15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 505/2010,

14. juuni 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks.

(2)

Määruses (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et elusate kahepoolmeliste karploomade (analoogia põhjal elusate okasnahksete, elusate mantelloomade ja elusate meritigude) tootmist ja turule laskmist kontrollitakse vastavalt II lisale. Kõnealuse lisa II peatükis on sätestatud eeskirjad tootmisalade klassifitseerimise ja seire kohta.

(3)

Tootmisalad klassifitseeritakse vastavalt fekaalse saastamise tasemele. Filtreeriva toitumisviisiga loomad, näiteks kahepoolmelised karploomad, võivad moodustada mikroorganisme, mis kujutavad endast ohtu rahvatervisele. See on põhjuseks, miks tootmisalade klassifitseerimise aluseks on võetud teatavate fekaalse saastumisega seotud mikroorganismide olemasolu.

(4)

Meriteod ei ole üldjuhul filtreeriva toitumisviisiga loomad, seega on nende puhul oht moodustada fekaalse saastumisega seotud mikroorganisme praktiliselt olematu. Lisaks ei ole esitatud epidemioloogilisi andmeid, mille põhjal võiks seostada tootmisalade klassifitseerimise eeskirju ja meritigudest (kes ei kuulu filtreeriva toitumisviisiga loomade hulka) tulenevaid rahvatervise ohte.

(5)	Kõnealust teaduslikku arengut silmas pidades tuleks sellised meriteod, kes ei kuulu filtreeriva toitumisviisiga loomade hulka, tootmisalade klassifitseerimise eeskirjadest välja jätta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

LISA

Määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisa muudetakse järgmiselt:

„III PEATÜKK: MUJAL KUI KLASSIFITSEERITUD TOOTMISALADEL PÜÜTUD PECTINIDAE (KAMMKARPLASTE) JA ELUSATE, MITTEFILTREERIVA TOITUMISVIISIGA MERITIGUDE AMETLIKUD KONTROLLID

Mujal kui klassifitseeritud tootmisaladel püütud kammkarplaste ja elusate, mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigude ametlikud kontrollid viiakse läbi kalaoksjonitel, väljastuskeskustes ja töötlemisettevõtetes.

Selliste ametlike kontrollide käigus tõendatakse vastavust määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatükis kehtestatud elusate kahepoolmeliste karploomade tervishoiunormidele ning vastavust nimetatud määruse III lisa VII jao IX peatüki muudele nõuetele.”

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 506/2010,

14. juuni 2010,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa seoses loomaaias peetavate lammaste ja kitsedega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 21/2004 artiklis 1 on sätestatud, et iga liikmesriik peab kehtestama kõnealuse määruse sätete kohase lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi.

(2)

Määruse (EÜ) nr 21/2004 eesmärk on tagada lammaste ja kitsede individuaalne jälgitavus kogu nende eluaja vältel. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 2 ja lisa peatükile A tuleb need loomad identifitseerida nähtava identifitseerimisvahendiga, milleks võib olla kõrvamärk, sõrgatsile kinnitatav tähis või tätoveering.

(3)

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse) (2) on sätestatud loomatervishoiu erinõuded loomaaias peetavate eksootiliste loomade jaoks. Kõnealuses direktiivis on sätestatud ka identifitseerimise ja registri pidamise kord, mis tähendab seda, et enamik heakskiidetud loomaaedades peetavatest lammastest ja kitsedest on juba märgistatud individuaalse identifitseerimise ja jälgitavuse põhimõttele vastavate nõuete kohaselt.

(4)

Peale selle kuulub enamik loomaaedades peetavatest lammastest ja kitsedest eksootilistesse liikidesse. Nähtavad identifitseerimisvahendid võivad seetõttu olla loomaaialoomade avaliku eksponeerimise seisukohast ebapraktilised, sest nad võivad loomade autentset välimust kahjustada, eriti eksootiliste loomaliikide puhul.

(5)

Halduskoormuse vähendamise eesmärgil ja arvestades loomaaialoomade omapära, täpsemalt seda, et neid loomi on vähe ja et neid peetakse eksponeerimise eesmärgil, oleks proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kui lubataks teha erandeid määruse (EÜ) nr 21/2004 teatavate identifitseerimist käsitlevate nõuete, täpsemalt kohustuse suhtes kasutada nähtavaid või elektroonilisi identifitseerimisvahendeid.

(6)

Seega on asjakohane lubada liikmesriikide pädevatel asutustel, et nad (juhul kui loomaaiad on heaks kiidetud direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt) teeksid erandi loomaaias peetavate ning ühest loomaaiast teise viidavate lammaste ja kitsede nähtavate või elektrooniliste identifitseerimisvahendite kasutamise kohustusega seoses, juhul kui kõnealused loomad on juba kõnealuse direktiivi kohaselt individuaalselt identifitseeritavad ja jälgitavad. Juhul kui loomi viiakse muusse loomapidamisasutusse ja mitte heakskiidetud loomaaeda, siis tuleb loomad määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 4 lõike 1 kohaselt identifitseerida.

(7)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa peatükki A vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.

(2) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

LISA

Määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa peatüki A punkti 7 järele lisatakse järgmine punkt:

„8.

Erandina artikli 4 lõikes 1 sätestatud identifitseerimise nõudest võib pädev asutus otsustada, et peatüki A sätteid ei kohaldata loomaaias peetavate ning ühest loomaaiast teise viidavate lammaste ja kitsede suhtes, juhul kui kõnealused loomaaiad on nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ (*1) artikli 13 lõike 2 kohaselt heaks kiidetud ja tingimusel, et kõnealused loomad on individuaalselt identifitseeritavad ja jälgitavad.

(*1) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.” ”

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 507/2010,

11. juuni 2010,

millega 129. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a (2) lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	4. juunil 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)	Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuni 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

välissuhete peadirektor

João VALE DE ALMEIDA

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2) Artikkel 7a lisati Nõukogu määrus (EL) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „Füüsilised isikud” all asuv järgmine kanne jäetakse välja:

„Mohamed El Mahfoudi. Aadress: via Puglia 22, Gallarate (Varese), Itaalia. Sünniaeg: 24.9.1964. Sünnikoht: Agadir, Maroko. Muu teave: a) maksukood: LMH MMD 64P24 Z330F, b) 3.12.2004 mõistis Milano esimese astme kohus pärast lühendatud kohtuprotsessi isiku üheks aastaks ja 4 neljaks kuuks tingimisi vangi. 2007. aasta septembri seisuga oli apellatsioonimenetlus Milano apellatsioonikohtus veel pooleli. 2007. aasta septembri seisuga viibis isik Marokos.”

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 508/2010,

14. juuni 2010,

millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel või Hispaanias registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 14. jaanuari 2010. aasta määruses (EL) nr 53/2010, millega määratakse 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (2) on sätestatud 2010. aasta kvoodid.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud seinerite puhul ammendanud 2010. aastaks neile eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük antud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud seineritel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2010. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks seineritega eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud seineritel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Pärast nimetatud kuupäeva keelatakse kõnealuste laevade püütud kalavarude pardal hoidmine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, ümberlaadimine, üleviimine või lossimine.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2010

Komisjoni nimel,

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Fokion FOTIADIS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 21, 26.1.2010, lk 1.

LISA

Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	BFT/AE045W
Püügivahend	Seinerid [PS]
Liik	Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Piirkond	Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri
Kuupäev	10.6.2010

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 509/2010,

14. juuni 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juunil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	44,4
	MK	34,9
	TR	65,0
	ZZ	48,1
0707 00 05	MA	37,3
	MK	43,1
	TR	117,0
	ZZ	65,8
0709 90 70	MA	68,1
	TR	82,9
	ZZ	75,5
0805 50 10	AR	93,3
	BR	112,1
	TR	102,9
	US	83,4
	ZA	108,4
	ZZ	100,0
0808 10 80	AR	92,0
	BR	78,2
	CL	84,8
	CN	54,0
	NZ	114,4
	US	127,7
	UY	123,8
	ZA	92,4
	ZZ	95,9
0809 10 00	TN	380,0
	TR	182,0
	ZZ	281,0
0809 20 95	SY	245,9
	TR	389,9
	US	576,0
	ZZ	403,9
0809 30	TR	174,9
0809 30	ZZ	174,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/11

NÕUKOGU OTSUS 2010/329/ÜVJP,

14. juuni 2010,

millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 43 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 12. juunil 2007 vastu ühismeetme 2007/405/ÜVJP (1) julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse loomise kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo).

