiseks hõlmama mõnda stiimulit või nõudma abisaajalt mingisugust vastutasu. Ühepoolseid riigiabi meetmeid, mis on lihtsalt mõeldud tootjate finantsseisundi parandamiseks, kuid mis ei aita mingil viisil kaasa sektori arengule, käsitatakse ühisturuga kokkusobimatu tegevusabina.

(109)

Komisjon märgib, et ei ole selge, kas enne 2003. aastat oleks Hessische Staatsweingüterit saanud pidada raskustes olevaks äriühinguks. On tõsi, et 541 859 eurone kogusumma, mille viimane sai liidumaalt aastatel 1995–2002, kujutab endast tegevusabi, nagu eespool märgitud. Siiski ei tähenda see tingimata, et Hesseni liidumaa veinitööstus Hessische Staatsweingüter pidi olema raskustes olev äriühing, mis ei suutnud hankida rahastamist turutingimustel. Lisaks sellele olid aeg-ajalt toimunud kahjumi katmised ajutised meetmed, mis ei tuginenud ümberkorraldamiskavale. Need meetmed võeti ammu enne ümberkorraldamise otsuse langetamist. Viimane kahjumi katmine, mis sisaldus 541 859 euroses summas, toimus 1999. aastal (vt põhjendus 21), samas kui ettevalmistused ümberkorraldamiseks ei alanud enne 2001. aastat, ümberkorraldamiskava väljatöötamist alustati alles 2002. aasta juunis ja ametlik ümberkorraldamise otsus võeti vastu 10. detsembril 2002 (vt ümberkorraldamise kirjeldus põhjendustes 23–38 ja eriti põhjenduses 28). Seepärast ei saa puudujääkide katmist käsitada osana ümberkorraldamisprotsessist, mis sisuliselt algas 31. detsembril 2002.

(110)

Samuti polnud see abi seotud investeeringu, koolituse, töökohtade loomise või mingi muu abisaajalt nõutud vastutasuga. Abi oli lihtsalt mõeldud abisaaja finantsseisundi parandamiseks.

(111)

Komisjon on seepärast seisukohal, et see abi on tegevusabi, mis on ühisturuga kokkusobimatu.

(112)

Komisjon avaldab kahetsust selle üle, et Saksamaa ei teatanud abist vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, vaid rakendas seda seadusevastaselt.

(113)

Kuna tehti kindlaks, et varem võetud ümberkorraldusmeetmeid arvestades kujutab uue veinikeldri rahastamine omakapitali kaudu endast abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses (vt põhjendus 103), siis hinnatakse seda edaspidi ümberkorraldusmeetmete osana.

(114)

Abi raskustes olevate äriühingute ümberkorraldamiseks tuleb tavaliselt uurida lähtuvalt ühenduse 2004. aasta suunistest raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (14). Vastavalt suuniste lõigetele 103 ja 104 hindab komisjon siiski abi, millest on teatatud enne 10. oktoobrit 2004, samuti teatamata päästmis- ja ümberkorraldamisabi vastavalt konkreetsele juhtumile kas teatise esitamise ajal kehtinud või abi andmise ajal kehtinud suuniste alusel.

(115)

Loodava osaühingu ümberkorraldamise meetmed otsustati ametlikult kabineti 10. detsembri 2002. aasta otsusega (vt põhjendused 28–33). Seda tuleks seega käsitada abi andmise ajana. Sel ajal kehtisid ühenduse 1999. aasta suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (15) (edaspidi „ümberkorraldamise suunised”). Kõnealuste suuniste peatükis 3.2 on sätestatud konkreetselt ümberkorraldamisabi suhtes kohaldatavad sätted.

(116)

Ümberkorraldamissuuniste punktis 30 on sätestatud, et selleks, et äriühing oleks ümberkorraldamisabi jaoks kõlbulik, peab teda saama lugeda raskustes olevaks äriühinguks.

(117)

Vastavalt suuniste punktile 4 peab komisjon äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumi tootmist, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni.

