29.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 108/1

NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS

29. märts 2010

stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel

(2010/224/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 esimese lõigu viimase lausega ja lõikega 8,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,

võttes arvesse nõukogu Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 kohaselt antud heakskiitu

ning arvestades järgmist:

(1)	Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel (edaspidi „leping”) on allkirjastatud 15. oktoobril 2007, tingimusel et seda on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

(2)	Seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames rakendatud poliitikaga on lepingus sisalduvad kaubandussätted erandlikud ega loo Euroopa Liidu jaoks ühtegi pretsedenti liidu kaubanduspoliitikas seoses kolmandate riikidega, välja arvatud Lääne-Balkani riigid.

(3)	Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel koos lepingu lisade ja protokollide, samuti lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide ja ühenduse deklaratsiooniga kiidetakse käesolevaga Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel järgmise teate:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajadusel korral lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”.

Artikkel 3

1. Liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse seisukoha stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees, kui nimetatud komiteel on volitus esindada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, määrab kindlaks komisjoni ettepanekul nõukogu või vajaduse korral komisjon, mõlemal juhul toimub see kooskõlas aluslepingute vastavate sätetega.

2. Kooskõlas lepingu artikliga 120 on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks nõukogu eesistuja. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistujaks on nimetatud komitee töökorra kohaselt komisjoni esindaja.

3. Otsuse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsuste avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas teevad iga üksikjuhtumi korral vastavalt nõukogu ja komisjon kooskõlas aluslepingute vastavate sätetega.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma lepingu artiklis 138 sätestatud heakskiitmiskirja. Komisjoni president annab nimetatud heakskiitmiskirja hoiule Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. märts 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ESPINOSA

Komisjoni nimel

President

O. REHN

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING

ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

kes on Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingute lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

MONTENEGRO VABARIIK, edaspidi „Montenegro”,

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele ja mõlemapoolsele huvile lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Montenegrol tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;

ARVESTADES Euroopa Liidu valmidust integreerida Montenegrot nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustada teda Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) alusel võimaliku ELi liikmekandidaadina, kui Montenegro täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul kindlaks määratud kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid;

ARVESTADES Euroopa partnerlust, milles määratakse kindlaks tegevusprioriteedid, et toetada riigi püüdlusi Euroopa Liidule lähenemisel;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Montenegro kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;

ARVESTADES, et kõnealuse lepingu aluseks on lepinguosaliste kohustus suurendada poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;

ARVESTADES, et lepinguosalised kohustuvad rakendama täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti (edaspidi „Helsingi lõppakt”), Madridi ja Viini konverentside lõppdokumentide ning Pariisi uue Euroopa harta põhimõtteid ja sätteid ning täitma Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;

VEEL KORD KINNITADES põgenike ja riigi sees ümberasustatud isikute õigust naasta ning nende varade ja muude inimõiguste kaitset;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust järgida vabaturumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa majandusreformidele Montenegros;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust arendada vabakaubandust kooskõlas WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega;

ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevusega ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;

OLLES VEENDUNUD SELLES, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „käesolev leping”) loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;

PIDADES SILMAS Montenegro püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;

KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) III osa IV jaotise rakendusalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ühenduse osana, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Montenegrot, et ta on seotud lepinguga ühenduse osana vastavalt EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile. Sama kehtib Taani suhtes nendele lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt;

MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles nii suhete tugevdamisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel kui ka tõhustatud piirkondlikule koostööle;

MEENUTADES, et Thessaloniķi tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt;

MEENUTADES, et 19. detsembril 2006 kirjutati Bukarestis alla Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingule, millega suurendatakse piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi maailmamajandusse integreerumiseks;

SOOVIDES LUUA tihedamat kultuurikoostööd ja teabevahetust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel,

2. Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)	toetada Montenegrot demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel;

b)	aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Montenegros ning kogu piirkonna stabiliseerimisele;

c)	luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada nende vahel välja tihedad poliitilised suhted;

d)	toetada Montenegrot majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega;

e)	toetada Montenegrot toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel;

f)	edendada harmooniliste majandussidemete loomist ning arendada ühenduse ja Montenegro vahel järk-järgult välja vabakaubanduspiirkond;

g)	edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning kinnipidamine nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtetest, sealhulgas täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), kui ka kinnipidamine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis kajastuvatest turumajanduse põhimõtetest on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks.

Artikkel 3

Võitlus massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu on käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 4

Lepinguosalised kinnitavad rahvusvaheliste kohustuste täitmise, eelkõige EJRKga tehtava koostöö, tähtsust.

Artikkel 5

Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu, stabiilsus ning heanaaberlike suhete, inimõiguste, rahvusvähemuste austamise ja kaitse arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste raames ja Montenegro tegeliku arengu põhjal.

Artikkel 6

Montenegro kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud piirihaldusega ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, sealhulgas eriti inimkaubanduse, väike ja kergrelvade ning samuti uimastikaubanduse vastase võitlusega. Kõnealune kohustus on keskne tegur suhete ja koostöö arengus lepinguosaliste vahel ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.

Artikkel 7

Lepinguosalised kinnitavad veelkord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist selles valdkonnas.

Artikkel 8

Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult ning lõpeb maksimaalselt 5aastase üleminekuperioodi lõpuks.

Artikliga 119 loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu teeb korrapäraselt, tavaliselt igal aastal, ülevaate käesoleva lepingu rakendamisest ning Montenegro õigus-, haldus-, institutsionaalsete ja majandusreformide vastuvõtmisest ja elluviimisest. See ülevaade lähtub käesoleva lepingu preambulast ning üldpõhimõtetest. Ülevaate tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased, ning jälgimine toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide kohaselt, eriti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi arenguaruande alusel.

Selle ülevaate põhjal esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu soovitusi ning võib teha otsuseid. Kui ülevaate tegemisel määratakse kindlaks teatavad raskused, võidakse nende puhul kasutada lepinguga kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanisme.

Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult. Hiljemalt kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva lepingu kohaldamise kohta põhjaliku ülevaate. Selle ülevaate põhjal hindab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu Montenegro edusamme ning võib teha otsuseid assotsieerimise järgmiste etappide kohta.

Ülalmainitud ülevaadet ei kohaldata kapitali vaba liikumise suhtes, mille jaoks nähakse ette erigraafik IV jaotises.

Artikkel 9

Käesolev leping ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eriti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) V artikliga.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 10

1. Poliitilist dialoogi lepinguosaliste vahel arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ning Montenegro vastastikust lähenemist ning aitab kaasa ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevate tihedate sidemete loomisele lepinguosaliste vahel.

2. Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama:

a)	Montenegro täielikku integreerumist demokraatlike riikide ühendusse ning järkjärgulist lähenemist Euroopa Liidule;

b)	lepinguosaliste seisukohtade lähendamist rahvusvahelistes küsimustes, sh ÜVJP küsimustes, vahetades asjakohast teavet eelkõige küsimustes, mis lepinguosalisi tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutavad;

c)	piirkondlikku koostööd ning heanaaberlike suhete arengut;

d)	ühiseid vaateid Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, kaasa arvatud koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades.

3. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning neid täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.

Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,

a)	võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused;

c)	Kõnealust teemat käsitlevat dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 11

1. Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel on üldvastutus lepinguosaliste poolt talle lahendamiseks esitatud küsimustega tegelemisel.

2. Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:

a)	vajaduse korral kohtumised ühelt poolt Montenegrot esindavate kõrgemate ametnike ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, ühise välis- ja julgeolekupoliitika peasekretäri/kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni vahel;

b)	dialoog kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu, sealhulgas asjakohased kontaktid kolmandates riikides, ÜROs, OSCEs, Euroopa Nõukogus ning teistel rahvusvahelistel foorumitel;

c)	kõik muud vahendid, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist, sh 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes vastuvõetud Thessaloníki tegevussuunistes kindlaks määratud vahendid.

Artikkel 12

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 125 alusel moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 13

Poliitiline dialoog võib toimuda mitmepoolses raamistikus ning ka piirkondliku dialoogina, hõlmates teisi piirkonna riike, sh ELi ja Lääne-Balkani foorumi raames.

III JAOTIS

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid, edendab Montenegro aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.

Kui Montenegro kavatseb süvendada koostööd mõnega artiklites 15, 16 või 17 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning vastavalt X jaotisele arvestada nende seisukohaga.

Montenegro rakendab täies mahus olemasolevaid kahepoolsed lepingud, mis on sõlmitud kooskõlas 27. juunil 2001. aastal Brüsselis Serbia ja Montenegro poolt alla kirjutatud kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumi ja 19. detsembril 2006. aastal Bukarestis alla kirjutatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepinguga.

Artikkel 15

Koostöö teiste ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega

Pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist alustab Montenegro läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.

Nimetatud konventsioonide keskseks osaks on:

a)	poliitiline dialoog;

b)	vabakaubanduspiirkondade loomine lepinguosaliste vahel kooskõlas WTO asjaomaste sätetega;

c)	töötajate vaba liikumise, asutamisvabaduse, teenuste osutamise, jooksvate maksete, kapitali vaba liikumise ning teiste isikute vaba liikumist käsitlevate meetmetega seotud vastastikused soodustused, mille tase on samaväärne kõnealuses lepingus sätestatuga;

d)	sätted, mis käsitlevad koostööd teistes valdkondades, eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes, sõltumata sellest, kas neid on käesolevas lepingus nimetatud.

Nimetatud konventsioonid sisaldavad sätteid vajalike institutsiooniliste mehhanismide loomiseks.

Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Montenegro valmisolek selliste konventsioonide sõlmimiseks on Montenegro ja Euroopa Liidu vaheliste suhete edasise arengu tingimuseks.

Montenegro alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.

Artikkel 16

Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega

Montenegro teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega osades või kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö peab alati olema kooskõlas lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 17

Koostöö Euroopa Liidu teiste kandidaatriikidega, kes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ei osale

1. Montenegro peaks edendama koostööd ja sõlmima piirkondliku koostöö konventsiooni Euroopa Liidu kandidaatriikidega igas käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkonnas. Selliste konventsioonide eesmärk peaks olema Montenegro ja kõnealuse riigi vaheliste kahepoolsete suhete järkjärguline vastavusse viimine ühenduse ja selle liikmesriikide ning kõnealuse riigi vaheliste suhete asjaomase osaga.

2. Montenegro alustab läbirääkimisi ühendusega tolliliidu moodustanud Türgiga vastastikku kasuliku lepingu sõlmimiseks, millega luuakse GATT 1994 artikli XXIV kohaselt vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja teenuste pakkumine nende vahel käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.

Läbirääkimistega tuleks alustada niipea kui võimalik, et sõlmida eespool nimetatud leping enne artikli 18 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.

IV JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 18

1. Ühendus ja Montenegro loovad kuni viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järk-järgult kahepoolse vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõetud sätetega. Seejuures võtavad nad arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.

2. Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri.

3. Käesoleva lepingu puhul sisaldavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:

a)	GATT 1994 artikli III lõike 2 kohasele siseriiklikule maksule vastavaid makse;

b)	dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid;

c)	osutatud teenuste kuludega samaulatuslikke tasusid või makse.

4. Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järk-järgulisi vähendamisi, on:

a)	nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (1) loodud ühenduse ühise tollitariifistiku maksumäärad, mida käesoleva lepingu allkirjastamise päeval tegelikult erga omnes kohaldati;

b)	kohaldatav Montenegro tollimaks. (2)

5. Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes teatavaid tollimaksude vähendamisi, mis tulenevad:

a)	WTOga peetud tollimaksu läbirääkimistest, või

b)	Montenegro ühinemisest WTOga, või

c)	Montenegro WTOga ühinemise järgsetest edasistest tollimaksude vähendamistest,

kõnealused vähendatud tollimaksud asendatakse alates asjaomaste vähendamiste kohaldamise alguskuupäevast lõikes 4 osutatud tollimaksu baasmääraga.

6. Ühendus ja Montenegro teatavad teineteisele oma tollimaksu baasmäärad.

I PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 19

Mõiste

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Montenegrost pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade koondnomenklatuuri gruppides 25 kuni 97, välja arvatud WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooted.

2. Kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 20

Tööstustooteid käsitlevad ühenduse soodustused

1. Montenegrost pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2. Montenegrost pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Artikkel 21

Tööstustooteid käsitlevad Montenegro soodustused

1. Ühendusest pärit, I lisas nimetamata tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatav imporditollimaks kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2. Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegrosse importimisel kohaldatavad imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

3. I lisas loetletud ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatavat imporditollimakse vähendatakse ja kaotatakse järk-järgult vastavalt kõnealuses lisas olevale ajakavale.

4. Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 22

Eksporti käsitlevad tollimaksud ja piirangud

1. Ühendus ja Montenegro kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

2. Ühendus ja Montenegro kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 23

Tollimaksude kiirem vähendamine

Montenegro kinnitab, et ta on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse kiiremini, kui on ette nähtud artiklis 21, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda ja esitab asjakohased soovitused.

II PEATÜKK

Põllumajandus ja kalandus

Artikkel 24

Mõiste

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Montenegrost pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.

2. Termin „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 1 kuni 24 kuuluvaid tooteid ja WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooteid.

3. Nimetatud mõiste hõlmab gruppi 3, rubriikidesse 1604 ja 1605 ja alamrubriikidesse 0511 91 , 2301 20 ja ex 1902 20 („täidisega pastatooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist kala, vähilaadseid, molluskeid või muid veeselgrootuid”) kuuluvaid kala- ja kalandustooteid.

Artikkel 25

Töödeldud põllumajandustooted

Protokollis nr 1 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.

Artikkel 26

Montenegrost pärit põllumajandustoodete importi käsitlevad ühenduse soodustused

1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Montenegrost pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102 , 0201 , 0202 , 1701 , 1702 ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

3. Alates käesoleva lepingu jõustumispäevast sätestab ühendus Montenegrost pärit ja II lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % ühenduse ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 800 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

Artikkel 27

Põllumajandustooteid käsitlevad Montenegro soodustused

1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Montenegro:

a)	kaotab teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis a loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;

b)	vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

c)	vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud 50 % võrra vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale.

Artikkel 28

Veini ja kangete alkohoolsete jookide protokoll

Protokollis nr 2 osutatud veini ja kangete alkohoolsete jookide suhtes kohaldatavad meetmed on sätestatud nimetatud protokollis.

Artikkel 29

Ühenduse soodustused kalale ja kalandustoodetele

1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. IV lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

Artikkel 30

Montenegro soodustused kalale ja kalandustoodetele

1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud V lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

Artikkel 31

Läbivaatamisklausel

Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise mahtu lepinguosaliste vahel, nende erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Montenegro põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse rolli Montenegro majanduses ning WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi ja Montenegro tulevast ühinemist WTOga, vaatavad ühendus ja Montenegro hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus süstemaatiliselt ja asjakohasel vastastikusel alusel toodete kaupa läbi võimalused teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise ulatuslikumaks liberaliseerimiseks.

Artikkel 32

Põllumajanduse ja kalanduse kaitseklauslid

Kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise turgudel või siseriiklikes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artikli 41 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturu erilist tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.

Artikkel 33

Põllumajandus- ja kalandustoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitse

1. Montenegro pakub kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud tingimustega kaitset ühenduses nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (3) alusel registreeritud ühenduse geograafilistele tähistele. Montenegro geograafilised tähised on sobivad registreerimiseks ühenduses nimetatud määruse tingimuste alusel.

2. Montenegro keelab oma territooriumil selliste ühenduses kaitstud võrreldavate toodete nimede igasuguse kasutuse, mis ei ühildu geograafilise tähise kirjeldusega. Käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu, geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, nimetusele lisatakse sellised mõisted nagu liik, tüüp, stiil, imitatsioon, meetod või muud sarnased väljendid.

3. Montenegro keeldub sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutus vastab lõikes 2 viidatud olukordadele.

4. Kaubamärke, mille kasutus vastab lõikes 2 viidatud olukordadele ning mis on registreeritud Montenegros või mida kasutatakse seal, lõpetatakse nende kasutamine pärast 1. jaanuari 2009. aastal. Siiski ei kohaldata käesolevat Montenegros registreeritud kaubamärkide ja kolmandate riikide kodanikele kuuluvate kasutatavate kaubamärkide suhtes eeldusel, et need ei eksita oma olemuse tõttu avalikkust kaupade kvaliteedi, kirjelduse ja geograafilise päritolu osas.

5. Vastavalt lõikele 1 kaitstud geograafiliste tähiste kasutamine kaupade tavapäraste nimetustena tavakeeles lõpetatakse Montenegros hiljemalt 1. jaanuaril 2009. aastal.

6. Montenegro tagab, et pärast 1. jaanuari 2009 tema territooriumilt eksporditud kaubad ei riku käesoleva artikli sätteid.

7. Montenegro tagab omal algatusel ning mis tahes huvitatud isiku palvel lõigetes 1 kuni 6 viidatud kaitse.

III PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 34

Kohaldamisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollis nr 1 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 35

Soodsamad soodustused

Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta mingil moel soodsamate meetmete ühepoolset kohaldamist teiste lepinguosalise poolt.

Artikkel 36

Status quo

1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega makse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ning juba kehtivaid piiranguid ei karmistata.

3. Ilma et see piiraks artiklite 26, 27, 28, 29 ja 30 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted mingil moel Montenegro ja ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika järgimist ega nimetatud poliitika alusel meetmete võtmist, kui see ei mõjuta II–V lisas ja protokollis nr 1 sätestatud impordikorda.

Artikkel 37

Maksualase diskrimineerimise keeld

1. Ühendus ja Montenegro hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistavad sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.

2. Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete sisemaksude tagasimaksed olla suuremad kui nende suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.

Artikkel 38

Fiskaalsed tollimaksud

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 39

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped

1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.

2. Artiklis 18 nimetatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva konkreetse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ning Serbia ja Montenegro vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Montenegro poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud III jaotises mainitud kahepoolsetest kokkulepetest.

3. Lepinguosalised peavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus nõu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niiviisi nõu kolmanda riigi ühinemisel liiduga, et tagada ühenduse ja Montenegro käesolevas lepingus väljendatud vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 40

Dumping ja subsiidiumid

1. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kummalgi lepinguosalisel võtta kaubanduse kaitsmiseks meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 41.

2. Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut ja/või tasakaalustavaid subsiidiume, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja oma asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 41

Kaitseklausel

1. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu sätteid.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a)	märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil, või

b)	tõsiseid häireid mõnes majandusharus või raskusi, millega võib kaasneda majandusliku olukorra tõsine halvenemine mõnes importiva lepinguosalise piirkonnas,

võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

3. Vastavalt lõikes 2 määratletule ei tohi teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed olla ulatuslikumad, kui on vaja tekkinud raskuste heastamiseks, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest. Vastuvõetud kaitsemeetmed peaksid seisnema kehtivate käesolevas lepingus sätestatud tollimaksumäärade suurendamise või vähendamise peatamises asjaomase toote puhul kuni maksimaalselt selle toote suhtes kehtiva, artikli 18 lõike 4 punktides a ja b ning lõikes 5 viidatud enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava piirini. Sellised meetmed peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja jooksul ning nende võtmise aeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid pikendada kokku kuni kahe aasta võrra. Kui teatava toote suhtes on kohaldatud kahepoolseid kaitsemeetmeid, ei kohaldata selle toote suhtes selliseid meetmeid vähemalt nelja aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.

4. Käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 5 punkti b kohaldamise korral esitab ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Montenegro võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.

5. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse koheselt läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse.

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamisest teinud nende probleemide kõrvaldamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Vastavalt GATT 1994 XIX artiklile ja WTO kaitsemeetmete lepingule kohaldatavate kaitsemeetmete puhul tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase/marginaal.

Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis nimetatud olukordades kohaldada viivitamata ajutisi meetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

6. Kui ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Montenegro kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

Artikkel 42

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

1. Kui käesoleva jaotise sätete järgimine toob kaasa:

a)	eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puuduse või selle ohu või

sellise toote reekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepinguosaline on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või maksud, ja kui eespool nimetatud olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi,

võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2. Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete säilitamist, siis need tühistatakse.

3. Enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti esitab vastavalt asjaoludele kas ühendus või Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja raskuste lõpetamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui küsimus edastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.

4. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Montenegro kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5. Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 43

Riigimonopolid

Montenegro tagab, et kaubandusliku iseloomuga monopolide puhul ei oleks pärast käesoleva lepingu jõustumist kaupade hankimise ja turustamise tingimustes liikmesriikide ja Montenegro kodanike vahel mitte mingisugust diskrimineerimist.

Artikkel 44

Päritolureeglid

Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, on päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks sätestatud protokollis nr 3.

Artikkel 45

Lubatud piirangud

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 46

Halduskoostööst hoidumine

1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2. Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise alusel, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote / asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3. Käesolevas artiklis kasutatud mõiste „halduskoostööst hoidumine” tähendab muu hulgas:

a)	asjaomase toote / asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)	korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)	korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4. Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed ja esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

Kui lepinguosalised on eespool nimetatud viisil alustanud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote / asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed.

Käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest viivitamata pärast selle vastuvõtmist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et see lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud.

5. Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 47

Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli nr 3 sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 48

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saartel.

V JAOTIS

TÖÖTAJATE LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, KAPITAL

I PEATÜKK

Töötajate liikumine

Artikkel 49

1. Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti:

a)	ei kohelda liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Montenegro kodanikke töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel nende kodakondsuse tõttu halvemini kui selle liikmesriigi kodanikke;

on liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja selles liikmesriigis seaduslikult elaval abikaasal ja laste juurdepääs asjaomase liikmesriigi tööturule kõnealuse töötaja tööloa kehtivuse ajal, välja arvatud hooajatöötajad ja artikli 50 tähenduses kahepoolsete kokkulepete alusel saabunud töötajad, kui sellistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

2. Kui Montenegros kehtivatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, kohtleb Montenegro tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ja nende seal seaduslikult elavaid abikaasasid ja lapsi vastavalt lõikele 1.

Artikkel 50

1. Arvestades liikmesriigi tööturul valitsevat olukorda ja juhul kui asjaomases liikmesriigis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

a)	tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada töövõimalusi, mille liikmesriigid on Montenegro töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel andnud;

b)	kaaluvad teised liikmesriigid samasuguste kokkulepete sõlmimise võimalust.

2. Kolme aasta pärast uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.

Artikkel 51

1. Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Montenegro kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:

a)	selliste töötajate ja nende pereliikmete vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ja hüvitiste arvestamisel ning samuti neile tervishoiuteenuste osutamisel liidetakse kokku nende töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodid erinevates liikmesriikides;

b)	kõiki vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensione ja hüvitisi, välja arvatud mitteosamakselised hüvitised, võib vabalt üle kanda hüvitisi väljamaksva ELi liikmesriigi või liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel;

c)	kõnealused töötajad saavad oma eespool määratletud pereliikmetele peretoetusi.

2. Montenegro kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult seal elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 punktides b ja c.

II PEATÜKK

Asutamisõigus

Artikkel 52

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

„ühenduse äriühing või Montenegro äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Montenegro õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumil. Liikmesriigi või Montenegro õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Montenegro äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Montenegro majandusega;

b)	„äriühingu tütarettevõte” – teise äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;

„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

„asutamisõigus” on:

kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad;

ii)	ühenduse või Montenegro äriühingute õigus alustada vastavalt ühenduses või Montenegros majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;

e)	„tegevus” – majandustegevus;

f)	„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;

„ühenduse kodanik ja Montenegro kodanik” – vastavalt liikmesriigi või Montenegro kodakondsusega füüsiline isik;

rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Montenegrot asuvate ühenduse või Montenegro kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Montenegrot asutatud ja vastavalt ühenduse või Montenegro kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Montenegros kooskõlas asjakohaste õigusaktidega;

h)	„finantsteenused” – VI lisas kirjeldatud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.

Artikkel 53

1. Montenegro lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist oma territooriumil. Selleks kindlustab Montenegro käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a)	seoses ühenduse äriühingute asutamisega Montenegro territooriumil neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Montenegro enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam;

b)	seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega Montenegro territooriumil, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Montenegro enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

2. Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a)	seoses Montenegro äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriikide või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam;

seoses Montenegro äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

3. Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse lepinguosaliste äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust vastavatel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega

4. Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu lepingusse muudatused, et laiendada eelnimetatud sätete raames antavat asutamisõigust ühenduse ja Montenegro kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.

5. Olenemata käesoleva artikli sätetest:

a)	on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates õigus Montenegros asuvat kinnisvara kasutada ja rendile anda;

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates samasugune õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Montenegro äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara suhtes on neil samad õigused Montenegro äriühingutega, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ettenähtud majandustegevuse läbiviimiseks.

Artikkel 54

1. Artikli 56 sätete valdkonnas, välja arvatud VI lisas kirjeldatud finantsteenused, võivad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.

2. Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.

3. Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 55

1. Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu (4) (edaspidi „ECAA”) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse alaste sätete parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 56

1. Artiklite 53 ja 54 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.

2. Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevaid otseseid vajadusi ning finantsteenuste puhul järelevalvekaalutluste vajadusi.

Artikkel 57

Et ühenduse ja Montenegro kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt ühenduse ja Montenegro territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Selle saavutamiseks võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 58

1. Ühenduse territooriumil asutatud Montenegro äriühingutel või Montenegro territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt Montenegro Vabariigi või ühenduse territooriumil, kui töötajad on vastavalt liikmesriigi või Montenegro kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.

2. Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) käesoleva artikli punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse:

organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:

i)	äriühingu või selle osakonna või allüksuse juhtimine;

ii)	teiste järelevalve, juhtimise või kutsetegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontrollimine;

iii)	isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka;

korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune.

3. Montenegro ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on eespool esitatud lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Montenegro äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Montenegro Vabariigis, kui:

a)	need esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega, ega saa äriühingu vastuvõtjariigis asuvast allikast tasu, ning

b)	äriühingu põhitegevuskoht on vastavalt väljaspool ühendust või Montenegrot ja äriühingul ei ole teisi esindajaid, kontoreid, filiaale ega tütarettevõtteid vastavalt selles liikmesriigis või Montenegros.

III PEATÜKK

Teenuste osutamine

Artikkel 59

1. Ühendus ja Montenegro võtavad vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Montenegro äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.

2. Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 58 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Montenegro äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.

3. Nelja aasta pärast võtab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel saavutatud edu.

Artikkel 60

1. Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Montenegro äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamise päevale eelnenud olukorraga.

2. Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes enne käesoleva lepingu jõustumist valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.

Artikkel 61

Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Montenegro vahel kohaldatakse järgmisi sätteid:

Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 4 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Montenegro ja ühenduse, et tõhusalt rakendada diskrimineerimisevastast põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Montenegro transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega.

Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal.

Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.

Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

a)	ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete raames lastijaotusklausleid;

b)	kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele;

muu hulgas võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele, seoses nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamise ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenustega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4)	Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb vastastikuse turulepääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda ECAA raames.

5)	Enne ECAA sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid.

Montenegro kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere-, siseveeteede ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks.

7)	Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu-, maismaa- ja siseveeteede transporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks.

IV PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 62

Lepinguosalised kohustuvad lubama kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kõiki ühenduse ja Montenegro vahelisi vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.

Artikkel 63

1. Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.

2. Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.

3. Montenegro peab käesoleva lepingu jõustumise hetkest alates kohtlema oma territooriumil kinnisvara omandavaid ELi kodanikke võrdselt.

4. Ühendus ja Montenegro tagavad käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.

5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ja Montenegro territooriumil asuvatele isikutele ning ei kehtesta praegu kehtivas korras uusi piiranguid.

6. Ilma et see piiraks artikli 62 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ja Montenegro vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Montenegro valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Montenegro võtta ühenduse ja Montenegro vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.

7. Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.

8. Lepinguosalised arutavad ühenduse ja Montenegro vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.

Artikkel 64

1. Esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad ühendus ja Montenegro meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.

2. Teise aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade täieliku rakendamise korra Montenegros.

V PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 65

1. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2. Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosaliste territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 66

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, eriti seoses elamisloa andmise, uuendamise või selle andmisest keeldumisega, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. Kõnealune säte ei piira artikli 65 kohaldamist.

Artikkel 67

Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Montenegro äriühingud või kodanikud ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, on samuti hõlmatud käesoleva jaotise sätetega.

Artikkel 68

1. Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2. Käesolevas jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või riikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.

3. Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Montenegrol oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 69

1. Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordiga seotud meetmete kehtestamist maksebilansiga seotud eesmärkidel. Selliseid meetmeid kasutav lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.

2. Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Montenegrol on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui sellised raskused neid ohustavad, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Montenegro võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Ühendus või Montenegro teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

3. Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ja investeeringutest tulenevate tulude suhtes.

Artikkel 70

Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige GATSi artiklist V tulenevate nõuete alusel.

Artikkel 71

Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu tema turgudele.

VI JAOTIS

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 72

1. Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Montenegro kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Montenegro püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järkjärgult vastavusse ühenduse õigustikuga. Montenegro tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.

2. Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse käesoleva lepingu artiklis 8 määratud üleminekuperioodi lõpuks järkjärgult kõigile käesolevas lepingus viidatud ühenduse õigustiku valdkondadele.

3. Ühtlustamise esimesel etapil keskendutakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse õigustiku põhinõuetele, sealhulgas finantssektori õigusaktidele, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning kaubandusega seotud valdkondadele. Edaspidi keskendub Montenegro ühenduse õigustiku ülejäänud osadele.

Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Komisjoni ja Montenegro vahel kokkulepitud kava alusel.

4. Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga määrab Montenegro ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve korra.

Artikkel 73

Konkurentsi- ja muud majandussätted

1. Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobimatu järgmine tegevus, mis võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Montenegro vahel:

i)	kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi;

ii)	turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Montenegro territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt;

iii)	riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või tooteid.

2. Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti EÜ asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.

3. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse sõltumatult tegutsevale asutusele seoses eraõiguslike ning avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.

4. Ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva asutab Montenegro sõltumatult tegutseva asutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti iii sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.

5. Ühendus ühelt poolt ja Montenegro teiselt poolt tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teistele lepinguosalistele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

6. Montenegro koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Lõike 1 punkti iii kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viie aasta jooksul võetakse Montenegro antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Montenegro on võrdsustatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega.

Nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Montenegro Euroopa Komisjonile NUTS II tasemel ühtlustatud arvandmed, mis käsitlevad sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Lõikes 4 nimetatud asutus ja Euroopa Komisjon hindavad seejärel üheskoos Montenegro piirkondade abikõlblikkust ja sellega seotud abi ülemmäärasid, et koostada piirkondliku abi kaart vastavalt asjaomastele ühenduse suunistele.

8. Protokolliga nr 5 kehtestatakse terasetööstusele antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse protokolliga kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui terasetööstusele antakse ümberkorraldamisabi. Sellega rõhutatakse ümberkorraldamiseks antava abi erandlikku laadi, ajalist piiratust ning seotust mahtude vähendamisega teostatavusprogrammide raames.

9. IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:

a)	ei kohaldata lõike 1 punkti iii;

b)	hinnatakse iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust kriteeriumide kohaselt, mille ühendus on kehtestanud EÜ asutamislepingu artiklite 36 ja 37 ning nende põhjal vastuvõetud konkreetsete ühenduse dokumentide alusel.

10. Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast nõupidamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus või kolmekümne päeva jooksul pärast sellise nõupidamise taotlemist. Ükski käesoleva artikli säte ei takista ega mõjuta mingil moel ühenduse ega Montenegro võetavaid dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid kooskõlas GATT 1994 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning nendega seotud siseriiklike õigusnormidega.

Artikkel 74

Riigi osalusega äriühingud

Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Montenegro avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjate suhtes, kellele on antud eri- ja ainuõigused, EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtteid, pidades silmas eelkõige artiklit 86.

Üleminekuperioodil ei hõlma avalik-õiguslike ettevõtjate eriõigused võimalust kehtestada koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ühenduse impordi suhtes Montenegrosse.

Artikkel 75

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

1. Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse tagamise tähtsust.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtlevad lepinguosalised teineteise äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.

3. Montenegro võtab vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt viie aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist on intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning selliste õiguste jõustamise tõhusad vahendid samal tasemel kui ühenduses.

4. Montenegro kohustub lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul ühinema VII lisas nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, et Montenegro peab kõnealuses valdkonnas ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega.

5. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 76

Riigihanked

1. Ühendus ja Montenegro leiavad, et on soovitav avada riigihankelepingute sõlmimine võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel eelkõige WTO eeskirju järgides.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduses registreeritud või registreerimata Montenegro äriühingutele juurdepääs ühenduse pakkumismenetlusele vastavalt ühenduse hankelepingute sõlmimise korrale ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui ühenduse äriühinguid.

Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kommunaalteenuste sektori lepingute suhtes, kui Montenegro valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad ühenduse eeskirjad. Ühendus kontrollib korrapäraselt, kas Montenegro on tegelikult sellised õigusaktid vastu võtnud.

3. Vastavalt V jaotise II peatükile on Montenegro territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Montenegros ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Montenegro äriühingutele.

4. Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduse äriühingutele, mis ei ole asutatud Montenegros, juurdepääs Montenegro pakkumismenetlusele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Montenegro äriühingutele.

5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Montenegro võimalusi võimaldada kõikidele ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Montenegros. Montenegro esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule iga-aastaselt aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud riigihangete läbipaistvuse parandamiseks ja mis võimaldavad selles valdkonnas tehtud otsuste tõhusat kohtulikku läbivaatamist.

6. Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ja Montenegro vahel kohaldatakse artikleid 49 kuni 64.

Artikkel 77

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

1. Montenegro võtab vajalikud meetmed, et saavutada järk-järgult vastavus ühenduse tehniliste eeskirjadega ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustega.

2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist;

b)	toetavad kvaliteetse infrastruktuuri loomise edendamist: standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine;

c)	toetavad Montenegro osalemist standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja teiste sarnaste valdkondadega tegelevate organisatsioonide töös (nt CEN, CENELEC, ETSI, EA, WELMEC, EUROMET (5));

d)	vajaduse korral sõlmivad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, kui Montenegro õigusraamistik ja menetlused on viidud piisavalt vastavusse ühenduse omadega ja on tagatud asjakohane ekspertiis.

Artikkel 78

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad koostööd Montenegro tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.

Sel eesmärgil ning võttes arvesse ühiseid huve, tagavad lepinguosalised järgmist:

a)	aktiivne tarbijakaitsepoliitika vastavalt ühenduse õigusaktidele, sealhulgas teavitamise kasv ja sõltumatute organisatsioonide loomine;

b)	Montenegro tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega;

c)	tarbijate tõhus õiguskaitse, parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ja hoidmaks vastavaid ohutusstandardeid;

d)	pädevate asutuste teostatav eeskirjade järelevalve ning vaidluste korral õiguskaitse kättesaadavuse tagamine;

e)	ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetus.

Artikkel 79

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Montenegro ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.

VII JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 80

Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik

Koostöös õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste valdkonnas pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Artikkel 81

Isikuandmete kaitse

Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Montenegro isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Montenegro asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.

Artikkel 82

Viisad, piirihaldus, varjupaigaõigus ja ränne

Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.

Koostöö eespool nimetatud küsimustes põhineb vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:

a)	õigusakte ja toiminguid käsitlev teabevahetus;

b)	õigusaktide koostamine;

c)	institutsioonide tõhususe tõstmine;

d)	personalikoolitus;

e)	reisidokumentide turvalisus ja valedokumentide avastamine;

f)	piirihaldus.

Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

varjupaiga andmise valdkonnas: riiklike õigusaktide rakendamine, et täita 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuaril 1967. aastal New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokolli tingimusi ning tagada mittetagasisaatmise põhimõtte ning varjupaigataotlejate ja põgenike muude õiguste austamine;

seadusliku migratsiooni alal vastuvõtueeskirjad ja vastu võetud isikute õigused ja staatus. Rände valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku seaduslikult nende territooriumil elavate teiste riikide kodanike õiglases kohtlemises ning toetavad integratsioonipoliitikat, mille eesmärk on muuta asjaomaste kodanike õigused ja kohustused sarnaseks oma kodanike õiguste ja kohustustega.

Artikkel 83

Ebaseadusliku sisserände ennetamine ja kontroll, tagasivõtmine

1. Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil lubavad Montenegro ja liikmesriigid tagasi kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud ning lepinguosalised lepivad kokku, et sõlmivad ja rakendavad täielikult tagasivõtmislepingut, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohustust.

Liikmesriigid ning Montenegro annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja laiendavad neile sel eesmärgil vajalikke haldusvõimalusi.

Ühenduse ja Montenegro vahelises elamisloata isikute tagasivõtmist käsitlevas lepingus määratakse kindlaks konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasilubamise kohta.

2. Montenegro kohustub sõlmima tagasivõtmise lepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega.

3. Montenegro võtab kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.

4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab teised ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike, vältimiseks ja kontrolliks.

Artikkel 84

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

2. Kõnealuse valdkonna koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi, eesmärgiga edendada määruste rakendamist ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.

Artikkel 85

Koostöö ebaseaduslike uimastite valdkonnas

1. Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja meetmetega püütakse tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitluse struktuure, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.

2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrolli strateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.

Artikkel 86

Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamises ja selle vastu võitlemises. Siia kuuluvad:

a)	inimeste üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b)	ebaseaduslik majandustegevus, eriti sularaha ja mittesularahaliste maksevahendite võltsimine, ebaseaduslikud tehingud tööstusjäätmete, radioaktiivsete materjalide ning ebaseaduslike või võltsitud toodetega;

c)	korruptsioon nii era- kui riigisektoris, eriti kui see seostub läbipaistmatute haldustavadega;

d)	maksupettus;

e)	identiteedivargus;

f)	uimastite ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu;

g)	ebaseaduslik relvakaubandus;

h)	dokumentide võltsimine;

i)	kaupade, sealhulgas autode ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja salakaubavedu;

j)	küberkuritegevus.

Montenegro teeb Euroopa ühendusega tihedat koostööd valeraha valmistamise ennetamisel, et võidelda paberraha ja müntide võltsimise vastu ning lõpetada selline territooriumil ilmneda võiv tegevus ja selle eest karistada. Ennetamise tasandil seab Montenegro eesmärgiks asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud sarnaste meetmete rakendamise ning ühinemise kõnealust valdkonda käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega. Montenegro võib kasu saada ühenduse antavast toetusest vahetamisele, abile ja koolitusele valerahavastase võitluse valdkonnas. Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

Artikkel 87

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, ning kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega tegema koostööd, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist:

a)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja juriidiliste dokumentide täieliku rakendamise raames;

b)	vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

c)	vahetades kogemusi terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna, koolituse ja terrorismi ennetamise kohta.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖPOLIITIKA

Artikkel 88

1. Ühendus ja Montenegro seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärgiks on kaasa aidata Montenegro arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid võimalikult laiaulatuslikult mõlema lepinguosalise kasuks.

2. Määratakse kindlaks tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Montenegro jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.

3. Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Montenegro ning tema naaberriikide, sealhulgas ELi liikmesriikide vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb kooskõlas Euroopa partnerlusega järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkondade prioriteedid.

Artikkel 89

Majandus- ja kaubanduspoliitika

Ühendus ja Montenegro hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.

Kõnealustel eesmärkidel teevad ühendus ja Montenegro koostööd, et:

a)	vahetada teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta;

b)	analüüsida ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika kujundamist ja selle rakendamise vahendeid, ja

c)	edendada laiaulatuslikumat koostööd, et kiirendada oskusteabe sissevoolu ja juurdepääsu uutele tehnoloogiatele.

Montenegro jätkab püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning ühtlustada oma poliitika järk-järgult majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga. Montenegro ametiasutuste taotlusel võib ühendus anda abi selleks, et toetada Montenegro jõupingutusi sellega seoses.

Lisaks on koostöö eesmärgiks õigusriigi põhimõtte tugevdamine majandusvaldkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.

Koostöö kõnealuses valdkonnas hõlmab ka Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ning tegevust käsitlevat teabevahetust.

Artikkel 90

Statistikaalane koostöö

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas, sealhulgas majandus-, kaubandus-, rahapoliitika- ja finantsvaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mis oleks võimeline esitama usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mis on vajalikud Montenegro ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Montenegro statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus kui erasektoris. Statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et tagada üksikandmete konfidentsiaalsus, tõhustada järk-järgult Euroopa statistikasüsteemi andmete kogumist ja edastamist ning vahetada töömeetodeid, oskusteabe ja koolituse edastamist käsitlevat teavet.

Artikkel 91

Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused

Montenegro ja ühenduse koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik ausal konkurentsil põhineva ning võrdseid võimalusi tagava pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Montenegros.

Artikkel 92

Koostöö sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada asjaomaste õigusaktide väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu Montenegros välja läbipaistvad, tõhusad ja majanduslikult tasuvad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid (mis hõlmaksid finantsjuhtimist, -kontrolli ja funktsionaalselt sõltumatut siseauditit), mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodika ning ELi parimate tavadega. Koostöö peaks keskenduma ka kõrgeima auditeerimisasutuse suutlikkuse tõstmisele Montenegros. Ülalnimetatud nõuetest tulenevate koostööd ja ühtlustamist käsitlevate kohustuste täitmiseks peaks koostöö keskenduma ka finantsjuhtimise ja –kontrolli ning siseauditi kesksete ühtlustamisüksuste asutamisele ja nende tugevdamisele.

Artikkel 93

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste pädevuste piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad võimalused nii riigisisesteks kui väliserainvesteeringuteks, mis on Montenegro majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised. Koostöö eesmärk on Montenegro jaoks eelkõige investeeringuid soodustava ja kaitsva õigusliku raamistiku tõhustamine.

Artikkel 94

Tööstusalane koostöö

Koostöö eesmärk on Montenegro tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamine ning ümberkorraldamine. Koostöö peaks hõlmama ka ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.

Tööstusalase koostöö algatused kajastavad lepinguosaliste kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärgiks on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõhusate ekspordiedendamismeetmete kehtestamisele Montenegros.

Koostöös võetakse arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevat ühenduse õigustikku.

Artikkel 95

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine ja tugevdamine ning uute ettevõtjate asutamine valdkondades, mis võimaldavad ettevõtjate potentsiaalset kasvu ning ühenduse ja Montenegro väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 96

Turism

Lepinguosaliste vahelise turismikoostöö eesmärk on eelkõige turismialase teabe edastamise tõhustamine rahvusvaheliste võrgustike, andmebaaside jms abil, turismivaldkonnas investeeringuid soodustavate infrastruktuuride arendamise julgustamine ja Montenegro osalemine olulistes Euroopa turismiorganisatsioonides. Koostöö on suunatud ka ühise tegutsemise võimaluste uurimisele ja turismiettevõtjate, ekspertide, valitsuste ning nende pädevate ametiasutuste vahelise koostöö tugevdamisele turismivaldkonnas, samuti oskusteabe vahetamisele (koolituste, vahetuste ja seminaride kaudu). Koostöö aluseks on ühenduse õigustiku kõnealust valdkonda käsitlevad õigusaktid.

Koostööpoliitikat võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.

Artikkel 97

Põllumajandus- ja agrotööstussektor

Lepinguosaliste vahelist koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustiku põllumajandusvaldkonnaga seotud prioriteetsetes valdkondades, samuti veterinaaria ja fütosanitaaria alal. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Montenegro põllumajandus- ja agrotööstussektor, et see vastaks ühenduse sanitaarnõuetele, parandada veemajandust ja maaelu arengut ning arendada Montenegro metsandussektorit, samuti toetada Montenegro õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.

Artikkel 98

Kalandus

Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade kindlaksmääramiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisi kohustusi kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.

Artikkel 99

Toll

Lepinguosalised alustavad kõnealuses valdkonnas koostööd, mille eesmärk on tagada kõikide kaubanduse vallas vastuvõetavate sätete vastavus ja saavutada Montenegro tollisüsteemi ühtlustamine ühenduse tollisüsteemiga, aidates seeläbi rajada teed käesoleva lepingu alusel kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Montenegro tollialaste õigusaktide järk-järgulisele ühtlustamisele ühenduse õigustikuga.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete tolliküsimustes.

Lepinguosaliste vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad on sätestatud protokollis nr 6.

Artikkel 100

Maksustamine

Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid Montenegro maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettuse vastast võitlust.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Kahjustava maksukonkurentsi kaotamine peaks toimuma kooskõlas nõukogus 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud äriühingute maksustamise juhendi põhimõtetega.

Koostöö hõlmab läbipaistvuse parandamist ja korruptsioonivastast võitlust ning teabevahetust liikmesriikidega eesmärgiga hõlbustada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kehtestamist. Montenegro viib lõpule OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonil ja OECD maksuküsimustealase teabevahetuse näidisleppel põhinevate kahepoolsete lepingute sõlmimise liikmesriikidega, juhul kui taotlev liikmesriik on nendega liitunud.

Artikkel 101

Koostöö sotsiaalküsimustes

Tööhõivega seoses keskendutakse lepinguosaliste vahelises koostöös eelkõige tööbüroode ja karjäärinõuandlate teenuste parandamisele, pakkudes abimeetmeid ja edendades kohalikku arengut tööstus- ja tööturu ümberkorraldamise toetamiseks. Koostöö hõlmaks ka selliseid meetmeid nagu uurimised, ekspertide vahetus ning teabe- ja koolitustegevus.

Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Montenegros. Koostöö eesmärk on ka toetada Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele ning koostöö raames kohandatakse Montenegros kehtivaid töötingimusi ning meeste ja naiste, puuetega inimeste ning vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme. Montenegro tagab ILO põhikonventsioonide järgimise ja nende tõhusa rakendamise.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 102

Haridus ja koolitus

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noorsoopoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteametliku hariduse taset Montenegros. Kõrgharidussüsteemi prioriteediks on valitsustevahelise Bologna protsessi raames Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Montenegros ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse tõttu.

Ühenduse vastavad programmid ja vahendid aitavad kaasa Montenegro haridus- ja koolitusstruktuuride ning tegevuste ajakohastamisele.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 103

Kultuurialane koostöö

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muuhulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.

Artikkel 104

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi avalikele ja erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.

Montenegro viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla EÜ poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse õigustikuga. Erilist tähelepanu pöörab Montenegro satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.

Artikkel 105

Infoühiskond

Koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustikust lähtuvates prioriteetides infoühiskonna alal. Sellega toetatakse peamiselt Montenegro asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.

Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on infoühiskonna edasine väljaarendamine Montenegros. Üldeesmärk on valmistada ühiskonda tervikuna ette digitaalajastuks, soodustada investeeringuid ning tagada elektrooniliste võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.

Artikkel 106

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele nimetatud valdkonnas.

Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Montenegro võtab kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse õigustiku.

Artikkel 107

Teave ja side

Ühendus ja Montenegro rakendavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse tõhustamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning kitsamat erialast teavet Montenegro erialaringkondadele.

Artikkel 108

Transport

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.

Koostöö eesmärk on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Montenegro transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, soodustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele. Peale selle võib koostööga toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrkudes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid Kagu-Euroopas kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöö eesmärgiks peaks olema saavutada ühendusega võrreldavad tegevusstandardid, viia Montenegro transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.

