8.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 173/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 595/2010,

2. juuli 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) VIII, X ja XI lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest ja teist alalõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1774/2002 on sätestatud loomade ja inimeste tervishoiueeskirjad, mis käsitlevad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi. Määruse kohaselt võib söödatoorainena kasutatavat töödeldud loomset valku ja muid töödeldud tooteid lubada turule ainult tingimusel, et neid on töödeldud vastavalt kõnealuse määruse VII lisale. Lisaks on määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud, et VIII lisas nimetatud lemmikloomatoitu, koerte närimiskonte ja tehnilisi tooteid ning loomseid kõrvalsaadusi võib lubada turule ainult tingimusel, et nad vastavad kõnealuses lisas sätestatud erinõuetele.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa V peatükis on praegu sätestatud ühtlustatud nõuded hobuslaste seerumi turustamise ja importimise kohta. Kuid mõned liikmesriigid, kaubanduspartnerid ja ettevõtjad on tundnud huvi nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide päritoluga hobuslaste vere ja laiema ulatusega veretoodete kasutamise vastu ELis tehnilisel otstarbel. Selleks, et kergendada sellise vere ja selliste veretoodete kasutamist, on nende kasutamiseks tehnilisel otstarbel vaja sätestada loomatervishoiunõuded. Sellised nõuded peaksid kättesaadavate teaduslike tõendite alusel vähendama nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivis 90/426/EMÜ (hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) (2) loetletud teatavate teatamiskohustuslike loomataudide võimalikku edasikandumise ohtu. Eelkõige peaks veri pärinema tapamajadest, mis on heaks kiidetud kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3),või vere kogumiseks ettenähtud rajatistest, näiteks nagu spetsiaalstel terviseohutuse tingimustel loomi pidavad ettevõtted, mille on heaks kiitnud ja mida kontrollivad kolmandate riikide pädevad asutused

(3)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa X peatükis on sätestatud impordinõuded muuks otstarbeks kui söödatoorainena, orgaaniliste väetistena või mullaparandusainetena kasutamiseks ettenähtud sarvedele ja sarvedest valmistatud toodetele (v.a sarvejahu), kapjadele ja sõrgadele ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodetele (v.a kabja- ja sõrajahu).

(4)

Ettevõtjad on näidanud huvi selliste loomsete kõrvalsaaduste kasutamise vastu orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmisel. Selliste loomsete kõrvalsaaduste turustamist, sealhulgas nende importimist, võib lubada ainult juhul, kui nad pärinevad loomadelt, kes on tapmiseelse ülevaatuse põhjal tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks või kellel ei avaldunud nakkushaiguse tunnuseid, ning kui neid on töödeldud võimalike terviseohtude leevendamiseks.

(5)

Sarvede puhult tuleb võtta asjakohased meetmed, et sarvede koljust eemaldamise käigus hoida ära transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) edasikandumine. Juhtiv teaduskomitee avaldas oma arvamuse TSE nakkavuse kohta mäletsejaliste kudedes (4). Selle arvamuse kohaselt tuleb sarved eemaldada ilma koljuõõnt avamata, et vältida ristsaastumist TSE tekitajatega.

(6)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisasse lisada XV peatükk, milles määratletakse orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ettenähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu) ning kapjade ja sõrgade ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) terviseohutuse tingimused turustamiseks, sealhulgas importimiseks.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 (mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr. 437/2008 (5)) X lisas on sätestatud üks terviseohutuse näidissertifikaat muuks kui inimtoiduks ette nähtud piima ja piimatoodete jaoks, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiitveoks läbi liidu. Määruse (EÜ) nr 1774/2002 VII lisa V peatükis on sätestatud konkreetsed nõuded piima, piimatoodete ja ternespiima turustamise kohta. Kõnealuse peatüki A osa punktis 3 ning B osa punktis 1.5 on sätestatud nõuded suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetava vadaku kohta. Terviseohutuse näidissertifikaat muuks kui inimtoiduks ette nähtud piima ja piimatoodete importimiseks on sätestatud määruse (EÜ) nr 1774/2002 X lisa 2. peatükis. Näidissertifikaadis sätestatud nõuded vadakule on rangemad kui vastavad nõuded liidusiseses kaubanduses, mis on sätestatud kõnealuse määruse VII lisa V peatükis. Seega tuleks seda näidissertifikaati muuta nii, et vadaku impordinõuded ei oleks vähem soodsad kui vadaku tootmisele ja liidusiseses kaubanduses turustamisele kohaldatavad nõuded. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1774/2002 X lisa 2. peatükis olevat näidissertifikaati muuta.

(8)

Määruse (EÜ) 1774/2002 XI lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, kust liikmesriigid võivad lubada importida teatavaid muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi, viidates nõukogu otsusele 79/542/EMÜ, (6) komisjoni otsusele 97/296/EÜ, (7) komisjoni otsusele 94/85/EMÜ, (8) komisjoni otsusele 94/984/EÜ, (9) komisjoni otsusele 2000/585/EÜ, (10) komisjoni otsusele 2000/609/EÜ, (11) komisjoni otsusele 2004/211/EÜ, (12) komisjoni otsusele 2004/438/EÜ, (13) komisjoni otsusele 2006/696/EÜ (14). Kõnealuseid õigusakte on märkimisväärselt muudetud või need on asendatud. XI lisa tuleks muuta, et võtta arvesse nimetatud õigusaktides tehtud muudatusi.

(9)	Pärast käesoleva määruse jõustumist tuleks huvirühmadele ette näha üleminekuperiood uute eeskirjadega vastavusse viimiseks ning lubada jätkata loomsete kõrvaltoodete importimist liitu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt, nagu enne käesoleva määrusega tehtud muudatusi.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII, X ja XI lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Üleminekuperioodil kuni 31. augustini 2010 peavad liikmesriigid vastu võtma tehniliste toodete valmistamiseks ettenähtud piima ja piimatoodete, hobuslaste seerumi ja töödeldud veretoodete (välja arvatud hobuslaste veretoodete) saadetisi, millel on kaasas enne käesoleva määruse jõustumist täidetud ja allkirjastatud terviseohutuse sertifikaadid, mis on täidetud asjakohaste näidissertifikaatide kohaselt, nagu on vastavalt sätestatud määruse (EÜ) nr 1774/2002 X lisa 2. peatükis, 4. peatüki A osas ja 4. peatüki D osas.

Kuni 30. oktoobrini 2010 peavad liikmesriigid vastu võtma selliseid saadetisi, kui kaasasolevad terviseohutuse sertifikaadid on täidetud ja allkirjastatud enne 1. septembrit 2010.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub ja seda kohaldatakse kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(4) Juhtiv teaduskomitee võttis oma arvamuse vastu 10. ja 11. jaanuari koosolekul 2002. aastal ja muutis seda 7. ja 8. novembri koosolekul 2002. aastal.

(5) ELT L 132, 22.5.2008, lk 7.

(6) EÜT L 146, 14.6.1979, lk 15.

(7) EÜT L 122, 14.5.1997, lk 21.

(8) EÜT L 44, 17.2.1994, lk 31.

(9) EÜT L 378, 31.12.1994, lk 11.

(10) EÜT L 251, 6.10.2000, lk 1.

(11) EÜT L 258, 12.10.2000, lk 49.

(12) ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.

(13) ELT L 154, 30.4.2004, lk 72.

(14) ELT L 295, 25.10.2006, lk 1.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII, X ja XI lisa muudetakse järgmiselt:

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

V peatükk asendatakse järgmisega:

„V PEATÜKK

Nõuded hobuslaste verele ja veretoodetele, mida kasutatakse tehnilisel otstarbel

A. Turustamine

Tehniliseks otstarbeks ette nähtud hobuslaste vere ja veretoodete turustamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

verd võib turustada tingimusel, et

see on võetud hobuslastelt,

kellel vere kogumise päeval kontrollimisel ei avaldunud direktiivi 90/426/EMÜ A lisas loetletud ühegi teatamiskohustusliku loomataudi tunnuseid ega Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirja artikli 1.2.3 lõikes 4, 2009. aasta väljalaskes loetletud hobuste gripi, hobuste piroplasmoosi, hobuste herpesviiruse ning hobuste viirusarteriidi tunnuseid;

ii)	keda on vähemalt 30 päeva enne vere kogumist ja vere kogumise päeval hoitud veterinaarjärelevalve all ettevõttes, mille suhtes ei ole kohaldatud direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikes 5 nimetatud keeldu või artiklis 5 nimetatud piirangut;

iii)

kes direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei ole kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes vastavalt kõnealusele artiklile rakendati loomatervishoiuga seotud põhjustel keeldu, ning ei ole vähemalt 40 päeva enne vere kogumise päeva kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit sellisest liikmesriigist või kolmandast riigist, mida käsitletakse hobuste aafrika katku nakatununa vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 punktile a;

see on võetud veterinaarjärelevalve all kas

i)	tapamajas, mis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004; või

ii)	rajatises, mis on heaks kiidetud hobuslaste vere kogumiseks veretoodete valmistamiseks tehnilisel otstarbel ning millel on veterinaarloa number ja mida kontrollib pädev asutus;

veretooteid võib viia turule tingimusel, et:

a)	on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida veretoodete nakkusetekitajatega saastumist tootmise, käitlemise ja pakendamise käigus;

veretooted on valmistatud verest, mis:

i)	kas vastab lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele või

ii)

on hobuste aafrika katku, hobuste entsefalomüeliidi kõiki liike, sh hobuste veneetsueela entsefalomüeliiti, hobuste nakkavat kehvveresust, vesikulaarset stomatiiti ja malleust (Burkholderia mallei) põhjustavate võimalike patogeenide inaktiveerimiseks töödeldud vähemalt ühel järgmisel meetodil, millele on järgnenud tõhususe kontroll:

—	kuumtöötlus temperatuuril 65 °C kestusega vähemalt kolm tundi;

—	kiiritamine 25 kGy gammakiirtega;

—	pH muutmine kuni pH-astmeni 5 kahe tunni jooksul;

—	kuumtöötlus sisetemperatuuril vähemalt 80 °C-ni;

hobuslaste veri ja veretooted peavad olema pakendatud läbilaskmatutesse plommitud mahutitesse,

a)	millele on selgelt märgitud kiri „HOBUSLASTE VERI JA VERETOOTED, MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”;

b)	mis kannavad kogumisettevõtte veterinaarloa numbrit, mis on nimetatud lõike 1 punktis b.

B. Import

Liikmesriigid lubavad hobuslaste vere ja veretoodete importi tehnilisel otstarbel järgmistel tingimustel:

veri peab vastama A osa lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele ning peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all kas:

tapamajas,

i)	mis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004; või

ii)	mis on heaks kiidetud ja kontrollitud kolmanda riigi pädeva asutuse poolt; või

b)	rajatises, mis on heaks kiidetud hobuslaste vere kogumiseks veretoodete valmistamiseks tehnilisel otstarbel ning millel on veterinaarloa number ja mida kontrollib kolmanda riigi pädev asutus;

veretooted peavad vastama A osa lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Lisaks peavad A osa lõike 2 punkti b alapunktis i nimetatud veretooted olema valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda on vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või alates sünnist, kui loomad on alla kolme kuu vanused, hoitud ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus kogumine toimub ning milles ei ole nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal esinenud järgmisi haigusi:

a)	hobuste aafrika katku vastavalt direktiivi 90/426/EMÜ artikli 5 lõike 2 punktile a;

b)	hobuste venetsueela entsefalomüeliiti vähemalt viimase kahe aasta jooksul;

malleust:

i)	kolme aasta jooksul; või

ii)

kuue kuu jooksul, kui loomadel ei ole esinenud malleuse (Burkholderia mallei) kliinilisi tunnuseid lõike 1 punktis a nimetatud tapamajas surmajärgsel kontrollil, mis hõlmab hingetoru, kõri, ninaõõnte ja urgete ning nende harunemiste limaskesta põhjalikku läbivaatust pärast pea pikuti läbilõikamist ja ninavaheseina eemaldamist;

d)	vesikulaarset stomatiiti kuue kuu jooksul;

3)	veretooted peavad pärinema kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud tehnilisest ettevõttest, mis vastab määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 18 sätestatud eritingimustele.

veri ja veretooted peavad pärinema kolmandast riigist, millele on viidatud loeteludes XI lisa järgmistes osades:

a)	XIII osa punkt A, kus veri on kogutud vastavalt A jao lõikele 1 või kus veretooted on toodetud vastavalt A jao lõike 2 punkti b alapunktile i; või

b)	XIII osa punkt B, kus neid on töödeldud vastavalt A jao lõike 2 punkti b alapunktile ii;

5)	veri ja veretooted tuleb pakendada ja märgistada vastavalt A jao lõike 3 alapunktile a ning nendega peab kaasas olema nõuetekohaselt täidetud ja riikliku veterinaararsti allkirjastatud terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 4. peatüki A osas sätestatud näidise nõuetele.”

lisatakse järgmine XV peatükk:

„XV PEATÜKK

Nõuded sarvedele ja sarvedest valmistatud toodetele (v.a sarvejahu), kapjadele ja sõrgadele ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodetele (v.a kabja- ja sõrajahu), mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks

A. Turuleviimine

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ette nähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) turuleviimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

need peavad pärinema loomadelt,

a)	kes on kas tapetud tapamajas pärast tapaeelset kontrolli ja leitud kontrolli tulemusel vastavalt liidu õigusaktidele olevat inimtoiduks tapmiseks sobivad; või

b)	kellel ei avaldunud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;

2)	need peavad olema kuumtöödeldud üks tund sisetemperatuuril vähemalt 80 °C;

3)	sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata;

4)	igal töötlemise etapil, ladustamisel või transpordil peavad olema võetud kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks;

5)	need peavad olema pakendatud kas uutesse pakenditesse või konteineritesse; või tuleb neid transportida veokites või lahtise lasti mahutites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heakskiidetud tootega;

pakendid või konteinerid peavad:

a)	kandma toote märgistust (sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted);

b)	olema selgelt märgistatud kirjaga „MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”;

c)	kandma sihtkoha heakskiidetud tehnilise ettevõtte või heakskiidetud lao nime ja aadressi.

B. Import

Liikmesriigid lubavad orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ette nähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) importi järgmistel tingimustel:

1)	need on pärit kolmandast riigist, mis on nimetatud XI lisa XVIII osa loetelus;

2)	need on toodetud vastavalt käesoleva peatüki A jaole;

3)	nendega on kaasas X lisa 18. peatükis sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat, mille on nõuetekohaselt täitnud ja allkirjastanud riiklik veterinaararst;

4)	pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli Euroopa Liitu sisenemise koha piiripunktis viiakse need vastavalt nimetatud direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele otse heakskiidetud tehnilisse sihtettevõttesse või heakskiidetud lattu.”

X lisa muudetakse järgmiselt:

2) peatükk asendatakse järgmisega:

„2. PEATÜKK

Terviseohutuse sertifikaat

Muuks kui inimtoiduks ettenähtud piima ja piimatoodete jaoks, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiitveoks läbi Euroopa Liidu (2)

Tekst pildi

Tekst pildi

II osa: Tõendamine

RIIK

Muuks kui inimtoiduks ette nähtud piim ja piimatooted

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, teatan, et olen lugenud määrust (EÜ) nr 1774/2002 ja eriti selle artiklit 6 ning VII lisa V peatükki, ja sellest aru saanud, ning kinnitan, et lahtris I.28 osutatud piim (2), või piimatooted (2) vastab/vastavad järgmistele tingimustele:

II.1. need on toodetud ja lähetatud … (sisestada eksportiva riigi nimi) (3), …(sisestada piirkonna nimi) (3), mis on loetletud otsuse 2004/438/EÜ lisas ning kus ei ole 12 kuu jooksul vahetult enne eksportimist esinenud suu- ja sõrataudi ega veiste katku ning kus ei ole sama ajavahemiku jooksul loomi veiste katku vastu vaktsineeritud;

II.2. need on toodetud toorpiimast, mis on saadud loomadelt, kellel lüpsmise ajal ei avaldunud piima kaudu inimestele või loomadele leviva ühegi haiguse kliinilisi tunnuseid ning keda oli vähemalt 30 päeva jooksul enne tootmist hoitud ettevõtetes, mille suhtes ei ole kehtestatud ametlikke piiranguid suu- ja sõrataudi või veiste katku tõttu;

II.3. need on piim või piimatooted, mis:

(2) kas [on läbinud ühe või mitu punktis II.4 kirjeldatud töötlustest]

(2) või [kui nad sisaldavad vadakut, mis on ette nähtud söötmiseks suu- ja sõrataudile vastuvõtlikele loomadele, siis on see vadak kogutud piimast, mis on läbinud ühe punktis II.4 kirjeldatud töötluse, ja

(2) kas [vadak koguti pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ning tema pH tase on

(2) või [vadak on toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;]

(2) või [vadak on toodetud ../../.., nimetatud kuupäev on lähetamise eeldatavat kestust arvestades vähemalt 21 päeva enne saadetise esitamist ELi piiripunktis; (4)]

II.4. need on läbinud ühe järgmistest töötlustest:

(2) kas [lühiajaline kõrgpastöriseerimine 72 °C juures vähemalt 15 sekundit või samaväärse mõjuga pastöriseerimine, mis tagab fosfataastesti negatiivse tulemuse, ja lisaks sellele:]

(2) kas [järgnev teine lühiajaline kõrgpastöriseerimine 72 °C juures vähemalt 15 sekundiks või samaväärse mõjuga pastöriseerimine, mis tagab fosfataastesti negatiivse tulemuse;]

(2) või [järgnev kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt kuni 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks;]

(2) või [järgnev töötlus, millega alandatakse pH taset alla 6 ja hoitakse seda sellel tasemel vähemalt 1 tund;]

(2)(4) või [piim/piimatoode on toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;]

(2)(4) või [piim/piimatooode on toodetud …/../…, nimetatud kuupäev on lähetamise eeldatavat kestust arvestades vähemalt 21 päeva enne saadetise esitamist ELi piiripunktis;]

(2) või [steriliseerimine vähemalt väärtusel F03;]

(2) või [kõrgkuumutamine (UHT) 132 °C juures vähemalt üheks sekundiks ning:

(2) kas [järgnev kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt kuni 72 °C, kui piim on ette nähtud söödaks,]

(2) või [järgnev töötlus, millega alandatakse pH taset alla 6 ja hoitakse seda sellel tasemel vähemalt 1 tund;]

(2)(4) või [piim/piimatoode on toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;]

(2)(4) või [piim/piimatooode on toodetud …/../…, nimetatud kuupäev on lähetamise eeldatavat kestust arvestades vähemalt 21 päeva enne saadetise esitamist ELi piiripunktis;]

Tekst pildi

RIIK

Muuks kui inimtoiduks ette nähtud piim ja piimatooted

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

II.5. on võetud kõik meetmed, et vältida piima/piimatoote saastumist pärast töötlemist;

II.6. piim/piimatoode on pakendatud:

(2) kas [uutesse mahutitesse,]

(2) või [veokitesse või lahtise lasti mahutitesse, mida on enne laadimist desinfitseeritud tootega, mille pädev asutus on heaks kiitnud,]

ning mahutitele on märgitud andmed piima/piimatoote kohta ja märgistusel peab olema viide sellele, et toode sisaldab 3. kategooria materjali ning ei ole ette nähtud inimtoiduks.