(118)

Käesoleval juhul oli osaühingul selle asutamisel 2003. aasta alguses tugev rahaline baas (vt põhjendus 32). Siiski kajastas algbilanss juba olukorda pärast enamiku ümberkorraldusmeetmete (varade sissemaksena kasutamine, võlgade mahakandmine ja esimene kapitalisüst) rakendamist. Isegi selles olukorras ei oleks osaühing suutnud omavahendite kaudu peatada kahjumi tootmist enne planeeritud tasuvuspunkti. 2002. aasta juuni äriplaanis hinnati ümberkorraldamise esimestel aastatel osaühingu rahavoo vajaduste katmiseks vajalikku toetust suurusjärgule 4,3 miljonit eurot (vt põhjendus 26). 2002. aasta septembris muudetud finantsmudeli kohaselt oleks vaja läinud veel 3,4 miljonit eurot (vt põhjendus 27). Vaatamata osaühingu suhteliselt tugevale omakapitali baasile (omakapital kokku ligikaudu 7,6 miljonit eurot, mis vastab umbes 91 % bilansi kogusummast), ei oleks äriühing tõenäoliselt suutnud katta oma rahavoo vajadusi enne, kui see omavahendite kaudu kasumlikuks muutus. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et osaühing oleks oma tavapärasele tegevusele leidnud väljaspoolset rahastamist Hesseni liidumaa garantiita. Kuna tõestati, et osanike panused ümberkorraldusmeetmete kontekstis ei olnud tehtud turumajanduslikule investorile vastuvõetavatel tingimustel (vt põhjendus 94), siis tuleks mis tahes Hesseni liidumaa antud rahalisi vahendeid selles kontekstis käsitada abi sisaldavana ja neid ei saa lugeda tõestuseks äriühingu võimest ilma avaliku sektori sekkumiseta ellu jääda.

(119)

Seepärast võib järeldada, et osaühingu loomise hetkel sai teda käsitada raskustes oleva äriühinguna vastavalt ümberkorraldamissuuniste punktile 4.

(120)

Vastavalt suuniste punktile 7 ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. Siiski täpsustatakse ümberkorraldamissuuniste joonealuses märkuses nr 9, et tütarettevõtte loomist äriühingu poolt lihtsalt üksusena, mis võtaks üle äriühingu varad ja võimalik, et ka kohustused, ei käsitata uue äriühingu asutamisena.

(121)

Käesoleval juhul loodi osaühing 1. jaanuaril 2003 ja seega kuulus ümberkorraldusmeetmete võtmise ajal vastasutatud äriühingu mõiste alla. Siiski jäi liikumatu materiaalne põhivara Hesseni liidumaale (kajastus Betrieb gewerblicher Arti kontodel) ja renditi osaühingule, samas kui endise Landesbetrieb Hessische Staatsweingüteri käibevara ja liikuv materiaalne põhivara kogusummas umbes 7,3 miljonit eurot, samuti mõned lühiajalised kohustused ja eraldised, anti üle osaühingule. Seepärast võib osaühingut käsitada tütarettevõttena, mis on loodud vaid üksusena Landesbetriebi mõne vara ja kohustuse ülevõtmiseks. Komisjon on seepärast seisukohal, et ümberkorraldamissuuniste joonealuses märkuses nr 9 sätestatud erand hõlmab osaühingut ja viimane on seepärast põhimõtteliselt ümberkorraldamisabi jaoks kõlbulik vastavalt suuniste punktile 30.

(122)

Vastavalt ümberkorraldamissuuniste punktidele 31–34 on abi andmise tingimuseks ümberkorraldamiskava rakendamine. Ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Kava peab pakkuma sellist pööret, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud. Ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus peab olema küllaldane, et võimaldada tal turul omal jõul konkureerida.

