1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/1

(1)

1. aprilli 2008. aasta kirjaga teavitas Rumeenia komisjoni 57 miljoni euro suurusest sihtotstarbelisest üksikkoolitusabist, mida ta kavatses anda Craiovas asuvale autotootjale Ford Romania SA.

(2)

10. septembri 2008. aasta kirjaga teavitas komisjon Rumeeniat otsusest algatada teatatud abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 (nüüd ELTLi artikli 108 lõige 2) (2) ette nähtud menetlus ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi (3).

(3)

Rumeenia esitas märkused 7. novembri 2008. aasta kirjaga. 18. ja 19. novembril 2008 kohtus komisjon Craiova tehases Rumeenia ametiasutuste ja Fordi esindajatega.

(4)

26. novembri 2008. aasta kirjas nõustus komisjon abisaaja taotlusega pikendada märkuste esitamise tähtaega. Ford esitas oma märkused 18. detsembri 2008. aasta kirjaga. Need märkused edastati Rumeeniale 9. märtsi 2009. aasta kirjaga.

(5)

Komisjon palus 6. märtsi 2009. aasta ja 23. juuni 2009. aasta kirjaga lisateavet. Rumeenia ametiasutused vastasid vastavalt 2. aprillil 2009 ja 22. juulil 2009.

(6)

Komisjon ei saanud muudelt huvitatud kolmandatelt isikutelt märkusi.

(7)

Abisaaja on Ford Motor Company kontserni kuuluv äriühing Ford Romania SA, kes ostis 12. septembril 2007 Rumeenia erastamisagentuurilt AVAS varem äriühingutele SC Automobile Craiova SA ja SC Daewoo Automobile SA kuulunud Craiova autotehase ja äritegevuse (edaspidi „Ford Craiova”).

(8)

Komisjon leidis oma 27. veebruari 2008. aasta otsuses, et erastamisleping hõlmas ühisturuga kokkusobimatut abi ja andis korralduse 27 miljoni euro suuruse summa tagastamiseks (4). Summa maksti tagasi koos intressidega 27. juunil 2008.

(9)

Ford ostis Craiova autotehase selleks, et hakata alates 2009. aastast tootma kaht uut tüüpi sõidukit (väikest multifunktsionaalset mudelit B-MAV ning kauba- ja/või reisijateveoks sobivat väikeveokit ISV) ja alates 2011. aastast vähese CO2-heitega mootorite uut põlvkonda. Selle projekti elluviimiseks tuleb rajada kaks uut tootmisliini, mis nõuab hinnangute järgi 675 miljoni euro suurust koguinvesteeringut. Erastamislepingu kohaselt kohustus Ford säilitama olemasolevad 3 900 töökohta ja looma uusi, nii et töötajate koguarv ulatuks 2012. aasta lõpuks 9 000ni.

(10)

Craiova tehas asub ebasoodsas piirkonnas, mis on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abikõlblik. Komisjon kiitis 30. aprilli 2008. aasta otsusega heaks Ford Craiovale regionaalabi andmise 143 miljoni euro suuruses summas, mis on abi maksimaalne osatähtsus sellise ulatusega suure investeerimisprojekti puhul piirkonnas, kus abi maksimaalne osatähtsus on 50 % abikõlblikest investeerimiskuludest (5).

(11)

Teatatud abiga toetatakse mitmekülgset viieaastast koolitusprogrammi, mida Ford kavatseb pakkuda nii Craiova autotehase olemasolevatele (3 900) kui ka tulevastele töötajatele, st kuni 9 000 töötajale. Koolitusprogrammi hinnanguline kogumaksumus on 185,5 miljonit eurot, (6) millest 128,5 miljonit eurot eraldab Ford ja 57 miljonit eurot annab Rumeenia koolitusabina.

(12)

Koolitusprogrammil on kahemõõtmeline struktuur.

(13)

Vertikaalses mõõtmes koosneb programm mitmest tasandist. Esimene tasand hõlmab koolitust, mida nõuab ELi või Rumeenia õigus ja/või mis on vajalik tehase tõhusaks käitamiseks – seda võiks määratleda äriühinguspetsiifilise koolitusena. Kõnealune koolitustasand ei ole abikõlblik. Selle ligikaudu 29,7 miljoni euro suurused hinnangulised kulud kannab täies ulatuses Ford. Lisatasandid on: koolitus, mida abi puudumise korral pakutaks ainult osaliselt (kuni 40 % kogu kursuse sisust); koolitus, mida abi puudumise korral üldse ei pakutaks ning valitud töötajatele mõeldud koolitus.

(14)

Horisontaalses mõõtmes hõlmab programm 269 kursust, mis on jagatud neljaks põhiliseks koolitusteemaks/koolitusplokiks:

(15)

Koolitusprogrammi äriühinguspetsiifiline osa, mida rahastab täies ulatuses Ford, maksab hinnangute järgi 29,73 miljonit eurot (13). Abikõlblikuks tunnistatud täiendava koolituse abikõlblike kulude jaotus koolitusprogrammi plokkide vahel ja Fordi omaosalus on esitatud järgmises tabelis (miljonites eurodes).

Abi kogusumma ja Fordi osalus on esitatud nimiväärtuses. Rumeenia ja Ford rõhutavad, et äriühing otsustas piirduda 57 miljoni euro suuruse abi kogusummaga. Äriühing katab ise programmist tuleneva abi kogusumma ja taotletud 57 miljoni euro suuruse summa vahe, nii et ta omaosalus suureneb 98,8 miljoni euroni.

(16)

Programmi äriühinguspetsiifilise ehk abikõlbmatu osa raames pakutakse viie aasta jooksul kokku umbes 200 000 koolituspäeva ja programmi abikõlbliku osa raames kokku ligikaudu 800 000 koolituspäeva. Järelikult peaks kõik 9 000 töötajat saama viie aasta jooksul kokku umbes 111 päeva koolitust. Rumeenia ja Ford esitasid tõendeid, et enamik (kuni 90 %) programmis osalevatest koolitajatest värvatakse äriühinguvälistest spetsialiseerunud koolituskeskustest ja et suur osa koolituskursustest korraldatakse väljaspool tehast (vt sellega seoses ka allpool põhjendus 18, kus on esitatud nii koolitatavate kui ka koolitajate sõidukulud).

(17)

Koolitusprogrammi kulude prognoosimisel võeti aluseks sarnased kulud, mida Ford kandis oma Dagenhami (Ühendkuningriik) tehases korraldatud koolituskursuste eest, ja neid kohandati vastavalt Rumeenia kulutasemetele, lähtudes esialgsetest hinnangutest (2008. aasta andmeid kohandati järgmiste aastate hinnanguliste inflatsioonimääradega). Tulemuseks saadi järgmised hinnangulised kulud (mis ei sisalda koolitajate töötasu) koolituspäeva ja koolitatava kohta.

(18)

Selle 9 000 töötajat hõlmava ja neli aastat kestva programmi väidetavad abikõlblikud kulud on esitatud järgmises tabelis (nimiväärtuses, miljonites eurodes).

(19)

Abi seisneb 57 miljoni euro suuruse otsetoetuse andmises Ford Craiovale viie aasta jooksul. Abi on kavandatud anda koolitusprojekti jaoks, mille hinnanguline kogumaksumus on 185,5 miljonit eurot (nimiväärtus), millest 155,8 miljonit eurot on kõlblik saama koolitusabi. Enamik abikõlblikest kuludest, s.o 153,93 miljonit eurot, on seotud üldkoolitusega. Vaid 1,88 miljonit eurot abikõlblikest kuludest on seotud erikoolitusega. Rumeenia kohaldas selle projekti raames rakendatavate üldkoolitusmeetmete puhul 50 % suurust abi osatähtsust ja erikoolitusmeetmete puhul 25 % suurust abi osatähtsust. Sellest tulenevalt võiks projekt saada 76,96 miljonit eurot üldkoolitusabi ja 0,47 miljonit eurot erikoolitusabi – kokku 77,44 miljonit eurot abi. Abisaaja otsustas siiski piirduda 57 miljoni euro suuruse riigi toetusega (vt ka põhjendus 15 eespool).

(20)

Rumeenia väidab, et kuna viis aastat kestva programmi kulusid on ebareaalne koolituskursuste kaupa täpselt ette näha, tuleb abisaajale anda võimalus abi eri abikõlblike kulude vahel paindlikult ümber jaotada, juhul kui tegelikult kantud kulud erinevad hinnangulistest standardkuludest. Selline paindlikkus võimaldaks abisaajal koolitusprogrammi jooksvalt optimeerida, samal ajal kui koolituse ulatus ning abi kogumaht ja osatähtsused jääksid siiski samaks.

(21)

Rumeenia tegi oma 2009. aasta juuli kirjas ka ettepaneku maksta abi abisaajale ette viimasega sõlmitud kokkuleppes kindlaksmääratud intervallidega (nt kord kvartalis) ja standardkulude põhjal. Seejärel peaksid abisaaja siseaudiitorid auditeerima iga finantsaasta tegelikke kulusid ja abimakseid tuleks igal aastal kohandada kohaldatavate abi ülemmääradega. Abi maksmise eeskirjad ja tingimused tuleks sätestada konkreetses Rumeenia õigusaktis.

(22)

10. septembri 2008. aasta otsuses ametliku uurimise algatamise kohta avaldas komisjon kahtlust järgmiste aspektide suhtes: abi õigustatus, abi ergutav mõju/vajalikkus, regionaal- ja koolitusabi kumuleerumine ning nn Deggendorfi põhimõtte järgimine (kõiki neid aspekte on käsitletud allpool).

(23)

Komisjonil tekkisid eelkõige järgmised küsimused: i) kas Ford peaks igal juhul korraldama osa abikõlblikuks tunnistatud koolitusest vähemalt olemasolevatele töötajatele, et tehast saaks käitada tipptasemel tootmistehnoloogiat kasutades, ja ii) kas äriühing ei ole tegelikult kohustatud osa ohutusalase koolituste ploki kursustest korraldama ELi ja/või Rumeenia ohutuseeskirjadest tulenevalt. Kui see on nii, siis ei oleks abi ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv, sest sellega toetataks koolitust, mida oleks nii või teisiti korraldatud ja järelikult see ei soodustaks teatud majandustegevuse arengut.

(24)

Komisjon pidas küsitavaks, kas osa tulevastele töötajatele mõeldud koolitusest oli õigustatud, sest Fordil oli võimalus võtta tööle uued kvalifitseeritud töötajad.

(25)

Menetluse algatamise otsuses tõstatati küsimus, kas osa kavandatud koolitusest ei kasutataks tegelikult selleks, et leevendada olemasoleva tööjõu puudulikest oskustest tulenevat tajutavat piirkondlikku mahajäämust, mis juba korvati äriühingule 2008. aastal antud investeeringuteks ettenähtud regionaalabiga (15).

(26)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (16) ei saa uut abi anda enne, kui varem antud kokkusobimatu abi on täielikult tagastatud. Rumeenia ametiasutused ei olnud ametliku uurimise algatamise kuupäevaks tõendanud, et Craiova tehase erastamisega seoses antud abi, mille komisjon tunnistas 27. veebruaril 2008 (17) EÜ asutamislepinguga (nüüd ELTL) kokkusobimatuks, on täielikult tagastatud.

(27)

Pärast uurimismenetluse algatamist esitas Rumeenia märkused, mis käsitlesid i) abi EÜ asutamislepinguga kokkusobivuse hindamise õiguslikku alust; ii) abi ergutavat mõju ning iii) nn Deggendorfi põhimõtte järgimist.

(28)

Rumeenia väidab, et õiguskindluse põhimõtte kohaselt tuleb abi hinnata sellest teatamise ajal (2008. aasta aprill) kehtinud kriteeriumide kohaselt. Sel ajal kehtis veel komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, (18). ning üldine grupierandi määrus (19) avaldati 9. augustil 2008 ja see jõustus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

(29)

Rumeenia leiab, et üldises grupierandi määruses sätestatud hindamiskriteeriumid erinevad osaliselt määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud kriteeriumidest. Ta rõhutab ka, et oli teatamisel arvestanud määrusest (EÜ) nr 68/2001 tulenevaid abi maksimaalseid osatähtsusi, mis on 50 % üldabi ja 25 % eriabi puhul, samal ajal kui üldine grupierandi määrus lubab üldkoolituse puhul 60 % ja erikoolituse puhul 25 % suurust abi osatähtsust.

(30)

Rumeenia on ka seisukohal, et alates oma otsustest Ford Genk’ile (20) ja Antwerpenis asuvale General Motors Belgium’ile antava riigiabi kohta (21) asus komisjon hindama koolitusabi jäigalt ergutava mõju kriteeriumi alusel, mis ei ole kooskõlas komisjoni üldise lähenemisviisiga koolitusabile ega Lissaboni tegevuskava eesmärkidega.

(31)

Vajalikkus. Rumeenia väidab sisuliselt, et abi puudumise korral pakuks äriühing väiksema ulatusega koolitusprogrammi, võimaldades oma töötajatele üksnes tehase käitamiseks vajalikku koolitust (mis moodustab ligikaudu 17 % kavandatud programmist ja mille kulud kannab täielikult äriühing) ja palju vähem täiendavat koolitust.

(32)

Väidetakse, et Ford saaks Craiova tehast käitada ilma abikõlblikku täiendavat koolitust pakkumata, sest olemasolevatel töötajatel on autotootmise kogemused ja tehases kasutusele võetav uus tehnoloogia võimaldab töö käigus õppimist, mis leidis kinnitust teistes Fordi tehastes, kus sellist täiendavat koolitust tõepoolest ei pakutud.

(33)

Rumeenia esitab koolitusteplokkide kaupa ka põhjalikke selgitusi selle kohta, millised on tehase käitamiseks vajalikud koolituskursused (mida rahastab täies ulatuses äriühing) ja millised on täiendavad kursused (kasulikud, kuid mitte hädavajalikud).

(34)

Ohutus: enamikku nelja kavandatud alateema (töökoha ohutuse põhikoolitus, masinate ja isikukaitsevahendite ohutu kasutamine, jalakäijate ohutus ning ohtude kindlakstegemine ja vältimine) raames pakutavatest kursustest peetakse vajalikuks tööohutusealase kultuuri edasiandmiseks. Osa neist kursustest korraldatakse ELi ja Rumeenia ohutuseeskirjades sätestatud kohustuste täitmiseks ja osa on mõeldud Fordi tehase siseste ohutusnõuete järgimiseks. Viimastega seoses selgitab Rumeenia, et Ford kohaldab õigusest tulenevatest miinimumnõuetest rangemaid ohutusnõudeid. Igatahes ei peeta abikõlblikuks ei õigusega nõutavaid ohutusalaseid kursusi ega äriühingusisestele ohutuspõhimõtetele vastavaid kursusi. Nende kulud kannab täielikult äriühing. Täiendav ohutuskoolitus, mille jaoks taotletakse 3,2 miljonit eurot abi, seisneb individuaalses juhendamises, et tõsta teadlikkust ja muuta käitumist, ning individuaalses koolitamises valitud eeskujulikele töötajatele. Seda laadi põhjalikud koolitused on töötajatele kasulikud, kuid ei ole äriühingu jaoks hädavajalikud.

(35)

Põhioskused: selle koolitusteploki eesmärk on toetada inimeste isiklikku arengut ja see on väga vähe seotud tegeliku tööga. Suur osa selle koolitusteploki raames korraldatavatest koolituskursustest on seotud üldiste IT-oskuste edasiandmise, inglise keele õppe ning kirja- ja arvutusoskuse edasiandmisega jne. Näiteks kirja- ja arvutusoskusalane koolituskursus on mõeldud nende lünkade täitmiseks, mis avastati kogu maailma tööstussektorites töötavate täiskasvanute teadmistes, olenemata nende haridustasemest. Kirja- ja arvutusoskuse koolitamine ei ole töö tegemiseks vajalik, kuna tehases kasutatav tehnoloogia toetub Visual Factory süsteemidele, mis annavad tööjuhiseid lihtsustatud visuaalsel kujul. Kirja- ja arvutusoskusealase koolituse eesmärk on parandada töötajate oskust ideid/kontseptsioone sõnastada ja ladusalt edastada ning ümbritsevas keskkonnas toimivaid muutusi kvantitatiivselt tõlgendada. Samamoodi sisaldab kõnealune koolitusteplokk kursusi, mille eesmärk on anda kõigi tasandite töötajatele peamised juhtimisoskused. Rumeenia väidab, et sellised oskused on kasulikud kõikidele töötajatele, olenemata nende haridustasemest. Seda laadi koolitus toob kasu peamiselt töötajatele endile, parandab nende elukvaliteeti ning avaldab positiivset kõrvalmõju piirkonnale ja ühiskonnale tervikuna.

(36)

Äri põhitõed: selle koolitusteploki laiem eesmärk on anda üldisi juhtimisalaseid ja funktsionaalseid süvateadmisi. Kolm koolitusvaldkonda (Fordi IT-süsteemid, Fordi äriprotsessid, Fordi sisekontrolliprotsessid) annavad edasi äriühinguspetsiifilisi juhtimisoskusi ja nende kulud kannab täielikult äriühing. Täiendav koolitus annab suures osas teistesse äriühingutesse või tööstussektoritesse ülekantavaid oskusi üldistel teemadel, nagu projektijuhtimine, inimressursid, ostmine, finantsküsimused ja Six Sigma (paljudes tööstussektorites kasutatav meetod vigade vähendamiseks korduvates protsessides), ning hõlmab eeskujulikele töötajatele mõeldud individuaalset koolitust, mis toob kahtlemata kasu ka äriühingule, sest see parandab töökeskkonda, aidates vähendada hierarhilisust, kuid on eelkõige kasuks koolitatavatele endile ja parandab nende tööalast konkurentsivõimet. Selle koolitusteploki korraldamiseks taotletakse kuni 4,33 miljonit eurot abi.

(37)

Tööstusalased oskused: see koolitusteplokk hõlmab jällegi koolitust, mis läheb kaugemale tööks vajalikust. Kursusi, mis on vajalikud tavaliste tootmisülesannete täitmiseks, nt käivitamine, hooldus ja töö kahvellaaduriga, robootika ja automatiseerimine, rahastab täielikult äriühing. Täiendavat koolitust pakutakse kahes üldises valdkonnas: elektrotehniliste ja mehhaanikaoskuste arendamine (mis parandab töötajate tööalast konkurentsivõimet, kuid ei ole töö tegemiseks vajalik) ning ulatuslikum (põhjalik) hooldus, automatiseerimine ja robootika. Töötajad õpivad mõlemal juhul kasutama mitmesuguseid kõrgtehnoloogilisi masinaid, mis ei ole nende töös asjakohased. See koolitusteplokk on tunnistatud abikõlblikuks kuni 18,9 miljoni euro ulatuses.

(38)

Rumeenia arvates tuleb kavandatud abi ergutavat mõju hinnata koolitusprogrammi kui terviku, mitte iga koolitusteema või üksikkursuse kaupa. Koolitusteemade ja/või kursuste hindamine eraldi, üldisest kontekstist väljarebituna, moonutab tõenäoliselt tulemusi. Eraldi hindamisel ei võetaks arvesse koolitusprogrammi kui terviku lisandväärtust, mis on suurem kui konkreetsete teemade alastest koolituskursustest saadava kasu summa.

(39)

Õigustatus. Seoses uutele töötajatele koolituse võimaldamise õigustatusega hoiab Rumeenia äriühingu (vaieldamatu) suutlikkuse võtta tööle uusi kvalifitseeritud töötajaid lahus küsimusest, kas täiendav koolitus on nende puhul õigustatud. Täiendav koolitus annab edasi üldoskusi, mis ei ole töö tegemiseks vajalikud, ning on seetõttu õigustatud ja kasulik kõigi töötajate jaoks, olenemata nende haridusest.

(40)

Tajutav piirkondlik mahajäämus. Seoses küsimusega, kas kavandatud koolitusabi leevendab puudulikest oskustest tulenevat tajutavat piirkondlikku mahajäämust, mis korvati juba regionaalabiga, väidab Rumeenia, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabil ja koolitusabi meetmetel on eri eesmärgid (neid kasutatakse seega eri probleemide lahendamiseks) ja erinevad abikõlblikud kulud. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi eesmärk on toetada investeeringuid ELi ebasoodsamates piirkondades, samal ajal kui koolitusabi eesmärk on korvata koolituse alainvesteerimist, mis on kogu ELis levinud nähtus. Peale selle jaguneb regionaalabist saadav kasu koolitusabist saadava kasuga võrreldes vastupidiselt: esimene toob kasu peamiselt investorile, viimane eelkõige töötajatele.

(41)

Rumeenia rõhutab ka, et puudulikest kohalikest oskustest tulenev tajutav piirkondlik mahajäämus ei kuulu ELi vähemsoodsamate piirkondade valimise kriteeriumide hulka – nendeks kriteeriumideks on SKP inimese kohta, töötuse määr, rahvastiku tihedus jne. Peale selle on komisjon minevikus koolitusabi heaks kiitnud muu hulgas selle põhjal, et see aitaks üle saada kohalike töötajate madalast kvalifikatsioonist tingitud ebasoodsast konkurentsiolukorrast (Webasto, (22) Vauxhall Motors) (23).

(42)

Pealegi oleks mõtteviis, mille kohaselt ei tohi investeeringuteks ettenähtud regionaalabi saanud projektid saada koolitusabi, ebaõiglane Euroopa Liidu ebasoodsamate piirkondade suhtes, võttes neilt võimaluse toetada koolitusprojekte.

(43)

Rumeenia esitas dokumendid, mis tõendavad, et Ford Motor Company maksis 27 miljonit euro suuruse siseturuga kokkusobimatu erastamisabi (24) koos intressidega tagasi 27. juunil 2008. Sellest tulenevalt leiab Rumeenia, et teatatud abi on nn Deggendorfi põhimõttega kooskõlas.

(44)

Ford esitas 18. detsembril 2008 märkused, mis toetasid Rumeenia esitatud fakte ja väiteid ning sisaldasid lisaks väiteid kavandatud abi ergutava mõju kohta.

(45)

Ford rõhutab, et olulist osa kõnealusest ulatuslikust koolitusprogrammist rahastatakse omavahenditest – kuni 128,5 miljonit eurot projekti 185,5 miljonit euro suurusest hinnangulisest kogumaksumusest. Peale selle ei ole koolitust, mis on õigusega nõutav ja/või tehase käitamiseks vajalik, tunnistatud abikõlblikuks ja seda rahastab täies ulatuses äriühing. Koolituse äriühinguspetsiifilist osa, mille hinnanguline maksumus on ligikaudu 29,7 miljonit eurot, hakati olemasolevatele töötajatele tõepoolest pakkuma juba 2009. aastal.

(46)

Seoses abi võimaliku moonutava mõjuga rõhutab Ford, et programm koosneb valdavalt üldkoolitusest, millest saavad kasu peamiselt töötajad ja millest äriühing saab vaid kaudset kasu. Järelikult saab koolitusabil olla üksnes sekundaarne ja kaudne moonutav mõju. Ford leiab, et seetõttu ei ole üldkoolitusega seoses asjakohane kaaluda abi mõju asjaomaste turgude struktuurile ning sektori ja tööstusharu näitajatele, kuna prognoositav toodang ja tehniline võimsus ei muutu. Erikoolitus võib seevastu äriühingu tootlikkust otseselt tõsta ja seega mõjutada tema turupositsiooni. Erikoolitus moodustab kavandatud täiendavast koolitusest siiski vaid väikse osa.

