16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1

(1)

Määrusega (EL) nr 1242/2009 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kauba läbivalgustussüsteemide impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 2. veebruaril 2009 esitas Smiths Detection Group Limited (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootja nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 80 % liidu teatavate kauba läbivalgustussüsteemide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Pärast oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon viis läbi ka põhjalikuma uurimise ELi tarbimise aspekte silmas pidades. Sellega seoses võttis komisjon ühendust huvitatud isikutega, eeskätt asjaomase toote kasutajate ja tootjatega, et kontrollida teatavate tehingute kohta esitatud väiteid.

(5)

Siinkohal meenutatakse, et dumpingu ja kahju puhul uuriti ajavahemikku 1. juuli 2007 kuni 31. detsember 2008 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 9. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja („Hiina tootja”) väitis, et 18-kuulise uurimisperioodi kasutamine tavapäraselt dumpinguvastastes uurimismenetlustes kasutatava 12-kuulise uurimisperioodi asemel ei ole põhjendatud. Hiina tootja arvates oleks uurimisperiood pidanud hõlmama vaid 2008. kalendriaastat.

(7)

Alustuseks tuleb märkida, et Hiina tootja ei vaidlustanud 18-kuulise uurimisperioodi kasutamist uurimise esialgses etapis. Ta esitas selle väite alles pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist. Uurimisperiood oli aga teatavaks tehtud juba menetluse algatamise teates ja küsimustikes, st juba uurimise alguses. Ajutise määruse põhjenduses 9 on selgitatud 18-kuulise uurimisperioodi valimise põhjuseid. Kõnealune isik ei esitanud ühtegi põhjust, mis oleks seadnud kahtluse alla põhjenduse, milles toodi esile turul toimunud tehingute suhtelist vähesust.

(8)

Kõik kahju ja põhjuslikku seost käsitlevad arvandmed, mis on seotud uurimisperioodiga, on ümber arvutatud aasta baasil, et tagada uurimisperioodi andmete täielik võrreldavus eelmiste aastate andmetega.

(9)

Hiina tootja väitis ühtlasi, et uurimisperiood valiti eesmärgiga manipuleerida kahjuteguritega. See väide tuleb tagasi lükata.

(10)

Komisjon ei saanud olla ega olnud uurimise alguses teadlik kahjunäitajatega seotud keerulistest andme- ja arvukogumitest. Need andmed tehti kindlaks alles uurimise käigus.

(11)

Tuleb märkida, et 12 kuust pikemat uurimisperioodi on kasutatud ka varasemates uurimistes (nt 16-kuuline uurimisperiood Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit kaltsiummetalli puhul (komisjoni määrus (EÜ) nr 892/94) (4) ja 18-kuuline uurimisperiood USAst pärit dinaatriumkarbonaadi puhul (komisjoni määrus (EÜ) nr 823/95) (5).

(12)

Lisaks väitis Hiina tootja, et lepingu allkirjastamisega on hõlmatud kõik tehingud teataval ajahetkel hoolimata sellest, kas müük toimus hankemenetluse kaudu või mitte, mistõttu ei ole vajadust pikema uurimisperioodi järele. See argument ei ole veenev, kuna see ei lahenda põhiprobleemi, milleks on tehingute suhteline vähesus asjaomases sektoris. Lepingu allkirjastamise kuupäevale tugineti vaid selleks, et müügi oluliste elementide määratlemiseks oleks piisavalt selge alus, ja samas aitas selgelt kindlaksmääratud kuupäev eristada tehinguid, mis kuulusid uurimisperioodi ja sellele eelnevasse perioodi ning mis jäid sellest välja.

(13)

Kuna uurimisperioodi kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 9.

(14)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks teatavate Hiinast pärit kauba läbivalgustussüsteemide impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikult sissenõudmiseks. Nende järelduste teatavakstegemise järel anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(15)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(16)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel vaadati üle toote määratlus, et võtta arvesse Hiina tootja märkusi ja liidu tootmisharu väiteid, mida oli põhjalikult uuritud. Selle tulemusena jõuti järeldusele, et kaupade läbivalgustamisel ei saa kasutada alfa- või beetakiirgusel põhinevat toodet. Seetõttu peetakse õigustatuks jätta need kaks tehnoloogiat tootevalikust välja. Ei esitatud ühtegi märkust, mis oleks seadnud kahtluse alla esialgse järelduse, et kõiki ülejäänud tootevalikusse kuuluvaid tehnoloogiaid (välja arvatud alfa- ja beetakiirgus) saab kasutada kauba läbivalgustussüsteemides ja et kõikidel tooteliikidel on sama otstarve – kauba läbivalgustamine –, milleks kasutatakse sama peamist vahendit, st kaupa läbivalgustavat kiirgusemissiooni. Uurimisperioodil müüdi ELis gammakiirgusel töötava vaatlusaluse toote eksemplare.

(17)

Eelöeldu põhjal tehakse järeldus, et kõigil kauba läbivalgustussüsteemidel, milles kasutatakse neutron-, röntgen- (röntgenkiirguse allikas võimsusega 250 KeV või rohkem) või gammakiirgust ning mis kuuluvad hetkel CN-koodide ex 9022 19 00, ex 9022 29 00, ex 9027 80 17 ja ex 9030 10 00 alla, ning kõnealuste süsteemidega varustatud mootorsõidukitel, mis kuuluvad hetkel CN-koodi ex 8705 90 90 alla, on samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused, samad lõppkasutajad ja et need tooted konkureerivad üksteisega liidu turul. Selle alusel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 10 kuni 15 esitatud järeldused, kuivõrd neis ei osutata alfa- ega beetakiirgust kasutavatele tehnoloogiatele.

(18)

Kuna samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 16.

(19)

Seega jõuti lõplikule järeldusele, et kõiki eespool määratletud kauba läbivalgustussüsteemide tüüpe käsitatakse samasugustena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(20)

Hiina tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, vaid üksnes individuaalset kohtlemist. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 19 ja 20.

(21)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 21 kuni 25.

(22)

Ükski asjaosaline ei vaidlustanud Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA”) valimist võrdlusriigiks.

(23)

Hiina tootja rõhutas veelkord, et üks kaebuse esitajaga seotud USA äriühing hoidub koostööst. Ta väitis, et kaebuse esitaja kasutas oma USAs asuva seotud äriühingu andmeid kaebuses esitatud normaalväärtuse arvutamiseks, ehkki kaebuse esitaja ise tunnistas, et temaga seotud USA äriühing ei ole samasuguse toote tootja. Hiina tootja märkis, et kaebuse esitajaga seotud USA äriühingut oleks tulnud sundida uurimise raames koostööd tegema ja kuna see ei õnnestunud, tuleks kaebuse esitaja lugeda koostööd mittetegevaks ja seega menetlus lõpetada. Samuti väideti, et komisjon oleks pidanud välja selgitama, kas USA äriühing on samasuguse toote tootja. Lõpuks kahtles Hiina tootja ka selles, kas ELi mittesooduspäritolu reeglist lähtudes on võimalik määratleda, kas ettevõtjat saab käsitada teatava toote tootjana või mitte.

(24)

Mis puudutab märkusi kaebuse esitajaga seotud USA äriühingu andmete kasutamise kohta kaebuses, siis tuleb märkida, et kaebuses esitatud teave normaalväärtuse kohta põhines üldistel USA hindadel, mis on üldsusele kättesaadavad USA valitsuse „GSA Advantages” veebisaidil. Kuna samasuguse toote puhul ei olnud kahe tooteliigi hinnad avalikult kättesaadavad, arvutas kaebuse esitaja normaalväärtuse oma ELi tootmiskulude põhjal, mida ta kohandas USA tasemega, tuginedes oma teadmistele USA turust.

(25)

Hiina tootja ei esitanud rohkem mingeid tõendeid, mis oleks seadnud kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 32 sisalduvad järeldused.

(26)

ELi dumpinguvastane õigustik ei sisalda ühtegi eeskirja, mis näeks ette, et menetlus tuleks lõpetada sellepärast, et võrdlusriigis asuv tootja otsustas uurimise raames koostööst hoiduda. Seda järeldust ei muuda ka tõik, et see tootja on seotud kaebuse esitajaga. Käesoleval juhul ei ole asjakohane ka kohtuasi, millele Hiina tootja tugineb (T-249/06: Interpipe), kuna selles kohtuasjas oli kesksel kohal küsimus, millises ulatuses peaks ühenduse tootja tütarettevõtja kahju kindlaksmääramise menetluses koostööd tegema. See on midagi muud kui andmete esitamine normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigis.

(27)

Tootja määratlust käsitleva argumendi osas tuleb märkida, et uurimise käigus tehti kindlaks, et kaebuse esitaja toodab ELis samasugust toodet ning kõnealune tootmistegevus määrabki toote päritolu kooskõlas ELi mittesooduspäritolu reeglitega. Õigusaktides ei ole aga sätestatud nõuet määrata kindlaks selliste juriidiliste isikute staatus, keda ei uurita käesolevas menetluses, kes ei asu ELis ja kelle andmeid ei kasutata uurimises mis tahes järelduste tegemiseks.

(28)

Kuna muid märkusi võrdlusriigi valiku kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 26 kuni 37.

(29)

Tuleb meenutada, et normaalväärtus arvutati võrdlusriigi (st USA) ainsa koostööd tegeva tootja ja liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal. Seega määrati ELi imporditud tooteliigi normaalväärtus kindlaks USAs valmistatud samasuguse toote USA tootja omamaise müügi hindade põhjal. Koostööd tegev USA tootja ei valmistanud ühtegi teist tooteliiki, mida oleks saanud võrrelda Hiinast ELi imporditud tooteliikidega. Selleks et tagada normaalväärtuse laiapõhisem arvutamine, uuris komisjon võimalust määrata teiste tooteliikide puhul normaalväärtus mõnel muul alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a („muul põhjendatud alusel”). Esialgu leiti, et teatavate tooteliikide puhul on võimalik kasutada kontrollitud andmeid liidu tootmisharu kulude kohta.

(30)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel esitas Hiina tootja märkused normaalväärtuse arvutamise kohta.

(31)

Hiina tootja väitis, et normaalväärtust tuleb vähendada ettevõttesiseselt toodetud ja väljapoolt ostetud kiirendite hinnaerinevuse võrra, sest Hiina tootja toodab kiirendeid, samas kui USA tootja ja liidu tootmisharu ostavad neid.

(32)

Samas tuleb märkida, et selle väite toetuseks ei esitatud ühtegi faktilist tõendit, ehkki komisjon nõudis selliseid tõendeid uurimise käigus.

(33)

Hiina tootja nõudis komisjonilt normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tootemudelite täpset spetsifikatsiooni. Sellega seoses tuleb märkida, et liidu tootmisharu ja võrdlusriigi tootja käsitavad sedalaadi teavet konfidentsiaalsena. Kui mudeli täpne nimi oleks avaldatud, oleksid isikud saanud selle teabe põhjal – arvestades asjaolu, et mudelid kuulusid vaid ühte seeriasse ja et selle seeria eritunnused olid juba avaldatud, ja samuti seda, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutati piiratud arvu mudelitüüpe – tuletada konkreetsete mudelitüüpide tegelikud hinnad või kulu ja hinnad, mille põhjal arvutati erinevate mudelitüüpide normaalväärtus. Kuna selline teave on oma olemuselt konfidentsiaalne, tuli vastav taotlus tagasi lükata.

(34)

Hiina tootja kahtles ka viisis, kuidas komisjon arvutas normaalväärtust liidu tootmisharu andmetest lähtudes. Ta väitis, et kasutada oleks tulnud tegelikke müügihindu, mitte hinnapakkumistes sisalduvaid hindu. Esiteks on asjakohane meelde tuletada, et liidu tootmisharu andmeid kasutati selleks, et suurendada normaalväärtuse ja Hiina tootja eksportmüügi vahelise hinnavõrdluse representatiivsust. Selliste vaatlusaluse toote tüüpide puhul, mille normaalväärtust ei olnud võimalik USAs kättesaadava teabe põhjal kindlaks määrata, kasutati normaalväärtuse arvutamiseks võimaluse korral liidu tootmisharu kontrollitud andmeid samade tootetüüpide osas, mida Hiinast imporditi.