(2)	Nõukogu võttis 23. juunil 2008 vastu ühismeetme 2008/485/ÜVJP, (2) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. juunini 2009.

(3)

Nõukogu võttis 15. juunil 2009 vastu ühismeetme 2009/466/ÜVJP, (3) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. juunini 2010. Ühismeetmes 2009/466/ÜVJP sätestati, et nõukogu kehtestab uue lähtesumma missiooniga seotud kulude katmiseks perioodil 1. novembrist 2009 kuni 30. juunini 2010, mida tehti ühismeetmega 2009/769/ÜVJP, (4) millega muudetakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP.

(4)	13. aprillil 2010 pärast Kongo ametiasutuste ja teiste asjaomaste osapooltega konsulteerimist soovitas poliitika- ja julgeolekukomitee pikendada missiooni veel kolme kuu võrra, nimelt 1. juulist 2010 kuni 30. septembrini 2010.

(5)	Missiooni volitusi rakendatakse julgeolekukontekstis, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 24 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke.

(6)	Ühismeedet 2007/405/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühismeedet 2007/405/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega: „Missiooniga seotud kulude katmiseks perioodil 1. juulist 2010 kuni 30. septembrini 2010 määratud lähtesumma on 2 020 000 eurot.”;

2)	artikli 16 teine lõik asendatakse järgmisega: „Selle kehtivus lõpeb 30. septembril 2010.”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 14. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 151, 13.6.2007, lk 46.

(2) ELT L 164, 25.6.2008, lk 44.

(3) ELT L 151, 16.6.2009, lk 40.

(4) ELT L 274, 20.10.2009, lk 45.

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/12

NÕUKOGU OTSUS 2010/330/ÜVJP,

14. juuni 2010,

Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX-IRAQ kohta Iraagis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 43 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. märtsil 2005 vastu ühismeetme 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis. (1) See ühismeede, mida on hiljem muudetud ja mille kehtivust on pikendatud, kaotas kehtivuse 30. juunil 2009.

(2)	Poliitika- ja julgeolekukomitee jõudis 24. märtsil 2009 kokkuleppele, et EUJUST LEXi tegevust tuleks pikendada veel 12 kuuks kuni 30. juunini 2010. Selle aja jooksul peaks EUJUST LEX lisaks oma põhitegevuse jätkamisele viima läbi katsejärgu, mille hulka kuulub tegevus Iraagis.

(3)

Poliitika- ja julgeolekukomitee jõudis 21. mail 2010 kokkuleppele, et EUJUST LEX-IRAQ tegevust tuleks pikendada veel 24 kuuks kuni 30. juunini 2012. Sel perioodil peaks EUJUST LEX-IRAQ viima järk-järgult oma tegevused ja vastavad struktuurid Iraaki, keskendudes spetsiaalsele koolitusele, jätkates seejuures riigist väljapool läbiviidavaid tegevusi.

(4)	Missiooni volitusi rakendatakse julgeolekukontekstis, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke.

(5)	Missiooni juhtimisstruktuur ei tohiks piirata missiooni eelarve täitmisel missiooni juhi lepingulisi kohustusi komisjoni ees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

1. Ühismeetmega 2005/190/ÜVJP moodustatud Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissioon Iraagis (edaspidi „EUJUST LEX-IRAQ” või „missioon”) jätkub alates 1. juulist 2010.

2. EUJUST LEX-IRAQ tegutseb kooskõlas eesmärkide ja muude sätetega, mis sisalduvad artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduses.

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

1. EUJUST LEX-IRAQ jätkab Iraagi kriminaalmenetlussüsteemi vajaduste rahuldamist, osutades abi kõrgema juhtkonna ning eeluurimise valdkonna kõrg- ja keskastme juhtide koolitamisel. Kõnealuse koolituse eesmärk on Iraagi kriminaalmenetlussüsteemi eri osade suutlikkuse ning nendevahelise koordineerimise ja koostöö parandamine.

2. EUJUST LEX-IRAQ edendab tihedamat koostööd erinevate Iraagi kriminaalmenetlussüsteemis osalejate vahel, tugevdab eelkõige politsei-, kohtu- ja kinnipidamisasutuste vanemametnike ja potentsiaalsete kõrgastme ametnike haldussuutlikkust ning parandab eeluurimise oskusi ja menetlusi, austades täielikult õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi.

3. EUJUST LEX-IRAQ jätkab strateegilise juhendamise ja nõustamise pakkumist, lähtudes Iraagi kindlakstehtud vajadustest ja võttes arvesse teisi rahvusvahelisi osalejaid ning liidu lisandväärtust vastavas piirkonnas, kui julgeolekutingimused ja ressursid seda võimaldavad.

4. Koolitustegevus toimub Iraagis, vastavas piirkonnas, samuti liidus. EUJUST LEX-IRAQi bürood asuvad Brüsselis, Bagdadis, sealhulgas haru, mis asub Basras, et valmistada ette võimalik büroo avamine, mis sõltub vastavast otsusest. Samuti asub EUJUST LEX-IRAQi büroo Erbilis (Kurdistani piirkond). Võttes arvesse Iraagis valitseva olukorra arengut käesolevate volituste rakendamise ajal, kolivad missiooni juht ja osa missiooni isikkoosseisust niipea kui olukord seda võimaldab Brüsselist Iraaki ning nad paigutatakse Bagdadi.

5. Arvestades edasist julgeolekuolukorra kujunemist Iraagis ja Iraagis läbiviidavate missiooni tegevuste resultaati, uurib nõukogu uute volituste tulemusi ja teeb otsuse missiooni tuleviku kohta pärast 30. juunit 2012.

6. Missiooni kestel arendatakse vastavate Iraagi esindajatega tõhusat strateegilist ja tehnilist koostööd, eelkõige planeerimisetapis missiooni programmi kavandamisel. EUJUST LEX-IRAQi tegevustes tuleb tagada Iraagi elanikkonna tasakaalustatud esindatus, tuginedes inimõigustele ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõttele. Osalejad peavad olema võimelised jätkama osalemist asjaomastes riigisisestes tegevustes, olenemata sellest, kus need toimuvad. Samuti on vajalik koolitusel osalevate töötajate valiku, kontrollimise, hindamise, täienduskoolituse ja koordineerimise kooskõlastamine, eesmärgiga võimaldada iraaklastele pidevat oskuste omandamist. Vajalik on ka tihe koostöö planeerimis- ja rakendusetapil EUJUST LEX-IRAQi ja nende liikmesriikide vahel, kes koolitust korraldavad. Selleks kaasatakse asjaomaste liikmesriikide Iraagis asuvaid diplomaatilisi esindusi ning tehakse koostööd nende liikmesriikidega, kellel on missiooni otstarbeks vajaliku koolituse korraldamisel juba eelnev kogemus.

7. EUJUST LEX-IRAQ on sõltumatu ja eraldiseisev, kuid täiendav ja annab lisaväärtust Iraagi valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutustele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Ameerika Ühendriikide tehtavatele jõupingutustele. Samuti arendab ta koostoimet liidu ja liikmesriikide asjakohaste tegevustega. Sellega seoses teeb EUJUST LEX-IRAQ koostööd asjaomaste Iraagi asutustega ning süvendab koostööd juba riigis tegutsevate rahvusvaheliste osalejatega ja liikmesriikidega, kes koolitusprojekte praegu läbi viivad, samuti väldib nende tehtava töö dubleerimist.

Artikkel 3

Struktuur

EUJUST LEX-IRAQi büroode struktuur Brüsselis ja Iraagis on põhimõtteliselt järgmine:

a)	missiooni juht;

b)	Brüsselis asuv koordineerimiskeskus;

c)	büroo Bagdadis, mille üks haru asub Basras;

d)	büroo Erbilis (Kurdistani piirkond);

e)	liikmesriikide pakutavad ja EUJUST LEX-IRAQi koordineeritud koolituskeskused, koolitajad ja eksperdid.

