6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 588/2010,

5. juuli 2010,

millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Soprèssa Vicentina” (KPN))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 17 lõikele 2 vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 2400/96 (2) (muudetud määrusega (EÜ) nr 492/2003) (3) alusel registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Soprèssa Vicentina” spetsifikaadi muudatustele.

(2)	Taotluse eesmärk on muuta spetsifikaati, täpsustades tooraineks kasutatavate sigade markeerimise korda.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetlust kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud päritolunimetuse „Soprèssa Vicentina” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Ajakohastatud koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) EÜT L 327, 18.12.1996, lk 11.

(3) ELT L 73, 19.3.2003, lk 3.

I LISA

Kiidetakse heaks päritolunimetuse „Soprèssa Vicentina” spetsifikaadi järgmine muudatus.

Toote kirjelduse artikli 2 punkti 2.1.3. „Tapavanus” on lisatud „või kõrvalestale”.

Tekst „Tapavanus peab olema vähemalt üheksa kuud, mida võib kontrollida märgiselt, mis tätoveeritakse 30 päeva jooksul pärast sea sündi tema reieosale.”

on asendatud järgmise tekstiga:

„Tapavanus peab olema vähemalt üheksa kuud, mida võib kontrollida märgiselt, mis tätoveeritakse 30 päeva jooksul pärast sea sündi tema reieosale või kõrvalestale.”

II LISA

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„SOPRÈSSA VICENTINA”

EÜ nr: IT-PDO-0105-0145-10.8.2009

KGT ( ) KPN (X)

1. Nimetus

„Soprèssa Vicentina”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kirjeldus: „Soprèssa Vicentina” on soolde topitud ja laagerdatud keskmist või suuremat mõõtu toorvorst, mis on valmistatud searümba väärtuslikematest tükkidest.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Soprèssa Vicentina” tootmisel kasutatakse toorainena sealiha, mis peab pärinema loomadelt, kes on sündinud ja kasvanud Vicenza provintsi loomakasvatusettevõtetes.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Sünnist kuni eelnuumamise lõpuni on keelatud sööta loomi lihajahuga ning nuumamise ajal on keelatud neid sööta loomse toiduga (v.a piim).

Sööta antakse eelistatavalt vedelal või söödapasta kujul, millele on lisatud vett ja võimaluse korral vadakut. Kvaliteetse välise rasvakihi saamiseks on lubatud kasutada linoolhapet (kuni 2 % kuivsööda kogusest). Vadakut ja petipiima ei tohi anda ühelegi loomale päevas üle 15 liitri.

Petipiima all mõistetakse või tootmise kõrvalsaadust ja piimavadaku all juustu tootmise kõrvalsaadust.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Seakasvatus: „Soprèssa Vicentina” tootmisel kasutatakse toorainena sealiha, mis peab pärinema loomadelt, kes on sündinud ja kasvanud Vicenza provintsi loomakasvatusettevõtetes.

Loomad peavad olema oma geneetiliste tunnuste poolest puhtatõulised sead või hübriidid (aga mitte geneetiliselt muundatud) ning kuuluma järgmistesse traditsioonilistesse tõugudesse: Large White, Landrace ja Duroc, mis on kantud Itaalia tõuraamatusse või välismaistesse tõuraamatutesse, mida Itaalia tõuaretajad tunnustavad ja mis on kooskõlas Itaalia tõuraamatu raskete sigade kasvatamise põhimõtetega.

Sead peavad olema suutelised saavutama kõrge tapakaalu (130 kg).

Tapavanus peab olema vähemalt üheksa kuud. Vanust võib kontrollida märgiselt, mis tätoveeritakse 30 päeva jooksul pärast sea sündi tema reieosale [või kõrvalestale]. Seakasvatuseks kasutatavad ruumid ja rajatised peavad olema korralikult isoleeritud ja õhutatud, et oleks tagatud sobiv temperatuur, optimaalne õhuvahetus ja kahjulike gaaside eemaldamine. Põrandad peavad olema valmistatud vee- ja libisemiskindlast ning soojapidavast materjalist.

Lähtuvalt sööda tüübist peavad kõik ruumid ja rajatised vastama nõutavale korrosioonikindluse tasemele.

Kasutada võib ka täielikult või osaliselt vabaduses peetud sigu.

Sigade tapmine: Sigu tohib tappa ainult ettevõtetes, millel on loomade tervishoiu ja toiduhügieeni vallas riiklike ja ELi õigusaktidega ette nähtud load ning mis asuvad kaitstud päritolunimetuse tootmispiirkonnas.

Tapmisel peab siga kaaluma vähemalt 130 kg.

Edasisse töötlusse ei suunata selliste sigade liha, kellel esineb ilmseid müopaatia tunnuseid (PSE- või DFD-liha, nähtavaid põletikulisi või traumaatilisi tüsistusi), kui veterinaararst on need tapamajas kindlaks teinud.

Liha töötlemine: Liha töötlemine ja toodete laagerdumine peab toimuma tootmispiirkonnas asuvates ettevõtetes. Töötlusettevõtetel peavad loomade tervishoiu ja toiduhügieeni vallas olema riiklike ja ELi õigusaktidega ette nähtud load.

Retsept ja koostisained: „Soprèssa Vicentina” valmistatakse tükeldatud poolrümbast, millest kasutatakse ära kõik väärtuslikud osad: tagatükk, kaelatükk, abatükk, küljetükk, põsetükk ja seljatükk.

Lisatakse järgmised ained (suurim lubatud kogus):

—	sool: 2 700 g 100 kg vorstimassi kohta;

—	pipar (neljaks purustatud terad): 300 g 100 kg vorstimassi kohta;

—	pulbristatud maitseainesegu (kaneel, nelk ja rosmariin): 50 g 100 kg vorstimassi kohta;

—	küüslauk: 100 g 100 kg vorstimassi kohta;

—	suhkur: 150 g 100 kg vorstimassi kohta;

—	kaaliumnitraat: lubatud koguses.

Valmistamismeetod: valmistamismeetod on järgmine:

Sigade poolrümbad tükeldatakse, kõiki tükke hoitakse vähemalt 24 tundi temperatuuril 0 °C kuni + 3 °C. Seejärel eemaldatakse luud ja närvid ning tükid puhastatakse.

Seejärel peenestatakse tükid hakkmasinaga, mille perforatsioonide diameeter on 6–7 mm. Hakklihale, mis jahutatakse temperatuurile + 3 °C kuni + 6 °C, lisatakse varem valmis segatud koostisained. Käärimisprotsessi soodustamiseks võib lisada mikroorganismide preparaate. Seejärel segatakse vorstimass põhjalikult läbi, et rasv seguneks lihaosakestega ja moodustaks ühtlase segu. Valmissegu topitakse vähemalt 8 cm läbimõõduga loomasooltesse.

Topitud vorstid jagatakse järgmistesse kaaluklassidesse: 1–1,5 kg, 1,5–2,5 kg, 2,5–3,5 kg ja 3,5 kg–8 kg.

Kuivatamine: Vorstide kuivatamine toimub järgmiselt: a) nõrutamine 12 tundi temperatuurivahemikus 20–24 °C; b) kuivatamine 4 või 5 päeva alaneval kuumusel (22–24 °C-lt 12–14 °C-ni).

Laagerdamine: „Soprèssa Vicentina” laagerdumisaeg (sisaldab ka nõrutamist ja kuivatamist) sõltub vorsti kaaluklassist:

vähemalt 60 päeva 1–1,5 kg kaaluklassi vorstide puhul;

vähemalt 80 päeva 1,5–2,5 kg kaaluklassi vorstide puhul;

vähemalt 90 päeva 2,5–3,5 kg kaaluklassi vorstide puhul;

vähemalt 120 päeva 3,5–8 kg kaaluklassi vorstide puhul.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kaitstud päritolunimetust „Soprèssa Vicentina” ei tõlgita ja see peab olema kantud märgistusele selgete ja kustumatute tähtedega.

Logo „Soprèssa Vicentina DOP” tuleb kanda märgistusele graafilises juhendis (spetsifikaadi lisa A) esitatud juhtnööride kohaselt.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Soprèssa Vicentina” tootmispiirkond hõlmab kogu Vicenza provintsi territooriumi.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toote laagerdumist mõjutab kohalik õhuniiskus, mille tase sõltub temperatuuri kõikumisest. Need erilised tingimused käivitavad toorvorsti esmase ja teisese käärimise.

5.2. Toote eripära

Toorvorstil „Soprèssa Vicentina” peavad olema turustamise hetkel järgmised omadused:

Füüsikalised omadused

Välimus: silindrilise kujuga vorsti ümber keritakse värvitu nöör (võib olla elastne) esmalt pikisuunas, seejärel horisontaalsuunas rõngastena, nii et kogu vorst on kinni seotud. Võrke ei ole lubatud kasutada. Küüslauguvorsti puhul tohib kasutada värvilist nööri, aga ainult otsa sidumiseks. Rõngaste vahe peab olema umbes 2–4 cm ja neid peab vorstil olema vähemalt kolm. Laagerdumisel tekib vorstile iseenesest valkjas kate.

Lõikepind: vorstimass on lõigates tihke ja samas pehme. Rasvaosakesed paiknevad ühtlaselt lihaosakeste ümber, mistõttu vorst säilitab pehmuse ka pärast pikka laagerdumist. Vorstiviilu värvus on kergelt tuhm, rasva- ja lihaosakeste piirid ei ole selged, vorstisisus on eristatavad keskmise suurusega tükid.

Keemilised omadused

Valkude kogusisaldus on vähemalt 15 %, rasvasisaldus 30–43 %, mineraalsoolade (tuha) sisaldus 3,5–5 %, niiskus kuni 55 %, pH-tase 5,4–6,2.

Mikrobioloogilised omadused

Mesofiilne mikroobiline tase: ülekaalus on piimhappebakterid ja mikrokokid.

Organoleptilised omadused

Lõhn	:	vürtsikas, võib sisaldada aromaatsete maitsetaimede, s.h küüslaugu nüanssi.
Maitse	:	mahe, kergelt magus, piprane või küüslaugune.
Värvus	:	roosa, kergelt punakas.
Konsistents	:	vorstisisus on eristatavad keskmise suurusega tükid, seda on kerge mäluda.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kõik „Soprèssa Vicentina” valmistusetapid on geograafilise piirkonnaga tihedalt seotud.

Inimtegurite puhul väljendub toote seos nimetatud piirkonnaga selles, et tootmispiirkonnas, st Vicenza provintsi territooriumil, on traditsiooniliselt esindatud palju loomakasvatajad ja/või väiketootjad, kes on loonud tänu erilistele seakasvatus-, lihatöötlus- ja -laagerdusvõtetele ainulaadse vorstitoote „Soprèssa Vicentina”, mille valmistamismeetod ei ole aegade jooksul praktiliselt muutunud.

Eeskätt tõendavad toote seost piirkonnaga tooraine erilised omadused, mis tulenevad kohalike sigade traditsioonilisest nuumamisrežiimist, milleks kasutatakse pea eranditult parimaid kohapeal kasvavaid teravilju.

Lisaks tugevdab tooraine seost piirkonnaga juustutööstuse kõrvalsaaduse vadaku kasutamine sigade söödas, mida neile manustatakse eelistatavalt söödapastana. Tegemist on ammuse traditsiooniga, mida tõendab asjaolu, et kahele Vicenza provintsis valmistatavale tuntud juustule on antud kaitstud päritolunimetus: Asiago ja Grana Padano.

Nende kahe kaitstud päritolunimetusega juustutoote valmistamisel tekib piima töötlemise kõrvalsaadusena vadak.

Vadakul on teatavad piima omadused, sest kuigi piima töötlemisel eraldatakse sellest teatavad komponendid, millest moodustub juust, jääb sellesse mitmeid kasutamata komponente.

Vicenza provintsi seakasvatusettevõtetes kasutatakse vadakut just selle eriliste omaduste tõttu, mis kanduvad edasi sealihasse ja sellest hiljem valmistatavasse vorsti.

Kuna vadak sisaldab vähe toitaineid ja suures osas vett, on seda läbi aegade kasutatud puhtamajanduslikel põhjustel peamiselt kohapeal, millest ongi sündinud traditsioon sööta seda „Soprèssa Vicentina” valmistamiseks kasutatavatele sigadele.

Peale selle tõendab „Soprèssa Vicentina” seost geograafilise piirkonnaga veel asjaolu, et Vicenza provintsis leidub hulganisti sigade tapmise ja sealiha töötlusega tegelevaid väikeettevõtjaid, kes kasutavad kohalikes farmides kasvanud sigu. Need tootjad on hoidnud läbi aastakümnete elus „Soprèssa Vicentina” eripärast valmistusviisi, mille juured on kohalikus talupojakultuuris.

Toote laagerdumist mõjutab kohalik õhuniiskus, mille tase sõltub temperatuuri kõikumisest. Need erilised tingimused käivitavad toorvorsti esmase ja teisese käärimise.

Eespool kirjeldatud seose juures mängivad oma osa nii looduslikud kui ka inimtegurid, mõjutades tugevalt Vicenza provintsis valmistatavat toodet Soprèssa, mis erineb oma ainulaadsete omaduste poolest teistes piirkondades valmistatavatest samalaadsetest toorvorstidest. Sellest annavad tunnistust ka bibliograafilised tõendid.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Soprèssa Vicentina” tunnustamise ettepaneku 28. märtsi 2009. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 73.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg

või minnes otse põllumajandusministeeriumi veebisaidile (www.politicheagricole.it), seejärel klõpsata „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”, ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE (Reg (CE) 510/2006)” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 589/2010,

5. juuli 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 53/2010 seoses tobiapüügi piirangutega püügipiirkondade IIIa, IIa ja IV ELi vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. jaanuari 2010. aasta määrust (EL) nr 53/2010, millega määratakse 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tobiapüügi piirangud ICES IIa ja IV püügipiirkonnas on sätestatud määruse (EL) nr 53/2010 IA lisas.

(2)	Vastavalt määruse (EL) nr 53/2010 IID lisa punktile 6 vaatab komisjon läbi tobia lubatud kogupüügi (TAC) ja kvoodid 2010. aastaks kõnealustes piirkondades, järgides Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) soovitusi.

(3)	Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee osutab, et määruse (EL) nr 53/2010 IID lisa punktis 6 esitatud võrrandi kohaselt arvutatud lubatud kogupüük ületab 400 000 tonni.

(4)

Tobias kuulub Põhjamere kalavaru hulka, mida jagatakse Norraga, kuid praegu ühiselt ei majandata. Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Norraga peetud läbirääkimistega, mis toimusid vastavalt Euroopa Komisjoni ja Norra vaheliste kalandusläbirääkimiste 26. jaanuari 2010. aasta lõppotsuste protokollile. Seepärast tuleks lubatud kogupüügist, mida võib püüda ICES IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes, määrata ELi osaks 400 000 tonnist 90 %.

(5)	Pärast Norraga peetud läbirääkimisi jõuti kokkuleppele, et ELi lubatud kogupüügist Norrale antavat osa suurendatakse 20 000 tonnilt 27 500 tonnile seoses püügivõimaluste vahetamisega muude liikide püügiks Norra vetes.

(6)	Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovituse kohaselt tuleks lubatud kogupüüki ICES IIIa püügipiirkonna ELi vetes suurendada 4,23 %.

(7)	Seepärast tuleks määruse (EL) nr 53/2010 IA lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 53/2010 IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 21, 26.1.2010, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 53/2010 IA lisa muudetakse järgmiselt:

Kanne, milles käsitletakse tobiaslaste püüki ICES IIIa püügipiirkonna ELi vetes ning ICES IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes, asendatakse järgmisega:

Liik

Tobiaslased

Ammodytidae

Püügipiirkond

IIIa püügipiirkonna ELi veed, IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (1)

SAN/2A3A4.

Taani

327 250 (2)

Ühendkuningriik

7 153 (3)

Saksamaa

500 (4)

Rootsi

12 017 (5)

346 920 (6)

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Norra

27 500 (7)

Fääri saared

2 500

Lubatud kogupüük

376 920

(1) Välja arvatud 6 miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2) Ainult 311 289 tonni sellest võib püüda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. Ülejäänud koguse võib püüda ainult ICES IIIa püügipiirkonna ELi vetes. (SAN/*03 A.).

(3) Ainult 6 804 tonni sellest võib püüda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. Ülejäänud koguse võib püüda ainult ICES IIIa püügipiirkonna ELi vetes. (SAN/*03 A.).

(4) Ainult 476 tonni sellest võib püüda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. Ülejäänud koguse võib püüda ainult ICES IIIa püügipiirkonna ELi vetes. (SAN/*03 A.).

(5) Ainult 11 431 tonni sellest võib püüda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. Ülejäänud koguse võib püüda ainult ICES IIIa püügipiirkonna ELi vetes. (SAN/*03 A.).

(6) Ainult 330 000 tonni sellest võib püüda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. Ülejäänud koguse võib püüda ainult ICES IIIa püügipiirkonna ELi vetes. (SAN/*03 A.).

(7) Püütakse ICES IV püügipiirkonnas.

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 590/2010,

5. juuli 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 (2) II peatükis osutatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piires tegevuskeeldu.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohalt asjakohane. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid. Selle alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või juhul, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes Euroopa Liidu piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(5)	Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(6)

Lennuohutuskomitee kuulas ära Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja komisjoni seisukohad tehnilise abi projektide kohta, mida rakendatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 mõju alla jäävates riikides. Lennuohutusametit on teavitatud edaspidistest tehnilise abi ja koostöö soovidest, et parandada tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilist suutlikkust kõrvaldada kõik puudujäägid asjakohaste rahvusvaheliste standardite järgimisel.

(7)	Lennuohutuskomiteed on samuti teavitatud täitemeetmetest, mida EASA ja liikmesriigid on võtnud, et tagada selliste Euroopa Liidus registreeritud õhusõidukite jätkuv lennukõlblikkus ja hooldamine, mida käitavad kolmandate riikide tsiviillennundusametite poolt sertifitseeritud lennuettevõtjad.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(9)

Pärast teatavate Euroopa Liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide ning riiklike lennuametite poolt konkreetsetes valdkondades tehtud kontrollide ja auditite tulemuste teatavakstegemist on mõned liikmesriigid võtnud teatavad täitemeetmed. Nad on teatanud komisjonile ja lennuohutuskomiteele järgmistest meetmetest: Ühendkuningriigi pädevad asutused tunnistasid 6. aprillil 2010 kehtetuks lennuettevõtja Trans Euro Air Limited lennuettevõtja sertifikaadi ja peatasid 12. aprillil 2010 lennuettevõtja MK Airlines lennuettevõtja sertifikaadi. Hispaania pädevad asutused peatasid 9. juunil 2010 lennuettevõtja Baleares Link Express lennuettevõtja sertifikaadi ja lennutegevusloa. Slovakkia pädevad asutused tunnistasid 11. detsembril 2009 kehtetuks lennuettevõtja Seagle Air lennutegevusloa ja 3. mail 2010 lennuettevõtja Air Slovakia lennutegevusloa.

(10)

Lennuettevõtja Air Algérie poolt käitatavatele alates jaanuarist 2009 ELi lennanud õhusõidukitele tehtud SAFA kontrollide tulemuste analüüsi põhjal konsulteeris komisjon 7. detsembril 2009 ja 5. veebruaril 2010 Alžeeria pädevate asutustega, et kõrvaldada pardal oleva lasti julgestuse, õhusõidukite lennukõlblikkuse ja käitamise ning lennumeeskonna litsentsimisega seotud puudused.

(11)	Alžeeria pädevad asutused esitasid 15. märtsi 2010. aasta kirjas teavet meetmete kohta, mis on võetud seisuplatsil tehtud kontrollide käigus avastatud rikkumiste kõrvaldamiseks.

(12)

Komisjon esitas 6. mail 2010 nõuded täiendava teabe saamiseks. Alžeeria pädevad asutused esitasid lisateavet 27. mail 2010. Pärast 9. juunil 2010 toimunud kohtumist, milles osalesid Alžeeria pädevad asutused, lennuettevõtja Air Algérie, Prantsusmaa pädevad asutused ja EASA, võtsid Alžeeria pädevad asutused endale kohustuse esitada enne lennuohutuskomitee koosolekut täiendavat teavet, sealhulgas loetelu pädevate asutuste poolt lennuettevõtja Air Algérie suhtes teostatud järelevalvetegevuste kohta. See teave esitati 18. juunil 2010. Lisaks sellele kohustusid Alžeeria pädevad asutused esitama kiiremas korras üksikasjaliku parandusmeetmete kava koos parandusmeetmete kontrollimise ja nende lõpuleviimise ajakavaga. Samal ajal on Prantsusmaa pädevad asutused kõnealuse lennuettevõtja palvel välja töötanud algatuse ELi SAFA programmi tutvustamiseks ja asjaomaste koolituste läbiviimiseks.

(13)

Lennuettevõtjate ohutusalase tegevuse pideva jälgimise tõhustamiseks palus komisjon Alžeeria pädevatel asutustel esitada igakuised aruanded oma järelevalvetegevuse kohta lennuettevõtja Air Algérie jätkuva lennukõlblikkuse, hoolduse ja õhusõidukite käitamise valdkonnas, kaasa arvatud parandusmeetmete kava rakendamist kinnitavad aruanded. Komisjon julgustab Alžeeria pädevaid asutusi jätkama jõupingutusi kohaldatavate ohutusstandardite tõhusamaks järgmiseks.

(14)

Seni kontrollivad liikmesriigid asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks lennuettevõtja Air Algérie õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008, et tagada lennuettevõtja suhtes kohaldatavate kontrollide arvu suurendamine ja luua alus kõnealuse juhtumi uuesti läbivaatamiseks lennuohutuskomitee järgmisel koosolekul, mis toimub 2010. aasta novembris.

