7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 283/2010/EL,

25. märts 2010,

millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon võttis 7. aprillil 2000. aastal vastu teatise „Kohalik tegevus tööhõive tõstmiseks – Euroopa tööhõivestrateegia kohalik mõõde”.

(2)

Komisjoni 13. novembri 2007. aasta teatises „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet” määratleti meetme neli prioriteetset tegevusvaldkonda: õigusliku ja institutsioonilise raamistiku parandamine liikmesriikides; ettevõtlusele soodsama õhkkonna loomine; parimate tavade edendamine ning mikrokrediidiga tegelevatele asutustele täiendava finantskapitali pakkumine. Nimetatud tegevuskava rakendamiseks panid komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP) 2008. aastal kõigepealt aluse algatusele JASMINE (Joint Action to Support Micro-finance Institutions in Europe – Euroopa mikrokrediidiasutuste toetamise ühismeede), mille raames nõustatakse muid mikrokrediiti andvaid finantsasutusi kui pangad ning kasutatakse rahastamiseks EIP pakutavat 20 miljoni euro suurust üldsummat.

(3)

Komisjoni 24. mai 2006. aasta teatises „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – ELi panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas” nenditi, kui oluline on tagada kõigile inimväärne töö, ja seda kinnitati ka Euroopa Parlamendi 23. mai 2007. aasta resolutsioonis inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks (4).

(4)

Pittsburghis 24.–25. septembrini 2009 toimunud G-20 tippkohtumisele järgnenud G-20 juhtide avalduses võeti kohustus parandada vaeste juurdepääsu finantsteenustele näiteks mikrokrediidi kaudu. Juhid võtsid samuti kohustuse luua rahvusvaheline finantsalase kaasamise eksperdirühm, kes vaatleb, milliseid kogemusi on saadud uudse lähenemisega finantsteenuste pakkumisel vaestele, edendab tõhusat reguleerimist ja poliitika kujundamist ning töötab välja standardid rahastamisele juurdepääsu, finantsalaste teadmiste ja tarbijakaitse kohta.

(5)

Oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsioonis ning soovitustes komisjonile Euroopa algatuse kohta mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet, nõudis Euroopa Parlament, et komisjon suurendaks oma jõupingutusi mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet. Lisaks kiitis Euroopa Parlament heaks, et antakse veel 4 miljonit eurot katsemeetme toetuseks, mida tuleb rakendada algatuse JASMINE raames. Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles ka kaasfinantseerima eelkõige ebasoodsamas olukorras olevatele gruppidele suunatud mikrokrediidi projekte.

(6)

Tuleb tugevdada liidu ja liikmesriikide jätkuvaid pingutusi suurendada piisavas ulatuses juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust mõistliku aja jooksul, et vastata selle suurele nõudlusele nende hulgas, kes seda praegusel kriisiajal kõige enam vajavad, st isikud, kes on töö kaotanud või keda ohustab töökaotus, kellel on raskusi tööturule sisenemise või sinna naasmisega, samuti sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad või haavatavamad isikud, kes on ebasoodsamas olukorras tavapärasele laenuturule juurdepääsul ja kes soovivad alustada või edasi arendada oma mikroettevõtet, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, tehes seda aktiivselt naiste ja meeste võrdseid võimalusi edendades.

(7)

Komisjoni 3. juuni 2009. aasta teatises „Ühine kohustus tööhõive tagamisel” rõhutati vajadust pakkuda uut võimalust töötutele ja luua ettevõtluse alustamise võimalused Euroopa kõige ebasoodsamas olukorras olevatele gruppidele, kellel on raskusi tavapärasele laenuturule juurdepääsuga. Lisaks praegustele vahenditele on vaja erimeetmeid, millega veelgi enam tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, toetades Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja teiste rahvusvaheliste finantsasutuste võetavaid meetmeid, ilma et see piiraks liikmesriikide meetmeid. Seetõttu tegi komisjon ettepaneku uue kogu ELi hõlmava mikrokrediidirahastu (edaspidi „rahastu”) loomiseks, et parandada teatavate riskigruppide võimalusi saada mikrokrediiti ning veelgi enam toetada ettevõtluse, sotsiaalse ettevõtluse ja mikroettevõtete arengut. Et rahastu oleks tulemuslik, pikaajalise mõjuga, jõuaks võimalike soodustatud isikuteni ja toimiks nii kohaliku arengu- kui ka majanduspoliitika ennetava osana, võivad liikmesriigid luua riiklikud kontaktpunktid, et edendada, koordineerida, hinnata ja seirata kõiki nende territooriumil asuva rahastu võetavaid meetmeid.