Artikkel 109

Energeetika

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele energeetikaalastele prioriteetidele. Koostöös tuginetakse energiaühenduse lepingule ning seda arendatakse eesmärgiga liita Montenegro järk-järgult ühenduse energiaturuga. Koostöö võib hõlmata eelkõige:

energiapoliitika sõnastamist ja kavandamist, sealhulgas infrastruktuuri moderniseerimist, energiavarustuse parandamist ja mitmekesistamist ning energiaturule juurdepääsu parendamist, samuti transiidi hõlbustamist, ülekandmist ja jaotamist ning piirkondliku tähtsusega elektrivõrkude naaberriikidega vastastikuse seotuse taastamist;

b)	energia säästmise soodustamist, energiakasutuse tõhusust, taastuvat energiat ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimist;

c)	energia kommunaalmajanduse ümberkorraldamise ja kõnealuse sektori ettevõtjate vahelise koostöö üldtingimuste sõnastamist.

Artikkel 110

Tuumaohutus

Lepinguosalised teevad koostööd tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas. Koostöö võib hõlmata järgmiseid teemasid:

a)	lepinguosaliste kiirguskaitse-, tuumaohutuse- ja tuumamaterjalide üle arvestusepidamise ja kontrollialaste õigusnormide ajakohastamine ning järelevalveasutuste ja nende vahendite tugevdamine;

b)	tuumaõnnetuste puhul ning hädaolukorraks valmisoleku ja üldiste tuumaohutusküsimuste kohta varajast teabeedastust käsitlevate Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Montenegro vaheliste kokkulepete soodustamise elavdamine vajaduse korral;

c)	kolmandate osapoolte tuumaenergiaalane vastutus.

Artikkel 111

Keskkond

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna valdkonnas elutähtsa eesmärgiga peatada olukorra edasine halvenemine ning alustavad keskkonnaolukorra parandamisega, eesmärgiga saavutada säästev areng.

Lepinguosalised alustavad eelkõige koostööd eesmärgiga tugevdada haldusstruktuure ja -korda, et tagada keskkonnaküsimuste strateegiline kavandamine ning kooskõlastamine asjaomaste huvitatud isikute vahel, ning keskenduvad Montenegro õigusaktide ühtlustamisele ühenduse õigustikuga. Koostöö peaks keskenduma ka strateegiate väljatöötamisele, et märkimisväärselt vähendada kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest õhu- ja veesaastet, luua tõhus, puhas, säästev ja taastuv energia tootmise ja tarbimise raamistik ning viia läbi keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine. Eritähelepanu pööratakse Kyoto protokolli ratifitseerimisele ja rakendamisele.

Artikkel 112

Koostöö teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.

Artikkel 113

Piirkondlik ja kohalik areng

Lepinguosalised püüavad tugevdada piirkondliku ja kohaliku arengu alast koostööd eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Eritähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide ning piirkondade vahelisele koostööle.

Koostöö aluseks on ühenduse õigustikust lähtuvad regionaalarengu valdkonna prioriteedid.

Artikkel 114

Avalik haldus

Koostöö eesmärk on tagada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse areng Montenegros, eelkõige toetada õigusriigi ellurakendamist, riiklike institutsioonide nõuetekohast toimimist Montenegro elanike heaks üldiselt ning ELi ja Montenegro vaheliste suhete sujuvat arengut.

Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse institutsioonide ülesehitamisele, sealhulgas läbipaistvate ja erapooletute töölevõtumenetluste väljaarendamisele ja kohaldamisele, personalijuhtimisele, karjääri kujundamisele avalikus teenistuses, pidevale koolitusele, eetiliste tõekspidamiste edendamisele avalikus halduses. Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.

IX JAOTIS

FINANTSKOOSTÖÖ

Artikkel 115

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 5, 116 ja 118 võib Montenegro saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduse abi antakse tingimusel, et tehakse täiendavaid edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel ning eelkõige Euroopa partnerluse eriprioriteetide järgimisel. Arvesse võetakse ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, eelkõige seoses abisaajate edusammudega demokraatlike, majandus- haldusreformide ning muude nõukogu järelduste täitmisel, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Montenegrole antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.

Artikkel 116

Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega mitmeaastase näidisprogrammi raames ja iga-aastase tegevuskava alusel, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Montenegroga.

Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse arengule ning keskkonnakaitsele.

Artikkel 117

Montenegro palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Kõnealuse abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Montenegro ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.

Artikkel 118

Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.

Seetõttu vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõikide abi allikate kohta.

X JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 119

Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud seda nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingu raamistikust tulenevad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 120

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Montenegro valitsuse liikmed.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

3. Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.

4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi ühenduse esindaja ja Montenegro esindaja.

5. Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimuste korral võtab panga esindaja vaatlejana stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa.

Artikkel 121

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Komitee koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 122

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Montenegro valitsuse esindajad.

2. Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.

3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma pädevusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 121 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 123

Stabilisatsiooni- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada allkomiteesid. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu.

Luuakse rändeküsimustega tegelev allkomitee.

Artikkel 124

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb oma töökorras kõnealuste komiteede ja organite koosseisu ja ülesanded ning nende tegutsemiseeskirjad.

Artikkel 125

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Montenegro parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja Montenegro parlamendi liikmed.

Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Montenegro parlamendi liige.

Artikkel 126

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 127

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a)	mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)	mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)	mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks korrakaitset mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 128

1. Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)	ei tohi meetmed, mida Montenegro rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel;

b)	ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Montenegro suhtes, põhjustada diskrimineerimist Montenegro kodanike ega Montenegro äriühingute vahel.

2. Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 129

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3. Mõlemad lepinguosalised suunavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 130 ja vajadusel ka protokolli nr 7.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

4. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees või mõnes muus artiklite 123 või 124 alusel loodud organis.

5. Lõigete 2, 3 ja 4 sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 32, 40, 41, 42, 46 ja protokolli nr 3 kohaldamist (Päritolustaatusega toodete ja halduskoostöö meetodite mõiste määratlemine).

Artikkel 130

1. Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et teise lepinguosalise vastuvõetud meede või teise lepinguosalise tegutsemata jätmine kujutab käesoleva lepingu tingimuste kohaselt tema kohustuste täitmata jätmist, annab vaidluse lahendamise ametlik taotlus põhjuse selliseks arvamuseks ja näitab vastavalt juhtumile, et lepinguosaline võib võtta meetmeid vastavalt artikli 129 lõikele 4.

2. Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ja muudes lõikes 3 sätestatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3. Lepinguosalised esitavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe.

Kuni vaidlusele lahenduse leidmiseni arutatakse seda igal stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungil, välja arvatud juhul, kui ei ole algatatud protokollis nr 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Vaidlus peetakse lahendatuks, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt artikli 129 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.

Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule artikli 123 või 124 alusel loodud asjaomastes komiteedes või organites, või mõlema lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4. Protokolli nr 7 kohaldamisalasse jäävate küsimuste puhul võib kumbki lepinguosaline vastavalt protokollile esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist vastavalt lõikele 1.

Artikkel 131

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Montenegrot siduvate kehtivate lepingutega.

Artikkel 132

Montenegro ühenduse programmides osalemise üldtingimused on sätestatud protokollis nr 8.

I kuni VII lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 133

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Kumbki lepinguosaline võib lepingu täitmise koheselt peatada, kui teine lepinguosaline ei pea kinni käesoleva lepingu põhiosast.

Artikkel 134

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Montenegro Vabariiki.

Artikkel 135

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Montenegro territooriumi suhtes.

Artikkel 136

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 137

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning Montenegros kasutatavas ametlikus keeles, kusjuures kõik need tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 138

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 139

Vaheleping

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Montenegro vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 73, 74 ja 75, protokollides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 ning asjakohastes sätetes protokollis nr 4 vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.

Съставено в Люксембург, на петнайсти октомври две хиляди и седма година.

Hecho en Luxemburgo, el quince de octubre de dos mil siete.

V Lucemburku dne patnáctého října dva tisíce sedm.

Udfærdiget i Luxembourg den femtende oktober to tusind og syv.

Geschehen zu Luxemburg am fünfzehnten Oktober zweitausendsieben.

Kahe tuhande seitsmenda aasta oktoobrikuu viieteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα πέντε Οκτωβρίου δύο χιλιάδες επτά.

Done at Luxembourg on the fifteenth day of October in the year two thousand and seven.

Fait à Luxembourg, le quinze octobre deux mille sept.

Fatto a Lussemburgo, addì quindici ottobre duemilasette.

Luksemburgā, divtūkstoš septītā gada piecpadsmitajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai septintųjų metų spalio penkioliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-hetedik év október tizenötödik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħmistax-il jum ta’ Ottubru tas-sena elfejn u sebgħa.

Gedaan te Luxemburg, de vijftiende oktober tweeduizend zeven.

Sporządzono w Luksemburgu dnia piętnastego października roku dwa tysiące siódmego.

Feito em Luxemburgo, em quinze de Outubro de dois mil e sete.

Întocmit la Luxembourg, la cincisprezece octombrie două mii şapte.

V Luxemburgu dňa pätnásteho októbra dvetisícsedem.

V Luxembourgu, dne petnajstega oktobra leta dva tisoč sedem.

Tehty Luxemburgissa viidentenätoista päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.

Som skedde i Luxemburg den femtonde oktober tjugohundrasju.

Sačinjeno u Luksemburgu petnaestog oktobra dvije hiljade i sedme godine.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

U ime Republike Crne Gore

(1) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2) Montenegro ametlik väljaanne nr 17/07.

(3) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 952/2007 (ELT L 210, 10.8.2007, lk 26).

(4) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3).

(5) Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut, Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, Euroopa legaalmetroloogia koostöö organisatsioon, Euroopa metroloogiaorganisatsioon

I LISA

Ia LISA

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(vastavalt artiklile 21)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a)	käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b)	esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 50 protsendini tollimaksu baasmäärast;

c)	käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 25 protsendini baasmäärast;

d)	käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

CN-kood

Kauba kirjeldus

2515

Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud:

–	marmor ja travertiin:

2515 11 00

– –	töötlemata või jämedalt tahutud

2515 12

– –	ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud:

2515 12 20

– – –

paksusega kuni 4 cm

2515 12 50

– – –

paksusega üle 4 cm, aga mitte üle 25 cm

2515 12 90

– – –

muud

2522

Kustutatud, kustutamata ja hüdrauliline lubi, v.a rubriigi 2825 kaltsiumoksiid ja -hüdroksiid

2522 20 00

–	kustutatud lubi

2523

Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte:

–	portlandtsement:

2523 29 00

– –

muud

3602 00 00

Valmislõhkeained, v.a püssirohi

3603 00

Süütenöörid; detonaatornöörid; löök- ja detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid:

3603 00 10

–	süütenöörid; detonaatornöörid

3603 00 90

–

muud

3820 00 00

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

4406

Raudteede ja trammiteede puitliiprid:

4406 90 00

–

muud

4410

Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata:

– –

puidust:

4410 12

– –	orienteeritud kihtidega plaadid (OSB):

4410 12 10

– – –

töötlemata või ainult lihvitud

4410 19 00

– –

muud

4412

Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal:

4412 10 00

–

bambusest

–

muud:

4412 94

– –	tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat:

4412 94 10

– – –

millel vähemalt üks välimine kiht on lehtpuidust

4412 94 90

– – –

muud

4412 99

– –

muud:

4412 99 70

– – –

muud

6403

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid:

–	muud, nahast välistallaga:

6403 51

– –	pahkluud katvad:

– – –

muud:

– – –

pahkluud katvad, kuid sääremarja osaliseltki mittekatvad, sisetalla pikkusega:

– – – – –

vähemalt 24 cm:

6403 51 15

– – – – – –

meeste

6403 51 19

– – – – – –

naiste

– – – –

muud, sisetalla pikkusega:

– – – – –

vähemalt 24 cm:

6403 51 95

– – – – – –

meeste

6403 51 99

– – – – – –

naiste

6405

Muud jalatsid:

6405 10 00

–	nahast või komposiitnahast pealsetega

7604

Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid:

7604 10

–	legeerimata alumiiniumist:

7604 10 90

– –

profiilid

–	alumiiniumisulamitest:

7604 29

– –

muud:

7604 29 90

– – –

profiilid

7616

Muud alumiiniumtooted:

–

muud:

7616 99

– –

muud:

7616 99 90

– – –

muud

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda õhuniiskust eraldi reguleerida

–

muud:

8415 81 00

– –	jahutusseadmega ning jahutus- ja kütterežiimi vahelise ümberlülitamise reguleerventiiliga (reverseeritavad soojuspumbad):

8507

Akud, sh nende separaatorid, nii täisnurksed kui muukujulised:

8507 20

–	muud pliiakud:

– –

muud:

8507 20 98

– – –

muud

8517

Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527 ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed:

–	telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid:

8517 12 00

– –	mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

–	muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid:

8703 22

– –	silindrite töömahuga üle 1 000 cm3, kuid mitte üle 1 500 cm3:

8703 22 10

– – –

uued:

ex 8703 22 10

– – – –

sõiduautod

8703 22 90

– – –

kasutatud:

8703 23

– –	silindrite töömahuga üle 1 000 cm3, kuid mitte üle 1 500 cm3:

– – –

uued:

8703 23 19

– – – –

muud:

ex 8703 23 19

– – – – –

sõiduautod

8703 23 90

– – –

kasutatud

–	muud sõidukid, survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga):

8703 32

– –	silindrite töömahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 2 500 cm3:

– – –

uued:

8703 32 19

– – – –

muud:

ex 8703 32 19

– – – – –

sõiduautod

8703 32 90

– – –

kasutatud

8703 33

– –	silindrite töömahuga üle 2 500 cm3:

– – –

uued:

8703 33 11

– – – –

sõidukelamud

8703 33 90

– – –

kasutatud

Ib LISA

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(vastavalt artiklile 21)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a)	käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 85 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b)	käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini baasmäärast;

c)	käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 55 protsendini baasmäärast;

d)	käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini baasmäärast;

e)	käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini tollimaksu baasmäärast;

f)	käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

CN-kood

Kauba kirjeldus

2501

Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi:

–	sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega:

– –

muud:

– – –

muud:

2501 00 91

– – – –

inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool

3304

Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid:

–

muud:

3304 99 00

– –

muud

3305

Juuksehooldusvahendid:

3305 10 00

–

šampoonid

3305 90

–

muud:

3305 90 90

– –

muud

3306

Suu- ja hambahügieenivahendid, k.a hambaproteeside kinnitamise pastad ja pulbrid; rubriigi 3306 niit hambavahede puhastamiseks (hambaniit), individuaalses jaemüügipakendis:

3306 10 00

–	hambapasta, -pulber

3401

Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

– –	seep ning orgaanilised pindaktiivsed ained ja valmistised kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seebi või pindaktiivse ainega kaetud, immutatud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

3401 11 00

– –	tualettseep, sh ravimeid sisaldav tualettseep:

3402

Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted:

3402 20

–	tooted jaemüügipakendis:

3402 20 20

– –	pindaktiivsed valmistised

3402 20 90

– –	pesemis- ja puhastusvahendid

3402 90

–

muud:

3402 90 90

– –	pesemis- ja puhastusvahendid

3923

Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid:

–	kotid ja pakendid (k.a torbikud):

3923 21 00

– –	etüleeni polümeeridest

3923 29

– –	muudest plastidest:

3923 29 10

– – –

polü(vinüülkloriidist)

3923 90

–

muud:

3923 90 10

– –	ekstrusiooni teel valmistatud torukujulised võrgud

3923 90 90

– –

muud

3926

Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901 –3914 kuuluvatest materjalidest tooted:

3926 90

–

muud:

– –

muud:

3926 90 97

– – –

muud

4011

Uued kummist õhkrehvid:

4011 10 00

–	sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

4202

Reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad, prillitoosid, binokli-, kaamera-, muusikariista- või püssivutlarid, püstolikabuurid jms tooted; reisikotid, termoskotid toidukaupade ja jookide jaoks, tualett-tarvete kotid, seljakotid, käekotid, kandekotid, rahakotid, rahataskud, kaarditaskud, portsigarid, tubakakotid, tööriistakotid, spordikotid, pudelite kandekastid, ehtekarbid, puudritoosid, lauahõbedakarbid jms tooted nahast või komposiitnahast, lehtplastidest, tekstiilmaterjalidest, vulkaniseeritud kiust või papist, täielikult või osaliselt kaetud nimetatud materjalide või paberiga:

–	reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad jms tooted:

4202 11

– –	nahast, komposiitnahast või lakknahast välispinnaga:

4202 11 10

– – –

diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad jms tooted

4202 11 90

– – –

muud

4203

Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused:

4203 10 00

–

rõivad

–	sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad:

4203 29

– –

muud:

4203 29 10

– – –

kaitsekindad kõikide erialade jaoks

4418

Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud:

4418 10

–	aknad, Prantsuse aknad (French windows) ja nende raamid:

4418 10 50

– –	okaspuidust

4418 10 90

– –

muud

4418 20

–	uksed, ukseraamid ja -piidad, lävepakud:

4418 20 50

– –	okaspuidust

4418 20 80

– –	muust puidust

4418 40 00

–	puitraketis betoneerimistöödeks

4418 90

–

muud:

4418 90 10

– –

liimpuit

4418 90 80

muud

4802

Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp:

–	muu paber ja papp, mis ei sisalda mehaanilisel menetlusel saadud kiude või sisaldab neid kuni 10 % kogu sisalduva kiu massist:

4802 55

– –	massiga vähemalt 40 g/m2, kuid mitte üle 150 g/m2, rullides:

4802 55 15

– – –

massiga vähemalt 40 g/m2, kuid alla 60 g/m2:

ex 4802 55 15

– – – –

v.a paks dekoratiivpaber

4802 55 25

– – –

massiga vähemalt 60 g/m2, kuid alla 75 g/m2:

ex 4802 55 25

– – – –

v.a paks dekoratiivpaber

4802 55 30

– – –

massiga vähemalt 75 g/m2, kuid alla 80 g/m2:

ex 4802 55 30

– – – –

v.a paks dekoratiivpaber

4802 55 90

– – –

massiga vähemalt 80 g/m2:

ex 4802 55 90

– – – –

v.a paks dekoratiivpaber

4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast; dokumendivutlarid, kirjaalused jms paberist või papist kontori-, kaupluse- jm tarbed:

4819 10 00

–	kastid ja karbid lainepaberist või -papist

4819 20 00

–	kokkuvolditavad kastid ja karbid, mitte lainepaberist või -papist

4819 30 00

–	kotid, mille põhja laius on vähremalt 40 cm

4819 40 00

–	muud kotid (sh torbikud)

4820

Registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud, kirjaplokid, märkmikud, kalenderpäevikud ja -märkmikud jms tooted, vihikud, kuivatuspaberiplokid, kiirköitjad (eraldatavate lehtedega vm), mapid, kaustad, äriblanketid, kopeervahelehtedega komplektid jm paberist või papist kirjatarbed; albumid näidiste või kollektsioonide jaoks, raamatuümbrised, paberist või papist:

4820 10

–	registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud, kirjaplokid, märkmikud, kalenderpäevikud ja -märkmikud jms tooted:

4820 10 10

–	registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud

4820 20 00

–

vihikud

4820 90 00

–

muud

4821

Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita:

4821 10

–	pealetrükiga:

4821 10 10

– –	isekleepuvad

4821 90

–

muud:

4821 90 10

– –	isekleepuvad

4910 00 00

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega

4911

Muud trükised (sh trükitud pildid ning fotod):

4911 10

–	ärireklaam, kaubakataloogid jms:

4911 10 10

– –	kaubakataloogid

4911 10 90

– –

muud

–

muud:

4911 99 00

– –

muud

5111

Lamba või muude loomade kraasvillast riie:

–	lambavilla või muude loomade villa sisaldusega vähemalt 85 % massist:

5111 19

– –

muud:

5111 19 10

– – –

pindtihedusega üle 300 g/m2, kuid mitte üle 450 g/m2

5111 19 90

– – –

pindtihedusega üle 450 g/m2

5112

Lamba või muude loomade kammvillast riie:

–	lambavilla või muude loomade villa sisaldusega vähemalt 85 % massist:

5112 11 00

– –	pindtihedusega kuni 200 g/m2

5112 19

– –

muud:

5112 19 10

– – –

pindtihedusega üle 200 g/m2, kuid mitte üle 375 g/m2

5112 19 90

– – –

pindtihedusega üle 375 g/m2

5209

Puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2:

–	pleegitatud:

5209 21 00

– –	labasekoeline

5209 22 00

– –	3- või 4lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

5209 29 00

– –

muu riie

–

värvitud:

5209 31 00

– –	labasekoeline

5209 32 00

– –	3- või 4lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega

5209 39 00

– –

muu riie

–	kirjukoeline:

5209 41 00

– –	labasekoeline

5209 43 00

– –	3- või 4lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega muu riie

5209 49 00

– –

muu riie

6101

Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6103 nimetatud), silmkoelised või heegeldatud:

6101 90

–	muust tekstiilmaterjalist:

6101 90 20

– –	mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad:

ex 6101 90 20

– – –

lambavillast või muude loomade villast

6101 90 80

– –	anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad:

ex 6101 90 80

– – –

lambavillast või muude loomade villast

6115

Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud:

–

muud:

6115 95 00

– –	puuvillased

6115 96

– –	sünteeskiududest:

6115 96 10

– – –

põlvikud

– – –

muud:

6115 96 99

– – – –

muud

6205

Meeste ja poiste päevasärgid:

6205 20 00

–	puuvillased

6205 30 00

–	keemilistest kiududest

6205 90

–	muust tekstiilmaterjalist:

6205 90 10

– –	lina- või ramjeekiust

6205 90 80

– –

muud

6206

Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid:

6206 10 00

–	siidist või siidijääkidest

6206 20 00

–	lamba- või muude loomade villast

6206 30 00

–	puuvillased

6206 40 00

–	keemilistest kiududest

6206 90

–	muust tekstiilmaterjalist:

6206 90 10

– –	lina- või ramjeekiust

6206 90 90

– –

muud

6207

Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted:

–	aluspüksid ja püksikud:

6207 11 00

– –	puuvillased

6207 19 00

– –	muust tekstiilmaterjalist

–	öösärgid ja pidžaamad:

6207 21 00

– –	puuvillased

6207 22 00

– –	keemilistest kiududest

6207 29 00

– –	muust tekstiilmaterjalist

–

muud:

6207 91 00

– –	puuvillased

6207 99

– –	muust tekstiilmaterjalist

6207 99 10

– – –

keemilistest kiududest

6207 99 90

– – –

muud

6208

Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted:

–	kombineed ja alusseelikud:

6208 11 00

– –	keemilistest kiududest

6208 19 00

– –	muust tekstiilmaterjalist

–	öösärgid ja pidžaamad:

6208 21 00

– –	puuvillased

6208 22 00

– –	keemilistest kiududest

6208 29 00

– –	muust tekstiilmaterjalist

–

muud:

6208 91 00

– –	puuvillased

6208 92 00

– –	keemilistest kiududest

6208 99 00

– –	muust tekstiilmaterjalist

6211

Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid; muud rõivad:

–	muud meeste- ja poisterõivad:

6211 32

– –	puuvillased:

6211 32 10

– – –

töö- ja ametirõivad

– – –

voodriga spordidressid:

6211 32 31

– – – –

ühest ja samast riidest pealisriidega

– – – –

muud:

6211 32 41

– – – – –

ülemised osad

6211 32 42

– – – – –

alumised osad

–	muud naiste- ja tüdrukuterõivad:

6211 42

– –	puuvillased:

6211 42 10

– – –

põlled, tunked, kitlid ning teised töö- ja ametirõivad (kasutatavad kodurõivastena või mitte)

– – –

voodriga spordidressid:

6211 42 31

– – – –

ühest ja samast riidest pealisriidega

– – – –

muud:

6211 42 41

– – – – –

ülemised osad

6211 42 42

– – – – –

alumised osad

6211 42 90

– – –

muud

6211 43

– –	keemilistest kiududest:

6211 43 10

– – –

põlled, tunked, kitlid ning teised töö- ja ametirõivad (kasutatavad kodurõivastena või mitte)

– – –

voodriga spordidressid:

6211 43 31

– – – –

ühest ja samast riidest pealisriidega

– – – –

muud:

6211 43 41

– – – – –

ülemised osad

6211 43 42

– – – – –

alumised osad

6211 43 90

– – –

muud

6301

Tekid ja reisivaibad:

6301 20

–	tekid(v.a elektritekid) ja reisivaibad lamba- või muude loomade villast:

6301 20 10

– –	silmkoelised või heegeldatud

6301 20 90

– –

muud

6301 90

–	muud tekid ja reisivaibad:

6301 90 10

– –	silmkoelised või heegeldatud

6301 90 90

– –

muud

6302

Voodipesu, lauapesu, vannilinad, käterätikud ning köögirätikud:

–	muu voodipesu, trükitud:

6302 21 00

– –	puuvillane

–	muu voodipesu:

6302 31 00

– –	puuvillane

–	muu lauapesu:

6302 51 00

– –	puuvillane

6302 53

– –	keemilistest kiududest:

6302 53 90

– – –

muud

6403

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid:

–	muud, nahast välistallaga:

6403 59

– –

muud:

– – –

muud:

– – – –

jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava:

– – – – –

muud, sisetalla pikkusega:

– – – – – –

24 cm ja rohkem:

6403 59 35

– – – – – – –

meeste

6403 59 39

– – – – – – –

naiste

– – – –

muud, sisetalla pikkusega:

– – – – –

24 cm ja rohkem:

6403 59 95

– – – – – –

meeste

6403 59 99

– – – – – –

naiste

6802

Töödeldud kivi (v.a kiltkivi) monumentideks ja ehituse tarbeks, tooted sellest, v.a rubriigi 6801 tooted; mosaiigikuubikud jms looduslikust kivist (sh kiltkivist) tooted, alusele kinnitatud või mitte; looduslikust kivist (sh kiltkivist) kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber:

–	muud kivid monumentideks või ehituse tarbeks ja tooted nendest, ainult tahutud või saetud, sileda või tasase pinnaga:

6802 21 00

– –	marmor, travertiin ja alabaster

6802 23 00

– –

graniit

6802 29 00

– –

muu kivi:

ex 6802 29 00

– – –

muu lubjakivi

–

muud:

6802 91

– –	marmor, travertiin ja alabaster:

6802 91 10

– – –

poleeritud alabaster, viimistletud või muul viisil töödeldud, kuid mitte nikerdatud

6802 91 90

– – –

muud

6802 93

– –

graniit:

6802 93 10

– – –

poleeritud, viimistletud ja muul viisil töödeldud, kuid mitte nikerdatud, netomassiga 10 kg ja rohkem

6802 93 90

– – –

muud

6810

Tooted tsemendist, betoonist või tehiskivist (armeeritud või armeerimata):

–	tahvlid, kiviplaadid, tellised jms:

6810 11

– –	ehitusplokid ja tellised:

6810 11 10

– – –

kergbetoonist (pimsipuru, granuleeritud šlaki vms baasil)

6810 11 90

– – –

muud

–	muud tooted:

6810 91

– –	ehitusdetailid tsiviil- ja tööstusehitusele:

6810 91 90

– – –

muud

6810 99 00

– –

muud

6904

Keraamilised ehitustellised, põrandaplaadid, tugi- või täitekivid jms:

6904 10 00

–	ehitustellised

6904 90 00

–

muud

6905

Keraamilised katusekivid, korstnaava kaitsed, korstnakübarad, lõõride voodrid, arhitektuursed ornamendid jm keraamilised ehitusdetailid:

6905 10 00

–	katusekivid

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest:

–	süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7207 11

– –	täisnurkse (k.a ruudukujulise) ristlõikega, laiusega alla kahekordse paksuse:

7207 11 90

– – –

sepistatud

7207 12

– –	muud täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega:

7207 12 90

– – –

sepistatud

7207 19

– –

muud

– – –

ümmarguse või hulknurkse ristlõikega:

7207 19 12

– – – –

valtsitud või pidevvalust

7207 19 19

– – – –

sepistatud

7207 19 80

– – –

muud

7207 20

–	süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist:

– –	täisnurkse (k.a ruudukujulise) ristlõikega, laiusega alla kahekordse paksuse:

– – –

valtsitud või pidevvalust:

– – – –

muud:

7207 20 15

– – – – –

süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 %, kuid alla 0,6 % massist

7207 20 17

– – – – –

süsinikusisaldusega vähemalt 0,6 % massist

7207 20 19

– – –

sepistatud

– –	täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega:

7207 20 32

– – –

valtsitud või pidevvalust

7207 20 39

– – –

sepistatud

– –	ümmarguse või hulknurkse ristlõikega:

7207 20 52

– – –

valtsitud või pidevvalust

7207 20 59

– – –

sepistatud

7207 20 80

– –

muud

7213

Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud:

7213 10 00

–	süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega

–

muud:

7213 91

– –	ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm:

7213 91 10

– – –

betooni sarrustamiseks kasutatavat tüüpi

– – –

muud:

7213 91 49

– – – –

süsinikusisaldusega üle 0,06 %, kuid alla 0,25 % massist:

ex 7213 91 49

– – – – –

v.a läbimõõduga kuni 8 mm

7213 99

– –

muud:

7213 99 10

– – –

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist

7213 99 90

– – –

süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist

7214

Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata:

7214 10 00

–	sepistatud

7214 20 00

–	süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega või valtsimisjärgselt painutatud

–

muud:

7214 99

– –

muud:

– – –

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7214 99 10

– – – –

betooni sarrustamiseks kasutatavat tüüpi

– – – –

muud, ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga:

7214 99 31

– – – – –

vähemalt 80 mm

7214 99 39

– – – – –

alla 80 mm

7214 99 50

– – – –

muud

– – –

süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist:

– – – –

ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga:

7214 99 71

– – – – –

vähemalt 80 mm

7214 99 79

– – – – –

alla 80 mm

7214 99 95

– – – –

muud

7215

Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest:

7215 10 00

–	automaaditerasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata

7215 50

–	muud, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata:

– –	süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7215 50 11

– – –

täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega

7215 50 19

– – –

muud

7215 50 80

– –	süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist

7215 90 00

–

muud

7224

Muu legeerteras valuplokkidena vm esmasvormidena; muust legeerterasest pooltooted:

7224 10

–	valuplokid ja esmasvormid:

7224 10 10

– –	tööriistaterasest

7224 10 90

– –

muud

7224 90

–

muud:

– –

muud:

– – –

täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega:

– – – –

valtsitud või pidevvalust:

– – – – –

laiusega alla kahekordse paksuse:

7224 90 05

– – – – – –

süsinikusisaldusega kuni 0,7 % massist, mangaanisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 1,2 % massist, ning ränisisaldusega vähemalt 0,6 %, kuid mitte üle 2,3 % massist; boorisisaldusega vähemalt 0,0008 % massist ja mis tahes muu elemendi sisaldusega alla käesoleva grupi märkuse 1 punktis f toodud miinimummäära

7224 90 07

– – – – – –

muud

7224 90 14

– – – – –

muud

7224 90 18

– – – –

sepistatud

– – –

muud:

– – – –

valtsitud või pidevvalust:

7224 90 31

– – – – –

süsinikusisaldusega vähemalt 0,9 %, kuid mitte üle 1,15 % massist, kroomisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 2 % massist, ja molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist

7224 90 38

– – – – –

muud

7224 90 90

– – – –

sepistatud

7228

Muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud:

7228 20

–	ränimangaanterasest varbmaterjal:

7228 20 10

– –	täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega, neljalt küljelt valtsitud

– –

muud:

7228 20 99

– – –

muud

7228 30

–	muu varbmaterjal, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata:

7228 30 20

– –	tööriistaterasest

– –	süsinikusisaldusega vähemalt 0,9 %, kuid mitte üle 1,15 % massist, kroomisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 2 % massist, ning molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist

7228 30 41

– – –

ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga vähemalt 80 mm

7228 30 49

– – –

muud

– –

muud:

– – –

ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga:

7228 30 61

– – – –

vähemalt 80 mm

7228 30 69

– – – –

alla 80 mm

7228 30 70

– – –

täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega, neljalt küljelt valtsitud

7228 30 89

– – –

muud

7228 40

–	muu varbmaterjal, sepistatud, edasi töötlemata:

7228 40 10

– –	tööriistaterasest

7228 40 90

– –

muud

7228 60

–	muu varbmaterjal:

7228 60 20

– –	tööriistaterasest

7228 60 80

– –

muud

7314

Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad raud- või terastraadist; laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest:

7314 20

–	traadist võred, võrgud, tarad (lõikumiskohtades keevitatud), milles traadi ristlõike maksimaalmõõde on vähemalt 3 mm ning võrgusilma pindala vähemalt 100 cm2:

7314 20 90

– –

muud

–	muud traadist võred, võrgud ja tarad, lõikumiskohtades keevitatud:

7314 39 00

– –

muud

7317 00

Rauast või terasest naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid (v.a rubriigis 8305 nimetatud) jms tooted, samast või muust materjalist (v.a vasest) peadega:

–

muud:

– –	traadist külmpressitud:

7317 00 40

– – –

karastatud naelad terasest süsinikusisaldusega vähemalt 0,5 % massist

– – –

muud:

7317 00 69

– – – –

muud

7317 00 90

– –

muud

7605

Alumiiniumtraat:

–	legeerimata alumiiniumist:

7605 11 00

– –	ristlõike maksimaalmõõtmega üle 7mm

7605 19 00

– –

muud

7606

Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm:

–	täisnurksed (sh ruudukujulised):

7606 11

– –	legeerimata alumiiniumist:

– – –

muud, paksusega:

7606 11 91

– – – –

alla 3 mm

7606 11 93

– – – –

vähemalt 3 mm, kuid alla 6 mm

7606 11 99

– – – –

vähemalt 6 mm

7606 12

–	alumiiniumisulamitest:

– – –

muud:

– – – –

muud, paksusega:

7606 12 91

– – – – –

alla 3 mm

7606 12 93

– – – – –

vähemalt 3 mm, kuid alla 6 mm

7606 12 99

– – – – –

vähemalt 6 mm

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata):

–	aluskihita:

7607 11

– –	valtsitud, kuid edasi töötlemata:

7607 11 10

– – –

paksusega alla 0,021 mm

7607 11 90

– – –

paksusega vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm

7607 19

– –

muud:

7607 19 10

– – –

paksusega alla 0,021 mm

– – –

paksusega vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 19 99

– – – –

muud

7607 20

–	aluskihil:

7607 20 10

– –	paksusega (aluskihti arvestamata) alla 0,021 mm

– – –

paksusega (aluskihti arvestamata) vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 20 99

– – –

muud

7610

Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed ja aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumtooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks:

7610 10 00

–	uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid

7610 90

–

muud:

7610 90 90

– –

muud

7614

Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita:

7614 10 00

–	terassüdamikuga

7614 90 00

–

muud

8311

Metallide ja metallikarbiidide jootmisel, keevitamisel jne kasutatav traat, latid, torud, plaadid, elektroodid jms tooted (mitteväärismetallist või metallikarbiidist, räbustiga kaetud või räbustist südamikuga); mitteväärismetallipulbrist traadid ja latid metallikihi pealekandmiseks pihustamise teel:

8311 10

–	kattekihiga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks:

8311 10 10

– –	keevituselektroodid rauast või terasest südamiku ja tulekindlast materjalist kattega

8311 10 90

– –

muud

8311 20 00

–	südamikuga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed:

8418 10

–	kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, eraldi välisustega:

8418 10 20

– –	mahuga üle 340 liitri:

ex 8418 10 20

– – –

v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 10 80

– –

muud:

ex 8418 10 80

– – –

v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

–	olmekülmikud:

8418 21

– –	kompressoriga:

– – –

muud:

– – – –

muud, mahuga:

8418 21 91

– – – – –

kuni 250 liitrit

8418 21 99

– – – – –

üle 250 liitri, kuid mitte üle 340 liitri

8418 30

–	kastikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 800 l:

8418 30 20

– –	mahuga kuni 400 liitrit:

ex 8418 30 20

– – –

v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 30 80

– –	mahuga üle 400 liitri, kuid mitte üle 800 liitri:

ex 8418 30 80

– – –

v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 40

–	kapikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 900 l:

8418 40 20

– –	mahuga kuni 250 liitrit:

ex 8418 40 20

– – –

v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8418 40 80

– –	mahuga üle 250 liitri, kuid mitte üle 900 liitri:

ex 8418 40 80

– – –

v.a tsiviillennunduses kasutamiseks

8422

Nõudepesumasinad; seadmed pudelite ning muude mahutite pesuks ja kuivatamiseks; seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, purkide, tuubide jm selliste mahutite kapseldamiseks; muud pakendamis- või pakkimisseadmed; seadmed jookide gaseerimiseks:

–	nõudepesumasinad:

8422 11 00

– –	olmemasinad

8426

Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid:

–	muud seadmed:

8426 91

– –	monteerimiseks maanteesõidukitele:

8426 91 10

– – –

hüdraulilised kraanad transpordivahenditele kaupade peale- ja mahalaadimiseks

8426 91 90

– – –

muud

8450

Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad:

–	mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu:

8450 11

– –	täisautomaatsed masinad:

– – –

mahutavusega kuni 6 kg kuiva pesu:

8450 11 11

– – – –

eestlaaditavad

8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed):

8483 30

–	laagrikered sisseehitatud veerelaagriteta; liugelaagrid:

8483 30 80

– –	liugelaagrid

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

–	muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid:

8703 24

– –	silindrite töömahuga üle 3 000 cm3:

8703 24 10

– – –

uued:

ex 8703 24 10

– – – –

sõiduautod

8703 24 90

– – –

kasutatud

–	muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid:

8703 33

– –	silindrite töömahuga üle 2 500 cm3:

– – –

uued:

8703 33 19

– – – –

muud:

ex 8703 33 19

– – – – –

sõiduautod

9401

Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad:

9401 40 00

–	voodiks teisendatavad istmed, v.a aiatoolid ja matkavarustus

–	muud puitkarkassiga istmed:

9401 61 00

– –	polsterdatud

9401 69 00

– –

muud

–	muud metallkarkassiga istmed:

9401 71 00

– –	polsterdatud

9401 79 00

– –

muud

9401 80 00

–	muud istmed

9403

Muu mööbel ja selle osad:

9403 40

–	puidust köögimööbel:

9403 40 90

– –

muud

9403 50 00

–	puidust magamistoamööbel

9403 60

–	muu puitmööbel:

9403 60 10

– –	puidust söögitoa- ja elutoamööbel

9403 60 90

– –	muu puitmööbel

9404

Madratsialused; magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid (näiteks madratsid, vatt- ja sulgtekid, mitmesugused padjad ja pufid), vedrustatud, mis tahes materjaliga täidetud, vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta:

–	madratsid:

9404 29

– –	muust materjalist:

9404 29 10

– – –

vedrumadratsid

9404 90

–

muud:

9404 90 90

– –

muud

9406 00

Kokkupandavad ehitised:

–

muud:

9406 00 20

– –

puidust

II LISA

„BABY BEEF”-TOODETE MÄÄRATLEMINE

(vastavalt artikli 26 lõikele 3)

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse põhjal.

CN-kood

TARICi alamrubriik

Kauba kirjeldus

0102

Elusveised:

0102 90

–

muud:

– –	koduveised:

– – –

massiga üle 300 kg:

– – – –

mullikad (poegimata emasveised):

ex 0102 90 51

– – – – –

tapaloomad:

–	kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)

ex 0102 90 59

– – – – –

muud:

–	kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)

– – – –

muud:

ex 0102 90 71

– – – – –

tapaloomad:

–	pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)

ex 0102 90 79

– – – – –

muud:

–	pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)

0201

värske või jahutatud veiseliha:

ex 0201 10 00

–	rümbad ja poolrümbad

–	rümbad massiga 180 kg või rohkem, kuid mitte üle 300 kg ja poolrümbad massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

0201 20

–	muud kondiga jaotustükid:

ex 0201 20 20

– –	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

–	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

ex 0201 20 30

– –	rümba või poolrümba eesveerandid:

–	poolrümba eesveerandid massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

ex 0201 20 50

– –	rümba või poolrümba tagaveerandid:

–	poolrümba tagaveerandid massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg („Pistola” tükkide puhul 38 kg või rohkem, kuid mitte üle 68 kg), mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

(1) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi.

III LISA (a)

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile a)

Piiramata koguste tollimaksuvabastus lepingu jõustumise kuupäevast alates

CN-kood

Kauba kirjeldus

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid:

0101 90

–

muud:

– –

hobused

0101 90 11

– – –

tapaloomad

0101 90 19

– – –

muud

0101 90 30

– –

eeslid

0101 90 90

– –	muulad ja hobueeslid

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

–	massiga kuni 185 g:

0105 12 00

– –

kalkunid

0105 19

– –

muud:

0105 19 20

– – –

haned

0105 19 90

– – –

pardid ja pärlkanad

0106

Muud elusloomad:

–

imetajad:

0106 19

– –

muud:

0106 19 10

– – –

koduküülikud

0106 19 90

– – –

muud

0106 20 00

–	roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad)

–

linnud:

0106 39

– –

muud:

0106 39 10

– – –

tuvid

0205 00

Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud:

0205 00 20

–	värske või jahutatud

0205 00 80

–	külmutatud

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0206 10

–	veise rups, värske või jahutatud:

0206 10 10

– –	farmaatsiatoodete tooraineks

– –

muud:

0206 10 91

– – –

maks

0206 10 95

– – –

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 10 99

– – –

muud

- veise rups, külmutatud:

0206 21 00

– –

keeled

0206 22 00

– –

maks

0206 29

– –

muud:

0206 29 10

– – –

farmaatsiatoodete tooraineks

– – –

muud:

0206 29 91

– – – –

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 29 99

– – – –

muud

0206 30 00

–	sea rups, värske või jahutatud

–	sea rups, külmutatud:

0206 41 00

– –

maks

0206 49

– –

muud:

0206 49 20

– – –

kodusea

0206 49 80

– – –

muud

0206 80

–	muud, värsked või jahutatud:

0206 80 10

– –	farmaatsiatoodete tooraineks

– –

muud:

0206 80 91

– – –

hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

0206 80 99

– – –

lamba ja kitse rups

0206 90

–	muu rups, külmutatud:

0206 90 10

– –	farmaatsiatoodete tooraineks

– –

muud:

0206 90 91

– – –

hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

0206 90 99

– – –

lamba ja kitse rups

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0208 10

–	küüliku või jänese:

– –	koduküüliku:

0208 10 11

– – –

värske või jahutatud

0208 10 19

– – –

külmutatud

0208 10 90

– – –

muud

0208 30 00

–	esikloomaliste

0208 40

–	vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

0208 40 10

– –

vaala

0208 40 90

– –

muud

0208 50 00

–	roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

0208 90

–

muud

0208 90 10

– –

kodutuvi

– –	ulukiliha, v.a küüliku ja jänese:

0208 90 20

– – –

vuti

0208 90 40

– – –

muud

0208 90 55

– –

hülge

0208 90 60

– –	põhjapõdra

0208 90 70

– –	konnakoivad

0208 90 95

– –

muud

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

–	muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist:

0210 91 00

– –	esikloomaliste

0210 92 00

– –	vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

0210 93 00

– –	roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

0210 99

– –

muud:

– – –

liha:

0210 99 10

– – – –

hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud

– – – –

lamba- ja kitseliha:

0210 99 21

– – – – –

kondiga

0210 99 29

– – – – –

kondita

0210 99 31

– – – –

põhjapõdra

0210 99 39

– – – –

muud

– – –

rups:

– – – –

kodusea:

0210 99 41

– – – – –

maks

0210 99 49

– – – – –

muud

– – – –

veise:

0210 99 51

– – – – –

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0210 99 59

– – – – –

muud

0210 99 60

– – – –

lamba ja kitse

– – – –

muud:

– – – – –

linnumaks:

0210 99 71

– – – – – –

rasvane hane- või pardimaks, soolatud või soolvees

0210 99 79

– – – – – –

muud

0210 99 80

– – – – –

muud

0210 99 90

– – –

toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

–	kodulindude munad:

– –	inkubeerimiseks:

0407 00 11

– – –

kalkuni- ja hanemunad

0407 00 19

– – –

muud

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

–	munakollane:

0408 11

– –	kuivatatud:

0408 11 20

– – –

inimtoiduks kõlbmatu

0408 19

– –

muud:

0408 19 20

– – –

inimtoiduks kõlbmatu

–

muud:

0408 91

– –	kuivatatud:

0408 91 20

– – –

inimtoiduks kõlbmatu

0408 99

– –

Muud:

0408 99 20

– – –

inimtoiduks kõlbmatu

0410 00 00

Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212 :

0601 10

–	puhkestaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid:

0601 10 10

– –	hüatsindid

0601 10 20

– –	nartsissid

0601 10 30

– –

tulbid

0601 10 40

– –	gladioolid

0601 10 90

– –

muud

0601 20

–	kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja –juured:

0601 20 10

– –	siguritaimed ja -juured

0601 20 30

– –	orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid

0601 20 90

– –

muud

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

0602 90

–

muud:

0602 90 10

– –	seeneniidistik

0602 90 20

– –	ananassitaimed

0604

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud):

–

muud:

0604 91

– –

värsked:

0604 91 20

– – –

jõulupuud

0604 91 40

– – –

okaspuuoksad

0604 91 90

– – –

muud

0604 99

– –

muud:

0604 99 10

– – –

kuivatatud, muul viisil töötlemata

0604 99 90

– – –

muud

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 33

– –	harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

0713 33 90

– – –

muud

0713 39 00

– –

muud

0713 40 00

–

läätsed

0713 50 00

–	põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor)

0713 90 00

–

muud

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi:

0714 10

–

maniokk:

0714 10 10

– –	peen- ja jämejahust graanulitena

– –

muud:

0714 10 91

– – –

inimtoiduks mõeldud sorti, kontaktpakendis netomassiga kuni 28 kg, kas värsked ja terved või kooritud ja külmutatud, viilutatud või viilutamata

0714 10 99

– – –

muud

0714 20

–

bataadid:

0714 20 10

– –	värsked, terved, mõeldud inimtoiduks

0714 20 90

– –

muud

0714 90

–

muud:

– –	maranta, saalep jms kõrge tärklisesisaldusega juured ja mugulad:

0714 90 11

– – –

inimtoiduks ette nähtud sorti, kontaktpakendis netomassiga kuni 28 kg, kas värsked ja terved või kooritud ja külmutatud, viilutatud või viilutamata

0714 90 19

– – –

muud

0714 90 90

– –

muud

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata:

–	kookospähklid:

0801 11 00

– –	kuivatatud

0801 19 00

– –

muud

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

–

mandlid:

0802 11

– –	koorimata:

0802 11 10

– – –

mõrumandlid

0802 11 90

– – –

muud

0802 12

– –

kooritud:

0802 12 10

– – –

mõrumandlid

0802 12 90

– – –

muud

–	sarapuupähklid (Corylus spp.):

0802 21 00

– –

koorimata

0802 22 00

– –

kooritud:

ex 0802 22 00

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5kg

ex 0802 22 00

– – –

muud

–	kreeka pähklid:

0802 31 00

– –

koorimata

0802 32 00

– –

kooritud

0802 40 00

–	kastanid (Castanea spp.)