(15)

Komisjon teavitas lennuohutuskomiteed pärast 2009. aasta mais Bangladeshi Rahvavabariigis ICAO üldise ohutusjärelvalve auditiprogrammi (USOAP) raames teostatud auditit Euroopa Lennundusohutusameti poolt korraldatud tehnilise abi missiooni tulemustest. ICAO USOAPi auditi käigus tuvastati tõsiseid ohutusprobleeme õhusõidukite käitamise, sertifitseerimise ning Bangladeshi tsiviillennundusameti poolt teostatava järelevalve valdkonnas. Missiooni käigus märgiti, et Bangladeshi tsiviillennundusamet on teinud kõigil tasanditel tõsiseid jõupingutusi parandusmeetmete kava rakendamiseks ning näidanud üles kindlat tahet kõrvaldada ICAO auditi raames tuvastatud ohutuspuudujäägid. Komisjon tervitab neid jõupingutusi ning jälgib ka edaspidi tähelepanelikult Bangladeshi tsiviillennundusameti tegevust parandusmeetmete kava rakendamisel, et tagada olemasolevate ohutuspuudujääkide kõrvaldamine liigse viivituseta.

(16)

Missiooni ajal teatas Bangladeshi tsiviillennundusamet Euroopa Lennundusohutusameti esindajatele, et õhusõiduk B747-269B registritunnusega S2-ADT on Bangladeshi registrist kustutatud ning lennuettevõtja Air Bangladesh on oma tegevuse lõpetanud. Bangladeshi tsiviillennundusamet teavitas sellest komisjoni ametlikult 16. mail 2010.

(17)	Eespool esitatut silmas pidades jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealune lennuettevõtja tuleks B lisast kustutada.

(18)	Kontrollitud tõendite kohaselt on Surinames sertifitseeritud lennuettevõtjal Blue Wing Airlines tõsiseid ohutuspuudujääke, millest annavad tunnistust mitmed hiljutised õnnetusjuhtumid ning liikmesriikide poolt seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujäägid.

(19)

Lennuettevõtja Blue Wing Airlines on seotud 3. aprillil 2008 toimunud lennukatastroofiga, mille käigus hukkus 19 inimest, 15. oktoobril 2009 aset leidnud ja vigastustega lõppenud vahejuhtumiga ning 15. mail 2010 kaheksa inimelu nõudnud lennuõnnetusega. Kõnealuse lennuettevõtjaga seotud õnnetusjuhtumite arv viimase kahe aasta jooksul osutab tõsistele ohutusprobleemidele, kuna ametlike uurimisaruannete puudumise tõttu ei ole lennuettevõtjal võimalik oma varasematest vigadest õppida.

(20)

Lisaks sellele on lennuettevõtjal kontrollitud tõendite kohaselt tõsiseid probleeme Chicago konventsiooniga kehtestatud konkreetsete ohutusstandardite järgimisel, millest annavad tunnistust Prantsusmaa pädevate asutuste poolt SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud hiljutiste kontrollide (4) käigus kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid.

(21)

Prantsusmaa pädevad asutused kutsusid Suriname pädevaid asutusi ja lennuettevõtjat Blue Wing Airlines üles andma vajalikke garantiisid ohutusnõuete järgimise kohta õhusõidukite käitamisel kõnealuse lennuettevõtja poolt. Kuna Suriname pädevate asutuste ja lennuettevõtja Blue Wing Airlines vastused ei võimaldanud kindlaks teha eespool nimetatud lennuõnnetuste ning seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujääkide algpõhjust ega vältida nende taastekkimist, otsustasid Prantsusmaa pädevad asutused võtta erandlikud meetmed ja keelata lennuettevõtjal Blue Wing Airlines alates 1. juunist 2010 lennata Prantsusmaa piires, ning teavitasid sellest määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 6 kohaselt viivitamata komisjoni.

(22)

Komisjon alustas viivitamata konsulteerimist Suriname pädevate astutuste ja lennuettevõtjaga Blue Wing Airlines, et võtta lennuohutuskomitees võimalikult kiiresti vastu otsus selle kohta, kas Prantsusmaa võetud meetmeid tuleks kohaldada kogu Euroopa Liidus või mitte. Komisjon ja liikmesriigid kuulasid lennuettevõtja Blue Wing Airlines ning tema suhtes järelevalvet teostava asutuste koostööna valminud ettekande ära 25. juunil 2010. Suriname pädevate asutuste ja lennuettevõtja Blue Wing Airlines vastused ei võimaldanud kindlaks teha õnnetuste ja seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujääkide algpõhjusi ega vältida nende taastekkimist.

(23)

Võttes arvesse, et lennuettevõtja suhtes on juba varem kohaldatud tegevuskeeldu Euroopa Liidu piires (5), (6), lennuettevõtja õhusõidukitega toimunud õnnetuste arvu ja raskusastet, kindlakstehtud ohutuspuudujääke ja nende kordumist jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealuse lennuettevõtja käitamistegevuse jätkumine Euroopa Liidu piires on seotud tõsiste ohutusprobleemidega, mida liikmesriikidel määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklis 6 sätestatud meetmete abil ei ole võimalik rahuldavalt kõrvaldada, ja seepärast tuleks lennuettevõtja Blue Wing Airlines kanda A lisasse.

(24)

Seoses Albaania pädevate asutuste ettekandega 2010. aasta märtsis toimunud lennuohutuskomitee koosolekul ja vastavalt määruse (EL) nr 273/2010 (7) sätetele jätkas komisjon Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) abiga aktiivset konsulteerimist Albaania pädevate asutustega 2010. aasta jaanuaris aset leidnud Albaania üldise standardimiskontrolli järelmeetmete suhtes. Kõnealuse standardimiskontrolli lõpparuanne, mis esitati 7. märtsil 2010, osutas olulistele, viivitamatut kõrvaldamist vajavatele puudujääkidele kõikides auditeeritud valdkondades.

(25)

EASA teatas, et Albaania pädevad asutused olid esitanud ühtse parandusmeetmete kava, mis tunnistati nõuetele vastavaks ja kiideti heaks 29. aprillil 2010. Tegevuskavaga nähakse ette mitmete parandusmeetme järkjärguline rakendamine 2011. aasta lõpuni koos viivitamatute meetmete võtmisega ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

(26)	Lisaks sellele on Itaalia pädevad asutused koos Albaania pädevate asutustega välja töötanud üldise mestimisprojekti, mis peaks algama 2010. aasta septembris ning mille eesmärk on suurendada Albaania pädevate asutuste tehnilist ja haldussuutlikkust.

(27)

28. mail 2010 toimunud konsulteerimise käigus, milles peale Albaania pädevate asutuste ja EASA osalesid ka Itaalia pädevad asutused, leidis kinnitust, et parandusmeetmete kava rakendamine toimub tähtaegselt. Esimesed meetmed varasema süsteemi täielikuks ümberkujundamiseks olid lõpule viidud: loodud oli Albaania tsiviillennundusamet, mis alustas tegevust 2010. aasta mais; Albaania uus tsiviillennundusamet tunnistas kehtetuks kõik lennundusvaldkonnas varem kehtestatud erandid ning kinnitas, et nende ettevõtjate suhtes, kes ei ole oma tegevust 1. juuniks 2010 praeguste õigusaktidega vastavusse viinud, kohaldatakse selliseid täitemeetmeid nagu asjaomastele ettevõtjatele välja antud lubade peatamine, piiramine või kehtetuks tunnistamine. Albaania tsiviillennundusametil paluti esitada lennuohutuskomiteele aruanne lennuettevõtjate ümbersertifitseerimise kohta.

(28)

Lennuohutuskomitee kuulas 21. juunil 2010 ära Albaania tsiviillennundusameti ettekande, milles kinnitati, et lennuettevõtjad Belle Air ja Albanian Airlines olid vastavalt kohaldatavatele ohutuseeskirjadele juunis 2010 nõuetekohaselt ümber sertifitseeritud. Albaania tsiviillennundusamet teatas ka lennuettevõtja Star Airways lennuettevõtja sertifikaadi peatamisest. Lisaks sellele võttis Albaania tsiviillennundusamet endale kohustuse lõpetada lennuettevõtja sertifikaatide väljastamine kuni asjakohase loa saamiseni.

(29)

Albaania tsiviillennundusametit kutsutakse üles võtma vajalikke meetmeid, et jätkata EASAga kokkulepitud parandusmeetmete kava tulemuslikku ja õigeaegset rakendamist, seades prioriteediks kõrvaldada need puudused, mis viivitamatute parandusmeetmete võtmata jätmise korral põhjustavad ohutusprobleeme. Eelkõige kutsutakse Albaania tsiviillennundusametit üles suurendama kiiremas korras oma suutlikkust, tagama, et kõikide Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate üle teostatav järelevalve oleks kooskõlas kohaldatavate ohutuseeskirjadega ning võtma vajaduse korral täitemeetmeid.

(30)

Albaania tsiviillennundusamet kohustus esitama korrapäraselt aruandeid parandusmeetmete kava rakendamise kohta. Komisjon jätkab Albaania tsiviillennundusameti võetud meetmete tulemuslikkuse ning Albaanias litsentsitud lennuettevõtjate ohutusalaste tegevuse jälgimist, kasutades selleks EASA ja liikmesriikide abi.

(31)	Kambodža pädevad asutused teatasid uutest edusammudest oma parandusmeetmete kava rakendamisel, mille eesmärk on kõrvaldada ICAO poolt 2007. aastal USOAPi raames tehtud auditi käigus tuvastatud puudused.

(32)

26.–29. oktoobrini 2009 toimunud ICAO koordineeritud valideerimismissiooni andmetel oli saavutatud mõningast edu, kuna nende hinnangul oli 2009. aasta oktoobris rakendamata 58 % ICAO standarditest (2007. aastal oli vastav näitaja 71 %). Siiski leiti missiooni käigus, et jätkata tuleks kõikide parandusmeetmete tulemuslikku rakendamist, pidades eelkõige silmas Kambodža pädevate asutuste töökorralduse parandamist ja tema suutlikkuse suurendamist.

(33)

Kambodža pädevad asutused teatasid, et kõikide ülejäänud Kambodžas litsentsitud lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaadid on kas peatatud või kehtetuks tunnistatud. Eelkõige kaotas 15. oktoobril 2009 kehtivuse lennuettevõtja Helicopter Cambodia lennuettevõtja sertifikaat ja seda ei uuendatud; 27. oktoobril 2009 tunnistati kehtetuks lennuettevõtja Sokha Airlines lennuettevõtja sertifikaat; 21. aprillil 2010 tunnistati kehtetuks lennuettevõtjate Angkor Airways ja PMT Air lennuettevõtja sertifikaadid. Seepärast kustutas ICAO Kambodža Kuningriigis litsentsitud lennuettevõtjatega seotud tõsiseid ohutusprobleeme käsitleva teate (8).

(34)

Kambodža pädevad asutused teatasid ka, et lennuettevõtja Siem Reap International Airways, kelle lennuettevõtja sertifikaat on peatatud, osaleb alates 2009. aasta jaanuarist ümbersertifitseerimismenetluses. Kambodža pädevad asutused teatasid, et kõnealusele lennuettevõtjale anti veel neli kuud ajapikendust ning kui lennuettevõtja ei ole selleks ajaks ümbersertifitseerimismenetlust lõpule viinud, tunnistatakse tema lennuettevõtja sertifikaat kehtetuks. Seoses lennuettevõtja Siem Reap International Airways ebakindla tulevikuga jõuti järeldusele, et kõnealune lennuettevõtja tuleks ühiste kriteeriumide põhjal jätta A lisasse.

(35)

Komisjon võtab arvesse Kambodža pädevate asutuste võetud täitemeetmeid ja parandusmeetmete kava rakendamisel tehtud edusamme, mille eesmärk on ICAO tuvastatud puudujääkide kõrvaldamine, ning on valmis toetama Kambodža Kuningriigi pädevate asutuste suutlikkuse suurendamist eriotstarbelise tehnilise abi kaudu.

(36)

Kõikide Kongo Demokraatlikus Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piires tegevuskeeldu ja nad on kantud A lisasse. Komisjon on saanud teavet, et Kongo Demokraatliku Vabariigi pädevad asutused on lennuettevõtjale Congo Express välja andnud lennuettevõtja sertifikaadi. Komisjon alustas konsulteerimist Kongo Demokraatliku Vabariigi pädevate asutustega, et saada kõnealusele teabele kinnitust. Kongo Demokraatliku Vabariigi pädevad asutused ei vastanud.

(37)

Kuna puuduvad andmed selle kohta, et Kongo Demokraatliku Vabariigi pädevad asutused on suurendanud oma suutlikkust tagada kõnealuses riigis litsentsitud lennuettevõtjate järelevalve vastavalt kohaldatavate ohutusstandarditele, jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Congo Express tuleks kanda A lisasse.

(38)

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) korraldas komisjoni palvel 11.–15. jaanuarini 2010 tehnilise abi missiooni Gaboni Vabariiki. Missiooni 6. aprillil 2010 avaldatud aruandes märgiti, et Gaboni pädevad asutused tegelevad ICAO poolt 2007. aasta mais USOAPi raames tehtud auditi käigus tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisega. Aruandes rõhutatakse ka vajadust jätkuvalt suurendada Gaboni pädevate asutuse suutlikkust piisavate eelarvevahendite ning suurema arvu kvalifitseeritud inspektorite töölevõtmise ja koolitamise kaudu, samuti vajadust tagada tugev ja pidev järelevalve Gaboni Vabariigis litsentsitud lennuettevõtjate üle. Aruandele on lisatud tegevuskava, mis on koostatud koostöös Gaboni pädevate asutustega ja kus täpsustatakse ICAO tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke parandusmeetmeid. Kõnealuse tegevuskava kohaselt ei jõuta vajalikke parandusmeetmeid lõpule viia enne 2011. aasta algust.

(39)

Gaboni pädevad asutused palusid võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele, et tutvustada praeguseks tehtud edusamme, ja nad kuulati ära 21. juunil 2010. Gaboni pädevad asutused teatasid, et praegu vaadatakse läbi õiguslikku raamistikku ning reformitakse tsiviillennunduskoodeksit, mis peaks vastu võetama hiljemalt 31. detsembriks 2010, samuti töötatakse järk-järgult välja Gaboni lennundusalaste õigusaktide terviklikku kogumit, mis jõustatakse järk-järgult 2011. aastaks. Gaboni pädevad asutused teatasid oma suutlikkuse suurendamisega seotud edusammudest ning uute inspektorite töölevõtmisest, kellest seitse on praegu läbimas kvalifitseerimismenetlust. Lisaks sellele teatasid Gaboni pädevad asutused lennuettevõtjate üle järelevalve teostamisega seotud edusammudest ja olemasolevate ohutusalaste õigusaktide jõustamisest, mida kinnitavad lennuettevõtja SCD Aviation lennuettevõtja sertifikaadi peatamine 16. oktoobril 2009, lennuettevõtjatele Air Service, Gabon Airlines, National Regional Transport ja SN2AG saadetud hoiatused ning lennuettevõtjatele Allegiance ja Sky Gabon määratud trahvid. Mitmete kindlakstehtud ohutuspuudujääkide arv ja iseloom osutavad sellele, et kui lennuettevõtjad kohaldatavaid ohutusstandardeid ei rakenda, tuleb kõnealuste lennuettevõtjate suhtes võtta täiendavaid täitemeetmeid.

(40)

Gabonis litsentsitud lennuettevõtja Afrijet Business Services palus võimalust teha lennuohutuskomiteele ettekanne Falcon 900B tüüpi õhusõiduki (registritunnus TR-AFR) suhtes kehtestatud tegevuspiirangu lõpetamiseks, ning esitas asjakohase kirjaliku ettepaneku. Lennuettevõtja esitas tõendeid, et kõnealuse õhusõiduki käitamisel ja hooldamisel järgitakse kohaldatavaid ohutusnõudeid ning seda kinnitasid ka Gaboni pädevad asutused. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Afrijet Business Service käitatava Falcon 900B tüüpi õhusõiduki (registritunnus TR-AFR) tegevuse edasiseks piiramiseks puudub vajadus ning kõnealune õhusõiduk tuleks lisada nende õhusõidukite hulka, kellel on lubatud vastavalt B lisale Euroopa Liitu lennata.

(41)

Komisjonile ei ole seni esitatud tõendeid selle kohta, et teised ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused on täielikult rakendanud asjakohased parandusmeetmed. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(42)

Komisjon tervitab Gaboni edusamme ICAO tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks koostatud parandusmeetmete kava rakendamisel ning jõupingutusi asjaomaste pädevate asutuste suutlikkuse suurendamisel, ning on valmis pärast õigusliku raamistiku kehtestamist pakkuma abi, mis muu hulgas hõlmab kohapealse kontrollkäigu korraldamist saavutatud edu kinnitamiseks.

(43)

Indoneesia pädevad asutused teatasid märkimisväärsetest edusammudest ICAO poolt 2007. aasta veebruaris USOAPi auditi raames kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel. 2009. aasta augustis toimunud ICAO koordineeritud valideerimismissiooni andmed kinnitasid märkimisväärsete edusammude olemasolu, kuna tõhusat rakendamist vajas veel vaid 20 % ICAO standarditest. Indoneesia pädevad asutused teatasid ICAO-le 19. märtsil 2010 ka kõikide ülejäänud parandusmeetmete rakendamise lõpuleviimisest.

(44)

Indoneesia pädevad asutused teatasid oma ohutusjärelevalve-alase suutlikkuse suurenemisest, eelarve olulisest kasvust 2009. ja 2010. aastal, 25 uue lennutegevusinspektori ja kaheksa salongiohutusinspektori töölevõtmisest, millele lisandus ICAO ning Austraalia ja Madalmaade tsiviillennundusametite pakutud ulatuslik tehniline abi, mis võimaldas Indoneesia tsiviillennunduse ohutuseeskirju veelgi ajakohastada ja tugevdada järelevalvet veelgi suurema arvu lennuettevõtjate üle.

(45)

Indoneesia pädevad asutused palusid võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele, et lõpetada järgmise kolme lennuettevõtja õhusõidukitele kehtestatud tegevuspiirangud: Indonesia Air Asia, Metro Batavia ja Lion Air. Indoneesia pädevad asutused esitasid 22. juunil 2010 kirjaliku ettepaneku ning tegid suulise ettekande.

(46)

Lennuettevõtja Indonesia Air Asia ja Indoneesia pädevate asutuste koostöös valminud ettekandes kinnitati, et kõnealune lennuettevõtja sertifitseeriti ümber 30. septembril 2009 vastavalt Indoneesia tsiviillennunduse ohutuseeskirjadele ning et Indoneesia pädevad asutused teostavad kõnealuse lennuettevõtja üle piisavat järelevalvet. Indoneesia pädevad asutused kinnitasid, et kõnealune lennuettevõtja vastab täielikult kõikidele kohaldatavatele ohutusstandarditele. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealune lennuettevõtja tuleks A lisast kustutada.

(47)

Lennuettevõtja Metro Batavia ja Indoneesia pädevate asutuste koostöös valminud ettekandes kinnitati, et kõnealune lennuettevõtja sertifitseeriti ümber 30. septembril 2009 vastavalt Indoneesia tsiviillennunduse ohutuseeskirjadele ning Indoneesia pädevad asutused teostavad kõnealuse lennuettevõtja üle piisavat järelevalvet. Indoneesia pädevad asutused kinnitasid, et kõnealune lennuettevõtja vastab täielikult kõikidele kohaldatavatele ohutusstandarditele. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealune lennuettevõtja tuleks ühiste kriteeriumide põhjal A lisast kustutada.

(48)

Lennuettevõtja Lion Air ettekandest selgus, et kõnealusel lennuettevõtjal, kes praegu käitab 50 õhusõidukit, on olnud alates 2004. aastast kaks lennuõnnetust ja kaks tõsist vahejuhtumit. Siiski ei suutnud lennuettevõtja Lion Air esitada piisavalt tõendeid kõnealuste õnnetuste ja vahejuhtumite ega nende põhjuste kohta, samuti ei suutnud lennuettevõtja tõendada, et on võetud piisavaid meetmeid edasiste vahejuhtumite vältimiseks, pidades eelkõige silmas õhusõidukite arvu kavandatavat suurendamist lähiaastatel. Lisaks sellele ei olnud võimalik teha järeldusi seoses Indoneesia pädevate asutuste piisava järelevalvetegevusega kõnealuse lennuettevõtja tegevuse üle, kuna 2009. ja 2010. aastal registreeritud enam kui 100 lennutegevuse-alase kontrolli käigus ei olnud kindlakstehtud puuduste kohta tehtud ühtegi märget. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Lion Air tuleb jätta A lisasse.

(49)

Komisjonile ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et teised ühenduse nimekirja kantud lennuettevõtjad on täielikult rakendanud asjakohaseid parandusmeetmeid. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada tegevuskeeldu (A lisa).

(50)	Komisjon julgustab Indoneesia pädevaid asutusi jätkama jõupingutusi ja astuma täiendavaid samme ohutuspuudujääkide jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks.

(51)	Komisjon jätkas vastavalt määrusele (EL) nr 273/2010 (9) aktiivset konsulteerimist Filipiini pädevate asutustega, et arutada kõnealuste asutuste poolt lennuohutusalase olukorra parandamiseks võetud meetmeid ja kohaldatavate ohutusstandardite järgimist.

(52)

Filipiini pädevad asutused teatasid, et nad on alustanud mitmete meetmete võtmist, mis hõlmavad eelkõige järgmist: olemasolevate rakenduseeskirjade ja õigusaktide ümberkirjutamine, mis peaks olema lõpule viidud 2010. aasta lõpuks; Filipiini pädevate asutuste suutlikkuse suurendamine nende kvalifitseeritud inspektorite üleviimise kaudu, kes praegu osalevad ICAO tehnilise abi projektis (mis peaks olema lõpule viidud 2010. aasta lõpuks), ning täiendava personali töölevõtmise kaudu; kõikide lennuettevõtjate, kaasa arvatud Filipiini pädevate asutuste poolt enne 2010. aasta märtsi sertifitseeritud lennuettevõtjate ümberauditeerimine ja ümbersertifitseerimine; pideva järelevalve kavade väljatöötamine kõikidele lennuettevõtjatele; ohutuspuudujääkide kindlaksmääramisega seotud täitemeetmete tugevdamine.

(53)

Filipiinide pädevad asutused teatasid, et nad olid 19. märtsil 2010 peatanud lennuettevõtja Pacific East Asia Cargo Airlines (PEAC) lennuettevõtja sertifikaadi, kuna lennuettevõtja oli jätkanud käitamistegevust vaatamata sellele, et ta ei olnud Filipiini pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt sertifitseeritud.

