24.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 158/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 539/2010,

16. juuni 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja finantsjuhtimise teatavate sätetega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Praegune rahandus- ja majanduskriis on tekitanud liidule suuri probleeme. Kuigi peamised meetmed kriisi negatiivse mõju tasakaalustamiseks on juba võetud, sealhulgas õigusliku raamistiku muudatused, muutub finantskriisi mõju reaalmajandusele, tööturule ja kodanikele alles praegu laialdaselt tuntavaks. Surve liikmesriikide finantsvahenditele on kasvamas ja tuleks võtta täiendavaid meetmeid selle surve leevendamiseks liidu vahendite maksimaalse ja optimaalse kasutamise kaudu.

(2)	Selleks et lihtsustada liidu rahastamise juhtimist, kiirendada investeeringute tegemist liikmesriikides ja piirkondades ning suurendada rahastamise mõju majandusele, on vaja ühtekuuluvuspoliitika eeskirju veelgi lihtsustada.

(3)

Võttes arvesse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ning nende eesmärkide erinevusi seoses keskkonna mõiste määratlemisega, on ühtsuse ja järjepidevuse huvides asjakohane kohaldada suurprojektide määratlemisel ühtset läve. Võttes arvesse, kui tähtsad on investeeringud keskkonda, sealhulgas ka need, mis jäävad alla käesolevas määruses sätestatud läve, peaksid liikmesriigid tagama selliste investeeringute asjakohase seire ja teavitama komisjoni rakenduskavade iga-aastaste aruannete kaudu.

(4)	Samuti on oluline võimaldada, et üks suurprojekt võiks olla hõlmatud mitme rakenduskavaga, et oleks võimalik rakendada sellist erinevaid piirkondi ja eesmärke hõlmavat suurprojekti. See on eriti oluline riikliku või liidu tähtsusega investeeringute puhul.

(5)	Vaja on teha kättesaadavaks finantskorraldusvahendid energiatõhususe ja taastuvenergia meetmete jaoks, võttes arvesse nende meetmete tähtsust liidu ja riiklikes prioriteetides.

(6)	Selleks et lihtsustada praeguse finants- ja majanduskriisiga toimetulemiseks ettenähtud rakenduskavade kohandamist, peaksid liikmesriigid hindamise asemel esitama analüüsi, mis põhjendaks rakenduskava läbivaatamist.

(7)	Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega tuleks kõiki toimingutest saadud tulusid võtta arvesse avaliku sektori toetuse arvutamisel. Vaja on lihtsustada tulude seiret, et kohandada seda kava üldise programmeerimistsükliga.

(8)	Õiguskindluse huvides on oluline selgitada, et kulutused muutuvad abikõlblikuks alates kuupäevast, mil rakenduskava läbivaatamise taotlus esitatakse komisjonile, ja üksnes juhul, kui kulutused kuuluvad uude kulukategooriasse, mis lisati rakenduskava läbivaatamise ajal.

(9)

Selgitamist vajaks toimingute kestvust käsitlevate sätete kohaldamisala. Eelkõige on asjakohane piirata nende sätete kohaldamist, niivõrd kui need puudutavad Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) abi raames võetavaid meetmeid, riigiabi eeskirjade raames võetavate meetmetega, millega kaasneb investeeringute säilitamise kohustus. Lisaks sellele on vaja välistada kõnealuste sätete kohaldamine toimingutele, mille puhul toimub pärast nende lõpetamist oluline muutus tootmistegevuse lõpetamise tõttu pankroti tagajärjel, mis ei ole seotud pettusega.

(10)

Vaja on selgitada ja lihtsustada teavet, mida tuleb esitada iga-aastastes rakenduskava vahendite kasutamise aruannetes. Seepärast on asjakohane viia iga-aastastes rakenduskava täitmise aruannetes nõutud finantsteave kooskõlla kuluaruandes esitatava teabega ja muuta finantsnäitajate määratlus selgemaks.

(11)	Selleks et lihtsustada riigiabi saajatele ettemaksete tegemist ja piirata selliste maksetega seotud finantsriske, tuleks lubatud tagatiste valik uuesti määratleda.

