1.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 134/1

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikele 2 on komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1235/2008 (millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta) (2) III lisas kehtestatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle tootmissüsteem ja mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimise meetmed on tunnistatud samaväärseteks. Arvestades komisjonile saabunud uusi taotlusi ja teavet kolmandatelt riikidelt pärast loetelu viimast avaldamist, tuleks arvesse võtta teatavaid muudatusi ning need loetellu lisada.

(2)

Austraalia ametiasutused on teatanud komisjonile, et üks kontrolliasutus on ümber struktureeritud ja oma nime muutnud. Austraalia ametiasutused on komisjonile esitanud vajalikud tagatised tõendamaks, et ümberkorraldatud kontrolliasutus vastab määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 8 lõikes 2 sätestatud eeltingimustele.

(3)

Teatavaid Jaapanist imporditud põllumajandustooteid turustatakse praegu ühenduses määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikliga 19 ette nähtud üleminekueeskirjade alusel. Jaapan on esitanud komisjonile taotluse Jaapani lisamiseks kõnealuse määruse III lisas olevasse loetelusse ning on esitanud kõnealuse määruse artiklites 7 ja 8 nõutava teabe. Kõnealuse teabe läbivaatamise ja sellele järgnenud arutelu põhjal Jaapani ametiasutustega on jõutud järeldusele, et Jaapani mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja kontrollimist reguleerivad eeskirjad on samaväärsed määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud eeskirjadega. Komisjon on Jaapanis kohapeal kontrollinud tootmiseeskirjade ja kontrollimeetmete tegelikku rakendamist, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikega 2. Seega peaks komisjon lisama Jaapani määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisaga ette nähtud loetellu.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1235/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

1.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 134/4

(1)

3. septembril 2009 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes (2).

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 20. juulil 2009 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärit polüetüleentereftalaadi dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta ning seda peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitanud tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele importijatele/ettevõtjatele ja kasutajatele, eksportivatele tootjatele ning asjaomaste ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Liidu tootjate ja importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti kõigil liidu tootjatel ja importijatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed uurimisaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009).

(6)

Neliteist liidu tootjat esitas küsitud teabe ja oli nõus valimisse kuuluma. Komisjon moodustas koostööd teinud liidu tootjatelt saadud informatsiooni alusel valimi viiest liidu tootjast, kelle müük moodustab 65 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist.

(7)

Kaheksa importijat esitas küsitud teabe ja oli nõus valimisse kuuluma. Komisjon moodustas koostööd teinud importijatelt saadud informatsiooni alusel valimi kahest importijast, kelle import moodustab 83 % kõikide koostööd teinud importijate impordist ja 48 % Araabia Ühendemiraatidest, Iraanist ja Pakistanist pärit kogu impordist.

(8)

Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, valimisse kuuluvatele importijatele, kõigile teadaolevalt asjaomastele kasutajatele ja tarnijatele ning neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid.

(9)

Küsimustiku vastused saadi viielt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt, ühelt valimisse kuuluvalt importijalt, kümnelt liidu kasutajalt, kolmelt toormaterjalide tarnijalt, ühelt Iraani eksportivalt tootjalt ja temaga seotud turustajalt, ühelt Pakistani eksportivalt tootjalt ja ühelt Araabia Ühendemiraatide eksportivalt tootjalt. Lisaks esitas seitse koostööd teinud liidu tootjat küsitud üldandmed kahju analüüsimiseks.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO-standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis praegu kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla.

(13)

Polüetüleentereftalaat on keemiatoode, mida tavaliselt kasutatakse plastitööstuses pudelite ja plastmassplaatide tootmiseks. Kuna selline polüetüleentereftalaat on homogeenne toode, ei jagatud seda täiendavalt eri tootetüüpide kaupa.

(14)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu liidus toodetud ja müüdud polüetüleentereftalaadil ning Iraanis, Pakistanis ja Araabia Ühendemiraatides toodetud ja omamaisel turul müüdud ning liitu eksporditud polüetüleentereftalaadil on sisuliselt samad keemilised ja füüsikalised põhiomadused ja samad põhilised kasutusalad. Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(15)

Võttes arvesse toormaterjali hinna ja polüetüleentereftalaadi turuhinna märkimisväärset kõikumist uurimisperioodil, peeti normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramisel asjakohaseks kasutada kvartaliandmeid. Seda meetodit ei olnud võimalik kasutada Iraani puhul, sest ainus Iraani tootja ei suutnud esitada täielikke kvartaliandmeid kulude kohta.

(16)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõigepealt kindlaks, kas ainsa Iraani tootja omamaine müük oli piisavalt tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Iraani ainsa tootja omamaist müüki peeti uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks.

(17)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Iraani turul müüdud samasuguses toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(18)

Kuna samasuguse toote tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem samasuguse toote müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(19)

Kuna eksportmüük liitu toimus Iraanis asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu, määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 kindlaks selle kaubandusettevõtja poolt liidu sõltumatutele tarbijatele esitatud hinna põhjal.

(20)

Normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(21)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse kaubandustaseme erinevuste kohandusi, transpordi-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakkimis- ja krediidikulusid ning muid tegureid (pangatasud).

(22)

Äriühing taotles kaubandustaseme erinevuste kohandamist, kuna omamaise turu ja ELi turu tarbijate puhul kasutatakse erinevaid müügimudeleid. Kohandamist lubati määral, mille puhul äriühing suutis oma taotlust põhjendada.

(23)

Iraani eksportiv tootja esitas lisaks eritaotluse, milles käsitleti Iraani vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide väidetavat mõju. Äriühing väitis, et sanktsioonide tõttu ei saa teatavad USAs asuvad suured tarbijad nagu Coca-Cola ja Pepsi osta polüetüleentereftalaati Iraanist ning seega ei väljasta nad ka Iraanist pärit polüetüleentereftalaadile kvaliteeditõendeid. See mõjutab väidetavalt ka muid Euroopa tarbijaid, kes nõuavad madalamaid hindu polüetüleentereftalaadile, millel puudub Coca-Cola või Pepsi kvaliteeditõend. Iraani eksportiv tootja ei suutnud siiski esitada tõendeid, mis oleks sanktsioonide väidetava mõju suurust tõendanud. Peale selle tekkisid äriühingul samalaadsed probleemid ka omamaisel turul, kus kohalikud Coca-Cola ja Pepsi litsentsi omanikud ei saanud osta polüetüleentereftalaati Iraani tootjatelt, vaid pidid seda importima muudest riikidest. Seetõttu peaks sanktsioonidel olema hindu alandav mõju ka omamaisel turul ning seega ei ole hindade võrdluses ilmseid erinevusi. Seepärast jõuti järeldusele, et ei ole põhjust teha kohandusi Iraani suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju tõttu.

(24)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Iraani ainsa tootja puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ja koostööd tegeva Iraani eksportiva tootja esitatud teabe põhjal ei ole Iraanis teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seega peaks Iraani puhul kehtestatav üleriigiline dumpingumarginaal olema võrdne ainsa koostööd tegeva Iraani eksportiva tootja puhul kehtestatud dumpingumarginaaliga.

(26)

Iraani esialgne dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 28,6 %.

(27)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõigepealt kindlaks, kas Pakistani ainsa tootja omamaine müük oli piisavalt tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Pakistani ainsa eksportiva tootja omamaist müüki peeti uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks.

(28)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Pakistani turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(29)

Kuna samasuguse toote tulutoova müügi maht oli suurem kui 80 % samasuguse toote müügi kogumahust omamaisel turul, arvutati normaalväärtus samasuguse toote kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(30)

Ainus Pakistani eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Ekspordihinnad määrati seepärast kindlaks kõnealuste sõltumatute tarbijate poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(31)

Normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(32)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi imporditasude, allahindluste, hinnavähendite, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ja krediidikulude, müügijärgsete kulude (tehniline abi ja teenused), komisjonitasude ning muude tegurite (pangatasud) arvesse võtmiseks.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt määrati Pakistani ainsa tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(34)

Pakistani ainsa eksportiva tootja, äriühingu Novatex Limited esialgne dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 1,5 %, st alla miinimumi algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

(35)

Kuna Pakistanis ei ole rohkem vaatlusaluse toote tootjaid, ei ole vaja kehtestada ajutisi meetmeid.

(36)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõigepealt kindlaks, kas Araabia Ühendemiraatide ainsa tootja omamaine müük oli piisavalt tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Araabia Ühendemiraatide ainsa eksportiva tootja omamaist müüki peeti uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks.

(37)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Araabia Ühendemiraatide turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(38)

Kuna kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle samasuguse toote müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(39)

Araabia Ühendemiraatide ainus eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Ekspordihinnad määrati seepärast kindlaks kõnealuste sõltumatute tarbijate poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(40)

Normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(41)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning krediidikulude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

(42)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt määrati Araabia Ühendemiraatide ainsa tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(43)

Kaebuse esitaja ja koostööd tegeva Araabia Ühendemiraatide eksportiva tootja esitatud teabe põhjal ei ole Araabia Ühendemiraatides teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seega peaks Araabia Ühendemiraatidele kindlaks määratud üleriigiline dumpingumarginaal olema võrdne ainsa koostööd tegeva Araabia Ühendemiraatide eksportiva tootja puhul kindlaks määratud dumpingumarginaaliga.

(44)

Araabia Ühendemiraatide esialgne dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 6,6 %.

(45)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 17 liidu tootjat. Seetõttu käsitatakse nende tootjate toodangut (mis määrati kindlaks koostööd tegevatelt tootjatelt saadud teabe ja muude liidu tootjate puhul kaebuses esitatud teabe põhjal) liidu toodanguna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(46)

Nendest 17 tootjast 12 tegid uurimise käigus koostööd. Selgus, et nende 12 tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote kogutoodangust liidus, käesoleval juhul enam kui 80 %. Seepärast moodustavad kõnealused 12 koostööd tegevat tootjat liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning nende puhul kasutatakse edaspidi viidet „liidu tootmisharu”. Ülejäänud liidu tootjatele viidatakse edaspidi kui „muudele liidu tootjatele”. Kõnealused muud liidu tootjad ei ole kaebust aktiivselt toetanud ega ka selle vastu olnud.

(47)

Tuleb märkida, et ELi polüetüleentereftalaadi turul on suhteliselt palju tootjaid, kes on tavaliselt koondunud suurematesse tootjate rühmadesse, mille peakorterid asuvad väljaspool ELi territooriumi. Turg on hetkel konsolideerumas viimasel ajal toimunud ülevõtmiste ning äriühingute tegevuse lõppemise tõttu. Näiteks sulgesid Tergal Fibers (Prantsusmaa), Invista (Saksamaa) ja Artenius (Ühendkuningriigid) 2009. aastal polüetüleentereftalaati tootvad tehased ning Indorama võttis üle endised Eastman'i tehased Ühendkuningriigis ja Madalmaades.

(48)

Nagu märgitud põhjenduses 6, moodustati valim viiest üksiktootjast, kelle müük moodustab 65 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist. Üks äriühing ei suutnud esitada kogu nõutavad teavet, mistõttu lõplikku valimisse kuulus neli äriühingut, kelle müük moodustab 47 % kõikide koostööd teinud tootjate müügist.

(49)

Liidu tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht ELi turul, Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta ELi turul ning muude liidu tootjate puhul kaebuses esitatud hinnangud.

(50)

Uurimisaluse toote tarbimine ELis suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 % võrra. 2007. aastal kasvas nõudlus 8 %, seejärel vähenes pisut 2007. ja 2008. aasta vahel (2 protsendipunkti) ning suurenes 5 protsendipunkti võrra 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

Tabel 1

(51)

Komisjon uuris, kas Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi importi on vaja kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(52)

Kuna Pakistani puhul oli dumpingumarginaal minimaalne, leiti, et kõnealuse impordi mõju ei saa hinnata koos Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest lähtuva dumpinguhinnaga impordiga.

(53)

Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi mõju osas näitas uurimine, et dumpingumarginaalid olid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest suuremad ning nendest kahest riigist pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada tühiseks algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

(54)

Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit impordi ja samasuguse toote konkurentsi tingimuste osas tõdeti uurimise käigus, et nende riikide tootjad kasutavad samu müügikanaleid ja müüvad sarnastele tarbijarühmadele. Peale selle selgus uurimise käigus, et mõlemast riigist pärit import oli vaatlusalusel perioodil kasvanud.

(55)

Eespool nimetatu põhjal ollakse esialgu seisukohal, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit importi tuleks uurida kumulatiivselt.

(56)

Vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht ELi suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel peaaegu 20 korda ning oli uurimisperioodil 212 198 tonni. Täpsemalt öeldes suurenes Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit import 2006. ja 2007. aasta vahel peaaegu kolm korda, seejärel kasvas 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes neli korda ning peaaegu kahekordistus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel.

Tabel 2

(57)

Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurus oli 2006. aastal 0,4 % ja see kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt ligikaudu 7 protsendipunkti võrra. Täpsemalt, ajavahemikul 2006–2007 kasvas see 0,8 protsendipunkti, ajavahemikul 2007–2008 veel 3,4 protsendipunkti ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2,5 protsendipunkti. Uurimisperioodil oli Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurus 7,1 %.

(58)

Tuleb märkida, et Araabia Ühendemiraadid sisenesid kõnealusele turule alles 2007. aastal, kuid on suutnud kiiresti haarata märkimisväärse turuosa.

(59)

Keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %, kõige järsem oli langus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Täpsemalt, 2007. aastal langes keskmine hind 1 % võrra, 2008. aastal veel ühe protsendipunkti võrra ning uurimisperioodi jooksul täiendavalt 13 protsendipunkti võrra.

Tabel 3

(60)

Arvestades seda, et vaatlusaluse toote hinnad ja sellega seotud kulutused kõikusid märkimisväärselt uurimisperioodi jooksul, koguti andmeid müügihindade ja kulutuste kohta kvartalite kaupa ning hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta tehti arvutused kvartaliandmete alusel.

(61)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul müügil sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele) Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi vastavate kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse impordijärgseid kulusid ja kaubandustaseme erinevusi.

(62)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus liidu tootmisharu hinnad 3,9 % võrra alla. Iraanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus lõi liidu tootmisharu hinnad alla 3,2 %. Mõlema riigi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli uurimisperioodil 3,8 %.

(63)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasneva mõju uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majanduslike tegurite ja näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(64)

Nagu eespool selgitatud, tuli liidu tootjate suure arvu tõttu kasutada valimit. Kahju analüüsimiseks on kehtestatud kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(65)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes liidu tootmine 4 % võrra. Täpsemalt, 2007. aastal suurenes see 5 % võrra ulatudes 2 570 000 tonnini, seejärel vähenes 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga järsult 10 protsendipunkti võrra ning suurenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 1 protsendipunkti võrra, jõudes 2 300 000 tonni tasemele.

Tabel 4

(66)

Liidu tootjate tootmisvõimsus suurenes vaatlusperioodil 15 % võrra. Täpsemalt suurenes see 2007. aastal 1 % võrra, kasvas 2008. aastal veel 5 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel 9 protsendipunkti.

Tabel 5

(67)

Tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2006. aastal 83 %, 2007. aastal suurenes see 87 %-ni, kuid langes 2008. aastal 75 %-le ning uurimisperioodil oli kõigest 69 %. Rakendusastme vähenemine 2008. aastal ja uurimisperioodil näitab tootmise vähenemist ja tootmisvõimsuse suurenemist kõnealusel perioodil.

(68)

Liidu tootjate müügi maht sõltumatutele klientidele ELi turul vähenes pisut vaatlusalusel perioodil. 2007. aastal müük suurenes 5 % võrra, kuid järgneval aastal langes see veidi allapoole 2006. aasta taset ning uurimisperioodil oli müük 3 % väiksem kui 2006. aastal, seega 2 100 000 tonni. Võttes arvesse varude piiratust, kajastab müügi areng hästi tootmise arengut.

Tabel 6

(69)

Vaatlusalusel perioodil kaotasid liidu tootjad 10 protsendipunkti turuosast, mis langes 85 %-lt 2006. aastal 75 %-ni uurimisperioodil. Kõnealune turuosa kaotus kajastab asjaolu, et tarbimise suurenemist hoolimata vähenes liidu tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil 3 %. Tuleb märkida, et selline langustendents oli jälgitav ka valimisse kuulunud liidu tootjate puhul.

Tabel 7

(70)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, mil liidu tarbimine suurenes 11 %, vähenes liidu tootjate müügimaht ELi turul 3 % ja liidu tootjate turuosa langes 10 protsendipunkti. Samas kasvas dumpinguhinnaga impordi turuosa samal perioodil 0,4 %-lt 7,1 %-le. Seega järeldatakse, et liidu tootjad ei saanud turu kasvust mingit kasu.