(35)

Seega arvutati rea tootetüüpide (mis ei hõlmanud ühelgi juhul mobiilseid läbivalgustussüsteeme) normaalväärtus standardkulude alusel, ilma et seejuures oleks arvesse võetud ehitustöid ega muid tootmiskohaga seotud kulusid, lisades neile kuludele mõistliku kasumiprotsendi, mis oli igal juhul tunduvalt väiksem kui kahjumimarginaali määramiseks kasutatud sihtkasum. Uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharu kohaldab kõigi pakutavate toodete puhul standardkulusid. Kontrolliti ka dokumente, milles on esitatud standardkulude moodustumine, arvutamine ja nende võrdlus tegelike kuludega, ja neis ei leitud mingeid kõrvalekaldeid.

(36)

Peale selle võrreldi liidu tootmisharu kulustruktuuri samasuguse toote USA tootja kulustruktuuriga. Selgus, et i) USA tootja kasumimarginaal oli kõrgem kasumimarginaalist, mida oli kasutatud normaalväärtuse arvutamiseks liidu tootmisharu andmete põhjal, ja et ii) liidu tootmisharu kulustruktuur on üldjoontes samalaadne võrdlusriigi tootja kulustruktuuriga (täpset erinevust ei saa avaldada konfidentsiaalsusnõude tõttu). Seega on liidu tootmisharu andmete kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks igati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a.

(37)

Hiina tootja tegi märkuse ka avaliku hankemenetluse kohta, mille alusel samasuguse toote USA tootja müüs mobiilseid kauba läbivalgustussüsteeme USA turul. Ta väitis, et komisjoni poolt ei olnud korrektne võrrelda 2005. aastal toimunud hankemenetluse põhjal arvutatud normaalväärtust ja uurimisperioodiga seotud ekspordihinda. Uurimise käigus ilmsiks tulnud faktid ei kinnita seda väidet. USA hankemenetlustel sõlmitakse raamleping, mis võimaldab pakkumise võitjal müüa oma tooteid teatava ajavahemiku jooksul. Raamleping ei sisaldanud mingeid hindu. See leping sõlmiti küll 2005. aastal, kuid individuaalsed hinnapakkumised tehti ja lepingud allkirjastati 2007. aastal, st uurimisperioodil. Seetõttu leidis komisjon, et kõnealune hankemenetlus tuleks kaasata uurimisperioodi ja et selle andmeid tuleks dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta.

(38)

Lisaks soovis Hiina tootja teada veel seda, miks sellise ümberpaigutatava süsteemi normaalväärtus, nagu ta oli Lätis müünud, arvutati mitte USA tootja müügiandmete, vaid liidu tootmisharult saadud teabe põhjal. Siinkohal tuleb märkida, et komisjon ei saanud võrdlusriigi andmeid kasutada sellepärast, et need ei olnud kättesaadavad.

(39)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38 kuni 42.

(40)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel esitas Hiina tootja märkused ekspordihinna kohta.

(41)

Need märkused käsitlesid teatavaid kuluartikleid ja olid seotud Madalmaades, Soomes ja Poolas tehtud tehingutega. Arvesse võeti märkusi, mida toetasid kontrollitud andmed, ning dumpingumarginaali arvutusse tehti vastavad kohandused. Teatavatele paigalduskuludele osutavad märkused tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et ehkki uurimise käigus nõuti mitmel korral tegelikke andmeid vaatlusaluse toote eri osade hinna kohta, ei vaevunud ettevõtja esitama rahuldavat hinnajaotust. Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel avaldatud summad kujutavad endast uusi andmeid, mille toetuseks ei esitatud raamatupidamisandmeid ega muid kontrollitavaid tõendeid.

(42)

Hiina tootja märkis ühtlasi, et ta tegi ühe müügitehingu väljaspool avalikke hankemenetlusi. See väide leidis kinnitust. Uurimisel selgus aga, et kõnealune müügitehing ei toimunud tavapärase äritegevuse käigus. Tegemist oli asendustootega, mille hind oli juba aastaid enne uurimisperioodi kindlaks määratud, kusjuures asendustoode oli hoopis teist laadi kui originaaltoode. Seega ei olnud tegemist uurimisperioodil toimunud tehinguga, vaid varem sõlmitud lepingu täitmisega. Seetõttu ei saa käesoleva tehinguga seotud ekspordihinda arvutustes arvesse võtta.

(43)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 43kuni 46.

(44)

Hiina tootja väitel tugines võrdlus toote lühendatud kontrollnumbritele, mis ei võtnud arvesse võrreldavate toodete füüsilisi erinevusi. Lisaks väitis Hiina tootja, et hinnavõrdluses oleks pidanud arvestama kiirendeid ning šassiitüüpide ja energiatasemete erinevusi.

(45)

Esimese väitega seoses tuleks rõhutada järgmist. Arvutustes kasutatud liidu tootmisharu andmed pärinesid otse avalike hankemenetluste raames esitatud pakkumistest, st need olid seotud tootetüüpidega, mis konkureerisid turul samal ajal ja samal kaubandustasemel ning mida hankijad käsitasid võrreldavana. Mis puudutab samasuguse toote USA tootjalt saadud andmeid, siis selgus uurimise käigus, et võrreldav tootetüüp vastab algmääruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud rangetele eeskirjadele, st see on vaatlusaluse tootega igas aspektis samasugune. Seetõttu ei takistanud komisjoni asjaolu, et kõik toodete füüsilised erinevused ei kajastunud toote kontrollnumbris või lühendatud kontrollnumbris, normaalväärtust ja ekspordihinda korrektselt võrdlemast. Hindade võrreldavust mõjutada võivaid erinevusi uuriti hoolikalt. Toimikus esitatud teabest nähtub, et Hiina tootja tarnitud toodetel olid üldjuhul lisafunktsioonid võrreldes nendega, mis võeti aluseks normaalväärtuse arvutamisel. Seetõttu määrati normaalväärtus kindlaks äärmiselt ettevaatlikult.

(46)

Seoses kiirendite, šassiitüüpide ja energiatasemetega tuleb märkida, et nõutavaid kohandusi reguleerib algmääruse artikli 2 lõige 10. Nimetatud erinevuste puhul ei ole siiski tõendatud, et need mõjutaksid hindu ja hindade võrreldavust, sest Hiina tootja ei ole esitanud teavet, mis põhjendaks taolise kohanduse tegemise vajadust.

(47)

Hiina tootja väitis, et kiirendi on vaatlusaluse toote oluline osa ja oleks seega pidanud kajastuma toote kontrollnumbri struktuuris. Komisjon ei lisanud kiirendit toote kontrollnumbri struktuuri, kuna kumbki asjaomane pool ei esitanud tõendeid selle kohta, et kiirendi on erinevaid tootetüüpe eristav faktor.

(48)

Hiina tootja soovis veel teada, millisel alusel ja millises ulatuses oli normaalväärtust kohandatud, et viia see tehasest hankimise tasandile. Samasugust toodet valmistava ainsa USA tootja müügihindade põhjal kindlaksmääratud normaalväärtust kohandati garantii- ja krediidikuludega. Liidu tootmisharu andmete alusel kindlaksmääratud normaalväärtust kohandati transpordi-, garantii-, koolitus- ja dokumendikulude ning vahendustasudega. Komisjon ei saa siiski avalikustada nende kohanduste määra, sest tegemist on oma olemuselt konfidentsiaalse teabega. Samas tuleb nentida, et vastavaid andmeid, mida kasutati tehasest hankimise tasandi ekspordihinna arvutamisel, ei avaldatud ka liidu tootmisharule.

(49)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

(50)

Hiina tootja ei olnud rahul asjaoluga, et teatavad müügitehingud jäeti dumpingu arvutamisel välja. Sellega seoses tuleb märkida, et nende tehingute müügiväärtusi võeti esialgu ekspordihindade kindlaksmääramisel arvesse. Kuna nende tehingute normaalväärtust ei õnnestunud aga määrata, ei saanud normaalväärtust ja ekspordihinda võrrelda.

(51)

Peale selle väitis Hiina tootja, et põhjenduses 50 osutatud müügitehingute CIF-hinda oleks tulnud võtta arvesse CIF-koguhinnas, mida kasutati nimetajana dumpingu arvutamisel. Selle väitega ei saa nõustuda. Dumpingu koguväärtus leitakse, jagades erinevate tuvastatud dumpingujuhtumite (mille puhul saab teha hinnavõrdluse) summa vastavate CIF-hindade summaga. Kui lisada arvutustesse selliste müügitehingute CIF-hind, mille puhul ei saa normaalväärtust ja ekspordihinda võrrelda, kuna normaalväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, muutuksid arvutused aritmeetiliselt vigaseks, sest lugeja ja nimetaja ei oleks enam seotud võrreldavate tehingutega.

(52)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 49 ja 50.

(53)

Eelnevast lähtudes on lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata 38,8 %.

(54)

Kahju käsitlevate järelduste kohta esitas märkusi vaid Hiina tootja; osa neist olid samad küsimused, millele vastati juba ajutises määruses.

(55)

Ajutises määruses tõstatatud küsimustele antud vastuseid ei hakata siinkohal kordama.

(56)

Esmalt tuleb meenutada, et siinkohal esitatud andmed puudutavad kahte liidu tootjat ja ühte eksportivat tootjat, kes esindab olulist osa liidu turust. Seega ei ole võimalik esitada täpseid arve, et kaitsta ettevõtja omandiga seotud teavet. Sellisel juhul on näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena.

(57)

Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel nõudis Hiina tootja, et kahjuanalüüs esitataks aasta baasil. Ehkki see ei muuda andmete sisu, vaid ainult nende esitusviisi, loeti see nõue põhjendatuks, mistõttu kogu järgnev analüüs on esitatud aasta baasil.

(58)

Hiina tootja vaidlustas esialgsete järelduste teatavakstegemise dokumendis sisalduvad andmed oma äriühingu müügikoguste kohta vaatlusalusel perioodil (2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni). Siinkohal tuleb märkida, et komisjon esitas kõnealusele isikule andmete täieliku ja üksikasjaliku jaotuse. Hiina tootja poolt tagasisideks esitatud andmeid kõrvutati toote lõppkasutajaks olevate liikmesriikide ametiasutustelt ja liidu tootjatelt saadud teabega. Seega võib öelda, et uurimise lõppetapis on Hiina tootja liitu suunatud müügi üksikasjad ja mõju teada.

(59)

Hiina tootja väitel tulnuks juhtudel, kui liidu tootmisharu ei esitanud pakkumist, kõnealused müügitehingud kahju ja põhjusliku seose analüüsist välja jätta. Sellegipoolest ei saa institutsioon väita, nagu oleks liidu tootmisharu sellega, et ta ei esitanud uurimisperioodil teatavas konkreetses hankemenetluses pakkumist, samas kui Hiina tootja seda tegi, tekitanud endale sedavõrd ulatusliku kahju, et see tühistab kahju ja dumpingu põhjusliku seose. Pealegi toob hankemenetluses osalemine alati kaasa kulutusi (tõlked, esindaja, vahel on pakkumise esitamine tasuline jne), mistõttu ettevõtted esitavad pakkumise ainult siis, kui neil on lootust hankemenetlus võita.

(60)

Samuti väideti, et juhtumid, mil kaebuse esitaja (Smiths Detection Group Limited) tegi hankemenetluse hinnalage ületavaid pakkumisi, tuleks kahju ja põhjusliku seose analüüsist välja jätta. Uurimise käigus ei ole aga leitud kontrollitavat teavet, mis näitaks, et sellised pakkumised üldse tehti.

(61)

Hiina tootja sõnul esineb kahjuandmetes teatav ebasümmeetria. Tema väitel on müügikogused, turuosa ja kasum seotud müügitehingutega, mis valiti välja lepingu kuupäeva alusel, samas kui teatavad teised kahjutegurid tulenevad kaebuse esitaja raamatupidamisandmetest ega pruugi langeda samale ajavahemikule. Uurimise alguses pidid komisjoni talitused otsustama, millisest ajapunktist lähtudes valida välja müügitehingud kõigi menetluse käigus koostööd tegevate äriühingute puhul. Otsustati, et kõige asjakohasem on tugineda lepingu kuupäevale, kuna sageli lahutab hankemenetluse algust ja lepingu sõlmimise kuupäeva, samuti lepingu sõlmimist ja lõpparve kuupäeva suur ajavahe. Pealegi võivad mitmed arved olla seotud sama lepinguga, mis omakorda võib kehtida mitmeid aastaid.

(62)

Ehkki ajapunktiks kehtestati lepingu kuupäev, ei saanud liidu tootjatelt nõuda, et nad täidaksid küsimustikud lepingu kuupäevadest lähtudes. Selleks oleksid nad pidanud oma raamatupidamise täielikult ümber korraldama vastupidiselt levinud tavadele, mis oleks põhjustanud mitmeid ebaselgusi ja kahjustanud ka esitatava teabe kvaliteeti. Kuivõrd arvete kuupäevi ei saanud aluseks võtta, koguti vaatlusalust toodet käsitlevad kahjuandmed kokku nii hästi kui võimalik.