(54)

Filipiini pädevate asutuste poolt 16. märtsil 2010 sertifitseerinud lennuettevõtja Interisland Airlines Inc. lennuettevõtja sertifikaadile kantud Antonov 12BP tüüpi õhusõidukiga (registritunnus UP-AN216) juhtus 21. aprillil 2010 hukkunutega lõppenud õnnetus. Juhtumi uurimisega tegelenud Filipiini pädevad asutused otsustasid 23. aprillil 2010 lennuettevõtja Interisland Airlines Inc. lennuettevõtja sertifikaadi kehtetuks tunnistada, mistõttu kõnealune lennuettevõtja lõpetas kogu oma käitamistegevuse. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Interisland Airlines Inc. tuleks A lisast kustutada.

(55)

Lennuettevõtja Philippine Airlines palus võimalust teha lennuohutuskomiteele ettekanne oma hiljutiste edusammude kohta ja ta kuulati ära 22. juunil 2010. Lennuettevõtja kinnitas, et ta oli läbinud Filipiini pädevate asutuste üldise ümbersertifitseerimisauditi ja viinud nõuetekohaselt lõpule kõik parandusmeetmed ning et 17. juunil 2010 oli talle välja antud uus lennuettevõtja sertifikaat. Siiski ei olnud äsja lõpule viidud ümbersertifitseerimise ning asjakohase teabe liiga hilise esitamise tõttu võimalik kontrollida olukorda vastavalt ootustele kohapeal.

(56)

Lennuettevõtja Cebu Pacific Airlines palus võimalust teha lennuohutuskomiteele ettekanne oma hiljutiste edusammude kohta, ja ta kuulati ära 22. juunil 2010. Lennuettevõtja kinnitas, et ta oli läbinud Filipiini pädevate asutuste üldise ümbersertifitseerimisauditi ja et käimas on vajalike parandusmeetmete võtmine, ehkki kõnealusele lennuettevõtjale oli 7. juunil 2010 välja antud uus lennuettevõtja sertifikaat, mis sisaldab ohtlike kaupade veo keelustamise ja ATR-72 tüüpi õhusõidukite II kategooria täppislähenemisega seotud tegevuspiiranguid. Siiski ei olnud asjakohase teabe liiga hilise esitamise ning kõrvaldamata puuduste tõttu võimalik kontrollida olukorda vastavalt ootustele kohapeal.

(57)

Kõikide Filipiinidel litsentsitud lennuettevõtjate ohutusalast järelevalvet mõjutavad olulised ohutusprobleemid, millest ICAO teatas pärast 2009. aasta oktoobris Filipiinidel tehtud USOAPi auditit kõikidele Chicago konventsiooni osalistele, (10) on praeguseni kõrvaldamata. Filipiini pädevad asutused teatasid, et nad olid ICAO tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks esitanud kõnealusele organisatsioonile ühtse parandusmeetmete kava. Siiski ei esitanud Filipiini pädevad asutused parandusmeetmete kava ega ka ICAO poolt kõnealusele kavale antud hinnangut. Peale selle teatasid Filipiini pädevad asutused, et nad on USA föderaalse lennuameti poolt Filipiini lennuohutusalasele olukorrale antava reitingu ülevaatamist valmis taotlema alles 2010. aasta neljandas kvartalis.

(58)

Komisjon tunnustab Filipiini pädevate asutuste jõupingutusi tsiviillennundussüsteemi reformimisel. Seoses sellega, et USA Föderaalse lennuameti ja ICAO tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks vajalikud parandusmeetmed ei ole veel tulemuslikult rakendatud, jõuti järeldusele, et Filipiini pädevad asutused ei ole praegu suutelised kõikide nende regulatiivse kontrolli alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes nõuetekohaseid ohutusstandardeid rakendama ega kõnealuste standardite täitmist tagama. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõik Filipiinidel sertifitseeritud lennuettevõtjad, v.a Interisland Airlines Inc, tuleks jätta A lisasse.

(59)

Komisjon on jätkuvalt valmis toetama Filipiini pädevate asutuste jõupingutusi, korraldades tihedas koostöös ICAOga võimaluse korral enne lennuohutuskomitee järgmist koosolekut kontrollkäigu, milles osaleksid ka ELi liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet, et kontrollida Filipiini pädevate asutuste tehtud edusamme ja lennuettevõtjate ohutusalast tegevust.

(60)

Komisjon korraldas vastavalt määrusele (EL) nr 273/2010 (11) koostöös Euroopa Lennundusohutusameti ja liikmesriikidega 29. maist kuni 3. juunini 2010 ohutusjärelevalve-alase kontrollkäigu Iraani Islamivabariiki, et kontrollida Iraani pädevate asutuste ja lennuettevõtja Iran Air võetud meetmete nõuetekohast rakendamist.

(61)

Iraani pädevad asutused tõendasid kontrollkäigu ajal, et nad olid õhusõidukite käitamise valdkonnas kasutusele võtnud järelevalvesüsteemi, mis on kooskõlas ICAO dokumendis nr 8335 („Inspekteerimise, sertifitseerimise ja järelevalve protseduuride teostamise käsiraamat”) sätestatud eesmärgiga. Peale selle olid Iraani pädevad asutused kõrvaldanud varem kindlakstehtud puudused auditi järelmeetmete valdkonnas, kehtestades puuduste liigitamiseks kolmeastmelise süsteemi, mis võimaldab kiiret tegutsemist nõudvatele ohutuspuudujääkidele viivitamatult lahendus leida. Lisaks sellele olid Iraani pädevad asutused võtnud meetmeid Iraani lennuettevõtjate, eelkõige lennuettevõtja Iran Air ohutusprobleemide kõrvaldamiseks.

(62)

Siiski tuvastati Iraani pädevate asutuste poolt lennuettevõtja Iran Air üle teostatavas järelevalves mitmeid puudujääke lennukõlblikkuse ja hoolduse valdkonnas, sealhulgas hooldusprogramme ja minimaalse varustuse loetelusid hõlmava üksikasjaliku ülevaate puudumine, mis takistab lennuettevõtja eksimuste kindlakstegemist.

(63)

Peale selle ei suutnud Iraani pädevad asutused esitada lennuettevõtja Iran Air lendudega seotud vahejuhtumite koondloendit, mis annab tunnistust ülevaate puudumisest kõnealuse lennuettevõtja ohutusalase tegevuse suhtes. Siiski suutsid Iraani pädevad asutused tõendada, et nad olid kõiki olulisemaid vahejuhtumeid üksikasjalikult uurinud ning andnud asjakohaseid soovitusi.

(64)

Kontrollkäigu tulemused andsid tunnistust Iraani pädevate asutuste kindlast tahtest võtta kasutusele moodsad ohutusjuhtimise süsteemid ning kõnealuste pädevate asutuste poolt viimasel kuue kuu jooksul tehtud olulistest edusammudest. Kontrollkäigu teostajad kiitsid ka Iraani pädevate asutuste avatud, koostööaldis ja konstruktiivset tegevust järelevalvemenetluse käigus tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisel.

(65)

Aruandes juhitakse tähelepanu mitmetele olulistele puudujääkidele lennuettevõtja Iran Air lennukõlblikkuse tagamise ja hoolduse valdkonnas. Eelkõige oli tehtud tõsiseid vigu hooldusprogrammide koostamisel, mis on põhjustanud märkimisväärsete lünkade tekkimise Airbus A-320 tüüpi ja Boeing 747-200 tüüpi õhusõidukite ohutusalaseid seadmeid käsitlevates kavades. Ka ei suudetud Airbus A-320 tüüpi õhusõidukite hooldussüsteemiga tagada puuduste kõrvaldamist kindlaksmääratud tähtaegadeks. Lisaks sellele ei tehtud Airbus A-320 tüüpi õhusõidukite puhul lennuandmete monitooringut, teiste õhusõidukite puhul toimus andmete kogumine aga väga aeglaselt. Aruandest selgus, et kõnealune lennuettevõtja ei suuda täita oma õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkusega seotud põhinõudeid. See kehtib eelkõige Airbus A320 ning Boeing 727 ja 747 tüüpi õhusõidukite kohta.

(66)

Aruandes leiavad siiski äramärkimist ka lennuettevõtja Iran Air poolt kvaliteedijuhtimissüsteemi ja ohutusjuhtimise menetluste täiustamisel tehtud edusammud, eelkõige liinilendude ohutuse auditid ja tegevdirektori juhtimisel tegutseva nn kõrgema ohutusnõukogu loomine, kelle ülesanne on lennutegevusega seotud osakondades nõuetele vastavate ohutusstandardite rakendamiseks võetavate meetmete koordineerimine ja järelevalve. Äramärkimist leidis ka lennuettevõtja avatud ja koostööaldis tegutsemine kindlakstehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel ning tema soov võtta kasutusele moodsad ohutusjuhtimise süsteemid.

(67)	Lennuettevõtja Iran Air tegi lennuohutuskomiteele ettekande ning esitas üksikasjaliku parandusmeetmete kava kohapealse kontrollkäigu ajal tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

(68)

Liikmesriikide poolt viimase 14 kuu jooksul SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide tulemused näitavad kõnealuse lennuettevõtja tegevuse pidevat paranemist. Siiski on A-320 tüüpi õhusõidukite kontrollimise tulemused kõnealuse lennuettevõtja teiste õhusõidukitega võrreldes oluliselt halvemad.

(69)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et seoses tõendatud puudujääkidega jätkuva lennukõlblikkuse ja hoolduse valdkonnas ei tohiks kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadile kantud A-320, Boeing B-727, B-747-100, B-747-200 ja Boeing B-747-SP tüüpi õhusõidukitel lubada lennata Euroopa Liitu ning kõnealused õhusõidukid tuleks kanda B lisasse. Lennuettevõtjal tuleks lubada lennata Euroopa Liitu tingimusel, et tema tegevus piirdub rangelt praeguse tasemega (nii lendude arvu kui ka sihtkohtade suhtes) ja ainult B lisa kohaselt lubatud õhusõidukitega.

(70)

Komisjon jälgib lennuettevõtja Iran Air tegevust tähelepanelikult ka edaspidi. Arvestades Iraani pädevate asutuste poolt teostatava järelevalve praegust olukorda kutsub lennuohutuskomitee komisjoni üles kõnealuste asutustega veelgi aktiivsemalt konsulteerima, et pakkuda jätkusuutlikke lahendusi kindlakstehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Komisjon palub Iraani pädevatel asutustel esitada igakuised aruanded, et kontrollida parandusmeetmete kava rakendamist ja anda teavet kõikide järelevalvetegevuste kohta jätkuva lennukõlblikkuse, hoolduse ja käitamistegevuse valdkonnas, mida Iraani pädevad asutused kõnealuse lennuettevõtja suhtes on teostanud.

(71)	Liikmesriigid kontrollivad jätkuvalt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist lennuettevõtja Iran Air poolt, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(72)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid lennuohutuskomitee koosolekul 22. juunil 2010, et pärast komisjoni poolt 6. mail esitatud teavet, mis käsitles seisuplatsil tehtud kontrollide käigus kindlakstehtud ohutuspuudujääkide arvu suurenemist, on võetud mitmeid meetmeid järelevalve tõhustamiseks teatavate lennuettevõtjate üle.

(73)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid oma otsusest, et lennuettevõtjal YAK Service on alates 18. maist 2010 keelatud lennata ECACi liikmesriikide õhuruumis. Kui seda otsust aga ei jõustata, jätab komisjon endale õiguse võtta kõnealuse lennuettevõtja suhtes kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2111/2005 asjakohaseid meetmeid.

(74)

Nagu ka määruse (EÜ) nr 474/2006 varasemate ajakohastamiste puhul, teavitasid Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused lennuohutuskomiteed, et Venemaa Föderatsioonis registreeritud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse suhtes teostatava järelevalvemenetluse ühe osana muudeti 25. aprilli 2008. aasta otsust, millega keelati 13 Vene Föderatsiooni lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaatidele kantud õhusõidukite käitamine Euroopa Liidus. Kõnealustel õhusõidukitel puudus kas ICAO standardite kohane rahvusvahelisteks lendudeks vajalik varustus (TAWS/E-GPWS) ja/või nende lennukõlblikkuse sertifikaadid olid kaotanud kehtivuse ja/või kõnealuseid sertifikaate ei olnud uuendatud. Seepärast esitati lennuohutuskomiteele loetelu kõikidest Venemaal käitatavatest lennuettevõtja sertifikaatidele kantud õhusõidukitest ja asjaomasest varustusest. Selle teabe põhjal keelatakse Euroopa Liitu, Euroopa Liidu piires või Euroopa Liidust väljapoole lennata järgmistel õhusõidukitel, millele puudub ICAO 6. lisa kohane varustus:

a)	Aircompany Yakutia: Antonov AN-140: RA-41250; AN-24RV: RA-46496, RA-46665, RA-47304, RA-47352, RA-47353, RA-47360; AN-26: RA-26660; AN-24-RB: RA-46470, RA-46496, RA-46510, RA-46665, RA-47304, RA-47352, RA -47353, RA-47360, RA-47363.

b)	Atlant Soyuz: Tupolev TU-154M: õhusõidukeid RA-85672 ja RA-85682 käitavad praegu teised Venemaa Föderatsioonis sertifitseeritud lennuettevõtjad.

Gazpromavia: Tupolev TU-154M: RA-85625 ja RA-85774; Yakovlev Yak-40: RA-87511 ja RA-88186; Yak-40K: RA-21505, RA-98109 ja RA-88300. Yak-42D: RA-42437; kõik (22) Kamov Ka-26 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (49) Mi-8 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (11) Mi-171 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (8) Mi-2 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik (1) EC-120B tüüpi helikopterid: RA-04116;

d)	Kavminvodyavia: Tupolev TU-154B: RA-85494 ja RA-85457;

e)	Krasnoyarsky Airlines: TU-154M tüüpi õhusõidukit (RA-85682), mis oli varem lennuettevõtja Krasnoyarsky Airlines lennuettevõtja sertifikaadil, mis 2009. aastal tühistati, käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsioonis sertifitseeritud lennuettevõtja;

f)	Kuban Airlines: Yakovlev Yak-42: RA-42331, RA-42336, RA-42350, RA-42538 ja RA-42541.

Orenburg Airlines: Tupolev TU-154B: RA-85602; kõik TU-134 tüüpi õhusõidukid (registritunnus teadmata); kõik Antonov An-24 tüüpi õhusõidukid (registritunnus teadmata); kõik An-2 tüüpi õhusõidukid (registritunnus teadmata); kõik Mi-2 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik Mi-8 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata);

h)	Siberia Airlines: Tupolev - õhusõidukid puuduvad.

Tatarstan Airlines: Yakovlev Yak-42D: RA-42374, RA-42433; kõik Tupolev TU-134A tüüpi õhusõidukid, kaasa arvatud: RA-65065 ja RA-65102; kõik Antonov AN-24RV tüüpi õhusõidukid, sealhulgas: RA-46625 ja RA-47818; AN-24RV tüüpi õhusõidukeid registritunnustega RA-46625 ja RA-47818 käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja;

j)	Ural Airlines: Tupolev TU-154B: RA-85508 (õhusõidukeid RA-85319, RA-85337, RA-85357, RA-85375, RA-85374 ja RA-85432 ei käitata praegu rahapuuduse tõttu).

UTAir: Tupolev TU-154M: RA-85733, RA-85755, RA-85806 ja RA-85820; kõik (25) TU-134 tüüpi õhusõidukid: RA-65024, RA-65033, RA-65127, RA-65148, RA-65560, RA-65572, RA-65575, RA-65607, RA-65608, RA-65609, RA-65611, RA-65613, RA-65616, RA-65620, RA-65622, RA-65728, RA-65755, RA-65777, RA-65780, RA-65793, RA-65901, RA-65902 ja RA-65977; õhusõidukeid RA-65143 ja RA-65916 käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja; kõik (1) TU-134B tüüpi õhusõidukid: RA-65726; kõik (10) Yakovlev Yak-40 tüüpi õhusõidukid: RA-87348 (mida praegu ei käitata rahapuuduse tõttu), RA-87907, RA-87941, RA-87997, RA-88209, RA-88227 ja RA-88280; kõik Mil-26 tüüpi helikopterid: (registritunnus teadmata); kõik Mil-10 tüüpi helikopterid: (registritunnus teadmata); kõik Mil-8 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik AS-355 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); kõik BO-105 tüüpi helikopterid (registritunnus teadmata); AN-24B tüüpi õhusõiduk RA-46388, õhusõidukeid RA-46267 ja RA-47289 ning AN-24RV tüüpi õhusõidukeid RA-46509, RA-46519 ja RA-47800 käitab üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja;

Rossija (STC Russia): Tupolev TU-134: RA-65979, õhusõidukeid RA-65904, RA-65905, RA-65911, RA-65921 ja RA-65555 käitab üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja; Ilyushin IL-18: õhusõidukit RA-75454 käitab muu Vene lennuettevõtja; Yakovlev Yak-40: õhusõidukeid RA-87203, RA-87968, RA-87971, RA-87972 ja RA-88200 käitab praegu üks teine Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja.

(75)

Komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamiseks palus lennuohutuskomitee Venemaa Föderatsiooni pädevatel asutustel määrata kindlaks kontrollkeskus, mille kaudu vahetatakse lennuohutuskomitee liikmetega teavet Venemaa õhusõidukitele ELi lennujaamades seisuplatsil tehtud kontrollide tulemuste ning ELi õhusõidukitele Venemaa Föderatsiooni lennujaamades tehtud kontrollide tulemuste kohta ning mis aitaks ohutusalase teabe vahetamise kaudu läbipaistvust suurendada.

(76)

Õiguskindluse ning asjaomaseid ohutusstandardeid mitte järgivate lennuettevõtjate ja õhusõidukite keelustamiseks võetavate meetmete jõustamise tagamiseks lepiti tihedama koostöö raames kokku, et Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused vaatavad koos komisjoni ja liikmesriikidega enne lennuohutuskomitee järgmist koosolekut läbi Euroopa Komisjoni ja Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 24. aprilli 2008. aasta ühisotsuse. Lennuohutuskomitee nõustus oma järgmisel koosolekul andma hinnangu tehtud edusammudele ja paluma vajaduse korral komisjonil võtta vajalikud meetmed vastavalt määrusele (EÜ) nr 2111/2005.

(77)

Seni kontrollivad liikmesriigid jätkuvalt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks kõnealuste lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008, et tagada Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate suhtes kohaldatavate kontrollide arvu suurendamine ja luua alus kõnealuse juhtumi uuesti läbivaatamiseks lennuohutuskomitee järgmisel koosolekul, mis toimub 2010. aasta novembris.

(78)

Hoolimata komisjoni konkreetsetest nõudmistest ei ole talle seni esitatud tõendeid selle kohta, et teised 30. märtsil 2010 ELi ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused on täielikult rakendanud asjakohased parandusmeetmed. Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(79)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

1.	A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisa tekstiga.

2.	B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ

(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2) ELT L 84, 23.3.2006, lk 14.

(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.

(4) DGAC/F-2010-818.

(5) 20. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 910/2006 põhjendused 20–22, ELT L 168, 21.6.2006, lk 17.

(6) 28. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2009 põhjendused 7–8, ELT L 311, 29.11.2007, lk 12.

(7) 30. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 273/2010 põhjendused 55–58, ELT L 84, 31.3.2010, lk 30.

(8) 14. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1131/2008 põhjendus 12, ELT L 306, 15.11.2009, lk 48.

(9) 30. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 273/2010 põhjendused 74–87, ELT L 84, 31.3.2010, lk 33.

(10) ICAO, puudus OPS/01.

(11) 30. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 273/2010 põhjendus 49, ELT L 84, 31.3.2010, lk 29.