Nimetatud osised töötatakse välja operatsioonide kontseptsioonis (CONOPS) ja operatsiooni kavas (OPLAN).

Artikkel 4

Tsiviiloperatsiooni ülem

1. Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor on EUJUST LEX-IRAQi tsiviiloperatsiooni ülem.

2. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib EUJUST LEX-IRAQi strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üldises alluvuses.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, andes muu hulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil vajalikke juhiseid.

4. Kogu lähetatud isikkoosseis jääb lähetajariigi siseriiklike asutuste või liidu institutsiooni täielikku alluvusse. Siseriiklikud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise (OPCON) üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

5. Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust liidu vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

Artikkel 5

Missiooni juht

1. Missiooni juht vastutab missiooni eest ning juhib seda kohapeal.

2. Missiooni juht juhib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas missiooni käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3. Missiooni juht annab juhiseid missiooni kogu isikkoosseisule, sh ka Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse, Erbili ja Bagdadi büroode ning Basra haru isikkoosseisule, EUJUST LEX-IRAQi tõhusaks läbiviimiseks, vastutades missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema strateegilisel tasandil antud juhiseid täites.

4. Missiooni juht vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Selleks sõlmib missiooni juht komisjoniga lepingu.

5. Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus või asjaomane liidu institutsioon.

6. Missiooni juht esindab EUJUST LEX-IRAQi ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse.

Artikkel 6

Isikkoosseis

1. EUJUST LEX-IRAQi isikkoosseisu suurus ja pädevus on kooskõlas artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduse ja artiklis 3 sätestatud struktuuriga.

2. EUJUST LEX-IRAQ koosneb peamiselt liikmesriikide või liidu institutsioonide lähetatud isikkoosseisust.

3. Iga liikmesriik või liidu institutsioon katab tema poolt lähetatud isikkoosseisu liikmega seotud kulud, sh sõidukulud missiooni toimumiskohta ja tagasi, töötasu, tervisekindlustuse ja muud toetused peale päevaraha ning keerulistes ja ohtlikes tingimustes töötamise eest makstavate toetuste.

4. EUJUST LEX-IRAQ võib vastavalt vajadusele võtta lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid, kui liikmesriikide lähetatud töötajad ei taga nõutavate ülesannete täitmist.

5. Kogu isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Kogu isikkoosseis täidab nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid. (2)

Artikkel 7

Isikkoosseisu staatus

1. EUJUST LEX-IRAQi isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUJUST LEX-IRAQi ülesannete täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 37 sätestatud korrale.

2. Isikkooseisu liikme missioonile lähetanud riik või liidu institutsioon vastutab kõigi lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud isikkoosseisu liige või nõue on esitatud tema kohta. Kõnealune riik või liidu institutsioon vastutab lähetatud isikkoosseisu liikme suhtes võetavate meetmete eest.

Artikkel 8

Käsuliin

1. EUJUST LEX-IRAQil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2. Nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel teostab poliitika- ja julgeolekukomitee EUJUST LEX-IRAQi poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem on poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses EUJUST LEX-IRAQi ülem strateegilisel tasandil, jagades missiooni juhile juhiseid ning andes talle nõu ja tehnilist abi.

4. Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru kõrge esindaja kaudu.

5. Missiooni juht juhib EUJUST LEX-IRAQi kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

Artikkel 9

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selleks asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga.

2. Kõnealune volitus sisaldab õigust teha muudatusi operatsiooni kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis. Samuti sisaldab see õigust missiooni juhi ametisse nimetamist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Missiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

4. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vastavalt vajadusele aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

Artikkel 10

Julgeolek

1. Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUJUST LEX-IRAQi jaoks kooskõlas artiklitega 4 ja 8, tehes seda koostöös nõukogu julgeolekubürooga.

2. Missiooni juht vastutab missiooni suhtes kohaldatavate missiooni julgeoleku ning minimaalsete julgeolekunõuete täitmise tagamise eest, kooskõlas lepingu V jaotise alusel kehtestatud Euroopa Liidu poliitikaga, mis käsitleb väljapoole liidu operatiivülesannete täitmisele siirdud isikkoosseisu julgeolekut, ja seda täiendavate dokumentidega.

3. Liikmesriikides läbiviidavate missiooni osiste jaoks võtab vastuvõttev liikmesriik kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada osalejate ja koolitajate turvalisus oma riigi territooriumil.

4. Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse turvalisuse tagamiseks korraldab vajalike ja asjakohaste meetmete võtmise nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo koostöös vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustega.

5. Kui koolitus toimub kolmandas riigis, palub liit koos asjaomaste liikmesriikidega kolmanda riigi ametivõimudel võtta oma territooriumil vajalikke meetmeid seoses koolitusel osalejate ja koolitajate või ekspertide julgeolekuga.

6. EUJUST LEX-IRAQil on missiooni jaoks eriülesannetega julgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile.

7. Missiooni juht konsulteerib kõrge esindaja juhendamisel poliitika- ja julgeolekukomiteega missiooni siirmist mõjutavates julgeolekuküsimustes.

8. Enne Iraaki siirmist või sõitmist läbivad EUJUST LEX-IRAQi isikkoosseisu liikmed, koolitajad ja eksperdid nõukogu julgeolekubüroo korraldatud kohustusliku julgeolekukoolituse ja vajaduse korral meditsiinilise kontrolli.

9. Liikmesriigid püüavad teha EUJUST LEX-IRAQi ja eelkõige büroode, isikkoosseisu, koolitajate ja ekspertide jaoks, kes reisivad Iraaki ja selle piires, vajaduse korral kättesaadavaks turvalised ruumid, kuulikindlad vestid ja ihukaitse ning täita muud nende turvalisusega seotud vajadused Iraagis. Sellel eesmärgil võib missiooni juht sõlmida vastavalt vajadusele liikmesriikide või kohalike ametiasutustega asjakohaseid kokkuleppeid.

Artikkel 11

Rahastamiskord

1. Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikus 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 on 17 500 000 eurot.

2. Järgnevateks perioodideks kehtestatava rahastamise lähtesumma kohta teeb otsuse nõukogu.

3. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

4. Arvestades Iraagis valitsevat julgeolekuolukorda, osutatakse Bagdadis ja Basras teenuseid vastavalt Ühendkuningriigi ja vajaduse korral muude asjakohaste liikmesriikide poolt sõlmitud lepingutele või Iraagi ametiasutuste ja äriühingute vahel sõlmitud kokkulepetele, mis osutavad teenuseid ja esitavad nende eest arveid. Need kulutused kaetakse EUJUST LEX-IRAQi eelarvest. Ühendkuningriik või muud asjaomased liikmesriigid esitavad missiooni juhiga konsulteerides nõukogule nimetatud kulutuste kohta asjakohast teavet.

5. Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuste kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.

6. Rahastamiskorras võetakse arvesse EUJUST LEX-IRAQi operatiivvajadusi, sealhulgas varustuse kokkusobivust.

7. Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

8. Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse varustus ostetakse või renditakse liidu nimel.

Artikkel 12

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kandidaatriike ja teisi kolmandaid riike kutsuda üles panustama EUJUST LEX-IRAQi tingimusel, et nad katavad nende poolt lähetatavate politseiekspertide ja/või tsiviilkoosseisu liikmetega seotud kulud, sealhulgas töötasud, toetused, tervisekindlustuse, kõrge riski kindlustuskaitse ning sõidukulud Iraaki ja tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse EUJUST LEX-IRAQi jooksvate kulude katteks.

2. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohased otsused pakutava toetuse vastuvõtmise kohta.

3. EUJUST LEX-IRAQi toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui missioonil osalevatel liikmesriikidel.

4. Poliitika- ja julgeolekukomitee võtab osalemisega seoses asjakohaseid meetmeid ning esitab nõukogule vastava ettepaneku, kui see on nõutav, sh kolmandate riikide võimaliku finantsosaluse või mitterahalise panuse kohta.

5. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse Euroopa Liidu lepingu artikli 37 kohaselt, ning vajadusel täiendavate tehniliste kokkulepetega. Kui liit ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik selle riigi osalemiseks ELi kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse sellise lepingu sätteid seoses kõnealuse missiooniga.

Artikkel 13

Koordineerimine

1. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas koostöös ELi delegatsiooniga Iraagis, et tagada Iraagi toetuseks läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus.

2. Missiooni juht teeb tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikide diplomaatiliste missioonide juhtidega.

3. Missiooni juht teeb koostööd teiste riigis kohalolevate rahvusvaheliste osalejatega, eelkõige ÜROga.

Artikkel 14

Salastatud teabe avaldamine

Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtvale riigile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele liidu salastamata dokumente, mis on seotud missiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta kehtib vastavalt nõukogu kodukorra artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus. (3)

Artikkel 15

Valveteenistus

EUJUST LEX-IRAQi jaoks aktiveeritakse valveteenistus.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2012.

Luxembourg, 14. juuni 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 62, 9.3.2005, lk 37.

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(3) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/16

KOMISJONI OTSUS,

14. juuni 2010,

millega antakse luba raud(III)naatrium-EDTA turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 3729 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2010/331/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Äriühing Akzo Nobel Chemicals GmbH esitas 4. septembril 2006. aastal Ühendkuningriigi pädevale asutusele taotluse viia toidu uuendkoostisosana turule raud(III)naatrium-EDTA.

(2)	Ühendkuningriigi pädev toiduhindamisasutus esitas 11. septembril 2006 esmase hindamisaruande. Kõnealuses aruandes tegi ta järelduse, et on vaja täiendavat hindamist.

(3)	Komisjon teatas kõikidele liikmesriikidele kõnealusest taotlusest 27. novembril 2006. Euroopa Toiduohutusametil paluti 22. detsembril 2006 teha täiendav hindamine.

(4)

Toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon võttis komisjoni palvel 26. novembril 2009 vastu arvamuse raud(III)naatrium-EDTA ohutuse kohta. Oma arvamuses jõudis EFSA seisukohale, et EDTA (etüleendiamiintetraäädikhape) on ohutu, kui selle päevane tarbimine jääb allapoole 1,9 mg/kg kehamassi kohta.

(5)

Komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 953/2009 eriotstarbeliste toitainete kohta, mida võib lisada eritoidule (2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) ja/või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (4) on sätestatud vitamiinide, mineraaltoitainete ja muude ainete toidus kasutamise kord. Raud(III)naatrium-EDTAd tuleks lubada kasutada ilma, et see piiraks nimetatud õigusaktide kohaldamist. Käesoleva otsuse II lisas sätestatud piirmäärad kehtivad ainult EDTA kohta ilma, et see piiraks mis tahes selliste piirmäärade kohaldamist, mis on kehtestatud raua toidule lisamise suhtes. Teadusliku hindamise alusel on kindlaks tehtud, et raud(III)naatrium-EDTA vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(6)	Selleks et tagada, et lapsed ei ületaks EDTA lubatud päevast tarbitavat kogust, tuleks sätestada toidule lisatava EDTA piirmäärad.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lubatakse raua allikana kasutatava ja I lisas esitatud kirjeldusele vastava raud(III)naatrium-EDTA turuleviimine liidus toidu uuendkoostisosana ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 953/2009, direktiivi 2002/46/EÜ ja/või määruse (EÜ) nr 1925/2006 kohaldamist.

Raud(III)naatrium-EDTA (väljendatuna veevaba EDTAna) toidus kasutamise piirmäär on sätestatud II lisas.

Artikkel 2

Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud toidu uuendkoostisosa sisaldava toiduaine märgisele, on „raud(III)naatrium-EDTA”.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Akzo Nobel Chemicals GmbH, Kreuzauer Strasse 46, D – 52355 Düren, Saksamaa,

Brüssel, 14. juuni 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2) ELT L 269, 14.10.2009, lk 9.

(3) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(4) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

I LISA

Raud(III)naatrium-EDTA andmed

KAUBA KIRJELDUS

Raud(III)naatrium-EDTA (etüleendiamiintetraäädikhappe raud(III)naatriumkompleks) on lõhnatu, kollast kuni pruuni värvi sõre pulber, mille keemiline puhtus on üle 99 massiprotsent. Vees lahustub hästi.

CASi nr

18154-32–0 (CAS veevaba vorm 15708-41–5)

Keemiline valem

C10H12FeN2NaO8 * 3H2O

Struktuurivalem

Raud(III)naatrium-EDTA keemilised omadused ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 953/2009, direktiivi 2002/46/EÜ ja/või määruse (EÜ) nr 1925/2006 kohaldamist
1 % lahuse pH	3,5–5,5
Raud	12,5–13,5 %
Naatrium	5,5 %
Vesi	12,8 %
Orgaaniline aine (CHNO)	68,4 %
Etüleendiamiintetraäädikhape	65,5–70,5 %
Vees lahustumatud ained	mitte üle 0,1 %
Nitrilotriäädikhape	mitte üle 0,1 %

II LISA

Raud(III)naatrium-EDTA piirmäärad (väljendatuna veevaba EDTAna)

Toidulisandid (kooskõlas direktiiviga 2002/46/EÜ)	lapsed: 18 mg päevadoosi kohta vastavalt tootja soovitusele
Toidulisandid (kooskõlas direktiiviga 2002/46/EÜ)	täiskasvanud: 75 mg päevadoosi kohta vastavalt tootja soovitusele
Eritoit (kooskõlas määrusega (EÜ) nr 953/2009)	12 mg EDTAd 100 g valmistoidu kohta
Rikastatud toit (kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1925/2006)	12 mg EDTAd 100 g valmistoidu kohta

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/20

KOMISJONI OTSUS,

10. detsember 2008,

Itaalia riigiabi C 31/06 (ex N 621/05) kohta, mis hõlmab linnugripi vältimiseks võetavaid kiireloomulisi meetmeid

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7802 all)

(ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2010/332/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama nimetatud artikli alusel oma märkusi ja võttes arvesse esitatud märkusi

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures teatas komisjonile 9. detsembri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 13. detsembril 2005, asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt 30. novembri 2005. aasta seadusest nr 244 (seadus nr 244/05).

(2)	Komisjon palus 14. veebruaril 2006. aastal saadetud teleksisõnumis (viide AGR 4535) ja 20. märtsil 2006. aastal saadetud teleksisõnumis (viide AGR 7800) esitada lisateavet.

(3)

Itaalia ametiasutused edastasid 2. märtsi 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 3. märtsil 2006, komisjonile 10. jaanuari 2006. aasta dekreet-seaduse nr 2 artikli 1a lõiked 8 ja 10 kuni 14. Nimetatud dekreet-seadus võeti 11. märtsi 2006. aasta seadusega nr 81 (seadus nr 81/06) muudetud kujul seadusena vastu. Selle seadusega muudeti seaduse nr 244/05 artiklit 5. Artikli 1a sätteid, millega loodi linnukasvatuse kiireloomuliste meetmete fond, käsitleti riigiabi nr 322/2006 raames.

(4)	20. aprilli 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 25. aprillil 2006, edastasid Itaalia ametiasutused lisateabe.

(5)	Komisjon palus 13. juuni 2006. aasta kirjas otsuse tõlkimiseks kuluvat aega silmas pidades, et Itaalia ametiasutused pikendaksid nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (1) artikli 4 lõikes 5 sätestatud komisjoni otsuse tegemise tähtaega 30 päeva võrra, st kuni 2006. aasta 26. juulini.

(6)	Itaalia ametiasutused andsid 22. juuni 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 23. juunil 2006, nõusoleku komisjoni küsitud tähtaja pikendamiseks.

(7)	Komisjon teatas 5. juuli 2006. aasta kirjas Itaaliale oma otsusest alustada osa kõnealuste abimeetmete suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 osutatud menetlust.

(8)	Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile 19. juuli 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 3. augustil 2006, Itaalia ametiasutuste märkused ametliku juurdlusmenetluse alustamise otsuse kohta.

(9)	Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon palus asjaosalistel esitada oma märkused kõnealuse abi kohta.