(63)

Uurimise kümnendal kuul, oma vastuses esialgsete järelduste teatavakstegemisele vaidlustas Hiina tootja ka asjaolu, et uurimisperiood hõlmab 18-kuulist perioodi, ning väitis, et see oleks pidanud piirduma 2008. kalendriaastaga. See väide lükati tagasi põhjustel, mis õigustavad 18-kuulise perioodi kasutamist ning mis on esitatud ajutises määruses ja eespool põhjendustes 5 kuni 11. Pealegi oleks selline muudatus takistanud uurimise õigeaegset lõpuleviimist, sest kõik koostööd tegevad äriühingud oleksid pidanud küsimustiku vastused uuesti esitama muudetud uurimisperioodist lähtudes.

(64)

Hiina tootja kahtles ka selles, kas kaebuse esitajaga seotud arvukaid ELi äriühinguid võeti komisjoni kahjuanalüüsis nõuetekohaselt arvesse. Selles osas tuleb märkida, et kaebuse esitaja küsimustiku vastuste kontrollimisel kasutati terve kontserni kaasabi ning komisjon kandis hoolt selle eest, et kahjunäitajaid ja vastavaid arvutusi analüüsiti hoolikalt ka teiste kontserni kuuluvate äriühingute osas. Hiina tootjale selgitati juba enne ajutiste meetmete kehtestamist, et tema poolt silmas peetud ELi äriühingute roll asjaomase toote valmistamisel ja turustamisel oli tühine, peaaegu olematu. See piirdus vaid uuritava toote müügi teatavate aspektidega (nt hooldus) ja käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate toodete müügiga.

(65)

Lõpetuseks väitis Hiina tootja veel seda, et kuivõrd liidu tootmisharu ei vastanud teatavate hankemenetluste tehnilistele nõuetele või ei osalenud üldse neis menetlustes, ei leidnud kõnealuste tehingute puhul liidu tootmisharu kahjustav dumping aset. Selle väitega ei saanud nõustuda.

(66)

Esiteks tuleb märkida, et asjaolu, et teatavate eksporditehingute puhul ei ole võimalik normaalväärtust kindlaks teha, ei sea küsimuse alla kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldusi, kui arvustused tehti piisavalt representatiivsel alusel. Sellise juhtumiga on kahtlemata tegemist kõnealusel juhul (vt põhjendus 50). Konkreetsete tehingute kohta tuleb märkida järgmist. Tehing, mille puhul ilmnes tehniliste nõuete probleem, oli seotud ühe tooteliigiga, mida müüdi ühe hankemenetluse alusel. Hiina tootja ja kaks liidu tootjat tõlgendasid seda hankemenetlust üsna erinevalt. Hiina tootja väitis uurimise lõpujärgus, et kõnealune tooteliik ei ole teisaldatav läbivalgustussüsteem, samas kui liidu tootmisharu oli vastupidisel arvamusel. Sellest järeldub, et liidu tootmisharu osales hankemenetluses kindla veendumusega, et pakkumine tuleb esitada selle konkreetse tooteliigi kohta. Lisaks tõi tema osalemine kaasa kulusid (tõlked, esindaja, pakkumises osalemise tasu jne). Sellepärast ei tähenda kõnealuse hankemenetluse tulemus, mille kohaselt liidu tootmisharu ei esitanud pakkumist samadel alustel, et kõnealune import ei suurendanud kindlasti kahju.

(67)

Lisaks viitab Hiina tootja tehingule, mis ei kuulu uurimisperioodi ja millega täideti hoopiski varem sõlmitud lepingut, nagu on selgitatud põhjenduses 42. Ta viitas ka tehingule, mille puhul liidu tootmisharu ei osalenud hankemenetluses. Esimesena nimetatud tehingu puhul ei tehtud mingit järeldust kahju kohta. Teise tehingu puhul kehtivad põhjenduses 59 esitatud järeldused.

(68)

Uurimise üheteistkümnendal kuul andis endast teada üks Rumeenia äriühing, kes väitis, et ta tootis ELis uurimisperioodil teatavaid kauba läbivalgustussüsteeme. Komisjon kogus ja kontrollis teavet selle äriühingu kohta. Äriühingult endalt ja teistelt turuosalistelt, sh Hiina tootjalt saadud teabest selgus, et kõnealuse äriühingu osalus samasuguse toote tootmisprotsessis on tihedalt seotud ühe ELis tuntud kauba läbivalgustussüsteemide tootja tegevusega. Seetõttu tõlgendati käesolevas uurimises Rumeenia äriühingu poolt uurimisperioodil tehtud ainsat müügitehingut nii, nagu oleks selle teinud ELi kauba läbivalgustussüsteemide tootja, kellega eespool nimetatud äriühing koostööd tegi.

(69)

Selliseid makromajanduslikke näitajaid nagu tarbimine, tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja palgad analüüsiti kõigi liidu tootjate puhul.

(70)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 52 kuni 56 esitatud järeldused heaks.

(71)

Hiina tootja väitel ei olnud ajutises määruses esitatud liidu tarbimise tase korrektne. Seetõttu võttis komisjon ühendust huvitatud isikutega, eeskätt kasutajatega, et koguda lisateavet ELi tarbimise kohta vaatlusalusel perioodil. Nende isikutelt saadud täiendavate andmete alusel joonistus ELi tarbimisest järgmine pilt:

(72)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine ELis 11 % võrra.

(73)

Hiina tootja väitel tuleks avaldada tegelikud tarbimisandmed, mitte indekseeritud näitajad. Sellega seoses tuleb täheldada, et ELis tegutseb väga väike arv teatavate kauba läbivalgustussüsteemide tootjaid, nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjenduses 54, ning mis tahes tegelike tarbimisandmete avaldamine tähendaks asjaosaliste tegelike müügiandmete teatavakstegemist. Neid andmeid käsitatakse aga konfidentsiaalsena.

(74)

Samuti väideti, et tarbimisnäitajad peaksid kajastama kõiki vaatlusaluse toote eksemplare, mis tarbiti ELi turul. Sellega seoses tuleb märkida, et liidu tarbimises kajastuvad kõigi (komisjonile teadaolevate) turuosaliste poolt tehtud kõik vaatlusaluse toote müügitehingud (nii hankemenetluste raames kui väljaspool). Neid andmeid kontrolliti ja kõrvutati erinevatest allikatest pärit teabega. Tarbimisandmed kajastavad siiski ainult müüki, mitte neid väheseid komisjonile teatatud tehinguid, mille puhul oli tegemist liisimise või annetusega. Nende tehingute kaasamise korral oleks Hiina turuosa olnud veelgi suurem.

(75)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 57 ja 58 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 71 kuni 74.

(76)

Nagu on selgitatud põhjendustes 57 ja 58, vaadati üle vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordi maht ja turuosa. Andmete esitamine aasta baasil ja mahu ajakohastamine kinnitasid ajutises määruses esitatud järeldusi, et import ja selle turuosa on 2004. aastast alates märkimisväärselt kasvanud. Hiina tootja seadis kahtluse alla andmete indekseerimise meetodi. Siinkohal tuleb rõhutada, et nii uurimises esialgses kui ka lõppetapis näitavad tegelikud andmed – hoolimata nende indekseerimise meetodist – asjaomasest riigist pärit impordi mahu ja turuosa olulist kasvu.

(77)

Vaatlusaluse toote impordi maht kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 150 %.

(78)

Kuna keskmised ekspordihinnad oli sõltuvalt imporditud kauba läbivalgustussüsteemi tüübist suuresti erinevad, ei saanud sellest teha mingeid arvestatavaid järeldusi, nagu on mainitud ka ajutise määruse põhjenduses 60.

(79)

Vaatlusalusel perioodil asjaomasest riigist pärit impordi turuosa peaaegu kahekordistus.

(80)

Hiina tootja väitis, et arvesse tulnuks võtta ka uurimisperioodi järgset impordimahtu (uurimisperioodil võitnud pakkumised, millega seotud lepingud sõlmiti pärast uurimisperioodi). Vastavalt algmääruse sätetele võetakse uurimisperioodi järgseid sündmusi arvesse vaid erandlike asjaolude korral. Hiina tootja ei toonud aga selliseid erandlikke asjaolusid esile. Võrreldavuse tagamiseks oleks siis pidanud vaatluse alla võtma ka uurimisperioodile eelnevad müügitehingud. Seetõttu lükati see väide tagasi. Kuna import oli aga suurenenud nii mahtudes kui ka turuosas, nagu on eespool osutatud, ei mõjutanud see otsus kuidagi käesoleval juhul uuritavaid tegureid.

(81)

Hiina tootja märkis, et uurimise esialgses etapis kasutatud hindade allalöömise kindlakstegemise meetod oli puudulik. Hiina tootja arvates ei olnud võimalik võrrelda tema tegelikke müügihindu liidu tootmisharu poolt pakkumismenetluses esitatud hindadega. Sellega seoses tuleb täheldada, et kõnealust meetodit peeti kõige sobivamaks, et tagada korrektne hinnavõrdlus toote puhul, mis on oma olemuselt väga keeruline ja mille ostmiseks korraldati riigihankeid. Huvitatud isikud ei pakkunud välja ka muid sobivaid meetodeid.

(82)

Ehkki metoodikat ei muudetud ja see jäi selliseks, nagu eespool kirjeldatud, tehti arvutustesse väikseid kohandusi, mis vähendasid liidu tootmisharu hindu ja millest teatati ka huvitatud isikutele.

(83)

Ülevaadatud võrdlusest ilmneb, et uurimisperioodil müüdi imporditud vaatlusalust toodet liidus hinnatasemel, mis oli 15 kuni 20 % madalam liidu tootmisharu hindadest. Siinkohal tuleb märkida, et Hiina tootja sõnul olid üheks põhjuseks, miks ta võitis hankemenetlused, tema toote kvaliteetsemad spetsifikatsioonid. Hindade allalöömine (ja turuhinnast madalama hinnaga müük) oleks toonud kaasa kohanduste tegemise ja kõrgemate kahjumarginaalide kehtestamise. Neid kohandusi aga ei tehtud, sest kõnealust väidet ei suudetud tõestada ja kohanduste suurust oli vastava teabe puudumisel raske kindlaks määrata.

(84)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 59 kuni 62 esitatud ülejäänud teave koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 76 kuni 83.

(85)

Siinkohal tuleb märkida, et lõplikus määruses on kahjunäitajatega seotud andmed esitatud teistmoodi, et võtta arvesse kahte tegurit, millele on osutatud ka põhjendustes 57 ja 69. Esiteks nõudis Hiina tootja 18-kuulise uurimisperioodi andmete esitamist aasta baasil ja teiseks lisati analüüsitavate makromajanduslike näitajate hulka teiselt liidu tootjalt saadud andmed.

(86)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmismaht 51 %. Kõnealune positiivne suundumus tuleneb peamiselt samasuguse toote edukast ekspordimüügist. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul samadel põhjustel üle kahe korra. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste 24 %.

(87)

Kuivõrd eespool esitatud andmed kajastavad toodangut, millest oluline osa müüdi EList väljaspool asuvatele turgudele, ei käsitata neid andmeid käesoleval juhul oluliste näitajatena.

(88)

Liidu tootmisharu varude tase liikus kogu vaatlusalusel perioodil kõikudes tõusujoones. Kuid ka seda näitajat ei peetud kuigi oluliseks, sest kõnealuses sektoris toodetakse tellimuste alusel ning varude tase on äärmiselt madal; pealegi on suur osa varudest ette nähtud ekspordiks.

(89)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müük ning uurimisperioodil oli see 25 % algmahust. 2004. aastast uurimisperioodi lõpuni vähenes liidu tootmisharu turuosa ligikaudu 20 protsendipunkti.

(90)

Ajutise määruses põhjenduses 69 esitatud järeldused müügihindade kohta kiidetakse siinkohal heaks.