(71)

Liidu tootjate tööhõive tase langes 15 % 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel. 2006. aastal oli töötajaid 2 400, 2007. aastaks langes see arv 2 100-le (langus seega 13 %) ning jäi ligilähedasele tasemele ka 2008. aastal ja uurimisperioodil. Töötajate arvu langus 2007. aastal kajastab mitme ELi tootja ümberkorraldusmeetmeid.

Tabel 8

(72)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Tootmine vähenes seega aeglasemalt kui tööhõive tase, mis omakoda näitab liidu tootjate tõhususe kasvu. See oli eelkõige nähtav 2007. aastal, kui tööhõive tase vähenes, samal ajal kui tootmine kasvas ning tootlikkus oli 21 % võrra kõrgem kui 2006. aastal.

Tabel 9

(73)

Liidu tootjate aastased keskmised müügihinnad liidu turul sõltumatutele klientidele püsisid 2006. ja 2008. aasta vahel stabiilsena tasemel 1 100 eurot tonni kohta. Uurimisperioodil vähenes keskmine aastane müügihind 12 % ja oli 977 eurot tonni kohta. Keskmine aastane müügihind ei kajasta polüetüleentereftalaadi hinna kõikumist kuu ega päeva lõikes Euroopa (ja maailma-) turul, kuid see kajastab piisaval määral vaatlusaluse perioodi suundumusi. Polüetüleentereftalaadi müügihinna muutused kajastavad tavaliselt selle peamiste toormaterjalide (puhas tereftaalhape (PTA) ja monoetüleenglükool (MEG)) hindade liikumist, kuna need ained moodustavad kuni 80 % polüetüleentereftalaadiga seotud kogukuludest.

Tabel 10

(74)

Nagu eespool märgitud, lõi Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu müügihinnad alla.

(75)

Võttes arvesse Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks. Oluline on märkida, et alates 2000. aastast on kehtinud dumpinguvastased meetmed Indiast, Indoneesiast, Korea Vabariigist, Malaisiast, Taiwanilt ja Taist ning alates 2004. aastast Hiina Rahvavabariigist pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Võttes arvesse, et käesoleva uurimisega hõlmatud perioodil liidu tootmisharu kaotas turuosa ja tema kahjum suurenes, ei olnud võimalik toibuda varasemast dumpingust, ning seega leitakse, et mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

(76)

Valimisse kuulunud tootjate lõppvarude tase vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22 %. Tuleb märkida, et varud moodustavad vähem kui 5 % aasta toodangust ning seepärast ei ole see näitaja kahjuanalüüsi seisukohast eriti oluline.

Tabel 11

(77)

Aastased tööjõukulud kasvasid 2006. ja 2007. aasta vahel 11 %, seejärel vähenesid 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 2 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel 9 protsendipunkti, jõudes 2006. aasta tasemele. Kokkuvõttes püsisid tööjõukulud seega stabiilsena.

Tabel 12

(78)

Vaatlusalusel perioodil püsis valimisse kuuluvate tootjate samasuguse toote ELi turul sõltumatutele klientidele toimunud müügi kulutasuvus (väljendatuna protsendina netomüügist) negatiivsena ning langes – 6,9 %-lt – 7,5 %-ni. Valimisse kuuluvate tootjate kulutasuvuse seis paranes 2007. aastal, kui netokahjum moodustas üksnes – 1,5 % netomüügist, kuid kahjum suurenes järsult 2008. aastal ning jõudis – 9,3 %-ni. Uurimisperioodil olukord pisut paranes.

Tabel 13

(79)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. Aastal 2006 oli investeeringutasuvuse tase – 9,6 % ja aastal 2007 suurenes see – 3,1 %-ni. 2008. aastal vähenes see – 16,8 %-ni ning uurimisperioodil suurenes jälle – 12,3 %-ni..Üldiselt püsis investeeringutasuvus negatiivsena ning langes vaatlusalusel perioodil 2,7 protsendipunkti.

(80)

Äritegevuse puhaskäive oli 2006. aastal negatiivne (– 18,5 miljonit eurot). Olukord paranes märkimisväärselt 2007. aastal, kui käive oli positiivne (19,5 miljonit eurot), kuid halvenes järsult 2008. aastal (– 42 miljonit eurot), enne kui jõudis uurimisperioodil – 11 miljoni euroni. Kokkuvõttes rahakäive vaatlusalusel perioodil suurenes, kuid jäi siiski negatiivseks.

(81)

Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks ilmnenud raskusi kapitali kaasamisega, peamiselt on see seotud sellega, et osa tootjatest on koondunud suurematesse rühmadesse.

Tabel 14

(82)

Ajavahemikul 2006–2007 vähenesid valimisse kuuluvate äriühingute aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse 34 %, ajavahemikul 2007–2008 veel 59 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel pisut. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 96 % võrra. Sellist järsku investeeringute vähenemist võib seletada asjaoluga, et 2006. ja 2007. aastal soetati uued tootmisliinid, mille abil loodeti suurendada tootmisvõimsust.

Tabel 15

(83)

Makromajanduslike andmete analüüs näitab, et liidu tootjate toodang ja müük vähenesid vaatlusalusel perioodil. Kõnealune vähenemine ei olnud iseenesest märkimisväärne, kuid tuleb tähele panna, et kuigi 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal nõudlus kasvas, vähenes liidu tootjate turuosa 10 protsendipunkti, jõudes 75 % tasemele.

(84)

Samal ajal näitavad olulised mikromajanduslikud näitajad, et valimisse kuuluvate liidu tootjate majanduslik olukord halvenes märgatavalt. Kulutasuvus ja investeeringutasuvus püsisid negatiivsena ning kokkuvõttes langesid veelgi 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(85)

Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(86)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(87)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht enam kui 20 korda (212 200 tonnini) ning selle turuosa suurenes rohkem kui 7 protsendipunkti (0,4 %-lt 7,1 %-ni). Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa ligikaudu 10 protsendipunkti (84,9 %-lt 75,1 %-ni). Kõnealuse impordi keskmine hind langes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning see jäi madalamaks kui liidu tootjate keskmine hind.

(88)

Nagu eespool põhjenduses (60) märgitud, lõi Araabia Ühendemiraatidest pärit dumpinguhinnaga import hinnad alla 3,9 % ning Iraanist pärit import 3,2 %. Kuigi hinnad löödi alla vähem kui 4 %, ei saa seda pidada tühiseks, sest polüetüleentereftalaat on kaup ning konkurents toimib peamiselt hinna alusel.

(89)

Iraani eksportija väitel ei saanud Iraanist pärit polüetüleentereftalaadi import liidu tootmisharule olulist kahju tekitada, pidades silmas asjaolu, et need imporditasemed ületaksid impordi miinimumtaset vaid väga vähe. Siiski ületas Iraani import, mille vastav turuosa oli 1,9 %, uurimisperioodil algmääruses sätestatud miinimumväärtuse. Pealegi olid Iraani impordihinnad liidu tootmisharu müügihindadest madalamad. Kõike seda arvesse võttes lükati Iraani eksportija esitatud väide tagasi.

(90)

Võttes arvesse, et Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordiga kaasnes liidu tootmisharu hindade allalöömine, leitakse, et kõnealune dumpinguhinnaga import avaldas survet hindade languseks, mistõttu liidu tootmisharu ei saanud hoida oma müügihindu tasemel, mis oleks olnud vajalik kulude katmiseks ja kulutasuvuse saavutamiseks. Seepärast järeldatakse, et kõnealuse impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos.

(91)

Üks huvitatud isik väitis, et mis tahes kahju põhjuseks on liidu tootjate vähene eksport. Nagu nähtub järgmisest tabelist, suurenes liidu tootmisharu ekspordi maht vaatlusalusel perioodil 11 %. Samal ajal vähenesid ekspordihinnad 10 %, mille tulemusena eksportmüügi väärtus püsis stabiilsena. Seega ei ole alust väita, et eksporttegevus põhjustas liidu tootmisharule kahju.

Tabel 16

(92)

Teise huvitatud isiku väitel olid liidu tootmisharu hinnad ELi turul kunstlikult kõrged. Huvitatud isiku sõnade kohaselt tõestab väidet asjaolu, et hinnad ELi turul jäid stabiilseiks, ehkki ekspordimüügihinnad langesid. Uurimine on aga näidanud, et liidu tootmisharu aastased keskmised müügihinnad liidu turul langesid vaatlusalusel perioodil 12 % kooskõlas samal perioodil toimunud ekspordihindade langusega. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(93)

Kuigi Pakistanist pärit impordi puhul dumpingut ei tuvastatud, tuleb siiski uurida, kas see mõjutas liidu tootmisharule tekkinud kahju. Vaatlusalusel perioodil kahekordistus Pakistanist pärit impordi maht. See kahanes 2006. ja 2007. aasta vahel 25 %, kuid kasvas seejärel 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 117 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel 16 protsendipunkti, jõudes 92 000 tonnini. Selle impordi turuosa suurenes 1,6 %-lt 2006. aastal 3,1 %-ni uurimisperioodil.

Tabel 17

(94)

Pakistanist pärit impordi keskmine hind jäi üldiselt liidu tootjate keskmistest hindadest allapoole. Pakistani koostööd tegeva eksportija esitatud hinnainfo hoolikas analüüs näitas, et tema hinnad lõid liidu tootjate hinnad alla vähem kui 1,5 % võrra, st hindade allalöömine oli rohkem kui poole võrra väiksem, kui Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit dumpinguhinnaga impordi puhul. Kuigi ei saa eitada, et Pakistanist pärit import võis põhjustada kahju liidu tootmisharule, oli selle mõju siiski piiratud ning ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(95)

Korea Vabariigi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud alates aastast 2000. Kahe Korea äriühingu suhtes kohaldatakse siiski tollimaksu nullmäära ning uurimise käigus selgus, et Korea Vabariigist pärit impordi maht on jätkuvalt suur ja vaatlusalusel perioodil kasvas see märkimisväärselt. Koreast pärit import suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 150 % ning selle turuosa kasvas 3,5 %-lt 2006. aastal 7,7 %-ni uurimisperioodil.

Tabel 18

(96)

Koreast pärit impordi keskmine hind jäi üldiselt liidu tootjate keskmistest hindadest veidi allapoole. Korea impordi hinnad olid siiski kõrgemad kui Araabia Ühendemiraatide ja Iraani keskmised hinnad ning nad olid ka Pakistani keskmistest hindadest kõrgemad. Kuigi ei saa eitada, et Korea Vabariigist pärit import võis põhjustada kahju liidu tootmisharule, oli selle mõju siiski piiratud ning see ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, mis tehti kindlaks Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi puhul.

(97)

Iraani eksportija väitis, et Iraani impordi mis tahes suurenemine tulenes Lõuna-Korea impordi vähenemisest ja seega ei toimunud see Euroopa tootjate arvelt. Siiski näitavad Eurostati andmed, et vaatlusalusel perioodil suurenes mõlema riigi impordimaht samaaegselt. Seega ei saa järeldada, et Iraani import üksnes asendas Lõuna-Korea importi.

(98)

Muudest riikidest pärit impordi hinnad olid liidu tootjate keskmistest hindadest märgatavalt kõrgemad. peale selle kaotas kõnealune import vaatlusalusel perioodil turuosa. Seepärast ei saa kõnealust importi pidada liidu tootmisharule tekkinud kahju võimalikuks allikaks.

Tabel 19

(99)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharule tekkinud kahju võis põhjustada konkurents koostööst hoiduvate liidu tootjatega. Viis liidu tootjat hoidus käesoleva menetluse käigus koostööst. Üks neist lõpetas tootmise juba uurimisperioodil, veel kaks tegid seda veidi pärast uurimisperioodi lõppu. Koostööst hoidunud tootjate müügimahte hinnati kaebuses esitatud teabe alusel. Kättesaadava teabe põhjal selgub, et nende tootjate turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 20,5 %-lt 2006. aastal 16 %-ni uurimisperioodil. Uurimise käigus ei andnud miski tunnistust sellest, et nende tootjate käitumine oleks kõrvaldanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

Tabel 20

(100)

2008. aasta raha- ja majanduskriisi tulemusena oli turu kasv oodatust aeglasem, see oli ebatavaline võrreldes 2000ndate aastate algusega, mil aastane kasv oli ligikaudu 10 %. Polüetüleentereftalaadi nõudlus vähenes 2008. aastal esimest korda. Ilmselgelt mõjutas see liidu tootmisharu üldisi tulemusi.

(101)

Majandussurutise ja nõudluse vähenemise negatiivset mõju võimendas veelgi Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit kasvav dumpinguhinnaga import, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad. Kuigi võib arvata, et majanduslangus mõjutas tekkinud kahju suurust alates 2008. aasta viimasest kvartalist, ei vähenda see mingil juhul ELi turul dumpinguhinnaga müüdud impordi kahjulikku mõju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Liidu tootmisharu peaks isegi vähenenud müügi olukorras suutma säilitada hindade vastuvõetava taseme ning seega piirata tarbimise vähenemise negatiivset mõju, kuid seda üksnes juhul, kui turul ei esine madala dumpinguhinnaga impordiga kaasnevat ebaausat konkurentsi.

(102)

Majanduslangusel ei olnud mingisugust mõju juba enne 2008. aasta viimast kvartalit saadud kahjule.

(103)

Seepärast tuleb majanduslangust pidada teguriks, mis mõjutas liidu tootmisharule alates 2008. aasta viimasest kvartalist tekitatud kahju, kuid arvestades selle globaalset iseloomu, ei kõrvaldanud majanduslangus põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ning Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(104)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et igasuguse liidu tootmisharule tekkinud kahju esmane põhjus võis olla vähemalt mõne liidu tootja ebasoodne asukoht (st kaugus sadamast, mis põhjustas ebavajalikke täiendavaid kulusid nii toormaterjali kui ka lõpptoote veol).

(105)

Eespool esitatud väite osas tõdeti, et asukoht, millele puudub lihtne juurdepääs odavamate transpordivahendite abil, on ebasoodsamas olukorras, kuna nii toormaterjalide tarnimine kui ka lõpptoote vedu klientidele nõuab lisakulutusi. Siiski ei näidanud uurimine ega ka valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt (kaks neist asus sadama lähedal ja kaks kaugemal sisemaal) saadud kontrollitud andmed märkimisväärset seost geograafilise asukoha ja liidu tootjate majandustulemuste vahel. Tegelikkuses kannatasid kahju ka sadama lähedal asuvad tootjad.

(106)

Seega jõuti järeldusele, et geograafiline asukoht ei mänginud liidu tootmisharule tekkinud kahju puhul olulist rolli.

(107)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks võis olla asjaolu, et paljud liidu tootjad ei ole vertikaalselt integreeritud (puhta tereftaalhappe (PTA) tootmise osas) ning seega on neil oluliselt rohkem kulutusi kui integreeritud eksportijatel. Valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmed ei näidanud märkimisväärset seost puhta tereftaalhappe tootmisega seotud vertikaalse integratsiooni ja liidu tootjate majandustulemuste vahel.

(108)

Seega jõuti järeldusele, et vertikaalse integratsiooni puudumine puhta tereftaalhappe tootmises ei mänginud liidu tootmisharule tekkinud kahju puhul olulist rolli.

(109)

Ühest küljest Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise, turuosa suurenemise ja tuvastatud hindade allalöömise ja teisest küljest liidu tootmisharu olukorra halvenemise ajaline kokkulangemine viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(110)

Ka muid tegureid analüüsiti, kuid leiti, et need ei kõrvaldanud põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkinud kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel. Kuna Pakistani puhul oli hindade allalöömine väga väike, siis leiti, et Pakistanist pärit import ei tekitanud liidu tootmisharule märkimisväärset kahju. Korea Vabariigist pärit import võis mõjutada liidu tootmisharule tekkinud kahju, kuid arvestades kõnealuse impordi ja liidu turu hindade väikest erinevust, leitakse, et see ei kõrvaldanud Araabia Ühendemiraatide ja Iraani impordi puhul kinnitust leidnud põhjuslikku seost. Kuna muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa on vähenenud ja hinnatase kõrge, ei ole tõendeid, et see oleks mõjutanud liidu tootmisharule tekkinud kahju. Ükski teadaolev muu tegur – liidu tootmisharu eksport, muude liidu tootjate poolne konkurents, majandussurutis, geograafiline asukoht ja vertikaalse integratsiooni puudumine – ei ole liidu tootmisharule tekkinud kahju mõjutanud määral, mis oleks võinud kõrvaldada põhjusliku seose.