(47)

Seoses küsimusega, kas osa abikõlblikuna teatatud koolitusest oleks pakutud igal juhul, et tagada äriühingusiseste ohutusnõuete järgimine, rõhutab Ford, et selline mõtteviis tooks kaasa normide madaldamise: kui koolitusabi võivad saada üksnes leebemate ohutusnõuetega äriühingud, hoiaks see lõppkokkuvõttes äriühinguid ohutusnõudeid karmistamast. Sellest tulenevalt tõstatab Ford küsimuse, kas kavandatavat koolitusabi, mida tuleks abisaajale igal juhul anda, ei tuleks kindlaks määrata mitte äriühingusiseste normide, vaid kõigi asjaomase sektori äriühingute suhtes kohaldatavate objektiivsete kriteeriumide põhjal. Pealegi saab Fordist selle investeerimisprojektiga 2012. aastaks Rumeenia tööstussektori suurim tööandja. Sellised investeeringud on majanduses teenäitajaks ja Rumeenia valitsus toetab Fordi kava seada Craiova tehas teistele tööandjatele ja uutele investoritele eeskujuks.

(48)

Ford rõhutab ka, et abikõlblikuks tunnistatud täiendav koolitus ei ole üldiselt tehase käitamiseks vajalik, kuna Fordi kontsernis kohaldatakse praegu timmitud tootmise süsteemi. Autotootjad on läinud aja jooksul masstootmiselt üle timmitud tootmisele ja see areng tähendab peamiselt käitumise muutust, sest organisatsiooni kõigi tasandite volitusi on laiendatud. Selle käitumismuutuse saavutamiseks piisaks koolitusprogrammi abikõlbmatust osast.

(49)

Ford toetab vastuargumente, mille Rumeenia esitas investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ja koolitusabi võimaliku kattumise kohta seoses puudulikest oskustest tuleneva tajutava piirkondliku mahajäämusega, ning leiab samuti, et kavandatud koolitusabimeetme positiivsete välismõjude olemasolu hindamisel tuleks arvesse võtta piirkonnas valitsevat oskuste ja hariduse taset.

(50)

Ford esitab oma Peterburi tehases pakutud koolitusprogrammi ja Craiova tehases rakendada kavandatud koolitusprogrammi võrdluse. Võrdluse eesmärk on näidata, et Fordi tehast saab tõhusalt käitada Craiova tehases rakendada kavandatud koolitusprogrammist vähem ambitsioonikama koolitusprogrammi abil ja et Craiova tehases pakutava täiendava koolituse jaoks antav abi on seega ergutava mõjuga.

(51)

Ford leiab, et kahe koolitusprojekti võrdlus on asjakohane järgmistel põhjustel:

(52)

Peterburi tehases pakutud koolitusprogrammi struktuur sarnanes Craiova tehases rakendada kavandatud koolitusprogrammi omaga. Kuid Peterburi tehases pakkus Ford üksnes minimaalselt vajalikku koolitust ning juhtivatel kohtadel töötajad said töölistest rohkem koolitust. 2002. aastal alustati tootmist, pakkudes koolitust, mille puhul piirduti Fordi kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks minimaalselt vajalikuga.

(53)

Ford imiteeris Peterburi koolitusprogrammi kohaldamist Craiova tehase 9 000 töötaja suhtes. Ta jõudis järeldusele, et Peterburi tehases rakendatud koolitusprogrammi tüüpi koolitusprogramm moodustaks vaid umbes 26 % Craiova tehases pakkuda kavandatud koolitusest. Täpsemalt pakuks see programm üksnes 57 % ohutusalasest, 2 % põhioskustealasest, 30 % ärioskustealasest ja 47 % tööstusalaste oskuste valdkonna koolitusest, mida on plaanis Craiova tehases pakkuda.

(54)

Rumeenia teatatud meede, mida ta soovib rakendada Ford Craiova suhtes, vastab kumulatiivsetele tingimustele, mille täitmise korral on tegemist riigiabiga ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. Meede seisneb otsetoetuses, mida rahastatakse Rumeenia riigi ressurssidest. Lisaks on meede valikuline, sest see hõlmab sihtotstarbelist rahalist üksiktoetust ainsale abisaajale Ford Craiovale. Meede soodustab abisaajat, kuna see vabastab ta osast kavandatud koolitusprogrammi kuludest. Meede moonutab konkurentsi, andes abisaavale äriühingule eelise nende konkurentide ees, kes samal otstarbel abi ei saa. Lisaks kahjustatakse ka liikmesriikidevahelist kaubandust, sest abisaaja ja tema konkurendid müüvad oma tooteid peamiselt ELi, kuid ka EMP ja maailmaturul.

(55)

Rumeenia taotleb abi heakskiitmist abist teatamise ajal (2008. aasta aprill) kehtinud eeskirjade alusel. Rumeenia väidab eelkõige, et: i) kavandatud abi kokkusobivust ELTLiga tuleks hinnata abist teatamise ajal kehtinud määruses (EÜ) nr 68/2001 (25) sätestatud kriteeriumide alusel; ii) komisjon ei tohiks kohaldada tagasiulatuvalt üldist grupierandi määrust (mis avaldati 9. augustil 2008 ja mis jõustus kakskümmend päeva hiljem) (26) ning üldisemalt et iii) ergutava mõju kriteeriumi liiga range kohaldamine alates Ford Genk’ile (27) ja Antwerpenis asuvale General Motors Belgium’ile antava riigiabi kohta (28) tehtud otsustest ei ole kooskõlas komisjoni üldise lähenemisviisiga koolitusabile.

(56)

Euroopa Kohus selgitas kohtuotsuses Freistaat Sachsen vs. komisjon (29) küsimusi, mis on seotud riigiabieeskirjade rationae temporis kohaldamisega teatatud abimeetme kokkusobivuse hindamisel. Euroopa Kohus leidis, et komisjon peab riigiabi kokkusobivuse hindamisel kohaldama otsuse tegemise kuupäeval kehtivaid eeskirju, põhimõtteid ja kriteeriume, mis on konkurentsiolukorra hindamiseks sobivamad (30). Euroopa Kohus lisab selle kohta: „[…] liikmesriigi poolt kavandatavast abist või abikavast teatamine [ei loo] lõplikult määratletud õiguslikku olukorda, mis nõuaks, et komisjon kohaldaks selle abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel teatamise kuupäeval kehtinud eeskirju. Vastupidi, komisjon peab kohaldama eeskirju, mis kehtivad vastava otsuse tegemise hetkel ja mis on ainsad eeskirjad, mille alusel saab hinnata tema poolt selles osas tehtud otsuse õiguspärasust” (31).

(57)

Euroopa Kohus leidis ka, et kui riigiabi kokkusobivust hinnatakse uute eeskirjade alusel, peab komisjon andma huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi selle kokkusobivuse kohta uute eeskirjadega. Seda menetluskohustust ei teki, kui uued eeskirjad ei sisalda varasematega võrreldes sisulisi muudatusi (32).

(58)

Eelöeldust tuleneb, et komisjon peab hindama abi kokkusobivust ELTLiga oma otsuse tegemise ajal kehtivate eeskirjade ja kriteeriumide alusel. Üksikkoolitusabi, mis ei vasta erandi tegemise tingimustele, tuleb hinnata vahetult ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c põhjal, milles on sätestatud, et ELTLiga kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Määrus (EÜ) nr 68/2001 (33) koolitusabi kohta asendati üldise grupierandi määrusega (34) kakskümmend päeva pärast selle avaldamist 9. augustil 2009. Üldise grupierandi määruse põhjenduste 29 ja 32 ning artikli 6 lõike 1 punkti g kohaselt peab komisjon üksikkoolitusabi, mis ületab 2 miljonit eurot projekti kohta, hindama Euroopa Liidu kehtivates õigusaktides sätestatud kriteeriumide alusel, olenemata sellest, kas see on antud sihtotstarbeliselt või abikava alusel. Seda tehes peab komisjon tuginema teatisele, (35) kus on sätestatud eraldi teatamise kohustusega koolitusabi hindamise kriteeriumid (edaspidi „2009. aasta koolitusabi teatis”), mis avaldati 11. augustil 2009 ja mis jõustus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

(59)

Kokkuvõttes võib öelda, et kohtuotsuses Freistaat Sachsen sedastatud põhimõtete kohaselt peab komisjon teatatud abi kokkusobivust hindama ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, võttes arvesse üldist grupierandi määrust ning lähtudes 2009. aasta koolitusabi teatises sätestatud kriteeriumidest.

(60)

Komisjon leiab, et teatatud abi hindamine üldises grupierandi määruses ja 2009. aasta koolitusabi teatises sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide alusel ei riku huvitatud isikute menetlusõigusi (vt eespool põhjendus 57). Kohtuotsuse Freistaat Sachsen kohaselt peab komisjon andma huvitatud isikutele võimaluse esitada teatatud abi suhtes uute eeskirjade kohaldamise kohta märkusi üksnes juhul, kui uued eeskirjad sisaldavad varasematega võrreldes sisulisi muutusi.

(61)

Komisjon rõhutab sellega seoses, et ta oli oma 2008. aasta septembri otsuses ametliku uurimise algatamise kohta märkinud, et abi hinnatakse üldise grupierandi määruse alusel. Huvitatud isikutele anti seega võimalus esitada märkusi teatatud abi hindamise kohta üldise grupierandi määruse alusel. Rumeenia esitas oma 2008. aasta novembri märkustes tõepoolest vastuväiteid üldise grupierandi määruse kohaldamise kohta käesolevas asjas. Rumeenia väitis eelkõige, et üldises grupierandi määruses sätestatud hindamiskriteeriumid erinevad osaliselt määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud kriteeriumidest, eriti seoses üldkoolituse puhul lubatud abi maksimaalse osatähtsusega, mis oli määruse (EÜ) nr 68/2001 kohaselt 50 % abikõlblikest kuludest ja kasvas üldise grupierandi määruse kohaselt 60 %ni abikõlblikest kuludest (36).

(62)

Komisjon leiab ka, et 2009. aasta koolitusabi teatisega ei kehtestatud abi hindamise suhtes kohtuotsuses Freistaat Sachsen ette nähtud sisulisi muutusi (37). 2009. aasta koolitusabi teatisega kodifitseeritakse ja kinnitatakse ELis riigiabi kontrolli suhtes pikka aega kehtinud põhimõtted ja kriteeriumid, nagu turutõrgete/positiivse välismõju põhjendus, üld- ja erikoolituse eristus, abi asjakohasus poliitikavahendina, ergutava mõju kriteerium, proportsionaalsuse põhimõte ja abi võimaliku moonutava mõju analüüs.

(63)

Rumeeniale ja abisaajale näib suurimat muret valmistavat nn ergutava mõju kriteeriumi väidetav liiga range tõlgendamine ja kohaldamine koolitusabi hindamisel. Komisjon leiab siiski, et ergutava mõju kriteeriumi nimetamist 2009. aasta koolitusabi teatises ei saa käsitada hindamiseeskirjade sisulise muudatusena. Ford Genk’ile (38) ja Antwerpenis asuvale General Motors Belgium’ile antava riigiabi kohta tehtud otsused, (39) mida Rumeenia nimetab ergutava mõju kriteeriumi liiga range tõlgendamise näitena, on tegelikult tehtud enne abist teatamise kuupäeva. Ergutava mõju kriteeriumi ei olnud määruses (EÜ) nr 68/2001 sõnaselgelt nimetatud, kuigi seda võetakse loomulikult arvesse mis tahes abimeetme kokkusobivuse hindamisel ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel ja seda peeti silmas määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjendustes 10 ja 11, kui käsitleti abi võimaliku rolli turutõrgete kõrvaldamisel. Varasem 1998. aasta koolitusabi raamistik (40) oli juba kinnitanud, et ergutava mõju kriteerium on üks seda liiki abi kokkusobivuse hindamise alustalasid (41). Peale selle esitasid Rumeenia ja abisaaja uurimise käigus kavandatud abi ergutava mõju kohta üksikasjalikke selgitusi, mis olid seotud selle vajalikkuse ja asjakohasusega, kavandatud „abikõlbliku” koolituse üld- ja eriosade eristamisega ning abi võimaliku konkurentsi moonutava mõjuga (mis on väidetavalt piiratud).

(64)

Neid kaalutlusi arvestades järeldab komisjon, et tingimused abi hindamiseks 2009. aasta koolitusabi teatises ja üldises grupierandi määruses sätestatud kriteeriumide alusel on täidetud ning huvitatud isikute menetlusõigused on kaitstud. Komisjon märgib ka, et ta ei ole saanud ametliku uurimise käigus märkusi muudelt kolmandatelt isikutelt (abisaaja konkurendid jt).

(65)

2009. aasta koolitusabi teatises on sätestatud kriteeriumid konkreetsetele äriühingutele antava ja 2 miljonit eurot ületava koolitusabi kokkusobivuse hindamiseks ELTLiga, olenemata sellest, kas abi antakse sihtotstarbeliselt või abikava alusel. Selliste meetmete kokkusobivuse hindamisel tuleb kavandatud abi positiivset mõju kõrvutada negatiivsete tagajärgedega, et hinnata, kas esimene on viimastest kaalukam.

(66)

Kavandatud abi positiivse mõju hindamisel arvestatakse: i) kavandatud abi potentsiaali kõrvaldada konkreetsed turutõrked ja avaldada positiivset välismõju (õigustatus); ii) abi asjakohasust poliitikavahendina; iii) abi ergutavat mõju ja vajalikkust ning iv) kas abi suurus piirdub eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga (proportsionaalsus). Abi negatiivset mõju hinnatakse selle põhjal, kas abi võib moonutada konkurentsi ja liidusisest kaubandust, mis sõltub abi sisust ja asjaomas(t)e tur(g)u(de) eripärast.

(67)

2009. aasta koolitusabi teatise punktide 5–11 kohaselt peetakse abi õigustatuks, kui liikmesriik tõendab, et see aitab korvata koolitusvaldkonna alainvesteerimist – kogu ELis levinud turutõrget. Sageli ei ole äriühingud huvitatud investeerimisest oma töötajate koolitamisse, kui äriühing sellest ise ilmset ja kohest kasu ei saa või kui koolitus ei ole äriühingu tõhusaks toimimiseks hädavajalik. Koolitusest võib siiski olla kasu ka majandusele ja ühiskonnale tervikuna, eriti kui töötajate omandatud oskused on teistesse töökohtadesse ülekantavad või avaldavad ühiskonnale positiivset kõrvalmõju. Üldiselt on äriühingud vähem altid koolitusse investeerima, kui vahetu kasu, mida äriühing koolitusest saab, ei ületa koolituse kõrvalmõju. Lühidalt, abi andmist õigustab koolituse positiivse välismõjuga seotud võimalus korvata selle abil konkreetset turutõrget, st koolitusvaldkonna alainvesteerimist.

(68)

Selleks et teha kindlaks, kas abi andmist õigustab võimalus korvata selle abil koolitusvaldkonna alainvesteerimist, analüüsib komisjon kõigepealt kavandatud koolituse olemust, st kas see on üld- või erikoolitus üldise grupierandi määruse artikli 38 tähenduses või nende kombinatsioon. Üld- ja erikoolituse eristamine on oluline, sest üldkoolitusel on tõenäoliselt suurem positiivne kõrvalmõju kui erikoolitusel, mis toob esmalt ja eelkõige kasu äriühingule endale. Sellest tulenevalt peetakse üldkoolitusabi andmist erikoolitusabi andmisest õigustatumaks, et innustada äriühinguid seda laadi investeeringuid tegema.

(69)

Üldise grupierandi määruse artikli 38 lõikes 1 on erikoolitus määratletud kui „koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada töötaja praegusel või tulevasel töökohal asjaomases ettevõttes ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses”. Üldkoolitus on üldise grupierandi määruse artikli 38 lõikes 2 määratletud kui „koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes või peamiselt töötaja praegusel või tulevasel töökohal asjaomases ettevõttes ja millega antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse”. Kuigi mõlemat liiki koolitused toovad äriühingule teataval määral kasu, kuna kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad on talle igal juhul kasulikud, seisneb üld- ja erikoolituse oluline erinevus koolituse käigus omandatud oskuste ülekantavuses.

(70)

Üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 2 punktides a ja b ning 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 9 alapunktis 2 on esitatud näited tunnuste kohta, mille alusel saab järeldada, et tegemist on üldkoolitusega. Need on: i) koolitust korraldavad ühiselt eri äriühingud või koolitusprojektis võivad osaleda eri äriühingute töötajad; ii) koolitus on sertifitseeritud, koolitusel osalejad saavad tunnustatud diplomi või koolituse on kinnitanud ametiasutused; iii) koolitust pakutakse töötajate rühmale, kelle voolavus ettevõtja juures ja asjaomases sektoris on suur; iv) koolitus võib olla töötajatele kasulik ka väljaspool praegust ametikohta (tulevasel ametikohal mõne muu ettevõtja juures, ühiskondlikus elus, heaolu seisukohalt jne).

(71)

Komisjon märgib kõigepealt, et Rumeenia ja Ford on veenvalt tõendanud 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 9 alapunktis 2 nimetatud neljanda tunnuse olemasolu, st et „abikõlblik” täiendav koolitus on töötajatele kasulik väljaspool praegust ametikohta. Rumeenia ja Ford on eelkõige tõendanud, et kavandatav täiendav koolitus annab ülekantavaid oskusi, mis on töötajatele kasulikud väljaspool nende ametikohta, suurendavad nende heaolu, parandavad nende elukvaliteeti ja tööalast konkurentsivõimet teistes äriühingutes või sektorites ning, mis on samuti oluline, avaldavad positiivset kõrvalmõju majandusele ja ühiskonnale tervikuna, peamiselt ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abi saava ebasoodsa piirkonna tasandil.

(72)

Rumeenia kavatseb seega anda abi koolitusprojekti jaoks, mille enamik väidetavaid abikõlblikke kulusid on seotud üldkoolitusega. Koolitusprojekti eelarves ettenähtud 185,5 miljoni euro suurusest kogumaksumusest on 113,7 miljonit eurot tunnistatud üldkoolituse abikõlblikeks kuludeks (ei sisalda töötasu hüvitisi) ja üksnes 1,5 miljonit eurot erikoolituse abikõlblikeks kuludeks (ei sisalda töötasu hüvitisi; vt põhjendus 15 eespool). Täpsemalt on ohutusalaste, äri põhitõdede alaste ja tööstusalaste oskuste valdkonna koolituste ploki raames pakutav täiendav „erikoolitus” peaaegu täielikult üldine, samal ajal kui põhioskustealaste koolituste ploki raames pakutav täiendav koolitus on täielikult üldine (vt põhjendus 14, aga ka põhjendused 34–37 eespool).

(73)

Komisjon leiab, et Rumeenia ja Ford on kavandatud koolitusprogrammi üld- ja eriosa eristamist rahuldavalt põhjendanud. Eelkõige on Rumeenia ja Ford tõendanud, et nelja peamise koolitusteploki raames pakutav „abikõlblik” täiendav üldkoolitus annab oskusi, mis on töötajatele kasulikud väljaspool nende tegelikku ametikohta Craiova tehases, st oskusi, mis on ülekantavad 2009. aasta koolitusabi teatise ja üldise grupierandi määruse tähenduses. Rumeenia on tõendanud, et põhioskustealaste koolituste ploki raames pakutava täiendava koolituse eesmärk on toetada inimeste isiklikku arengut ja et see on väga vähe seotud nende tegeliku tööga (vt põhjendus 35 eespool). Selle koolitusteploki raames pakutav koolitus annab üldteadmisi (nt üldised IT-oskused, inglise keele oskus, kirja- ja arvutusoskus), millest on kasu kõigi kategooria töötajatele olenemata nende haridusest. Näiteks isikupärastatud kirja- ja arvutusoskusalane koolitus parandab eri haridusega töötajate oskust suhelda, anda edasi oma ideid ja kontseptsioone ning tõlgendada kvantitatiivselt ümbritseva keskkonna muutusi. Samuti sisaldab see koolitusteplokk personaalset juhtimiskoolitust kõigi kategooriate töötajatele. Sellised oskused toovad kasu peamiselt töötajatele endile, parandavad nende elukvaliteeti ning avaldavad positiivset välismõju majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Positiivset välismõju on eriti tunda piirkonnas, kus Craiova tehas asub, mis on Euroopa Liidu ebasoodne piirkond, mida abistatakse ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt.

(74)

Täiendav üldkoolitus, mida pakutakse äri põhioskuste alaste koolituste ploki raames, annab suuresti teistesse äriühingutesse või tööstussektoritesse ülekantavaid oskusi üldistel teemadel, nagu projektijuhtimine, inimressursid, ostmine, finantsküsimused ja Six Sigma (eri tööstussektorites kasutatav meetod vigade vähendamiseks korduvates protsessides; vt põhjendus 36 eespool). Sellised üldoskused tõstavad tõenäoliselt töötajate tööalast konkurentsivõimet. Tööstusalaste oskuste valdkonna koolituste ploki raames pakutav täiendav üldkoolitus hõlmab samamoodi kahte laia valdkonda: elektrotehniliste ja mehhaanikaoskuste laiendamine, mis parandab töötajate tööalast konkurentsivõimet, ning ulatuslikum (põhjalik) hooldus-, automatiseerimis- ja robootikaalane koolitus. Mõlemal juhul õpivad töötajad kasutama teistsugust tüüpi masinaid kui need, mida nad kasutavad oma tegelikus töös, ja seega on omandatavad oskused ülekantavad.

(75)

Ohutusalaste koolituste ploki puhul (vt põhjendus 34 eespool) hõlmab kavandatav abikõlblik täiendav koolitus, mis hõlmab osaliselt üld- ja osaliselt erikoolitust, individuaalset juhendamist ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks ja ohutusalase käitumise muutmiseks. Kuna ohutusalase täiendava koolituse üldosa annab edasi oskusi, mis on töötajatele kasulikud väljaspool nende tegelike tööülesannete täitmist ja millest võib neil kasu olla eri töökohtades ja isegi eraelus, võib öelda, et selline koolitus avaldab üldkoolitusega seotud positiivset välismõju.

(76)

Komisjon järeldab seetõttu, et Rumeenia ja Ford on rahuldavalt tõendanud, et täiendaval üldkoolitusel antavad oskused peaksid olema töötajatele kasulikud väljaspool praegust ametikohta, võimalik, et tulevastel töökohtadel, ühiskondlikus elus, nende heaolu seisukohast – 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 9 alapunkti 2 alapunkti d tähenduses. Seda järeldust toetavad Fordi ja Rumeenia esitatud tõendid (vt põhjendus 16 eespool), mis näitavad, et suur osa (kuni 90 %) programmis osalevatest koolitajatest on spetsialiseerunud koolituskeskustest pärit väliskoolitajad ja et oluline osa koolitusest korraldatakse väljaspool tehast (vt sellega seoses ka nii koolitajate kui ka koolitatavate abikõlblikud sõidukulud käesoleva otsuse põhjenduses 18).

(77)

Samal ajal peab komisjon märkima, et muud üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 2 punktides a ja b ning 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 9 alapunkti 2 alapunktides a, b ja c loetletud ülekantavuse tunnused ei näi olevat käesoleval juhul täidetud. Koolitusprojekti viib ellu üks äriühing ja see ei ole avatud teiste äriühingute töötajatele. Rumeenia ja Ford ei teatanud, kas koolitus sertifitseeritakse. Kuna enamiku koolitusest korraldavad tõenäoliselt eraettevõtetest valitud koolitajad, on ebatõenäoline, et koolitatavad võiksid saada diplomid või sertifikaadid, mida ametiasutused tunnustavad või mille nad on kinnitanud. Huvitatud isikud ei ole esitanud teavet töötajate liikuvuse kohta teistesse äriühingutesse ja/või sektoritesse. Komisjon leiab seetõttu, et omandatud oskuste ülekantavust tuleks tugevdada koolitatavatele osalemistunnistuse andmisega. Kuigi ainult sellest tingimusest 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 9 alapunkti 2 alapunkti b täitmiseks ei piisa, tugevdaks see rakendamisetapis siiski ülekantavusnõude järgimist. See küsimus lahendatakse käesoleva otsuse artikli 2 lõikega 5. Komisjoni arvates on 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 9 alapunkti 2 alapunktis d esitatud neljas tunnus tõendatud. Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes leiab komisjon, et kavandatud täiendava üldkoolituse ülekantavuse nõue on täidetud.