(91)

Hiina tootja küsis veelkord teavet kaebuse esitajaga sõlmitud hankelepingute kohta ja soovis ühtlasi teada, kui suures ulatuses oli teatavaid hankemenetlusi uurimises arvesse võetud. Sedavõrd üksikasjaliku teabe esitamine on aga vastuolus konfidentsiaalsusnõudega. Lisaks soovis Hiina tootja kinnitust selle kohta, et hankemenetluste raames sõlmitud müügilepingute allkirjastamise kuupäev oli määravaks teguriks liidu tarbimise arvutamisel. Sellega seoses kinnitab institutsioon, et kõikide asjaosaliste puhul kasutati ajutise määruse põhjenduses 57 kirjeldatud metoodikat. Sama tootja küsis selgitust ka selle kohta, kas kaebuse esitaja teatatud andmed katavad tema mõlemat tootmisüksust. Sellega seoses tuleb kinnitada, nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjenduse 7 punktis a, et kaebuse esitajalt saadud andmed võtavad arvesse tema mõlemat tootmisüksust.

(92)

Vaatlusalusel perioodil hakkas liidu tootmisharu kahjumit tootma. Uurimisperioodi jooksul oli olukord eriti halb.

(93)

Vaatlusalusel perioodil tehti vähe investeeringuid. Suurim osa investeeringuid tehti liidu tootmisharu tootmishoonete hooldamisse. 2007. aasta suuremad investeeringud olid seotud vaatlusaluse toote täiustamiseks loodud uue patendiga. Tuletatakse meelde, et kõnealune tegevus on oskusteabemahukas ega nõua suuri investeeringuid.

(94)

Investeeringutasuvus, mis on väljendatud liidu tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena, langes vaatlusalusel perioodil, kuid see ei ole hea kahjunäitaja, sest see kajastab peamiselt langenud väärtusega varasid.

(95)

Liidu tootmisharu rahakäive halvenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

(96)

Kuna kauba läbivalgustussüsteemid moodustasid kaebuse esitaja tegevusest vaid väikese osa, ei käsitatud kapitali kaasamise võimet kõnealusel juhul olulise tegurina.

(97)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid tööhõive, keskmine tööjõukulu töötaja kohta ja tootlikkus töötaja kohta. Sellele vaatamata ei peetud neid näitajaid oluliseks, sest suur osa tööjõust on seotud eksporditurul müüdavate kauba läbivalgustussüsteemidega.

(98)

Seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduses 76 esitatud järeldused.

(99)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 64 kuni 76 esitatud ülejäänud teave koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 85 kuni 98.

(100)

Ajutises määruses esitatud järeldused kahjunäitajate erineva tähtsusastme kohta jäävad kehtima. Kõige olulisemate kahjunäitajatena käsitatakse kasumlikkust, turuosa ja hindade allalöömist, sest need näitajad kajastavad otseselt liidu tootmisharu edukust liidu turul. Eespool on selgitatud, miks teatavad teised näitajad on vähem asjakohased.

(101)

Mis puudutab kasumlikkust, siis hakkas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil kahjumit tootma ja liidu tootjate turuosa vähenes 24 %. Lisaks sellele pakkus Hiina tootja 15 kuni 20 % võrra madalamaid hindu.

(102)

Hiina päritoluga vaatlusaluse toote turuosa liidus kasvas vaatlusalusel perioodil koguni 140 %, sellal kui samal ajavahemikul vähenesid oluliselt liidu tootmisharu müügimaht (-24 %) ja turuosa (20 protsendipunkti).

(103)

Käesolevas määruses on andmed esitatud teistmoodi kui ajutises määruses, nagu on selgitatud ka kahjuanalüüsile eelnevates üldistes märkustes. Samas ei muuda asjaolu, kas andmed on esitatud aasta baasil või mitte, nende andmete sisu, vaid ainult esitusviisi. Eespool esitatud kahjunäitajad (makronäitajad) sisaldavad ka teise liidu tootja andmeid. Need ülevaadatud andmed kinnitavad esialgseid järeldusi kahju kohta, st et vaatlusalusel perioodil oli tegemist kahju tekitava olukorraga algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(104)

Eespool öeldut arvestades ollakse seisukohal, et ajutises määruses esitatud järeldusi ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju kohta ei muuda andmete erinev esitusviis, millele on osutatud põhjenduses 85. Kuna muud märkused selle kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77 kuni 80 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 100 kuni 103.

(105)

Põhjuslikku seost puudutavate järelduste kohta esitas märkusi vaid Hiina tootja.

(106)

Siinkohal meenutatakse, et dumpinguhinnaga impordi ja muude tegurite mõju kajastavad näitajad on esitatud aasta baasil põhjenduses 85 esitatud põhjustel.

(107)

Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 140 % võrra, samas kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 32 %. Nimetatud negatiivsed muutused toimusid liidu tootmisharus samal ajal, kui 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas liidu tarbimine 11 % (andmed on esitatud aasta baasil).

(108)

Liidu tootmisharu ekspordimaht kasvas vaatlusalusel perioodil. Uurimisperioodil moodustas eksport valdava enamuse (85 kuni 95 %) ELi toodangu kogumahust.

(109)

Hiina tootja väitis, et komisjon ei võtnud arvesse USAst pärit importi ning et uurimisperioodil müüsid USA ettevõtted ELi rohkem kauba läbivalgustussüsteeme kui Hiina tootjad, aga ta ei esitanud selle väite toetuseks fakte ega konkreetseid kontrollitavaid tõendeid.

(110)

Ajutise meetmete kehtestamise järel tegi komisjon kõik endast oleneva, et hankida rohkem teavet USAst pärit impordi kohta, aga kiitis lõpuks siiski heaks uurimise esialgses etapis kindlaksmääratud USA impordi mahu.

(111)

Hiina tootja kritiseeris sellest tõsiasjast tehtud järeldusi, et liidu tootmisharu ei osalenud teatavates hankemenetlustes. Sellega seoses tuleb nentida, et uurimises võeti arvesse asjaolu, et kõik asjaosalised (liidu tootmisharu, Hiina tootja, teised teatavate kauba läbivalgustussüsteemide tootjad) ei esitanud pakkumisi sugugi mitte igas hankemenetluses. Ei leitud ühtegi kaalukat tegurit, mis viitaks sellele, et vaatlusalusel perioodil tuvastatud ilmne kahju oleks põhjustatud liidu tootmisharu mitteosalemisest pakkumistel, mida ei peetud mõistlikeks ärivõimalusteks. Mõistliku ärivõimaluse kui pakkumises osalemist määrava teguri olemasolu kinnitab tõsiasi, et hankemenetluses osalemine toob kaasa kulutusi (tõlked, esindaja, vahel on pakkumise esitamine tasuline jne) ja ettevõtted osalevad ainult siis, kui neil on lootust hankemenetlus võita.

(112)

Hiina tootja rõhutas veelkord, et põhjusliku seose kindlakstegemiseks tuleks lähemalt uurida hinnaga mitteseotud tegurite (nt muude tehniliste tegurite) kahjustavat mõju.

(113)

Liidu tootmisharu oleks kahtlemata olnud võimeline pakkuma samu spetsifikatsioone, mis olid Hiinast pärit tootel. See oleks aga tõstnud liidu tootmisharu pakutava toote hinda. Selles avaldubki Hiina tootja dumpingu kogu ulatus. Osa dumpingust tuleneb lihtsast tõsiasjast, et Hiina tootja pakub toodet, millel on rohkem funktsioone. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute korra kooskõlastamise kohta (6) on ette nähtud vaid kahe kriteeriumi kohaldamine lepingute sõlmimisel – „madalaim hind” ja „majanduslikult soodsaim pakkumine” –, on igati loogiline, et pakkumismenetluse võitis toodet dumpinguhinnaga pakkuv Hiina tarnija. Hiina eksportija tehtud pakkumine ei oleks olnud majanduslikult soodne, kui tema hinnad ei oleks olnud dumpinguhinnad, st kui need oleksid olnud kõrgemad toote lisafunktsioone arvestades.

(114)

Lõpetuseks tuleb osutada, et uurimine näitas, et kaebuse esitaja pakkumine vastas kõikidele tehnilistele nõuetele hankemenetlustes, mille raames kaebuse esitaja ja Hiina tootja konkureerisid samadel tingimustel.

(115)

Hiina tootja tuli esile ka väitega, et teatavatel juhtudel sõlmiti leping Hiina tootja hoolimata sellest, et tema hinnad olid kaebuse esitaja hindadest kõrgemad. Selliseid tehinguid ei tohiks käsitada kahju tekitavana.

(116)

Sellega seoses tuleb märkida, et uurimisel tehti kindlaks vaid üks juhtum, mille puhul paistis esmapilgul, et Hiina tootja võitis hankemenetluse hoolimata sellest, et tema pakutavad hinnad olid kaebuse esitaja hindadest kõrgemad. Lähemal uurimisel selgus aga, et nii see õigupoolest ei olnud ja et Hiina tootja pakkus rohkete lisafunktsioonidega toodet sama hinna eest. Kui kõigi lisafunktsioonide arvessevõtmiseks oleks hinda kohandatud, oleks ekspordihind kujunenud madalamaks, sisaldades kõrgemat dumpingumarginaali. Selle väite toetuseks, nagu oleks esinenud ka teisi juhtumeid, mil Hiina tootja pakkus hankemenetluses kaebuse esitajast kõrgemat hinda, ei esitatud mingit muud kontrollitavat teavet.

(117)

Hiina tootja väitis, et teine liidu tootja harrastas turuvallutuslikku hinnapoliitikat, põhjustades nii liidu tootmisharule olulist kahju, ja et kõnealust tootjat ei kahjustanud Hiinast pärit import, sest ta oli aktiivse koostöö lõpetanud.

(118)

Esiteks tuleb meenutada, et teine liidu tootja esitas käesoleva menetluse raames teavet ja et kahjuanalüüsis võetakse arvesse kogu liidu tootmisharu. Samuti on asjakohane märkida, et Hiina tootja väidet turuvallutusliku hinnapoliitika kohta ei toeta mingid faktilised tõendid ja seetõttu ei kõiguta need uurimise tulemusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 89.

(119)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 81 kuni 95 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 105 kuni 118.

(120)

Eespool öeldut arvesse võttes kinnitatakse ajutine järeldus, et liidu tootmisharule põhjustatud oluline kahju tulenes dumpinguhindadega impordist.

(121)

Kaks kasutajat, kes olid saatnud oma esildised juba uurimise esialgses etapis, jäid oma märkuste juurde kindlaks. Neile tegi muret, et lõplike meetmete kehtestamine võib kahjustada konkurentsi ja tehnilist arengut. Sellised kahtlused hajutati juba ajutises määruses ning vahepeal ei ole lisandunud uut teavet, mis kinnitaks, et lõpliku tollimaksu kehtestamine võiks kahjustada konkurentsi ja tehnilist arengut vähemalt lühikeses ja keskmises perspektiivis.

(122)

Kaks eespool mainitud esildist ei muutnud ajutisi järeldusi. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 96 kuni 113.

(123)

Hiina tootja esitas märkusi turuhinnast madalama hinnaga toimunud müügi arvutamise kohta. Kui see oli asjakohane, tehti korrektsioone lõppetapil.

(124)

Hiina tootja esitas väite kahjumarginaali kohta, mis oli sarnane käesoleva määruse põhjenduses 51 käsitletud väitega. See väide tuleb tagasi lükata põhjenduses 51 nimetatud põhjustel.

(125)

Hiina tootja küsis selgitusi ka maksueelse kasumimarginaali arvutamise meetodi kohta, eeskätt seda, millise aastaga see kasumimarginaal on seotud. Sellega seoses tuleb märkida, et maksueelne kasumimarginaal määrati kindlaks rahandusaastate 2006 ja 2007 andmete analüüsimisel.

(126)

Lõplikku dumpingumarginaali ja lõplikku kahju kõrvaldamismäära käsitlevad arvutused näitasid, et teisena nimetatu on madalam kui esimesena nimetatu. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 114 kuni 117 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 123 kuni 126.

(127)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale tuvastatud tasemele. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr olema kindlaks määratud tuvastatud kahju tasemel. Kahjumäär leiti olevat 34 % ning see on oluliselt langenud uurimise esialgse etapiga võrreldes, mil kehtestati ajutine tollimaksumäär tuvastatud dumpingu tasemel.

(128)

Eespool esitatu alusel peaks Hiina lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr olema 34 %.

(129)

Kooskõlas ajutise määruse põhjendusega 120 palutakse liikmesriikide asjaomaseid asutusi kehtestatud meetmete mõju hoolika seire eesmärgil esitada komisjonile konfidentsiaalset ja korrapärast teavet kauba läbivalgustussüsteemide müügiga seotud ELi hankemenetluste kohta.

(130)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja liidu tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra,

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/17

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1247/2009 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon (edaspidi „komisjon”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „vaatlusalune riik”) pärit teatava molübdeentraadi impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille Euroopa metalliliit (EUROMETAUX) (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % liidu molübdeentraadi kogutoodangust.