(111)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit import on tekitanud liidu tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(112)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldusest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, millest tulenevalt ei oleks meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt võimalike meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

(113)

Komisjon saatis küsimustikud sõltumatutele importijatele, toormaterjalide tarnijatele, kasutajatele ja nende ühendustele. Kokku saadeti välja rohkem kui 50 küsimustikku, kuid ettenähtud tähtajaks saadi vaid 13 vastust. 22 kasutajat esitasid hiljem menetluse käigus kirjalikud märkused, milles väljendasid vastuseisu käesoleval juhul mis tahes meetmete võtmisele.

(114)

Eeldatavalt aitab meetmete rakendamine Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi suhtes vältida täiendavaid moonutusi turul ja hindade alanemist ning taastab ausa konkurentsi. See omakorda annab liidu tootmisharule võimaluse oma olukorda parandada, sest võimaldab kõrgemaid hindu ning kasvatab müügimahtu ja turuosa.

(115)

Võib arvata, meetmete kasutusele võtmata jätmise korral suureneb Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit madala hinnaga import, mis lööb alla liidu tootmisharu hinnad. Sellisel juhul puudub liidu tootmisharul võimalus oma olukorda parandada. Võttes arvesse liidu tootmisharu kehva finantsolukorda, võib oodata täiendavaid sulgemisi, mis toovad kaasa töökohtade kaotuse.

(116)

Ei ole märke selle kohta, et muudel liidu tootjatel, kes ei teinud uurimise käigus aktiivselt koostööd, oleks teistsugused huvid kui liidu tootmisharul.

(117)

Iraani äriühingu väitel ei aitaks liidu tootmisharu meetmete kehtestamine, sest see tooks kaasa üksnes uute investeeringute tegemise teistesse eksportivatesse riikidesse. Kõnealuse väitega ei saa nõustuda, sest kui seda loogiliselt edasi arendada, tähendaks see, et dumpinguvastaseid meetmeid ei saakski kunagi kehtestada toodetele, mille puhul saab investeeringuid teistesse riikidesse ümber suunata. See tähendaks ka, et keeldutakse ebaõiglase kaubanduse vastasest kaitsest üksnes seetõttu, et võib tekkida uus konkurents muudest kolmandatest riikidest.

(118)

Sama huvitatud isik väitis, et ükski meede ei suuda leevendada ELi polüetüleentereftalaati tootva tööstuse struktuuriliselt ebasoodsat konkurentsiolukorda võrreldes polüetüleentereftalaati tootva tööstusega Aasias ja Lähis-Idas. See väide aga ei olnud piisavalt põhjendatud. Mõned valimisse kuuluvad ja vertikaalselt integreeritud liidu tootjad on samuti raskes rahalises seisus. Isegi võimalike konkurentsieeliste esinemise puhul (nt kui toorainele oli odavam juurdepääs) leiti, et eksportivad tootjad tegelevad dumpinguga.

(119)

Seega saab teha esialgse järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks selgelt liidu tootmisharu huvides.

(120)

Nagu eespool märgitud, kohaldati sõltumatute importijate puhul valimit ning kahest valimisse kuulunud äriühingust tegi uurimise käigus täielikku koostööd ainult üks importija (Global Services International, edaspidi „G.S.I”), kes esitas küsimustiku vastused. Koostööd teinud importija deklareeritud import moodustas märkimisväärse osa asjaomaste riikide impordist uurimisperioodil. Polüetüleentereftalaadi impordi komisjonitasud moodustavad enamuse G.S.I. äritegevusest. Kuna importija tegevus põhineb komisjonitasul, ei avalda tollimaksu kehtestamine tõenäoliselt olulist mõju tema äritegevusele, sest impordihinna mis tahes tegeliku tõusu maksavad kinni tema kliendid.

(121)

Ükski teine importija olulist teavet ei esitanud. Arvestades seda, et jätkus import muudest riikidest, mille suhtes kehtivad praegu dumpinguvastased tollimaksud ning ka riikidest, mille suhtes mingeid dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata (nt Omaan, USA, Brasiilia), tehakse järeldus, et importijad saavad kõnealustest riikidest importida.

(122)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et ajutiste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate huvidele.

(123)

Kolm toormaterjalide tarnijat (kaks PTA tarnijat ja üks MEG tarnija) tegi uurimise käigus koostööd ning esitas küsimustiku vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Nende Euroopas asuvates ettevõtetes töötas ligikaudu 700 töötajat, kes olid seotud PTA / MEGi tootmisega.

(124)

Koostööd teinud PTA tootjad esindavad ligikaudu 50 % valmimisse kuulunud liidu tootjate PTA ostudest. PTA tootjad sõltuvad suurel määral polüetüleentereftalaadi toojatest, kes on nende peamised kliendid. Polüetüleentereftalaadi madalad hinnad toovad kaasa ka PTA hinna alanemise ning väiksemad marginaalid PTA tootjate jaoks. Tuleb märkida, et praegu on käimas dumpingu- ja subsiidiumide vastane uurimine Taist pärit PTA impordi suhtes, mis tähendab, et ELi PTA tootjate jaoks võib endast ebaausat konkurentsi kujutada ka Taist pärit import. Seepärast tehakse järeldus, et meetmete kehtestamine polüetüleentereftalaadi dumpinguhinnaga impordi suhtes oleks PTA tootjatele kasulik.

(125)

Koostööd teinud MEGi tarnija puhul moodustab MEG vähem kui 10 % tema kogukäibest. Tuleb märkida, et polüetüleentereftalaadi tootmine ei ole MEGi ainus ega ka peamine kasutusvõimalus ja MEGi tootjad on seega vähem sõltuvad polüetüleentereftalaadi tootmise olukorrast. Sellest hoolimata võivad raskused polüetüleentereftalaadi tootmises avaldada MEGi tarnijatele piiratud mõju vähemalt lühikese või keskpika ajavahemiku jooksul.

(126)

Eespool öeldut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes oleks toormaterjalide tarnijate huvides.

(127)

Käesoleva menetlusega hõlmatud polüetüleentereftalaati (mille viskoossuskoefitsient on 78 ml/g või kõrgem, nn pudeli tüüp) kasutatakse peamiselt vee- ja muude jookide pudelite tootmiseks. Selle kasutamine muude pakendite (tahke toidu ja pesuvahendite pakendid) ja plaatide tootmiseks on arenemas, kuid on veel suhteliselt piiratud. Pudelite valmistamine polüetüleentereftalaadist on kaheastmeline: i) kõigepealt valmistatakse eelvorm, süstides sellesse polüetüleentereftalaati ning ii) hiljem eelvormi kuumutatakse ja see puhutakse pudeliks. Pudelite valmistamine võib toimuda integreeritud protsessina (sama äriühing ostab polüetüleentereftalaadi, valmistab eelvormid ja puhub need pudeliteks) või piirneda üksnes teise astmega (eelvormide pudeliks puhumine). Eelvormide transport on nende väiksuse ja tiheduse tõttu suhteliselt lihtne, samas tühjad pudelid on ebastabiilsed ning nende suuruse tõttu on nende vedu väga kallis.

(128)

Villijad täidavad polüetüleentereftalaatpudelid vee ja/või muude jookidega. Villijad on polüetüleentereftalaadi äriga tihti seotud kas integreeritud pudelivalmistamisprotsessi kaudu või on neil töötlemislepingud alltöövõtulepingu sõlminud töötlejate ja/või pudelivalmistajatega, kelle jaoks nad lepivad tootjaga kokku polüetüleentereftalaadi hinna („soft tolling”) või kellele nad ostavad polüetüleentereftalaadi oma pudelite jaoks („hard tolling”).

(129)

Seega saab eristada kaht kasutajate rühma:

(130)

Eelvormide tootjad on pudeli tüüpi polüetüleentereftalaadi peamised kasutajad. Uurimise käigus tegi täielikult koostööd (st esitas küsimustiku täielikud vastused ettenähtud tähtaja jooksul) neli töötlejat, kes esindasid 16 % liidu tarbimisest uurimisperioodil. Nagu eespool märgitud, esitas suur hulk töötlejaid hiljem menetluse käigus märkused, milles nad väljendasid vastuseisu meetmetele, kuid nad jätsid esitamata kontrollitavad andmed oma tarbimise kohta. Koostööd teinud importija väitis ärakuulamisel, et rohkem kui 80 % ELi kasutajatest on meetmete vastu. Selle teabe tõetuseks ei esitatud piisavalt tõendeid ning seda ei olnud võimalik kontrollida.

(131)

Euroopa plastitöötlejaid esindav organisatsioon (EuPC) väitis ärakuulamisel, et on menetluse suhtes neutraalsel seisukohal. Mõned selle liikmed on mis tahes meetmete vastu, kuid polüetüleentereftalaadi praegune hinnatase Euroopa turul ei ole vastuvõetav polüetüleentereftalaadi taaskasutamisega tegelevate äriühingute jaoks. Polüetüleentereftalaadi taaskasutamisega tegelevad äriühingud (keda EuPC samuti esindab) on meetmete poolt. Siiski muutis organisatsioon uurimise hilisemas etapis oma seisukohta ja väljendas oma vastuseisu meetmete kehtestamisele. Organisatsiooni väitel tooks meetmete kehtestamine kaasa liigseid kulusid ELi plastitööstusele, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd). Organisatsioon leidis, et nimetatud VKEd ei tuleks toime kõrgemate polüetüleentereftalaadi hindadega, mistõttu nad peaksid kas lõpetama oma tegevuse või asuma ümber EList väljapoole. Nimetatud väiteid selles etapis lähemalt ei põhjendatud.

(132)

Koostööd tegevate töötlejate teenistuses oli kokku 1 300 inimest, ning hiljem menetluse käigus märkused esitanud töötlejad väitsid oma töötajate arvuks 6 000. Importija ja tema kliendid märkisid ärakuulamisel, et töötlejate tööhõive tase ulatub kuni 20 000 töötajani. Tööhõivet käsitlevat teavet tuleb veel kontrollida.

(133)

Olemasoleva teabe põhjal moodustab eelvormide tootmiseks kasutatav polüetüleentereftalaat 70–80 % töötlejate tootmiskulude kogusummast. Seega on see nende äriühingute jaoks kriitilise tähtsusega kuluartikkel. Uurimise käigus on selgunud, et enamasti on koostööd teinud töötlejad juba kahjumit teeninud. Kuna suur osa töötlejatest on väikesed ja keskmise suurusega kohalikud äriühingud, võib neil lühikese ja keskpika aja jooksul olla keeruline kulude vähimatki kasvu üle kanda, seda eelkõige juhul, kui nende klient (villija) on suurfirma, kes on palju paremal läbirääkimispositsioonil. Eelvormide ja/või pudelite müügi lepingutesse (mis tavaliselt sõlmitakse aasta kaupa) lisatakse siiski sageli mehhanism polüetüleentereftalaadi hinnamuutuste kohandamiseks.

(134)

Töötlejad ja koostööd teinud importija väitsid, et meetmete tulemusena võivad mõned suuremad eelvormide tootjad viia oma standarditud tootmisliinid üle ELi naaberriikidesse. Kuna eelvormide veokulud on lühikese vahemaa puhul suhteliselt madalad, on selline protsess teataval määral juba alanud. Hetkel paistab, et kliendi lähedus ja tarnete paindlikkus kompenseerivad naaberriikide pakutavaid eeliseid. Võttes arvesse, et kavandatud meetmete tase on mõõdukas, tehakse esialgu järeldus, et eelvormide väljaspool ELi tootmise eelised ei tohiks seniseid tagasilööke üles kaaluda. Veokulusid arvesse võttes oleks tootmise ümberpaigutamine alternatiiviks vaid neile äriühingutele, kelle kliendid asuvad ELi piiride lähedal, kuid mitte neile töötlejatele, kelle kliendid asuvad ELi muudes piirkondades.

(135)

Töötlejad ja koostööd teinud importija väitsid veel, et meetmed võivad pakkuda polüetüleentereftalaadi tootjatele üksnes lühiajalist kergendust. Nad väitsid, et keskpikas ja pikas ajavahemikus, kui eelvormide tootjad on tootmise EList välja viinud, ei oleks ELi turul piisavalt nõudlust polüetüleentereftalaadi tootjate järele ning kahanevad hinnad sunniksid polüetüleentereftalaadi tootjaid lõpuks tootmist sulgema või ELi territooriumilt välja viima. Võttes arvesse eelmises põhjenduses esitatud väiteid ning asjaolu, et esialgu ei sunni majanduslikud põhjused eelvormide tootjaid tootmist EList välja viima, ei ole eespool kirjeldatud stsenaarium tõenäoline.

(136)

Esialgu ei saa siiski eitada, et meetmete kehtestamine võib avaldada märkimisväärset mõju töötlejate tootmiskuludele. Kuna ei ole teada, kas eelvormide ja/või pudelite valmistajad saaksid suurenenud kulutusi klientidele üle kanda, ei saa esialgses etapis esitada kindlaid väiteid mõju kohta töötlejate kulutasuvusele ja nende üldistele tulemustele.

(137)

Kuus villijat, sh Coca-Cola Co., Nestle Waters’i, Danone ja Orangina filiaalid, tegid uurimise käigus koostööd, st esitasid küsimustiku täielikud vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Nad esindavad ligikaudu 11 % liidu polüetüleentereftalaadi tarbimisest uurimisperioodil. Teabe vorm ei võimalda kergesti kindlaks teha polüetüleentereftalaati kasutava tootmisega otseselt seotud töötajate arvu. Esialgse hinnangu kohaselt on selliseid töötajaid ligikaudu 6 000. Kättesaadava teabe põhjal tehakse järeldus, et liidu kogu villimistööstuses töötab 40 000–60 000 töötajat, kes on otseselt seotud tootmisega, milles kasutatakse polüetüleentereftalaati.

(138)

Kättesaadava teabe põhjal moodustavad kulutused polüetüleentereftalaadile 1–14 % koostööd teinud villijate kogukuludest, sõltuvalt nende vastavate toodete tootmiseks kasutatud muude komponentide hinnast. Kättesaadava teabe põhjal selgub, et polüetüleentereftalaat on olulisem kuluartikkel mineraalvee tootjate jaoks (eelkõige kaubamärgita toodete puhul), samas mõnede karastusjookide tootjate jaoks on see marginaalne. Kättesaadavatest andmetest ilmneb, et mõnel juhul võivad polüetüleentereftalaadiga seotud kulud moodustada kuni 20 % mineraalvee lõpphinnast tarbijale. Keskmiselt võivad polüetüleentereftalaadiga seotud kulud moodustada kuni 10 % villijate kogukuludest.

(139)

Eespool öeldut arvesse võttes tehakse järeldus, et kavandatud meetmete rakendamisest tuleneval polüetüleentereftalaadi hinna võimalikul tõusul oleks üksnes piiratud mõju (vähem kui 2 %-line kulude kasv) villijate üldisele olukorrale, seda isegi juhul, kui neil on väidetavalt keeruline kasvanud kulusid kliendile üle kanda, mis on igal juhul vähemalt keskpikas perspektiivis ebatõenäoline.

(140)

Mitu huvitatud isikut väitis, et meetmete rakendamine võib kaasa tuua polüetüleentereftalaadi defitsiidi ELi turul ning liidu tootjate tootmisvõimsus ei ole piisav olemasoleva nõudluse rahuldamiseks.

(141)

Tuleb märkida, et liidu tootjad kasutasid uurimisperioodil ainult 69 % oma tootmisvõimsusest ning neil on piisavalt kasutamata tootmisvõimsust, et kompenseerida Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit importi, kui seda vaja peaks olema. Tollimaksu eesmärk ei peaks siiski olema impordi tõrjumine, vaid ainult ausa konkurentsi taastamine turul. Peale selle on kättesaadavad muud tarneallikad.

(142)

Eeldatavasti suurendab polüetüleentereftalaadi taaskasutamisega tegelev tööstus tootmist, kui uue polüetüleentereftalaadi hind säilib ELis mõistlikul tasemel ega alane ebaausa konkurentsi tõttu.

(143)

Iraani eksportija väitis, et meetmete kehtestamisel Iraanist pärit polüetüleentereftalaadi suhtes on ebaproportsionaalne negatiivne mõju, pidades silmas riigi arengumaa staatust ja asjaolu, et Iraani eksportijad on rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu juba niigi väga ebasoodsas olukorras. Komisjoni väljakujunenud tava on võtta dumpinguvastased meetmed nii arengumaade kui ka arenenud riikide suhtes alati, kui see on juriidiliste nõuete alusel põhjendatud. Pealegi ei ole kehtivate dumpinguvastaste eeskirjade kohaselt oluline asjaolu, et Iraani suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

(144)

Lõpetuseks võib eeldada, et meetmete kehtestamine Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi suhtes annab liidu tootmisharule ja ka muudele liidu tootjatele võimaluse parandada oma olukorda, kasvatada müügimahtu ning suurendada müügihindu ja turuosa. Kuigi võib ilmneda mõningane negatiivne mõju, nt kulude kasv kasutajate (peamiselt töötlejate) jaoks, ei ole see tõenäoliselt märkimisväärne võrreldes tootjate ja nende tarnijate saadava kasuga.