Märkused

I osa:

Lahter I.6: ELis saadetise eest vastutav isik: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga.

Lahter I.12: Sihtkoht: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga.

Lahter I.15: märkida registreerimisnumber (raudteevagunid või konteiner ja veoautod), lennunumber (õhusõiduk) või nimi (laev). Mahalaadimise ja ümberlaadimise korral peab saatja teavitama Euroopa Liidu piiripunkti.

Lahter I.19: kasutada Maailma Tolliorganisatsiooni asjakohast kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi koodi: 23.09.10, 23.09.90, 35.01, 35.02 või 35.04.

Lahter I.23: lahtise lasti mahutite puhul tuleb lisada mahuti number ja plommi number.

Lahtrid I.26 ja I.27: täita vastavalt sellele, kas tegemist on transiidi- või impordisertifikaadiga.

Lahter I.28: tootmisettevõte: märkida töötlemisettevõtte või tootmisettevõtte registrinumber.

II osa:

(1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

(3) Täidetakse juhul, kui Euroopa Liitu importimist piiratakse asjaomaste kolmandate riikide teatavate piirkondadega.

(4) Seda tingimust kohaldatakse üksnes otsuse 2004/438/EÜ I lisa A veerus loetletud kolmandate riikide suhtes.

Allkirja ja pitseri värv peab erinema teksti värvist.

Märge importijale: käesolev sertifikaat on ette nähtud üksnes veterinaarotstarbeks ning peab partiiga kaasas olema kuni kõnealuse partii jõudmiseni Euroopa Liidu piiripunkti.

Ametlik veterinaararst

Nimi (suurtähtedega):

Kvalifikatsioon ja ametinimetus:

Kuupäev:

Allkiri:”

Tempel:

4. peatüki A osa asendatakse järgmisega:

„4. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse sertifikaat

Tehniliseks otstarbeks ette nähtud hobuslaste vere ja veretoodete impordi jaoks, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiitveoks läbi Euroopa Liidu (2)

Tekst pildi

Tekst pildi

II osa: Tõendamine

RIIK

Tehniliseks otstarbeks ette nähtud hobuslaste veri ja veretooted

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

Mina, allakirjutanu, ametlik veterinaararst, teatan, et olen lugenud määrust (EÜ) nr 1774/2002 (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 punkti c, artiklit 6 ja VIII lisa V peatükki, ja sellest aru saanud, ning kinnitan, et ülalkirjeldatud hobuslaste veri ja veretooted:

II.1. koosneb/koosnevad hobuslaste verest või veretoodetest, mis vastab/vastavad alljärgnevatele tervishoiunõuetele;

II.2. sisaldab/sisaldavad üksnes muuks otstarbeks kui inim- või loomatoiduks ettenähtud hobuslaste verd või veretooteid;

II.3. on pärit määruse (EÜ) nr 1774/2002 XI lisa XIII osas loetletud kolmandast riigist, territooriumilt või selle osast, kus järgmistest haigustest teatamine on kohustuslik: hobuste aafrika katk, kargtaud, malleus (Burkholderia mallei), hobuste entsefalomüeliit (kõik liigid, sh hobuste venetsueela entsefalomüeliit), hobuste nakkav kehvveresus, vesikulaarne stomatiit, marutaud, siberi katk;

II.4. on saadud verest, mis koguti veterinaararsti järelevalve all hobuslastelt, kellel kogumisaegse kontrolli käigus ei avaldunud nakkushaiguste kliinilisi tunnuseid:

(2) kas [tapamajas, mis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004 (3);]

(2) või [ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitud tapamajas;]

(2) või [rajatises, mis on ette nähtud hobuslaste vere kogumiseks veretoodete tootmiseks tehnilisel otstarbel ning mis on ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja kontrollitud;]

II.5. on saadud hobuslastelt kogutud verest;

II.5.1. kellel vere kogumise päeval kontrollimisel ei avaldunud kliinilised tunnused ühestki teatamiskohustuslikust loomataudist, mis on loetletud direktiivi 90/426/EMÜ A lisas, (4) ega hobuste gripist, hobuste piroplasmoosist, hobuste herpesviirusest ning hobuste viirusarteriidist, mis on loetletud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirja artikli 1.2.3 lõikes 4. (2009. aasta väljaanne);

II.5.2. keda on vähemalt 30 päeva enne vere kogumist ja vere kogumise päeval hoitud veterinaarjärelevalve all ettevõttes, mille suhtes ei ole kohaldatud direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikes 5 nimetatud keeldu või artiklis 5 nimetatud piirangut hobuste aafrika katku suhtes;

II.5.3. kes ei ole olnud kontaktis hobuslastega ettevõttest, mille suhtes kohaldati direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõike 5 kohast piirangut loomatervishoiu põhjustel.

II.5.4. mis on kogutud hobuslastelt, kelle suhtes punktides II.5.2. ja II.5.3. viidatud keeld on määratud järgmiselt:

(2) kas [kui kõiki põllumajandusettevõttes asuvaid haigusele vastuvõtlikusse liiki kuuluvaid loomi ei tapetud ja tööruumid on desinfitseeritud, on keeld kestnud:

malleuse (Burkholderia mallei), puhul kuue kuu jooksul alates nakatunud hobuslaste tapmisest;

hobuste entsefalomüeliidi kõikide liikide, sh hobuste venetsueela entsefalomüeliiti puhul kuue kuu jooksul alates nakatunud hobuslaste tapmisest;

hobuste nakkava kehvveresuse puhul kuni päevani, mil pärast nakatunud loomade tapmist allesjäänud loomade puhul saadakse kahe kolmekuulise intervalliga sooritatud Cogginsi testiga negatiivsed tulemused;

vesikulaarse stomatiidi puhul kuue kuu jooksul arvates viimasest juhtumist;

marutaudi puhul ühe kuu jooksul arvates viimasest juhtumist;

Siberi katku puhul 15 päeva jooksul arvates viimasest juhtumist.]

(2) või [kui kõik ettevõttes asuvad haigusele vastuvõtlikusse liiki kuuluvad loomad on tapetud ja ruumid on desinfitseeritud, kestab keeld 30 päeva alates loomade hävitamise ja ruumide desinfitseerimise kuupäevast, v.a siberi katku puhul, mil keeld kestab 15 päeva]

Tekst pildi

RIIK

Tehniliseks otstarbeks ette nähtud hobuslaste veri ja veretooted

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

II.6. veretooted pärinevad kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ettevõttest, mis vastab määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 17 või 18 sätestatud eritingimustele.

II.7. veretooted on valmistatud verest, mis vastab punktides II.4. ja II.5. nimetatud nõuetele ning

(2) kas [on valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda on vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või alla kolme kuu vanuste loomade puhul alates sünnist hoitud ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus kogumine toimub ning, milles ei ole nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal esinenud järgmisi haigusi:

a) hobuste aafrika katku kahe aasta vältel

b) hobuste venetsueela entsefalomüeliiti vähemalt kahe aasta jooksul;

c) malleust

(2) kas [kolme aasta jooksul;]

(2) või [kuue kuu jooksul, kui loomad on läbinud tapamajas punktis II.4 nimetatud surmajärgse kontrolli, mis hõlmab hingetoru, kõri, ninaõõnte ja urgete ning nende harunemiste limaskesta põhjalikku läbivaatust pärast pea pikuti läbilõikamist ja ninavaheseina eemaldamist;]

d) vesikulaarset stomatiiti kuue kuu jooksul;]

(2) või [on hobuste aafrika katku, hobuste entsefalomüeliidi kõiki liike, sh hobuste veneetsia entsefalomüeliiti, hobuste nakkavat kehvveresust, vesikulaarset stomatiiti ja malleust (Burkholderia mallei) põhjustavate võimalike patogeenide inaktiveerimiseks töödeldud vähemalt ühel järgmisel meetodil, millele on järgnendu tõhususe kontroll:

(2) kas [kuumtöötlus temperatuuril 65 °C kestusega vähemalt kolm tundi,]

(2) või [kiiritamine 25 kGy gammakiirtega,]

(2) või [pH muutmine kuni pH-astmeni 5 kahe tunni jooksul,]

(2) või [kuumtöötlus, kuumutades veretooted läbi vähemalt 80 °C-ni]

II.8. on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida vere ja veretoodete nakkusetekitajatega saastumist tootmise, käitlemise ja pakendamise käigus;

II.9. on pakendatud läbilaskmatutesse plommitud mahutitesse, millele on selgelt märgitud kiri "MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS” ja kogumisettevõtte veterinaarloa number;

II.10. on ladustatud suletud ruumides.

Märkused

I osa:

Lahter I.6: ELis saadetise eest vastutav isik: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga; imporditava kauba sertifikaadi puhul võib selle samuti täita.

Lahter I.12: Sihtkoht: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga. Transiitkaupu võib ladustada üksnes vabatsoonis, vabalaos ja tollilaos.

Lahter I.15: registreerimisnumber (raudteevagunid või konteiner ja veoautod), lennunumber (õhusõidukid) või nimi (laev); teave tuleb esitada mahalaadimise ja ümberlaadimise korral.

Lahter I.23: lahtise lasti mahutite puhul tuleb lisada mahuti number ja plommi number.

Lahtrid I.26 ja I.27: täita vastavalt sellele, kas tegemist on transiidi- või impordisertifikaadiga.

Lahter I.28: tootmisettevõte: märkida registreeritud kogumisettevõtte veterinaarloa number.

Tekst pildi

4. peatüki D osa asendatakse järgmisega:

„4. PEATÜKI D OSA

Terviseohutuse sertifikaat

Tehniliste toodete valmistamiseks ette nähtud töödeldud veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) jaoks, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiitveoks läbi Euroopa Liidu (2)

Tekst pildi

Tekst pildi

RIIK

Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest) tehniliste toodete valmistamiseks

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

Mina, allakirjutanu, ametlik veterinaararst, teatan, et olen lugenud määrust (EÜ) nr 1774/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 punkti c, artiklit 6 ja VIII lisa IV peatükki, ja sellest aru saanud, ning kinnitan, et:

II.1. eespool kirjeldatud veretooted koosnevad veretoodetest, mis vastavad alljärgnevatele nõuetele;

II.2. need sisaldavad üksnes muuks kui inim- või loomatoiduks ettenähtud veretooteid;

II.3. need on valmistatud ja ladustatud ettevõttes, mis on vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 (2), artiklile 18 ja vajaduse korral vastavalt artiklile 11 pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, tunnustatud ja kontrollitud, või kogumisettevõttes, kusjuures on kasutatud üksnes järgmisi loomseid kõrvalsaadusi:

(2) kas [— tapetud loomade veri, mis vastavalt liidu õigusaktidele on inimtoiduks kõlblik, kuid ei ole kaubanduslikel põhjustel inimtoiduks ette nähtud;]

(2) ja/või [— tapetud loomade veri, mis on inimtoiduks kõlbmatuna tagasi lükatud, kuid millel pole inimestele või loomadele nakkavate haiguste tunnuseid ja mis on saadud vastavalt liidu õigusaktidele inimtoiduks kõlblikest rümpadest;]

(2) ja/või [— veri, mis on saadud muudelt tapamajas tapetud loomadelt kui mäletsejalistelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad liidu õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmiseks;]

(2) and/or [— selliste elusloomade veri ja veretooted, kellel ei avaldunud mingeid nende toodete kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;]

II.4. veri, millest sellised tooted valmistatakse, peab olema kogutud:

(2) kas [vastavalt liidu õigusaktidele heakskiidetud tapamajas,]

(2) või [tapamajas, mille on heaks kiitnud ja mida kontrollib kolmanda riigi pädev asutus]

(2) või [kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitud rajatistes olevatelt elusloomadelt;]

(2) [II.5. Kui on tegemist veretoodetega, mis on pärit Artiodactyla, Perissodactyla ja Proboscidea taksonitesse kuuluvatelt loomadelt, sealhulgas nende ristanditelt, v.a Suidae ja Tayassuidae, on tooted läbinud ühe järgmistest töötlustest, mis tagab suu- ja sõrataudi, vesikulaarse stomatiidi, veiste katku, väikemäletsejaliste katku, rifti oru palaviku ja lammaste katarraalse palaviku tekitajate puudumise:

(2) kas [kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll,]

(2) või [kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll,]

(2) või [pH muutmine kuni pH-astmeni 5 kahe tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll,]

(2) või [kuumtöötlus, kuumutades veretooted läbi vähemalt 80 °C-ni, millele järgneb tõhususe kontroll]]

(2) [II.6. Suidae, Tayassuidae, kodulindudelt ja muudelt linnuliikidelt pärit veretoodete puhul on tooted läbinud ühe järgmistest töötlustest, mis tagab järgmiste haiguste tekitajate puudumise: suu- ja sõrataud, vesikulaarne stomatiit, sigade vesikulaarhaigus, klassikaline sigade katk, sigade aafrika katk, Newcastle’i haigus ning kõrge patogeensusega linnugripp vastavalt liigile;

(2) kas [kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll,]

(2) või [kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll,]

(2) või [kuumtöötlus Suidae/Tayassuidae (2) puhul temperatuuril vähemalt 80 °C ning kodulindude ja muude linnuliikide (2) puhul vähemalt 70 °C, millele järgneb tõhususe kontroll]]

(2) [II.7. veretoodete puhul, mis on pärit muudest kui punktides II.5 või II.6 loetletud liikidest, on tooted läbinud järgmise töötluse (täpsustada): …;]

II.8. tooted on:

(2) kas [pakendatud kasutamata või steriliseeritud kottidesse või pudelitesse,]

II osa: Tõendamine

Tekst pildi

RIIK

Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest) tehniliste toodete valmistamiseks

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

(2) või [transporditud pakkimata kujul mahutites ja muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti desinfektsioonivahendiga, mille pädeva asutuse on heaks kiitnud,]

välispakendil või mahutil on sildid kirjaga "MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”;

II.9. tooted on ladustatud suletud ruumides;

II.10. toodete puhul on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega saastumist pärast töötlemist.

Märkused

I osa:

Lahter I.6: Euroopa Liidus saadetise eest vastutav isik: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga; imporditava kauba sertifikaadi puhul võib selle samuti täita.

Lahter I.12: Sihtkoht: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga. Transiitkaupu võib ladustada üksnes vabatsoonis, vabalaos ja tollilaos, mis on selleks otstarbeks heaks kiidetud.

Lahter I.15: registreerimisnumber (raudteevagunid või konteiner ja veoautod), lennunumber (õhusõidukid) või nimi (laev); teave tuleb esitada mahalaadimise ja ümberlaadimise korral.

Lahter I.23: lahtise lasti mahutite puhul tuleb lisada mahuti number ja plommi number.

Lahtrid I.26 ja I.27: täita vastavalt sellele, kas tegemist on transiidi- või impordisertifikaadiga.

II osa:

(1) ELT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

Allkirja ja pitseri värv peab erinema teksti värvist.

Märge Euroopa Liidus saadetise eest vastutavale isikule: käesolev sertifikaat on ette nähtud üksnes veterinaarotstarbeks ning peab partiiga kaasas olema kuni kõnealuse partii jõudmiseni piiripunkti.

Ametlik veterinaararst

Nimi (suurtähtedega):

Kvalifikatsioon ja ametinimetus:

Kuupäev:

Allkiri:”

Tempel:

lisatakse järgmine 18. peatükk:

„18. PEATÜKK

Terviseohutuse sertifikaat

Tekst pildi

Tekst pildi

II osa: Tõendamine

RIIK

Sarved ja sarvedest valmistatud tooted, kabjad ja sõrad ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooted, mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

II.1. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, teatan, et olen lugenud määrust (EÜ) nr 1774/2002, (1) eriti selle VIII lisa XV peatükki, ja sellest aru saanud, ning kinnitan, et eespool kirjeldatud sarved ja sarvedest valmistatud tooted (v.a sarvejahu), kabjad ja sõrad ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooted (v.a kabja- ja sõrajahu) (2) :

(2) kas [on pärit loomadelt, kes on tapetud tapamajas pärast tapaeelset kontrolli ja leitud kontrolli tulemusel olevat inimtoiduks tapmiseks sobivad]

(2) või [on pärit sellistelt loomadelt, kellel ei avaldunud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid]

II.2. sarved peavad olema kuumtöödeldud üks tund sisetemperatuuril vähemalt 80 °C;

II.3. sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata;

II.4. igal töötlemise, ladustamise ja transpordi etapil, tuleb võtta kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks;

II.5. on pakendatud:

(2) kas [kasutamata pakenditesse või mahutitesse,]

(2) või [veokitesse või lahtise lasti mahutitesse, mida on enne laadimist desinfitseeritud tootega, mille pädev asutus on heaks kiitnud,]

ning [ning pakendid või mahutid on märgistatud vastavalt loomse kõrvaltoote liigile (3) ja neil on sildid kirjaga "MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS” ning ELi sihtasutuse nimi ja aadress].

Märkused

I osa:

Lahter I.12: Sihtkoht: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga. Transiitkaupu tuleb ladustada üksnes vabatsoonis, vabalaos ja tollilaos.

Lahter I.15: registreerimisnumber (raudteevagunid või konteiner ja veoautod), lennunumber (õhusõidukid) või nimi (laev); teave esitatakse mahalaadimise ja ümberlaadimise korral.

Lahter I.23: lahtise lasti mahutite puhul tuleb lisada mahuti number ja plommi number.

Lahtrid I.26 ja I.27: täita vastavalt sellele, kas tegemist on transiidi- või impordisertifikaadiga.

Lahter I.28: Kauba kirjeldus.

II osa:

(1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

(3) Toote liik: sarved ja nendest valmistatud tooted ning kabjad ja sõrad ja nendest valmistatud tooted.

Allkirja ja pitseri värv peab erinema teksti värvist.

Märge ELis saadetise eest vastutavale isikule: käesolev sertifikaat on ette nähtud üksnes veterinaarotstarbeks ning peab partiiga kaasas olema kuni kõnealuse partii jõudmiseni piiripunkti.

Ametlik veterinaararst

Nimi (suurtähtedega):

Kvalifikatsioon ja ametinimetus:

Kuupäev:

Allkiri:”

Tempel:

XI lisa asendatakse järgmisega:

„XI LISA

Loetelud kolmandatest riikidest, millest liikmesriigid lubavad importida inimtoiduks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi

Kolmanda riigi kandmine ühte järgmistest loeteludest on vajalik, kuid mitte piisav tingimus asjaomaste toodete importimiseks kõnealusest kolmandast riigist. Import peab vastama ka asjakohastele loomade ja inimeste tervishoiu nõuetele. Järgmised kirjeldused osutavad territooriumitele või nende osadele, kust on lubatud importida teatavaid loomseid kõrvalprodukte, nagu on nimetatud X lisas sätestatud vastavas looma terviseohutuse sertifikaadis või deklaratsioonis.

I OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida piima ja piimatooteid (2. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Otsuse 2004/438/EÜ (1) I lisas loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.

II OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida töödeldud loomseid valke (v.a kalajahu) (1. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Komisjoni määruse (EL) nr 206/2010 (2) II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

III OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida kalajahu ja kalaõli (1. ja 9. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Komisjoni otsuse 2006/766/EÜ (3) II lisas loetletud kolmandad riigid.