0802 50 00

–	pistaatsiapähklid

0802 60 00

– –	makadaamiapähklid

0802 90

–

muud:

0802 90 20

– –	beetli-, koola- ja pekanipähklid

0802 90 50

– –	piiniapähklid

0802 90 85

– –

muud

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:

0804 10 00

–

datlid

0804 30 00

–

ananassid

0804 40 00

–

avokaadod

0804 50 00

–	guajaavid, mangod ja mangostanid

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

0806 20

–	kuivatatud:

0806 20 10

– –

korindid

0806 20 30

– –

sultanad

0806 20 90

– –

muud

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 60 00

–

durianid

0810 90

–

muud:

0810 90 30

– –	tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid

0810 90 40

– –	kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

– –	mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad:

0810 90 50

– – –

mustad sõstrad

0810 90 60

– – –

punased sõstrad

0810 90 70

– – –

muud

0810 90 95

– –

muud

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0811 90

–

muud:

– –	suhkru- või muu magusainelisandiga:

– – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

0811 90 11

– – – –

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0811 90 19

– – – –

muud

– – –

muud:

0811 90 31

– – – –

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0811 90 39

– – – –

muud

– –

muud:

0811 90 50

– – –

mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0811 90 70

– – –

marjad liigist Vaccinium myrtilloides ja Vaccinium augostifolium

0811 90 85

– – –

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0812 90

–

muud:

0812 90 70

– –	guajaavid, mangod, mangostanid, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad, pitahaiad ja troopilised pähklid

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad ja marjad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 40

–	muud marjad ja puuviljad:

0813 40 50

– –

papaiad

0813 40 60

– –	tamarindid

0813 40 70

– –	kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

0813 40 95

– –

muud

0813 50

–	selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

– –	kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

– – –

mustade ploomideta:

0813 50 12

– – – –

papaiadest, tamarindidest, kašuõuntest, litšidest, jakadest, sapotilli ploomidest, kannatuslille viljadest, karambooladest ja pitahaiadest

0813 50 15

– – – –

muud

0813 50 19

– – –

mustade ploomidega

– –	segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest kuivatatud pähklitest:

0813 50 31

– – –

troopilistest pähklitest

0813 50 39

– – –

muud

– –	muud segud:

0813 50 91

– – –

mustade ploomideta või viigimarjadeta

0813 50 99

– – –

muud

0814 00 00

Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

–	röstimata kohv:

0901 11 00

– –	kofeiiniga

0901 12 00

– –	kofeiinivaba

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma:

0902 10 00

–	roheline tee (fermenteerimata), kontaktpakendis massiga kuni 3kg

0902 20 00

–	muu roheline tee (fermenteerimata)

0902 30 00

–	must tee (fermenteeritud) ja osaliselt fermenteeritud tee, kontaktpakendis massiga kuni 3kg

0902 40 00

–	muu must tee (fermenteeritud) ja muu osaliselt fermenteeritud tee

0904

Piprad perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad:

–

pipar:

0904 11 00

– –	purustamata ja jahvatamata

0904 12 00

– –	purustatud või jahvatatud

0904 20

–	perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud:

– –	purustamata ja jahvatamata:

0904 20 10

– – –

paprika

0904 20 30

– – –

muud

0904 20 90

– –	purustatud või jahvatatud

0905 00 00

Vanill

0906

Kaneel ja kaneelipuu õied:

– –	purustamata ja jahvatamata:

0906 11 00

– –	kaneel (Cinnamomum zeylanicum Blume)

0906 19 00

– –

muud

0906 20 00

–	purustatud või jahvatatud

0907 00 00

Nelk (kogu vili, pungad ja varred)

0908

Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon:

0908 10 00

–	muskaatpähkel

0908 20 00

–	muskaatõis

0908 30 00

–

kardemon

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad:

0909 10 00

–	aniisi või tähtaniisi seemned

0909 20 00

–	koriandri seemned

0909 30 00

–	ristiköömne seemned

0909 40 00

–	hariliku köömne seemned

0909 50 00

–	apteegitilli seemned; kadakamarjad

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

0910 10 00

–

ingver

0910 20

–

safran:

0910 20 10

– –	purustamata ja jahvatamata

0910 20 90

– –	purustatud või jahvatatud

0910 30 00

–	kollajuur e kurkum

–	muud vürtsid:

0910 91

–	selle grupi märkuse 1 punktis b määratletud segud:

0910 91 10

– – –

purustamata ja jahvatamata

0910 91 90

– – –

purustatud või jahvatatud

0910 99

– –

muud:

0910 99 10

– – –

põld-lambaläätse seemned

– – –

aed-liivatee:

– – – –

purustamata ja jahvatamata:

0910 99 31

– – – – –

nõmm-liivatee (Thymus serpyllum)

0910 99 33

– – – – –

muud

0910 99 39

– – – –

purustatud või jahvatatud

0910 99 50

– – –

loorberilehed

0910 99 60

– – –

karri

– – –

muud:

0910 99 91

– – – –

purustamata ja jahvatamata

0910 99 99

– – – –

purustatud või jahvatatud

1006

Riis:

1006 10

–	koorimata riis:

1006 10 10

– –

seemneks

– –

muud:

– – –

aurutatud:

1006 10 21

– – – –

ümarateraline

1006 10 23

– – – –

keskmiseteraline

– – – –

pikateraline:

1006 10 25

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 10 27

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

– – –

muud:

1006 10 92

– – – –

ümarateraline

1006 10 94

– – – –

keskmiseteraline

– – – –

pikateraline:

1006 10 96

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 10 98

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 20

–	kooritud (pruun) riis:

– –	aurutatud:

1006 20 11

– – –

ümarateraline

1006 20 13

– – –

keskmiseteraline

– – –

pikateraline:

1006 20 15

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 20 17

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

– –

muud:

1006 20 92

– – –

ümarateraline

1006 20 94

– – –

keskmiseteraline

– – –

pikateraline:

1006 20 96

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 20 98

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 30

–	poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata:

– –	poolkroovitud:

– – –

aurutatud:

1006 30 21

– – – –

ümarateraline

1006 30 23

– – – –

keskmiseteraline

– – – –

pikateraline:

1006 30 25

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 27

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

– – –

muud:

1006 30 42

– – – –

ümarateraline

1006 30 44

– – – –

keskmiseteraline

– – – –

pikateraline:

1006 30 46

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 48

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

– –	kroovitud riis:

– – –

aurutatud:

1006 30 61

– – – –

ümarateraline

1006 30 63

– – – –

keskmiseteraline

– – – –

pikateraline:

1006 30 65

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 67

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

– – –

muud:

1006 30 92

– – – –

ümarateraline

1006 30 94

– – – –

keskmiseteraline

– – – –

pikateraline:

1006 30 96

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 98

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 40 00

–	purustatud riis

1007

Terasorgo:

1007 00 10

–	hübriidid seemneks

1007 00 90

–

muud

1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili:

1008 10 00

–

tatar

1008 20 00

–

hirss

1008 30 00

–	kanaari paelrohi

1008 90

–	muu teravili:

1008 90 10

– –

tritikale

1008 90 90

– –

muud

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

1102 10 00

–

rukkijahu

1102 20

–	maisijahu:

1102 20 10

– –	rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1102 20 90

– –

muud

1102 90

–

muud:

1102 90 10

– –

odrajahu

1102 90 30

– –

kaerajahu

1102 90 50

– –

riisijahu

1102 90 90

– –

muud

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

–	tangud ja lihtjahu:

1103 11

– –

nisust:

1103 11 10

– – –

kõvast nisust

1103 11 90

– – –

harilikust nisust ja speltanisust

1103 13

– –

maisist:

1103 13 10

– – –

rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1103 13 90

– – –

muud

1103 19

– –	muust teraviljast:

1103 19 10

– – –

rukkist

1103 19 30

– – –

odrast

1103 19 40

– – –

kaerast

1103 19 50

– – –

riisist

1103 19 90

– – –

muud

1103 20

–	graanulid:

1103 20 10

– –

rukkist

1103 20 20

– –

odrast

1103 20 30

– –

kaerast

1103 20 40

– –

maisist

1103 20 50

– –

riisist

1103 20 60

– –

nisust

1103 20 90

– –

muud

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud:

–	valtsitud või helvestatud terad:

1104 12

– –

kaerast:

1104 12 10

– – –

valtsitud

1104 12 90

– – –

helvestatud

1104 19

– –	muust teraviljast:

1104 19 10

– – –

nisust

1104 19 30

– – –

rukkist

1104 19 50

– – –

maisist

– – –

odrast:

1104 19 61

– – – –

valtsitud

1104 19 69

– – – –

helvestatud

– – –

muud:

1104 19 91

– – – –

helvestatud riis

1104 19 99

– – – –

muud

–	muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega):

1104 22

– –

kaerast:

1104 22 20

– – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)

1104 22 30

– – –

kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”)

1104 22 50

– – –

kruubid

1104 22 90

– – –

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 22 98

– – –

muud

1104 23

– –

maisist:

1104 23 10

– – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega

1104 23 30

– – –

kruubid

1104 23 90

– – –

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 23 99

– – –

muud

1104 29

– –	muust teraviljast:

– – –

odrast:

1104 29 01

– – – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)

1104 29 03

– – – –

kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”)

1104 29 05

– – – –

kruubid

1104 29 07

– – – –

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 29 09

– – – –

muud

– – –

muud:

– – – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

1104 29 11

– – – – –

nisust

1104 29 18

– – – – –

muud

1104 29 30

– – – –

kruubid

– – – –

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata:

1104 29 51

– – – – –

nisust

1104 29 55

– – – – –

rukkist

1104 29 59

– – – – –

muud

– – – –

muud:

1104 29 81

– – – – –

nisust

1104 29 85

– – – – –

rukkist

1104 29 89

– – – – –

muud

1104 30

–	teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud:

1104 30 10

– –

nisuidud

1104 30 90

– –	muude teraviljade idud

1105

Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid:

1105 10 00

–	peen- ja jämejahu ning pulber

1105 20 00

–	helbed ja graanulid

1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber:

1106 10 00

–	rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest

1106 20

–	rubriigi 0714 saagost või juurtest või mugulatest:

1106 20 10

– –	denatureeritud

1106 20 90

– –

muud

1106 30

–	grupi 8 toodetest:

1106 30 10

– –	banaanidest

1106 30 90

– –

muud

1107

Linnased, röstitud või röstimata:

1107 10

–	röstimata:

– –

nisust:

1107 10 11

– – –

jahuna

1107 10 19

– – –

muud

– –

muud:

1107 10 91

– – –

jahuna

1107 10 99

– – –

muud

1107 20 00

–

röstitud

1108

Tärklis; inuliin:

–

tärklis:

1108 11 00

– –	nisutärklis

1108 12 00

– –	maisitärklis

1108 13 00

– –	kartulitärklis

1108 14 00

– –	maniokitärklis

1108 19

– –	muu tärklis:

1108 19 10

– – –

riisitärklis

1108 19 90

– – – –

muud

1108 20 00

–

inuliin

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

1502 00

Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv:

1502 00 10

–	kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1502 00 90

–

muud

1503 00

Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata):

–	rasvasteariin ja oleosteariin:

1503 00 11

– –	kasutamiseks tööstusliku toorainena

1503 00 19

– –

muud

1503 00 30

–	rasvõli tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1503 00 90

– –

muud

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1504 10

–	kalamaksaõli ja selle fraktsioonid:

1504 10 10

– –	A-vitamiini sisaldusega kuni 2 500 RÜ/g

– –

muud:

1504 10 91

– – –

hiidlestast

1504 10 99

– – –

muud

1504 20

–	kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid (v.a kalamaksaõli):

1504 20 90

– –

muud

1504 30

–	mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid:

1504 30 90

– –

muud

1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1507 10

–	toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata:

1507 10 10

– –	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1507 90

–

muud:

1507 90 10

– –	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1508 10

–

toorõli:

1508 10 10

– –	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508 10 90

– –

muud

1508 90

–

muud:

1508 90 10

– –	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508 90 90

– –

muud

1510 00

Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega:

1510 00 10

–

toorõlid

1510 00 90

–

muud

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	puuvillaõli ja selle fraktsioonid:

1512 21

– –	toorõli, millest gossüpol on eraldatud või eraldamata:

1512 21 10

– – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1512 21 90

– – –

muud

1512 29

– –

muud:

1512 29 10

– – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1512 29 90

– – –

muud

1514

Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiõli ja selle fraktsioonid:

1514 11

– –

toorõli:

1514 11 10

– – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 11 90

– – –

muud

1514 19

.- - muud:

1514 19 10

– – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 19 90

– – –

muud

–

muud:

1514 91

– –

toorõli:

1514 91 10

– – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 91 90

– – –

muud

1514 99

– –

muud:

1514 99 10

– – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1514 99 90

– – –

muud

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata:

1516 20

–	taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

– –

muud:

– – –

muud:

– – – –

muud:

1516 20 98

– – – – –

muud

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

–	taimsete rasvõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks:

1518 00 31

– –

toorõlid

1518 00 39

– –

muud

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

–	loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid:

– –	oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad:

1522 00 31

– – –

seebirasv

1522 00 39

– – –

muud

– –

muud:

1522 00 91

– – –

õlijätted ja -setted; seebirasv

1522 00 99

– – –

muud

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

–	laktoos ja laktoosisiirup:

1702 11 00

– –	kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

1702 19 00

– –

muud

1702 20

–	vahtrasuhkur ja vahtrasiirup:

1702 20 10

– –	vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

1702 20 90

– –

muud

1702 30

–	glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist:

1702 30 10

– –	isoglükoos

– –

muud:

– – –

kuivaine glükoosisisaldusega vähemalt 99 % massist:

1702 30 51

– – – –

valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

1702 30 59

– – – –

muud

– – –

muud:

1702 30 91

– – – –

valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

1702 30 99

– – – –

muud

1702 40

–	glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 40 10

– –	isoglükoos

1702 40 90

– –

muud

1702 60

–	muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 60 10

– –	isoglükoos

1702 60 80

– –	inuliinisiirup

1702 60 95

– –

muud

1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 30

– –	isoglükoos

1702 90 50

– –	maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup

– –

karamell:

1702 90 71

– – –

kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

– – –

muud:

1702 90 75

– – – –

pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

1702 90 79

– – – –

muud

1702 90 80

– –	inuliinisiirup

1702 90 99

– –

muud

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

1902 20

–	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

1902 20 30

– –	mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

–

muud:

2007 99

– –

muud:

– – –

muud:

2007 99 98

– – – –

muud

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma::

–	pähklid, maapähklid (arahhis) ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 19

– –	muud, sh segud:

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

– – – –

muud:

2008 19 19

– – – – –

muud

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

–	apelsinimahl:

2009 11

– –	külmutatud:

– – –

Brixi arvuga üle 67:

2009 11 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 11 19

– – – –

muud

– – –

Brixi arvuga kuni 67:

2009 11 91

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 11 99

– – – –

muud

2009 19

– –

muud:

– – –

Brixi arvuga üle 67:

2009 19 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 19 19

– – – –

muud

– – –

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 19 91

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 19 98

– – – –

muud

–	greibimahl (k.a pomelomahl):

2009 29

– –

muud:

– – –

Brixi arvuga üle 67:

2009 29 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 29 19

– – – –

muud

– – –

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 29 91

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 29 99

– – – –

muud

–	muu tsitrusvilja mahl:

2009 39

– –

muud:

– – –

Brixi arvuga üle 67:

2009 39 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 39 19

– – – –

muud

– – –

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

– – – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 30

2009 39 31

– – – – –

suhkrulisandiga

2009 39 39

– – – – –

suhkrulisandita

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

– – – – –

sidrunimahl:

2009 39 51

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 39 55

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 39 59

– – – – – –

suhkrulisandita

– – – – –

muude tsitrusviljade mahl:

2009 39 91

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 39 95

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 39 99

– – – – – –

suhkrulisandita

–	ananassimahl:

2009 49

– –

muud:

– – –

Brixi arvuga üle 67:

2009 49 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 49 19

– – – –

muud

– – –

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 49 30

– – – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 30, suhkrulisandiga

– – – –

muud:

2009 49 91

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 49 93

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 49 99

– – – – –

suhkrulisandita

–	viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

2009 69

– –

muud:

– – –

Brixi arvuga üle 67:

2009 69 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 69 19

– – – –

muud

– – –

Brixi arvuga üle 30, kuid mitte üle 67:

– – – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 18:

2009 69 51

– – – – –

kontsentreeritud

2009 69 59

– – – – –

muud

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 18:

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 69 71

– – – – – –

kontsentreeritud

2009 69 79

– – – – – –

muud

2009 69 90

– – – – –

muud

–

õunamahl:

2009 79

– –

muud:

– – –

Brixi arvuga üle 67:

2009 79 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 79 19

– – – –

muud

– – –

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 79 30

– – – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga

– – – –

muud:

2009 79 91

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 79 93

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 79 99

– – – – –

suhkrulisandita

2009 80

–	muu puu- või köögivilja või marja mahl:

– –	Brixi arvuga üle 67:

– – –

pirnimahl:

2009 80 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 80 19

– – – –

muud

– – –

muud:

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

2009 80 34

– – – – –

troopiliste puuviljade mahl

2009 80 35

– – – – –

muud

– – – –

muud:

2009 80 36

– – – – –

troopiliste puuviljade mahl

2009 80 38

– – – – –

muud

2009 90

–	mahlasegud:

– –	Brixi arvuga üle 67:

– – –

mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

2009 90 11

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 22

2009 90 19

– – – –

muud

– – –

muud:

2009 90 21

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30

2009 90 29

– – – –

muud

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 90

–

muud:

– –	lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid:

2106 90 30

– – –

isoglükoosisiirup

– – –

muud:

2106 90 51

– – – –

laktoosisiirupid

2106 90 55

– – – –

glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist

2106 90 59

– – – –

muud

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud:

2302 10

–

maisist:

2302 10 10

– –	tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

2302 10 90

– –

muud

2302 30

–

nisust:

2302 30 10

– –	tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

2302 30 90

– –

muud

2302 40

–	muudest teraviljadest:

– –

riisist:

2302 40 02

– – –

tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

2302 40 08

– – –

muud

– –

muud:

2302 40 10

– – –

tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

2302 40 90

– – –

muud

2302 50 00

–	kaunviljadest

2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata:

2303 10

–	tärklisetööstuse tootmisjäägid jms jäätmed:

– –	maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega:

2303 10 11

– – –

üle 40 % massist

2303 10 19

– – –

kuni 40 % massist

2303 20

–	suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed:

2303 20 90

– –

muud

2303 30 00

–	õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed

2304 00 00

Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2305 00 00

Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

2306 10 00

–	puuvillaseemnetest

2306 20 00

–	linaseemnetest

2306 30 00

–	päevalilleseemnetest

–	rapsi- või rüpsiseemnetest:

2306 41 00

– –	madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemnetest

2306 49 00

– –

muud

2306 90

–

muud:

2306 90 05

– –	maisi-idudest

– –

muud:

– –	õlikoogid ja muud oliiviõli ekstraheerimise jäätmed:

2306 90 11

– – – –

mis sisaldavad kuni 3 % massist oliiviõli

2306 90 19

– – – –

mis sisaldavad üle 3 % massist oliiviõli

2306 90 90

– – –

muud

2308 00

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:

–	viinamarjade pressimisjäägid:

2308 00 11

– –	summaarse alkoholisisaldusega kuni 4,3 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 40 % massist

2308 00 19

– –

muud

2308 00 40

–	tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid

2308 00 90

–

muud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 90

–

muud:

2309 90 10

– –	lahustatud tooted kalast või mereimetajatest

2309 90 20

– –	käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted

– –	muud, sh eelsegud:

– – –

mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

– – – –

mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

– – – – –

mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

2309 90 31

– – – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 33

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid mitte üle 50 % massist

2309 90 35

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid mitte üle 75 % massist

2309 90 39

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

– – – – –

mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2309 90 41

– – – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 43

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid mitte üle 50 % massist

2309 90 49

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

– – – – –

mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist

2309 90 51

– – – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 53

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid mitte üle 50 % massist

2309 90 59

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

2309 90 70

– – – –

ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini ega maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

– – –

muud:

2309 90 91

– – – –

suhkrupeedi pressimisjäägid lisatud melassiga

– – – –

muud:

2309 90 95

– – – – –

mis sisaldavad vähemalt 49 % massist koliinkloriidi, orgaanilisel või anorgaanilisel baasil

2309 90 99

– – – – –

muud

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

–	tsitrusviljade eeterlikud õlid:

3301 12

– –	apelsiniõli:

3301 12 10

– – –

terpeenidest puhastamata

3301 12 90

– – –

terpeenidest puhastatud

3301 13

– –	sidruniõli:

3301 13 10

– – –

terpeenidest puhastamata

3301 13 90

– – –

terpeenidest puhastatud

3301 19

– –

muud:

3301 19 20

– – –

terpeenidest puhastamata

3301 19 80

– – –

terpeenidest puhastatud

–	muud eeterlikud õlid:

3301 24

– –	piparmündi (Mentha piperita) õli:

3301 24 10

– – –

terpeenidest puhastamata

3301 24 90

– – –

terpeenidest puhastatud

3301 25

– –	teiste müntide õli:

3301 25 10

– – –

terpeenidest puhastamata

3301 25 90

– – –

terpeenidest puhastatud

3301 29

– –

muud:

– – –

nelgi-, melaleuka- ja ilang-ilangi- (kalanga-) õli:

3301 29 11

– – – –

terpeenidest puhastamata

3301 29 31

– – – –

terpeenidest puhastatud

– – –

muud:

3301 29 41

– – – –

terpeenidest puhastamata

– – – –

terpeenidest puhastatud:

3301 29 71

– – – – –

geraaniumiõli; jasmiiniõli; vetiveeriaõli

3301 29 79

– – – – –

lavendli- ja lavandiiniõli

3301 29 91

– – – – –

muud

3301 30 00

–	resinoidid

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–	kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

– –	kasutamiseks jookide tootmisel:

3302 10 40

– – –

muud

3302 10 90

– –	kasutamiseks toiduainetööstuses

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 90

–

muud:

3501 90 10

– –	kaseiinliimid

3502

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

–	munaalbumiin:

3502 11

– –	kuivatatud:

3502 11 10

– – –

albumiinid, mis on inimtoiduks kõlbmatud või mis muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

3502 11 90

muud

3502 19

Muud:

3502 19 10

– – –

munaalbumiin, mis on inimtoiduks kõlbmatu või muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

3502 19 90

– – –

muud

3502 20

–	piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid:

3502 20 10

– –	piimaalbumiin, mis on inimtoiduks kõlbmatu või muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

– –

muud:

3502 20 91

– – –

kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber)

3502 20 99

– – –

muud

3502 90

–

muud:

– –	muud albumiinid v.a munaalbumiin ja piimaalbumiin:

3502 90 20

– – –

albumiinid, mis on inimtoiduks kõlbmatud või mis muudetakse inimtoiduks kõlbmatuks

3502 90 70

– – –

muud

3502 90 90

– –	albuminaadid ja muud albumiini derivaadid

3503 00

Želatiin (sh nelinurksete tahvlitena, töödeldud või töötlemata pinnaga, värvitud või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid:

3503 00 10

–	želatiin ja selle derivaadid

3503 00 80

–

muud

3504 00 00

Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

–	dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

– –	muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 50

– – –

esterdatud ja eeterdatud tärklised

4101

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata:

4101 20

–	terved nahad, üksnes kuivatatuna massiga kuni 8 kg, kuivsoolatuna kuni 10 kg, värskena, märgsoolatuna või muul viisil konserveerituna massiga kuni 16 kg iga nahk:

4101 20 10

– –

värsked

4101 20 30

– –	märgsoolatud

4101 20 50

– –	kuivatatud või kuivsoolatud

4101 20 90

– –

muud

4101 50

–	terved nahad massiga üle 16 kg:

4101 50 10

– –

värsked

4101 50 30

– –	märgsoolatud

4101 50 50

– –	kuivatatud või kuivsoolatud

4101 50 90

– –

muud

4101 90 00

–	muud, k.a krupoonid, poolkrupoonid ja kõhud

4102

Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuses 1.c nimetatud:

4102 10

–

villaga:

4102 10 10

– –	tallede toornahad

4102 10 90

– –

muud

–

villata:

4102 21 00

– –	pikeldatud

4102 29 00

– –

muud

4103

Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuses 1.b või 1.c nimetatud:

4103 20 00

–	roomajate nahad

4103 30 00

–

seanahad

4103 90

–

muud:

4103 90 10

– –	kitsede ja kitsetallede nahad

4103 90 90

– –

muud

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad:

4301 10 00

–	naaritsanahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 30 00

–	tallenahast: astrahani, rasvasaba-, karakull-, pärsia jms lamba tallede nahad, india, hiina, mongoolia või tiibeti lamba tallede nahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 60 00

–	rebasenahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 80

–	muud karusnahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma:

4301 80 30

– –	koopaoravanahast

4301 80 50

– –	kaslaste sugukonda kuuluvate metsloomade nahkadest

4301 80 80

– –

muud

4301 90 00

–	pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked

5001 00 00

Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid

5002 00 00

Toorsiid (nullkeeruga)

5003 00 00

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

III LISA (b)

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile b)

Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse vähendatakse ning need kaotatakse vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale

—	Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;

—	esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast;

—	teise käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini tollimaksumäärast;

—	kolmanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini tollimaksu baasmäärast;

—	neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 0 protsendini tollimaksu baasmäärast.

CN-kood

Kauba kirjeldus

0102

Elusveised:

0102 90

–

muud:

– –	koduveised:

0102 90 05

– – –

massiga kuni 80 kg

– – –

massiga üle 80 kg, kuid mitte üle 160 kg:

0102 90 21

– – – –

tapaloomad

0102 90 29

– – – –

muud

– – –

massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg:

0102 90 41

– – – –

tapaloomad

0102 90 49

– – – –

muud

– – –

massiga üle 300 kg:

– – – –

mullikad (poegimata emasveised):

0102 90 51

– – – – –

tapaloomad

0102 90 59

– – – – –

muud

– – – –

lehmad:

0102 90 61

– – – – –

tapaloomad

0102 90 69

– – – – –

muud

– – – –

muud:

0102 90 71

– – – – –

tapaloomad

0102 90 79

– – – – –

muud

0102 90 90

– –

muud

0103

Elussead:

–

muud:

0103 91

– –	massiga alla 50 kg:

0103 91 10

– – –

kodusead

0103 91 90

– – –

muud

0103 92

– –	massiga 50 kg ja rohkem:

– – –

kodusead:

0103 92 11

– – – –

emised, vähemalt ühe korra poeginud, massiga vähemalt 160 kg

0103 92 19

– – – –

muud

0103 92 90

– – –

muud

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad:

–	massiga kuni 185 g:

0105 11

– –	kanad liigist Gallus domesticus:

– – –

munakana vanavanemkari ja vanemkari:

0105 11 19

– – – –

muud

– – –

muud:

0105 11 99

– – – –

muud

–

muud:

0105 94 00

– –	kanad liigist Gallus domesticus

0105 99

– –

muud:

0105 99 10

– – –

pardid

0105 99 20

– – –

haned

0105 99 30

– – –

kalkunid

0105 99 50

– – –

pärlkanad

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:

–	värske või jahutatud:

0203 11

– –	rümbad ja poolrümbad:

0203 11 10

– – –

kodusea

0203 11 90

– – –

muud

0203 12

– –	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – –

kodusea:

0203 12 11

– – –

tagaosad ja nende jaotustükid

0203 12 19

– – – –

abatükid ja nende jaotustükid

0203 12 90

– – –

muud

0203 19

– –

muud:

– – –

kodusea:

0203 19 11

– – – –

eesosad ja nende jaotustükid

0203 19 13

– – – –

seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

0203 19 15

– – – –

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

– – – –

muud:

0203 19 55

– – – – –

kondita

0203 19 59

– – – – –

muud

0203 19 90

– – –

muud

–	külmutatud:

0203 21

– –	rümbad ja poolrümbad:

0203 21 10

– – –

kodusea

0203 21 90

– – –

muud

0203 22

– –	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – –

kodusea:

0203 22 11

– – – –

tagaosad ja nende jaotustükid

0203 22 19

– – – –

abatükid ja nende jaotustükid

0203 22 90

– – –

muud

0203 29

– –

muud:

– – –

kodusea:

0203 29 11

– – – –

eesosad ja nende jaotustükid

0203 29 13

– – – –

seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

0203 29 15

– – – –

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

– – – –

muud:

0203 29 55

– – – – –

kondita

0203 29 59

– – – – –

muud

0203 29 90

– – –

muud

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

–

kalkuni:

0207 24

– –	värsked ja jahutatud rümbad:

0207 24 10

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 24 90

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

0207 25

– –	külmutatud rümbad:

0207 25 10

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 25 90

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

0207 26

– –	värsked või jahutatud tükid ja rups:

– – –

tükid:

0207 26 10

– – – –

kondita

– – – –

kontidega:

0207 26 20

– – – – –

pool- või veerandrümbad

0207 26 30

– – – – –

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 26 40

– – – – –

seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 26 50

– – – – –

rinnatükid ja nende jaotustükid

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid:

0207 26 60

– – – – – –

sääred ja nende jaotustükid

0207 26 70

– – – – – –

muud

0207 26 80

– – – – –

muud

– – –

rups:

0207 26 91

– – – –

maks

0207 26 99

– – – –

muud

0207 27

– –	külmutatud tükid ja rups:

– – –

tükid:

0207 27 10

– – – –

kondita

– – – –

kontidega:

0207 27 20

– – – – –

pool- või veerandrümbad

0207 27 30

– – – – –

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 27 40

– – – – –

seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 27 50

– – – – –

rinnatükid ja nende jaotustükid

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid:

0207 27 60

– – – – – –

sääred ja nende jaotustükid

0207 27 70

– – – – – –

muud

0207 27 80

– – – – –

muud

– – –

rups:

0207 27 91

– – – –

maks

0207 27 99

– – – –

muud

–	pardi, hane või pärlkana:

0207 32

– –	värsked ja jahutatud rümbad:

– – –

pardi:

0207 32 11

– – – –

kitkutud, veretustatud, soolikad välja võetud, pea ja jalgadega, nn 85 % pardid

0207 32 15

– – – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 32 19

– – – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

– – –

hane:

0207 32 51

– – – –

kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

0207 32 59

– – – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 32 90

– – –

pärlkana

0207 33

– –	külmutatud rümbad:

– – –

pardi:

0207 33 11

– – – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 33 19

– – – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

– – –

hane:

0207 33 51

– – – –

kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

0207 33 59

– – – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 33 90

– – –

pärlkana

0207 34

– –	rasvane maks, värske või jahutatud:

0207 34 10

– – –

hane

0207 34 90

– – –

pardi

0207 35

– –	muud, värsked või jahutatud:

– – –

tükid:

– – – –

kontideta:

0207 35 11

– – – – –

hane

0207 35 15

– – – – –

pardi või pärlkana

– – – –

kontidega:

– – – – –

pool- või veerandrümbad:

0207 35 21

– – – – – –

pardi

0207 35 23

– – – – – –

hane

0207 35 25

– – – – – –

pärlkana

0207 35 31

– – – – –

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 35 41

– – – – –

seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

– – – – –

rinnatükid ja nende jaotustükid:

0207 35 51

– – – – – –

hane

0207 35 53

– – – – – –

pardi või pärlkana

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid:

0207 35 61

– – – – – –

hane

0207 35 63

– – – – – –

pardi või pärlkana

0207 35 71

– – – – –

hane ja pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

0207 35 79

– – – – –

muud

– – –

rups:

0207 35 91

– – – –

maks, v.a rasvane maks

0207 35 99

– – – –

muud

0207 36

– –	muud, külmutatud:

– – –

tükid:

– – – –

kontideta:

0207 36 11

– – – – –

hane

0207 36 15

– – – – –

pardi või pärlkana

– – – –

kontidega:

– – – – –

pool- või veerandrümbad:

0207 36 21

– – – – – –

pardi

0207 36 23

– – – – – –

hane

0207 36 25

– – – – – –

pärlkana

0207 36 31

– – – – –

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 36 41

– – – – –

seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

– – – – –

rinnatükid ja nende jaotustükid:

0207 36 51

– – – – – –

hane

0207 36 53

– – – – – –

pardi või pärlkana

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid:

0207 36 61

– – – – – –

hane

0207 36 63

– – – – – –

pardi või pärlkana

0207 36 71

– – – – –

hane ja pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

0207 36 79

– – – – –

muud

– – –

rups:

– – – –

maks:

0207 36 81

– – – – –

hane rasvane maks

0207 36 85

– – – – –

pardi rasvane maks

0207 36 89

– – – – –

muud

0207 36 90

– – – –

muud

0209 00

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud:

–

seapekk:

0209 00 11

– –	jahutatud, külmutatud, soolatud või soolvees

0209 00 19

– –	kuivatatud või suitsutatud

0209 00 30

–	searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 00 11 ja 0209 00 19 kuuluv

0209 00 90

–	kodulindude rasv

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0404 10

–	vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

– –	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

– – –

suhkru- või muu magusainelisandita, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – –

kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 02

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 04

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 06

– – – – –

üle 27 % massist

– – – –

üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 12

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 14

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 16

– – – – –

üle 27 % massist

– – –

muu, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – –

kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 26

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 28

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 32

– – – – –

üle 27 % massist

– – – –

üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 34

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 36

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 38

– – – – –

üle 27 % massist

– –

muud:

– – –

suhkru- või muu magusainelisandita, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – –

kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 48

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 52

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 54

– – – – –

üle 27 % massist

– – – –

üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 56

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 58

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 62

– – – – –

üle 27 % massist

– – –

muud, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – –

kuni 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 72

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 74

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 76

– – – – –

üle 27 % massist

– – – –

üle 15 % massist, rasvasisaldusega:

0404 10 78

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0404 10 82

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 84

– – – – –

üle 27 % massist

0404 90

–

muud:

– –	suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0404 90 21

– – –

kuni 1,5 % massist

0404 90 23

– – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 90 29

– – –

üle 27 % massist

– –	muud, rasvasisaldus:

0404 90 81

– – –

kuni 1,5 % massist

0404 90 83

– – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 90 89

– – –

üle 27 % massist

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

–	kodulindude munad:

0407 00 30

– –

muud

0407 00 90

–

muud

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

–	munakollane:

0408 11

– –	kuivatatud:

0408 11 80

– – –

muud

0408 19

– –

muud:

– – –

muud:

0408 19 81

– – – –

vedelal kujul

0408 19 89

– – – –

muud, kaasa arvatud külmutatud

–

muud:

0408 91

– –	kuivatatud:

0408 91 80

– – –

muud

0408 99

– –

muud:

0408 99 80

– – –

muud

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

0602 10

–	juurdumata pistikud ja pookoksad:

0602 10 90

– –

muud

0602 20

–	puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid:

0602 20 10

– –	viinapuu pookoksad, poogitud või juurdunud

0602 30 00

–	rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata

0602 40

–	roosid, poogitud või pookimata:

0602 40 10

– –	silmastamata ja pookimata

0602 40 90

– –	silmastatud või poogitud

0602 90

–

muud:

0602 90 30

– –	köögivilja- ja maasikataimed

– –

muud:

– – –

avamaataimed:

– – – –

puud ja põõsad:

0602 90 41

– – – – –

metsapuud

– – – – –

muud:

0602 90 45

– – – – – –

juurdunud pistikud ja noored taimed

0602 90 49

– – – – – –

muud

– – – –

muud avamaataimed:

0602 90 51

– – – – –

mitmeaastased taimed

0602 90 59

– – – – –

muud

– – –

katmikalataimed:

0602 90 70

– – – –

juurdunud pistikud ja noored taimed, v.a kaktused

– – – –

muud:

0602 90 91

– – – – –

õistaimed õienuppude ja õitega, v.a kaktused

0602 90 99

– – – – –

muud

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud):

–

värsked:

0603 11 00

– –

roosid

0603 12 00

– –

nelgid

0603 13 00

– –

orhideed

0603 14 00

– –	krüsanteemid

0603 19

– –

muud:

0603 19 10

– – –

gladioolid

0603 19 90

– – –

muud

0603 90 00

–

muud

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud:

0703 10

–	sibul ja šalott:

– –

sibul:

0703 10 11

– – –

tippsibul

0703 10 19

– – –

muud

0703 10 90

– –

šalott

0703 20 00

–

küüslauk

0703 90 00

–	porrulauk jm sibulköögiviljad

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud:

0704 90

–

muud:

0704 90 90

– –

muud

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud:

–

aedsalat:

0705 11 00

– –

peasalat

0705 19 00

– –

muud

–

sigur:

0705 21 00

– –	salatsigur (Cichorium intybus var. foliosum)

0705 29 00

– –

muud

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud:

0706 10 00

–	porgand ja naeris

0706 90

–

muud:

0706 90 10

– –	juurseller

0706 90 30

– –	mädarõigas (Cochlearia armoracia)

0706 90 90

– –

muud

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud:

0708 10 00

–	herned (Pisum sativum)

0708 20 00

–	aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)

0708 90 00

–	muud kaunviljad

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

0709 20 00

–

spargel

0709 30 00

–

baklažaan

0709 40 00

–	seller (v.a juurseller)

–	seened ja trühvlid:

0709 51 00

– –	seened perekonnast Agaricus

0709 59

– –

muud:

0709 59 10

– – –

kukeseened

0709 59 30

– – –

puravikud

0709 59 50

– – –

trühvlid

0709 59 90

– – –

muud

0709 90

–

muud:

0709 90 10

– –	salatid, v.a aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.)

0709 90 20

– –	lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid

– –

oliivid:

0709 90 31

– – –

muuks kasutuseks peale õli tootmise

0709 90 39

– – –

muud

0709 90 40

– –

kapparid

0709 90 50

– –	apteegitill

0709 90 60

– –	suhkrumais

0709 90 70

– –	kabatšokid

0709 90 80

– –

artišokid

0709 90 90

– –

muud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

0710 10 00

–

kartul

–	kaunviljad, poetatud või poetamata:

0710 21 00

– –	hernes (Pisum sativum)

0710 22 00

– –	aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)

0710 29 00

– –

muud

0710 30 00

–	spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

0710 80

–	muu köögivili:

0710 80 10

– –

oliivid

– –	perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad:

0710 80 51

– – –

paprika

0710 80 59

– – –

muud

– –

seened:

0710 80 61

– – –

perekonnast Agaricus

0710 80 69

– – –

muud

0710 80 70

– –

tomatid

0710 80 80

– –

artišokid

0710 80 85

– –

spargel

0710 80 95

– –

muud

0710 90 00

–	köögiviljasegud

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 20

–

oliivid:

0711 20 10

– –	muuks kasutuseks peale õli tootmise

0711 20 90

– –

muud

0711 40 00

–	kurgid ja kornišonid

–	seened ja trühvlid:

0711 51 00

– –	seened perekonnast Agaricus

0711 59 00

– –

muud

0711 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

– –	köögiviljad:

0711 90 10

– – –

perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika

0711 90 50

– – –

sibulad

0711 90 80

– – –

muud

0711 90 90

– –	köögiviljasegud

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata:

0712 20 00

–

sibulad

–	seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid:

0712 31 00

– –	seened perekonnast Agaricus

0712 32 00

– –	kõrvtarrikud (Auricularia spp.)

0712 33 00

– –	kõhrikud (Tremella spp.)

0712 39 00

– –

muud

0712 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

0712 90 05

– –	kartulid, ka tükeldatult või viilutatult, muul viisil töötlemata

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

0712 90 19

– – –

muud

0712 90 30

– –

tomatid

0712 90 50

– –

porgandid

0712 90 90

– –

muud

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 10

–	herned (Pisum sativum):

0713 10 90

– –

muud

0713 20 00

–	kikerherned (nuudid)

–	aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

0713 31 00

– –	aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek

0713 32 00

– –	kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis)

0803 00

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid:

–

värsked:

0803 00 11

– –	jahubanaanid

0803 00 19

– –

muud

0803 00 90

–	kuivatatud

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:

0804 20

–	viigimarjad:

0804 20 10

– –

värsked

0804 20 90

– –	kuivatatud

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad:

0805 10

–	apelsinid:

0805 10 20

– –	magusad apelsinid, värsked:

0805 10 80

– –

muud

0805 40 00

–	greibid (k.a pomelod)

0805 50

–	sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia):

0805 50 10

– –	sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

0805 50 90

– –	laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia)

0805 90 00

–

muud

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad:

–	melonid (k.a arbuusid):

0807 19 00

– –

muud

0807 20 00

–

papaiad

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 40

–	jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium:

0810 40 10

– –	pohlad (marjad liigist Vaccinium vitis-idaea)

0810 40 30

– –	mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 50

– –	marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum

0810 40 90

– –

muud

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0811 10

–

maasikad:

– –	suhkru- või muu magusainelisandiga:

0811 10 11

– – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

0811 10 19

– – –

muud

0811 10 90

– –

muud

0811 20

–	vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad:

– –	suhkru- või muu magusainelisandiga:

0811 20 11

– – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

0811 20 19

– – –

muud

– –

muud:

0811 20 31

– – –

vaarikad

0811 20 39

– – –

mustad sõstrad

0811 20 51

– – –

punased sõstrad

0811 20 59

– – –

murakad ja mooruspuumarjad

0811 20 90

– – –

muud

0811 90

–

muud:

– –

muud:

– – –

kirsid:

0811 90 75

– – – –

hapukirsid (Prunus cerasus)

0811 90 80

– – – –

muud

0811 90 95

– – –

muud:

ex 0811 90 95

– – – –

aprikoosid

ex 0811 90 95

– – – –

virsikud

ex 0811 90 95

– – – –

muud

0812

0812 10 00

–

kirsid

0812 90

–

muud:

0812 90 10

– –	aprikoosid

0812 90 20

– –

apelsinid

0812 90 30

– –

papaiad

0812 90 40

– –	mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0812 90 98

– –

muud:

ex 0812 90 98

– – –

murakad

ex 0812 90 98

– – –

vaarikad

ex 0812 90 98

– – –

muud

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 10 00

–	aprikoosid

0813 20 00

–	mustad ploomid

0813 30 00

–

õunad

0813 40

–	muud marjad ja puuviljad:

0813 40 10

– –	virsikud, k.a nektariinid

0813 40 30

– –

pirnid

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

–	röstitud kohv:

0901 21 00

– –	kofeiiniga

0901 22 00

– –	kofeiinivaba

0901 90

–

muud:

0901 90 10

– –	kohviubade kestad ja koored

0901 90 90

– –	kohvi sisaldavad kohviasendajad

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist:

–

nisujahu:

1101 00 11

– –	kõvast nisust

1101 00 15

– –	harilikust nisust ja speltanisust

1101 00 90

–	meslinijahu

1501 00

Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

1501 00 90

–	kodulinnurasv ja -rasvkude

1603 00

Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest:

1603 00 10

–	kontaktpakendis netomassiga kuni 1kg

1603 00 80

–

muud

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 60

– –	tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 10 00

–	kurgid ja kornišonid

2001 90

–

muud:

2001 90 10

– –	mangost valmistatud teravamaitseline segu (chutney)

2001 90 20

– –	perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

2001 90 50

– –

seened

2001 90 65

– –

oliivid

2001 90 70

– –

paprika

2001 90 91

– –	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2001 90 93

– –

sibulad

2001 90 99

– –

muud

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

2002 10

–	terved või tükeldatud tomatid:

2002 10 10

– –

kooritud

2002 10 90

– –

muud

2002 90

–

muud:

– –	kuivainesisaldusega alla 12 % massist:

2002 90 11

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2002 90 19

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

– –	kuivainesisaldusega vähemalt 12 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2002 90 31

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2002 90 39

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

– –	kuivainesisaldusega üle 30 % massist:

2002 90 91

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2002 90 99

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

2003 10

–	seened perekonnast Agaricus:

2003 10 20

– –	lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, täielikult kuumtöödeldud

2003 10 30

– –

muud

2003 20 00

–

trühvlid

2003 90 00

–

muud

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

–

kartulid:

2004 10 10

– –	kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata

– –

muud:

2004 10 99

– – –

muud

2004 90

–	muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 30

– –	hapukapsas, kapparid ja oliivid

2004 90 50

– –	herne- (Pisum sativum) ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp.