(145)

Ausa konkurentsi taastamine ja mõistliku hinnataseme säilitamine ELis toetab polüetüleentereftalaadi taaskasutamist ning aitab seega kaasa keskkonna kaitsmisele. Eespool öeldu põhjal tehakse esialgne järeldus, et käesoleval juhul puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid meetmete kehtestamata jätmist. Lõppetapis, pärast kasutajate küsimustike vastuste kontrollimist ja täiendavat uurimist võib tekkida vajadus see esialgne hinnang läbi vaadata.

(146)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatud edasist kahju liidu tootmisharule.

(147)

Pakistanist pärit vaatlusaluse toote impordi puhul dumpingut esialgu ei tuvastatud, nagu eespool viidatud. Järelikult ei ole vaja kehtestada ajutisi meetmeid.

(148)

Ajutised meetmed Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi suhtes tuleks kehtestada tasemel, mis oleks piisav, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju, mille on põhjustanud dumpinguhinnaga import, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võetakse arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(149)

Liidu väitel on taotletav kasum 7,5 %, mida kasutati ka Hiina Rahvavabariigi suhtes algatatud menetluse puhul. Vaatlusalusel perioodil ei saavutanud liidu tootmisharu kordagi sellist kasumit (tegelikult ei olnud ta kordagi kulutasuv) ning tootmisharu üldiste märkuste kohaselt tegutses ta tavaliselt üpris madalate marginaalide alusel. Suurim kasum, mille kaks valimisse kuulunud äriühingut ühe aasta jooksul vaatlusalusel perioodil saavutasid, oli 3 %. Olukorda arvestades peeti esialgu asjakohaseks sihtkasumi määraks 5 %.

(150)

Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lahutati tegelik kasumimarginaal tehasehinnast ja liideti sel viisil arvutatud tasuvuspiiri hinnale eespool osutatud sihtkasumi marginaal.

(151)

Kuna toormaterjali hinnad ja seega ka polüetüleentereftalaadi hinnad kõikusid uurimisperioodil liidu turul märkimisväärselt, peeti asjakohaseks arvutada kahju kõrvaldamise tase kvartaliandmete alusel.

(152)

Eespool märgitut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaali kõige madalamale leitud tasemele.

(153)

Eespool esitatut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, peaks kavandatav tollimaksumäär Iraanist pärit vaatlusaluse toote puhul põhinema 17 %-lisel kahju kõrvaldamise tasemel. Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote suhtes kavandatav tollimaksumäär peaks põhinema 6,6 % suurusel dumpingul. Pakistanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ei ole vaja kehtestada ajutisi meetmeid.

(154)

Tuleb märkida, et paralleelselt Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi impordi dumpinguvastase uurimisega korraldati ka subsiidiumidevastane uurimine. Kuna vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ei kehtestata ühegi toote suhtes korraga dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu ühe ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tuleneva olukorra lahendamiseks, peeti vajalikuks teha kindlaks, kas ja millisel määral on subsiidiumisummad ja dumpingumarginaalid tingitud ühest ja samast olukorrast.

(155)

Seoses subsiidiumikavadega, mis kujutasid endast ekspordisubsiidiume nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (3) artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, on eksportiva Iraani tootja puhul kindlaks tehtud esialgsed dumpingumarginaalid osaliselt tingitud tasakaalustatavate ekspordisubsiidiumide olemasolust. Kuna sama kahju kõrvaldamise taset kohaldatakse nii dumpinguvastase kui ka subsiidiumidevastase uurimise puhul, ei teha ettepanekut kehtestada Iraani suhtes ajutist dumpinguvastane tollimaks.

(156)

Nagu eespool põhjenduses 15 märgitud, kõikusid polüetüleentereftalaadiga seotud kulud ja selle hind suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul märkimisväärselt. Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada tollimaksud konkreetse summana tonni kohta. Need summad tulenevad dumpinguvastase tollimaksumäära kohaldamisest CIF-ekspordihindade suhtes, mida kasutati dumpingumarginaali arvutamisel.

(157)

Eespool öeldu alusel ja võttes arvesse ajutise tasakaalustava tollimaksu kehtestamist käsitlevas määruses (komisjoni määrus (EL) nr 473/2010) (4) esitatud järeldusi, on kavandatava tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, esialgu järgmised:

(158)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,

1.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 134/25

(1)

3. septembril 2009 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (2) subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereftalaadi (edaspidi „PET”) Euroopa Liitu suunatud impordi suhtes.

(2)

Samal päeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi Euroopa Liitu suunatud importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (3) ning alustas eraldi uurimist (edaspidi „dumpinguvastane menetlus”).

(3)

Subsiidiumivastane menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 20. juulil 2009 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ELi teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust. Kaebuses esitati esmapilgul usutavad tõendid nimetatud toote subsideerimise kohta ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks põhjuseks subsiidiumidevastase menetluse algatamiseks.

(4)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt Iraani, Pakistani ja Araabia Ühendemiraatide (edaspidi „AÜE”) valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et Iraanist, Pakistanist ja AÜEst pärit PETi subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Asjaomastel valitsustel paluti osaleda nõupidamisel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni. Kõik valitsused nõustusid osalema konsultatsioonidel, mis seejärel ka toimusid. Konsulteerimise käigus ei jõutud vastastikku kooskõlastatud lahenduseni. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse asjaomaste riikide ametiasutuste märkusi seoses kaebuses esitatud väidetega meetmete ebapiisava tasakaalustava mõju kohta. Konsultatsioonide ajal ning pärast seda esitasid Pakistani ja AÜE valitsused oma ettepanekud.

(5)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevalt seotud importijatele/ettevõtjatele ja kasutajatele, eksportivatele tootjatele ning asjaomaste ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(7)

Võttes arvesse ELi tootjate ja importijate suurt arvu nähti ette, et kahju uurimiseks korraldatakse väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 27. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning koostada vajadusel valimi, paluti kõikidel ELi tootjatel ja importijatel endast Euroopa Komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevusest uurimisperioodil (1. juulist 2008 – 30. juunini 2009).

(8)

Küsitud teabe esitas 14 ELi tootjat, kes nõustusid ka valimis osalema. Lähtudes koostööd teinud ELi tootjate esitatud teabest, moodustas komisjon valimi viiest ELi tootjast, kelle müük moodustas 65 % kõikide koostööd teinud ELi tootjate müügist.

(9)

Küsitud teabe esitas kaheksa ELi importijat, kes nõustusid ka valimis osalema. Lähtudes koostööd teinud ELi importijate esitatud teabest, moodustas komisjon valimi kahest ELi importijast, kelle import moodustas 83 % kõikide koostööd teinud ELi importijate impordist ning 48 % AÜEst, Iraanist ja Pakistanist pärit koguimpordist.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud asjaomaste riikide ametiasutustele, eksportivatele tootjatele, valimisse kaasatud ELi tootjatele, valimisse kaasatud ELi importijatele, kõikidele teadaolevatele kasutajatele ja tarnijatele ning neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid.

(11)

Vastused küsimustikule esitasid asjaomaste riikide ametiasutused, üks Iraani eksportiv tootja ja temaga seotud hulgimüüja, üks Pakistani ja üks AÜE eksportiv tootja, viis valimisse kaasatud ELi tootjat, üks valimisse kaasatud importija, kümme ELi kasutajat ning kolm toorainetarnijat. Lisaks esitasid seitse koostööd teinud ELi tootjat nõutud üldandmed kahju analüüsimiseks.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja ELi huvide kindlaksmääramiseks.

(13)

Kontrollkäigud tehti järgmistesse riikide ametiasutustesse:

(14)

Kontrollkäigud tehti ka järgmiste äriühingute valdustesse:

(15)

Subsideerimise ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Vaatlusalune toode on Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO-standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem, (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis praegu kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla.

(17)

Polüetüleentereftalaat on keemiatoode, mida tavaliselt kasutatakse plastitööstuses pudelite ja plastplaatide tootmiseks. Kuna selline polüetüleentereftalaat on homogeenne toode, ei jagatud seda täiendavalt eri tootetüüpide kaupa.

(18)

Uurimisest selgus, et liidu tootmisharu ELis toodetud ja müüdud polüetüleentereftalaadil ning Iraanis, Pakistanis ja Araabia Ühendemiraatides toodetud ja omamaisel turul müüdud ning liitu eksporditud polüetüleentereftalaadil on sisuliselt samad keemilised ja füüsikalised põhiomadused ja samad põhilised kasutusalad. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(19)

Komisjon uuris kaebuses sisaldunud teabe ja komisjoni küsimustikele saadud vastuste põhjal järgmisi meetmeid, mille raames andsid valitsusasutused väidetavalt subsiidiume:

(20)

Vastavalt õigusnormidele on erimajanduspiirkonnas asuval äriühingul õigus importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale tingimusel, et neid kasutatakse eksporttoodete valmistamiseks. Kontrollimisel selgus, et erimajanduspiirkonnas asuvad äriühingud importisid tollimaksuvabalt ka kapitalikaupu.

(21)

Erimajanduspiirkondi käsitleva meetme täielik õiguslik määratlus on sätestatud järgmistes õigusnormides: seadus nr 257/184168 erimajanduspiirkondade loomise ja haldamise kohta Iraani Islamivabariigis, mis jõustus 19. mail 2005; vabakaubanduspiirkondade ülemnõukogu sekretariaadi poolt konstitutsioonilise seaduse artikli 138 kohase komisjoni heakskiitmine, 27. mai 2007; rakendusmäärus erimajanduspiirkonna loomise ja haldamise kohta Iraani Islamivabariigis, mille ministrite nõukogu kiitis heaks 29. aprillil 2006.

(22)

Naftakeemia erimajanduspiirkond loodi 30. aprillil 1997 (islami kalendri kohaselt 1376. aastal) seadusega nr 58548, mis avaldati 25. mail 1997 ametlikus väljaandes nr 15275.

(23)

Uurimisperioodil Iraani valitsuse esitatud õigus- ega haldusaktides ei olnud sätestatud konkreetseid eeskirju valikukriteeriumite kohta. Iraani ainsa koostööd teinud eksportiva tootja tehas asub Mahshahri (Bandar Imam Khomeini) naftakeemia erimajanduspiirkonnas. Iraani ametiasutuste avaldatud teabe kohaselt on see Iraani ainus naftakeemia erimajanduspiirkond.

(24)

Kõiki erimajanduspiirkondi käsitatakse nagu asuksid nad väljaspool riigi tolliterritooriumi. Seega on kogu import maksuvaba tingimusel, et imporditud sisendmaterjale kasutatakse eksporttoodete valmistamiseks.

(25)

Selleks et kontrollida tollimaksuvabalt imporditud tooraine koguste kasutamist eksporttoodete valmistamisel, registreerib tolliamet importimisel ja eksportimisel nii impordisoodustuse kui ka ekspordikohustuse mahu lähtuvalt standardsetest sisend/väljundnormidest, mis on märgitud tootmisloa sertifikaadile, mille väljastab tervishoiuministeeriumi üldosakond ning mis kehtib viis aastat. Iga tehingu puhul väljastab tolliamet taotluse korral koodi (B-Jack), mis on äriühingule vajalik kaupade tollimenetluse korraldamisel.

(26)

Lisaks esitab äriühing asjaomasele ametiasutusele korrapäraselt andmed järgmise aasta kavandatava ekspordi ja omamaise müügi kohta. Kõnealustest andmetest lähtuvalt kontrollib tolliamet äriühingule antud soodustuste nõuetekohast kasutamist.

(27)

Müügi korral erimajanduspiirkonnast siseturule, maksustatakse tollimaksuga lõpptoodangus sisend/väljundnormide kohaselt sisalduvad tollimaksuvabalt imporditud sisendid.

(28)

Kontrollkäigul selgus, et puuduvad konkreetsed, seaduses sätestatud ja avalikult kättesaadavad tingimused, millest soodustusi andev asutus saaks lähtuda otsuste tegemisel erimajanduspiirkonnas äriühingu loomise lubamise kohta. Äriühing, kes soovib kõnealuses piirkonnas tegevust alustada, peab esitama taotluse asjaomasele ametiasutusele, kuid puuduvad suunised, milles kirjeldataks taotluse rahuldamise või tagasilükkamise põhjuseid. Lisaks on naftakeemia erimajanduspiirkonna asutamisaktis sätestatud, et naftakeemiaga seotud tegevust haldab ja korraldab kõnealuses piirkonnas riiklik naftakeemiaettevõtja (ainsa koostööd teinud eksportiva tootja aktsionär).

(29)

Süsteemi toimimises avastati tõsiseid vastukäivusi ja puudusi. Iraani ametiasutused ei ole loonud piisavat kontrollisüsteemi, et kontrollida tollimaksuvabalt imporditud tooraine kogust, mida on kasutatud eksporttoote valmistamisel. Iraani ainus koostööd teinud tootja STPC ei esitanud andmeid tooraine koguste kasutamise kohta ning riiklik naftakeemiaettevõtja ei ole praktikas rakendatud kontrollisüsteemi, mis võimaldaks kinnitada, et maksuvabastusega sisendeid on kasutatud eksporttoodete valmistamiseks. Standardsed sisend/väljundnormid on äriühingu enda kavandatud määrad, mille valitsus kinnitab ning need on tuletatud naftakeemiatööstusele kohaldatavatest standarditest.

(30)

Ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatakse kõnealust meedet ning samuti saab ta tollimaksuvabalt importida kapitalikaupu.

(31)

Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et erimajanduspiirkonnas kohaldatav sisendite tollimaksuvaba import on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Iraani valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija saab tulu.

(32)

Algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt on tegemist konkreetse meetmega, sest õigusaktide kohaselt, mida järgides toetust andev asutus toimib, on juurdepääs kõnealusele piirkonnale selgesõnaliselt piiratud ning see on antud vaid teatavatele naftakeemiasektori tootjatele.

(33)

Lisaks sõltub meetme kohaldamine seaduse kohaselt eksporditegevusest ning seepärast on see algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt ka konkreetne ja tasakaalustatav. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühing selle meetme raames soodustust.

(34)

Meedet ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisas, eriti punktis i, ning II ja III lisas sätestatud tingimustele.

(35)

Iraani valitsusel ei ole kontrollisüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporttoote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). Standardsed sisend- ja väljundnorme ei saa käsitada ei konkreetse äriühingu standarditena ega ka tegeliku tarbimise kontrollisüsteemina. Selline asjade käik ei võimalda valitsusel piisava täpsusega kontrollida, kui suures koguses sisendmaterjale kasutati eksporttoote valmistamiseks ja millise standardnormi määraga tuleks seda kogust võrrelda. Valitsusel puudus tõhus kontroll, mis oleks lähtunud nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbimise registrist. Samuti ei viinud Iraani valitsus läbi tegelikult kasutatud sisendite kohta täiendavat uurimist, kuigi see tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 3).

(36)

Kapitalikaupade importimisel tasumata tollimaksust saadav tulu on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Iraani valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija saab tulu. Seaduse kohaselt sõltub meetme kohaldamine eksporditegevusest ning seepärast peetakse meedet algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühing selle meetme raames soodustust.

(37)

Meedet ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina, sest see on seotud kapitalikaupadega, mida ei kasutata tootmisprotsessis täielikult ära ning lisaks ei kohaldata kapitalikaupade suhtes algmääruse I lisa punktis i sätestatud lubatavaid tollimaksu tagastussüsteeme.

(38)

Eespool toodut arvesse võttes käsitatakse kõnealuseid subsiidiume kui tasakaalustatavaid.

(39)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tulu võrdne kogu imporditollimaksuga, mis oleks tavaliselt tulnud sisendite importimisel tasuda. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa alapunktile i võib tasakaalustada ainult tollimaksude ülemäärast tagastamist, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse puudumine on kindlaks tehtud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise tavaeeskiri, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise eeskiri.

(40)

Sisendmaterjalide tollimaksuvabast impordist tuleneva subsiidiumisumma arvutamisel eksportija kohta lähtuti uurimisperioodil vaatlusaluse tootega seotud materjalide (nimetaja) importimisel saamata jäänud imporditollimaksudest (tollimaksu baasmäär). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jagatud vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(41)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 1,13 %.

(42)

Kapitalikaupade importimisel tasumata tollimaksust saadavat tulu ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks, sest see on seotud kapitalikaupadega, mida ei tarbita ära tootmisprotsessis. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisumma imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jagati 15 aastale, mis vastab selliste kaupade lühimale amortisatsiooniajale, mida kolmes asjaomases riigis käesoleva uurimise ajal asjaomases tootmisharus kohaldati. Väljakujunenud tava kohaselt lisati uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale ka sellel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab tulu väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Iraanis uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära.