A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE EUROOPA LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU KOGU NENDE TEGEVUSE OSAS (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number või lennutegevusloa number	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number	Lennuettevõtja riik
ARIANA AFGHAN AIRLINES	AOC 009	AFG	Afganistan
BLUE WING AIRLINES	SRBWA-01/2002	BWI	Suriname
SIEM REAP AIRWAYS INTERNATIONAL	AOC/013/00	SRH	Kambodža Kuningriik
SILVERBACK CARGO FREIGHTERS	Teadmata	VRB	Rwanda Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud B lisasse kantud TAAG Angola Airlines, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, sealhulgas:			Angola Vabariik
AEROJET	015	Teadmata	Angola Vabariik
AIR26	004	DCD	Angola Vabariik
AIR GEMINI	002	GLL	Angola Vabariik
AIR GICANGO	009	Teadmata	Angola Vabariik
AIR JET	003	MBC	Angola Vabariik
AIR NAVE	017	Teadmata	Angola Vabariik
ALADA	005	RAD	Angola Vabariik
ANGOLA AIR SERVICES	006	Teadmata	Angola Vabariik
DIEXIM	007	Teadmata	Angola Vabariik
GIRA GLOBO	008	GGL	Angola Vabariik
HELIANG	010	Teadmata	Angola Vabariik
HELIMALONGO	011	Teadmata	Angola Vabariik
MAVEWA	016	Teadmata	Angola Vabariik
PHA	019	Teadmata	Angola Vabariik
RUI & CONCEICAO	012	Teadmata	Angola Vabariik
SAL	013	Teadmata	Angola Vabariik
SERVISAIR	018	Teadmata	Angola Vabariik
SONAIR	014	SOR	Angola Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Benini ametiasutused, sealhulgas:		—	Benini Vabariik
AERO BENIN	PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	Teadmata	Benini Vabariik
AFRICA AIRWAYS	Teadmata	AFF	Benini Vabariik
ALAFIA JET	PEA nr 014/ANAC/MDCTTTATP-PR/DEA/SCS	Teadmata	Benini Vabariik
BENIN GOLF AIR	PEA nr 012/MDCTTP-PR/ANAC/DEA/SCS	Teadmata	Benini Vabariik
BENIN LITTORAL AIRWAYS	PEA nr 013/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	LTL	Benini Vabariik
COTAIR	PEA nr 015/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	COB	Benini Vabariik
ROYAL AIR	PEA nr 11/ANAC/MDCTTP-PR/DEA/SCS	BNR	Benini Vabariik
TRANS AIR BENIN	PEA nr 016/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	TNB	Benini Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas			Kongo Vabariik
AERO SERVICE	RAC06-002	RSR	Kongo Vabariik
EQUAFLIGHT SERVICES	RAC 06-003	EKA	Kongo Vabariik
SOCIETE NOUVELLE AIR CONGO	RAC 06-004	Teadmata	Kongo Vabariik
TRANS AIR CONGO	RAC 06-001	Teadmata	Kongo Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:		—	Kongo Demokraatlik Vabariik
AFRICAN AIR SERVICES COMMUTER	409/CAB/MIN/TVC/051/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KASAI	409/CAB/MIN/TVC/036/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KATANGA	409/CAB/MIN/TVC/031/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR TROPIQUES	409/CAB/MIN/TVC/029/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BLUE AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/028/08	BUL	Kongo Demokraatlik Vabariik
BRAVO AIR CONGO	409/CAB/MIN/TC/0090/2006	BRV	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSINESS AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/048/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSY BEE CONGO	409/CAB/MIN/TVC/052/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CETRACA AVIATION SERVICE	409/CAB/MIN/TVC/026/08	CER	Kongo Demokraatlik Vabariik
CHC STELLAVIA	409/CAB/MIN/TC/0050/2006	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CONGO EXPRESS	409/CAB/MIN/TVC/083/2009	EXY	Kongo Demokraatlik Vabariik
COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION (CAA)	409/CAB/MIN/TVC/035/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
DOREN AIR CONGO	409/CAB/MIN/TVC/0032/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
ENTREPRISE WORLD AIRWAYS (EWA)	409/CAB/MIN/TVC/003/08	EWS	Kongo Demokraatlik Vabariik
FILAIR	409/CAB/MIN/TVC/037/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GALAXY KAVATSI	409/CAB/MIN/TVC/027/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GILEMBE AIR SOUTENANCE (GISAIR)	409/CAB/MIN/TVC/053/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMA EXPRESS	409/CAB/MIN/TC/0051/2006	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMAIR	409/CAB/MIN/TVC/045/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
HEWA BORA AIRWAYS (HBA)	409/CAB/MIN/TVC/038/08	ALX	Kongo Demokraatlik Vabariik
INTERNATIONAL TRANS AIR BUSINESS (ITAB)	409/CAB/MIN/TVC/033/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KIN AVIA	409/CAB/MIN/TVC/042/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
LIGNES AÉRIENNES CONGOLAISES (LAC)	Ministri luba (õigusakt nr 78/205)	LCG	Kongo Demokraatlik Vabariik
MALU AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/04008	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
MANGO AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/034/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SAFE AIR COMPANY	409/CAB/MIN/TVC/025/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVICES AIR	409/CAB/MIN/TVC/030/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SWALA AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/050/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TMK AIR COMMUTER	409/CAB/MIN/TVC/044/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRACEP CONGO AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/046/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRANS AIR CARGO SERVICES	409/CAB/MIN/TVC/024/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
WIMBI DIRA AIRWAYS	409/CAB/MIN/TVC/039/08	WDA	Kongo Demokraatlik Vabariik
ZAABU INTERNATIONAL	409/CAB/MIN/TVC/049/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:			Djibouti
DAALLO AIRLINES	Teadmata	DAO	Djibouti
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:			Ekvatoriaal-Guinea
CRONOS AIRLINES	Teadmata	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
CEIBA INTERCONTINENTAL	Teadmata	CEL	Ekvatoriaal-Guinea
EGAMS	Teadmata	EGM	Ekvatoriaal-Guinea
EUROGUINEANA DE AVIACION Y TRANSPORTES	2006/001/MTTCT/DGAC/SOPS	EUG	Ekvatoriaal-Guinea
GENERAL WORK AVIACION	002/ANAC	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
GETRA - GUINEA ECUATORIAL DE TRANSPORTES AEREOS	739	GET	Ekvatoriaal-Guinea
GUINEA AIRWAYS	738	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
STAR EQUATORIAL AIRLINES	Teadmata	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
UTAGE – UNION DE TRANSPORT AEREO DE GUINEA ECUATORIAL	737	UTG	Ekvatoriaal-Guinea
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Mandala Airlines ja Ekspres Transportasi Antarbenua, Indonesia Air Asia ja Metro Batavia kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, sealhulgas:			Indoneesia Vabariik
AIR PACIFIC UTAMA	135-020	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ALFA TRANS DIRGANTATA	135-012	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ASCO NUSA AIR	135-022	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ASI PUDJIASTUTI	135-028	Teadmata	Indoneesia Vabariik
AVIASTAR MANDIRI	135-029	Teadmata	Indoneesia Vabariik
CARDIG AIR	121-013	Teadmata	Indoneesia Vabariik
DABI AIR NUSANTARA	135-030	Teadmata	Indoneesia Vabariik
DERAYA AIR TAXI	135-013	DRY	Indoneesia Vabariik
DERAZONA AIR SERVICE	135-010	DRZ	Indoneesia Vabariik
DIRGANTARA AIR SERVICE	135-014	DIR	Indoneesia Vabariik
EASTINDO	135-038	Teadmata	Indoneesia Vabariik
GATARI AIR SERVICE	135-018	GHS	Indoneesia Vabariik
INDONESIA AIR TRANSPORT	135-034	IDA	Indoneesia Vabariik
INTAN ANGKASA AIR SERVICE	135-019	Teadmata	Indoneesia Vabariik
JOHNLIN AIR TRANSPORT	135-043	Teadmata	Indoneesia Vabariik
KAL STAR	121-037	KLS	Indoneesia Vabariik
KARTIKA AIRLINES	121-003	KAE	Indoneesia Vabariik
KURA-KURA AVIATION	135-016	KUR	Indoneesia Vabariik
LION MENTARI AIRLINES	121-010	LNI	Indoneesia Vabariik
MANUNGGAL AIR SERVICE	121-020	Teadmata	Indoneesia Vabariik
MEGANTARA	121-025	MKE	Indoneesia Vabariik
MERPATI NUSANTARA AIRLINES	121-002	MNA	Indoneesia Vabariik
MIMIKA AIR	135-007	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NATIONAL UTILITY HELICOPTER	135-011	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NUSANTARA AIR CHARTER	121-022	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NUSANTARA BUANA AIR	135-041	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NYAMAN AIR	135-042	Teadmata	Indoneesia Vabariik
PELITA AIR SERVICE	121-008	PAS	Indoneesia Vabariik
PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA	135-026	Teadmata	Indoneesia Vabariik
PURA WISATA BARUNA	135-025	Teadmata	Indoneesia Vabariik
REPUBLIC EXPRESS AIRLINES	121-040	RPH	Indoneesia Vabariik
RIAU AIRLINES	121-016	RIU	Indoneesia Vabariik
SAMPOERNA AIR NUSANTARA	135-036	SAE	Indoneesia Vabariik
SAYAP GARUDA INDAH	135-004	Teadmata	Indoneesia Vabariik
SKY AVIATION	135-044	Teadmata	Indoneesia Vabariik
SMAC	135-015	SMC	Indoneesia Vabariik
SRIWIJAYA AIR	121-035	SJY	Indoneesia Vabariik
SURVEI UDARA PENAS	135-006	Teadmata	Indoneesia Vabariik
TRANSWISATA PRIMA AVIATION	135-021	Teadmata	Indoneesia Vabariik
TRAVEL EXPRESS AVIATION SERVICE	121-038	XAR	Indoneesia Vabariik
TRAVIRA UTAMA	135-009	Teadmata	Indoneesia Vabariik
TRI MG INTRA ASIA AIRLINES	121-018	TMG	Indoneesia Vabariik
TRIGANA AIR SERVICE	121-006	TGN	Indoneesia Vabariik
UNINDO	135-040	Teadmata	Indoneesia Vabariik
WING ABADI AIRLINES	121-012	WON	Indoneesia Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud B lisasse kantud Air Astana, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused, sealhulgas:			Kasahstani Vabariik
AERO AIR COMPANY	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
AEROPRAKT KZ	Teadmata	APK	Kasahstani Vabariik
AIR ALMATY	AK-0331-07	LMY	Kasahstani Vabariik
AIR COMPANY KOKSHETAU	AK-0357-08	KRT	Kasahstani Vabariik
AIR DIVISION OF EKA	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
AIR FLAMINGO	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
AIR TRUST AIRCOMPANY	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
AK SUNKAR AIRCOMPANY	Teadmata	AKS	Kasahstani Vabariik
ALMATY AVIATION	Teadmata	LMT	Kasahstani Vabariik
ARKHABAY	Teadmata	KEK	Kasahstani Vabariik
ASIA CONTINENTAL AIRLINES	AK-0345-08	CID	Kasahstani Vabariik
ASIA CONTINENTAL AVIALINES	AK-0371-08	RRK	Kasahstani Vabariik
ASIA WINGS	AK-0390-09	AWA	Kasahstani Vabariik
ASSOCIATION OF AMATEUR PILOTS OF KAZAKHSTAN	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
ATMA AIRLINES	AK-0372-08	AMA	Kasahstani Vabariik
ATYRAU AYE JOLY	AK-0321-07	JOL	Kasahstani Vabariik
AVIA-JAYNAR	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
BEYBARS AIRCOMPANY	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
BERKUT AIR/BEK AIR	AK-0311-07	BKT/BEK	Kasahstani Vabariik
BERKUT KZ	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
BURUNDAYAVIA AIRLINES	AK-0374-08	BRY	Kasahstani Vabariik
COMLUX	AK-0352-08	KAZ	Kasahstani Vabariik
DETA AIR	AK-0344-08	DET	Kasahstani Vabariik
EAST WING	AK-0332-07	EWZ	Kasahstani Vabariik
EASTERN EXPRESS	AK-0358-08	LIS	Kasahstani Vabariik
EURO-ASIA AIR	AK-0384-09	EAK	Kasahstani Vabariik
EURO-ASIA AIR INTERNATIONAL	Teadmata	KZE	Kasahstani Vabariik
FENIX	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
FLY JET KZ	AK-0391-09	FJK	Kasahstani Vabariik
IJT AVIATION	AK-0335-08	DVB	Kasahstani Vabariik
INVESTAVIA	AK-0342-08	TLG	Kasahstani Vabariik
IRTYSH AIR	AK-0381-09	MZA	Kasahstani Vabariik
JET AIRLINES	AK-0349-09	SOZ	Kasahstani Vabariik
JET ONE	AK-0367-08	JKZ	Kasahstani Vabariik
KAZAIR JET	AK-0387-09	KEJ	Kasahstani Vabariik
KAZAIRTRANS AIRLINE	AK-0347-08	KUY	Kasahstani Vabariik
KAZAIRWEST	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
KAZAVIA	Teadmata	KKA	Kasahstani Vabariik
KAZAVIASPAS	Teadmata	KZS	Kasahstani Vabariik
KOKSHETAU	AK-0357-08	KRT	Kasahstani Vabariik
MEGA AIRLINES	AK-0356-08	MGK	Kasahstani Vabariik
MIRAS	AK-0315-07	MIF	Kasahstani Vabariik
NAVIGATOR	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
ORLAN 2000 AIRCOMPANY	Teadmata	KOV	Kasahstani Vabariik
PANKH CENTER KAZAKHSTAN	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
PRIME AVIATION	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
SALEM AIRCOMPANY	Teadmata	KKS	Kasahstani Vabariik
SAMAL AIR	Teadmata	SAV	Kasahstani Vabariik
SAYAKHAT AIRLINES	AK-0359-08	SAH	Kasahstani Vabariik
SEMEYAVIA	Teadmata	SMK	Kasahstani Vabariik
SCAT	AK-0350-08	VSV	Kasahstani Vabariik
SKYBUS	AK-0364-08	BYK	Kasahstani Vabariik
SKYJET	AK-0307-09	SEK	Kasahstani Vabariik
SKYSERVICE	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
TYAN SHAN	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
UST-KAMENOGORSK	AK-0385-09	UCK	Kasahstani Vabariik
ZHETYSU AIRCOMPANY	Teadmata	JTU	Kasahstani Vabariik
ZHERSU AVIA	Teadmata	RZU	Kasahstani Vabariik
ZHEZKAZGANAIR	Teadmata	Teadmata	Kasahstani Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kirgiisi Vabariik
AIR MANAS	17	MBB	Kirgiisi Vabariik
ASIAN AIR	Teadmata	AAZ	Kirgiisi Vabariik
AVIA TRAFFIC COMPANY	23	AVJ	Kirgiisi Vabariik
AEROSTAN (EX BISTAIR-FEZ BISHKEK)	08	BSC	Kirgiisi Vabariik
CLICK AIRWAYS	11	CGK	Kirgiisi Vabariik
DAMES	20	DAM	Kirgiisi Vabariik
EASTOK AVIA	15	EEA	Kirgiisi Vabariik
GOLDEN RULE AIRLINES	22	GRS	Kirgiisi Vabariik
ITEK AIR	04	IKA	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZ TRANS AVIA	31	KTC	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZSTAN	03	LYN	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZSTAN AIRLINE	Teadmata	KGA	Kirgiisi Vabariik
MAX AVIA	33	MAI	Kirgiisi Vabariik
S GROUP AVIATION	6	SGL	Kirgiisi Vabariik
SKY GATE INTERNATIONAL AVIATION	14	SGD	Kirgiisi Vabariik
SKY WAY AIR	21	SAB	Kirgiisi Vabariik
TENIR AIRLINES	26	TEB	Kirgiisi Vabariik
TRAST AERO	05	TSJ	Kirgiisi Vabariik
VALOR AIR	07	VAC	Kirgiisi Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused		—	Libeeria
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud Gabon Airlines, Afrijet ja SN2AG, sealhulgas:			Gaboni Vabariik
AIR SERVICES SA	004/MTAC/ANAC-G/DSA	RVS	Gaboni Vabariik
AIR TOURIST (ALLEGIANCE)	007/MTAC/ANAC-G/DSA	LGE	Gaboni Vabariik
NATIONALE ET REGIONALE TRANSPORT (NATIONALE)	008/MTAC/ANAC-G/DSA	NRG	Gaboni Vabariik
SCD AVIATION	005/MTAC/ANAC-G/DSA	SCY	Gaboni Vabariik
SKY GABON	009/MTAC/ANAC-G/DSA	SKG	Gaboni Vabariik
SOLENTA AVIATION GABON	006/MTAC/ANAC-G/DSA	Teadmata	Gaboni Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Filipiinide ametiasutused, sealhulgas:			Filipiini Vabariik
AEROWURKS AERIAL SPRAYING SERVICES	4AN2008003	Teadmata	Filipiini Vabariik
AIR PHILIPPINES CORPORATION	2009006	Teadmata	Filipiini Vabariik
AIR WOLF AVIATION INC.	200911	Teadmata	Filipiini Vabariik
AIRTRACK AGRICULTURAL CORPORATION	4AN2005003	Teadmata	Filipiini Vabariik
ASIA AIRCRAFT OVERSEAS PHILIPPINES INC.	4AN9800036	Teadmata	Filipiini Vabariik
AVIATION TECHNOLOGY INNOVATORS, INC.	4AN2007005	Teadmata	Filipiini Vabariik
AVIATOUR'S FLY'N INC.	200910	Teadmata	Filipiini Vabariik
AYALA AVIATION CORP.	4AN9900003	Teadmata	Filipiini Vabariik
BEACON	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
BENDICE TRANSPORT MANAGEMENT INC.	4AN2008006	Teadmata	Filipiini Vabariik
CANADIAN HELICOPTERS PHILIPPINES INC.	4AN9800025	Teadmata	Filipiini Vabariik
CEBU PACIFIC AIR	2009002	Teadmata	Filipiini Vabariik
CHEMTRAD AVIATION CORPORATION	2009018	Teadmata	Filipiini Vabariik
CM AERO	4AN2000001	Teadmata	Filipiini Vabariik
CORPORATE AIR	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
CYCLONE AIRWAYS	4AN9900008	Teadmata	Filipiini Vabariik
FAR EAST AVIATION SERVICES	2009013	Teadmata	Filipiini Vabariik
F.F. CRUZ AND COMPANY, INC.	2009017	Teadmata	Filipiini Vabariik
HUMA CORPORATION	2009014	Teadmata	Filipiini Vabariik
INAEC AVIATION CORP.	4AN2002004	Teadmata	Filipiini Vabariik
ISLAND AVIATION	2009009	Teadmata	Filipiini Vabariik
ISLAND TRANSVOYAGER	2010022	Teadmata	Filipiini Vabariik
LION AIR, INCORPORATED	2009019	Teadmata	Filipiini Vabariik
MACRO ASIA AIR TAXI SERVICES	4AN9800035	Teadmata	Filipiini Vabariik
MINDANAO RAINBOW AGRICULTURAL DEVELOPMENT SERVICES	2009016	Teadmata	Filipiini Vabariik
MISIBIS AVIATION & DEVELOPMENT CORP	2010020	Teadmata	Filipiini Vabariik
OMNI AVIATION CORP.	4AN2002002	Teadmata	Filipiini Vabariik
PACIFIC EAST ASIA CARGO AIRLINES, INC.	4AS9800006	Teadmata	Filipiini Vabariik
PACIFIC AIRWAYS CORPORATION	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
PACIFIC ALLIANCE CORPORATION	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
PHILIPPINE AIRLINES	2009001	Teadmata	Filipiini Vabariik
PHILIPPINE AGRICULTURAL AVIATION CORP.	4AN9800015	Teadmata	Filipiini Vabariik
ROYAL AIR CHARTER SERVICES INC.	4AN2003003	Teadmata	Filipiini Vabariik
ROYAL STAR AVIATION, INC.	4AN9800029	Teadmata	Filipiini Vabariik
SOUTH EAST ASIA INC.	2009004	Teadmata	Filipiini Vabariik
SOUTHSTAR AVIATION COMPANY, INC.	4AN9800037	Teadmata	Filipiini Vabariik
SPIRIT OF MANILA AIRLINES CORPORATION	2009008	Teadmata	Filipiini Vabariik
SUBIC INTERNATIONAL AIR CHARTER	4AN9900010	Teadmata	Filipiini Vabariik
SUBIC SEAPLANE, INC.	4AN2000002	Teadmata	Filipiini Vabariik
TOPFLITE AIRWAYS, INC.	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
TRANSGLOBAL AIRWAYS CORPORATION	2009007	Teadmata	Filipiini Vabariik
WORLD AVIATION, CORP.	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
WCC AVIATION COMPANY	2009015	Teadmata	Filipiini Vabariik
YOKOTA AVIATION, INC.	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
ZENITH AIR, INC.	2009012	Teadmata	Filipiini Vabariik
ZEST AIRWAYS INCORPORATED	2009003	Teadmata	Filipiini Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:	—	—	São Tomé ja Príncipe
AFRICA CONNECTION	10/AOC/2008	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
BRITISH GULF INTERNATIONAL COMPANY LTD	01/AOC/2007	BGI	São Tomé ja Príncipe
EXECUTIVE JET SERVICES	03/AOC/2006	EJZ	São Tomé ja Príncipe
GLOBAL AVIATION OPERATION	04/AOC/2006	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
GOLIAF AIR	05/AOC/2001	GLE	São Tomé ja Príncipe
ISLAND OIL EXPLORATION	01/AOC/2008	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
STP AIRWAYS	03/AOC/2006	STP	São Tomé ja Príncipe
TRANSAFRIK INTERNATIONAL LTD	02/AOC/2002	TFK	São Tomé ja Príncipe
TRANSCARG	01/AOC/2009	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
TRANSLIZ AVIATION (TMS)	02/AOC/2007	TMS	São Tomé ja Príncipe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas:	—	—	Sierra Leone
AIR RUM, LTD	Teadmata	RUM	Sierra Leone
DESTINY AIR SERVICES, LTD	Teadmata	DTY	Sierra Leone
HEAVYLIFT CARGO	Teadmata	Teadmata	Sierra Leone
ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD	Teadmata	ORJ	Sierra Leone
PARAMOUNT AIRLINES, LTD	Teadmata	PRR	Sierra Leone
SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD	Teadmata	SVT	Sierra Leone
TEEBAH AIRWAYS	Teadmata	Teadmata	Sierra Leone
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused			Sudaani Vabariik
SUDAN AIRWAYS	Teadmata		Sudaani Vabariik
SUN AIR COMPANY	Teadmata		Sudaani Vabariik
MARSLAND COMPANY	Teadmata		Sudaani Vabariik
ATTICO AIRLINES	Teadmata		Sudaani Vabariik
FOURTY EIGHT AVIATION	Teadmata		Sudaani Vabariik
SUDANESE STATES AVIATION COMPANY	Teadmata		Sudaani Vabariik
ALMAJARA AVIATION	Teadmata		Sudaani Vabariik
BADER AIRLINES	Teadmata		Sudaani Vabariik
ALFA AIRLINES	Teadmata		Sudaani Vabariik
AZZA TRANSPORT COMPANY	Teadmata		Sudaani Vabariik
GREEN FLAG AVIATION	Teadmata		Sudaani Vabariik
ALMAJAL AVIATION SERVICE	Teadmata		Sudaani Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Svaasimaa ametiasutused, sealhulgas:	—	—	Svaasimaa
SWAZILAND AIRLINK	Teadmata	SZL	Svaasimaa
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sambia ametiasutused, sealhulgas:			Sambia
ZAMBEZI AIRLINES	Z/AOC/001/2009	ZMA	Sambia

(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE EUROOPA LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number	Lennuettevõtja riik	Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut	Registritunnus ja kui see on kättesaadav, siis seerianumber	Õhusõiduki registreerinud riik
AIR KORYO	GAC-AOC/KOR-01		DPRK	Kõik õhusõidukid, v.a 2 Tu 204 tüüpi õhusõidukit	Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633	DPRK
AFRIJET (2)	002/MTAC/ANAC-G/DSA		Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 2 Falcon 50 tüüpi õhusõidukit; 2 Falcon 900 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ; TR-AFR	Gaboni Vabariik
AIR ASTANA (3)	AK-0388-09	KZR	Kasahstan	Kõik õhusõidukid, v.a 2 B767 tüüpi õhusõidukit; 4 B757 tüüpi õhusõidukit; 10 A319/320/321 tüüpi õhusõidukit; 5 Fokker 50 tüüpi õhusõidukit	Kõik õhusõidukid, v.a P4-KCA, P4-KCB; P4-EAS, P4-FAS, P4-GAS, P4-MAS; P4-NAS, P4-OAS, P4-PAS, P4-SAS, P4-TAS, P4-UAS, P4-VAS, P4-WAS, P4-YAS, P4-XAS; P4-HAS, P4-IAS, P4-JAS, P4-KAS, P4-LAS	Aruba (Madalmaade Kuningriik)
AIR SERVICE COMORES	06-819/TA-15/DGACM	KMD	Komoorid	Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP	Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336)	Komoorid
GABON AIRLINES (4)	001/MTAC/ANAC	GBK	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 1 Boeing B-767-200 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a TR-LHP	Gaboni Vabariik
IRAN AIR (5)	FS100	IRA	Iraani Islamivabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 14 A300 tüüpi õhusõidukit; 8 A310 tüüpi õhusõidukit; 1 B737 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a EP-IBA EP-IBB EP-IBC EP-IBD EP-IBG EP-IBH EP-IBI EP-IBJ EP-IBM EP-IBN EP-IBO EP-IBS EP-IBT EP-IBV EP-IBX EP-IBZ EP-ICE EP-ICF EP-IBK EP-IBL EP-IBP EP-IBQ EP-AGA	Iraani Islamivabariik
NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG)	003/MTAC/ANAC-G/DSA	NVS	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 1 Challenger CL601 tüüpi õhusõiduk; 1 HS-125-800 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a TR-AAG, ZS-AFG	Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik
TAAG ANGOLA AIRLINES	001	DTA	Angola Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a 3 Boeing B-777 tüüpi õhusõidukit ja 4 Boeing B-737-700 tüüpi õhusõidukit	Kõik õhusõidukid, v.a D2-TED, D2-TEE, D2-TEF, D2-TBF, D2, TBG, D2-TBH, D2-TBJ	Angola Vabariik
UKRAINIAN MEDITERRANEAN	164	UKM	Ukraina	Kõik õhusõidukid, v.a üks MD-83 tüüpi õhusõiduk	Kõik õhusõidukid, v.a UR-CFF	Ukraina

(1) B-lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2) Lennuettevõtjal Afrijet lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(3) Lennuettevõtjal Air Astana lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(4) Lennuettevõtjal Gabon Airlines lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(5) Lennuettevõtja Iran Air võib võib lennata Euroopa Liitu vaid juhul, kui ta kasutab teatavaid õhusõidukeid vastavalt käesoleva määruse põhjenduses 69 sätestatud tingimustele.