(123)

Käesoleval juhul koostati ümberkorraldamiseks valmistudes 2001. aasta augustist novembrini strateegiadokument („Situationsanalyse und Entwicklungsperspektiven”), milles esitati Hessische Staatsweingüteri võimaliku edasise arengu erinevad stsenaariumid (vt põhjendus 23). Kõnealuse dokumendi alusel töötati 2002. aasta juunis välja äriplaan erinevate stsenaariumide puhuks. Ainus strateegiline valik, mis äriplaani kohaselt oleks Hessische Staatsweingüteri pikaajaliselt elujõuliseks muutnud, oli uue veinikeldri ehitamine Steinbergi viinamarjaistanduse hoidla alale ning administratsiooni ja vinoteegi ümberkolimine Eberbachi kloostrisse. See valik eeldas, et liidumaa pidi üle võtma kohustused, mis veiniäril olid kogunenud 2002. aasta lõpuks. Uue veinikeldri investeeringu kogukulu hinnati 15 miljonile eurole, mida pidi osaliselt rahastatama otseselt mittevajaliku kinnisvara müügi ja osaliselt võõrkapitali arvelt. Sellekohase äriplaani mudeli kohaselt oleks Hessische Staatsweingüter esimest korda positiivse jääktuluni jõudnud majandusaastal 2006/2007 ja positiivsete rahavoogudeni alates 2008/2009. majandusaastast. Turuolukorra ja muude tingimuste muutumise tõttu tuli finantsmudelit 2002. aasta septembris uuendada, et näha ette Hessische Staatsweingüteri kasumisse jõudmise teatud viibimine 2002. aasta juuni mudeliga võrreldes. Kabineti 10. detsembri 2002. aasta otsusega otsustas Hesseni valitsus selle strateegilise valiku elluviimise kasuks (vt põhjendused 24–28).

(124)

2002. aasta septembris koostatud äriplaani uuendati veel kord esmalt 2003. aasta veebruaris (ja seda laiendati, lisades kõikehõlmava kasumi ja kahjumi planeerimise) ja seejärel 2003. aasta novembris. 2003. aasta novembri äriplaan nägi ette esimest positiivset EBITDAt (16) juba 2007. majandusaastal, esimest positiivset rahavoogu 2010. aastal ja puhaskasumit 2014. aastal. Vastavalt esitatud teabele oleks aluseks oleva finantsmudeli kohaselt jõutud enam kui 3 % omakapitali tootluseni (maksustamiseelse kasumi põhjal) 2016. aastal, jõudes enam kui 7 % tasemeni pärast aastat 2019.

(125)

Komisjon on seisukohal, et ümberkorraldamiskava abil, mille kasuks Hesseni valitsus 2002. aasta detsembris otsustas, saab mõistliku aja jooksul taastada osaühingu pikaajalise elujõulisuse, lähtuvalt realistlikest eeldustest tulevase tegutsemiskeskkonna kohta.

(126)

Lisaks sellele on komisjon seisukohal, et eeldatav kapitalitasuvus on küllaldane, et võimaldada ümberkorraldatud äriühingul turul omal jõul konkureerida. Sellega seoses tugineb komisjon oma järeldustes Hesseni ametivõimude esitatud Hoffmanni aruandele. Kõnealuses aruandes määratakse Hessische Staatsweingüteriga võrreldavate viinamarjaistanduste keskmiseks omakapitali tootluseks ligikaudu 2–3 %. Lisaks sellele hinnatakse aruandes viinamarjaistanduste ümberkorraldamise või suuremahulisemate pikaajaliste investeeringute tasuvusperioodiks vähemalt kümme ja keskmiselt 10–15 aastat (vt põhjendused 35–37). Vastavalt esitatud teabele uuris 2003. aasta veebruari äriplaani KPMG ja pidas selle halvimat stsenaariumi väga konservatiivseks (vt põhjendus 38).

(127)

Samuti on komisjon seisukohal, et kava näeb ette sellist pööret, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud ning taas elujõuliseks muutuda (vt põhjendus 30).

(128)

Aluseks olev ümberkorraldamiskava vastab seega ümberkorraldamissuuniste punktidele 31–34.

(129)

Vastavalt ümberkorraldamise suuniste punktidele 35–39 tuleb võtta meetmeid, et niipalju kui võimalik leevendada abi mis tahes kahjulikku mõju konkurentidele, kusjuures selliste meetmete vormiks on tavaliselt piirangud sellele, kuivõrd äriühing võib pärast ümberkorraldamisperioodi lõppu oma sihtturul või turgudel esindatud olla. Komisjon on siiski seisukohal, et põhjendamatud konkurentsimoonutused puuduvad juhul, kui äriühingu turuosa asjaomasel turul on kaduvväike (vt ümberkorraldamise suuniste punkt 36).