(43)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jagatud kogu uurimisperioodil toimunud ekspordile, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumi määr oli 0,93 %.

(44)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil eespool kirjeldatud meetme raames kohaldatud subsiidiumi kogumäär oli 2,06 %.

(45)

Meede sisaldab riikliku naftakeemia äriühingu vahendite tagastamatut otseloovutamist Iraani ainsale eksportivale tootjale.

(46)

Uurimisel selgus, et riiklik naftakeemia äriühing on STPC peamine osanik, kellele kuulub 75 % aktsiatest. Ülejäänud aktsionärid on naftaministeeriumi pensioni- ja hoolekandefond, kellele kuulub 15 % aktsiatest ja äriühing Justice Shares Broker Co, kellele kuulub 10 % aktsiatest. Kontrollkäigul selgus, et riiklik naftakeemia äriühing rahastas suurt osa STPC kapitalikuludest ja käibevahenditest ning tasus maksetähtpäeval STPC pangalaenu osamaksed. Äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetest uurimisperioodi hõlmanud eelarveaasta kohta ilmnes selgelt, et koostööd teinud eksportiva tootja tegevus sõltub rahalisest toetusest, mida annab peamine aktsionär, mis kuulub täielikult Iraani riiklikule kütuseettevõtjale, mis omakorda kuulub Iraani naftaministeeriumile.

(47)

Samas ei kajastunud STPC-le tehtud likviidsussüstid äriühingu raamatupidamises kui antud laenud.

(48)

Nagu STPC 2009. aasta 20. märtsi seisuga auditeeritud raamatupidamisaruannetes märgitud, moodustas STPC võlgnevus riikliku naftakeemia äriühingu ees 51 % tema koguvarast. Samas tuleb märkida, et Iraani äriseadustiku muutmise eelnõu artikli 141 kohaselt peab aktsionär tegema otsuse äriühingu lõpetamise või tegevuse jätkamise kohta, kui äriühing peab eraldama kantud kahjude hüvitamiseks vähemalt pool oma kapitalist.

(49)

Siiani ei ole STPC peamine aktsionär riiklik naftakeemia äriühing astunud ühtegi sammu, et suurendada STPC kapitali ja parandada tema finantsolukorda, kuigi STPC üldkogu 3. juuni 2009. aasta koosolekul otsustati, et tuleb välja selgitada võlad riikliku naftakeemia äriühingu ees.

(50)

Uurimisel selgus samuti, et eespool kirjeldatud vahendite ülekandmine on tavapraktika, mida on kohaldatud mitmeid aastaid. STPC asjakohastest auditeeritud raamatupidamisaruannetest selgus, et tagastamatud vahendid on kogunenud alates äriühingu tegevuse algusaastatest, seda kinnitasid ka auditeeritud raamatupidamisaruanded alates 2004. aasta eelarveaastast.

(51)

Eespool toodut arvesse võttes võib riikliku naftakeemia äriühingu rahalist toetust käsitada subsiidiumina, sest valitsuse tegevus võimaldab anda rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, st meede hõlmab otsest raha ülekandmist käibevahenditesse ja toetuste maksmist, et katta laenude tagasimakseid. Lisaks kinnitab asjaolu, et tagastamatud vahendid on kogunenud vähemalt alates 2004. aastast, et see on korduv subsiidium, mille eesmärk on hoida käigus Iraani ainsat koostööd teinud eksportivat tootjat.

(52)

Riiklikku naftakeemia äriühingut käsitatakse avalik-õigusliku asutusena järgmistel põhjustel: 1) valitsuse omand: riiklik naftakeemia äriühing on 100 % riigi omanduses ning ta on Iraani naftaministeeriumile kuuluva Iraani riikliku kütuseettevõtja tütarettevõte; 2) riikliku naftakeemia äriühingu põhikiri on sätestatud seadusandliku menetluse käigus; 3) aktsionäride esindajate üldkogusse kuuluvad kuus ministrit, sh peaminister, ja kaks Iraani riikliku kütuseettevõtja direktorit, kelle valivad kõnealuse kütuseettevõtja juhatuse esimees ja tegevdirektor. Seega kontrollib valitsus täielikult riikliku naftakeemia äriühingu tegevust; 4) riiklik naftakeemia äriühing vastutab riigi naftakeemiasektori arengu ja toimimise eest ning seepärast on talle usaldatud naftakeemia erimajanduspiirkonna haldamine.

(53)

Äriühingu tulu kohta selgus uurimisel, et praeguse seisuga ei suudaks STPC ilma riikliku naftakeemia äriühingu rahalise toetuseta oma tegevust jätkata. Kirjeldatud tegevus ei sobi kokku erainvestorite tavapärase investeerimistegevusega, sest ükski äriühing ei jätkaks sellist tagastamatute vahendite loovutamist.

(54)

Riikliku naftakeemia äriühingu rahaline sekkumine on konkreetne meede algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest vastavalt Iraani naftakeemiasektori arenduspoliitikale lubab toetust andev asutus selgesõnaliselt juurdepääsu subsiidiumile vaid STPC-le.

(55)

Eespool toodut arvesse võttes, võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(56)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingu tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Äriühingu tuluna käsitati tagastamatute vahendite kogusummat, mis on kirjendatud koostööd teinud eksportiva tootja raamatupidamisarvestuses. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jagatud äriühingu kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(57)

Koostööd teinud eksportiva tootja suhtes meetme raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli 51,02 %.

(58)

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide esialgne väärtuseline summa on Iraani ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 53,08 %.

(59)

Komisjon uuris kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikele saadud vastuste põhjal järgmisi meetmeid, mille raames andsid piirkondlikud ametiasutused väidetavalt ekspordisubsiidiume:

(60)

Meede võimaldab importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale tingimusel, et need edaspidi eksporditakse.

(61)

Meetme alus on 1969. aasta tolliseadus (muudetud 30. juunil 2008). Kõnealuse tolliseaduse osa 219 (XX peatükk) kohaselt on maksuametil õigus teha ekspordi ja impordiga seotud otsuseid. 2001. aasta tollieeskirja XV peatükis (SRO 450(I)/2001, avaldatud 18. juunil 2001) on sätestatud üksikasjalik eeskiri tollikauba töötlemistehasesse imporditud kauba tollimaksust vabastamise kohta.

(62)

Vastavalt 2001. aasta tollieeskirja XV peatüki artiklile 343 peab igal füüsilisel isikul või äriühingul olema tollikauba töötlemisõiguse kasutamiseks asjaomase tolliasutuse väljastatud litsents.

(63)

Sisendmaterjalide importimisel märgib tootja asjakohasele tollideklaratsioonile (nt kaubadeklaratsioonile) viite: „SRO number 450/(I)/2001”. Tolliametile tuleb esitada tagatis ja hilisema kuupäevaga dateeritud tšekid asjakohaste tolli- ja müügimaksude summa ulatuses, need kehtivad kolm aastat. Tolliamet vabastab tagatise, kui äriühing esitab tõendid lõpptoote eksportimise kohta.

(64)

Imporditud sisendmaterjalidest valmistatud lõpptooted registreeritakse tollikaupade registris ning tooraine koguseid kohandatakse vastavalt analüüsisertifikaadil märgitud sisendinormile. Nimetatud sertifikaadi annab välja tolliamet ning sellele on märgitud kõikide toorainete sisend- ja väljundnormid 1 000 kg vaatlusaluse toote valmistamiseks. Kõnealused sisend-ja väljundnormid on äriühingu enda kavandatud ja valitsuse poolt kinnitatud määrad ning need on tuletatud asjaomases tootmisharus kohaldatavatest standarditest.

(65)

Eksportimisel märgitakse kauba tollideklaratsioonil, et eksport toimub tollikauba töötlemistehasest ning tollideklaratsioonile lisatakse eksporditava lõpptoote valmistamisel kasutatud sisendmaterjalide kululeht. Pärast kaubadeklaratsiooni igakülgset kontrollimist annab asjaomane tolliametnik loa lõpptoote eksportimiseks.

(66)

Kui tollikaupade registri kohaselt on imporditud sisendmaterjalid asjakohase eksporditava valmistoote valmistamiseks ära kasutatud, esitab äriühing tolliametile kirja, millele on lisatud koopia imporditud kauba deklaratsioonist ja ekspordi saatearvest ning kokkuvõte, mis kajastab tooraine kasutamist ja selle eksporti lõpptoote kujul tollikauba töötlemistehasest. Seejärel tagastab tolliametnik tagatise ja hilisema kuupäevaga dateeritud tšekid, mis deponeeriti sisendmaterjalide importimisel.

(67)

Ainus koostööd teinud eksportiv tootja sai tulu tollikauba töötlemistehase suhtes kohaldatavast meetmest.

(68)

Kontrollkäigul selgus, et tegelikult ei ole Pakistani ametiasutused loonud piisavat kontrollisüsteemi, et kontrollida maksuvabalt imporditud tooraine kogust, mida on kasutatud eksporttoodete valmistamisel. Võrreldes õigusaktides (2001. aasta tollieeskirja XV peatükk) sätestatud tagastussüsteemiga avastati süsteemi toimimises tõsiseid vastukäivusi ja puudusi.

(69)

Tollikauba töötlemistehase valdustes ei olnud selgelt eristatud tootmisala ning lõpptoote, ekspordiks mittesobivate kaupade ja jääkide ladusid. Eraldatud olid ainult tollimaksuvabalt imporditud tooraine ja kohalikult turult pärit sisendmaterjalid. Laohoone, mis oli ühtlasi tolliladu ja tollikauba töötlemistehas, ei asunud eraldatud territooriumil, sellel ei olnud avalikust alast eraldatud sisse- ja väljapääsu ilma muude sisse- või väljapääsudeta, nagu on sätestatud eespool nimetatud XV peatüki artiklis 349.

(70)

Saabunud sisendmaterjalide ning toodetud ja eksporditud kaupade register ei vastanud tegelikule tarbimisele. Registreeriti vaid arvestuslik tarbimine lähtuvalt analüüsisertifikaadil märgitud kõikide toorainete sisend- ja väljundnormidele 1 000 kg valmistoote valmistamise kohta. Kõnealused sisend- ja väljundnormid kehtestatakse ametiasutuste poolt ning need vaadatakse korrapäraselt läbi, kuid läbivaatamiste kohta puuduvad selged eeskirjad ja tõendid.

(71)

Seega ei ole Pakistani valitsus rakendatud tõhusat kontrollisüsteemi. Ametiasutused kinnitasid, et nad auditeerivad äriühingute dokumente, kuid tegelikult ainult võrreldakse äriühingute aruandeid standardsete sisend- ja väljundnormidega, kuid ei kontrollita tooraine tegelikku kulu.

(72)

Ametiasutused kinnitasid, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja asjaomane polüetüleentereftalaadi analüüsisertifikaat on läbi vaadatud 2002. aasta (kui anti välja esimene analüüsisertifikaat) ja uurimisperioodi vahel. Selle väite tõenduseks esitasid ametiasutused koopia 2004. aastal tehtud läbivaatamise kohta. Kuigi läbivaatamise tulemusena vähendati tooraine kogust, mida on lubatud tollimaksuvabalt importida, ei ole kontrollitud, kas tasumata tollimaksude ülemäärast tagastamist on uuritud. Pärast analüüsisertifikaadi muutmist kohandas koostööd teinud eksportiv tootja vaid tollikaupade registris oma registreeritud koguseid vastavalt analüüsisertifikaadis märgitud normidele. Kuigi on selge, et tootmisprotsessis võiks toorainet tõhusamalt kasutada ja vältida seega tollimaksude ülemäärast tagastamist, ei ole analüüsisertifikaati pärast 2004. aastat uuesti läbi vaadatud ega uuritud koostööd teinud eksportiva tootja kasutatava tooraine tegelikku tarbimist.

(73)

Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et tollikauba töötlemistehase meetme kohaldamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühing sai seeläbi tulu.

(74)

Lisaks on vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a kõnealune subsiidium konkreetne, sest seda võimaldatakse äriühingutele, kes valmistavad tooteid tollikaubast ning ekspordivad seejärel valmistooted, seega sõltub subsiidium seaduse kohaselt eksporditegevusest.

(75)

Järelikult ei saa seda meedet käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Meede ei vasta algmääruse I lisas, eriti punktis i, ning II ja III lisas sätestatud üksikasjalikele tingimustele.

(76)

Pakistani valitsus ei rakendanud tõhusat kontrollisüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporttoote valmistamisel sisendeid (vastavalt algmääruse II lisa II osa punktile 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemide korral vastavalt III lisa II osa punktile 2). Sisend- ja väljundnorme ei saa käsitada ei konkreetse äriühingu standarditena ega ka tegeliku tarbimise kontrollisüsteemina. Selline menetlus ei võimalda valitsusel piisava täpsusega kontrollida, kui suures koguses sisendmaterjale kasutati eksporttoote valmistamiseks. Veelgi enam, valitsusel puudus tõhus kontroll, mis oleks lähtunud nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbimise registrist. Samuti ei viinud Pakistani valitsus läbi tegelikult kasutatud sisenditel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3).

(77)

Eespool toodut arvesse võttes, võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(78)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tulu võrdne kogu imporditollimaksuga, mis oleks tavaliselt tulnud sisendite importimisel tasuda. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa alapunktile i võib tasakaalustada ainult tollimaksude ülemäärast tagastamist, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse puudumine on kindlaks tehtud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise tavaeeskiri, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise eeskiri.

(79)

Subsiidiumisumma arvutamisel eksportija kohta lähtuti uurimisperioodil vaatlusaluse tootega seotud materjalide (nimetaja) importimisel tollikauba töötlemistehase poolt importimisel tasumata tollimaksudest (tollimaksu baasmäär). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(80)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 2,57 %.

(81)

Meetme raames oli enne 30. juunit 2004 lubatud tootmisseadmete ja -masinate tollimaksuvaba import tollikauba töötlemistehase tarbeks. Tootmismasinad ja varuosad, mida kohapeal ei valmistatud ja mida oli vaja tootmisüksuste loomiseks või olemasolevate tootmisüksuste laiendamiseks, tasakaalustamiseks, ajakohastamiseks ja asendamiseks, tuli importida.

(82)

Meede on sätestatud järgmises õigusaktis: SRO nr 554(I)/98, 12. juuni 1998.

(83)

Meetme raames toetuse saamiseks pidi importija tõendama tolliametile, et tootmismasinad on nõuetekohaselt paigaldatud või et neid kasutatakse tollikauba töötlemistehases.

(84)

Importimisel kinnitas importija tollimaksu kogujale, et tootmismasinad või varuosad imporditi tollikaupade tootmisüksuse loomiseks, ning esitas tagatise tollimaksusumma ulatuses. Kõnealune tagatis vabastati imporditud tootmismasinate paigaldamise sertifikaadi esitamisel.

(85)

Meedet kohaldati kuni 2004. aasta juunini ning ainuke koostööd teinud eksportiv tootja sai soodustust oma tehase ühe osa importimisel ajavahemikul 2002–2003.

(86)

Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et meetme kohaldamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühing sai seeläbi tulu.

(87)

Vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a on kõnealune subsiidium konkreetne, sest seda kohaldatakse äriühingute suhtes, kes valmistavad tooteid tollikaubast ning ekspordivad seejärel valmistooted, seega sõltub subsiidium seaduse kohaselt eksporditegevusest.

(88)

Kapitalikaupade importimisel tasumata tollimaksust saadavat tulu ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina, sest see on seotud kapitalikaupadega, mida ei kasutata tootmisprotsessis täielikult ära ning lisaks ei kohaldata kapitalikaupade suhtes algmääruse I lisa punktis i sätestatud lubatavaid tollimaksu tagastussüsteeme.

(89)

Eespool toodut arvesse võttes, võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisumma imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jagati 15 aastale, mis vastab selliste kaupade lühimale amortisatsiooniajale, mida kolmes asjaomases riigis käesoleva uurimise ajal asjaomases tootmisharus kohaldati. Väljakujunenud tava kohaselt lisati uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale ka sellel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab tulu väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Pakistanis uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära.

(91)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(92)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 0,01 %.

(93)

Meede hõlmab rahalisi tagasimakseid 7,5 % ulatuses arvel märgitud müügihinnast Pakistanis toodetud puhta tereftaalhappe (PET tootmisel kasutatav peamine tooraine) ostmisel siseturult.

(94)

Meede on sätestatud järgmistes õigusaktides: SRO nr 1045(I)/2008 (19. september 2008), mida on muudetud õigusaktiga SRO nr 1299(I)/2008 (22. detsember 2008); meede võimaldab puhta tereftaalhappe tarbijatel ja kasutajatel taotleda Pakistanis toodetud puhta tereftaalhappe ostmisel tagasimakseid 7,5 % ulatuses.

