13.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 120/1

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 11 – Ühtsed sätted sõidukite tüübikinnituse kohta seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

03-seeria muudatuste 2. täiendus – jõustumiskuupäev: 17. märts 2010

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

Üldnõuded

6.	Toimivusnõuded

7.	Katsemenetlused

8.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

9.	Toodangu vastavus nõuetele

10.	Karistused toodangu mittevastavuse korral

11.	Tootmise lõpetamine

12.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

13.	Üleminekusätted

LISAD

1. lisa –

Teatis

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide paigutus

3. lisa –

Sulguri katsetamine, I, II ja III koormuskatse, jõu rakendamine

4. lisa –

Inertsikatsed

5. lisa –

Uksehingede katsetamise kord

6. lisa –

Külg-liuguksed

1. REGULEERIMISALA

Käesolev eeskiri kehtib M1 ja N1 kategooria (1) sõidukite suhtes seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega, nagu näiteks uksehingede ja muude kinnitusvahenditega ustel, mille kaudu sõiduki kasutajad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega;

2.2. „sõidukitüüp”– mootorsõidukikategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu:

2.3. „abisulgur”– sulgur, millel on olemas täieliku lukustuse asend koos sekundaarse lukustusasendiga või ilma selleta ning mis on paigaldatud uksele või uksesüsteemile, mis on varustatud peamise uksesulgurisüsteemiga;

2.4. „abisulgurisüsteem”– koosneb vähemalt abisulgurist ja vastusest;

2.5. „tagauks”– mootorsõiduki tagaküljel asuv uks või uksesüsteem, mille kaudu sõitjad saavad sõidukisse siseneda või sealt väljuda või laadungit saab sõidukile või sõidukilt maha laadida; siia ei kuulu:

2.6. „hinge kerepoolne osa”– hinge see osa, mis harilikult kinnitatakse kerekonstruktsiooni külge;

2.7. „lapselukusüsteem”– lukustusseade, mida saab lukustada ja lahti päästa sõltumatult teistest lukustusseadmetest ja mis lukustatuna ei lase seespoolsel uksekäepidemel või muul ukseavamisseadmel toimida; luku avamine/sulgemine võib toimuda käsi- või elektriseadme abil, mille asukoht sõidukis või sõiduki peal ei ole oluline;

2.8. „uksed”– hingedel pöörlevad või liuguksed, mis avanevad otse sõiduki sellesse osasse, kus asub üks või enam istekohta, ning mis ei ole voltuksed, rulluksed ega uksed, mis on konstrueeritud nii, et neid on kerge kinnitada mootorsõidukitele, mis on valmistatud töötama ilma usteta, ning sellistelt sõidukitelt eemaldada;

2.9. „ukse sulgumise hoiatussüsteem”– süsteem, mis aktiveerib valgussignaali kohas, kus sõidukijuht seda selgesti näeb, kui uksesulgurisüsteem ei ole täieliku lukustuse asendis ning samas on sõiduki süüde käivitatud;

2.10. „uksehingesüsteem”– üks või enam hinge, millega uks on kinnitatud;

2.11. „uksesulgurisüsteem”– koosneb vähemalt sulgurist ja vastusest;

2.12. „hinge uksepoolne osa”– hinge see osa, mis harilikult kinnitatakse uksekonstruktsiooni külge ja mis moodustab uksehinge pöörleva poole;

2.13. „uksesüsteem”– uks, sulgur, sulguri vastus, uksehinged, liugukse siinid ja muud uksele ja seda ümbritsevale ukseraamile kinnitatavad uksekinnituskomponendid. Topeltukse puhul kuuluvad uksesüsteemi mõlemad uksed;

2.14. „topeltuks”– kahest uksest koosnev süsteem, mille puhul eespoolne ehk tiibuks avaneb esimesena ning on ühendatud tagapoolse ehk riivistatud uksega, mis avaneb teisena;

2.15. „lukukeel”– see osa sulgurist, mis lukustusasendis haakub sulguri vastusega;

2.16. „lukukeele avanemise suund”– suund, mis on vastupidine suunale, milles vastus siseneb sulgurisse, et lukukeelega haakuda;

2.17. „täieliku lukustuse asend”– sulguri haakumine, mille tõttu uks püsib täielikult suletud asendis;

2.18. „hing”– seadis, mida kasutatakse ukse positsioneerimiseks kerekonstruktsiooni suhtes ja ukse pöördeteekonna kontrollimiseks sõitjate sisenemisel ja väljumisel;

2.19. „hinge telg”– hinge see osa, mis harilikult ühendab omavahel hinge kere- ja uksepoolset osa ning millest moodustub hinge pöördetelg;

2.20. „sulgur”– seadis, mida kasutatakse, et hoida ust sõidukikere suhtes suletud asendis, ning mida saab tahtlikult vabastada (või käidelda);

2.21. „peamine sulgur”– sulgur, millel on olemas nii täieliku lukustuse asend kui ka sekundaarne lukustusasend ja mille tootja on määranud „peamiseks sulguriks”; tootja ei või hiljem sellist määramist muuta. Iga tootja annab taotluse korral teavet selle kohta, millised sulgurid on konkreetse sõiduki margi või mudeli puhul „peamised sulgurid”;

2.22. „peamine uksesulgurisüsteem”– koosneb vähemalt peamisest uksesulgurist ja vastusest;

2.23. „sekundaarne lukustusasend”– sulguri haakumine, mille tõttu uks püsib poolsuletud asendis;

2.24. „esimene külguks”– uks, mille avausest külgvaates vähemalt 50 % jääb juhiistme seljatoe kõige tagumisest punktist ettepoole, kui juhiiste on viidud kõige tagumisse püstasendisse, ning mis võimaldab sõitjatel vahetult sõidukisse siseneda ja sealt väljuda;

2.25. „tagumine külguks”– uks, mille avausest külgvaates vähemalt 50 % jääb juhiistme seljatoe kõige tagumisest punktist tahapoole, kui juhiiste on viidud kõige tagumisse püstasendisse, ning mis võimaldab sõitjatel vahetult sõidukisse siseneda ja sealt väljuda;

2.26. „vastus”– seadis, millega sulgur haakub, et hoida ust täieliku lukustuse asendis või sekundaarses lukustusasendis;

2.27. „pakiruumi luuk”– liigutatav kerepaneel, mis tagab väljastpoolt sõidukit ligipääsu ruumile, mis on sõiduki salongist täielikult eraldatud püsivalt kinnitatud vaheseina või fikseeritud või allaklapitava istmeseljatoega.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega esitab sõiduki valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised üksikasjad:

3.2.1.

uste, nende sulgurite ja uksekinnituskomponentide joonised sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult;

3.2.2.

sulgurite ja uksekinnituskomponentide tehniline kirjeldus.

3.3.

Taotlusele lisatakse veel:

3.3.1.

iga ukse kohta viiest kinnituskomponentide komplektist koosnev partii. Kui aga mitme ukse juures kasutatakse samu komplekte, piisab ühe komplektipartii esitamisest. Uksekinnituskomponentide komplekte, mida eristab ainult paigaldamine vasakule või paremale poole, ei loeta erinevateks;

3.3.2.

iga ukse kohta viiest käivitusmehhanismiga täielikust sulgurist koosnev partii. Kui aga mitme ukse juures kasutatakse samu täielikke sulgureid, piisab ühe sulguripartii esitamisest. Sulgureid, mida eristab ainult paigaldamine vasakule või paremale poole, ei loeta erinevateks sulguriteks.

3.4.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1.	Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktide 5, 6 ja 7 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (03) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis tüübikinnituse andmise ajaks on eeskirja tehtud. Ükssama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit samale sõidukitüübile, kui uksed ei ole varustatud sama tüüpi sulgurite või uksekinnituskomponentidega või kui sulgurid või uksekinnituskomponendid ei ole paigaldatud samal viisil nagu tüübikinnituseks esitatud sõidukil; teisalt aga võib ta anda sama tüübikinnitusnumbri teisele sõidukitüübile, mille uksed on varustatud sama tüüpi sulgurite ja uksekinnituskomponentidega, mis on paigaldatud samal viisil nagu tüübikinnituseks esitatud sõidukil.

4.3.	Teatis sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (2);

4.4.2.

punktis 4.4.1 ette nähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.

Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei pea käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1. nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

4.7.	Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki andmeplaadi lähedusse või selle peale.

4.8.	Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5. ÜLDNÕUDED

5.1. Nõuded kehtivad kõigi külg- ja tagauste ning uksekomponentide suhtes, välja arvatud voltuste, rulluste, eestvõetavate uste ning avariiväljapääsuks mõeldud uste komponendid.

5.2. Uksesulgurid

5.2.1.

Kõigil hingedega varustatud uksesüsteemidel peab olema vähemalt üks peamine uksesulgurisüsteem.

5.2.2.

Kõigil liuguksesüsteemidel peab olema kas:

a)	peamine uksesulgurisüsteem või

b)	uksesulgurisüsteem, millel on täieliku lukustuse asend ja ukse sulgumise hoiatussüsteem.

6. TOIMIVUSNÕUDED

6.1. Hingega uksed

6.1.1. I koormuskatse

6.1.1.1.

Peamine sulgurisüsteem ja abisulgurisüsteem ei tohi täieliku lukustuse asendis olles lahti minna, kui neile rakendatakse koormust 11 000 N sulguri esipinnaga ristuvas suunas selliselt, et sulgur ja vastuse kinnituskoht ei ole teineteise vastu suletud, kui nendega tehakse katse vastavalt punktile 7.1.1.1.

6.1.1.2.

Sekundaarses lukustusasendis ei tohi peamine sulgurisüsteem lahti minna, kui sellele rakendatakse koormust 4 500 N samas suunas, nagu punktis 6.1.1.1, kui sellega tehakse katse vastavalt punktile 7.1.1.1.

6.1.2. II koormuskatse

6.1.2.1.

Peamine sulgurisüsteem ja abisulgurisüsteem ei tohi täieliku lukustuse asendis olles lahti minna, kui neile rakendatakse koormust 9 000 N lukukeele avanemise suunas ning paralleelselt sulguri esipinnaga, kui nendega tehakse katse vastavalt punktile 7.1.1.1.

6.1.2.2.

Sekundaarses lukustusasendis ei tohi peamine sulgurisüsteem lahti minna, kui sellele rakendatakse koormust 4 500 N samas suunas, nagu punktis 6.1.2.1, kui sellega tehakse katse vastavalt punktile 7.1.1.1.

6.1.3. III koormuskatse (kasutatakse uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunaliselt)

6.1.3.1.

Peamine uksesulgurisüsteem ei tohi täieliku lukustuse asendist lahti minna, kui sellele rakendatakse uksehinge telje suunas vertikaalkoormust 9 000 N.

6.1.4. Inertskoormus

Peamine uksesulgurisüsteem ja abisulgurisüsteem peavad vastama kas punktide 6.1.4.1 ja 6.1.4.2 dünaamikanõuetele või punktis 6.1.4.3 sätestatud inertsjõu vastumõju arvutamise nõuetele.

6.1.4.1.

Peamine uksesulgurisüsteem ja abisulgurisüsteem ei tohi ühelgi hingega uksel täieliku lukustuse asendist lahti minna, kui uksesulgurisüsteemile, sealhulgas sulgurile ja selle käivitusseadmele rakendatakse sõiduki piki- ja risttelje suunas inertskoormust 30 g, kui lukustusseade ei ole lukustatud ja kui seda näidatakse punkti 7.1.1.2 kohaselt.

6.1.4.2.

Peamine uksesulgurisüsteem ja abisulgurisüsteem ei tohi ühelgi hingega uksel täieliku lukustuse asendist lahti minna, kui uksesulgurisüsteemile, sealhulgas sulgurile ja selle käivitusseadmele, rakendatakse sõiduki piki- ja risttelje suunas inertskoormust 30 g, kui lukustusseade ei ole lukustatud ja kui seda näidatakse punkti 7.1.1.2 kohaselt.

6.1.4.3.

Iga komponendi või alamkoostu kohta arvutatakse selle minimaalne vastumõju inertsjõule teatavas suunas. Nende summaarne vastumõju sulguri avanemisele peab olema nii suur, et nõuetekohaselt sõidukiukse sisse paigaldatud uksesulgurisüsteem jääb lukustatuks, kui sellele rakendatakse inertskoormust 30 g punktides 6.1.4.1 ja 6.1.4.2 (olenevalt olukorrast) nimetatud suunas vastavalt punktile 7.1.1.2.