(10)	Komisjonile ei laekunud asjaosaliste märkusi antud küsimuses.

(11)	Komisjon palus 7. mai 2008. aasta kirjas Itaalia ametiasutustel esitada lisateavet, mis võimaldaks komisjonil kõnealuse asja lõpetada. Itaalia ametiasutused ei vastanud.

(12)

Komisjon saatis 30. oktoobri 2008. aasta kirjas Itaalia ametiasutustele meeldetuletuse. Itaalia ametiasutused edastasid 4. novembri 2008. aasta kirjades komisjonile 7. mai 2008. aasta kirjas nõutud teabe ja kinnitasid, et nad ei ole võtnud meetmeid, mida käsitleti seaduse nr 81/06 artikli 1a lõikega 7 muudetud dekreet-seaduse nr 202/2005 artikli 5 punktides 1, 3a ja 3c.

II. MEETMETE KIRJELDUS

Pealkiri

(13)	Kiireloomulised meetmed linnugripi vältimiseks.

Õiguslik alus

(14)

10. jaanuari 2006. aasta dekreet-seaduse nr 2 seaduseks muutmise 11. märtsi 2006. aasta seaduse nr 81 (seadus nr 81/06) artikli 1a lõikega 7 muudetud 1. oktoobri 2005. aasta dekreet-seaduse nr 202 (dekreet-seadus 202/05) (mis on seaduseks muudetud 30. novembri 2005. aasta seadusega nr 244 (seadus 244/05)) (3) artikkel 5.

(15)	Põllumajanduspoliitika ministeeriumi 13. jaanuari 2006. aasta dekreet (13. jaanuari 2006. aasta dekreet), millega võetakse vastu üksikasjalikud rakendusjuhised linnuliha turult eemaldamiseks seaduse nr 244/2005 artikli 5 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul (4).

(16)	Seaduse nr 81/06 (5) artikli 1a lõiked 8, 10, 11 ja 12.

Eelarve

(17)	Eri meetmete rahastamiseks vajalikud ressursid pärinevad riigieelarvest. Itaalia ametiasutused on teatanud, et 120 miljoni euro suurused eelarvevahendid jagunevad järgmiselt: 20 miljonit eurot eraldatakse toiduabi jaoks ja 100 miljonit eurot linnukasvatuse kiireloomuliste meetmete fondi rajamiseks.

Meetmete võtmise kestus

(18)	Itaalia ametiasutused kavatsesid abi anda kuni 2007. aasta 1. jaanuarini, kuid praeguseni ei ole nende meetmete kaudu mingit abi eraldatud.

Abi saajad

(19)	Linnukasvatusmajandid, tapamajad ja linnuliha töötlemise ettevõtted, linnuliha hulgikaubanduse ettevõtted ja linnusööda tootjad.

Meetmed

(20)

Seaduse nr 81/06 artikli 1a lõikega 7 muudetud dekreet-seaduse nr 202/05 artiklis 5 on sätestatud järgmised meetmed:

a)	AGEA ostab humanitaarabi vajadusteks 17 000 tonni linnuliha ja linnulihatooteid (punktid 1 ja 2);

b)	riiklike maksude ja sotsiaalmaksete tasumise edasilükkamine ning maksusoodustused linnulihasektori ettevõtete jaoks (punkt 3a);

c)	abi linnulihasektori kriitilise olukorra pärast kannatavate ettevõtete ümberkujundamiseks ja ümberkorraldamiseks vajaliku laenu jaoks (punkt 3c).

(21)

Seaduse nr 81/06 artikli 1a punktides 8, 10, 11 ja 12 on ette nähtud, et põllumajanduspoliitika ministeeriumi juurde luuakse linnukasvatuse kiireloomuliste meetmete fond (edaspidi „fond”), mille eelarve on 2006. aastal 100 miljonit krooni, mida kasutatakse järgmiselt:

a)	linnulihasektori päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavaks abiks (vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) (6);

linnukasvatajate tulu vähenemise või lisakulu hüvitamiseks seoses linnugripi ennetamiseks või likvideerimiseks rakendatavate ühenduse, riiklike või piirkondlike kavadega või kaudsete kahjude hüvitamiseks, mis on tulenenud lindude veo piirangutest või sanitaarameti korraldustest tingitud tootmisseisakutest;

c)	tootmiskatkestuste korral antavaks abiks (vastavalt ühenduse suunistele riigiabi andmise kohta linnulihasektoris, (7) punkt 9);

d)	bioloogilise ja sanitaarohutuse alasteks investeeringuteks linnukasvatusmajandites;

e)	sanitaarasutuste poolt lindude heaolu parandamiseks ja tootmisüksuste ülekoormuse vältimiseks nõutud tapmistest või lindude veo keelustamisest tingitud kahju hüvitamiseks.

(22)

Seaduse nr 81/06 artikli 1a punktis 12 on sätestatud, et fondi vahenditest rahastatava abi üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu põllumajanduspoliitika ministeeriumi ja tervishoiuministeeriumi dekreetidega. Oma 20. aprilli 2006. aasta kirjas kohustusid Itaalia ametiasutused teatama asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt kõnealustest dekreetidest komisjonile.

(23)

Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures teatas komisjonile 23. mai 2006. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval, asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt ministeeriumi dekreedist fondi rahastatava abi rakendusmeetmete kohta. Need meetmed kiideti riigiabi toimiku N 322/06 (8) koosseisus heaks.

(24)	Komisjon soovitas Itaalia ametiasutustel mitmel korral mitte võtta dekreet-seaduse nr 202/05 artiklis 5 sätestatud meedet, mis hõlmas külmutatud liha kasutamist humanitaarabi vajadusteks (9).

(25)

13. jaanuari 2006. aasta dekreedis, millega määrati kord, mille alusel AGEA ostab ühendusest pärinevaid linnulihatooteid, nähti ette järgmised ostuhinnad:

Rümbad ja tükeldatud liha	Värske liha (eurot/kg)	Külmutatud liha (eurot/kg)
Kanad Golden ja/või Livournais	2,40	2,10
Kanad Vallespluga	2,40	2,10
Kanad	1,40	1,20
Kanakintsud	1,40	1,20
Kanatiivad	1,00	0,80
Kalkunikoivad	1,00	0,80
Kalkunikintsud	1,10	0,90
Kalkunitiivad	1,00	0,80
Kalkun (rinnaliha)	1,30	1,10
Pärlkanad ja pardid	2,40	2,10

(26)

Humanitaarabi vajadusteks võivad oma toodangut pakkuda kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes on tegutsenud linnukasvatuse ja linnuliha töötlemise valdkonnas vähemalt 12 kuud pärast 13. jaanuari 2006. aasta dekreedi jõustumist ja kes on selle tegevusega seoses registreeritud kaubanduskoja peetavas registris.

III. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSTE KIRJELDUS

(27)

Seaduse nr 81/06 artikli 1a punkte 8, 10, 11 ja 12 (millega luuakse fond lõppotsuse põhjenduse 21 alapunktides a–e kirjeldatud meetmete rahastamiseks) käsitleti riigiabi toimiku N 322/2006 koosseisus ning need leiti olevat ühisturuga kokkusobivad, (10) kuivõrd nende puhul on täidetud suuniste (11) punktides 4.1, 4.2, 9 ja 11.4 sätestatud asjakohased kriteeriumid.

(28)

Käesolev otsus hõlmab seega osameetmeid, mis on sätestatud põhjenduse 20 alapunktides a, b ja c, mis käsitlevad humanitaarabi vajadusteks 17 000 tonni linnuliha ja linnulihatoodete ostmist AGEA poolt, riigimaksude ja sotsiaalmaksete edasilükkamist ja maksusoodustuste kohaldamist linnukasvatussektori ettevõtete suhtes ning abi andmist kriisiolukorrast mõjutatud linnukasvatusettevõtete ümberkujundamiseks ja ümberkorraldamiseks.