(8)

Haavatavamatele isikutele, kes on Euroopa Liidus ebasoodsamas olukorras tavapärasele laenuturule pääsemisel, pakuvad järjest enam mikrorahastamist mitteärilised mikrokrediiti väljastavad asutused, krediidiühistud ja pangad, kes rakendavad ettevõtete sotsiaalse vastutustunde põhimõtet. Rahastu peaks aitama kommertspangandust täiendavaid teenusepakkujaid, tehes mikrorahastamise üha kättesaadavamaks, et rahuldada nõudlust selle praegusel tasemel.

(9)	Paljudel juhtudel pakuvad Euroopa Liidus mikrokrediiti kommertspangad ning neist peaksid saama rahastu olulised partnerid, et taastada usaldus laenuturul ning keskenduda peamiselt neile klientidele, kellel puudub laenuvõime.

(10)	Käesoleva otsuse alusel mikrokrediiti andvad avalik- ja eraõiguslikud organid järgivad vastutustundlike laenutehingute põhimõtet ja väldivad seega eelkõige eraisikute ja ettevõtete ülelaenamist.

(11)

Lisaks raskustele laenuturule pääsemisel on mikroettevõtete loomise ja arendamise peamisi takistusi ka sotsiaalne tõrjutus ja ebakindlus üleminekul töötu või sotsiaalabi saaja staatusest füüsilisest isikust ettevõtjaks. Euroopa mikrorahastamise vahendite abil on võimalik toetada sellise sotsiaalse majanduse struktuure, millega abistatakse tõrjutud inimesi nende taasintegreerumisel ühiskonda ja mis aitavad neil arendada minimaalseid oskusi, mis on vajalikud kestva äriprojekti algatamiseks.

(12)

Ühenduse vahendite kasutamine on asjakohane ja vastavuses eespool mainitud Euroopa Parlamendi 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooniga. Veelgi enam, kogu ELi hõlmav rahastu tagaks rahvusvaheliste finantsasutuste eraldatavate vahendite sihipärase kasutamise ja hoiaks ära erisuguse lähenemise, suurendades nii kõigis liikmesriikides mikrokrediidi andmist. Et kasutada ära rahvusvaheliste finantsasutuste, eelkõige Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi kogemusi, peaks mikrokrediidirahastu põhinema ühisel haldamisel.

(13)

Rahastu rahastatavad meetmed peaksid olema ühtsed ja sobima kokku muu liidu poliitikaga ning kooskõlas aluslepingute sätetega ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega. Rahastu meetmed ja muud liidu meetmed, eelkõige konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamisvahendid, algatus JASMINE, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning Euroopa Sotsiaalfond, peaksid üksteist vastastikku täiendama.

(14)

Käesolevas otsuses peaks „väikerahastamine” hõlmama tagatisi, mikrokrediiti, käesoleva otsusega hõlmatud isikutele ja mikroettevõtetele väljastatavat kapitali ja kvaasikapitali, ning mikrokrediit peaks olema defineeritud laenuna, mis on väiksem kui 25 000 eurot. Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta) (5) on „mikrokrediit” defineeritud laenudena, mis on väiksemad kui 25 000 eurot, ja „mikroettevõte” ettevõttena, milles on vähem kui kümme töötajat, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, ning mille aastakäive ja/või aastabilanss on kuni 2 miljonit eurot, ning need määratlused peaksid sobima ka käesoleva otsuse puhul.

