4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/1

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatavate väidete nimekirjas.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et tervisealaste väidete loataotlusi võivad toidukäitlejad esitada liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab kehtivad taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui PROBI AB oli 22. detsembril 2008 esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud Lactobacillus plantarum 299v mõjuga raua paremale imendumisele (küsimus nr EFSA-Q-2008-785) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Lactobacillus plantarum 299v (DSM 9843) parandab raua imendumist”.

(6)

Komisjon ja liikmesriigid said 6. aprillil 2009 toiduohutusameti teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et Lactobacillus plantarum 299v (DSM 9843) tarbimise ja väidetud mõju vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kindlaksmääramisel on arvesse võetud taotlejate ja avalikkuse esindajate märkusi, mis on komisjonile edastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6.

(8)

Määruse nr 1924/2006 artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud tervisealaste väidete puhul tuleb kohaldada kõnealuse määruse artikli 28 lõikes 5 sätestatud üleminekumeetmeid üksnes juhul, kui need väited on kooskõlas nimetatud lõikes osutatud tingimustega, mille hulka kuulub tingimus, et need peavad olema kooskõlas määrusega. Kuna toiduohutusamet jõudis järeldusele, et Lactobacillus plantarum 299v (DSM 9843) tarbimise ja väidetud mõju vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost, ei vasta väide määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning järelikult ei saa selle suhtes kohaldada kõnealuse määruse artikli 28 lõikega 5 ettenähtud üleminekuaega. Nähakse ette kuuekuuline üleminekuaeg selleks, et võimaldada toidukäitlejatel teha käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks vajalikud kohandused.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud, et tervisealase väite lubamist heakskiitev Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamus peaks sisaldama teatavaid andmeid. Seega peaksid need andmed sisalduma toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist käsitlevate määruste lisades, milles käsitletakse lubatud tervisealaseid väiteid, ja sõltuvalt olukorrast tuleks esitada väite muudetud sõnastus, väite kasutamise eritingimused ning vajaduse korral toidu kasutamise tingimused või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt ning kooskõlas toiduohutusameti arvamustega.

(2)

Võttes arvesse toiduohutusameti kahte arvamust taimsete stanoolide ja taimsete steroolide ning vere LDL-kolesterooli taseme vähendamise kohta (küsimus nr EFSA-Q-2008-085 ja küsimus nr EFSA-Q-2008-118), (2) lubas komisjon määrusega (EÜ) 983/2009 (3) esitada tervisealast väidet, mille kohaselt on taimsete steroolide/stanoolestrite puhul „tõestatud vere kolesteroolitaset vähendav toime. Kõrge vere kolesteroolitase on südame isheemiatõve tekkimise riskitegur,” ning sätestas väite kasutamise eritingimuse: „Tarbijale esitatakse teave, et kasulik mõju saavutatakse, kui iga päev tarbitakse vähemalt 2 g taimseid steroole/stanoole”.

(3)

Tervisealaste väidete lubamise menetluse raames vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 järeldas toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee 20. veebruari 2009. aasta koosolekul, et toiduohutusametilt tuleb taotleda teaduslikku arvamust tervisealastes väidetes koguselise mõju esitamise kohta, et sellised tervisealased väited ei eksitaks tarbijat ja et kasutamistingimused kehtestataks ühtsel viisil. Selleks taotles komisjon toiduohutusameti arvamust vastavalt kõnealuse määruse artikli 19 lõikele 2.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid said toiduohutusametilt 3. augustil 2009 teadusliku arvamuse (küsimus nr EFSA-Q-2009-00530/EFSA-Q-2009-00718), (4) milles esitati järeldus, et kui päevas tarbitakse 1,5–2,4 g taimseid steroole/stanoole lisatuna kollastele rasvavõietele, piimatoodetele, majoneesile ja salatikastmetele , võib eeldada, et vere LDL-kolesterooli tase väheneb 7–10,5 % ning et sellisel vähenemisel on bioloogiline tähtsus. Lisaks sellele märkis toiduohutusamet, et vere LDL-kolesterooli taset vähendav mõju ilmneb tavaliselt kahe kuni kolme nädala jooksul ning et taimsete steroolide/stanoolide tarbimise jätkamisel on nende mõju püsiv.

(5)

Võttes arvesse toiduohutusameti teaduslikku arvamust ning et tagada väidetava mõju ulatust käsitlevate tervisealaste väidete lubamine nii, et need tarbijat ei eksitaks ja et kasutamistingimused kehtestataks ühtsel viisil, on vaja muuta kasutamistingimusi, mis on kehtestatud kahe taimsete steroolide ja taimsete stanoolestrite vere kolesteroolitaset vähendavat mõju käsitleva lubatud tervisealase väite suhtes.

(6)

Võttes arvesse toiduohutusameti arvamust asendamatute rasvhapete, eelkõige α-linoleenhappe (ALA) ja linoolhappe (LA) ning laste normaalse kasvu ja arengu kohta (küsimus nr EFSA-Q-2008-079), (5) lubas komisjon määrusega (EÜ) nr 983/2009 esitada järgmist tervisealast väidet: „Asendamatud rasvhapped on vajalikud laste normaalseks kasvuks ja arenguks,” ning sätestas väite kasutamise eritingimuse: „Tarbijale esitatakse teave, et kasulik mõju saavutatakse, kui iga päev moodustab linoolhape 1 % päevasest toiduenergiast ja α-linoleenhape 0,2 % päevasest toiduenergiast.”.