(12)

Erandlike asjaolude tõttu ning võttes arvesse praeguse majandus- ja finantskriisi tõsist ja enneolematut mõju liikmesriikide eelarvetele, on vaja täiendavat eelmakse osamakset 2010. aastaks kriisis kõige enam kannatanud liikmesriikidele, et võimaldada programmi rakendamise ajal korrapärast rahavoogu ja lihtsustada abisaajatele maksete tegemist.

(13)	Finantskorraldusvahenditega seotud kuluaruannete nõudeid tuleks lihtsustada. Eelkõige tuleks käsitada lisaks halduskuludele abikõlblike kuludena ka halduslõive.

(14)	Järjepidevuse huvides on asjakohane, et liikmesriigid kasutaksid uuesti summasid, mida on korrigeeritud toimingute puhul, mille suhtes on rakendatud osalist lõpetamist, kui liikmesriik on eeskirjade eiramised ise avastanud.

(15)

Asjakohane on automaatse kulukohustustest vabastamise arvutamise tähtaega pikendada iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste puhul, mis on seotud 2007. aasta kogutoetusega, et parandada teatavate rakenduskavade jaoks ette nähtud vahendite kasutamist. Selline paindlikkus on vajalik kavade eeldatust aeglasema käivitamise ja hilise heakskiitmise tõttu.

(16)	Kogemustest lähtudes on asjakohane vähendada neid summasid, mille suhtes kohaldatakse automaatset kulukohustustest vabastamise reeglit, suurprojektidega seotud summade võrra alates kuupäevast, mil käesoleva määruse kõigile nõuetele vastava suurprojekti taotlus esitati komisjonile.

(17)	Selleks et liikmesriigid saaksid kogu programmiperioodi vältel osa lihtsustamismeetmetest ja et tagada võrdne kohtlemine, on vaja teatud muudatusi kohaldada tagasiulatuvalt.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) (3) muudeti määrusega (EÜ) nr 397/2009, (4) millega sätestati kõikides liikmesriikides olemasolevates eluasemetes energiatõhususele tehtavate kulutuste ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkus. Seega on asjakohane kohaldada energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamisega seotud muudatusi alates määruse (EÜ) nr 397/2009 jõustumise kuupäevast.

(19)

Kui kõikidele käesoleva määruse nõuetele vastava suurprojekti taotlus on esitatud, peaksid taotlusega seotud summad olema automaatselt kulukohustustest vabastatud. Sellist vabastust tuleks kohaldada kõikide suurprojektide taotluste suhtes, mis on esitatud programmiperioodi algusest alates ja teha seda tagasiulatuvalt, eelkõige pidades silmas praegust finantskriisi.

(20)	Rahvusvahelisi finantsturge mõjutav enneolematu kriis nõuab kiiret reageerimist, et vältida selle mõjusid majandusele tervikuna, ning seetõttu peaksid ülejäänud muudatused jõustuma järgmisel päeval pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(21)	Nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 (5) tuleks seega vastavalt muuta.

(22)

Tulenevalt muu hulgas otsustusprotsessi muutumisest seoses Lissaboni lepingu jõustumisega, ei ole käesoleva määrusega ette nähtud muudatusi õigeaegselt kehtestatud, et vältida määruse (EÜ) nr 1083/2006 (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 284/2009) (6) artikli 93 lõike 1 kohaldamist. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) (edaspidi „finantsmäärus”) artiklile 11 tuleks komisjoni poolt vabastatud kulukohustuste tulemusena tühistada eelarveaasta 2007 assigneeringud, mis kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatavate eeskirjadega tuleks jaotada eelarveaastatele 2008–2013. Seetõttu on üleminekumeetmena asjakohane võimaldada asjassepuutuvad assigneeringud vajadusel taastada, et rakendada kohustustest vabastamise eeskirju käesoleva määrusega muudetud kujul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1083/2006 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Sisu

Rakenduskava või rakenduskavade osana võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist rahastada nende ehitustööde, meetmete või teenuste kulusid, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega ühtne ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille kogumaksumus ületab 50 miljonit eurot (edaspidi „suurprojekt”).”;

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav osa järgmisega: „Liikmesriik või korraldusasutused esitavad komisjonile suurprojektide kohta järgmise teabe:”;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	suurprojekti rakendamise ajakava ja eeldatavalt programmiperioodist pikema rakendamisperioodi korral etapid, mille jaoks programmiperioodil 2007–2013 taotletakse liidu kaasrahastamist;”.