(29)

Põhjenduses 20 kirjeldatud meetmed tunduvad vastavat riigiabi mõistele selles tähenduses, et nendega seotud vahendeid antakse riigi ressurssidest selleks, et hüvitada riigiasutuste finantsmeetmete rakendamise tulemusena saamata jäänud tulu või kehtestada linnuliha ostuhinnad, ning et need meetmed võivad mõjutada kaubavahetust sellepärast, et Itaalia osakaal kõnealuses toodangus on suur (2004. aastal oli Itaalia Euroopa Liidu suuruselt neljas linnulihatootja).

(30)

Itaalia ametiasutused ei edastanud mingit teavet, mis oleks võimaldanud põhjendada kõnealuseid meetmeid riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjadega, eeskätt suuniste (12) punktiga 11.4 ning ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (13). Seetõttu ei saanud komisjon välistada, et kõnealune abi kujutab endast tegevustoetust, st abi, millega hüvitatakse ettevõttele kulud, mida ta oleks tavaolukorras ettevõtte tavapärase halduse või tegevuse käigus kandnud.

(31)

Seetõttu alustas komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust, kuivõrd esines kahtlus seaduse nr 81/06 artikli 1a lõikega 7 muudetud dekreet-seaduse nr 202/05 artiklis 5 käsitletud meetmete kokkusobivuses ühisturuga. Osutatud artikli 88 kohaselt võib pidada ühisturuga kokkusobivaks abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

IV. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(32)	Komisjonile ei laekunud pärast menetluse alustamist ühtegi märkust.

V. ITAALIA MÄRKUSED

(33)	Itaalia ametiasutused edastasid oma märkused menetluse alustamise kohta 19. juuli 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 3. augustil 2006.

(34)	Esmalt juhtisid Itaalia ametiasutused komisjoni tähelepanu asjaolule, et vaatamata kriitilisele olukorrale ei ole asjaomaseid meetmeid siiani võetud.

(35)

Seejärel viitasid Itaalia ametiasutused menetluse alustamise otsuse punktile 18, kus on osutatud, et asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(36)	Itaalia ametiasutused järeldasid sellest, et õigusakti mõtte ja sätete tõlgenduse kohaselt ei ole riigiabi keelatud mitte põhimõtteliselt ja üldiselt, vaid üksnes niivõrd, kuivõrd see kahjustab kaubandust ja annab abi saavatele ettevõtetele turul eelisseisundi.

(37)	Itaalia ametiasutuste arvates võib antud juhul järeldada, et sellised tõlgendused on välistatud, sest seadusandja soovis vaid kehtestada korda sektoris valitsevast kriisist tingitud kahjude osaliseks ja tagantjärele hüvitamiseks.

(38)

Seoses sellega rõhutasid nad eeskätt, et alapunktis b osutatud meetmeid (riigimaksude ja sotsiaalmaksete edasilükkamine ning maksusoodustuste kohaldamine linnukasvatussektori ettevõtete suhtes (seaduse nr 81/06 artikli 1a lõike 7 punkt 3a)) kohaldatakse vaid miinimumabina, juhul kui mõne mu meetme raames ei kasutata täielikult ära Itaaliale kolmeks aastaks eraldatud rahalisi vahendeid.

(39)

Itaalia ametiasutused viitasid menetluse alustamise otsuse punktile 22, milles on osutatud võimalusele kohaldada asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, mille kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(40)	Nad rõhutasid, et antud juhul on tegemist erakorralise sündmusega ning et õiguse ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on erakorralise sündmusega seotud asjaolusid vaja faktiliselt tõestada vaid juhul, kui asjaolude kindlakstegemine on seotud kahtluse või ebakindlusega.

(41)

Itaalia ametiasutused juhtisid komisjoni tähelepanu ka asjaolule, et kui komisjon otsustab, et asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ei ole asjaomase meetme suhtes võimalik kohaldada, peaks see meede olema lubatav vastavalt artikli 87 lõike 2 punktile b, milles on sätestatud, et ühisturuga sobib kokku loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi.

(42)	Antud juhul on ministrite nõukogu sõnaselgelt tunnistanud olukorra erakorralisust, kui ta on kiitnud heaks 25. aprilli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 679/2006, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2771/75 ja (EMÜ) nr 2777/75 seoses turgude toetamiseks võetavate erakorraliste meetmetega (14).

(43)	Itaalia ametiasutused on seisukohal, et sündmust, mida on hinnatud erakorraliseks seoses erakorraliste turumeetmete kehtestamisega, ei saa hinnata tavapäraseks seoses sellesama kriisiolukorra lahendamiseks mõeldud riigiabile antava hinnanguga.

(44)	Lõpuks märkisid Itaalia ametiasutused, et ka komisjon ise on tunnistanud sündmuse erakorralisust, kui ta võttis vastu 3. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1010/2006 muna- ja kodulinnulihasektori teatavate erakorraliste turutoetusmeetmete kohta teatavates liikmesriikides (15).

VI. ABIMEETME HINDAMINE

1. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase riigiabi keelustamine

(45)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(46)

Otsuse punktis 20 osutatud meetmed kujutavad endast riigiabi, sest sellega antakse majanduslik eelis (saamata jäänud kasu hüvitatakse riigi vahenditest ja kehtestatakse ostuhinnad linnulihale, mida ei saa linnugripi tõttu ühenduse turul müüa) teatavale majandussektorile (linnukasvatus), tegemist on riigi ressurssidest pärineva rahastamisega ning kõnealused meetmed võivad mõjutada kaubandust.

(47)

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tähendab teatava ettevõtte konkurentsiolukorra parandamine riigiabi vahenditega üldjuhul konkurentsi tekitamist konkureerivate ettevõtete suhtes, kellele sellist abi ei anta (16). Kohtupraktikast ilmneb, et suhteliselt väike abisumma või abi saava ettevõtja suhteline väiksus ei välista iseenesest ühendusesisese kaubanduse mõjutamise võimalust (17).

(48)	Meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust juhul, kui see takistab importi teistest liikmesriikidest või soodustab eksporti teistesse liikmesriikidesse. Määravaks on seejuures asjaolu, kas ühendusesisene kaubandus areneb või võib areneda kõnealuse meetme tõttu erinevalt.

(49)	Abikavaga hõlmatud toode on liikmesriikidevahelise kaubanduse subjekt ja on seega seotud konkurentsiga.

(50)	Seega on kaubavahetuse mõjutamise ja konkurentsi moonutamisega seotud kriteeriumid täiel määral täidetud.

(51)	Kõnealused meetmed kujutavad seega endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(52)

Asjaolu, et meetme eesmärk on hüvitada linnukasvatussektorile linnugripist tingitud kahju, ei muuda mingil viisil abi olemust, kui selle puhul on täidetud artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimused nagu antud juhul. Pidades silmas asjaolu, et otsusest teatati 2005. aastal, samas kui uued ühenduse suunised põllumajandus- ja metsandustoetuste kohta kehtivad ajavahemikul 2007–2013, (18) nähakse antud olukorras kohaldatavates suunistes vastupidi sõnaselgelt ette võimalus anda abi loodusõnnetustest ja erakorralistest sündmustest või looma- ja taimehaigustest tingitud kahju hüvitamiseks.

2. Hinnang meetme kokkusobivusele ühisturuga

(53)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 osutatud keeld ei ole absoluutne. Selleks et meedet saaks käsitada ühisturuga kokkusobivana, peab selle kohta kehtima üks artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud eranditest. Komisjon vaatleb allpool, millistel tingimustel kohaldatakse asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b sätteid ja loomahaigusi käsitlevaid ajavahemiku 2000–2006 põllumajandussuuniseid, mis kehtisid kõnealusest meetmest teatamise ajal 2005. aasta jooksul.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandid

(54)	Itaalia ametiasutused osutasid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktile b, mille kohaselt on ühisturuga kokkusobiv erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi. Oma 19. juuli 2006. aasta kirjas nimetavad Itaalia ametiasutused linnugrippi erakorraliseks sündmuseks.

(55)

Et asutamisleping ei hõlma mõistete „erakorraline sündmus” ja „loodusõnnetus” määratlust, tuleb kontrollida, kas Itaaliat tabanud linnugrippi võib käsitada loodusõnnetusena asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses. Et tegemist on eranditega asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi üldise ühisturuga kokkusobimatuse põhimõttest, esitab komisjon tavaliselt artikli 87 lõike 2 punktis b sisalduvate mõistete „loodusõnnetus” ja „erakorralised sündmused” piirava tõlgenduse, mis on toodud ka suuniste punktis 11.2.