(7)

Tervisealaste väidete lubamise menetluse raames vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 järeldas toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee 20. veebruari 2009. aasta koosolekul, et toiduohutusametilt tuleks vastavalt kõnealuse määruse artikli 19 lõikele 2 taotleda üldist arvamust rasvhapete võrdluskoguste kohta märgistamise eesmärgil, et oleks võimalik asjaomase lubatud tervisealase väite kasutamise eritingimused läbi vaadata. Komisjon ja liikmesriigid said toiduohutusametilt 3. augustil 2009 teadusliku arvamuse (küsimus nr EFSA-Q-2009-00548), (6) milles esitati järeldus, et märgistamise jaoks kavandatud polüküllastumata n-3-rasvhappe (ALA) võrdluskogus 2 g on kooskõlas Euroopa riikide elanikkonnale üldiselt soovitatava kogusega. Lisaks sellele soovitas toiduohutusamet märgistamise jaoks polüküllastumata n-6-rasvhappe (LA) puhul võrdluskoguseks 10 g.

(8)

Seega on toiduohutusameti teaduslikku arvamust arvesse võttes ning rasvhapete mõju kohta esitatud tervisealaste väidete asjakohaste kasutamistingimuste kehtestamiseks vaja muuta selliste lubatud tervisealaste väidete kasutamistingimusi, mis on esitatud asendamatute rasvhapete mõju kohta laste normaalsele kasvule ja arengule.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

1)

esimese kande viienda veeru tekst (väite kasutamise tingimused) asendatakse järgmise tekstiga:

„Tarbijale esitatakse teave, et kasulik mõju saavutatakse, kui iga päev tarbitakse 1,5–2,4 g taimseid steroole. Mõju ulatuse võib esitada ainult järgmiste toidukategooriate puhul: kollased rasvavõided, piimatooted, majonees ja salatikastmed. Mõju ulatust esitades tuleb tarbijale teatada koguvahemik „7–10 %” ja mõju saavutamiseks vajalik tarbimise aeg „kaks kuni kolm nädalat”.”

2)

teise kande viienda veeru tekst (väite kasutamise tingimused) asendatakse järgmise tekstiga:

„Tarbijale esitatakse teave, et kasulik mõju saavutatakse, kui iga päev tarbitakse 1,5–2,4 g taimseid stanoole. Mõju ulatuse võib esitada ainult järgmiste toidukategooriate puhul: kollased rasvavõided, piimatooted, majonees ja salatikastmed. Mõju ulatust esitades tuleb tarbijale teatada koguvahemik „7–10 %” ja mõju saavutamiseks vajalik tarbimise aeg „kaks kuni kolm nädalat”.”

3)

kolmanda kande viienda veeru tekst (väite kasutamise tingimused) asendatakse järgmise tekstiga:

„Tarbijale esitatakse teave, et kasulik mõju ilmneb, kui iga päev tarbitakse 2 g α-linoleenhapet (ALA) ja 10 g linoolhapet (LA)”.

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/5

(1)

Komisjon sai 30. juunil 2009 kaebuse Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi kohta, mille esitas vastavalt algmääruse artiklile 5 Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, kuiva naatriumglükonaadi kogutoodangust liidus.

(2)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja sellest põhjustatud olulise kahju kohta, mida peeti dumpinguvastase menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 11. augustil 2009 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele, müüjatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud ühingutele, Hiina ametiasutustele ja kaebuse esitanud liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(6)

Selleks, et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele taotluse vormid. Üks eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 ning teine eksportiv tootja taotles koos kahe seotud äriühinguga individuaalset kohtlemist vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 5.

(7)

Pidades silmas Hiina eksportivate tootjate ning liidu importijate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artiklile 17 võidakse rakendada väljavõttelist uuringut.

(8)

Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel ja liidu importijatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma asjaomase tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009).

(9)

Arvestades valimi moodustamise küsimuses laekunud piiratud vastuste arvu, otsustati mitte moodustada valimit ei Hiina eksportivatest tootjatest ega ka liidu importijatest.

(10)

Küsimustikud saadeti kõigile Hiina äriühingutele ja liidu importijatele, kes vastasid valimi moodustamiseks koostatud küsimustikule, liidu tootjatele ja kõigile teadaolevatele liidu importijatele ja kasutajatele. Vastused saadi kahelt Hiina eksportivalt tootjalt või eksportivate tootjate ühenduselt, kahelt liidu tootjalt ja neljalt importijalt/kasutajalt.

(11)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas ning korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustes:

(12)

Arvestades vajadusega määrata kindlaks normaalväärtus nende Hiina eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi (antud juhul USA) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes.

(13)

Dumpingu ja tekitatud kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood” või „UP”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit CUSi (Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu) numbriga 0023277-9 ja CASi (Chemical Abstracts Service) registrinumbriga 527-07-1 tähistatud naatriumglükonaat (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 2918 16 00 all.

(15)

Kuiva naatriumglükonaati kasutatakse peamiselt ehituses tardumise aeglustaja ja betooni plastifikaatorina ning teistes tööstusharudes metallpindade töötlemiseks (rooste, oksiidi ja rasva eemaldamiseks) ning pudelite ja tootmisseadmete puhastamiseks. Toodet võib kasutada ka toiduaine- ja ravimitööstuses.

(16)

Uurimine on näidanud, et kuiv naatriumglükonaat, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus, kuiv naatrrimglükonaat, mida toodetakse ja müüakse võrdlusriigiks valitud USA siseturul, kuiv naatriumglükonaat, mida toodetakse ja müüakse Hiina siseturul ning kuiv naatriumglükonaat, mida toodetakse Hiinas ja müüakse liidus, omavad samasuguseid füüsikalisi ja tehnilisi põhiomadusi.

(17)

Seetõttu käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele.