6.1.5. Uksehinged

6.1.5.1.

Iga uksehing vastab järgmistele nõuetele:

a)	see hoiab ust,

b)	see ei lähe lahti, kui rakendatakse pikikoormust 11 000 N,

c)	see ei lähe lahti, kui rakendatakse põikkoormust 9 000 N, ning

d)	uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunaliselt, ei lähe lahti, kui rakendatakse vertikaalkoormust 9 000 N.

6.1.5.2.

Kõik punktis 6.1.5.1 nõutavad katsed tehakse vastavalt punktile 7.1.2.

6.1.5.3.

Kui terve hingesüsteemi asemel katsetatakse ühtainust hingesüsteemi kuuluvat hinge, peab see hing taluma koormust, mis on proportsionaalne hingede koguarvuga selles hingesüsteemis.

6.1.5.4.

Külguste puhul, millel on taha kinnitatud hinged ja mida saab käitada teistest ustest sõltumatult, kehtib järgmine:

a)	seespoolne ukselink ei toimi, kui sõiduki kiirus on 4 km/h või suurem, ning

b)	need uksed peavad olema varustatud ukse sulgumise hoiatussüsteemiga.

6.2. Külg-liuguksed

6.2.1. I koormuskatse

6.2.1.1.

Vähemalt üks uksesulgurisüsteem ei tohi täieliku lukustuse asendis olles lahti minna, kui sellele rakendatakse sulguri esipinnaga risti koormust 11 000 N, kui sellega tehakse katse vastavalt punktile 7.2.1.1.

6.2.1.2.

Peamine uksesulgurisüsteem ei tohi sekundaarses lukustusasendis lahti minna, kui sellele rakendatakse koormust 4 500 N samas suunas, nagu punktis 6.2.1.1, kui sellega tehakse katse vastavalt punktile 7.2.1.1.

6.2.2. II koormuskatse

6.2.2.1.

Vähemalt üks uksesulgurisüsteem ei tohi täieliku lukustuse asendis olles lahti minna, kui sellele rakendatakse lukukeele avanemise suunas ja paralleelselt sulguri esipinnaga koormust 9 000 N, kui sellega tehakse katse vastavalt punktile 7.2.1.1.

6.2.2.2.

6.2.3. Inertskoormus

Iga uksesulgurisüsteem, mis vastab punktide 6.2.1 ja 6.2.2 nõuetele, peab vastama kas punkti 6.2.3.1 dünaamikanõuetele või punktis 6.2.3.2 sätestatud inertsjõu vastumõju arvutamise nõuetele.

6.2.3.1.

Uksesulgurisüsteem ei tohi täieliku lukustuse asendist lahti minna, kui uksesulgurisüsteemile, sealhulgas sulgurile ja selle käivitusseadmele, rakendatakse sõiduki piki- ja ristteljega paralleelselt inertskoormust 30 g, kui lukustusseade ei ole lukustatud ja kui sellega tehakse katse punkti 7.2.1.2 kohaselt.

6.2.3.2.

Iga komponendi või alamkooste kohta arvutatakse selle minimaalne vastumõju inertsjõule. Nende summaarne vastumõju sulguri avanemisele peab olema nii suur, et nõuetekohaselt sõidukiukse sisse paigaldatud uksesulgurisüsteem jääb lukustatuks, kui sellele rakendatakse inertskoormust 30 g punktides 6.2.1 ja 6.2.2 (olenevalt olukorrast) nimetatud suunas vastavalt punktile 7.2.1.2.

6.2.4. Uksesüsteem

6.2.4.1.

Liuguste siinide ja liugurite kombinatsioon või muu ust hoidev süsteem ei tohi suletuna ja täieliku lukustuse asendis olles ukseraami küljest lahti tulla, kui uksele rakendatakse sõiduki risttelje suunas jõudu 18 000 N vastavalt punktile 7.2.2.

6.2.4.2.

Liuguks, mida katsetakse vastavalt punktile 7.2.2, ei täida seda nõuet, kui juhtub üks järgmistest:

6.2.4.2.1.

Tekib ava, mis võimaldab 100 mm diameetriga keral takistamatult liikuda sõiduki sisemusest väljapoole sõidukit, sellal kui nõutavas suuruses jõu rakendamine jätkub.

6.2.4.2.2.

Jõu rakendamise seade on nihkunud 300 mm võrra.

6.3. Ukselukud

6.3.1. Kõik uksed on varustatud vähemalt ühe lukustusseadmega, mis lukustatuna ei lase väljaspoolsel uksekäepidemel või muul väljaspoolsel sulgurivabastusseadmel toimida ning millel on sõiduki siseruumis asuv käitamisvahend ja luku lukustamis-/vabastamisseade.

6.3.2. Tagumised külguksed

Kõik tagumised külguksed on varustatud vähemalt ühe lukustusseadmega, mis lukustatuna ei lase seespoolsel uksekäepidemel või muul seespoolsel sulgurivabastusseadmel toimida ning mille puhul ukse lukust lahti tegemine ja seespoolse uksekäepideme või muu seespoolse sulgurivabastusseadme käitamine nõuavad eraldi toiminguid.

6.3.2.1.

Lukustusseade võib olla kas:

a)	lapselukusüsteem või

b)	luku vabastamise/lukustamise seade, mis asub sõiduki siseruumis ning mis on sõiduki juhile või ukse juures istuvale kaassõitjale kergesti kättesaadav.

6.3.2.2.

Punkti 6.3.2.1 alapunktis a või b kirjeldatud süsteemi võib kasutada täiendava lukustusseadmena.

6.3.3. Tagauksed

Kõik tagauksed, mis on varustatud seespoolse uksekäepideme või muu seespoolse sulgurivabastusseadmega, peavad olema varustatud vähemalt ühe lukustusseadmega, mis asub sõiduki siseruumis ning mis lukustatuna ei lase seespoolsel uksekäepidemel või muul seespoolsel sulgurivabastusseadmel toimida ning mille puhul ukse lukust lahti tegemine ja seespoolse uksekäepideme või muu seespoolse sulgurivabastusseadme käitamine nõuavad eraldi toiminguid.

7. KATSEMENETLUSED

7.1. Hingega uksed

7.1.1. Uksesulgurid

7.1.1.1. I, II, III koormuskatse, jõu rakendamine

Punktide 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3 nõuete järgimist tõestatakse 3. lisa kohaselt.

7.1.1.2. Inertsjõu rakendamine

Punkti 6.1.4 nõuete järgimist tõestatakse 4. lisa kohaselt.

7.1.2. Uksehinged

Punkti 6.1.5 nõuete järgimist tõestatakse 5. lisa kohaselt.

7.2. Külg-liuguksed

7.2.1. Uksesulgurid

7.2.1.1. I ja II koormuskatse, jõu rakendamine

Punktide 6.2.1 ja 6.2.2 nõuete järgimist tõestatakse 3. lisa kohaselt.

7.2.1.2. Inertsjõu rakendamine

Punkti 6.2.3 nõuete järgimist tõestatakse 4. lisa kohaselt.

7.2.2. Uksesüsteem

Punkti 6.2.4 nõuete järgimist tõestatakse 6. lisa kohaselt.

8. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

8.1.

Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõiduki tüübikinnituse andnud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

8.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab sõiduk endiselt nõuetele, või

8.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet. Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaks määratud korra kohaselt, täpsustades tehtud muudatused.

8.1.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri.

8.2.	Muudatusi täpsustav kinnitus tüübikinnituse andmise kohta või teade tüübikinnitusest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 ettenähtud korras.

9. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

9.1.	Iga sõiduk, mis kannab käesoleva eeskirjaga ette nähtud tüübikinnitusmärki, peab uksesulgureid ja uksekinnituskomponente või nende paigaldusviisi muuta võivate tunnuste osas vastama tüübikinnituse saanud sõidukitüübile.

9.2.	Selleks et kontrollida vastavust punkti 9.1 kohaselt, tehakse seeriatoodangu sõidukitele, mis kannavad käesoleva eeskirjaga ette nähtud tüübikinnitusmärki, piisaval arvul pistelisi kontrolle.

9.3.	Üldjuhul piirdutakse kõnealuste kontrollimiste puhul mõõtmistega. Kui vaja, tehakse sulgurite ja uksekinnituskomponentidega siiski punktides 5.2 ja 5.3 osutatud katseid, mille valib välja tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus.

10. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.

Kui punktis 9.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui sulgurid ja uksekinnituskomponendid ei läbi punktis 9.2 ette nähtud katseid, võib sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse tühistada.

10.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteatise koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega märge „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

11. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Vastavasisulise teatise saamisel teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteatise koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega märge „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

12. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised teatavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid; nendele asutustele tuleb saata teistes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise, selle andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

13. ÜLEMINEKUSÄTTED

13.1.

Pärast muudatuste seeria 03 jõustumiskuupäeva ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03.

13.2.

Kuni 12. augustini 2012 jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituste andmist sõidukitüüpidele, mis vastavad eelmise muudatuste seeriaga muudetud eeskirja nõuetele.

13.3.

Alates 12. augustist 2012 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi üksnes juhul, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

13.4.

Mitte ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei saa keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukile, mis on saanud käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste kohase tüübikinnituse.

13.5.

Kuni 12. augustini 2012 ei saa mitte ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukile, mis on saanud käesoleva eeskirja eelmise muudatusteseeria kohase tüübikinnituse.

13.6.

Alates 12. augustist 2012 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda selliste sõidukite riiklikust või piirkondlikust esmaregistreerimisest (esmasest kasutuselevõtust), mis ei vasta käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste nõuetele.

13.7.

Alates 12. augustist 2012 lakkavad käesoleva eeskirja kohased tüübikinnitused kehtimast, välja arvatud sõidukitüüpide puhul, mis vastavad 03-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba) ja 56 – Montenegro. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe või ühinevad sellega; määratud numbrid edastab kokkuleppeosalistele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE PAIGUTUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

(1) Teine number on esitatud üksnes näitena.

3. LISA

SULGURI KATSETAMINE, I, II JA III KOORMUSKATSE, JÕU RAKENDAMINE

1. EESMÄRK

Katsega tehakse kindlaks minimaalsed toimivusnõuded ja katsemenetlused, millega hinnatakse ja katsetatakse sõidukite uksesulgurisüsteemide vastupidavust jõule, mis mõjub risti sulguri esipinnaga ja paralleelselt esipinnaga lukukeele avanemise suunas. Vertikaalsuunas avanevate uste puhul tehakse katsetega kindlaks ka minimaalsed toimivusnõuded ja katsemenetlus, mille abil hinnatakse peamise sulgurisüsteemi toimivust mõlema eespool nimetatud jõuga risti mõjuva jõu puhul. Peamiste uksesulgurisüsteemide puhul tuleb näidata nende vastupidavust jõu rakendamisele nii täieliku lukustuse asendis kui ka sekundaarses lukustusasendis; abisulgurisüsteemide ja muude uksesulgurisüsteemide puhul, millel on ainult täieliku lukustuse asend, tuleb näidata vastupidavust jõule, mida rakendatakse täieliku lukustuse asendi puhuks ette nähtud tasemel risti sulguri esipinnaga ja paralleelselt esipinnaga lukukeele avanemise suunas.

2. KATSED

2.1. I koormuskatse

2.1.1. Seadmed: Tõmbemasin (vt joonis 3-1).

2.1.2. Katse käik

2.1.2.1. Täieliku lukustuse asend

2.1.2.1.1.

Katseseade kinnitatakse sulguri ja vastuse paigaldusseadiste külge. Katseseadme suund seatakse ühtseks sulguri sulgemissuunaga. Katseseade koos sulguri ja vastusega paigaldatakse täieliku lukustuse asendis katsemasinasse.

2.1.2.1.2.

Valitakse välja raskused, millega rakendada ukse avanemise suunas sulguri ja vastuse eraldumist põhjustavat jõudu 900 N.

2.1.2.1.3.

Katsekoormust suurendatakse käesoleva eeskirja punktis 6.1.1 ja joonisel 3-4 märgitud suunas kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.1.2.2. Sekundaarne lukustusasend

2.1.2.2.1.

2.1.2.2.2.