– –	muud, sh segud:

2004 90 91

– – –

sibulad, kuumtöödeldud, muul viisil töötlemata

2004 90 98

– – –

muud

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

2005 10 00

–	homogeniseeritud köögivili

2005 20

–

kartulid:

– –

muud:

2005 20 20

– – –

õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

2005 20 80

– – –

muud

2005 40 00

–	herned (Pisum sativum)

–	aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

2005 51 00

– –

poetatud

2005 59 00

– –

muud

2005 60 00

–

spargel

2005 70

–

oliivid:

2005 70 10

– –	kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

2005 70 90

– –

muud

–	muud köögiviljad, sh segud:

2005 91 00

– –	bambusevõrsed

2005 99

– –

muud:

2005 99 10

– – –

perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

2005 99 20

– – –

kapparid

2005 99 30

– – –

artišokid

2005 99 40

– – –

porgandid

2005 99 50

– – –

köögiviljasegud

2005 99 60

– – –

hapukapsas

2005 99 90

– – –

muud

2006 00

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud):

2006 00 10

–

ingver

–

muud:

– –	suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2006 00 31

– – –

kirsid

2006 00 35

– – –

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2006 00 38

– – –

muud

– –

muud:

2006 00 91

– – –

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2006 00 99

– – –

muud

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

2007 10

–	homogeniseeritud tooted:

2007 10 10

– –	suhkrusisaldusega üle 13 % massist

– –

muud:

2007 10 91

– – –

troopilistest puuviljadest

2007 10 99

– – –

muud

–

muud:

2007 91

– –	tsitrusviljad:

2007 91 10

– – –

suhkrusisaldusega üle 30 % massist

2007 91 30

– – –

suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist

2007 91 90

– – –

muud

2007 99

– –

muud:

– – –

suhkrusisaldusega üle 30 % massist:

2007 99 10

– – – –

ploomipüree ja ploomipasta ning püree ja pasta mustadest ploomidest kontaktpakendites netomassiga üle 100 kg, tööstuslikuks töötlemiseks

2007 99 20

– – – –

kastanipüree ja -pasta

– – – –

muud:

2007 99 31

– – – – –

kirssidest

2007 99 33

– – – – –

maasikatest

2007 99 35

– – – – –

vaarikatest

2007 99 39

– – – – –

muud

– – –

suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2007 99 55

– – – –

õunapüree, k.a kompotid

2007 99 57

– – – –

muud

– – –

muud:

2007 99 91

– – – –

õunapüree, k.a kompotid

2007 99 93

– – – –

troopilistest puuviljadest ja troopilistest pähklitest

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

–	pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –	maapähklid:

– – –

muud, kontaktpakendis netomassiga:

– – – –

üle 1 kg:

2008 11 92

– – – – –

röstitud

2008 11 94

– – – – –

muud

– – – –

kuni 1 kg:

2008 11 96

– – – – –

röstitud

2008 11 98

– – – – –

muud

2008 19

– –	muud, sh segud:

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 19 11

– – – –

troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju

– – – –

muud:

2008 19 13

– – – – –

röstitud mandlid ja pistaatsiad

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 19 91

– – – –

troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju

– – – –

muud:

– – – – –

röstitud pähklid:

2008 19 93

– – – – – –

mandlid ja pistaatsiad

2008 19 95

– – – – – –

muud

2008 19 99

– – – – –

muud

2008 20

–	ananassid:

– –	piirituselisandiga:

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 11

– – – –

suhkrusisaldusega üle 17 % massist

2008 20 19

– – – –

muud

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 20 31

– – – –

suhkrusisaldusega üle 19 % massist

2008 20 39

– – – –

muud

– –	piirituselisandita:

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 51

– – – –

suhkrusisaldusega üle 17 % massist

2008 20 59

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 20 71

– – – –

suhkrusisaldusega üle 19 % massist

2008 20 79

– – – –

muud

2008 20 90

– – –

suhkrulisandita:

2008 30

–	tsitrusviljad:

– –	piirituselisandiga:

– – –

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 30 11

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 30 19

– – – –

muud

– – –

muud:

2008 30 31

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 30 39

– – – –

muud

– –	piirituselisandita:

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 30 51

– – – –

greibi- ja pomelosektorid

2008 30 55

– – – –

mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid

2008 30 59

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1kg:

2008 30 71

– – – –

greibi- ja pomelosektorid

2008 30 75

– – – –

mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid

2008 30 79

– – – –

muud

2008 30 90

– – –

suhkrulisandita

2008 40

–

pirnid:

– –	piirituselisandiga:

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

– – – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 40 11

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 40 19

– – – – –

muud

– – – –

muud:

2008 40 21

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 40 29

– – – – –

muud

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 40 31

– – – –

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 40 39

– – – –

muud

– –	piirituselisandita:

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 40 51

– – – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 40 59

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 40 71

– – – –

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 40 79

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandita:

2008 50

–	aprikoosid:

– –	piirituselisandiga:

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

– – – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 50 11

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 50 19

– – – – –

muud

– – – –

muud:

2008 50 31

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 50 39

– – – – –

muud

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 50 51

– – – –

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 50 59

– – – –

muud

– –	piirituselisandita:

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 50 61

– – – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 50 69

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 50 71

– – – –

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 50 79

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 50 92

– – – –

vähemalt 5 kg

2008 50 94

– – – –

vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg

2008 50 99

– – – –

alla 4,5 kg

2008 60

–

kirsid:

– –	piirituselisandiga:

– – –

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 60 11

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 60 19

– – – –

muud

– – –

muud:

2008 60 31

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 60 39

– – – –

muud

– –	piirituselisandita:

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga:

2008 60 50

– – – –

üle 1kg

2008 60 60

– – – –

kuni 1 kg

– – –

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 60 70

– – – –

vähemalt 4,5 kg

2008 60 90

– – – –

alla 4,5 kg

2008 70

–	virsikud, k.a nektariinid:

– –	piirituselisandiga:

– – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

– – – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 70 11

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 70 19

– – – – –

muud

– – – –

muud:

2008 70 31

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 70 39

– – – – –

muud

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1kg:

2008 70 51

– – – –

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 70 59

– – – –

muud

– –	piirituselisandita:

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1kg:

2008 70 61

– – – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 70 69

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 70 71

– – – –

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 70 79

– – – –

muud

– – –

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 70 92

– – – –

vähemalt 5 kg

2008 70 98

– – – –

alla 5 kg

2008 80

–

maasikad:

– –	piirituselisandiga:

– – –

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 80 11

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 80 19

– – – –

muud

– – –

muud:

2008 80 31

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 80 39

– – – –

muud

– –	piirituselisandita:

2008 80 50

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

2008 80 70

– – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

2008 80 90

– – –

suhkrulisandita:

–	muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 92

– –

segud:

– – –

piirituselisandiga:

– – – –

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 92 12

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 14

– – – – – –

muud

– – – – –

muud:

2008 92 16

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 18

– – – – – –

muud

– – – –

muud:

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 92 32

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 34

– – – – – –

muud

– – – – –

muud:

2008 92 36

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 38

– – – – – –

muud

– – –

piirituselisandita:

– – – –

suhkrulisandiga:

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 92 51

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 59

– – – – – –

muud

– – – – –

muud:

– – – – – –

puuviljade segud, milles mis tahes ühe puuvilja osatähtsus ei ületa 50 % kogumassist:

2008 92 72

– – – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 74

– – – – – – –

muud

– – – – – –

muud:

2008 92 76

– – – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 78

– – – – – – –

muud

– – – –

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

– – – – –

vähemalt 5 kg:

2008 92 92

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 93

– – – – – –

muud

– – – – –

vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg:

2008 92 94

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 96

– – – – – –

muud

– – – – –

alla 4,5 kg:

2008 92 97

– – – – – –

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 98

– – – – – –

muud

2008 99

– –

muud:

– – –

piirituselisandiga:

– – – –

ingver:

2008 99 11

– – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 99 19

– – – – –

muud

– – – –

viinamarjad:

2008 99 21

– – – – –

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

2008 99 23

– – – – –

muud

– – – –

muud:

– – – – –

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

– – – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 24

– – – – – –

troopilised puuviljad

2008 99 28

– – – – – – –

muud

– – – – – –

muud:

2008 99 31

– – – – – – –

troopilised puuviljad

2008 99 34

– – – – – – –

muud

– – – – –

muud:

– – – – – –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 36

– – – – – – –

troopilised puuviljad

2008 99 37

– – – – – – –

muud

– – – – – –

muud:

2008 99 38

– – – – – – –

troopilised puuviljad

2008 99 40

– – – – – – –

muud

– – –

piirituselisandita:

– – – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 99 41

– – – – –

ingver

2008 99 43

– – – – –

viinamarjad

2008 99 45

– – – – –

ploomid ja mustad ploomid

2008 99 46

– – – – –

kannatuslille viljad, guajaavid ja tamarindid

2008 99 47

– – – – –

mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

2008 99 49

– – – – –

muud

– – – –

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 99 51

– – – – –

ingver

2008 99 61

– – – – –

kannatuslille viljad ja guajaavid

2008 99 62

– – – – –

mangod, mangostanid, papaiad, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

2008 99 67

– – – – –

muud

– – – –

suhkrulisandita:

– – – – –

ploomid ja mustad ploomid, kontaktpakendis netomassiga:

2008 99 72

– – – – – –

vähemalt 5 kg

2008 99 78

– – – – – –

alla 5 kg

2008 99 99

– – – – –

muud

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

–	apelsinimahl:

2009 12 00

– –	külmutamata, Brixi arvuga kuni 20

–	greibimahl (k.a pomelomahl):

2009 21 00

– –	Brixi arvuga kuni 20

–	muu tsitrusvilja mahl:

2009 31

– –	Brixi arvuga kuni 20:

– – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 30:

2009 31 11

– – – –

suhkrulisandiga

2009 31 19

– – – –

suhkrulisandita

– – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

– – – –

sidrunimahl:

2009 31 51

– – – – –

suhkrulisandiga

2009 31 59

– – – – –

suhkrulisandita

– – – –

muude tsitrusviljade mahl:

2009 31 91

– – – – –

suhkrulisandiga

2009 31 99

– – – – –

suhkrulisandita

–	ananassimahl:

2009 41

– –	Brixi arvuga kuni 20:

2009 41 10

– – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 30, suhkrulisandiga

– – –

muud:

2009 41 91

– – – –

suhkrulisandiga

2009 41 99

– – – –

suhkrulisandita

2009 50

–	tomatimahl:

2009 50 10

– –	suhkrulisandiga

2009 50 90

– –

muud

–	viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

2009 61

– – –

Brixi arvuga kuni 30:

2009 61 10

– – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 18

2009 61 90

– – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 18

–

õunamahl:

2009 71

– –	Brixi arvuga kuni 20:

2009 71 10

– – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga

– – –

muud:

2009 71 91

– – – –

suhkrulisandiga

2009 71 99

– – – –

suhkrulisandita

2009 80

–	muu puu- või köögivilja või marja mahl

– –	Brixi arvuga kuni 67:

– – –

pirnimahl:

2009 80 50

– – – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga

– – – –

muud:

2009 80 61

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 80 63

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 80 69

– – – – –

suhkrulisandita

– – –

muud:

– – – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 30, suhkrulisandiga:

2009 80 71

– – – – –

kirsimahl

2009 80 73

– – – – –

troopiliste puuviljade mahl

2009 80 79

– – – – –

muud

– – – –

muud:

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 80 85

– – – – – –

troopiliste puuviljade mahl

2009 80 86

– – – – – –

muud

– – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 80 88

– – – – – –

troopiliste puuviljade mahl

2009 80 89

– – – – – –

muud

– – – – –

suhkrulisandita:

2009 80 95

– – – – – –

mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede marjadest

2009 80 96

– – – – – –

kirsimahl

2009 80 97

– – – – – –

troopiliste puuviljade mahl

2009 80 99

– – – – – –

muud

2009 90

–	mahlasegud:

– –	Brixi arvuga kuni 67:

– – –

mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

2009 90 31

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 18, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 90 39

– – – –

muud

– – –

muud:

– – – –

100 kg netomassi väärtusega üle € 30:

– – – – –

mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

2009 90 41

– – – – – –

suhkrulisandiga

2009 90 49

– – – – – –

muud

– – – – –

muud:

2009 90 51

– – – – – –

suhkrulisandiga

2009 90 59

– – – – – –

muud

– – – –

100 kg netomassi väärtusega kuni € 30:

– – – – –

mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

2009 90 71

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 90 73

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 90 79

– – – – – –

suhkrulisandita

– – – – –

muud:

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 90 92

– – – – – – –

troopiliste puuviljade mahlade segud

2009 90 94

– – – – – – –

muud

– – – – – –

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist:

2009 90 95

– – – – – – –

troopiliste puuviljade mahlade segud

2009 90 96

– – – – – – –

muud

– – – – – –

suhkrulisandita:

2009 90 97

– – – – – – –

troopiliste puuviljade mahlade segud

2009 90 98

– – – – – – –

muud

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

2206 00 10

piquette

–

muud:

– –	vahutavad joogid:

2206 00 31

– – –

õuna- ja pirnisiider

2206 00 39

– – –

muud

– –	mittevahutavad, nõudes mahuga:

– – –

kuni 2 liitrit:

2206 00 51

– – – –

õuna- ja pirnisiider

2206 00 59

– – – –

muud

– – –

üle 2 liitri:

2206 00 81

– – – –

õuna- ja pirnisiider

2206 00 89

– – – –

muud

2209 00

Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad:

–	veiniäädikas, nõudes mahuga:

2209 00 11

– –	kuni 2 liitrit

2209 00 19

– –	üle 2 liitri

–	muud, nõudes mahuga:

2209 00 91

– –	kuni 2 liitrit

2209 00 99

– –	üle 2 liitri

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 10

–	koera- ja kassitoit, jaemüügiks pakendatud:

– –	mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

– – –

mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

– – – –

mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

2309 10 11

– – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 10 13

– – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 15

– – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist

2309 10 19

– – – – –

sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

– – – –

mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2309 10 31

– – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 10 33

– – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 39

– – – – –

sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

– – – –

mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist:

2309 10 51

– – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 10 53

– – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 59

– – – – –

sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

2309 10 70

– – –

mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

2309 10 90

– –

muud

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed:

2401 10

–	eemaldamata leherootsudega tubakas:

– –	suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 10 10

– – –

suitsus kuivatatud Virginia tubakas

2401 10 20

– – –

õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)

2401 10 30

– – –

õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas

– – –

kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 10 41

– – – –

Kentucky tubakas

2401 10 49

– – – –

muud

– –

muud:

2401 10 50

– – –

õhu käes kuivatatud hele tubakas

2401 10 60

– – –

päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

2401 10 70

– – –

õhu käes kuivatatud tume tubakas

2401 10 80

– – –

suitsus kuivatatud tubakas

2401 10 90

– – –

muu tubakas

2401 20

–	osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas:

– –	suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 20 10

– – –

suitsus kuivatatud Virginia tubakas

2401 20 20

– – –

õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)

2401 20 30

– – –

õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas

– – –

kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 20 41

– – – –

Kentucky tubakas

2401 20 49

– – – –

muud

– –

muud:

2401 20 50

– – –

õhu käes kuivatatud hele tubakas

2401 20 60

– – –

päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

2401 20 70

– – –

õhu käes kuivatatud tume tubakas

2401 20 80

– – –

suitsus kuivatatud tubakas

2401 20 90

– – –

muu tubakas

2401 30 00

–	tubakajäätmed

III LISA (c)

MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile c)

Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse vähendatakse 50 %ni vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale

—	Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 90 protsendini tollimaksu baasmäärast;

—	esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;

—	teise käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini tollimaksu baasmäärast;

—	kolmanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast;

—	neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 50 protsendini tollimaksu baasmäärast.

CN-kood

Kauba kirjeldus

0104

Eluslambad ja –kitsed:

0104 10

–

lambad:

– –

muud:

0104 10 30

– – –

lambatalled (kuni aasta vanused)

0104 10 80

– – –

muud

0104 20

–

kitsed:

0104 20 90

– –

muud

0201

Värske või jahutatud veiseliha:

0201 10 00

–	rümbad ja poolrümbad:

ex 0201 10 00

– –	vasikalihast

ex 0201 10 00

– –	noore veise lihast

ex 0201 10 00

– –

muud

0201 20

–	muud jaotustükid, kondiga:

0201 20 20

– –	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

ex 0201 20 20

– – –

vasikalihast

ex 0201 20 20

– – –

noore veise lihast

ex 0201 20 20

– – –

muud

0201 20 30

– –	poolitatud või poolitamata eesveerandid:

ex 0201 20 30

– – –

vasikalihast

ex 0201 20 30

– – –

noore veise lihast

ex 0201 20 30

– – –

muud

0201 20 50

– –	poolitamata või poolitatud tagaveerandid:

ex 0201 20 50

– – –

vasikalihast

ex 0201 20 50

– – –

noore veise lihast

ex 0201 20 50

– – –

muud

0201 20 90

– –

muud:

ex 0201 20 90

– – –

vasikalihast

ex 0201 20 90

– – –

noore veise lihast

ex 0201 20 90

– – –

muud

0201 30 00

–

kondita:

ex 0201 30 00

– – –

vasikalihast

ex 0201 30 00

– – –

noore veise lihast

ex 0201 30 00

– – –

muud

0202

Külmutatud veiseliha:

0202 10 00

–	rümbad ja poolrümbad:

ex 0202 10 00

– –	vasikalihast

ex 0202 10 00

– –	noore veise lihast

ex 0202 10 00

– –

muud

0202 20

–	muud jaotustükid, kondiga:

0202 20 10

– –	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

ex 0202 20 10

– – –

vasikalihast

ex 0202 20 10

– – –

noore veise lihast

ex 0202 20 10

– – –

muud

0202 20 30

– –	rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid:

ex 0202 20 30

– – –

vasikalihast

ex 0202 20 30

– – –

noore veise lihast

ex 0202 20 30

– – –

muud

0202 20 50

– –	rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid:

ex 0202 20 50

– – –

vasikalihast

ex 0202 20 50

– – –

noore veise lihast

ex 0202 20 50

– – –

muud

0202 20 90

– –

muud:

ex 0202 20 90

– – –

vasikalihast

ex 0202 20 90

– – –

noore veise lihast

ex 0202 20 90

– – –

muud

0202 30

–

kondita:

0202 30 10

– –	kontideta eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis:

ex 0202 30 10

– – –

vasikalihast

ex 0202 30 10

– – –

noore veise lihast

ex 0202 30 10

– – –

muud

0202 30 50

– –	õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid:

ex 0202 30 50

– – –

vasikalihast

ex 0202 30 50

– – –

noore veise lihast

ex 0202 30 50

– – –

muud

0202 30 90

– –

muud

ex 0202 30 90

– – –

vasikalihast

ex 0202 30 90

– – –

noore veise lihast

ex 0202 30 90

– – –

muud

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha:

0204 10 00

–	lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad

–	muu värske või jahutatud lambaliha:

0204 21 00

– –	rümbad ja poolrümbad

0204 22

– –	muud jaotustükid, kondiga:

0204 22 10

– – –

lühikesed eesosad

0204 22 30

– – –

neeru- ja/või seljatükid

0204 22 50

– – –

tagaosad

0204 22 90

– – –

muud

0204 23 00

– –

kondita

0204 30 00

–	lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad

–	muu külmutatud lambaliha:

0204 41 00

– –	rümbad ja poolrümbad

0204 42

– –	muud jaotustükid, kondiga:

0204 42 10

– – –

lühikesed eesosad

0204 42 30

– – –

neeru- ja/või seljatükid

0204 42 50

– – –

tagaosad

0204 42 90

– – –

muud

0204 43

– –

kondita:

0204 43 10

– – –

lambatalle

0204 43 90

– – –

muud

0204 50

–	kitseliha:

– –	värske või jahutatud:

0204 50 11

– – –

rümbad ja poolrümbad

0204 50 13

– – –

lühikesed eesosad

0204 50 15

– – –

neeru- ja/või seljatükid

0204 50 19

– – –

tagaosad

– – –

muud:

0204 50 31

– – – –

kontidega jaotustükid

0204 50 39

– – – –

kontideta jaotustükid

– –	külmutatud:

0204 50 51

– – –

rümbad ja poolrümbad

0204 50 53

– – –

lühikesed eesosad

0204 50 55

– – –

neeru- ja/või seljatükid

0204 50 59

– – –

tagaosad

– – –

muud:

0204 50 71

– – – –

kontidega jaotustükid

0204 50 79

– – – –

kontideta jaotustükid

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

–	kana ja kuke, liigist Gallus domesticus:

0207 11

– –	värsked ja jahutatud rümbad:

0207 11 10

– – –

kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad

0207 11 30

– – –

kitkutud, roogitud ja puhastatud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

0207 11 90

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

0207 12

– –	külmutatud rümbad:

0207 12 10

– – –

kitkutud, roogitud ja puhastatud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

0207 12 90

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

0207 13

– –	värsked või jahutatud tükid ja rups:

– – –

tükid:

0207 13 10

– – – –

kondita

– – – –

kontidega:

0207 13 20

– – – – –

pool- või veerandrümbad

0207 13 30

– – – – –

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 13 40

– – – – –

seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 13 50

– – – – –

rinnatükid ja nende jaotustükid

0207 13 60

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid

0207 13 70

– – – – –

muud

– – –

rups:

0207 13 91

– – – –

maks

0207 13 99

– – – –

muud

0207 14

– –	külmutatud tükid ja rups:

– – –

tükid:

0207 14 10

– – – –

kondita

– – – –

kontidega:

0207 14 20

– – – – –

pool- või veerandrümbad

0207 14 30

– – – – –

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 14 40

– – – – –

seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

0207 14 50

– – – – –

rinnatükid ja nende jaotustükid

0207 14 60

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid

0207 14 70

– – – – –

muud

– – –

rups:

0207 14 91

– – – –

maks

0207 14 99

– – – –

muud

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

–

sealiha:

0210 11

– –	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – –

kodusea:

– – – –

soolatud või soolvees:

0210 11 11

– – – – –

tagaosad ja nende jaotustükid

0210 11 19

– – – – –

abatükid ja nende jaotustükid

– – – –

kuivatatud või suitsutatud:

0210 11 31

– – – – –

tagaosad ja nende jaotustükid

0210 11 39

– – – – –

abatükid ja nende jaotustükid

0210 11 90

– – –

muud

0210 12

– –	kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:

– – –

kodusea:

0210 12 11

– – – –

soolatud või soolvees

0210 12 19

– – – –

kuivatatud või suitsutatud

0210 12 90

– – –

muud

0210 19

– –

muud:

– – –

kodusea:

– – – –

soolatud või soolvees:

0210 19 10

– – – – –

peekoniküljed või spenserosad

0210 19 20

– – – – –

3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad

0210 19 30

– – – – –

eesosad ja nende jaotustükid

0210 19 40

– – – – –

seljaosad ja nende jaotustükid

0210 19 50

– – – – –

muud

– – – –

kuivatatud või suitsutatud:

0210 19 60

– – – – –

eesosad ja nende jaotustükid

0210 19 70

– – – – –

seljaosad ja nende jaotustükid

– – – – –

muud:

0210 19 81

– – – – –

kondita

0210 19 89

– – – – – –

muud

0210 19 90

– – –

muud

0210 20

–	veiseliha:

0210 20 10

– –

kondiga

0210 20 90

– –

kondita

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita:

0401 10

–	rasvasisaldusega kuni 1 % massist:

0401 10 10

– –	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 10 90

– –

muud

0401 20

–	rasvasisaldus üle 1 %, kuid mitte üle 6 % massist:

– –	kuni 3 % massist:

0401 20 11

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 20 19

– – –

muud

– –	üle 3 % massist:

0401 20 91

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 20 99

– – –

muud

0401 30

–	rasvasisaldus üle 6 % massist:

– –	kuni 21 % massist:

0401 30 11

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 30 19

– – –

muud

– –	üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0401 30 31

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 30 39

– – –

muud

– –	üle 45 % massist:

0401 30 91

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 30 99

– – –

muud

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga:

0402 10

–	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist:

– –	suhkru- või muu magusainelisandita:

0402 10 11

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 10 19

– – –

muud

– –

muud:

0402 10 91

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 10 99

– – –

muud

–	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist:

0402 21

– –	suhkru- või muu magusainelisandita:

– – –

rasvasisaldusega kuni 27 % massist:

0402 21 11

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

– – – –

muud:

0402 21 17

– – – – –

rasvasisaldus kuni 11 % massist

0402 21 19

– – – – –

rasvasisaldus üle 11 %, kuid mitte üle 27 % massist

– – –

rasvasisaldus üle 27 % massist:

0402 21 91

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 21 99

– – – –

muud

0402 29

– –

muud:

– – –

rasvasisaldusega kuni 27 % massist:

– – – –

muud:

0402 29 15

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 29 19

– – – – –

muud

– – –

rasvasisaldus üle 27 % massist:

0402 29 91

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 29 99

– – – –

muud

–

muud:

0402 91

– –	suhkru- või muu magusainelisandita:

– – –

rasvasisaldusega kuni 8 % massist:

0402 91 11

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 19

– – – –

muud

– – –

rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist:

0402 91 31

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 39

– – – –

muud

– – –

rasvasisaldus üle 10 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0402 91 51

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 59

– – – –

muud

– – –

rasvasisaldus üle 45 % massist:

0402 91 91

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 91 99

– – – –

muud

0402 99

– –

muud:

– – –

rasvasisaldusega kuni 9,5 % massist:

0402 99 11

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 99 19

– – – –

muud

– – –

rasvasisaldus üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0402 99 31

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 99 39

– – – –

muud

– – –

rasvasisaldus üle 45 % massist:

0402 99 91

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 99 99

– – – –

muud

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

–

jogurt:

– –	lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

– – –

suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 10 11

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 13

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 19

– – – –

üle 6 % massist

– – –

muud, rasvasisaldus:

0403 10 31

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 33

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 39

– – – –

üle 6 % massist

0403 90

–

muud:

– –	lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

– – – –

suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 90 11

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 13

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 19

– – – – –

üle 27 % massist

– – – –

muud, rasvasisaldus:

0403 90 31

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 33

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 39

– – – – –

üle 27 % massist

– – –

muud:

– – – –

suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 90 51

– – – – –

kuni 3 % massist

0403 90 53

– – – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 59

– – – – –

üle 6 % massist

– – – –

muud, rasvasisaldus:

0403 90 61

– – – – –

kuni 3 % massist

0403 90 63

– – – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 69

– – – – –

üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 10

–

või:

– –	rasvasisaldus kuni 85 % massist:

– – –

naturaalne või:

0405 10 11

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

0405 10 19

– – – –

muud

0405 10 30

– – –

taastatud või

0405 10 50

– – –

vadakuvõi

0405 10 90

– –

muud

0405 20

–	piimarasvavõided:

0405 20 90

– –	rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist

0405 90

–

muud:

0405 90 10

– –	rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni 0,5 % massist

0405 90 90

– –

muud

0406

Juust ja kohupiim:

0406 10

–	värske juust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim:

0406 10 20

– –	rasvasisaldus kuni 40 % massist

0406 10 80

– –

muud

0406 20

–	riivitud juust või juustupulber:

0406 20 10

– –	Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) – juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi

0406 20 90

– – –

muud

0406 30

–	sulatatud juust, riivimata, pulbristamata:

0406 30 10

valmistamisel pole kasutatud muid juustusorte peale Emmentali, Gruyère või Appenzelli juustu, millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all); jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %

– –

muud:

– – –

rasvasisaldus kuni 36 % massist ja rasvasisaldus kuivaine massist:

0406 30 31

– – – –

kuni 48 % massist

0406 30 39

– – – –

üle 48 % massist

0406 30 90

– – –

rasvasisaldus üle 36 % massist

0406 40

–	sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roquefort'i tekitatud hallitust:

0406 40 10

–

Roquefort

0406 40 50

– –	Gorgonzola

0406 40 90

– –

muud

0406 90

–	muud juustud:

0406 90 01

– –	töötlemiseks

– –

muud:

0406 90 13

– – –

Emmental

0406 90 15

– – –

Gruyère, Sbrinz

0406 90 17

– – –

Bergkäse, Appenzell

0406 90 18

– – –

Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine

0406 90 19

– – –

Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) – juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi

0406 90 21

– – –

Cheddar

0406 90 23

– – –

Edam

0406 90 25

– – –

Tilsit

0406 90 27

– – –

Butterkäse

0406 90 29

– – –

Kashkaval

0406 90 32

– – –

Feta:

0406 90 35

– – –

Kefalo-Tyri

0406 90 37

– – –

Finlandia

0406 90 39

– – –

Jarlsberg

– – –

muud:

0406 90 50

– – – –

juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus:

– – – – – –

kuni 47 % massist:

0406 90 61

– – – – – – –

Grana Padano, Parmigiano Reggiano

0406 90 63

– – – – – – –

Fiore Sardo, Pecorino

0406 90 69

– – – – – – –

muud

– – – – – –

üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist:

0406 90 73

– – – – – – –

Provolone

0406 90 75

– – – – – – –

Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano

0406 90 76

– – – – – – –

Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Sams¢

0406 90 78

– – – – – – –

Gouda

0406 90 79

– – – – – – –

Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, Taleggio

0406 90 81

– – – – – – –

Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

0406 90 82

– – – – – – –

Camembert

0406 90 84

– – – – – – –

Brie

0406 90 85

– – – – – – –

Kefalograviera, Kasseri

– – – – – – –

muud juustud, mitterasvaine veesisaldus:

0406 90 86

– – – – – – – –

üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist

0406 90 87

– – – – – – – –

üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist

0406 90 88

– – – – – – – –

üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist

0406 90 93

– – – – – –

üle 72 % massist

0406 90 99

– – – – –

muud

0409 00 00

Naturaalne mesi

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

0701 90

–

muud:

0701 90 10

– –	tärklise tootmiseks

– –

muud:

0701 90 50

– – –

varajane kartul, 1. jaanuar – 30. juuni

0701 90 90

– – –

muud

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud:

ex 0702 00 00

–	1. aprill – 31. august

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud:

0704 10 00

–	lillkapsas ja spargelkapsas:

ex 0704 10 00

– –	lillkapsad

ex 0704 10 00

– –

brokkoli

0704 20 00

–	rooskapsas

0704 90

–

muud:

0704 90 10

– –	valge peakapsas ja punane peakapsas

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:

0707 00 05

–

kurgid:

ex 0707 00 05

– –	1. aprill – 30. juuni

0707 00 90

–	kornišonid:

ex 0707 00 90

– –	1. september – 31. oktoober

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

0709 60

–	perekonna Capsicum või Pimenta viljad:

0709 60 10

– –

paprika

– –

muud:

0709 60 91

– – –

perekonna Capsicum viljad kapsaitsiini või õlivaikvärvide tootmiseks

0709 60 95

– – –

eeterlike õlide ja resinoidide tööstuslikuks tootmiseks

0709 60 99

– – –

muud

0709 70 00

–	spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad:

0805 20

–	mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid:

0805 20 10

– –	klementiinid:

ex 0805 20 10

– – –

1. oktoober – 31. detsember

0805 20 30

– –	monrealid ja satsumad:

ex 0805 20 30

– – –

1. oktoober – 31. detsember

0805 20 50

– –	mandariinid ja vilkingid:

ex 0805 20 50

– – –

1. oktoober – 31. detsember

0805 20 70

– –	tangeriinid:

ex 0805 20 70

– – –

1. oktoober – 31. detsember

0805 20 90

– –

muud:

ex 0805 20 90

– – –

1. oktoober – 31. detsember

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

0806 10

–

värsked:

0806 10 10

– –	lauaviinamarjad:

ex 0806 10 10

– – –

1. juuli – 30. september

0806 10 90

– –

muud:

ex 0806 10 90

– – –

1. juuli – 30. september

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad:

–	melonid (k.a arbuusid):

0807 11 00

– –

arbuusid:

ex 0807 11 00

– – –

1. juuli – 30. august

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad:

0808 10

–

õunad:

0808 10 10

– –	siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember

0808 10 80

– – –

muud

0808 20

–	pirnid ja küdooniad:

– –

pirnid:

0808 20 10

– – –

siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember

0808 20 50

– – –

muud

0808 20 90

– –

küdooniad

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid:

0809 10 00

–	aprikoosid

0809 20

–

kirsid:

0809 20 05

– –	hapukirsid (Prunus cerasus)

0809 20 95

– –

muud

0809 30

–	virsikud, k.a nektariinid:

0809 30 10

– –	nektariinid

0809 30 90

– –

muud:

ex 0809 30 90

– – –

1. juuni – 30. august

0809 40

–	ploomid ja laukaploomid:

0809 40 05

– –

ploomid

0809 40 90

– –	laukaploomid

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 10 00

–

maasikad

0810 20

–	vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad:

0810 20 10

– –

vaarikad

0810 20 90

– –

muud

0810 50 00

–

kiivid:

ex 0810 50 00

– –	1. november – 31. märts

1509

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1509 10

–	neitsiõli:

1509 10 10

– –

lambiõli

1509 10 90

– –

muud

1509 90 00

–

muud:

ex 1509 90 00

– –	pakendis mahuga üle 25 liitri

ex 1509 90 00

– –

muud

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained:

1601 00 10

–

maksast

–

muud:

1601 00 91

– –	vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata

1601 00 99

– –

muud

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

1602 10 00

–	homogeniseeritud tooted

1602 20

–	mis tahes looma maksast:

– –	hane- või pardimaksast:

1602 20 11

– – –

mis sisaldavad rasvast maksa vähemalt 75 % massist

1602 20 19

– – –

muud

1602 20 90

– –

muud

–	rubriigi 0105 kodulindudest:

1602 31

– –

kalkuni:

– – –

mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 31 11

– – – –

mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha

1602 31 19

– – – –

muud

1602 31 30

– – –

sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist

1602 31 90

– – –

muud

1602 32

– –	kana ja kuke liigist Gallus domesticus:

– – –

mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 32 11

– – – –

kuumtöötlemata

1602 32 19

– – – –

muud

1602 32 30

– – –

sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist

1602 32 90

– – –

muud

1602 39

– –

muud:

– – –

mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 39 21

– – – –

kuumtöötlemata

1602 39 29

– – – –

muud

1602 39 40

– – –

mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist

1602 39 80

– – –

muud

–

sea:

1602 41

– –	tagaosad ja nende jaotustükid:

1602 41 10

– – –

kodusea

1602 41 90

– – –

muud

1602 42

– –	abatükid ja nende jaotustükid:

1602 42 10

– – –

kodusea

1602 42 90

– – –

muud

1602 49

– –	muud, sh segud:

– – –

kodusea:

– – – –

mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv:

1602 49 11

– – – – –

seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud seljatükkidest ja tagaosadest

1602 49 13

– – – – –

kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja abatükkidest

1602 49 15

– – – – –

muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke- või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke

1602 49 19

– – – – –

muud

1602 49 30

– – – –

mis sisaldavad vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

1602 49 50

– – – –

mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

1602 49 90

– – –

muud

1602 50

–

veise:

1602 50 10

– –	kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

– –

muud:

– – –

õhukindlas pakendis:

1602 50 31

– – – –

soolaliha

1602 50 39

– – – –

muud

1602 50 80

– – –

muud

1602 90

–	muud, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest:

1602 90 10

– –	tooted mis tahes loomade verest

– –

muud:

1602 90 31

– – –

uluki või küüliku

1602 90 41

– – –

põhjapõdra

– – –

muud:

1602 90 51

– – – –

mis sisaldavad kodusea liha või rupsi

– – – –

muud:

– – – – –

mis sisaldavad veiseliha või rupsi:

1602 90 61

– – – – – –

kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

1602 90 69

– – – – – –

muud

– – – – –

muud:

– – – – – –

lamba või kitse:

– – – – – – –

kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist:

1602 90 72

– – – – – – – –

lamba

1602 90 74

– – – – – – – –

kitse

– – – – – – –

muud:

1602 90 76

– – – – – – – –

lamba

1602 90 78

– – – – – – – –

kitse

1602 90 98

– – – – – –

muud

IV LISA

ÜHENDUSE SOODUSTUSED MONTENEGRO KALANDUSTOODETELE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 29 LÕIKES 2 NIMETATUD TOOTED

Alljärgnevate Montenegro päritolu toodete importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:

CN-kood	TARICi alambrubriik	Kauba kirjeldus	Käesoleva lepingu jõustumisest kuni sama aasta 31. detsembrini (n)	1. jaanuar –31. detsember (n + 1)	Igal järgneval aastal 1. jaanuar – 31. detsember
0301 91 10		Forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
0301 91 90
0302 11 10
0302 11 20
0302 11 80
0303 21 10
0303 21 20
0303 21 80
0304 19 15
0304 19 17
ex 0304 19 19	30
ex 0304 19 91	10
0304 29 15
0304 29 17
ex 0304 29 19	30
ex 0304 99 21	11, 12, 420
ex 0305 10 00	10
ex 0305 30 90	50
0305 49 45	61
ex 0305 59 80	61
ex 0305 69 80
0301 93 00		Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
0302 69 11
0303 79 11
ex 0304 19 19	20
ex 0304 19 91	20
ex 0304 29 19	420
ex 0304 99 21	16
ex 0305 10 00	20
ex 0305 30 90	60
ex 0305 49 80	30
ex 0305 59 80	63
ex 0305 69 80	63
ex 0301 99 80	80	Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
0302 69 61
0303 79 71
ex 0304 19 39	80
ex 0304 19 99	77
ex 0304 29 99	50
ex 0304 99 99	20
ex 0305 10 00	30
ex 0305 30 90	70
ex 0305 49 80	40
ex 0305 59 80	65
ex 0305 69 80	65
ex 0301 99 80	22	Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust	Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
0302 69 94
ex 0303 77 00	10
ex 0304 19 39	85
ex 0304 19 99	79
ex 0304 29 99	60
ex 0304 99 99	70
ex 0305 10 00	40
ex 0305 30 90	80
ex 0305 49 80	50
ex 0305 59 80	67
ex 0305 69 80	67

CN-kood

TARICi alambrubriik

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot (netomassi tonnides)

1604 13 11

1604 13 19

ex 1604 20 50

10, 19

Töödeldud või konserveeritud sardiinid

Tariifikvoot: 200 t 6 %-ga

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär (1)

1604 16 00

1604 20 40

Töödeldud või konserveeritud anšoovised

Tariifikvoot: 200 t 12,5 %-ga

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär (1)

Kõigi harmoneeritud süsteemi rubriigi 1604 toodete, v.a töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, suhtes rakendatavat tollimaksumäära vähendatakse vastavalt järgmisele ajakavale:

Aasta

1. aasta

(tollimaksumäär)

3. aasta

(tollimaksumäär)

Alates 5. aastast

(tollimaksumäär)

Tollimaks

90 % enamsoodustusrežiimist

80 % enamsoodustusrežiimist

70 % enamsoodustusrežiimist

(1) Esialgne kvoot on 200 tonni. Neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril suurendatakse kvooti 250 tonnini, juhul kui nimetatud aasta 31. detsembriks on kasutatud vähemalt 80 % eelmisest kvoodist. Kui suurendatud kvoodimahtu rakendatakse, kehtib see kuni ajani, mil käesoleva lepingu osapooled lepivad kokku teisiti.

V LISA

MONTENEGRO SOODUSTUSED ÜHENDUSE KALANDUSTOODETELE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 30 LÕIKES 2 NIMETATUD TOOTED

Järgmiste Montenegrosse imporditavate ühendusest pärinevate toodete suhtes kohaldatakse allpool sätestatud soodustusi:

CN-kood

Kauba kirjeldus

Käesoleva lepingu jõustumisest kuni sama aasta 31. detsembrini

(n)

1. aanuar –31. detsember

(n + 1)

Igal järgneval aastal 1. jaanuar – 31. detsember

0301 91 10

0301 91 90

0302 11 10

0302 11 20

0302 11 80

0303 21 10

0303 21 20

0303 21 80

0304 19 15

0304 19 17

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

0304 29 15

0304 29 17

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

0305 49 45

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 61

0303 79 71

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 60 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 94

ex 0303 77 00

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 60 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi: 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

CN-kood

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot (netomassi tonnides)

1604 13 11

1604 13 19

ex 1604 20 50

Töödeldud või konserveeritud sardiinid

Tariifikvoot: 20 t 50 %-ga enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär

1604 16 00

1604 20 40

Töödeldud või konserveeritud anšoovised

Tariifikvoot: 10 t 50 %-ga

Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär

Kõigi harmoneeritud süsteemi rubriigi 1604 toodete, v.a töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, suhtes rakendatavat tollimaksumäära vähendatakse vastavalt järgmisele ajakavale:

Aasta

1. aasta

(tollimaksumäär)

2. aasta

(tollimaksumäär)

3. aasta

(tollimaksumäär)

Alates 4. aastast

(tollimaksumäär)

Tollimaks

80 % enamsoodustusrežiimist

70 % enamsoodustusrežiimist

60 % enamsoodustusrežiimist

50 % enamsoodustusrežiimist

VI LISA

ASUTAMINE: FINANTSTEENUSED

(Vastavalt käesoleva lepingu V jaotise 2. peatükile)

FINANTSTEENUSED: MÕISTED

Finantsteenus on igasugune rahaline teenus, mida pakub ühe või teise lepinguosalise vastavate teenuste osutaja.

Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusvaldkondi:

Kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused:

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a)	elukindlustus;

b)	kahjukindlustus;

2.	edasikindlustus ja retrosessioon;

3.	kindlustuse vahendamine, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina;

4.	kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus.

Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustusteenused):

1.	hoiuste ja teiste tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine avalikkuselt;

2.	igasugused laenuteenused, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute rahastamine;

3.	kapitalirent;

4.	kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5.	tagatis- ja garantiitehingud;

kauplemine oma või klientide arvel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või teisiti:

a)	rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne),

b)	välisvääringutega,

c)	derivatiivtoodetega kaasa arvatud, aga mitte ainult, futuuride ja optsioonidega,

d)	vahetuskursside ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevantressiga lepingud, jms,

e)	siirdväärtpaberitega,

f)	muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7.	osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite agendina paigutamine (kas riiklikus või erasektoris) ja nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8.	rahamaakleri tegevus;

9.	vara haldamine, nagu raha- ja portfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondi haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10.	finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11.	teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine;

12.	punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise, ümberkujundamise ning strateegia kohta.

Finantsteenuste mõiste alla ei kuulu järgmised tegevused:

a)	keskpankade või muude avalik-õiguslike asutuste tegevus raha- ja vahetuskursipoliitika alal;

b)	keskpankade, valitsusasutuste või -organite või avalik-õiguslike asutuste tegevus valitsuse nimel või valitsuse tagatisega, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda nende avalik-õiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad;

c)	tegevus riikliku sotsiaalkindlustus- või pensionikava raames, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda avalik-õiguslike või eraõiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

VII LISA

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED

(vastavalt käesoleva lepingu artiklile 75)

Käesoleva lepingu artikli 75 punktis 4 käsitletakse järgmisi mitmepoolseid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad:

—	Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (WIPO konventsioon, Stockholm, 1967, muudetud 1979);

—	Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);

—	satelliidi kaudu edastatavate programmi sisaldavate signaalide jaotamise Brüsseli konventsioon (Brüssel, 1974);

—	mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal);

—	tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkulepe (1934. aasta Londoni akt ja 1960. aasta Haagi akt);

—	tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (Locarno, 1968, muudetud 1979. aastal);

—	märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);

—	märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madridi protokoll, 1989);

—	märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);

—	tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);

—	patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal);

—	WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 2000);

—	rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV konventsioon, Pariis, 1961, muudetud 1972., 1978. ja 1991. aastal);

—	fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsev konventsioon (Genf, 1971);

—	teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961),

—	rahvusvaheline patentide klassifitseerimise Strasbourgi kokkulepe (Strasbourg, 1971, muudetud 1979);

—	kaubamärgiõiguse leping (Genf, 1994);

—	märkide figuratiivelementide rahvusvahelise klassifikatsiooni asutamise Viini kokkulepe (Viin, 1973, muudetud 1985);

—	WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 1996);

—	WIPO esituse ja fonogrammide leping (Genf, 1996);

—	Euroopa patendikonventsioon;

—	intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide WTO leping.

PROTOKOLL NR 1

mis Käsitleb ühenduse ja Montenegro Vahelist Kaubandust Töödeldud Põllumajandussaadustega

Artikkel 1

1. Ühendus ja Montenegro kohaldavad töödeldud põllumajandussaaduste suhtes vastavalt I ja II lisas esitatud tollimaksumäärasid selles lisas osutatud tingimustel, olenemata sellest, kas kvooti kohaldatakse või mitte.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsustab järgmiste küsimuste üle:

a)	käesolevas protokollis esitatud töödeldud põllumajandussaaduste loetelu täiendamine,

b)	I ja II lisas viidatud tollimaksumäärade muudatused,

c)	tariifikvootide suurendamine või kaotamine.

3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asendada käesoleva protokolliga kehtestatud tollimaksumäärad režiimiga, mis põhineb käesolevas protokollis käsitletavate töödeldud põllumajandussaaduste tootmisel tegelikult kasutatavate põllumajandussaaduste turuhindadel ühenduses ja Montenegros.

Artikkel 2

Vastavalt artiklile 1 kohaldatavaid tollimakse võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vähendada:

a)	kui ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses vähendatakse põhisaaduste suhtes kohaldatavaid tollimakse või

b)	vastuseks vähendamistele, mis tulenevad töödeldud põllumajandussaadustega seotud vastastikustest soodustustest.

Punktis a osutatud vähendamised arvutatakse tollimaksu põllumajanduskomponendi põhjal, mis vastab asjakohaste töödeldud põllumajandussaaduste valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandustoodetele, ja need arvatakse maha kõnealuste põllumajanduse põhisaaduste suhtes kohaldatavatest tollimaksudest.

Artikkel 3

Ühendus ja Montenegro teatavad teineteisele käesoleva protokolliga hõlmatud toodete kohta kehtestatud halduskorrast. Selline kord peaks tagama kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning peaks olema võimalikult lihtne ja paindlik.

I LISA

MONTENEGROST PÄRIT KAUPADE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

Järgmiste Montenegrost pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.

