17.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/1

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 577/98 tuleb kindlaks määrata lisaküsimustike programmi üksikasjad aastateks 2013–2015.

(2)

On vaja leida täiendavaid allikaid (2) teatavate sektorite jaoks, kus tööõnnetuste või kutsehaiguste ja muude tööst tingitud terviseprobleemide ilmnemise oht on suur, kuid mida riiklik sotsiaalkindlustussüsteem ei käsitle tavapärastes küsimustikes (või käsitleb vaid osaliselt), näiteks „Kalapüük ja vesiviljelus” (NACE rev. 2, jaotis 03), „Mäetööstus” (NACE rev. 2, B jagu) või „Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne” (NACE rev. 2, Q jagu).

(3)

Uus lisaküsimustik tööõnnetuste ja tööst tingitud terviseprobleemide kohta suurendab tunduvalt nende andmete väärtust, mida saadakse Euroopa tööõnnetuste statistika (European Statistics on Accidents at Work – ESAW) ja Euroopa kutsehaiguste statistika (European Occupational Diseases Statistics – EODS) alusel, ning võimaldab just eelkõige õnnetuste ja kutsehaiguste kohta saadud andmeid siduda otseselt tööturul olevate isikute olukorraga ja aitab hankida teavet, mida on vaja kujunevate riskide kindlaksmääramiseks (näiteks tööst tingitud terviseprobleemid, mida ei peeta riikliku õiguse alusel kutsehaigusteks).

(4)

Euroopa tööhõivestrateegias on otseselt kajastatud vajadust võtta arvesse sisserände mõju tööturule, eelkõige vajadust parandada sisserändajate olukorda tööturul. Nõukogu otsusega 2008/618/EÜ (3) vastu võetud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes, mis moodustavad lahutamatu osa koondsuuniste paketist ja mille eesmärk on aidata taaskäivitatud Lissaboni strateegia raames kaasa majanduskasvu ja tööhõive edendamisele Euroopas, kutsutakse üles pöörama erilist tähelepanu kehvemas olukorras olevate inimeste tööhõive probleemide olulisele vähendamisele, sealhulgas erinevuste vähendamisele kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel. Suunistes öeldakse üheselt, et diskrimineerimisvastane võitlus ja sisserändajate integreerimine on väga olulised, ning kutsutakse üles paremini suunama majanduslikel põhjustel toimuvat rännet, et parandada tööturu vajaduste rahuldamist. Kõnealuste suundumuste jälgimiseks on äärmiselt vajalik asjakohaste andmete olemasolu, eelkõige kuna Euroopa Liidu tööjõuline elanikkond vananeb ja oskustööliste arv eeldatavasti väheneb, mis toob kaasa selle, et lähiaastatel kasvab vajadus võõrtöötajate järele.

(5)

Võttes arvesse käimasolevaid arutelusid kaitstud paindlikkuse (flexicurity) teemal ja selgesti välja öeldud vajadust, et Euroopa piires on vaja suurendada nii ettevõtete kui ka töötajate kohanemisvõimet, mida on rõhutatud ka Euroopa tööhõivestrateegia ja tööhõive suunistes, on vaja koguda andmeid laiaulatusliku Euroopa tasandil tehtava uuringuga, milles käsitletakse uute töökorraldusvormide kasutamise ulatust ja tööajakorraldust ning töötajate suhtumist neisse.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

17.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/4

17.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/6

(1)

Nõukogu võttis 17. oktoobril 2005 vastu ühismeetme 2005/724/ÜVJP, (1) millega nimetati Erwan FOUÉRÉ Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis.

(2)

Nõukogu võttis 15. septembril 2009 vastu ühismeetme 2009/706/ÜVJP, (2) millega pikendati ELi eriesindaja volitusi 31. märtsini 2010.

(3)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada kuni 31. augustini 2010. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib aga lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse jõustumist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) soovituse põhjal nii otsustab,

a)

hoida tihedaid sidemeid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusega ja poliitilises protsessis osalejatega;

b)

pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

c)

tagada rahvusvahelise üldsuse jõupingutuste kooskõlastamine 13. augusti 2001. aasta raamlepingu sätete rakendamiseks ja järjepidevuse tagamiseks vastavalt nimetatud lepingus ja selles lisades sätestatule;

d)

jälgida pingsalt olukorda julgeolekut ja rahvustevahelisi suhteid käsitlevates küsimustes ja anda nende kohta aru ning suhelda kõigi selleks vajalike asjaomaste organitega;

e)

aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis kooskõlas ELi inimõigusi käsitleva poliitika ja ELi inimõigusi käsitlevate suunistega.

