a)

õigusakt, millega kehtestatakse astmeline maks igat laadi tuluallikate suhtes ning käsitatakse töötasu ja kapitalitulusid horisontaalselt ühtselt;

b)

õigusakt, millega kõrvaldatakse maksusüsteemis kõik erandid ja autonoomsed maksustamissätted, sealhulgas avalikele teenistujatele makstavatest eritoetustest saadavate tulude puhul;

c)

ettenägematute kulude reservi kõigi eelarveliste assigneeringute tühistamine, et säästa 700 miljonit eurot;

d)

enamiku solidaarsustoetusteks ettenähtud eelarveliste assigneeringute (v.a vaesuse vähendamiseks ettenähtud assigneeringud) tühistamine, et säästa 400 miljonit eurot;

e)

kõige suuremate pensionide vähendamine, et säästa 500 miljonit eurot kogu aasta jooksul (350 miljonit eurot 2010. aastal);

f)

riigiametnikele lihavõttepühade ning suve ja jõulude puhul makstavate lisatasude ja toetuste vähendamine, et säästa 1 500 miljonit eurot kogu aasta jooksul (1 100 miljonit eurot 2010. aastal);

g)

pensionäridele lihavõttepühade ning suve ja jõulude puhul makstavate lisatasude tühistamine, et säästa 1 900 miljonit eurot terve aasta jooksul (1 500 miljonit eurot 2010. aastal);

h)

käibemaksumäära suurendamine, et säästa vähemalt 1,8 miljardit eurot kogu aasta jooksul (800 miljonit eurot 2010. aastal);

i)

kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi suurendamine, et säästa vähemalt 1 050 miljonit eurot kogu aasta jooksul (450 miljonit eurot 2010. aastal);

j)

õigusakt, millega rakendatakse teenustedirektiiv (3);

k)

õigusakt, millega lihtsustatakse kohaliku tasandi avalikku haldust, et vähendada tegevuskulusid;

l)

luuakse töörühm, kelle ülesanne on kiirendada struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendite kasutamist;

m)

õigusakt, millega lihtsustatakse uute äriühingute asutamist;

n)

avaliku sektori investeeringute vähendamine 500 miljoni euro võrra võrreldes kavandatuga;

o)

struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendite kaasrahastamiseks ettenähtud eelarvelisi assigneeringuid hoitakse selleks avatud kesksel kontol, mida ei saa muul eesmärgil kasutada;

p)

iseseisva finantsstabiilsuse fondi loomine, mis tegeleks võimaliku kapitalidefitsiidiga ja tagaks finantssektori sujuva toimimise pakkudes pankadele vastavalt vajadusele omakapitali toetust;

q)

pankade järelevalve tugevdamine kaasates selleks rohkem inimressursse, andes sagedamini aru ning korraldades kvartalipõhiselt stressteste.

a)

2011. aasta eelarve projekti lisatakse konsolideerivad fiskaalmeetmed suurusjärgus vähemalt 3 % SKPst (4,1 % SKPst, kui arvestada meetmeid, mis kantakse üle 2010. aastast). Eelarvesse lisatakse eelkõige järgmised meetmed (või erandolukorras meetmed, mis annavad võrreldava säästu): valitsemissektori vahetarbimise vähendamine vähemalt 300 miljoni euro võrra võrreldes 2010. aasta tasemega (lisaks avaliku halduse ja kohaliku omavalitsuse reformist tulenevale säästule, nagu on osutatud käesolevas lõikes); pensionide indekseerimise külmutamine (et säästa 100 miljonit eurot); ajutise kriisiaja lõivu kehtestamine suure kasumlikkusega ettevõtjatele (annab vähemalt 600 miljoni euro suurust aastast lisatulu aastatel 2011, 2012 ja 2013); teatavate elukutsete esindajate hinnanguline maksustamine (annab vähemalt 400 miljoni euro suurust tulu 2011. aastal ning suurendab maksutulu 2012. ja 2013. aastal); käibemaksubaasi laiendamine, hõlmates teatavad teenused, mis praegu on maksust vabastatud, ning kehtestades teatavate vähendatud maksumääraga kaupade ja teenuste (30 % ulatuses) suhtes tavapärase maksumäära (saadav tulu on 1 miljard eurot); CO2-heite maksu järkjärguline kehtestamine (saadav tulu on vähemalt 300 miljonit eurot 2011. aastal); Kreeka valitsuse poolt avalikku haldust reformivate õigusaktide rakendamine ja kohalike omavalitsuste ümberkorraldamine (et vähendada kulusid vähemalt 500 miljonit eurot aastal 2011 ning veel 500 miljonit eurot aastas aastatel 2012 ja 2013); siseriiklikult rahastatavate investeeringute vähendamine (vähemalt 1 miljardi euro võrra), eelistades ELi struktuurifondidest rahastatavaid investeerimisprojekte; algatused maakasutusõiguse rikkumise reguleerimiseks (saadav tulu on vähemalt 1 500 miljonit eurot aastatel 2011–2013, sellest vähemalt 500 miljonit aastal 2011); hasartmängude litsentsimine (lubade müügist saadakse vähemalt 500 miljonit eurot tulu ja litsentsitasudena 200 miljonit eurot); kinnisvaramaksu baasi laiendamine, ajakohastades varaväärtusi (annab täiendavat tulu vähemalt 500 miljonit eurot); mitterahalise palga täiendav maksustamine, sh autoliisingu maksete maksustamine (tulu vähemalt 150 miljonit eurot); luksuskaupade täiendav maksustamine (tulu vähemalt 100 miljonit eurot); erimaksu kehtestamine loata ehitiste suhtes (tulu vähemalt 800 miljonit eurot aastas); pensionile jäävate avaliku sektori (keskvalitsus, piirkondlikud omavalitsused, avalik-õiguslikud äriühingud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja muud avalikud sektori asutused) töötajate asendamine üksnes 20 % ulatuses;