(95)

Meede on sisuliselt tasandustoetus puhta tereftaalhappe kasutajatele või tarbijatele, kes on loetletud eespool nimetatud õigusaktis ning kõikidele teistele kasutajatele, kes tulevikus valikukriteeriumitele vastavad ning kelle tekstiilitööstuse ministeerium heaks kiidab. Tasandustoetuse eesmärk on tasakaalustada siseturult ostetud või imporditud puhta tereftaalhappe mõju Pakistani riigipanga kaudu. Taotlusvormid meetme kohaldamiseks on esitatud õigusaktide lisas. Lisaks on õigusaktis SRO nr 1045(I)/2008 esitatud loetelu äriühingutest, kelle suhtes meedet kohaldatakse.

(96)

Käesolev toetus on tasandustoetus/kaitsemeede polüestritööstuse toetuseks ning toetust haldab Pakistani riigipank. Puhta tereftaalhappe importimisel nõutakse sisse 7,5 %ne imporditollimaks.

(97)

Kui puhast tereftaalhapet ostetakse Pakistani tootjalt ning see on valmistatud Pakistanis, märgib kohalik tereftaalhappe tootja ostjale esitataval arvel eraldi 7,5 %se hinnakomponendi. Kõnealused 7,5 % hüvitatakse ostjale taotluse korral.

(98)

Uurimisel selgus, et meetme kohaldamist võib käsitada Pakistani polüestritööstuse otsese rahastamisena. Asjaomase õigusakti eesmärk on soodustada Pakistanis toodetud puhta tereftaalhappe ostmist. Puhta tereftaalhappe siseturult ostmise toetust käsitatakse otsetoetusena ostjale. Uurimisel selgus, et ainus koostööd teinud eksportiv tootja on selgesõnaliselt loetletud asjaomases õigusaktis kui äriühing, kelle suhtes meedet kohaldatakse. Üldse on asjaomases õigusaktis loetletud vaid kaheksa Pakistani äriühingut, kelle suhtes meedet kohaldatakse. Seega sai koostööd teinud eksportiv tootja tulu puhta tereftaalhappe tasandustoetusest.

(99)

Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et käesolev meede on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest meetme raames antakse otsese vahendite ülekandmise vormis rahalist abi ning äriühing saab olulist tulu.

(100)

Lisaks on meede konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses, sest subsiidium on seotud omamaise toote kasutamisega imporditud toote asemel.

(101)

Meede on konkreetne ka algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest õigusaktides on juurdepääs meetmele selgesõnaliselt tagatud vaid teatavatele polüestritööstuse äriühingutele.

(102)

Seega võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(103)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingu tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Äriühingu tuluna käsitati rahaliste vahendite kogusummat, mis on kirjendatud koostööd teinud eksportiva tootja raamatupidamisarvestuses.

(104)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud äriühingu kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(105)

Koostööd teinud eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 2,38 %.

(106)

Meetme raames võib äriühing saada tulu tema ekspordikäibe suhtes kohaldatavast erimaksusüsteemist.

(107)

Meede on sätestatud 2001. aasta tulumaksumääruse punktides 154–169 ning määruse I lisa IV jao III osas.

(108)

Meetme eesmärk on nõuda tulumaks sisse lähtuvalt ekspordikäibest, meetme kohaldamist võivad taotleda kõik eksportijad toodete müügisumma laekumisel.

(109)

Eksporditehinguga seotud summa laekumisel peab volitatud pank kinni tasumisele kuuluva maksu (1 %) lähtuvalt eksporditehingu väärtusest, olenemata äriühingu kasumist. Siseriikliku tegevuse puhul kohaldatakse äriühingute maksustatava tulu suhtes 35 % tulumaksu.

(110)

Tehinguga seotud summa laekumisel maha arvatavat maksu käsitatakse eksporditehingu lõpliku tulumaksuna. Ekspordikäibega seotud kulude suhtes ei kohaldata ühtegi maksusoodustust.

(111)

Uurimisel selgus, et meetme kohaldamine on maksualane erikohtlemine ja sellega luuakse eksportijatele soodsad maksutingimused. Kuigi ekspordikäibega seotud kulude suhtes ei kohaldata ühtegi maksusoodustust, on ekspordi kogukäibe suhtes kohaldatav madal maksumäär (1 %) soodne võrreldes tavapärase maksusüsteemiga, kus tavasissetulekute suhtes kohaldatakse kõrgemat maksumäära (35 %), seega maksustatakse eksporditulu madalama määraga kui omamaisel turul teenitud müügitulu. Koostööd teinud eksportiv tootja sai tulu lõpliku maksustamise meetme kohaldamisest.

(112)

Maksusüsteemi kohaldamisel saadav tulu, mis on seotud asjaoluga, et eksporti maksustatakse madalama määraga kui omamaist müüki, on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühing sai seeläbi tulu.

(113)

Kuna subsiidium on seotud eksporditegevusega, on see konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses.

(114)

Seega võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(115)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingu tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Äriühingu tuluna käsitati maksude kogusummat, mida tuleks maksta selle äriühingu laekumistelt, kelle suhtes kohaldatakse lõpliku maksustamise korda (eksport), pärast lõpliku tollimaksu maha arvamist (1 % ekspordikäibest). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud äriühingu kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(116)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 1,95 %.

(117)

Ekspordile suunatud projektide pikaajalise kindla määraga rahastamise kava (edaspidi „LTF-EOP kava”) eesmärk on võimaldada finantsasutustel pakkuda laenajatele soodsatel tingimustel laenu nende tootmismasinate, -seadmete ja -sisseseade importimiseks.

(118)

Meetme õiguslik alus on 1956. aasta Pakistani riigipanga seaduse artikli 17 lõike 2 punkt a ja lõike 4 punkt c ning artikkel 22, mille puhul tuleb arvesse võtta artikli 17 lõike 2 punkti d. Meetmega seotud üksikasjad on sätestatud Pakistani riigipanga 18. mai 2004. aasta ringkirjas nr 14.

(119)

Pakistani riigipanga 18. mai 2004. aasta ringkirjas nr 14 on selgesõnaliselt sätestatud, et meedet kohaldatakse äriühingute suhtes, kes ekspordivad otse või kaudselt vähemalt 50 % oma aastatoodangust.

(120)

LTF-EOP kavaga hõlmatud finantsasutused peavad vastama Pakistani riigipanga kehtestatud kapitali adekvaatsuse nõuetele. Kõnealused finantsasutused peavad suutma pakkuda laenajatele pikaajalist laenu kuni 7,5 aastaks

(121)

Äriühingutele antavat laenu võib kasutada mitmel eesmärgil (tehaste ajakohastamine, siseturul toodetud tootmisseadmete ja -masinate ost, tootmismasinate import jne).

(122)

Pankadel on lubatud küsida laenudelt intressi, mille määr erineb ±3 % Pakistani riigipanga kehtestatud intressist. Sõltuvalt laenulepingu pikkusest arvutatakse LTF-EOP kava raames kohaldatav intressimäär kas 12kuuliste riigivõlakirjade või Pakistani kolme- või viieaastaste investeerimisvõlakirjade kaalutud keskmise tootluse alusel.

(123)

Pärast laenu väljamaksetähtpäeva võivad pangad pöörduda Pakistani riigipanga asjaomasesse osakonda, et taotleda refinantseerimist välja makstud laenusumma ulatuses.

(124)

Kuigi meetme kohaldamine lõpetati 2007. aasta juunis, kohaldatakse seda ikka veel ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes, sest tegemist on pikaajalise laenuga, mis anti talle 2005. aasta aprillis ja mille kestus on 7,5 aastat.

(125)

Meetme raames kehtestab Pakistani riigipank pikaajaliste laenude suhtes kohaldatava intressimäära kohustusliku maksimaalse ülempiiri.

(126)

Seega saavad eksportijad pikaajalist laenu soodsama intressimääraga kui tavapäraste kommertslaenude puhul, mille intressimäär sõltub selgelt turuolukorrast.

(127)

Meetme kohaldamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsuse tegevus võimaldab avalik-õiguslikul asutusel (Pakistani riigipank), mis on valitsusasutus, volitada kommertspanku täitma funktsioone, mida on kirjeldatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i (otsene rahaline ülekanne laenu kujul). Äriühing saab tulu seoses soodsa intressimääraga.

(128)

Käesoleval juhul tuleb rõhutada, et Pakistani riigipank vastab algmääruse artikli 2 punktis b sätestatud mõistele „valitsus”. Ta on 100 % riigi omandis ning täidab riikliku poliitika eesmärke. Pakistani riigipank täidab kõiki keskpanga ülesandeid: pangatähtede emiteerimine, finantssüsteemi reguleerimine ja järelevalve, toimimine pankade ja valitsuse pangana ning viimase võimaliku laenuallikana, rahapoliitika teostamine, riigivõla ja valuutavahetuse haldamine, finantsraamistiku arendamine, säästuhoiuste ja investeeringute institutsionaliseerimine, pankurite koolituse korraldamine ning laenu andmine esmatähtsatele sektoritele.

(129)

Eespool toodut arvesse võttes, on subsiidium konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest õigusaktis on valikukriteeriumite osas selgesõnaliselt sätestatud, et subsiidium on seotud eksporditegevusega.

(130)

Seega võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(131)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingu tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Vastavalt algmääruse artikli 6 punktile b, on äriühingu tulu arvutatud lähtudes keskpanga (Pakistani riigipank) kehtestatud intressimäära kohustusliku ülempiiri ja kommertslaenude intressimäära vahest.

(132)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(133)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 0,60 %.

(134)

Pakistani riigipank annab kommertspankade kaudu eksportijatele lühiajalist laenu mis tahes toodetud kaupade eksportimiseks. Meede on eelkõige lühiajaline käibekapitalilaen, mille maksimaalne tähtaeg on 180 päeva.

(135)

Õiguslik alus on sätestatud 1956. aasta Pakistani riigipanga seaduse artikli 17 lõike 2 punktis a ja lõike 4 punktis c ning artiklis 22, mida on vastavalt muudetud artikli 17 lõike 2 punktiga d. Meetme üksikasjad on sätestatud Pakistani riigipanga 28. septembri 2001. aasta ringkirjas nr 35 ja 17. detsembri 1998. aasta ringkirjas nr 44.

(136)

Meetme kohaldamist võivad Pakistani riigipangalt taotleda kõik eksportijad, kes esitavad taotluse mis tahes kommertspangale ja vastavad finantsinstitutsiooni kehtestatud tingimustele. Laenuotsuse teeb pank lähtuvalt oma enda krediidipoliitikast.

(137)

Meedet kohaldatakse nii eksporditehingute kui ka eksporditegevuse suhtes.

(138)

Tehingupõhise rahastamise puhul, annab pank eksportijale äriühingu eksporditellimuse või ekspordiakreditiivi alusel laenu, mille maksimaalne tähtaeg on 180 päeva. Lähetamiseelses etapis antakse laenu sisendite hankimiseks ja eksporttoodete valmistamiseks. Lähetamisjärgses etapis antakse laenu kauba eest, mis on juba lähetatud välismaisele importijale ning laenu antakse kuni eksporditehingu summa laekumiseni või kuni 180 päevaks, olenevalt sellest, kumb on varasem.

(139)

Toimivuspõhise rahastamise puhul antakse eksportijale käibelaenu 50 % ulatuses tema eelmise aasta ekspordikäibest. Eksportijad saavad laenu kuni 180 päevaks. Pärast kasutamist tuleb laen täies ulatuses tagasi maksta.

(140)

Meetme raames annavad kommertspangad lühiajalist ekspordikrediiti soodusintressiga, mille kehtestab Pakistani riigipank. Ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatakse meedet kaupade müügil nii siseturul kui ka eksportimisel.

(141)

Pakistani riigipank lähtub intressimäära kehtestamisel Pakistani kuuekuuliste riigivõlakirjade kaalutud keskmisest tootlusest.

(142)

Seega saavad eksportijad laenu soodsama intressimääraga kui tavapäraste lühiajaliste kommertslaenude puhul, mille intressimäär sõltub selgelt turuolukorrast.

(143)

Meetme kohaldamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest laenu antakse valitsuse tegevuse tulemusena, mis võimaldab avalik-õiguslikul asutusel (Pakistani riigipank) volitada kommertspanku täitma funktsioone, mida on kirjeldatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i (otsene rahaline ülekanne laenu kujul). Äriühing saab tulu seoses soodsa intressimääraga.

(144)

Eespool toodut arvesse võttes on subsiidium konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest õigusaktis on valikukriteeriumite osas selgesõnaliselt sätestatud, et subsiidium on seotud eksporditegevusega.

(145)

Seega võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(146)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingu tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Vastavalt algmääruse artikli 6 punktile b on äriühingu tulu arvutatud lähtudes keskpanga (Pakistani riigipank) kehtestatud intressimäära kohustusliku ülempiiri ja kommertslaenude intressimäära vahest.

(147)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(148)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 2,22 %.

(149)

Meetme raames annavad kommertspangad lühiajalist ekspordi- ja impordikrediiti soodusintressiga, mille kehtestab Pakistani riigipank.

(150)

Rahastamisvahend on sätestatud Pakistani riigipanga 20. juuni 1998. aasta ringkirjas F.E nr 25, mida on muudetud 23. augusti 2002. aasta ringkirjaga nr 05.

(151)

Lühiajalist laenu saavad taotleda kõik eksportijad ja importijad.

(152)

Meetme raames on pankadel lubatud kasutada/investeerida dollarideposiidi vahendeid importijate ja eksportijate rahastamiseks. Laenu antakse dollarideposiidi/pankadevaheliste investeeringute vahenditest, väljendatuna dollarites, kuid laen makstakse välja samaväärse summana ruupiates. Ringkirja F.E nr 25 kohast laenu annavad pangad asjakohaste tõendite esitamisel kaubandustehingute kohta.

(153)

23. augusti 2002. aasta ringkirja nr 05 kohaselt võib eksportijale antud laenu puhul käsitada välisvaluuta laekumist laenu ja selle intressi tagasimaksena ainult juhul, kui eksportija on loobunud laekumisest panga kasuks talle ruupiates makstud laenusumma vastu. Ringkirja F.E nr 25 kohase meetme raames antav kaubanduslaen on täielikult likvideeruv vastavalt ekspordiga seotud laekumistele.

(154)

23. augusti 2002. aasta ringkirja nr 05 kohaselt võib importijale anda välisvaluutas impordilaenu ainult alates välisvaluutas tehtud impordimakse tegelikust tehingukuupäevast. Sellise laenu maksimaalne tähtaeg ei tohi olla pikem kui kuus kuud, alates importijale laenu andmise kuupäevast.

(155)

Meetme raames annavad kommertspangad lühiajalist ekspordikrediiti soodusintressiga, mille kehtestab Pakistani riigipank.

(156)

Laenuintressi/kasumimarginaali arvutamisel lähtutakse LIBOR-intressist, millele lisatakse pangamarginaal.

(157)

Seega saavad eksportijad laenu soodsama intressimääraga kui tavapäraste lühiajaliste kommertslaenude puhul, mille intressimäär sõltub selgelt turuolukorrast.

(158)

Meetme kohaldamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest laenu antakse valitsuse tegevuse tulemusena, mis võimaldab avalik-õiguslikul asutusel (Pakistani riigipank) volitada kommertspanku täitma funktsioone, mida on kirjeldatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i (otsene rahaline ülekanne laenu kujul). Äriühing saab tulu seoses soodsa intressimääraga.

(159)

Eespool toodut arvesse võttes on subsiidium konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest õigusaktis on valikukriteeriumite osas selgesõnaliselt sätestatud, et subsiidium on seotud eksporditegevusega.

(160)

Seega võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(161)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingu tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Vastavalt algmääruse artikli 6 punktile b on äriühingu tulu arvutatud lähtudes keskpanga (Pakistani riigipank) kehtestatud intressimäära kohustusliku ülempiiri ja kommertslaenude intressimäära vahest.

(162)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(163)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 0,06 %.

(164)

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide esialgne väärtuseline summa on Pakistani ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 9,79 %.

(165)

Komisjon uuris kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikele saadud vastuste põhjal järgmisi meetmeid, mille raames andsid piirkondlikud ametiasutused väidetavalt ekspordisubsiidiume:

(166)

Meetme kohaselt on lubatud importida toorainet, pakkematerjali ja kapitalikaupu tollimaksuvabalt nullmaksumääraga.

(167)

Meede on sätestatud 1979. aasta föderaalseaduses nr 1, milles käsitletakse tööstusküsimusi.