CN-kood

Kauba kirjeldus

(1)

(2)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

–

jogurt:

– –	lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muu, piimarasvasisaldusega:

0403 10 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – –

üle 6 % massist

0403 90

–

muud:

– –	lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muu, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – –

üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

–	piimarasvavõided:

0405 20 10

– –	rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

– –	rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest ja nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nende toodete jäätmed ja neist valmistatud pulber

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nende jäätmed ja neist valmistatud pulber

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

–

muud:

0511 99

– –

muud:

– – –

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – –

töötlemata kujul

0511 99 39

– – – –

muud

0511 99 85

– – –

muud

ex 0511 99 85

– – – –

hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

0710 40 00

–	suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

– –	köögivili:

0711 90 30

– – –

suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

1212 20 00

–	mere- ja muud vetikad

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –	lagritsast

1302 13 00

– –

humalast

1302 19

– –

muud:

1302 19 80

– – –

muud

1302 20

–	pektiinid, pektinaadid ja pektaadid:

1302 20 10

– –	kuivatatud

1302 20 90

– –

muud

–	taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– –

agar-agar

1302 32

– –	jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – –

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor):

1404

Mujal nimetamata taimne materjal:

1505

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin):

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

–

muud:

1515 90 11

– –	tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

ex 1515 90 11

– – –

jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

1516

1516 20

–	taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –	hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

–	margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

– –	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

–

muud:

1517 90 10

– –	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

– –

muud:

1517 90 93

– – –

toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

1518 00 10

–

linoksiin

–

muud:

1518 00 91

– –	Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

– –

muud:

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – –

muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

–	degraa (parkerasv)

1702

1702 50 00

–	keemiliselt puhas fruktoos

1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

1702 90 10

– –	keemiliselt puhas maltoos

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata:

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

1902

–	täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –	muna sisaldavad

1902 19

– –

muud:

1902 19 10

– – –

mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli

1902 19 90

– – –

muud

1902 20

–	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

–	muud pastatooted:

1902 30 10

– –	kuivatatud

1902 30 90

– –

muud

1902 40

–

kuskuss:

1902 40 10

– –	töötlemata

1902 40 90

– –

muud

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad:

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

–

muud:

2001 90 30

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –	jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– –	palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

2004 10

–

kartulid:

– –

muud

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

–	muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

2005 20

–

kartulid:

2005 20 10

– –	jahu või helvestena

2005 80 00

–	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

–	pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –	maapähklid:

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

–	muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 91 00

– –	palmipungad

2008 99

– –

muud:

– – –

piirituselisandita:

– – – –

suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –

mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota:

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

–	valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:

2106 10 20

– –	mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 10 80

– –

muud

2106 90

–

muud:

2106 90 20

– –	alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

– –

muud:

2106 90 92

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist:

2106 90 98

– – –

muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi:

2202

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:

2203 00

Linnaseõlu:

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mistahes alkoholisisaldusega:

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

–	muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –

mannitool

2905 44

– –	D-glütsitool (sorbitool):

– – –

vesilahusena:

2905 44 11

– – – –

sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 19

– – – –

muud

– – –

muud:

2905 44 91

– – – –

sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 99

– – – –

muud

2905 45 00

– –	glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

–

muud:

3301 90 10

–	terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest

– –	õlivaiguekstraktid

3301 90 21

– – –

lagritsast ja humalast

3301 90 30

– – –

muud

3301 90 90

– –

muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–	kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel

– –	kasutatavad jookide tootmiseks:

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – –

muud:

3302 10 21

– – – – –

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – –

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

–

kaseiin:

3501 10 10

– –	regenereeritud tekstiilkiudude valmistamiseks

3501 10 50

– –	tööstuslikuks otstarbeks, v.a toidukaupade ja loomasöötade valmistamiseks

3501 10 90

– –

muud

3501 90

–

muud:

3501 90 90

– –

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

–	dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– –	dekstriinid

– –	muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – –

muud

3505 20

–

liimid:

3505 20 10

– –	mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 30

– –	mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 50

– –	mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 90

– –	mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

–	tärklisainete baasil:

3809 10 10

– –	tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

3809 10 30

– –	tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist

3809 10 50

– –	tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist

3809 10 90

– –	tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

–	sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv):

– –	vesilahusena:

3824 60 11

– – –

mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

3824 60 19

– – –

muud

– –

muud:

3824 60 91

– – –

mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

3824 60 99

– – –

muud

II LISA

ÜHENDUSEST PÄRIT KAUPADE MONTNEGROSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

(kohe või järk-järgult)

CN-kood

Kauba kirjeldus

tollimaksumäär (% enamsoodustusrežiimi tollitariifist)

2008

2009

2010

2011

Alates aastast 2012

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

–

jogurt:

– –	lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muu, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – –

üle 6 % massist

0403 90

–

muud:

– –	lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muu, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – –

üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

–	piimarasvavõided:

0405 20 10

– –	rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

– –	rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed:

0502 10 00

–	kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed

0502 90 00

–

muud

0505

0505 10

–	suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled:

0505 10 10

– –	töötlemata kujul

0505 10 90

– –

muud

0505 90 00

–

muud

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed:

0506 10 00

–	osseiin ja happega töödeldud loomakondid

0506 90 00

–

muud

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed:

0507 10 00

–	elevandiluu; elevandiluu pulber ja jäätmed

0507 90 00

–

muud

0508 00 00

0510 00 00

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

–

muud:

0511 99

– –

muud:

– – –

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – –

töötlemata kujul

0511 99 39

– – – –

muud

0511 99 85

– – –

muud

ex 0511 99 85

– – – –

Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

0710 40 00

–	suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

– –	köögivili:

0711 90 30

– – –

suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning nujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

1212 20 00

–	mere- ja muud vetikad

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –	lagritsast

1302 13 00

– –

humalast

1302 19

– –

muud:

1302 19 80

– – –

muud

1302 20

–	pektiinid, pektinaadid ja pektaadid:

1302 20 10

– –	kuivatatud

1302 20 90

– –

muud

–	taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– –

agar-agar

1302 32

– –	jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – –

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor):

1401 10 00

–

bambus

1401 20 00

–

rotang

1401 90 00

–

muud

1404

Mujal nimetamata taimne materjal:

1404 20 00

–	puuvillalinter

1404 90 00

–

muud

1505

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin):

1505 00 10

–	villarasv, töötlemata

1505 00 90

–

muud

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

–

muud:

1515 90 11

– –	tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

ex 1515 90 11

– –	jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

1516

1516 20

–	taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –	hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

–	margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

– –	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

–

muud:

1517 90 10

– –	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

– –

muud:

1517 90 93

– – –

toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

1518 00 10

–

linoksiin

–

muud:

1518 00 91

– –	loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

– –

muud:

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – –

muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1521 10 00

–	taimsed vahad

1521 90

–

muud:

1521 90 10

– –	spermatseet (vaalavõidis), rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

– –	meevaha ja muude putukate vaha, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1521 90 91

– – –

toorvaha

1521 90 99

– – –

muud

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

–	degraa (parkerasv)

1702

1702 50 00

–	keemiliselt puhas fruktoos

1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

1702 90 10

– –	keemiliselt puhas maltoos

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1704 10

–	närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata:

– –	sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) alla 60 % massist:

1704 10 11

– – –

lehtedena

1704 10 19

– – –

muud

– –	sahharoosisisaldusega (sh invertsuhkur väljendatuna sahharoosina) vähemalt 60 % massist:

1704 10 91

– – –

lehtedena

1704 10 99

– – –

muud

1704 90

–

muud:

1704 90 10

– –	lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta

1704 90 30

– –	valge šokolaad

– –

muud:

1704 90 51

– – –

kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendites netomassiga vähemalt 1 kg

1704 90 55

– – –

kurgupastillid ja köhatropsid

1704 90 61

– – –

dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)

– – –

muud:

1704 90 65

– – – –

kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa

1704 90 71

– – – –

karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell)

1704 90 75

– – – –

iirised (toffee) jms maiustused

– – – –

muud:

1704 90 81

– – – – –

pressitud tabletid

1704 90 99

– – – – –

muud

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata:

1803 10 00

–	rasvatustamata

1803 20 00

–	osaliselt või täielikult rasvatustatud

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

1806 10

–	kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:

1806 10 15

– –	mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist

1806 10 20

– –	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist

1806 10 30

– –	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist

1806 10 90

– –	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist

1806 20

–	muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg:

1806 20 10

– –	mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist

1806 20 30

– –	mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist

– –

muud:

1806 20 50

– – –

mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist

1806 20 70

– – –

granuleeritud piimašokolaad

1806 20 80

– – –

maitsestatud šokolaadiglasuur

1806 20 95

– – –

muud

–	muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:

1806 31 00

– –

täidisega

1806 32

– –	täidiseta:

1806 32 10

– – –

teravilja-, puuvilja- või pähklilisandiga

1806 32 90

– – –

muud

1806 90

–

muud:

– –	šokolaad ja šokolaaditooted:

– – –

šokolaadikompvekid, täidisega või ilma:

1806 90 11

– – – –

alkoholiga

1806 90 19

– – – –

muud

– – –

muud:

1806 90 31

– – – –

täidisega

1806 90 39

– – – –

täidiseta

1806 90 50

– –	kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

1806 90 60

– –	kakaovõided

1806 90 70

– –	kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks

1806 90 90

– –

muud

1901

1901 10 00

–	jaemüügiks pakendatud imikutoidud

1901 20 00

–	segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

1901 90

–

muud:

– –	linnaseekstrakt:

1901 90 11

– – –

kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist

1901 90 19

– – –

muud

– –

muud:

1901 90 91

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %, v.a pulbrilised toiduained rubriikide 0401 –0404 kaupadest

1901 90 99

– – –

muud

1902

–	täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –	muna sisaldavad

1902 19

– –

muud:

1902 19 10

– – –

mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli

1902 19 90

– – –

muud

1902 20

–	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

–	muud pastatooted:

1902 30 10

– –	kuivatatud

1902 30 90

– –

muud

1902 40

–

kuskuss:

1902 40 10

– –	töötlemata

1902 40 90

– –

muud

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

1904 10

–	teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad:

1904 10 10

– –

maisist

1904 10 30

– –

riisist

1904 10 90

– –

muud:

1904 20

–	röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad:

1904 20 10

– –	müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest

– –

muud:

1904 20 91

– – –

maisist

1904 20 95

– – –

riisist

1904 20 99

– – –

muud

1904 30 00

- bulgurnisu

1904 90

–

muud:

1904 90 10

– –

riis

1904 90 80

– –

muud

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:

1905 10 00

–	kuivikleivad

1905 20

–	piparkoogid jms:

1905 20 10

– –	mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)

1905 20 30

– –	mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist

1905 20 90

– –	mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 50 % massist

–	magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid:

1905 31

– –	magusad küpsised:

– – –

täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:

1905 31 11

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g

1905 31 19

– – – –

muud

– – –

muud:

1905 31 30

– – – –

mis sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist

– – – –

muud:

1905 31 91

– – – – –

kihilised küpsised

1905 31 99

– – – – –

muud

1905 32

– –

vahvlid:

1905 32 05

– – –

veesisaldusega üle 10 % massist

– – –

muud

– – – –

täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:

1905 32 11

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g

1905 32 19

– – – – –

muud

– – – –

muud:

1905 32 91

– – – – –

soolased, täidisega või täidiseta

1905 32 99

– – – – –

muud

1905 40

–	kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted:

1905 40 10

– –

kuivikud

1905 40 90

– –

muud

1905 90

–

muud:

1905 90 10

– –

matsa

1905 90 20

– –	armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms

– –

muud:

1905 90 30

– – –

leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ja mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist

1905 90 45

– – –

küpsised (kreekerid jms)

1905 90 55

– – –

pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

– – –

muud:

1905 90 60

– – – –

magusainelisanditega

1905 90 90

– – – –

muud

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

–

muud:

2001 90 30

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –	jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– –	palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

2004 10

–

kartulid:

– –

muud

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

–	muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

2005 20

–

kartulid:

2005 20 10

– –	jahu või helvestena

2005 80 00

–	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

–	pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –	maapähklid:

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

–	muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 91 00

– –	palmipungad

2008 99

– –

muud:

– – –

piirituselisandita:

– – – –

suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –

mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja –kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

–	kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

2101 11

– –	ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

2101 11 11

– – –

kohvil põhineva kuivaine sisaldusega vähemalt 95 % massist

2101 11 19

– – –

muud

2101 12

– –	tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

2101 12 92

– – –

tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel

2101 12 98

– – –

muud

2101 20

–	tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

2101 20 20

– –	ekstraktid, essentsid või kontsentraadid

– –

tooted:

2101 20 92

– – –

tee- või mateekstraktidel, -essentsidel või -kontsentraatidel põhinevad

2101 20 98

– – –

muud

2101 30

–	röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

– –	röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad:

2101 30 11

– – –

röstitud sigur

2101 30 19

– – –

muud

– –	ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest kohviasendajatest:

2101 30 91

– – –

ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist

2101 30 99

– – –

muud

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

2102 10

–	aktiivpärmid:

2102 10 10

– –	kultuurpärmid

– –	pagaripärmid:

2102 10 31

– – –

kuivatatud

2102 10 39

– – –

muud

2102 10 90

– –

muud

2102 20

–	mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

– –	mitteaktiivsed pärmid:

2102 20 11

– – –

tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

2102 20 19

– – –

muud

2102 20 90

– –

muud

2102 30 00

–	valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103 10 00

–

sojakaste

2103 20 00

–	ketšup jm tomatikastmed

2103 30

–	sinepipulber ja valmissinep

2103 30 10

– –	sinepipulber

2103 30 90

– –	valmissinep

2103 90

–

muud:

2103 90 10

– –	vedel mango-chutney

2103 90 30

–	aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit

2103 90 90

– –

muud

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

2104 10

–	supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks:

2104 10 10

– –	kuivatatud

2104 10 90

– –

muud

2104 20 00

–	homogeenitud toidusegud

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota:

2105 00 10

–	mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist

–	mis sisaldab piimarasvu:

2105 00 91

– –	vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist

2105 00 99

– –	vähemalt 7 % massist

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

–	valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:

2106 10 20

– –	mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 10 80

– –

muud

2106 90

–

muud:

2106 90 20

– –	alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

– –

muud:

2106 90 92

– – –

2106 90 98

– – –

muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi:

2201 10

–	mineraalvesi, gaseeritud vesi:

– –	looduslik mineraalvesi:

2201 10 11

– – –

süsihappegaasiga rikastamata

2201 10 19

– – –

muud

2201 10 90

– –

muud:

2201 90 00

–

muud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:

2202 10 00

–	vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega

2202 90

–

muud:

2202 90 10

– –	mis ei sisalda rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

– –	muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:

2202 90 91

– – –

alla 0,2 % massist

2202 90 95

– – –

vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist

2202 90 99

– – –

vähemalt 2 % massist

2203 00

Linnaseõlu:

–	nõudes mahuga kuni 10 liitrit:

2203 00 01

– –

pudelites

2203 00 09

– –

muud

2203 00 10

–	nõudes mahuga üle 10 liitri

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:

2205 10

–	nõudes mahuga kuni 2 liitrit:

2205 10 10

– –	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust

2205 10 90

– –	tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust

2205 90

–

muud:

2205 90 10

– –	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust

2205 90 90

– –	tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mistahes alkoholisisaldusega:

2207 10 00

–	denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

2207 20 00

–	denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

2208 20

–	piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest:

– –	nõudes mahuga kuni 2 liitrit:

2208 20 12

– – –

Cognac

2208 20 14

– – –

Armagnac

2208 20 26

– – –

Grappa

2208 20 27

– – –

Brandy de Jerez

2208 20 29

– – –

muud

– –	nõudes mahuga üle 2 liitri:

2208 20 40

– – –

toordestillaat

– – –

muud:

2208 20 62

– – – –

Cognac

2208 20 64

– – – –

Armagnac

2208 20 86

– – – –

Grappa

2208 20 87

– – – –

Brandy de Jerez

2208 20 89

– – – –

muud

2208 30

–

viski:

– –	Bourboni viski, nõudes mahuga:

2208 30 11

– – –

kuni 2 liitrit

2208 30 19

– – –

üle 2 liitri

– –	Šoti viski:

– – –

linnaseviski, nõudes mahuga:

2208 30 32

– – – –

kuni 2 liitrit

2208 30 38

– – – –

üle 2 liitri

– – –

seguviski, nõudes mahuga:

2208 30 52

– – – –

kuni 2 liitrit

2208 30 58

– – – –

üle 2 liitri

– – –

muud, nõudes mahuga:

2208 30 72

– – – –

kuni 2 liitrit

2208 30 78

– – – –

üle 2 liitri

– –	muud, nõudes mahuga:

2208 30 82

– – –

kuni 2 liitrit

2208 30 88

– – –

üle 2 liitri

2208 40

–	rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel:

– –	nõudes mahuga kuni 2 liitrit

2208 40 11

– – –

rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)

– – –

muud:

2208 40 31

– – – –

väärtusega üle € 7,9 liitri puhta alkoholi kohta

2208 40 39

– – – –

muud

– –	nõudes mahuga üle 2 liitri:

2208 40 51

– – –

rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)

– –

muud:

2208 40 91

– – – –

väärtusega üle € 2 liitri puhta alkoholi kohta

2208 40 99

– – – –

muud

2208 50

–	džinn ja genever:

– –	džinn, nõudes mahuga:

2208 50 11

– – –

kuni 2 liitrit

2208 50 19

– – –

üle 2 liitri

– –	genever, nõudes mahuga:

2208 50 91

– – –

kuni 2 liitrit

2208 50 99

– – –

üle 2 liitri

2208 60

–

viin:

– –	alkoholisisaldusega kuni 45,4 % mahust, nõudes mahuga:

2208 60 11

– – –

kuni 2 liitrit

2208 60 19

– – –

üle 2 liitri

– –	alkoholisisaldusega üle 45,4 % mahust, nõudes mahuga:

2208 60 91

– – –

kuni 2 liitrit

2208 60 99

– – –

üle 2 liitri

2208 70

–	liköörid ja kordialid:

2208 70 10

– –	nõudes mahuga kuni 2 liitrit

2208 70 90

– –	nõudes mahuga üle 2 liitri

2208 90

–

muud:

– –	arrak, nõudes mahuga:

2208 90 11

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 19

– – –

üle 2 liitri

– –	ploomi-, pirni- või kirsiviin (v.a liköörid), nõudes mahuga:

2208 90 33

– – –

kuni 2 liitrit:

2208 90 38

– – –

üle 2 liitri:

– –	muud kanged piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga:

– – –

kuni 2 liitrit:

2208 90 41

– – – –

Ouzo

– – – –

muud:

– – – – –

kanged piiritusjoogid (v.a liköörid):

– – – – – –

aetud puuviljadest või marjadest:

2208 90 45

– – – – – – –

kalvados

2208 90 48

– – – – – – –

muud

– – – – – –

muud:

2208 90 52

– – – – – – –

Korn

2208 90 54

– – – – – – – –

tequila

2208 90 56

– – – – – – – –

muud

2208 90 69

– – – – –

muud alkohoolsed joogid

– – –

üle 2 liitri:

– – – –

kanged piiritusjoogid (v.a liköörid):

2208 90 71

– – – – –

aetud puuviljadest või marjadest

2208 90 75

– – – – –

tequila

2208 90 77

– – – – –

muud

2208 90 78

– – – –

muud alkohoolsed joogid

– –	denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga:

2208 90 91

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 99

– – –

üle 2 liitri

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

2402 10 00

–	tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

2402 20

–	tubakat sisaldavad sigaretid:

2402 20 10

– –	nelgiõli sisaldavad

2402 20 90

– –

muud

2402 90 00

–

muud

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

2403 10

–	suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid:

2403 10 10

– –	kontaktpakendis netomassiga kuni 500 g

2403 10 90

– –

muud

–

muud:

2403 91 00

– –	„homogeenitud” või „taastatud” tubakas

2403 99

– –

muud:

2403 99 10

– – –

närimistubakas, nuusktubakas

2403 99 90

– – –

muud

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

–	muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –

mannitool

2905 44

– –	D-glütsitool (sorbitool):

– – –

vesilahusena:

2905 44 11

– – – –

sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 19

– – – –

muud

– – –

muud:

2905 44 91

– – – –

sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 99

– – – –

muud

2905 45 00

– –	glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

–

muud:

3301 90 10

– –	terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest

– –	õlivaigudekstraktid

3301 90 21

– – –

lagritsast ja humalast

3301 90 30

– – –

muud

3301 90 90

– –

muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–	kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel

– –	kasutamiseks jookide tootmisel:

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – –

muud:

3302 10 21

– – – – –

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – –

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

–

kaseiin:

3501 10 10

– –	regenereeritud tekstiilkiudude valmistamiseks

3501 10 50

– –	tööstuslikuks otstarbeks, v.a toidukaupade ja loomasöötade valmistamiseks

3501 10 90

– –

muud

3501 90

–

muud:

3501 90 90

– –

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

–	dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– –	dekstriinid

– –	muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – –

muud

3505 20

–

liimid:

3505 20 10

– –	mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 30

– –	mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 50

– –	mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3505 20 90

– –	mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

3809

3809 10

–	tärklisainete baasil:

3809 10 10

– –	tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

3809 10 30

– –	tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist

3809 10 50

– –	tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist

3809 10 90

– –	tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

–	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid:

3823 11 00

– –

stearhape

3823 12 00

– –

olehape

3823 13 00

– –	tallõli rasvhapped

3823 19

– –

muud:

3823 19 10

– – –

destilleeritud rasvhapped

3823 19 30

– – –

rasvhappedestillaadid

3823 19 90

– – –

muud

3823 70 00

–	tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

–	sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv):

– –	vesilahusena:

3824 60 11

– – –

mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

3824 60 19

– – –

muud

– –

muud:

3824 60 91

– – –

mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

3824 60 99

– – –

muud

PROTOKOLL NR 2

teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta

Artikkel 1

Käesolev protokoll sisaldab:

1)	leping teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste kohta (käesoleva protokolli I lisa);

2)	leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta (käesoleva protokolli II lisa).

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud lepinguid kohaldatakse järgneva suhtes:

14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2204 kuuluvad veinid, mis on toodetud värsketest viinamarjadest ja mis

pärinevad Euroopa Ühendusest ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis reguleerivad veinivalmistustavasid ja –menetlusi, millele on viidatud nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (1) (veinituru ühise korralduse kohta) V jaotises ja komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1622/2000 (2) (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta);

või

b)	pärinevad Montenegrost ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis vastavalt Montenegro õigusaktidele reguleerivad veinivalmistustavasid ja -menetlusi. Kõnealused veinivalmistustavasid ja -menetlusi reguleerivad eeskirjad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 2208 kuuluvad piiritusjoogid, mis

pärinevad Euroopa Ühendusest ja vastavad nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 1576/89 (3) (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) ja komisjoni 24. aprilli 1990 määrusega (EMÜ) nr 1014/90 (4) (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad) kehtestatud tingimustele;

või

b)	pärinevad Montenegrost ja on toodetud kooskõlas Montenegro õigusaktidega, mis peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 2205 kuuluvad aromatiseeritud veinid, mis

a)	pärinevad Euroopa Ühendusest ja vastavad nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1601/91 (5) (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) kehtestatud tingimustele; või

b)	pärinevad Montenegrost ja on toodetud kooskõlas Montenegro õigusaktidega, mis peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 556/2007 (ELT L 132, 24.5.2007, lk 3).

(3) EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

(4) EÜT L 105, 25.4.1990, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2140/98 (EÜT L 270, 7.10.1998, lk 9).

(5) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

I LISA

ÜHENDUSE

ja Montenegro vaheline leping teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste Kohta

1. Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:

CN-kood

Kauba kirjeldus

(vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile b)

kohaldatav tollimaks

kogused hektoliitrites

ex 2204 10

Kvaliteetvahuvein

vabastus

16 000

ex 2204 21

Vein värsketest viinamarjadest

2. Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Montenegros ekspordisubsiidiume.

3. Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel Montenegrosse kehtivad järgmised soodustused:

Montenegro tollitariifi kood

Kauba kirjeldus

(vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile a)

kohaldatav tollimaks

jõustub alates kogusest hektoliitrites

aastane kasv hektoliitrites

erisätted

ex 2204 10

Kvaliteetvahuvein

vabastus

1 500

1 000

(1)

ex 2204 21

Vein värsketest viinamarjadest

4. Montenegro määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduse riikides ekspordisubsiidiume.

5. Käesoleva lepingu kohaselt rakendatavad päritolureeglid sätestatakse protokollis nr 3.

6. Käesolevas lepingus sätestatud soodustuste kohase veiniimpordi korral on vaja esitada komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 883/2001 (2) (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas) vastav sertifikaat ja saatedokument, mis kinnitab, et kõnealune vein vastab protokolli nr 2 artikli 2 lõikele 1. Sertifikaadi ja saatedokumendi peab välja andma vastastikuselt tunnustatud ametiasutus, mis esineb ühiselt koostatud nimekirjades.

7. Lepinguosalised püüavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist leida võimalusi teha teineteisele täiendavaid soodustusi, võttes arvesse omavahelise veinikaubanduse arengut.

8. Lepinguosalised tagavad vastastikuste soodustuste sõltumatuse muudest meetmetest.

9. Nõupidamised toimuvad kummagi lepinguosalise taotlusel mis tahes käesoleva kokkuleppega seotud probleemi puhul.

(1) Aastast kasvu kohaldatakse seni, kuni kvoot saavutab ülemmäära 3 500 hektoliitrit.

(2) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

II LISA

ÜHENDUSE

ja Montenegro vaheline leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli Kohta

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Lepinguosalised tunnustavad, kaitsevad ja kontrollivad võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete nimetusi vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

2. Lepinguosalised võtavad üldisi ja konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise ja püstitatud eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid:

„päritolu”, kui seda kasutatakse seoses lepinguosalise nimega, tähendab et:

—	vein on täielikult toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil viinamarjadest, mille saak on täies mahus koristatud selle lepinguosalise territooriumilt,

—	piiritusjook või aromatiseeritud vein on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil;

b)	„geograafiline tähis” — 1. liites loetletuna tähis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 22 lõike 1 tähenduses;

„traditsiooniline märge” — 2. liites kindlaksmääratud traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige veini tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile, kohale või tüübile, või asjaomase veini ajalooga seonduvale konkreetsele sündmusele ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

d)	„homonüümne” — erinevatele kohtadele, menetlustele või asjaoludele viitamiseks kasutatav sama geograafiline tähis või sama traditsiooniline märge või nii sarnane termin, et see võib tekitada segaduse;

e)	„kirjeldus” — sõnad, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldamiseks etiketil, veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedes, ning reklaammaterjalides;

f)	„märgistus” — kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, kujutised, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad veini, piiritusjooki või aromatiseeritud veini teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasildil;

g)	„esitlusviis” — märgistusel, pakendil, mahutitel, sulguril ning mis tahes reklaami- ja/või müügiedendamiskampaania käigus kasutatav väljendite, viidete ja muu seesuguse kogum, millega viidatakse veinile, piiritusjoogile või aromatiseeritud veinile;

h)	„pakend” — kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimiseks või toodete lõpptarbijale müümiseks;

i)	„toodetud” — kogu veinivalmistusprotsess, piiritusjoogi valmistamine ja aromatiseeritud veini valmistamine;

j)	„vein” — ainult käesolevas lepingus nimetatud viinamarjasortidest värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täieliku või osalise alkohoolse käärimise tulemusel saadud jook;

k)	„viinamarjasordid” — vitis vinifera liiki kuuluvad taimesordid, ilma et see piiraks lepinguosalise selliste võimalike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad erinevate viinamarjasortide kasutamist kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud veinis;

l)	„WTO leping” — 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Marrakeši leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon.

Artikkel 3

Üldised impordi- ja turustamiseeskirjad

Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub artiklis 2 loetletud toodete import ja turustamine kooskõlas lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusaktidega.

I JAOTIS

VEINI, PIIRITUSJPPKIDE JA AROMATISEERITUD VEINIDE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 4

Kaitstud nimetused

Piiramata mingil viisil artiklite 5, 6 ja 7 kohaldamist kaitstakse järgnevat:

artiklis 2 loetletud toodete puhul:

—	viited selle liikmesriigi nimele, kust vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein pärineb, või muud liikmesriigi tähistamiseks kasutatavad nimed,

—	geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite A osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul,

—	2. liite A osas loetletud traditsioonilised märked.

Montenegro päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:

—	viited nimele „Montenegro” või muudele nimedele, mis sellele riigile osutavad,

—	geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite B osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul.

Artikkel 5

Ühenduse liikmesriikidele ja Montenegrole viitavate nimetuste kaitse

1. Montenegros on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaksmääramiseks:

a)	reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b)	ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2. Euroopa Ühenduses on viited Montenegrole ja muudele Montenegro tähistamiseks kasutatavatele nimedele (millele võib järgneda viinamarjasordi nimi), mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaksmääramiseks:

a)	reserveeritud Montenegro päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b)	Montenegro ei või neid kasutada muul viisil kui Montenegro õigusnormides sätestatud tingimustel.

Artikkel 6

Geograafiliste tähiste kaitse

1. Montenegros on 1. liite A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:

a)	kaitstud ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b)	neid ei või kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel;

2. Ühenduses on 1. liite B osas loetletud Montenegro geograafilised tähised:

a)	kaitstud Montenegro päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b)	neid ei või kasutada muul viisil kui Montenegro õigusnormides sätestatud tingimustel.

3. Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artikli 4 punktide a ja b teises taandes nimetatud lepinguosaliste territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Selleks kasutab iga lepinguosaline asjakohaseid õiguslikke vahendeid, millele on viidatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepingu artiklis 23, et tagada tõhus kaitse ja vältida geograafiliste tähiste kasutamist nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kindlaks määramiseks, mida asjaomased tähised ja kirjeldused ei hõlma.

4. Artiklis 4 nimetatud geograafilised tähised on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele, mille kohta neid kasutatakse, ja neid võib kasutada ainult lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.

5. Käesolevas lepingus sätestatud kaitse alusel on keelatud kaitstud nimetuste kasutamine eelkõige nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kohta, mis ei pärine nimetatud geograafiliselt alalt, ning seda kaitset kohaldatakse isegi siis, kui:

a)	veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini tegelik päritolu on märgitud,

b)	kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes,

c)	nimetusele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid,

d)	kaitstavat nimetust kasutatakse mis tahes viisil 14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2009 kuuluvate toodete kohta.

6. Kui 1. liites loetletud geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.

7. Kui 1. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.

8. Käesoleva lepingu sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse viisil, mis tarbijaid eksitab.

9. Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise 1. liites loetletud geograafilisi tähiseid või traditsioonilisi märkeid, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud nende päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.

10. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei pea lepinguosalised I liites loetletud kaitstud geograafilisi tähiseid lepinguosaliste tavakeeles enam tavapäraseks veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini üldnimetuseks, nagu see on ette nähtud TRIPS-lepingu artikli 24 lõikega 6.

Artikkel 7

Traditsiooniliste märgete kaitse

1. 2. liites loetletud ühenduse traditsioonilisi märkeid:

a)	ei kasutata Montenegros Montenegro päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks; ning

b)	ei tohi Montenegros kasutada ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muidu, kui 2. liites loetletud päritolu ja kategooriaga veinide puhul ja nimetatud keeles ning ühenduse õigusnormidega sätestatud tingimustel.

2. Montenegro võtab vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artiklis 4 nimetatud ühenduse territooriumilt pärineva veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate traditsiooniliste märgete kaitseks. Selleks näeb Montenegro ette asjakohased õiguslikud vahendid, et tagada tõhus kaitse ja vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele märgetele, isegi kui traditsioonilistele märgetele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid.

3. Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse ainult:

a)	keele või keelte suhtes, milles see on esitatud 2. liites, ja mitte tõlkes; ning

b)	tootekategoorias, millega seoses seda ühenduses kaitstakse, nagu on esitatud 2. liites.

4. Lõikes 3 ette nähtud kaitse ei mõjuta artiklit 4.

Artikkel 8

Kaubamärgid

1. Asjaomased riiklikud ja kohalikud lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini kaubamärke, mis on identsed või sarnased nende geograafiliste tähistega või sisaldavad viidet nendele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepingu I jaotise artikliga 4, seoses veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veiniga, millel ei ole nimetatud päritolu ja mis ei vasta selle veini kasutamise eeskirjadele.

2. Asjaomased lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini kaubamärke, mis sisaldavad viidet geograafilistele tähistele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepinguga, kui kõnealune vein ei ole vein, millele traditsiooniline märge reserveeritud on, nagu on esitatud II liites.

3. Montenegro võtab vajalikud meetmed, et muuta kõiki kaubamärke nii, et neist oleks täielikult eemaldatud viited ühenduse geograafilistele tähistele, mis on kaitstud käesoleva lepingu I jaotise artikliga 4. Kõik kõnealused viited peavad olema eemaldatud hiljemalt 31. detsembriks 2008.

Artikkel 9

Eksport

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepinguosalise territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini eksportimise ja turustamise korral väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi ei kasutata teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks artikli 4 punktide a ja b teises taandes viidatud kaitstud geograafilisi tähiseid ja veini puhul artikli 4 punkti a taandes iii viidatud kõnealuse lepinguosalise traditsioonilisi märkeid.

II JAOTIS

RAKENDAMINE JA VASTASTIKUNE ABI PÄDEVATE AMETIASUTUSTE VAHEL NING KÄESOLEVA LEPINGU HALDAMINE

Artikkel 10

Töörühm

1. Loodava põllumajanduse põhitöörühma egiidi all tuleb Montenegro ja ühenduse vahelise käesoleva lepingu artikli 123 kohaselt asutada töörühm.

2. Töörühm hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki lepingu rakendamisega seotud küsimusi.

3. Töörühm võib esitada soovitusi, arutada ja esitada ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini sektoris. Töörühm tuleb kokku ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi – kord Euroopa Ühenduses, kord Montenegros – lepinguosaliste vastastikkusel kokkuleppel määratud ajal ja kohas.

Artikkel 11

Lepinguosaliste ülesanded

1. Lepinguosalised peavad kas otse või artiklis 10 nimetatud töörühma kaudu ühendust kõikides käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes.

2. Montenegro määrab oma esindajaks Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeeriumi. ühendus määrab oma esindajaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist esindaja muutmisest.

3. Esindaja tagab kõigi käesoleva lepingu rakendamise eest vastutavate asutuste tegevuse kooskõlastatuse.

4. Osalised:

a)	muudavad mõlemad käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud nimekirju stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et võtta arvesse kõiki muudatusi lepinguosaliste õigusnormides;

b)	otsustavad mõlemad stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et käesoleva lepingu liiteid tuleks muuta. Liited loetakse muudetuks olenevalt asjaoludest kas lepinguosaliste kirjavahetuses nimetatud kuupäevast või töörühma otsuse tegemise kuupäevast;

c)	kehtestavad vastastikusel kokkuleppel artikli 6 lõikes 4 osutatud kasutustingimused;

d)	teavitavad üksteist kavatsusest võtta vastu uusi määrusi või teha muudatusi olemasolevates avalikkusele huvi pakkuvates määrustes, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud valdkonnas, millel on mõju veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini sektorile;

e)	teavitavad üksteist kõigist käesoleva lepingu rakendamisega seotud õiguslikest, haldusalastest ja juriidilistest otsustest ning nende otsuste alusel vastuvõetud meetmetest.

Artikkel 12

Käesoleva lepingu kohaldamine ja toimimine

Lepinguosalised määravad kindlaks 3. liites sätestatud kontaktpunktid, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.

Artikkel 13

Jõustamine ja lepinguosaliste vaheline vastastikune abi

1. Kui veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldus või esitlus, eelkõige märgistusel, ametlikes ja kaubanduslikes dokumentides või reklaamis rikub käesolevat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid ja/või algatavad õigusliku menetluse kõlvatu konkurentsiga võitlemiseks või muul viisil kaitstud nimetuse ebaõige kasutamise vältimiseks.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed ja menetlused on kohaldatavad eelkõige:

kui käesoleva lepinguga kaitstud veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veiniga seotud kirjeldusi või kirjelduste, nimetuste, teksti või illustratsioonide tõlkeid kasutatakse otseselt või kaudselt viisil, mis annab vale- või eksitavat teavet veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu, omaduste või kvaliteedi kohta;

b)	kui pakendina kasutatakse mahuteid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.

3. Kui ühel lepinguosalistest on põhjust kahelda, et:

a)	artiklis 2 määratletud vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein, millega kaubeldakse Montenegros või ühenduses, ei vasta eeskirjadele, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit ühenduses või Montenegros, või käesolevale lepingule; ning

b)	kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise ja/või kohtumenetluse,

teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise esindajat.

4. Vastavalt lõikele 3 antav teave sisaldab üksikasju nende eeskirjade rikkumise kohta, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit lepinguosalise territooriumil, ja/või käesoleva lepingu rikkumise kohta ning nendega koos edastatakse ametlikud, kaubanduslikud või muud asjakohased dokumendid üksikasjadega kõigi haldusmeetmete või kohtumenetluste kohta, mida võib vajaduse korral võtta.

Artikkel 14

Konsulteerimine

1. Lepinguosalised konsulteerivad, kui üks neist arvab, et teine ei ole suutnud täita mõnd käesolevast lepingust tulenevat kohustust.

2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.

4. Kui lepinguosalised ei ole pärast lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsulteerimist jõudnud kokkuleppele, võib see lepinguosaline, kes taotles konsulteerimist või kes võttis lõikes 3 osutatud meetmed, võtta asjakohased meetmed vastavalt käesoleva lepingu artiklile 129, et käesolevat lepingut oleks võimalik nõuetekohaselt kohaldada.

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 15

Väikeste koguste transiit

I. Käesolevat lepingut ei kohaldata veinile, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinile, mis:

a)	viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b)	on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes II lõikes kehtestatud tingimustel ja korras.

II. Veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini puhul loetakse väikesteks kogusteks järgmisi tooteid:

1.	kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites kogused, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 50 liitrit;

a)	reisijate isiklikus pagasis sisalduvad kogused, kui need kogused ei ületa 30 liitrit;

b)	kogused, mis saadetakse saadetistena ühelt eraisikult teisele kogustes, mis ei ületa 30 liitrit;

c)	kogused, mis moodustavad osa kolivate üksikisikute varast;

d)	kuni ühe hektoliitrised kogused, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;

e)	diplomaatiliste-, konsulaar- ja muude selliste asutuste jaoks ettenähtud kogused, mida imporditakse tollivabade soodustuste raames;

f)	kogused, mida hoitakse pardavarudena rahvusvaheliste transpordivahendite pardal.

Punktis 1 osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis 2 osutatud erandjuhtumiga.

Artikkel 16

Olemasolevate varude turustamine

1. Veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitatud kooskõlas lepinguosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesoleva lepinguga, võib müüa kuni varude ammendumiseni.

2. Kui lepinguosalised ei ole sätestanud teisiti, võib käesoleva lepinguga kooskõlas toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitletud veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mille tootmine, valmistamine, kirjeldamine ja esitlemine ei ole enam lepingu muutmise tõttu sellega kooskõlas, turustada kuni varude ammendumiseni.

1. LIIDE

KAITSTUD NIMETUSTE LOETELU

(nagu viidatud protokolli nr 2 II lisa artiklites 4 ja 6)

A-OSA: ÜHENDUSES

a) ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINID

AUSTRIA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

Burgenland

Carnuntum

Donauland

Kamptal

Kärnten

Kremstal

Mittelburgenland

Neusiedlersee

Neusiedlersee-Hügelland

Niederösterreich

Oberösterreich

Salzburg

Steiermark

Südburgenland

Süd-Oststeiermark

Südsteiermark

Thermenregion

Tirol

Traisental

Vorarlberg

Wachau

Weinviertel

Weststeiermark

Wien

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Bergland

Steirerland

Weinland

Wien

BELGIA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkondade nimed

Côtes de Sambre et Meuse

Hagelandse Wijn

Haspengouwse Wijn

Heuvellandse wijn

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays des jardins de Wallonie

Vlaamse landwijn

BULGAARIA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

Асеновград (Asenovgrad)

Черноморски район (Black Sea Region)

Брестник (Brestnik)

Драгоево (Dragoevo)

Евксиноград (Evksinograd)

Хан Крум (Han Krum)

Хърсово (Harsovo)

Хасково (Haskovo)

Хисаря (Hisarya)

Ивайловград (Ivaylovgrad)

Карлово (Karlovo)

Карнобат (Karnobat)

Ловеч (Lovech)

Лозица (Lozitsa)

Лом (Lom)

Любимец (Lyubimets)

Лясковец (Lyaskovets)

Мелник (Melnik)

Монтана (Montana)

Нова Загора (Nova Zagora)

Нови Пазар (Novi Pazar)

Ново село (Novo Selo)

Оряховица (Oryahovitsa)

Павликени (Pavlikeni)

Пазарджик (Pazardjik)

Перущица (Perushtitsa)

Плевен (Pleven)

Пловдив (Plovdiv)

Поморие (Pomorie)

Русе (Ruse)

Сакар (Sakar)

Сандански (Sandanski)

Септември (Septemvri)

Шивачево (Shivachevo)

Шумен (Shumen)

Славянци (Slavyantsi)

Сливен (Sliven)

Южно Черноморие (Southern Black Sea Coast)

Стамболово (Stambolovo)

Стара Загора (Stara Zagora)

Сухиндол (Suhindol)

Сунгурларе (Sungurlare)

Свищов (Svishtov)

Долината на Струма (Struma valley)

Търговище (Targovishte)

Върбица (Varbitsa)

Варна (Varna)

Велики Преслав (Veliki Preslav)

Видин (Vidin)

Враца (Vratsa)

Ямбол (Yambol)

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Дунавска равнина (Danube Plain)

Тракийска низина (Thracian Lowlands)

KÜPROS

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Kreeka keeles		Inglise keeles
Määratletud piirkonnad	Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)	Määratletud piirkonnad	Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)
Κουμανδαρία		Commandaria
Λαόνα Ακάμα		Laona Akama
Βουνί Παναγιάς – Αμπελίτης		Vouni Panayia – Ambelitis
Πιτσιλιά		Pitsilia
Κρασοχώρια Λεμεσού …	Αφάμης või Λαόνα	Krasohoria Lemesou …	Afames või Laona

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Kreeka keeles	Inglise keeles
Λεμεσός	Lemesos
Πάφος	Pafos
Λευκωσία	Lefkosia
Λάρνακα	Larnaka

TŠEHHI

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

čechy …

litoměřická

mělnická

Morava …

mikulovská

slovácká

velkopavlovická

znojemská

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

české zemské víno

moravské zemské víno

PRANTSUSMAA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace või Vin d'Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Ajaccio

Aloxe-Corton

Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire, või Villages Brissac

Anjou, millele võib järgneda„Gamay”, „Mousseux” või „Villages”

Arbois

Arbois Pupillin

Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages

Bandol

Banyuls

Barsac

Bâtard-Montrachet

Béarn või Béarn Bellocq

Beaujolais Supérieur

Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Beaujolais-Villages

Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda „Muscat de”

Beaune

Bellet või Vin de Bellet

Bergerac

Bienvenues Bâtard-Montrachet

Blagny

Blanc Fumé de Pouilly

Blanquette de Limoux

Blaye

Bonnes Mares

Bonnezeaux

Bordeaux Côtes de Francs

Bordeaux Haut-Benauge

Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet” või „Supérieur” või „Rosé” või „mousseux”

Bourg

Bourgeais

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet” või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi

Bourgogne Aligoté

Bourgueil

Bouzeron

Brouilly

Buzet

Cabardès

Cabernet d’Anjou

Cabernet de Saumur

Cadillac

Cahors

Canon-Fronsac

Cap Corse, millele eelneb „Muscat de”

Cassis

Cérons

Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chambertin

Chambertin Clos de Bèze

Chambolle-Musigny

Champagne

Chapelle-Chambertin

Charlemagne

Charmes-Chambertin

Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de

Beaune-Villages

Château Châlon

Château Grillet

Châteaumeillant

Châteauneuf-du-Pape

Châtillon-en-Diois

Chenas

Chevalier-Montrachet

Cheverny

Chinon

Chiroubles

Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune-Villages

Clairette de Bellegarde

Clairette de Die

Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Clos de la Roche

Clos de Tart

Clos des Lambrays

Clos Saint-Denis

Clos Vougeot

Collioure

Condrieu

Corbières, millele võib järgneda Boutenac

Cornas

Corton

Corton-Charlemagne

Costières de Nîmes

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune-Villages

Côte de Brouilly

Côte de Nuits

Côte Roannaise

Côte Rôtie

Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux d’Aix-en-Provence

Coteaux d'Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimetus

Coteaux de Die

Coteaux de l’Aubance

Coteaux de Pierrevert

Coteaux de Saumur

Coteaux du Giennois

Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume

Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Loir

Coteaux du Lyonnais

Coteaux du Quercy

Coteaux du Tricastin

Coteaux du Vendômois

Coteaux Varois

Côte-de-Nuits-Villages

Côtes Canon-Fronsac

Côte d’Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes de Bergerac

Côtes de Blaye

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

Côtes de Bourg

Côtes de Brulhois

Côtes de Castillon

Côtes de Duras

Côtes de la Malepère

Côtes de Millau

Côtes de Montravel

Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire

Côtes de Saint-Mont

Côtes de Toul

Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric

Côtes du Jura

Côtes du Lubéron

Côtes du Marmandais

Côtes du Rhône

Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes du Roussillon

Côtes du Roussillon Villages, millele võivad järgneda järgmised omavalitsusüksused Caramany või Latour de France või Les Aspres või Lesquerde või Tautavel

Côtes du Ventoux

Côtes du Vivarais

Cour-Cheverny

Crémant d’Alsace

Crémant de Bordeaux

Crémant de Bourgogne

Crémant de Die

Crémant de Limoux

Crémant de Loire

Crémant du Jura

Crépy

Criots Bâtard-Montrachet

Crozes Ermitage

Crozes-Hermitage

Echezeaux

Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge

Ermitage

Faugères

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda „lieu-dit” Mareuil või Brem või Vix või Pissotte

Fitou

Fixin

Fleurie

Floc de Gascogne

Fronsac

Frontignan

Gaillac

Gaillac Premières Côtes

Gevrey-Chambertin

Gigondas

Givry

Grand Roussillon

Grands Echezeaux

Graves

Graves de Vayres

Griotte-Chambertin

Gros Plant du Pays Nantais

Haut Poitou

Haut-Médoc

Haut-Montravel

Hermitage

Irancy

Irouléguy

Jasnières

Juliénas

Jurançon

L’Etoile

La Grande Rue

Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de beaune-Villages

Lalande de Pomerol

Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Latricières-Chambertin

Les-Baux-de-Provence

Limoux

Lirac

Listrac-Médoc

Loupiac

Lunel, millele võib eelneda „Muscat de”

Lussac Saint-Émilion

Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn

Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mâcon-Villages

Macvin du Jura

Madiran

Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages

Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Marcillac

Margaux

Marsannay

Maury

Mazis-Chambertin

Mazoyères-Chambertin

Médoc

Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mercurey

Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages

Minervois

Minervois-la-Livinière

Mireval

Monbazillac

Montagne Saint-Émilion

Montagny

Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages

Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant”

Montrachet

Montravel

Morey-Saint-Denis

Morgon

Moselle

Moulin-à-Vent

Moulis

Moulis-en-Médoc

Muscadet

Muscadet Coteaux de la Loire

Muscadet Côtes de Grandlieu

Muscadet Sèvre-et-Maine

Musigny

Néac

Nuits

Nuits-Saint-Georges

Orléans

Orléans-Cléry

Pacherenc du Vic-Bilh

Palette

Patrimonio

Pauillac

Pécharmant

Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages

Pessac-Léognan

Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Pineau des Charentes

Pinot-Chardonnay-Macôn

Pomerol

Pommard

Pouilly Fumé

Pouilly-Fuissé

Pouilly-Loché

Pouilly-sur-Loire

Pouilly-Vinzelles

Premières Côtes de Blaye

Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Puisseguin Saint-Émilion

Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Quarts-de-Chaume

Quincy

Rasteau

Rasteau Rancio

Régnié

Reuilly

Richebourg

Rivesaltes, millele võib eelneda „Muscat de”

Rivesaltes Rancio

Romanée (La)

Romanée Conti

Romanée Saint-Vivant

Rosé des Riceys

Rosette

Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Ruchottes-Chambertin

Rully

Saint Julien

Saint-Amour

Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages

Saint-Bris

Saint-Chinian

Sainte-Croix-du-Mont

Sainte-Foy Bordeaux

Saint-Émilion

Saint-Emilion Grand Cru

Saint-Estèphe

Saint-Georges Saint-Émilion

Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda „Muscat de”

Saint-Joseph

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

Saint-Péray

Saint-Pourçain

Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages

Saint-Véran

Sancerre

Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages

Saumur Champigny

Saussignac

Sauternes

Savennières

Savennières-Coulée-de-Serrant

Savennières-Roche-aux-Moines

Savigny või Savigny-lès-Beaune

Seyssel

Tâche (La)

Tavel

Thouarsais

Touraine Amboise

Touraine Azay-le-Rideau

Touraine Mesland

Touraine Noble Joue

Touraine, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant”

Tursan

Vacqueyras

Valençay

Vin d’Entraygues et du Fel

Vin d’Estaing

Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin de Lavilledieu

Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin Fin de la Côte de Nuits

Viré Clessé

Volnay

Volnay Santenots

Vosne-Romanée

Vougeot

Vouvray, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant”

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays de l’Agenais

Vin de pays d’Aigues

Vin de pays de l’Ain

Vin de pays de l’Allier

Vin de pays d’Allobrogie

Vin de pays des Alpes de Haute-Provence

Vin de pays des Alpes Maritimes

Vin de pays de l’Ardèche

Vin de pays d’Argens

Vin de pays de l’Ariège

Vin de pays de l’Aude

Vin de pays de l’Aveyron

Vin de pays des Balmes dauphinoises

Vin de pays de la Bénovie

Vin de pays du Bérange

Vin de pays de Bessan

Vin de pays de Bigorre

Vin de pays des Bouches du Rhône

Vin de pays du Bourbonnais

Vin de pays du Calvados

Vin de pays de Cassan

Vin de pays Cathare

Vin de pays de Caux

Vin de pays de Cessenon

Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet

Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d’Oléron või Saint-Sornin

Vin de pays de la Charente

Vin de pays des Charentes-Maritimes

Vin de pays du Cher

Vin de pays de la Cité de Carcassonne

Vin de pays des Collines de la Moure

Vin de pays des Collines rhodaniennes

Vin de pays du Comté de Grignan

Vin de pays du Comté tolosan

Vin de pays des Comtés rhodaniens

Vin de pays de la Corrèze

Vin de pays de la Côte Vermeille

Vin de pays des coteaux charitois

Vin de pays des coteaux d’Enserune

Vin de pays des coteaux de Besilles

Vin de pays des coteaux de Cèze

Vin de pays des coteaux de Coiffy

Vin de pays des coteaux Flaviens

Vin de pays des coteaux de Fontcaude

Vin de pays des coteaux de Glanes

Vin de pays des coteaux de l’Ardèche

Vin de pays des coteaux de l’Auxois

Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse

Vin de pays des coteaux de Laurens

Vin de pays des coteaux de Miramont

Vin de pays des coteaux de Montélimar

Vin de pays des coteaux de Murviel

Vin de pays des coteaux de Narbonne

Vin de pays des coteaux de Peyriac

Vin de pays des coteaux des Baronnies

Vin de pays des coteaux du Cher et de l’Arnon

Vin de pays des coteaux du Grésivaudan

Vin de pays des coteaux du Libron

Vin de pays des coteaux du Littoral Audois

Vin de pays des coteaux du Pont du Gard

Vin de pays des coteaux du Salagou

Vin de pays des coteaux de Tannay

Vin de pays des coteaux du Verdon

Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban

Vin de pays des côtes catalanes

Vin de pays des côtes de Gascogne

Vin de pays des côtes de Lastours

Vin de pays des côtes de Montestruc

Vin de pays des côtes de Pérignan

Vin de pays des côtes de Prouilhe

Vin de pays des côtes de Thau

Vin de pays des côtes de Thongue

Vin de pays des côtes du Brian

Vin de pays des côtes de Ceressou

Vin de pays des côtes du Condomois

Vin de pays des côtes du Tarn

Vin de pays des côtes du Vidourle

Vin de pays de la Creuse

Vin de pays de Cucugnan

Vin de pays des Deux-Sèvres

Vin de pays de la Dordogne

Vin de pays du Doubs

Vin de pays de la Drôme

Vin de pays Duché d’Uzès

Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte

Vin de pays du Gard

Vin de pays du Gers

Vin de pays des Hautes-Alpes

Vin de pays de la Haute-Garonne

Vin de pays de la Haute-Marne

Vin de pays des Hautes-Pyrénées

Vin de pays d’Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan

Vin de pays de la Haute-Saône

Vin de pays de la Haute-Vienne

Vin de pays de la Haute vallée de l’Aude

Vin de pays de la Haute vallée de l’Orb

Vin de pays des Hauts de Badens

Vin de pays de l’Hérault

Vin de pays de l’Ile de Beauté

Vin de pays de l’Indre et Loire

Vin de pays de l’Indre

Vin de pays de l’Isère

Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz

Vin de pays des Landes

Vin de pays de Loire-Atlantique

Vin de pays du Loir et Cher

Vin de pays du Loiret

Vin de pays du Lot

Vin de pays du Lot et Garonne

Vin de pays des Maures

Vin de pays de Maine et Loire

Vin de pays de la Mayenne

Vin de pays de Meurthe-et-Moselle

Vin de pays de la Meuse

Vin de pays du Mont Baudile

Vin de pays du Mont Caume

Vin de pays des Monts de la Grage

Vin de pays de la Nièvre

Vin de pays d’Oc

Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme

Vin de pays des Portes de Méditerranée

Vin de pays de la Principauté d’Orange

Vin de pays du Puy de Dôme

Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques

Vin de pays des Pyrénées-Orientales

Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Vin de pays de la Sainte Baume

Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert

Vin de pays de Saint-Sardos

Vin de pays de Sainte Marie la Blanche

Vin de pays de Saône et Loire

Vin de pays de la Sarthe

Vin de pays de Seine et Marne

Vin de pays du Tarn

Vin de pays du Tarn et Garonne

Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L’Adour või Sables Fauves või Sables de l’Océan

Vin de pays de Thézac-Perricard

Vin de pays du Torgan

Vin de pays d’Urfé

Vin de pays du Val de Cesse

Vin de pays du Val de Dagne

Vin de pays du Val de Montferrand

Vin de pays de la Vallée du Paradis

Vin de pays du Var

Vin de pays du Vaucluse

Vin de pays de la Vaunage

Vin de pays de la Vendée

Vin de pays de la Vicomté d’Aumelas

Vin de pays de la Vienne

Vin de pays de la Vistrenque

Vin de pays de l’Yonne

SAKSAMAA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkondade nimed (millele võib järgneda alampiirkonna nimi)	Alampiirkonnad
Ahr …	Walporzheim /Ahrtal
Baden …	Badische Bergstraße Bodensee Breisgau Kaiserstuhl Kraichgau Markgräflerland Ortenau Tauberfranken Tuniberg
Franken …	Maindreieck Mainviereck Steigerwald
Hessische Bergstraße …	Starkenburg Umstadt
Mittelrhein …	Loreley Siebengebirge
Mosel-Saar-Ruwer või Mosel või Saar või Ruwer …	Bernkastel Burg Cochem Moseltor Obermosel Ruwertal Saar
Nahe …	Nahetal
Pfalz …	Mittelhaardt Deutsche Weinstraße Südliche Weinstraße
Rheingau …	Johannisberg
Rheinhessen …	Bingen Nierstein Wonnegau
Saale-Unstrut …	Mansfelder Seen Schloß Neuenburg Thüringen
Sachsen …	Elstertal Meißen
Württemberg …	Bayerischer Bodensee Kocher-Jagst-Tauber Oberer Neckar Remstal-Stuttgart Württembergischer Bodensee Württembergisch Unterland

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Landwein	Tafelwein
Ahrtaler Landwein	Albrechtsburg
Badischer Landwein	Bayern
Bayerischer Bodensee-Landwein	Burgengau
Landwein Main	Donau
Landwein der Mosel	Lindau
Landwein der Ruwer	Main
Landwein der Saar	Mosel
Mecklenburger Landwein	Neckar
Mitteldeutscher Landwein	Oberrhein
Nahegauer Landwein	Rhein
Pfälzer Landwein	Rhein-Mosel
Regensburger Landwein	Römertor
Rheinburgen-Landwein	Stargarder Land
Rheingauer Landwein
Rheinischer Landwein
Saarländischer Landwein der Mosel
Sächsischer Landwein
Schwäbischer Landwein
Starkenburger Landwein
Taubertäler Landwein

KREEKA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad
Kreeka keeles	Inglise keeles
Σάμος	Samos
Μοσχάτος Πατρών	Moschatos Patra
Μοσχάτος Ρίου – Πατρών	Moschatos Riou Patra
Μοσχάτος Κεφαλληνίας	Moschatos Kephalinia
Μοσχάτος Λήμνου	Moschatos Lemnos
Μοσχάτος Ρόδου	Moschatos Rhodos
Μαυροδάφνη Πατρών	Mavrodafni Patra
Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας	Mavrodafni Kephalinia
Σητεία	Sitia
Νεμέα	Nemea
Σαντορίνη	Santorini
Δαφνές	Dafnes
Ρόδος	Rhodos
Νάουσα	Naoussa
Ρομπόλα Κεφαλληνίας	Robola Kephalinia
Ραψάνη	Rapsani
Μαντινεία	Mantinia
Μεσενικόλα	Mesenicola
Πεζά	Peza
Αρχάνες	Archanes
Πάτρα	Patra
Ζίτσα	Zitsa
Αμύνταιο	Amynteon
Γουμένισσα	Goumenissa
Πάρος	Paros
Λήμνος	Lemnos
Αγχίαλος	Anchialos
Πλαγιές Μελίτωνα	Slopes of Melitona

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Kreeka keeles	Inglise keeles
Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Mesogia, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Kropia või Retsina Koropi, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Markopoulou, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Megara, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Peania või Retsina of Liopesi, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Pallini, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Pikermi, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Spata, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτίας	Retsina of Thebes, millele võib järgneda Viotias
Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Ευβοίας	Retsina of Gialtra, millele võib järgneda Evvia
Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Ευβοίας	Retsina of Karystos, millele võib järgneda Evvia
Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Ευβοίας	Retsina of Halkida, millele võib järgneda Evvia
Βερντεα Ζακύνθου	Verntea Zakynthou
Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Mount Athos Agioritikos
Τοπικός Οίνος Αναβύσσου	Regional wine of Anavyssos
Αττικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Attiki-Attikos
Τοπικός Οίνος Βίλιτσας	Regional wine of Vilitsa
Τοπικός Οίνος Γρεβενών	Regional wine of Grevena
Τοπικός Οίνος Δράμας	Regional wine of Drama
Δωδεκανησιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Dodekanese - Dodekanissiakos
Τοπικός Οίνος Επανομής	Regional wine of Epanomi
Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Heraklion - Herakliotikos
Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Thessalia - Thessalikos
Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Thebes - Thivaikos
Τοπικός Οίνος Κισσάμου	Regional wine of Kissamos
Τοπικός Οίνος Κρανιάς	Regional wine of Krania
Κρητικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Crete - Kritikos
Λασιθιώτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Lasithi - Lasithiotikos
Μακεδονικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Macedonia - Macedonikos
Τοπικός Οίνος Νέας Μεσήμβριας	Regional wine of Nea Messimvria
Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Messinia - Messiniakos
Παιανίτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Peanea
Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Pallini - Palliniotikos
Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Peloponnese - Peloponnisiakos
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου	Regional wine of Slopes of Ambelos
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου	Regional wine of Slopes of Vertiskos
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα	Regional wine of Slopes of Kitherona
Κορινθιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Korinthos - Korinthiakos
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας	Regional wine of Slopes of Parnitha
Τοπικός Οίνος Πυλίας	Regional wine of Pylia
Τοπικός Οίνος Τριφυλίας	Regional wine of Trifilia
Τοπικός Οίνος Τυρνάβου	Regional wine of Tyrnavos
ΤοπικόςΟίνος Σιάτιστας	Regional wine of Siatista
Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδας	Regional wine of Ritsona Avlidas
Τοπικός Οίνος Λετρίνων	Regional wine of Letrines
Τοπικός Οίνος Σπάτων	Regional wine of Spata
Toπικός Οίνος Πλαγιών Πεντελικού	Regional wine of Slopes of Pendeliko
Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Aegean Sea
Τοπικός Οίνος Ληλάντιου πεδίου	Regional wine of Lilantio Pedio
Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου	Regional wine of Markopoulo
Τοπικός Οίνος Τεγέας	Regional wine of Tegea
Τοπικός Οίνος Αδριανής	Regional wine of Adriani
Τοπικός Οίνος Χαλικούνας	Regional wine of Halikouna
Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής	Regional wine of Halkidiki
Καρυστινός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Karystos - Karystinos
Τοπικός Οίνος Πέλλας	Regional wine of Pella
Τοπικός Οίνος Σερρών	Regional wine of Serres
Συριανός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Syros - Syrianos
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού	Regional wine of Slopes of Petroto
Τοπικός Οίνος Γερανείων	Regional wine of Gerania
Τοπικός Οίνος Οπούντιας Λοκρίδος	Regional wine of Opountia Lokridos
Tοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδας	Regional wine of Sterea Ellada
Τοπικός Οίνος Αγοράς	Regional wine of Agora
Τοπικός Οίνος Κοιλάδος Αταλάντης	Regional wine of Valley of Atalanti
Τοπικός Οίνος Αρκαδίας	Regional wine of Arkadia
Τοπικός Οίνος Παγγαίου	Regional wine of Pangeon
Τοπικός Οίνος Μεταξάτων	Regional wine of Metaxata
Τοπικός Οίνος Ημαθίας	Regional wine of Imathia
Τοπικός Οίνος Κλημέντι	Regional wine of Klimenti
Τοπικός Οίνος Κέρκυρας	Regional wine of Corfu
Τοπικός Οίνος Σιθωνίας	Regional wine of Sithonia
Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων	Regional wine of Mantzavinata
Ισμαρικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Ismaros - Ismarikos
Τοπικός Οίνος Αβδήρων	Regional wine of Avdira
Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων	Regional wine of Ioannina
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας	Regional wine of Slopes of Egialia
Toπικός Οίνος Πλαγίες Αίνου	Regional wine of Slopes of Enos
Θρακικός Τοπικός Οίνος or Τοπικός Οίνος Θράκης	Regional wine of Thrace - Thrakikos or Regional wine of Thrakis
Τοπικός Οίνος Ιλίου	Regional wine of Ilion
Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Metsovo - Metsovitikos
Τοπικός Οίνος Κορωπίου	Regional wine of Koropi
Τοπικός Οίνος Φλώρινας	Regional wine of Florina
Τοπικός Οίνος Θαψανών	Regional wine of Thapsana
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος	Regional wine of Slopes of Knimida
Ηπειρωτικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Epirus - Epirotikos
Τοπικός Οίνος Πισάτιδος	Regional wine of Pisatis
Τοπικός Οίνος Λευκάδας	Regional wine of Lefkada
Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Monemvasia - Monemvasios
Τοπικός Οίνος Βελβεντού	Regional wine of Velvendos
Λακωνικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Lakonia – Lakonikos
Tοπικός Οίνος Μαρτίνου	Regional wine of Martino
Aχαϊκός Tοπικός Οίνος	Regional wine of Achaia
Τοπικός Οίνος Ηλιείας	Regional wine of Ilia
Τοπικός Οίνος Θεσσαλονίκης	Regional wine of Thessaloniki
Τοπικός Οίνος Κραννώνος	Regional wine of Krannona
Τοπικός Οίνος Παρνασσού	Regional wine of Parnassos
Τοπικός Οίνος Μετεώρων	Regional wine of Meteora
Τοπικός Οίνος Ικαρίας	Regional wine of Ikaria
Τοπικός Οίνος Καστοριάς	Regional wine of Kastoria

UNGARI

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad	Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)
Ászár-Neszmély(-i) …	Ászár(-i) Neszmély(-i)
Badacsony(-i)
Balatonboglár(-i) …	Balatonlelle(-i) Marcali
Balatonfelvidék(-i) …	Balatonederics-Lesence(-i) Cserszeg(-i) Kál(-i)
Balatonfüred-Csopak(-i) …	Zánka(-i)
Balatonmelléke või Balatonmelléki …	Muravidéki
Bükkalja(-i)
Csongrád(-i) …	Kistelek(-i) Mórahalom või Mórahalmi Pusztamérges(-i)
Eger või Egri …	Debrő(-i), millele võib järgneda Andornaktálya(-i) või Demjén(-i) või Egerbakta(-i) või Egerszalók(-i) või Egerszólát(-i) või Felsőtárkány(-i) või Kerecsend(-i) või Maklár(-i) või Nagytálya(-i) või Noszvaj(-i) või Novaj(-i) või Ostoros(-i) või Szomolya(-i) või Aldebrő(-i) või Feldebrő(-i) või Tófalu(-i) või Verpelét(-i) või Kompolt(-i) või Tarnaszentmária(-i)
Etyek-Buda(-i) …	Buda(-i) Etyek(-i) Velence(-i)
Hajós-Baja(-i)
Kőszegi
Kunság(-i) …	Bácska(-i) Cegléd(-i) Duna mente või Duna menti Izsák(-i) Jászság(-i) Kecskemét-Kiskunfélegyháza või Kecskemét-Kiskunfélegyházi Kiskunhalas-Kiskunmajsa(-i) Kiskőrös(-i) Monor(-i) Tisza mente või Tisza menti
Mátra(-i)
Mór(-i)
Pannonhalma (Pannonhalmi)
Pécs(-i) …	Versend(-i) Szigetvár(-i) Kapos(-i)
Szekszárd(-i)
Somló(-i) …	Kissomlyó-Sághegyi
Sopron(-i) …	Köszeg(-i)
Tokaj(-i) …	Abaújszántó(-i) või Bekecs(-i) või Bodrogkeresztúr(-i) või Bodrogkisfalud(-i) või Bodrogolaszi või Erdőbénye(-i) või Erdőhorváti või Golop(-i) või Hercegkút(-i) või Legyesbénye(-i) või Makkoshotyka(-i) või Mád(-i) või Mezőzombor(-i) või Monok(-i) või Olaszliszka(-i) või Rátka(-i) või Sárazsadány(-i) või Sárospatak(-i) või Sátoraljaújhely(-i) või Szegi või Szegilong(-i) või Szerencs(-i) või Tarcal(-i) või Tállya(-i) või Tolcsva(-i) või Vámosújfalu(-i)
Tolna(-i) …	Tamási Völgység(-i)
Villány(-i) …	Siklós(-i), millele võib järgneda Kisharsány(-i) või Nagyharsány(-i) või Palkonya(-i) või Villánykövesd(-i) või Bisse(-i) või Csarnóta(-i) või Diósviszló(-i) või Harkány(-i) või Hegyszentmárton(-i) või Kistótfalu(-i) või Márfa(-i) või Nagytótfalu(-i) või Szava(-i) või Túrony(-i) või Vokány(-i)

ITAALIA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

D.O.C.G. (Denominazioni di Origine Controllata e Garantita)

Albana di Romagna

Asti või Moscato d’Asti või Asti Spumante

Barbaresco

Bardolino superiore

Barolo

Brachetto d’Acqui või Acqui

Brunello di Motalcino

Carmignano

Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina

Chianti Classico

Fiano di Avellino

Forgiano

Franciacorta

Gattinara

Gavi või Cortese di Gavi

Ghemme

Greco di Tufo

Montefalco Sagrantino

Montepulciano d’Abruzzo Colline Tramane

Ramandolo

Recioto di Soave

Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina

Soave superiore

Taurasi

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Valgella

Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura

Vernaccia di San Gimignano

Vino Nobile di Montepulciano

D.O.C. (Denominazioni di Origine Controllata)

Aglianico del Taburno või Taburno

Aglianico del Vulture

Albugnano

Alcamo või Alcamo classico

Aleatico di Gradoli

Aleatico di Puglia

Alezio

Alghero või Sardegna Alghero

Alta Langa

Alto Adige või dell' Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võivad järgneda:

—	Colli di Bolzano (Bozner Leiten),

—	Meranese di Collina või Meranese (Meraner Hugel või Meraner),

—	Santa Maddalena (St. Magdalener),

—	Terlano (Terlaner),

—	Valle Isarco (Eisacktal või Eisacktaler),

—	Valle Venosta (Vinschgau)

Ansonica Costa dell’Argentario

Aprilia

Arborea või Sardegna Arborea

Arcole

Assisi

Atina

Aversa

Bagnoli di Sopra või Bagnoli

Barbera d’Asti

Barbera del Monferrato

Barbera d’Alba

Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignano või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice

Bardolino

Bianchello del Metauro

Bianco Capena

Bianco dell’Empolese

Bianco della Valdinievole

Bianco di Custoza

Bianco di Pitigliano

Bianco Pisano di S. Torpè

Biferno

Bivongi

Boca

Bolgheri e Bolgheri Sassicaia

Bosco Eliceo

Botticino

Bramaterra

Breganze

Brindisi

Cacc’e mmitte di Lucera

Cagnina di Romagna

Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda „Classico”

Campi Flegrei

Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba

Canavese

Candia dei Colli Apuani

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu

Capalbio

Capri

Capriano del Colle

Carema

Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis

Carso

Castel del Monte

Castel San Lorenzo

Casteller

Castelli Romani

Cellatica

Cerasuolo di Vittoria

Cerveteri

Cesanese del Piglio

Cesanese di Affile või Affile

Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano

Cilento

Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa

Circeo

Cirò

Cisterna d’Asti

Colli Albani

Colli Altotiberini

Colli Amerini

Colli Berici, millele võib järgneda „Barbarano”

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predona või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või Terre di Montebudello või Serravalle

Colli Bolognesi Classico-Pignoletto

Colli del Trasimeno või Trasimeno

Colli della Sabina

Colli dell'Etruria Centrale

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo või Torchiato di Fregona

Colli di Faenza

Colli di Luni (Regione Liguria)

Colli di Luni (Regione Toscana)

Colli di Parma

Colli di Rimini

Colli di Scandiano e di Canossa

Colli d'Imola

Colli Etruschi Viterbesi

Colli Euganei

Colli Lanuvini

Colli Maceratesi

Colli Martani, millele võib järgneda Todi

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo

Colli Perugini

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara või Roncaglia

Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d’Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure

Colli Romagna Centrale

Colli Tortonesi

Collina Torinese

Colline di Levanto

Colline Lucchesi

Colline Novaresi

Colline Saluzzesi

Collio Goriziano või Collio

Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze

Conero

Contea di Sclafani

Contessa Entellina

Controguerra

Copertino

Cori

Cortese dell’Alto Monferrato

Corti Benedettine del Padovano

Cortona

Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti

Coste della Sesia

Delia Nivolelli

Dolcetto d’Acqui

Dolcetto d’Alba

Dolcetto d’Asti

Dolcetto delle Langhe Monregalesi

Dolcetto di Diano d’Alba või Diano d’Alba

Dolcetto di Dogliani Superiore või Dogliani

Dolcetto di Ovada

Donnici

Elba

Eloro, millele võib järgneda Pachino

Erbaluce di Caluso või Caluso

Erice

Esino

Est! Est!! Est!!! Di Montefiascone

Etna

Falerio dei Colli Ascolani või Falerio

Falerno del Massico

Fara

Faro

Frascati

Freisa d’Asti

Freisa di Chieri

Friuli Annia

Friuli Aquileia

Friuli Grave

Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli

Friuli Latisana

Gabiano

Galatina

Galluccio

Gambellara

Garda (Regione Lombardia)

Garda (Regione Veneto)

Garda Colli Mantovani

Genazzano

Gioia del Colle

Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari

Golfo del Tigullio

Gravina

Greco di Bianco

Greco di Tufo

Grignolino d’Asti

Grignolino del Monferrato Casalese

Guardia Sanframondi või Guardiolo

Irpinia

I Terreni di Sanseverino

Ischia

Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d'Alba

Lago di Corbara

Lambrusco di Sorbara

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda: Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano

Lambrusco Salamino di Santa Croce

Lamezia

Langhe

Lessona

Leverano

Lison Pramaggiore

Lizzano

Loazzolo

Locorotondo

Lugana (Regione Veneto)

Lugana (Regione Lombardia)

Malvasia delle Lipari

Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa

Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari

Malvasia di Casorzo d'Asti

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai

Marino

Marmetino di Milazzo või Marmetino

Marsala

Martina või Martina Franca

Matino

Melissa

Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera

Merlara

Molise

Monferrato, millele võib järgneda Casalese

Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari

Monica di Sardegna

Monreale

Montecarlo

Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna

Montecucco

Montefalco

Montello e Colli Asolani

Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Casauri või Terre di Casauria või Terre dei Vestini

Monteregio di Massa Marittima

Montescudaio

Monti Lessini or Lessini

Morellino di Scansano

Moscadello di Montalcino

Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari

Moscato di Noto

Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda: Gallura või Tempio Pausania või Tempio

Moscato di Siracusa

Moscato di Sorso-Sennori või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso või Sardegna Moscato di Sennori

Moscato di Trani

Nardò

Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari

Nebiolo d’Alba

Nettuno

Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari

Offida

Oltrepò Pavese

Orcia

Orta Nova

Orvieto (Regione Umbria)

Orvieto (Regione Lazio)

Ostuni

Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro

Parrina

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento

Pentro di Isernia või Pentro

Pergola

Piemonte

Pietraviva

Pinerolese

Pollino

Pomino

Pornassio või Ormeasco di Pornassio

Primitivo di Manduria

Reggiano

Reno

Riesi

Riviera del Brenta

Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano

Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda: Riviera dei Fiori või Albenga või Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco

Roero

Romagna Albana spumante

Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua

Rosso Barletta

Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium

Rosso Conero

Rosso di Cerignola

Rosso di Montalcino

Rosso di Montepulciano

Rosso Orvietano või Orvietano Rosso

Rosso Piceno

Rubino di Cantavenna

Ruchè di Castagnole Monferrato

Salice Salentino

Sambuca di Sicilia

San Colombano al Lambro või San Colombano

San Gimignano

San Martino della Battaglia (Regione Veneto)

San Martino della Battaglia (Regione Lombardia)

San Severo

San Vito di Luzzi

Sangiovese di Romagna

Sannio

Sant’Agata de Goti

Santa Margherita di Belice

Sant'Anna di Isola di Capo Rizzuto

Sant'Antimo

Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro

Savuto

Scanzo või Moscato di Scanzo

Scavigna

Sciacca, millele võib järgneda Rayana

Serrapetrona

Sizzano

Soave

Solopaca

Sovana

Squinzano

Strevi

Tarquinia

Teroldego Rotaliano

Terracina, millele võib eelneda „Moscato di”

Terre dell’Alta Val Agri

Terre di Franciacorta

Torgiano

Trebbiano d'Abruzzo

Trebbiano di Romagna

Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d’Isera või Ziresi või dei Ziresi

Trento

Val d'Arbia

Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto

Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata

Valcalepio

Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige)

Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto)

Valdichiana

Valle d’Aosta või Vallée d’Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või Enfer d’Arvier või Torrette või Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus

Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena

Valsusa

Valtellina

Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella

Velletri

Verbicaro

Verdicchio dei Castelli di Jesi

Verdicchio di Matelica

Verduno Pelaverga või Verduno

Vermentino di Sardegna

Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano

Vernaccia di San Gimignano

Vernacia di Serrapetrona

Vesuvio

Vicenza

Vignanello

Vin Santo del Chianti

Vin Santo del Chianti Classico

Vin Santo di Montepulciano

Vini del Piave või Piave

Vittorio

Zagarolo

2. Geograafilise tähisega lauaveinid:

Allerona

Alta Valle della Greve

Alto Livenza (Regione veneto)

Alto Livenza (Regione Fruili Venezia Giula)

Alto Mincio

Alto Tirino

Arghillà

Barbagia

Basilicata

Benaco bresciano

Beneventano

Bergamasca

Bettona

Bianco di Castelfranco Emilia

Calabria

Camarro

Campania

Cannara

Civitella d'Agliano

Colli Aprutini

Colli Cimini

Colli del Limbara

Colli del Sangro

Colli della Toscana centrale

Colli di Salerno

Colli Ericini

Colli Trevigiani

Collina del Milanese

Colline del Genovesato

Colline Frentane

Colline Pescaresi

Colline Savonesi

Colline Teatine

Condoleo

Conselvano

Costa Viola

Daunia

Del Vastese või Histonium

Delle Venezie (Regione Veneto)

Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia)

Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige)

Dugenta

Emilia või dell’Emilia

Epomeo

Esaro

Fontanarossa di Cerda

Forlì

Fortana del Taro

Frusinate või del Frusinate

Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti

Grottino di Roccanova

Isola dei Nuraghi

Lazio

Lipuda

Locride

Marca Trevigiana

Marche

Maremma toscana

Marmilla

Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll

Modena või Provincia di Modena

Montecastelli

Montenetto di Brescia

Murgia

Narni

Nurra

Ogliastra

Osco või Terre degli Osci

Paestum

Palizzi

Parteolla

Pellaro

Planargia

Pompeiano

Provincia di Mantova

Provincia di Nuoro

Provincia di Pavia

Provincia di Verona või Veronese

Puglia

Quistello

Ravenna

Roccamonfina

Romangia

Ronchi di Brescia

Ronchi Varesini

Rotae

Rubicone

Sabbioneta

Salemi

Salento

Salina

Scilla

Sebino

Sibiola

Sicilia

Sillaro või Bianco del Sillaro

Spello

Tarantino

Terrazze Retiche di Sondrio

Terre del Volturno

Terre di Chieti

Terre di Veleja

Tharros

Toscana või Toscano

Trexenta

Umbria

Valcamonica

Val di Magra

Val di Neto

Val Tidone

Valdamato

Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige)

Vallagarina (Regione Veneto)

Valle Belice

Valle del Crati

Valle del Tirso

Valle d'Itria

Valle Peligna

Valli di Porto Pino

Veneto

Veneto Orientale

Venezia Giulia

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige)

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto)

LUKSEMBURG

Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi)	Omavalitsusüksuste või nende osade nimed
Moselle Luxembourgeoise …	Ahn
	Assel
	Bech-Kleinmacher
	Born
	Bous
	Burmerange
	Canach
	Ehnen
	Ellingen
	Elvange
	Erpeldingen
	Gostingen
	Greiveldingen
	Grevenmacher
	Lenningen
	Machtum
	Mertert
	Moersdorf
	Mondorf
	Niederdonven
	Oberdonven
	Oberwormeldingen
	Remerschen
	Remich
	Rolling
	Rosport
	Schengen
	Schwebsingen
	Stadtbredimus
	Trintingen
	Wasserbillig
	Wellenstein
	Wintringen
	Wormeldingen

MALTA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi)	Alampiirkonnad
Island of Malta …	Rabat
	Mdina või Medina
	Marsaxlokk
	Marnisi
	Mgarr
	Ta' Qali
	Siggiewi
Gozo …	Ramla
	Marsalforn
	Nadur
	Victoria Heights

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Malta keeles	Inglise keeles
Gzejjer Maltin	Maltese Islands

PORTUGAL

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi)	Alampiirkonnad
Alenquer
Alentejo …	Borba Évora Granja-Amareleja Moura Portalegre Redondo Reguengos Vidigueira
Arruda
Bairrada
Beira Interior …	Castelo Rodrigo Cova da Beira Pinhel
Biscoitos
Bucelas
Carcavelos
Colares
Dão, millele võib järgneda Nobre …	Alva Besteiros Castendo Serra da Estrela Silgueiros Terras de Azurara Terras de Senhorim
Douro, millele võib eelneda Vinho do või Moscatel do …	Baixo Corgo Cima Corgo Douro Superior
Encostas d’Aire …	Alcobaça Ourém
Graciosa
Lafões
Lagoa
Lagos
Lourinhã
Madeira või Madère või Madera või Vinho da Madeira või Madeira Weine või Madeira Wine või Vin de Madère või Vino di Madera või Madeira Wijn
Madeirense
Óbidos
Palmela
Pico
Portimão
Port või Porto või Oporto või Portwein või Portvin või Portwijn või Vin de Porto või Port Wine või Vinho do Porto
Ribatejo …	Almeirim Cartaxo Chamusca Coruche Santarém Tomar
Setúbal, millele võib eelneda Moscatel või järgneda Roxo
Tavira
Távora-Varosa
Torres Vedras
Trás-os-Montes …	Chaves Planalto Mirandês Valpaços
Vinho Verde …	Amarante Ave Baião Basto Cávado Lima Monção Paiva Sousa

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi)	Alampiirkonnad
Açores
Alentejano
Algarve
Beiras …	Beira Alta Beira Litoral Terras de Sicó
Duriense
Estremadura …	Alta Estremadura
Minho
Ribatejano
Terras Madeirenses
Terras do Sado
Transmontano

RUMEENIA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi)	Alampiirkonnad
Aiud
Alba Iulia
Babadag
Banat, millele võivad järgneda …	Dealurile Tirolului Moldova Nouă Silagiu
Banu Mărăcine
Bohotin
Cernăteşti - Podgoria
Coteşti
Cotnari
Crişana, millele võivad järgneda …	Biharia Diosig Şimleu Silvaniei
Dealu Bujorului
Dealu Mare, millele võivad järgneda …	Boldeşti Breaza Ceptura Merei Tohani Urlaţi Valea Călugărească Zoreşti
Drăgăşani
Huşi, millele võib järgneda …	Vutcani
Iana
Iaşi, millele võivad järgneda …	Bucium Copou Uricani
Lechinţa
Mehedinţi, millele võivad järgneda …	Corcova Golul Drâncei Oreviţa Severin Vânju Mare
Miniş
Murfatlar, millele võivad järgneda …	Cernavodă Medgidia
Nicoreşti
Odobeşti
Oltina
Panciu
Pietroasa
Recaş
Sâmbureşti
Sarica Niculiţel, millele võib järgneda …	Tulcea
Sebeş - Apold
Segarcea
Ştefăneşti, millele võib järgneda …	Costeşti
Târnave, millele võivad järgneda …	Blaj Jidvei Mediaş

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi)	Alampiirkonnad
Colinele Dobrogei
Dealurile Crişanei
Dealurile Moldovei, või …	Dealurile Covurluiului Dealurile Hârlăului Dealurile Huşilor Dealurile laşilor Dealurile Tutovei Terasele Siretului
Dealurile Munteniei
Dealurile Olteniei
Dealurile Sătmarului
Dealurile Transilvaniei
Dealurile Vrancei
Dealurile Zarandului
Terasele Dunării
Viile Caraşului
Viile Timişului

SLOVAKKIA

Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

(millele järgneb mõiste „vinohradnícka oblasť”)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda määratletud piirkonna nimi)

(millele järgneb mõiste „vinohradnícka rajón”)

Južnoslovenská …

Dunajskostredský

Galantský

Hurbanovský

Komárňanský

Palárikovský

Šamorínsky

Strekovský

Štúrovský

Malokarpatská …

Bratislavský

Doľanský

Hlohovecký

Modranský

Orešanský

Pezinský

Senecký

Skalický

Stupavský

Trnavský

Vrbovský

Záhorsk

Nitrianska …

Nitriansky

Pukanecký

Šintavský

Radošinský

Tekovský

Vrábeľský

Želiezovský

Žitavský

Zlatomoravecký

Stredoslovenská …

Fiľakovský

Gemerský

Hontiansky

Ipeľský

Modrokamenecký

Tornaľský

Vinický

Tokaj / -ská / -sky / -ské …

Čerhov

Černochov

Malá Tŕňa

Slovenské Nové Mesto

Veľká Bara

Veľká Tŕňa

Viničky

Východoslovenská …

Kráľovskochlmecký

Michalovský

Moldavský

Sobranecký

SLOVEENIA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Bela krajina või Belokranjec

Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko

Dolenjska

Dolenjska, cviček

Goriška Brda või Brda

Haloze või Haložan

Koper või Koprčan

Kras

Kras, teran

Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer

Maribor või Mariborčan

Radgona-Kapela või Kapela Radgona

Prekmurje või Prekmurčan

Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje

Srednje Slovenske gorice

Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Podravje

Posavje

Primorska

HISPAANIA

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi)	Alampiirkonnad
Abona
Alella
Alicante …	Marina Alta
Almansa
Ampurdán-Costa Brava
Arabako Txakolina-Txakolí de Alava või Chacolí de Álava
Arlanza
Arribes
Bierzo
Binissalem-Mallorca
Bullas
Calatayud
Campo de Borja
Cariñena
Cataluña
Cava
Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina
Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina
Cigales
Conca de Barberá
Condado de Huelva
Costers del Segre …	Raimat Artesa Valls de Riu Corb Les Garrigues
Dehesa del Carrizal
Dominio de Valdepusa
El Hierro
Finca Élez
Guijoso
Jerez-Xérès-Sherry või Jerez või Xérès või Sherry
Jumilla
La Mancha
La Palma …	Hoyo de Mazo Fuencaliente Norte de la Palma
Lanzarote
Málaga
Manchuela
Manzanilla
Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda
Méntrida
Mondéjar
Monterrei …	Ladera de Monterrei Val de Monterrei
Montilla-Moriles
Montsant
Navarra …	Baja Montaña Ribera Alta Ribera Baja Tierra Estella Valdizarbe
Penedés
Pla de Bages
Pla i Llevant
Priorato
Rías Baixas …	Condado do Tea O Rosal Ribera do Ulla Soutomaior Val do Salnés
Ribeira Sacra …	Amandi Chantada Quiroga-Bibei Ribeiras do Miño Ribeiras do Sil
Ribeiro
Ribera del Duero
Ribera del Guardiana …	Cañamero Matanegra Montánchez Ribera Alta Ribera Baja Tierra de Barros
Ribera del Júcar
Rioja …	Alavesa Alta Baja
Rueda
Sierras de Málaga …	Serranía de Ronda
Somontano
Tacoronte-Acentejo …	Anaga
Tarragona
Terra Alta
Tierra de León
Tierra del Vino de Zamora
Toro
Uclés
Utiel-Requena
Valdeorras
Valdepeñas
Valencia …	Alto Turia Clariano Moscatel de Valencia Valentino
Valle de Güímar
Valle de la Orotava
Valles de Benavente (Los)
Vinos de Madrid …	Arganda Navalcarnero San Martín de Valdeiglesias
Ycoden-Daute-Isora
Yecla

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Vino de la Tierra de Abanilla

Vino de la Tierra de Bailén

Vino de la Tierra de Bajo Aragón

Vino de la Tierra Barbanza e Iria

Vino de la Tierra de Betanzos

Vino de la Tierra de Cádiz

Vino de la Tierra de Campo de Belchite

Vino de la Tierra de Campo de Cartagena

Vino de la Tierra de Cangas

Vino de la Tierra de Castelló

Vino de la Tierra de Castilla

Vino de la Tierra de Castilla y León

Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra

Vino de la Tierra de Córdoba

Vino de la Tierra de Costa de Cantabria

Vino de la Tierra de Desierto de Almería

Vino de la Tierra de Extremadura

Vino de la Tierra Formentera

Vino de la Tierra de Gálvez

Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste

Vino de la Tierra de Ibiza

Vino de la Tierra de Illes Balears

Vino de la Tierra de Isla de Menorca

Vino de la Tierra de La Gomera

Vino de la Tierra de Laujar-Alapujarra

Vino de la Tierra de Liébana

Vino de la Tierra de Los Palacios

Vino de la Tierra de Norte de Granada

Vino de la Tierra Norte de Sevilla

Vino de la Tierra de Pozohondo

Vino de la Tierra de Ribera del Andarax

Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza

Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas

Vino de la Tierra de Ribera del Queiles

Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord

Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz

Vino de la Tierra de Torreperojil

Vino de la Tierra de Valdejalón

Vino de la Tierra de Valle del Cinca

Vino de la Tierra de Valle del Jiloca

Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense

Vino de la Tierra Valles de Sadacia

ÜHENDKUNINGRIIK

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

English Vineyards

Welsh Vineyards

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

England või Berkshire

Buckinghamshire

Cheshire

Cornwall

Derbyshire

Devon

Dorset

East Anglia

Gloucestershire

Hampshire

Herefordshire

Isle of Wight

Isles of Scilly

Kent

Lancashire

Leicestershire

Lincolnshire

Northamptonshire

Nottinghamshire

Oxfordshire

Rutland

Shropshire

Somerset

Staffordshire

Surrey

Sussex

Warwickshire

West Midlands

Wiltshire

Worcestershire

Yorkshire

Wales või Cardiff

Cardiganshire

Carmarthenshire

Denbighshire

Gwynedd

Monmouthshire

Newport

Pembrokeshire

Rhondda Cynon Taf

Swansea

The Vale of Glamorgan

Wrexham

b) ÜHENDUSE PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID

1. Rumm

Rhum de la Martinique / Rhum de la Martinique traditionnel

Rhum de la Guadeloupe / Rhum de la Guadeloupe traditionnel

Rhum de la Réunion / Rhum de la Réunion traditionnel

Rhum de la Guyane / Rhum de la Guyane traditionnel

Ron de Málaga

Ron de Granada

Rum da Madeira

a)	Viski Scotch Whisky Irish Whisky Whisky español (Neid nimetusi võib täiendada mõiste „malt” või „grain”)

b)	Iiri viski Irish Whiskey Uisce Beatha Eireannach / Irish Whiskey (Neid nimetusi võib täiendada mõistega „Pot Still”)

3. Teraviljast valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise

Korn

Kornbrand

4. Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de Cognac

Eau-de-vie des Charentes

Cognac

(Nimetust „Cognac” võivad täiendada järgmised mõisted:

—

Fine

—	Grande Fine Champagne

—	Grande Champagne

—	Petite Champagne

—	Petite Fine Champagne

—	Fine Champagne

—

Borderies

—

Fins Bois

—	Bons Bois)

Fine Bordeaux

Armagnac

Bas-Armagnac

Haut-Armagnac

Ténarèse

Eau-de-vie de vin de la Marne

Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de vin de Bourgogne

Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

Eau-de-vie de vin de Savoie

Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône

Eau-de-vie de vin originaire de Provence

Eau-de-vie de Faugères / Faugères

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

Aguardente do Minho

Aguardente do Douro

Aguardente da Beira Interior

Aguardente da Bairrada

Aguardente do Oeste

Aguardente do Ribatejo

Aguardente do Alentejo

Aguardente do Algarve

Сунгурларска гроздова ракия / Sungurlarska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Сунгурларе / Grozdova rakiya from Sungurlare

Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сливен) /Slivenska perla (Slivenska grozdova rakiya / Grozdova rakiya from Sliven)

Стралджанска Мускатова ракия / Straldjanska Muscatova rakiya

Мускатова ракия от Стралджа / Muscatova rakiya from Straldja

Поморийска гроздова ракия / Pomoriyska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Поморие / Grozdova rakiya from Pomorie

Русенска бисерна гроздова ракия / Russenska biserna grozdova rakiya

Бисерна гроздова ракия от Русе / Biserna grozdova rakiya from Russe

Бургаска Мускатова ракия / Bourgaska Muscatova rakiya

Мускатова ракия от Бургас / Muscatova rakiya from Bourgas

Добруджанска мускатова ракия / Dobrudjanska muscatova rakiya

Мускатова ракия от Добруджа / muscatova rakiya from Dobrudja

Сухиндолска гроздова ракия / Suhindolska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Сухиндол / Grozdova rakiya from Suhindol

Карловска гроздова ракия / Karlovska grozdova rakiya

Гроздова Ракия от Карлово / Grozdova Rakiya from Karlovo

Vinars Târnave

Vinars Vaslui

Vinars Murfatlar

Vinars Vrancea

Vinars Segarcea

5. Brändi

Brandy de Jerez

Brandy del Penedés

Brandy italiano

Brandy Αττικής / Brandy of Attica

Brandy Πελλοπονήσου / Brandy of the Peloponnese

Brandy Κεντρικής Ελλάδας / Brandy of Central Greece

Deutscher Weinbrand

Wachauer Weinbrand

Weinbrand Dürnstein

Karpatské brandy špeciál

6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de marc de Champagne või

Marc de Champagne

Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de marc de Bourgogne

Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

Marc de Bourgogne

Marc de Savoie

Marc d'Auvergne

Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

Eau-de-vie de marc originaire de Provence

Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

Marc d'Alsace Gewürztraminer

Marc de Lorraine

Bagaceira do Minho

Bagaceira do Douro

Bagaceira da Beira Interior

Bagaceira da Bairrada

Bagaceira do Oeste

Bagaceira do Ribatejo

Bagaceiro do Alentejo

Bagaceira do Algarve

Orujo gallego

Grappa

Grappa di Barolo

Grappa piemontese / Grappa del Piemonte

Grappa lombarda / Grappa di Lombardia

Grappa trentina / Grappa del Trentino

Grappa friulana / Grappa del Friuli

Grappa veneta / Grappa del Veneto

Südtiroler Grappa / Grappa dell'Alto Adige

Τσικουδιά Κρήτης / Tsikoudia of Crete

Τσίπουρο Μακεδονίας / Tsipouro of Macedonia

Τσίπουρο Θεσσαλίας / Tsipouro of Thessaly

Τσίπουρο Τυρνάβου / Tsipouro of Tyrnavos

Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise

Ζιβανία / Zivania

Pálinka

7. Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Schwarzwälder Kirschwasser

Schwarzwälder Himbeergeist

Schwarzwälder Mirabellenwasser

Schwarzwälder Williamsbirne

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

Fränkisches Zwetschgenwasser

Fränkisches Kirschwasser

Fränkischer Obstler

Mirabelle de Lorraine

Kirsch d'Alsace

Quetsch d'Alsace

Framboise d'Alsace

Mirabelle d'Alsace

Kirsch de Fougerolles

Südtiroler Williams / Williams dell'Alto Adige

Südtiroler Aprikot / Südtiroler

Marille / Aprikot dell'Alto Adige / Marille dell'Alto Adige

Südtiroler Kirsch / Kirsch dell'Alto Adige

Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell'Alto Adige

Südtiroler Obstler / Obstler dell'Alto Adige

Südtiroler Gravensteiner / Gravensteiner dell'Alto Adige

Südtiroler Golden Delicious / Golden Delicious dell'Alto Adige

Williams friulano / Williams del Friuli

Sliwovitz del Veneto

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

Sliwovitz del Trentino-Alto Adige

Distillato di mele trentino / Distillato di mele del Trentino

Williams trentino / Williams del Trentino

Sliwovitz trentino / Sliwovitz del Trentino

Aprikot trentino / Aprikot del Trentino

Medronheira do Algarve

Medronheira do Buçaco

Kirsch Friulano / Kirschwasser Friulano

Kirsch Trentino / Kirschwasser Trentino

Kirsch Veneto / Kirschwasser Veneto

Aguardente de pêra da Lousã

Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise

Wachauer Marillenbrand

Bošácka Slivovica

Szatmári Szilvapálinka

Kecskeméti Barackpálinka

Békési Szilvapálinka

Szabolcsi Almapálinka

Slivovice

Pálinka

Троянска сливова ракия / Troyanska slivova rakiya

Сливова ракия от Троян / Slivova rakiya from Troyan

Силистренска кайсиева ракия / Silistrenska kayssieva rakiya

Кайсиева ракия от Силистра / Kayssieva rakiya from Silistra

Тервелска кайсиева ракия / Tervelska kayssieva rakiya

Кайсиева ракия от Тервел / Kayssieva rakiya from Tervel

Ловешка сливова ракия / Loveshka slivova rakiya

Сливова ракия от Ловеч / Slivova rakiya from Lovech

Pălincă

Ţuică Zetea de Medieşu Aurit

Ţuică de Valea Milcovului

Ţuică de Buzău

Ţuică de Argeş

Ţuică de Zalău

Ţuică Ardelenească de Bistriţa

Horincă de Maramureş

Horincă de Cămârzan

Horincă de Seini

Horincă de Chioar

Horincă de Lăpuş

Turţ de Oaş

Turţ de Maramureş

8. Siidri ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Calvados

Calvados du Pays d'Auge

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

Eau-de-vie de poiré de Bretagne

Eau-de-vie de cidre de Normandie

Eau-de-vie de poiré de Normandie

Eau-de-vie de cidre du Maine

Aguardiente de sidra de Asturias

Eau-de-vie de poiré du Maine

9. Emajuurest valmistatud piiritusjook

Bayerischer Gebirgsenzian

Südtiroler Enzian / Genzians dell'Alto Adige

Genziana trentina / Genziana del Trentino

10. Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid

Pacharán

Pacharán navarro

11. Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid

Ostfriesischer Korngenever

Genièvre Flandres Artois

Hasseltse jenever

Balegemse jenever

Péket de Wallonie

Steinhäger

Plymouth Gin

Gin de Mahón

Vilniaus Džinas

Spišská Borovička

Slovenská Borovička Juniperus

Slovenská Borovička

Inovecká Borovička

Liptovská Borovička

12. Köömnetega maitsestatud piiritusjoogid

Dansk Akvavit / Dansk Aquavit

Svensk Aquavit / Svensk Akvavit / Swedish Aquavit

13. Aniisiga maitsestatud piiritusjoogid

Anis español

Évoca anisada

Cazalla

Chinchón

Ojén

Rute

Oύζο / Ouzo

14. Liköör

Berliner Kümmel

Hamburger Kümmel

Münchener Kümmel

Chiemseer Klosterlikör

Bayerischer Kräuterlikör

Cassis de Dijon

Cassis de Beaufort

Irish Cream

Palo de Mallorca

Ginjinha portuguesa

Licor de Singeverga

Benediktbeurer Klosterlikör

Ettaler Klosterlikör

Ratafia de Champagne

Ratafia catalana

Anis português

Finnish berry / Finnish fruit liqueur

Grossglockner Alpenbitter

Mariazeller Magenlikör

Mariazeller Jagasaftl

Puchheimer Bitter

Puchheimer Schlossgeist

Steinfelder Magenbitter

Wachauer Marillenlikör

Jägertee / Jagertee / Jagatee

Allažu Kimelis

Čepkelių

Demänovka Bylinný Likér

Polish Cherry

Karlovarská Hořká

15. Piiritusjoogid

Pommeau de Bretagne

Pommeau du Maine

Pommeau de Normandie

Svensk Punsch / Swedish Punch

Slivovice

16. Viin/vodka

Svensk Vodka / Swedish Vodka

Suomalainen Vodka / Finsk Vodka / Vodka of Finland

Polska Wódka / Polish Vodka

Laugarício Vodka

Originali Lietuviška Degtinė

Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej / Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass

Latvijas Dzidrais

Rīgas Degvīns

LB Degvīns

LB Vodka

17. Mõrud piiritusjoogid

Rīgas melnais Balzāms / Riga Black Balsam

Demänovka bylinná horká

c) ÜHENDUSE PÄRITOLU AROMATISEERITUD VEINID

Nürnberger Glühwein

Pelin

Thüringer Glühwein

Vermouth de Chambéry

Vermouth di Torino

B-OSA: MONTENEGROS

a) MONTENEGRO PÄRITOLU VEINID

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad (millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Crnogorsko primorje