(19)

Allpool on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid:

(20)

Pärast menetluse algatamist taotles üks Hiina eksportiv tootja, Shandong Kaison Biochemical Co., Ltd, turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul.

(21)

Äriühing tõendas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimuste täitmist ja talle saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(22)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad näidata, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

(23)

Viitamise hõlbustamiseks on need nõuded allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(24)

Pärast menetluse algatamist taotles üks Hiina eksportiv tootja, Qingdao Kehai Biochemistry Co., Ltd, individuaalset kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 ja täitis individuaalse kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul.

(25)

Olemasoleva teabe põhjal leiti, et Hiina eksportiv tootja vastas kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele.

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus nende üleminekumajandusega riikide eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(27)

Algatamisteates pakuti Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks USAd. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles selle kohta oma arvamust avaldama.

(28)

Ükski huvitatud isik arvamust ei avaldanud.

(29)

Väljaspool ELi toodetakse kuiva naatriumglükonaati väga vähestes riikides: USAs, Hiinas ja Lõuna-Koreas. Seetõttu oli USA-le ainus võimalik alternatiiv Lõuna-Korea. Komisjon võttis ühendust teadaolevate kuiva naatriumglükonaadi tootjatega Lõuna-Koreas, kuid vastust nendelt tootjatelt ei saadud.

(30)

USA tootja tegi uurimisel täielikult koostööd, vastas kõigile küsimustiku küsimustele ja nõustus kontrollkäiguga.

(31)

Komisjon leidis, et USA vastas sobiva võrdlusriigi tingimustele, kuna turul müüdavad kogused on piisavalt suured ning turul valitseb tihe konkurents, kus osaleb nii omamaine toodang kui ka import teistest riikidest, st Hiinast, Itaaliast ja Prantsusmaalt. Lisaks ei kohalda USA vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastast tollimaksu.

(32)

Eelnevat silmas pidades tehakse seega esialgne järeldus, et USA on vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a sobiv võrdlusriik.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel uuris komisjon äriühingu puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist kõigepealt, kas siseturul sõltumatutele tarbijatele müüdud kuiva naatriumglükonaadi müügimaht oli uurimisperioodil tüüpiline, st kas vaatlusaluse toote müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % liitu suunatud Hiina ekspordi kogumahust.

(34)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need toote liigid, mida omamaisel turul müüs tüüpilise omamaise kogumüügiga äriühing ja mis olid liitu eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(35)

Iga eksportiva tootja poolt omamaisel turul müüdava tooteliigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava kuiva naatriumglükonaadiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes piisavalt tüüpiline. Konkreetset liiki toote omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi omamaise sõltumatutele tarbijatele müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(36)

Komisjon kontrollis seejärel, kas kuiva naatriumglükonaadi siseriiklikku müüki tüüpilistes kogustes saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada toimunuks tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(37)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõikide uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(38)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust, või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisena.

(39)

Kuna uurimine näitas, et omamaine müük oli tüüpiline ning toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, siis arvutati normaalväärtus lähtuvalt kõigi uurimisperioodil toimunud müügitehingute tegelikust hinnast siseturul.

(40)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus Hiina puhul võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal. USA tootja samasuguse toote omamaine müük leiti olevat esinduslik võrreldes asjaomase tootega, mida eksportis liitu ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja.

(41)

Kontrolliti ka seda, kas omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, selleks määrati kindlaks, kui suure osakaalu moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Nende tooteliikide normaalväärtus põhines seetõttu tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi omamaise kogumüügi keskmise kaalutud hinnaga uurimisperioodi jooksul.

(42)

Koostööd teinud eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet ainult otse sõltumatutele klientidele liidus, mistõttu määrati ekspordihind vaatlusaluse toote eest uurimisperioodil tegelikult makstud või makstava hinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(43)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrektsioonide vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kõikide uuritud äriühingute (koostööd tegevad eksportivad tootjad ja võrdlusriigi tootja) puhul võeti juhul, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, kaudsetes maksudes, panga teenustasudes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes.

(45)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt.

(46)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi võrdlusriigi kohta kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust liitu eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(47)

Esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata on järgmised:

(48)

Kõigi muude Hiina tootjate puhul määras komisjon esmalt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu Hiinast pärit impordi kogumahuga, mis saadi Eurostati impordistatistikast.

(49)

Kuna koostöö tase oli madal, st 56 %, ning sobivaid Eurostati hinnaandmeid ei olnud piisavalt, sest need sisaldasid ka muid kõrge hinnaga tooteid, mida ei saanud täpselt maha arvata, siis arvutati üleriigiline dumpingumarginaal kaebuses esitatud uurimisperioodiks ajakohastatud andmete põhjal.

(50)

Selle alusel kehtestati ajutiseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 79,2 % CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(51)

Koostööd teinud tööstusettevõtted Jungbunzlauer (JBL) ja Roquette Frères (RF) moodustavad 100 % liidu toodangust.

(52)

Seepärast moodustavad nad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(53)

Kuna liidu tootmisharu moodustavad seega ainult kaks tootjat, siis tuli kõik tundlike andmetega seotud arvandmed konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(54)

Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu müügist liidu turul, millele liideti import liitu Eurostati andmetel. Kuna viimati nimetatud andmed sisaldavad lisaks vaatlusalusele tootele ka muid tooteid kui naatriumglükonaat, siis tehti Eurostati andmetes vajalikke kohandusi, et esitada mõistlik hinnang vaatlusaluse toote müügimahtude kohta liidus.

(55)

Liidu tarbimine suurenes ajavahemikul 2005–2007 12 %. Seejärel vähenes see uurimisperioodil 21 %, jäädes allapoole 2005. aasta taset. Kokkuvõttes vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul tarbimine 8 %.