(168)

Eespool nimetatud föderaalseaduses sätestatud soodustuse kasutamiseks tuleb taotleda rahandus- ja tööstusministeeriumilt tööstuslitsents.

(169)

Vastavalt föderaalseaduse artiklile 8 antakse tööstusega seotud projekti algatamise luba ainult AÜE kodanikele või äriühingutele, milles vähemalt 51 % aktsiatest kuulub kohalikele aktsionäridele ja mille tegevdirektor on AÜE kodanik või mille juhatuses moodustavad AÜE kodanikud enamuse.

(170)

Kõnealuses föderaalseaduses on loetletud ka muud tingimused, millele taotlejad peavad vastama: põhikapital peab olema vähemalt 250 000 dirhemit, töötajate arv vähemalt 10 inimest ja masinate võimsus suurem kui 5 hobujõudu (artikkel 2). Lisaks on kehtestatud tingimus, et 25 % töötajatest peavad olema AÜE kodanikud, kuid ministeerium võib teha sellest tingimusest erandi või seda määra vähendada (artikkel 33). Vastavalt artiklile 13 tuleb tööstusega seotud projekti puhul võtta arvesse järgmist: projekt peab olema kooskõlas riigi tööstusliku arengu programmiga ja Araabia riikidega sõlmitud lepingutega ning projekt peab vastama kohalikele tarbimisnõuetele. Artiklis 13 sätestatud tingimustele vastavate projektide suhtes, mis on konkurentsivõimelised ja suunatud ekspordile, lubatakse vastavalt artiklile 21 kohaldada soodustusi eelisjärjekorras.

(171)

Esitatud taotlusest ja dokumentidest lähtuvalt koostab rahandus- ja tööstusministeeriumi asjakohane komitee ministrile soovituse taotlus heaks kiita või tagasi lükata. Vastavalt föderaalseaduse nr 1 artiklile 12, teeb minister otsuse litsentsi andmise või andmata jätmise kohta.

(172)

Taotleja jaoks on meetme kohaldamise menetlus järgmine: rahandus- ja tööstusministeeriumile esitatakse tööstuslitsentsi taotlus, ministeerium annab välja tööstuslitsentsi; kiidetakse heaks internetipõhine taotlus tollimaksuvaba impordi kohta.

(173)

Asjaomane ministeerium on loonud meetme kohaldamiseks elektroonilise tööstusettevõtete süsteemi (Electronic Industrial System, edaspidi „EIS”) ning avaldanud meetmes osalejate jaoks juhendi. EIS on ministeeriumi rakendatud internetipõhine süsteem. Ühelt poolt tagab see meetmes osalejatele otsese juurdepääsu nende litsentsidele. Teiselt poolt tagab see ministeeriumi tööstusarengu osakonnale üleüldise kontrolli meetme üle ning võimaluse kontrollida äriühingutele antud soodustuste kasutamist.

(174)

Igal meetmes osalejal on juurdepääs EIS-le, kus saab vaadata asjaomaste toorainete loetelu, mida tehases tootmisprotsessi käigus kasutatakse (nimetus, HS-kood, mõõtühik, kogumaht (st tooraine kogus) ja lõppjääk (tooraine järelejäänud kogus, mille kohta äriühing saab veel tollimaksuvabastust taotleda)). Iga imporditehingu kohta tuleb esitada internetipõhine taotlus erikoodi saamiseks, mis võimaldab vormistada kaubad tollis tollimaksuvabalt. Tööstusarengu osakond võib keelduda tooraine suhtes tollimaksuvabastuse kohaldamisest, kui taotluses märgitud kogus on suurem, kui asjaomase tooraine lõppjääk. Osakond võib tagasi lükata ka taotluse nende kapitalikaupade tollimaksuvabastuse kohta, mida tööstusega seotud projektid ei hõlma. Viimasel juhul lähtutakse otsuse tegemisel äriühingu poolt esmasel registreerimisel esitatud teabest. Pärast taotluse tagasilükkamist saab äriühing süsteemi kaudu teavet üksikasjade ja tagasilükkamise põhjuste kohta ning võib esitada nõutud selgitused.

(175)

Kontrollkäigul selgus, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatakse tooraine, pakkematerjali ja kapitalikaupade importimisel üldist tollimaksuvabastust ilma igasuguste täiendavate tingimusteta, nagu näiteks nõue lõpptoode eksportida. Äriühingul ei ole ühegi föderaalse või kohaliku seaduse kohaselt kohustust pidada registrit, et pädev asutus saaks hiljem tehinguid kontrollida.

(176)

Kuigi äriühing peab esitama EIS kaudu internetipõhise taotluse tollimaksuvaba importimise kohta, puuduvad suunised, milles kirjeldataks taotluse rahuldamise või tagasilükkamise põhjuseid.

(177)

Lisaks puudub toetust andval asutusel ülevaade tollimaksuvabade sisendmaterjalide tegeliku tarbimise kohta. Äriühingud esitavad EIS kaudu ainult arvutusliku tarbimise. Alates äriühingute esmasest registreerimisest internetipõhises süsteemis, kontrollib soodustust andev asutus neid ainult elektrooniliselt. Puuduvad tõendid selle kohta, et kõiki esmasel registreerimisel esitatud sisend- ja väljundmaterjalide koguseid uuritaks või kontrollitaks. Pealegi ei ole AÜE valitsus rakendatud tõhusat kontrollisüsteemi. Ametiasutused väitsid, et nad auditeerivad äriühinguid EISi kaudu ja toetudes dokumentidele, mida äriühingud on kohustatud igal aastal esitama litsentside uuendamiseks: kohaliku tööstuslitsentsiga seotud teave, auditeeritud raamatupidamisaruanne, tootmis- ja müügiandmed jne. Paraku kontrollitakse vaid äriühingu aastaaruandeid ning andmeid võrreldakse vaid esialgsel registreerimisel esitatud andmetega, mitte tegeliku tootmisega. Mingeid tõendeid ei esitatud selle kohta, et asutustel on menetluse igas etapis ülevaade, millised on ainsa koostööd teinud eksportiva tootja (kelle suhtes meetme raames soodustusi kohaldatakse) tootmismaterjalide tegelikud kogused.

(178)

Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et meede on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsuse saamata jäänud tulu näol kaasneb sellega rahaline toetus ning äriühing saab tulu, sest ta on vabastatud imporditollimaksust. Siinjuures tuleb märkida et meedet ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina, sest see ei vasta algmääruse I lisas, eriti punktis i, ning II ja III lisas sätestatud tingimustele. Pealegi kinnitas AÜE valitsus, et AÜEsi õigusaktides puuduvad tollimaksu tagastussüsteemi käsitlevad sätted.

(179)

Algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt on meede konkreetne, sest juurdepääs subsiidiumile on tagatud vaid teatavatele äriühingutele ning puuduvad algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohased objektiivsed tingimused piirangute kohaldamiseks. Internetipõhiste taotluste puhul hõlmavad toetust andva asutuse valikukriteeriumid meetme raames toetuse saaja valikul teatavaid selgeid ja objektiivseid, kuigi diskrimineerivaid kriteeriume (nt litsents antakse ainult AÜE kodanikele või äriühingutele, milles vähemalt 51 % aktsiatest kuulub kohalikele aktsionäridele ja mille tegevdirektor on AÜE kodanik või mille juhatuses moodustavad AÜE kodanikud enamuses, 25 % töötajatest peavad olema AÜE kodanikud) ning teatavaid tingimusi, mis ei ole selgelt määratletud (nt äriühingud peavad asuma valitsuse poolt kindlaks määratud piirkonnas, projekt peab olema kooskõlas riigi tööstusliku arengu programmiga ja Araabia riikidega sõlmitud lepingutega ning vastama kohalikele tarbimisnõuetele, olema konkurentsivõimeline ja ekspordile suunatud). Üheski eeskirjas ei selgitata tööstusarengu osakonna rolli, osakonda on nimetatud vaid ministeeriumi koostatud juhendis, mitte meedet käsitlevas föderaalseaduses.

(180)

On tõendeid, et subsiidiumi saamise õigus ei ole automaatne. Toetust andva asutuse toimimist käsitleva õigusaktiga volitatakse ministrit tegema lõplikku otsust tööstuslitsentsi andmise kohta ilma, et ta peaks põhjendama, millistel alustel taotlus heaks kiidetakse või tagasi lükatakse. Lisaks võib asutus tollimaksuvabastuse taotluse heakskiitmisel või tagasilükkamisel lähtuda oma äranägemisest.

(181)

Eespool toodut arvesse võttes, võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(182)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingu tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti, ning mis on võrdne uurimisperioodil imporditud toorainelt tasumata tollimaksu kogusummaga. Subsiidiumisumma (lugeja) jaotati äriühingu müügikäibele uurimisperioodil.

(183)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 5,02 %.

(184)

Alates Ras Al Khaimah'i vabakaubanduspiirkonnas loomisest 2008. aasta mais tegutses eksportiv tootja selle territooriumil ning kasutas soodustust kapitalikaupade tollimaksuvabaks importimiseks.

(185)

AÜEs puuduvad vabakaubanduspiirkonna loomist või haldamist käsitlevad föderaalsed õigusaktid. Igal emiraadil on oma õigusaktid ja eeskirjad ning asjaomaste vabakaubanduspiirkondade järelevalve eest vastutab emiraadi tolliamet.

(186)

Äriühingu asutamiseks Ras Al Khaimah'i vabakaubanduspiirkonnas puuduvad erieeskirjad või piirangud – äriühingu võib asutada mis tahes riigi kodanik ning seal võib end sisse seada täielikult välismaalastele kuuluv äriühing.

(187)

Kõige olulisem soodustus, mis kaasneb äriühingu asutamisega vabakaubanduspiirkonnas, on võimalus importida kõiki kaupu (tooraine, abimaterjalid, vahetooted, kapitalikaubad) tollimaksuvabalt ning otsustada riigi seatud eeltingimusi arvestamata äriühingu aktsionäride struktuuri üle. Vabakaubanduspiirkonnas valmistatud tooteid käsitatakse AÜEst pärit toodetena. Kui vabakaubanduspiirkonnas valmistatud tooted viiakse AÜE siseturule käsitatakse neid importkaubana ning vabasse ringlusse lubamise korral kohaldatakse nende suhtes imporditollimaksu.

(188)

Kuigi vabakaubanduspiirkonnas asuvad äriühingud tohivad importida ja eksportida tollimaksuvabalt, peavad nad importimisel täitma asjaomase emiraadi tolliametis tollideklaratsiooni. Äriühing peab esitama pangagarantii ja teostama sisenemiskohas tolliformaalsused. Imporditud kaupadele tehakse tollivormistus väljumise/sisenemise deklaratsiooni alusel. Kaupade saabumisel vabakaubanduspiirkonna sisenemis-/impordikohta kontrollib asjaomane tolliasutus saabunud kaupu ning kui need vastavad nõuetele, kinnitab tolliasutus väljumise/sisenemise deklaratsiooni. Hiljem esitatakse kauba saabumise tollipunktis allkirjastatud deklaratsioon sisenemis/impordikoha tolliametile pangagarantii vabastamiseks.

(189)

Kontrollkäigul selgus, et vabakaubanduspiirkonnas äriühingu loomise lubamise kohta puuduvad konkreetsed, seaduses sätestatud ja avalikult kättesaadavad tingimused, millest soodustusi andev asutus saaks lähtuda otsuste tegemisel. Äriühing, kes soovib kõnealuses piirkonnas tegevust alustada, peab esitama taotluse Ras Al Khaimah'i emiraadi asjaomasele ametiasutusele, kuid puuduvad õigusaktid või suunised, milles kirjeldataks taotluse rahuldamise või tagasilükkamise põhjuseid.

(190)

AÜEs on palju vabakaubanduspiirkondi ning uurimisel selgus, et AÜE vabakaubanduspiirkondade loomise ja haldamise kohta puuduvad ühtsed seadusega sätestatud kriteeriumid. Ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et AÜE kõik vabakaubanduspiirkonnad toimiksid ühesuguse reguleeriva raamistiku kohaselt või järgiksid samu tegevuseeskirju. Tekkisid ka tõsised kahtlused, et äriühingu loomisel vabakaubanduspiirkonnas lubatakse vaid teatavat tüüpi äritegevust. Esitatud teabest lähtuvalt selgus, et AÜE teatavad vabakaubanduspiirkonnad on ettenähtud vaid teatavat tüüpi äritegevuseks (nt Dudai Auto Free Zone, International Media Production Free Zone, Dubai Flower Centre Free Zone jne).

(191)

Ainus koostööd teinud eksportiv tootja kasutas soodustust kapitalikaupade tollimaksuvabaks importimiseks.

(192)

Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et meede on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsuse saamata jäänud tulu näol kaasneb sellega rahaline toetus ning äriühing saab tulu.

(193)

Algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt on meede konkreetne, sest soodustusi kohaldatakse vaid vabakaubanduspiirkonnas asuvate äriühingute suhtes, st juurdepääs subsiidiumile on tagatud vaid teatavas piirkonnas asuvatele äriühingutele, kes toimivad vabakaubanduspiirkonna korra kohaselt. Lisaks selgus uurimisel, et vabakaubanduspiirkonna staatuse kohaldamine AÜE sõltub asjaomase asutuse äranägemisest ega vasta erapooletutele ja objektiivsetele kriteeriumidele nagu on sätestatud algmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b. Kuna puuduvad föderaalsed õigusaktid, mis käsitleksid vabakaubanduspiirkondade loomist ja haldamist AÜEs, lähtuvad AÜEsse kuuluva seitsme emiraadi toetust andvad asutused vabakaubanduspiirkondadele juurdepääsu lubamisel enda koostatud eeskirjadest. Kuna Ras Al Khaimahi emiraadis puuduvad vastavad õigusaktid või suunised, otsustab asjaomane asutus oma äranägemisel, millisel äriühingul lubatakse vabakaubanduspiirkonnas tegevust alustada.

(194)

Kapitalikaupade importimisel tasumata tollimaksust saadavat tulu ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina, sest see on seotud kapitalikaupadega, mida ei kasutata tootmisprotsessis täielikult ära, ning lisaks ei kohaldata kapitalikaupade suhtes algmääruse I lisa punktis i sätestatud lubatavaid tollimaksu tagastussüsteeme.

(195)

Eespool toodut arvesse võttes võib subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(196)

Võttes arvesse, et äriühing on tegutsenud vabakaubanduspiirkonnas alates selle loomisest 2008. aasta mais, kuid PET-laastude tootmist alustati 2007. aasta septembris, ning seda, et alates 2008. aasta jaanuarist lähtus äriühing toodete valmistamisel 1979. aasta föderaalseaduse nr 1 kohasest esialgsest tööstuslitsentsist, võetakse uurimisperioodil saadud subsiidiumi arvutamisel arvesse vaid kapitalikaupade tollimaksuvaba importi.

(197)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisumma imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jagati 15 aastale, mis vastab selliste kaupade lühimale amortisatsiooniajale, mida kolmes asjaomases riigis käesoleva uurimise ajal asjaomases tootmisharus kohaldati. Väljakujunenud tava kohaselt lisati uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale ka sellel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab toetuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks AÜEs uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära.

(198)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud äriühingu kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium on seotud eksporditegevusega.

(199)

Eksportiva tootja suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 0,11 %.

(200)

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide esialgne väärtuseline summa on AÜE ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 5,13 %.

(201)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 17 liidu tootjat. Seepärast käsitatakse nende tootjate toodangut kui liidu toodangut algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(202)

Nendest 17 tootjast 12 tegid uurimise käigus koostööd. Selgus, et nende 12 tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote kogutoodangust liidus, käesoleval juhul rohkem kui 80 %. Seepärast moodustavad kõnealused 12 koostööd teinud tootjat liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 6 tähenduses ning nende puhul kasutatakse edaspidi viidet „liidu tootmisharu”. Ülejäänud liidu tootjatele viidatakse edaspidi kui „muudele liidu tootjatele”. Kõnealused muud liidu tootjad ei ole kaebust aktiivselt toetanud ega olnud ka selle vastu.

(203)

Tuleb märkida, et ELi polüetüleentereftalaadi turul on suhteliselt palju tootjaid, kes on tavaliselt koondunud suurematesse tootjate rühmadesse, mille peakorterid asuvad väljaspool ELi territooriumi. Turg on praegu konsolideerumas viimasel ajal toimunud ülevõtmiste ning äriühingute tegevuse lõppemise tõttu. Näiteks sulgesid Tergal Fibers (Prantsusmaa), Invista (Saksamaa) ja Artenius (Ühendkuningriik) 2009. aastal polüetüleentereftalaati tootvad tehased ning Indorama võttis üle endised Eastman'i tehased Ühendkuningriigis ja Madalmaades.