(78)

Uurimise algatamise otsuses tõstatas komisjon küsimuse, kas osa „abikõlblikust” täiendavast koolitusest on ikka tulevastele töötajatele vajalik, arvestades eelkõige seda, et abisaajal on võimalus võtta tööle kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad. Selle kahtluse hajutasid eespool esitatud kaalutlused kavandatud täiendava üldkoolituse ülekantavuse kohta ja võimalus, et see avaldab abistatavas piirkonnas ning majandusele ja ühiskonnale tervikuna positiivset kõrvalmõju.

(79)

Eelesitatud kaalutlusi arvestades leitakse, et õigustatuse tingimus on täidetud.

(80)

2009. aasta koolitusabi teatise punktide 10 ja 11 kohaselt peab komisjon hindama, kas riigiabi on kõige asjakohasem poliitikavahend kavandatud koolituse edendamiseks. Hindamisel peab komisjon arvesse võtma muid võimalusi, mida Rumeenia on kaalunud peale abi andmise, näiteks koolituse toetamist piirkondliku haridussüsteemi kaudu või üksikute töötajate toetamist, et nad osaleksid teistsugustes oludes, väljaspool ettevõtet korraldataval koolitusel.

(81)

Rumeenia märkis, et koolitusprojekt tugineb peaaegu täielikult väliskoolitajatele, kes värvatakse spetsialiseerunud ettevõtte abiga piirkondlike või välismaa spetsialiseerunud eraettevõtete hulgast. Komisjoni arvates ei ole piisavalt uuritud võimalust korraldada kavandatud koolitus (või vähemalt osa sellest) kohalike riiklike haridusasutuste abil. Sellest hoolimata tunnistab komisjon vastuvõetavaks Rumeenia väite, et sellisel ulatuslikul koolitusprogrammil, nagu on kavandatud rakendada Craiova tehases, on lisandväärtus, mille annab pakutavate eri liiki koolituste koosmõju ja mis on suurem kui ainuüksi konkreetsetel teemadel korraldatavate koolituskursuste väärtuste summa.

(82)

Seepärast järeldatakse, et asjakohasuse tingimus on samuti täidetud.

(83)

2009. aasta koolitusabi teatise punkti 12 kohaselt on kavandatud abil ergutav mõju, kui selle tulemusena muutub abisaaja käitumine nii, et ta pakub rohkem ja/või paremat koolitust võrreldes olukorraga, kus abi ei anta. Ergutava mõju tingimuse täitmine on abi heakskiitmise eeltingimus (üldise grupierandi määruse põhjendus 28).

(84)

Abi ergutav mõju määratakse kindlaks võrdlusanalüüsi abil, st võrreldes kavandatava koolituse taset koos abiga ja ilma abita (2009. aasta koolitusabi teatise punkt 13).

(85)

Kavandatud abi ergutava mõju tõendamiseks esitas Ford oma Peterburi autotehase töötajatele pakutud koolitusprogrammi ja Craiova tehases rakendada kavandatud koolitusprogrammi võrdluse. Peterburi koolitusprogrammi rakendamiseks ei olnud äriühing abi saanud. Pakutud koolitusprogrammi struktuur sarnanes Craiova tehases rakendada kavandatud koolitusprojekti omaga, kuigi programmi ulatus ja sisu viimistletuse määr olid erinevad. Peterburis pakkus äriühing üksnes minimaalset koolitust, mis oli vajalik ohutusnõuete täitmiseks ja Fordi tootmiskvaliteedi tagamiseks. Fordi väitel näitab võrdlus, et Peterburi programmi raames pakuti üksnes 57 % Craiova tehases korraldada kavandatud ohutusalasest, 2 % põhioskustealasest, 30 % ärioskustealasest ja 47 % tööstusalaste oskuste valdkonna koolitusest.

(86)

Komisjon on seisukohal, et Peterburi ja Craiova koolitusprogrammide võrdlus ei ole päris veenev. Kahe tehase algtingimused ja tootmisnäitajad ei ole võrreldavad. Peterburis võttis Ford üle tehase, mis tootis enne suuri mootoreid laevaehituse ja kaitsetööstuse jaoks, samal ajal kui Craiova tehas tootis enne sõidukeid. Peterburis ei pidanud Ford olemasolevaid töötajaid alles jätma. Seepärast sai ta värvata nooremaid ja kõrgema kvalifikatsiooniga, ehkki väiksemate kogemustega töötajaid. Peterburi tehase toodang on väiksem kui Craiova tehase kavandatud toodang. Peterburis toodab Ford üksnes sõidukeid (2002. aastast mudeleid Ford Focus II ja Ford Mondeo), kuid Craiova tehas hakkab tootma nii sõidukeid (multifunktsionaalseid mudeleid B-MAV ja ISV) kui ka mootoreid. Esimeses ei ole stantsimistsehhi, kuid viimases on. Sellest tulenevalt peaksid ettevõtte koolitusvajadused tehase tõhusaks käitamiseks ning (tõenäoliselt erinevate) õiguslike ning äriühingusiseste ohutus- ja kvaliteedinõuete järgimiseks erinema.

(87)

Hoolimata sellest on komisjon arvamusel, et võrdlus Peterburiga tõendab igal juhul seda, et Fordi autotehast saab tõhusalt käitada ning äriühingusiseseid kvaliteedi- ja ohutusnõudeid saab järgida märkimisväärselt vähema koolitusega, kui on kavandatud korraldada Craiova tehases. See järeldus toetab Rumeenia väidet, et abi puudumise korral pakuks äriühing Craiova tehases vaid veidi rohkem koolitust kui tehase käitamiseks vajalik (nn äriühinguspetsiifiline koolitus, milleks abisaaja on ette näinud 29,7 miljonit eurot omavahendeid). Ford märgib tõepoolest, et abi puudumise korral pakuks ta üksnes äriühinguspetsiifilist koolitust (st koolitust, mis on vajalik uue tehnoloogia kasutamiseks tehases ning äriühingusiseste ohutus- ja kvaliteedinõuete järgimiseks, mida ei tunnistatud abikõlblikuks ja mille kulud ta kannab täies ulatuses ise) ja vaid kuni 40 % teatavatest täiendavatest koolituskursustest (mis on loetletud koolitusprojektiga seoses esitatud dokumentides). Peale selle esitas Ford Craiova tehases rakendada kavandatud koolitusprogrammi koolituskulude, eelarve, osalejate, sisu ja ajakava üksikasjalikud prognoosid ning piisavalt samaväärset teavet Peterburi tehases pakutud koolitusprogrammi kohta – neid aspekte peab komisjon kontrollima 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 15 alapunkti a alusel. Äriühing esitas ka palju tõendeid, mis võimaldavad eristada, milliste kursuste korraldamine on kehtivate ELi ja/või Rumeenia õigusaktide kohaselt kohustuslik 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 15 alapunkti b tähenduses. Eelarves koolitusprogrammi „abikõlblikuks” täiendavaks osaks ettenähtud kulud on võrreldes juba 2009. aasta suvel alanud koolitusprogrammi äriühinguspetsiifilise (abikõlbmatu) osa jaoks eraldatud kuludega usutavad. Seega leitakse, et 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 15 alapunktis c sätestatud tingimus on samuti täidetud.

(88)

Uurimise algatamise otsuses tõstatas komisjon küsimuse, kas mõned väidetavalt abikõlblikud koolitusprogrammi osad ei ole tegelikult Craiova tehases kasutuselevõetud uue tehnoloogia rakendamiseks vajalikud. Sellisel juhul kaetaks abiga üksnes äriühingu tegevuskulud, st kulud, mida äriühing oleks pidanud igal juhul kandma, ja abil ei oleks seetõttu ergutavat mõju. Selline olukord sarnaneks riigiabijuhtumites Ford Genk, (42) GM Antwerpen (43) ja DHL Leipzig (44) tuvastatud olukordadega, mille puhul komisjon leidis, et abi on siseturuga kokkusobimatu nende koolitusprogrammi osade puhul, mis on seotud näiteks ümberkorraldamise või uute toodete turuletoomisega või mis on ohutuseeskirjade kohaselt kohustuslikud. Komisjon leidis, et kui abiga rahastatakse tavapärast tegevust, mille kulud äriühingud peaksid igal juhul ise kandma, ei ole abil tegelikku ergutavat mõju, vaid sellega toetatakse lihtsalt abisaaja tegevuskulude katmist, vabastades ta kuludest, mida ta oleks pidanud üldjuhul ise kandma.

(89)

Rumeenia ja Ford rõhutavad, et uue tehnoloogia rakendamiseks vajalik koolitus eraldati selgelt täiendavast üldkoolitusest, mis ei ole töö tegemiseks vajalik. Äri põhitõdede alaste koolituste ploki raames rahastab äriühing täies ulatuses äriühinguspetsiifilisi koolituskursusi, mida pakutakse Fordi IT-süsteemide, Fordi äriprotsesside ja Fordi sisekontrolliprotsesside valdkonnas. Samamoodi rahastab äriühing täies ulatuses tööstusalaste oskuste valdkonna koolituste ploki kursusi, mis on vajalikud töö tegemiseks, näiteks käivitamine, hooldus ja töö kahvellaaduriga, robootika ja automatiseerimine. Ka põhioskustealaste koolituste ploki raames pakutav täiendav üldkoolitus ei ole töö tegemiseks ega isegi koolitusprogrammi spetsiifilisemate osade läbimiseks vajalik, sest tehases kasutatav uus tehnoloogia tugineb visuaalsetele juhistele, mida on lihtne järgida ja mida saab õppida töö käigus. Komisjon nõustub nende argumentidega, sest need on kooskõlas tähelepanekuga, et suurem osa kavandatud „abikõlblikust” täiendavast koolitusest annab edasi üldisi ja ülekantavaid oskusi, mis ei ole töö tegemisega otseselt seotud. Sellega seoses märgib komisjon ka seda, et pakutava täiendava koolituse ja abisaaja majandustegevuse (sõidukite ja mootorite tootmine) vaheline seos ei ole ohutusalaste, põhioskuste ja äri põhitõdede alaste koolituste ploki (vt ka põhjendused 35 ja 36 eespool) puhul nii tugev kui tööstusalaste oskuste valdkonna koolituste ploki (vt ka põhjendus 37 eespool) puhul. Kaalutlused, mis eespool selle koolitusteploki raames pakutava koolituse vajalikkuse kohta esitati, leevendavad siiski seda probleemi ja võimaldavad järeldada, et tööstusalaste oskuste koolituse ja abisaaja tegevuse vaheline seos ei viita ergutava mõju puudumisele 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 15 alapunkti d tähenduses. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et Rumeenia ja Ford esitasid tõendid, mis näitavad, et suur osa koolitusest korraldatakse väljaspool tehast ning koolitajateks on spetsialiseerunud väliskoolituskeskuste väliskoolitajad (vt põhjendused 16 ja 76 eespool). See on ka märk sellest, et pakutava koolituse ja abisaaja tegevuse vaheline seos ei ole nii tugev 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 15 alapunkti d tähenduses.

(90)

Samal ajal märgib komisjon, et Rumeenia ja abisaaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et abisaaja ei arva abikõlblike kulude hulka neid kulutusi, mille ta võib lõpuks tagasi saada tänu oskustele, mille töötajad on koolitusel omandanud – nagu on nõutud 2009. aasta koolitusabi teatise punkti 16 viimases lõigus (koos lisatud joonealuse märkusega 1). Komisjon tunnistab sellegipoolest, et sellist mõju võib olla käesoleval juhul kavandatud koolitusprogrammi asjaolusid arvestades raske eelnevalt mõõta ja tõendada, kuna suur osa kavandatud täiendavast koolitusest on üldine, tuues abisaajale põhimõtteliselt üksnes kaudset kasu, ning kavandatud koolituse olemus ja sisu välistavad võimaluse, et seda saaks korraldada töötajate praeguste ülesannete või töö kontekstis. Komisjon peab siiski vajalikuks nõuda, et abisaaja kohustuks kõnealused kulud programmi rakendamise käigus deklareeritavate abikõlblike kulude hulgast välja jätma – vt sellega seoses käesoleva otsuse artikli 2 lõige 6.

(91)

Uurimise algatamise otsuses tõstatas komisjon ka küsimuse, kas äriühing ei pea mõnda väidetavalt abikõlblikku ohutusalase koolituse osa pakkuma seepärast, et seda nõuavad ELi ja/või Rumeenia ohutuseeskirjad või äriühingusisesed ohutusnõuded. Rumeenia ja Ford esitasid dokumendid tõendamaks, et eeskirjadega nõutav ohutusalane koolitus korraldatakse täielikult äriühingu kulul koolitusprogrammi äriühinguspetsiifilise ja abikõlbmatu osa raames. Ford väidab ka, et abi ergutavat mõju ei tohiks hinnata äriühingusiseste nõuete – käesoleval juhul äriühingusiseste ohutusnõuete – põhjal, sest sellisel lähenemisviisil oleks kahjustav mõju, kuna ettevõtted leevendaksid oma sisenõudeid (või hoiaksid need leebetena), et vastata abi saamise tingimustele. Komisjon järeldab, et ka kõnealusele küsimusele on vastatud rahuldavalt.

(92)

2009. aasta koolitusabi teatise punkti 16 kohaselt peab komisjon kontrollima, kas abisumma piirdub abi eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga. Selleks kontrollib komisjon, kas väidetavad abikõlblikud kulud on arvutatud üldise grupierandi määruse artikli 39 lõike 4 sätete kohaselt ja piirduvad selle koolituse kuludega, mida ei oleks abi puudumise puhul korraldatud, ning kas on järgitud üldise grupierandi määruse artikli 39 lõikes 2 sätestatud abi maksimaalseid osatähtsusi.

(93)

Abikõlblike kulude liigid, mida Rumeenia koolitusprogrammi „abikõlbliku” täiendava osa (vt põhjendus 18 eespool) kohta on esitanud, vastavad üldise grupierandi määruse artikli 39 lõike 4 tingimustele ja seega ka 2009. aasta koolitusabi teatise punktile 16. Eelkõige esitasid Rumeenia ja abisaaja eraldi kuluprognoosid koolitusprogrammi äriühinguspetsiifilise (abikõlbmatu) ning „abikõlbliku” üld- ja eriosa kohta, eristades viimase puhul järgmisi kululiike: koolitajatega seotud tööjõukulud; koolitajate ja koolitatavate sõidukulud (sh majutuskulud); üksnes koolitusprojektis kasutatavate töövahendite ja seadmete kulum; koolitusprojektiga seotud juhendamine ja nõustamine ning koolitatavate töötasu hüvitised, mille puhul võetakse arvesse üksnes kavandatud koolituskursuse tunde/päevi. Peale selle esitasid Rumeenia ja Ford üksikasjalikud selgitused nõuete aluseks olevate kuluprognooside kohta abikõlblike kulude liikide kaupa nii täiendava koolituse üld- kui ka eriosa puhul. Komisjon märgib ka, et selgitati üksikasjalikult nende töötajate ligikaudset arvu, kellele iga konkreetne koolituskursus on mõeldud (eristades praegusi ja tulevasi töötajaid ning esitades eraldi prognoosid programmi järjestikuste rakendamisaastate kohta), ning sellega tihedalt seotult koolituspäevade või -tundide hinnangulise arvu kohta koolituskursuste, koolitusteplokkide ja programmi rakendamisaastate kaupa. Rumeenia tõendab ka, et kõnealuse projekti puhul kohaldati üldkoolitusabi suhtes 50 % suurust abi maksimaalset osatähtsust ja erikoolituse suhtes 25 % suurust abi maksimaalset osatähtsust. Seega on abikõlbliku üldkoolituse suhtes kohaldatav abi maksimaalne osatähtsus väiksem kui on lubatud üldise grupierandi määruse artikli 39 lõike 2 punktiga a. Peale selle tõendab Rumeenia, et tegelikult piiras abisaaja abi suuruse 57 miljoni euroga, ehkki isegi kui hinnanguliste abikõlblike kulude suhtes kohaldada rangemas määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud abi maksimaalset osatähtsust, oleks projekt võinud saada 76,96 miljonit eurot üldkoolitusabi ja 0,47 miljonit eurot erikoolitusabi.

(94)

Komisjon tõstatas uurimise algatamise otsuses küsimuse, kas (vähemalt osa) kavandatavast koolitusabist ei leevendaks tegelikult puudulikest oskustest tulenevat tajutavat piirkondlikku mahajäämust, mis juba korvati 143 miljoni euro suuruse regionaalabiga, mille komisjon kiitis heaks 2008. aasta aprillis investeeringuna Ford Craiova tehasesse (45).

(95)

See küsimus on seotud üldise grupierandi määruse artiklis 7 sätestatud kumuleerumise eeskirjade täitmisega. Nimetatud artikli lõike 3 kohaselt ei tohi koolitusabi kumuleeruda mis tahes muu abiga seoses samade – osaliselt või täielikult kattuvate – abikõlblike kuludega, kui kumuleerumise tulemusel oleks abi maksimaalne osatähtsus suurem kui on lubatud üldise grupierandi määruse artiklis 39.

(96)

Rumeenia on tõendanud, et teatatud koolitusabi ja varem antud regionaalabi ei hõlma kattuvaid abikõlblikke kulusid. 2008. aasta aprillis heaks kiidetud regionaalabi oli regionaalabi suuniste punkti 4.2 (46) kohaselt seotud alginvesteeringute (masinad, tehas, hooned) abikõlblike kuludega. Käesoleval juhul hõlmavad teatatud abikõlblikud kulud hoopis teistsuguseid kululiike: koolitajatega seotud tööjõukulud, koolitajate ja koolitatavate sõidukulud, materjalid ja vahendid, koolitusel kasutatavate materjalide ja töövahendite kulum, juhendamine ja nõustamine, koolitatavate töötasu hüvitised, mis on seotud üksnes koolitusel viibitud ajaga. Komisjon leiab, et Rumeenia on antud regionaalabiga ja Craiova tehasele kavandatud koolitusabiga hõlmatud abikõlblike kulude erinevust põhjendanud.

(97)

Teine võimalus sama probleemi käsitlemiseks on küsida, kas koolitusabi kui sellist saab õigustada sel määral, kuivõrd see leevendaks tajutavat piirkondlikku mahajäämust, mis juba korvati regionaalabiga. Rumeenia rõhutab sellele küsimusele vastates, et regionaalabil ja koolitusabimeetmel on eri eesmärgid ja nad hõlmavad erinevaid abikõlblikke kulusid. Regionaalabi eesmärk on ergutada investeeringuid Euroopa Liidu ebasoodsatesse piirkondadesse, samal ajal kui koolitusabi püüab korvata koolituse alainvesteerimist. Regionaalabi on eelkõige kasulik abisaavale äriühingule, samal ajal kui koolitusabi, eriti kui see on seotud üldkoolitusega, toob kasu peamiselt töötajatele ja alles teises järjekorras äriühingule. Rumeenia rõhutab ka, et ELi riigiabieeskirjad ei keela regionaalabi ja koolitusabi kumuleerumist ühe ja sama äriühingu puhul. Pealegi, nagu Rumeenia õigesti märgib, kui regionaalabi saanud äriühingutel ei oleks lubatud saada koolitusabi, diskrimineeritaks de facto Euroopa Liidu kõige ebasoodsamaid piirkondi, võttes neilt võimaluse anda koolitusabi.

(98)

Komisjon järeldab põhjenduses 94 tehtud tähelepanekutele tuginedes, et esitatud teabe põhjal võib öelda, et üldise grupierandi määruse artikli 39 lõikest 2 (kus on sätestatud kohaldatavad abi osatähtsused), üldise grupierandi määruse artikli 39 lõikest 4 (kus on määratletud abikõlblike kulude liigid, mida võib arvesse võtta) ja 2009. aasta koolitusabi teatise punktist 16 tulenevad proportsionaalsuse tingimused on täidetud. Koolitatavate palgakuludega seoses on üldise grupierandi määruse artikli 39 lõike 4 punktis f sätestatud tingimuste kohaselt arvesse võetud üksnes neid kulusid, mis on seotud koolitusel viibitud ajaga.

(99)

Komisjon peab sellegipoolest märkima, et käesoleva menetluse käigus esitatud proportsionaalsusega seotud tõendid selle kohta, et abi piirdub minimaalselt vajalikuga, koosnevad peaaegu eranditult tulevaste kulude ja tegevuste prognoosist. See kehtib näiteks kavandatud koolitusprojektiga hõlmatavate töötajate koguarvu puhul, mis on 2012. aastaks hinnanguliselt 9 000 inimest. See kehtib ka üldise grupierandi määruse artikli 39 lõike 4 kohaste kululiikide kaupa esitatud abikõlblike kulude prognooside kohta. Komisjon tunnistab, et sellise ulatusega koolitusprojekti puhul nagu käesolev projekt, mis on mõeldud 9 000 töötajale ja hõlmab rohkem kui 269 eri kursust, mis korraldatakse viie aasta jooksul, saavad vajalikud abikõlblikud kulud olla üksnes sarnastel varem kantud kuludel (mis on seotud äriühingu teistes tehastes pakutud koolitusprojektidega) põhinevad prognoosid, mille koostamisel on arvesse võetud Rumeenia realistlikke kuluprognoose (vt põhjendus 20 eespool). Ei saa siiski a priori välistada, et tegelikult kantavad kulud võivad olla lõppkokkuvõttes väiksemad kui prognoositud kulud. Seetõttu on vaja võtta täiendavaid kaitsemeetmeid, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine projekti elluviimisel. See probleem lahendatakse otsuse artiklis 2 sätestatud tingimustega.

(100)

2009. aasta koolitusabi teatise punkti 17 kohaselt peab komisjon põhjalikult hindama abi võimalikku moonutavat mõju, kui kavandatud abi võib kaasa tuua abisaaja käitumise märkimisväärse muutuse, mis tõenäoliselt moonutab konkurentsi. Abi moonutav mõju võib sõltuvalt abi sisust ja asjaomas(t)e tur(g)u(de) eripärast olla erinev.

(101)

Komisjon märgib, et kavandatud abi on peaaegu eranditult seotud üldkoolitusega, mis toob oma olemuselt eeldatavasti kasu peamiselt töötajatele ja alles seejärel abisaajale (kuigi viimane saab kasu kvalifitseeritumatest töötajatest). Seega võib väita, et abil ei ole olulist mõju kvaliteedile, toodangu mahule või hindadele – mõju, mis annaks abisaajale eelise konkurentide ees. Lisaks peaks proportsionaalsuse põhimõtte järgimine samuti piirama abi moonutavat mõju.

(102)

2009. aasta koolitusabi teatise punkti 18 kohaselt näitavad konkurentsimoonutuse tõenäosust ja ulatust siiski abi valikulisus, abi suurus ja abi saava programmi kestus. Kavandatud abi on valikuline (see hõlmab sihtotstarbelist üksikabi suurettevõttele), abisumma on ebatavaliselt suur (57 miljonit eurot) ja abi saav koolitusprogramm kestab viis aastat (mis langeb pealegi kokku kahe uue tootmisprojekti algatamisega).

(103)

Komisjonile valmistab eelkõige muret kavandatud abi ebatavaliselt suure kogusumma (57 miljonit eurot) mõju. Sellise suurusega abil, eriti kui kogu summa makstaks abisaajale kohe välja, oleks samasugune moonutav mõju nagu otsesel rahalisel toetusel. Sellisel juhul saaks abisaaja kasutada seda summat vähemalt programmi rakendamise alguses ka muudeks tegevusteks peale rakendatava koolitusprogrammi kulude katmise.