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)

tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava suure riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole liitu lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel kokku lepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades kirjalikke aruandeid nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile esitatavate vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

17.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/9

(1)

Komisjoni otsusega 2006/502/EÜ (2) nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine.

(2)

Otsus 2006/502/EÜ võeti vastu kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 13, milles piiratakse otsuste kehtivus kõige rohkem ühe aastaga, kuid neid võib samas korras kehtestada järgmisteks ajavahemikeks, millest ükski ei ole pikem kui aasta.

(3)

Otsust 2006/502/EÜ on muudetud kolm korda: esiteks otsusega 2007/231/EÜ, (3) millega pikendati otsuse kehtivust kuni 11. maini 2008, teiseks otsusega 2008/322/EÜ, (4) millega pikendati otsust veel ühe aasta võrra, kuni 11. maini 2009, ning kolmandaks otsusega 2009/298/EÜ, (5) millega pikendati otsuse kehtivust veel aasta võrra, kuni 11. maini 2010.

(4)

Kuna puuduvad muud asjakohased meetmed, et tagada tulemasinate ohutus lastele, tuleb pikendada otsuse 2006/502/EÜ kehtivust veel 12 kuu võrra ning seda otsust vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ alusel loodud komitee arvamusega,

17.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/10

(1)

Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugripi viirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega vorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vormi tagajärjeks on aga enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga suur suremus. Kõnealusel haigusel võib olla tõsine mõju kodulinnukasvatuse tasuvusele.

(2)

Linnugrippi esineb peamiselt lindudel, kuid teatavatel asjaoludel võib nakkust esineda ka inimestel, kuigi see risk on üldiselt väga väike.

(3)

Linnugripipuhangu korral on oht, et haigusetekitaja võib levida teistesse kodulinnukasvatusettevõtetesse ja metslindudele. Selle tulemusel võib see eluslindude või nendest saadud toodetega kauplemise ja metslindude rände tagajärjel levida ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

(4)

Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta (4) on kehtestatud tõrjemeetmed, mida kohaldatakse nii madala kui ka kõrge patogeensusega linnugripi vormide suhtes. Kõnealuse direktiivi artiklis 16 on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide ning täiendavate piirangutsoonide kehtestamine kõrge patogeensusega linnugripi puhangute korral.

(5)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsuses 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses, (5) on sätestatud täiendavad kaitsemeetmed, mida tuleb kohaldada liikmesriigis, kus on esinenud nakatumist alatüüpi H5N1 kuuluvasse kõrge patogeensusega linnugripi viirusesse, et vältida kõnealuse haiguse levikut, võttes arvesse konkreetse viirusetüve epidemioloogia eripära.

(6)

Otsuse 2006/415/EÜ artiklis 4 on nõutud, et liikmesriik peab kohe pärast alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi puhangut või puhangu kahtlust kehtestama kõrge riskiteguriga piirkonna, mis koosneb ohustatud tsoonist ja järelevalvetsoonist (edaspidi „A-piirkond”), ja madala riskiteguriga piirkonna, mis eraldab A-piirkonda asjaomase liikmesriigi haigusvabast osast (edaspidi „B-piirkond”). Kõnealused piirkonnad on loetletud käesoleva otsuse lisas.

(7)

Rumeenia on teatanud komisjonile alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi puhangust oma territooriumil ja on võtnud otsuses 2006/415/EÜ sätestatud asjakohased meetmed, sealhulgas kehtestanud A- ja B-piirkonna.

(8)

Komisjon on kõnealused kaitsemeetmed nüüd koostöös Rumeeniaga läbi vaadanud ja on veendunud, et nimetatud liikmesriigi pädeva ametiasutuse kehtestatud A- ja B-piirkonna piirid on puhangu tegelikust asukohast piisaval kaugusel.

(9)

Vältimaks tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist kolmandate riikide poolt, on vaja liidu tasandil kiiresti kehtestada Rumeenias A- ja B-piirkondade loetelud.

(10)

Seda silmas pidades tuleks kuni toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmise kohtumiseni käesolevas otsuses loetleda Rumeenias A- ja B-piirkonnad, kus kohaldatakse otsuses 2006/415/EÜ sätestatud kaitsemeetmeid, ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestus.

(11)

Käesolev otsus vaadatakse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmisel kohtumisel,

17.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/13

(1)

Seoses piraatlusjuhtumite sagenemisega Somaalia ranniku lähedal võttis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organisation, IMO) meresõiduohutuse komitee oma 27. maist5. juunini 2009 toimunud 86. istungil vastu rea meetmeid ning saatis välja mitmeid ringkirju, milles käsitletakse piraatluse ja laevade relvastatud röövimise vastu võetavate meetmete kohta kehtivate üldsoovituste ajakohastamist ja konkreetsete meetmete määratlemist seoses piraatlusega Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähedal.