(15)	Käesolevas otsuses ning kooskõlas liikmesriikide sätetega peaks kasutama mõistet „sotsiaalne mikroettevõte” sellise mikroettevõtte tähenduses, kes toodab kaupu ja teenuseid selgel sotsiaalsel eesmärgil või kes pakub kogukonna liikmetele teenuseid mittetulunduslikul eesmärgil.

(16)

Rahastut tuleb rakendada asjakohaste meetmete abil, mis hõlmavad riskijagamist, tagatisi, kapitaliväärtpabereid ja võladokumente, mida mikrorahastajatele pakuvad rahvusvahelised finantsasutused. Rahastu tulemuslikkuse suurendamiseks tuleb selle tööd koordineerida ja teha kooskõlas Euroopa ja riiklike rahastamisvahenditega ning riiklike finantsasutustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Asutamine

Käesolevaga asutatakse Euroopa tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu, mida nimetatakse Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (edaspidi „rahastu”).

Artikkel 2

Eesmärk

1.   Rahastu tagab ühenduse vahendid, millega suurendatakse mikrorahastamise võimalust ja kättesaadavust

a)

isikutele, kes on oma töö kaotanud või keda ohustab töökaotus või kellel on raskusi tööturule sisenemise või sinna naasmisega, samuti sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele või haavatavamatele inimestele, kes on ebasoodsamas olukorras tavapärasele laenuturule juurdepääsul ja kes soovivad alustada või edasi arendada oma mikroettevõtet, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele;

b)	mikroettevõtetele, eriti sotsiaalsetele ettevõtetele, ja mikroettevõtetele, mis võtavad tööle punktis a nimetatud inimesi.

2.   Rahastuga pakutakse ühenduse ressursse mikrokrediidi võtmiseks, edendades aktiivselt naiste ja meeste võrdseid võimalusi.

Artikkel 3

Eelarve

1.   Liidu eelarvest eraldatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 rahastu tarvis 100 miljonit eurot.

2.   Iga-aastased assigneeringud otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse raames, sealhulgas kohaldatakse vajaduse korral eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punkti 37, või vastavalt muudele selles kokkuleppes ette nähtud vahenditele.

3.   Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud abimeetmeteks eraldatav kogueelarve ei ületa 1 % rahastu eelarvest, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

4.   Rahalise toetusega kaetakse rahastu kõik kulud, sealhulgas artikli 5 lõikes 2 osutatud ühenduse toetust haldavate rahvusvaheliste finantsasutuste halduskulud ning kõik muud abikõlblikud kulud.

Artikkel 4

Abikõlblikud meetmed ja toetusesaajad

1.   Rahastu rakendamiseks kasutatakse vajadusest lähtuvalt järgmisi meetmeid:

a)	tagatised ja riskijagamisvahendid;

b)	kapitaliväärtpaberid;

c)	võladokumendid;

d)	toetusmeetmed, nagu teabevahetus, järelevalve, kontroll, audit ja hindamine, mis on otseselt vajalikud käesoleva otsuse tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks.

2.   Rahastut võivad kasutada kõik liikmesriikides asuvad riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik- ja eraõiguslikud organid, mis annavad mikrokrediiti isikutele ja mikroettevõtetele liikmesriikides.

3.   Et jõuda lõplike toetusesaajateni ning luua konkurentsivõimelisi ja elujõulisi mikroettevõtteid, peavad lõikes 2 nimetatud avalik- ja eraõiguslikud organid tegema tihedat koostööd organisatsioonidega, kes esindavad mikrokrediidi lõplike saajate huvisid, ja eelkõige ESFi toetatavate organisatsioonidega, kes pakuvad lõplikele toetusesaajatele nõustamis- ja koolitusprogramme.