Tabel 1

(56)

Hiina impordi maht kasvas märkimisväärselt: 2 300 tonnilt 2005. aastal 4 000 tonnini uurimisperioodil, st 77 %, saavutades tipu 2008. aastal, mil imporditi 5 300 tonni. Hiina impordi vastav turuosa peaaegu kahekordistus: 12,8 protsendilt 2005. aastal 24,8 protsendile uurimisperioodil. Tuleb märkida, et Hiina import moodustas 28,6 % aastal 2008 just uurimisperioodi eel ning langes uurimisperioodi jooksul 24,8 protsendini.

Tabel 2

(57)

Hiina impordi keskmine hind oli 2005. aastal 482 eurot tonn. Hinnad tõusid pidevalt, jõudes 2008. aastal tasemele 524 eurot tonn, ning seejärel langesid uurimisperioodil 502 euroni tonnist. Vaatlusalusel perioodil kasvasid hinnad kokkuvõttes 4 %.

Tabel 3

(58)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu turul sõltumatutele klientidele pakutavate liidu tootmisharu tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu, korrigeerituna tehasehindade tasemele, vastavate importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid. Enne võrdlemist arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused.

(59)

Eespool kirjeldatud metoodika põhjal leitud hindadevaheline erinevus, mis on esitatud protsendimäärana liidu toomisharu kaalutud keskmisest hinnast (tehasehind), jäi vahemikku 13–29 %. Vahemiku ülemisse äärde jäid koostööst keeldunud eksportivad tootjad.

(60)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõigi liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(61)

Tootmisvõimsus suurenes 4 % ajavahemikus 2005–2007 ning jäi sellele tasemele kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni.

(62)

Vaatlusaluse toote tootmine suurenes ajavahemikus 2005–2007, seejärel aga vähenes kuni uurimisperioodi alguseni. Kokkuvõttes langes see vaatlusalusel perioodil 12 % võrra. Kogutoodang jäi uurimisperioodil vahemikku 30 000–40 000 tonni.

(63)

Tootmismahu vähenemise tulemusena vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 15 %.

Tabel 4

(64)

Liidu tootmisharu vaatlusaluse toote müügimaht liidu turul sõltumatutele klientidele püsis ajavahemikus 2005–2007 samal tasemel ning seejärel langes 13 protsendipunkti võrra. Vaatlusalusel perioodil vähenes müügimaht 21 %.

(65)

Liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil vähenes, kukkudes 74,9 protsendilt 2005. aastal 64,7 protsendini uurimisperioodil.

(66)

Keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidu turul kahanesid vaatlusalusel perioodil 12 %. Ajavahemikus 2006–2008 püsisid keskmised müügihinnad samal tasemel, kuid seejärel langesid 9 % uurimisperioodi jooksul.

Tabel 5

(67)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid varud 37 %. Uurimisperioodi lõpuks oli varusid vahemikus 1 000 – 5 000 tonni.

Tabel 6

(68)

Liidu tootmisharu samasuguse toote müük liidu turul oli vaatlusalusel perioodil kasumlik, kuid kasumlikkus vähenes märgatavalt alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini.

(69)

Kuigi ajavahemikus 2005–2007 investeeringud jätkusid, vähenedes 2006. aastal, langesid need märgatavalt 2008. aastal ja uurimisperioodi jooksul. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenesid investeeringud 76 %.

(70)

Sarnaselt oli vaatlusaluse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus ajavahemikus 2005–2007 stabiilne, kuid vähenes 2008. aastal ja uurimisperioodi jooksul.

(71)

Nagu teisedki finantsnäitajad, vähenes liidu tootmisharu rahavoog vaatlusaluse perioodi vältel 51 %.

Tabel 7

(72)

Tööhõive mõnevõrra suurenes ajavahemikus 2005–2007 ning seejärel vähenes 2008. aastal ja uurimisperioodil. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tööhõive 13 %.

(73)

Töötasud vähenesid 2006. aastal 6 %, kuid 2007. aastal tõusid tagasi 2005. aasta tasemele. 2008. aastal ja uurimisperioodil töötasud suurenesid. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenesid töötasud 10 %.

(74)

Töötaja tootlikkus püsis vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsena, suurenedes 2005. aastast kuni uurimisperioodini 1 %.

Tabel 8

(75)

Kui tarbimine vähenes liidus vaatlusalusel perioodil 9 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kahanes 21 %. Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 10 protsendipunkti võrra.

(76)

Hiina dumpingumarginaalid, mida on täpsustatud eespool dumpingut käsitlevas osas, on märkimisväärsed. Dumpinguhinnaga impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

(77)

Enamik liidu tootmisharu kahjunäitajaid arenes vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Seega olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega ka muud liidu tootmisharu finantsnäitajad, sealhulgas investeeringutasuvus, rahavoog ja tasuvus.

(78)

Uurimisel selgus, et madala hinnaga Hiina import lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul alla kuni 29 %. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vähenesid.

(79)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(80)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas Hiinast pärit kuiva naatriumglükonaadi dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(81)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht 77 % võrra, mille tulemusena suurenes Hiina impordi turuosa liidu turul 94 % võrra. Hiina impordi vähenemist 2008. aastal ja uurimisperioodil, kaasa arvatud turuosa kaotust, ei peeta märkimisväärseks võrreldes üldise olukorraga vaatlusalusel perioodil.