IV OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida sulatatud rasvu (v.a kalaõli) (10. peatüki A ja B osa terviseohutuse sertifikaat)

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

V OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida veretooteid söödatooraineks (4. peatüki B osa terviseohutuse sertifikaat)

A. Kabiloomadelt saadud veretooted

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.

B. Muudelt liikidelt saadud veretooted

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

VI OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida loomseid kõrvalsaadusi ja veretooteid (v.a hobuslastelt saadud veretooted), mis on ettenähtud kasutamiseks tehnilisel otstarbel, sealhulgas ravimites (4. peatüki C osa ja 8. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Veretooted:

Töötlemata veretooted kabiloomade verest:

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida kõiki liiki kodukabiloomade värsket liha ning üksnes kõnealuse osa 7. ja 8. veerus osutatud ajavahemikul:

—	(JP) Jaapan.

Töötlemata veretooted kodulindude ja muude linnuliikide verest:

Komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 (4) I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja nende osad.

—	(JP) Jaapan.

Töötlemata veretooted muude loomade verest:

Kolmandad riigid, mis on loetletud kas määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või komisjoni määruse (EÜ) nr 119/2009 (5) I lisa 1. osas,

—	(JP) Jaapan.

Töödeldud veretooted mis tahes liikide verest:

Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas,

—	(JP) Jaapan.

Loomsed kõrvaltooted farmaatsiatööstusele:

Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas ning järgmised kolmandad riigid:

—	(JP) Jaapan;

—	(PH) Filipiinid;

—	(TW) Taiwan.

Muuks tehniliseks otstarbeks kui farmaatsiatööstusele ettenähtud loomsed kõrvaltooted: kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, millest on lubatud importida vastavate liikide kõnealuse kategooria värsket liha, või mis on loetletud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas.

VII (A) OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida lemmikloomatoidu valmistamiseks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi (3. peatüki F osa terviseohutuse sertifikaat)

Hobuslastest ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade liikidest, sealhulgas põllumajandusloomad ja metsloomad, saadud loomsed kõrvalsaadused:

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida nende liikide värsket liha inimtoiduks.

Kodulindudelt, sealhulgas silerinnalistelt lindudelt ja looduslikelt jahilindudelt saadud tooraine:

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud importida värsket kodulinnuliha.

Kaladest saadud tooraine:

Otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

Muudelt looduslikes tingimustes elavatelt maismaaimetajatelt ja jäneslastelt saadud tooraine.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) 119/2009 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomadelt pärit värsket liha.

VII (B) OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida Euroopa Liitu lähetamiseks ja otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoitu või tehistingimustes peetavate karusloomade söödana kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi (3. peatüki D osa terviseohutuse sertifikaat)

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomadelt pärit värsket liha ja kus on lubatud ainult kondiga liha.

Kaladest saadud materjali puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

VII (C) OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida selliseid Euroopa Liitu lähetamiseks ettenähtud lõhna- ja maitsetugevdajaid, mida kasutatakse lemmikloomatoidu valmistamiseks (3. peatüki E osa terviseohutuse sertifikaat)

Kaladest saadud lõhna- ja maitsetugevdajate puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

VIII OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida seaharjaseid (7. peatüki A ja B osa terviseohutuse sertifikaat)

Töötlemata seaharjaste puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, kus ei ole 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva esinenud sigade aafrika katku.

Töödeldud seaharjaste puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, milles võib 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva olla esinenud sigade aafrika katku.

IX OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida maaharimiseks ettenähtud töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid (17. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Töödeldud sõnniku ja töödeldud sõnnikutoodete osas kolmandad riigid, mis on loetletud:

a)	määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas;

b)	komisjoni otsuse 2004/211/EÜ (6) I lisas või

c)	määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas.

X OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte (3. peatüki A, B ja C osa terviseohutuse sertifikaadid).

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ning järgmised kolmandad riigid:

—	(JP) Jaapan;

—	(EC) Ecuador (7);

—	(LK) Sri Lanka (8);

—	(TW) Taiwan (9).

XI OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida želatiini, hüdrolüüsitud valku, kollageeni, kaltsiumdivesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati (11. ja 12. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ning järgmised kolmandad riigid:

—	(KR) Korea Vabariik (10);

—	(MY) Malaisia (10);

—	(PK) Pakistan (10);

—	(TW) Taiwan (10).

XII OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida mesindustooteid (13. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

XIII OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida hobuslaste verd ja veretooteid (4. peatüki A osa terviseohutuse sertifikaat)

Töötlemata veri ja veretooted: Komisjoni otsuse 2004/211/EÜ I lisas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida hobuslasi tõuaretuseks ja produktiivloomadeks.

Töödeldud veretooted: Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest lubatakse importida koduhobuslaste värsket liha.

XIV OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida kabiloomade nahku (5. peatüki A, B ja C osa terviseohutuse sertifikaat)

Kabiloomade värskete või jahutatud nahkade puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida samade liikide värsket liha.

Kabiloomade töödeldud nahkade puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad.

Kõik kolmandad riigid Euroopa Liitu saatmiseks ettenähtud mäletsejaliste töödeldud nahkade puhul, mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mida enne importi veetakse 21 päeva jooksul katkestamatult.

XV OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida jahitrofeesid (6. peatüki A ja B osa terviseohutuse sertifikaat)

Kõik kolmandad riigid lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeede puhul, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või nahad.

Lindude kõikidest osadest koosnevate töötlemata jahitrofeede puhul määruse (EÜ nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket linnuliha, ning järgmised riigid:

—	(GL) Gröönimaa;

—	(TN) Tuneesia.

Kabiloomade kõikidest osadest koosnevate töötlemata jahitrofeede puhul määruses (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa asjakohastes kabiloomade värsket liha käsitlevates veergudes loetletud kolmandad riigid, võttes arvesse värsket liha käsitlevate erimärkuste veergudes sätestatud piiranguid.

XVI OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud munatooteid, mida võib kasutada söödana (15. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ning määruse (EÜ) 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha.

XVII OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada selliste kontide ja nendest valmistatud toodete (v.a kondijahu), sarvede ja nendest valmistatud toodete (v.a sarvejahu) ning kapjade ja sõrgade ja nendest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) importi, mis on ettenähtud muuks kasutuseks kui söödatooraine, orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetena (16. peatüki deklaratsioon)

Kõik kolmandad riigid.

XVIII OSA

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ette nähtud sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) (18. peatüki terviseohutuse sertifikaat)

Kõik kolmandad riigid.

(1) ELT L 154, 30.4.2004, lk 72.

(2) ELT L 73, 20.3.2010, lk 1.

(3) ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.

(4) ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

(5) ELT L 39, 10.2.2009, lk 12.

(6) ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.

(7) Ainult kalast valmistatud lemmikloomatoit.

(8) Üksnes kabiloomade nahkadest valmistatud koerte närimiskondid.

(9) Töödeldud lemmikloomatoit ainult dekoratiivkaladele.

(10) Ainult želatiin.”

8.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 173/33

KOMISJONI DIREKTIIV 2010/47/EL,

5. juuli 2010,

millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 8 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi seisukohast on oluline tagada kasutatavate kommertsveokite nõuetekohane hooldus ja kontroll, et säilitada nende ohutu toimimine Euroopa Liidus liiklemisel.

(2)	Direktiivis 2000/30/EÜ sätestatud standardeid ja meetodeid tuleks kohandada tehnika arenguga, mille tulemusel on tehnokontrollid Euroopa Liidus tõhusamad.

(3)	Sõidukijuhtide ja ettevõtjate kulutuste ja ajakulu minimeerimiseks peaksid kontrollid toimuma mõistliku aja jooksul.

(4)	Iga kontrollitava sõiduki ülevaatuste tulemuste, defektide ja eriomaduste vastavuse tagamiseks tuleks välja anda artikli 5 lõikes 1 osutatud üksikasjalikum ühtlustatud kontrollakt.

(5)	Tehnilised nõuded erinevad tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides (2) määratletud sõidukikategooriate lõikes. Sõidukikategooriate arvessevõtmiseks tuleks kontrollakti vastavalt muuta.

(6)	Selleks et sõidukite identifitseerimine oleks usaldusväärsem, peaks kontrollakt peale sõiduki registreerimisnumbri sisaldama ka sõiduki valmistajatehase tähist (VIN-koodi).

(7)	Kontrollijate avastatud vigade registreerimise hõlbustamiseks peaks kontrollakti pöördel sisalduma detailide täielik loetelu.

(8)	Tehnokontrollide edasiseks tõhustamiseks tehnika arengut silmas pidades tuleks kõigi II lisas loetletud detailide jaoks sätestada kontrollimeetodid.

(9)	Peale ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitsega seotud detailide peab kontroll hõlmama ka sõiduki identifitseerimist, et tagada õigete kontrollide tegemine ja õigete standardite kohaldamine, võimaldada kontrollitulemuste registreerimist ja muude õigusnormide täitmist.

(10)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/40/EÜ artikli 7 alusel asutatud mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/30/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2012. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) II lisa (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

LISA

Direktiivi 2000/30/EÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa asendatakse järgmisega:

„I lisa

(esikülg)

KONTROLLITAVATE PUNKTIDE LOETELU SISALDAV TEHNOKONTROLLI NÄIDISAKT

Kontrolli koht …………………………………………………

Kuupäev………………………………………..…

Kellaaeg ………………………………..…………………

Sõiduki riigitunnus ja registreerimisnumber ……….……………

Valmistajatehase tähis (VIN-kood) …………………..………………………

 N2(a) (3,5–12 t)

 N3(a) (üle 12 t)

 O3(a) (3,5–10 t)

 O4(a) (üle 10 t)

 M2(a) (rohkem kui 9 istekohta(b) kuni 5 t)

 M3(a) (rohkem kui 9 istekohta(b) rohkem kui 5 t)

 Muu sõidukikategooria (artikli 1 lõige 3) ………………………….

Sõiduki kategooria

(a)

(b)

(c)

(d)

(e)

(f)

(g)

Transpordi eest vastutav ettevõtja

a)	Nimi ja aadress………………………………… …

b)	Ühenduse tegevusloa number (määrus (EÜ) nr 1072/2009)…… …

Kodakondsus (sõidukijuht) …………………………….…

Sõidukijuhi nimi ……………..……………………….…

10.

Kontrollitavate punktide loetelu…

kontrollitud(d)

kontrollimata

ei vasta nõuetele(e)

(0)	identifitseerimine(f)



(1)	pidurisüsteem



(2)	rooliseade(f)



(3)	nähtavus(f)



(4)	valgustusseadmed ja elektrisüsteem(f)



(5)	teljed, veljed, rehvid, vedrustus(f)



(6)	šassii ja selle kinnitused(f)



(7)	muu varustus, sh sõidumeerik(f) ja kiiruspiirik



(8)	saasted, sh heitgaasid ning kütuse- ja/või õlilekked



11.

Tehnokontrolli tulemus:

Sõiduki kasutuskeeld ohtlike rikete tõttu 

12.

Muu/märkused: …………………………… …

13.

Tehnokontrolli teinud asutus/ametnik või kontrollija

Allkirjad:

Tehnokontrolli teinud asutuse/ametniku või kontrollija allkiri

…

Sõidukijuhi allkiri

…

Märkused

a)	Sõiduki kategooria kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ II lisaga (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

b)	Istekohtade arv, k.a juhikoht (registreerimistunnistuse punkt S.1).

c)	Olemasolu korral.

d)	„Kontrollitud” tähendab, et asjaomases rühmas on kontrollitud vähemalt ühte või mitut direktiiviga 2010/48/EL muudetud direktiivi 2009/40/EÜ II lisas loetletud kontrollitavat detaili.

e)	Tagaküljel osutatud defektid.

f)	Katsemeetodid ja suunised defektide hindamiseks kooskõlas direktiiviga 2010/48/EL muudetud direktiivi 2009/40/EÜ II lisaga

(tagakülg)

0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE

0.1.

Registreerimismärgid

0.2.

Valmistajatehase tähis/tehasetähis/seerianumber

1. PIDURISÜSTEEM

1.1.

Mehhaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali šarniir

1.1.2.

Pedaali seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

1.1.5.

Seisupidurikraan

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

1.1.9.

Energiavaru survepaak

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

1.1.11.

Jäigad piduritorud

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

1.1.13.

Piduriklotsikatted

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

1.1.15.

Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

1.1.17.

Koormuse regulaator

1.1.18.

Kulumise kompensaatorid ja näiturid

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

1.1.21.

Terve pidurisüsteem

1.1.22.

Katseühendused

1.2.

Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

1.2.2.

Tõhusus

1.3.

Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus

1.3.1.

Toimimine

1.3.2.

Tõhusus

1.4.

Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

1.4.2.

Tõhusus

1.5.

Aeglustisüsteemi toimimine

1.6.

Mitteblokeeruv pidurisüsteem

2. ROOLISEADE

2.1.

Mehaaniline seisund

2.1.1.

Rooliseadme seisund

2.1.2.

Rooliseadme korpuse kinnitus

2.1.3.

Roolihoovastiku seisund

2.1.4.

Roolihoovastiku toimimine

2.1.5.

Võimendrool

2.2.

Rooliratas ja -sammas

2.2.1.

Rooliratta seisund

2.2.2.

Roolisammas

2.3.

Rooli vabakäik

2.4.

Rooliratta reguleeritus

2.5.

Haagise pöördtelje pöördlaud

3. NÄHTAVUS

3.1.

Vaateväli

3.2.

Klaasi seisund

3.3.

Tahavaatepeeglid

3.4.

Klaasipuhastid

3.5.

Klaasipesurid

3.6.

Niiskuse eemaldamise süsteem

4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED

4.1.

Esilaternad

4.1.1.

Seisund ja toimimine

4.1.2.

Reguleeritus

4.1.3.

Lülitid

4.1.4.

Vastavus nõuetele

4.1.5.

Reguleerimisseadmed

4.1.6.

Esilaternate puhastusseade

4.2.

Eesmised ja tagumised ääretulelaternad, küljeääretulelaternad ja ülemised ääretulelaternad

4.2.1.

Seisund ja toimimine

4.2.2.

Lülitid

4.2.3.

Vastavus nõuetele

4.3.

Piduritulelaternad

4.3.1.

Seisund ja toimimine

4.3.2.

Lülitid

4.3.3.

Vastavus nõuetele

4.4.

Suunatulelaternad ja ohutuled

4.4.1.

Seisund ja toimimine

4.4.2.

Lülitid

4.4.3.

Vastavus nõuetele

4.4.4.

Vilkumissagedus

4.5.

Eesmised ja tagumised udutuled

4.5.1.

Seisund ja toimimine

4.5.2.

Reguleeritus

4.5.3.

Lülitid

4.5.4.

Vastavus nõuetele

4.6.

Tagurdustuled

4.6.1.

Seisund ja toimimine

4.6.2.

Lülitid

4.6.3.

Vastavus nõuetele

4.7.

Numbrituli

4.7.1.

Seisund ja toimimine

4.7.2.

Vastavus nõuetele

4.8.

Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus ja tagumised märgistusplaadid

4.8.1.

Seisund

4.8.2.

Vastavus nõuetele

4.9.

Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled

4.9.1.

Seisund ja toimimine

4.9.2.

Vastavus nõuetele

4.10.

Pukseeriva veoki ja haagise või poolhaagise elektriühendused

4.11.

Elektripaigaldised

4.12.

Mittekohustuslikud laternad ja helkurid

4.13.

Aku

5. TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS

5.1.

Teljed

5.1.1.

Teljed

5.1.2.

Käändmikud

5.1.3.

Rattalaagrid

5.2.

Veljed ja rehvid

5.2.1.

Rattarumm

5.2.2.

Veljed

5.2.3.

Rehvid

5.3.

Vedrustus

5.3.1.

Vedrud ja stabilisaator

5.3.2.

Amortisaatorid

5.3.3.

Pöördtorud, reaktiivvardad, õõtshargid ja -hoovad

5.3.4.

Vedrustuse liigendid

5.3.5.

Õhkvedrustus

6. ŠASSII JA SELLE KINNITUSED

6.1.

Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.

Üldine seisund

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

6.1.3.

Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)

6.1.4.

Kaitserauad, küljekaitse ja tagumised allasõidutõkked

6.1.5.

Varuratta kandur

6.1.6.

Haakeseadmed ja pukseerimisseadised

6.1.7.

Jõuülekanne

6.1.8.

Mootori paigaldusdetailid

6.1.9.

Mootori jõudlus

6.2.

Kabiin ja kere

6.2.1.

Seisund

6.2.2.

Paigaldus

6.2.3.

Uksed ja ukselukud

6.2.4.

Põrand

6.2.5.

Juhiiste

6.2.6.

Muud istmed

6.2.7.

Juhtimisseadised

6.2.8.

Kabiini astmed

6.2.9.

Muud sõiduki sise- ja välisseadmed

6.2.10.

Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus

7. MUU VARUSTUS

7.1.

Turvavööd/turvavöö pandlad

7.1.1.

Kinnituste turvalisus

7.1.2.

Seisund

7.1.3.

Turvavöö koormuse piiraja

7.1.4.

Turvavöö eelpingutid

7.1.5.

Turvapadjasüsteem

7.1.6.

SRS-süsteemid

7.2.

Tulekustuti

7.3.

Lukud ja kasutamistõkis

7.4.

Ohukolmnurk

7.5.

Käsiapteek

7.6.

Ratta tõkiskingad (-kiilud)

7.7.

Helisignaalseade

7.8.

Kiirusmõõdik

7.9.

Sõidumeerik

7.10.

Kiiruspiirik

7.11.

Odomeeter

7.12.

Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC)

8. SAASTED

8.1.

Müravähendussüsteem

8.2.

Heitgaasid

8.2.1.

Bensiinimootori heited

8.2.1.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

8.2.1.2.

Gaasilised heited

8.2.2.

Diiselmootori heited

8.2.2.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

8.2.2.2.

Suitsusus

8.3.

Elektromagnetiliste häirete vähendamine

8.4.

Muud keskkonnaga seotud punktid

8.4.1.

Nähtav suits

8.4.2.

Vedelikulekked”

II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

SISUKORD

SISSEJUHATUS

KONTROLLINÕUDED

Pidurisüsteem

Saasted

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas sätestatakse eeskirjad pidurisüsteemide ja heitgaasidega seotud katseteks ja/või kontrollimiseks tehnokontrolli käigus. Tehnokontrollide ajal ei pea kasutama seadmeid. Siiski tõstab see kontrollide kvaliteeti ning võimaluse korral on seadmete kasutamine soovitatav.

Detailid, mida võib kontrollida ainult seadmete abil, on märgistatud tähega (S).

Kui osutatud on visuaalsele kontrollile, tähendab see seda, et peale detailide visuaalse ülevaatamise peaks kontrollija võimaluse korral neid ka käsitsema, mürataset hindama või rakendama muid asjakohaseid kontrollimeetodeid ilma seadmeid kasutamata.

2. KONTROLLINÕUDED

Tehnokontrollid võivad hõlmata järgnevalt loetletud detaile ja meetodite kasutamist. Puudustena on esitatud näited tuvastatavate defektide kohta.

Detail

Meetod

Puudused

1. PIDURISÜSTEEM

1.1.

Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali šarniir

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: Võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)	Šarniir on liiga tihke.

b)	Ülemäärane kulumine või lõtk.

1.1.2.