(104)

Teine probleem on võimalik rahaline eelis, mille abisaaja võiks saada tänu sellele, et koolitusabist kaetaks osaliselt töötajate töötasu hüvitised „abikõlblikul” täiendaval koolitusel osaletud aja eest. Rumeenia ja Fordi esitatud teabe kohaselt hõlmaks kavandatud koolitusprojekt kokku keskmiselt 111 koolituspäeva töötaja kohta (s.o keskmiselt 22,2 koolituspäeva aastas), sealhulgas nii programmi äriühinguspetsiifiline (abikõlbmatu) kui ka „abikõlblik” täiendav osa.

(105)

Kavandatud abi võimaliku moonutava mõju hindamiseks peab komisjon arvesse võtma ka abi saava koolitusprojektiga seotud sektori eripära ja asjaomas(t)e tur(g)u(de) struktuuri. Nende aspektide uurimisel võtab komisjon aluseks asjaomase kaubaturu, asjaomase geograafilise turu ja turuosa analüüsi, mille komisjon tegi Ford Craiovale mõeldud regionaalabi hindamiseks (47) 2008. aastal ja mille järeldusi võrreldakse konsultatsioonifirma Global Insight’i (48) hiljutiste automüügiandmetega ning tõlgendatakse tööstusharu tootmisvõimsuse rakendamisastmeid käsitleva hiljutise teabe põhjal.

(106)

Koolitusabi saaja on mootorsõidukisektori suurettevõte. Ford hakkab Craiova tehases tootma kaht uut tüüpi sõidukeid: väikest multifunktsionaalselt sõidukit B-MAV, mis on ehitatud platvormile, mis kuulub Fordi liigituse järgi B-segmendi sõiduautodele, ja väikest tarbesõidukit ISV, mida võib kasutada nii reisijate- kui ka kaubaveoks ja mis on ehitatud platvormile, mis kuulub Fordi liigituse järgi C-segmendi sõiduautodele. 2011. aastast hakatakse Craiova tehases tootma ka uut vähese CO2-heitega mootorite sarja, mis paigaldatakse peaaegu eranditult Fordi sõidukitele.

(107)

2008. aasta aprilli otsuses regionaalabi kohta järeldas komisjon, et kuna mootorid on Fordi sõidukitele paigaldatavad vahetooted, on mootoritel sama kauba- ja geograafiline turg nagu lõpptoodetel (sõidukitel). Seoses B-MAV ja ISV sõidukite asjaomase kauba- ja geograafilise turuga võttis komisjon asjaomaste autosegmentide eri liigitussüsteemide olemasolu tõttu arvesse erinevaid kaubaturu määratlusi. Craiova tehases toodetud sõidukeid müüakse peamiselt ELi ja EMP turul, kuid äriühingul on plaanis hakata peagi eksportima ka muudesse maailma paikadesse. Komisjon hindas asjaomaseid turuosi ajavahemikul 2007–2012 EMP ja maailma tasandil ning järeldas, et Fordi vastav suurim võimalik turuosa oli 2007. aastal 16,8 % EMP tasandil, kusjuures on näha tendentsi mõningase vähenemise poole 2013. aastaks. Äriühingud, kes toodavad B-MAV sõidukitega väga sarnaste omadustega sõidukeid on Renault ja Opel, ning ISV sõidukite puhul Renault, Citroen, Fiat ja Volkswagen.

(108)

Kogu Euroopa autosektorit iseloomustab liigne tootmisvõimsus – näiteks 2007. aastal, mida peeti Euroopa automüügile heaks aastaks, tõid tootjad turule 4 miljonit autot rohkem, kui turg suutis osta (49). ACEA (Euroopa Autotootjate Liit) teatel vähenes kuni 3,5 tonniste uute väikeveokite registreerimine 2008. aasta juulist 2009. aasta juulini 31,4 % (50).

(109)

Komisjon on seisukohal, et sektori erijooned (peamiselt liigne tootmisvõimsus) ja asjaomaste turgude omadused (suurettevõtete tihe konkurents) näitavad selgelt, et abi võib konkurentsi moonutada. Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb siiski silmas pidada vajadust ergutada tulevikus investeeringuid, mis on vajalikud Euroopa mootorsõidukisektori kui terviku pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Oma teatises „Reageerimine kriisile Euroopa autotööstuses” (51) nimetas komisjon mitmesuguseid abimeetmeid, millega tööstusharu praeguses kriisis aidata, sealhulgas koolitusabi. Peale selle tuleb meenutada, et kuigi abi on absoluutarvudes suur, moodustab see vaid umbes kolmandiku Craiova tehase töötajate koolitamiseks ette nähtud üldisest rahalisest panusest. Järelikult ei anna nimetatud probleemid iseenesest piisavalt alust abi keelamiseks. Need viitavad siiski sellele, et abi maksmise suhtes tuleb kehtestada teatavad tingimused, et tagada, et see ei annaks Fordile liigset lühiajalist likviidsust. See probleem lahendatakse otsuse kokkuvõtvas osas artiklis 2 sätestatud programmi rakendamise tingimustega.

(110)

Komisjon järeldas, et kavandatud abi positiivne mõju, s.o i) abisaaja innustamine pakkuma sellist täiendavat üldkoolitust, mis avaldab tõenäoliselt positiivset kõrvalmõju majandusele ja ühiskonnale, eriti ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abi saava piirkonna tasandil, ii) abi asjakohasus poliitikavahendina ning iii) selle ergutav mõju, on leidnud piisavalt tõendamist. Komisjonile teeb jätkuvalt mõningal määral muret kavandatud abi proportsionaalsuse hindamine tulevaste kulude ja tegevuste prognooside põhjal, kuid ta järeldab siiski, et käesolevas asjas esitatud ex ante tõendid proportsionaalsuse kohta on vastuvõetavad. Seoses abi negatiivse mõjuga, mis on seotud sellega, et see võib moonutada konkurentsi, on komisjon eelkõige mures sellises suuruses üksikabi mõju pärast, võttes muu hulgas arvesse sektori ja asjaomaste turgude erijooni. Komisjon leiab siiski, et neid proportsionaalsuse ja moonutava mõjuga seotud probleeme saab lahendada, järgides teatavaid abi saava programmi rakendamise tingimusi, mille eesmärk on tagada abi maksmine regulaarsete osamaksetena, mis tehakse pärast seda, kui Ford on esitanud tõendid tegelikult kantud kulude kohta. Komisjon järeldab seepärast, et kavandatud abi positiivne mõju ületab selle võimaliku negatiivse mõju. See üldine positiivne tulemus õigustab abi pidamist siseturuga kokkusobivaks ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

(111)

Seda küsimust käsitleti käesoleva otsuse põhjendustes 96 ja 97. Komisjon järeldas, et kavandatud abi vastab üldise grupierandi määruse artiklis 7 sätestatud abi kumuleerumise tingimustele.

(112)

Võttes arvesse dokumente, mille Rumeenia esitas tõendamaks, et Ford maksis 27 miljoni euro suuruse siseturuga kokkusobimatu erastamisabi koos intressidega tagasi 27. juunil 2008, järeldab komisjon, et kavandatud abi on kooskõlas nn Deggendorfi põhimõttega.

(113)

Komisjon leiab, et Rumeenia teatatud koolitusabimeede, mida ta kavatseb rakendada Craiovas asuva äriühingu Ford Romania SA suhtes ja mis seisneb 57 miljoni euro suuruse toetuse andmises kuni 9 000 Craiova tehase töötajat hõlmava viieaastase koolitusprogrammi rakendamiseks, on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv.

(114)

Võttes arvesse käesoleva otsuse põhjendustes 99, 109 ja 110 kirjeldatud muret abi proportsionaalsuse ja võimaliku moonutava mõju pärast, peab komisjon vajalikuks ja õigustatuks võtta vastu positiivne otsus koos tingimustega vastavalt menetlusmääruse (52) artikli 7 lõikele 4. Kõnealuste tingimuste eesmärk on tagada projekti rakendamisel proportsionaalsus (garanteerides, et abisumma piirdub üksnes tegelikult kantud abikõlblike kulude katmisega), vähendada kogu abisumma kohese väljamaksmise moonutavat mõju ja tugevdada nende oskuste ülekantavust, mis töötajad koolitusel omandavad.

(115)

Pealegi tegi Rumeenia 9. juuli 2009. aasta kirjas (53) ise ettepaneku sätestada abi maksmise eeskirjad ja tingimused konkreetses Rumeenia õigusaktis.

(116)

Komisjon, tuginedes neile kaalutlustele,

1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/21

(1)

29. augusti 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 1. septembril 2005, teatas Saksamaa komisjonile kavatsusest anda ettevõtjale EverQ GmbH (edaspidi „Sovello”) (2) riigiabi VKE lisatoetuse vormis. Saksamaa saatis komisjonile lisateavet 28. oktoobri 2005. aasta ning 24. jaanuari ja 4. aprilli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samadel kuupäevadel.

(2)

Komisjon kiitis VKE lisatoetuse andmise Sovellole heaks 7. juunil 2006 (K(2006) 2092 (lõplik), riigiabi nr N 426/05) (3).

(3)

Komisjon leidis teist Sovellole ette nähtud riigiabimeedet (riigiabi nr C 21/08 – ex N 864/06) (4) hinnates viiteid sellele, et riigiabi nr N 426/05 kohta tehtud otsus võis põhineda riigiabist teatamise menetluse käigus esitatud puudulikul või ebaõigel teabel.

(4)

17. märtsil 2008 andis komisjon Saksamaale nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (5) artikli 9 kohaselt võimaluse avaldada arvamust komisjoni kavatsuse kohta algatada enne 7. juuni 2006. aasta otsuse võimalikku tühistamist ametlik uurimismenetlus. Saksamaa edastas oma märkused 15. aprilli 2008. aasta kirjadega, mis registreeriti 15. ja 16. aprillil 2008.

(5)

17. juuni 2008. aasta kirjaga (K(2008) 2669 (lõplik)) teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada Sovellole antud VKE lisatoetuse suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(6)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (6). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(7)

Saksamaa edastas oma märkused 10. septembri 2008. aasta kirjaga, mis registreeriti samal kuupäeval. Saksamaa saatis täiendavad märkused 20. märtsi, 13. mai ja 16. novembri 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samadel kuupäevadel. 2. aprillil ja 13. oktoobril 2009 toimusid kohtumised komisjoni talituste ja Saksamaa esindajate vahel.

(8)

Komisjon ei ole saanud märkusi huvitatud kolmandatelt isikutelt.

(9)

Abi (heakskiidetud abikavade alusel regionaalabi ja teatatud VKE lisatoetust) saanud projekti raames kavandati uue, 30 MWp tootmisvõimsusega rajatise (Sovello 1) ehitamist päikesemoodulite (ProdCom-Code 32.10.52.37) tootmiseks String-Ribbon tehnoloogia (7) abil. Uus rajatis oli Sovello esimene tootmiskoht. Ehitamine algas 2004. aasta detsembris. Tehase nominaaltootmisvõimsus pidi kava kohaselt olema kuni 30 megavatt-peaki (8) ja tehas pidi alustama tööd 31. detsembril 2007. Tegelikult alustas Sovello 1 tootmist juba aprillis 2006.

(10)

Teatatud abi saaja on Sovello. Sovello asutati 2004. aasta detsembris ühisettevõttena, mille omanikud olid Q-Cells SE (9) (edaspidi „Q-Cells”; 24,9 % aktsiatest) ja Ameerika Ühendriikide ettevõtja Evergreen Solar Inc. (edaspidi „Evergreen”; 75,1 % aktsiatest). Kõnealused andmed on pärit Evergreeni ja Q-Cellsi vahel 14. jaanuaril 2005 sõlmitud esialgsest ühisettevõtte raamlepingust (10) (edaspidi „MJVA1”). Vastavalt MJVA1-le omandas Q-Cells enne raamlepingu sõlmimist ettevõtte Topas 107 V.V GmbH, riiulifirma, millest sai Q-Cellsi taganttõukel hiljem Sovello (toona veel EverQ). Riiulifirma nimetati 11. veebruaril 2005 ümber EverQ-ks.

(11)

Evergreen on päikesemoodulite tootja ning talle kuulub String-Ribbon tehnoloogia patent. Q-Cells on maailma suurimaid päikeseelementide tootjaid. Ühisettevõtte Sovello asutamisega oli esialgu kavas testida ühelt poolt Evergreeni String-Ribbon tehnoloogial ja teiselt poolt Q-Cellsi päikeseelementide tootmise ja Saksamaa turul osalemise kogemusel põhineva päikesemoodulite tootmise majanduslikku otstarbekust ning võimaldada seejärel alustada String-Ribbon moodulite tööstuslikku tootmist.

(12)

2005. aasta novembris omandas ettevõtja Renewable Energy Corporation ASA (Norra, edaspidi „REC”) Sovellole räni tarnimise lepingu alusel 15 % osaluse ühisettevõttes, samas kui Evergreen ja Q-Cells vähendasid oma osalust vastavalt 64 %-ni ja 21 %-ni. Kõnealused andmed on pärit Evergreeni, Q-Cellsi ja RECi vahel 25. novembril 2005 sõlmitud teisest ühisettevõtte raamlepingust (edaspidi „MJVA2”). REC on üks maailma suurimatest fotogalvaanikatööstusele ränil põhinevate materjalide tootjatest.

(13)

Riigiabist teatamise ajal oli Q-Cellsil ja RECil ühine osanik – riskikapitaliettevõtja Good Energies Investment BV (edaspidi „Good Energies”). Kõnealusele ettevõtjale kuulus 7. märtsi 2006. aasta seisuga 16 % Q-Cellsi aktsiatest ja 39 % RECi aktsiatest. Saksamaa andmetel ei ühendanud Q-Cellsi, RECi ja Evergreeni muu kui ainult nende osalus Sovellos.

(14)

Alates 19. detsembrist 2006 on nii Evergreenil, Q-Cellsil kui ka RECil Sovellos 33,3 % osalus (see nähtub 29. septembril 2006. aastal MJVA2s tehtud muudatusest).

(15)

5. veebruaril 2007 teatas Q-Cells oma kavatsusest omandada 17,9 % osalus RECis. Samal päeval avalikustas Good Energies pressiteates oma otsuse müüa oma osalus RECis ettevõtjatele Q-Cells ja Orkla ASA (26. veebruar 2007).

(16)

Sovello aktsiate jaotus 2009. aasta kolmanda kvartali seisuga on esitatud järgmisel joonisel:

(17)

Sovello arengut on võimalik jälgida ettevõtja mitmesuguste dokumentide ja osanike otsuste põhjal. Enne MJVA1 sõlmimist kirjutasid Evergreeni ja Q-Cellsi juhatuse esimees alla dokumendile „Projekt Sovello: lepingu põhitingimused” (edaspidi „lepingu põhitingimused”). Kõnealuses dokumendis on sätestatud kahe ettevõtja vahelise võimaliku õigustehingu (String-Ribbon tehnoloogial põhinevate päikeseenergiatoodete arendamise, tootmise ja müügiga tegeleva ühisettevõtte asutamine ja juhtimine) peamised tingimused. Lisaks tuuakse dokumendis esile partnerite teadlikkus asjaolust, et Saksa riigilt toetuse saamiseks peab Q-Cellsi osalus Sovellos olema alla 25 %. Dokumendiga kindlustatakse ka mõlema partneri osalus oluliste otsuste tegemises ning antakse mõista, et Q-Cellsil on oluline roll ühisettevõtte toimimise tagamises.

(18)

Sovello põhikirjaga antakse Q-Cellsile samuti märkimisväärne kaasotsustuspädevus (Sovello järelevalvenõukogusse kuuluvad kaks Evergreeni esindajat ja üks Q-Cellsi esindaja, aga mitmesuguste strateegiliste otsuste puhul on nõutav mõlema partneri poolt järelevalvenõukogu liikmeks nimetatud vähemalt ühe esindaja nõusolek).

(19)

MJVA1 kohaselt on Evergreeni osalus Sovellos 75,1 % ja Q-Cellsi osalus 24,9 %. MJVA1-ga nähakse Q-Cellsile siiski ette ka võimalus oma osalust 50 %-ni suurendada, kui sellega ei kaasne investeerimistoetuste vähenemine. Lisaks sellele on partneritel vastavalt MJVA1-le võimalus sõlmida täiendavaid kokkuleppeid (teenuste, tehnoloogia ja turustamise valdkonnas). Sovello toodetud mooduleid turustas tegelikult (kuni 2009. aasta alguseni) Evergreen, kes kasutas kaubamärki Evergreen.

(20)

MJVA2s on aktsiate jaotus kindlaks määratud järgmiselt: Evergreen 64 %, Q-Cells 21 % ja REC 15 %. MJVA2s kinnitatakse, et Q-Cellsil on võimalik suurendada oma osalust Evergreeni osalusega sama tasemeni ning RECi võimalus suurendada oma osalust 21 %-ni või 33 %-ni sõltub edaspidi sõlmitavatest ränitarnelepingutest.

(21)

Tabelis 1 on antud ülevaade Sovello arengu eri etappidest ning olulistest dokumentidest ja otsustest.

Tabel 1

Sovello areng

(22)

Projekti investeerimiskulude nimiväärtus on kokku 65 699 302 eurot ning sellest summast 60 873 300 euro puhul on täidetud regionaalabi saamise tingimused. Tabelis 2 on esitatud teatatud projekti investeerimiskulude kogusumma jagunemine.

Tabel 2

Projekti kulude jagunemine (summade nimiväärtus)

(23)

Projekti rahastati lisaks taotletud abile omavahenditest ja pangalaenudest. Tabelis 3 on esitatud ülevaade teatatud projekti rahastamisest.

Tabel 3

Projekti rahastamine (summade nimiväärtus)

(24)

Investeeringute tegemise koht on Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bitterfeldi maakonnas asuv Thalheim, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt toetatav piirkond, ning vastavalt piirkondliku riigiabi andmise juhendile (12) (edaspidi „1998. aasta piirkondliku abi juhend”) ja kuni 2006. aasta lõpuni kehtinud Saksamaa regionaalabi kaardile (13) oli selles piirkonnas abi suurim osatähtsus 35 % brutotoetusekvivalendist.

(25)

Kõnealune abi kujutab endast 15 protsendipunkti suurust VKE lisatoetust, millest on teatatud numbri N 426/05 all vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) (14) (edaspidi „VKEde grupierandi määrus”) artikli 4 lõike 3 punkti b alusel tehtud abi heakskiitmise otsusele, ning mida oli kavas Sovellole anda lisaks olemasolevate regionaalabi kavade „Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühiskava – Piirkondliku majandusstruktuuri parandamine” (riigiabi nr N 642/02, (15) edaspidi „ühiskava”) ja „Investeerimistoetuste seadus 2005” (riigiabi nr N 142a/04, (16) edaspidi „investeerimistoetuste seadus”) alusel antavale regionaalabile. VKE lisatoetus vastab 9 130 995 euro suurusele abisummale.

(26)

Vastavalt 1998. aasta piirkondliku abi juhendile võib VKE lisaks piirkondlikule investeerimisabile saada ka lisatoetust (17). Sovellole anti VKE lisatoetust lisaks Saksamaa ühiskava kohaselt õiguspäraselt võimaldatud regionaalabile.

(27)

Ettevõtja VKE-staatust kontrollitakse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta) (18) (edaspidi „VKEde määratlemise soovitus”) alusel. Eelkõige uuritakse, kas asjaomane ettevõtja vastab teatavatele nõuetele (töötajate arv, käive, bilansimaht). Staatuse hindamisel võetakse täies ulatuses arvesse seotud ettevõtjate (ettevõtjad, kellel on valitsev mõju tänu sellele, et neile kuulub enamik aktsiaid või hääleõigusi) asjaomaseid andmeid, samas kui partnerettevõtjate (ettevõtjad, kellele kuulub vähemalt 25 % aktsiatest või hääleõigustest) andmeid võetakse arvesse proportsionaalselt.

(28)

Oma otsuses N 426/05 (vt punkt 2) võttis komisjon arvutuste tegemisel arvesse Sovello ja Evergreeni asjaomaseid andmeid, jättis aga arvesse võtmata Q-Cellsi ja RECi andmed, kuna nimetatud kahele ettevõtjale kuulus abist teatamise ajal ja kuni abi heakskiitmise otsuse tegemiseni komisjoni poolt alla 25 % aktsiatest või hääleõigustest. Kõnealuste andmete põhjal järeldas komisjon, et Sovello on VKE, ning kiitis teatatud abi andmise heaks.

(29)

Uus teave, mille komisjon avastas Sovellole mõeldud teise teatatud abi hindamise käigus, on seotud Evergreeni ja Q-Cellsi vahel Sovello asutamiseks sõlmitud MJVA1-ga ning kõnealust teavet komisjonile abi N 426/05 esialgse hindamise ajal ei edastatud. Uus teave andis alust kahtluseks, et ühisettevõtte partnerid hoidsid Q-Cellsi osaluse kunstlikult allpool 25 % (esialgu oli see 24,9 %), et saada suuremat abisummat (sealhulgas VKE lisatoetust), ehkki Q-Cells oli ühisettevõtte juhatuses esindatud ühega kolmest direktorist ning tema esindaja nõusolek oli oluline tähtsate otsuste tegemisel. Seoses sellega kutsus komisjon Saksamaad määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 9 kohaselt üles avaldama arvamust komisjoni kavatsuse kohta algatada enne 7. juuni 2006. aasta otsuse (vt punkt 2) võimalikku tühistamist ametlik uurimismenetlus.

(30)

15. aprilli 2008. aasta kirjaga edastas Saksamaa komisjonile Sovello põhikirja, lepingu põhitingimused ning MJVA1, MJVA2 ja muudetud MJVA2 tõestatud koopiad. Oma kirjas oli Saksamaa seisukohal, et Sovello vastas abist teatamise ajal VKEde määratlemise soovituses sätestatud ametlikele kriteeriumidele ning et VKEde määratlemise soovituses ei ole sätestatud muid selgelt piiritletud ja praktikas kohaldatavaid kriteeriumeid. Saksamaa arvates peaksid kõnealused ametlikud kriteeriumid olema VKE-staatuse hindamisel määrava tähtsusega, kui komisjon soovib riigiabi kontrollimisel tagada õiguskindluse ja prognoositavuse. Juhul kui komisjon ei pea kõnealuseid ametlikke kriteeriumeid enam asjakohaseks, peaks ta üksikjuhtumite üle otsustamise asemel kaaluma kehtivate eeskirjade muutmist.

(31)

Saksamaa märkis ka, et abist teatamise ajal ei varjatud teavet teadlikult ning et aktsiate esialgsel jaotusel (Evergreen 75,1 % ja Q-Cells 24,9 %) olid majanduslikud põhjused. Lisaks sellele väitis Saksamaa, et Q-Cellsi osalus esialgses ühisettevõttes ei vabastanud Sovellot värskelt asutatud VKEdele tüüpilistest raskustest.

(32)

Komisjon jäi siiski seisukohale, et Sovello vastas küll VKEde määratlemise soovituses sätestatud ametlikele kriteeriumidele, aga komisjonil on kindlaid tõendeid, et selline olukord oli võimalik ainult tänu sellele, et Q-Cellsi osalust hoiti kunstlikult allpool 25 %, eesmärgiga saada VKE lisatoetust, ning et Q-Cellsi tegelik mõju Sovellos oli suurem. Seetõttu järeldas komisjon, et tal tuleb arvesse võtta abisaaja aktsiate jaotuse võimalikku manipuleerimist eesmärgiga hoiduda kõrvale VKEde määratluse kohaldamisest.

(33)

Uus teave andis komisjonile põhjust kahelda Sovello vastavuses VKEde määratlemise soovituses sätestatud VKE kriteeriumidele. Kui kahtlus osutub tõeks, ei sobi teatatud ja heakskiidetud VKE lisatoetus kokku Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

(34)

Selleks et vajaduse korral tühistada 7. juuni 2006. aasta esialgne otsus, mis võis olla tehtud puuduliku või ebaõige teabe põhjal, ja võtta vastu käesolev uus otsus, algatas komisjon määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 9 kohase ametliku uurimismenetluse. Kõnealuses artiklis on sätestatud otsuse tühistamise kord: „Komisjon võib pärast seda, kui ta on andnud kõnealusele liikmesriigile võimaluse esitada omapoolseid märkusi, tühistada […] otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav. Enne otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist algatab komisjon ametliku uurimismenetluse vastavalt artikli 4 lõikele 4. […]”.