(130)

Vastavalt esitatud teabele omab Hessische Staatsweingüter Saksamaa suurimat viinamarjaistandust haritava maaga umbes 190 hektarit. 2002. aasta juuni äriplaanis hinnati osaühingu müügimahuks umbes 1 miljon liitrit aastas. Vastavalt esitatud teabele tootis Hessische Staatsweingüter enne 2003. aastat peamiselt sorti „Riesling”. ELi tasandil (EL 25) toodeti 2002/2003. aastal kokku umbes 15,6 miljardit liitrit veini (17). Hessische Staatsweingüteri osa selles kogutoodangus oli vähem kui 0,01 %. Vastavalt Saksamaa ametivõimude esitatud teabele võib sordi „Riesling” kasvupinna suuruseks kogu ELi territooriumil hinnata umbes 26 413 hektarit (kusjuures Saksamaa arvele langeb umbes 21 197 hektariga suurim osa). Hessische Staatsweingüter, haritava maaga umbes 190 hektarit, esindab kogu ELi „Rieslingi” kasvupinnast umbes 0,7 %. Selle turuosa asjaomasel turul võib seepärast pidada kaduvväikeseks ja käesoleval juhul võib kompensatsioonimeetmete tingimuse suhtes teha erandi.

(131)

Komisjon eeldab vastavalt ümberkorraldamise suuniste punkti 42 alapunktile iii siiski, et Hessische Staatsweingüter ümberkorraldamisperioodi ajal rohkem abi ei saa (s.o kuni aastani 2014, järgides 2003. aasta novembris uuendatud äriplaani).

(132)

Vastavalt ümberkorraldamissuuniste punktidele 40 ja 41 peavad toetuse suurus ja intensiivsus rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaoluliste varade müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Abi ei tohi anda sel määral või sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemäärast raha kasutada agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisega. Abi ei tohiks kasutada ka selliste uute investeeringute rahastamiseks, mis ei ole äriühingu elujõulisuse taastamiseks olulised. Komisjonile tuleb tõestada, et abi kasutatakse ainult äriühingu elujõulisuse taastamiseks ja see ei võimalda abi saajal ümberkorraldamiskava rakendamise ajal tootmisvõimsust suurendada, v.a sedavõrd, kui see on vajalik elujõulisuse taastamiseks ilma põhjendamatult konkurentsi moonutamata.

(133)

Ümberkorraldamiseks valmistudes kaaluti kolme strateegilist valikut, nimelt vanade ruumide järkjärguline remont Eltville’is, uue veinikeldri ehitamine Eltville’is ja uue veinikeldri ehitamine Steinbergi viinamarjaistanduse hoidla alale (vt põhjendused 24–26). Komisjon tunnistab, et uue veinikeldri ehitamine Steinbergi viinamarjaistanduse hoidla alale ja Hessische Staatsweingüteri administratsiooni ja vinoteegi kolimine Eberbachi kloostrisse oli ainus strateegiline valik, millega juhtida Hessische Staatsweingüter pikaajalise elujõulisuse suunas (vt põhjendus 26). Vastavalt esitatud teabele võimaldaks uus veinikelder Hessische Staatsweingüteril tegeleda kõrgekvaliteedilise punase veini tootmisega. Komisjon on seepärast seisukohal, et ümberkorraldamiskavas ette nähtud tootmisvõimsuse kasv on vajalik äriühingu elujõulisuse taastamiseks. Komisjon on lisaks sellele seisukohal, et abi piirdub ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga. Osaühing sai esialgse 1 miljoni euro suuruse kapitalisüsti oma asutamisel 1. jaanuaril 2003. Vastavalt esitatud bilansile oli osaühingu käsutuses lisaks umbes 538 000 eurot. Äriplaanis ei nähtud siiski ette osaühingu tegevusest tekkivat positiivset rahavoogu enne 2008/2009. majandusaastat. Hinnati, et osaühingu tegevuse esimestel aastatel läheb rahavoo vajaduste katmiseks vaja veel toetusi kokku 4,3–7,7 miljonit eurot. Seega polnud vaatamata esialgsele rahasüstile äriühingu käsutuses raha ülejääki, mida oleks saanud kasutada ümberkorraldamisprotsessiga mitteseotud agressiivseks, turgu moonutavaks tegevuseks.