Boko-kotorski

Budvansko-barski

Ulcinjski

Grahovsko-nudoski

Crnogorski basen Skadarskog jezera

Podgorički

Crmnički

Riječki

Bjelopavlićki

Katunski

2. LIIDE

ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINI TRADITSIOONILISTE MÄRGETE JA KVALITEEDIMÕISTETE LOETELU

Vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklitele 4 ja 7

Traditsiooniline nimetus	Asjaomased veinid	Veini kategooria	Keel
TŠEHHI
pozdní sběr	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	tšehhi
archivní víno	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	tšehhi
panenské víno	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	tšehhi
SAKSAMAA
Qualitätswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Qualitätswein garantierten Ursprungs / Q.g. U	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Qualitätswein mit Prädikät / at / Q.b.A.m. Pr / Prädikatswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs / Q.g. U	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	saksa
Auslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Beerenauslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Eiswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Kabinett	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Spätlese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Trockenbeerenauslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Landwein	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein
Affentaler	Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz / Bühl, Bühlertal, Neuweier / Baden-Baden	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Badisch Rotgold	Baden	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Ehrentrudis	Baden	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Hock	Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau	Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetvein	saksa
Klassik / Classic	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Liebfrau(en)milch	Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Moseltaler	Mosel-Saar-Ruwer	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Riesling-Hochgewächs	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Schillerwein	Württemberg	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Weißherbst	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Winzersekt	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
KREEKA
Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (Appellation d’origine controlée)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	kreeka
Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (Appellation d’origine de qualité supérieure)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	kreeka
Οίνος γλυκός φυσικός (Vin doux naturel)	Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνές (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini)	Mpv-kvaliteetliköörvein	kreeka
Οίνος φυσικώς γλυκός (Vin naturellement doux)	Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνές (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος(de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini)	Mpv-kvaliteetvein	kreeka
Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Τοπικός Οίνος (vins de pays)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Αγρέπαυλη (Agrepavlis)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Αμπέλι (Ampeli)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Aρχοντικό (Archontiko)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Κάβα (1)(Cava)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru)	Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos)	Mpv-kvaliteetliköörvein	kreeka
Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	kreeka
Κάστρο (Kastro)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Κτήμα (Ktima)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Λιαστός (Liastos)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Μετόχι (Metochi)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Μοναστήρι (Monastiri)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Νάμα (Nama)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Νυχτέρι (Nychteri)	Σαντορίνη	Mpv-kvaliteetvein	kreeka
Ορεινό κτήμα (Orino Ktima)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Πύργος (Pyrgos)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	kreeka
Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	kreeka
Βερντέα (Verntea)	Ζάκυνθος	Geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Vinsanto	Σαντορίνη	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	kreeka
HISPAANIA
Denominacion de origen (DO)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Denominacion de origen calificada (DOCa)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Vino dulce natural	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Vino generoso	(2)	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Vino generoso de licor	(3)	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Vino de la Tierra	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein
Aloque	DO Valdepeñas	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Amontillado	DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Añejo	Kõik	Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein	hispaania
Añejo	DO Malaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Chacoli / Txakolina	DO Chacoli de Bizkaia DO Chacoli de Getaria DO Chacoli de Alava	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Clásico	DO Abona DO El Hierro DO Lanzarote DO La Palma DO Tacoronte-Acentejo DO Tarragona DO Valle de Güimar DO Valle de la Orotava DO Ycoden-Daute-Isora	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Cream	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Criadera	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Criaderas y Soleras	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Crianza	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Dorado	DO Rueda DO Malaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Fino	DO Montilla Moriles DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Fondillon	DO Alicante	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Gran Reserva	Kõik mpv-kvaliteetveinid Cava	Mpv-kvaliteetvein Mpv-kvaliteetvahuvein	hispaania
Lágrima	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Noble	Kõik	Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein	hispaania
Noble	DO Malaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Oloroso	DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla- Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Pajarete	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Pálido	DO Condado de Huelva DO Rueda DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Palo Cortado	DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla- Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Primero de cosecha	DO Valencia	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Rancio	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Raya	DO Montilla-Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Sobremadre	DO vinos de Madrid	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Solera	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Superior	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Trasañejo	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Vino Maestro	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	hispaania
Vendimia inicial	DO Utiel-Requena	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
Viejo	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	hispaania
Vino de tea	DO La Palma	Mpv-kvaliteetvein	hispaania
PRANTSUSMAA
Appellation d’origine contrôlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	prantsuse
Appellation contrôlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein
Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	prantsuse
Vin doux naturel	AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Vin de pays	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	prantsuse
Ambré	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	prantsuse
Château	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein	prantsuse
Clairet	AOC Bourgogne AOC Bordeaux	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Claret	AOC Bordeaux	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Clos	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	prantsuse
Cru Artisan	AOCMédoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Cru Bourgeois	AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Cru Classé, éventuellement précédé de: Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième.	AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Edelzwicker	AOC Alsace	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Grand Cru	AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Grand Cru	Champagne	Mpv-kvaliteetvahuvein	prantsuse
Hors d’âge	AOC Rivesaltes	Mpv-kvaliteetliköörvein	prantsuse
Passe-tout-grains	AOC Bourgogne	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Premier Cru	AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	prantsuse
Primeur	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	prantsuse
Rancio	AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau	Mpv-kvaliteetliköörvein	prantsuse
Sélection de grains nobles	AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l’Aubance, Cadillac	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Sur Lie	AOC Muscadet, Muscadet –Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet-Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d’Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	prantsuse
Tuilé	AOC Rivesaltes	Mpv-kvaliteetliköörvein	prantsuse
Vendanges tardives	AOC Alsace, Jurançon	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Villages	AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Vin de paille	AOC Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Hermitage	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Vin jaune	AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Château-Châlon)	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
ITAALIA
Denominazione di Origine Controllata / D.O.C.	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre	itaalia
Denominazione di Origine Controllata e Garantita / D.O.C.G.	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre	itaalia
Vino Dolce Naturale	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Inticazione geografica tipica (IGT)	Kõik	Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre	itaalia
Landwein	Bolzano autonoomse provintsi geograafilise tähisega veinid	Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre	saksa
Vin de pays	Aosta provintsi geograafilise tähisega veinid	Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre	prantsuse
Alberata o vigneti ad alberata	DOC Aversa	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	itaalia
Amarone	DOC Valpolicella	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Ambra	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Ambrato	DOC Malvasia delle Lipari DOC Vernaccia di Oristano	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Annoso	DOC Controguerra	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Apianum	DOC Fiano di Avellino	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Auslese	DOC Caldaro e Caldaro classico- Alto Adige	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Barco Reale	DOC Barco Reale di Carmignano	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Brunello	DOC Brunello di Montalcino	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Buttafuoco	DOC Oltrepò Pavese	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein	itaalia
Cacc’e mitte	DOC Cacc’e Mitte di Lucera	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Cagnina	DOC Cagnina di Romagna	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Cannellino	DOC Frascati	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Cerasuolo	DOC Cerasuolo di Vittoria DOC Montepulciano d’Abruzzo	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Chiaretto	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	itaalia
Ciaret	DOC Monferrato	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Château	DOC de la région Valle d’Aosta	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	prantsuse
Classico	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Dunkel	DOC Alto Adige DOC Trentino	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Est! Est!! Est!!!	DOC Est! Est!! Est!!! di Montefiascone	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	ladina
Falerno	DOC Falerno del Massico	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Fine	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Fior d’Arancio	DOC Colli Euganei	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, Geograafilise tähisega lauavein	itaalia
Falerio	DOC Falerio dei colli Ascolani	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Flétri	DOC Valle d’Aosta o Vallée d’Aoste	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Garibaldi Dolce (ou GD)	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Governo all’uso toscano	DOCG Chianti / Chianti Classico IGT Colli della Toscana Centrale	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	itaalia
Gutturnio	DOC Colli Piacentini	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein	itaalia
Italia Particolare (ou IP)	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Klassisch / Klassisches Ursprungsgebiet	DOC Caldaro DOC Alto Adige (avec la dénomination Santa Maddalena e Terlano)	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Kretzer	DOC Alto Adige DOC Trentino DOC Teroldego Rotaliano	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Lacrima	DOC Lacrima di Morro d’Alba	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Lacryma Christi	DOC Vesuvio	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Lambiccato	DOC Castel San Lorenzo	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
London Particolar (ou LP ou Inghilterra)	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Morellino	DOC Morellino di Scansano	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Occhio di Pernice	DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant’Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Oro	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Pagadebit	DOC pagadebit di Romagna	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Passito	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	itaalia
Ramie	DOC Pinerolese	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Rebola	DOC Colli di Rimini	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Recioto	DOC Valpolicella DOC Gambellara DOCG Recioto di Soave	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	itaalia
Riserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Rubino	DOC Garda Colli Mantovani DOC Rubino di Cantavenna DOC Teroldego Rotaliano DOC Trentino	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Rubino	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Sangue di Giuda	DOC Oltrepò Pavese	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein	itaalia
Scelto	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Sciacchetrà	DOC Cinque Terre	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Sciac-trà	DOC Pornassio o Ormeasco di Pornassio	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Sforzato, Sfursàt	DO Valtellina	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Spätlese	DOC / IGT de Bolzano	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	saksa
Soleras	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Stravecchio	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Strohwein	DOC / IGT de Bolzano	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	saksa
Superiore	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein,	itaalia
Superiore Old Marsala (ou SOM)	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Torchiato	DOC Colli di Conegliano	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Torcolato	DOC Breganze	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Vecchio	DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Vendemmia Tardiva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein	itaalia
Verdolino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	itaalia
Vergine	DOC Marsala DOC Val di Chiana	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Vermiglio	DOC Colli dell Etruria Centrale	Mpv-kvaliteetliköörvein	itaalia
Vino Fiore	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Vino Nobile	Vino Nobile di Montepulciano	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Vino Novello o Novello	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	itaalia
Vin santo / Vino Santo / Vinsanto	DOC et DOCG Bianco dell’Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San’Antimo, Val d’Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino	Mpv-kvaliteetvein	itaalia
Vivace	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	itaalia
KÜPROS
Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης (ΟΕΟΠ)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	kreeka
Τοπικός Οίνος (Regional Wine)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Μοναστήρι (Monastiri)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Κτήμα (Ktima)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Αμπελώνας (-ες) (Ampelonas (-es))	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	kreeka
Μονή (Moni)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	kreeka
LUKSEMBURG
Marque nationale	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	prantsuse
Appellation contrôlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	prantsuse
Appellation d’origine controlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	prantsuse
Vin de pays	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	prantsuse
Grand premier cru	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Premier cru	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Vin classé	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	prantsuse
Château	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	prantsuse
UNGARI
minőségi bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	ungari
különleges minőségű bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	ungari
fordítás	Tokaj / -i	Mpv-kvaliteetvein	ungari
máslás	Tokaj / -i	Mpv-kvaliteetvein	ungari
szamorodni	Tokaj / -i	Mpv-kvaliteetvein	ungari
aszú … puttonyos, completed by the numbers 3-6	Tokaj / -i	Mpv-kvaliteetvein	ungari
aszúeszencia	Tokaj / -i	Mpv-kvaliteetvein	ungari
eszencia	Tokaj / -i	Mpv-kvaliteetvein	ungari
tájbor	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	ungari
bikavér	Eger, Szekszárd	Mpv-kvaliteetvein	ungari
késői szüretelésű bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	ungari
válogatott szüretelésű bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	ungari
muzeális bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	ungari
siller	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein	ungari
AUSTRIA
Qualitätswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Qualitätswein besonderer Reife und Leseart / Prädikatswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Ausbruch / Ausbruchwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Auslese / Auslesewein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Beerenauslese (wein)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Eiswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Kabinett / Kabinettwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Schilfwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Spätlese / Spätlesewein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Strohwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Trockenbeerenauslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Landwein	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	saksa
Ausstich	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Auswahl	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Bergwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Klassik / Classic	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Erste Wahl	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Hausmarke	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Heuriger	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Jubiläumswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Reserve	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	saksa
Schilcher	Steiermark	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	saksa
Sturm	Kõik	Geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre	saksa
PORTUGAL
Denominação de origem (DO)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Denominação de origem controlada (DOC)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Indicação de proveniencia regulamentada (IPR)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Vinho doce natural	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Vinho generoso	DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Vinho regional	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	portugali
Canteiro	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Colheita Seleccionada	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali
Crusted / Crusting	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise
Escolha	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali
Escuro	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Fino	DO Porto DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Frasqueira	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Garrafeira	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Lágrima	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Leve	Table wine with GI Estremadura and Ribatejano DO Madeira, DO Porto	Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Nobre	DO Dão	Mpv-kvaliteetvein	portugali
Reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali
Reserva velha (or grande reserva)	DO Madeira	Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Ruby	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise
Solera	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali
Super reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	portugali
Superior	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali
Tawny	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise
Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise
Vintage	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise
SLOVEENIA
Penina	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	sloveeni
pozna trgatev	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
izbor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
jagodni izbor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
suhi jagodni izbor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
ledeno vino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
arhivsko vino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
mlado vino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
Cviček	Dolenjska	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
Teran	Kras	Mpv-kvaliteetvein	sloveeni
VAKKIA
forditáš	Tokaj / -ská / -ský / -ské	Mpv-kvaliteetvein	slovaki
Mášláš	Tokaj / -ská / -ský / -ské	Mpv-kvaliteetvein	slovaki
Samorodné	Tokaj / -ská / -ský / -ské	Mpv-kvaliteetvein	slovaki
výber … putňový, millega kaasnevad numbrid 3-6	Tokaj / -ská / -ský / -ské	Mpv-kvaliteetvein	slovaki
výberová esencia	Tokaj / -ská / -ský / -ské	Mpv-kvaliteetvein	slovaki
Esencia	Tokaj / -ská / -ský / -ské	Mpv-kvaliteetvein	slovaki
BULGAARIA
Гарантирано наименование за произход (ГНП) (guaranteed appellation of origin)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	bulgaaria
Гарантирано и контролирано наименование за произход (ГКНП) (guaranteed and controlled appellation of origin)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	bulgaaria
Благородно сладко вино (БСВ) (noble sweet wine)	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	bulgaaria
регионално вино (Regional wine)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	bulgaaria
Ново (young)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein	bulgaaria
Премиум (premium)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	bulgaaria
Резерва (reserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein	bulgaaria
Премиум резерва (premium reserve)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	bulgaaria
Специална резерва (special reserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	bulgaaria
Специална селекция (special selection)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	bulgaaria
Колекционно (collection)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	bulgaaria
Премиум оук, или първо зареждане в бъчва (premium oak)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	bulgaaria
Беритба на презряло грозде (vintage of overripe grapes)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	bulgaaria
Розенталер (Rosenthaler)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	bulgaaria
RUMEENIA
Vin cu denumire de origine controlată (D.O.C.)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	rumeenia
Cules la maturitate deplină (C.M.D.)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	rumeenia
Cules târziu (C.T.)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	rumeenia
Cules la înnobilarea boabelor (C.I.B.)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	rumeenia
Vin cu indicaţie geografică	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	rumeenia
Rezervă	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	rumeenia
Vin de vinotecă	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	rumeenia

(1) Termini „cava” kaitse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1493/1999 ei piira „Cava” mkv-kvaliteetvahuveinide suhtes kohaldatava geograafilise tähise kaitset.

(2) Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 8 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.

(3) Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 11 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.

3. LIIDE

KONTAKTPUNKTIDE LOETELU

Vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklile 12

a) Montenegro

Pr. Ljiljana Simovic, nõustaja rahvusvahelise koostöö alal

Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeerium

Montenegro Vabariigi valitsus

Rimski trg 46, 81000 Podgorica

Tel: +382 81 48 22 71;

Faks: +382 81 23 43 06

E-post: ljiljanas@mn.yu; radanad@mn.yu

b) Ühendus

Euroopa Komisjon

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Direktoraat B Rahvusvahelised suhted II

Üksuse B.2 Laienemine juht

B-1049 Brüssel

Belgia

Telefon: +32 2 299 11 11

Faks: +32 2 296 62 92

E-post: AGRI EC Montenegro wine trade

PROTOKOLL NR 3

milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viiseühenduse ja Montenegro vahelise käesoleva lepingu kohaldamisel

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Kumulatsioon ühenduses

Artikkel 4

Kumulatsioon Montenegros

Artikkel 5

Täielikult teatavast riigist pärinevad tooted

Artikkel 6

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 7

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 8

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Artikkel 10

Komplektid

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 12

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 13

Otsevedu

Artikkel 14

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 15

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 16

Üldnõuded

Artikkel 17

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

Artikkel 18

Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadid EUR.1

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel

Artikkel 21

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 22

Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 23

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 24

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 25

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Artikkel 27

Päritolutõendist vabastamine

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Vastastikune abi

Artikkel 33

Päritolutõendi õigsuse kontroll

Artikkel 34

Vaidluste lahendamine

Artikkel 35

Sanktsioonid

Artikkel 36

Vabatsoonid

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 37

Käesoleva protokolli kohaldamine

Artikkel 38

Eritingimused

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Käesoleva protokolli muudatused

LISADE LOETELU

I lisa:

Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta

II lisa:

Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

III lisa:

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

IV lisa:

Arvedeklaratsiooni tekst

V lisa:

Artiklites 3 ja 4 osutatud kumulatsiooni menetlusest väljaarvatud tooted

ÜHISDEKLARATSIOONID

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta

Ühisdeklaratsioon San Marini Vabariigi kohta

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)	„valmistamine” – igat liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;

b)	„materjal” – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)	„toode” – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)	„kaup” – nii materjalid kui ka tooted;

e)	„tolliväärtus” – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

„tehasehind” – hind, mida makstakse ühenduses või Montenegros asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)	„materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Montenegros;

h)	„päritolustaatusega materjalide väärtus” - mutatis mutandis kohaldatava punkti g kohaselt määratletud materjalide väärtus;

„lisandväärtus” – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Montenegros;

j)	„grupid” ja „rubriigid” - grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”;

k)	„klassifitseerimine” – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki;

l)	„kaubasaadetis” – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m)	„territooriumid” – hõlmab ka territoriaalvesi.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid ühendusest pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult ühenduses saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;

b)	ühenduses saadud või toodetud tooted, milleks on kasutatud täielikult ühenduses saadud või toodetud materjalide asemel muid materjale, tingimusel et need on läbinud ühenduses piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses;

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Montenegrost pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult Montenegros saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;

b)	Montenegros saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult Montenegros saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud Montenegros piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses.

Artikkel 3

Kumulatsioon ühenduses

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooteid ühendusest pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud Montenegrost, ühendusest või mis tahes Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist või territooriumilt (1) pärit materjale või Türgist pärit materjale, mille suhtes kohaldatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95, (2) tingimusel et ühenduses tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

2. Kui ühenduses tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode ühendusest pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate ühenduses valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

3. Lõikes 1 osutatud riikidest või territooriumidelt pärinevad tooted, mis ei läbi ühenduses tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse või territooriumidele eksportimisel oma päritolustaatuse.

4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a)	päritolustaatuse saamisega seotud riikide või territooriumide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut;

b)	materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel ning

c)	teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Montenegros sealse korra kohaselt.

Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast.

Ühendus esitab Euroopa Komisjoni kaudu Montenegrole üksikasjalikud andmed lepingute kohta ja vastavad päritolureeglid, mida kohaldatakse teiste lõikes 1 osutatud riikide või territooriumidega.

Käesolevas artiklis sätestatud kumuleerumist ei kohaldata V lisas loetletud toodetele.

Artikkel 4

Kumulatsioon Montenegros

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, loetakse tooteid Montenegrost pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud Montenegrost ühendusest, või mis tahes Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist või territooriumilt (1) pärit materjale või Türgist pärit materjale, mille suhtes kohaldatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95, (2) tingimusel et Montenegros tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

2. Kui Montenegros tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode Montenegrost pärinevaks ainult juhul, kui selle lisandväärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate Montenegros valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

3. Lõikes 1 osutatud riikidest või territooriumidelt pärinevad tooted, mis ei läbi Montenegros tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse või territooriumidele eksportimisel oma päritolustaatuse.

4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a)	päritolustaatuse saamisega seotud riikide või territooriumide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut;

b)	materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel ning

teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Montenegros sealse korra kohaselt.

Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast.

Montenegro esitab Euroopa Komisjoni kaudu ühendusele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõikes 1 osutatud riikide või territooriumidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.

Käesolevas artiklis sätestatud kumuleerumist ei kohaldata V lisas loetletud toodetele.

Artikkel 5

Täielikult teatavast riigist pärinevad tooted

1. Täielikult ühenduses või Montenegros saadud või toodetud toodeteks loetakse järgmiseid:

a)	nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)	seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)	seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)	seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;

e)	seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

f)	merekalapüügisaadused ja muud väljaspool ühenduse ja Montenegro territoriaalvett nende laevade püütud saadused;

g)	nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)	seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i)	sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

j)	väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)	kõik kaubad, mis on seal valmistatud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2. Lõike 1 punktides f ja g olevaid mõisteid „nende laevad” ja „nende kalatöötlemislaevad” kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:

a)	mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes ühenduse liikmesriigis või Montenegros;

b)	mis sõidavad mõne ühenduse liikmesriigi või Montenegro lipu all;

millest vähemalt 50 % kuulub ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikud ja mille kapitalist kuulub täis- või osaühingu puhul vähemalt pool eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)	mille kapten ja juhtkonnaliikmed on ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikud ning

e)	mille laevaperest vähemalt 75 % on ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikud.

Artikkel 6

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1. Artikli 2 kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud.

Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas lepingus nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Sellest tulenevalt, kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse loetelus ettenähtud tingimuste täitmisega, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei kohaldata selle puhul teise toote suhtes kehtivaid tingimusi ega arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui päritolustaatuseta materjale.

2. Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatuseta materjale, mida loendis ettenähtud tingimuste kohaselt ei tohi kasutada toote valmistamiseks, siiski kasutada, kui:

a)	nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;

b)	käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loendis seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50-63 kuuluvate toodete suhtes.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 7 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 7

Ebapiisav töö või töötlus

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 6 tingimused on täidetud või mitte:

a)	toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;

b)	pakkeüksuste osadeksjagamine ja koondamine;

c)	pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)	tekstiili triikimine ja pressimine;

e)	lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)	teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)	suhkru toonimine ja tükkipressimine;

h)	puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)	teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)	tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)	lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;

l)	märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

m)	ühte või mitut sorti toodete segamine; suhkru segamine mis tahes muu ainega;

n)	toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadekslammutamine;

o)	kaks või rohkem punktides a–n loetletud toimingut üheskoos;

p)	loomade tapmine.

2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki ühenduses või Montenegros selle tootega läbi viidud toiminguid koos.

Artikkel 8

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse põhiüksuseks harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi liigitamisel.

Sellest tulenevalt:

a)	kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, liigitatakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)	kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on liigitatud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitletakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 10

Komplektid

Komplektid, nagu on määratletud harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga, on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

a)	elektrienergia ja kütus;

b)	sisseseade ja varustus;

c)	masinad ja tööriistad;

d)	kaubad, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 12

Territoriaalsuse põhimõte

1. Kui artiklites 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises kehtestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema ühenduses või Montenegros pidevalt täidetud.

2. Kui artiklites 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, tuleb juhul, kui ühendusest või Montenegrost mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega kaubad tagasi saadetakse, käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tollile ei saa tõendada, et:

a)	tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi ning

b)	need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3. Ühendusest või Montenegrost eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool ühendust või Montenegrot toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:

a)	kõnealused materjalid on täielikult saadud või toodetud ühenduses või Montenegros või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikumad ning

tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:

i)	reimporditud kaup on saadud eksporditud kaubaga tehtud töö või töötlemise teel ning

ii)	käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Montenegrot tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool ühendust või Montenegrot toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud eeskirja, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Montenegrot tekkinud kogu lisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool ühendust ja Montenegrot tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirväärtusi.

7. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50-63 kuuluvate toodete suhtes.

8. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlemine väljaspool ühendust või Montenegrot toimub välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.

Artikkel 13

Otsevedu

1. Käesolevas lepingus ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse ainult käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mille vedu toimub otse ühenduse ja Montenegro vahel või muude artiklites 3 ja 4 nimetatud riikide või territooriumide kaudu. Ühe kaubasaadetise moodustavaid tooteid võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või ladustamisriigis tolli järelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või uuesti pealelaadimise või kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muude territooriumide peale ühenduse ja Montenegro.

2. Impordiriigi tollile tõendatakse, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitades selleks järgmised dokumendid:

a)	üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või

transiidiriigi tolli tõendi:

i)	milles on täpne toodete kirjeldus,

ii)	kuhu on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid ning

iii)	mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või

c)	nende puudumisel kõik muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 14

Näitused

1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki või territooriumile peale artiklites 3 ja 4 osutatud riikide, ning mis pärast näitust on müüdud ühendusse või Montenegrosse importimiseks, kohaldatakse impordil käesoleva lepingu sätteid, kui tollile on piisavalt tõendatud, et:

a)	eksportija on toimetanud nimetatud tooted ühendusest või Montenegrost näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;

b)	kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses või Montenegros asuvale isikule;

c)	tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti ning

d)	alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- ja käsitöönäituste, -messide ja muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 15

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld

1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida kasutatakse ühendusest, Montenegrost või mõnest teisest artiklites 3 ja 4 nimetatud riigist või territooriumilt pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata ühenduses ega Montenegros mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida ühendus või Montenegro kohaldavad valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolli nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole saadud tollimaksu tagasimaksu ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4. Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 8 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 9 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 10 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 sätteid kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut. Need sätted ei välista käesoleva lepingu alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi kohaldamist.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 16

Üldnõuded

1. Ühendusest pärinevate toodete importimisel Montenegrosse ja Montenegrost pärinevate toodete importimisel ühendusse kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid, kui esitatakse kas:

a)	liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud III lisas, või

artikli 22 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon, edaspidi „arvedeklaratsioon”, mille eksportija esitab kaubaarves, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida; arvedeklaratsiooni tekst on esitatud IV lisas.

2. Olenemata lõikest 1, saavad käesolevas protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 27 ettenähtud juhtudel soodustusi käesoleva lepingu alusel ilma eespool nimetatud dokumente esitamata.

Artikkel 17

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1. Ekspordiriigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes nendest keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui need on täidetud käsitsi, peavad need olema täidetud tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud.

4. Ühenduse liikmesriigi või Montenegro toll annab välja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist või territooriumilt, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja:

5. kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljastanud tolliasutused võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tolliasutusel õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7. Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 18

Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadid EUR.1

1. Olenemata artikli 17 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)	seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b)	tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima liikumissertifikaadi EUR.1 aluseks olevate toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning esitama taotluse põhjused.

3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagantjärele alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4. Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne kanne:

„ISSUED RETROSPECTIVELY”

5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused”.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tollilt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2. Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

„DUPLICATE”.

3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused”.

4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.

Artikkel 20

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse ühenduse või Montenegro tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse või Montenegrosse. Liikumissertifikaadi EUR.1 (liikumissertifikaatide) asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 21

Arvestuslik eraldamine

1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide eraldi varudest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võivad tolliasutused asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi, mida kasutatakse varude korraldamiseks.

2. See meetod peab tagama, et saadud toodete, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, arv peab vastama võrdlusperioodil kaubavarude füüsilisel eraldamisel saadud arvule.

3. Tolliasutused võivad anda sellise loa vastavalt kohaseks peetud tingimustele.

4. Selle meetodi kasutamine registreeritakse ja seda rakendatakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.

5. Sellise hõlbustamise soodustatud isik võib välja anda või taotleda vastavalt asjaoludele päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada pärinevate toodetena. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6. Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta igal ajal, kui hõlbustamist kasutav isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 22

Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

1. Artikli 16 lõike 1 punktis b nimetatud kaubaarve deklaratsiooni võib koostada:

a)	artiklis 23 määratletud heakskiidetud eksportija või

b)	iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2. Arvedeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist võiterritooriumilt, ja kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele.

3. Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud.

4. Eksportija koostab arvedeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti.

5. Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 23 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga arvedeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

6. Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist.

Artikkel 23

Heakskiidetud eksportija

1. Ekspordiriigi toll võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb pidevalt käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade veoga, loa täita ise arvedeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.

4. Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.

5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 24

Päritolutõendi kehtivus

1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tollile.

2. Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 25

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud toll võib nõuda päritolutõendi tõlget ja võib samuti nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 27

Päritolutõendist vabastamine

1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2. Importi, mis on juhutine ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 osutatud riigist või territooriumilt pärinevateks toodeteks ja et need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)	otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks, ja mis sisalduvad tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses auditeeritud raamatupidamises;

b)	dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Montenegros, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt;

c)	dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse ühenduses või Montenegros ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Montenegros, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt;

kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud ühenduses või Montenegros käesoleva protokolli kohaselt või mõnes muus artiklis 3 või 4 nimetatud riigis või territooriumil käesolevas protokollis esitatud reeglitega identsete päritolureeglite kohaselt;

e)	piisavad tõendid artikli 12 kohaselt väljaspool ühendust või Montenegrot toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 17 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2. Arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 22 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3. Ekspordiriigi toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud taotlust vähemalt kolm aastat.

4. Impordiriigi toll säilitab neile esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2. Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

1. Juhuks, kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määravad asjaomased riigid artikli 22 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad ühenduse liikmesriikide, Montenegro ning artiklites 3 ja 4 nimetatud teiste riikide või territooriumide omavääringus.

2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, kooskõlas asjaomase riigi poolt fikseeritud summadega.

3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.

5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee vaatab ühenduse või Montenegro taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Vastastikune abi

1. Ühenduse liikmesriikide ja Montenegro tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.

2. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad ühendus ja Montenegro teineteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 või kaubaarve deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.

Artikkel 33

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.

2. Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral järelkontrolli põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3. Kontrolli viib läbi ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4. Kui impordiriigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist või territooriumilt pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrolli taotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 34

Vaidluste lahendamine

Kui seoses artiklis 33 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.

Importija ja impordiriigi tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati kõnealuse riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 35

Sanktsioonid

Sanktsioon määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 36

Vabatsoonid

1. Ühendus ja Montenegro võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida veo ajal hoitakse nende territooriumil asuvates vabatsoonides, ei vahetata muude kaupade vastu ning et nendega ei tehta muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2. Kui ühendusest või Montenegrost pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikes 1 sisalduvatest sätetest eksportija taotlusel välja uue EUR.1 sertifikaadi, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 37

Käesoleva protokolli kohaldamine

1. Artiklis 2 kasutatav mõiste „ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Montenegrost pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Montenegro kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse ühendusest ja mis pärinevad ühendusest.

3. Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid käsitleva lõike 2 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat protokolli vastavalt artiklis 38 sätestatud eritingimustele mutatis mutandis.

Artikkel 38

Eritingimused

1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 13 sätete kohaselt, loetakse:

Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid;

Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses või

ii)	nimetatud tooted pärinevad Montenegrost või ühendusest, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum;

Montenegrost pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult Montenegros saadud või toodetud tooteid;

Montenegros saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses või

ii)	nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või ühendusest, tingimusel, et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „Montenegro” ja „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või arvedeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või arvedeklaratsiooni nende päritolustaatus.

4. Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Käesoleva protokolli muudatused

Stabiliseerimis-ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

(1) Vastavalt üldasjade nõukogu 1997. aasta aprilli otsusele ja komisjoni 1999. aasta mai teatisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi loomise kohta Lääne-Balkani riikidega.

(2) EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 kohaldatakse põllumajandustoodetele, mida ei ole määratletud lepingus assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, ning söe- ja terasetoodetele, mida ei ole määratletud Euroopa Söe-ja Teraseühenduse ning Türgi Vabariigi vahelises lepingus Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemise kohta.

I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA

Märkus 1:

Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitleda piisava töö või töötluse läbinuna artikli 6 tähenduses.

Märkus 2:

2.1. Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2.2. Kui 1. veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on 2. veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse 3. või 4. veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse 1. veergu koondatud rubriiki.

2.3. Kui loetelus on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.

2.4. Kui kahe esimese veeru kande suhtes on mõni reegel nii 3. kui ka 4. veerus, võib eksportija valida, kas ta kohaldab 3. või 4. veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3:

3.1. Artikli 6 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

Näide:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”.

Kui see eelvormitud teras on ühenduses sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loendi rubriiki ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib sepist käsitada päritolustaatust omavana, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases kus mootor või muus ühenduse tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

3.2. Loetelu reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

3.3. Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka kaubaga sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest rubriigi … materjalidest” või „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest materjalidest tootega samast rubriigist” tähendab siiski seda, et kasutada võib tootega samasse rubriiki liigitatud materjale, välja arvatud materjalid, mille kirjeldus on sama mis loendi 2. veerus esitatud tootekirjelduses.

3.4. Kui loetelu reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide:

Rubriikidesse 5208 –5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht või mõlemat.

3.5. Kui loendi reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.)

Näide:

Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis välistab teravilja ja teraviljasaaduste kasutamise, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest.

Näide:

Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet lõngast tavaliselt valmistada ei saa. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis, see tähendab kiudaine etapis.

3.6. Kui loetelu reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtus ületada suurimat määratud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4:

4.1. Loetelus kasutatud termin „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Termin osutab ketruseelses etapis olevatele kiududele, sealhulgas jäätmetele, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.

4.2. Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101 -5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201 -5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301 -5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

4.3. Loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

4.4. Loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501 –5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

Märkus 5:

5.1. Kui loendis esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata loendi kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkusi 5.3 ja 5.4.)

5.2. Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

—

siid,

—

vill,

—	loomakarv,

—	loomavill,

—	hobusejõhv,

—

puuvill,

—	paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

—

lina,

—

kanep,

—	džuut ja muud niintekstiilkiud,

—	sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

—	kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

—	sünteesfilamentkiud,

—	tehisfilamentkiud,

—	elektrit juhtivad filamentkiud,

—	polüpropüleenstaapelkiud,

—	polüesterstaapelkiud,

—	polüamiidstaapelkiud,

—	polüakrüülnitriilstaapelkiud,

—	polüimiidstaapelkiud,

—	polütetrafluoroetüleenstaapelkiud,

—	polüfenüleensulfiidstaapelkiud,

—	polüvinüülkloriidstaapelkiud,

—	muud sünteesstaapelkiud,

—	viskoosstaapelkiud,

—	muud tehisstaapelkiud,

—	mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist,

—	mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist,

—	rubriiki 5605 kuuluvad kaubad (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

—	muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et selle kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad kaht eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

5.3. Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.

5.4. Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 6:

6.1. Kui loetelus on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

6.2. Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50-63, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide:

Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

6.3. Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50-63 klassifitseerimata materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 7:

7.1. Rubriikides ex 2707 , 2713 -2715 , ex 2901 , ex 2902 ja ex 3403 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)	krakkimine;

d)	reformeerimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

i)	isomeerimine.

7.2. Rubriikides 2710 , 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)	krakkimine;

d)	reformeerimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

ij)	isomeerimine;

k)	üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

l)	üksnes rubriigi 2710 kaupade puhul parafiinitustamine, v.a filtrimine;

üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

n)	üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel, et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

o)	üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;

p)	(üksnes rubriiki ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul, v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

7.3. Rubriikides ex 2707 , 2713 -2715 , ex 2901 , ex 2902 ja ex 3403 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

II LISA

LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu teisi osi.

HS-kood

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

0403

petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma

Valmistamine, milles:

—	kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud,

—	kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega, ja

—	kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex 0502

kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine

Grupp 6

Eluspuud jm taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Valmistamine, milles:

—	kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Valmistamine, milles:

—	kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud, ja

—	kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 9

Kohv, tee, mate ja maitseained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

0901

kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex 0910

Vürtsisegud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 10

Teraviljad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud

ex 1106

jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	modifitseeritud taimeliimid ja paksendajad

Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1501

searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

–	kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203 , 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

–

muud

Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

–	kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201 , 0202 , 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1504 materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1506 materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1507 –1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

–	soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid

Tootmine muudest rubriikidesse 1507 –1515 kuuluvatest materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Valmistamine, milles:

—	kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

—	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507 , 1508 , 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

1517

Margariin; toidusegud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Valmistamine, milles:

—	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

—	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507 , 1508 , 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine, milles:

—	gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või

—	mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 1701

roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1702

muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; kunstmesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

–	keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1702 materjalidest

–	muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega

ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1901

–	linnaseekstrakt

Tootmine grupi 10 teraviljast

–

muud

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1902

Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (liha- või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

–	mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad 20 % või vähem

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud

–	mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad üle 20 %

Valmistamine, milles:

—	kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud, ja

—	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid,

—	mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud või toodetud, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1905

Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud

ex 2001

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 2004 ja ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2006

Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 2008

–	suhkru- või piirituselisandita pähklid

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801 , 0802 ja 1202 –1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast

–	maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	muud, välja arvatud puuvili ja pähklid, mis on valmistatud muul viisil kui aurutamise või vees keetmise teel, suhkrulisandita, külmutatud

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2101

kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud

2103

Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

–	kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada

–	sinepipulber ja valmissinep

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex 2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002 –2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad

2106

Mujal nimetamata toiduained

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud

2202

vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 2301

vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist

Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud

ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

Valmistamine, milles:

—	kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega, ja

—	kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

2402

tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex 2403

Suitsetamistubakas

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 2504

süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine.

ex 2515

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex 2516

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada.

ex 2520

Stomatoloogiline kips

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 2524

Looduslikud asbestikiud

Tootmine asbesti kontsentraadist

ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine

ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 27

Mineraalsed kütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 2707

Kõrgtemperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlide sarnased õlid, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh petrooleumpiiritus ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituminoossete materjalide destruktiivne destillatsioon

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2713

Naftakoks, -bituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2805

Mischmetall

Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 2811

Vääveltrioksiid

Valmistamine vääveldioksiidist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 2840

Naatriumperboraat

Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2852

Küllastunud atsükliliste monokarboksüülhapete elavhõbedaühendid ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852 , 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Heterotsüklilised elavhõbedaühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852 , 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852 , 2932 , 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Nafteenhapete elavhõbedaühendid ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavadte sideainete elavhõbedaühendid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex 2905

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2932

–	sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933

Üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 , 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2939

Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

3002

Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

–	vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted nii mõõdetud annustena kui ka jaemüügiks pakendatuna

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

–

muud

– –

inimveri

– –	ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

– –	verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

– –	hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

– –

muud

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikidesse 3002 , 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad):

–	rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist saadud tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 3006

–	käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed

Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis

–	kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad või mitteimenduvad käsnad:

–

plastist

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

–

riidest

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	Stoomi korral kasutatavad vahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kaht või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:

—	naatriumnitraat

—	kaltsiumtsüaanamiid

—	kaaliumsulfaat

—	magneesiumkaaliumsulfaat

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 32

Park- ja värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205

Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (3)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203 , 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; valgulaadsed ühendid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

3404

Tehisvaha ja töödeldud vaha:

–	mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud:

—	hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega,

—	rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja

—	rubriiki 3404 kuuluvad materjalid

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

–	eeterdatud ja esterdatud tärklis

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3505 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3507

Mujal nimetamata ensüümvalmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 37

Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701

valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; pakendatud või pakendamata valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm:

–	pakendatud värvilised kiirfotofilmid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702

Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 –3704 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3801

–	kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikupastad elektroodidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–	grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab rohkem kui 30 % massist grafiiti

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel.

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3806

Estervaigud

Tootmine vaikhapetest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3807

Puupigi (puutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud naftasaaduste (k.a bensiin) ning naftasaadustega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

–	määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid jm kummit või plasti stabiliseerivad ühendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3813

Segud ja laengud tulekustutite tarbeks; laetud tulekustutusgranaadid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, tahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud Valmis söötmed mikroorganismide kasvatamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 3821

Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude hooldamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

–	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	tööstuslikud rasvalkoholid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3823 materjalidest

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

–

järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

—	valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained

—	nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

—	sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

—	naftasulfonaadid, v.a leelismetallide, ammooniumi ja etanoolamiinide naftasulfonaadid; mineraalõlide tiofeenitud sulfoonhapped ja nende soolad

—	ioonvahetid

—	elektronlampide getterid

—	leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

—	koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

—	sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

—	puskari- ja kondiõli

—	segud erinevate anioonidega sooladest

—	želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3901 –3915

Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; rubriikidesse ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

–	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3907

–	polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

–

polüester

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

3916 –3921

Plastist pool- ja valmistooted; rubriikidessse ex 3916 , ex 3917 , ex 3920 ja ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

–	lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud muul viisil kui täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on pinnatöötlusest rohkem töödeldud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muu:

– –	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

– –

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3916 ja ex 3917

Profiilvormid ja -torud

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3920

–	ionomeerlehed ja -kiled

Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex 3921

Metalliseeritud plastkiled

Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922 –3926

Plasttooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 4001

Kreppkummist lamineeritud tahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

4005

Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

4012

Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

–	kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid

ex 4017

Kõvakummist tooted

Valmistamine kõvakummist

ex grupp 41

Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 4102

Lamba- ja talle villata toornahad

Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt

4104 –4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4107 , 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4104 –4113 kuuluvad materjalid

ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

Tootmine rubriikidesse 4104 –4106 , 4107 , 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

–	nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele

–

muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 4403

Jämedalt kanditud puit

Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust

ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex 4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte:

–	lihvitud või pikijätkatud

Lihvimine või pikijätkamine

–	profileeritud liistud

Profileerimine

ex 4410 -ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest

ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda.

ex 4418

–	puidust tisleri- ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

–	profileeritud liistud

Profileerimine

ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4503

looduslikust korgist tooted

Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 4811

Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 4818

Tualettpaber

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudlehtedest

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 4820

Kirjaplokid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 4823

Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4909

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

4910

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:

–	püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 5003

kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004 – ex 5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Tootmine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7):

–

muud

Tootmine (7)

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106 –5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Tootmine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5111 –5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—

paberist

või

ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204 –5207

Puuvillane lõng ja niit

Tootmine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5208 –5212

Puuvillane riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—

paberist

või

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306 –5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng

Tootmine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5309 –5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	džuutlõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—

paberist

või

5401 –5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

Tootmine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—

paberist

või

5501 –5507

Keemilised staapelkiud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5508 –5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Tootmine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5512 –5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—

paberist

või

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

–	nõeltöödeldud vilt

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Kuid:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

–	tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

–

muud

Tootmine (7):

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted

–	nõeltöödeldud vildist

Tootmine (7).

—	looduslikest kiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Kuid:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

–	muust vildist

Tootmine (7):

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Tootmine (7):

—	kookos- või džuutlõngast,

—	sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,

—	looduslikest kiududest või

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud:

–	kumminiiti sisaldavad tooted

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Tootmine lõngast

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

–	mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Tootmine lõngast

–

muud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Tootmine lõngast

või

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Tootmine lõngast (7)

5905

Tekstiilseinakatted:

–	kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Tootmine lõngast

–

muud

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

–	Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–	muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Tootmine keemilistest materjalidest

–

muud

Tootmine lõngast

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Tootmine lõngast

või

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

–	impregneeritud hõõgsukad

Tootmine ringkootud hõõgsukakangast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909 –5911

Tekstiiltooted tehniliseks otstarbeks:

–	poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest

–

tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—

järgmistest materjalidest:

—	polütetrafluoroetüleenlõng (8),

—	mitmekordne polüamiidlõng, mis on immutatud või kaetud fenoolvaikudega,

—	m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

—	polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament (8),

—	polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

—	fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng (8)

—	kopolüester monofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4-tsükloheksaandietanoolhappest ja isoftaalhappest,

—	looduslikest kiududest,

—	m-fenülkraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Tootmine (7):

—	kookoslõngast,

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

–	saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Tootmine lõngast (7) (9)

–

muud

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Tootmine lõngast (7) (9)

ex 6202 , ex 6204 , ex 6206 , ex 6209 ja ex 6211

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

ex 6210 ja ex 6216

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

–

tikitud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

6217

Muud valmis rõivamanused rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

–

tikitud

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–	tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–	valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine lõngast (9)

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301 –6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

–	vildist, lausriidest

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muu:

– –

tikitud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10)

või

Tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

– –

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Tootmine (7):

—	looduslikest kiududest,

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

–	lausriidest

Tootmine (7) (9):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud, rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 65

Peakatted ja nende osad välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9)

ex 6506

Viltkübarad jm vildist peakatted, valmistatud rubriigis 6501 esitatud kübaratoorikutest, -viltidest või lamedatest viltketastest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma

Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9)

ex grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6601

Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 6803

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Tootmine töödeldud kiltkivist

ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex 6814

Vilgukivist, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivist tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Tootmine töödeldud vilgukivist (sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivi)

Grupp 69

Keraamikatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 7003 , ex 7004 ja ex 7005

Mittepeegeldava kihiga klaas

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7006

Rubriikidesse 7003 , 7004 ja 7005 kuuluv klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta:

–	dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (11)

Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

–

muud

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7007

Karastatud või lamineeritud kildumatu klaas

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7008

Mitmekihilised klaasisolaatorid

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata (sh tahavaatepeeglid)

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Tootmine:

—	värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust, või

—	klaasvillast

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 7101

Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 7102 , ex 7103 ja ex 7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest

7106 , 7108 ja 7110

Väärismetallid:

–	survetöötlemata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid.

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

–	pooltöödeldud või pulbrina

Tootmine survetöötlemata väärismetallidest

ex 7107 , ex 7109 ja ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvast materjalist

7208 –7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7217

Rauast või legeerimata terasest traat

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

ex 7218 , 7219 –7222

Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7223

Roostevabast terasest traat

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

ex 7224 , 7225 –7228

Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Tootmine rubriiki 7206 , 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7229

Legeerterasest traat

Tootmine rubriiki 7 224 kuuluvatest pooltoodetest

ex grupp 73

Raud- või terastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 7301

Sulundkonstruktsioonid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7304 , 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 , 7207 , 7218 või 7224 kuuluvast materjalist

ex 7307

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)

Selliste sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, mille väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex 7315

Rehviketid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7401

Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7402

Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

–	rafineeritud vask

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente

Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest

7404

Vasejäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7405

Vaseligatuurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7501 –7503

Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7601

Survetöötlemata alumiinium

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 7616

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiinium

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada; ning

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 77

Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis

ex grupp 78

Plii ja pliitooted; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7801

Survetöötlemata plii:

–	Rafineeritud plii

Valmistamine pliikangidest või toorpliist.