Pedaali seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: Võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)	Liigne või ebapiisav käigutagavara.

b)	Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

c)	Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

Komponentide visuaalne kontroll tavapärase töörõhu juures. Kontrollitakse vaakumi või õhurõhu ohutu taseme saavutamiseks kuluvat aega ning hoiatusseadise, mitmemähiselise kaitseklapi ja rõhualandusventiili toimimist.

a)	Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

b)	Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele (1).

c)	Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

d)	Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

e)	Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

Toimimise kontroll

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

1.1.5.

Seisupidurikraan

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

b)	Ebakindel klapivõll või klapp.

c)	Ühendused on lahti või süsteem lekib.

d)	Mitterahuldav toimimine.

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Piduri lukustus ei pea kindlalt.

b)	Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.

c)	Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

d)	Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

e)	Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

b)	Kompressorist tuleb liigselt õli.

c)	Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Hüdraulikavedeliku leke.

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

Kõigi pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduste lahtivõtmine ja uuesti ühendamine

a)	Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

b)	Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

c)	Ülemäärased lekked.

d)	Valesti ühendatud või nõutavas kohas ühendamata.

e)	Ei tööta õigesti.

1.1.9.

Energiavaru survepaak

Visuaalne kontroll

a)	Paak on kahjustunud, roostes või lekib.

b)	Äravooluseade ei tööta.

c)	Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Võimendi on defektne või ebatõhus.

b)	Peasilinder on defektne või lekib.

c)	Peasilinder on ebakindel.

d)	Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses.

e)	Puudub peasilindri paagi kork.

f)	Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

g)	Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

1.1.11.

Jäigad piduritorud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Torud või ühenduskohad lekivad.

c)	Torud on kahjustunud või ülemäära roostes.

d)	Torud on paigaldatud valesse kohta.

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.

c)	Voolikud või ühenduskohad lekivad.

d)	Voolikud paisuvad rõhu all.

e)	Voolikud on poorsed.

1.1.13.

Piduriklotsikatted

Visuaalne kontroll

a)	Katted on ülemääraselt kulunud.

b)	Katted on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Katted puuduvad.

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

Visuaalne kontroll

a)	Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud, roostes, kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

b)	Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Trumlid või kettad puuduvad.

d)	Alusplaat on ebakindel.

1.1.15.

Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Tross on kahjustunud või sõlmes.

b)	Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.

c)	Tross, varras või liitmik on ebakindel.

d)	Trossijuhik on defektne.

e)	Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

f)	Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

b)	Tööseade lekib.

c)	Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Tööseade on ülemäära roostes.

e)	Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

f)	Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

1.1.17.

Koormuse regulaator

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Ühendused on defektsed.

b)	Ühendused on valesti reguleeritud.

c)	Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

d)	Regulaator puudub.

e)	Andmesilt puudub.

f)	Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele (1).

1.1.18.

Kulumise kompensaatorid ja näiturid

Visuaalne kontroll

a)	Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

b)	Kompensaator on defektne.

c)	Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

Visuaalne kontroll

a)	Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

b)	Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduste lahtivõtmine

Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.

1.1.21.

Terve pidurisüsteem

Visuaalne kontroll

a)	Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

b)	Ülemäärane õhu- või antifriisi leke.

c)	Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Mis tahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud.

1.1.22.

Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

Visuaalne kontroll

a)	Ühendused puuduvad.

b)	Ühendused on kahjustunud, kasutuskõlbmatud või lekivad.

1.2.

Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

(S)

Katse tehakse pidurite staatilise katsetamise seadmel, rakendades pidureid järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni.

a)	Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

d)	Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

e)	Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.

1.2.2.

Tõhusus

(S)

Katse tehakse pidurite staatilise katsetamise seadmel ettenähtud kaalu juures.

a)	Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust:

b)	M1-, M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul 50 % (1)

c)	N1-kategooria sõidukite puhul 45 %

d)	N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul 43 % (2)

e)	O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul 40 % 3 (3)

1.3.

Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

(S)

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit.

a)	Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

1.3.2.

Tõhusus

(S)

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit.

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (4) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summa järgi arvutatuna.

1.4.

Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

(S)

Piduri rakendamine pidurite staatilise katsetamise seadmel

Ühe või mitme ratta pidur ei tööta.

1.4.2.

Tõhusus

(S)

Katse tehakse pidurite staatilise katsetamise seadmel ettenähtud kaalu juures.

Kõikide sõidukikategooriate puhul ei ole pidurdusjõud vähemalt 16 % registrimassi järgi arvutatuna või mootorsõidukitel 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat.

1.5.	Aeglustisüsteemi toimimine

Visuaalne kontroll ning võimaluse korral süsteemi toimimise katse

a)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

b)	Süsteem ei tööta.

1.6.	Mitteblokeeruv pidurisüsteem

Hoiatusseadise visuaalne kontroll

a)	Hoiatusseadise rike.

b)	Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

8. SAASTED

8.2.

Heitgaasid

8.2.1.

Bensiinimootori heited

8.2.1.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

Visuaalne kontroll

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist oluliselt mõjutada võivad lekked.

8.2.1.2.

Gaasilised heited

(S)

Heitkoguste mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas nõuetega (1). Teise võimalusena võib sobivate pardadiagnostika (OBD) seadmetega varustatud sõidukite puhul heitgaasisüsteemi nõuetekohast toimimist kontrollida OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust heitgaaside mõõtmise kohas tühikäigul tootja soovitatavatel katse ettevalmistamise tingimustel ja kooskõlas muude nõuetega (1) ning võttes arvesse asjakohaseid hälbeid.

Teise võimalusena mõõtmine kaugmõõtmisseadme abil ning selle tulemuste kinnitamine standardsetel katsemeetoditel.

a)	Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid

või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—

4,5 % või

—

3,5 %

vastavalt nõuetes (1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale;

sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—	tühikäigul 0,5 %,

—	kõrgendatud pööretel 0,3 % või

—	tühikäigul 0,3 % 5 (5),

—	kõrgendatud pööretel 0,2 %

vastavalt nõuetes (1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale

c)	Lambda väärtus ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

d)	OBD osutab olulisele rikkele.

e)	Kaugmõõtmine näitab olulist nõuetele mittevastavust.

8.2.2.

Diiselmootori heited

8.2.2.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

Visuaalne kontroll

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist oluliselt mõjutada võivad lekked.

8.2.2.2.

Suitsusus

(S)

a)	Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud.

Sõiduki ettevalmistus:

1.	Sõidukit võib katsetada ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleks kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras.

Eeltingimused:

Mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal.

ii)	Heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga.

Katsemenetlus:

1.	Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist.

2.	Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksimaalne sissepritse pritsepumbast.

Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis M2-, M3-, N2- või N3-kategooria sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit.

Sõiduk loetakse ülevaatuse mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirväärtust. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmised, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest, või kasutades mis tahes statistilist arvutusmeetodit, mis võtab arvesse mõõtmiste hajuvust. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu katsetsüklite arvule.

Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid tunnistada ülevaatuse mitteläbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist ületavad märkimisväärselt piirväärtuse. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks tunnistada ülevaatuse läbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused jäävad pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist märkimisväärselt piirväärtusele alla, võttes arvesse asjakohaseid hälbeid.

Teise võimalusena mõõtmine kaugmõõtmisseadme abil ning selle tulemuste kinnitamine standardsetel katsemeetoditel.

a)	Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes (1) kindlaksmääratud kuupäeva, ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete (1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

—	ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1,

—	turbomootorite puhul 3,0 m-1; või nõuetes (1) määratletud või pärast nõuetes (h) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul

—	1,5 m-1 6 (6).

c)	Kaugmõõtmine näitab olulist nõuetele mittevastavust.

MÄRKUSED:

(1) 48 % sõidukite puhul, millel puudub ABS või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991

(2) 45 % sõidukite puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates eeskirjades (1) kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(3) 43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates eeskirjades (1) kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(4) 2,2 m/s2 N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul

(5) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli A või B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

(6) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või direktiiviga 1999/96/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirväärtuste kohaselt või mis on esimest korda registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008.

(1) Sellised nõuded sätestatakse sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivate tüübikinnitusnõuetega, samuti moderniseerimise kohustustega või sõiduki registreerinud riigi õigusaktidega.”

8.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 173/47

KOMISJONI DIREKTIIV 2010/48/EL,

5. juuli 2010,

millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi seisukohast on oluline tagada kasutatavate sõidukite nõuetekohane hooldus ja testimine, et kogu nende tööea jooksul säiliks tüübikinnitusega tagatud talitlus, ilma et see ülemääraselt halveneks.

(2)	Direktiivi 2009/40/EÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud nõudeid ja meetodeid tuleks tehnika arengu kajastamiseks täpsemalt määratleda ja kohandada, et tõhustada mootorsõidukite tehnoülevaatust kulutasuval viisil.

(3)	Arvesse tuleks võtta hiljuti tehnoülevaatuse tulevasi võimalusi käsitlenud projektide Autofore (2) ja IDELSY (3) järeldusi ning sidusrühmadega peetud avatud tegeliku dialoogi käigus saadud tulemusi.

(4)	Sõidukitehnoloogia praegust taset silmas pidades tuleb testitavate sõlmede loetellu lisada nüüdisaegsed elektroonilised süsteemid.

(5)	Tehnoülevaatuse edasiseks ühtlustamiseks tuleks kõigi testitavate sõlmede jaoks ette näha testimismeetodid.

(6)	Edasise ühtlustamise hõlbustamiseks ning nõuete järjepidevuse huvides tuleks nüüd kõikide testitavate sõlmede juurde lisada mittetäielik loetelu läbikukkumise peamistest põhjustest, nagu pidurisüsteemide puhul juba kasutusel.

(7)	Tehnoülevaatus peaks hõlmama kõiki testitava sõiduki konkreetse disainilahenduse, ehituse ja varustuse seisukohalt asjakohaseid sõlmi. Seetõttu tuleks konkreetsete sõidukiliikide jaoks vajaduse korral lisada asjaomased erinõuded.

(8)

Liikmesriigid on laiendanud direktiivi 2009/40/EÜ artikli 5 punkti e kohast korrapärase ülevaatuse nõuet teistele sõidukiliikidele. Testimise edasiseks ühtlustamiseks tuleks nende sõidukiliikide jaoks ette näha asjaomased meetodid ja nõuded. Testimisel tuleks kasutada praegu kättesaadavaid meetodeid ja seadmeid ning ei tohiks kasutada sõiduki lammutamiseks või selle mis tahes osa eemaldamiseks mõeldud vahendeid.

(9)	Peale ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitsega seotud sõlmede peab testimine hõlmama ka sõiduki identifitseerimist, et tagada õigete testide tegemine ja õigete nõuete kohaldamine, võimaldada testimistulemuste registreerimist ja muude õigusnormide täitmist.

(10)	Siseturu toimimise hõlbustamiseks ning tehnoülevaatuse meetodite tõhustamiseks tuleks testimise tulemused esitada teatavaid põhielemente sisaldaval tehnoülevaatuse kontrollkaardil.

(11)	Suuremaid jõupingutusi tuleb teha alternatiivse korra väljatöötamises ülevaatuseks, mille käigus kontrollitakse diiselmootoriga sõidukite tehnoseisundit, eelkõige seoses lämmastikoksiidi ja tahkete osakestega, võttes arvesse uusi heitgaasi järeltöötlussüsteeme.

(12)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/40/EÜ artikli 7 alusel asutatud mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/40/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2011, välja arvatud II lisa punkti 3 sätted, mida hakatakse kohaldama alates 31. detsembrist 2013. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 141, 6.6.2009, lk 12.

(2) Autofore uuring tehnoülevaatuse tulevaste võimaluste kohta Euroopa Liidus: http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/projectfiles/autofore_en.htm

(3) IDELSY algatus seoses mootorsõidukite elektrooniliste süsteemide diagnostikaga korralistel tehnokontrollidel: http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/projectfiles/idelsy_en.htm

LISA

Direktiivi 2009/40/EÜ II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

SÕLMED, MILLE TESTIMINE ON KOHUSTUSLIK

SISUKORD

Sissejuhatus

Ülevaatuse ulatus

Tehnoülevaatuse kontrollkaart

Ülevaatuse miinimumnõuded

Sõiduki identifitseerimine

Pidurisüsteem

Rooliseade

Nähtavus

Valgustusseadmed ja elektrisüsteemi osad

Teljed, veljed, rehvid, vedrustus

Šassii ja selle kinnitused

Muu varustus

Saasted

Täiendavad ülevaatused reisijateveoks kasutatavatele M2- ja M3-kategooria sõidukitele

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas määratakse kindlaks testitavad sõidukisüsteemid ja -osad, samuti kirjeldatakse üksikasjalikult sõidukisüsteemide ja -osade testimise meetodeid ning sõiduki tehnoseisundi vastavuse üle otsustamisel kasutatavaid kriteeriume.

Kui sõiduki mõni loetletud testitav sõlm on vigane, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastu võtma menetluse, et määrata kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse läbimiseni.

Test peab hõlmama vähemalt alljärgnevalt loetletud sõlmi tingimusel, et need seonduvad asjaomases liikmesriigis testitava sõiduki varustusega.

Testimisel tuleks kasutada praegu kättesaadavaid meetodeid ja seadmeid ning ei tohiks kasutada sõiduki lammutamiseks või selle mis tahes osa eemaldamiseks mõeldud vahendeid.

Kõiki loetletud sõlmi tuleks käsitada sõiduki korrapärasel ülevaatusel kohustuslikuna, välja arvatud märkega (X) tähistatud sõlmed, mis on küll seotud sõiduki seisundi ja selle sobivusega teedel kasutamiseks, kuid ei ole korrapärasel ülevaatusel peamise tähtsusega.

„Läbikukkumise põhjuseid” ei kohaldata juhul, kui need on seotud nõuetega, mis ei olnud sätestatud asjaomase sõiduki tüübikinnitust käsitlevas õigusaktis sõiduki esmase registreerimise või kasutuselevõtu ajal või moderniseerimisnõuetes.

Kui osutatud on visuaalsele kontrollile, tähendab see seda, et peale detailide visuaalse ülevaatamise peaks ülevaataja võimaluse korral neid ka käsitsema, mürataset hindama või rakendama muid asjakohaseid testimismeetodeid ilma seadmeid kasutamata.

2. ÜLEVAATUSE ULATUS

Ülevaatus peab hõlmama vähemalt alljärgnevalt loetletud sõlmi tingimusel, et need seonduvad testitavale sõidukile paigaldatud varustusega.

0.	Sõiduki identifitseerimine;

1.	pidurisüsteem;

2.	rooliseade;

nähtavus;

4.	valgustusseadmed ja elektrisüsteemi osad;

5.	teljed, veljed, rehvid, vedrustus;

6.	šassii ja selle kinnitused;

7.	muu varustus;

saasted;

9.	täiendavad ülevaatused reisijateveoks kasutatavatele M2- ja M3-kategooria sõidukitele.

3. TEHNOÜLEVAATUSE KONTROLLKAART

Ettevõtjale või sõidukijuhile peab kirjalikult teatama defektidest, ülevaatuse tulemustest ja õiguslikest tagajärgedest.

Kohustusliku korrapärase ülevaatuse korral väljastatavad kontrollkaardid hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

1.	valmistajatehase tähis (VIN-kood);

2.	registreerimismärgi number ja registreerimisriigi tähis;

3.	ülevaatuse koht ja kuupäev;

4.	võimaluse korral odomeetrinäit ülevaatuse ajal;

5.	võimaluse korral sõiduki klass;

6.	tuvastatud defektid (soovitatav on järgida käesoleva lisa punktis 5 esitatud nummerdust) ja nende tüüp;

7.	üldhinnang sõiduki kohta;

8.	järgmise korrapärase ülevaatuse kuupäev (kui seda teavet ei esitata muul viisil);

9.	ülevaatust tegeva organisatsiooni nimetus ning ülevaatuse eest vastutava isiku allkiri või tunnusnumber.

4. ÜLEVAATUSE MIINIMUMNÕUDED

Ülevaatus hõlmab vähemalt alljärgnevalt loetletud sõlmi ning alljärgnevalt loetletud miinimumnõuete ja meetodite kasutamist. Läbikukkumise põhjustena on esitatud näited tuvastatavate defektide kohta.

Sõlm

Meetod

Läbikukkumise põhjused

0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE

0.1.	Registreerimismärgid (kui need on nõuete (1) kohaselt vajalikud)

Visuaalne kontroll

a)	Registreerimismärk (-märgid) puudub (puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see (need) võib (võivad) ära kukkuda.

b)	Kiri puudub või on loetamatu.

c)	Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

0.2.	Valmistajatehase tähis/tehasetähis/seerianumber

Visuaalne kontroll

a)	Puudub või seda ei ole võimalik leida.

b)	Ebatäielik, loetamatu.

c)	Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

1. PIDURISÜSTEEM

1.1.	Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali/käsipiduri hoova šarniir

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)	Šarniir on liiga tihke.

b)	Ülemäärane kulumine või lõtk.

1.1.2.

Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)	Liigne või ebapiisav käigutagavara.

b)	Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

c)	Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

a)	Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

b)	Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele (1).

c)	Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

d)	Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

e)	Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

Toimimise kontroll

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

1.1.5.

Seisupidurikraan

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

b)	Ebakindel klapivõll või klapp.

c)	Ühendused on lahti või süsteem lekib.

d)	Mitterahuldav toimimine.

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Piduri lukustus ei pea kindlalt.

b)	Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.

c)	Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

d)	Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

e)	Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

b)	Kompressorist tuleb liigselt õli.

c)	Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Hüdraulikavedeliku leke.

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtivõtmine ja uuesti ühendamine

a)	Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

b)	Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

c)	Ülemäärased lekked.

d)	Ei tööta õigesti.

1.1.9.

Energiavaru survepaak

Visuaalne kontroll.

a)	Paak on kahjustunud, roostes või lekib.

b)	Äravooluseade ei tööta.

c)	Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Võimendi on defektne või ebatõhus.

b)	Peasilinder on defektne või lekib.

c)	Peasilinder on ebakindel.

d)	Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses.

e)	Puudub peasilindri paagi kork.

f)	Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

g)	Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

1.1.11.

Jäigad piduritorud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Torud või ühenduskohad lekivad.

c)	Torud on kahjustunud või ülemäära roostes.

d)	Torud on paigaldatud valesse kohta.

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.

c)	Voolikud või ühenduskohad lekivad.

d)	Voolikud paisuvad rõhu all.

e)	Voolikud on poorsed.

1.1.13.

Piduriklotsikatted

Visuaalne kontroll

a)	Katted on ülemääraselt kulunud.

b)	Katted on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Katted puuduvad.

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

Visuaalne kontroll

a)	Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

b)	Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Trumlid või kettad puuduvad.

d)	Alusplaat on ebakindel.

1.1.15.

Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Tross on kahjustunud või sõlmes.

b)	Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.

c)	Tross, varras või liitmik on ebakindel.

d)	Trossijuhik on defektne.

e)	Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

f)	Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

b)	Tööseade lekib.

c)	Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Tööseade on ülemäära roostes.

e)	Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

f)	Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

1.1.17.

Koormuse regulaator

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel

a)	Ühendused on defektsed.

b)	Ühendused on valesti reguleeritud.

c)	Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

d)	Regulaator puudub.

e)	Andmesilt puudub.

f)	Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele (1).

1.1.18.

Kulumise kompensaatorid ja näiturid

Visuaalne kontroll

a)	Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

b)	Kompensaator on defektne.

c)	Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

Visuaalne kontroll

a)	Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

b)	Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtivõtmine

Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.