Artikli 41 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Konsulteerides vajaduse korral välisekspertidega, sealhulgas EIPga, annab komisjon suurprojektile hinnangu, pidades silmas artiklis 40 osutatud tegureid, projekti kooskõla asjaomas(t)e rakenduskava(de) prioriteetidega, selle panust kõnealuste prioriteetide eesmärkide saavutamisse ja ühtsust muude liidu poliitikatega.

2. Komisjon võtab otsuse vastu niipea kui võimalik ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast suurprojekti esitamist liikmesriigi või korraldusasutuse poolt, tingimusel et projekt on esitatud kooskõlas artikliga 40. Kõnealuses otsuses määratletakse füüsiline objekt, summa, mille suhtes kohaldatakse asjaomas(t)e rakenduskava(de) prioriteetse suuna kaasfinantseerimise määra, ja ERFi või Ühtekuuluvusfondi rahaliste toetuste aastane kava või aastased kavad.”;

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Osana rakenduskavast võib struktuurifondidest rahastada selliste toimingute kulusid, mille eesmärk on toetada järgnevat:

a)	peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud finantskorraldusvahendid, nagu riskikapitalifondid, tagatisfondid ja laenufondid;

b)	linnaarendusfondid, see tähendab fondid, mis investeerivad avaliku ja erasektori partnerlusse ja muudesse projektidesse, mis sisalduvad linnade säästva arengu ühtses kavas;

c)	fondid või muud motivatsioonisüsteemid, mis annavad laene, tagastatavate investeeringute tagatised või samaväärsed vahendid energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks hoonetes, sealhulgas olemasolevates eluasemetes.”,

teises lõigus asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„Kui selliseid toiminguid korraldatakse haldusfondide (st fondid, mis on loodud investeerimiseks erinevatesse riskikapitali-, tagatis- ja laenufondidesse, linnaarendusfondidesse, fondidesse või muudesse motivatsioonisüsteemidesse, mis annavad laene, tagastatavate investeeringute tagatistesse või samaväärsetesse vahenditesse energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks hoonetes, sealhulgas olemasolevates eluasemetes) kaudu, viib liikmesriik või korraldusasutus neid ellu ühel või mitmel järgmisel viisil:”;

Artikli 48 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Programmiperioodil viivad liikmesriigid läbi rakenduskavade seirega seotud hindamise, eelkõige siis, kui sellise seire tulemusena ilmneb märkimisväärne erinevus esialgsetest eesmärkidest. Kui tehakse ettepanekud rakenduskavade läbivaatamiseks, nagu osutatud artiklis 33, esitatakse analüüs läbivaatamise põhjuste, sealhulgas rakendamisprobleemide, ja läbivaatamise oodatava mõju, sealhulgas rakenduskava strateegiale avalduva mõju kohta. Sellise hindamise või analüüsi tulemused saadetakse rakenduskava seirekomisjonile ja komisjonile.”;

Artikli 55 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Kui tulusid ei ole võimalik eelnevalt objektiivselt hinnata, tuleb puhastulu, mis on saadud viie aasta jooksul pärast toimingu lõpetamist, maha arvata komisjonile deklareeritud kuludest.

4. Kui tehakse kindlaks, et toimingult on teenitud puhastulu, mida ei ole lõigete 2 ja 3 kohaselt arvesse võetud, arvab sertifitseerimisasutus selle puhastulu maha hiljemalt artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud rakenduskava dokumentide edastamise ajal. Lõppmaksetaotlust korrigeeritakse vastavalt.”;

Artikli 56 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 (8) II lisa A osa tabeli 1 kohane uus kulukategooria on lisatud käesoleva määruse artiklis 33 osutatud rakenduskava läbivaatamise ajal, on selle kategooria alla kuuluvad kulud abikõlblikud alates komisjonile rakenduskava läbivaatamise taotluse esitamise kuupäevast.