(35)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(36)

Saksamaa on seisukohal, et otsuse N 426/05 tühistamine väidetavalt uue teabe saamise tõttu ei ole õigustatud. Saksamaa sõnul ei olnud komisjonile riigiabist N 426/05 teatamisel edastatud teave puudulik ega ebaõige ning seetõttu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklit 9 kohaldada ei tuleks. Saksamaa väitel oli komisjon teadlik, et Sovello on päikeseenergiasektoris tegutsev uus tehnoloogiaettevõte, mille Evergreen ja Q-Cells asutasid ühisettevõttena, ning et Sovello vastab VKEde määratlemise soovituses sätestatud kriteeriumidele ja puutub kokku VKEdele tüüpiliste raskustega. Saksamaa lisas, et ei MJVA1 ega lepingu põhitingimused sisalda uut teavet, mis õigustaks otsuse N 426/05 tühistamist.

(37)

Saksamaa väidab, et ta edastas komisjoni nõudel (30. detsembri 2005. aasta kiri D/57570) abist teatamise menetluse käigus Sovello kohta komisjoni teatise „Deklaratsiooni näidis teabe kohta, mille alusel ettevõtja kvalifitseerub VKEks” (19) (edaspidi „komisjoni teatis deklaratsiooni näidise kohta”) lisas esitatud deklaratsiooni, milles märkis, et Evergreen on Sovelloga seotud ettevõtja, Q-Cells aga Sovellost eraldiseisev ettevõtja. Saksamaa on oma sõnul esitanud ka vande all antud Q-Cellsi kinnituse, mille kohaselt Q-Cells ei ole Sovello partnerettevõtja ega Sovelloga seotud ettevõtja.

(38)

Saksamaa põhjendab, et ei Saksamaa ametiasutused ega ka Sovello ei lugenud VKEde grupierandi määrusest, komisjoni teatisest deklaratsiooni näidise kohta ja komisjoni esitatud teabenõudest välja, et nad oleksid pidanud edastama komisjonile abist teatamise ajal ühisettevõtte lepingu. Seetõttu on Saksamaa seisukohal, et tema poolt abist teatamise ajal edastatud teave oli täielik.

(39)

Saksamaa märgib, et VKE määratlemine hõlmab 1996. aasta VKEde määratlemise soovituses (20) nii piirväärtusi kui ka nn sõltumatuskriteeriumit, samas kui praegu kehtivas soovituses tehakse vahet ainult eraldiseisvatel ettevõtjatel, partnerettevõtjatel ja seotud ettevõtjatel. Saksamaa väitel on praegu kehtiv VKEde grupierandi määrus koos VKEde määratlemise soovitusega komisjonile siduv ning hindamise käigus ei tohi kohaldada kirjutamata lisakriteeriumeid. Ei Euroopa Kohus ega ka esimese astme kohus ei ole uue VKEde määratlemise soovituse alusel tehtud otsustes selliseid kirjutamata kriteeriumeid arvesse võtnud.

(40)

Saksamaa ei nõustu sellega, et sõltumatuskriteeriumid, mida kohus arvestas oma otsuses, mille ta tegi varasema VKEde määratlemise soovituse alusel Itaalia Vabariigi ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelises kohtuasjas C 91/01 (21) (edaspidi „Solar Techi juhtum”), kehtivad ka uue VKEde määratlemise soovituse alusel hinnatavate juhtumite suhtes. Saksamaa sõnul ei sobi seesuguste kirjutamata kriteeriumide põhjal toimuv hindamine kokku VKEde määratlemise soovituse läbivaatamise eesmärgiga, mis on VKEde grupierandi määruse 8. põhjenduse kohaselt järgmine: „[…] vältida seletustes kõrvalekaldeid, mille tulemusel võivad tekkida konkurentsimoonutused, lihtsustada ühenduse ja liikmesriikide meetmete kooskõlastamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul ning suurendada menetluse läbipaistvust ja õiguskindlust, […]”.

(41)

Saksamaa väidab, et komisjon peab õiguskindlust ja võrdset kohtlemist silmas pidades VKEde määratlemise soovituse mis tahes kohandused (uute lisakriteeriumide kasutuselevõtt) avalikustama, enne kui ta hakkab neid üksikjuhtumite suhtes kohaldama. Lisaks oleks Euroopa õiguslooja, kui ta oleks soovinud „VKEdele tüüpiliste raskuste” kriteeriumi kohaldada, lisanud selle uude VKEde määratlemise soovitusse. Seda, kas ettevõtjal on VKEdele tüüpilised raskused, tohib seetõttu hinnata ainult VKEsid käsitlevate ametlike kriteeriumide alusel. Lisaks on Saksamaa arvates partnerettevõtjatele kehtestatud aktsiate 25 % piirmäär ülearune, kui seda hindamisel tegelikult kriteeriumina arvesse ei võeta.

(42)

Saksamaa sõnul on uue VKEde määratlemise soovituse eesmärk tagada VKEde toetamise ühtsus ning selle administratiivne ja kohtulik järelevalve selgete ja ühemõtteliste määratluste alusel. Saksamaa järeldab seetõttu, et VKEde määratlemise soovituses ei ole jäetud ruumi oma äranägemise järgi otsustamiseks ega kirjutamata seaduste järgmiseks.

(43)

Saksamaa väidab, et kohtuasjade Solar Tech ja Pollmeier Malchow GmbH & Co. KG v. komisjon (22) puhul ei ole asjaomaste ettevõtete aktsiate jaotus ega nende majanduslikud raamtingimused (millele osutatakse varasema, 1996. aasta VKEde määratlemise soovituse põhjal tehtud otsustes) Sovello omadega võrreldavad.

(44)

Solar Techi juhtumi puhul kuulus suurettevõtjale Permasteelisa kontsern ainult 24 % abisaaja aktsiatest, aga kontserni asutajale ja enamusaktsionärile, kes oli ühtlasi Solar Techi juhataja, kuulus 46 % ning kontserni juhatajale ja ühele juhatuse liikmele kummalegi 15 % kapitalist. Komisjon jõudis toona järeldusele, et kirjeldatud rahalise sõltuvuse, kontserni aktsionäride võimaliku mõju ning kontserniga majandusliku ja struktuurilise seotuse tõttu ei puutu Solar Tech kokku VKEdele tüüpiliste raskustega ega vasta seega sõltumatuskriteeriumile. Saksamaa märgib, et ühisettevõtte Sovello aktsionärid olid seevastu üksteisest sõltumatud ja et vähemusaktsionäril Q-Cells ei olnud Sovellos suuremat mõju kui on tavaliselt aktsionäril, kellele kuulub 24,9 % aktsiatest (vrd 5.3 jagu).

(45)

Pollmeieri juhtumi puhul oli tegemist olukorraga, kus abisaaja Pollmeier kuulus vaheettevõtja kaudu täielikult (100 %) füüsilisele isikule. Kõik teised samale füüsilisele isikule kuuluvad ettevõtjad olid tegevad kas samades või paralleelsetes majandussektorites. Komisjon eeldas, et kõnealusele füüsilisele isikule kuuluvad ettevõtjad moodustavad ühe majandusüksuse, kumuleeris andmed nende ettevõtjate finantsolukorra ja töötajate arvu kohta ning sai tulemuseks väärtused, mis ületasid VKEde määratlemise soovituses kindlaksmääratud piirväärtusi. Saksamaa märgib, et Sovello osanikud olid ühisettevõtte asutamise ajal üksteisest sõltumatud ja nende äritegevusel olid eri eesmärgid (Evergreen tegeles solaartehnoloogia valdkonna teadus- ja arendustööga ning Q-Cells tootis päikeseelemente). Sovello VKEdele tüüpilisi raskusi ei saanud seega kõrvaldada kuuluvus mõnda suurettevõtjate kontserni.

(46)

Saksamaa sõnul kuritarvitas komisjon 17. juunil 2008. aastal tehtud menetluse algatamise otsuses (vt punkt 5) oma volitusi, kuna eeldas, et abisaajat ja tema ühisettevõtte partnereid tuleb automaatselt käsitleda ühe majandusüksusena ning et seetõttu tuleb VKEde piirväärtuste arvutamisel andmed kõikide ühisettevõtte partnerite finantsolukorra ja töötajate arvu kohta kumuleerida.

(47)

Saksamaa väidab, et komisjon võtab endale sellega õiguse kehtestada terve ettevõtjate kategooria (nimelt ühisettevõtted) suhtes erandi, jättes nende suhtes kohaldamata õiguslikult siduva VKEde määratlemise soovituse ning kohaldades kõnealuste ettevõtjate suhtes hoopis erisuguseid VKEde määratlemise kriteeriume. Saksamaa viitab asjaolule, et selliseid volitusi ei ole võimalik välja lugeda ei Euroopa kohtutes 1996. aasta VKEde määratlemise soovituse põhjal tehtud otsustest ega ka komisjoni senisest praktikast.

(48)

Saksamaa kinnitab, et Sovello puutus abist teatamise ajal kokku VKEdele tüüpiliste raskustega, kuna tema töötajate arv oli väike ning investeerimisprojekti rahastamise, toodangu turustamise ning äri- ja töökorralduse vahendid piiratud. Saksamaa tunnistab küll Sovello ning Evergreeni ja Q-Cellsi koostöö sünergilist mõju, aga ei nõustu, et selline mõju oleks Sovello VKEdele tüüpilisi raskusi leevendanud.

(49)

Saksamaa sõnul ei oleks Sovello ilma avaliku sektori toetuseta saanud oma investeerimisprojektile Thalheimis välisrahastamise vahendeid. Välisinvesteeringute osakaal Sovello projektis (8 miljonit eurot ehk 13 % investeeringute kogusummast) vastab VKEdele tüüpilistele näitajatele. Lisaks sellele olid Saksamaa väitel ainult […] […] pangast, kellelt abi küsiti, projekti rahastamisest huvitatud, ning üks neist oli valmis pakkuma vaid […] euro ulatuses käibekapitalilaenu ja kuni 50 % ulatuses avaliku sektori toetuse summast lühiajalist laenu ajutiste finantsraskuste ületamiseks. Sellised asjaolud on tüüpilised VKEdele ja mitte suurettevõtjatele.

(50)

Saksamaa märgib, et laenuleping välisrahastamise vahendite saamiseks sõlmiti alles […] novembril 2005. Sovello […]-reitingu ja osanike […] rahalise toetuse tõttu (samuti Sovello […] finantsolukorra tõttu) ei olnud võimalik kokku leppida soodsamates laenutingimustes. Sovellol oli keeruline leida laenule piisavat tagatist (kuna tema kasutatav krunt ei kuulunud talle, masinad ja seadmed ei olnud veel kohale jõudnud, ehitised olid lõpetamata ja lattu ei olnud veel tekkinud varusid). Ka Sovello osanikud ei saanud pakkuda […] tagatisi.

(51)

Saksamaa väidab, et osanikel oli võimalik anda ühisettevõtte käsutusse ainult väga piiratud hulgal omavahendeid. Kuni 2006. aastani andis ühisettevõtte käsutusse rahalisi vahendeid lisaks kapitaliosalusele ja reservkapitalile ainult Evergreen. Q-Cells ei […] ühisettevõttesse selliseid rahalisi vahendeid investeerida, kuna tema […] vahendid kulusid […] ära tema enda investeerimisprojekti edendamiseks.

(52)

Saksamaa väitel ei oleks ilma riigiabita, sealhulgas ilma VKE lisatoetuseta olnud võimalik Sovello investeerimisprojekti ellu viia.

(53)

Saksamaa sõnul puutus Sovello kokku olulise kommertsriskiga, kuna ettevõtjal tuli kõigepealt tõendada, et ta suudab String-Ribbon tehnoloogia abil valmistada müügikõlblikke tooteid. Kõnealust riski ei vähendanud olulisel määral ka Evergreeniga sõlmitud ostu-müügileping, sest Evergreen oli ise samuti VKE ja tal puudus Saksamaa turul tegutsemise kogemus. Teisel osanikul (Q-Cells) puudus aga päikesemoodulite müügi kogemus, kuna ta tootis ise ainult päikeseelemente. Lisaks sellele oli ka Q-Cells VKE (23) ja pidi suunama oma jõupingutused eelkõige omaenda toodangu turustamisse.

(54)

Saksamaa väitel olid Sovello kulutused äri- ja töökorraldusele suurettevõtjate samalaadsetest kulutustest suuremad. Näiteks pidi Sovello […].

(55)

Saksamaa ei nõustu sellega, et Q-Cellsi võimalik mõju Sovellos abist teatamise ajal oli suurem kui see oleks harilikult olnud Sovello aktsiatest 24,9 % omaval osanikul. Sellise suurusega osalus on kõrgtehnoloogia sektorite uute ettevõtjate võrreldavate projektide puhul üsna tavaline.

(56)

Saksamaa selgitab, et projekti algatamise idee pärines Evergreenilt. Evergreen oli juba rohkem kui 10 aasta jooksul investeerinud üle […] miljoni USA dollari String-Ribbon tehnoloogia arendamisse, ilma et oleks saavutanud tehnoloogia tasuvuse. Evergreeni aktsia hind langes 2003. ja 2004. aastal ligikaudu 2 USA dollarile võrreldes 2000. aasta hinnaga, mis oli 20 USA dollarit. Evergreen pidi säilitama investeerimisprojekti üle võimalikult suure kontrolli, et kindlustada oma aktsionäridele edu korral võimalikult suur kasum, ent ei suutnud hankida ilma äripartneri rahalise panuseta piisavalt suurt kapitali. Q-Cells sobis hästi äripartneri rolli, sest lisaks rahalistele vahenditele võis Q-Cells ühisettevõttesse kaasa tuua ka oma kogemused fotogalvaanikasektori tööstusrajatiste ehitamisel ja oma teadmised päikeseelementide tehnoloogia valdkonnas. Saksamaa selgitab, et kirjeldatud põhjustel otsustas Evergreen Q-Cellsi ja mitte äriühingu […] kasuks. Viimane oli küll tugevam finantspartner, aga soovis ühisettevõttes ka rohkem mõjuvõimu.

(57)

Sellal kui Q-Cells sõlmis Evergreeniga MJVA1, oli ta juba investeerinud suurde projekti, mille raames oli kavas toota harilikke päikeseelemente. Seetõttu ei olnud Q-Cells võimeline tegema suuri investeeringuid veel mõnda teise projekti. Saksamaa sõnul soovis Q-Cells Sovellos osalemise kaudu ühelt poolt omandada oskusteavet pooljuhtplaatide, päikeseelementide ja -moodulite tootmise uute tehnoloogiate kohta ning teiselt poolt rakendada oma kogemusi päikeseelementide tootmisrajatiste arendamisel.

(58)

Kirjeldatud põhjustel oli Q-Cells valmis omandama ühisettevõttes 24,9 % vähemusosaluse. Saksamaa selgitab, et samasugustel põhjustel omas Q-Cells võrreldavat (21,19 %) vähemusosalust ka ettevõttes CSG Solar AG, (24) mis toodab päikesemooduleid kelmetehnoloogia abil. Osalus ühisettevõttes ei kujuta endast ainult võimalikku rahalist osalust, vaid ka tehnoloogilist sisendit.

(59)

Saksamaa rõhutab, et Sovello osanike osalus põhikapitalis kajastab täielikult nende tegelikke kavatsusi ja tegelikku mõju ning et hääleõigused olid vastavalt sellele jagatud. Seetõttu oli selge, et Evergreen sai vastupidiselt Q-Cellsile võtta olulisi otsuseid vastu üksi.

(60)

Saksamaa selgitab, et Q-Cellsi osaluse võimalik edaspidine suurendamine oli küll kokku lepitud, aga see sai toimuda ainult teatavatel kindlatel tingimustel ja juhul, kui Q-Cells suudab ühisettevõtte käsutusse anda piisaval hulgal rahalisi vahendeid. Üks MJVA1-s nimetatud tingimustest oli, et osaluse suurendamine ei tohi ohustada Sovello võimalusi saada riigiabi. Saksamaa viitab asjaolule, et võimalus saada riigiabi oli peamisi põhjusi, miks investeerimisprojekt sooviti ellu viia Saksamaal ja mitte Ameerika Ühendriikides, ning et see ei kujuta endast riigiabieeskirjade rikkumist. Saksamaa lisab, et Q-Cellsil ei olnud sellise otsuse tegemisel mingit mõju ning et ühisettevõtte partnerite püüdlustega kindlustada ettevõttele rahastamisvõimalus ei rikutud riigiabieeskirju ega hoitud eeskirjade kohaldamisest kõrvale.

(61)

Saksamaa on seisukohal, et konkreetsel hetkel omatud mõju ja osaluse võimalikust edaspidisest suurendamisest tuleneva mõju vahel tuleb teha vahet. Saksamaa rõhutab, et osaluse suurendamine ei olnud kindel ja mõlemad partnerid teadsid, et see ei toimu kiiresti ning kindlasti mitte enne, kui uus tehnoloogia on osutunud elujõuliseks. Tegelikult ei ole osalust MJVA1-s osutatud 50 %-ni seni suurendatud. Q-Cellsi osalust vähendati 22. novembri 2005. aasta teise lepingu (MJVA2) alusel hoopis veelgi, nimelt 21 %-ni. Saksamaa sõnul on see selge märk, et puudub „automaatne mehhanism”, mis lubaks järeldada, et Q-Cellsi osaluse suurendamine üle 24,9 % oli juba algusest peale kokku lepitud.

(62)

Lisaks oli Saksamaa väitel asjaolu, et ühe Sovello tegevjuhi oli ametisse nimetanud Q-Cells, kõigest ajutine lahendus (detsembrist 2004 aprillini 2005) ega vähendanud Evergreeni mõjuvõimu (Evergreenist pärines ühisettevõtte asutamise algusest saadik samuti üks tegevjuht). Lisaks sellele oli Evergreenil, kellel oli järelevalvenõukogus suurem esindatus, võimalik kõiki tegevjuhte ametisse nimetada või ka ametist vabastada.

(63)

Saksamaa ei nõustu sellega, et lepingu põhitingimuste sõnastus, mille kohaselt Q-Cellsi osalus Sovellos peab Saksamaa teatavate toetusmeetmete saamiseks jääma alla 25 %, oleks põhjustanud olukorra, kus Q-Cellsi võimalused omandada mõjuvõimu oleksid olnud suuremad kui tema 24,9 % osalus seda tegelikult võimaldas. Saksamaa sõnul kajastab dokumendi sõnastus pigem seda, mida kinnitab ka hilisem MJVA1, nimelt mõlema partneri püüdlusi mitte eksida riikliku toetuse saamise tingimuste vastu. Lisaks viitab Saksamaa ühele teisele lepingu põhitingimuste klauslile, mille kohaselt Sovello kasutab suurt osa Evergreeni tootmismahust ja seetõttu peaks Evergreen saama Sovello kapitalis esialgu enamusosaluse. Lõpuks nendib Saksamaa, et lepingu põhitingimusi sisaldav dokument oli ühisettevõtte partnerite jaoks kõigest töö korraldamise vahend, mis ei olnud õiguslikult siduv.

(64)

Saksamaa ei nõustu väitega, et Q-Cellsil oli Sovelloga sõlmitud kokkulepete tõttu suurem mõju kui tema 24,9 % osalus seda võimaldas. Kõik kokkulepped sõlmiti turutingimustel ning Q-Cellsil ja Sovellol ei olnud mingeid muid majanduslikke, rahanduslikke, organisatoorseid või muud laadi suhteid.

(65)

Lõpetuseks väidab Saksamaa, et osaluste muutmine pärast Sovello asutamist ei tulenenud esialgsest MJVA1-st, vaid oli seotud asjaoluga, et ühisettevõttega liitus REC, kes lubas vastutasuks 15 % osaluse eest tarnida Sovellole suurel hulgal räni (selline kokkulepe on sätestatud MJVA2-s). Pärast RECi ühinemist ühisettevõttega loovutas Evergreen talle 11,1 % ja Q-Cells 3,9 % aktsiatest. Saksamaa sõnul tõendab see Q-Cellsi kavatsust jääda ka edaspidi vähemusaktsionäriks. Alles hiljem, kui REC oli lubanud tarnida veelgi suuremal hulgal räni ning kui tehases Sovello 1 kasutatav tehnoloogia oli osutunud elujõuliseks, muudeti kolme osaniku osalust nii, et igaühele kuulus 33,3 % aktsiatest (29. septembril 2006. aastal MJVA2s tehtud muudatus, mis kehtib alates 19. detsembrist 2006).

(66)

Saksamaa väitel on Q-Cellsile ühisettevõttes antud otsustusõigus Sovello-taoliste uute tehnoloogiaettevõtete puhul üsna harilik ning vastab vähemusosalust omavate riskikapitaliinvestorite tavapärastele õigustele. Q-Cellsi mõjuvõim jääb vähemusosanike tavapärase mõjuvõimu piiresse. Ettevõtja tõi ühisettevõttesse lisaks 24,9 %-le kapitalist kaasa päikeseelementide valmistamise oskused ja kogemused ning seetõttu oli tal teatav mõju ühisettevõtte raames toimuvat koostööd reguleerivate lepingute üle otsustamisel. Saksamaa väidab, et õigus osaleda teatavate otsuste tegemisel oli vajalik Q-Cellsi kaitseks, sest muidu ei oleks olnud võimalik välistada, et Evergreen kasutab oma mõjuvõimu Sovello juhtimisel iseenda huvides ära. Lisaks on üldiselt tavaks anda vähemusosanikele õigus nimetada üks järelevalvenõukogu liige.

(67)

Selleks et toetada oma väidet, mille kohaselt Q-Cellsi osaluseks ei määratud 24,9 % ainuüksi VKE lisatoetuse saamise eesmärgil, viitab Saksamaa ka oma äriühinguõigusele. Esiteks vastab Q-Cellsi osalus vähemusosanike kaitset käsitlevatele eeskirjadele. Siinkohal viitab Saksamaa osaühinguseaduse (GmbH-Gesetz) paragrahvidele 50, 61 ja 66. Kõnealuste sätetega antakse osaühingu põhikapitalist vähemalt 10 % omavatele osanikele teatavad vähemuse õigused, nt õigus kutsuda kokku osanike koosolek ja tõstatada otsuse tegemise eesmärgil küsimusi koosoleku päevakorda kandmiseks, õigus algatada osaühingu likvideerimise menetlus jne. Saksamaa sõnul ei ole Q-Cellsi mõju suurem kui see on Saksamaa äriühinguõiguse kohaselt vähemusosanikul, kes omab vähemalt 10 % äriühingu põhikapitalist. Lisaks toob Saksamaa Q-Cellsi ulatuslike kaasotsustusvolituste täiendavaks põhjuseks asjaolu, et tema 24,9 % osalus jäi allapoole 25 % piirist, mis on seadusega ette nähtud blokeeriva vähemuse saavutamiseks. Seetõttu anti Q-Cellisile lepingute kaudu õiguskaitse puudumise hüvituseks kaasotsustusvolitused.

(68)

Saksamaa vaidlustab õiguslikud põhjused, mille alusel komisjon algatas menetluse, ning väidab, et ta edastas abist teatamise ajal komisjonile õige ja täieliku teabe ning et määruse (EÜ) nr 659/1999 artikkel 9 ei ole seetõttu kohaldatav. Lisaks väidab Saksamaa, et komisjon peaks ettevõtja VKE-staatuse hindamisel kohaldama ainult VKEde määratlemise soovituses sätestatud ametlikke kriteeriume (töötajate arv ja rahaliste vahendite suhtes kehtivad piirväärtused) ega tohiks selleks, et kindlaks teha, kas ettevõtjal on VKEdele tüüpilisi raskusi, kohaldada nn kirjutamata kriteeriume. Saksamaa ei nõustu sellega, et Sovellole VKE lisatoetuse andmisega rikuti riigiabieeskirju, ning väidab, et komisjoni oletused võimaliku manipuleerimise kohta ei vasta tõele.