(82)

Hiina impordi kasv vaatlusalusel perioodil langes kokku liidu tootmisharu enamiku kahjunäitajate langustrendiga. Liidu tootmisharu müük liidu turul vähenes nii mahult kui ka väärtuselt, mis põhjustas vaatlusalusel perioodil turuosa languse 10 protsendipunkti võrra, nagu on märgitud eespool põhjenduses 65. Hiina impordi hindade allalöömine takistas liidu tootmisharul oma hinnataseme hoidmist liidu turul. See põhjustas märkimisväärse kasumlikkuse vähenemise allapoole taset, mis võimaldaks vajalikke investeeringuid.

(83)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et Hiinast pärit madala hinnaga import, mis lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul oluliselt alla, mängis otsustavat rolli liidu tootmisharu kantud kahjus, mis kajastub selle raskes finantsolukorras ja muude kahjunäitajate halvenemises uurimisperioodi jooksul, ning turuosa kaotuses.

(84)

Import kolmandatest riikidest, mida käesolevas uurimises ei kajastata, langes vaatlusalusel perioodil 23 %, mis põhjustas vaatlusalusel perioodil turuosa languse kahe protsendipunkti võrra. Sellise impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 102 %.

(85)

Muude kolmandate riikide impordimahtude ja impordihindade suundumus vaatlusalusel perioodil oli järgmine:

Tabel 9

(86)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 23 %, samas kui impordihinnad samal perioodil kahekordistusid. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt kõrgemad liidu tootmisharu müügihindadest. Eelöeldu põhjal järeldati esialgu, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvalda põhjuslikku seost leitud dumpingu ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(87)

Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu ekspordimüük vähenes 10 % ning hinnad tõusid 8 %.

(88)

Eelöeldu põhjal järeldati, et liidu tootmisharu ekspordimüük muudesse kolmandatesse riikidesse ei kõrvalda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(89)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu omatarbimine 56 %, nagu on näha järgmisest tabelist.

Tabel 10

(90)

Siiski märgitakse, et liidu tootmisharul oli kasutamata tootmisvõimsust vahemikus 10 000–20 000 tonni. See tähendab, et omatarbimise muutuse taga võib näha Hiina dumpinguhinnaga impordist tulenevat majandusotsust, sest naatriumglükonaadi madalat hinda silmas pidades on kasumlikum toota järgmise etapi tooteid. Fakt, et naatriumglükonaadi tootmisvõimsust on märkimisväärselt üle, näitab, et liidu tootmisharu ei soovi lõplikult tootma hakata järgmise etapi tooteid ning järgmise etapi toodete tootmist võib näha kaitsemeetmena dumpinguhinnaga impordi vastu.

(91)

Seetõttu ollakse seisukohal, et omatarbimise suurenemine ei kõrvalda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(92)

Märgitakse, et ELi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 9 % võrra ning selle põhjuseks võib olla jätkuv majanduslangus. Seetõttu uuriti, kas tarbimise vähenemine võib mõjutada liidu tootmisharu kahju.

(93)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes oluliselt rohkem, st 21 %, samas kui Hiina import suurenes samal perioodil 77 %. Turuosa puhul võib täheldada sarnast suundumust. Liidu tootmisharu kaotas umbes 10 protsendipunkti oma turuosast, samas kui Hiina impordi turuosa peaaegu kahekordistus: 12,8 protsendilt 2005. aastal 24,9 protsendini uurimisperioodil.

(94)

Eelnimetatut arvesse võttes tehti esialgne järeldus, et ELi tarbimise vähenemist ei saa iseenesest pidada põhjuseks, mis kõrvaldaks põhjusliku seose Hiina dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu olulise kahju vahel.

(95)

Ülaltoodud analüüs näitas, et vaatlusaluse perioodi vältel suurenesid Hiinast pärit impordi maht ja turuosa oluliselt, millega kaasnes märkimisväärne hindade allalöömine. Kõnealune Hiinast pärit madala hinnaga impordi turuosa suurenemine langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemisega, mis koos hindade langetamise survega halvendas vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda. Teisest küljest näitas teiste võimalike liidu tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine, et ükski neist teguritest ei saanud avaldada märkimisväärset negatiivset mõju.

(96)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(97)

Algmääruse artikli 21 kohaselt kontrollis Euroopa Komisjon, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. ELi huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(98)

Nagu eespool selgitatud, on dumpinguhinnaga impordi tõttu tekkinud kahju, mis väljendus müügimahu ja hindade märkimisväärses languses, mis omakorda põhjustas liidu tootmisharu olukorra halvenemist. Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise järel tõuseksid liidu tootmisharu müüdava kuiva naatriumglükonaadi hinnad ning see võimaldaks liidu tootmisharul saavutada rahuldaval tasemel kasumlikkuse.

(99)

Ollakse arvamusel, et meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu kasumi vähenemine on tingitud raskustest konkureerimisel Hiinast pärit madalate dumpinguhindadega impordiga. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel suudab liidu tootmisharu tõenäoliselt tagasi võita vähemalt osa kaotatud turuosast, millega kaasneb positiivne mõju kasumlikkusele.

(100)

Kui meetmeid ei kehtestata, halveneb liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veelgi. Dumpinguhinnaga impordi hindu allalööv mõju nurjaks jätkuvalt kõik liidu tootmisharu tehtavad jõupingutused, eelkõige need, mida tehakse piisavasse kasumisse jõudmiseks. Meetmete võtmata jätmine seaks ohtu liidu tootmisharu olemasolu pikas perspektiivis.

(101)

Kokkuvõttes eeldatakse, et meetmete rakendamine annaks liidu tootmisharule võimaluse toibuda käesoleva uurimise raames tuvastatud kahjustavast dumpingust.

(102)

Küsimustikud saadeti viiele importijale. Ükski neist uurimise ajal koostööd ei teinud.

(103)

Sellises olukorras tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju importijatele/müüjatele on tõenäoliselt väike või olematu.