Artikkel 5

Haldamine

1.   Komisjon haldab rahastut kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (7).

2.   Et rakendada artikli 4 lõikes 1 nimetatud meetmeid, v.a artikli 4 lõike 1 punktis d nimetatud toetusmeetmeid, sõlmib komisjon rahvusvaheliste finantsasutustega, eelkõige EIPga ja EIFga, kokkulepped kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 53d ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (8) artikliga 43. Need kokkulepped sisaldavad üksikasjalikke sätteid neile asutustele antud ülesannete täitmise kohta, sealhulgas sätteid, millega täpsustatakse vajadust tagada vastastikune täiendavus ja kooskõla olemasolevate Euroopa ja riiklike rahastamisvahenditega ning edendada igakülgset ja tasakaalustatud jaotuvust liikmesriikide vahel.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kokkulepetes tuleb artiklis 2 ette nähtud eesmärkide täitmiseks ja artiklis 4 ette nähtud meetmete rakendamiseks sätestada ka rahvusvaheliste finantsasutuste kohustus eraldada ressursse ja tulusid, sealhulgas dividende ja tagasimakseid artikli 4 lõike 1 punktides a, b või c osutatud meetmetele, kuue aasta jooksul alates rahastu alustamiskuupäevast.

4.   Rahastu sulgemise korral makstakse Euroopa Liidule võlgnetav osa Euroopa Liidu üldeelarvesse.

5.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud finantsasutused sõlmivad kirjalikud kokkulepped artikli 4 lõikes 2 nimetatud avalik- ja eraõiguslike mikrokrediidi väljastajatega, sätestades nende kohustused, mille kohaselt nad peavad kasutama rahastu rahalisi vahendeid kooskõlas artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ja esitama teabe artikli 8 lõikes 1 osutatud aastaaruannete koostamiseks.

6.   Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud toetusmeetmete eelarvet haldab komisjon.

Artikkel 6

Nõuetele vastavus

Rahastu rahastatavad meetmed peavad vastama asutamislepingu sätetele ja selle alusel vastu võetud aktidele.

Artikkel 7

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete puhul kaitstakse liidu finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust tõkestavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega, alusetult välja makstud summade tagasinõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (9) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (11).

2.   Käesoleva otsuse alusel rahastatavate liidu meetmete puhul on OLAFile antud volitused korraldada inspekteerimisi määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 alusel liidu õiguse mis tahes sätete rikkumiste, sealhulgas rahastuga seoses ette nähtud lepingulise kohustuse täitmatajätmise puhul, mille on põhjustanud ettevõtja tegevus või tegevusetus, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu on kahjustanud või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda liidu täidetavat eelarvet.

3.   Kõik käesoleva otsuse rakendusmeetmed sisaldavad viidet käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 ning neis nähakse eelkõige ette järelevalve ja finantskontroll komisjoni või tema volitatud esindaja poolt ning Euroopa Kontrollikoja tehtavate auditite kaudu, sealhulgas vajaduse korral kohapeal tehtavate auditite kaudu.

Artikkel 8

Aastaaruanne

1.   Artikli 5 lõikes 2 osutatud rahvusvahelised finantsasutused edastavad komisjonile rakendamise aastaaruanded, milles esitatakse toetatud tegevused ja selleks eraldatud vahendid, rahaliste vahendite jaotus ja kättesaadavus sektorite ja toetusesaajate lõikes, heakskiidetud või tagasilükatud taotlused, sõlmitud kokkulepped, rahastatud meetmed ja tulemused.

2.   Hiljemalt 8. aprilliks 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva otsuse alusel võetud meetmete kohta. Aastaaruanne peab põhinema lõikes 1 osutatud rakendamisaruannetel. Eelkõige peab selles olema esitatud teave rahuldatud või tagasilükatud taotluste, sõlmitud lepingute, rahastatud meetmete, toetusesaajate koguarvu ja liigituse kohta ning summade jaotuse kohta geograafiliselt ja sektorite lõikes.

Lisaks peab aastaaruanne sisaldama teavet rahastu mõju ja jätkusuutlikkuse kohta väljendatuna arvudes, kui palju on endiselt hõivatud inimesi ja tegutsevaid mikroettevõtteid rahastu toetusperioodi lõppedes. Lõpuks peab aastaaruanne sisaldama teavet nende meetmete ja teiste liidu meetmete, eelkõige ESFi meetmete vastastikuse täiendavuse kohta.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad pärast kolmanda aastaaruande esitamist ning komisjoni ettepanekul käesoleva otsuse uuesti läbi vaadata.