(69)

Saksamaa sõnul vastas Sovello abist teatamise ajal VKEde määratlemise soovituses sätestatud kriteeriumidele: Q-Cellsil oli Sovellos 24,9 % vähemusosalus ja ta ei olnud Sovello partnerettevõtja ega Sovelloga seotud ettevõtja VKEde määratlemise soovituse tähenduses. Seetõttu ei tohi VKEde määratlemise soovituses sätestatud piirväärtuste arvutamisel Q-Cellsi andmeid arvesse võtta. Saksamaa on vastu väitele, mille kohaselt Q-Cellsil oli abist teatamise ajal Sovellos suurem mõju kui 24,9 % osalust omaval investoril oleks tegelikult tohtinud olla. Lisaks sellele on Saksamaa seisukohal, et Sovello puutus kokku VKEdele tüüpiliste raskustega ning et ilma riigiabita, sealhulgas ilma VKE lisatoetuseta ei oleks olnud võimalik investeerimisprojekti ellu viia.

(70)

Komisjon kiitis 7. juunil 2006 heaks Sovellole (lisaks regionaalabile) antava VKE lisatoetuse, mille osatähtsus oli 15 % brutotoetusekvivalendist. Hiljem avastas komisjon tõendeid, mille alusel oli võimalik oletada, et otsus tehti abist teatamise ajal edastatud ebaõige teabe alusel. Kuna kõnealusel teabel võis olla uurimise tulemuse seisukohast oluline tähtsus, otsustas komisjon 17. juunil 2008 algatada kõnealuse abi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetluse, eesmärgiga otsus N 426/05 tühistada ja võtta vastu uus otsus.

(71)

Saksamaa teatas Sovellole ette nähtud VKE lisatoetusest 29. augusti 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 1. septembril 2005.

(72)

Sovellole anti VKE lisatoetus 21. aprillil 2005 (eeldusel et komisjon kiidab hiljem selle andmise heaks) lisaks Saksamaa ühiskava kohaselt õiguspäraselt võimaldatud regionaalabile. Kõnealuses kavas on selgesõnaliselt sätestatud, (25) et Saksamaa peab teatama eraldi kõikidest VKE lisatoetustest, mille suurus ületab VKEde grupierandi määrusega ette nähtud piirmäärasid. Abist teatamise ajal kehtinud VKEde grupierandi määruse kohaselt on kogu ELis lubatud keskmise suurusega ettevõtjatele anda VKEdele ette nähtud investeerimisabi osatähtsusega 7,5 % netotoetusekvivalendist ja väikestele ettevõtjatele investeerimisabi osatähtsusega 15 % netotoetusekvivalendist. Juhul kui abisaaja asub toetatavas piirkonnas, vabastatakse VKEde grupierandi määruse kohaselt teatamise kohustusest abi, mille suurus vastab 1998. aasta piirkondliku abi juhendis ette nähtud summale, ja sellele lisaks antav VKE lisatoetus. VKEde grupierandi määrusega ei nähta aga ette teatamise kohustusest vabastamist selliste projektide puhul, mille abikõlblikud kogukulud ületavad 25 miljonit eurot või mille puhul abi kogusumma ületab 15 miljonit eurot. Sellisest abist tuleb eraldi teatada.

(73)

Selleks et kindlaks teha, kas ettevõtja on VKE, kohaldab komisjon VKEde määratlemise soovitust.

(74)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 9 sisaldub järgmine säte: „Komisjon võib pärast seda, kui ta on andnud kõnealusele liikmesriigile võimaluse esitada omapoolseid märkusi, tühistada […] otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav. Enne otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist algatab komisjon ametliku uurimismenetluse vastavalt artikli 4 lõikele 4. […]”.

(75)

Saksamaa lükkab tagasi väite, mille kohaselt ta olevat esialgse uurimise käigus edastanud puudulikku või ebaõiget teavet, märkides, et a) ta esitas kõik andmed, mille esitamist nõuti komisjoni teatises deklaratsiooni näidise kohta, ja b) ükski komisjoni soovituses ette nähtud asjaomane hindamine ega säte ei nõua lisateabe esitamist ühisettevõtte struktuuri või põhikirja kohta.

(76)

Komisjoni teatisega deklaratsiooni näidise kohta ei ole deklaratsiooni näidise kasutamine muudetud kohustuslikuks, vaid selle eesmärk on lihtsalt pakkuda näidet deklaratsiooni kohta ning liikmesriikide ja ELi õiguse alusel toimuvad hindamisi ja uurimisi kõnealused deklaratsioonid ei mõjuta. Esialgse uurimise käigus palus komisjon Saksamaal esitada kas Q-Cellsi poolt vande all antud kinnituse, mille kohaselt nimetatud osanik ei vasta ühelegi VKEde määratlemise soovituse lisa artikli 3 lõike 3 punktides a–d sätestatud kriteeriumile, (26) või kui see ei ole võimalik, siis Sovello põhikirja koopia. Saksamaa edastas Q-Cellsi poolt vande all antud kinnituse 28. oktoobril 2005. Kuna Sovello aktsiate jaotus teatatud abi esialgse uurimise ajal muutus, sest ühisettevõttega liitus kolmas partner (REC), edastas Saksamaa 4. aprillil 2006 ka kõnealuse uue osaniku poolt vande all antud kinnituse. Esialgse uurimise lõppedes võeti otsus N 426/05 vastu Saksamaa eespool kirjeldatud teabele tuginedes.

(77)

Komisjon pidi hindama abisaaja VKE-staatust. Kui esialgse uurimise ajal on olemas dokumendid, milles on kirjalikult ja selgesõnaliselt toonitatud, et ühisettevõtte aktsiate jaotus on korraldatud nii, et see vastaks VKEde määratlemise soovituse kriteeriumidele, või millest võib välja lugeda selge kavatsuse pärast VKE lisatoetuse saamist ettevõtte struktuuri muuta, ei ole võimalik väita, et selline teave ei ole asjaomase ühisettevõtte VKE-staatuse hindamisel oluline või ei oma otsuse tegemisel määravat tähtsust.

(78)

Kuna komisjonile selliseid dokumente (lepingu põhitingimused, põhikiri, MJVA1 ja MJVA2) ei edastatud, puudus tal asjaoludest täielik ülevaade ning tema esialgne positiivne otsus Sovellole VKE lisatoetuse andmise kohta põhines seega puudulikul ja ebaõigel teabel.

(79)

Komisjon on seisukohal, et Saksamaa oli kohustatud edastama kogu tookord kättesaadava ja otsuse N 426/05 tegemise seisukohast olulise teabe. Seetõttu järeldab komisjon, et Saksamaa edastatud teave oli puudulik ja seega ebaõige. Kõnealuste asjaolude tõttu kohaldatakse määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklit 9, millega nähakse ette objektiivne menetlus, mis võimaldab komisjonil valed otsused tühistada.

(80)

Saksa õiguse kohaselt oli Saksamaa kohustatud enne abi andmist kontrollima, kas abisaaja ei hoidu kõrvale VKEde määratlemise soovituse sätete kohaldamisest. Saksamaa ühiskavas, (27) mille alusel VKE lisatoetus anti, välistatakse VKE-staatus (ka VKEde määratlemise soovituse ametlike kriteeriumide täitmise korral) selgesõnaliselt juhul, kui tegemist on suurte ettevõtjatega, kellel on tegelik valitsev mõju, või majandusüksustega, keda ei saa majanduslikel kaalutlustel pidada VKEdeks.

(81)

Saksamaa on seisukohal, et kuna VKEde määratlemise soovituses ei ole peale ametlike piirväärtuskriteeriumide selgelt kehtestatud muid kriteeriume, peaksid ametlikud kriteeriumid olema ettevõtja VKE-staatuse hindamisel määrava tähtsusega, kui komisjon soovib riigiabi kontrollimisel tagada õiguskindluse ja prognoositavuse. Lisaks sellele väidab Saksamaa, et mis tahes muid kriteeriume võib kasutusele võtta ainult VKEde määratlemise soovituse kohandamiseks, aga mitte kohaldada neid üksikjuhtumite suhtes.

(82)

Partnerettevõtja määratlemiseks ei ole komisjoni soovituses tõepoolest ette nähtud muid kriteeriume peale 25 % kapitaliosaluse või 25 % hääleõiguste omamise. Samuti ei ole selles sätestatud kriteeriumide kohaldamisest kõrvalehoidumise konkreetset keeldu. Riigiabi kontrollimisel on komisjonil otsuste tegemisel aga teatav mänguruum, mis võimaldab kaitsta siseturgu õigustamatute konkurentsimoonutuste eest.

(83)

Komisjon on nõus, et riigiabieeskirjade kohaldamisel on õiguskindlus ja läbipaistvus hädavajalikud. Seetõttu peaksid ametlike kriteeriumide kohaldamisest kaugemale minevad hindamised tingimata piirduma ainult harvade erandjuhtumitega, mille puhul on kahtlus, et ametlike kriteeriumide kohaldamisest on kõrvale hoidutud.

(84)

Komisjon ei kohalda peale VKEde määratlemise soovituse kriteeriumide siiski mingeid lisakriteeriume, vaid läheb oma hindamises lihtsalt ametlikust analüüsist kaugemale, ning see on vajalik siis, kui komisjon peab tegema VKEde grupierandi määruse artikli 6 alusel otsuse üksikabi kohta. Niimoodi tagab komisjon, et VKE lisatoetust antakse ainult tõelistele VKEdele, kellel on nende väiksuse tõttu raskusi, ja mitte sellistele ettevõtjatele, kellel on seotud ettevõtjate ja/või partnerettevõtjate kaudu juurdepääs rahalistele vahenditele ja toetusele, mis jääb muudele samas suurusjärgus ettevõtjatele kättesaamatuks. Selleks et võimaldada VKE lisatoetuse andmist ainult tõelistele VKEdele, peab olema võimalik menetlusest välistada sellised juriidilised isikud, mille asutamisega on püütud VKEde määratlemise soovituse kriteeriumide kohaldamisest kõrvale hoiduda. See on kooskõlas Euroopa Liidu kohtupraktikaga, mis hõlmab Solar Techi ja Pollmeieri juhtumeid (vt joonealused märkused 20 ja 21), mille puhul Euroopa Liidu kohtud otsustasid, et komisjon ei pea heaks kiitma VKE lisatoetuse andmist, kui selgub, et ettevõtja on püüdnud VKEde määratlemise soovituse kriteeriumide kohaldamisest kõrvale hoiduda. Seega sätestatakse VKEde määratlemise soovituses sõnaselgelt, et soovitust ei kohaldata, kui päevakorral on selline kahtlus ja kui kriteeriume järgitakse ainult näiliselt.

(85)

Saksamaa väide, mille kohaselt Sovello juhtumi asjaolud erinevad Solar Techi ja Pollmeieri juhtumi asjaoludest ning et toonane kohtupraktika põhineb 1996. aasta VKEde määratlemise soovitusel ja seda ei saa seetõttu ühildada praeguse VKEde määratlemise soovitusega, ei pea paika. 1996. aasta VKEde määratlemise soovituse olulisemad kriteeriumid partnerettevõtja kohta (vähemalt 25 % kapitaliosalus või hääleõigus) võeti VKEde määratlemise soovitusse 2003/361/EÜ üle ja muudeti täpsemaks. Kuna on oht, et ka kõige selgemate ja täpsemate kriteeriumide kohaldamisest püütakse mõnikord ikkagi kõrvale hoiduda, peab olema igal juhul võimalik sellisele käitumisele vastu astuda. Kohtud kinnitasid seega vaid üldist põhimõtet – kõrvalehoidumise keeldu.

(86)

Ettevõtja dokumentidest (lepingu põhitingimused, Sovello 13. jaanuari 2005. aasta põhikiri ja MJVA1) nähtub selgelt, et ettevõtja esialgne struktuur kujundati teadlikult eesmärgiga saada VKE lisatoetust. Lepingu põhitingimuste punktiga 5 nähakse sõnaselgelt ette, et:

„The Parties understand that, in order to qualify for maximum grants, it is in the interest of JVCo that Q restricts its equity portion of JVCo until such time that either E or JVCo are no longer categorised as „small or medium enterprises’ under the rules for investment grants etc., or that this restriction becomes null and void. .” [Pooled on seisukohal, et JVCo huvides on hoida Q osalus võimalikult suure abikõlblikkuse saavutamiseks nii kaua teatavates piirides, kuni E-d või JVCo-d ei käsitleta investeerimistoetuste eeskirjade jms kohaselt enam väikese või keskmise suurusega ettevõtjana või kuni vajaduse sellise piirangu järgi kaob. ]” (28) (Teksti on alla jooninud komisjon)

(87)

Selline selge kavatsus sisaldub ka MJVA1 artikli 2.5 punktis c:

„The Parties shall use reasonable best efforts as soon as reasonably practicable following the Closing Date, by VentureCo; and to obtain the funds necessary to fund to VentureCo the amounts specified in Section 2.4 (b) and 2.4 (c) when due.” [Lepinguosalised teevad kõik nendest sõltuva, et pärast tähtaja lõppemist , kusjuures lepinguosaliste jõupingutused hõlmavad VentureCo ; ning et saada VentureCo jaoks tähtaja lõppedes tema rahastamiseks vajalikud vahendid vastavalt artikli 2.4 punktidele b ja c.] (Teksti on alla jooninud komisjon)

(88)

Asjaolule, et Evergreen ja Q-Cells kavatsesid algusest peale anda mõlemale partnerile samaväärsed õigused, niipea kui VKE lisatoetuse saamine on kindel, viitab mitu elementi:

(89)

Komisjoni arvates antakse Q-Cellsile põhikirja, lepingu põhitingimuste ja MJVA1 sätetega võimalus mõjutada Sovello tegevusega seotud otsuseid ning selline mõjuvõim on suurem kui see on tavapärase äriühinguõiguse kohaselt vähemusaktsionäril, kellele kuulub 24,9 % aktsiatest (ühisettevõtte lepingutes pole see siiski ebaharilik). Lepingu põhitingimustega nähakse ette, et:

„The Governance of JVCo will generally be structured and balanced to take into account each Party’s relative economic interest in JVCo and the fact that E needs initially to have a higher degree of control of JVCo as a result of the materiality of the operations of JVCo relative to E’s operations on a consolidated basis. At the same time, the JVCo governance structure will include provisions that .” [JVCo juhtimine korraldatakse üldiselt nii, et võetakse arvesse partnerite majanduslikke huve seoses JVCo-ga ning asjaolu, et JVCo äritegevus mõjutab olulisel määral E äritegevust, mistõttu E-le tuleb esialgu kokkuleppeliselt võimaldada JVCo üle suurem kontroll. Samal ajal hõlmab JVCo juhtimisstruktuur sätteid, millega .] (Teksti on alla jooninud komisjon)

(90)

Lisaks on lepingu põhitingimustes märgitud, et partnerid lepivad ühiselt kokku, et teatavate oluliste otsuste tegemisel on nõutav mõlema partneri nõusolek.

(91)

Sovello esialgses põhikirjas sisalduvad järgmised sätted:

(92)

Kuna Q-Cellsil on otsuste tegemisel oluline mõju, ei pea paika Saksamaa väide, mille kohaselt Evergreenil oli üle 75 %-list osalust tarvis oma huvide kaitseks (ja Q-Cellsi 24,9 % osalus ei tulenenud seega katsest hoiduda kõrvale VKEde määratlemise soovituse sätete kohaldamisest). Komisjon võtab teadmiseks, et Evergreenile anti esialgu tõepoolest võimalus omandada Sovellos enamusosalus (vrd lepingu põhitingimuste punkt 5: „E will be required to own a majority interest in the equity of JVCo in the near term” [E peab esialgu omama enamusosalust JVCo põhikapitalis]), aga selline enamusosalus oleks võinud olla protsentides väljendatult ka teistsugune (51 % – 75 %).

(93)

Q-Cellsi mõju strateegiliste otsuste tegemisel leiab kinnitust ka Evergreeni 2004. aasta aruandes, milles on märgitud, et:

„the strategic partnership is ” [strateegiline partnerlus on ], (teksti on alla jooninud komisjon)

ning

„although initially a minority shareholder in the strategic partnership, ; as a result, we may be unable to take certain actions that we believe would be in our best interests, which, given the expected materiality of the strategic partnership to our combined operations, could significantly harm our business; further, we may be liable to third parties for the material decisions and actions of Q-Cells in the strategic partnership, which actions may harm the strategic partnership and our business.” [ehkki Q-Cells osaleb strateegilises partnerluses esialgu vähemusaktsionärina, ; seetõttu ei ole meil teatavatel juhtudel võimalik võtta meie jaoks olulisi meetmeid ning see võib oluliselt kahjustada meie äritegevust, pidades silmas strateegilise partnerluse eeldatavat mõju meie ühisele tegevusele; lisaks võib juhtuda, et meil tuleb kanda kolmandate isikute ees vastutust Q-Cellsi poolt strateegilise partnerluse raames tehtud oluliste otsuste ja meetmete tõttu, ning sellised Q-Cellsi meetmed võivad meie strateegilist partnerlust ja äritegevust kahjustada.] (Teksti on alla jooninud komisjon)

(94)

Lepingu põhitingimuste järgmistest lõikudest nähtub, et Q-Cellsil oli ühisettevõtte toimimise tagamisel oluline roll:

(95)

MJVA1-s on samuti loetletud hulk teenuseid, mida tuleks Sovellole osutada (ühisettevõtte partnerite Q-Cells ja Evergreen kaudu): üldine nõustamine haldusküsimustes, abi riikliku investeerimistoetuse taotlemisel, abi lubade taotlemisel Saksamaal, toetus halduspersonali valikul ja värbamisel Saksamaal, abi maksuküsimustes, nõustamine ettevõtlus- ja organisatsioonilise struktuuri küsimustes, nõustamine ja toetus kapitali hankimisega seotud küsimustes, partneritele tarnijate vahendamine, nõustamine seoses partnerite tehnosiirdega, tehnoloogiline tugi, abi kohalike infrastruktuuride omandamisel, inimressurssidealane toetus ja abi töötajate värbamisel (MJVA1 artikkel 9.9). On tõsi, et osutatud dokumentides on ette nähtud kõnealuste teenuste osutamine turuhindadega või kulupõhiselt, aga see ei muuda olematuks tõsiasja, et Sovello ja Q-Cellsi vahel on tugev side.

(96)

Ühisettevõtte partnerid avaldavad 24. jaanuari 2005. aasta pressiteates, et „kavandatav tehas ehitatakse eeldatavasti Q-Cellsi päikeseelemenditehaste läheduses asuvale krundile ning võib hakata seega olulisel määral kasu saama koostoimest Q-Cellsiga.”

(97)

Q-Cells omandas Sovello asutamise eesmärgil riiulifirma, mille juhatusse kuulusid Q-Cellsi tegevdirektor ja finantsdirektor ning milles oli allkirjaõigus Q-Cellsi juhatajal.

(98)

Q-Cells nimetas ametisse ühe Sovello tegevjuhi, ning hoolimata Saksamaa väitest, mille kohaselt Q-Cells tegi seda ainult ajutiselt ja mille kohaselt Evergreen nimetas samuti ametisse ühe tegevjuhi, viitab see asjaolule, et Q-Cellsi ja Sovello seos oli vähemalt ühisettevõtte algusetapis väga tugev.

(99)

Saksamaa väitel pidas Evergreen üle 75 % osaluse baasil läbirääkimisi teiste võimalike ühisettevõtte partneritega, aga ei edastanud selle kohta kirjalikke tõendeid. Saksamaa lubas mõnes oma kirjas, et edastab Evergreeni ja Q-Cellsi esindajate poolt vande all antud kinnitused 24,9 % osalusega seotud kaalutluste kohta, aga jättis oma lubaduse täitmata.

(100)

Seetõttu ei saa komisjon nõustuda väitega, et Q-Cellsi 24,9 % osalus tuleneb Saksa äriühinguõiguse kohaldamisest ja mitte kavatsusest saada VKE lisatoetust.

(101)

Komisjoni ei veena Saksamaa väide, mille kohaselt Q-Cellsile MJVA1-ga ette nähtud võimalus suurendada oma osalust 50 %-ni, ei sõltu ainult sellest, kas riigiabi saamine on sellisel juhul endiselt võimalik, vaid ka mõlema partneri otsusest suurendada Sovello 1 majandusliku edu korral tootmisvõimsust. Sellise väite kummutamiseks toob komisjon esile MJVA1 artikli 3 lõike 6 punkti c sõnastuse:

„Täiendavad rahalised vahendid. Juhul kui nõudma E-lt ja Q-lt kirjalikult täiendavaid rahalisi vahendeid lisaks omakapitali koguressurssidele („Aggregate Equity Funding”) ja täiendavatele kapitaliressurssidele („Alternative Funding”) ning kui osanikud kiidavad kapitali suurendamise ühisettevõtte asutamislepingu sätteid järgides heaks („täiendavate rahaliste vahendite taotlus”), kohaldatakse järgmisi tingimusi:

(102)

Ettevõtja mitmesuguste dokumentide uurimise järel on komisjon jõudnud järeldusele, et esialgse abist teatamise ajal oli Sovello ametlik omandi- ja otsustusstruktuur, mis hõlmas Q-Cellsi 24,9 % osalust ja tema märkimisväärset mõju Sovelloga seotud otsuste tegemisel, tõepoolest teadlikult ja põhimõtteliselt niimoodi kujundatud, et Sovellol oleks võimalik saada VKE lisatoetust, ning samal ajal oli mõlema strateegilise partneri eesmärk luua võrdväärne partnerlus niipea, kui VKE lisatoetus on saadud.

(103)

Saksamaa väitel tulenes Q-Cellsi osaluse suurus Saksamaa äriühinguõigusest. Eelkõige väitis Saksamaa, et ühisettevõtte Sovello edukas areng oli Evergreeni majandusliku edu seisukohast niivõrd oluline, et Evergreen soovis Sovellos tingimata omada võimalikult suurt otsustusõigust ja mõjuvõimu ega soostunud Sovello arengu algusetapis leppima vähemaga kui 75 % põhikapitalist ja hääleõigustest. Sellist väidet võib tõlgendada ainult nii, et Evergreen ei olnud nõus loovutama Q-Cellsile 25 % või enam aktsiaid ja hääleõigusi.

(104)

Selleks et Saksamaa väiteid mõista ja nende tõesust hinnata, analüüsis komisjon Saksamaa osaühinguseadust (GmbH-Gesetz) ja seega ühtlasi ka kehtivat riiklikku õigust, sest Sovello AG kandis tollal nime EverQ GmbH ja tema suhtes kohaldati seetõttu osaühinguseadust.

(105)

Saksamaa osaühinguseaduses, eelkõige selle paragrahvides 50, 61, 66 ja 53 on sätestatud teatavad vähemuse õigused. Paragrahvides 50, 61 ja 66 on sätestatud nende osanike õigused, kellel on üle 10 % hääleõigustest. Kõnealused sätted ei ole käesoleva hindamise seisukohast asjakohased, kuna Q-Cellsil on sellise suurusega osalus olemas. Paragrahviga 53 seevastu nähakse ette üks vähemuse õigus, mis Q-Cellsi kohta tema 24,9 %-lise osaluse tõttu ei kehti. Saksamaa osaühinguõiguse paragrahvi 53 kohaselt võivad vähemusaktsionärid, kellele kuulub üle 25 % hääleõigustest, blokeerida osaühingu asutamislepingu muutmise otsuse. Seega oli seaduse kohaselt kõikide oluliste otsuste, sealhulgas asutamislepingu muutmise otsuse tegemise õigus Evergreenil kui üle 75 % hääleõigustega enamusaktsionäril. Kui põhikiri ja MJVA ei sisaldaks sätteid Q-Cellsi täiendava otsustusõiguse kohta, peaks paika Saksamaa väide, mille kohaselt Evergreenil oli tingimata tarvis üle 75 %-list osalust, ning Q-Cellsi 24,9 %-list osalust võiks põhjendada seadusega ettenähtud õiguste range järgimisega, välistades oletuse, et Q-Cellsi osalus kajastab ettevõtte struktuuri, mis on kunstlikult kujundatud VKEde määratlemise soovituse sätetest kõrvalehoidumise eesmärgil.