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/31

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 591/2010,

5. juuli 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	56,2
	MK	45,6
	TR	50,2
	ZZ	50,7
0707 00 05	MK	45,6
	TR	123,6
	ZZ	84,6
0709 90 70	TR	102,6
0709 90 70	ZZ	102,6
0805 50 10	AR	111,7
	TR	97,3
	UY	91,0
	ZA	104,6
	ZZ	101,2
0808 10 80	AR	105,4
	BR	78,7
	CA	83,2
	CL	96,2
	CN	69,1
	NZ	107,8
	US	84,5
	ZA	103,9
	ZZ	91,1
0808 20 50	AR	102,2
	CL	113,9
	CN	98,4
	NZ	159,1
	ZA	121,4
	ZZ	119,0
0809 10 00	TR	232,0
0809 10 00	ZZ	232,0
0809 20 95	TR	287,5
0809 20 95	ZZ	287,5
0809 30	AR	137,1
	TR	152,0
	ZZ	144,6
0809 40 05	IL	133,1
	US	110,3
	ZZ	121,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 592/2010,

5. juuli 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 577/2010 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3) ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4) ELT L 166, 1.7.2010, lk 14.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 6. juulist 2010

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	41,21	0,00
1701 11 90 (1)	41,21	2,54
1701 12 10 (1)	41,21	0,00
1701 12 90 (1)	41,21	2,24
1701 91 00 (2)	44,93	3,99
1701 99 10 (2)	44,93	0,86
1701 99 90 (2)	44,93	0,86
1702 90 95 (3)	0,45	0,24

(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/35

KOMISJONI OTSUS,

18. juuni 2010,

oluliseks või kriitiliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks lubatud muude kontrollitavate ainete kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinike koguste jaotamise kohta Euroopa Liidus 2010. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 3850 all)

(Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)

(2010/375/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

ELis on juba järk-järgult lõpetatud klorofluorosüsivesinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, tetraklorometaani, 1,1,1-trikloroetaani, osaliselt asendatud bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani tootmine ja tarbimine enamiku kasutusalade jaoks. Komisjon peab igal aastal kindlaks määrama kõnealuste kontrollitavate ainete olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse, kasutada lubatud kogused ja äriühingud, kellel on õigus neid kasutada.

(2)

Montreali protokolli osaliste otsusega XIX/18 lubatakse sellist tootmist ja tarbimist, mis on vajalik Montreali protokolli A, B ja C lisades (II ja III rühma ained) loetletud kontrollitavate ainete oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks, mis on loetletud osaliste seitsmenda kohtumise aruande IV lisas, arvestades Montreali protokolli osaliste kuuenda kohtumise aruande II lisas ning osaliste otsustes VI/9, VII/11, XI/15, XV/5, XVI/16 ja XXI/16 sätestatud tingimusi.

(3)	Montreali protokolli osaliste otsusega XVII/10 on lubatud toota ja tarbida Montreali protokolli E lisas loetletud kontrollitavat ainet bromometaani sellisel koguses, mis vastab bromometaani kriitilise laboratoorse ja analüütilise kasutuse vajadustele.

(4)	Montreali protokolli kohaselt vaadatakse ülemaailmseid laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks tehtavaid erandeid teatava ajavahemiku järel läbi ja viimati on neid pikendatud otsusega XXI/6 kuni 31. detsembrini 2014.

(5)

Otsusega VI/25 on kindlaks määratud, et kasutust võib oluliseks lugeda vaid siis, kui keskkonna ja tervishoiu seisukohast vastuvõetavad ja tehniliselt või majanduslikult teostatavad alternatiivid või asendused ei ole kättesaadavad. Tuleks koostada lisa, milles oleksid loetletud kasutusalad, mille puhul Montreali protokolli osalised peavad alternatiive kättesaadavaks. Kõnealuses lisas tuleks vastavalt protokolliosaliste otsusele XVIII/15 esitada ka bromometaani lubatud oluliste kasutusalade heakskiidetud loetelu.

(6)

Komisjon on avaldanud teate ettevõtjatele, kes 2010. aastal kavatsevad Euroopa Liitu importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad taotleda 2010. aastaks kvooti kõnealuste ainete oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutamiseks, (2) ning on saanud vastuseks deklaratsioonid kontrollitavate ainete kavandatava laboratoorse ja analüütilise kasutuse kohta 2009. aastal.

(7)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 25 lõike 1 kohaselt asutatud korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muude kontrollitavate ainete kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinike tootmist ja importimist võib lubada oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks, mis on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate muude kontrollitavate ainete kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinike kogus, mida võib 2010. aastal ELis kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 63 843,371 ODP-kilogrammi.

Artikkel 3

Muude kontrollitavate ainete kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinike olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid jaotatakse II lisas märgitud ettevõtjatele. Kõnealustele ettevõtjatele laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks ettenähtud maksimumkogused, mida 2010. aastal võib toota või importida, on esitatud III lisas.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2010.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtjatele:

Acros Organics bvba

Janssen Pharmaceuticalaan 3a

2440 Geel

BELGIA

Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Marja 4D

10617 Tallinn

EESTI

Honeywell Specialty Chemicals GmbH

Wunstorfer Strasse 40

Postfach 100262

30918 Seelze

SAKSAMAA

LGC Standards GmbH

Mercatorstr. 51

46485 Wesel

SAKSAMAA

Ministry of Defence

Defence Fuel Lubricants and Chemicals

P.O. Box 10 000

1780 CA Den Helder

MADALMAAD

Sicor Spa

Via Terazzano 77

20017 Rho (MI)

ITAALIA

Sigma Aldrich Company Ltd

The Old Brickyard, New Road

Gillingham SP8 4XT

SUURBRITANNIA

Sigma Aldrich Logistik GmbH

Riedstrasse 2

89555 Steinheim

SAKSAMAA

VWR International S.A.S.

201 rue Carnot

94126 Fontenay-sous-bois

PRANTSUSMAA

Airbus S.A.S.

Route de Bayonne 316

31300 Toulouse

PRANTSUSMAA

Harp International Ltd

Gellihirion Industrial Estate, Rhondda, Cynon Taff,

Pontypridd CF37 5SX

SUURBRITANNIA

Ineos Fluor Ltd

PO Box 13, The Heath

Runcorn Cheshire WA7 4QF

SUURBRITANNIA

Merck KGaA

Frankfurter Strasse 250

64271 Darmstadt

SAKSAMAA

Panreac Quimica S.A.

Pol. Ind. Pla de la Bruguera, C/Garraf 2

08211 Castellar del Vallès-Barcelona

HISPAANIA

Sigma Aldrich Chimie SARL

80, rue de Luzais

L’isle d’abeau Chesnes

38297 St Quentin Fallavier

PRANTSUSMAA

Sigma Aldrich Laborchemikalien GmbH

Wunstorfer Strasse 40

Postfach 100262

30918 Seelze

SAKSAMAA

Tazzetti Fluids S.r.l.

Corso Europa n. 600/a

Volpiano (TO)

ITAALIA

Brüssel, 18. juuni 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Connie HEDEGAARD

(1) ELT L 286, 31.10.2009, lk 1.

(2) ELT C 132, 11.6.2009, lk 19.

I LISA

Muude kontrollitavate ainete kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinike oluline laboratoorne ja analüütiline kasutus

I rühma kontrollitavaid aineid (klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115), II rühma kontrollitavaid aineid (muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud), III rühma kontrollitavaid aineid (haloonid), IV rühma kontrollitavaid aineid (tetraklorometaan), V rühma kontrollitavaid aineid (1,1,1-trikloroetaan), VII rühma kontrollitavaid aineid (osaliselt asendatud bromofluorosüsivesinikud) ja IX rühma kontrollitavaid aineid (bromoklorometaan) võib lubada kasutada mis tahes laboratoorsel või analüütilise otstarbel, välja arvatud järgmised kasutusalad:

a)	õlide, rasva ja naftast pärinevate süsivesinike üldsisalduse määramine vees;

b)	tõrva sisalduse määramine teekattematerjalides;

c)	sõrmejälgede analüüs kohtuekspertiisis;

d)	orgaanilise aine määramine söes;

e)	mis tahes kasutus, mille jaoks on kättesaadav tehniliselt või majanduslikult võimalik alternatiiv.

Bromometaani (IV rühm) võib lubada järgmiseks oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks:

a)	etalonaine või standard selliste seadmete kaliibrimiseks, milles kasutatakse bromometaani, et määrata bromometaaniheite taset või kõnealuse aine jääksisaldust kaupades, taimedes ja toodetes;

b)	laboris teostatavad toksikoloogiauuringud;

c)	bromometaani ja selle asendajate tõhususe võrdlemine laboratoorses kasutuses;

d)	laborireaktiiv, mis keemilise reaktsiooni lähteainena reaktsiooni käigus hävib.

Järgmisi kasutusalasid ei peeta oluliseks laboratoorseks ega analüütiliseks kasutuseks:

a)	laboris kasutatavad külmutus- ja õhukonditsioneerimisseadmed, kaasa arvatud külmutusseadmetega varustatud laboriseadmed, nagu ultratsentrifuugid;

b)	elektroonikaosade ja koostude puhastamine, ümbertöötamine, parandamine või ümberehitamine;

c)	avaldatud publikatsioonide ja arhiivide säilitamine;

d)	materjalide steriliseerimine laboris.

II LISA

Ettevõtjad, kel on õigus toota või importida kontrollitavaid aineid oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks

Kvoodid, mille piires on lubatud toota või importida oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks muid kontrollitavaid aineid kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinikud, antakse järgmistele äriühingutele:

Äriühing

Acros Organics (BE)

Airbus France (FR)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EE)

Harp International (UK)

Honeywell Specialty Chemicals (FR)

Ineos Fluor (UK)

LGC Standars (DE)

Merck KGaA (DE)

Ministry of Defense (NL)

Panreac Quimica (ES)

Sicor (IT)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Company (UK)

Sigma Aldrich Laborchemikalien (DE)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

Tazzetti Fluids (IT)

VWR I S A S (FR)

III LISA

[Käesolevat lisa ei avaldata, kuna see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet].

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/39

KOMISJONI OTSUS,

2. juuli 2010,

ohutusnõuete kohta, millele peavad vastama teatavad laste magamiskeskkonna tooteid käsitlevad Euroopa standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/95/EÜ

(2010/376/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2001/95/EÜ on sätestatud, et Euroopa standardeid peavad kehtestama Euroopa standardiasutused. Kõnealused standardid peaksid tagama toodete vastavuse direktiivi üldistele ohutusnõuetele.

(2)	Direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt eeldatakse, et toode on ohutu riiklike standarditega hõlmatud ohtude ja ohurühmade osas, kui toode vastab vabatahtlikele riiklikele standarditele, millega on üle võetud Euroopa standardid.

(3)

2006. aastal tellis Euroopa Komisjon uurimuse, (2) et hinnata mitmete tavapäraste lastehooldusvahendite ohutust, mida kasutatakse 0–5 aastaste imikute ja väikelaste eest hoolitsemisel. Uurimus viidi läbi koostöös riiklike asutuste, riiklike standardiorganisatsioonide, tarbijate liitude, tooteohutuse organisatsioonide, ettevõtjate ja katselaboritega.

(4)	Uurimuse käigus koguti nimetatud toodete osas asjakohast statistikat õnnetusjuhtumite ja vigastuste kohta liidus ja kogu maailmas ning korraldati täielik ohuhindamine, mis põhines peamiste ohtude tuvastamisel ja kokkupuutestsenaariumide hindamisel.

(5)	Viie uurimuses hinnatud tooteliigi suhtes, mida tavapäraselt kasutatakse vastsündinute ja väikelaste magamiskeskkonnas, otsustati võtta järelmeetmed. Need on: võrevoodi madratsid, võrevoodi pehmendused, imikute ripphällid, laste tekid ja laste magamiskotid.

(6)

Vastsündinud magavad päevas keskmiselt 16 tundi ja 3–5aastased lapsed magavad umbes 11–13 tundi päevas. Imikud ja väikelapsed veedavad esimese viie eluaasta jooksul magamiskeskkonnas vähemalt pool ööpäeva (siia arvestatakse ka ärkvelolekuaeg). Magamiskeskkonna tooted peavad olema turvalised, sest just sinna jäetakse imikud ja väikelapsed tavaliselt pikaks ajaks järelevalveta nii päeval kui ka öösel.

(7)

Euroopa vigastuste andmebaasi (IDB) kohaselt toimus Euroopa Liidus 2005.–2007. aastal 0–4aastaste lastega juhtunud õnnetustest 17 000 õnnetust võrevoodis (3). USA tarbekaupade ohutuse komisjoni (CPSC) andmetel hukkub võrevoodite ja võrevoodi tarvetega seotud õnnetustes igal aastal rohkem lapsi kui muude lastehooldustarvetega seotud õnnetustes (4).

(8)

Euroopa kiirhoiatussüsteemi RAPEX kaudu on hoiatatud, et mõned võrevoodi pehmenduste ja magamiskottide mudelid võivad põhjustada lämbumisohtu ning on seetõttu turult kõrvaldatud või tagasi võetud. 1992. aastal soovitas Prantsuse tarbijaohutuse komisjon võtta vastu meetmed, et tarbijaid teavitada ning parandada laste tekkide ohutust tuleohtlikkuse, ülekuumenemise ja lämmatamise osas (5). 2002., 2007. ja 2008. aastal nõudis USA tarbekaupade ohutuse komisjon, et mõned võrevoodite madratsite mudelid tuleb turult kõrvaldada, kuna need põhjustavad kinnijäämise ohtu ning nende kohta oli esitatud põhjendamatuid väiteid (6).

(9)	Võrevoodi pehmendused, madratsid ja laste tekid, mis ei ole turvalised või millele ei ole lisatud olulisi hoiatusi, võivad suurendada imikute äkksurma sündroomi ülekuumenemise ja lämbumise ohu tõttu (7).

(10)

Samal ajal on uuringute käigus avastatud, et laste magamiskotid võivad kaitsta imikute äkksurma sündroomi eest, (8) kuna need vähendavad kõhulikeeramise juhte ja hoiavad ära võimaluse, et voodiriided kataksid une ajal näo ja pea. Kui magamiskottide kasutamist hakatakse sel põhjusel julgustama, siis on vaja tagada, et need on ohutud muude riskide suhtes nagu lämbumine väikeste osade hingamisteedesse sattumise tõttu või kinnijäämine.

(11)

Eespool nimetatud viit tooteliiki käsitlevad Euroopa standardid puuduvad. Seetõttu on vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 4 lõike 1 punktile a vaja määratleda konkreetsed nõuded, et taotleda standardiasutustelt selliste standardite väljaarendamist, millega vähendada nende toodete kasutamisega seotud ohte.

(12)

Nimetatud standardid tuleb välja töötada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (9) sätestatud korras. Vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 4 lõikele 2 tuleks vastuvõetud standardi viitenumbrid avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(13)

Kui asjakohased standardid on olemas ja juhul, kui Euroopa Komisjon otsustab avaldada nende viitenumbrid Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 4 lõikes 2 sätestatud korrale, tuleb kõnealuste standardite kohaselt toodetud võrevoodi madratseid, võrevoodi pehmendusi, imikute ripphälle, laste tekke ja magamiskotte käsitada direktiivi 2001/95/EÜ üldistele ohutusnõuetele vastavana standarditega hõlmatud ohutusnõuete osas.

(14)	Käesolev otsus on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikli 15 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

— „võrevoodi madrats”– võrevoodis magavate vastsündinute ja laste magamisalus. Selle mõõdud on tavaliselt 60 x 120 cm või 70x140 cm ja paksus on 6–15 cm. See võib olla ka kokkuvolditav;

— „võrevoodi pehmendus”– polsterdatud võrevoodi lisand, mis on kinnitatud voodi siseküljele ja mida tavaliselt kasutatakse lapse mugavuse suurendamiseks. See võib katta vähemalt ühe võrevoodi külje;

— „ripphäll”– köite, rihmade või lingudega ühest või mitmest kinnituspunktist rippuv beebivoodi või häll, tihti painduva või mõne muu tasase pinnaga. Seda kasutatakse imikute puhul, kes ei oska veel iseseisvalt põlvili või istuma tõusta;

— „laste tekk”– pehmet täitematerjali sisaldav kangast kott, mida kasutatakse võrevoodis magades mugavuse suurendamiseks ja alajahtumise ärahoidmiseks;

— „laste magamiskott”– pehme vooderduse või polsterdusega kehapikkune kott, millesse imik asetatakse ning mille eesmärk on hoida ära imiku alajahtumist või lämbumist tema magamise või võrevoodis lamamise ajal.

Artikkel 2

Nõuded

Käesoleva otsuse lisas on sätestatud artiklis 1 osutatud toodete ohutuse erinõuded, mida peab Euroopa standardite puhul järgima vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artiklile 4.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(2) http://ec.europa.eu/consumers/safety/projects/ongoing-projects_en.htm#project_results

(3) IDB kõigi õnnetuste andmed, 2005–2007.

(4) „Nursery product-related injuries and deaths among children under the age of five” (Lastehooldusvahenditega seotud vigastused ja surmajuhtumid alla viie-aastaste laste seas), USA tarbekaupade ohutuse komisjon, veebruar 2009.

(5) http://www.securiteconso.org/article195.html

(6) http://www.cpsc.gov/cgi-bin/prod.aspx

(7) „Environment of infants during sleep and risk of sudden infant death” (Imikute unekeskkond ja äkksurma oht), British Medical Journal, 1996,

„Changing concepts of SIDS: implications for infant sleeping environment and sleep position” (Imikute äkksurma sündroomi kontseptsiooni muutmine: imikute magamiskeskkonna ja magamisasendi kaasamine), Ameerika Pediaatria Akadeemia, märts 2000

„Sleep Environment and the risk of sudden Infant death in an urban population” (Unekeskkond ja imikute äkksurma oht linnaelanikkonna seas), Ameerika Pediaatria Akadeemia, mai 2003

http://www.hc-sc.gc.ca/cps-spc/legislation/pol/bumper-bordure-eng.php

(8) „Risk and preventive factors for cot death in The Netherlands, a low-incidence country” (Hällisurmade oht ja kaitsvad tegurid Madalmaades – madala hällisurmajuhtumitega riigis), European Journal of Paediatrics, juuli 1998.

(9) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

LISA

VÕREVOODI MADRATSITE OHUTUSE ERINÕUDED

RISKID: Selle tootega seonduvad peamised riskid on kinnijäämine ja tuleohtlikkus.

Ohutusnõuded

1. Üldised ohutusnõuded

Pidades silmas laste käitumist, ei tohi tooted kahjustada laste ja hooldajate ohutust ning tervist, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil. Arvestada tuleb kasutajate ja nende hooldajate suutlikkust, eriti nende toodete puhul, mis oma funktsiooni, mõõtmete ja laadi poolest on ette nähtud kasutamiseks alla viie aasta vanustele lastele. Toodetel ja nende pakendil olevad etiketid ning kaasasolevad kasutusjuhendid peavad juhtima hooldajate tähelepanu toodete kasutamisest tulenevatele ohtudele ja vigastuste tekkimise riskidele ning selliste ohtude ärahoidmise viisidele.

2. Konkreetsed ohutusnõuded

Keemilised nõuded

Võrevoodi madratsid peavad vastama ELi õigusaktide nõuetele.

Tulekindlus ja termiline vastupidavus

Võrevoodi madratsid ei tohi endast kujutada tuleohtlikku eset last ümbritsevas keskkonnas. Seetõttu peavad need olema valmistatud materjalidest, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—	need ei põle, kui neile satub vahetult leek või säde;

—	juhul kui need süttivad, peavad need põlema aeglaselt ja madala leegi levikuga.

Lisaks ei tohi põlevad materjalid põlemise käigus eraldada mürgiseid aure.

Keemilisi leegiaeglusteid tohib kasutada minimaalses koguses. Keemiliste leegiaeglustite kasutamisel ei tohi nende mürgisus madratsi kasutuse ajal ja kasutusjärgsel kõrvaldamisel ohustada kasutajate ja hooldajate tervist ega keskkonda.