Valitakse välja raskused, millega rakendada ukse avanemise suunas sulguri ja vastuse eraldumist põhjustavat jõudu 900 N.

2.1.2.2.3.

2.1.2.2.4.

Katsealusel, millele uksesulgur on paigaldatud, peab olema sulguri vastuse kujuga sobiv väljalõige, nagu tavalistel sõidukiustel, millele sulgur paigaldatakse.

2.2. II koormuskatse

2.2.1. Seadmed: Tõmbemasin (vt joonis 3-2).

2.2.2. Katse käik

2.2.2.1. Täieliku lukustuse asend

2.2.2.1.1.

Katseseade kinnitatakse sulguri ja vastuse paigaldusseadiste külge. Katseseade koos sulguri ja vastusega paigaldatakse täieliku lukustuse asendis katsemasinasse.

2.2.2.1.2.

Katsekoormust suurendatakse käesoleva eeskirja punktis 6.1.2 ja joonisel 3-4 märgitud suunas kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.2.2.2. Sekundaarne lukustusasend

2.2.2.2.1.

Katseseade kinnitatakse sulguri ja vastuse paigaldusseadiste külge. Katseseade koos sulguri ja vastusega paigaldatakse sekundaarses lukustusasendis katsemasinasse.

2.2.2.2.2.

2.3. III koormuskatse (uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunas)

2.3.1. Seadmed: Tõmbemasin (vt joonis 3-3).

2.3.2. Katse käik

2.3.2.1. Katseseade kinnitatakse sulguri ja vastuse paigaldusseadiste külge. Katseseade koos sulguri ja vastusega paigaldatakse täieliku lukustuse asendis katsemasinasse.

2.3.2.2. Katsekoormust suurendatakse käesoleva eeskirja punktis 6.1.3 ja joonisel 3-4 märgitud suunas kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

Joonis 3-1.

Uksesulgur. I koormuskatse tõmbeseade

Joonis 3-2.

Uksesulgur. II koormuskatse tõmbeseade

Joonis 3-3.

Uksesulgur. Tõmbekatseseade III koormuskatse jaoks (uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunas)

Joonis 3-4.

Ukse staatilise koormuskatse suunad

4. LISA

INERTSIKATSED

1. EESMÄRK

Teha kindlaks sõiduki sulgurisüsteemi vastupidavus inertskoormusele, kas analüüsides matemaatiliselt süsteemi osade vastastikust toimet sõidukis või hinnates seda dünaamilise katse abil.

2. KATSE KÄIK

2.1. I variant: arvutamine

2.1.1. Käesolevas lisas kirjeldatud viisil on võimalik analüütiliselt määrata uksesulgurisüsteemi vastupidavus inertskoormusele. Vedrule mõjuv jõud määratakse kahe jõu keskmisena, millest üks on minimaalne vedrule mõjuv jõud paigaldusasendis ja teine vabastusasendis. Arvutustes ei võeta arvesse hõõrdumist ja tööd. Ka osadele avalduva gravitatsioonijõu võib jätta arvestamata, kui see toimib pigem sulguri avanemist takistavalt. Need võib arvutustest välja jätta, sest need toimivad täiendavate ohutusteguritena.

2.1.2. Arvutamise käik: iga komponendi või alamkoostu kohta eraldi arvutatakse minimaalne vastumõju inertsjõule teatavas suunas. Nende summaarne vastumõju sulguri avanemisele peab olema nii suur, et nõuetekohaselt sõidukiukse sisse paigaldatud uksesulgurisüsteem jääb lukustusasendisse, kui sellele rakendatakse mis tahes suunas inertskoormust 30 g. Joonisel 4-1 on näidatud kujutatud, milliseid osi ja osade kombinatsioone arvesse võtta.

2.2. II variant: sõiduki dünaamiline katse

2.2.1. Katseseadmed

2.2.1.1. Kiirendus- (või aeglustus-) seade

2.2.1.2. Üks järgmistest sõidukitest:

2.2.1.2.1.

Terviklik sõiduk, millel on vähemalt uks(ed), uksesulgur(id), väljaspoolsed uksekäepidemed, mis käitavad sulgurit mehaaniliselt, sõiduki siseruumis asuvad ukseavamishoovad, lukustusseade (-seadmed), salongi polsterdus ja uksetihend.

2.2.1.2.2.

Sõidukikere (s.o sõiduki raam, uksed ja muud uksekinnituskomponendid), millel on vähemalt uks(ed), uksesulgur(id), väljaspoolsed uksekäepidemed, mis käitavad sulgurit mehaaniliselt, sõiduki siseruumis asuvad ukseavamishoovad ja lukustusseade (-seadmed).

2.2.1.3. Seade või vahend ukse avanemise registreerimiseks.

2.2.1.4. Seadmed kiirenduse mõõtmiseks ja registreerimiseks.

2.2.2. Katse ettevalmistamine

2.2.2.1. Terviksõiduk või sõidukikere kinnitatakse jäigalt katseseadmele nõnda, et kiirendamisel oleks tagatud, et kokkupõrke kiirenduskõvera kõik punktid jääksid tabelis 4-1 ja joonisel 4-2 määratletud piiresse.

2.2.2.2. Uksed võib kinnitada rihmade või kettidega, et vältida ukse avanemise registreerimise seadmete kahjustamist.

2.2.2.3. Paigaldatakse ukse avanemist registreerivad seadmed.

2.2.2.4. Katsetatav(ad) uks(ed) suletakse ja tagatakse, et uksesulgur(id) oleksid täieliku lukustuse asendis, uks(ed) oleksid lukustamata ja aknad, kui need on, oleksid suletud.

2.2.3. Katsesuunad (vt joonis 4-3)

2.2.3.1. Pikisuunaline katse, 1. skeem. Sõiduk või sõidukikere seatakse nii, et selle pikitelg ühtiks kiirendusseadme teljega, jäljendades laupkokkupõrget.

2.2.3.2. Pikisuunaline katse, 2. skeem. Sõiduk või sõidukikere seatakse nii, et selle pikitelg ühtiks kiirendusseadme teljega, jäljendades kokkupõrget sõiduki tagaosaga.

2.2.3.3. Ristsuunaline katse, 1. skeem. Sõiduk või sõidukikere seatakse nii, et selle risttelg ühtiks kiirendusseadme teljega, jäljendades kokkupõrget juhipoolsel küljel.

2.2.3.4. Ristsuunaline katse, 2. skeem (ainult sõidukitel, mille kummalgi küljel on erinevalt seadistatud uksed). Sõiduk või sõidukikere seatakse nii, et selle risttelg ühtiks kiirendusseadme teljega, jäljendades kokkupõrget käesoleva lisa punktis 2.2.3.3 kirjeldatud külje vastasküljel.

2.3. III variant: ukse dünaamiline katse

2.3.1. Katseseadmed

Uksekoost(ud), millel on vähemalt uksesulgur(id), üks v mitu väljaspoolset uksekäepidet, mis käitavad sulgurit mehaaniliselt, üks v mitu sõiduki siseruumis asuvat ukseavamishooba ja lukustusseade (-seadmed).

2.3.1.2. Katseseade, millele uks(ed) kinnitatakse.

2.3.1.3. Kiirendus- (või aeglustus-) seade.

2.3.1.4. Rihm.

2.3.1.5. Seade või vahend ukse avanemise registreerimiseks.

2.3.1.6. Seadmed kiirenduse mõõtmiseks ja registreerimiseks.

2.3.2. Katse ettevalmistamine

2.3.2.1. Uksekoostud kinnitatakse eraldi või komplektis katseseadmele. Iga uks ja sulguri vastus tuleks paigaldada nii, et see vastaks tema suunale sõidukis ning samuti inertskoormuskatseks nõutavale suunale (käesoleva lisa punkt 2.3.3).

2.3.2.2. Katseseade paigaldatakse kiirendusseadmele.

2.3.2.3. Paigaldatakse ukse avanemist registreerivad seadmed.

2.3.2.4. Jälgitakse, et uksesulgur oleks täielikult suletud asendis, uks oleks rihmaga kinnitatud, lukk lukustamata ning aken, kui see on olemas, oleks suletud.

2.3.3. Katsesuunad (vt joonis 4-3)

2.3.3.1. Pikisuunaline katse, 1. skeem. Ukse allsüsteem(id) paigaldatakse kiirendusseadmele laupkokkupõrke suunas.

2.3.3.2. Pikisuunaline katse, 2. skeem. Ukse allsüsteem(id) paigaldatakse kiirendusseadmele tagantkokkupõrke suunas.

2.3.3.3. Ristsuunaline katse, 1. skeem. Ukse allsüsteem(id) paigaldatakse kiirendusseadmele juhipoolsel küljel toimuva kokkupõrke suunas.

2.3.3.4. Ristsuunaline katse, 2. skeem. Ukse allsüsteem(id) paigaldatakse kiirendusseadmele käesoleva lisa punktis 2.3.3.3 kirjeldatud suunale vastupidises suunas.

2.3.3.5. Vertikaalsuunaline katse, 1. skeem (kasutatakse uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunas). Ukse allsüsteem(id) paigaldatakse kiirendusseadmele nii, et selle/nende vertikaaltelg (sõidukisse paigaldatuna) ühtiks kiirendusseadme teljega, jäljendades ümberminekuga kokkupõrget, mille puhul jõudu rakendatakse ukse ülaosast ukse alaosa suunas (sõidukisse paigaldatuna).

2.3.3.6. Vertikaalsuunaline katse, 2. skeem (kasutatakse uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunas). Ukse allsüsteem(id) paigaldatakse kiirendusseadmele nii, et selle/nende vertikaaltelg (sõidukisse paigaldatuna) ühtiks kiirendusseadme teljega, jäljendades ümberminekuga kokkupõrget, mille puhul jõudu rakendatakse käesoleva lisa punktis 2.3.3.5 kirjeldatud suunale vastupidises suunas.

2.4. Katse käik II ja III variandi puhul

2.4.1. Kiirendust vähemalt 30 g hoitakse vähemalt 30 ms jooksul, jälgides samas, et kiirendus jääks tabelis 4-1 märgitud ja graafiliselt joonisel 4-2 kujutatud vahemikku.

2.4.2. Katseseadet (-seadmeid) kiirendatakse järgmistes suundades:

2.4.2.1.

II variandi katsete puhul:

2.4.2.1.1.

käesoleva lisa punktis 2.2.3.1 nimetatud suunas;

2.4.2.1.2.

käesoleva lisa punktis 2.2.3.2 nimetatud suunas;

2.4.2.1.3.

käesoleva lisa punktis 2.2.3.3 nimetatud suunas;

2.4.2.1.4.

käesoleva lisa punktis 2.2.3.4 nimetatud suunas.

2.4.2.2.

III variandi katsete puhul:

2.4.2.2.1.

käesoleva lisa punktis 2.3.3.1 nimetatud suunas;

2.4.2.2.2.

käesoleva lisa punktis 2.3.3.2 nimetatud suunas;

2.4.2.2.3.

käesoleva lisa punktis 2.3.3.3 nimetatud suunas;

2.4.2.2.4.

käesoleva lisa punktis 2.3.3.4 nimetatud suunas;

2.4.2.2.5.

käesoleva lisa punktis 2.3.3.5 nimetatud suunas;

2.4.2.2.6.

käesoleva lisa punktis 2.3.3.6 nimetatud suunas.

2.4.3. Kui kiirendus ületab mis tahes ajahetkel 36 g ja katse nõuded on täidetud, loetakse katse kehtivaks.

2.4.4. Kontrollitakse, et uks katse käigus ei avanenud ja uuesti ei sulgunud.

Joonis 4-1

Inertskoormus. Näidisarvutus

Teadaolevad andmed:

Uksesulgurisüsteemile rakendatakse aeglustust 30 g.