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7802

Pliijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 79

Tsink ja tsinktooted; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7901

Survetöötlemata tsink

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7902

Tsingijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 80

Tina ja tinatooted; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8001

Survetöötlemata tina

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

8002 ja 8007

Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest:

–	muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

8207

Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistade (mootoriga või ilma) või tööpinkide jaoks (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8211

Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8401

Tuumareaktorite kütteelemendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal (12)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8402

Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8403 ja ex 8404

Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8406

Auruturbiinid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8409

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 või 8408 mootorites

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8411

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8413

Rootorpumbad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8414

Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8419

Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8420

Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid)

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8423

Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8425 –8428

Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8429

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:

–

teerullid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8430

Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimistasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8431

Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8439

Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8441

Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8443

Büroomasinad (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne) printerid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8444 –8447

Rubriikidesse 8444–8447 kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8448

Rubriikidesse 8444 ja 8445 kuuluvate masinate abiseadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8452

Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:

–	õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

—	mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust ning

—	kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8456 –8466

Rubriikidesse 8456 –8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8469 –8472

Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8480

Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; valumudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8482

Veerelaagrid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8484

Mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8486

—	Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel

—	tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, lõikamiseks, mulgustamiseks, sälkamiseks

—	tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi vms materjali töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks

—	üksnes või peaasjalikult rubriikide 8456 , 8462 ja 8464 masinatele sobivad osad ja tarvikud

—	tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	valuvormid survevaluks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–	muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	üksnes või peamiselt rubriiki 8428 kuuluvatele mootoritele sobivad osad:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	trükiplaatide ja –silindrite ettevalmistamisel kasutatavad kaamerad mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil nende osad ja tarvikud

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8487

Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (välja arvatud generaatorseadmed)

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8501 ja 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8504

Arvutite toiteallikad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8517

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8522

Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8519 –8521 aparaatide juures

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8523

Salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	kahe või enama elektroonilise integraallülitusega lähidistantskaardid ja kiipkaardid

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

või

Difusioonitoiming (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel) isegi juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	ühe elektroonilise integraallülitusega kiipkaardid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või taasesitusseadmetega või kellaga või ilma

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8528

–	televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	muud televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; Televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525 –8528 aparaatides:

–	kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	sobivad kasutamiseks üksnes või peaasjalikult televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–

muud

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8535

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8536

–	elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	optiliste kiudude, nende kimpude või kaablite liidesed

– –

plastist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

– –	keraamilised, rauast ja terasest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

– –

vasest

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8537

Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, k.a komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8541

Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8542

Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused:

–	monoliitsed integraallülitused

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

või

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad, mujal käesolevas grupis nimetamata

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8548

Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8608

Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8710

Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

–	sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga:

– –	kuni 50 cm3

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

– –	üle 50 cm3

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muud

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8712

Kuullaagriteta jalgrattad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8715

Lapsevankrid ja nende osad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8804

Rotovarjud

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 8804 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8805

Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid,

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9001

Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9004

Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 9005

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 9006

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9007

Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 9014

Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9015

Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9016

Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9017

Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9018

Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks:

–	hambaravitoolid koos hambaraviseadmetega, või süljekausid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 9018 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9019

Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9020

Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9024

Masinad ja seadmed materjalide (nt metalli, puidu, tekstiili, paberi, plasti) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9025

Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9026

Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014 , 9015 , 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9027

Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

–	osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9029

Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9030

Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9031

Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9032

Automaatregulatsiooni ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 91

Kellad ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9105

Muud kellad

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9109

Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9110

Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid

Valmistamine, milles:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9111

Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9112

Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9113

Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad:

–	mitteväärismetallist (kullatud või hõbetatud või mitte) või väärismetalliga plakeeritud metallist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 9401 ja ex 9403

Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki 9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui:

—	kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ning

—	kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms ja nende detailid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9406

Kokkupandavad ehitised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

9503

Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; kõikvõimalikud mosaiikpildid

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 9601 ja ex 9602

Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed

Tootmine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest

ex 9603

Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Tootmine, milles:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 9613

Piesosüüteseadmega välgumihklid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 9614

Piibud ja piibukahad

Tootmine toorikutest

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

(3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et need tooted on mis tahes materjalide värvimiseks või värvainete tootmisel koostisainetena kasutatavad tooted, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.

(4) „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(6) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime (läbitustegur) mõõdetuna Gardneri läbitustegurimõõturiga ASTM-D 1003-16 on alla 2 %.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(8) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(9) Vt sissejuhatavat märkust 6.

(10) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatavat märkust 6.

(11) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) - Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.

(12) Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005.

III LISA

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

Trükkimisjuhised

Mõlema vormi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

Lepinguosaliste pädevatel asutustel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

IV LISA

ARVEDEKLARATSIOONI TEKST

Arvedeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Bulgaariakeelne sõnastus

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с …. (2) преференциален произход

Hispaaniakeelne sõnastus

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

Tšehhikeelne sõnastus

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne sõnastus

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

Saksakeelne sõnastus

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne sõnastus

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidetud teisiti.

Kreekakeelne sõnastus

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

Ingliskeelne sõnastus

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Prantsuskeelne sõnastus

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).

Itaaliakeelne sõnastus

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

Lätikeelne sõnastus

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).

Leedukeelne sõnastus

Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės.

Ungarikeelne sõnastus

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

Maltakeelne sõnastus

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne sõnastus

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

Poolakeelne sõnastus

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne sõnastus

O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

Rumeeniakeelne sõnastus

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizaţia vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferenţială … (2).

Slovakikeelne sõnastus

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Sloveenikeelne sõnastus

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov štr. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Soomekeelne sõnastus

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne sõnastus

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

Montenegrokeelne sõnastus

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovim dokumentom (carinsko odoborenje br.. (1)) izjavljuje da, osim u slučaju kada je drugačije naznačeno, ovi proizvodi su … (2) preferencijalnog porijekla.

… (3)

(Koht ja kuupäev)

… (4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)

(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui liikumissertifikaati ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2) Märkida kaupade päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.

(3) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

(4) Kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.

V LISA

ARTIKLITES 3 JA 4 OSUTATUD KUMULATSIOONI MENETLUSEST VÄLJAARVATUD TOOTED

CN-kood

Kauba kirjeldus

1704 90 99

Suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod:

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained

1806 10 30

–	kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:

1806 10 90

– –	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist

– –	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist

1806 20 95

–	muud kakaod sisaldavad toiduained plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg:

– –

muud

– –

muud

1901 90 99

Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massi% arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt:

–

muud:

– –	muud (v.a linnaseekstrakt)

– – –

muud

2101 12 98

Muud kohvist valmistatud tooted.

2101 20 98

Muud teest või matest valmistatud tooted.

2106 90 59

Mujal nimetamata toiduained

–

muud

– –

muud

2106 90 98

Mujal nimetamata toiduained:

–	muud (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained)

– –

muud

– – –

muud

3302 10 29

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

–	kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel

– –	kasutatavad jookide tootmiseks:

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – –

muud:

– – – – –

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

– – – – –

muud

ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA

1. Montenegro aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. Protokolli nr 3 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON SAN MARINO VABARIIGI KOHTA

1. Montenegro aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. Protokolli nr 3 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

PROTOKOLL NR 4

maismaatranspordi kohta

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on edendada lepinguosaliste vahel koostööd maismaatranspordi, eelkõige transiitliikluse osas, ja sel eesmärgil tagada, et lepinguosaliste territooriumide vahelist ja neid läbivat vedu arendatakse kooskõlas käesoleva protokolli sätete täieliku ja ühetaolise kohaldamisega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Koostöö hõlmab maismaatransporti, eelkõige maantee-, raudtee- ja kombineeritud vedu ning asjakohast infrastruktuuri.

2. Sellega seoses kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse eelkõige:

—	transpordi infrastruktuur mõlema lepinguosalise territooriumil ulatuses, mis on vajalik käesoleva protokolli eesmärgi saavutamiseks;

—	vastastikune turulepääs maanteetranspordi valdkonnas;

—	olulised toetusmeetmed õiguse ja halduse valdkonnas, sealhulgas kaubandus-, maksukorraldus-, sotsiaal- ja tehnilised meetmed;

—	koostöö keskkonnanõuetele vastava transpordisüsteemi väljaarendamiseks;

—	korrapärane teabevahetus lepinguosaliste transpordipoliitika arengu valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu transpordi infrastruktuurile.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„ühenduse transiitliiklus” – ühenduses registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu ühenduse liikmesriiki või sealt välja läbi Montenegro territooriumi;

b)	„Montenegro transiitliiklus” – Montenegros registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu Montenegrost kolmandasse riiki või kolmandast riigist Montenegrosse läbi ühenduse territooriumi;

„kombineeritud vedu” – kaubavedu, mille puhul veoauto, haagis, poolhaagis (vedukiga või ilma), vahetusveovahend või 20jalane või suurem konteiner liigub veo alg- või lõppetapil maanteel ja ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid kasutades, kui viimati nimetatud etapi lennutee pikkus on üle 100 km, ja mille puhul veo alg- või lõppetapp on:

—	teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni lähima ümberlaadimiseks sobiva raudteejaamani algetapi puhul ning teekond lähimast ümberlaadimiseks sobivast raudteejaamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul või

—	lennuteekond 150 kilomeetri raadiuses siseveetee- või meresadamast, kus kaupu lastitakse või lossitakse.

INFRASTRUKTUUR

Artikkel 4

Üldsätted

Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga, millele on viidatud artiklis 5, võtavad nad mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri võrgustiku arendamise olulise abinõuna vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed, et lahendada Montenegro kaudu kulgeva kaubaveoga seotud probleemid, eelkõige maanteedel 1, 2b, 4 ja 6 (mis kulgevad vastavalt Horvaatia piirist kuni Barini, Bosnia ja Hertsegoviina piirist Albaania piirini, Serbia piirist kuni Misicini ning Ribaravinast kuni Bacini Serbia piiril), raudteedel 2 ja 4 (mis kulgevad vastavalt Podgoricast Albaania piirini ja Serbia piirist kuni Barini), Bari sadamas ning Podgorica lennujaamas.

Artikkel 5

Kavandamine

Ühendus ja Montenegro on eriti huvitatud Montenegro ja Kagu-Euroopa piirkonna vajadustele vastava peamisi maanteid ja raudteid, siseveeteid, siseveesadamaid, sadamaid ja lennujaamu ning teisi asjakohaseid transpordiliike hõlmava mitmeliigilise piirkondliku transpordivõrgu väljaarendamisest Montenegro territooriumil. See võrk määratleti Kagu-Euroopa transpordi infrastruktuuri põhivõrgustiku arendamise vastastikuse mõistmise memorandumis, millele Kagu-Euroopa piirkonna riikide ministrid ja Euroopa Komisjon 2004. aasta juunis alla kirjutasid. Võrgustiku arendamise ja eelistuste määratlemisega tegeleb korralduskomitee, kuhu kuuluvad kõigi memorandumile alla kirjutanud riikide esindajad.

Artikkel 6

Finantsaspektid

1. Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 116 võib ühendus rahaliselt toetada vajalikke infrastruktuurimeetmeid, millele on viidatud artiklis 5. Seda rahalist toetust võidakse anda Euroopa Investeerimispanga laenuna ja mis tahes muus rahastamisvormis, mis võimaldab edaspidi anda täiendavaid vahendeid.

2. Euroopa Komisjon püüab töö kiirendamiseks niipalju kui võimalik soodustada täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, nagu näiteks teatavate ühenduse liikmesriikide kahepoolseid investeeringuid või riiklikke ja eravahendeid.

RAUDTEEVEDU JA KOMBINEERITUD VEDU

Artikkel 7

Üldsätted

Lepinguosalised võtavad vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed arendamaks ja edendamaks raudteevedu ja kombineeritud vedu kui vahendit, mis tagab, et tulevikus toimub suur osa nende kahepoolsetest vedudest ja transiitvedudest läbi Montenegro keskkonnahoidlikematel tingimustel

Artikkel 8

Infrastruktuuriga seotud eriaspektid

Montenegro raudteede ajakohastamise raames võetakse vajalikke meetmeid, et kohandada raudteesüsteemi kombineeritud veo jaoks, pöörates erilist tähelepanu terminalide arendamisele ja ehitamisele ning tunnelite mõõtmetele ja läbilaskevõimele, mis nõuavad suuremahulisi investeeringuid.

Artikkel 9

Toetusmeetmed

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed kombineeritud veo arengu soodustamiseks.

Selliste meetmete eesmärk on:

—	julgustada kasutajad ja kaubasaatjaid kombineeritud vedu kasutama;

—	muuta kombineeritud vedu konkurentsivõimeliseks maanteetranspordiga, eelkõige ühenduse või Montenegro rahalise toetuse abil nende asjakohaste õigusaktide raames;

—	soodustada kombineeritud veo kasutamist pikkadel vahemaadel ja edendada eelkõige vahetuskerede, konteinerite ja saatjata veo kasutamist üldiselt;

—	parandada kombineeritud veo kiirust ja usaldusväärsust ning eelkõige:

—	suurendada kolonnide sagedust vastavalt kaubasaatjate ja kasutajate vajadustele;

—	lühendada ooteaega terminalides ja suurendada nende läbilaskevõimet;

—	kõrvaldada sobival viisil kõik takistused ligipääsuteedel, et parandada juurdepääsu kombineeritud veole;

—	ühtlustada vajaduse korral eriotstarbeliste seadmete massid, mõõtmed ja tehnilised omadused eelkõige selleks, et tagada mõõtude sobilikkus ning võtta kooskõlastatud meetmeid nimetatud seadmete tellimiseks ja kasutuselevõtuks vastavalt liiklussagedusest tulenevatele nõuetele;

—	võtta üldjuhul muid asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 10

Raudteede ülesanne

Riikide ja raudteede asjakohaste volituste raames nii reisijate- kui kaubaveo puhul soovitavad lepinguosalised nende raudtee-ettevõtjatel:

—	tõhustada kõikides valdkondades kas kahe- ja mitmepoolset koostööd või koostööd rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, et eelkõige parandada veoteenuste kvaliteeti ja ohutust;

—	püüda kehtestada ühiselt raudteekorraldussüsteem, mis ausa konkurentsi tingimustes ja järgides vaba valiku põhimõtet julgustab kaubasaatjaid, eriti transiidi korral, vedama kaupa pigem raudteed kui maanteed mööda;

—	valmistada ette Montenegro osalemist ühenduse õigustiku rakendamisel ja edasiarendamisel raudteede arengus.

MAANTEETRANSPORT

Artikkel 11

Üldsätted

1. Pidades silmas vastastikust juurdepääsu transporditurule, lepivad lepinguosalised esialgu kokku, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et säilitatakse ühenduse liikmesriikide ja Montenegro vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või muudest olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kord või selliste lepingute ja kokkulepete puudumisel de facto valitsenud olukord 1991. aastal.

Ühenduse ja Montenegro vahelise artiklis 12 sätestatud maanteeveoturule juurdepääsu käsitleva lepingu ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud maanteeliikluse maksustamise lepingu sõlmimiseni teeb Montenegro ühenduse liikmesriikidega koostööd nimetatud kahepoolsete lepingute muutmiseks, et need vastaksid käesolevale protokollile.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduse transiitliiklusel on võimalik pääseda takistamatult läbi Montenegro ja Montenegro transiitliiklusel läbi ühenduse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

3. Kui lõike 2 alusel antud õiguste tulemusena suureneb ühenduse veoettevõtjate transiitliiklus sellise tasemeni, mis tõsiselt kahjustab või võib tõsiselt kahjustada maanteede infrastruktuuri ja/või liikluse ladusust stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu maismaatransporti käsitleva protokolli nr 5 artiklis 5 nimetatud telgjoontel ning kui samadel asjaoludel kerkivad probleemid Montenegro piiri ääres asuval ühenduse territooriumil, esitatakse see küsimus kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 121 stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule. Lepinguosalised võivad esitada ettepanekuid erakorraliste mittediskrimineerivate ajutiste meetmete võtmiseks, mis on vajalik tekkinud kahju piiramiseks või leevendamiseks.

4. Kui ühendus kehtestab reeglid Euroopa Liidus registreeritud raskete kaubaveokite põhjustatud saaste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks, kohaldatakse samasugust korda Montenegros registreeritud raskete kaubaveokite suhtes, mis liiguvad ühenduse territooriumil. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu valib vajalikud meetodid.

5. Lepinguosalised hoiduvad ühepoolsete meetmete võtmisest, mille tagajärjeks võiks olla diskrimineerimine ühenduse ja Montenegro ettevõtjate või veokite vahel. Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed hõlbustamaks maanteetransporti teise lepinguosalise territooriumile või läbi selle territooriumi.

Artikkel 12

Turulepääs

Lepinguosalised kohustuvad tegema oma sisemiste eeskirjade kohaselt koostööd eelkõige selleks, et töötada välja:

—	transpordi arengut soodustavad tegevusviisid, mis vastavad lepinguosaliste vajadustele ja mis on kooskõlas ühelt poolt ühenduse siseturu väljakujundamise ja ühise transpordipoliitika ellurakendamisega ning teiselt poolt Montenegro majandus- ja transpordipoliitikaga;

—	lõplik süsteem, mis reguleeriks tulevikus lepinguosaliste vahelist vastastikust maanteeveoturule juurdepääsu.

Artikkel 13

Maksustamine, teemaksud ja muud maksud

1. Lepinguosalised nõustuvad, et kummagi poole maanteesõidukite maksustamine, teemaksud ja muud maksud ei tohi olla diskrimineerivad.

2. Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi, et jõuda nii kiiresti kui võimalik maanteeliikluse maksustamist käsitlevale kokkuleppele ühenduse asjaomaste vastuvõetud eeskirjade alusel. Selle kokkuleppe eesmärk on eelkõige tagada sujuv piiriülene liiklusvoog, kõrvaldada järk-järgult erinevused lepinguosaliste maanteeliikluse maksustamise süsteemides ja kõrvaldada nendest erinevustest põhjustatud konkurentsimoonutused.

3. Kuni lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste lõpetamiseni kõrvaldavad lepinguosalised diskrimineerimise ühenduse ja Montenegro veoettevõtjate vahel, mis seisneb raskete kaubaveokite ringluse ja/või omamise puhul kohaldatavates maksudes ning veomaksudes lepinguosaliste territooriumil. Montenegro kohustub Euroopa Komisjonile nõudmise korral teatama kohaldatavate maksude, teemaksude ja muude maksude määra ning samuti nende arvutamise meetodi.

4. Kuni lõikes 2 ja artiklis 12 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseni peavad pärast käesoleva lepingu jõustumist Montenegrot läbiva ühenduse transiidi suhtes kohaldatavate rahaliste maksete, teemaksude või muude maksude kavandatavad muudatused, kaasa arvatud muudatused nende kogumise süsteemides, läbima eelneva konsulteerimismenetluse.

Artikkel 14

Massid ja mõõtmed

1. Montenegro nõustub, et ühenduse masside ja mõõtmete standarditele vastavad maanteesõidukid võivad vabalt ja takistusteta liikuda artiklis 5 nimetatud teedel. Kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võidakse Montenegros kehtivatele standarditele mittevastavate maanteesõidukite suhtes kohaldada mittediskrimineerivat erimaksu ülemäärasest teljekoormusest põhjustatud kahju eest.

2. Montenegro püüab ühtlustada oma kehtivaid teede ehitust käsitlevaid eeskirju ja standardeid ühenduses kehtivate õigusaktidega viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ning teeb suuri jõupingutusi, et kavandatud ajavahemiku jooksul muuta paremaks artiklis 5 nimetatud teid nende uute eeskirjade ja standardite kohaselt vastavalt oma rahalistele võimalustele.

Artikkel 15

Keskkond

1. Keskkonna kaitsmise eesmärgil püüavad lepinguosalised kehtestada raskete kaubaveokite gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ja mürataseme standardid, mis kindlustavad kõrge kaitstuse taseme.

2. Selleks, et anda tööstusele selget teavet ja soodustada kooskõlastatud teadusuuringuid, tootmist ja programmide koostamist, välditakse antud valdkonnas riiklike eristandardite kehtestamist.

Ilma täiendavate piiranguteta võivad ühenduse territooriumil liikuda sõidukid, mis vastavad keskkonda käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud standarditele.

3. Lepinguosalised teevad koostööd uute standardite kehtestamiseks, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid.

Artikkel 16

Sotsiaalsed aspektid

1. Montenegro ühtlustab EÜ standarditega maanteetranspordi personali koolitust käsitlevad õigusaktid, eelkõige seoses ohtlike kaupade veoga.

2. Montenegro, kes on rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna Euroopa kokkuleppe (AETR) lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik sõiduaega, katkestusi, juhtide puhkeaega ja meeskonna koosseisu käsitlevat poliitikat, pidades silmas sotsiaalõigusnormide arengut selles valdkonnas.

3. Lepinguosalised teevad koostööd maanteetranspordi valdkonnas sotsiaalõigusnormide rakendamiseks ja jõustamiseks.

4. Lepinguosalised tagavad maanteeveo-ettevõtjate vastastikust tunnustamist silmas pidades nende tegevusalale lubamist käsitlevate õigusaktide võrdväärsuse.

Artikkel 17

Sätted liikluse kohta

1. Lepinguosalised ühendavad oma kogemused ja püüavad ühtlustada oma õigusakte, et parandada liikluse sujuvust tippaegadel (nädalavahetused, riigipühad, turismihooaeg).

2. Üldiselt lepinguosalised soodustavad liiklusteabesüsteemi sisseviimist, arendamist ja kooskõlastamist.

3. Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma õigusakte, mis käsitlevad kergesti riknevate kaupade, elusloomade ja ohtlike ainete vedu.

4. Lepinguosalised püüavad ühtlustada ka juhtidele antavat tehnilist abi, olulise liiklusteabe levitamist ja muid turistidele olulisi küsimusi ning hädaabiteenuseid, sealhulgas kiirabi.

Artikkel 18

Liiklusohutus

1. Montenegro kooskõlastab oma liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, eelkõige ohtlike kaupade vedu silmas pidades, ühenduse omadega viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist.

2. Montenegro, kes on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik oma poliitikat ohtlike vedude valdkonnas.

3. Lepinguosalised teevad koostööd liiklusohutusalaste õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel, eelkõige valdkonnas, mis käsitleb juhilube ja meetmeid liiklusõnnetuste vähendamiseks.

VORMINÕUETE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 19

Vorminõuete lihtsustamine

1. Lepinguosalised lepivad kokku lihtsustada kauba kulgemist mööda raud- ja maanteid, olenemata sellest, kas tegemist on vastastikuse kaubavahetuse või transiidiga.

2. Lepinguosalised lubavad alustada läbirääkimisi kaubaveo kontrolli ja vorminõuete hõlbustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.

3. Lepinguosalised lepivad kokku võtta vajaduse piires ühismeetmeid ja toetada täiendavate lihtsustusmeetmete võtmist.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Reguleerimisala laiendamine

Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva protokolli kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, et on muid käesoleva protokolliga hõlmamata meetmeid, mis on kooskõlastatud Euroopa transpordipoliitika seisukohast olulised ning võivad eelkõige aidata lahendada transiitliikluse probleeme, esitab ta vastavad ettepanekud teisele lepinguosalisele.

Artikkel 21

Rakendamine

1. Lepinguosaliste vaheline koostöö toimub allkomitee raames, mis luuakse selleks otstarbeks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 123.

2. Allkomitee ülesandeks on:

a)	koostada koostöökavad raudtee- ja kombineeritud veo, transpordiuuringute ja keskkonna valdkonnas;

b)	analüüsida käesoleva protokolli otsuste kohaldamist ja esitada stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele sobivad lahendused võimalike tekkinud probleemide kohta;

c)	koostada kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ülevaade infrastruktuuri parandamisest ja vaba transiidi mõjust;

d)	kooskõlastada rahvusvahelise transpordi ja eelkõige transiitliiklusega seotud seiret, prognoose ja muud statistikat.

ÜHISDEKLARATSIOON

1. Ühendus ja Montenegro märgivad, et raske kaubaveoki tüübikinnituses kehtivad ühenduses alates 9. novembrist 2006 (1) järgmised gaasiliste heitmete ja müra tasemed (2):

ESC ja ELR katsetsüklite programmil mõõdetud piirväärtused:

Süsinik-monooksiid

Süsivesinikud

Lämmastik-oksiidid

Tahked osakesed

Suit-susus

(CO)

g/kWh

(HC)

g/kWh

(NOx)

g/kWh

(PT)

g/kWh

m–1

Rida B1

Euro IV

1,5

0,46

3,5

0,02

0,5

ETC katsetsükli programmil mõõdetud piirväärtused:

Süsinik-monooksiid

Metaanist erinevad süsivesinikud

Metaan

Lämmastik-oksiidid

Tahked osakesed

(CO)

g/kWh

(NMHC)

g/kWh

(CH4) (1)

g/kWh

(NOx)

g/kWh

(PT) (2)

g/kWh

Rida B1

Euro IV

4,0

0,55

1,1

3,5

0,03

2. Tulevikus püüavad ühendus ja Montenegro vähendada mootorsõidukite põhjustatud heiteid, kasutades uusimaid tehnoloogia saavutusi sõidukite heitekontrolli tehnoloogias ning parandatud kvaliteediga mootorikütust.

(1) 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1).

(2) Neid piirväärtuseid ajakohastatakse nagu on ette nähtud asjakohastes direktiivides ja vastavalt nende võimalikele muudatustele tulevikus.

(1) Kehtib ainult maagaasil töötavate mootorite kohta.

(2) Ei kehti gaasimootorite kohta.

PROTOKOLL NR 5

riigiabi terasetööstusele

1.	Lepinguosalised nõustuvad, et Montenegro peab viivitamata kõrvaldama terasesektori struktuurilised puudused, et tagada kõnealuse tööstusharu üldine konkurentsivõime.

2.	Lisaks lepingu artikli 73 lõike 1 punktis iii sätestatud reeglitele tuleb regionaalabi suuniste aastateks 2007-2013 I lisa kohaselt lähtuda terasetööstusele antud riigiabi vastavuse hindamisel ka EÜ asutamislepingu artikli 87 sätetest ning teisestest õigusaktidest.

Käesoleva lepingu artikli 73 lõike 1 punkti iii kohaldamiseks terasetootmise suhtes, nõustub ühendus, et viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist võib Montenegro erandkorras anda ümberkorraldusteks mõeldud riigiabi raskustes terasetootjatele, kui:

a)	see aitab muuta abisaavad ettevõtted ümberkorraldusperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks;

b)	sellise abi suurus ja osatähtsus on rangelt piiratud elujõulisuse taastamiseks hädavajalikuga ning vajaduse korral vähendatakse abi järk-järgult;

Montenegro esitab ümberkorraldamise kavad tööstuse üldiseks ratsionaliseerimiseks, mis hõlmavad ka kahjumiga töötavate üksuste sulgemist. Kõik terasetööstuse ettevõtjad, kes ümberkorraldusabi saavad, peavad võimalusel kohaldama kompensatsioonimeetmeid abist põhjustatud konkurentsimoonutuste tasakaalustamiseks.

Montenegro peab esitama Euroopa Komisjonile hindamiseks riikliku ümberkorralduskava ja kõikide ümberkorraldusabi saavate ettevõtjate äriplaanid, mis tõendavad, et eespool loetletud tingimused on täidetud.

Montenegro riigiabi järelevalve amet peab eelnevalt hindama ettevõtjate äriplaanide vastavust käesoleva protokolli lõikele 3 ja äriplaanid heaks kiitma.

Euroopa Komisjon peab kinnitama riikliku ümberkorralduskava vastavust lõike 3 tingimustele.

Euroopa Komisjon kontrollib kava rakendamist tihedas koostöös pädevate riigiasutustega, eriti Montenegro riigiabi järelevalve ametiga.

Kui kontrollimisel selgub, et pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist on abi antud ettevõtjatele, keda ei ole tunnustatud riiklikus ümberkorralduskavas või et mis tahes ümberkorraldusabi on antud terasetööstuse ettevõtjale, keda ei ole riiklikus ümberkorralduskavas määratletud, peab Montenegro riigiabi järelevalve amet tagama nende abisummade tagasimaksmise.

6.	Vajadusel osutab ühendus Montenegrole tehnilist abi riikliku ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide koostamisel.

7.	Lepinguosalised peavad tagama riigiabi täieliku läbipaistvuse. Montenegro terasetööstuse ettevõtjatele antava riigiabi ning ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide elluviimise kohta tuleb edastada pidevalt igakülgset teavet.

8.	Eespool lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rakendamist jälgib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu. Selleks võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu välja töötada rakenduseeskirjad.

Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise teatav tegevus on vastuolus käesoleva protokolliga ja kui selline tegevus piirab või ähvardab piirata tema huve või tekitada materiaalset kahju tema omamaisele tööstusele, võib esimesena nimetatud lepinguosaline pärast nõupidamist konkurentsiküsimusi käsitlevas allkomitees või 30 tööpäeva möödumisel sellise nõupidamise taotlemisest võtta vajalikud meetmed.

PROTOKOLL NR 6

vastastikuse haldusabi andmise kohta tolliküsimustes Montenegro

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)	„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b)	„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva protokolli alusel abi;

c)	„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva protokolli alusel vastu abitaotluse;

d)	„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava isikuga;

e)	„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid ei ole andnud luba sellise teabe edastamiseks.

3. Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.

2. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

a)	kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b)	kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

3. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)	füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b)	paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c)	kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d)	transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:

a)	toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b)	tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c)	kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d)	füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e)	transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine/teavitamine

Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

a)	edastada kõik dokumendid või

b)	teatada kõikidest otsustest,

mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluse sisu ja vorm

1. Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2. Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	taotluse esitanud asutus;

b)	taotletav meede;

c)	taotluse eesmärk ja põhjus;

d)	asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e)	võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f)	asjakohaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte.

3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4. Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise kaasatud lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1. Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad ja muud materjalid.

2. Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3. Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral ja juhtudel, kus tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1. Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

a)	võib kahjustada Montenegro või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või

b)	võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel või

c)	rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2. Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2. Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Selleks edastavad lepinguosalised teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.

3. Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.

4. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises kohtu- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1. Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Montenegro tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse osas kehtivaid norme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja teha käesolevasse protokolli.

2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1. Võttes vastavalt arvesse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide pädevust:

a)	ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,

b)	on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel,

c)	ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib ühendusele huvi pakkuda.

2. Olenemata käesoleva protokolli lõike 1 sätetest, on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

3. Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 119 alusel loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees.

PROTOKOLL NR 7

Vaidluste lahendamine

I PEATÜKK

Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi, otsides vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse mis tahes tõlgendamise ja kohaldamisega seotud erimeelsuste puhul, sealhulgas juhul kui ühe lepinguosalise arvates rikub teine lepinguosaline võetud meetmetega või oma tegevusetusega järgmiste sätete kohaseid kohustusi:

a)	IV jaotis (Kaupade vaba liikumine, v.a artiklid 33, 40, artikli 41 lõiked 1, 4 ja 5 (juhul kui tegemist on artikli 41 lõike 1 alusel võetud meetmetega) ja artikkel 47);

V jaotis (Tööjõu liikumine, asutamisõigus, teenuste osutamine, kapital):

—	II peatükk – Asutamisõigus (artiklid 52–56 ja artikkel 58),

—	III peatükk – Teenuste osutamine (artiklid 59, 60 ning artikli 61 lõiked 2 ja 3),

—	IV peatükk – Jooksvad maksed ja kapitali liikumine (artiklid 62 ja 63, v.a artikli 63 lõike 4 esimese taande teine lause),

—	V peatükk – Üldsätted (artiklid 65–71);

VI jaotis (Õigusaktide, õiguskaitse ja konkurentsieeskirjade ühtlustamine):

—	artikli 75 lõige 2 (intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand) ning artikli 76 lõiked 1, 2 (esimene taane) ja 3–6 (riigihanked).

II PEATÜKK

Vaidluste lahendamise menetlus

I Jagu

vahekohtumenetlus

Artikkel 3

Vahekohtumenetluse algatamine

1. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada käesoleva lepingu artikli 130 kohaselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning lepinguosalisele, kelle vastu kaebus on esitatud, kirjaliku taotluse vahekohtu moodustamiseks.

2. Kaebuse esitanud lepinguosaline peab taotluses märkima vaidluse sisu ning olenevalt juhtumist ka teise lepinguosalise võetud meetmed või tegevusetuse, millega tema arvates rikutakse artiklis 2 loetletud sätteid.

Artikkel 4

Vahekohtu koosseis

1. Vahekohtusse peab kuuluma kolm kohtunikku.

2. Lepinguosalised peavad omavahel konsulteerima ja leppima kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.

3. Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja valiks loosi teel kolm kohtunikku artikli 15 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikutest, ühe kohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikutest, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe kohtuniku nende isikute nimekirjast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.

Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või kahe vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed/liige eespool kirjeldatud menetluse korras.

4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja loosib vahekohtu liikmed välja mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul.

5. Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal lepinguosaliste ühise kokkuleppega teavitatakse vahekohtu esimeest kolme kohtuniku nimetamisest, või olenevalt olukorrast, nende valimisest vastavalt lõikes 3 kirjeldatud menetlusele.

6. Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid, võib ta kokkuleppel teise lepinguosalisega kõnealuse vahekohtuniku välja vahetada ja valida asendaja vastavalt lõikele 7. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, teavitatakse sellest vahekohtu esimeest, kes teeb lõpliku otsuse.

Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu esimees ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid ning kui lepinguosalised ei ole kokkuleppinud teisiti, teavitatakse küsimusest vahekohtu liiget, kelle stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja on mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul loosi teel välja valinud nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid näha vahekohtu esimehena.

7. Kui vahekohtunik ei saa menetluses osaleda, ta taandab end või asendatakse ta lõike 6 kohaselt, asendamine peab toimuma viie päeva jooksul sama menetluse kohaselt nagu toimus vahekohtuniku valimine. Kirjeldatud menetluse ajaks vahekohtumenetlus peatatakse.

Artikkel 5

Vahekohtu otsus

1. Vahekohus peab edastama oma otsuse lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohtu esimees leiab, et tähtpäevast ei ole võimalik kinni pidada, peab ta sellest lepinguosalisi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, nimetades viivituse põhjused. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 120 päeva pärast vahekohtu loomist.

2. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, s.h riknevate kaupadega seotud juhtumitega, peab vahekohus võtma kõik meetmed, et teha otsus 45 päeva jooksul pärast vahekohtu loomise kuupäeva. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 100 päeva pärast vahekohtu loomist. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, võib vahekohus teha eelotsuse10 päeva jooksul pärast vahekohtu loomist.

3. Otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid ning millised on tehtud otsuste põhjendused. Otsus võib sisaldada soovitusi meetmete võtmiseks, et tagada otsuse täitmine.

4. Enne otsuse teatamist lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele võib kaebuse esitanud lepinguosaline oma kaebuse igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult vahekohtu esimeest, lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Tagasivõtmine ei piira kaebuse esitanud lepinguosalise õigust esitada hiljem sama meetme kohta uus kaebus.

5. Mõlema lepingosalise taotlusel võib vahekohus igal ajal peatada oma töö kuni 12 kuuks. Pärast 12 kuu möödumist vahekohtu pädevus aegub, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda hiljem vahekohtu moodustamist seoses sama meetmega.

II Jagu

Nõuetele vastavus

Artikkel 6

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja püüavad seda teha mõistliku tähtaja jooksul.

Artikkel 7

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1. Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”). Mõlemad lepinguosalised püüavad kokku leppida mõistliku tähtaja.

2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teatamist, taotleda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteelt vahekohtu uuesti kokkukutsumist, et viimane määraks mõistliku tähtaja otsuse täitmiseks. Vahekohus peab oma otsuse esitama 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Sellisel juhul tuleb otsus teha 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 8

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teatama teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes lõikes 1 viidatud meetme kokkusobivuses artikli 2 sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et küsimuses teeks otsuse algse vahekohtu liikmed. Kõnealuses taotluses tuleb selgitada, mil moel ei ole meetmed käesoleva lepinguga kooskõlas. Taas kokku kutsutud vahekohus teeb otsuse 45 päeva jooksul pärast selle taaskokkukutsumise kuupäeva.

3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 9

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmisel

1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meede, millest artikli 8 lõike1 kohaselt teavitati, kooskõlas lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel esitama ajutise hüvitise pakkumise.

2. Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu, või pärast artikli 8 kohaselt tehtud vahekohtu otsuse (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas) teatavaks tegemist teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva protokolli artiklis 2 viidatud sätete kohaste soodustuste kohaldamine rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga võrdväärses ulatuses. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada soodustuste kohaldamise 10 päeva pärast kõnealust teavitamist, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud artikli 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, leiab et peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga, võib ta enne lõikes 2 viidatud 10-päevase perioodi lõppu, esitada algse vahekohtu esimehele kirjaliku taotluse algse vahekohtu kokkukutsumiseks. Vahekohus peab teatama lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele oma otsuse soodustuste peatamise ulatuse kohta 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Soodustuste kohaldamist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsuse teinud ning igasugune hüvitiste maksmise peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

4. Soodustuste kohaldamist saab peatada ainult ajutiselt ning ainult seniks, kuni meetmed, mille puhul on tõestatud, et nendega rikutakse käesolevat lepingut, on tühistatud või käesoleva lepinguga kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendanud.

Artikkel 10

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast hüvitiste ajutist peatamist

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teavitama teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks ning taotlema, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas hüvitiste maksmist.

2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teatise esitamist meetmete käesoleva lepingule vastavuse küsimuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algse vahekohtu esimehelt asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Vahekohus peab oma otsuse esitama 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas, peab ta ka otsustama kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata soodustuste mittekohaldamist samas või muus ulatuses. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede on käesoleva lepinguga kooskõlas, tuleb soodustusi taas kohaldada.

III Jagu

Ühissätted

Artikkel 11

Avalik ärakuulamine

Artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel on vahekohtu istungid avalikud, kui vahekohus ei otsusta omal algatusel või lepinguosaliste taotlusel teisiti.

Artikkel 12

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus otsida teavet mis tahes allikast, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Kui seda vajalikuks peetakse, on vahekohtul samuti õigus küsida ekspertide arvamust. Kogu sel moel saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Huvitatud isikutel peab olema õigus esitada vahekohtule amicus curiae seisukohti artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel.

Artikkel 13

Tõlgendamise põhimõtted

Vahekohus peab kohaldama ja tõlgendama käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, s.h Viini konventsiooni ja lepinguõiguse tõlgendamise tavadele. Vahekohus ei tohi tõlgendada ühenduse õigustikku. Asjaolu, et sätte sisu langeb kokku Euroopa Liidu Ühenduse asutamislepingu sättega, ei pruugi tõlgendamisel olla otsustava tähtsusega.

Artikkel 14

Vahekohtu otsused

1. Kõik vahekohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega.

2. Kõik vahekohtu otsused on lepinguosalistele siduvad. Otsused tuleb edastada lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, kes need avalikustab, kui konsensuse alusel ei otsustata teisiti.

III PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 15

Vahekohtunike nimekiri

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee peab enne kuue kuu möödumist käesoleva protokolli jõustumisest, koostama nimekirja 15 isiku nimedest, kes soovivad ja on võimelised vahekohtunikena tegutsema. Kumbki lepinguosaline saab valida nimekirjast viis isikut, keda ta vahekohtunikuks soovib. Lepinguosalised peavad kokku leppima ka viie isiku suhtes, kes võiksid olla vahekohtu esimeheks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2. Vahekohtunikel peavad olema erialased teadmised ja kogemus õigusteaduse, rahvusvahelise õiguse, ühenduse õiguse ja/või rahvusvahelise kaubanduse valdkondades. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ja mitte taotlema või võtma vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ning tegutsema lähtuvalt artiklis 18 viidatud toimimisjuhendist.

Artikkel 16

Seos WTO raames võetud kohustustega

Kuni Montenegro võimaliku ühinemiseni Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	käesoleva protokolli kohaselt kokku kutsutud vahekohus ei lahenda lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust tulenevate õiguste ja kohustustega seotud vaidlusi;

lepinguosaliste õigus taotleda käesolevas protokollis sätestatud vahekohtumenetluse kohaldamist ei piira Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetavaid meetmeid, s.h vaidluse lahendamise meetmeid. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse, kas lähtuvalt käesoleva protokolli artikli 3 lõikest 1 või Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingust, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu raames. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu kohase vaidluse lahendamise menetluse algatamiseks lepinguosalise taotlust vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks;

c)	Käesolevast protokollist lähtuvalt võib lepinguosaline peatada oma kohustused, Kui tal on selleks Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi luba.

Artikkel 17

Tähtajad

1. Kõik käesolevas protokollis sätestatud tähtajad arvestatakse kalendripäevades alates nendega seotud tegevuse toimumisele järgnevast kuupäevast.

2. Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

3. Vahekohtu esimees võib lepinguosaliste põhjendatud taotlusel või omal algatusel pikendada kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu.

Artikkel 18

Kodukord, toimimisjuhend ja käesoleva protokolli muutmine

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama vahekohtu menetluste kodukorra.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama lisaks kodukorrale ka toimimisjuhendi, mis tagaks vahekohtunike sõltumatuse ja erapooletuse.

3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

PROTOKOLL NR 8

üldpõhimõtted Montenegro osalemiseksühenduse programmides

Artikkel 1

Montenegro võib osaleda järgmistes ühenduse programmides:

a)	Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitleva raamlepingu lisas loetletud programmid; (1)

b)	pärast 27. juulit 2005 kehtestatud või taaskäivitatud programmid, mis sisaldavad avapunkti, millega nähakse ette Montenegro osalemine.

Artikkel 2

Montenegro toetab rahaliselt Euroopa Liidu üldeelarvet vastavalt oma osalusele eriprogrammides.

Artikkel 3

Montenegroga seotud küsimuste puhul võivad Montenegro esindajad osaleda vaatlejatena programmide järelevalve eest vastutavate korralduskomiteede kohtumistel, kui arutatakse programme, mida Montenegro rahaliselt toetab.

Artikkel 4

Montenegro esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

Montenegro osalemisega seotud eritingimused, eriti tasutav rahaline toetus, määratakse iga programmi puhul eraldi kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Komisjoni, kes esindab ühendust, ning Montenegro vahel..

Kui Montenegro taotleb ühenduselt välisabi vastavalt nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (2) või vastavalt mõnele muule sarnasele määrusele, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette ühenduse välisabi andmine Montenegrole, määratakse tingimused ühenduse abi kasutamiseks kindlaks rahastamislepinguga.

Artikkel 6

Vastavalt ühenduse finantsmäärusele nähakse vastastikuse mõistmise memorandumiga ette finantskontrollid või auditid, mida teostavad Euroopa Komisjon, Euroopa Pettusevastase Võitluse Amet ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoda või mida teostatakse nende järelevalve all.

Luuakse üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja tagasinõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametile ja kontrollikojale volitused, mis on samaväärsed nende volitustega seoses ühenduses asuvate abi saajate või tööettevõtjatega.

Artikkel 7

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Montenegro tegeliku osavõtu ühest või enamast ühenduse programmist.

(1) ELT L192, 22.7.2005, lk 29.

(2) ELT L210, 31.07.2006, lk 82.

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad, kes esindavad:

BELGIA KUNINGRIIKI,

BULGAARIA VABARIIKI,

TŠEHHI VABARIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

EESTI VABARIIKI,

IIRIMAAD,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

ITAALIA VABARIIKI,

KÜPROSE VABARIIKI,

LÄTI VABARIIKI,

LEEDU VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

UNGARI VABARIIKI,

MALTAT,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

POOLA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

RUMEENIAT,

SLOVEENIA VABARIIKI,

SLOVAKI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ning

EUROOPA ÜHENDUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

MONTENEGRO VABARIIGI täievolilised esindajad, edaspidi „Montenegro”,

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Luxembourgis 15. oktoobril 2007. aastal, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule (edaspidi „käesolev leping”), on vastu võtnud järgmised dokumendid:

Käesolev leping ja selle lisad I–VII, nimelt:

I lisa (artikkel 21) – Montenegro tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele

II lisa (artikkel 26) – „Baby beef” toodete määratlemine

III lisa (artikkel 27) – Montenegro tariifsed soodustused ühenduse põllumajandustoodetele

IV lisa (artikkel 29) – ühenduse soodustused Montenegro kalandustoodetele

V lisa (artikkel 30) – Montenegro soodustused ühenduse kalandustoodetele

VI lisa (artikkel 52) – Asutamisõigus: Finantsteenused

VII lisa (artikkel 75) – Intellektuaal- tööstus- ja kaubandusomandi õigused

ja järgmised protokollid:

Protokoll nr 1 (artikkel 25) – Töödeldud põllumajandustoodete kaubandus

Protokoll nr 2 (artikkel 28) – Vein ja kanged alkohoolsed joogid

Protokoll nr 3 (artikkel 44) – Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus ja halduskoostöö meetodid

Protokoll nr 4 (artikkel 61) – Maismaatransport

Protokoll nr 5 (artikkel 73) – Terasetööstusele antud riigiabi

Protokoll nr 6 (artikkel 99) – Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Protokoll nr 7 (artikkel 129) – Vaidluste lahendamine

Protokoll nr 8 (artikkel 132) – Üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks Euroopa Ühenduse programmides

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Montenegro täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Ühisdeklaratsioon artikli 75 kohta.

Montenegro täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Ühenduse ja selle liikmesriikide deklaratsioon.

Съставено в Люксембург, на петнайсти октомври две хиляди и седма година.

Hecho en Luxemburgo, el quince de octubre de dos mil siete.

V Lucemburku dne patnáctého října dva tisíce sedm.

Udfærdiget i Luxembourg den femtende oktober to tusind og syv.

Geschehen zu Luxemburg am fünfzehnten Oktober zweitausendsieben.

Kahe tuhande seitsmenda aasta oktoobrikuu viieteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα πέντε Οκτωβρίου δύο χιλιάδες επτά.

Done at Luxembourg on the fifteenth day of October in the year two thousand and seven.

Fait à Luxembourg, le quinze octobre deux mille sept.

Fatto a Lussemburgo, addì quindici ottobre duemilasette.

Luksemburgā, divtūkstoš septītā gada piecpadsmitajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai septintųjų metų spalio penkioliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-hetedik év október tizenötödik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħmistax-il jum ta’ Ottubru tas-sena elfejn u sebgħa.

Gedaan te Luxemburg, de vijftiende oktober tweeduizend zeven.

Sporządzono w Luksemburgu dnia piętnastego października roku dwa tysiące siódmego.

Feito em Luxemburgo, em quinze de Outubro de dois mil e sete.

Întocmit la Luxembourg, la cincisprezece octombrie două mii şapte.

V Luxemburgu dňa pätnásteho októbra dvetisícsedem.

V Luxembourgu, dne petnajstega oktobra leta dva tisoč sedem.

Tehty Luxemburgissa viidentenätoista päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.

Som skedde i Luxemburg den femtonde oktober tjugohundrasju.

Sačinjeno u Luksemburgu petnaestog oktobra dvije hiljade i sedme godine.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

За Република България

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

U ime Republike Crne Gore

ÜHISDEKLARATSIOONID

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 75 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal- ja tööstusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, andmebaaside, patentide (sealhulgas täiendava kaitse tunnistuste), tööstusdisainilahenduste, kaubamärkide ja teenindusmärkide, mikrolülituste topoloogia ja geograafiliste tähistega, sealhulgas päritolunimetustega seotud õigusi ja sordikaitset.

Kaubandusomandi õiguste kaitse hõlmab eelkõige kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset, nagu on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 39.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artikli 75 lõikes 3 sätestatud kaitse hõlmab meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (1).

EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE DEKLARATSIOON

Võttes arvesse, et Euroopa Ühendus on kehtestanud ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide, sealhulgas Montenegro suhtes, määrusega (EÜ) nr 2007/2000 erakorralised kaubandusmeetmed, deklareerib Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid:

et seni, kuni kohaldatakse nõukogu 18. septembril 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, (2) kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 35 alusel lisaks ühenduse poolt käesoleva lepinguga võimaldatud lepingulistele kaubandussoodustustele neid ühepoolseid autonoomseid kaubandusmeetmeid, mis on soodsamad.

eelkõige juhul, kui kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate toodete puhul, mille puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, vähendatakse erandina artikli 26 lõike 2 asjakohasest sättest ka koguselist tollimaksu.

(1) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. Parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

(2) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/2007 (ELT L 125, 15.5.2007, lk 1).

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2010/224/EL, Euratom
	*	Nõukogu ja komisjoni otsus, 29. märts 2010, stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel	1
		Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel	3

	Parandused
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 66/2010 (ELi ökomärgise kohta) parandus ( ELT L 27, 30.1.2010 )	355
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 67/2010 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas) parandus ( ELT L 27, 30.1.2010 )	355
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite teatavate osade ja omaduste kohta) parandus ( ELT L 27, 30.1.2010 )	355
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta) parandus ( ELT L 140, 5.6.2009 )	355

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.108.est
Euroopa Liidu Teataja		L 108

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 29. aprill 2010