Füüsikalised ja mehaanilised omadused

Aukudesse ja avadesse kinnijäämise ohud

Selleks et vältida keha, pea või kaela kinnijäämist voodi põhjas, peavad võrevoodi madratsid voodi põhja täielikult katma ning need peavad vastu pidama survele, mis tekib, kui laps seisab madratsil või kõnnib voodis.

Laps ei tohi suuta tõsta kokkuvolditava madratsi osasid, mille tõttu tekiks tal juurdepääs voodi põhjale, mis omakorda suurendaks kinnijäämise ohtu.

Madratsid tuleb konstrueerida ja valmistada võimalikult sellised, et välditaks jäsemete, jalalabade ja käelabade kinnijäämise ohtu madratsi ja võrevoodi külgede vahelistesse piludesse.

Et vältida lämbumisohtu, kui lapse pea või keha on madratsi ja võrevoodi külgede vahele kinni jäänud, peab madratsi ja võrevoodi külgede vaheline ruum olema piiratud, võttes arvesse madratsi kõige raskemat punkti voodi põhjal.

Sissemässimisoht

Nööride, paelte ja sidumiseks kasutatavate osade pikkus ning aasade suurus peab olema piiratud, et vältida sissemässimisohtu.

Lämbumisoht hingamisteede välise takistuse tõttu

Võrevoodi madratsitel ei tohi olla plastkleebiseid, mida laps omal jõul suudab eemaldada, ega muid madratsi veekindlaid kihte, mis võivad katta nii suu kui ka nina.

Toote pakend ei tohi põhjustada hingamisteede tõkestamisest tulenevat lämbumisohtu.

Lämbumisohu vältimiseks ei tohi toode sisaldada pehmet madratsitäidet, mis võiks vormuda lapse näo järgi või moodustada lohke, mis võiksid tõkestada hingamisteed.

Lämbumisoht hingamisteede ummistuse ja sisemise takistuse tõttu

Võrevoodi madratsitel ei tohi olla eraldiolevaid või väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ning mis mahuvad täielikult lapse suhu ja mida saab alla neelata.

Võrevoodi madratsitel ei tohi olla väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ja mis võivad kinni jääda kõrisse või suuõõne tagumisse osasse. Laps ei tohi juurde pääseda madratsi täitematerjalile, isegi kui ta madratsit hammustab ning see peab vastu pidama eeldatavast kasutusest tulenevale survele, võttes arvesse võimalust, et kiud võivad tulla läbi õmbluste ning arvestades õmbluste tugevust.

Ohtlikud servad

Võrevoodi madratsitel ei tohi olla teravaid servi ega otsi. Madratsi vedrudel ei tohi olla ohtlikke otsi ja need ei tohi madratsi kattest välja tungida.

Konstruktsiooni tugevus

Madratsi materjal peab olema selliste füüsikaliste omadustega, mille puhul kinnijäämisoht oleks välistatud. Madrats ei tohi selliselt deformeeruda, et madratsikate madratsi küljest lahti tuleb.

Tootega seotud erihoiatused

Hoiatused ja kasutusjuhendid peavad hooldajatele andma teada madratsi paksuse, et ära hoida voodist välja kukkumist, ning madratsi täpsed mõõtmed (pikkus ja laius), et see oleks voodi jaoks sobiv ja hoiaks ära kinnijäämise.

Lämbumise ärahoidmiseks tuleb juhendites juhtida hooldajate tähelepanu ohtudele, mis tekivad, kui lapse mugavuse parandamiseks kuhjatakse üksteise otsa kaks või enam madratsit.

Madratsil peaksid olema hoiatused võimalikest olukordadest, mis võivad põhjustada tulekahju (nt suitsetamine voodi läheduses).

Hügieen

Võrevoodi madratsid tuleb konstrueerida selliselt, et need vastaksid hügieeni ja puhtuse nõuetele, et vältida nakatumise või saastumise riski.

VÕREVOODI PEHMENDUSTE OHUTUSE ERINÕUDED

RISKID: Selle tootega seonduvad peamised riskid on poomine, lämbumine hingamisteede sisemise või välise takistuse tõttu ning lämbumine hingamisteede ummistuse tõttu.

Ohutusnõuded

1. Üldised ohutusnõuded

Pidades silmas laste käitumist, ei tohi tooted kahjustada laste ohutust ning tervist, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil.

Arvestada tuleb kasutajate ja nende hooldajate suutlikkust, eriti nende toodete puhul, mis oma funktsiooni, mõõtmete ja laadi poolest on ette nähtud kasutamiseks 6–18 kuu vanustele lastele.

Esemetel ja nende pakendil olevad etiketid ning kaasasolevad kasutusjuhised peavad juhtima hooldajate tähelepanu ohtudele ja kahjustuste tekkimise riskile, mis tulenevad nende esemete kasutamise laadist, ning selliste ohtude ärahoidmise viisidele.

2. Konkreetsed ohutusnõuded

Keemilised nõuded

Võrevoodi pehmendused peavad vastama ELi õigusaktide nõuetele.

Tulekindlus ja termiline vastupidavus

Võrevoodi pehmendused ei tohi endast kujutada tuleohtlikku eset last ümbritsevas keskkonnas. Seetõttu peavad need olema valmistatud materjalidest, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—	need ei põle, kui neile satub vahetult leek või säde;

—	juhul kui need süttivad, peavad need põlema aeglase leegi levikuga.

Lisaks ei tohi põlevad materjalid põlemise käigus eraldada mürgiseid aure.

Füüsikalised ja mehaanilised omadused

Mikrobioloogilised ohud

Laste tekid ei tohi endast kujutada mikrobioloogilist ohtu loomset päritolu materjali ebapiisava hügieeni tõttu.

Aukudesse ja avadesse kinnijäämise ohud

Võrevoodi pehmendused ei tohi põhjustada lapse pea ja kaela kinnijäämise ohtu aasadesse või paeltesse või muudesse kinnitusvahenditesse. Pehmenduste õmblused ja kaunistused ei tohi lahti tulla, kui laps neile otstarbekohase kasutuse korral mehaanilist survet avaldab, nii et need ei kujutaks endast täiendavat jäsemete, pea või sõrmede kinnijäämise ohtu, ning pehmenduse täide ei tohi saada lapsele kättesaadavaks (vt lämbumine hingamisteede ummistuse tõttu).

Sissemässimisoht

Voodipehmendustel ei tohi olla nööre või aasu, millesse lapse kael võiks kinni jääda. Vältida tuleks aasu, kuhu lapse sõrmed või varbad võivad kinni jääda.

Lämbumisoht hingamisteede ummistuse ja sisemise takistuse tõttu

Võrevoodi pehmendustel ei tohi olla eraldiolevaid või väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ning mis mahuvad täielikult lapse suhu ja mida saab alla neelata.

Võrevoodi pehmendustel ei tohi olla väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ja mis võivad kinni jääda kõrisse või suuõõne tagumisse osasse. Täitematerjal ei tohi olla lapsele juurdepääsetav ka siis, kui laps seda hammustab, ning see peab vastu pidama eeldatavast kasutusest tulenevale survele, võttes arvesse võimalust, et kiud võivad tulla läbi õmbluste ning arvestades õmbluste tugevust. Täitematerjal ei tohi sisaldada kõvasid ja teravaid esemeid, nagu metallosakesed, naelad, nõelad, pinnud.

Lämbumisoht hingamisteede välise takistuse tõttu

Võrevoodi pehmendustel ei tohi olla plastkleebiseid, mida laps omal jõul suudab eemaldada, ega muid veekindlaid katteid, mis võivad katta nii suu kui ka nina.

Toote pakend ei tohi põhjustada väliste hingamisteede takistusest tulenevat lämbumisohtu.

Lämbumise vältimiseks ei tohi toode sisaldada pehmeid materjale, mis võiksid vormuda lapse näo järgi või moodustada väljaulatuvaid osi, mis võiksid tõkestada hingamisteed.

Ohtlikud servad

Võrevoodi pehmendustel ei tohi olla teravaid servi ega otsi. Neil ei tohi olla otsi ega väljaulatuvaid pindu, mis võiksid last torgata.

Kaitsefunktsioon

Võrevoodi pehmendused tuleb konstrueerida ja toota selliselt, et neil ei oleks selliseid osi, mida lapsed saaksid jalatoena kasutada ja mis võimaldaksid neil toote peal ronida.

Kahe erineva toote kombineerimisest tulenevad ohud

Võrevoodi pehmendused ei tohi tekitada täiendavat kinnijäämise või lämbumise ohtu, kui laps suudab oma pea panna võrevoodi pehmenduse ja voodi külje vahele.

Tootega seotud erihoiatused

Võrevoodi pehmenduse voodi külgedele kinnitamise kohta tuleb anda piisavalt teavet. Hoiatusel tuleb märkida, et võrevoodi pehmendus tuleb kinnitada korralikult, nii et kinnituses ei oleks nööre ja aasu, millesse lapse pea ja kael võiksid kinni jääda. Hoiatused peavad hooldajate tähelepanu juhtima ohtudele, kui voodipehmendus ei sobi voodiga (suuruse või mudeli tõttu) ning kui voodipehmendus ei ole korralikult voodi külge kinnitatud.

Hügieen

Võrevoodi pehmendused tuleb konstrueerida ja toota selliselt, et neid saaks kergesti ja põhjalikult puhastada, et vältida nakatumise või saastumise riski. Toode peab sellele tingimusele vastama ka siis, kui seda on tootja juhendite kohaselt pestud, ning see ei tohi määrida lapsega kokkupuutel.

RIPPHÄLLIDE OHUTUSE ERINÕUDED

RISKID: Selle tootega seonduvad peamised riskid on kinnijäämine, lämbumine ning konstruktsiooni purunemisest või ebastabiilsusest tulenevad vigastused.

Ohutusnõuded

1. Üldised ohutusnõuded

Pidades silmas laste käitumist, ei tohi tooted kahjustada laste ohutust ning tervist, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil.

Arvestada tuleb kasutajate ja nende hooldajate suutlikkust, eriti nende toodete puhul, mis oma funktsiooni, mõõtmete ja laadi poolest on ette nähtud kasutamiseks alla 12 kuu vanustele lastele.

2. Konkreetsed ohutusnõuded

Keemilised nõuded

Ripphällid peavad vastama ELi õigusaktide nõuetele.

Tulekindlus ja termiline vastupidavus

Ripphällid ei tohi endast kujutada tuleohtu last ümbritsevas keskkonnas. Nad peavad olema valmistatud materjalidest, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—	need ei põle, kui neile satub vahetult leek või säde;

—	juhul kui need süttivad, peavad need põlema aeglaselt ja madala leegi levikuga;

—	juhul, kui need süttivad, peavad need põlema aeglaselt ning ei tohi tekitada põlevaid lenduvaid osakesi ega sulavaid tilku.

Lisaks ei tohi põlevad materjalid põlemise käigus eraldada mürgiseid aure.

Keemilisi leegiaeglusteid tohib kasutada minimaalses koguses. Keemiliste leegiaeglustite kasutamisel ei tohi nende mürgisus ripphälli kasutuse ajal ja kasutusjärgsel kõrvaldamisel ohustada kasutajate ja hooldajate tervist ega ka keskkonda.

Füüsikalised ja mehaanilised omadused

Aukudesse ja avadesse kinnijäämise ohud

Ripphällid tuleb konstrueerida ja toota selliselt, et vältida lapse pea, sõrmede, jäsemete, käelabade või jalalabade kinnijäämist hälli avadesse.

Liikuvate osadega seotud ohud

Ripphällid tuleb konstrueerida selliselt, et hälli külgsuunalisel liikumisel välditaks hällisoleva lapse kokkupõrget hälli raami või mõne muu toas oleva esemega.

Ripphällid tuleb konstrueerida selliselt, et hälli keerutamisel piirataks hälli pöörlemist.

Ripphällid ei tohi endast kujutada ohtu (nt kinnijäämise oht) teistele lastele (nt õed-vennad), kes võivad hälliga kokku puutuda.

Kukkumisoht

Alustugi ja häll peavad olema piisavalt stabiilsed, et hoida ära ripphälli juhuslik ümberminemine, mille tõttu laps võiks kukkuda. Häll peab jääma stabiilseks, kui laps ennast selles liigutab või kui häll kiigub riputusvahendi lubatud ulatuse piires.

Kinnitusvahend ei tohi riputustala või sarnase eseme küljest lahti tulla.

Riputusvahend koos osadega peab kasutusaja jooksul vastu pidama lapse liikumisele.

Sissemässimisoht

Ripphällil ei tohi olla nööre või paelu, millesse lapse kael võiks kinni jääda. Ripphällis olev laps ei tohi kinni jääda riputamiseks ja reguleerimiseks ettenähtud nööridesse ja rihmadesse

Lämbumisoht hingamisteede ummistuse ja sisemise takistuse tõttu

Ripphällidel ei tohi olla eraldiolevaid või väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ning mis mahuvad täielikult lapse suhu ja mida saab alla neelata.

Ripphällidel ei tohi olla väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ja mis võivad kinni jääda kõrisse või suuõõne tagumisse osasse. Täitematerjal ei tohi olla lapsele juurdepääsetav ning see peab vastu pidama lapse eeldatavast tegevusest (sealhulgas hammustamisest) tulenevale survele.

Lämbumisoht hingamisteede välise takistuse tõttu

Tootel ei tohi olla plastkleebiseid, mida laps omal jõul suudab eemaldada, ega muid veekindlaid katteid, mis võivad katta nii suu kui ka nina.

Toote pakend ei tohi tekitada lämbumisohtu väliste hingamisteede takistuse tõttu. Lämbumisohu vältimiseks ei tohi toode sisaldada pehmeid materjale, mis võiksid vormuda lapse näo järgi või moodustada väljaulatuvaid osi, mis võiksid tõkestada hingamisteed.

Ohtlikud servad

Ripphällidel ei tohi olla teravaid servi ega otsi. Juurdepääsetavad servad ja nurgad tuleb ümardada ja kaldkanti töödelda.

Tootel ei tohi olla väljaulatuvaid osasid, millele laps võiks peale kukkuda ja viga saada.

Tootel ei tohi olla otsi ega väljaulatuvaid pindu, mis võiksid last torgata.

Konstruktsiooni tugevus

Riputusvahendi deformatsioon ja reguleerimisvahendi lahtilibisemine peavad olema piiratud, et vältida kukkumist või lööki hällilt.

Õmblused ja kaunistused ei tohi lahti tulla, kui laps neile otstarbekohase kasutuse korral mehaanilist survet avaldab, et need ei kujutaks endast jäsemete, pea või sõrmede kinnijäämise ohtu.

Lapse keharaskuse liikumine ei tohi tekitada avasid või muuta olemasolevaid avasid, mis võiks põhjustada sõrmede, labakäte ja labajalgade kinnijäämist.

Et vältida ripphälli kokkuvarisemist või koostisosade lahtimurdumist (alustoe küljest, kinnitusvahendi murdumist, riputusvahendi murdumist), mis võiksid tekitada füüsilisi vigastusi, peavad tooted taluma mehaanilist survet, mida neile kogu toote kasutusaja vältel avaldatakse

Tootega seotud erihoiatused

Hoiatused ja kasutusjuhendid peavad hooldajate tähelepanu juhtima asjaolule, et ripphälli turvaline ülespanek ja selle reguleerimine nõuab oskusi. Hoiatustel tuleks edastada ka järgmised sõnumid:

—	liiga suure kiikumisulatuse korral võib laps saada viga (nt võib laps ennast vastu hälli raami ära lüüa või võib häll põrgata vastu muud mööblieset;

—	ripphällid võivad olla ohtlikud teiste laste jaoks;

—	teised lapsed võivad kujutada endast täiendavat ohtu (nt püüdes kummarduda üle hälli);

—	ripphällid tuleks üles seada tasasele pinnale;

—	ripphälle ei tohiks kasutada öise magamisasemena;

—	ripphälli ei tohiks kasutada, kui laps on võimeline iseseisvalt põlvili või istuma tõusma. Selgelt tuleks märkida selle toote kasutusiga (mitte üle 12 kuu).

Hügieen

Ripphällid tuleb konstrueerida ja toota selliselt, et neid saaks kergesti ja põhjalikult puhastada, et vältida nakatumise või saastumise riski.

LASTE TEKKIDE OHUTUSE ERINÕUDED

RISKID: Selle tootega seonduvad peamised riskid on lämbumine ja ülekuumenemine, mida sageli seostatakse imikute äkksurma sündroomiga.

Ohutusnõuded

1. Üldised ohutusnõuded

Pidades silmas laste käitumist, ei tohi tooted kahjustada laste ohutust ning tervist, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil.

2. Konkreetsed ohutusnõuded

Keemilised nõuded

Laste tekid peavad vastama ELi õigusaktide nõuetele.

Tulekindlus ja termiline vastupidavus

Laste tekid ei tohi endast kujutada tuleohtu last ümbritsevas keskkonnas.

Need peavad olema valmistatud materjalidest, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—	need ei põle, kui neile satub vahetult leek või säde;

—	juhul kui need süttivad, peavad need põlema aeglaselt ja madala leegi levikuga.

Lisaks ei tohi põlevad materjalid põlemise käigus eraldada mürgiseid aure.

Keemilisi leegiaeglusteid tohib kasutada minimaalses koguses. Keemiliste leegiaeglustite kasutamisel ei tohi nende mürgisus teki kasutuse ajal ja kasutusjärgsel kõrvaldamisel ohustada kasutajate ja hooldajate tervist ega ka keskkonda.

Ülekuumenemisoht

Hoiatused ja kasutusjuhendid peavad hooldajate tähelepanu juhtima õhutemperatuurile toas, kus toodet kasutatakse, et vältida ülekuumenemist.

Füüsikalised ja mehaanilised omadused

Mikrobioloogilised ohud

Laste tekid ei tohi endast kujutada mikrobioloogilist ohtu loomset päritolu materjali ebapiisava hügieeni tõttu.

Aukudesse ja avadesse kinnijäämise ohud

Tekkide õmblused ja kaunistused ei tohi lahti tulla, kui neile otstarbekohase kasutuse korral mehaanilist survet avaldatakse, et need ei kujutaks endast kinnijäämise ohtu (eriti sõrmede puhul).

Sissemässimisoht

Tekkidel ei tohi olla nööre või aasu, millesse lapse pea võiks kinni jääda.

Lämbumisoht hingamisteede ummistuse ja sisemise takistuse tõttu

Laste tekkidel ei tohi olla eraldiolevaid või väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ning mis mahuvad täielikult lapse suhu ja mida saab alla neelata. Laste tekkidel ei tohi olla väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ja mis võivad kinni jääda kõrisse või suuõõne tagumisse osasse. Laps ei tohi juurde pääseda täitematerjalile ning selles ei tohi sisalduda kõvasid ja teravaid esemeid, nagu metallosakesed, naelad, nõelad, pinnud. Täitematerjal peab vastu pidama eeldatavast kasutusest (sealhulgas hammustamisest) tulenevale survele, võttes arvesse võimalust, et kiud võivad tulla läbi õmbluste ning arvestades õmbluste tugevust.

Lämbumisoht hingamisteede välise takistuse tõttu

Laste tekkidel ei tohi olla plastkleebiseid, mida laps omal jõul suudab eemaldada, ega muid veekindlaid katteid, mis võivad katta nii suu kui ka nina.

Toote pakend ei tohi põhjustada lämbumisohtu väliste hingamisteede takistuse tõttu.

Imik peab saama hingata ja saama piisava õhuliikumise, kui tekk tal magades näo katab.

Tootega seotud erihoiatused

Hoiatused ja kasutusjuhendid peavad hooldajate tähelepanu juhtima tõsisele lämbumisohule, kui tekke kasutatakse alla neljakuuste imikute puhul.

Soovitav vanus tekkide kasutamiseks on alates üheksandast elukuust.

Samuti tuleb lisada teave selle kohta, millise suurusega voodis tekki kasutada võib.

Lisada tuleb ka hoiatused toatemperatuuri kohta (vt. ülekuumenemisoht).

Hügieen

Laste tekid tuleb konstrueerida ja toota selliselt, et neid saaks kergesti ja põhjalikult puhastada, et vältida nakatumise või saastumise riski. Toode peab sellele tingimusele vastama ka siis, kui seda on tootja juhendi kohaselt pestud, ning ei tohiks määrida lapsega kokkupuutel.

LASTE MAGAMISKOTTIDE OHUTUSE ERINÕUDED

RISKID: Tootega seotud peamine risk on lämbumine väikeste osade tõttu ning koti sisse kinni jäämine.

Ohutusnõuded

1. Üldised ohutusnõuded

Pidades silmas laste käitumist, ei tohi tooted kahjustada laste ohutust ning tervist, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil.

Toodetel ja nende pakendil olevad etiketid ning mänguasjade kasutusjuhendid peavad juhtima hooldajate tähelepanu ohtudele ja vigastuste tekkimise riskidele, mis tulenevad toodete kasutamise laadist, ning selliste ohtude ärahoidmise viisidele.

2. Konkreetsed ohutusnõuded

Keemilised nõuded

Laste magamiskotid peavad vastama ELi õigusaktide nõuetele.

Tulekindlus ja termiline vastupidavus

Laste magamiskotid ei tohi endast kujutada tuleohtu last ümbritsevas keskkonnas.

Need peavad olema valmistatud materjalidest, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—	need ei põle, kui neile satub vahetult leek või säde;

—	juhul kui nad süttivad, peavad need põlema aeglaselt ja madala leegi levikuga.

Lisaks ei tohi põlevad materjalid põlemise käigus eraldada mürgiseid aure.

Keemilisi leegiaeglusteid tohib kasutada minimaalses koguses. Keemiliste leegiaeglustite kasutamisel ei tohi nende mürgisus magamiskoti kasutuse ajal ja kasutusjärgsel kõrvaldamisel ohustada kasutajate ja hooldajate tervist ega ka keskkonda.

Ülekuumenemisoht

Hoiatused ja kasutusjuhendid peavad hooldajate tähelepanu juhtima õhutemperatuurile toas, kus toodet kasutatakse, et vältida ülekuumenemist.

Füüsikalised ja mehaanilised omadused

Aukudesse ja avadesse kinnijäämise ohud

Magamiskottide õmblused ja kaunistused ei tohi lahti tulla, kui neile otstarbekohase kasutuse korral mehaanilist survet avaldatakse, et need ei kujutaks endast kinnijäämise ohtu (eriti sõrmede puhul). Samuti ei tohi kaela- ja käeaukude suurus lubada lapsel koti sisse libiseda.