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2005. aasta märtsist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatava HRVst pärit teatava molübdeentraadi impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplik avalikustamine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 14 kuni 17.

(7)

Kuna turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise järelduste kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18 kuni 23.

(8)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas koostööd teinud tootja asjaolu, et normaalväärtuse määramiseks HRV jaoks kasutatakse USA ekspordihindu teistesse riikidesse (sealhulgas Euroopa Liitu). Ta tegi ettepaneku kasutada selle asemel liidus sarnase toote eest tegelikult makstud või makstavat hinda, kuna ta järeldas, et selle põhjal määratud normaalväärtus annaks madalama dumpingumarginaali.

(9)

Sama tootja väitis, et normaalväärtust tuleks vähendada, et võtta arvesse kasutegurit, mis temal kui vertikaalselt integreeritud tootjal on võrreldes kaebuse esitaja või võrdlusriigi tootjaga, kellel ei ole peamise tooraine molübdeeni maagi kaevandusi.

(10)

Seoses esimese väitega märgitakse, et liidus tegelikult makstud või makstava hinna kasutamine on algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a ettenähtud valikuvõimalus, mida võib kasutada ainult juhul, kui muid samas artiklis nimetatud võimalusi ei saa kasutada. Kuna käesolevas menetluses tegi koostööd kolmanda riigi tootja ja seetõttu oli võimalik kasutada kolmandas turumajanduslikus riigis kehtivat müügihinda teistesse riikidesse, siis ei ole mingit legaalset õigustust kasutada muid artikli 2 lõike 7 punkti a valikuid. Seetõttu lükati väide tagasi.

(11)

Seoses teise väitega märgitakse, et koostööd teinud tootja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tootjate integreerumine on hindu ja hinna võrreldavust mõjutav tegur. Seetõttu lükati väide tagasi.

(12)

Teatavad huvitatud isikud vaidlustasid võrdlusriigi tootja valiku, arvestades asjaolu, et kõnealune äriühing USAs on kaebuse esitaja tütarettevõtja. Sellega seoses märgitakse, et asjaolu, et esitatud võrdlusriigi äriühing on kaebuse esitaja sidusettevõtja, ei välistanud saadud teabe on usaldusväärsust ja kontrollitavust.

(13)

Kuna normaalväärtuse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 24 kuni 25.

(14)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 26.

(15)

Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 27 nimetatud kaudseid makse kohandati 5 % ning see on omamaiselt müügilt makstava tulumaksu ja ekspordimüügilt makstava käibemaksu vahe, mille puhul võeti nõuetekohaselt arvesse ekspordi käibemaksu tagastuse määra. Koostööd teinud eksportiv tootja vaidlustas kõnealuse kohandamise viisi ja väitis, et seda tuleks pigem arvutada ekspordihinda langetava tegurina.

(16)

Seoses selle väitega märgitakse, et kõnealune kohandamine põhines algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b sätetel, millega sätestatakse normaalväärtuse kohandamine impordimaksude ja kaudsete maksude ulatuses – käibemaksu sisaldav kategooria. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(17)

Kuna võrdluse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 27.

(18)

Eespool esitatu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 28 ja 29 esitatud üleriigiline dumpingumarginaal 68,4 %.

(19)

Meenutatakse, et ainsa täielikult koostööd teinud liidu tootja salajaste äriandmete kaitseks on kõik tundliku teabega seotud andmed esitatud kas indekseeritult või vahemikuna.

(20)

Kuna liidu toodangu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 30 ja 31.

(21)

Kuna liidu tootmisharu määratluse kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 32.

(22)

Seoses ajutise määruse põhjendusega 33 märgitakse, et ühe huvitatud isiku saadud märkuste alusel avastati tehniline viga. Liidu tootja majandusaasta 2005 (MA) katab ajavahemikku 1. märtsist 2005 kuni 28. veebruarini 2006, mitte 1. märtsist 2004 kuni 28. veebruarini 2005, nagu on märgitud põhjenduses. Seega on kahju hindamise alguspunktiks 2005. aasta märts.

(23)

Meenutatakse, et liidu tarbimise kindlaksmääramiseks liideti Eurostatist saadud kolmandate riikide koguimpordi andmed teadaolevate liidu tootjate müügimahule. Samuti meenutatakse, et selle CN-koodi alla, kuhu kuulub vaatlusalune toode, kuuluvad ka muud tooted, mis jäävad uurimise kohaldamisalast välja, ning kuna üksnes vaatlusaluse toote kohta impordistatistikat ei ole, kohandati Eurostati andmeid kaebuse esitaja pakutud meetodil. See meetod põhineb HRVst pärit impordiväärtuse võrdlemisel liidu tootja müügihindadega.

(24)

Esialgsete arvutuste puhul kasutati impordi andmeid kalendriaasta kohta, kuid teadaolevate tootjate müügimahu aluseks võeti majandusaasta. Üks huvitatud isik vaidlustas selle tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatud ajavahemiku lahknevuse ning väitis, et import peaks samuti põhinema majandusaastal.

(25)

Kõnealust väidet peeti põhjendatuks ja seetõttu korrigeeriti Eurostati andmeid, et need vastaksid samadele ajavahemikele, nimelt majandusaastatele. Selle tulemusena muudeti ajutise määruse tabelis 1 esitatud liidu tarbimist käsitlevaid andmeid järgmiselt; uued näitajad on esitatud tabelis 1:

Tabel 1

(26)

Molübdeentraadi tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 11 %. Nõudlus vähenes 2006. aastal 2 % ja tõusis 2007. aastal 9 %, seejärel seoses majanduskriisiga see langes 2008. aastal ja uurimisperioodil.

(27)

Allolevas tabelis on näha põhjenduses 25 nimetatud väite vastuvõtmise järel Hiina molübdeentraadi impordi korrigeeritud kogumaht, turuosa ja hinnad vaatlusalusel perioodil liidu turule importimisel. Märgitakse, et see korrigeerimine ei mõjutanud impordimahtu vaatlusalusest riigist uurimisperioodil.

Tabel 2

(28)

Tabeli 2 korrigeeritud näitajate põhjal ilmnes, et üldiselt jäid ajutise määruse põhjenduse 36 tabelis esitatud vaatlusaluse riigi impordimahtude ja turuosa suunad muutumatuks. Dumpinguhinnaga import Hiinast suurenes märkimisväärselt: 42 tonnilt 2005. aastal 100 tonnile 2008. aastal, seega rohkem kui kaks korda. Pärast 2008. aasta tipptaset vähenes import uurimisperioodil vastavalt liidu tarbimise muutumisele. Lisaks suurenes dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil enam kui kaks korda.

(29)

Keskmise impordihinna korrigeeritud näitajad näitavad nüüd 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel langustrendi. Leiti, et vaatlusalusel perioodil langesid HRVst pärit keskmised impordihinnad 4 %.

(30)

Kuna hindade allalöömise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 39 ja 40.

(31)

Meenutatakse, et nagu on märgitud algmääruse põhjenduses 41, sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta 2005. aasta märtsist kuni uurimisperioodi lõpuni.

(32)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 41 kuni 43 esitatud ajutised järeldused.

(33)

Pärast ajutist määrust ja pärast väikeste muudatuste tegemist liidu tarbimise kohta tabelis 1, on liidu tootmisharu turuosa kohandatud järgmiselt, samas kui müügimaht ja keskmine müügihind jäid muutumatuks:

Tabel 3

(34)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 45, vähenes liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidu turul märkimisväärselt, 32 % vaatlusalusel perioodil. Müügimaht langes tunduvalt rohkem kui tarbimine, mis, nagu näha tabelist 2, langes samal perioodil 11 %. Selle tagajärjel langes liidu tootmisharu turuosa samal perioodil märkimisväärselt 23 %.

(35)

Kuna liidu tootmisharu müügihindade, varude, tööhõive ja finantstulemuste näitajate muutuste suhtes märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 46 kuni 57 esitatud ajutised järeldused.

(36)

Kinnitatakse ka järeldus, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 58 kuni 61.

(37)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon esialgu, kas HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks.

(38)

Meenutatakse, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes kokku HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga. Pärast ajutisi meetmeid ja pärast HRVst pärit impordi näitajate korrigeerimist, nagu nähti ette põhjenduses 25, suurenes impordimaht ja Hiina eksportijate turuosa 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel üle kahe korra.

(39)

Korrigeerimise tulemusel langesid dumpinguhinnaga impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 4 %, jäädes pidevalt madalamaks liidu tootmisharu hindadest ning lüües neid uurimisperioodil alla 30 kuni 35 %. Seetõttu pidi liidu tootmisharu Hiina eksportijate hinnasurvele pidevalt järele andma, et liidu turul konkurentsivõimelisena püsida.

(40)

Üks huvitatud isik vaidlustas põhjusliku seose olemasolu HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Ta väitis, et ei ole mingisugust vastavust liidu tootmisharu finantstulemuste ja dumpinguhinnaga impordi järsu suurenemise vahel. Ta rõhutas, et kuigi HRVst pärit import suurenes 2007. aastal võrreldes eelmiste perioodidega märkimisväärselt, liikus ka liidu tootmisharu samal aastal kahjumist kasumisse.

(41)

Sellega seoses märgitakse esiteks, et 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui import kasvas üle kahe korra, vähenes liidu tootmisharu müügimaht märkimisväärselt 32 %, mille tõttu ta kaotas samal ajavahemikul 33 % oma turuosast. Samal ajal näitasid ka kõik muud kahjunäitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, kasumlikkus ja rahavoog märkimisväärset langustrendi. Teiseks, uurimine näitas, et liidu tootmisharu nõrgad tulemused olid seotud hinnalangetamisega, kui ta püüdis Hiina eksportijatele kaotatud olulisi kliente tagasi võita. 2007. aastal jätkas liidu tootmisharu püüdeid kliente tagasi võita, võttes ratsionaliseerimismeetmeid, et hoida tootmiskulud madalad ja konkureerida madala dumpinguhinnaga impordiga. Seega leiti, et ajutise määruse põhjendustes 63 kuni 66 tehtud järeldused on õiged ja seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(42)

Eespool märgitu alusel võib kinnitada, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel Hiinast oli oluline negatiivne mõju liidu tootmisharu majandusolukorrale uurimisperioodi jooksul.

(43)

Meenutatakse, et põhjusliku seose analüüsil uuriti ka muid tegureid, nimelt nõudluse arengut, liidu tootmisharu kulude suurenemist, tema eksporditegevust ja samuti teistest riikidest pärit impordi võimalikku mõju.

(44)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule osaks saanud oluline kahju oli põhjustatud muudest teguritest kui dumpinguhinnaga impordist, nimelt i) nõudluse vähenemisest majanduskriisi ja tehnoloogiamuutuste tõttu ning ii) liidu tootmisharu eksporditegevusest.

(45)

Tarbimise langusega seoses märgitakse, et liidu tootmisharu müügimaht vähenes märkimisväärselt rohkem (– 32 %) kui liidu tarbimine (– 11 %), mille tagajärjel turuosa vähenes 33 %. Samal ajal suurenes Hiina eksportijate turuosa märkimisväärselt üle kahe korra. Seega leiti, et ajutise määruse põhjenduses 69 tehtud järeldust võib kinnitada ning seetõttu tuli asjaomane väide tagasi lükata.

(46)

Mis puutub eksporti, siis tõepoolest oli suundumus liidu tootmisharu eksportmüügi vähenemisele, selle põhjused on esitatud ajutise määruse põhjenduses 72 (st vastavuses ülemaailmse autotööstuse langusega alates 2008. aastast). Uurimine näitas, et ekspordimüük ei olnud liidu tootmisharu põhiline äritegevus, kuna ekspordimüügi osakaal ei ületanud kunagi 17 % liidu müügist vaatlusalusel perioodil. Olulisem on siiski asjaolu, et lisaks ajutise määruse põhjendustele 71 ja 72 märgitakse, et liidu müügihinnad eksporditurul olid kõrgemal kui tema müügihinnad liidus. Seetõttu võib ekspordi müügimahu vähenemisest põhjustatud negatiivset mõju pidada väga piiratuks. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(47)

Eespool esitatut silmas pidades ja kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 67 kuni 80.

(48)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 83 kuni 86 sätestatud esialgsed järeldused.

(49)

Meenutatakse, et vaatamata asjaolule, et ühendust võeti paljude isikutega, jäi importijate, turustajate ja kasutajate koostöö tase uurimise algetapis väga madalaks. Meenutatakse, et algetapis tegid täielikult koostööd vaid üks Saksamaal asuv turustaja ja üks Itaalias asuv kasutaja.