b)

õigusakt, millega reformitakse pensionisüsteemi, et tagada jätkusuutlikkus keskpikas ja pikas perspektiivis. Õigusakt peaks eelkõige hõlmama järgmist: kehtestatakse ühtne seadusjärgne pensioniiga 65 aastat (sh naiste jaoks); praegused pensionifondid liidetakse kolmeks fondiks ja kehtestatakse uus ühtne pensionisüsteem kõikide praeguste ja tulevaste töötajate jaoks (hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2013); vähendatakse pensionide ülemmäära; järk-järgult pikendatakse täispensioni saamiseks vajalikku minimaalset makseperioodi 37 aastalt 40 aastale (aastaks 2015); alates 1. jaanuarist 2011 on minimaalne pensioniiga 60 aastat (sh raske ja ohtliku töö tegijad ja need, kes on 40 aastat pensionimakseid teinud); kõrvaldatakse enne 1993. aastat pensionile jäänute suhtes kehtinud erieeskirjad (säilitades juba omandatud õigused); raske ja ohtliku töö tegijate loetelu lühendatakse oluliselt; vähendatakse pensioniõigusi (6 % aastas) juhul, kui pensionile jääja on 60–65 aastat vana ja on pensionimakseid teinud vähem kui 40 aastat; kehtestatakse automaatne kohandamismehhanism, millega seotakse pensioniiga eluea eeldatava suurenemisega (alates 2020. aastast); seadusjärgsest pensionieast vanematele inimestele tagatakse miinimumpension; kehtestatakse rangemad tingimused töövõimetuspensionide saamiseks ja tingimused vaadatakse korrapäraselt üle; muudetakse maksepõhise süsteemi puhul kasutatavat pensionide arvutamise valemit, et tehtavad maksed oleksid saadava tuluga paremini seotud (aastakoefitsient on piiratud keskmise aastase määraga 1,2 %); pensionimaksetega hõlmatud sissetuleku arvutamiseks kasutatavat valemit laiendatakse nii, et see hõlmab kogu eluea jooksul saadud sissetulekuid (säilitades omandatud õigused). Kõnealuse õigusakti rakendamine peaks vähendama pensionikulude prognoositavat suurenemist SKP suhtes allapoole euroala keskmist järgmistel kümnenditel ning tänu sellele peaksid pensionide maksmiseks tehtavate avaliku sektori kulutused suurenema ajavahemikul 2010–2060 vähem kui 2,5 % SKPst;

c)

raamatupidamisarvestuse büroo rolli ja vahendeid suurendatakse ning tagatakse, et andmeprognoosidesse ja raamatupidamisarvestusse ei sekkuta poliitiliselt;

d)

avaliku sektori palku reguleeriva seadusandliku reformi eelnõu, millega eelkõige luuakse palkade maksmiseks ühtne asutus, kehtestatakse ühtsed põhimõtted ja ajakava, et luua tõhus ja ühtne avaliku sektori palgaastmestik, mida kohaldatakse riigisektori, kohalike omavalitsuste ja muude ametiasutuste suhtes;

e)