Keskmine survenupu vedrule mõjuv jõud = 0,459 kgf

Uksekäepideme vedru jõumoment = 0,0459 kgf m

a = 30 g (m/s2)

F = ma = m*30 g = m*294,2

M1	=	0,0163 kg
M2	=	0,0227 kg
M3	=	0,0122 kg
M4	=	0,0422 kg

d1	=	31,50 mm
d2	=	10,67 mm
d3	=	4,83 mm
d4	=	31,50 mm
d5	=	37,59 mm
d6	=	1,90 mm

F1	=	M1 × a – Keskmine nupu vedrule avalduv jõud = (0,0163 kg × 30 g) – 0,459 kgf = 0,03 kgf
F2	=	M2 × a = 0,0227 kg × 30 g = 0,681 kgf
F3	=	M3/2 × a = 0,0122 kg/2 × 30 g = 0,183 kgf
Σ Mo	=	F1 × d1 + F2 × d2 – F3 × d3 = 0,03 × 31,5 + 0,681 × 10,67 – 0,183 × 4,83 = 7,33 kgf mm
F5	=	Mo/d4 = 7,33/31,5 = 0,2328 kgf
F6	=	M4 × a = 0,0422 kg × 30 g = 1,266 kgf
Σ Mo	=	Uksekäepideme vedru jõumoment – (F5 d5 + F6 d6)/1 000 = 0,0459 – (0,2328 × 37,59 + 1,266 × 1,9)/1 000 = 0,0347 kgf m

Tabel 4-1

Lubatud Kiirendusvahemik

Ülemine piir			Alumine piir
Punkt	Aeg (ms)	Kiirendus (g)	Punkt	Aeg (ms)	Kiirendus (g)
A	0	6	E	5	0
B	20	36	F	25	30
C	60	36	G	55	30
D	100	0	H	70	0

Joonis 4-2

Kiirendusvahemik

Joonis 4-3

Sõiduki koordinaatsüsteem inertsikatsete jaoks

X	=	pikisuund
Y	=	ristsuund
Z	=	vertikaalsuund

5. LISA

UKSEHINGEDE KATSETAMISE KORD

1. EESMÄRK

Nende katsetega määratakse sõiduki hingesüsteemi vastupidavus katsekoormusele:

a)	piki- ja ristsuunas ning lisaks sellele

b)	uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunas, sõiduki vertikaalsuunas.

2. KATSETAMISE KORD

2.1. Mitmest hingest koosnev süsteem

2.1.1. Pikikoormuskatse

2.1.1.1. Seadmed

2.1.1.1.1. Tõmbemasin

2.1.1.1.2. Tüüpiline staatilise katse seade on kujutatud joonisel 5-1.

2.1.1.2. Katse käik

2.1.1.2.1. Uksehingesüsteem kinnitatakse katseseadme paigaldusseadisele. Hing peab hinge keskjoone suhtes asuma samas asendis nagu sõidukis (kui uks on täielikult suletud). Katsel peab ühe süsteemi kuuluva hinge välisserva kaugus teise samasse süsteemi kuuluva hinge välisservast olema 406 ± 4 mm. Tõmmet rakendatakse sõiduki pikiteljega rööbiti ja hingetelgede keskjoonega risti ning see on suunatud punkti, mis asub võrdsel kaugusel hingetelgede töötavate osade keskpunktidest (vt joonis 5-2).

2.1.1.2.2. Katsekoormust suurendatakse kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Kui emma-kumma hinge osad üksteise küljest lahti tulevad, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.1.2. Põikkoormuskatse

2.1.2.1. Seadmed

2.1.2.1.1. Tõmbemasin

2.1.2.1.2. Tüüpiline staatilise katse seade on kujutatud joonisel 5-1.

2.1.2.2. Katse käik

2.1.2.2.1. Uksehingesüsteem kinnitatakse katseseadme paigaldusseadisele. Hing peab hinge keskjoone suhtes asuma samas asendis nagu sõidukis (kui uks on täielikult suletud). Katse jaoks peab ühe süsteemi kuuluva hinge välisserva kaugus teise samasse süsteemi kuuluva hinge vastasvälisservast olema 406 ± 4 mm. Tõmmet rakendatakse sõiduki ristteljega rööbiti ja hingetelgede keskjoonega risti ning see on suunatud punkti, mis asub võrdsel kaugusel hingetelgede töötavate osade keskpunktidest (vt joonis 5-2).

2.1.2.2.2. Katsekoormust suurendatakse kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Kui emma-kumma hinge osad üksteise küljest lahti tulevad, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.1.3. Vertikaalkoormuskatse (uste puhul, mis avanevad vertikaalsuunas)

2.1.3.1. Seadmed

2.1.3.1.1. Tõmbemasin

2.1.3.1.2. Tüüpiline staatilise katse seade on kujutatud joonisel 5-1.

2.1.3.2. Katse käik

2.1.3.2.1. Uksehingesüsteem kinnitatakse katseseadme paigaldusseadisele. Hing peab hinge keskjoone suhtes asuma samas asendis nagu sõidukis (kui uks on täielikult suletud). Katsel peab ühe süsteemi kuuluva hinge välisserva kaugus teise samasse süsteemi kuuluva hinge vastasvälisservast olema 406 ± 4 mm. Koormust rakendatakse piki hingetelgede keskjoont suunas, mis on risti nii piki- kui ka põikkoormusega (vt joonis 5-2).

2.1.3.2.2. Katsekoormust suurendatakse kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Kui emma-kumma hinge osad üksteise küljest lahti tulevad, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.2. Üheainsa hinge hindamine. Teatavatel juhtudel võib olla tarvis katsetada ühtainsat hingesüsteemi kuuluvat hinge. Sellistel juhtudel peab üksikhing allkirjeldatud korras katsetamisel andma tulemuse, mis näitab, et käesoleva eeskirja punktis 6.1.5.1 sätestatud süsteeminõuded on täidetud. (Näiteks kahehingelisse süsteemi kuuluv üksikhing peab suutma taluda 50 % kogu süsteemile ette nähtud koormusest).

2.2.1. Katsete käik

2.2.1.1. Pikikoormus. Uksehingesüsteem kinnitatakse katseseadme paigaldusseadisele. Hing peab hinge keskjoone suhtes asuma samas asendis nagu sõidukis (kui uks on täielikult suletud). Katsel rakendatakse tõmmet, mis on sõiduki pikiteljega rööbiti ja hingetelgede keskjoonega risti ning on suunatud punkti, mis asub võrdsel kaugusel hingetelgede töötavate osade keskpunktidest. Katsekoormust suurendatakse kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Kui emma-kumma hinge osad üksteise küljest lahti tulevad, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.2.1.2. Põikkoormus. Uksehingesüsteem kinnitatakse katseseadme paigaldusseadisele. Hing peab hinge keskjoone suhtes asuma samas asendis nagu sõidukis (kui uks on täielikult suletud). Katsel rakendatakse tõmmet, mis on sõiduki ristteljega rööbiti ja hingetelgede keskjoonega risti ning on suunatud punkti, mis asub võrdsel kaugusel hingetelgede töötavate osade keskpunktidest. Katsekoormust suurendatakse kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Kui emma-kumma hinge osad üksteise küljest lahti tulevad, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.2.1.3. Vertikaalkoormus. Uksehingesüsteem kinnitatakse katseseadme paigaldusseadisele. Hing peab hinge keskjoone suhtes asuma samas asendis nagu sõidukis (kui uks on täielikult suletud). Koormust rakendatakse piki hingetelgede keskjoont suunas, mis on risti nii piki- kui ka põikkoormusega. Katsekoormust suurendatakse kiirusega mitte üle 5 mm/min kuni nõutava koormuse saavutamiseni. Kui emma-kumma hinge osad üksteise küljest lahti tulevad, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks. Registreeritakse saavutatud maksimumkoormus.

2.3. Latthingede puhul hingedevahelise kauguse nõuet ei kohaldata ning katseseadme ehitust muudetakse nii, et katsel rakendatakse jõudu kogu hingele.

Joonis 5-1

Staatilise katse skeem

Joonis 5-2

Staatilise koormuskatse suunad vertikaalsuunas avanevate uste puhul

6. LISA

KÜLG-LIUGUKSED

Katse tervikuksega

1. EESMÄRK

Katsega tehakse kindlaks minimaalsed toimivusnõuded ja katsemenetlus, millega hinnatakse ja katsetatakse liuguste kinnituskomponente, mis on paigaldatud nii uksele kui ka ukseraamile. Katse on täienduseks 3. ja 4. lisas nõutud katsetele.

2. ÜLDSÄTTED

2.1. Katsed viiakse läbi terviksõiduki või sõidukikerega, millel on liuguks ja selle kinnituskomponendid.

2.2. Katse tegemiseks kasutatakse kaht jõurakendusseadet, millega saab rakendada käesoleva eeskirja punktis 6.2.4 nimetatud väljapoole suunatud, suunalist jõudu. Katse skeem on kujutatud joonisel 6-1. Jõu rakendamise süsteemi peavad kuuluma järgmised osad:

2.2.1.

Kaks jõu rakendamise plaati.

2.2.2.

Kaks jõurakendusseadet, millega saab rakendada väljapoole suunatud põikkoormust, mis on vajalik vähemalt 300 mm siirde saavutamiseks.

2.2.3.

Kaks koormusandurit, mis on suutelised mõõtma rakendatavaid koormusi.

2.2.4.

Kaks lineaarse siirde mõõtmise seadet, millega katse käigus mõõdetakse jõurakendusseadme siiret.

2.2.5.

Seade, millega mõõdetakse ukse siseosa ja ukseraami välisserva teineteisest eraldumist vähemalt 100 mm võrra, järgides samas kõiki asjakohaseid ohutus- ja tervisekaitsenõudeid.

3. KATSE ETTEVALMISTAMINE

3.1. Liuguksekoostult eemaldatakse kogu seespoolne polsterdus ja dekoratiivosad.

3.2. Eemaldatakse istmed ja sõiduki siseruumis asuvad osad, mis võivad segada katseseadmete paigaldamist või tööd, samuti kogu keskposti polsterdus ja mittekonstruktsioonilised osad, mis asuvad uksega kohakuti ja mille tõttu jõurakendusplaadid tuleks paigaldada nõuete vastaselt.

3.3. Jõurakendusseadmed ja nendega seotud tugikonstruktsioonid kinnitatakse katsesõiduki põranda külge. Kõik jõurakendusseadmed ja nendega seotud tugikonstruktsioonid kinnitatakse jõu rakendamise ajaks jäigalt sõiduki põranda horisontaalpinnale.

3.4. Määratakse kindlaks liugukse ja sellega külgneva sõidukikonstruktsiooni esi- või tagaserv, kus asub sulgur ja vastus.

3.5. Liuguks suletakse, jälgides, et kõik uksekinnituskomponendid hoiavad ust täielikult suletud asendis.

3.6. Iga katsetatava ukseserva puhul, kus asub üks sulgur/vastus, tehakse järgmised ettevalmistused:

3.6.1.

Jõurakendusplaadi pikkus on 150 mm, laius 50 mm ja paksus vähemalt 15 mm. Plaadi servad on ümardatud raadiusega 6 mm ± 1 mm.

3.6.2.

Jõurakendusseade ja jõurakendusplaat asetatakse vastu ust niiviisi, et rakendatav jõud oleks horisontaalne ja risti sõiduki piki-keskjoonega ning jõurakenduspunkt asuks sulguri/vastuse ukse külge kinnitatud osa keskkoha kõrgusel.

3.6.3.

Jõurakendusplaat asetatakse nii, et plaadi pikem serv on võimalikult lähedal ukse siseservale ja sellega paralleelne ning et plaadi esiserv ei jää ukse siseservast rohkem kui 12,5 mm kaugusele.

3.7. Iga katsetatava ukseserva puhul, kus asub rohkem kui üks sulgur/vastus, tehakse järgmised ettevalmistused:

3.7.1.

jõurakendusplaadi pikkus on 300 mm, laius 50 mm ja paksus vähemalt 15 mm. Plaadi servad on ümardatud raadiusega 6 mm ± 1 mm;

3.7.2.

jõurakendusseade ja jõurakendusplaat asetatakse vastu ust niiviisi, et rakendatav jõud oleks horisontaalne ja risti sõiduki piki-keskjoonega ning jõurakenduspunkt asuks sulgurist ja vastusest koosnevate koostude välisservade vahelise keskpunkti kõrgusel;

3.7.3.

jõurakendusplaat asetatakse nii, et plaadi pikem serv on võimalikult lähedal ukse siseservale ja sellega paralleelne ning et plaadi esiserv ei jää ukse siseservast rohkem kui 12,5 mm kaugusele.

3.8. Iga katsetatava ukseserva puhul, kus ei asu vähemalt üht sulgurit/vastust, tehakse järgmised ettevalmistused:

3.8.1.

Jõurakendusplaadi pikkus on 300 mm, laius 50 mm ja paksus vähemalt 15 mm.