(56)	Sellise piirava tõlgenduse vajalikkust on järjekindlalt rõhutanud Euroopa Kohus (19).

(57)

Siiani on komisjon käsitanud loodusõnnetustena maavärinaid, laviine, maalihkeid ja üleujutusi. Erakorralisteks sündmusteks on peetud sõdu, riigi siserahutusi ja streike ning teatavatel juhtudel sõltuvalt raskusastmest ka raskeid tuuma- ja tööstusõnnetusi ning tulekahjusid, mis on toonud kaasa suuri kaotusi.

(58)	Üldpõhimõttena ei nõustu komisjon sellega, et looma- või taimehaiguste koldeid võiks seostada loodusõnnetuste või erakorraliste sündmustega. Samas on komisjon ühel juhul leidnud, et teatava loomahaiguse pretsedenditu levik on erakorralise sündmus (20).

(59)	Tavaliselt on komisjon käsitanud linnugrippi loomahaigusena (21) ja rakendanud suunistes juba ammu sätestatud põhimõtteid looma- ja taimehaigustega võitlemise kohta.

(60)	Üldjuhul peavad erakorralise sündmuse puhul ilmnema sündmuse sellised omadused, mis oma olemuse ja asjaomastele ettevõtjatele avaldatava mõju poolest eristuvad selgelt tavapärastest olukordadest ega kuulu turu tavapäraste toimimistingimuste alla.

(61)	Kuid Itaalia ametiasutuste esitatud andmetest ei ilmne, et kõnealusel haigusel oleks erakorralise sündmuse tunnuseid; pigem on tegemist korduva sündmusega.

(62)	Itaalia ametiasutuste väitel tunnistas ministrite nõukogu sõnaselgelt kõnealuse sündmuse erakorralist iseloomu, kui ta võttis vastu määruse (EÜ) nr 679/2006 ning määruse (EÜ) nr 1010/2006.

(63)

Kõnealustel juhtudel tõi linnugripp kaasa linnuliha ja munade tarbimise vähenemise teatavates liikmesriikides ja põhjustas suure hinnalanguse. Muna- ja linnulihaturgu reguleeriv korraldus võimaldas Euroopa Liidul osaleda hüvitusmeetmete rahastamises üksnes juhul, kui teatavas majandis avastati linnugripp, või juhul, kui veterinaarteenistuse korraldusel piirati loomade vedu. Puudus igasugune võimalus anda ühenduse abi selleks, et lahendada turuprobleeme, mis olid tingitud müügi vähenemisest tarbijate usalduse languse tõttu. Võttes arvesse turukriisi tõsidust teatavates riikides 2006. aastal, lubas komisjon ühendusel osaleda kuni 50 % ulatuses turutoetusmeetmete rahastamises, ülejäänu kaeti riiklikest eelarvevahenditest.

(64)

Komisjon rõhutab, et sektori varasema tavapärase hinnataseme kokkuvarisemine ei tähenda iseenesest erakorralist sündmust asutamislepingu tähenduses. Pigem on tegemist teatavates põllumajandusharudes hästi tuntud konjunktuuriolukorraga, mis on tingitud mitmetest asjaoludest, näiteks pakkumise ja nõudluse ebakohasest kavandamisest (seda tõendavad näiteks sealihasektori regulaarsed hinnataseme kõikumised), või selgelt kaubanduslikest teguritest, mille põhjust ei saa pidada erakorraliseks sündmuseks (näiteks tarbijate eelistuse kaldumine asendavate toodete kasuks). Samamoodi ei saa erakorralise sündmusena käsitada sellise tänapäeva maailmas esineva hästituntud haiguse nagu linnugripi olemasolu. Vastupidi, haiguse leviku ja sellest tingitud linnulihasektori kriisi põhjusteks võisid teatavatel juhtudel olla haiguse leviku kontrolli all hoidmiseks ette nähtud vajalike ohutus- ja ennetuseeskirjade oluline täitmatajätmine.

(65)

Eespool osutatud määrustes sätestatud turutoetusmeetmete abil kavatses komisjon vähendada linnugripist tingitud kriisi negatiivset mõju turule. Sellise vahendi kasutuselevõtuga väljendas komisjon oma kindlat soovi sekkuda kriisi käiku ja välistada täielikult igasuguse muu sekkumise, mille mõju kaubandusele loetakse nii suureks, et see oleks vastuolus ühiste huvidega.

(66)

Seejuures ei esitanud Itaalia ametiasutused ühtegi põhjendust selle kohta, mille poolest antud olukord erineb teistest linnugripi juhtudest, mida ei käsitatud erakorraliste sündmustena. Seetõttu ei saa Itaalia ametiasutuste kavandatud abi olla lubatav järgmisel õiguslikul alusel: artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandeid ei saa kohaldada. Täpsemalt ei saa kohaldada punkti b sätteid, mille kohaselt on ühisturuga kokkusobivad loodusõnnetuse või muude erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud erandid

(67)

Järgnevalt tuleb vaadelda, kas kõnealust meedet võib pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 alusel. Täpsemalt on asjakohased punkti c sätted, mille kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(68)	Suuniste punktis 11.4 on sätestatud, mil viisil võib loomahaigustega põhjustatud kahju põllumajandustootjatele riigiabiga hüvitada.

(69)

Suunistes on täpsustatud, et kui põllumajandustootja kaotab episootia tõttu oma looma või kui tema taimekultuurid nakatuvad taimehaigusesse, ei ole üldjuhul tegemist loodusõnnetuse või erakorralise sündmusega asutamislepingu tähenduses. Sellisel juhul võib komisjon lubada abi, mille eesmärk on hüvitada tekkinud kahju ja vältida tulevast kahju, üksnes asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Kõnealuses artiklis on sätestatud, et abi, mille eesmärk on teatava tegevuse arengu toetamine, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui see ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(70)	Selle erandi kohaldamiseks peab liikmesriik tõendama, et kõnealuse meetme ühisturuga kokkusobivuseks vajalikud tingimused on täidetud.

(71)

Suuniste punkti 11.4 kohaselt leiab komisjon, et põllumajandustootjatele sellise abi andmine, millega hüvitatakse looma- ja taimehaigustest tulenev kahju, on lubatav vaid asjakohase ühenduse, riikliku või piirkondliku kava raames, mille eesmärk on kõnealuse haiguse ennetamine, selle leviku kontrollimine või likvideerimine. Abi, mille andmise eesmärk on lihtsalt hüvitada põllumajandustootjate kantud kahju ja mis ei ole samas seotud probleemi põhjuste kõrvaldamiseks võetavate meetmetega, tuleb käsitada tegevustoetusena, mis ei ole ühisturuga kokkusobiv.

(72)	Seetõttu leiab komisjon, et Itaalia ametiasutused ei ole esitanud piisavaid põhjendusi selleks, et kohaldada kõnealust erandit riigiabi käsitlevate eeskirjade ja eeskätt suuniste kõnealuse punkti 11.4 alusel.

(73)	Seega ei saa Itaalia ametiasutuste kavandatud abi olla sel õiguslikul alusel lubatav.

(74)	Itaalia ametiasutused ei ole kõnealuse abi õigusliku alusena toonud välja muid asjaolusid.

(75)

Kuigi Itaalia ametiasutused ei ole antud küsimuses nõudnud äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste kohaldamist, uurib komisjon oma vastuse ammendavuse huvides, kas antud juhul on võimalik kohaldada ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (22). Äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks riigiabi andmise esimese tingimusena peab kõnealune ettevõte olema raskustes kõnealuste suuniste tähenduses. Komisjoni käsutuses olevatest andmetest ei saa järeldada, et asjaomased ettevõtted oleksid raskustes kõnealuste suuniste tähenduses.