(104)

Küsimustikud saadeti 23 kasutajale. Uurimise vältel tegi koostööd siiski ainult neli kasutajat, kellest kolm kasutasid ja importisid vaatlusalust toodet otse Hiinast. Kolme koostööd teinud kasutaja otseimport moodustas 10 % kuiva naatriumglükonaadi koguimpordist Hiinast uurimisperioodi jooksul. Neljas koostööd teinud kasutaja ei kasutanud Hiinast pärit vaatlusalust toodet.

(105)

Need neli Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis asuvat kasutajat on tegevad keemiatööstuses, tootes suurt hulka erinevaid tooteid, millest osa puhul kasutatakse naatriumglükonaati toormena. Üldiselt ei moodusta naatriumglükonaat märkimisväärset osa sisendi hinnast. Dumpinguvastase tollimaksu maksimaalne mõju, eeldusel et hinnatõusu ei suunata edasi lõpptarbijale, on hinnanguliselt väga väike. Tuleb märkida, et nende äriühingute puhul moodustasid naatriumglükonaati sisaldavat tooted vähem kui 5 % kogukäibest.

(106)

Eelöeldut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et esitatud teabe põhjal on dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju tõenäoliselt väike või olematu.

(107)

Lähtuvalt eespool esitatud põhjustest tehakse esialgne järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmist.

(108)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(109)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel on võetud arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(110)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid liidu tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Taotluses nimetatud maksueelset kasumimarginaali peeti mõistlikuks ning seda kasutati sel eesmärgil.

(111)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud kasumimarginaal tootmiskuludele.

(112)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kohandatud kaalutud keskmist impordihinda kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu liidu turul samasugust toodet müüs. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsentides kogu CIF-impordihinnast.

(113)

Selleks, et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile ülejäänud Hiina eksportivatele tootjatele, tuleb meenutada, et koostöötase oli madal. Seetõttu arvutati kahjumarginaal taotluses esitatud uurimisperioodil ajakohastatud andmete põhjal.

(114)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, mis vastaks dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamale määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(115)

Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

(116)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need nimetatud äriühingute puhul praeguse uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste ettevõtjate” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mis on toodetud nimetatud ettevõtjate, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(117)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(118)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(119)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed.

(120)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(121)

Kui nende äriühingute ekspordimaht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(122)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud pooled, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/17

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/19

(1)

Máire GEOGHEGAN-QUINN i ametiaega pikendati nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta otsuseg (1) ajavahemikuks 1. märtsist 2006 kuni 29. veebruarini 2012.

(2)

Máire GEOGHEGAN-QUINN taotles 8. veebruaril 2010 nõukogu eesistujale saadetud kirjas tagasiastumist kontrollikoja liikme ametikohalt.

(3)

Tulenevalt tema tagasiastumisest on vaja nimetada tema järelejäänud ametiajaks ametisse uus liige,

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/20

(1)

Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärgiks on tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja pidada kinni ebaseaduslikult piiri ületanud isikud või võtta nende suhtes muid meetmeid. Patrull- ja vaatlustegevus peaks olema tõhus vahend, mille abil hoida ära ja takistada isikutel piiripunktides toimuvate kontrollide vältimist ning avastada välispiiride ebaseaduslikku ületamist.

(2)

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (edaspidi „agentuur”) vastutab liikmesriikidevahelise operatiivkoostöö kooskõlastamise eest, et hõlbustada liidu õiguse kohaldamist, sealhulgas patrull- ja vaatlustegevust. On tarvis täiendavaid eeskirju seoses liikmesriikide laeva- ja lennuüksuste patrull- ja vaatlustegevusega teiste liikmesriikide merepiiril, mis toimub agentuuri kooskõlastatavas operatiivkoostöös, ja sellise koostöö edasiseks tugevdamiseks.

(3)

Patrull- ja vaatlustegevuse käigus võetud meetmed peaksid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 562/2006 ja liidu õiguse üldpõhimõtetega olema proportsionaalsed saavutatavate eesmärkide suhtes ja täiel määral kinni pidama põhiõigustest ning pagulaste ja varjupaiga taotlejate õigustest, sealhulgas eelkõige tagasi- ja väljasaatmise keelust. Liikmesriikide territooriumil, sealhulgas piiril või transiiditsoonis esitatud varjupaigataotluste puhul on liikmesriigid kohustatud järgima varjupaigaalaste õigusaktide sätteid, eelkõige nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ (liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta) (2).

(4)

18. ja 19. juunil 2009 ning 29. ja 30. oktoobril 2009 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumistel rõhutati vajadust tugevdada agentuuri kooskõlastatavaid piirikontrollioperatsioone ning kehtestada selged eeskirjad ühispatrullides osalemiseks. Juunis toimunud Euroopa Ülemkogu rõhutas ka vajadust päästetud isikute maaletoimetamist käsitlevate eeskirjade järele.

(5)

Arvesse tuleks võtta asjaolu, et agentuuri kooskõlastatavaid patrull- ja vaatlustegevusi korraldatakse vastavalt operatsiooniplaanile ning ajakavale ja juhistele, mille on koostanud operatsioonis osalevate liikmesriikide ja agentuuri esindajatest koosnev kooskõlastuskeskus, ning et enne operatsiooni algust määratakse kindlaks üks või mitu vastuvõtvat liikmesriiki, kelle piiri on kavas vaadelda.

(6)

Käesoleva otsuse rakendamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel, rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonist, seda täiendavast rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavast protokollist, pagulasseisundi konventsioonist, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja muudest asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest.

(7)

Patrull- ja vaatlustegevusel merel võib osutuda vajalikuks osutada abi merehädalistele.