4.   Lõikes 2 nimetatud aastaaruanne edastatakse teavitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.

5.   Võttes aluseks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud aastaaruande, püüab komisjon tagada, et rahastu täidaks artiklis 2 sätestatud eesmärgi ja oleks kättesaadav kogu Euroopa Liidus neile, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus või kellel on raske pääseda tavapärasele laenuturule.

Artikkel 9

Hindamine

1.   Komisjon korraldab omal algatusel ja tihedas koostöös artikli 5 lõikes 2 nimetatud rahvusvaheliste finantsasutustega vahepealseid ja lõpphindamisi. Vahehindamine viiakse ellu neli aastat pärast rahastu tegevuse algust ja lõpphindamine hiljemalt üks aasta pärast artikli 5 lõikes 2 nimetatud rahvusvahelistele finantsasutustele antud mandaadi lõppemist. Lõpphindamise käigus uuritakse eelkõige, mil määral on rahastu tervikuna saavutanud oma eesmärgid.

2.   Hindamiste tulemused edastatakse teavitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 80.

(2)  Arvamus on esitatud 7. oktoobril 2009 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. märtsi 2010. aasta otsus.

(4)  ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.

(5)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(6)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(9)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(10)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(11)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/6

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 284/2010/EL,

25. märts 2010,

millega muudetakse otsust nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „Progress”

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 19 lõiget 2, artiklit 149 ning artikli 153 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

3. juunil 2009 võttis komisjon vastu teatise „Ühine kohustus tööhõive tagamisel”, mille eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel ning ELi sotsiaalpartnerite vahel kolmes peamises prioriteetses valdkonnas: säilitada tööhõive, luua töökohti ja edendada liikuvust; ajakohastada oskusi ja viia need vastavusse tööturu vajadustega ning parandada juurdepääsu tööhõivele.

(2)

Et luua võimalusi töötutele uueks alguseks ja Euroopa kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas naistele ja noortele, ettevõtluse alustamiseks, on komisjon teinud ettepaneku luua ühises algatuses rahvusvaheliste finantsasutustega, eelkõige Euroopa Investeerimispanga grupiga, uus Euroopa tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu, et arendada mikroettevõtteid ja sotsiaalset ettevõtlust.

(3)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4) peaks otsusega nr 1672/2006/EÜ (5) loodud ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmist „Progress” paigutama vahendeid ümber, et rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 283/2010/EL (6) loodud uut tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastut „Progress”.

(4)	Pärast kõigi valikute uurimist leitakse, et programmi „Progress” eelarvest tuleks ümber paigutada 60 miljonit eurot uue Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” tarvis.

(5)	Otsust nr 1672/2006/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse nr 1672/2006/EÜ artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 84.

(2)  7. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. märtsi 2010. aasta otsus.

(4)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(5)  ELT L 315, 15.11.2006, lk 1.

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/7

---

NÕUKOGU OTSUS,

25. jaanuar 2010,

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013)) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2010/195/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1719/2006/EÜ (millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013), (1) eelkõige selle artikliga 5, on ette nähtud, et nimetatud programm on osalemiseks avatud Šveitsi Konföderatsioonile vastavalt selle riigiga sõlmitavale kahepoolsele kokkuleppele.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1720/2006/EÜ (millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal perioodiks 2007–2013), (2) eelkõige selle artikliga 7, on ette nähtud, et Šveitsi Konföderatsioon võib osaleda nimetatud programmis temaga sõlmitava kahepoolse lepingu alusel.

(3)	Nõukogu on volitanud komisjoni pidama Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi lepingu üle, mis võimaldaks Šveitsi Konföderatsioonil osaleda nimetatud programmides.

(4)	Läbirääkimised viidi lõpule 6. augustil 2009 lepingu eelnõu parafeerimisega.

(5)	Lepingu artikliga 5 on ette nähtud lepingu ajutine kohaldamine kuni ratifitseerimis- ja sõlmimismenetluste lõpuleviimiseni.