(76)

Komisjon rõhutab seejuures, et asjaomase liikmesriigi ülesanne on täita komisjoni ees võetud koostöökohustust ja esitada kõik andmed, mille alusel komisjonil on võimalik veenduda, et erandi tegemiseks nõutavad tingimused on täidetud (23). Itaalia ametiasutused ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis võimaldaks komisjonil vaadelda tema käsutuses olevaid andmeid suuniste põhjal, vaatamata juhistele, mida komisjon menetluse avamise otsuse punktis 24 (lõppotsuse punkt 30) andis.

VII. KOKKUVÕTE

(77)	Eelnevast lähtudes saab komisjon teha otsuse, et abi, mida Itaalia kavatseb linnukasvatussektoris rakendada, on artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi, mille suhtes ei saa kohaldada ühtegi artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandit.

(78)	Võttes arvesse, et meetmest teatati asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt ja et Itaalia ametiasutused ei ole seda rakendanud, ei ole alust nõuda abi tagasimaksmist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Itaalia kavatseb rakendada linnugripi vältimiseks, ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Sellest tulenevalt ei ole kõnealuse abi rakendamine lubatav.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(2) ELT C 233, 28.9.2006, lk 5.

(3) Itaalia Vabariigi Ametlik Teataja, 30.11.2005, üldseeria nr 279, lk 44.

(4) Itaalia Vabariigi Ametlik Teataja, 26.1.2006, üldseeria nr 21, lk 50.

(5) Itaalia Vabariigi Ametlik Teataja, 11.3.2006, tavalisa nr 58.

(6) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(7) EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(8) Osa A kiideti heaks 10.7.2007. a asta kirjaga K(2007) 3249 ja osa B 13.5.2008. aasta kirjaga D(2008) 13797 (viide AGR 11275).

(9) 12.12.2005. aasta kirjaga D(2005)38372 (viide AGR 31606), 20.3.2006. aasta teleksisõnumiga D(2006)9256 (viide AGRI 7800) ja 12.4.2006. aasta kirjaga D(2006) 1927 (arengu peadirektoraat).

(10) Vt märkus 7.

(11) Vt märkus 6.

(12) Vt märkus 6.

(13) Vt märkus 5.

(14) ELT L 119, 4.5.2006, lk 1.

(15) ELT L 180, 4.7.2006, lk 3.

(16) Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas C-730/79, EKL 1980, lk 2671, punktid 11 ja 12.

(17) Euroopa Kohtu 21. märtsi 1990. aasta otsus kohtuasjas C-142/87, EKL 1990, lk I-959, punkt 43, ja 14. septembri 1994. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-278/92 ja C-280/92, EKL 1994, lk I-4103, punktid 40–42.

(18) ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.

(19) Euroopa Kohtu 11. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-73/03, Hispaania vs. komisjon, punkt 37, ja 23. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjades C-346/03 ja C-529/03, Giuseppe Atzeni jt, punkt 79.

(20) Silmas on peetud eeskätt veiste spongiformse entsefalopaatia kriisist mõjutatud loomakasvatajatele antavat abi – vt 27.7.2001. aasta kirja D(2001) 290558 (viide AGR 25807), juhtum NN46/01, 9.11.2001. aasta kirja D(2001) 292096 (viide AGR 37860), juhtum N 657/01, ja 27.7.2001. aasta kirja D(2001) 290526 (viide AGR 25798), juhtum N 437/01.

(21) Seda on muu hulgas nimetatud ka Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni koostatud loomahaiguste nimekirjas.

(22) Vt märkus 5.

(23) Üldkohtu 15. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T-171/02, Regione autonoma della Sardegna vs. komisjon, EKL 2005, lk II-2123, punkt 129.

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/27

Komisjoni 30. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 948/2009 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 287, 31. oktoober 2009 )

Leheküljel 6, grupp 34

asendatakse

„Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained; pesemisvahendid; määrdeained; tehisvahad ja vahavalmistised; poleerimis- ja puhastusvahendid; küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud”

järgmisega:

„Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud”.

Leheküljel 88, CN-koodi 0810 20 real, 2. veerus

asendatakse

„vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad:”

järgmisega:

„vaarikad, põldmurakad, mooruspuumarjad, logani murakad:”.

Leheküljel 89, CN-koodi 0811 20 real, 2. veerus

asendatakse

„vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad:”

järgmisega:

„vaarikad, põldmurakad, mooruspuumarjad, logani murakad, mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad:”.

Leheküljel 89, CN-koodi 0811 20 59 real, 2. veerus

asendatakse

„murakad ja mooruspuumarjad”

järgmisega:

„põldmurakad ja mooruspuumarjad”.

Leheküljel 171, CN-koodist 2204 29 82 järgmisel real, 3. veerus

jäetakse välja:

„l”.

Leheküljel 313, 3. veerus

CN-kood 4412 99 40 all

asendatakse	„10 (1)”
järgmisega:	„10”;

CN-kood 4412 99 50 all

asendatakse	„10 (1)”
järgmisega:	„10”.

Leheküljel 471, CN-koodi 7315 81 00 real, 2. veerus

asendatakse

„vaheplaadiga tasandketid”

järgmisega:

„vaheplaadiga ankruketid”.

Leheküljel 634, CN-koodi 9506 real, 2. veerus

asendatakse

„Muud käesolevas grupis nimetamata tooted ja inventar kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku jm spordialade (k.a lauatennis) ning vabaõhumängude tarbeks; ujumis- ja sõudmisbasseinid:”

järgmisega:

Leheküljel 809, 1. veerus

asendatakse

„ 3003 90 10 ”

järgmisega:

„ 3003 90 00 ”.

Leheküljel 809, 1. veerus

asendatakse

„ 3003 90 90 ”

järgmisega:

„ 3003 90 00 ”.

Leheküljel 811, 1. veerus

asendatakse

„ 3907 20 21 ”

järgmisega:

„ 3907 20 20 ”.

Leheküljel 811, 1. veerus

asendatakse

„ 3907 99 19 ”

järgmisega:

„ 3907 99 90 ”.

Leheküljel 812, 1. veerus

asendatakse

„ 3912 39 80 ”

järgmisega:

„ 3912 39 85 ”.

15.6.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 149/28

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta direktiivi 97/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 226, 18. august 1997 )

(Eestikeelne eriväljaanne 2004, 07. Transpordipoliitika, 3. köide, lk 34)

Leheküljel 320 7. peatüki „Kaherattaliste mopeedide ja mootorrataste mittelubatud ümberehitamise vastased meetmed” lisa punktis 2.2

asendatakse

„2.2.

Valmistaja peab ära näitama, et järgmiste parameetrite muutmine suurendab mootorratta maksimaalset võimsust maksimaalselt 10 % ja …”

järgmisega:

„2.2.

Valmistaja peab ära näitama, et järgmiste parameetrite muutmine suurendab B-kategooria mootorratta maksimaalset võimsust maksimaalselt 10 % ja …”.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.149.est
Euroopa Liidu Teataja		L 149

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 15. juuni 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 505/2010, 14. juuni 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) II lisa ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 506/2010, 14. juuni 2010, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa seoses loomaaias peetavate lammaste ja kitsedega ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 507/2010, 11. juuni 2010, millega 129. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	5
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 508/2010, 14. juuni 2010, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel või Hispaanias registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres	7
		Komisjoni määrus (EL) nr 509/2010, 14. juuni 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2010/329/ÜVJP, 14. juuni 2010, millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2007/405/ÜVJP julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo)	11
	*	Nõukogu otsus 2010/330/ÜVJP, 14. juuni 2010, Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX-IRAQ kohta Iraagis	12
		2010/331/EL
	*	Komisjoni otsus, 14. juuni 2010, millega antakse luba raud(III)naatrium-EDTA turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2010) 3729 all)	16

	Parandused
*	Komisjoni 30. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 948/2009 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) parandus ( ELT L 287, 31.10.2009 )	27
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta direktiivi 97/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta) parandus ( ELT L 226, 18.8.1997 ) (Eestikeelne eriväljaanne 2004, 07. Transpordipoliitika, 3. köide, lk 34)	28

	IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid
	2010/332/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. detsember 2008, Itaalia riigiabi C 31/06 (ex N 621/05) kohta, mis hõlmab linnugripi vältimiseks võetavaid kiireloomulisi meetmeid (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7802 all)	20