(8)

Kooskõlas rahvusvahelise õigusega peab iga riik nõudma, et tema lipu all sõitva laeva kapten, seadmata tõsisesse ohtu laeva, meeskonda või reisijaid, osutaks abi igale merehädalisele ja suunduks võimalikult kiiresti merehädalist päästma. Sellist abi tuleks osutada hoolimata abi vajavate isikute kodakondsusest või staatusest või olukorrast, milles nad viibivad.

(9)

Operatsioonis osalevate liikmesriikide tegevuse paremaks kooskõlastamiseks sellistes olukordades ja selliste operatsioonide läbiviimise hõlbustamiseks peaks käesolev otsus sisaldama mittesiduvaid suuniseid. Käesolev otsus ei tohiks mõjutada otsingu- ja päästeasutuste kohustusi, sealhulgas kohustust tagada selline kooskõlastamine ja koostöö, et päästetud isikud oleks võimalik toimetada turvalisse paika.

(10)

Käesolevas otsuses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikust, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, mittediskrimineerimist ja lapse õigusi. Liikmesriigid peaksid käesolevat otsust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(11)

Kuna kavandatava otsuse eesmärki, nimelt võtta vastu täiendavad eeskirjad agentuuri kooskõlastusel tegutsevate piirivalveametnike patrull- ja vaatlustegevuse reguleerimiseks merepiiridel, ei suuda liikmesriigid õigusaktide ja tavade erinevuse tõttu piisavalt saavutada ning operatsioonide rahvusvahelise iseloomu tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes kõnealuse lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimist käsitleva nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(15)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes kõnealuse protokolli Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamist käsitleva nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ (7) artikliga 3.

(16)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (8). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(17)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (9). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Schengeni piirieeskirjade komitee, kellega konsulteeriti 19. oktoobril 2009, ei esitanud arvamust, mistõttu komisjon esitas kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (10) artikli 5a lõike 4 punktiga a nõukogule ettepaneku võetavate meetmete kohta ja edastas selle samal ajal Euroopa Parlamendile,

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/27

(1)

Põllumajandus- ja metsamajandussektor sõltuvad tugevasti kliimamuutusest, kuna nad sõltuvad vahetult kliimatingimustest, samas on ELi põllumajandusest pärit 14 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest.

(2)

Kliimamuutus on üks peamisi 2050. aastaks eeldatavalt 9 miljardini suurenevat maailma elanikkonda toitva põllumajanduse probleemidest.

(3)

Ülemaailmne toidunõudlus suureneb aastaks 2030 eeldatavasti 50 % ja peaks kahekordistuma aastaks 2050, samas kui oluliselt suureneb nõudlus ka muu kui toiduga seotud biomassi järele.

(4)

Põllumajandust ja metsamajandust ootab nõudluse järsk suurenemine muu kui toiduga seotud biomassi järele, mida põhjustavad katsed leevendada muude sektorite olukorda ning vajadus minna üle vähese CO2-heitega majandusele.

(5)

Mõne põhitoiduaine ülemaailmsed varud on vähenenud ja toiduhindade järsud tõusud, mida esines 2008. aastal, võivad muutuda sagedasemaks, kui suurenevat nõudlust ei õnnestu tasakaalustada pakkumise vastava suurendamisega.

(6)

Kliimamuutus võib mõjutada viljasaake, loomapidamist ja tootmise paiknemist ning avaldada tugevat mõju põllumajandustootmise ettevõtjate sissetulekutele, maakasutusele ja maaelu majanduslikule küljele ELi teatavates osades.

(7)

Troopikas ja subtroopikas asuvate riikide, eriti Saharast lõuna poole jääva Aafrika põllumajandus on kliimamuutuse suhtes äärmiselt tundlik ning iga suurem toidukriis nimetatud piirkondades avaldaks mõju Euroopale.

(8)

On vaja ühiseid meetmeid, et sellised omavahel seotud ohutegurid ei põhjustaks pöördumatut kahju ja et saavutataks jätkusuutlik toiduga varustatus muutuvate kliimatingimuste juures.

(9)

Kõnealune ühise kavandamise algatus on seotud ka ühise põllumajanduspoliitika arendamisega.

(10)

Konkurentsivõime nõukogu tunnistas 3. detsembri 2009. aasta kohtumisel teema „Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja kliimamuutus” valdkonnaks, milles ühine kavandamine annaks suurt lisaväärtust liikmesriikide praegustele killustatud jõupingutustele. Seepärast võttis ta vastu järeldused, milles tunnistas vajadust käivitada osutatud teemal ühise kavandamise algatus ja kutsus komisjoni üles aitama kaasa nimetatud algatuse ettevalmistamisele. Nõukogu kinnitas ka, et ühine kavandamine on liikmesriikide juhitav protsess, milles komisjon täidab abistaja osa.

(11)

Teadusuuringute ühine kavandamine põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuse valdkonnas aitaks kaasa oskuste, teadmiste ja vahendite koondamisele, et arendada edasi uurimistööd ja käsitleda toiduga kindlustatuse, kliimamuutusest tingitud ohu, maailma rahvastiku suurenemise ning toiduga seotud ja muu kui toiduga seotud biomassinõudluse probleeme.

(12)

Käesolevas soovituses püstitatud eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid tegema komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada strateegiliste teadusuuringute kava väljatöötamisel ja rakendamisel. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd ka alalise põllumajandusuuringute komiteega, et tagada ühise kavandamise kooskõlastatus põllumajandusteaduse laiemate uurimiseesmärkidega.

(13)

Liikmesriigid peaksid komisjonile korrapäraselt kandma ette kõnealuse ühise kavandamise algatuse edenemisest, et komisjon saaks teha ettekandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

1.