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik või korraldusasutus tagab toimingule, mis seisneb infrastruktuuri investeerimises või tootlikus investeerimises, fondide toetuse säilitamise ainult siis, kui viie aasta jooksul alates toimingu lõpetamisest ei tehta kõnealuse toimingu suhtes märkimisväärseid muudatusi, mis tulenevad kas infrastruktuuri omandisuhetes toimunud muutustest või tootmistegevuse lõpetamisest ja mis mõjutavad toimingu olemust või rakendamistingimusi või annavad mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule asutusele põhjendamatuid eeliseid.

ESFi abi raamesse kuuluvaid meetmeid käsitatakse nii, nagu nad ei oleks toetust säilitanud, ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse investeeringute säilitamise kohustust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses riigiabile kohaldatavate eeskirjade alusel ja kui nende puhul toimuvad märkimisväärsed muudatused, mis tulenevad tootmistegevuse lõpetamisest neis eeskirjades kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

Liikmesriigid võivad lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani juhtumite korral, mis puudutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt investeeringute säilitamist.”,

b)	lisatakse järgmine lõige: „5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata toimingute suhtes, mille puhul toimub märkimisväärne muutus tootmistegevuse lõpetamise tõttu pankroti tagajärjel, mis ei ole seotud pettusega.”;

Artikli 67 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

artikli 66 lõikes 2 osutatud finantsnäitajate kvantifitseerimine, väljendades rakenduskava kumulatiivset rahastamist ja esitades üksikasjalikult iga prioriteetse suuna kohta järgmised andmed:

i)	toetusesaajate tõendatud abikõlblike kulude kogusumma ja vastav avaliku sektori toetus;

ii)	toetusesaajate tõendatud abikõlblike kulude kogusumma ja kava rahastamise kogusumma (sealhulgas liidu ja liikmesriigi poolne rahastamine) suhtarv.

Vajaduse korral esitatakse üleminekutoetust saavate piirkondade rahastamisandmed iga rakenduskava kohta eraldi;”;

10.

Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	neile peab olema antud panga- või mõne muu liikmesriigis asuva finantsasutuse tagatis;”;

ii)	lisatakse järgmine lõik: „Avalik-õigusliku asutuse või liikmesriigi enda antud tagatist käsitatakse samaväärsena esimese lõigu punktis a osutatud tagatisega.”,

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	abikõlblikud halduskulud ja -lõivud, ja”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„e)

laenud ja tagastatavate investeeringute tagatised, mille on andnud fondid või muud motivatsioonisüsteemid, mis annavad laene, tagastatavate investeeringute tagatised või samaväärsed vahendid energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks hoonetes, sealhulgas olemasolevates eluasemetes.”,

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Rakenduskavadest artiklis 44 määratletud fondidele tehtud maksetelt kogunenud intresse kasutatakse järgneva rahastamiseks:

a)	linnaarendusfondide korral linnaarendusprojektid;

b)	väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate finantskorraldusvahendid;

c)	fondide või muude motivatsioonisüsteemide korral, mis annavad laene, tagastatavate investeeringute tagatiste või samaväärsete vahendite korral energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia kasutamine hoonetes, sealhulgas olemasolevates eluasemetes.

Artiklis 44 määratletud fondide poolt tehtud investeeringutest toimingute jaoks tagastatud või tagatiste maksmisest järele jäänud vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste poolt linnaarendusprojektide või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate või energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise tarbeks hoonetes, sealhulgas olemasolevates eluasemetes.”;

11.