(6)	Leping tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel alla kirjutama Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013) (edaspidi „leping”), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingut kohaldatakse ajutiselt meetmete suhtes, mida rahastatakse allkirjastamisele järgneva aasta Euroopa Liidu üldeelarvest, kuid mitte varem kui 2011. aasta eelarvest.

Artikkel 3

Juhul kui lepingu ajutine kohaldamine lakkab, on komisjonil volitused lahendada Šveitsiga sellest tulenevad tagajärjed lepingu artikli 5 kohaselt.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

(2)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

---

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/19

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 285/2010,

6. aprill 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus sõlmis nõukogu otsusega 2001/539/EÜ (2) rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni, mille osas lepiti kokku 28. mail 1999. aastal Montréalis (Montréali konventsioon) ja millega sätestatakse vastutust käsitlevad eeskirjad seoses inimeste ja nende pagasi ning lasti rahvusvahelise õhuveoga.

(2)	Määruses (EÜ) nr 785/2004 on sätestatud kindlustuse miinimumnõuded, mis käsitlevad reisijate ja nende pagasi ning lastiga seotud vastutust, et tagada lennuettevõtjatele piisav kindlustatus, mis katab neile Montréali konventsiooni alusel kuuluva vastutuse.

(3)	Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) vaatas hiljuti läbi lennuettevõtjatele Montréali konventsiooni alusel kuuluva vastutuse piirmäärad seoses inflatsiooniteguriga, mis vastab inflatsiooni kogumäärale alates Montréali konventsiooni jõustumise kuupäevast.

(4)	ICAO tegi kindlaks, et alates Montréali konventsiooni jõustumise kuupäevast (4. november 2003) on inflatsioonitegur kasvanud üle 10 protsendi, mis on vastutuse piirmäärade muutmise lävi. Seepärast on vastutuse piirmäärad asjakohaselt läbi vaadatud.

(5)	Määruses (EÜ) nr 785/2004 sätestatud kindlustuse miinimumnõudeid seoses reisijate ja nende pagasi ning lastiga tuleks õigeaegselt kohandada Montréali konventsiooni kohaste läbivaadatud vastutuse piirmääradega, mis jõustusid 30. detsembril 2009.

(6)	Reisijatega seotud vastutuse puhul on määruses (EÜ) nr 785/2004 sätestatud kindlustuse miinimumnõudeid Montréali konventsiooni kohaste läbivaadatud vastutuse piirmääradega võrreldes märkimisväärselt suurendatud.

(7)	Pagasi ja lastiga seotud vastutuse puhul tuleks määruses (EÜ) nr 785/2004 sätestatud kindlustuse miinimumnõudeid suurendada Montréali konventsiooni kohaste läbivaadatud vastutuse piirmääradeni.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 785/2004 vastavalt muuta.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) (3) artikli 25 kohaselt moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 785/2004 artikli 6 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 138, 30.4.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 194, 18.7.2001, lk 38.

(3)  ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/21

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 286/2010,

6. aprill 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 88/2007 seoses statistiliste andmete esitamisega makarontoodete koguste kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1216/2009, millega nähakse ette teatavate põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3 ja artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 88/2007, millega kehtestatakse kaupade CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvate makarontoodete kujul eksporditava teravilja eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad, (2) nähakse ette, et kõnealuste koodide alla kuuluvatele Ameerika Ühendriikidesse eksporditavatele makarontoodetele tuleb lisada sertifikaat (sertifikaat P2), kuhu on märgitud, kas need tooted vastavad toetuse määra saamise tingimustele, mida kohaldatakse nende valmistamiseks kasutatud teraviljasektori põhitoodete suhtes Ameerika Ühendriikidesse eksportimisel. Kõnealuse määrusega nähakse samuti ette, et liikmesriikide pädevad asutused edastavad vajalikud statistilised andmed komisjonile.