1.1.21.

Terve pidurisüsteem

Visuaalne kontroll

a)	Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

b)	Õhu- või antifriisi leke.

c)	Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Mis tahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud (1).

1.1.22.

Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

Visuaalne kontroll

a)	Ühendused puuduvad.

b)	Ühendused on kahjustunud, kasutuskõlbmatud või lekivad.

1.2.	Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel ülevaatuse ajal või, kui see ei ole võimalik, teekatsetuse ajal, rakendades pidureid järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni.

a)	Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust./Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

d)	Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

e)	Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.

1.2.2.

Tõhusus

Testitakse pidurite staatilise katsetamise seadmel või, kui seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, teekatsetusel meerik-aeglustusmõõdiku abil. Sõidukeid või haagist, mille registrimass ületab 3 500 kg, tuleb kontrollida kooskõlas standardis ISO 21069 sätestatud nõuetega või samaväärsete meetoditega.

Teekatsetused tuleks teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel.

Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust.

Pärast käesoleva direktiivi jõustumist esmaselt registreeritud sõidukid:

—	N1-kategooria: 50 %

—	M1-kategooria: 58 %

—	M2- ja M3-kategooria: 50 %

—	N2- ja N3-kategooria: 50 %

—

O2- (XX), c O3- ja O4-kategooria (3)

—	poolhaagised: 45 %

—	veokonksuga haagised: 50 %

Enne käesoleva direktiivi jõustumist registreeritud sõidukid:

N1-kategooria: 45 %

M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (2)

N2- ja N3-kategooria: 43 % (3)

O2- (XX) (3), c O3- ja O4-kategooria: 40 % (4)

Muud kategooriad (XX) c (3):

—

L-kategooriad (mõlemad pidurid):

—	L1e-kategooria: 42 %

—	L2e-, L6e-kategooria: 40 %

—	L3e-kategooria: 50 %

—	L4e-kategooria: 46 %

—	L5e-, L7e-kategooria: 44 %

—

L-kategooriad (tagarataste pidurid):

—	kõik kategooriad: 25 %

1.3.	Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit.

a)	Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust./Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

1.3.2.

Tõhusus

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit.

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (5) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summa järgi arvutatuna

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

1.4.	Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

Piduri rakendamine pidurite staatilise katsetamise seadmel ülevaatuse ajal ja/või teekatsetuse ajal aeglustusmõõdikut kasutades

Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

1.4.2.

Tõhusus

Testitakse pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel tajur-aeglustusmõõdiku või meerik-aeglustusmõõdiku abil või paigutades sõiduki teadaoleva gradiendiga kallakule. Veoautosid tuleks võimaluse korral testida laadituna.

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

1.5.	Aeglustisüsteemi toimimine

Visuaalne kontroll ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimine

a)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

b)	Süsteem ei tööta.

1.6.	Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kontroll

a)	Hoiatusseadise rike.

b)	Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

c)	Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

d)	Juhtmestik on kahjustunud.

e)	Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

1.7.	Elektrooniline pidurisüsteem (EBS)

Hoiatusseadise visuaalne kontroll.

a)	Hoiatusseadise rike.

b)	Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

2. ROOLISEADE

2.1.	Mehaaniline seisund

2.1.1.

Rooliseadme seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõidukil, mille rattad on õhus või pöördplatvormidel, tehakse roolirattaga täispööre. Rooliseadme toimimise visuaalne kontroll.

a)	Seade ei tööta sujuvalt.

b)	Hammassektorvõll on väändunud või selle tihvtid on kulunud.

c)	Hammassektorvõll on ülemääraselt kulunud.

d)	Hammassektorvõlli ülemäärane liikumine.

Leke.

2.1.2.

Rooliseadme korpuse kinnitus

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil keeratakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Korpuse šassiile kinnitumise visuaalne kontroll.

a)	Rooliseadme korpus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.

b)	Kinnitusavad šassiil on välja veninud.

c)	Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud.

d)	Rooliseadme korpus on mõranenud.

2.1.3.

Roolihoovastiku seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turvalisuse visuaalne kontroll.

a)	Komponendid, mis peaksid olema kohtkindlad, liiguvad üksteise suhtes.

b)	Liigendid on ülemääraselt kulunud.

c)	Teatav komponent on mõranenud või deformeerunud.

d)	Puuduvad lukustusseadmed.

e)	Komponendid on eritelgsed (nt rööpvarras või juhtvarras).

f)	Sobimatu parandamine või muutmine.

g)	Tolmukaitse puudub, on kahjustunud või oluliselt halvenenud seisundis.

2.1.4.

Roolihoovastiku toimimine

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval ja töötava mootoriga (võimendrooliga) sõidukil tehakse roolirattaga täispööre. Hoovastiku liikumise visuaalne kontroll.

a)	Liikuv roolihoovastik kahjustab šassii kohtkindlat osa.

b)	Rooli piirajad ei tööta või puuduvad.

2.1.5.

Võimendrool

Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav). Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga sõidukil kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist.

a)	Vedelikuleke.

b)	Vedelikku pole piisavas koguses.

c)	Mehhanism ei tööta.

d)	Mehhanism on mõranenud või ebakindel.

e)	Komponendid on eritelgsed või kahjustunud.

f)	Sobimatu parandamine või muutmine.

g)	Trossid/voolikud on kahjustunud või ülemäära roostes.

2.2.	Rooliratas, roolisammas ja juhtraud

2.2.1.

Rooliratta/juhtraua seisund

Maapinnale toetuvate ratastega sõidukil loksutatakse rooliratast roolisamba suhtes täisnurga all küljelt küljele ning rakendatakse kerget langevat ja tõusvat survet. Vabakäigu visuaalne kontroll.

a)	Rooliratas ja -sammas liiguvad üksteise suhtes – kinnitus on lõtv.

b)	Roolirattarummul puudub kinnitusseade.

c)	Roolirattarumm, -rõngas või kodarad on mõranenud või lahti tulnud.

2.2.2.

Roolisammas/käänmikuhargid ja rooliratta külge kinnitatavad sangad

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga maapinnale toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast/juhtrauda lükatakse roolisamba/sangade suhtes täisnurga all eri suundades. Vabakäigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll.

a)	Rooliratta keskme ülemäärane liikumine üles või alla.

b)	Roolisamba ülemise osa ülemäärane liikumine radiaalselt samba telje suhtes.

c)	Painduvad ühendused on kahjustunud.

d)	Kinnitus on defektne.

e)	Sobimatu parandamine või muutmine.

2.3.	Rooli vabakäik

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga ratastele toetuval sõidukil keeratakse rooliratast kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja võimendrooliga sõidukitel mootor töötab. Vabakäigu visuaalne kontroll.

Ülemäärane rooli vabakäik (näiteks roolirattarõnga teatav punkt liigub rohkem kui ühe viiendiku ulatuses rooliratta läbimõõdust või ei vasta nõuetele) (1).

2.4.	Rataste suunang (X) (2)

Asjakohase seadmega kontrollitakse juhtrataste suunangut.

Suunang ei vasta sõiduki tootja andmetele või nõuetele (1).

2.5.	Haagise pöördtelje pöördlaud

Kontrollimine visuaalselt või spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtja abil

a)	Komponent on kahjustunud või pragunenud.

b)	Ülemäärane lõtk.

c)	Kinnitus on defektne.

2.6.	Elektrooniline võimendrool (Electronic Power Steering, EPS)

Visuaalne kontroll, mootorit käivitades ja välja lülitades kontrollitakse vastavust rooliratta nurga ja rataste nurga vahel.

a)	EPSi rikketuli näitab süsteemis riket.

b)	Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses.

c)	Roolivõimendi ei tööta.

3. NÄHTAVUS

3.1.

Vaateväli

Juhikohalt avaneva vaatevälja visuaalne kontroll

Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele

3.2.	Klaasi seisund

Visuaalne kontroll

a)	Klaas või läbipaistev esipaneel (kui see on lubatud) on mõranenud või värvi muutnud.

b)	Klaas või läbipaistev esipaneel (sealhulgas peegel- või toonkilega kaetud klaas), mis ei vasta nõuetes (1) esitatud spetsifikatsioonidele. (XX) (3)

c)	Klaasi või läbipaistva esipaneeli seisund ei ole vastuvõetav.

3.3.	Tahavaatepeeglid või -seadmed

Visuaalne kontroll

a)	Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (1).

b)	Peegel või seade ei tööta, on kahjustunud, lahti tulnud või ebakindel.

3.4.	Klaasipuhastid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Puhastid ei tööta või puuduvad.

b)	Puhasti laba puudub või on silmnähtavalt defektne.

3.5.	Klaasipesurid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Pesurid ei tööta õigesti.

3.6	Niiskuse eemaldamise süsteem (X) (2)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta või on silmnähtavalt defektne.

4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED

4.1.	Esilaternad

4.1.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Valgus/valgusallikas on defektne või puudub.

b)	Projektsioonisüsteem (helkur ja laternaklaas) on defektne või puudub.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.1.2.

Reguleeritus

Määratakse kindlaks iga lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus, kasutades esilaternate reguleerituse kontrollimise seadet või ekraani.

Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes (1) sätestatud piiridesse.

4.1.3.

Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Lüliti ei tööta nõuetele (1) vastavalt. (Samaaegselt põlevate esilaternate arv)

b)	Kontrollseadise talitluse rike.

4.1.4.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab ilmselgelt valgustugevust või muudab valguse värvi.

c)	Valgusallikas või latern ei vasta nõuetele.

4.1.5.

Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel

a)	Seade ei tööta.

b)	Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

4.1.6.

Esilaternate puhastusseade (kui see on kohustuslik)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel

Seade ei tööta.

4.2.	Eesmised ja tagumised ääretulelaternad, küljeääretulelaternad ja ülemised ääretulelaternad

4.2.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.2.2.

Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

b)	Kontrollseadise talitluse rike.

4.2.3.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab valgustugevust või muudab valguse värvi.

4.3.	Piduritulelaternad

4.3.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.3.2.

Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

c)	Kontrollseadise talitluse rike.

4.3.3.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

4.4.	Suunatulelaternad ja ohutuled

4.4.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.4.2.

Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.4.3.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

4.4.4.

Vilkumissagedus

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Vilkumissagedus ei vasta nõuetele (1).

4.5.	Eesmised ja tagumised udutuled

4.5.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.5.2.

Reguleeritus (X) b (2)

Kontrollimine käitamisel ning esilaternate reguleerituse kontrollimise seadme abil

Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt valesti reguleeritud.

4.5.3.

Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.5.4.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.6.	Tagurdustuled

4.6.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.6.2.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.6.3.

Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.7.	Numbritulelatern

4.7.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Latern heidab otsevalgust taha.

b)	Valgusallikas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.7.2.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.8.	Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tagumised märgistusplaadid

4.8.1.

Seisund

Visuaalne kontroll

a)	Helkurseadmed on defektsed või kahjustunud.

b)	Helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

4.8.2.

Vastavus nõuetele (1)

Visuaalne kontroll

Seade, selle peegeldatav värv või asend ei vasta nõuetele (1).

4.9.	Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled

4.9.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Seade ei tööta.

4.9.2.

Vastavus nõuetele (1)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Ei vasta nõuetele (1).

4.10.

Pukseeriva sõiduki ja haagise või poolhaagise elektriühendused

Visuaalne kontroll: võimaluse korral kontrollida ühenduse elektrijuhtivust.

a)	Kohtkindlad komponendid ei ole kindlalt kinnitatud.

b)	Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

c)	Haagise või pukseeriva sõiduki elektriühendused ei tööta õigesti.

4.11.

Elektripaigaldised

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, sealhulgas mõnel juhul mootoriruumi sisemuse kontroll.

a)	Elektripaigaldis on ebakindel või ei ole õigesti kaitstud.

b)	Elektripaigaldis on kahjustunud.

c)	Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

4.12.

Mittekohustuslikud laternad ja helkurid (X) (2)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele (1).

b)	Latern ei tööta vastavalt nõuetele (1).

c)	Latern/helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

4.13.

Aku(d)

Visuaalne kontroll

a)	Aku on ebakindel.

b)	Aku lekib.

c)	Defektne lüliti (kui see on nõutav).

d)	Defektsed kaitsmed (kui need on nõutavad).

e)	Ebasobiv ventilatsioon (kui see on nõutav).

5. TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS

5.1.

Teljed

5.1.1.

Teljed

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)	Telg on murdunud või deformeerunud.

b)	Telg on sõiduki külge kinnitatud ebakindlalt.

c)	Sobimatu parandamine või muutmine.

5.1.2.

Käänmikud

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul. Kõigile ratastele rakendatakse vertikaal- või külgjõudu ning üles märgitakse liikumise ulatus teljetala ja käänmiku vahel.

a)	Käänmik on murdunud.

b)	Pöörlipolt ja/või puksid on ülemäära kulunud.

c)	Ülemäärane liikumine teljetala ja käänmiku vahel.

d)	Käänmikupolt on teljel lahti tulnud.

5.1.3.

Rattalaagrid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul. Ratast loksutatakse või rakendatakse igale rattale külgjõudu ning üles märgitakse, kui suures ulatuses liigub ratas käänmiku suhtes ülespoole.

a)	Ülemäärane lõtk rattalaagrites.

b)	Rattalaagrid on liiga tihked, kinni kiilunud.

5.2.	Veljed ja rehvid

5.2.1.

Rattarumm

Visuaalne kontroll

a)	Mis tahes rattamutrid või -poldid puuduvad või on lahti tulnud.

b)	Rumm on kulunud või kahjustunud.

5.2.2.

Veljed

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest

a)	Mis tahes mõra või defekt keevises.

b)	Rehvide lukustusrõngad ei ole korralikult paigaldatud.

c)	Velg on tõsiselt deformeerunud või kulunud.

d)	Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele (1) ning mõjutab liiklusohutust.

5.2.3.

Rehvid

Kogu rehvi visuaalne kontroll, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos rehviga (sõiduk on paigutatud kanalile või tõstetud tõstukile) või sõites sõidukiga üle kanali edasi ja tagasi

a)	Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või nimikiirus ei vasta nõuetele (1) ning mõjutab liiklusohutust.

b)	Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.

c)	Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).

d)	Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis.

e)	Rehvimustri sügavus ei vasta nõuetele (1).

f)	Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu.

g)	Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele (1).

h)	Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb häire või see ei ole ilmselt töökorras.

5.3.

Vedrustus

5.3.1.

Vedrud ja stabilisaator

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)	Vedrud on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)	Vedru osa on kahjustunud või murdunud.

c)	Vedru puudub.

d)	Sobimatu parandamine või muutmine.

5.3.2.

Amortisaatorid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll või võimaluse korral eriseadmeid kasutades

a)	Amortisaatorid on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)	Tõsisele lekkele või rikkele osutav kahjustunud amortisaator.

5.3.2.1.

Amortiseerimise tõhususe kontroll (X) (2)

Kasutatakse eriseadmeid ning võrreldakse vasaku/parema külje erinevusi ja/või tootjate esitatud absoluutväärtusi.

a)	Oluline erinevus vasaku ja parema külje vahel.

b)	Esitatud miinimumväärtusi ei ole saavutatud.

5.3.3.

Pöördtorud, reaktiivvardad, õõtshargid ja -hoovad

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)	Komponent on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)	Komponent on kahjustunud, mõranenud või ülemäära roostes.

c)	Sobimatu parandamine või muutmine.

5.3.4.

Vedrustuse liigendid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.

a)	Pöörlipolt ja/või puksid või vedrustuse liigendid on ülemäära kulunud.

b)	Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

5.3.5.

Õhkvedrustus

Visuaalne kontroll

a)	Süsteem ei tööta.

b)	Mis tahes komponent on kahjustunud, halvenenud seisundis või seda on muudetud ning see kahjustab süsteemi toimimist.

c)	Kuuldav leke süsteemis.

6. ŠASSII JA SELLE KINNITUSED

6.1.	Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.

Üldine seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll

a)	Ühe külje või risttala pragunemine või deformeerumine.

b)	Tugevdusplaadid või kinnitused on ebakindlad.

c)	Konstruktsiooni jäikust mõjutav ülemäärane rooste.

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll

a)	Heitgaasisüsteem on ebakindel või lekib.

b)	Kabiini või sõitjateruumi tuleb suitsu.

6.1.3.

Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, LPG-/CNG-süsteemide korral kasutatakse lekke tuvastamise seadmeid.

a)	Ebakindel paak või torud.

b)	Vedeliku leke, täiteava kork puudub või laseb läbi.

c)	Kahjustunud või katkihõõrdunud torud.

d)	Kütuse korkkraan (kui see on nõutav) ei tööta õigesti.

Tuleoht, mis on tingitud:

—	kütuselekkest;

—	ebaõigelt varjestatud kütusepaagist või heitgaasitorustikust;

—	mootoriruumi seisundist.

f)	LPG-/CNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele (1).

6.1.4.

Kaitserauad, küljekaitse ja tagumised allasõidutõkked

Visuaalne kontroll

a)	Komponent on lahti tulnud või kahjustunud ning võib riivamisel või kokkupuutel põhjustada kahju.

b)	Seade ei vasta ilmselgelt nõuetele (1).

6.1.5.

Varuratta kandur (olemasolu korral)

Visuaalne kontroll

a)	Varuratta kanduri seisund ei vasta nõuetele.

b)	Varuratta kandur on pragunenud või ebakindel.

c)	Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud ning võib sealt välja kukkuda.

6.1.6.

Haakeseadmed ja pukseerimisseadised

Võimaliku kulumise ja nõuetekohase talitluse visuaalne kontroll, pöörates erilist tähelepanu kõikidele paigaldatud ohutusseadistele, ja/või mõõturi kasutamine

a)	Komponent on kahjustunud, defektne või pragunenud.

b)	Komponent on ülemäära kulunud.

c)	Kinnitus on defektne.

d)	Mis tahes ohutusseadis puudub või ei tööta õigesti.

e)	Mis tahes näidik ei tööta.

f)	Registreerimismärk või üks laternatest (kui seda ei kasutata) on varjatud.

g)	Sobimatu parandamine või muutmine.

6.1.7.

Jõuülekanne

Visuaalne kontroll

a)	Turvapoldid on lahti tulnud või puuduvad.

b)	Ülekandevõlli laagrid on ülemäära kulunud.

c)	Universaalliigendid on ülemäära kulunud.

d)	Kahjustunud painduvad ühendused.

e)	Kahjustunud või paindunud võll.

f)	Laagri korpus on mõranenud või ebakindel.

g)	Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

h)	Ebaseaduslik jõuallika muutmine.

6.1.8.

Mootori paigaldusdetailid

Visuaalne kontroll – ei pea toimuma tingimata kanalil või tõstukil

Paigaldusdetailid on halvenenud seisundis, silmnähtavalt ja tõsiselt kahjustunud, lahti tulnud või mõranenud.

6.1.9.

Mootori jõudlus

Visuaalne kontroll

a)	Juhtseadme ebaseaduslik muutmine.

b)	Ebaseaduslik mootori muutmine.

6.2.	Kabiin ja kere

6.2.1.

Seisund

Visuaalne kontroll

a)	Lahti tulnud või kahjustunud paneel või osa, mis võib tekitada kahju.

b)	Ebakindel kerepost.

c)	Mootorisuits või heitgaasid pääsevad kabiini.

d)	Sobimatu parandamine või muutmine.

6.2.2.