Artikli 82 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

teisele lõigule lisatakse järgmine punkt:

„f)

liikmesriikidele, kellele anti 2009. aastal laenu vastavalt nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 332/2002 (millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem) (9), või liikmesriikidele, kelle SKP vähenes 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga reaalväärtuses rohkem kui 10 %: 2 % Ühtekuuluvusfondi toetusest ja 4 % ESFi toetusest rakenduskavale 2010. aastal.

b)	lisatakse järgmine lõik: „Teise lõigu punktis f osutatud kriteeriumide kohaldamisel võetakse SKP andmete aluseks 2009. aasta novembris avaldatud ühenduse statistika (10).

12.

Artikli 88 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Siiski kohaldatakse artikli 98 lõikeid 2 ja 3 juhtudel, kui eeskirjade eiramised toimingutes, mille kohta on esitatud osalise lõpetamise deklaratsioon, on avastatud liikmesriigi poolt. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud kuluaruannet kohandatakse vastavalt.”;

13.

Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon vabastab automaatselt kõik need teise lõigu kohaselt arvutatud rakenduskava summad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole saadetud kooskõlas artikliga 86 maksetaotlust rakenduskava eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks, välja arvatud lõikes 2 nimetatud erandi korral.

Automaatse kulukohustustest vabastamise jaoks arvutab komisjon asjaomase summa, liites kõigile perioodi 2008–2013 eelarvelistele kulukohustustele ühe kuuendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2007. aasta kogutoetusega.”,

b)	lisatakse järgmine lõige: „2a. Erandina lõike 1 esimesest lõigust ja lõikest 2 ei kohaldata automaatse kulukohustustest vabastamise tähtaegu iga-aastastele eelarvelistele kulukohustustele, mis on seotud iga-aastase kogutoetusega 2007. aastal.”

14.

Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94

Suurprojektide ja abikavade edasilükkamise tähtaeg

1. Kui liikmesriik esitab kõigile artiklis 40 sätestatud nõuetele vastava suurprojekti taotluse, vähendatakse võimalikke automaatsest kulukohustustest vabastamisega seotud summasid selliste suurprojektidega seotud iga-aastaste summade võrra.

Kui komisjon otsustab abikavale loa anda, vähendatakse võimalikke automaatsest kulukohustustest vabastamisega seotud summasid selliste abikavadega seotud iga-aastaste summade võrra.

2. Lõikes 1 osutatud iga-aastaste summade artiklis 93 osutatud automaatse kulukohustustest vabastamise tähtaegade arvutamise alguskuupäevaks on selliste suurprojektide või abikavade lubamiseks vajaliku hilisema otsuse kuupäev.”.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Selleks et tulla toime käesoleva määrusega kehtestatavatele kulukohustustest vabastamise eeskirjadele ülemineku erandlike asjaoludega, taastatakse assigneeringud, mis tühistati seoses eelarveaastal 2007 komisjoni vabastatud kulukohustustega määruse (EÜ) nr 1083/2006 (nagu on muudetud määrusega (EÜ) nr 284/2009) artikli 93 lõike 1 ja artikli 97 rakendamiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 11, määruse (EÜ) nr 1083/2006 (nagu on muudetud käesoleva määrusega) artikli 93 lõike 1 teise lõigu rakendamiseks vajalikus ulatuses.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 5 ja 7 kohaldatakse alates 1. augustist 2006, artikli 1 punkti 8, punkti 10 alapunkti a ja alapunkti b alapunkti i, punkti 13 ja punkti 14 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 ning artikli 1 punkti 4, punkti 10 alapunkti b alapunkti ii ja punkti 10 alapunkti c kohaldatakse alates 10. juunist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. juuni 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

D. LÓPEZ GARRIDO

(1) ELT C 128, 18.5.2010, lk 95.

(2) Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 3. juuni 2010. aasta otsus.

(3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.

(4) ELT L 126, 21.5.2009, lk 3.

(5) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(6) ELT L 94, 8.4.2009, lk 10.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8) Komisjoni 8. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1)”.

(9) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.”;

(10) Euroopa majandusprognoos (European Economic Forecast), sügis 2009 (European Economy, nr 10/2009, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg).”;

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.158.est
Euroopa Liidu Teataja		L 158

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 24. juuni 2010

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 539/2010, 16. juuni 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja finantsjuhtimise teatavate sätetega	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 540/2010, 16. juuni 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend	7