õigusakt, millega tõhustatakse maksuhaldust ja -kontrolli;

f)

algatatakse avaliku halduse ja kehtivate sotsiaalprogrammide sõltumatu läbivaatamine;

g)

avaldatakse valitsemissektori ja selle allüksuste kättesadav kuustatistika (kassapõhine arvestus) tulude, kulude, rahastamise ja kulutustega seotud võlgnevuste kohta;

h)

valitsemissektori andmete kogumise ja töötlemise parandamise tegevuskava, millega tõhustatakse eelkõige statistikaasutuste ja raamatupidamisarvestuse büroo kontrollimehhanisme ning tagatakse isikliku vastutuse võtmine andmete mittenõuetekohase esitamise korral, et tagada kõrgekvaliteediliste valitsemissektori andmete viivitamatu ja korrektne esitamine, mis on nõutud määrustega (EÜ) nr 2223/96, (4) (EÜ) nr 264/2000, (5) (EÜ) nr 1221/2002, (6) (EÜ) nr 501/2004, (7) (EÜ) nr 1222/2004, (8) (EÜ) nr 1161/2005, (9) (EÜ) nr 223/2009 (10) ja (EÜ) nr 479/2009 (11);

i)

korrapäraselt avaldatakse teavet valitsemissektorisse mitteklassifitseeritud avalik-õiguslike ettevõtjate ja muude avalik-õiguslike üksuste finantsolukorra kohta (sh üksikasjalik tulude arvestus, bilanss ning andmed tööhõive ja palgakulu kohta).

a)

lõike 2 punktides a ja d osutatud meetmed võetakse lõplikult vastu;

b)

õigusakti eelnõu, millega tugevdatakse eelarveraamistikku. Sellega tuleks eelkõige kehtestada keskpika perioodi eelarveraamistik, luua ettenägematute kulude jaoks kohustuslik eelarvereserv, mis vastab 10 protsendile assigneeringute kogusummast. Samuti tuleb luua tõhusam eelarve järgimise mehhanism ja asutada sõltumatu fiskaalasutus, kelle ülesanne oleks anda nõu ja teostada ekspertkontrolli fiskaalküsimustes;

c)

õigusakt, millega reformitakse palgaläbirääkimiste süsteemi erasektoris ja mis peaks võimaldama vähendada ületöö eest makstava palga määra, muutma tööaja planeerimist tõhusamaks ja võimaldama kohalike piirkondlike paktidega näha ette valdkondlikes lepingutes sätestatust väiksem palgakasv;

d)

miinimumpalka käsitlev õigusakt, millega kehtestatakse miinimumpalga alamkategooriad sellistele riskirühmadele nagu noored ja pikaajalised töötud ning meetmed, millega tagatakse, et praegused miinimumpalgad fikseeritakse nominaalselt vähemalt kolmeks aastaks;

e)

töökaitseseadusandluse reform, et pikendada uute töökohtade puhul prooviaega ühe aastani, vähendada lahkumistoetuse üldist määra ning tagada, et lihttöölised ja spetsialistid saaksid lahkumistoetust samadel tingimustel, samuti selleks, et tõsta kollektiivset koondamist käsitlevate eeskirjade kohaldamise alammäära eelkõige suuremate äriühingute puhul ning hõlbustada ajutiste lepingute senisest suuremat kasutamist;

f)

struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendite kasutamist kiirendatakse oluliselt;

g)

kehtestatakse uus ravimisüsteem, millega eelistatakse geneeriliste ravimite kasutamist;

h)

luuakse ühtne riigihankesüsteem koos keskse hankeasutusega, millega tagatakse eelkõige tõhus hankemenetlus ning eel- ja järelkontrollide korraldamine;

i)

õigusakt, millega lihtsustatakse ja kiirendatakse ettevõtluseks, tööstustegevuseks ja ametialaseks tegevuseks loa andmise menetlust;

j)

muudetakse Kreeka konkurentsiameti institutsioonilist raamistikku, et suurendada selle sõltumatust ning kehtestada mõistlikud tähtajad uurimiste korraldamiseks, ostuste esitamiseks ja kaebuste tagasilükkamiseks;

k)

parandatakse avaliku sektori varade haldamist, et saada vähemalt 1 miljard eurot aastas ajavahemikus 2011–2013;

l)

meetmeid, millega kõrvaldatakse teenuste osutamise vabaduse piirangud.