Paigaldus

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil

a)	Ebakindel kere või kabiin.

b)	Kere/kabiin ei tundu olevat šassiil otse.

c)	Kere/kabiin on šassii või risttalade külge kinnitamata või on kinnitatud ebakindlalt.

d)	Kinnituskohad on ülemäära roostes.

6.2.3.

Uksed ja ukselukud

Visuaalne kontroll

a)	Uks ei avane või ei sulgu korralikult.

b)	Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna.

c)	Uks, hinged, lukud, tugipost on puudu, lahti tulnud või halvenenud seisundis.

6.2.4.

Põrand

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil

Ebakindel või oluliselt halvenenud seisundis põrand.

6.2.5.

Juhiiste

Visuaalne kontroll

a)	Iste on lahti tulnud või defektse konstruktsiooniga.

b)	Istme reguleerimise mehhanism ei tööta õigesti.

6.2.6.

Muud istmed

Visuaalne kontroll

a)	Istmed on defektsed või ebakindlad.

b)	Sõidukisse paigaldatud istmed ei vasta nõuetele (1).

6.2.7.

Juhtimisseadised

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Sõiduki ohutuks käitamiseks vajalik seadis ei tööta õigesti.

6.2.8.

Kabiini astmed

Visuaalne kontroll

a)	Ebakindel aste või platvorm.

b)	Astme või platvormi seisund võib kasutajatele vigastusi põhjustada.

6.2.9.

Muud sõiduki sise- ja välisseadmed

Visuaalne kontroll

a)	Muu seadme kinnitus on defektne.

b)	Muu seade ei vasta nõuetele (1).

c)	Hüdraulikaseade lekib.

6.2.10.

Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus

Visuaalne kontroll

a)	Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt roostes.

b)	Komponent on rattale liiga lähedal.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

7. MUU VARUSTUS

7.1.	Turvavööd/turvavöö pandlad ja turvasüsteemid

7.1.1.

Turvavööde/turvavööde pannalde kinnituste turvalisus

Visuaalne kontroll

a)	Kinnituspunkt on oluliselt halvenenud seisundis.

b)	Kinnituspunkt on lahti tulnud.

7.1.2.

Turvavööde/turvavööde pannalde seisund

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Kohustuslik turvavöö puudub või ei ole paigaldatud.

b)	Turvavöö on kahjustunud.

c)	Turvavöö ei vasta nõuetele (1).

d)	Turvavöö pannal on kahjustunud või ei toimi õigesti.

e)	Turvavöö tõmbur on kahjustunud või ei toimi õigesti.

7.1.3.

Turvavöö koormuse piiraja

Visuaalne kontroll

Koormuse piiraja ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

7.1.4.

Turvavöö eelpingutid

Visuaalne kontroll

Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

7.1.5.

Turvapadjasüsteem

Visuaalne kontroll

a)	Turvapadjasüsteem ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

b)	Turvapadjasüsteem ilmselt ei tööta.

7.1.6.

SRS-süsteemid

Rikkeindikaatori visuaalne kontroll

SRS-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

7.2.	Tulekustuti (X) (2)

Visuaalne kontroll

Puudub.

b)	Ei vasta nõuetele (1).

7.3.	Lukud ja kasutamistõkis

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Tõkis ei toimi – ei takista sõiduki käitamist.

b)	Defektne või tahtmatu lukustumine või blokeerumine.

7.4.	Ohukolmnurk (kui see on nõutav) (X) (2)

Visuaalne kontroll

a)	Puudub või ei ole komplektne.

b)	Ei vasta nõuetele (1).

7.5.	Käsiapteek (kui see on nõutav) (X) (2)

Visuaalne kontroll

Puudub, ei ole komplektne või ei vasta nõuetele (1).

7.6.	Ratta tõkiskingad (-kiilud) (kui need on nõutavad) (X) (2)

Visuaalne kontroll

Puuduvad või on halvas seisundis.

7.7.	Helisignaalseade

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Ei tööta.

b)	Ebakindel juhtseadis.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

7.8.	Kiirusmõõdik

Visuaalne kontroll või kontrollimine käitamisel teekatsetuse ajal või elektrooniliste vahendite abil

a)	Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (1).

Ei tööta.

c)	Mõõdikut ei saa valgustada.

7.9.	Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll

a)	Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (1).

Ei tööta.

c)	Defektsed või puuduvad plommid.

d)	Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

e)	Ilmne rikkumine või manipuleerimine.

f)	Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

7.10.

Kiiruspiirik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll ja asjakohaste seadmete olemasolu korral kontrollimine käitamisel

a)	Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetel (1).

b)	Ei ole ilmselt töökorras.

c)	Vale määratud kiirus (kui seda on kontrollitud).

d)	Defektsed või puuduvad plommid.

e)	Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

f)	Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

7.11.

Odomeeter, kui see on olemas (X) b (2)

Visuaalne kontroll

a)	Ilmselt manipuleeritud (pettus).

b)	Ilmselt ei tööta.

7.12.

Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), kui see on paigaldatud/nõutav

Visuaalne kontroll

a)	Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

b)	Juhtmestik on kahjustunud.

c)	Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

d)	Lüliti on kahjustunud või ei tööta õigesti.

e)	ESC-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

8. SAASTED

8.1.

Müra

8.1.1.

Müravähendussüsteem

Subjektiivne hindamine (välja arvatud juhul, kui ülevaataja arvates võib müratase olla piiri peal – sel juhul võib teha pideva müra katse, kasutades müramõõdikut).

a)	Müratasemed ületavad nõuetes (1) lubatavaid tasemeid.

b)	Müravähendussüsteemi mingi osa on tulnud lahti, võib küljest ära kukkuda, on kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub või seda on ilmselt muudetud, nii et see mõjutab negatiivselt müratasemeid.

8.2.	Heitgaasid

8.2.1.

Bensiinimootori heited

8.2.1.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

Visuaalne kontroll

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad, neid on muudetud või need on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.1.2.

Gaasilised heited

a)	Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid

või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—	4,5 %, või

—

3,5 %

vastavalt nõuetes (1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale;

ii)

sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—	tühikäigul 0,5 %,

—	kõrgendatud pööretel 0,3 % või

—	tühikäigul 0,3 % (6),

—	kõrgendatud pööretel 0,2 %

vastavalt nõuetes (1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

c)	Lambda väärtus ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

d)	OBD osutab olulisele rikkele.

8.2.2.

Diiselmootori heited

8.2.2.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

Visuaalne kontroll

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.2.2.

Suitsusus

Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.

a)	Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud.

Sõiduki ettevalmistus:

1.	Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleks kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras

Eeltingimused:

ii)	Heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga.

Katsemenetlus:

1.	Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist.

2.	Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksimaalne sissepritse pritsepumbast.

Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis 1. lisa kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvate sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit.

a)	Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes (1) kindlaksmääratud kuupäeva, ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete (1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1,

turbomootorite puhul 3,0 m-1;

või nõuetes (1) määratletud või pärast nõuetes (1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul

1,5 m-1 (7).

8.3.	Elektromagnetiliste häirete vähendamine

8.3.1. Raadiohäired (X) (2)

Visuaalne kontroll

Teatav nõuetes (1) sätestatud nõue ei ole täidetud.

8.4.	Muud keskkonnaga seotud sõlmed

8.4.1.

Vedelikulekked

Visuaalne kontroll

Mis tahes ülemäärane vedelikuleke, mis võib kahjustada keskkonda või kujutada ohtu teistele liiklejatele.

9. TÄIENDAVAD ÜLEVAATUSED REISIJATEVEOKS KASUTATAVATELE M2- JA M3-KATEGOORIA SÕIDUKITELE

9.1.

Uksed

9.1.1.

Sisse- ja väljapääsud

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Defektne toimimine.

b)	Halvenenud seisund.

c)	Avariiolukordadeks ettenähtud juhtimisseade on defektne.

d)	Uste kaugjuhtimisseadmed või hoiatusseadised on defektsed.

e)	Ei vasta nõuetele (1).

9.1.2.

Varuväljapääsud

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)

a)	Defektne toimimine.

b)	Varuväljapääsu tähistavad sildid puuduvad või on loetamatud.

c)	Puudub klaasipurustushaamer.

d)	Ei vasta nõuetele (1).

9.2.	Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem (X) (2)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Ei tööta õigesti.

b)	Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

c)	Defektne jäite eemaldamise süsteem (kui see on kohustuslik).

9.3.	Ventileerimis- ja küttesüsteem (X) (2)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Defektne toimimine.

b)	Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

9.4.

Istekohad

9.4.1.

Sõitjakohad (sh reisisaatjate istmed)

Visuaalne kontroll

a)	Istmed on defektsed või ebakindlad.

b)	Klappistmed (kui need on lubatud) ei tööta automaatselt.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

9.4.2.

Juhiiste (lisanõuded)

Visuaalne kontroll

a)	Defektne erivarustus, näiteks virvendus- või pimestamiskaitse.

b)	Juhikabiini vaheseinad on ebakindlad või ei vasta nõuetele (1).

9.5.	Sisevalgustusseadmed ja navigeerimisseadmed (X) (2)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Seade on defektne või ei vasta nõuetele (1).

9.6.	Vahekäigud, seisukohad

Visuaalne kontroll

a)	Ebakindel uks.

b)	Defektsed käsipuud või käepidemed.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

9.7.	Trepid ja astmed

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)

a)	Halvenenud või kahjustunud seisund.

b)	Sissetõmmatavad astmed ei toimi õigesti.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

9.8.	Reisijate sidesüsteem (X) (2)

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem on defektne.

9.9.	Kirjalik teave (X) (2)

Visuaalne kontroll

a)	Teave puudub, on eksitav või loetamatu.

b)	Ei vasta nõuetele (1).

9.10.

Laste vedu käsitlevad nõuded (X) (2)

9.10.1.

Uksed

Visuaalne kontroll

Uksed ei ole kaitstud kooskõlas asjaomast transpordiliiki käsitlevate nõuetega (1).

9.10.2.

Signaal- ja eriseadmed

Visuaalne kontroll

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (1).

9.11.

Puudega isikute vedu käsitlevad nõuded (X) (2)

9.11.1.

Uksed, rambid ja liftid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)	Defektne toimimine.

b)	Halvenenud seisund.

c)	Defektne kinnitus.

d)	Defektne hoiatusseadis/defektsed hoiatusseadised.

e)	Ei vasta nõuetele (1).

9.11.2.

Ratastooli kinnitused

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral testitakse varustuse toimimist

a)	Defektne toimimine.

b)	Halvenenud seisund.

c)	Defektne pide (defektsed pidemed).

d)	Ei vasta nõuetele (1).

9.11.3.

Signaal- ja eriseadmed

Visuaalne kontroll

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (1).

9.12.

Muu erivarustus (X) (2)

9.12.1.

Toiduvalmistamisseadmed

Visuaalne kontroll

a)	Seade ei vasta nõuetele (1).

b)	Seade on kahjustunud sellisel määral, et selle kasutamine oleks ohtlik.

9.12.2.

Tualettruum

Visuaalne kontroll

Ruum ei vasta nõuetele (1).

9.12.3.

Muud seadmed (nt audio-videosüsteemid)

Visuaalne kontroll

Ei vasta nõuetele (1).

Märkused

(1) Sobimatu parandamine või muutmine tähendab sellist parandamist või muutmist, mis kahjustab sõiduki liiklusohutust või millel on kahjulik mõju keskkonnale

(2) 48 % sõidukite puhul, millel puudub ABS või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991.

(3) 45 % sõidukite puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(4) 43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(5) 2,2 m/s2 N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

(6) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli A või B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

(7) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või direktiiviga 1999/96/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008

(1) Sellised nõuded sätestatakse sõidukile tüübikinnituse andmise, sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivate tüübikinnitusnõuetega, samuti moderniseerimise kohustustega või sõiduki registreerinud riigi õigusaktidega.

(2) „(X)” tähistab sõlmi, mis on seotud sõiduki seisundi ja selle sobivusega maanteel kasutamiseks, kuid mida ei peeta korrapärasel ülevaatusel peamiseks.

(3) (XX) Seda läbikukkumise põhjust kohaldatakse ainult juhul, kui testimine on nõutav siseriiklike õigusaktide alusel.”

8.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 173/74

KOMISJONI SOOVITUS,

5. juuli 2010,

vigade hindamise kohta tehnoülevaatuse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

(2010/378/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi seisukohast on oluline tagada kasutatavate sõidukite nõuetekohane hooldus ja testimine, et kogu nende tööea jooksul säiliks tüübikinnitusega tagatud talitlus, ilma et see ülemääraselt halveneks.

(2)

Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/40/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta) (1) viidatud standarditele ja meetoditele tuleks sõidukite ülevaatust teostavad inspektorid varustada suunistega, et tagada kõnealuse direktiivi II lisas loetletud puuduste ühtlustatud hindamine.

(3)	Tuleks arvesse võtta tehnoülevaatuse tulevasi võimalusi käsitlenud projektide Autofore (2) ja IDELSY (3) järeldusi ning sidusrühmadega peetud ja tõenditel põhineva avatud dialoogi käigus saadud tulemusi.

(4)	Puuduste tõsiduse kajastamiseks tuleks võtta kasutusele kolm kategooriat.

(5)	Iga puuduste kategooria peaks kirjeldama sellises seisukorras sõiduki kasutamise tagajärgi.

(6)	Käesolev soovitus on Euroopa Liidus esimene samm puuduste ühtlustatud hindamiseks tehnoülevaatuse käigus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid sõidukil tehnoülevaatuse käigus tuvastatud puudusi hindama vastavalt käesoleva soovituse lisas sätestatud suunistele.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) ELT L 141, 6.6.2009, lk 12.

(2) Autofore uuring tehnoülevaatuse tulevaste võimaluste kohta Euroopa Liidus: http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/projectfiles/autofore_en.htm

(3) IDELSY algatus mootorsõidukite elektrooniliste süsteemide diagnostikaks korralistel tehnoülevaatustel: http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/projectfiles/idelsy_en.htm

LISA

1. Vigade hindamine ja mõisted

Direktiivi 2000/40/EÜ rakendamise raames loetletakse käesolevas soovituses kontrollitavad sõidukisüsteemid ja -osad ning suunised, mida liikmesriikidel soovitatakse tehnoülevaatuste käigus kohaldada selleks, et otsustada, kas sõiduki tehnoseisund on nõuetele vastav.

2. Suunised vigade hindamiseks ja mõisted

Sõidukite perioodilise kontrolli käigus leitud vead (nii tehnilised vead kui ka muud nõuetele mittevastavused) jaotatakse vigade hindamise suuniste alusel kolme kategooriasse:

VÄIKESED VEAD(VV)

SUURED VEAD(SV)

OHTLIKUD VEAD(OV).

Iga veakategooria tuleks kindlaks määrata sõiduki seisundi põhjal järgmiselt.

VÄIKESED VEAD

Tehnilised vead, mis ei mõjuta olulisel määral sõiduki ohutust, ja muud väiksemad nõuetele mittevastavused. Sõidukit ei tule uuesti kontrollida, kuna on põhjust arvata, et tuvastatud vead parandatakse viivitamata.

SUURED VEAD

Vead, mis võivad mõjutada sõiduki ohutust või asetada teised liiklejad ohtu, ning muud olulisemad nõuetele mittevastavused. Sõiduki edasisele kasutamisele liikluses ilma avastatud vigu parandamata võidakse seada tingimusi. Liikmesriikide pädevad asutused peavad vastu võtma protseduuri, et määrata kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse läbimiseni.

OHTLIKUD VEAD

Vead, mis kujutavad endast otsest ja vahetut ohtu liiklusohutusele, nii et sõidukit ei tohiks mingil tingimusel liikluses kasutada.

Kui sõiduki vead kuuluvad rohkem kui ühte veakategooriasse, toimub liigitamine kõige tõsisema vea alusel. Kui sõidukil on mitu ühe veakategooria viga, võib selle liigitada järgmisse, tõsisemasse veakategooriasse, kui vigade kogumõju muudab sõiduki ohtlikumaks.

Vigade puhul, mida saab liigitada rohkem kui ühte kategooriasse, peaks kontrollija vastutama selle eest, et vead liigitatakse nende raskusastme järgi siseriiklike õigusaktide alusel.

Vigade hindamisel tuleks arvesse võtta sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivaid tüübikinnituse nõudeid. Mõne punkti suhtes kehtivad siiski moderniseerimisnõuded.

SUUNISED VIGADE HINDAMISEKS

Punkt

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Suunised vigade hindamiseks

SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE

0.1.	Registreerimismärgid (kui need on nõuete (1)kohaselt vajalikud)

a)	Registreerimismärk puudub (registreerimismärgid puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see võib (need võivad) ära kukkuda.

b)	Kiri puudub või on loetamatu.

c)	Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

0.2.	Valmistajatehase tähis/tehasetähis/seerianumber

a)	Puudub või seda ei ole võimalik leida.

b)	Ebatäielik, loetamatu.

c)	Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

PIDURISÜSTEEM

1.1.	Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali/käsipiduri hoova šarniir

a)	Šarniir on liiga tihke.

b)	Ülemäärane kulumine või lõtk.

1.1.2.

Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

a)	Liigne või ebapiisav käigutagavara.

b)	Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

c)	Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

a)	Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

b)	Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele (1).

c)	Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

d)	Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

e)	Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

1.1.5.

Seisupidurikraan

a)	Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

b)	Ebakindel klapivõll või klapp.

c)	Ühendused on lahti või süsteem lekib.

d)	Mitterahuldav toimimine.

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur

a)	Piduri lukustus ei pea kindlalt.

b)	Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.

c)	Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

d)	Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

e)	Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

a)	Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

b)	Kompressorist tuleb liigselt õli.

c)	Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Hüdraulikavedeliku leke.

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

a)	Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

b)	Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

c)	Ülemäärased lekked.

d)	Ei tööta õigesti.

1.1.9.

Energiavaru survepaak

a)	Paak on kahjustunud, roostes või lekib.

b)	Äravooluseade ei tööta.

c)	Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

a)	Võimendi on defektne või ebatõhus.

b)	Peasilinder on defektne või lekib.

c)	Peasilinder on ebakindel.

d)	Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses.

e)	Puudub peasilindri paagi kork.

f)	Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

g)	Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

1.1.11.

Jäigad piduritorud

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Torud või ühenduskohad lekivad.

c)	Torud on kahjustunud või ülemäära roostes.

d)	Torud on paigaldatud valesse kohta.

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.

c)	Voolikud või ühenduskohad lekivad.

d)	Voolikud paisuvad rõhu all.

e)	Voolikud on poorsed.

1.1.13.

Piduriklotsikatted

a)	Katted on ülemääraselt kulunud.

b)	Katted on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Katted puuduvad.

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

a)	Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

b)	Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Trumlid või kettad puuduvad.

d)	Alusplaat on ebakindel.

1.1.15.

Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

a)	Tross on kahjustunud või sõlmes.

b)	Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.

c)	Tross, varras või liitmik on ebakindel.

d)	Trossijuhik on defektne.

e)	Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

f)	Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

a)	Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

b)	Tööseade lekib.

c)	Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Tööseade on ülemäära roostes.

e)	Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

f)	Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

1.1.17.

Koormuse regulaator

a)	Ühendused on defektsed.

b)	Ühendused on valesti reguleeritud.

c)	Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

d)	Regulaator puudub.

e)	Andmesilt puudub.

f)	Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele (1).

1.1.18.

Kulumise kompensaatorid ja näiturid

a)	Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

b)	Kompensaator on defektne.

c)	Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

a)	Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

b)	Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.