(50)

Koostööd teinud kasutaja väitis, et liidu huvide analüüsimisel algetapis on alahinnatud dumpinguvastaste meetmete negatiivset mõju tema äritegevusele ning väitis, et tal on raskusi kulude suurenemise edasikandmisega oma klientidele.

(51)

Meenutatakse, et vaatlusaluse toote osakaal kõnealuse kasutaja kogu äritegevuses on 15 ja 25 % vahel. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehtud edasine analüüs kinnitas, et mõju äriühingu kogukasumile on väike. Kõnealusel kasutajal on seoses vaatlusaluse tootega ärisektoris tugev positsioon, eelkõige usaldusväärsuse ja tarnekindluse seisukohalt klientide suhtes. See asjaolu näitab, et kõnealune kasutaja suudab tõenäoliselt vähemalt osa suurenenud kuludest oma klientidele edasi kanda. Seetõttu tuli kõnealune taotlus tagasi lükata.

(52)

Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid kaks kasutajat ja üks importija väite, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldab nende tegevusele negatiivset mõju.

(53)

Neist kahest kasutajast ühe kasutaja esitatud andmete kohaselt moodustab molübdeentraadiga seotud ärisektor tema kogutegevusest 10 kuni 20 %. Esitatud üksikasjade alusel on näha märke, et kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju molübdeentraadiga seotud äritegevusele, jääb see kasutaja siiski kasumisse. Teine kasutaja ei esitanud oma väite toetuseks andmeid.

(54)

Seoses importijaga märgitakse, et importija esitas vaid üldiseid andmeid, millest ilmnes, et Hiinast pärit molübdeentraadi import moodustas uurimisperioodil 10 kuni 20 % tema koguimpordist HRVst. Molübdeeniga seotud tegevuse osakaal võrreldes äriühingu kogu tegevusega jääb alla 7 %. Kättesaadava teabe alusel võis seetõttu järeldada, et kuigi dumpinguvastased meetmed avaldavad molübdeentraadiga seotud äritegevusele negatiivset mõju, jääb selle üldine mõju äriühingu kogutegevusele piiratuks.

(55)

Lähtudes eespool esitatust ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse järeldused ajutise määruse põhjendustes 93 kuni 96.

(56)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mõned isikud, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine piirab konkurentsi liidu turul.

(57)

Seoses selle väitega tuleb korrata, et kuna dumpinguvastaste meetmetega taaskehtestatakse võrdsed võimalused, jätkub tõenäoliselt Hiina impordikaupade tulek liidu turule, kuid mittekahjustavate hindadega. Lisaks meenutatakse, et on olemas mõned alternatiivsed tarneallikad. Selle järelduse ümberlükkamiseks ei esitatud põhjendatud tõendeid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 97 kuni 99 esitatud järeldused.

(58)

Lähtuvalt eespool esitatust kinnitatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist HRVst pärit molübdeentraadi suhtes.

(59)

Kuna ei ole esitatud muid olulisi märkusi, mis võiksid muuta kahju kõrvaldamist võimaldavat taset käsitlevaid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101 kuni 104.

(60)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr vastama kindlaksmääratud kahjumarginaali tasemele, st 64,3 %.

(61)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(62)

Koostööd tegev Hiina eksportiv tootja teatas oma soovist võtta hinnakohustus vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(63)

Kõnealusele äriühingule siiski ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist ning üldiselt ei ole komisjonil sellisel puhul tavaks hinnakohustust heaks kiita, kuna dumpingumarginaali ei ole võimalik individuaalselt kindlaks määrata. Seetõttu hinnakohustust edasi ei kaalutud.

(64)

Pidades silmas kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurust ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda,

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/24

(1)

22. jaanuaril 2001. aastal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 132/2001 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „olemasolevad meetmed”) 33,25 eurot tonni kohta CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva, muu hulgas Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidates kasutatakse edaspidi nimetust „esialgne uurimine”.

(2)

17. mail 2004. aastal pärast osalist vahepealset läbivaatamist vabastas nõukogu määrusega (EÜ) nr 993/2004 (4) dumpinguvastastest tollimaksudest, mis olid kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 132/2001, liitu imporditava ammooniumnitraadi, mille on tootnud äriühingud, kelle kohustuste võtmise komisjon on heaks kiitnud. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1001/2004, (5) mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1996/2004, (6) kiideti heaks kohustused ajavahemikuks kuni 20. maini 2005. Kõnealuste kohustuste eesmärgiks oli võtta arvesse teatavaid tagajärgi, mis tulenesid Euroopa Liidu laienemisest 25 liikmesriigini.

(3)

Pärast vaatlusaluse toote mõistega piiratud vahepealset läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005, (7) et vaatlusaluse toote mõistet on vaja selgitada ning et kehtivaid meetmeid tuleks vaatlusaluse toote suhtes kohaldada juhul, kui see sisaldub muudes väetistes koos muude kõrval- ja toitainetega; meetmeid kohaldatakse proportsionaalselt ammooniumnitraadi sisaldusega.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 442/2007, (8) et kehtivaid meetmeid tuleb vastavalt määruses (EÜ) nr 945/2005 esitatud selgitustele kaheks aastaks pikendada.

(5)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 661/2008 (9) lõplikud dumpinguvastased meetmed Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 662/2008 (10) muutis nõukogu määrust (EÜ) nr 442/2007, et kiita heaks ühe eksportiva tootja pakutud hinnakohustus.

(7)

Pärast 17. oktoobril 2008 avaldatud eelseisva aegumise teadet (11) esitati 22. jaanuaril 2009 taotlus aegumise läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas Euroopa väetisetootjate liit (European Fertilizer Manufacturers Association – EFMA, edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu ammooniumnitraadi kogutoodangust.

(8)

Taotluse esitaja väitis ning esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et kui Ukrainast (edaspidi „asjaomane riik”) imporditakse ammooniumnitraati, on dumpingu kordumine ja liidu tootmisharule kahju tekitamine tõenäoline.

(9)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 23. aprillil 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (12) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(10)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 2005. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(11)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele, eksportivate riikide esindajatele, taotluse esitajale ning liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(13)

Arvestades arvestades liidu tootjate ja liitu importijate suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks läbi viia väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõepoolest vajalik, ning selle vajalikkuse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 anda endast teada 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamist ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(14)

Pärast esitatud teabe läbivaatamist ning arvestades, et 12 liidu tootjat olid valmis tegema koostööd, otsustati, et liidu tootjate suhtes on vaja rakendada väljavõttelist uuringut. Ükski importija ei andnud endast märku ega esitanud algatamisteates nõutud teavet.

(15)

Need 12 liidu tootjat, kelle toodang moodustas uurimisperioodil umbes 80 % liidu kogutoodangust, täitsid tähtajaks nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andsid ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Sel alusel moodustas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 17 tüüpilise valimi, mis põhineb ammooniumnitraadi tootmise ja müügi suurimal tüüpilisel mahul liidus ning mida saab uurimiseks ettenähtud aja jooksul korralikult uurida. Valimisse valiti viis liidu tootjat, kelle toodang moodustas uurimisperioodil umbes 57 % liidu tootmisharu kogutoodangust.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti moodustatud valimi suhtes asjaomaste isikutega, kes ei esitanud selle suhtes vastuväiteid.

(17)

Viiele valimisse kuulunud liidu tootjale ning kõikidele teadaolevatele asjaomase riigi eksportivatele tootjatele saadeti küsimustikud.

(18)

Vastused küsimustikele saadi viielt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt asjaomase riigi eksportivalt tootjalt.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(20)

Vaatlusaluseks tooteks on Ukrainast pärit tahked väetised ammooniumnitraadisisaldusega üle 80 massiprotsendi, mis praegu kuuluvad CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla. Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning selle lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi mikrogranuleeritud või granuleeritud vormis.

(21)

Tuleks märkida, et vaatlusaluse toote määratlust on selgitatud määruses (EÜ) nr 945/2005.

(22)

Läbivaatamise raames toimuv uurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, mille kohaselt on ammooniumnitraat puhas tooraine ning selle kvaliteet ja füüsikalised põhiomadused on identsed ega olene päritoluriigist. Seega leiti, et asjaomasel tootel ning asjaomase eksportiva tootja toodetud ja oma siseturul müüdavatel ja kolmandatesse riikidesse imporditavatel toodetel ning liidu tootjate toodetud ja liidu turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsilised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid ning seega käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Kolm Ukraina eksportivat tootjat otsustasid teha koostööd. Neljas teadaolev eksportiv tootja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(24)

Kui kolme koostööd teinud eksportiva tootja ekspordimahtu võrreldi Ukrainast liitu eksporditud ammooniumnitraadi kogumahuga, ilmnes, et nende kolme eksportiva tootja poolt Ukrainast liitu imporditud ammooniumnitraat moodustas uurimisperioodil kokku 90 % kogu Ukrainast liitu lähetatud impordist. Koostöö tase hinnati seega olevat kõrge.

(25)

Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi kogumaht oli väike, see moodustas uurimisperioodil kogu liidu turuosast vaid 1,1 %.

(26)

Tuletatakse meelde, et aegumise läbivaatamise eelmise uurimise käigus ei peetud Ukrainat veel turumajandusega riigiks ning seepärast võeti normaalväärtuse arvutamisel aluseks võrdlusriigi (USA) koostööd teinud tootjalt saadud andmed.

(27)

Käesoleva läbivaatamise normaalväärutse aluseks võeti Ukrainas koostööd teinud eksportivate tootjate juures uurimise käigus kogutud ja kontrollitud andmed. Komisjon uuris, kas siseturu müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks uuriti, milline on koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt siseturul toodetud ja müüdud toote tootmiskulu.

(28)

Gaasikulude asjus selgus, et Ukraina importis suurema osa ammooniumnitraadi tootmisel tarbitavast gaasist Venemaalt. Kõik uurimise käigus kogutud ja kontrollitud andmed näitasid, et Ukraina importis Venemaalt looduslikku gaasi hinnaga, mis oli uurimisperioodil umbes 40 % madalam kui Venemaalt liitu eksporditud loodusliku gaasi hind. Siiski tehti kindlaks, et uurimisperioodi viimases kvartalis olid hinnad ühtlustunud.

(29)

Leiti, et kui ühe tootja üks tootetüüp välja jätta, siis üldiselt toimus uurimisperioodil Ukraina siseturul müük tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seega määrati normaalväärtus kindlaks Ukraina siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 või arvestusliku normaalväärtuse alusel toote tüübi puhul, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud toote tüübi tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Üld- ja halduskulude ja kasumi näitajate arvutamise aluseks võeti tavapärase kaubandustegevuse käigus asjaomase tootja samasuguse toote tootmise ja müügi kohta esitatud andmed.

(30)

Tuleks märkida, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel ei tehtud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kohandusi seoses Ukraina eksportivate tootjate gaasikuludega. Gaasi hinda ei arvestatud seepärast, nagu ka põhjendustes 32 ja 34 selgitatud, et ilmselgelt moonutatud gaasihindadest hoolimata kasutasid Ukraina eksportivad tootjad siseturul kohandamata kulude näitajaid ja hindu, mis näitas juba selgelt, et uurimisperioodil esines dumping. Arvestades eelnevat ja võttes arvesse asjaolu, et aegumise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu jätkumine või kordumine tõenäoline, et omakorda teha kindlaks, kas praegu kohaldatavad meetmed tuleks säilitada või kehtetuks tunnistada, leiti, et ei ole vaja kontrollida, kas algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel tehtavad kohandused oleks käesoleva juhtumi puhul põhjendatud.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinna määramisel aluseks liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind. Kolme koostööd teinud eksportiva tootja kogu müük toimus otse sõltumatutele klientidele liidus.

(32)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna põhjal. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste vormis nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellele vastavalt tehti kohandusi veo-, käitlus-, laadimis- ja lisakulude, kindlustuse, vahendustasu ja pakendamiskulude erinevuste arvestamiseks, kui see oli asjakohane ja kui kontrollitud tõendid seda toetasid.

(33)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt.

(34)

Kolme asjaomase koostööd teinud eksportiva tootja jaoks kehtestati üleriigiliseks kaalutud keskmiseks dumpingumarginaaliks 6–7 %.

(35)

Kolme koostööd teinud eksportiva tootja omamaine müük moodustas uurimisperioodil keskmiselt 46 % nende tootjate tootmisvõimsusest.