Konstruktsiooni tugevus

Koti kinnitused peavad olema nii tugevad, et hoiaksid ära lapse koti sisse libisemise. Õmblused ja kinnitused peavad jääma tugevaks ka siis, kui toodet on tootja juhendi kohaselt pestud.

Sissemässimisoht

Magamiskottidel ei tohi olla nööre või aasu, millesse lapse kael võiks kinni jääda.

Lämbumisoht hingamisteede ummistuse ja sisemise takistuse tõttu

Laste magamiskottidel ei tohi olla eraldiolevaid või väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ning mis mahuvad täielikult lapse suhu ja mida saab alla neelata. Magamiskottidel ei tohi olla väikesi osi, mida laps saab lahti tõmmata ja mis võivad kinni jääda kõrisse või suuõõne tagumisse osasse. Täitematerjal ei tohi olla juurdepääsetav ning see peab vastu pidama eeldatavast kasutusest (sealhulgas hammustamisest) tulenevale survele, võttes arvesse võimalust, et kiud võivad tulla läbi õmbluste ning arvestades õmbluste tugevust.

Lämbumisoht hingamisteede välise takistuse tõttu

Laste magamiskottidel ei tohi olla plastkleebiseid, mida laps omal jõul suudab eemaldada, ega muid veekindlaid katteid või kangaid, mis võivad katta nii suu kui ka nina.

Toote pakend ei tohi endast kujutada lämbumisohtu väliste hingamisteede takistuse tõttu.

Laps peab saama hingata, kui magamiskott tal magades näo katab.

Ohtlikud servad

Laste magamiskottidel ei tohi olla teravaid servi ega otsi.

Tootega seotud erihoiatused

Hoiatused ja juhendid peavad juhendama hooldajat valima lapse vanusele ja pikkusele soovitatud magamiskotti.

Lisada tuleb ka hoiatused toatemperatuuri kohta (vt. ülekuumenemisoht).

Hügieen

Laste magamiskotid tuleb konstrueerida ja toota selliselt, et neid saaks kergesti ja põhjalikult puhastada, et vältida nakatumise või saastumise riski. Toode peab sellele tingimusele vastama ka siis, kui seda on tootja juhendi kohaselt pestud, ning ei tohiks määrida lapsega kokkupuutel.

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/49

JUHISTE PRAKTILISED JUHISED POOLTELE MUUDATUSED

ÜLDKOHUS,

lähtudes oma kodukorra artiklist 150;

lähtudes praktilistest juhistest pooltele, mis võeti vastu 5. juulil 2007 ja mida muudeti 16. juunil 2009;

VÕTAB VASTU JUHISTE „PRAKTILISED JUHISED POOLTELE” MUUDATUSED:

Artikkel 1

1. Juhiste tekstis asendatakse nimetused „Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus” ja „Esimese Astme Kohus” nimetusega „Üldkohus”.

2. Kolmandas põhjenduses asendatakse fraas „(edaspidi „kohtusekretäri ametijuhend”) kohaselt kontrollib kohtusekretär toimikumaterjalide vastavust Euroopa Kohtu põhikirjale” fraasiga „(ELT L 232, lk 1), mida on muudetud 17. mail 2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 53), (edaspidi „kohtusekretäri ametijuhend”) kohaselt kontrollib kohtusekretär toimikumaterjalide vastavust protokollile Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (edaspidi „põhikiri”)” ning fraasis „Euroopa Kohtu põhikiri” kustutakse sõnale „põhikiri” eelnevad sõnad „Euroopa Kohtu”.

3. Punkti 1 teises taandes asendatakse aadress „CFI.Registry@curia.europa.eu” aadressiga: „GeneralCourt.Registry@curia.europa.eu”.

4. Punkti 8 muudetakse järgmiselt:

—	fraas „Nimetatud töötlemiseks peavad olema täidetud järgnevad nõuded” asendatakse fraasiga „Täidetud peavad olema järgnevad nõuded”;

—	alapunktis a asendatakse sõnad „dokument peab olema valgel joonteta paberil, A4 formaadis. Tekst” sõnadega „tekst A4 formaadis paberil peab olema kergesti loetav ja see”;

—	alapunktis b asendatakse sõnad „menetlusdokumentide ja nende lisade lehed tuleb kokku panna” sõnadega „esitatud dokumendid tuleb kokku panna”;

—

alapunktis c asendatakse sõnad „(näiteks Times New Roman, Courier või Arial), tähesuurus põhitekstis vähemalt 12 ja joonealustes märkustes 10; reavahe 1,5; leheservad ülal, all, vasakul ja paremal vähemalt 2,5 cm” sõnadega „ning piisavalt suure reavahe ja leheservaga, et tagada skaneeritud teksti loetavus”.

5. Jaotise D.1.1. pealkirja „Hagiavaldus ja kostja vastus” täiendatakse sõnadega „(muudes kui intellektuaalomandivaidlustes)”.

6. Punkti 19 muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lauses kustutatakse sõnad „kohtukantselei koostatavate”;

—	teine lause asendatakse järgmise lausega: „Kuna teatis tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas kõigis ametlikes keeltes, ei tohi see kokkuvõte ületada kahte lehekülge ning tuleb koostada vastavalt Euroopa Liidu Kohtu internetileheküljel toodud näidisele.”;

—	kolmandas lauses asendatakse aadress „CFI.Registry@curia.europa.eu” aadressiga: „GeneralCourt.Registry@curia.europa.eu”.

7. Punkti 41 muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lauses kustutatakse sõnad „Euroopa Liidu Teatajas”;

—	teine lause asendatakse järgmise lausega: „Kuna teatis tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas kõigis ametlikes keeltes, ei tohi see kokkuvõte ületada kahte lehekülge ning tuleb koostada vastavalt Euroopa Liidu Kohtu internetileheküljel toodud näidisele.”;

—	kolmandas lauses asendatakse aadress „CFI.Registry@curia.europa.eu” aadressiga: „GeneralCourt.Registry@curia.europa.eu”.

8. Punktis 42 asendatakse sõna „ühenduse” sõnaga „liidu”.

9. Punktis 49 asendatakse sõna „ühenduse” sõnaga „liidu”.

10. Punkti 55 alapunktis e kustutatakse sõnad „Euroopa Kohtu”.

11. Punkti 56 alapunktis a asendatakse sõnad „kõikide apellatsioonikoja menetluse poolte nimed ja aadressid” sõnadega „kõikide apellatsioonikoja menetluse poolte nimed ning kõnesoleva menetluse käigus teavitamiseks esitatud aadressid”.

12. Punkti 57 muudetakse järgmiselt:

—	alapunktis a kustutatakse sõnad „Euroopa Kohtu”;

—	alapunktis h lisatakse pärast sõna „on” sõnad „koos lisade lühikese kirjeldusega (praktiliste juhiste punkti 51 alapunkt b) ning”.

13. Punkti 58 alapunkti c algusesse lisatakse sõnad „muudes kui intellektuaalomandivaidlustes”.

14. Punkti 73 teine lõik ja punktid 74–79 (sh pealkirjad) asendatakse järgmise tekstiga:

„74.	Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus tuleb esitada eraldi dokumendina. Taotlust ei saa esitada konfidentsiaalses versioonis.

75.

Konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses tuleb märkida, millise poole suhtes konfidentsiaalsust taotletakse. Taotlus peab piirduma vaid hädavajalikuga ning see ei saa mingil juhul puudutada kogu menetlusdokumenti ja ainult erandjuhul võib see puudutada menetlusdokumendi lisa tervikuna. Enamasti on võimalik vastavaid huve kaitsta nii, et edastatakse dokumendi mittekonfidentsiaalne versioon, millest on välja jäetud teatud lõigud, sõnad või arvud.

76.	Konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses tuleb täpselt märkida vastavad asjaolud või lõigud ja lisada iga asjaolu või lõigu salajase iseloomu või konfidentsiaalsuse kohta väga lühike põhjendus. Selle puudumisel võib Üldkohus taotluse rahuldamata jätta.

77.	Konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse lisas tuleb esitada menetlusdokumendi või asjassepuutuva tõendi mittekonfidentsiaalne versioon, milles on välja jäetud taotluses viidatud asjaolud või lõigud.

Menetlusse astumise avaldus

78.

Kui kohtuasjas esitatakse menetlusse astumise avaldus, palutakse pooltel kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul teatada, kas nad taotlevad, et teatavaid andmeid, mis sisalduvad juba toimikusse võetud dokumentides, käsitletaks konfidentsiaalsena.

Kõigi dokumentide puhul, mis nad hiljem esitavad, peavad pooled eespool punktides 74–77 ette nähtud vormis märkima, milliste andmete konfidentsiaalsena käsitlemist nad taotlevad, ning esitama koos täieliku versiooniga dokumentidest ka versiooni, milles on need andmed välja jäetud. Kui seda ei tehta, antakse esitatud dokumendid tutvumiseks menetlusse astujale.

Kohtuasjade liitmine

79.

Kui on kavas mitme kohtuasja liitmine, palutakse pooltel kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul teatada, kas nad taotlevad, et teatavaid andmeid, mis sisalduvad juba toimikutesse võetud dokumentides, käsitletaks konfidentsiaalsena.

15. Punkti 88 muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus lisatakse sõna „Euroopa” järele sõna „Liidu”;

—	teises lõigus asendatakse aadress „CFI.Registry@curia.europa.eu” aadressiga: „GeneralCourt.Registry@curia.europa.eu” ning aadressis lisatakse sõnade „Greffe du Tribunal” järele sõnad „de l’Union européenne”.

16. Punkti 106 teine lõik muudetakse punktiks 107.

17. Punkt 107 muudetakse punktiks 108 ja selle järele lisatakse järgmine punkt:

„109.

Kohtuistungi ettekanne tehakse üldsusele kättesaadavaks kohtuistungi päeval kohtusaali ees.”

18. Punktid 108–112 muudetakse vastavalt punktideks 110–114.

19. [Muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].

20. Punktis 111, mis muudetakse punktiks 113, asendatakse viide järgmisega: „(EÜT L 87, lk 48)”.

Artikkel 2

Juhiste „Praktilised juhised pooltele” käesolevad muudatused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatused jõustuvad avaldamisele järgneval päeval.

Luxembourg, 17. mai 2010

Kohtusekretär

E. COULON

President

M. JAEGER

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/53

ÜLDKOHTU KOHTUSEKRETÄRI AMETIJUHENDI MUUDATUSED

ÜLDKOHUS,

lähtudes oma kodukorra artiklist 23;

lähtudes kohtusekretäri ametijuhendist, mis võeti vastu 5. juulil 2007;

VÕTAB VASTU KOHTUSEKRETÄRI AMETIJUHENDI MUUDATUSED:

Artikkel 1

1. Ametijuhendi pealkirjas ja tekstis asendatakse nimetused „Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus” ja „Esimese Astme Kohus” nimetusega „Üldkohus”.

2. Artikli 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „; ta” sõnadega „. Ta”.

3. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

—	[muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];

—	lõike 1 teine lõik tõstetakse esimese lõigu juurde;

—	lõike 1 kolmas lõik muudetakse lõikeks 2 ja sõnad „eelmistes lõikudes” asendatakse sõnadega „eelmises lõikes”;

—

lõige 2 muudetakse lõikeks 3 ja selle tekst asendatakse järgmisega:

„Kohtukantselei on avatud:

—	esmaspäevast reedeni ennelõunal kell 9.30–12.00,

—	esmaspäevast neljapäevani pärastlõunal kell 14.30–17.30 ja reedeti kell 14.30–16.30.

Kodukorra artikli 34 lõikes 1 sätestatud kohtu puhkuse ajal on kohtukantselei reede pärastlõunal suletud.

Kohtukantselei on kohtuistungile kutsutud poolte esindajatele juurdepääsetav pool tundi enne kohtuistungi algust.”;

—	lõike 2 järele, mis on muudetud lõikeks 3, lisatakse järgmine lõige: „4. Kohtukantselei on juurdepääsetav üksnes advokaatidele ning liikmesriikide ja liidu institutsioonide esindajatele või nende poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele, kes esitavad taotluse kodukorra artikli 95 alusel.”;

—	lõige 3 muudetakse lõikeks 5 ja selles asendatakse sõnad „Kui kohtukantselei on suletud,” sõnadega „Väljaspool kohtukantselei lahtiolekuaega”.

4. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

—	lõikes 2 asendatakse sõna „; kanded” sõnaga „. Kanded” ning sõnad „registrisse kandmise kuupäev” sõnadega „esitamise ja registrisse kandmise kuupäevad”;

—	lõikes 6 asendatakse sõnad „lõikes 3” sõnadega „lõikes 5” ning sõnad „Euroopa Kohtu põhikirja” sõnadega „protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (edaspidi „põhikiri”)”.

5. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

—	lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause: „Kui tegemist on Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusega, järgneb sellele numbrile erimärge.”;

—

lõike 1 teine lõik muudetakse lõikeks 2 ja selle tekst asendatakse järgmisega:

„Ajutiste meetmete taotlusele, menetlusse astumise avaldusele, kohtuotsuste parandamise või tõlgendamise taotlusele, teistmisavaldusele, kajale või kolmanda isiku esitatud kohtuotsuse vaidlustamise avaldusele, kulude kindlaksmääramise avaldusele ja menetluses oleva kohtuasjaga seotud õigusabi taotlusele antakse sama järjekorranumber kui põhimenetluse asjale ning numbri järele tehakse märge, mis näitab, et tegemist on eraldiseisva erimenetlusega.

Õigusabi taotlusele, mis on esitatud hagi esitamise väljavaatega, antakse järjekorranumber, millele eelneb „T-” ja järgneb aastaarv ning erimärge.

Hagile, millele eelneb sellega seotud õigusabi taotlus, antakse sama kohtuasja number, mis anti õigusabi taotlusele.

Kohtuasjale, mille Euroopa Kohus saadab pärast tühistamist või uuesti läbivaatamist uueks arutamiseks, antakse sellele kohtuasjale varem Üldkohtus antud number, millele järgneb erimärge.”;

—	lõige 2 muudetakse lõikeks 3.

6. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

—	lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja tõendite”;

—	lõike 1 teine lõik muudetakse lõikeks 2;

—	lõige 2 muudetakse lõikeks 3;

—

lõige 3 muudetakse lõikeks 4 ning:

—	esimeses lõigus asendatakse sõnad „poolte advokaadid ja esindajad” sõnadega „poolte esindajad”;

—

teise lõigu tekst asendatakse järgmisega:

„Kodukorra artikli 116 lõike 2 alusel menetlusse astumiseks loa saanud menetlusse astujate esindajatel on võrdne õigus kohtuasja toimikuga tutvumisele, kui artikli 6 lõikest 2 ei tulene seoses teatavate toimikus sisalduvate andmete või dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemisega teisiti.”;

—

lisatakse kolmas lõik, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Liidetud kohtuasjades on poolte esindajatel ning kodukorra artikli 116 lõike 2 alusel menetlusse astumiseks loa saanud menetlusse astujate esindajatel samuti võrdne õigus toimikutega tutvumisele, kui artikli 6 lõikest 2 ei tulene seoses teatavate toimikus sisalduvate andmete või dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemisega teisiti.”;

—	lõiked 4–7 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 5–8;

—

lõikeks 7 muudetud lõike 6 tekst asendatakse järgmisega:

„Pärast menetluse lõppemist tagab kohtusekretär kohtuasja toimiku sulgemise ja arhiveerimise. Suletud toimikus on nimekiri toimikus sisalduvatest dokumentidest, millele märgitakse nende number, ja kaaneleht, millele märgitakse kohtuasja järjekorranumber, pooled ja kohtuasja lõpetamise kuupäev.”

7. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

—	lõike 2 esimese lõigu esimeses lauses lisatakse pärast sõnu „menetlusse astuja suhtes” fraas „, või kohtuasjade liitmise korral vastavalt kodukorra artikli 50 lõikele 2, mõne liidetud kohtuasja poole suhtes”;

—	lõike 2 teises lõigus asendatakse fraas, mis algab sõnadega „menetlusse astujale edastatakse”, järgmise fraasiga: „menetlusse astujale edastatakse seega kõik menetlusdokumendid tervikuna või kui tegemist on liidetud kohtuasjadega, on liidetud asja poolel juurdepääs toimikule tervikuna.”;

—	lõike 3 tekst asendatakse järgmisega: „Käesoleva ametijuhendi artikli 18 lõikes 4 ette nähtud tingimustel võib pool taotleda teatavate konfidentsiaalsete andmete väljajätmist üldsusele juurdepääsetavatest dokumentidest.”.

8. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

—	lõike 1 esimesest lõigust jäetakse välja sõnad „Euroopa Kohtu”;

—

lõike 3 esimeses lõigus lisatakse pärast sõnu „Ilma et see piiraks” sõna „esiteks” ning sõnade „abil” ja „,võtab” vahele lisatakse fraas „ja teiseks kodukorra artikli 43 lõikes 7 ette nähtud otsuse kohaldamist, millega määratakse, millistel tingimustel võib elektroonilisi kanaleid pidi kohtukantseleile edastatud menetlusdokumenti pidada dokumendi originaaliks”.

9. Artikli 10 lõike 4 teisest lõigust jäetakse välja sõnad „Esimese Astme Kohtu otsused ja määrused ning” ja sõnad „olemuse või”.

10. Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

—	lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „viide istungil arutusele tulevatele kohtuasjadele” sõnadega „istungil arutusele tulevate kohtuasjade numbrid”;

—	lõike 1 teine lõik muudetakse lõikeks 2;

—

lõikes 2, mis muudetakse lõikeks 3, asendatakse fraas „kohalviibinud kohtunike, kohtujuristi ja kohtusekretäri nimed, kohalviibinud poolte esindajate, advokaatide või nõustajate nimed ja ametinimetused, ärakuulatud tunnistajate või ekspertide perekonnanimed, eesnimed, ametinimetused ja aadressid” fraasiga „kohalviibinud kohtunike ja kohtusekretäri nimed, kohalviibinud poolte esindajate nimed ja ametinimetused, vajadusel ärakuulatud tunnistajate või ekspertide perekonnanimed, eesnimed, ametinimetused ja aadressid”;

—	lõige 3 muudetakse lõikeks 4.

11. Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

—	lõike 1 teine ja kolmas lõik muudetakse vastavalt lõigeteks 2 ja 3;

—	lõige 2 muudetakse lõikeks 4 ja selles lisatakse pärast sõnu „apellatsioonkaebuse alusel” sõnad „või uuesti läbivaatamise korral”.

12. Artikli 17 lõikest 1 jäetakse välja joonealune märkus.

13. Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

—	pealkiri „Väljaanded” asendatakse pealkirjaga „Väljaanded ja dokumentide avaldamine internetis”;

—	pealkirja järele lisatakse järgmine lõige: „1. Kohtusekretär vastutab Üldkohtu väljaannete ja Üldkohut puudutavate dokumentide avaldamise eest internetis.”;

—	lõiked 1, 2 ja 3 muudetakse vastavalt lõigeteks 2, 3 ja 4;

—

lõikeks 4 muudetud lõike 3 tekst asendatakse järgmisega:

„Kohtusekretär tagab Üldkohtu kohtupraktika avaldamise Üldkohtu poolt otsustatud korras.

Üldkohus võib poole taotlusel, mis on esitatud eraldi dokumendina, või omal algatusel jätta üldsusele juurdepääsetavatest kohtuasjaga seotud dokumentidest välja kohtuasja poole või teiste menetluse käigus mainitud isikute nimed või muu teabe, kui esineb õigustatud huvi hoida isikuandmeid või muud teavet konfidentsiaalsena.”;

—	lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 2

Kohtusekretäri ametijuhendi käesolevad muudatused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatused jõustuvad avaldamisele järgneval päeval.

Luxembourg, 17. mai 2010

Kohtusekretär

E. COULON

President

M. JAEGER

6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 170/57

Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 369, 23. detsember 2006 )

Määruse (EÜ) nr 1898/2006 tekst asendatakse järgmisega:

„

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1898/2006,

14. detsember 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta), (1) eriti selle artiklit 16 ja artikli 17 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 510/2006 on kehtestatud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitsmise üldeeskirjad ja tunnistatud kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2081/92 (2).

(2)

Selguse mõttes tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni 27. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2037/93 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) ja komisjoni 1. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 383/2004 (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92, mis puudutab tehnospetsifikaatide peamiste punktide kokkuvõtet, kohaldamiseks) (4) ning asendada need uue määrusega.

(3)

Tuleks sätestada üksiku füüsilise või juriidilise isiku registreerimistaotluse esitamise tingimused. Erilist tähelepanu tuleks pöörata piirkonna määratlemisele, võttes arvesse traditsioonilist tootmispiirkonda, ja toote omadustele. Iga tootja, kes asub määratletud geograafilises piirkonnas, peaks saama kasutada registreeritud nimetust nii kaua, kuni spetsifikaadi tingimused on täidetud.

(4)

Registreerida tohib ainult nimetust, mida kasutatakse äri- või tavakeeles või mida on ajalooliselt kasutatud konkreetse põllumajandustoote või toidu tähistamiseks. Täpsed eeskirjad tuleks sätestada seoses nimetuste erinevate keeleliste variantidega, nimetustega, mis tähistavad mitut eri toodet, ja nimetustega, mis osaliselt või täielikult kattuvad taimesortide või loomatõugude nimedega.

(5)	Geograafiline piirkond tuleks määratleda üksikasjalikult, täpselt ning selgitades seost, nii et tootjatel või pädevatel asutustel ja kontrolliasutustel ei tekiks vääritimõistmist selle suhtes, kas tegevus leiab aset määratletud geograafilises piirkonnas.

(6)

Tuleks esitada loetelu päritolunimetustega toorainete kohta, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõikele 3 võivad olla pärit geograafilisest piirkonnast, mis on töötlemispiirkonnast suurem või sellest erinev. Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 2 lõikele 5 võib toorainete loetelu sisaldada ainult elusloomi, liha ja piima. Järjepidevuse huvides ei kavatseta osutatud loetelu muuta.

(7)	Toote spetsifikaat peab sisaldama toote päritolu tõendamiseks võetud meetmeid, mis võimaldavad jälgida toodete, toorainete, sööda või muude määratletud geograafilisest piirkonnast pärinevate vajalike koostisosade teekonda.