1.1.21.

Terve pidurisüsteem

a)	Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

b)	Õhu- või antifriisi leke.

c)	Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Mis tahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud (1).

1.1.22.

Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

Puudub.

b)	Ühendused on kahjustunud, kasutuskõlbmatud või lekivad.

1.2.	Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

a)	Ühe või mitme ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

d)	Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

e)	Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.

1.2.2.

Tulemuslikkus

Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust:

Pärast käesoleva direktiivi jõustumist esmaselt registreeritud sõidukid:

—	N1-kategooria: 50 %

—	M1-kategooria: 58 %

—	M2- ja M3-kategooria: 50 %

—	N2- ja N3-kategooria: 50 %

—

O2- (XX), (3)O3- ja O4-kategooria

—	poolhaagised: 45 %

—	veokonksuga haagised: 50 %

Enne käesoleva direktiivi jõustumist registreeritud sõidukid:

N1-kategooria: 45 %

M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (2)

N2- ja N3-kategooria: 43 % (3)

O2- (XX), (3)O3- ja O4-kategooria: 40 % (4)

Muud kategooriad (XX) (3):

—

L-kategooriad (mõlemad pidurid):

—	L1e-kategooria: 42 %

—	L2e-, L6e-kategooria: 40 %

—	L3e-kategooria: 50 %

—	L4e-kategooria: 46 %

—	L5e-, L7e-kategooria: 44 %

—

L-kategooriad (tagarataste pidurid):

—	kõik kategooriad: 25 %

1.3.	Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

a)	Ühe või mitme ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

1.3.2.

Tulemuslikkus

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (5) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summa järgi arvutatuna

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

1.4.	Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

1.4.2.

Tulemuslikkus

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

1.5.	Aeglustisüsteemi toimimine

a)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

b)	Süsteem ei tööta.

1.6.	Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)

a)	Hoiatusseadise rike.

b)	Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

c)	Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

d)	Juhtmestik on kahjustunud.

e)	Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

1.7.	Elektrooniline pidurisüsteem (EBS)

a)	Hoiatusseadise rike.

b)	Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

ROOLISEADE

2.1.	Mehaaniline seisund

2.1.1.

Rooliseadme seisund

a)	Seade ei tööta sujuvalt.

b)	Hammassektorvõll on väändunud või selle tihvtid on kulunud.

c)	Hammassektorvõll on ülemääraselt kulunud.

d)	Hammassektorvõlli ülemäärane liikumine.

e)	Aku lekib.

2.1.2.

Rooliseadme korpuse kinnitus

a)	Rooliseadme korpus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.

b)	Kinnitusavad šassiil on välja veninud.

c)	Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud.

d)	Rooliseadme korpus on mõranenud.

2.1.3.

Roolihoovastiku seisund

a)	Komponendid, mis peaksid olema kohtkindlad, liiguvad üksteise suhtes.

b)	Liigendid on ülemääraselt kulunud.

c)	Teatav komponent on mõranenud või deformeerunud.

d)	Puuduvad lukustusseadmed.

e)	Komponendid on eritelgsed (nt rööpvarras või juhtvarras).

f)	Sobimatu parandamine või muutmine.

g)	Tolmukaitse puudub, on kahjustunud või oluliselt halvenenud seisundis.

2.1.4.

Roolihoovastiku toimimine

a)	Liikuv roolihoovastik kahjustab šassii kohtkindlat osa.

b)	Rooli piirajad ei tööta või puuduvad.

2.1.5.

Võimendrool

a)	Vedelikuleke.

b)	Vedelikku ei ole piisavalt.

c)	Mehhanism ei tööta.

d)	Mehhanism on mõranenud või ebakindel.

e)	Komponendid on eritelgsed või kahjustunud.

f)	Sobimatu parandamine või muutmine.

g)	Trossid/voolikud on kahjustunud või ülemäära roostes.

2.2.	Rooliratas, roolisammas ja juhtraud

2.2.1.

Rooliratta/juhtraua seisund

a)	Rooliratas ja -sammas liiguvad üksteise suhtes – kinnitus on lõtv.

b)	Roolirattarummul puudub kinnitusseade.

c)	Roolirattarumm, -rõngas või kodarad on mõranenud või lahti tulnud.

2.2.2.

Roolisammas/käänmikuhargid ja rooliratta külge kinnitatavad sangad

a)	Rooliratta keskme ülemäärane liikumine üles või alla.

b)	Roolisamba ülemise osa ülemäärane liikumine radiaalselt samba telje suhtes.

c)	Painduvad ühendused on kahjustunud.

d)	Kinnitus on defektne.

e)	Sobimatu parandamine või muutmine.

2.3.	Rooli vabakäik

Ülemäärane rooli vabakäik (näiteks roolirattarõnga teatav punkt liigub rohkem kui ühe viiendiku ulatuses rooliratta läbimõõdust või ei vasta nõuetele) (1).

2.4.	Rataste suunang (X) (2)

Suunang ei vasta sõiduki tootja andmetele või nõuetele (1).

2.5.	Haagise pöördtelje pöördlaud

a)	Komponent on kahjustunud või pragunenud.

b)	Ülemäärane lõtk.

c)	Kinnitus on defektne.

2.6.	Elektrooniline võimendrool (Electronic Power Steering, EPS)

a)	EPSi rikketuli näitab süsteemis riket.

b)	Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses.

c)	Roolivõimendi ei tööta.

NÄHTAVUS

3.1.

Vaateväli

Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele Klaasi seisund

3.2.	Visuaalne kontroll

a)	Klaas või läbipaistev esipaneel (kui see on lubatud) on mõranenud või värvi muutnud.

b)	Klaas või läbipaistev esipaneel (sealhulgas peegel- või toonkilega kaetud klaas), mis ei vasta nõuetes esitatud spetsifikatsioonidele (1)(XX) (3).

c)	Klaasi või läbipaistva esipaneeli seisund ei ole vastuvõetav.

3.3.	Tahavaatepeeglid või -seadmed

a)	Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (1).

b)	Peegel või seade ei tööta, on kahjustunud, lahti tulnud või ebakindel.

3.4.	Klaasipuhastid

a)	Puhastid ei tööta või puuduvad.

b)	Puhasti laba puudub või on silmnähtavalt defektne.

3.5.	Klaasipesurid

Pesurid ei tööta õigesti.

3.6.	Niiskuse eemaldamise süsteem (X) (2)

Süsteem ei tööta või on silmnähtavalt defektne.

TULED, HELKURID

4.1.	Esilaternad

4.1.1.

Seisund ja toimimine

a)	Valgus/valgusallikas on defektne või puudub.

b)	Projektsioonisüsteem (helkur ja laternaklaas) on defektne või puudub.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.1.2.

Reguleeritus

Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes (1) sätestatud piiridesse.

4.1.3.

Lülitid

a)	Lüliti ei tööta nõuetele (1)vastavalt. (Samaaegselt põlevate esilaternate arv).

b)	Kontrollseadise talitluse rike.

4.1.4.

Vastavus nõuetele (1)

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab ilmselgelt valgustugevust või muudab valguse värvi.

c)	Valgusallikas või latern ei vasta nõuetele.

4.1.5.

Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)

a)	Seade ei tööta.

b)	Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

4.1.6.

Esilaternate puhastusseade (kui see on kohustuslik)

Seade ei tööta.

4.2.	Eesmised ja tagumised ääretulelaternad, küljeääretulelaternad ja ülemised ääretulelaternad

4.2.1.

Seisund ja toimimine

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.2.2.

Lülitid

a)	Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

b)	Kontrollseadise talitluse rike.

4.2.3.

Vastavus nõuetele (1)

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab valgustugevust või muudab valguse värvi.

4.3.	Piduritulelaternad

4.3.1.

Seisund ja toimimine

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.3.2.

Lülitid

a)	Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

b)	Kontrollseadise talitluse rike.

4.3.3.

Vastavus nõuetele (1)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

4.4.	Suunatulelaternad ja ohutuled

4.4.1.

Seisund ja toimimine

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.4.2.

Lülitid

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.4.3.

Vastavus nõuetele (1)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

4.4.4.

Vilkumissagedus

Vilkumissagedus ei vasta nõuetele (1).

4.5.	Eesmised ja tagumised udutuled

4.5.1.

Seisund ja toimimine

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.5.2.

Reguleeritus (X) (2)

Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt valesti reguleeritud.

4.5.3.

Lülitid

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.5.4.

Vastavus nõuetele (1)

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.6.	Tagurdustuled

4.6.1.

Seisund ja toimimine

a)	Valgusallikas on defektne.

b)	Laternaklaas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.6.2.

Vastavus nõuetele (1)

a)	Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (1).

b)	Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.6.3.

Lülitid

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.7.	Numbritulelatern

4.7.1.

Seisund ja toimimine

a)	Latern heidab otsevalgust taha.

b)	Valgusallikas on defektne.

c)	Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

4.7.2.

Vastavus nõuetele (1)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (1).

4.8.	Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tagumised märgistusplaadid

4.8.1.

seisund

a)	Helkurseadmed on defektsed või kahjustunud.

b)	Helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

4.8.2.

Vastavus nõuetele (1)

Seade, selle peegeldatav värv või asend ei vasta nõuetele (1).

4.9.	Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled

4.9.1.

Seisund ja toimimine

Seade ei tööta.

4.9.2.

Vastavus nõuetele (1)

Ei vasta nõuetele (1).

4.10.

Pukseeriva sõiduki ja haagise või poolhaagise elektriühendused

a)	Kohtkindlad komponendid ei ole kindlalt kinnitatud.

b)	Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

c)	Haagise või pukseeriva sõiduki elektriühendused ei tööta õigesti.

4.11.

Elektripaigaldised

a)	Elektripaigaldis on ebakindel või ei ole õigesti kaitstud.

b)	Elektripaigaldis on kahjustunud.

c)	Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

4.12.

Mittekohustuslikud laternad ja helkurid (X) (2)

a)	Paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele (1).

b)	Latern ei tööta vastavalt nõuetele (1).

c)	Latern/helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

4.13.

Aku(d)

a)	Aku on ebakindel.

b)	Aku lekib.

c)	Defektne lüliti (kui see on nõutav).

d)	Defektsed kaitsmed (kui need on nõutavad).

e)	Ebasobiv ventilatsioon (kui see on nõutav).

TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS

5.1.

Teljed

5.1.1.

Teljed

a)	Telg on murdunud või deformeerunud.

b)	Telg on sõiduki külge kinnitatud ebakindlalt.

c)	Sobimatu parandamine või muutmine.

5.1.2.

Käänmikud

a)	Käänmik on murdunud.

b)	Pöörlipolt ja/või puksid on ülemäära kulunud.

c)	Ülemäärane liikumine teljetala ja käänmiku vahel.

d)	Käänmikupolt on teljel lahti tulnud.

5.1.3.

Rattalaagrid

a)	Ülemäärane lõtk rattalaagrites.

b)	Rattalaagrid on liiga tihked, kinni kiilunud.

5.2.	Veljed ja rehvid

5.2.1.

Rattarumm

a)	Mis tahes rattamutrid või -poldid puuduvad või on lahti tulnud.

b)	Rumm on kulunud või kahjustunud.

5.2.2.

Veljed

a)	Mis tahes mõra või defekt keevises.

b)	Rehvide lukustusrõngad ei ole korralikult paigaldatud.

c)	Velg on tõsiselt deformeerunud või kulunud.

d)	Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele (1)ning mõjutab liiklusohutust.

5.2.3.

Rehvid

a)	Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või nimikiirus ei vasta nõuetele (1)ning mõjutab liiklusohutust.

b)	Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.

c)	Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).

d)	Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis.

e)	Rehvimustri sügavus ei vasta nõuetele (1).

f)	Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu.

g)	Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele (1).

h)	Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb häire või see ei ole ilmselt töökorras.

5.3.

Vedrustus

5.3.1.

Vedrud ja stabilisaator

a)	Vedrud on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)	Vedru osa on kahjustunud või murdunud.

c)	Vedru puudub.

d)	Sobimatu parandamine või muutmine.

5.3.2.

Amortisaatorid

a)	Amortisaatorid on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)	Tõsisele lekkele või rikkele osutav kahjustunud amortisaator.

5.3.2.1.

Amortiseerimise tõhususe kontroll (X) (2)

a)	Oluline erinevus vasaku ja parema külje vahel.

b)	Esitatud miinimumväärtusi ei ole saavutatud.

5.3.3.

Pöördtorud, reaktiivvardad, õõtshargid ja -hoovad

a)	Komponent on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

b)	Komponent on kahjustunud, mõranenud või ülemäära roostes.

c)	Sobimatu parandamine või muutmine.

5.3.4.

Vedrustuse liigendid

a)	Pöörlipolt ja/või puksid või vedrustuse liigendid on ülemäära kulunud.

b)	Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

5.3.5.

Õhkvedrustus

a)	Süsteem ei tööta.

b)	Mis tahes komponent on kahjustunud, halvenenud seisundis või seda on muudetud ning see kahjustab süsteemi toimimist.

c)	Kuuldav leke süsteemis.

ŠASSII

6.1.	Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.

Üldine seisund

a)	Ühe külje või risttala pragunemine või deformeerumine.

b)	Tugevdusplaadid või kinnitused on ebakindlad.

c)	Konstruktsiooni jäikust mõjutav ülemäärane rooste.

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

a)	Heitgaasisüsteem on ebakindel või lekib.

b)	Kabiini või sõitjateruumi tuleb suitsu.

6.1.3.

Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)

a)	Ebakindel paak või torud.

b)	Vedeliku leke, täiteava kork puudub või laseb läbi.

c)	Kahjustunud või katkihõõrdunud torud.

d)	Kütuse korkkraan (kui see on nõutav) ei tööta õigesti.

Tuleoht, mis on tingitud:

—	kütuselekkest;

—	ebaõigelt varjestatud kütusepaagist või heitgaasitorustikust;

—	mootoriruumi seisundist.

f)	LPG-/CNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele (1).

6.1.4.

Kaitserauad, küljekaitse ja tagumised allasõidutõkked

a)	Komponent on lahti tulnud või kahjustunud ning võib riivamisel või kokkupuutel põhjustada kahju.

b)	Seade ei vasta ilmselgelt nõuetele (1).

6.1.5.

Varuratta kandur (olemasolu korral)

a)	Varuratta kanduri seisund ei vasta nõuetele.

b)	Varuratta kandur on pragunenud või ebakindel.

c)	Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud ning võib sealt välja kukkuda.

6.1.6.

Haakeseadmed ja pukseerimisseadised

a)	Komponent on kahjustunud, defektne või pragunenud.

b)	Komponent on ülemäära kulunud.

c)	Kinnitus on defektne.

d)	Mis tahes ohutusseadis puudub või ei tööta õigesti.

e)	Mis tahes näidik ei tööta.

f)	Registreerimismärk või üks laternatest (kui seda ei kasutata) on varjatud.

g)	Sobimatu parandamine või muutmine.

6.1.7.

Jõuülekanne

a)	Turvapoldid on lahti tulnud või puuduvad.

b)	Ülekandevõlli laagrid on ülemäära kulunud.

c)	Universaalliigendid on ülemäära kulunud.

d)	Kahjustunud painduvad ühendused.

e)	Kahjustunud või paindunud võll.

f)	Laagri korpus on mõranenud või ebakindel.

g)	Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

h)	Ebaseaduslik jõuallika muutmine.

6.1.8.

Mootori paigaldusdetailid

Paigaldusdetailid on halvenenud seisundis, silmnähtavalt ja tõsiselt kahjustunud, lahti tulnud või mõranenud.

6.1.9.

Mootori jõudlus

a)	Juhtseadme ebaseaduslik muutmine.

b)	Ebaseaduslik mootori muutmine.

6.2.	Kabiin ja kere

6.2.1.

Seisund

a)	Lahti tulnud või kahjustunud paneel või osa, mis võib tekitada kahju.

b)	Ebakindel kerepost.

c)	Mootorisuits või heitgaasid pääsevad kabiini.

d)	Sobimatu parandamine või muutmine.

6.2.2.

Paigaldus

a)	Ebakindel kere või kabiin.

b)	Kere/kabiin ei tundu olevat šassiil otse.

c)	Kere/kabiin on šassii või risttalade külge kinnitamata või on kinnitatud ebakindlalt.

d)	Kinnituskohad on ülemäära roostes.

6.2.3.

Uksed ja ukselukud

a)	Uks ei avane või ei sulgu korralikult.

b)	Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna.

c)	Uks, hinged, lukud, tugipost on puudu, lahti tulnud või halvenenud seisundis.

6.2.4.

Põrand

Ebakindel või oluliselt halvenenud seisundis põrand.

6.2.5.

Juhiiste

a)	Iste on lahti tulnud või defektse konstruktsiooniga.

b)	Istme reguleerimise mehhanism ei tööta õigesti.

6.2.6.

Muud istmed

a)	Istmed on defektsed või ebakindlad.

b)	Sõidukisse paigaldatud istmed ei vasta nõuetele (1).

6.2.7.

Juhtimisseadised

Sõiduki ohutuks käitamiseks vajalik seadis ei tööta õigesti.

6.2.8.

Kabiini astmed

a)	Ebakindel aste või platvorm.

b)	Astme või platvormi seisund võib kasutajatele vigastusi põhjustada.

6.2.9.

Muud sõiduki sise- ja välisseadmed

a)	Muu seadme kinnitus on defektne.

b)	Muu seade ei vasta nõuetele (1).

c)	Hüdraulikaseade lekib.

6.2.10.

Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus

a)	Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt roostes.

b)	Komponent on rattale liiga lähedal.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

MUU VARUSTUS

7.1.	Turvavööd/turvavöö pandlad ja turvasüsteemid

7.1.1.

Turvavööde/turvavööde pannalde kinnituste turvalisus

a)	Kinnituspunkt on oluliselt halvenenud seisundis.

b)	Kinnituspunkt on lahti tulnud.

7.1.2.

Turvavööde/turvavööde pannalde seisund

a)	Kohustuslik turvavöö puudub või ei ole paigaldatud.

b)	Turvavöö on kahjustunud.

c)	Turvavöö ei vasta nõuetele (1).

d)	Turvavöö pannal on kahjustunud või ei toimi õigesti.

e)	Turvavöö tõmbur on kahjustunud või ei toimi õigesti.

7.1.3.

Turvavöö koormuse piiraja

Koormuse piiraja ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

7.1.4.

Turvavöö eelpingutid

Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

7.1.5.

Turvapadjasüsteem

a)	Turvapadjasüsteem ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

b)	Turvapadjasüsteem ilmselt ei tööta.

7.1.6.

SRS-süsteemid

SRS-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

7.2.	Tulekustuti (X) (2)

Puudub.

b)	Ei vasta nõuetele (1).

7.3.	Lukud ja kasutamistõkis

a)	Tõkis ei toimi – ei takista sõiduki käitamist.

b)	Defektne või tahtmatu lukustumine või blokeerumine.

7.4.	Ohukolmnurk (kui see on nõutav) (X) (2)

a)	Puudub või ei ole komplektne.

b)	Ei vasta nõuetele (1).

7.5.	Käsiapteek (kui see on nõutav) (X) (2)

Puudub, ei ole komplektne või ei vasta nõuetele (1).

7.6.	Ratta tõkiskingad (-kiilud) (kui need on nõutavad) (X) (2)

Puuduvad või on halvas seisundis.