(36)

Kuigi kolm koostööd teinud tootjat müüs suure osa oma toodangust siseturul, sõltusid nad ka ekspordist kolmandatesse riikidesse. Uurimisperioodil vastas nende kasutamata tootmisvõimsus umbes 6 % liidu tarbimisest.

(37)

Läbivaatamise taotluses neljanda teadaoleva, uurimise ajal koostööst loobunud Ukraina tootja kohta esitatud teabe alusel ulatus Ukraina kasutamata tootmisvõimsus uurimisperioodil hinnanguliselt umbes 9 %ni liidu tarbimisest.

(38)

Teatavad koostööd teinud Ukraina eksportivad tootjad väitsid, et nad kaotavad omamaisel turul järjest enam turuosa Venemaa tootjatele, kes saavad tänu Venemaa turu madalamatele gaasihindadele pakkuda Ukraina turule väga madala hinnaga ammooniumnitraati. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Ukraina omamaine turg suudaks vastu võtta kasutamata tootmisvõimsuse, ja seepärast on tõenäoline, et tootmisvõimsuse suurenemisel tekkiv toodang eksporditakse.

(39)

Kolm koostööd teinud äriühingut eksportis uurimisperioodil ammooniumnitraati mitmesse eri kontinendil asuvasse muusse kolmandasse riiki. Tuleks siiski märkida, et teatavad traditsioonilised kolmandate riikide turud on Ukraina ekspordi jaoks suletud kas siis neis kehtivate dumpinguvastaste meetmete (nt USAs kehtivad dumpinguvastased tollimaksud ületavad 100 %) ja/või ohutuspiirangute (Hiina Rahvavabariik, Austraalia) tõttu. Igal juhul on Euroopa Liit suurim, atraktiivseim ja samal ajal geograafiliselt kõige lähemal asuvam eksporditurg. Atraktiivsust suurendavad veelgi Ukraina madalatest raudteetariifidest tulenevad logistilised eelised.

(40)

Eelnevat silmas pidades ei saa välistada, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel võidaks suurt osa Ukraina kasutamata toomisvõimsusest kasutada liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(41)

Kolme koostööd teinud Ukraina eksportiva tootja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordimüügi analüüs näitas, et uurimisperioodil olid kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad, mis määrati kindlaks CIF-tasandil ning läbivaatamistaotluses esitatud rahvusvaheliste prahihindade alusel, kuni 25 % madalamad liidu turu prevaleerivatest hindadest.

(42)

Selle põhjal leiti seega, et kui meetmed kehtetuks tunnistataks, soodustaks see Ukraina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ümbersuunamist liidu turule. Liidu turu kõrge hinnatase võimaldaks Ukraina eksportijatel saada paremaid kasumimarginaale.

(43)

Kolme koostööd teinud Ukraina eksportiva tootja esitatud andmete alusel võis kindlaks teha ka seda, et üleriigilisel tasandil eksporditi ammooniumnitraati uurimisperioodil Ukrainast muudesse kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega.

(44)

Eespool kirjeldatu alusel võib teha järelduse, et Ukrainast pärit eksport toimub siiani dumpinguhindadega ja et praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamise korral on dumpingu jätkumine või kordumine liidu turul tõenäoline. Tõepoolest, Ukrainas olemasolevat kasutamata tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivust arvestades ilmneb, et Ukraina eksportivate tootjate jaoks oleks soodne i) suurendada liidu turule suunatavat eksporti ja ii) suunata ammooniumnitraadi eksport senistelt kolmandate riikide turgudelt ümber liidu turule ja teha seda dumpinguhindadega (see käib vähemalt kahe eksportiva tootja kohta).

(45)

Peale selle on koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudele eksportimisel ka oluliselt madalamad liidus valitsevast hinnatasemest. See suurendab veelgi Ukrainast pärit, liidu turule suunatava dumpinguhinnaga ekspordi osakaalu suurenemise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(46)

Liidus valmistab samasugust toodet 16 tootjat või kontserni, kelle toodang moodustab samasuguse toote kogutoodangu liidus algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(47)

Uurimises tegi koostööd kaksteist liidu tootjat:

(48)

Et nende kaheteistkümne tootja arvele langeb umbes 80 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil, siis leiti, et nad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neile tootjatele osutatakse kui „liidu tootmisharule”.

(49)

Nagu põhjendustes 14 ja 15 on märgitud, moodustati nende 12 tootja põhjal viiest liidu tootjast koosnev valim. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad tegid koostööd ja saatsid õigeaegselt küsimustikule vastused. Lisaks esitasid seitse ülejäänud koostööd teinud tootjat nõuetekohaselt teatavaid üldandmeid kahju analüüsimiseks.

(50)

Liidu nähtava tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, teiste liidu tootjate müügimaht liidu turul, Eurostati andmed kogu Euroopa Liidu impordi kohta ning koostööd teinud äriühingutele saadetud küsimustiku vastustes esitatud teavet asjaomase Ukrainast pärit toote impordi kohta. Arvestades Euroopa Liidu laienemist 27 liikmesriigini 2007. aastal, määrati analüüsi selguse ja järjepidevuse huvides kogu vaatlusaluse perioodi kohta kõik kahjunäitajad kindlaks EL 27 turu põhjal.

(51)

2005. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 10 % võrra.

(52)

Ukrainast pärit impordi maht, turuosa ja keskmised hinnad arenesid nii, nagu allpool esitatud tabelis on märgitud. Kogused ja hinnasuundumused on saadud koostööd teinud eksportivatele tootjatele saadetud küsimustiku vastustes esitatud teabe, Eurostati impordistatistika ja Ukraina ekspordistatistika põhjal.

(53)

Ukrainast pärit impordi maht vähenes pidevalt kuni 2007. aastani, kuid saavutas uurimisperioodi lõpuks peaaegu 2005. aasta taseme. Ukraina turuosa suurenes veidi, ühelt protsendilt 2005. aastal 1,1 protsendini uurimisperioodil. Ühiku hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 123 eurolt 230 eurole tonni eest. Uurimisperioodil toimunud hinnatõusu tuleb vaadelda maailmaturu hindade ja peamise tooraine hindade arengu taustal.

(54)

Hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi liidu tootmisharu tehasehindu sõltumatutele tarbijatele müügi puhul asjaomase riigi koostööd teinud eksportivate tootjate impordi müügihindade CIF-väärtusega liidu tollipiiril; saadud hinnataset oli nõuetekohaselt kohandatud, et kajastada kauba hinda mahalaadimisel. Võrdluse tulemused näitasid, et Ukrainast pärit import lööb liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil keskmiselt 22,5 % võrra alla. Ukraina eksportijate allalöömismarginaal jäi ka siis, kui nende liitu suunatud ekspordi hindadele lisati dumpinguvastane tollimaks, 11 % tasandile.

(55)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil. Esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

(56)

Kõigist kolmandatest riikidest liidu turule suunatud ekspordi hinnad tõusid oluliselt 2008. aastal ja uurimisperioodil. Selgus, et kõik tabelis esitatud riigid peale Venemaa suurendasid vaatlusalusel perioodil oma ekspordimahtu liitu. Venemaa impordi kohta märgitakse, et selle suhtes kehtib fikseeritud dumpinguvastane tollimaks 47,07 eurot tonni kohta, ning see import (nagu ka Ukrainast pärit import) toimus kõigi teiste eksportivate riikidega võrreldes madalaimate hindadega.

(57)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(58)

Kuigi kahju uurimisel toetuti väljavõttelisele uuringule, siis teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, müük, turuosa, tootlikkus ja tööhõive) analüüsiti liidu tootmisharu kui terviku seisukohast (tabelites „liidu tootmisharu”). Üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud ülejäänud kahjunäitajaid, st hindu, laovarusid, tootmiskulusid, kasumlikkust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet uuriti valimisse kuuluvate liidu tootjate (tabelites „liidu tootjad”) tasandil kogutud andmetele tuginedes.

(59)

2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes liidu tootmisharu toodang 18 %, st ligikaudu 7 miljonilt tonnilt 2005. aastal ligikaudu 5,8 miljoni tonnini uurimisperioodil. Liidu tootmisharu enda tarbeks tootmine oli vaatlusalusel perioodil tagasihoidlik ja ei mõjutanud uurimisperioodil märkimisväärselt liidu tootmisharu olukorda.

(60)

Vaatlusaluse perioodi jooksul püsis tootmisvõimsus üsna stabiilsena. Tootmise langust arvestades vähenes sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendamine 55 %-lt 2005. aastal 45 %-ni uurimisperioodil. Nagu esialgsel uurimisel juba märgiti, võib ammooniumnitraadi tootmise puhul tootmisvõimsuse rakendamist mõjutada muude toodete valmistamine, mida toodetakse samade seadmetega. Seega ei ole suundumused seoses tootmisvõimsuse rakendamisega liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamise seisukohast kuigi asjakohased.

(61)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 14 % võrra. Seda arengut tuleb vaadelda liidu turu kahaneva tarbimise taustal samal perioodil.

(62)

Liidu tootmisharu turuosa püsis aastatel 2005–2008 stabiilsena, kuid vähenes 2008. aastast alates uurimisperioodi lõpuks kolm protsendipunkti.

(63)

Liidu tootmisharu tööhõive tase vähenes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 8 % võrra.

(64)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharus keskmine toodang ühe töötaja kohta 11 %. Seda selgitatakse asjaoluga, et toodangu suhteline vähenemine oli seotud tööhõive suhtelise vähenemisega.

(65)

Arvestades Ukrainast pärit impordi praegust väikest mahtu, ei peeta tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju oluliseks ega seda näitajat kahju analüüsi seisukohast asjakohaseks.

(66)

Valimisse kuulunud liidu tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind suurenes 2008. aastal ja uurimisperioodil oluliselt, kajastades samaaegseid valdavalt soodsaid tingimusi ammooniumnitraadi rahvusvahelisel turul.

(67)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase vähenes 2005. aastast kuni uurimisperioodini 26 %. 2006. aasta järsk tõus oli tingitud 2005. ja 2006. aasta müügimahtude järsust vähenemisest.

(68)

Aasta 2005 ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas keskmine palk töötaja kohta 6 %, nagu järgmises tabelis märgitud. Arvestades inflatsioonimäära ja üldist vähenenud tööhõivet, peetakse seda palgatõusu mõõdukaks.

(69)

Viie valimisse kuulunud tootja aasta jooksul tehtud investeeringud samasuguse toote tootmiseks arenesid vaatlusperioodil positiivselt ning suurenesid 70 %. Kõnealused investeeringud olid seotud peamiselt teatavate seadmete ajakohastamisega. See näitab, te liidu tootmisharu soovib jätkuvalt oma konkurentsivõimet tõsta.

(70)

Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus paranes märgatavalt alates 2006. aastast ning kasumikäive jõudis uurimisperioodil 28,1 % tasemele. Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes kasumlikkusega sama positiivset suundumust.

(71)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid rahavood oluliselt ja see on kooskõlas selle perioodi üldise kasumlikkuse arenguga.

(72)

Uurimisel ei ilmnenud, et valimisse kuulunud liidu tootjatel oleks olnud raskusi kapitali kaasamisel. Sellega seoses tuleb märkida, et kuivõrd mitmed nendest äriühingutest kuuluvad suurtesse kontsernidesse, rahastatakse nende tegevust vastava kontserni piires kas rahaliste vahendite koondamise süsteemide või emaühingute antavate kontsernisiseste laenude kaudu.

(73)

2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal arenes enamik kahjunäitajaid positiivses suunas: ühiku müügihinnad ja kasumlikkus paranesid oluliselt, viimane saavutas uurimisperioodil 28,1 % taseme. Investeerimine, investeeringutasuvus ja rahavood arenesid samuti positiivselt.

(74)

Kuigi vaatlusalusel perioodil vähenesid tootmine ja müügimaht märgatavalt, tuleb seda tendentsi vaadelda liidu turuosa 10 % kahenemise taustal.

(75)

Üldiselt on liidu tootmisharu olukord märkimisväärselt paranenud, võrreldes olukorraga, mis valitses enne asjaomasest riigist pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal.

(76)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamiseks analüüsiti kahte peamist näitajat: i) asjaomase riigi tõenäolised ekspordimahud ja -hinnad ning ii) nende arvutatud koguste ja hindade tõenäoline mõju liidu tootmisharule.

(77)

Nagu põhjenduses 37 mainitud, on koostööd teinud Ukraina tootjate teadaolev kasutamata tootmisvõimsus umbes 650 tuhat tonni ja see kogus moodustab 9 % liidu turuosast. See ülemäärane tootmisvõimsus näitab, et Ukraina tootjatel on võimalus kiiresti oma praegust tootmist ja seega ka oma ammooniumnitraadi eksporti suurendada.