(106)

Saksamaal kohaldatakse lepinguvabadust äriühinguõiguse kohaselt ja ilma et see piiraks seadussätete järgimist ning ettevõtte põhikiri võib teatavatel juhtudel sisaldada kaitseklausleid, mis lähevad kaugemale õigusaktidega ettenähtud kaitsest.

(107)

Nii on see ka Sovello juhtumi puhul, kuna partnerid on põhikirjas sätestanud, et kõikide oluliste otsuste tegemisel ja eelkõige põhikirja muutmise otsuse korral on nõutav mõlema partneri nõusolek. Kui (nagu käesoleva juhtumi puhul) on kokku lepitud, et otsused võetakse vastu ühehäälselt, siis eespool osutatud reegel ei kehti, sest selle eesmärk on vähemusaktsionäri õigusi kaitsta ja mitte piirata. Teisest küljest oleksid partnerid võinud sellise klausli loomulikult ka põhikirja lisada, kui nad oleksid Q-Cellsi jaoks 24,9 % osaluse asemel kokku leppinud teistsuguse suurusega osaluse. Seetõttu ei ole vähemusaktsionäride blokeerimisõigust käsitlev säte käesoleva juhtumi suhtes kohaldatav. Saksamaa väited on vastuolulised: asjaolu, et enamusaktsionäril, kellele kuulub üle 75 % aktsiatest, on seadusega ettenähtud õigused, ei oma tähtsust, kui enamusosaluse tõttu antud olulist otsustusõigust lepinguga piiratakse. Eespool esitatud selgituste põhjal järeldab komisjon, et Saksamaa äriühinguõigus ei anna alust määrata osaluse suuruseks 24,9 %. Hindamise tulemust ei muuda ka asjaolu, et Q-Cellsi osalust RECi ühinemisel ühisettevõttega ajutiselt vähendati, kusjuures vähendatud osalust säilitati kõigest kolm kuud pärast VKE lisatoetuse esialgset heakskiitmist komisjoni poolt.

(108)

Saksamaa väidab, et 2005. aasta novembris tühistati seoses RECi ühinemisega ühisettevõttega (15 % aktsiate omandamise kaudu) ning seega enne VKE lisatoetust käsitleva otsuse N 426/05 vastuvõtmist MJVA1 ja asendati see MJVA2-ga ning samal ajal vähendati Q-Cellsi osalust 21 %-ni.

(109)

Komisjon hindab juhtumit üldiselt abist teatamise ajal kehtinud asjaolude alusel, kui liikmesriik oma teadet just selgesõnaliselt ei muuda. Juhul kui ettevõte ei ole aga juba esialgse abist teatamise ajal VKE (isegi kui ta vastab VKE kriteeriumidele) ning kui on põhjust oletada, et ettevõtja püüab VKEde määratlemise soovituse sätete kohaldamisest kõrvale hoiduda, uurib komisjon väga tähelepanelikult hilisemaid muudatusi, millest talle teatatakse pärast esialgset abist teatamist. Käesoleva juhtumi puhul ei muuda komisjonile pärast esialgset abist teatamist edastatud teave aktsiate jaotuse muutmise kohta komisjoni õiguslikku hinnangut. Ettevõtte struktuuri hilisemad muudatused (mis tehti enne VKE lisatoetust käsitleva otsuse N 426/05 vastuvõtmist) ei kõrvaldanud asjaolusid, mis annavad alust oletada, et Q-Cellsi osalust hoiti kunstlikult alla 25 %, ning MJVA2-s säilitati sätted, mis kinnitavad Q-Cellsi suurt mõju ühisettevõttes Sovello.

(110)

Q-Cellsi mõju, mis oli esialgses ühisettevõttes suurem kui Q-Cellsi 24,9 % osalus seda tegelikult võimaldas, leiab kinnitust ka MJVA2-s, milles on sätestatud, et juhul kui osa saadud toetusest tuleb tagasi maksta, peavad kolm partnerit Sovellole andma tagastatava summa ulatuses laenu, kusjuures RECi osa antavas laenus on proportsionaalne tema osalusega, aga ülejäänud laenusumma jagatakse võrdselt Evergreeni ja Q-Cellsi vahel.

(111)

Pärast RECi ühinemist kehtiv kord on sätestatud MJVA2-s. MJVA2-ga nähakse ette, et Q-Cells võib oma osalust võimsuse suurendamiseks või mõnel muul põhjusel tehtud täiendavate rahaliste vahendite taotluse korral suurendada, kuni see on samaväärne Evergreeni osalusega (artikli 3.5 punkt c). REC võib oma osalust Evergreenilt 6 % ülevõtmise kaudu suurendada 21 %-ni, eeldusel et enne […] sõlmitakse täiendav ränitarneleping (artikkel 3.4). Täiendavate rahaliste vahendite taotluse või täiendava ränitarnelepingu sõlmimise korral võib REC oma osalust Sovellos suurendada kuni 33,3 %-ni (artikli 3.5 punkt d), jõudes Evergreeni ja Q-Cellsiga samale tasemele. Ettevõte tegi 2006. aasta juuni lõpus otsuse oma tootmisvõimsust suurendada. Kolme partneri osaluse võrdsustamine lepiti kokku ligikaudu kolm kuud pärast komisjonilt VKE lisatoetusele esialgse heakskiidu saamist ning Q-Cells ja REC suurendasid mõlemad oma osalust 33,3 %-ni (muudetud MJVA2).

(112)

Sätted, mis käsitlesid direktorite nimetamist ja järelevalvenõukogu otsustusmenetlust, jäid põhimõtteliselt samaks: MJVA2 kohaselt on nii Q-Cellsil kui ka RECil õigus nimetada ametisse üks direktor (või kaks, kui osaluse suurus ületab 30 %), ning otsuste tegemisel on tarvis direktorite enamuse nõusolekut, kusjuures vajalik on kolmest vähemalt kahe osanikettevõtja nõusolek. Ka selline säte annab vähemusosanikule suurema otsustusõiguse kui võib tavapäraselt eeldada (ehkki ühisettevõtete puhul ei ole selline olukord harv).

(113)

REC ühines ühisettevõttega Q-Cellsi mõjutusel. Q-Cellsil olid tihedad kliendi ja tarnija suhted RECi ja tema tütarettevõtjatega ScanModule AB, Glava, Rootsi (edaspidi „ScanModule”), ScanCell AS, Narvik, Norra (edaspidi „ScanCell”) ja ScanWafer ASA, Høvik, Glomfjord, Porsgrunn, Norra. REC tarnis Q-Cellsile räni ja oli Q-Cellsi jaoks olulisim pooljuhtplaatide tarnija, samas kui Q-Cells müüs märkimisväärse osa toodetud päikeseelementidest RECi tütarettevõtjale ScanModule. ScanCelli toodetud elemente turustas Q-Cells. Lisaks sellele sõlmisid Q-Cells ja REC 2004. aastal suulise kokkuleppe Q-Cellsi poolt Norras osutatavate müügi ja turustamise tugiteenuste kohta. Selget seost kahe ettevõtja vahel võib täheldada ka härra Marcel Egmond Brenninkmeijeri kaudu. Viimane kuulus nii Q-Cellsi kui ka RECi järelevalvenõukogusse ning oli ühtlasi ettevõtja Good Energies tegevdirektor (nimetatud ettevõtjale kuulus 16 % Q-Cellsi ja 39 % RECi aktsiatest) (vrd 2.2 jagu). Ettevõtjas CSG Solar kujundati samalaadne struktuur: nii Q-Cells kui ka REC olid vähemusosanikud ning järelevalvenõukogusse kuulusid Q-Cellsi juhatuse esimees ja Marcel Egmond Brenninkmeijer.

(114)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab komisjon, et Sovello ametlik omandi- ja otsustusstruktuur oli nii abist teatamise kui ka otsuse N 426/05 vastuvõtmise ajal kujundatud teadlikult nii, et Sovellol oleks võimalik saada VKE lisatoetust (selleks hoiti Q-Cellsi osalus allpool 25 %), ning samas oli mõlema või siis kolme partneri tegelik eesmärk oma osalus võrdsustada, niipea kui VKE lisatoetus on saadud. Kolme partneri osalus võrdsustati (igale osanikule 33,3 %) MJVA2 muutmise kaudu juba kolm kuud pärast komisjonilt VKE lisatoetusele heakskiidu saamist.

(115)

VKEde määratlemise soovituse lisa artiklis 2 on sätestatud, et väike või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja,

(116)

Piirväärtuste arvutamine sõltub asjaomase ettevõtja struktuurist (eraldiseisev ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja VKEde määratlemise soovituse artikli 3 tähenduses). VKEde määratlemise soovituse artikli 4 kohaselt põhinevad andmed, mille põhjal vahendatakse abisaaja VKE-staatuse hindamise raames töötajate arv ja rahaliste vahendite suhtes kehtivad piirväärtused, viimasel heakskiidetud aruandeperioodil ning need arvutatakse aastapõhiselt. VKEde määratlemise soovituse lisa artikli 6 kohaselt tuleb VKE piirväärtuste arvutamisel arvesse võtta ka seotud ettevõtjate või partnerettevõtjate andmeid (seotud ettevõtjate puhul 100 % ja partnerettevõtjate puhul proportsionaalselt, st vähemalt 25 %).

(117)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab komisjon, et Q-Cells oleks esialgses otsuses liigitatud Sovello partnerettevõtjaks (st Q-Cellsi oleks käsitletud Sovellos 25 % osalust omava ettevõtjana), kui komisjonile oleks olnud kättesaadav kogu asjakohane teave. Seetõttu arvutas komisjon Sovello piirväärtused VKEde määratlemise soovituse põhjal uuesti.

(118)

Evergreen oli oma enamusosaluse tõttu Sovelloga seotud ettevõtja. Seetõttu tuleb tema andmeid VKE piirväärtuste arvutamisel 100 %-liselt arvesse võtta. Evergreeni puhul võeti arvesse 2004. aasta andmeid (215 töötajat, aastakäive 18,9 miljonit eurot ja aastabilansi kogumaht 36,5 miljonit eurot). Kõnealusel aastal puudusid Sovellol töötajad ja aastakäive, aga tema bilansimaht oli 0,025 miljonit eurot. 2004. aasta lõpus oli Q-Cellsil 350 töötajat, tema aastakäive oli 128,7 miljonit eurot ja aasta bilansimaht 105,6 eurot.

(119)

Komisjon arvutas Sovello VKE piirväärtused uuesti, võttes 100 %-liselt arvesse Sovello töötajate arvu, käivet ja bilansimahtu (kasutades abist teatamise ajal saadud andmeid), samuti 100 %-liselt Evergreeni kui seotud ettevõtja andmeid (kasutades abist teatamise ajal saadud 2004. aasta andmeid) ning 25 %-liselt Q-Cellsi andmeid. Kõnealuse arvutuse põhjal võib öelda, et kõik VKE piirväärtused on ületatud ning seega ei saa Sovellot käsitleda VKE-na ja ettevõtjale ei saa anda VKE lisatoetust.

(120)

Saksamaa väitel lähtub komisjon ilmselt eeldusest, et ühisettevõtet tuleb koos tema partneritega automaatselt käsitleda ühe majandusüksusena, ning tema sõnul on komisjon seetõttu ühisettevõtete jaoks välja töötanud erilised VKEde määratlemise kriteeriumid, mida ta nende suhtes ka kohaldab. Komisjon vastab, et käesoleva juhtumi hindamine näitab Saksamaa väite paikapidamatust. Komisjon võttis kooskõlas VKEde määratlemise soovituse artikliga 6 oma arvutuste tegemisel arvesse ainult proportsionaalset osa Q-Cellsi andmetest (25 %), eeldades, et Q-Cellsi osalust hoiti kunstlikult alla 25 %.

(121)

VKE piirväärtuste ületamise tõttu ei ole tarvis enam uurida, kas Sovello puutus tõepoolest kokku VKEdele tüüpiliste raskustega ja kas VKE lisatoetuse andmine oli seetõttu vajalik. Saksamaa loetles sellegipoolest mitmesuguseid VKEdele tüüpilisi raskusi, millega Sovellol tuli väidetavalt kokku puutuda (vrd 5.2 jagu). Seoses Saksamaa väidetega, mille kohaselt Sovellol oli piiratud juurdepääs rahalistele vahenditele ja mille kohaselt investeerimisprojekti ei oleks olnud võimalik ilma VKE lisatoetuseta ellu viia, märgib komisjon, et MJVA1-s olid sätestatud võimalused täiendavate kapitaliressursside hankimiseks juhul, kui riiklikku toetust ei saada. MJVA2-ga nähakse ette toetuse tagasimaksmise kohustuse hüvitamine ühisettevõtte kolme partneri poolt (Sovellole antav laen, vrd punkt 110). Seetõttu ei ole komisjon veendunud, et investeerimisprojekti ei oleks suudetud ilma VKE lisatoetuseta ellu viia. Kommertsriski leevendab komisjoni arvates asjaolu, et Sovello tugines oma tegevuses kolme osaniku kogemustele: Evergreen – müük ja turustamine, Q-Cells – teatav turupositsioon Saksamaal ja REC – tütarettevõtjate tegevus päikesemoodulite turul (vrd punkt 113). Komisjon lükkab tagasi Saksamaa väite, mille kohaselt Sovellol tuli kanda suurettevõtjatega võrreldes suuremaid äri- ja tegevuskulusid, ning väidab omakorda, et ettevõtja sai Q-Cellsilt märkimisväärset toetust (vrd punktid 94 ja 95) ning tema räniga varustamine oli tänu RECile kindlustatud (2005. aastal oli päikeseenergiatööstuses tarnetega tõsiseid probleeme).

(122)

Komisjoni arvates näitab uue teabe põhjal tehtud hindamine, et Sovellol oli samas sektoris tegutsevate ühisettevõtte partnerite kaudu võimalik saada rahalisi vahendeid ja toetust, mis ei oleks olnud kättesaadavad samas suurusjärgus konkurentidele, kellel seotud ettevõtjate või partnerettevõtjate toetus puudub. Komisjon järeldab Saksamaa väidetest hoolimata, et Sovellole antud VKE lisatoetus ei olnud investeerimisprojekti rahastamiseks hädavajalik.

(123)

Komisjon leiab eespool nimetatud põhjustel, et Sovellole ei oleks tohtinud anda 15 protsendipunkti suurust VKE lisatoetust ning et VKE lisatoetuse andmine ei sobi kokku siseturu põhimõtetega.

(124)

Komisjon peab vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 nõudma, et abisaaja maksaks põhjendamatult antud abi tagasi,

a)

abisaajalt tagasinõutava abi kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

üksikasjalik kirjeldus meetmetest, mida on juba võetud ja mida kavatsetakse võtta käesoleva otsuse täitmiseks;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.

a)

ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b)

ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c)

ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d)

ettevõte, kes on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtte teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtte aktsionäride või osanike hääleõigustest.

1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/39

(1)

18. novembril 2005 võeti Itaalias vastu dekreet, mille alusel nähti ette garantii vormis päästmisabi andmine äriühingule Ixfin SpA (edaspidi „Ixfin”). 23. veebruaril 2006 teatasid Itaalia ametiasutused kõnealusest abist, mille komisjon registreeris algselt numbri all N 127/2006. Kui tehti kindlaks, et abi oli antud juba alates 2005. aasta detsembrist, rikkudes seejuures sätteid, millega keelatakse anda riigiabi enne sellest teatamist, registreeriti juhtum numbri all NN 13/2006.

(2)

Komisjon taotles 5. aprilli 2006. aasta kirjas täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 29. mail 2006. aastal registreeritud kirjaga. Kohtumine Itaalia ametiasutustega toimus 9. juunil 2006 ja sel kohtumisel teatas Itaalia komisjonile oma kavatsusest esitada ümberkorralduskava.

(3)

13. juunil 2006. aastal registreeritud kirjas teatas Itaalia komisjonile, et Ixfin oli palunud suurendada abisummat kuni 17,3 miljoni euroni ja et Itaalia ametiasutused olid andnud selleks esialgse nõusoleku, mille lõplik kinnitamine sõltus siiski komisjoni positiivsest otsusest. Komisjon küsis 19. juuni 2006. aasta kirjas täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 26. juunil 2006 registreeritud kirjas.

(4)

5. juulil 2006 saatis komisjon meeldetuletuse lubatud ümberkorralduskava saatmise kohta.

(5)

Itaalia esitas täiendava teabe 9. augustil 2006. aastal registreeritud kirjaga ja kinnitas, et Napoli kohus (edaspidi „kohus”) oli 5. juulil 2006 kuulutanud välja äriühingu Ixfin pankroti. 29. novembril 2006 küsis komisjon täiendavat teavet, mille Itaalia osaliselt esitas 7. detsembri 2006. aasta kirjaga. 22. detsembril 2006 saatis komisjon Itaaliale meeldetuletuse, milles ta palus esitada puuduva teabe ja täpsustas, millist teavet oleks vaja. Komisjon küsis, kas maksejõuetusmenetluse lõpus võidakse ette näha äriühingu likvideerimine, mille käigus lõpetatakse kogu äritegevus, või on äriühingul võimalus äritegevust mingil viisil jätkata, näiteks pärast äriühingu müüki tegevuse jätkuvuse põhimõttel.

(6)

Itaalia vastas 14. märtsi 2007. aasta kirjaga, milles kinnitas äriühingu Ixfin kogu tegevuse lõpetamist. Samas kirjas Itaalia siiski lisas, et praegu ei ole võimalik hinnata, kas äriühingu äritegevust võidakse jätkata, sest asjaomase teabe kogumine on keeruline. 14. juunil 2007 palus komisjon Itaaliat, et see annaks talle teavet maksejõuetusmenetluses võetavate edasiste meetmete kohta, ja täpsustas, millist teavet peetakse eriti oluliseks.

(7)

2007. aasta oktoobris sai komisjon ajakirjandusest teada äriühingu Ixfin võimalikust ümberkorraldusabist.

(8)

11. detsembril 2007 võttis komisjon vastu otsuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (2) (edaspidi „algatusotsus”), saatis Itaalia ametiasutustele mitme küsimusega teabenõude, millele tuli vastata ühe kuu jooksul, ning kutsus kolmandaid isikuid üles esitama märkusi. 7. jaanuaril 2008 palus Itaalia algatusotsusele märkuste esitamise tähtaega pikendada. Samal päeval pikendati tähtaega 12. veebruarini 2008. Itaalia esitas 15. jaanuari, 12. märtsi ja 25. märtsi 2008. aasta e-kirjaga ainult osa teavet.

(9)

25. märtsil 2008 sai komisjon kõnealuses maksejõuetusmenetluses määratud erakorraliselt haldurilt (edaspidi „haldur”) kui kolmandalt isikult märkused, mis edastati 18. aprillil 2008 koos teabenõudega Itaaliale. Itaalia vastas nimetatud teabenõudele ja esitas oma märkused kolmanda isiku seisukohtade kohta 24. aprillil 2008.

(10)

20. oktoobril 2008 küsis komisjon täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 30. oktoobri 2008. aasta kirjaga. Itaalia ametiasutused edastasid komisjoni teabenõude haldurile, kes esitas täiendava teabe 18. novembril 2008.

(11)

Ixfin on suurettevõtja, kes asub Campania maapiirkonnas Marcianises (Caserta).

(12)

Ixfin on Itaalia äriühing, kes tegutseb alltöövõtjana tootmissektoris (trükkplaatide ja muude elektroonikatoodete tootmine ja monteerimine) ning kõnekeskuste ja logistika valdkonnas.

(13)

Kuni 1999. aastani oli Ixfin kontserni Olivetti Group tütarettevõtja ja tema toodangut müüdi Olivetti kaubamärgi all. 1999. aastal otsustas Olivetti kogu oma tootmistegevuse võõrandada ja Ixfin müüdi äriühingule Finmek SpA.

(14)

Alates 2003. aastast on äriühingu Ixfin üle valitsev mõju äriühingul Maxfin Srl, kelle üle on valitsev mõju äriühingul Pufin Srl, kes tegutseb äriteenuste valdkonnas (äri-, haldus- ja logistikateenused) ning on kontserni Pufin Group emaettevõtja, kuuludes Pugliese perekonnale.

(15)

Äriühingul Ixfin on otseselt ja kaudselt valitsev mõju nelja äriühingu üle, nimelt äriühingute Nicofin Srl (99 %), Uni.com Partecipazioni Srl (100 %), Uni.com S.p.A. (100 %) ja Uni.com Ricerche Srl (100 %) üle.

(16)

Äriühingu Ixfin probleemide põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et ta tegutses eelkõige kolmandate isikute alltöövõtjana ja sõltus seega nende tellimustest. Viimase kümne aasta jooksul on elektroonikaturg olnud üldises kriisis ja sellest ülesaamiseks on sellel turul tegutsevad äriühingud kas suurendanud mastaabisäästu abil tõhusust või suunanud tootmise ümber väiksema tööjõukuluga riikidesse.

(17)

Esimeste suurte raskuste ilmnemisel müüdi Ixfin 2004. aasta märtsis investorile, kes oli valmis äriühingu tegevuse taaskäivitamiseks andma vajalikke vahendeid. Investori kava siiski ei rakendatud ja selle tulemusena tekkisid 2004. aasta septembris äriühingul likviidsusprobleemid. 2004. aasta detsembris müüdi äriühing täiendava 20 miljoni euro suuruse kahjumiga tagasi kontsernile Pufin Group. Tehingu hind oli üksnes sümboolne. 2004. aasta detsembris lõpetas äriühing oma tegevuse.

(18)

Äriühingu Ixfin finantsseisund abi andmise ajal on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 1

(19)

18. novembril 2005 võttis majandusarengu ministeerium (edaspidi „ministeerium”) vastu dekreedi, mille alusel nähti ette garantii vormis päästmisabi andmine äriühingule Ixfin. Garantii rahastamiseks kavatseti kasutada vahendeid, mis tehti kättesaadavaks 14. märtsi 2005. aasta dekreet-seadusega nr 35 (decreto competitività), (5) mida on muudetud 14. mai 2005. aasta seaduse nr 80 (6) artikliga 11 ja selgitatud ministeeriumidevahelise majandusliku planeerimise komitee (Comitato Interministeriale per la Programmazione Economica) 29. juuni 2005. aasta otsusega nr 101. Nimetatud otsuses on kindlaks määratud, et kõnealust abi tohib anda ainult garantii vormis ja eesmärgiga päästa raskustes olev äriühing.

(20)

Garantii anti pangalt BancApulia (edaspidi „pank”) saadavale 15 miljoni euro suurusele laenule, mille esialgne intressimäär oli kolme kuu Euribor pluss 1,25 protsendipunkti, st 3,591 %. Laenu kestus oli kuus kuud alates 30. detsembrist 2005.

(21)

Abi kasutati peamiselt äriühingu teatavate võlgade katmiseks. Itaalia väitis, et selliste maksete tegemine oli hädavajalik, sest mõned võlausaldajad olid oma nõuete täitmiseks juba algatanud kohtumenetluse.

(22)

Lisaks teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et Ixfin oli palunud garantiiga tagatud summat suurendada 17,3 miljoni euroni.