3.8.2.

Jõurakendusseade ja jõurakendusplaat asetatakse vastu ust niiviisi, et rakendatav jõud oleks horisontaalne ja risti sõiduki piki-keskjoonega ning jõurakenduspunkt asuks ukseserva poolel kõrgusel, jälgides, et koormusseade ei puutu kokku aknaklaasiga.

3.8.3.

Jõurakendusseade asetatakse ukseservale võimalikult lähedale. Jõurakendusplaat ei pea olema vertikaalne.

3.9. Uks peab olema lukust lahti. Ei külg-liuguksele ega ühelegi selle komponendile ei tohi olla külge keevitatud või kinnitatud täiendavaid detaile ega komponente.

3.10. Paigaldatakse seadmed, millega katse käigus mõõdetakse ukse eraldumist raamist.

3.11. Koormuse rakendamise seade asetatakse nii, et jõurakendusplaadid oleksid kokkupuutes liugukse siseküljega.

4. KATSE KÄIK

4.1. Iga jõurakendusseadmega suurendatakse jõudu kuni 2 000 N minutis, vastavalt tootja juhistele, kuni iga jõurakendusseadmega on saavutatud 9 000 N või kuni emb-kumb jõurakendusseade nihkub 300 mm võrra.

4.2. Kui üks jõurakendusseade saavutab 9 000 N suuruse jõu enne teist, hoitakse selle seadmega 9 000 N suurust jõudu, kuni ka teine jõurakendusseade saavutab 9 000 N.

4.3. Kui mõlemad jõurakendusseadmed on jõudnud 9 000 N tasemele, peatatakse jõu suurendamine ja rakendatakse saavutatud jõudu vähemalt 10 sekundi jooksul.

4.4. Jõurakendusseadet hoitakse punktis 4.3 kirjeldatud asendis ning 60 sekundi jooksul mõõdetakse ukse serva mööda, kui kaugele on ukseraami välisserv ja ukse siseserv teineteisest eraldunud.

Joonis 6-1

Külg-liugukse katsetamise käik terviksõidukil (Märkus: liuguks on kujutatud sõidukist eraldatuna).

13.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 120/29

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 18 – Sõiduki omavolilise kasutamise vastu kaitsmisega seotud tüübikinnituste ühtsete sätete kohta

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

03-seeria muudatuste 2. täiendus – jõustumiskuupäev: 15. oktoober 2008

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnituse andmine

5.	Üldspetsifikatsioonid

6.	Erispetsifikatsioonid

7.	Sõidukitüübi muudatused ja tüübikinnituse laiendamine

8.	Toodangu vastavuse kontrollimise kord

9.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.	Tootmise lõplik peatamine

11.	Lisaseadmed

12.	Üleminekusätted

13.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübile tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist vastavalt eeskirjale nr 18 seoses sõiduki kaitsmisega omavolilise kasutamise vastu.

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa –

Roolimehhanismi mõjutavate kaitseseadmete rikkekatsemenetlus

1. REGULEERIMISALA

1.1.	Käesolevat eeskirja kohaldatakse vähemalt kolmerattaliste sõidukite suhtes, välja arvatud M1 ja N1 kategooria sõidukid, (1) seoses nende kaitsmisega omavolilise kasutamise vastu.

1.2.	Sõidukeid, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt eeskirja nr 116 I osale, peetakse käesolevale eeskirjale vastavaks.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „Sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki kaitsmisega omavolilise kasutamise vastu.

2.2. „Sõidukitüüp”– M2, M3, N2 ja N3 mootorsõiduki kategooria, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.3. „Kaitseseade”– seade, mis on projekteeritud takistama mootori või sõiduki muu peamise mootorijõu allika normaalset käivitamist, koos vähemalt ühe järgmise seadmega, mis:

Pidureid lukustava seadme puhul ei tohi seadme desaktiveerimisel pidurid automaatselt vabaneda, kui seda ei soovita.

2.4. „Roolimehhanism”– rooliratas, roolisammas ja selle kate, roolivõll, rooliajam ning kõik muud komponendid, mis vahetult mõjutavad kaitseseadme toimimist.

2.5. „Kombinatsioon”– üks lukustussüsteemi spetsiaalselt kavandatud ja teostatud variantidest, mis nõuetele vastava käivitamise juures võimaldab lukustussüsteemi toimimist.

2.6. „Võti”– seade, mis on projekteeritud ja valmistatud nimelt kõnealusele seadmele vastavaks projekteeritud ja ehitatud lukustussüsteemi lukustamiseks ja avamiseks.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses sõiduki omavolilist kasutamist takistava kaitseseadmega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Sellele peavad olema lisatud allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus juhtimisseadme või detaili paigutuse ja konstruktsiooni suhtes, mille tööd kaitseseade mõjutab;

3.2.2.

kaitseseadme ja selle sõidukile paigaldamise vajalikus mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised;

3.2.3.

seadme tehniline kirjeldus.

3.3.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse:

3.3.1.

kinnitatava tüübi representatiivsõiduk, kui seda nõuab tehniline teenistus; ning samuti

3.3.2.

tehnilise teenistuse taotlusel sõiduki need osad, mida kõnealune teenistus peab käesoleva eeskirja punktides 5 ja 6 sätestatud kontrollimisel oluliseks.

4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.	Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Esimesed kaks numbrit (praegu 03 vastavalt 23. juunil 2005 jõustunud muudatuste seeriale 03) tähistavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajaks eeskirja tehtud kõige hilisemaid olulisi tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit samale sõidukitüübile, millel on teist tüüpi kaitseseade või mille kaitseseade on paigaldatud teisiti, või teisele sõidukitüübile.

4.3.

Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase kinnituse andmise või sellest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi ja taotleja poolt tüübikinnituseks vajalikus mõõtkavas esitatud jooniseid, mille formaat ei tohi olla suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on volditud sellesse formaati.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud tähest „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.4.2.

käesoleva eeskirja numbrist ning sellele järgnevast tähest „R”, kriipsust ja tüübikinnitusnumbrist, mis paiknevad punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremal.

4.5.

Kui sõiduk vastab ühele või mitmele mõne teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid kõigi eeskirjade kohta, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, vertikaalsete tulpadena punktiga 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

4.6.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.	Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.

4.8.	Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud näiteid tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

5. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID

5.1.

Kaitseseade peab olema projekteeritud nii, et see tuleb välja lülitada, et oleks võimalik:

5.1.1.

mootori käivitamine tavapärasel viisil ning

5.1.2.

sõiduki roolimine, juhtimine või ettepoole sõitmine sõiduki enda jõuallika abil.

5.1.3.

Punkti 5.1 nõudeid võib täita samal ajal punktides 5.1.1 ja 5.1.2 kirjeldatud tegevuste sooritamisega või enne seda.

5.2.	Punkti 5.1 nõuded peavad olema täidetavad ühe võtme abil.

5.3.	Välja arvatud punktis 6.1.5 sätestatud juhul, ei tohi võtmega käivitatava süsteemi puhul olla võimalik luku sees olevat võtit eemaldada enne, kui punktis 5.1 nimetatud seade on tööle hakanud või tööasendisse lülitatud.

5.4.

Punktis 5.1 nimetatud kaitseseade ning sõiduki komponendid, mille toimimist kõnealune seade mõjutab, peavad olema projekteeritud nii, et seadet ei saa kiiresti ja tähelepanu äratamata avada, kasutamiskõlbmatuks muuta ega lõhkuda, kasutades näiteks odavaid, kergesti peidetavaid ning laiatarbekaubana kättesaadavaid tööriistu ja seadmeid.

5.5.

Kaitseseade paigaldatakse sõidukile originaalvarustusena (see tähendab seadmeid, mis sõiduki tootja paigaldab enne esimest jaemüüki). Seade paigaldatakse nii, et lukustatud asendis ei saaks seda isegi pärast korpuse eemaldamist maha monteerida eritööriistu kasutamata. Kui kaitseseadme saab kruvide eemaldamise teel kasutuskõlbmatuks muuta, siis peavad kruvid, kui need on eemaldatavad, olema kaetud lukustatud kaitseseadme osadega.

5.6.	Võtmega lukustussüsteemidel peab olema vähemalt 1 000 erinevat võtmekombinatsiooni või aastas toodetud sõidukite üldarvuga võrdne arv kombinatsioone, kui sõidukite üldarv on alla 1 000. Sama tüüpi sõidukite puhul tohib iga kombinatsiooni esinemissagedus olla umbkaudu üks tuhandele.

5.7.	Võtme ja luku kodeerimine ei tohi olla nähtav.

5.8.

Lukk peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et lukusilindri pööramine lukustusasendis pöördemomendiga alla 2,45 Nm on võimalik ainult sellele lukule sobiva võtmega; ja

5.8.1.

hooblülitiga lukusilindritesse ei ole kõrvuti asetatud mitte rohkem kui kaks ühes suunas toimivat identset lülitit, ning ühe luku hooblülititest kuni 60 % tohivad olla identsed;

5.8.2.

pöördlülitiga lukusilindritesse ei ole kõrvuti asetatud mitte rohkem kui kaks ühes suunas toimivat identset lülitit, ning ühe luku pöördlülititest kuni 50 % tohivad olla identsed.

5.9.	Kaitseseadmed peavad olema sellised, et oleks välistatud turvalisust ohustava juhusliku lukustumise oht liikuval sõidukil.

5.9.1.

Omavolilist kasutamist takistavad kaitseseadmed ei tohi olla käivitatavad enne mootori peatamist ega toimingut, mis ei ole vahetult seotud mootori peatamisega, ega enne mootori peatamist koos seisupiduri kasutamisega, või kui sõiduki kiirus on maksimaalselt 4 km/h.

5.9.2.

Roolimehhanismi, jõuülekannet, käigukasti või pidureid takistavate võtme väljavõtmisega käivitatavate seadmete puhul peab võti enne seadme töölehakkamist olema väljas vähemalt 2 mm ulatuses, või seadmetesse peab olema inkorporeeritud kaitseseade, mis takistab võtme juhuslikku või osalist väljatulekut.

5.9.3.

Punkte 5.8, 5.8.1 või 5.8.2 ning 5.9.2 kohaldatakse ainult seadmete suhtes, mis sisaldavad mehaanilisi võtmeid.

5.10.

Energiaallikat tohib kasutada ainult sõiduki kaitseseadme lukustus- ja lukuavamissüsteemi käivitamiseks. Seade peab püsima tööasendis üksnes mehaaniliselt.

5.11.

Sõiduki liikumapanevat jõudu ei tohi olla võimalik aktiveerida tavapäraste vahenditega, kuni sõiduki kaitseseade ei ole desaktiveeritud.

5.12.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistavad seadmed, mis takistavad sõiduki pidurite vabastamist, on lubatud vaid juhul, kui pidurite liikuvaid osi hoiavad lukustatuna täielikult mehaanilised seadmed. Sel juhul punkti 5.11 nõudeid ei kohaldata.

5.13.

Kui sõiduki kaitseseade on varustatud juhti hoiatava seadmega, siis peab see juhipoolse ukse avamisel aktiveeruma, kui juht ei ole seadet aktiveerinud ja võtit eemaldanud.

6. ERISPETSIFIKATSIOONID

Lisaks punktis 5 sätestatud üldspetsifikatsioonidele peab kaitseseade vastama allpool kirjeldatud tingimustele.

6.1. Roolimehhanismi mõjutavad kaitseseadmed

6.1.1.

Roolimehhanismi mõjutav kaitseseade lukustab roolimehhanismi.

6.1.2.

Kui kaitseseade on tööle pandud, ei tohi olla võimalik takistada selle tööd.

6.1.3.

Kaitseseade peab vastama punktides 5.9, 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.4 sätestatud nõuetele ka pärast 3. liites nimetatud rikkekatse raames toimunud 2 500 lukustustsüklit mõlemas suunas.

6.1.4.

Kaitseseade peab aktiveeritud olekus olema piisavalt tugev, et vastu pidada roolivõlli telgedele mõlemas suunas staatiliselt mõjuvale 200 Nm pöördemomendile, ilma et roolimehhanism niivõrd kahjustuks, et see ohustaks turvalisust.

6.1.5.

Kaitseseade, mille puhul võti on eemaldatav muus kui roolimehhanismi lukustatud asendis, peab olema projekteeritud nii, et tahtmatult ei oleks võimalik kõnealust asendit saavutada ega võtit eemaldada.