(8)

Kui põllumajandustoote või toidu pakendamine või põllumajandustoote või toidu esitusviisiga seotud tegevused, nagu viilutamine või riivimine, peavad toimuma määratletud piirkonnas, piirab see kaupade ja teenuste vaba liikumist. Euroopa Kohtu pretsedendiõigust arvesse võttes võib selliseid piiranguid kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja kui nende abil saab hoida geograafilise tähise või päritolunimetuse mainet. Kõnealuseid piiranguid tuleb põhjendada.

(9)	Määruse (EÜ) nr 510/2006 ühtse rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada menetlusi ja esitada registreerimistaotluse, vastuväidete esitamise, muutmistaotluse ja tühistamistaotluse vormid.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 510/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Erieeskirjad rühma kohta

Üksikut füüsilist või juriidilist isikut võib käsitada rühmana määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõike 1 teise lõigu tähenduses, kui tõendatakse, et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a)	asjaomane isik on määratletud piirkonnas ainuke tootja, kes soovib taotluse esitada;

b)	määratletud geograafiline piirkond erineb oma omaduste poolest märgatavalt ümberkaudsetest piirkondadest või toote omadused erinevad naaberaladel toodetavate toodete omadustest.

Artikkel 3

Erieeskirjad nimetuse kohta

1. Konkreetse põllumajandustoote või toidu tähistamiseks tohib registreerida ainult nimetust, mida kasutatakse äri- või tavakeeles.

Põllumajandustoote või toidu nimetuse saab registreerida üksnes keeltes, mida määratletud geograafilises piirkonnas kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud asjaomase toote kirjeldamiseks.

2. Nimetus registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui nimetus ei ole algupärasel viisil kirjutatud ladina tähtedega, registreeritakse koos algupärase nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikku.

3. Võrreldavas tootes kasutatava taimesordi või loomatõu nimega täielikult kattuvat nimetust ei või registreerida juhul, kui enne määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 7 osutatud vastuväidete esitamise menetluse lõppemist tõendatakse, et kõnealune taimesort või loomatõug on juba enne taotluse esitamise kuupäeva olnud väljaspool määratletud piirkonda sellises kaubanduslikus tootmises, et tarbijad võivad hakata segi ajama kaitstud nimetuse tähisega toodet ja samanimelist taimesorti või loomatõugu.

Taimesordi või loomatõu nimega osaliselt kattuvat nimetust võib registreerida isegi juhul, kui asjaomane sort või tõug on olnud olulises kaubanduslikus tootmises väljaspool määratletud piirkonda, kui on põhjust eeldada, et tarbijad ei hakka segi ajama kaitstud nimetuse tähisega toodet ja samanimelist taimesorti või loomatõugu.

4. Kui nimetuse registreerimise või nimetuse muutmise heakskiidu taotlus sisaldab vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktile b sellist põllumajandustoote või toidu kirjeldust, milles on esitatud mitme erineva samast liigist toote kirjeldused, tuleb registreerimise nõuete täitmist tõendada iga toote puhul eraldi.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendavad erinevad tooted tooteid, mida turustamisel eristatakse.

Artikkel 4

Geograafilise piirkonna määratlus

Geograafiline piirkond määratletakse määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud seose alusel.

Geograafiline piirkond tuleb määratleda üksikasjalikult ja täpselt, et vältida vääritimõistmist.

Artikkel 5

Erieeskirjad tooraine ja sööda kohta

1. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse toorainena üksnes elusloomi, liha ja piima.

2. Iga piirangut tooraine päritolule seoses geograafilise tähisega tuleb põhjendada, lähtudes määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis ii osutatud seosest.

3. Kui päritolunimetus on määratud loomset päritolu toote kohta, tuleb spetsifikaadis esitada üksikasjalikud eeskirjad sööda päritolu ja kvaliteedi kohta. Sööt peab võimaluste piires olema pärit määratletud geograafilisest piirkonnast.

Artikkel 6

Päritolutõend

1. Spetsifikaadis esitatakse menetlused, mida ettevõtjad peavad kasutama teabe andmiseks määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis d osutatud päritolutõendi kohta seoses toodete, tooraine, sööda ja muude koostisosadega, mis spetsifikaadi kohaselt peavad olema pärit määratletud geograafilisest piirkonnast.

2. Lõikes 1 osutatud ettevõtjad peavad suutma tõendada:

a)	iga saadud tooraine ja/või toote partii tarnija, koguse ja päritolu;

b)	tarnitavate toodete vastuvõtja, koguse ja sihtkoha;

c)	seose iga punktis a osutatud saadud partii ja punktis b osutatud väljastatud partii vahel.

Artikkel 7

Seos piirkonnaga

1. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud seost tõendavatest üksikasjadest peab selguma, kuidas määratletud geograafilise piirkonna omadused mõjutavad lõpptoodet.

2. Toote päritolunimetuste kohta esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)	seose puhul olulised geograafilise piirkonna üksikasjad, sealhulgas looduslikud ja inimfaktorid;

b)	põllumajandustoote või toidu kvaliteedi või omaduste üksikasjad, mis on valdavalt või eranditult tingitud kindlast geograafilisest keskkonnast;

c)	punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjusliku seose kirjeldus.

3. Toote geograafilise tähise kohta esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)	seose puhul olulised geograafilise piirkonna üksikasjad;

b)	põllumajandustoote või toidu erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste üksikasjad, mis on seotud geograafilise päritoluga;

c)	punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjusliku seose kirjeldus.

4. Spetsifikaadis peab olema kirjas, kas geograafiline tähis põhineb teataval kvaliteedil, mainel või muudel omadustel, mis on seotud geograafilise päritoluga.

Artikkel 8

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Kui taotlejate rühm määrab spetsifikaadis kindlaks, et põllumajandustoote või toidu pakendamine peab vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 punkti 2 alapunktile e toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, tuleb kaupade ja teenuste vaba liikumise selliste piirangute kohta esitada asjaomasest tootest lähtuv põhjendus.

Artikkel 9

Erieeskirjad märgistamise kohta

Liikmesriik võib sätestada, et tema territooriumil toodetud kaitstud geograafilise tähise või kaitstud päritolunimetusega põllumajandustoote või toidu märgisele tuleb märkida ameti või asutuse nimi, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis g.

Artikkel 10

Registreerimistaotlus

1. Registreerimistaotlus koosneb määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 7 või vajaduse korral artikli 5 lõikes 9 sätestatud dokumentidest ning spetsifikaadi ja koonddokumendi elektroonilisest koopiast, kui need dokumendid on sätestatud kõnealustes lõigetes.

Esitatakse ka teave taotlejate rühma õigusliku seisundi, suuruse ja koosseisu kohta.

2. Taotluse komisjonile esitamise kuupäevana käsitatakse kuupäeva, mil taotlus kantakse Brüsselis komisjoni postiregistrisse.

Artikkel 11

Koonddokument

1. Koonddokument koostatakse kooskõlas käesoleva määruse I lisas esitatud vormiga iga päritolunimetuse või geograafilise tähise taotluse kohta, mis vastab määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 5 esitatud tingimustele, ning iga muutmise heakskiitmise taotluse kohta, mis vastab kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 2 esitatud tingimustele.

2. Põllumajandustoote või toidu liik märgitakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud klassifikatsioonile.

3. Koonddokumendis esitatud toote kirjeldus peab sisaldama tehnilisi andmeid, mida asjaomasesse toote liiki kuuluva toote kirjeldamiseks tavaliselt kasutatakse, ning vajaduse korral ka organoleptilist teavet.

Artikkel 12

Piiriülesed taotlused

Kui mitu eri rühma esitavad ühise taotluse piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nimetuse kohta või traditsioonilise nimetuse kohta, mis on seotud piiriülese geograafilise piirkonnaga, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

kui küsimus hõlmab liikmesriike, algatab liikmesriik siseriikliku vastuväidete esitamise menetluse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 5; taotluse, samuti kõikide asjaomaste liikmesriikide kinnitused, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 7 punktis c, esitab kõikide liikmesriikide nimel üks asjaomastest liikmesriikidest;

ii)

kui küsimus hõlmab üksnes kolmandaid riike, järgitakse kõikide asjaomaste riikide puhul määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 9 sätestatud tingimusi; taotluse, sealhulgas tõendi selle kohta, et kõnealune nimetus on kaitstud igas asjaomases kolmandas riigis, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 9, esitab komisjonile üks taotlejate rühm teiste asjaomaste rühmade nimel kas otse või oma riigi asutuse kaudu;

iii)

kui küsimus hõlmab vähemalt ühte liikmesriiki ja vähemalt ühte kolmandat riiki, algatatakse kõikides asjaomastes liikmesriikides siseriiklike vastuväidete esitamise menetlus, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 5, ning kõikide asjaomaste kolmandate riikide puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 9 sätestatud tingimusi; taotluse, sealhulgas kõikide asjaomaste liikmesriikide kinnitused, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 7 punktis c, ning tõendid selle kohta, et kõnealune nimetus on kaitstud igas asjaomases kolmandas riigis, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 9, esitab komisjonile kas mõni asjaomane liikmesriik või kolmanda riigi taotlejate rühm otse või kolmanda riigi asutuse kaudu.

Artikkel 13

Vastuväited

1. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaldamisel võib vastuväite esitada vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud vormile.

2. Vastuväite vastuvõetavuse üle otsustamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 3 kontrollib komisjon, kas vastuväide sisaldab selle esitamise põhjuseid ja põhjendust.

3. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikes 5 osutatud kuue kuu pikkune ajavahemik algab kuupäevast, mil komisjon saadab huvitatud isikutele ettepaneku jõuda omavahelisele kokkuleppele.

4. Kui määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõike 5 teise lõigu esimeses lauses osutatud menetlus on lõpetatud, saadab taotluse esitanud liikmesriik või kolmanda riigi taotleja ühe kuu jooksul komisjonile iga nõupidamise tulemused ning ta võib kasutada selleks käesoleva määruse IV lisas esitatud vormi.

Artikkel 14

Tähised ja sümbolid

1. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 8 osutatud ühenduse sümboleid kasutatakse käesoleva määruse V lisas sätestatud viisil. Sümbolitega kaasnevad tähised „KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS” ja „KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS” võib asendada samaväärsete terminitega mõnes muus ühenduse ametlikus keeles, nagu on sätestatud käesoleva määruse V lisas.

2. Kui määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 8 osutatud ühenduse sümbolid või tähised on toote märgisel, peab nende juures olema kirjas ka registreeritud nimetus.

Artikkel 15

1. Komisjon peab oma asukohas Brüsselis kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrit (edaspidi „register”).

2. Kui jõustub õigusakt, mille alusel nimetus registreeritakse, kannab komisjon registrisse järgmised andmed:

a)	vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 2 registreeritud toote nimetus;

b)	teave selle kohta, et nimetus on kaitstud geograafilise tähisena või päritolunimetusena;

c)	toote liik käesoleva määruse II lisa alusel;

d)	päritoluriigi nimi ning

e)	viide õigusaktile, mille alusel nimetus registreeritakse.

3. Nimetuste kohta, mis määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 17 lõike 1 alusel kantakse registrisse automaatselt, registreerib komisjon käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud andmed 31. detsembriks 2007.

Artikkel 16

Spetsifikaadi muutmine

1. Spetsifikaadi muutmistaotlus koostatakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale.

2. Taotledes spetsifikaadi muutmist vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõikele 2, sisaldab:

a)	määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 7 nõutud teave lõikes 1 osutatud nõuetekohaselt täidetud taotlust ning kõnealuse määruse artikli 5 lõike 7 punktis c osutatud kinnitust;

b)	määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 9 nõutud teave lõikes 1 osutatud nõuetekohaselt täidetud taotlust ning spetsifikaadi ajakohastamise ettepanekut;

c)	vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 avaldamisele kuuluv teave nõuetekohaselt täidetud dokumenti, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse VI lisale.

3. Kui tegemist on määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõigetes 3 või 4 osutatud muudatustega, mille komisjon on heaks kiitnud, avaldab komisjon muudetud spetsifikaadi.

4. Et muudatust saaks käsitada väikese muudatusena, ei tohi see:

a)	olla seotud toote iseloomulike omadustega;

b)	muuta seost;

c)	tuua kaasa toote nimetuse või nimetuse osa muutmist;

d)	mõjutada geograafilise piirkonna määratlust;

e)	lisada piiranguid toote või selle toorainega kauplemisele.

5. Kui komisjon otsustab kiita heaks spetsifikaadi muudatuse, mis toob kaasa käesoleva määruse artikliga 15 ettenähtud registrisse kantud andmete muutmise, kustutab komisjon endised andmed registrist ja kannab registrisse uued andmed, mis kehtivad alates kõnealuse otsuse jõustumisest.

6. Käesoleva artikli kohaselt komisjonile edastav teave esitatakse nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul. Spetsifikaadi muutmistaotluse komisjonile esitamise kuupäevana käsitatakse kuupäeva, mil taotlus kantakse Brüsselis komisjoni postiregistrisse.

Artikkel 17

Tühistamine

1. Komisjon võib võtta seisukoha, et kaitstud nimetusega põllumajandustoote või toidu vastavust spetsifikaadi tingimustele ei saa enam tagada, eelkõige juhul, kui määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 11 sätestatud tingimused ei ole täidetud ning lähiajal neid tõenäoliselt ei täideta.

2. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 12 lõike 2 kohaselt esitatud registreerimise tühistamistaotlus koostatakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõigetega 7 ja 9 nõutud teave koosneb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõuetekohaselt täidetud tühistamistaotlusest.

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõiget 6 ei kohaldata.

Tühistamistaotlus avalikustatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 1.

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave sisaldab nõuetekohaselt täidetud dokumenti, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

Vastuväiteid võib esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 3 üksnes juhul, kui nendega tõendatakse, et huvitatud isik on kaubanduslikult endiselt sõltuv registreeritud nimetusest.

3. Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon käesoleva määruse artikliga 15 ettenähtud registrist asjaomase nimetuse.

4. Käesoleva artikli kohaselt komisjonile edastatav teave esitatakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt.

Artikkel 18

Üleminekueeskirjad

1. Kui koonddokument asendatakse määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 17 lõike 2 kohaselt spetsifikaadi kokkuvõttega, koostatakse kõnealune kokkuvõte vastavalt käesoleva määruse VIII lisas esitatud vormile.

2. Nimetuste puhul, mis on registreeritud enne määruse (EÜ) nr 510/2006 jõustumist, avaldab komisjon liikmesriigi nõudmisel sama liikmesriigi esitatud koonddokumendi, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud vormile. Avaldamisel esitatakse viide spetsifikaadi avaldamise kohta.

3. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast ning järgmistel tingimustel:

a)	artiklite 2–8 sätteid kohaldatakse ainult registreerimise ja muudatuste heakskiitmise menetluste suhtes, mille puhul ei ole enne käesoleva määruse jõustumist toimunud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 või määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohast avalikustamist;

b)	artiklite 10, 11, 12, artikli 16 lõigete 1, 2, 3 ja 6 ning artikli 17 lõike 2 sätteid kohaldatakse üksnes pärast 30. märtsi 2006 laekunud registreerimistaotluste, muudatuste heakskiitmise taotluste ja tühistamistaotluste suhtes;

artikli 13 lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse üksnes vastuväidete esitamise menetluste suhtes, mille puhul ei ole määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikes 1 sätestatud kuuekuuline ajavahemik käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks alanud. Artikli 13 lõike 4 sätteid kohaldatakse üksnes vastuväidete esitamise menetluste suhtes, mille puhul ei ole artikli 7 lõikes 1 sätestatud kuuekuuline ajavahemik käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks lõppenud;

d)	artikli 14 lõike 2 sätteid kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2008, ilma et neid kohaldataks toodete suhtes, mis on viidud turule enne kõnealust kuupäeva.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 2037/93 ja määrus (EÜ) nr 383/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 18 lõike 3 punkti b kohaldatakse siiski alates 31. märtsist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

I LISA

II LISA

TOODETE KLASSIFITSEERIMINE NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) nr 510/2006 KOHALDAMISEL

1. ASUTAMISLEPINGU I LISAS LOETLETUD INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD PÕLLUMAJANDUSTOOTED

—

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

—

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

—

Klass 1.3. Juust

—

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

—

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

—

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

—

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

—

Klass 1.8. Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

2. MÄÄRUSE I LISAS OSUTATUD TOIT

—

Klass 2.1. Õlu

—

Klass 2.2. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi (lõpetatud) (5)

—

Klass 2.3. Taimeekstraktidest valmistatud joogid

—

Klass 2.4. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

—

Klass 2.5. Looduslikud kummivaigud ja vaigud

—

Klass 2.6. Sinepipasta

—

Klass 2.7. Makaronitooted

3. MÄÄRUSE II LISAS OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTED

—

Klass 3.1. Hein

—

Klass 3.2. Eeterlikud õlid

—

Klass 3.3. Kork

—

Klass 3.4. Košenill (loomne tooraine)

—

Klass 3.5. Lilled ja dekoratiivtaimed

—

Klass 3.6. Vill

—

Klass 3.7. Pajuvitsad

—

Klass 3.8. Ropsitud lina

III LISA

IV LISA

V LISA

ÜHENDUSE SÜMBOLITE JA TÄHISTE KASUTAMINE

1. VÄRVILISED VÕI MUSTVALGED ÜHENDUSE SÜMBOLID

Värviliste sümbolite puhul võib kasutada otsevärve (Pantone) või neljavärvitrükki. Etalonvärvid on esitatud järgmistel näidistel.

Ühenduse sümbolite otsevärvid:

Ühenduse sümbolid neljavärvitrükis:

Ühenduse sümbolid mustvalgena:

2. ÜHENDUSE SÜMBOLID NEGATIIVIS

Kui pakendi või märgise taustavärv on tume, võib sümboleid kasutada negatiivis, kasutades pakendi või märgise taustavärvi.

3. KONTRAST TAUSTAVÄRVIDEGA

Kui kasutatakse värvilist sümbolit värvilisel taustal, mis raskendab sümboli eristamist, tuleks sümbol ümbritseda ringiga, mis parandab selle nähtavust taustavärvil.

4. KIRJATÜÜP

Tekst peab olema trükitähtedega kirjaformaadis Times Roman.

5. VÄHENDAMINE

Ühenduse sümbolite läbimõõt peab olema vähemalt 15 mm.

6. TERMIN „KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS” NING SELLE LÜHEND EÜ KEELTES

EÜ keel	Termin	Lühend
ES	denominación de origen protegida	DOP
CS	chráněné označení původu	CHOP
DA	beskyttet oprindelsesbetegnelse	BOB
DE	geschützte Ursprungsbezeichnung	g.U.
ET	kaitstud päritolunimetus	KPN
EL	προστατευόμενη oνομασία προέλευσης	ΠΟΠ
EN	protected designation of origin	PDO
FR	appellation d’origine protégée	AOP
IT	denominazione d’origine protetta	DOP
LV	aizsargāts cilmes vietas nosaukums	ACVN
LT	saugoma kilmės vietos nuoroda	SKVN
HU	oltalom alatt álló eredetmegjelölés	OEM
MT	denominazzjoni protetta ta’ oriġini	DPO
NL	beschermde oorsprongsbenaming	BOB
PL	chroniona nazwa pochodzenia	CHNP
PT	denominação de origem protegida	DOP
SK	chránené označenie pôvodu	CHOP
SL	zaščitena označba porekla	ZOP
FI	suojattu alkuperänimitys	SAN
SV	skyddad ursprungsbeteckning	SUB

7. TERMIN „KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS” JA SELLE LÜHEND EÜ KEELTES

EÜ keel	Termin	Lühend
ES	indicación geográfica protegida	IGP
CS	chráněné zeměpisné označení	CHZO
DA	beskyttet geografisk betegnelse	BGB
DE	geschützte geografische Angabe	g.g.A.
ET	kaitstud geograafiline tähis	KGT
EL	προστατευόμενη γεωγραφική ένδειξη	ΠΓΕ
EN	protected geographical indication	PGI
FR	indication géographique protégée	IGP
IT	indicazione geografica protetta	IGP
LV	aizsargāta ģeogrāfiskās izcelsmes norāde	AĢIN
LT	saugoma geografinė nuoroda	SGN
HU	oltalom alatt álló földrajzi jelzés	OFJ
MT	indikazzjoni ġeografika protetta	IĠP
NL	beschermde geografische aanduiding	BGA
PL	chronione oznaczenie geograficzne	CHOG
PT	indicação geográfica protegida	IGP
SK	chránené zemepisné označenie	CHZO
SL	zaščitena geografska označba	ZGO
FI	suojattu maantieteellinen merkintä	SMM
SV	skyddad geografisk beteckning	SGB

VI LISA

VII LISA

VIII LISA

”

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.

(3) EÜT L 185, 28.7.1993, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2168/2004 (ELT L 371, 18.12.2004, lk 12).

(4) ELT L 64, 2.3.2004, lk 16.

(5) Kasutatakse üksnes registreerimise ja taotluste puhul enne 31. märtsi 2006.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.170.est
Euroopa Liidu Teataja		L 170

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 6. juuli 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 588/2010, 5. juuli 2010, millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Soprèssa Vicentina (KPN))	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 589/2010, 5. juuli 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 53/2010 seoses tobiapüügi piirangutega püügipiirkondade IIIa, IIa ja IV ELi vetes	7
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 590/2010, 5. juuli 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 )	9
		Komisjoni määrus (EL) nr 591/2010, 5. juuli 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	31
		Komisjoni määrus (EL) nr 592/2010, 5. juuli 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	33
		OTSUSED
		2010/375/EL
	*	Komisjoni otsus, 18. juuni 2010, oluliseks või kriitiliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks lubatud muude kontrollitavate ainete kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinike koguste jaotamise kohta Euroopa Liidus 2010. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2010) 3850 all)	35
		2010/376/EL
	*	Komisjoni otsus, 2. juuli 2010, ohutusnõuete kohta, millele peavad vastama teatavad laste magamiskeskkonna tooteid käsitlevad Euroopa standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/95/EÜ	39
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Juhiste praktilised juhised pooltele muudatused	49
	*	Üldkohtu kohtusekretäri ametijuhendi muudatused	53

		Parandused
	*	Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) parandus (ELT L 369, 23.12.2006)	57