(204)

Nagu märgitud põhjenduses 8, moodustati valim viiest üksiktootjast, kelle müük moodustas 65 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist. Üks äriühing ei suutnud esitada kogu nõutavad teavet, mistõttu lõplikku valimisse kuulus neli äriühingut, kelle müük moodustas 47 % kõikide koostööd teinud tootjate müügist.

(205)

Liidu tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht ELi turul, Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta ELi turul ning muude liidu tootjate puhul kaebusel põhinevad hinnangud.

(206)

Uurimisaluse toote tarbimine ELis suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 %. 2007. aastal kasvas nõudlus 8 %, seejärel vähenes pisut 2007. ja 2008. aasta vahel (2 protsendipunkti) ning suurenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 5 protsendipunkti.

Tabel 1

(207)

Komisjon uuris, kas Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi importi on kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 3 vaja hinnata kumulatiivselt.

(208)

Araabia Ühendemiraatidest, Iraanist ja Pakistanist pärit impordi mõju osas näitas uurimine, et subsiidiumimarginaalid olid algmääruse artikli 14 lõikes 5 sätestatud miinimumtasemest suuremad ning nendest riikidest pärit subsideeritud impordi mahtu ei saa pidada tühiseks algmääruse artikli 10 lõike 9 tähenduses.

(209)

Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit impordi ja samasuguse toote konkurentsitingimuste osas tõdeti uurimise käigus, et nende riikide tootjad kasutavad samu müügikanaleid ja müüvad sarnastele tarbijarühmadele. Lisaks selgus uurimise käigus, et nendest riikidest pärit import oli vaatlusalusel perioodil kasvanud.

(210)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti esialgne otsus, et kõik algmääruse artikli 8 lõikes 3 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit importi tuleb uurida kumulatiivselt.

(211)

Vaatlusaluse toote ELi suunatud subsideeritud impordi maht suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel rohkem kui 5 korda ning oli uurimisperioodil 304 202 tonni. Täpsemalt öeldes suurenes asjaomastest riikidest pärit import 2006. ja 2007. aasta vahel 20 %, kasvas seejärel 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 270 protsendipunkti ning veel 154 protsendipunkti 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel.

Tabel 2

(212)

Asjaomastest riikidest pärit subsideeritud impordi turuosa oli 2006. aastal 2,1 % ja see kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt 8 protsendipunkti võrra. Ajavahemikul 2006–2007 kasvas see 0,2 protsendipunkti, ajavahemikul 2007–2008 veel 5,3 protsendipunkti ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2,6 protsendipunkti. Uurimisperioodil oli asjaomastest riikidest pärit subsideeritud impordi turuosa 10,2 %.

(213)

Tuleb märkida, et Araabia Ühendemiraadid sisenesid ELi turule alles 2007. aastal, kuid on suutnud kiiresti haarata märkimisväärse turuosa.

(214)

Keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 14 %, kõige järsem oli langus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. 2007. aastal langes keskmine hind 1 % võrra, 2008. aastal jäi see ligikaudu samale tasemele, kuid langes seejärel uurimisperioodi jooksul 13 protsendipunkti.

Tabel 3

(215)

Võttes arvesse, et vaatlusaluse toote hinnad ja sellega seotud kulutused kõikusid uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt, koguti andmeid müügihindade ja kulutuste kohta kvartalite lõikes ning hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta tehti arvutused kvartaliandmete alusel.

(216)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul müügil sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele) asjaomastest riikidest pärit impordi vastavate kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse impordijärgseid kulusid ja kaubandustaseme erinevusi.

(217)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote subsideeritud import liidu tootmisharu hinnad 3,9 % võrra alla. Iraanist pärit vaatlusaluse toote subsideeritud import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 3,2 %. Pakistanist pärit vaatlusaluse toote subsideeritud import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 1,4 %. Asjaomaste riikide kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli uurimisperioodil 3,2 %.

(218)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 4 hõlmas subsideeritud impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majanduslike tegurite ja näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(219)

Nagu eespool selgitatud, tuli liidu tootjate suure arvu tõttu kasutada väljavõttelist uuringut. Kahju analüüsimiseks on kehtestatud kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(220)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes liidu tootmine 4 %. 2007. aastal suurenes see 5 % ulatudes 2 570 000 tonnini, seejärel vähenes 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga järsult 10 protsendipunkti ning suurenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 1 protsendipunkti, jõudes 2 300 000 tonni tasemele.

Tabel 4

(221)

Liidu tootjate tootmisvõimsus suurenes vaatlusperioodil 15 %. Täpsemalt suurenes see 2007. aastal 1 %, kasvas 2008. aastal veel 5 protsendipunkti ning lõpuks uurimisperioodil veel 9 protsendipunkti.

Tabel 5

(222)

Tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2006. aastal 83 %, 2007. aastal suurenes see 87 %ni, kuid langes 2008. aastal 75 %-le ning oli uurimisperioodil kõigest 69 %. Rakendusastme vähenemine 2008. aastal ja uurimisperioodil näitab tootmise vähenemist ja tootmisvõimsuse suurenemist kõnealusel perioodil.

(223)

Liidu tootjate müügi maht sõltumatutele klientidele ELi turul vähenes pisut vaatlusalusel perioodil. 2007. aastal suurenes müük 5 %, kuid järgneval aastal langes see veidi allapoole 2006. aasta taset ning uurimisperioodil oli müük 3 % väiksem kui 2006. aastal, seega 2 100 000 tonni. Võttes arvesse varude piiratust, kajastab müügi areng hästi tootmise arengut.

Tabel 6

(224)

Vaatlusalusel perioodil kaotasid liidu tootjad 10 protsendipunkti turuosast, mis langes 85 %-lt 2006. aastal 75 %ni uurimisperioodil. Kõnealune turuosa kaotus kajastab asjaolu, et tarbimise suurenemisest hoolimata vähenes liidu tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil 3 %. Tuleb märkida, et selline langustendents oli jälgitav ka valimisse kuulunud liidu tootjate puhul.

Tabel 7

(225)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, mil liidu tarbimine suurenes 11 %, vähenes liidu tootjate müügimaht ELi turul 3 % ja liidu tootjate turuosa langes 10 protsendipunkti. Samas kasvas subsideeritud impordi turuosa samal perioodil 2,1 %-lt 10,2 %-le. Seega võib järeldada, et liidu tootjad ei saanud turu kasvust mingit kasu.

(226)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel langes liidu tootjate tööhõive tase 15 %. 2006. aastal oli töötajaid 2 400, 2007. aastaks langes see arv 2 100-le (langus seega 13 %) ning jäi ligilähedasele tasemele ka 2008. aastal ja uurimisperioodil. Töötajate arvu vähenemine 2007. aastal on seotud mitme ELi tootja ümberkorraldusmeetmetega.

Tabel 8

(227)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Tootmine vähenes seega aeglasemalt kui tööhõive tase, mis omakoda näitab liidu tootjate tõhususe kasvu. See oli eelkõige nähtav 2007. aastal, kui tööhõive tase vähenes, samal ajal kui tootmine kasvas ning tootlikkus oli 21 % võrra suurem kui 2006. aastal.

Tabel 9

(228)

Liidu tootjate aastased keskmised müügihinnad liidu turul sõltumatutele klientidele püsisid 2006. ja 2008. aasta vahel stabiilsena tasemel 1 100 eurot tonni kohta. Uurimisperioodil vähenes keskmine aastane müügihind 12 % ja oli 977 eurot tonni kohta. Keskmine aastane müügihind ei kajasta polüetüleentereftalaadi hinna kõikumist kuu ega päeva lõikes Euroopa (ja maailma-) turul, kuid see kajastab piisaval määral vaatlusaluse perioodi suundumusi. Polüetüleentereftalaadi müügihinna muutused kajastavad tavaliselt selle peamiste toorainete (puhas tereftaalhape (edaspidi „PTA”) ja monoetüleenglükool (edaspidi „MEG”)) hindade liikumist, kuna need ained moodustavad kuni 80 % polüetüleentereftalaadiga seotud kogukuludest.

Tabel 10

(229)

Nagu eespool märgitud, lõi asjaomastest riikidest pärit subsideeritud import liidu tootmisharu müügihinnad alla.

(230)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike subsiidiumimarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks. Oluline on märkida, et alates 2000. aastast on kehtinud dumpinguvastased meetmed Indiast, Indoneesiast, Korea Vabariigist, Malaisiast, Taiwanist ja Taist ning alates 2004. aastast Hiina Rahvavabariigist pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Alates 2000. aastast on kohaldatud tasakaalustavaid meetmeid ka Indiast pärit impordi suhtes. Võttes arvesse, et käesoleva uurimisega hõlmatud perioodil kaotas liidu tootmisharu turuosa ja tema kahjum suurenes, ei olnud võimalik toibuda varasemast dumpingust ja subsideerimisest, ning seega leitakse, et mis tahes subsideeritud import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

(231)

Valimisse kuulunud tootjate lõppvarude tase vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22 %. Tuleb märkida, et varud moodustavad vähem kui 5 % aasta toodangust ning seepärast ei ole see näitaja kahjuanalüüsi seisukohast eriti oluline.

Tabel 11

(232)

Aastased tööjõukulud kasvasid 2006. ja 2007. aasta vahel 11 %, seejärel vähenesid 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 2 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel 9 protsendipunkti, jõudes 2006. aasta tasemele. Kokkuvõttes püsisid tööjõukulud seega stabiilsena.

Tabel 12

(233)

Vaatlusalusel perioodil püsis valimisse kuulunud tootjate samasuguse toote ELi turul sõltumatutele klientidele toimunud müügi kulutasuvus (väljendatuna protsendina netomüügist) negatiivsena ning langes – 6,9 %-lt – 7,5 %-ni. Valimisse kuulunud tootjate kulutasuvus paranes 2007. aastal, kui netokahjum moodustas üksnes – 1,5 % netomüügist, kuid kahjum suurenes järsult 2008. aastal ning jõudis – 9,3 %-ni. Uurimisperioodil olukord pisut paranes.

Tabel 13

(234)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. 2006. aastal oli investeeringutasuvuse tase – 9,6 % ja 2007. aastal tõusis see – 3,1 %ni. 2008. aastal vähenes see – 16,8 %ni ning kasvas uurimisperioodil taas – 12,3 %ni. Üldiselt oli investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil püsivalt negatiivne ning vähenes vaatlusalusel perioodil 2,7 protsendipunkti.

(235)

Äritegevuse puhaskäive oli 2006. aastal negatiivne (– 18,5 miljonit eurot). Olukord paranes märkimisväärselt 2007. aastal, kui käive oli positiivne (19,5 miljonit eurot), kuid halvenes järsult 2008. aastal (– 42 miljonit eurot), enne kui jõudis uurimisperioodil – 11 miljoni euroni. Kokkuvõttes rahakäive vaatlusalusel perioodil suurenes, kuid jäi siiski negatiivseks.

(236)

Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks ilmnenud raskusi kapitali kaasamisega, peamiselt on see seotud aasjaoluga, et osa tootjatest on koondunud suurematesse rühmadesse.

Tabel 14

(237)

Ajavahemikul 2006–2007 vähenesid valimisse kuulunud äriühingute aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse 34 %, ajavahemikul 2007–2008 veel 59 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel pisut. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 96 %. Sellist järsku investeeringute vähenemist võib seletada asjaoluga, et 2006. ja 2007. aastal soetati uued tootmisliinid, mille abil loodeti suurendada tootmisvõimsust.

Tabel 15

(238)

Makromajanduslike andmete analüüsist selgub, et liidu tootjate toodang ja müük vähenesid vaatlusalusel perioodil. Kõnealune vähenemine ei olnud iseenesest märkimisväärne, kuid tuleb tähele panna, et kuigi 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal nõudlus kasvas, vähenes liidu tootjate turuosa 10 protsendipunkti, jõudes 75 % tasemele.

(239)

Samal ajal osutavad olulised mikromajanduslikud näitajad, et valimisse kuulunud liidu tootjate majanduslik olukord halvenes märgatavalt. Kulutasuvus ja investeeringutasuvus püsisid negatiivsena ning kokkuvõttes langesid veelgi 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Vaatamata üldisele positiivsele arengule, jäi ka rahavoog uurimisperioodil negatiivseks.

(240)

Eespool kirjeldatut arvestades jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(241)

Algmääruse artikli 8 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollis komisjon, kas subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks subsideeritud impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

(242)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes vaatlusaluse toote subsideeritud impordi maht enam kui 5 korda (304 200 tonnini) ning selle turuosa suurenes rohkem kui 8 protsendipunkti (2,1 %-lt 10,2 %-ni). Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa ligikaudu 10 protsendipunkti (84,9 %-lt 72,1 %-ni). Kõnealuse impordi keskmine hind langes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning see jäi madalamaks kui liidu tootjate keskmine hind.

(243)

Nagu märgitud põhjenduses 217, kaasnes subsideeritud impordiga keskmiselt 3,2 %ne hinna allalöömine. Kuigi hinnad löödi alla vähem kui 4 %, ei saa seda pidada tühiseks, sest polüetüleentereftalaat on tooraine ning konkurents toimib peamiselt hinna alusel.

(244)

Iraani eksportija väitis, et Iraanist pärit polüetüleentereftalaadi import ei saanud põhjustada liidu tootmisharule olulist kahju, sest imporditase ületab vaid vähesel määral impordile kehtestatud miinimumkünnist. Uurimisperioodil oli Iraanist pärit impordi turuosa 1,9 %, ja ületas seega algmääruses kehtestatud miinimumkünnist. Lisaks lõi Iraanist pärit import alla liidu tootmisharu müügihinna. Sellest lähtuvalt lükatakse Iraani eksportija esitatud väide tagasi.

(245)

Võttes arvesse, et asjaomastest riikidest pärit subsideeritud impordiga kaasnes liidu tootmisharu hindade allalöömine, leiti, et kõnealune dumpinguhinnaga import avaldas survet hindade languseks, mistõttu liidu tootmisharu ei saanud hoida oma müügihindu tasemel, mis oleks olnud vajalik kulude katmiseks ja kulutasuvuse saavutamiseks. Seega jõuti järeldusele, et kõnealuse impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos.

(246)

Üks huvitatud isik väitis, et mis tahes kahju põhjuseks on liidu tootjate vähene eksport. Nagu nähtub järgmisest tabelist, suurenes liidu tootmisharu ekspordi maht vaatlusalusel perioodil 11 %. Samal ajal vähenesid ekspordihinnad 10 %, mille tulemusena püsis eksportmüügi väärtus stabiilsena. Seega ei ole alust väita, et eksporttegevus põhjustas liidu tootmisharule kahju.

Tabel 16

(247)

Teine huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu hinnad olid ELi turul kunstlikult kõrged. Huvitatud isiku arvates tõendas väidet asjaolu, et ELi turul püsisid hinnad muutumatuna, samas kui ekspordi müügihinnad langesid. Samas on uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu aasta keskmine müügihind liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %, mis on kooskõlas ekspordihinna vähenemisega samal perioodil. Seega lükatakse väide tagasi.

(248)

Korea Vabariigi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud alates aastast 2000. Kahe Korea äriühingu suhtes kohaldatakse siiski tollimaksu nullmäära ning uurimise käigus selgus, et Korea Vabariigist pärit impordi maht on jätkuvalt suur ja vaatlusalusel perioodil kasvas see märkimisväärselt. Koreast pärit import suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 150 % ning selle turuosa kasvas 3,5 %-lt 2006. aastal 7,7 %-ni uurimisperioodil.

Tabel 17

(249)

Koreast pärit impordi keskmine hind jäi üldiselt liidu tootjate keskmistest hindadest veidi allapoole. Samas oli Korea impordi hind kõrgem, kui asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind. Kuigi ei saa eitada, et Korea Vabariigist pärit import võis põhjustada kahju liidu tootmisharule, oli selle mõju siiski piiratud ning see ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, mis tehti kindlaks asjaomastest riikidest pärit subsideeritud impordi puhul.

(250)

Iraani eksportija väitis, et Iraanist pärit impordi suurenemine on seotud Lõuna-Koreast pärit impordi vähenemisega, ega mõjutanud seega Euroopa tootjaid. Siiski tõendavad Eurostati andmed, et mõlemast riigist pärit import suurenes ühtlaselt samas tempos. Seega ei saa järeldada, et Iraanist pärit import vaid asendas Lõuna-Koreast pärit importi.

(251)

Muudest riikidest pärit impordi keskmine hind oli märkimisväärselt kõrgem kui liidu tootjate keskmine müügihind. Vaatlusalusel perioodil kaotas kõnealune import turuosa. Seepärast ei saa kõnealust importi pidada liidu tootmisharule tekkinud kahju võimalikuks allikaks.

Tabel 18