(78)

Arvestades lisaks suhteliselt väikest omamaist turgu, sõltuvad Ukraina tootjad vägagi ekspordist kolmandatesse riikidesse. Nagu põhjenduses 41 selgitatud, eksporditi kolmandatesse riikidesse oluliselt madalamate hindadega, kui on valitsev turuhind liidus.

(79)

Eespool kirjeldatud faktidele ja kaalutlustele tuginedes tundub, et võrreldes kõigi muude eksporditurgudega oleks liidu turg hindade poolest Ukraina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne. Seetõttu on alust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks märkimisväärne osa kolmandatesse riikidesse eksporditavatest kogustest liidu turule. Ka paiknemine suhteliselt liidu turu lähedal, võrreldes muude eksporditurgudega, muudaks liidu turu atraktiivsemaks ja suurendaks tõenäosust, et Ukraina tootjad suunaksid praegu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ümber liitu.

(80)

Võttes arvesse Urkaina toodete praegust nõrka turuseisundit liidus, peaksid Ukraina eksportijad turuosa võitma või laiendama oma klientuuri ning tõenäoliselt müüksid nad sel eesmärgil ammooniumnitraati uurimisperioodil kindlakstehtud dumpinguhindadega.

(81)

Eespool kirjeldatu alusel oleks seetõttu tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks Ukrainas toodetud ammooniumnitraadi kogused ümber liidu turule dumpinguhindadega, mis löövad liidu tootmisharu hinnad oluliselt alla.

(82)

Uurimine näitas, et ammooniumnitraat on tarbekaup, mille hindu võib madalama hinnatasemega impordi olemasolu oluliselt mõjutada, lüües ühtlasi alla ka liidu tootmisharu hinnad. Teisisõnu on liidu ammooniumnitraadi turg suhteliselt kõikuv. Vaatlusalusel perioodil ammooniumnitraadi ülemaailmsel turul valitsenud soodne olukord mängis olulist rolli hindade kõrge taseme püsimisel ning kehtivad dumpinguvastased meetmed vähendasid võimalust, et liidu turu hindu moonutataks. Sel perioodil valitses nõudluse ja pakkumise vahel täielik tasakaal ning selle tulemusena olid lämmastikväetiste kui tarbekauba hinnad kõrged. Ammooniumnitraat on ka sedalaadi tarbekaup, mille hind sõltub paljudest asjaoludest: alates gaasihindadest, millel on märgatav mõju tarnekuludele, sest see on kõige olulisem kuluelement, kuni ilmastikutingimuste, põllukultuuri- ja teraviljavarude suuruseni, mis toob kaasa kas vähenenud või suurenenud nõudluse väetiste järele.

(83)

Eelkõige liidu turgu silmas pidades võib eeldada, et nõudlus ammooniumnitraadi järele suureneb veidi võrrelduna uurimisperioodi nõudluse tasemega. Arvestades et Ukraina eksportiva tootja hinnakäitumine lõi liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, sunnib Ukrainast pärit impordikoguste tõenäoline suurenemine liidu tootmisharu kas oma hindu oluliselt langetama (ja seeläbi kasumit vähendama) või kaotama olulise turuosa (ja seeläbi ka tulu) või saavad teoks mõlemad variandid. Liidu tootmisharu edukas ümberkorraldamine võiks sellist tõenäolist hinnalangust ilmselt ainult osaliselt tasakaalustada ja ohtu satuks kogu taastumisprotsess. Seepärast on meetmete kehtivuse lõppemise tõenäoliseks tagajärjeks liidu tootmisharu üldise majandusliku olukorra halvenemine.

(84)

Eespool kirjeldatud faktid ja kaalutlused viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastaks aeguda, tooks see endaga tõenäoliselt kaasa märkimisväärsetes kogustes dumpinguhindadega ekspordi asjaomasest riigist ning see omakorda lööks alla liidu toomisharu hinnad. Sellega kaasneks ülima tõenäosusega turul hindu allasuruv arengutendents, mis eeldatavasti avaldaks kahjulikku mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale. Eriti pärsiks see vaatlusalusel perioodil saavutatud finantsolukorra taastumist ning viiks kahju kordumiseni.

(85)

Uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamine ei ole liidu huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikliga 21 ja kõikide esitatud tõendite põhjal meetmete pikendamise mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele ning meetmete aegumise tagajärgi.

(86)

Meetmete võimaliku säilitamise mõju hindamiseks anti kõigile huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2.

(87)

Tuleks meenutada, et esialgsel uurimisel oldi seisukohal, et meetmete vastuvõtmine ei ole liidu huvidega vastuolus. Tõsiasi, et käesolev uurimine on läbivaatamine, ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(88)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal täheldatud kõnealuse tootmisharu majandusolukorra soodne areng. Liidu tootmisharu parandas 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märgatavalt oma kasumiolukorda ning tegi edukaid ümberkorraldusi.

(89)

Seega võib õigustatult eeldada, et liidu tootmisharu saab praegu kehtivatest meetmetest jätkuvalt kasu ja toibub veelgi, säilitades ja stabiliseerides oma kasumlikkuse taset. Kui meetmeid ei säilitata, suureneb tõenäoliselt dumpinguhindadega import asjaomasest riigist, millega tekitatakse kahju liidu tootmisharule, sest tekib müügihindasid langetav surve, mis mõjutab negatiivselt liidu tootmisharu praegust soodsat finantsolukorda.

(90)

Nagu põhjenduses 14 märgitud, ei väljendanud ükski importija valmisolekut enda kaasamiseks valimisse ega andnud väljavõttelise uurimise küsimustikus nõutud põhiteavet. Tuletatakse meelde, et eelnevate uurimiste tulemuste kohaselt ei ole meetmete kehtestamisel olulist mõju niivõrd, kuivõrd harilikult ei tegele importijad mitte üksnes ammooniumnitraadi, vaid olulisel määral ka muude väetistega. Muudelt väetistelt dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine ainult tugevdaks eelmainitud mõjusid. Sellest lähtuvalt tunnistati Venemaalt ning Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit uurea impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed vastavalt 2007. aasta augustis ja 2008. aasta märtsis kehtetuks (13). Kuna aga importijad ei teinud koostööd ja seega puudusid vaieldamatud tõendid, mille põhjal saaks hinnata märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi, järeldati, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(91)

Puudub usaldusväärne teave selle kohta, et meetmete säilitamisel võiks olla oluline negatiivne mõju importijatele või ettevõtjatele.

(92)

Liidus kasutavad ammooniumnitraati põllumehed. Esialgse uurimise käigus järeldati, et arvestades ammooniumnitraadi vähest osatähtsust põllumajandusettevõtjate tegevuses, ei tulene ammooniumnitraadi maksumuse suurenemisest neile olulist kahju.

(93)

Käesoleva uurimise raames esitasid kaks põllumeeste ühendust märkused, milles toetati meetmete lõpetamist. Nende peamine väide oli, et 2003. aasta ühine põllumajanduspoliitika reform vähendas turusekkumismehhanismide kasutamist ning seos liidu toetuste ja tootmise vahel katkes. Seega sundis selline liberaliseerimistegevus liidu põllumajandusettevõtjaid tegutsema maailmaturu tingimuste kohaselt. Üksnes ammooniumnitraadi tarnijate vaba valik võiks hoida ära põllumajandustoodete olulise hinnatõusu.

(94)

Samas ei takista praeguste dumpinguvastaste meetmete võimalik jätkumine kasutajatel vabalt valimast, kes neile ammooniumnitraati tarnib, vaid nende meetmete jätkumine säilitab liidu turu õiglase toimimise, sest tõhustatakse konkurentsi. Seepärast ja eelnevat arvesse võttes võib teha järelduse, et Ukraina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkumine ei kahjusta oluliselt vaatlusaluse toote kasutajaid.

(95)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(96)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood protesti avaldamiseks. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(97)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuletatakse meelde, et need meetmed seisnevad eritollimaksudes.

(98)

Nagu põhjenduses 28 märgitud, on loodusliku gaasi impordihinnad Ukrainas näidanud uurimisperioodi viimases kvartalis lähenemistendentsi liidu turul valitsevate gaasihindade suhtes. Seega võib dumpingu võimalikke kahjulikke tagajärgi mõjutada ekspordihindadele avalduv mõju, mis tuleneb tootmiskulude suurenemisest, mille põhjuseks omakorda on omamaiste gaasihindade arengud, juhul kui see areng osutub püsivaks. Seetõttu leiti, et on targem piirduda meetmete säilitamisel kahe aastaga.

(99)

Komisjoni otsusega 2008/577/EÜ (14) tehtud otsus ettevõtjate heakskiitmise kohta jääb kehtima,

—

eksportivad tootjad on nad valmistanud, transportinud liitu ja esitanud nende kohta arve otse esimesele sõltumatule tarbijale liidus;

—

imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas nimetatud andmeid ja deklaratsiooni ning

—

tolliasutusele esitatud ja deklareeritud kaubad vastavad täpselt kinnitusarvele.

—

lõikes 2 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu selles lõikes sätestatud tingimust on täitmata või

—

kui komisjon tühistab hinnakohustuse heakskiidu algmääruse artikli 8 lõike 9 kohaselt määruse või otsusega, milles osutatakse teatavatele tehingutele ja teatatakse, et asjaomased kinnitusarved on kehtetud.

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/40

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 VI lisaga on kehtestatud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi riiklikud ja piirkondlikud tootmiskvoodid. Kõnealuseid kvoote tuleks 2009/2011. turustusaastaks kohandada, võttes arvesse Prantsuse ametiasutuste otsust määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 60 kohaldamise kohta.

(2)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1234/2007 VI lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/42

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud preparaadile loa andmiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Pediococcus pentosaceuse (DSM 16244) lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina, mis tuleb klassifitseerida söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) 3. veebruari 2010. aasta arvamuses (2) on öeldud, et Pediococcus pentosaceus (DSM 16244) ei mõju kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et selle preparaadi abil on võimalik silo tootmist parandada. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Pediococcus pentosaceuse (DSM 16244) hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/44

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 on ette nähtud võimalus muuta söödalisandi luba loa omaniku taotlusel ja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusameti”) arvamusele.

(3)

Komisjoni 1. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1137/2007 Bacillus subtilis’e (O35) lubamise kohta söödalisandina, (2) anti kümneks aastaks luba kasutada broilerkanade söödas mikroorganismipreparaati Bacillus subtilis DSM 17299 (O35).

(4)

Loa omanik esitas loa muutmise taotluse, et söödalisandit saaks kasutada broilerkanade söödas, mis sisaldab järgmisi koktsidiostaatikume: naatriumlasalotsiid, maduramütsiinammoonium, monensiinnaatrium, narasiin, salinomütsiinnaatrium ja semduramütsiinnaatrium. Loa omanik esitas asjakohased andmed oma taotluse põhjendamiseks.

(5)

Toiduohutusamet jõudis oma 10. märtsi 2010. aasta arvamuses järeldusele, et söödalisandit Bacillus subtilis DSM 17299 võib kasutada koos naatriumlasalotsiidi, maduramütsiinammooniumi, monensiinnaatriumi, narasiini, salinomütsiinnaatriumi ja semduramütsiinnaatriumiga (3).

(6)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1137/2007 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/46

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 25 on sätestatud üleminekumeetmed söödalisandite loataotluste jaoks, mis on esitatud vastavalt direktiivile 70/524/EMÜ enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(3)

Käesoleva määruse lisas sätestatud söödalisandi loataotlus on esitatud enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(4)

Esialgsed märkused, mis esitati kõnealuse taotluse kohta direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt, edastati komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva. Seepärast käsitletakse nimetatud taotlust jätkuvalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 kohaselt.

(5)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1458/2005 (3) on munakanade puhul ajutiselt lubatud kasutada ensüümpreparaati, mis sisaldab Aspergillus aculeatus’e (CBS 589.94) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi, Trichoderma longibrachiatum’i (CBS 592.94) abil toodetud endo-1,4-β-glükanaasi, Bacillus amyloliquefaciens’i (DSM 9553) abil toodetud α-amülaasi ja Trichoderma viride (NIBH FERM BP 4842) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi. Selle preparaadi kasutamiseks anti tähtajatu luba broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 358/2005 (4) ning nuumkalkunite puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1284/2006 (5).

(6)

Kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks munakanade puhul on esitatud uusi andmeid.

(7)

Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse lisa kohaseks kasutamiseks.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/48

16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/50

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. juunist 2010 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,