6.2. Jõuülekannet või pidureid mõjutavad kaitseseadmed

6.2.1.

Jõuülekannet mõjutav kaitseseade peab takistama sõiduki veorataste pöörlemist.

6.2.2.

Pidureid mõjutav kaitseseade peab blokeerima vähemalt ühe ratta mõlemal poolel vähemalt ühel teljel.

6.2.3.

Kui kaitseseade on tööle pandud, ei tohi olla võimalik takistada selle tööd.

6.2.4.

Kui võti asetseb sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme lukus, siis ei tohi jõuülekanne või pidurid olla kogemata lukustatavad isegi juhul, kui mootori käivitamist takistav seade on käivitunud või tööolekusse lülitatud. Seda nõuet ei kohaldata, kui seade, mida kasutatakse ka mõnel muul otstarbel kui omavolilise kasutamise takistamiseks, vastab punkti 6.2 nõuetele ning ülalnimetatud tingimustele vastav lukk on selle lisaülesande täitmiseks vajalik (nt elektriline seisupidur).

6.2.5.

Kaitseseade peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle tõhusus säilib täielikult ka pärast teatavat kulumist, mis tekib 2 500 mõlemas suunas toimiva lukustustsükli tagajärjel. Pidureid mõjutava kaitseseadme puhul kehtib see seadme kõigi mehaaniliste või elektriliste osade kohta.

6.2.6.

Kaitseseade, mille puhul võti on eemaldatav muus kui jõuülekande või pidurite lukustatud asendis, peab olema projekteeritud nii, et tahtmatult ei oleks võimalik kõnealust asendit saavutada ega võtit eemaldada.

6.2.7.

Jõuülekannet mõjutav kaitseseade peab olema piisavalt tugev, et ilma turvalisust ohustavat kahjustumist tekitamata vastu pidada mõlemas suunas ning staatilistes tingimustes mõjuvale pöördemomendile, mis on 50 % võrra suurem jõuülekannet tavapäraselt mõjutavast maksimaalsest pöördemomendist. Katses kasutatava pöördemomendi kindlaksmääramisel ei võeta aluseks mitte mootori suurimat pöördemomenti, vaid siduri või automaatse jõuülekandega ülekantav suurim pöördemoment.

6.2.8.

Kui sõiduk on varustatud pidureid mõjutava kaitseseadmega, siis peab see seade olema võimeline hoidma täismassiga sõidukit paigal 18 % kalde korral.

6.2.9.

Pidureid mõjutava kaitseseadmega varustatud sõiduki puhul ei saa käesoleva eeskirja nõudeid tõlgendada erandina eeskirja 13 või 13-H nõuetest, isegi mitte rikke puhul.

6.3. Käigukangi mõjutavad kaitseseadmed

6.3.1.

Käigukangi mõjutav kaitseseade peab suutma takistada mis tahes käigu muutmist.

6.3.2.

Manuaalse käigukasti puhul peab käigukangi saama lukustada ainult tagasikäigu asendis; peale selle on lubatud lukustamine vabakäigu asendis.

6.3.3.

Seisuasendiga automaatse käigukasti puhul peab mehhanism olema lukustatav ainult seisuasendis; peale selle on lubatud lukustamine vabakäigu ja/või tagasikäigu asendis.

6.3.4.

Automaatse käigukasti puhul, millel puudub seisuasend, peab mehhanism olema lukustatav ainult järgmistes asendites: vabakäigu ja/või tagasikäigu asend.

6.3.5.

Kaitseseade peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle tõhusus säilib täielikult ka pärast teatavat kulumist, mis tekib 2 500 mõlemas suunas toimiva lukustustsükli tagajärjel.

7. SÕIDUKITÜÜBI MUUDATUSED JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.

Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud ametiasutust.

Seejärel võib kõnealune asutus kas:

7.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et kaitseseade vastab igal juhul nõuetele, või

7.1.2.

nõuda tüübikatsetuste eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt lisaaruande esitamist.

7.2.	Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaksmääratud korras.

7.3.	Tüübikinnituse laienduse välja andnud pädev asutus märgib igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri.

8. TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE KORD

Toodangu nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

8.1.	Käesoleva eeskirja kohaselt seoses kaitsega omavolilise kasutamise vastu tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktides 5 ja 6 sätestatud nõuded.

9. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.	Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.	Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamatult teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

10. TOOTMISE LÕPLIK LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastava teatisega.

11. LISASEADMED

11.1.

Käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse võib anda kaitseseadmele, millel on lisaks heli- või valgussignaali andev seade, või kui sõidukile on paigaldatud sõiduki omavolilist kasutamist takistavad lisaseadmed tingimusel, et need lisaseadmed vajavad eraldi aktiveerimist; kokkuleppe (mille lisa on käesolev eeskiri) artikkel 3 ei takista käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi keelamast selliseid lisaseadmeid nende poolt registreeritud sõidukitel.

11.2.

Kui kaitseseade on lisaks varustatud välise heli- ja/või valgussignaaliseadmega, siis peavad hoiatusseadme väljastatavad signaalid olema lühikesed ning lõppema mitte hiljem kui 30 sekundi pärast; need võivad taastuda üksnes juhul, kui seade uuesti aktiveeritakse. Lisaks sellele:

11.2.1.

kui tegemist on helisignaaliga, siis tuleb see tekitada sõiduki tavalise helisignaalseadmega;

11.2.2.

kui tegemist on valgussignaaliga, siis:

11.2.2.1.

tuleb see tekitada sõiduki esitulede vilkumisega või

11.2.2.2.

see peab vastama punktide 11.2.2.2.1 ja 11.2.2.2.2 nõuetele.

11.2.2.2.1.

Optilise signaali kestus

Optiline signaal kestab 25 sekundist 5 minutini, alates häire aktiveerimisest. Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab signaal kohe katkema.

11.2.2.2.2.

Optilise signaali tüüp

Sõiduki kõigi suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi tulede ning kõigi sama vooluahela valgusallikate vilkumine.

Käivitussagedus 2 ± 1 Hz

Seoses helisignaaliga on lubatud ka asünkroonsed signaalid.

tööaeg = pausiaeg ± 10 %

12. ÜLEMINEKUSÄTTED

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei või keelduda tüübikinnituse andmisest muudele kui M1- ja N1- kategooria sõidukitele, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja 01- ja 02-seeria muudatuste alusel.

13. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2) 7. lisas.

(2) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Vene Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad Euroopa Ühenduse liikmesriigid, kes kasutavad vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika Vabariik ning 48 – Uus-Meremaa. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppe osalistele.

1. LISA

TEATIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

NÄIDIS B

(1) Teine number on esitatud vaid näitena.

3. LISA

ROOLIMEHHANISMI MÕJUTAVATE KAITSESEADMETE RIKKEKATSEMENETLUS

1. KATSESEADMED

Katseseadmed koosnevad järgmistest osadest:

1.1.	nõuetekohane seade, millele saab monteerida kogu roolimehhanismi näidise, mis on varustatud kaitseseadmega, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.3;

1.2.	kaitseseadme aktiveerimis- ja desaktiveerimisvahend, mille puhul kasutatakse võtit;

1.3.	vahend, mille abil pannakse roolivõll pöörlema sõiduki kaitseseadme suhtes.

2. KATSEMEETOD

2.1.	Kaitseseadmega varustatud roolimehhanismi näidis kinnitatakse punktis 1.1 nimetatud seadmele.

2.2.

Katsemenetluse tsükkel koosneb järgmistest toimingutest:

2.2.1.

Lähteasend. Kaitseseade desaktiveeritakse ning roolivõll pööratakse kaitseseadme sisselülitamist takistavasse asendisse, välja arvatud juhul, kui seadme tüüp võimaldab lukustamist roolimehhanismi igas asendis.

2.2.2.

Aktiveerimisasendisse seadmine. Kaitseseade viiakse võtme abil desaktiveeritud olekust aktiveerimisasendisse.

2.2.3. (1)

Aktiveeritud asend. Roolivõll pannakse pöörlema nii, et sellele mõjuv pöörlemismoment kaitseseadme sisselülitamise hetkel on 5,85 Nm ± 0,25 Nm.

2.2.4.

Desaktiveeritud asend. Kaitseseade desaktiveeritakse tavapäraste vahenditega, väljalülitamise hõlbustamiseks viiakse pöördemoment nullini.

2.2.5. (1)

Asendi taastamine. Roolivõll pööratakse kaitseseadme sisselülitamist takistavasse asendisse.

2.2.6.

Pöörlemine vastassuunas. Korratakse punktides 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 kirjeldatud menetlusi, kusjuures roolivõll pannakse pöörlema vastassuunas.

2.2.7.

Ajavahemik seadme kahe järjestikuse sisselülitamise vahel peab olema vähemalt 10 sekundit.

2.3.	Rikkekatse tsüklit korratakse käesoleva eeskirja punktis 6.1.3 kindlaksmääratud arv kordi.

(1) Kui seade võimaldab lukustamist roolimehhanismi igas asendis, siis jäetakse punktides 2.2.3 ja 2.2.5 kirjeldatud menetlused tegemata.

13.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 120/40

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 39 – Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega

Versioon 1

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 5. täiendus – jõustumise kuupäev: 7. detsember 2002

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.	Spetsifikatsioonid

6.	Sõidukitüübi muutmine

7.	Toodangu vastavus nõuetele

8.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

Teatis, milles käsitletakse sõiduki tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist seoses kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega vastavalt eeskirjale nr 39

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa –

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtav kiirusmõõdiku täpsuse katse

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse L-, M- ja N-kategooria (1) sõidukite tüübikinnituste suhtes.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega;

2.2. „sõiduki tüüp kiirusmõõdiku suhtes”– sõidukid, mis ei erine üksteisest oluliselt, eelkõige järgmistes aspektides:

2.2.3.1.

kiirusmõõdiku mõõtemehhanismi tolerants;

2.2.3.2.

kiirusmõõdiku tehniline konstant;

2.2.3.3.

kiirusmõõdiku näidupiirkond;

2.3. „tavarehvid”– rehvitüüp (-tüübid), mis on tootja poolt vastavale sõidukitüübile ette nähtud; talverehvid ei kuulu tavarehvide alla;

2.4. „kasutusrõhk”– sõiduki tootja määratud külm rehvirõhk, mida on suurendatud 0,2 baari võrra;

2.5. „kiirusmõõdik”– kiiruse mõõtmise seadme osa, mis näitab sõiduki juhile sõiduki kiirust igal konkreetsel hetkel (2);

2.5.1. „kiirusmõõdiku mõõtemehhanismi tolerants”– kiirusmõõdiku täpsus, väljendatuna kiirusnäidu alumise ja ülemise piirväärtusena erinevatel kiirustel;

2.5.2. „kiirusmõõdiku tehniline konstant”– suhe pöörete või impulsside sageduse (arv minutis) ja konkreetse näidatava kiiruse vahel;

2.6. „tühimassiga sõiduk”– töökorras sõiduki mass koos 75 kg kaaluva juhiga, kuid ilma kaassõitja, võimalike lisaseadmete ja koormata, kusjuures kütusepaak on täidetud kütusega, sõiduk on varustatud jahutusvedeliku ja määrdeõliga ning tööriistakomplekti ja varurattaga (kui need kuuluvad tootja poolt kindlaks määratud standardvarustusse).

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses sõiduki kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Sellele lisatakse järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus vastavalt eespool punktides 2.2, 2.3., 2.4. ja 2.5 nimetatud andmetele; määratleda tuleb sõiduki tüüp.

3.3.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava sõidukitüübi tühimassiga representatiivsõiduk.

3.4.	Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on sisse seatud rahuldav kord, mis tagab toodangu nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1.	Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab seoses kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

4.2.

Igale kinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud muudatuste seeriat. Käesoleva eeskirja punkti 6 sätete kohaselt ei või sama kokkuleppeosaline anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4.3.

Teade käesoleva eeskirja kohase kinnituse andmise või sellest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi ja taotleja poolt tüübikinnituseks esitatud paigaldusjooniseid formaadis, mis ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna selles formaadis ja vastavas mõõtkavas.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb paigutada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

4.4.2.

käesoleva eeskirja numbrist, millele järgnevad R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber, mis paiknevad punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremal.

4.5.

Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis sõidukitüübile, mis on saanud kinnituse vastavalt ühele või mitmele kokkuleppele lisatud muule eeskirjale, ei pea punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi eeskirjade numbrid ja sümbolid, mille alusel sõidukitüüp on käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud liikmesriigis kinnitatud.

4.6.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.	Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada tootja paigaldatud sõiduki andmesildi lähedusse või selle peale.

4.8.	Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5. SPETSIFIKATSIOONID

5.1.	Kiirusmõõdiku näidik peab asuma juhi otseses vaateväljas ja olema nii päeval kui ka öösel selgelt loetav. Näidupiirkond peab olema piisavalt suur, et hõlmata tootja poolt konkreetsele sõidukitüübile määratud maksimumkiirust.

5.1.1.

M-, N-, ning L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite jaoks ette nähtud kiirusmõõdikute skaalajaotused peavad olema 1, 2, 5 või 10 km/h. Kiiruse numbrilised väärtused tuleb näidikule märkida järgmiselt: kui suurim näidikule märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud intervalliga mitte üle 20 km/h. Kui suurim näidikule märgitud kiirus ületab 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud intervalliga mitte üle 30 km/h. Kiiruse väärtuste intervallid ei pea olema ühesuurused.

5.1.2.

Kui sõidukid on valmistatud müügiks riigis, kus kasutatakse Inglise süsteemi mõõtühikuid, peab kiirusmõõdikule olema märgitud ka kiirus miilides tunnis skaalajaotustega 1, 2, 5 või 10 miili/h. Kiiruse väärtused märgitakse näidikule intervallidega kuni 20 miili/h ning need algavad 10 või 20 miilist tunnis. Kiiruse väärtuste intervallid ei pea olema ühesuurused.

5.1.3.

L1- (mopeedid) ja L2-kategooria sõidukite kiirusmõõdikute puhul ei tohi näidiku näit ületada 80 km/h. Skaalajaotused peavad olema 1, 2, 5 või 10 km/h ning kiiruse väärtused peavad olema märgitud intervalliga mitte üle 10 km/h. Kiiruse väärtuste intervallid ei pea olema ühesuurused.

5.1.4.

Kui M-, N- ning L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukid on valmistatud müügiks riigis, kus kasutatakse Inglise süsteemi mõõtühikuid, peab kiirusmõõdikule olema märgitud kiirus ka miilides tunnis; skaalajaotused peavad olema 1, 2, 5 või 10 miili/h. Kiiruse väärtused märgitakse näidikule intervallidega kuni 20 miili/h ning need algavad 10 või 20 miilist tunnis. Kiiruse väärtuste intervallid ei pea olema ühesuurused.

5.2.

Kiirusmõõdiku täpsust katsetatakse vastavalt järgmisele menetlusele.

5.2.1.

Kasutada tuleb sõiduki tavarehve, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.3. Katse tuleb sooritada kõigi kiirusmõõdikutüüpidega, mida tootjal on kavas paigaldada.

5.2.2.

Katse sooritatakse tühimassiga sõidukiga. Mõõtmise huvides võib lisada täiendavat raskust. Sõiduki mass ja selle jaotus telgede vahel tuleb märkida tüübikinnituse teatisele (vt 1. lisa, punkt 6).

5.2.3.

Kiirusmõõdiku standardtemperatuur peab olema 23 ± 5 °C.

5.2.4.

Iga katse ajal peab rehvides olema kasutusrõhule vastav rõhk, nagu on määratletud punktis 2.4.

5.2.5.

Sõidukit katsetatakse järgmistel kiirustel.

Sõiduki tootja poolt ette nähtud maksimaalne valmistajakiirus (Vmax; km/h):	Katsekiirus (V1) (km/h)
Vmax ≤ 45	80 % Vmax’ist
45 < Vmax ≤ 100	40 km/h ja 80 % Vmax’ist (kui tulenev kiirus on ≥ 55 km/h)
100 < Vmax ≤ 150	40 km/h, 80 km/h ja 80 % Vmax’ist (kui tulenev kiirus on ≥ 100 km/h)
150 < Vmax	40 km/h, 80 km/h ja 120 km/h

5.2.6.

Sõiduki tegeliku kiiruse mõõtmiseks kasutatavad mõõteriistad peavad olema täpsusega ± 0,5 %.

5.2.6.1.

Katserada, kui seda kasutatakse, peab olema tasane ja kuiv ning piisava haardumisega.

5.2.6.2.

Kui katsel kasutatakse rulldünamomeetrit, peab selle läbimõõt olema vähemalt 0,4 m.

5.3.	Näidatav kiirus ei tohi olla väiksem kui sõiduki tegelik kiirus. Eespool punktis 5.2.5 määratletud katsekiirustel peab näidatava kiiruse (V1) ja tegeliku kiiruse (V2) suhe olema järgmine: 0 ≤ (V1 – V2) ≤ 0,1 V2 + 4 km/h

6. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE

6.1.

Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõiduki tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Haldusasutus võib seejärel:

6.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele, või

6.1.2.

nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

6.2.	Teade tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta, millele on lisatud muudatuste üksikasjad, edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 ettenähtud korras.

7. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

7.1.	Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2), vastates järgmistele nõuetele.

7.2.	Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites käesoleva eeskirja asjakohas(t)es osa(de)s sätestatud nõuded.

7.3.	Iga sõidukitüübi puhul tehakse seoses kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega piisav arv katseid; iga sõidukitüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 3. lisas ettenähtud katse.

7.4.	Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisrajatistes rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

7.5.	Kui punkti 7.4 kohaste kontrollide tulemused ei osutunud rahuldavaks, peab pädev asutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

8. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1.	Sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 7.1 kehtestatud nõuded ei ole täidetud või kui valitud sõiduk ei läbinud punktis 7 ette nähtud katseid.

8.2.	Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidise kohast teatisevormi.

9. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised teatavad ÜRO sekretariaadile tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele saadetakse teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise, selle andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2).

(2) See ei hõlma sõidumeeriku kiirust näitavat osa, kui see vastab tüübikinnituse spetsifikatsioonile, mis ei luba tegeliku ja mõõdetava kiiruse absoluuterinevust, mis oleks suurem kui väärtused, mis tulenevad punkti 5.3 nõuetest.

(3) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (kinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades oma vastavat ECE sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbrid.

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 x 297 mm))

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

(1) Teine number on esitatud vaid näitena.

3. LISA

TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLIMISEKS TEHTAV KIIRUSMÕÕDIKU TÄPSUSE KATSE

1. KATSETINGIMUSED

Katsetingimused peavad vastama käesoleva eeskirja punktides 5.2.1–5.2.6 sätestatule.

2. NÕUDED

Toodangut peetakse käesolevale eeskirjale vastavaks, kui kiirusmõõdikul näidatava kiiruse (V1) ja tegeliku kiiruse (V2) suhe on järgmine:

M- ja N-kategooria sõidukite puhul:

0 ≤ (V1 – V2) ≤ 0,1 V2 + 6 km/h;

L3, L4 ja L5 kategooria sõidukite puhul:

0 ≤ (V1 – V2) ≤ 0,1 V2 + 8 km/h;

L1 ja L2 kategooria sõidukite puhul:

0 ≤ (V1 – V2) ≤ 0,1 V2 + 4 km/h.

13.5.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 120/49

Rahvusvaheliste lepingutega loodud organite vastuvõetud õigusaktid Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 73 – Kaubaveokite, haagiste ja poolhaagiste tüübikinnituse ühtsed sätted seoses külgmiste allasõidutõketega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

Eeskirja algversiooni 1. täiendus – jõustumiskuupäev: 10. november 2007

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Eesmärk

Mõisted

4.	Tüübikinnituse taotlemine

5.	Tüübikinnitus

Nõuded

7.	Külgmiste allasõidutõkete tehnilised spetsifikatsioonid

Erandid

9.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

10.	Toodangu vastavus nõuetele

11.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

12.	Tootmise lõpetamine

13.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

Teatis, milles käsitletakse sõiduki tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist seoses külgmiste allasõidutõketega vastavalt eeskirjale nr 73

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide näidised

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria (1) komplektsete sõidukite külgmiste allasõidutõkete suhtes. Eeskirja ei kohaldata:

a)	poolhaagiste vedukite suhtes;

b)	sõidukite suhtes, mis on konstrueeritud ja valmistatud erieesmärgil ning mida praktilistel põhjustel ei ole võimalik selliste külgkaitsetega varustada.

2. EESMÄRK

Käesoleva eeskirjaga hõlmatud sõidukid tuleb ehitada ja/või varustada nii, et oleks välistatud oht, et vähem kaitstud liiklejad võiksid sattuda küljelt selliste sõidukite ja nende rataste alla (2).

3. MÕISTED

3.1. Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.1.1. „sõiduki tüübikinnitus”– komplektse sõiduki tüübikinnitus seoses selle külgmiste allasõidutõketega;

3.1.2. „sõidukitüüp”– selliste sõidukite kategooria, mis ei erine üksteisest sellistes olulistes punktides nagu tagatelje laius, sõiduki üldine laius, sõiduki külje mõõtmed, kuju ja materjalid (sh kabiin, kui see on olemas) ja vedrustuse omadused, niivõrd kui need omavad tähtsust seoses käesoleva eeskirja punktis 7 sätestatud nõuetega;

3.1.3. „täismass”– maksimaalne mass, mille tootja on deklareerinud tehniliselt lubatavaks (see mass võib olla riikliku ametiasutuse lubatud täismassist suurem);

3.1.4. „tühimass”– töökorras sõiduki mass ilma sõitjate ja koormata, kuid koos kütuse, jahutusvedeliku, määrdeainete ja varurattaga, juhul kui sõiduki tootja on tarninud need standardvarustusena;

3.1.5. „vähem kaitstud liiklejad”– jalakäijad, jalgratturid ja mootorratturid, kes kasutavad teed sellisel viisil, et nad võivad sattuda küljelt sõidukite ja nende rataste alla.

4. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

4.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses külgmiste allasõidutõketega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

4.2. Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

4.2.1.

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus, mis hõlmab selle konstruktsiooni, mõõtmeid, asjakohaseid võrdlusjooni ja koostismaterjale käesoleva eeskirjaga nõutud ulatuses;

4.2.2.

sõiduki joonised, millel on kujutatud sõidukitüüpi külg- ja tagantvaates ning selle küljeosa konstruktsiooni üksikasjad;

4.2.3.

külgmise sissesõidutõkke üksikasjalik kirjeldus: selle mõõtmed, asjakohased võrdlusjooned ja koostismaterjalid ning asend sõidukil.

4.3. Tehniliste spetsifikatsioonide kontrollimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada kinnitatava tüübi suhtes representatiivne sõiduk.

4.3.1.

Tüübikinnituseks võib esitada sõiduki, mis ei sisalda kõiki tüübi nõuetele vastavaid osi, kui on võimalik tõestada, et nende osade puudumine ei mõjuta tüübikinnituse tulemust käesoleva eeskirja nõuete seisukohast.

4.3.2.

Kinnituse taotleja on kohustatud tõestama, et punktis 4.3.1 nimetatud variantide kinnitamisel on käesoleva eeskirja nõuded täidetud.

4.3.3.

Enne tüübikinnituse andmist veendub pädev asutus toodete tõhusaks kontrollimiseks vajalike meetmete olemasolus.

5. TÜÜBIKINNITUS

5.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktide 6 ja 7 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

5.2. Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 00, mis tähendab eeskirja algversiooni) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis on tüübikinnituse väljastamise ajaks eeskirja tehtud. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi teisele sõidukitüübile sama numbrit anda.

5.3. Teatis sõidukile tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse laiendamise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale edastatakse seda kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.4. Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile, tuleb paigutada taotluse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti ligipääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

5.4.1.

ringiga ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (3);

5.4.2.

käesoleva eeskirja numbrist, millele järgnevad R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber, mis paiknevad punktis 5.4.1 kirjeldatud ringist paremal.

5.5. Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis sõidukitüübile, mis on saanud kinnituse vastavalt ühele või mitmele kokkuleppele lisatud muule eeskirjale, ei pea punktis 5.4.1 ettenähtud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 5.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi eeskirjade numbrid ja sümbolid, mille alusel sõidukitüüp on käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud liikmesriigis kinnitatud.

5.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

5.7. Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõiduki andmesildi lähedusse või selle peale.