(2)

Halduskoormuse vähendamiseks tuleks sätestada, et liikmesriikide pädevad asutused võivad statistilisi andmeid mitte edastada juhul, kui kõnealuste CN-koodide alla kuuluvate makarontoodete valmistamiseks kasutatud teraviljasektori põhitoodete suhtes kohaldatava toetuse maksmine on peatatud või kui toetust ei maksta.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 88/2007 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas aluslepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 88/2007 artikkel 6 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 328, 15.12.2009, lk 10.

(2)  ELT L 21, 30.1.2007, lk 16.

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/22

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 287/2010,

6. aprill 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2010.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/24

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 288/2010,

6. aprill 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 282/2010 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2010.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 86, 1.4.2010, lk 27.

---

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/26

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 289/2010,

6. aprill 2010,

millega muudetakse määrust (EL) nr 281/2010, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. aprillist 2010

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. aprillist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 281/2010 (3).

(2)	Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EL) nr 281/2010 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 281/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 281/2010 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 7. aprillist 2010.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3)  ELT L 86, 1.4.2010, lk 24.

---

---

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/29

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 290/2010,

6. aprill 2010,

millega 123. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu (1) ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 1 (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	25. märtsil 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada ühe füüsilise isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, ja muuta ühte kannet asjaomases loetelus.

(3)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2)  Artikkel 7a lisati nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

---

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/31

---

NÕUKOGU OTSUS,

16. märts 2010,

kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamise kohta Euroopa Liidu eelarve ja omavahendite eesmärgil kasutatava kogurahvatulu kindlaksmääramiseks

(2010/196/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta), (1) eriti selle artikli 2 lõike 7 teist lõiget,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. veebruari 1998. aasta määruse (EÜ) nr 448/98 (millega täiendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA) raames kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamise osas) (2) artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu otsuse FISIMi jaotamiseks, et määrata kindlaks ühenduse eelarve ja omavahendite eesmärgil kasutatav sisemajanduse kogutoodang. Sisemajanduse kogutoodangu mõiste asendati alates 1. jaanuarist 2002 vastavalt nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusele 2000/597/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (3) rahvamajanduse kogutulu ehk kogurahvatulu mõistega.

(2)

Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 7 teises lõigus on sätestatud, et kui Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) muutmisega peaks kaasnema komisjoni kindlaks määratud kogurahvatulu taseme märkimisväärne muutumine, otsustab nõukogu, kas neid muudatusi kohaldatakse nimetatud otsuse rakendamisel.

(3)	Liidu eelarve ja omavahendite jaoks on asjakohane kasutada uusimaid statistikamõisteid, eriti kogurahvatulu kindlaksmääramisel, mille komisjon arvutab ESA 95 kohaselt. Seetõttu peaks FISIM olema liidu eelarve ja omavahendite eesmärgil kasutatava kogurahvatulu kindlaksmääramiseks jaotatud.

(4)

2008. aasta oktoobris olid kõik ELi 27 liikmesriiki edastanud oma andmed, sealhulgas FISIMi jaotamise vastavalt uuele metoodikale. Nimetatud andmete hindamine näitas, et FISIMi jaotamisega kaasneb märkimisväärne muutus otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 7 teise lõigu tähenduses, sest see suurendab kogurahvatulu keskmiselt rohkem kui 1 % ja muudab nimetatud otsuse artiklis 3 kirjeldatud meetodi kohaldamise korral artiklis 3 määratud ülemmäärasid.

(5)	Seetõttu peaks FISIMi jaotamist kohaldama otsuse 2007/436/EÜ, Euratom rakendamisel.

(6)	Peetakse asjakohaseks, et sellest tulenevad muutusi kohaldataks alates eelarveaastast 2010,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) jaotatakse ka liidu eelarve ja omavahendite eesmärgil kasutatava kogurahvatulu kindlaksmääramiseks.

Artikkel 2

Artikli 1 kohast FISIMi jaotamist kohaldatakse otsuse 2007/436/EÜ, Euratom rakendamisel alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2)  EÜT L 58, 27.2.1998, lk 1.