7.7.	Helisignaalseade

Ei tööta.

b)	Ebakindel juhtseadis.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

7.8.	Kiirusmõõdik

a)	Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (1).

Ei tööta.

c)	Mõõdikut ei saa valgustada.

7.9.	Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)

a)	Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (1).

Ei tööta.

c)	Defektsed või puuduvad plommid.

d)	Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

e)	Ilmne rikkumine või manipuleerimine.

f)	Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

7.10.

Kiiruspiirik (kui see on paigaldatud/nõutav)

a)	Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (1).

b)	Ei ole ilmselt töökorras.

c)	Vale määratud kiirus (kui seda on kontrollitud).

d)	Defektsed või puuduvad plommid.

e)	Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

f)	Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

7.11.

Odomeeter, kui see on olemas (X) (2)

a)	Ilmselt manipuleeritud (pettus).

b)	Ilmselt ei tööta.

7.12.

Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), kui see on paigaldatud/nõutav

a)	Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

b)	Juhtmestik on kahjustunud.

c)	Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

d)	Lüliti on kahjustunud või ei tööta õigesti.

e)	ESC-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

SAASTED

8.1.

Müra

8.1.1.

Müravähendussüsteem

a)	Müratasemed ületavad nõuetes (1)lubatavaid tasemeid.

b)	Müravähendussüsteemi mingi osa on tulnud lahti, võib küljest ära kukkuda, on kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub või seda on ilmselt muudetud, nii et see mõjutab negatiivselt müratasemeid.

8.2.	Heitgaasid

8.2.1.

Bensiinimootori heited

8.2.1.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad, neid on muudetud või need on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.1.2.

Gaasilised heited

a)	Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid.

või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—

4,5 % või

—

3,5 %

vastavalt nõuetes (1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

ii)

sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—	tühikäigul 0,5 %

—	kõrgendatud pööretel 0,3 % või

—	tühikäigul 0,3 % (6)

—	kõrgendatud pööretel 0,2 %

vastavalt nõuetes (1)kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

c)	Lambda väärtus ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

d)	OBD osutab olulisele rikkele.

8.2.2.

Diiselmootori heited

8.2.2.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.2.2.

Suitsusus

Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.

a)	Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes (1)kindlaksmääratud kuupäeva, ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete (1)alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1,

turbomootorite puhul 3,0 m-1,

või nõuetes (1)määratletud või pärast nõuetes (1)kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul 1,5 m-1 (7).

8.3.	Elektromagnetiliste häirete vähendamine

Raadiohäired (X) (2)

Teatav nõuetes (1)sätestatud nõue ei ole täidetud.

8.4.	Muud keskkonnaga seotud sõlmed

8.4.1.

Vedelikulekked

Mis tahes ülemäärane vedelikuleke, mis võib kahjustada keskkonda või kujutada ohtu teistele liiklejatele.

TÄIENDAVAD ÜLEVAATUSED REISIJATEVEOKS KASUTATAVATELE M2-

9.1.

Uksed

9.1.1.

Sisse- ja väljapääsud

a)	Defektne toimimine.

b)	Halvenenud seisund.

c)	Avariiolukordadeks ettenähtud juhtimisseade on defektne.

d)	Uste kaugjuhtimisseadmed või hoiatusseadised on defektsed.

e)	Ei vasta nõuetele (1).

9.1.2.

Varuväljapääsud

a)	Defektne toimimine.

b)	Varuväljapääsu tähistavad sildid puuduvad või on loetamatud.

c)	Puudub klaasipurustushaamer.

d)	Ei vasta nõuetele (1).

9.2.	Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem (X) (2)

a)	Ei tööta õigesti.

b)	Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

c)	Defektne jäite eemaldamise süsteem (kui see on kohustuslik).

9.3.	Ventileerimis- ja küttesüsteem (X) (2)

a)	Defektne toimimine.

b)	Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

9.4.

Istekohad

9.4.1.

Sõitjakohad (sh reisisaatjate istmed) Visuaalne kontroll a)

a)	Istmed on defektsed või ebakindlad.

b)	Klappistmed (kui need on lubatud) ei tööta automaatselt.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

9.4.2.

Juhiiste (lisanõuded)

a)	Defektne erivarustus, näiteks virvendus- või pimestamiskaitse.

b)	Juhikabiini vaheseinad on ebakindlad või ei vasta nõuetele (1).

9.5.	Sisevalgustusseadmed ja navigeerimisseadmed (X) (2)

Seade on defektne või ei vasta nõuetele (1).

9.6.	Vahekäigud, seisukohad

a)	Ebakindel uks.

b)	Defektsed käsipuud või käepidemed.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

9.7.	Trepid ja astmed

a)	Halvenenud või kahjustunud seisund.

b)	Sissetõmmatavad astmed ei toimi õigesti.

c)	Ei vasta nõuetele (1).

9.8.	Reisijate sidesüsteem (X) (2)

Süsteem on defektne.

9.9.	Kirjalik teave (X) (2)

a)	Teave puudub, on eksitav või loetamatu.

b)	Ei vasta nõuetele (1).

9.10.

Laste vedu käsitlevad nõuded (X) (2)

9.10.1.

Uksed

Uksed ei ole kaitstud kooskõlas asjaomast transpordiliiki käsitlevate nõuetega (1).

9.10.2.

Signaal- ja eriseadmed

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (1).

9.11.

Puudega isikute vedu käsitlevad nõuded (X) (2)

9.11.1.

Uksed, rambid ja liftid

a)	Defektne toimimine.

b)	Halvenenud seisund.

c)	Defektne pide (defektsed pidemed).

d)	Defektne hoiatusseadis/defektsed hoiatusseadised.

e)	Ei vasta nõuetele (1).

9.11.2.

Ratastooli kinnitused

a)	Defektne toimimine.

b)	Halvenenud seisund.

c)	Defektne pide (defektsed pidemed).

d)	Ei vasta nõuetele (1).

9.11.3.

Signaal- ja eriseadmed

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (1).

9.12.

Muu erivarustus (X) (2)

9.12.1.

Toiduvalmistamisseadmed

a)	Seade ei vasta nõuetele (1).

b)	Seade on kahjustunud sellisel määral, et selle kasutamine oleks ohtlik.

9.12.2.

Tualettruum

Ruum ei vasta nõuetele (1).

9.12.3.

Muud seadmed (nt audio-videosüsteemid)

Ei vasta nõuetele (1).

MÄRKUSED

(1) Sobimatu parandamine või muutmine tähendab sellist parandamist või muutmist, mis kahjustab sõiduki liiklusohutust või keskkonda.

(2) 48 % sõidukite puhul, millel puudub ABS või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991.

(3) 45 % sõidukite puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(4) 43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(5) 2,2 m/s2 N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

(6) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ (EÜT L 76, 6.4.1970) I lisa punktis 5.3.1.4 oleva tabeli A või B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või mis on esimest korda registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

(7) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 oleva tabeli B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või hiljem muudetud nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33) I lisa punktis 6.2.1 oleva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008.

(1) Sellised nõuded sätestatakse sõidukile tüübikinnituse andmise, sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivate tüübikinnitusnõuetega, samuti moderniseerimiskohustustega või sõiduki registreerinud riigi õigusaktidega.

(2) (X) tähistab punkte, mis on seotud sõiduki seisundi ja selle sobivusega maanteel kasutamiseks, kuid mida ei peeta korrapärasel ülevaatusel peamiseks.

(3) (XX) Seda tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjust kohaldatakse ainult juhul, kui kontrollimine on nõutav siseriiklike õigusaktide alusel.

8.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 173/97

KOMISJONI SOOVITUS,

5. juuli 2010,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/30/EÜ kohase liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus tuvastatud puuduste riskihinnangu kohta

(2010/379/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi seisukohast on oluline tagada kasutatavate kommertsveokite nõuetekohane hooldus ja kontroll, et tagada nende ohutu liiklemine Euroopa Liidus.

(2)

Ühtlasema süsteemi saavutamiseks ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus ebavõrdse kohtlemise vältimiseks tuleks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/30/EÜ (ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta) (1) viidatud standarditele ja meetoditele kehtestada suunised kõnealuse direktiivi II lisas loetletud puudustele hinnangu andmiseks.

(3)	Puuduste tõsiduse kajastamiseks tuleks võtta kasutusele kolm kategooriat.

(4)	Iga puuduste kategooria peaks kirjeldama sellises seisukorras sõiduki kasutamise tagajärgi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid hindama liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrolli käigus tuvastatud puudusi vastavalt käesoleva soovituse lisas sätestatud suunistele.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1.

LISA

Suunised vigade ja puuduste hindamiseks

Direktiivi 2000/30/EÜ rakendamise raames loetletakse käesolevas dokumendis suunised, mida liikmesriikidel soovitatakse kohaldada liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus leitud vigade (nii tehniliste vigade kui ka muude nõuetele mittevastavuste) hindamiseks.

Vead liigitatakse järgmiselt:

VÄIKESED VEAD (VV)

SUURED VEAD (SV)

OHTLIKUD VEAD (OV).

Iga veakategooria tuleks kindlaks määrata sõiduki seisundi põhjal järgmiselt.

VÄIKESED VEAD

SUURED VEAD

Vead, mis võivad mõjutada sõiduki ohutust ja/või asetada teised liiklejad ohtu, ning muud olulisemad nõuetele mittevastavused. Sõiduk tuleb parandada nii ruttu kui võimalik ja selle edasisele kasutamisele võidakse seada piiranguid ja tingimusi, näiteks tuleb sõiduk esitada täiendavaks tehnoülevaatuseks.

OHTLIKUD VEAD

Vead, mis kujutavad endast otsest ja vahetut ohtu liiklusohutusele. Sõiduki edasine kasutamine liikluses ei ole lubatud, kuigi teatavatel juhtudel ja kindlaksmääratud tingimustel võidakse lubada nende juhtimist kindlaksmääratud kohta, näiteks sõiduki koheseks parandamiseks või arestimiseks.

Vigade puhul, mida saab liigitada rohkem kui ühte kategooriasse, peaks kontrollija vastutama selle eest, et vead liigitatakse nende raskusastme järgi siseriiklike õigusaktide alusel.

Vigade hindamisel tuleks arvesse võtta sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivaid tüübikinnituse nõudeid. Mõnede punktide suhtes kehtivad siiski moderniseerimisnõuded.

Hindamisnõuded

Puudused on näited tehnilistest vigadest või muudest nõuetele mittevastavustest, mida saab tuvastada.

Punkt

Puudused

Suunised vigade hindamiseks

1. PIDURID

1.1.	Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali/käsipiduri hoova šarniir

a)	Šarniir on liiga tihke.

b)	Ülemäärane kulumine või lõtk.

1.1.2.

Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

a)	Liigne või ebapiisav käigutagavara.

b)	Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

c)	Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

a)	Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

b)	Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele (1).

c)	Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

d)	Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

e)	Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

1.1.5.

Seisupidurikraan

a)	Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

b)	Ebakindel klapivõll või klapp.

c)	Ühendused on lahti või süsteem lekib.

d)	Mitterahuldav toimimine.

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur

a)	Piduri lukustus ei pea kindlalt.

b)	Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.

c)	Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

d)	Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

e)	Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

a)	Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

b)	Kompressorist tuleb liigselt õli.

c)	Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Hüdraulikavedeliku leke.

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

a)	Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

b)	Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

c)	Ülemäärased lekked.

d)	Ei tööta õigesti.

1.1.9.

Energiavaru survepaak

a)	Paak on kahjustunud, roostes või lekib.

b)	Äravooluseade ei tööta.

c)	Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

a)	Võimendi on defektne või ebatõhus.

b)	Peasilinder on defektne või lekib.

c)	Peasilinder on ebakindel.

d)	Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses.

e)	Puudub peasilindri paagi kork.

f)	Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

g)	Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

1.1.11.

Jäigad piduritorud

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Torud või ühenduskohad lekivad.

c)	Torud on kahjustunud või ülemäära roostes.

d)	Torud on paigaldatud valesse kohta.

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

a)	Ilmne purunemise või pragunemise oht.

b)	Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.

c)	Voolikud või ühenduskohad lekivad.

d)	Voolikud paisuvad rõhu all.

e)	Voolikud on poorsed.

1.1.13.

Piduriklotsikatted

a)	Katted on ülemääraselt kulunud.

b)	Katted on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Katted puuduvad.

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

a)	Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

b)	Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

c)	Trumlid või kettad puuduvad.

d)	Alusplaat on ebakindel.

1.1.15.

Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

a)	Tross on kahjustunud või sõlmes.

b)	Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.

c)	Tross, varras või liitmik on ebakindel.

d)	Trossijuhik on defektne.

e)	Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

f)	Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

a)	Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

b)	Tööseade lekib.

c)	Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Tööseade on ülemäära roostes.

e)	Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

f)	Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

1.1.17.

Koormuse regulaator

a)	Ühendused on defektsed.

b)	Ühendused on valesti reguleeritud.

c)	Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

d)	Regulaator puudub.

e)	Andmesilt puudub.

f)	Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele (1).

1.1.18.

Kulumise kompensaatorid ja näiturid

a)	Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

b)	Kompensaator on defektne.

c)	Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

a)	Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

b)	Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.

1.1.21.

Terve pidurisüsteem

a)	Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

b)	Õhu- või antifriisi leke.

c)	Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.

d)	Mis tahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud (1).

1.1.22.

Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

Puudub.

b)	Ühendused on kahjustunud, kasutuskõlbmatud või lekivad.

1.2.	Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

(E) (2)

a)	Ühe või mitme ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

d)	Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

e)	Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.

1.2.2.

Tõhusus

(E) (2)

Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust:

N1-kategooria: 45 %

M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (2)

N2- ja N3-kategooria: 43 % (3)

O2-, O3- ja O4-kategooria: 40 % (4)

1.3.	Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

(E) (2)

a)	Ühe või mitme ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

b)	Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust./Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

c)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

1.3.2.

Tõhusus

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (5) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summa järgi arvutatuna (välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

1.4.	Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

(E) (2)

Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

1.4.2.

Tõhusus

(E) (2)

1.5.	Aeglustisüsteemi toimimine

a)	Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

b)	Süsteem ei tööta.

1.6.	Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)

a)	Hoiatusseadise rike.

b)	Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

c)	Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

d)	Juhtmestik on kahjustunud.

e)	Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

1.7.	Elektrooniline pidurisüsteem (EBS)

a)	Hoiatusseadise rike.

b)	Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

8. SAASTED

8.1.

Müra

8.1.1.

Müravähendussüsteem

a)	Müratasemed ületavad nõuetes (1) lubatavaid tasemeid.

b)	Müravähendussüsteemi mingi osa on tulnud lahti, võib küljest ära kukkuda, on kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub või seda on ilmselt muudetud, nii et see mõjutab negatiivselt müratasemeid.

8.2.	Heitgaasid

8.2.1.

Bensiinimootori heited

8.2.1.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad, neid on muudetud või need on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.1.2.

Gaasilised heited

(E) (2)

a)	Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid

või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—	4,5 %, või

—

3,5 %

vastavalt nõuetes (1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale;

ii)

sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—	tühikäigul: 0,5 %

—	kõrgendatud pööretel: 0,3 %

—	või tühikäigul: 0,3 % (6)

—	kõrgendatud pööretel: 0,2 %

vastavalt nõuetes (1) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

c)	Lambda väärtus ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

d)	OBD osutab olulisele rikkele.

e)	Kaugmõõtmine näitab olulist nõuetele mittevastavust.

8.2.2.

Diiselmootori heited

8.2.2.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

a)	Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.

b)	Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

8.2.2.2.

Suitsusus

(E) (2)

Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.

a)	Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes (1) kindlaksmääratud kuupäeva, ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil.

Kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete (1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

ülelaadeta mootorite puhul: 2,5 m-1,

turbomootorite puhul: 3,0 m-1,

või nõuetes (1) määratletud või pärast nõuetes (1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul:

1,5 m-1 (7).

c)	Kaugmõõtmine näitab olulist nõuetele mittevastavust.

8.4.	Muud keskkonnaga seotud punktid

8.4.1.

Vedelikulekked

Mis tahes ülemäärane vedelikuleke, mis võib kahjustada keskkonda või kujutada ohtu teistele liiklejatele.

Märkused

(1) Sobimatu parandamine või muutmine tähendab sellist parandamist või muutmist, mis kahjustab sõiduki liiklusohutust või keskkonda.

(2) 48 % sõidukite puhul, millel puudub ABS või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991.

(3) 45 % sõidukite puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(4) 43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(5) 2,2 m/s2 N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

(6) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1) I lisa punktis 5.3.1.4 oleva tabeli A või B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

(7) Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 oleva tabeli B reas esitatud piirväärtuste kohaselt direktiiviga 1999/96/EÜ või hiljem muudetud nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33) I lisa punktis 6.2.1 oleva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008.

(1) Sellised nõuded sätestatakse sõidukile tüübikinnituse andmise, sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivate tüübikinnitusnõuetega, samuti moderniseerimiskohustustega või sõiduki registreerinud riigi õigusaktidega.

(2) (E) Selle punkti kontrollimiseks on vaja seadmeid.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.173.est
Euroopa Liidu Teataja		L 173

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 8. juuli 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 595/2010, 2. juuli 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) VIII, X ja XI lisa ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 596/2010, 7. juuli 2010, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu kohandatakse määrust (EÜ) nr 1019/2002 oliiviõli turustusnormide kohta	27
		Komisjoni määrus (EL) nr 597/2010, 7. juuli 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	28
		Komisjoni määrus (EL) nr 598/2010, 7. juuli 2010, millega muudetakse määrust (EL) nr 576/2010, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. juulist 2010	30
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2010/47/EL, 5. juuli 2010, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta	33
	*	Komisjoni direktiiv 2010/48/EL, 5. juuli 2010, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta ( 1 )	47
		OTSUSED
		2010/377/EL
	*	Komisjoni otsus, 7. juuli 2010, millega vabastatakse Eesti teatavatest kohustustest kohaldada nõukogu direktiive 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ seoses liikidega Avena strigosa Schreb., Brassica nigra (L.) Koch ja Helianthus annuus L. (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4526 all) ( 1 )	73
		SOOVITUSED
		2010/378/EL
	*	Komisjoni soovitus, 5. juuli 2010, vigade hindamise kohta tehnoülevaatuse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta	74
		2010/379/EL
	*	Komisjoni soovitus, 5. juuli 2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/30/EÜ kohase liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus tuvastatud puuduste riskihinnangu kohta	97

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	56,2
	MK	65,6
	TR	50,2
	ZZ	57,3
0707 00 05	MK	41,0
	TR	121,6
	ZZ	81,3
0709 90 70	TR	104,4
0709 90 70	ZZ	104,4
0805 50 10	AR	86,0
	TR	111,6
	UY	91,0
	ZA	101,7
	ZZ	97,6
0808 10 80	AR	91,2
	BR	73,4
	CA	83,2
	CL	87,1
	CN	68,9
	NZ	116,0
	US	111,3
	UY	116,3
	ZA	96,8
	ZZ	93,8
0808 20 50	AR	88,4
	CL	132,0
	CN	98,4
	NZ	189,1
	ZA	106,8
	ZZ	122,9
0809 10 00	TR	222,5
0809 10 00	ZZ	222,5
0809 20 95	TR	302,3
	US	512,6
	ZZ	407,5
0809 30	AR	137,1
	TR	164,8
	ZZ	151,0
0809 40 05	IL	132,2
	US	110,3
	ZZ	121,3

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	23,38
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	5,34
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	5,34
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	23,38


	(1) EMPs kohaldatav tekst