5.8. Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

6. NÕUDED

6.1. ÜLDOSA

6.1.1.

Kõik N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukid tuleb ehitada ja/või varustada nii, et kogu sõiduki pikkuses oleks välistatud oht, et vähem kaitstud liiklejad võiksid sattuda küljelt selliste sõidukite ja nende rataste alla. Nõuet käsitatakse täidetuna,

6.1.1.1.

kui sõiduk on varustatud punkti 7 nõuetele vastava spetsiaalse külgmise allasõidutõkkega või

6.1.1.2.

kui sõiduki külg on konstrueeritud ja/või varustatud nii, et selle osi võib nende kuju ja omaduste tõttu kasutada ja/või käsitada külgmise allasõidutõkke asendajana. Kui osade koostoimimise korral on täidetud punkti 7 nõuded, käsitatakse neid külgmise allasõidutõkkena.

6.2. SÕIDUKI ASEND KATSETE AJAL

Punktis 7 sätestatud tehnilistele tingimustele vastavuse testimisel peab sõiduki asend olema järgmine:

sõiduk paigutatakse horisontaalsele ja tasasele pinnale;

juhtrattad peavad olema otseasendis;

sõiduk peab olema koormamata;

poolhaagised peavad toetuma oma tugedele horisontaalses asendis.

7. KÜLGMISTE ALLASÕIDUTÕKETE TEHNILISED SPETSIFIKATSIOONID

7.1. Külgmised allasõidutõkked ei tohi suurendada sõiduki kogulaiust ning selle välispinna põhiosa ei tohi olla sõiduki välimisest külgtasandist (millega on määratud sõiduki maksimaalne laius) rohkem kui 120 mm seespool. Seadme esiots võib mõnel sõidukil olla punktide 7.4.3 ja 7.4.4 kohaselt sissepoole painutatud. Seadme tagaots vähemalt 250 mm ulatuses ei tohi olla tagarehvide väliskülgedest rohkem kui 30 mm seespool (v.a rehvide kumerdumine maapinna lähedal).

7.2. Seadme välispind peab olema sile ning võimalusel ilma läbilõigeteta kogu pikkuse ulatuses; kõrvuti asetsevad osad võivad siiski osaliselt kattuda eeldusel, et kattuv äär on pööratud taha- või allapoole; läbilõigete korral ei tohi osade vahe pikisuunas mõõdetuna olla laiem kui 25 mm, kusjuures tagumine osa ei tohi ulatuda eesmisest ettepoole; ümarpeaga poltide või neetide pead võivad eenduda seadme pealispinnast kuni 10 mm ning muud osad samuti, juhul kui need on siledad ja samamoodi ümardatud; kõik välisääred ja -nurgad peavad olema vähemalt 2,5 mm raadiusega ümardatud.

7.3. Seade võib koosneda ühtsest tasasest pinnast või ühest või mitmest ristlatist või pinna ja lattide kombinatsioonist; lattide kasutamise korral peab nendevaheline kaugus olema väiksem kui 300 mm ja latid peavad olema vähemalt:

50 mm kõrged N2- ja O3-kategooria sõidukitel,

100 mm kõrged ja põhiliselt tasased N3- ja O4-kategooria sõidukitel.

Pindade ja lattide kombinatsioonid peavad moodustama suhteliselt ühtse külgmise allasõidutõkke vastavalt punkti 7.2 sätetele.

7.4. Külgmise allasõidutõkke esiserv peab olema ehitatud järgmiselt.

7.4.1.

Asend:

7.4.1.1.

mootorsõidukil: kuni 300 mm tagapool vertikaaltasandist, mis ristub sõiduki pikitasandiga ja puutub kokku vahetult tõkkest eespool paikneva ratta kummi välispinnaga;

7.4.1.2.

täishaagisel: kuni 500 mm tagapool punktist 7.4.1.1 kirjeldatud tasandist;

7.4.1.3.

poolhaagisel: kuni 250 mm tagapool tugijalgade ristmediaantasandist, kui tugijalad on olemas, kuid igal juhul ei tohi esiserva kaugus käänmikupoldi keset selle kõige tagumises asendis läbivast risttasandist ületada 2,7 m.

7.4.2.

Kui tõkke esiserv asetseb muidu avatud ruumis, siis peab see koosnema kogu tõkke kõrguse ulatuses ühtsest vertikaaldetailist, mille välis- ja esikülg on N2- ning O3-kategooria sõidukitel pööratud vähemalt 50 mm ulatuses tahapoole ja 100 mm ulatuses sissepoole ning N3- ning O4-kategooria sõidukitel vähemalt 100 mm ulatuses tahapoole ja 100 mm ulatuses sissepoole.

7.4.3.

Mootorsõidukil, mille puhul punktis 7.4.1.1 osutatud 300 mm mõõde satub kabiini sisse, peab tõke olema ehitatud nii, et selle esiserva ja kabiini paneelide vahe ei oleks suurem kui 100 mm, ja tõke peab vajaduse korral olema pööratud sissepoole nurga all, mis ei ületa 45o. Sellisel juhul ei kohaldata punkti 7.4.2 sätteid.

7.4.4.

Mootorsõidukil, mille puhul punktis 7.4.1.1 osutatud 300 mm mõõde satub kabiini taha ja külgmine allasõidutõke on tootja valikul pikendatud ettepoole, ulatudes kuni 100 mm kaugusele kabiinist, tuleb täita punkti 7.4.3 nõudeid.

7.5. Tõkke tagaserv ei tohi ulatuda rohkem kui 300 mm ettepoole vertikaaltasandist, mis ristub sõiduki pikitasandiga ja puutub kokku vahetult tõkkest eespool paikneva ratta kummi välispinnaga; ühtne vertikaaldetail ei ole tagaserva puhul nõutav.

7.6. Külgmise allasõidutõkke alumise serva kõrgus maapinnast ei tohi üheski punktis olla suurem kui 550 mm.

7.7. Külgmise allasõidutõkke ülemine serv ei tohi olla üle 350 mm allpool sõiduki konstruktsiooni sellest osast, mis lõikub või puutub kokku rehvide välispinna vertikaalse puutetasandiga (arvestamata rehvide kumerdumist maapinna lähedal), v.a järgmistel juhtudel:

7.7.1.

kui punktis 7.7 nimetatud vertikaaltasand ei lõiku sõiduki konstruktsiooniga, peab tõkke ülemine serv olema kas koormakandeplatvormiga samal tasapinnal või 950 mm kõrgusel maapinnast, vastavalt sellele, kumb neist on madalamal;

7.7.2.

kui punktis 7.7 nimetatud vertikaaltasand lõikub sõiduki konstruktsiooniga kõrgemal kui 1,3 m kõrgusel maapinnast, peab tõkke ülemine serv olema vähemalt 950 mm kõrgusel maapinnast;

7.7.3.

sõidukite puhul, mis on spetsiaalselt konstrueeritud ja ehitatud (mitte lihtsalt kohandatud) konteinerite või demonteeritavate kerede veoks, võib tõkke ülemise serva asukoha määrata punktide 7.7.1 ja 7.7.2 kohaselt; konteinerit või demonteeritavat keret käsitletakse sel juhul sõiduki osana.

7.8. Külgmised allasõidutõkked peavad olema olemuselt jäigad, kindlalt paigaldatud (need ei tohi sõiduki tavapärasel kasutamisel tekkiva vibratsiooni tõttu lahti tulla) ja valmistatud metallist või mõnest muust sobivast materjalist, v.a punktis 7.9 nimetatud osad. Külgmist allasõidutõket käsitatakse sobivana, kui see talub 1 kN suurust horisontaalset staatilist jõudu, mida rakendatakse tõkke välispinna mis tahes osale sellega risti ja mida avaldab vaivasara keskosa, mille ots on sile ja ringikujuline, diameetriga 220 mm ± 10 mm, ning tõkke läbipaine sellise koormuse all ei ületa:

30 mm tõkke tagumises osas 250 mm ulatuses ja

150 mm ülejäänud tõkke osadel.

Selle nõude täitmist võib kontrollida arvutustega.

7.9. Püsivalt sõidukile kinnitatud osad, nagu nt varurattad, aku, õhu- ja kütusemahutid, tuled, peeglid ja tööriistakastid, võib inkorporeerida külgmise allasõidutõkke konstruktsiooni, juhul kui need täidavad mõõtmete poolest käesoleva direktiivi tingimusi. Sissesõidutõkete ja püsivalt sõidukile kinnitatud osade vahekauguste suhtes kehtivad üldjuhul punktis 7.2 sätestatud nõuded.

7.10. Külgmisi allasõidutõkkeid ei tohi kasutada pidurite, õhu- ega vedelikutorude kinnitamiseks.

8. ERANDID

8.1. Erandina eespool nimetatud sätetest peavad järgmist tüüpi sõidukid täitma ainult iga konkreetse tüübi kohta kindlaks määratud nõudeid:

8.1.1.

Pikendatav haagis peab vastama kõigile punkti 7 nõuetele, kui see on oma minimaalpikkuses; kui haagis on pikendatud, peavad selle külgmised allasõidutõkked vastama punktidele 7.6, 7.7 ja 7.8 ning kas punktile 7.4 või 7.5, kuid mitte tingimata mõlemale punktile; haagise pikendamine ei tohi tekitada külgmistes allasõidutõketes vahesid.

8.1.2.

Paaksõiduk, mis on konstrueeritud ainuüksi vedelainete veoks kinnises paagis, mis on püsivalt sõidukile kinnitatud ning varustatud vedeliku sisse- ja väljapumpamiseks vooliku või toruga, tuleb varustada külgmiste allasõidutõketega, mis peavad vastama kõigile punkti 7 nõuetele, niivõrd kui see on rakendatav; rangest vastavusest võib loobuda ainult juhul, kui see on vajalik ekspluatatsiooninõuete tõttu.

8.1.3.

Sõidukil, mis on varustatud pikendatavate tugijalgadega, et tagada stabiilsus peale- ja mahalaadimise või muude toimingute käigus, milleks sõiduk on konstrueeritud, võib külgmisesse allasõidutõkkesse jätta paigaldamisel lisavahed, kui need on vajalikud tugijalgade pikendamiseks.

8.1.4.

Sõidukil, mis on varustatud kinnituspunktidega ro-ro-transpordi jaoks, on vahed külgmises allasõidutõkkes lubatud, et võimaldada kinnitusrihmade läbiviimist ja pingutamist.

8.2. Kui sõiduki küljed on niimoodi konstrueeritud ja/või varustatud, et need vastavad oma komponentide kuju ja omaduste poolest kokku punkti 7 nõuetele, võib neid käsitada külgmiste allasõidutõkete asendajana.

9. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

9.1. Igast sõidukitüübi muudatusest tuleb teavitada sõidukitüübile kinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib asutus kas:

9.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele, või

9.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

9.2. Teade tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta, millele on lisatud muudatuste üksikasjad, edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 määratletud korras.

9.3. Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus lisab igale sellise laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri.

10. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

Toodangu vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

10.1. Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites eespool punktis 6 sätestatud nõudeid.

10.2. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes rakendatavaid vastavuskontrolli meetmeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

11. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

11.1. Sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktides 6 ja 7 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

11.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta varem on andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

12. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ja allkirjaga.

13. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad teatama ÜRO sekretariaadile tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele saadetakse teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise, selle andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2) Käesolev eeskiri ei takista ühelgi riigil kehtestada lisanõudeid sõidukite osade suhtes, mis asuvad esiratastest eespool ja tagaratastest tagapool.

(3) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba) ja 56 – Montenegro. Järgmised numbrid antakse muudele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab antud numbrid leppeosalistele.

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE NÄIDISED

MUDEL A

(vt käesoleva eeskirja punkti 5.4)

MUDEL B

(vt käesoleva eeskirja punkti 5.5)

(1) Teine number on esitatud üksnes näitena.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.120.est
Euroopa Liidu Teataja		L 120

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 13. mai 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID
	*	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 11 – Ühtsed sätted sõidukite tüübikinnituse kohta seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega	1
	*	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 18 – Sõiduki omavolilise kasutamise vastu kaitsmisega seotud tüübikinnituste ühtsete sätete kohta	29
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 39 – Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega	40
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 73 – Kaubaveokite, haagiste ja poolhaagiste tüübikinnituse ühtsed sätted seoses külgmiste allasõidutõketega	49