(3)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/33

---

NÕUKOGU OTSUS 2010/197/ÜVJP,

31. märts 2010,

Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Somalia) käivitamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2010. aasta otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta (1), eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma 26. mail 2009 vastu võetud resolutsioonis 1872 (2009) olukorra kohta Somaalias, et on oluline uuesti moodustada, välja õpetada, varustusega varustada ja alaliselt säilitada Somaalia julgeolekujõud, ning innustas liikmesriike ning piirkondlikke ja rahvusvahelisi organisatsioone pakkuma Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe ja varustamise jaoks tehnilist abi. ÜRO Julgeolekunõukogu tuletas oma 30. novembril 2009 vastu võetud resolutsioonis 1897 (2009) meelde oma varasemaid resolutsioone ning kinnitas veel kord, et austab Somaalia suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, poliitilist iseseisvust ja ühtsust.

(2)	Uganda kaitseminister tervitas 5. jaanuari 2010. aasta kuupäevaga kirjas liidu kavandatavat missiooni, millega toetatakse Somaalia julgeolekusektorit, ja kutsus liitu üles osalema vähemalt ühe aasta jooksul Ugandas toimuvas Somaalia julgeolekujõudude väljaõppetegevuses.

(3)	Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Taani ei osale seega missiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (edaspidi „EUTM Somalia”) missiooni plaan kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Missioon EUTM Somalia käivitatakse 7. aprillil 2010.

Artikkel 3

EUTM Somalia ELi missiooni ülemat volitatakse käesolevaga andma viivitamatult aktiveerimiskäsku (ACTORD) vägede paigutamiseks operatsiooni piirkonda ja alustama missiooni elluviimist.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 44, 19.2.2010, lk 16.

---

7.4.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/34

---

KOMISJONI OTSUS,

6. aprill 2010,

millega vabastatakse Läti teatavatest kohustustest kohaldada nõukogu direktiive 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ seoses liikidega Avena strigosa Schreb., Brassica nigra (L.) Koch ja Helianthus annuus L.

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 2042 all)

(Ainult lätikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/198/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 23a,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ õli- ja kiutaimede seemnete turustamise kohta, (2) eriti selle artiklit 28,

võttes arvesse Läti esitatud taotlust

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiividega 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ on sätestatud teatavad teraviljaseemne ning õli- ja kiutaimede seemnete turustamist käsitlevad sätted. Kõnealuste direktiividega on ka ette nähtud, et teatud tingimustel võib liikmesriigid osaliselt või täielikult vabastada kohustusest kohaldada nende direktiivide sätteid teatavate liikide suhtes.

(2)	Läti on esitanud taotluse, et ta vabastataks kohustustest seoses liikidega Avena strigosa Schreb., Brassica nigra (L.) Koch ja osaliselt seoses liigiga Helianthus annuus L.

(3)

Liikide Avena strigosa Schreb., Brassica nigra (L.) Koch ja Helianthus annuus L. seemneid Lätis tavaliselt ei toodeta ega turustata. Peale selle on nende majanduslik tähtsus asjaomases riigis väga väike. Kliimatingimuste tõttu ei toodeta Lätis liigi Helianthus annuus L. seemneid; külvamiseks imporditakse seemneid teistest riikidest ja saaki kasutatakse vaid söödaks.

(4)	Kuni need tingimused püsivad, tuleks asjaomane liikmesriik vabastada kohustusest kohaldada direktiivide 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ sätteid kõnealuste liikide suhtes.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Läti vabastatakse kohustusest kohaldada direktiivi 66/402/EMÜ, välja arvatud selle artikli 14 lõiget 1, liigi Avena strigosa Schreb. suhtes.

Artikkel 2

1.   Läti vabastatakse kohustusest kohaldada direktiivi 2002/57/EÜ, välja arvatud selle artiklit 17, liigi Brassica nigra (L.) Koch suhtes.

2.   Läti vabastatakse kohustusest kohaldada direktiivi 2002/57/EÜ, välja arvatud selle artiklit 17 ja artikli 22 lõiget 1, liigi Helianthus annuus L. suhtes.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

---

(1)  EÜT 125, 11.7.1966. lk 2309/66.

(2)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

---