(134)

Uut veinikeldrit, mille koguinvesteering on umbes 15 miljonit eurot, rahastatakse osaliselt osanikulaenuga summas 7,5 miljonit eurot. Vahe uue veinikeldri koguinvesteeringu summaga rahastatakse äripanga laenuga (vt põhjendus 49). Komisjon on seisukohal, et seda äripanga laenu saab pidada oluliseks omapanuseks. Seega järgitakse kõnealusel juhul ümberkorraldamise suuniste punkte 40 ja 41.

(135)

Vastavalt ümberkorraldamissuuniste punktile 43 peab äriühing ümberkorraldamiskava täielikult rakendama.

(136)

Komisjon loeb selle tingimuse täidetuks. Vastavalt esitatud teabele ületas osaühing oma tegevuse esimesel kahel aastal oluliselt müügikäibe ja kasumi prognoose. Pärast osaühingu loomist ja selle algset kapitaliga varustamist tegi liidumaa veel ainult ühe kapitalisüsti summas 1,225 miljonit eurot (vt põhjendus 33). Uut veinikeldrit (hinnanguline investeeringu kogukulu 15 miljonit eurot) rahastatakse osaliselt liidumaa antud osanikulaenuga, millel on garanteeritud fikseeritud miinimumtulusus, (osanikulaen, vt põhjendused 40–45) ja osaliselt äripanga laenuga (vt põhjendus 49). Administratsioon ja vinoteek plaanitakse kolida Eberbachi kloostris asuvatesse ruumidesse.

(137)

Vältimaks äriühingute ebaõiglast aitamist tohib vastavalt ümberkorraldamissuuniste punktile 48 ümberkorraldamisabi anda vaid üks kord kümne aasta jooksul (alates ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorraldamiskava rakendamise peatamisest). Punktis 49 täpsustatakse, et ükskõik millised abi andmisele järgnevad muutused selle abisaaja omandisuhetes ei mõjuta selle reegli kohaldamist mingil viisil.

(138)

Komisjon on seisukohal, et käesoleva juhtumi puhul on ühekordse abi põhimõtte tingimus täidetud, sest viimase kümme aasta jooksul ei saanud Hessische Staatsweingüter mingit pääste- ega ümberkorraldamisabi. Nagu on osutatud põhjenduses 109, ei leidnud komisjon, et Hessische Staatsweingüterit oleks tulnud pidada raskustes olevaks äriühinguks ajal, kui teda veel hallati Hesseni liidumaa üldadministratsiooni osakonnana ja hiljem Landesbetriebina. Selle asemel kujutas aastatel 1995–2002 aeg-ajalt toimunud puudujäägi katmine liidumaa poolt endast lihtsalt seadusevastast tegevusabi (vt põhjendus 111).

(139)

Komisjon on seepärast seisukohal, et Hesseni liidumaa poolt Hessische Staatsweingüteri kasuks võetud ümberkorraldusmeetmed järgivad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevaid ühenduse 1999. aasta suuniste asjakohaseid sätteid ja seepärast võib neid pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(140)

Komisjon avaldab kahetsust selle üle, et Saksamaa ei teatanud abist vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, vaid rakendas seda seadusevastaselt.

(141)

Komisjon leiab, et Saksamaa on seadusevastaselt võtnud meetmeid, andes Hessische Staatsweingüterile riigiabi puudujääkide pideva katmise vormis summas 541 859 eurot, rikkudes EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88. Sellest abist said kasu nii Betrieb gewerblicher Art kui ka osaühing. Käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades võib võtta seisukoha, et kasu on proportsionaalne endiselt Landesbetrieb Hessische Staatsweingüterilt ülevõtud käibevara suurusega.

(142)

Komisjon leiab lisaks sellele, et Hesseni liidumaa poolt osaühingu kasuks võetud ümberkorraldusmeetmed kujutavad endast EÜ asutamislepinguga kooskõlas olevat riigiabi,

—

mõlemalt abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

—

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

—

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.