(23)

5. juulil 2006 kuulutati ametlikult välja äriühingu Ixfin pankrot ja algatati likvideerimismenetlus (procedura fallimentare) (7).

(24)

2007. aasta märtsis palus ministeerium, kes oli oma nõude pankrotimenetluses registreerinud, asjaomasel kohtul muuta likvideerimismenetlus erakorraliseks kohtu hallatavaks pankrotimenetluseks (amministrazione straordinaria), (8) mis lõpule viimise korral võimaldaks asjaomasel äriühingul oma tegevust jätkata. Selline meede on ette nähtud 8. juuli 1999. aasta dekreet-seadusega nr 270.

(25)

Enne ametliku uurimismenetluse algatamist sai komisjon ajakirjandusest teada, et äriühingu Ixfin suhtes võidakse kasutada erakorralist pankrotimenetlust tänu ühiste kavatsuste protokollile, mis hõlmab tööstuse taastamist Caserta piirkonnas (Protocollo d’intesa per la reindustrializzazione della Provincia di Caserta). Sellele protokollile on alla kirjutanud Itaalia institutsioonid, ametiühingud ja tööandjate organisatsioon Confindustria ning selles on nähtud ette mitmesuguste meetmete abil 40–60 miljoni euro investeerimine. Sel ajal komisjoni käsutuses olnud teabe põhjal näis kõnealuse protokolli eesmärk olevat taastada tootmine ja säilitada tööhõive Caserta piirkonna tööstusettevõtetes.

(26)

Algatusotsuses väljendas komisjon sel ajal kättesaadava teabe alusel kahtlust päästmisabi kokkusobivuse suhtes ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „suunised”) (9).

(27)

Komisjon palus Itaalial esitada täiendavat teavet, mis tõendaks äriühingu Ixfin abikõlblikkust, ning äriühingute Pufin ja Maxfin bilanss, mis tõendaks, et raskused olid liiga suured, et kontsern oleks saanud neid ise lahendada.

(28)

Seoses päästmisabi kokkusobivusega suunistega pidas komisjon küsitavaks suuniste punkti 25 alapunktis d esitatud tingimuse täitmist. Selleks et täita osutatud tingimus, peaks päästmisabi olema piiratud miinimumsummaga, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. Seega paluti Itaalial esitada täiendavat teavet päästmisabi summa asjakohasuse kohta, muu hulgas kinnitus, et garantii oli piiratud 15 miljoni euro suuruse laenuga ja seda ei suurendatud 17,3 miljoni euroni, nagu seda oli taotlenud äriühing Ixfin.

(29)

Komisjon rõhutas, et päästmisabi peamine eesmärk ei tohiks olla maksejõuetuse edasilükkamine, vaid selle abil tuleks teha ümberkorraldusi. Komisjonile näis, et päästmisabi eesmärk oli ainult võlgade tagasimaksmise graafiku muutmine ja seega äriühingu Ixfin päästmine maksejõuetusest. Muu hulgas küsis komisjon tõendeid, mis kinnitaksid, et Ixfin püüdis sel ajal koostada ümberkorralduskava.

(30)

Lisaks kahtles komisjon, kas abi andmisel täideti suuniste punkti 25 alapunktis c esitatud tingimust, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus edastada komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme lubamist ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõend garantii lõppemise kohta.

(31)

Komisjon kahtles ka selles, kas suuniste punktis 72 ja sellele järgnevates punktides esitatud ühekordse abi põhimõttest on kinni peetud.

(32)

Algatusotsuses tõstatas komisjon ka kahtluse, et Ixfin võis saada täiendavat abi (vt käesoleva otsuse põhjendus 25) eesmärgiga lihtsustada pankrotimenetlust. Komisjon märkis, et isegi kui sellist abi oleks antud 1989. aasta seaduse nr 181 (või selle hilisemate pikendamiste) alusel, ei oleks see kooskõlas komisjoni otsusega juhtumis N 214/03, sest sellise abi lubamise aluseks oli artikkel 9, mille kohaselt on raskustes olevad äriühingud osutatud seadusest välja jäetud. Ixfin on aga suuniste punkti 10 alapunkti c alusel selgelt raskustes olev äriühing, sest tema suhtes kohaldati pankrotimenetlust. Seega märkis komisjon, et sellist abi saab pidada nõuetekohaseks ümberkorraldusabiks juhul, kui see vastab suuniste punktides 31–51 kindlaks määratud tingimustele.

(33)

Komisjonile ei teatatud ümberkorraldusabist ega ümberkorralduskavast, kuigi see oleks võimaldanud abi andmisel täita suuniste kohaseid ümberkorraldusabi lubamise põhitingimusi. Eelkõige on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas ümberkorralduskava olemasolu korral oleks see suutnud taastada äriühingu Ixfin tegevuse majandusliku ja rahalise tasuvuse.

(34)

15. jaanuaril 2008 edastati komisjonile äriühingu Ixfin küsimuses sama aasta 9. jaanuaril ministeeriumis peetud koosoleku protokoll. Protokollist selgus, et ministeerium oli otsustanud edasi kaevata kohtumääruse, millega ei lubatud äriühingu Ixfin suhtes kohaldada erakorralist pankrotimenetlust.

(35)

12. märtsil 2008 teatasid Itaalia ametiasutused e-postiga komisjonile probleemidest soovitud teabe kogumisel ja palusid vahelahendust. 25. märtsil 2008 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et väide, mille kohaselt äriühingule Ixfin on antud ümberkorraldusabi kogusummas 40 miljonit eurot, vastab tõele.

(36)

27. märtsi 2008. aasta kirjaga sai komisjon äriühingu Ixfin halduri märkused.

(37)

Seoses äriühingu Ixfin maksejõuetusega märkis haldur, et äriühingu suhtes korraldati sel ajal likvideerimismenetlust. Selleks et likvideerimismenetlust asendada erakorralise pankrotimenetlusega, tuleb täita teatavad menetlus- ja sisulised nõuded. 4. jaanuari 2008. aasta kohtumääruses otsustas kohus, et äriühingu majandusliku tasakaalu taastamise tingimused puuduvad ja seega ei saa likvideerimismenetlust asendada erakorralise pankrotimenetlusega. Ministeerium vaidlustas kohtumääruse Napoli apellatsioonikohtus (edaspidi „apellatsioonikohus”).

(38)

Lisaks selgitas haldur, et kuna äriühingu Ixfin suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, on tema majandustegevus peatatud.

(39)

Ühiste kavatsuste protokolli kohta märkis haldur, et peaministri kabinet sõlmis selle 20. juunil 2007. 25. oktoobril 2007 kohtus koordineerimisrühm, kes pidi koostama senisest täpsema investeerimiskava. Halduri märkustest ja eelkõige kohtumäärusest siiski selgub, et investeerimiskava tegelikult ei järgitud ja see jäi üldiseks dokumendiks, mis ei sisaldanud viiteid toetatavatele projektidele ega vahenditele, mida oleks võidud kasutada. Haldur rõhutas, et äriühingu Ixfin päästmiseks ja/või ümberkorraldamiseks muid riigi vahendeid peale päästmisabi ei antud.

(40)

Haldur selgitas, et 23. juunil 2006 esitas Ixfin ümberkorralduskava projekti arenguasutusele Sviluppo Italia SpA, kes ei rakendanud seda, sest Ixfin oli juba pankrotis. Haldur edastas konsultandi koostatud ümberkorralduskava projekti koopia ka komisjonile.

(41)

Seoses päästmisabi summa asjakohasusega edastas haldur komisjonile päästmisabi taotlused, mille Ixfin oli 30. septembril ja 11. novembril 2005 esitanud arenguasutusele Sviluppo Italia SpA.

(42)

Kuna komisjon oli palunud äriühingute Pufin ja Maxfin 2004., 2005. ja 2006. aasta bilanssi, esitas haldur komisjonile nende koopiad.

(43)

Riigigarantii rakendamise kohta märkis haldur, et 3. juulil 2006 oli pank palunud ministeeriumil tagatud laen tasuda.

(44)

Itaalia ametiasutused esitasid märkused kolmanda isiku seisukohtade kohta. Muu hulgas nad märkisid, et saavad algatusotsuses esitatud väidetele praegu vastata varasemast paremini.

(45)

Itaalia ametiasutused selgitasid 15 miljoni euro suurusele pangalaenule antud riigigarantiiga seotud üksikasju järgmiselt.

(46)

Esiteks kinnitasid Itaalia ametiasutused, et garantii oli piiratud 15 miljoni euro suuruse laenuga ja seda ei suurendatud 17,3 miljoni euroni. Lisaks rõhutasid nad, et päästmisabi summa arvutati suuniste lisas esitatud valemi alusel.

(47)

Teiseks teavitas ministeerium 21. aprillil ja 30. oktoobril 2008 saadetud kirjas komisjoni sellest, et pank oli nõudnud 3. juulil 2006. aastal 15 miljoni euro suurusele laenule antud garantii tasumist koos asjaomaste intressidega kogusummas 15 154 457,72 eurot. Itaalia ametiasutused edastasid ka 20. septembri 2006. aasta kirja, mille kohaselt majandus- ja rahandusministeerium maksis nimetatud summa pangale 27. septembril 2006. Selle maksega omandas ministeerium nimetatud summa ulatuses võlausaldaja õigused äriühingu Ixfin suhtes.

(48)

Kolmandaks esitasid Itaalia ametiasutused 30. novembri 2006. aasta kirja koopia, milles ministeerium palus pädeval asutusel (Napoli prokuratuur) esitada tema nimel taotluse eesmärgiga lisada ta võlausaldajate nimekirja vastavalt 1999. aasta dekreet-seaduse nr 270 artiklile 93.

(49)

Äriühingu Ixfin likvideerimismenetluse kohta märkisid Itaalia ametiasutused, et äriühingu suhtes kohaldati alates pankroti väljakuulutamisest 5. juulil 2006 likvideerimismenetlust, ja kinnitasid halduri esitatud teavet selles küsimuses. Lisaks kinnitasid Itaalia ametiasutused, et edasikaevatud kohtumääruse suhtes ei ole veel otsust tehtud.

(50)

Itaalia ametiasutused edastasid ühiste kavatsuste protokolli koopia ja märkisid, et selles ei ole abi andmist äriühingule Ixfin ette nähtud.

(51)

Lisaks saatsid Itaalia ametiasutused komisjonile ümberkorralduskava teatise projekti koopia, mida nende sõnul ei saadetud komisjonile seepärast, et kohus oli äriühingu Ixfin kuulutanud maksejõuetuks.

(52)

Itaalia ametiasutused esitasid ka panga ja äriühingu Ixfin laenulepingu koopia, millest selgus, et laen anti 30. detsembril 2005, kusjuures intressimäär oli 3,591 % (vt käesoleva otsuse põhjendus 20), mitte 3,752 %, nagu märgitud tol hetkel olemasoleva teabe põhjal algatusotsuse punktis 15.

(53)

Apellatsioonikohus jättis 4. juuni 2008. aasta kohtumäärusega, millest teatati 15. juulil 2008, varasema kohtumääruse jõusse ja kinnitas seega veel kord, et sisulised tingimused likvideerimismenetluse asendamiseks erakorralise pankrotimenetlusega puudusid. Ministeerium kaebas kohtumääruse edasi kassatsioonikohtusse, kes ei ole asjas veel oma lõplikku otsust teinud.

(54)

Sellega seoses märgib komisjon, et komisjoni teatise (Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides) (10) punktide 66–68 kohaselt saavad riiklikud ametiasutused toetada abisaaja majandustegevuse jätkamist ainult juhul, kui see võimaldab abi koheselt ja tõhusalt tagastada.

(55)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(56)

Itaalia riik andis garantii äriühingule Ixfin oma vahenditest, kuna Ixfin ei maksnud selle eest mingit tasu. Selline garantii võimaldas äriühingul saada laenu, mida talle suurtes rahalistes raskustes oleva äriühinguna muidu ei oleks antud. Seega sai Ixfin riigi vahenditest antud laenugarantii teel valikulise eelise.

(57)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi peetakse kõige enam kahjustavaks riigiabi liigiks, sest see võimaldab äriühingul oma tegevust jätkata, kuigi ilma riigi sekkumiseta oleks ta sunnitud turult lahkuma. Ixfin tegutses mootorsõiduki- ja telekommunikatsioonisektoris kasutatavate elektroonikakomponentide tootmise ja turustamisega. Selliste toodetega kaubeldakse ELi piires ja asjaomane turg on rahvusvaheline, nagu on märgitud Itaalia konkurentsiameti otsuses (11). Lisaks kavatses Ixfin abi saamise ajal taasalustada tootmistegevust. Seega võimaldas garantiiga kaasnev eelis tal võtta päästemeetmeid ja jätkata teatava aja jooksul majandustegevust. Seega võib järeldada, et kõnealune abi kahjustab või tõenäoliselt kahjustab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust, sest soosib teatavat ettevõtjat.

(58)

Lisaks on teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (12) punkti 3.2 alapunktis a märgitud mitu nõuet, mis tuleb täita, et riigigarantiid ei peetaks riigiabiks: abisaaja ei tohi olla finantsraskustes, garantiiga ei tohi tagada rohkem kui 80 % tasumata laenust ja garantii eest tuleb maksta turupõhist hinda. Kõnealusel juhul on garantiiga tagatud kogu laenusumma, selle eest ei ole makstud tasu ning abisaajaks on raskustes olev äriühing, nagu on näidatud allpool olevas osas VIII.2.1.

(59)

Seega on meede riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(60)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaseid erandeid ei saa kõnealuse juhtumi suhtes kohaldada. Arvestades, et abi peamine eesmärk on taastada äriühingu pikaajaline elujõulisus, saab EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud eranditest kohaldada ainult punktis c sätestatud erandit, millega lubatakse riigiabi anda teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Abi saab pidada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ainult juhul, kui on kinni peetud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega ette nähtud tingimustest.

(61)

Suuniste punkti 9 alusel peab komisjon äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt või osanikelt või aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Suuniste punktis 11 on märgitud, et tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused on suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ja vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Tabelist 1 on näha, et äriühingu Ixfin võlg suurenes, rahakäive vähenes ja käive langes 17 kuuga 104 miljonilt eurolt 3 miljoni eurole.

(62)

Suuniste punkti 10 alapunkti c kohaselt peetakse äriühingut raskustes olevaks ka juhul, kui ta vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Kõnealusel juhul ilmnesid märgid maksujõuetuse kohta (äriühingu suutmatus täita oma kohustusi õigeaegselt) juba 2004. aasta septembris. Lisaks väitis Itaalia, et ta oli andnud päästmisabi enne abist teatamist äriühingu Ixfin kiireloomuliste likviidsusvajaduste tõttu. Pädev kohus kuulutas äriühingu pankroti välja 5. juulil 2006.

(63)

Eespool toodu põhjal on komisjon seisukohal, et Ixfin on raskustes olev äriühing suuniste punktide 10 ja 11 tähenduses.

(64)

Samas tuleks märkida, et suuniste punkti 13 kohaselt ei ole kontserni kuuluvad äriühingud tavaliselt ümberkorraldusabikõlblikud, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

(65)

Ixfin kuulub kontserni Pufin Group. Esmalt tuleks märkida, et äriühingul on võlgu oma emaettevõtja Maxfin ees 3,7 miljoni euro ulatuses. Itaalia ametiasutused esitasid pärast ametliku uurimismenetluse algatamist komisjonile äriühingu Maxfin bilansi 30. aprilli 2005., 30. aprilli 2006. ja 30. juuni 2006. aasta seisuga ning äriühingu Pufin bilansi 30. juuni 2004., 30. juuni 2005. ja 30. juuni 2006. aasta seisuga. Nimetatud äriühingute finantstulemused on esitatud tabelis 2, millest ilmneb, et kummagi äriühingu finantsolukord ei võimaldanud neil anda äriühingule Ixfin vajalikke vahendeid mahus, mis oleks võrreldav Itaalia poolt antud päästmisabiga. Ka äriühingu Ixfin tütarettevõtjate rahalised vahendid ei ole sellised, et nendest olnuks võimalik vabastada äriühingu päästmiseks vajalikke vahendeid. Seega võib järeldada, et ei Pufin, Maxfin ega äriühingu Ixfin tütarettevõtjad ei olnud võimelised rahastama äriühingu päästmist ning seega olid tema raskused liiga suured, et kontsern oleks saanud neid ise lahendada.

Tabel 2

(66)

Selleks et hajutada komisjoni kahtlusi, kas äriühingu Ixfin raskused olid äriühingusisesed ega tulenenud kontserni omavolilisest kulude paigutusest, esitasid Itaalia ametiasutused teabe, mille kohaselt äriühingu raskused tulenesid mitmest asjaolust: tellimuste, eelkõige peamiste klientide tellimuste vähenemine ja kasvav võlg, mis suurenes eriti ajavahemikul 2004. aasta märtsist detsembrini, mil äriühingut juhtis investor (nagu osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 17). Teiseks märkisid Itaalia ametiasutused, et pärast seda, kui emaettevõtja oli äriühingu Ixfin tagasi ostnud, ei tehtud ühtki tehingut, mida saaks pidada kontserni omavoliliseks kulude paigutuseks.

(67)

Seega on komisjon tema käsutuses oleva teabe alusel seisukohal, et Ixfin vastab suuniste punktiga 13 ette nähtud tingimustele.

(68)

Selleks et päästmisabi oleks ühisturuga kokkusobiv, peab see vastama suuniste punktis 25 nimetatud tingimustele.

(69)

Suuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt peab päästmisabi moodustuma likviidsustoetusest laenugarantiide või laenudena, kusjuures mõlemal juhul tuleb laenult võtta intressi, mis on võrreldav vähemalt heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga.

(70)

Kõnealusel juhul moodustub päästmisabi likviidsustoetusest (vt käesoleva otsuse põhjendus 20). Seoses intressimääraga peab komisjon muutma oma esialgset järeldust, mille kohaselt näis intressimäär vastavat määrale, mida üldiselt kohaldatakse heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute suhtes. Kuna tagatud laenu suhtes kohaldati tegelikult intressimäära 3,591 %, samas kui komisjoni viitemäär Itaalia puhul on 4,08 %, järeldab komisjon, et see määr ei ole võrreldav heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute suhtes tavaliselt kohaldatava määraga. Seega on komisjon seisukohal, et äriühingule Ixfin antud päästmisabi ei vasta suuniste punkti 25 alapunktis a nimetatud kriteeriumidele.

(71)

Suuniste punkti 25 alapunktis b nimetatud tingimused on komisjoni hinnangul kõnealuse juhtumi puhul täidetud, kuna päästmisabi eesmärk on leevendada tõsiseid sotsiaalseid raskusi ja sellel ei ole lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele.

(72)

Suuniste punkti 25 alapunkti d kohaselt peab päästmisabi olema piiratud summaga, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud, ning vajalik summa peab põhinema kahjumis äriühingu likviidsusvajadustel. Komisjon märgib, et kuigi abisumma vastab suuniste lisas esitatud valemile, mis võimaldab äriühingu likviidsusvajadused kindlaks määrata, ulatub summa üle 10 miljoni euro ning Itaalia ametiasutused ei ole esitanud piisavalt teavet, mis selgitaks, miks just selline summa oli vajalik äriühingu Ixfin tegevuse jätkamiseks. Seega on komisjon seisukohal, et Itaalia ei ole piisavalt tõendanud, et saadud abisumma oleks miinimumsumma, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks päästmisperioodil, nagu see on ette nähtud suuniste punkti 25 alapunktis d.

(73)

Suuniste punkti 25 alapunkti e kohaselt tuleb abi andmisel järgida ühekordse abi põhimõtet, mis on kehtestatud suuniste punktis 72 ja sellele järgnevates punktides. Itaalia ametiasutused väitsid, et ühekordse abi põhimõttest on kinni peetud, st et äriühing Ixfin ei ole viimase kümne aasta jooksul päästmis- ega ümberkorraldusabi saanud. Seega on komisjon talle kättesaadava teabe põhjal seisukohal, et suuniste punkti 25 alapunktis e esitatud kriteerium on täidetud.

(74)

Kõnealuse juhtumi puhul algas kuuekuuline ajavahemik, mil suuniste punkti 25 alapunkti c kohaselt võis anda päästmisabi, 30. detsembril 2005 ja lõppes 30. juunil 2006. Suuniste punkti 25 alapunkti a viimase tingimuse kohaselt tuleb kõik laenud tagasi maksta ja kõik garantiid peavad lõppema mitte hiljem kui kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist äriühingule. Lisaks on punkti 25 alapunktis c märgitud, et teatamata päästmisabi korral peab liikmesriik edastama ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõendi laenu täieliku tagasimaksmise kohta ja/või garantii lõppemise kohta hiljemalt kuus kuud pärast selle meetme esmakordset rakendamist. Suuniste punktis 26 on ette nähtud erand kuuekuulise ajavahemiku reeglist, kui liikmesriik esitab ümberkorralduskava või likvideerimiskava kuue kuu jooksul. Eespool nimetatud ajavahemiku jooksul ei esitatud komisjonile ei ümberkorralduskava ega likvideerimiskava. Lisaks nõuti 3. juulil 2006 garantii väljamaksmist ja Ixfin ei maksnud laenu üldse tagasi. Seega tuleb äriühingule antud päästmisabi pidada ühisturuga kokkusobimatuks.

(75)

Komisjon ei saa pidada päästmisabi ümberkorraldusmeetmeks. Esiteks ei esitatud komisjonile ümberkorralduskava. Teiseks ei vasta päästmisabi suuniste punktis 31 ja sellele järgnevates punktides esitatud nõuetele, mis peavad olema täidetud, et ümberkorraldusmeetmed oleksid kokkusobivad ühisturuga. Seega ei ole komisjonil põhjust päästmisabi pidada ümberkorraldusmeetmeks, mis on kokkusobiv ühisturuga.

(76)

Komisjoni kahtlusi seoses väidetava ümberkorraldusabi andmisega äriühingule Ixfin hajutati ametliku uurimismenetluse raames esitatud teabega (vt käesoleva otsuse põhjendus 32). Kuna ümberkorraldusabi andmine ei leidnud kinnitust, ei ole vaja hinnata ka selle kokkusobivust ühisturuga.

(77)

Komisjon lõpetab 11. detsembri 2007. aasta otsusega algatatud ametliku uurimismenetluse, mis hõlmas ebaseaduslikult antud päästmisabi ja väidetavat ümberkorraldusabimeedet.

(78)

Komisjon järeldab, et riigiabi, mida Itaalia andis EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes äriühingule Ixfin SpA garantiina 15 miljoni euro suurusele laenule, on ühisturuga kokkusobimatu. Itaalia peab äriühingult ühisturuga kokkusobimatu abi tagasi nõudma.

(79)

Seoses abisumma kindlaksmääramisega viitab komisjon teatise punkti 4.1 alapunktile a, milles on märgitud, et „raskustes olevatelt äriühingutelt nõuab võimalik turugarant laenu andmisel kõrget garantiipreemiat, arvestades summa suurust, mis jääks maksmata, kui äriühing ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kui tõenäosus, et laenusaaja ei ole võimeline laenu tagasi maksma, muutub eriti suureks, ei pruugi sellist turumäära leiduda ja garantii abielement võib erakorralistel asjaoludel olla sama suur kui kõnealuse garantiiga tegelikult tagatud summa.”

(80)

Arvestades äriühingu Ixfin suuri rahalisi raskusi garantii andmise ajal, on komisjon seisukohal, et ilma riigi sekkumiseta oleks turult pangalaenu saamine olnud äriühingul väga ebatõenäoline, mistõttu komisjon järeldab, et abisumma on võrdne kogu laenusummaga.

(81)

Väidetavat ümberkorraldusabi hõlmav ametlik uurimismenetlus suleti, kuna ümberkorraldusabi andmine äriühingule Ixfin ei leidnud menetluse ajal kinnitust,

a)

abisaajalt tagasinõudmisele kuuluv kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.