a)

lõike 3 punktis b osutatud meetmed võetakse lõplikult vastu.

a)

avalikus sektoris kehtestatakse tõhus ja ühtne palgaastmestik, mida kohaldatakse riigisektori, kohalike omavalitsuste ja muude ametiasutuste suhtes ning mille puhul tasustamine kajastab tootlikkust ja ametikohustusi;

b)

meetmeid, millega rakendatakse avaliku halduse toimimist käsitleva sõltumatu välisuurimise tulemusi;

c)

tõhustatakse tööinspektsiooni tööd, tagatakse, et kõik töökohad oleksid täidetud kvalifitseeritud töötajatega ning kehtestatakse korraldada tulevate kontrollide arvulised eesmärgid.

a)

2012. aasta eelarve projekti lisatakse konsolideerivad fiskaalmeetmed suurusjärgus vähemalt 2,2 % SKPst. Eelarve sisaldab järgmisi meetmeid (või erandolukorras meetmeid, mis annavad võrreldava säästu): käibemaksubaasi täiendav laiendamine, kehtestades vähendatud maksumääraga kaupade ja teenuste suhtes tavapärase maksumäära (et saada täiendavalt vähemalt 300 miljonit eurot); avaliku sektori tööhõive vähendamine lisaks eeskirjale, mille kohaselt võib avalikus sektoris 5 pensionilejääja asemele võtta 1 töötaja (et säästa vähemalt 600 miljonit eurot); mittealkohoolsete jookide aktsiisi kehtestamine (kokku vähemalt 300 miljonit eurot); kinnisvaramaksu baasi laiendamine varade väärtuste ajakohastamise abil (et saada lisatulu vähemalt 200 miljonit eurot); keskvalitsusest madalamate tasandite ümberkorraldamine (sääst on vähemalt 500 miljonit eurot), et vähendada valitsemissektori vahetarbimist (vähemalt 300 miljoni euro võrra võrreldes 2011. aastaga), pensionide nominaalne külmutamine; teatavate elukutsete esindajate hinnangulise maksustamise tõhustamine (et saada vähemalt 100 miljonit eurot); avalik-õiguslikele ettevõtjatele tehtavate ülekannete vähendamine (vähemalt 800 miljoni euro võrra) pärast nende ümberkorraldamist; töötushüvitiste miinimumgarantiide kehtestamine (et säästa 500 miljonit eurot); hasartmängude maksustamisest saadava tulu täiendav suurendamine (vähemalt 225 miljonit saadakse lubade müügist ja 400 miljonit litsentsitasudena);

b)

vähendatakse maksustamisega seotud tõkkeid ühinemiste ja omandamiste puhul;

c)

impordi ja ekspordiga seotud tolliprotseduuride lihtsustamine;

d)

struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendite kasutamist kiirendatakse veelgi;

e)

parema seadusandluse kava täielik rakendamine, et vähendada halduskoormust 20 % võrra (võrreldes 2008. aastaga).

a)

lõike 6 punktis a osutatud meetmed võetakse lõplikult vastu;

b)

ajavahemikku 2007–2013 hõlmava siseriikliku strateegilise viiteraamistiku kohaste tegevusprogrammide kõikide juhtimis- ja vahendusasutuste haldussuutlikkuse tõhustamine ning nende sertimine vastavalt standardile ISO 9001:2008 (kvaliteedijuhtimine).

a)

konkreetsed meetmed, mida on rakendatud aruande esitamise kuupäevaks, et täita käesolevat otsust, sealhulgas nende kvantitatiivne eelarvemõju;

b)

konkreetsed meetmed, mida kavatsetakse rakendada pärast aruande esitamise kuupäeva, et täita käesolevat otsust, ning kõnealuste meetmete rakendamise ajakava ja nende mõju eelarvele;

c)

riigieelarve igakuine täitmine;

d)

aastast lühemaid ajavahemikke hõlmavad andmed sotsiaalkindlustuse, kohalike omavalitsuste ning eelarveväliste vahendite kasutamise kohta;

e)

võlakirjade emiteerimine ja tagasiostmine;

f)

teave avaliku sektori alaliste ja ajutiste töötajate arvu muutmise kohta;

g)

maksmisele kuuluvad valitsemissektori kulud (koguvõlgnevused);

h)

avalik-õiguslike ettevõtjate ja muude avalik-õiguslike üksuste finantsolukord.