Liikmesriikidel soovitatakse kujundada ühine arusaam, kuidas teadusuuringute-alane koostöö ja teadusuuringute kooskõlastamine ELi tasandil aitaks lahendada toiduga kindlustatuse, kliimamuutusest tingitud ohu, maailma rahvastiku suurenemise ning toiduga seotud ja muu kui toiduga seotud biomassinõudluse probleeme.

2.

Liikmesriikidel soovitatakse välja töötada ühine strateegiliste teadusuuringute kava, milles määratakse kindlaks toiduga kindlustatuse, põllumajanduse kliimamuutusega kohandamise ja kliimamuutuse mõju leevendamise alaste teadusuuringute vajadused ja eesmärgid keskpikas ja pikas perspektiivis. Strateegiliste teadusuuringute kava peaks hõlmama rakenduskava, milles kehtestatakse prioriteedid ja tähtajad ning täpsustatakse kava rakendamiseks vajalikud meetmed ja vahendid ning rahastamisallikad.

3.

Liikmesriikidel soovitatakse strateegiliste teadusuuringute kavas ja rakendamiskavas näha ette järgmised meetmed:

4.

Liikmesriikidel soovitatakse luua põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuse uurimiseks ühine juhtimisstruktuur, kelle ülesanne on kehtestada ühised koostöö ja koordineerimise tingimused, eeskirjad ja kord, ning jälgida strateegilise teadusuuringute kava täitmist;

5.

Liikmesriikidel soovitatakse ühiselt täita strateegiliste teadusuuringute kava, sealhulgas nende siseriiklike uurimiskavade ja muude riigi teadusuuringute kaudu.

6.

Liikmesriikidel soovitatakse teha komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada ühise teadusuuringute kava väljatöötamisel ja rakendamisel, ning kooskõlastada ühised kavad ELi muude algatustega kõnealuses valdkonnas.

7.

Liikmesriikidel soovitatakse teha koostööd komisjoniga, et otsida uusi vorme põllumajandustootjate ja muude sidusrühmade kaasamiseks saadud tulemuste rakendamisse ning kaaluda, kuidas siduda ühise kavandamise algatus kõige paremini ühise põllumajanduspoliitika arendamisega.

8.

Liikmesriikidel soovitatakse teha komisjoniga koostööd, et kasutada kõiki asjakohaseid innovatsioonipoliitika vahendeid, millega hõlbustada uurimistööde tulemuste muundamist toodeteks ja teenusteks ning millega eelkõige teha kõik innovatsiooni vormid kättesaadavaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sealhulgas põllumajandustootjatele.

9.

Liikmesriikidel soovitatakse teha koostööd komisjoniga, et otsida võimalikke vorme selleks, et konsulteerida ja teha koostööd kõnealuses valdkonnas rahvusvahelise tasandi asjakohaste organisatsioonide või rühmadega.

10.

Liikmesriikidel soovitatakse teha koostööd alalise põllumajandusuuringute komiteega, et tagada ühise kavandamise kooskõlastatus põllumajandusteaduse muude uurimiseesmärkidega.

11.

Liikmesriikidel soovitatakse korrapäraselt komisjonile ette kanda kõnealuse ühise kavandamise edenemisest.

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/30

(1)

Lepingu artikkel 88 annab koostöönõukogule õiguse luua erikomiteesid või -organeid, kes abistavad teda ülesannete täitmisel, ning määrata kindlaks nende komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

(2)

Lepinguosalised peavad praegu läbirääkimisi assotsieerimislepingu sõlmimiseks, mis hõlmab laiaulatuslikku ja terviklikku vabakaubandusala.

(3)

Lepinguosalised on EL-Ukraina assotsieerimiskava teksti kokku leppinud.

(4)

On vaja luua komitee, kes hindaks assotsieerimiskava rakendamisel tehtud edusamme, määraks kindlaks tulevikuprioriteedid ja hindaks, kas kavas on vaja teha kohandusi. Ühiskomitee toimib kõrgemate ametnike tasandil,

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/31

(1)

Lepingu artikkel 85 annab koostöönõukogule õiguse anda kahe lepinguosalise kokkuleppel asjakohaseid soovitusi.

(2)

Lepingu artikli 102 kohaselt kasutavad lepinguosalised mis tahes üld- või erimeetmeid täitmaks lepingukohaseid kohustusi ning tagavad, et lepingus sätestatud eesmärgid saavutatakse.

(3)

Lepinguosalised peavad praegu läbirääkimisi assotsieerimislepingu sõlmimiseks, mis hõlmab laiaulatuslikku ja terviklikku vabakaubandusala.

(4)

Lepinguosalised on EL-Ukraina assotsieerimiskava teksti kokku leppinud.

(5)

EL-Ukraina assotsieerimiskava asendab praeguse EL-Ukraina tegevuskava, valmistab ette uue EL-Ukraina assotsieerimislepingu ja aitab kaasa selle aegsale rakendamisele, sest selles on ühiselt kindlaks määratud konkreetsed meetmed, mis annavad praktilisi suuniseid lepingu ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

(6)

Assotsieerimiskaval on kaks eesmärki: määrata kindlaks konkreetsed meetmed assotsieerimislepingu ettevalmistamiseks ja luua laiem põhi üldeesmärgile saavutada Ukraina ja Euroopa Liidu poliitiline ühtsus ja suurem majanduslik integratsioon.

(7)

Assotsieerimiskava on töödokument, mida vajaduse korral täiendatakse selle punktis 3.9 osutatud eduaruannete alusel ning selle üldeesmärkide saavutamiseks,

4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/32