(2)

23. juuni 2009. aasta ringkirjas MSC.1/Circ. 1334 on sõnastatud juhised laevaomanikele, laevandusettevõtjatele, kaptenitele ja meeskonnaliikmetele piraatluse ja laevade relvastatud röövimise ärahoidmise ja tõrjumise kohta („Guidance to ship owners and ship operators, shipmasters and crews on preventing and suppressing acts of piracy and armed robbery against ships”). Nimetatud ringkirjas on esitatud terviklik pake meetmeid, mida on võimalik laeva pardal võtta kõikides tingimustes rünnaku vältimiseks või selle toimumise korral meeskonna ja laeva ohustatuse minimeerimiseks.

(3)

16. juuni 2009. aasta ringkirjas MSC.1/Circ. 1332 on loetletud parimad juhtimistavad piraatlusjuhtumite vältimiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähedal „(Best Management Practices to Avoid, Deter or Delay Acts of Piracy in the Gulf of Aden and off the Coast of Somalia”), mille on vabatahtlikkuse alusel välja töötanud laevandussektori esindajad ning mida lepinguosalised on toetanud ja edasi arendanud seoses pakilise vajadusega seista vastu rünnakutele Somaalia ranniku lähedal. Laevandussektori esindajad on ajakohastanud need meetmed versiooniga 2, mis avaldati 29. septembri 2009. aasta ringkirjas MSC.1/Circ. 1335.

(4)

Kuigi IMO ringkirjades nimetatud meetmed ei ole kohustuslikud ega siduvad, on ilmselgelt vaja parandada meresõiduohutust ja hoolitseda selle eest, et liikmesriikide lipu all sõitvad laevad suudaksid piraatluse ja relvastatud kallaletungide ohutsoonis liigeldes end kaitsta praeguste teadmiste alusel parimal võimalikul viisil.

(5)

Laevade vastu suunatud piraatlusjuhud ja relvastatud kallaletungid on sageli seotud vägivallaga ning kujutavad endast tõsist ohtu lisaks praegusele olukorrale Somaalia ranniku lähedal, Adeni lahes ja India ookeanis veel paljudes maailma piirkondades.

(6)

Alates aastast 1991, kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon alustas andmete kogumist piraatluse kohta, on 2008. aasta näitajad kõige tõsisemad – 293 kallaletungi laevadele, 49 kaaperdamist, 889 pantvangi võetud meremeest, 11 tapetut, 21 teadmata kadunut ja arvatavasti hukkunut. Nimetatud aastast on laevade ründamiste ja hõivamiste arv eriti kiiresti kasvanud Somaalia ranniku lähedal, Adeni lahes ja India ookeanis. Piraadid on rünnanud ja läbi otsinud arvukalt laevu ning võtnud meeskonnad pantvangi, nõudes nende vabastamise eest lunaraha. Kinnipidamine on kestnud nädalaid ja isegi kuid, mis on meremeeste jaoks traumeeriv ja täiesti vastuvõtmatu.

(7)

Alates 2009. aasta algusest on rünnakute arv India ookeanis ja Adeni lahes suurenenud, kuigi suvel mussoonide ja piraatide jaoks raskete laevatamistingimuste tõttu probleem veidi leevenes. 2009. aastal rünnati laevu vähemalt 164 korral, millest 48 lõppesid laeva hõivamisega.

(8)

Parimate juhtimistavade kohaselt soovitatakse laevandusettevõtjatel ja laevadel enne Adeni lahe läbimist registreerida end Somaali poolsaare (Aafrika Sarv) meresõiduohutuse keskuse (Maritime Security Centre – Horn of Africa, MSCHOA) veebisaidil www.mschoa.org Registreerunud laevadele edastatakse kogu olemasolev teave olukorra kohta asjaomases laevaliikluse piirkonnas ning neid jälgivad Euroopa Liidu piraatlusevastase mereoperatsiooni Atalanta (EU NAVFOR-ATALANTA) relvajõud, mis vähendab rünnakuohtu. Kuid rohkem kui kolmandik Adeni lahest läbisõitvatest laevadest ei registreeru MSCHOA veebisaidil ning jäävad seetõttu ilma kõnealuse piirkonna läbimiseks kehtestatud turvameetmete kaitsest.

(9)

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 15. juunil 2009 pikendada aasta võrra alates 13. detsembrist 2009 ELi sõjalist operatsiooni EU NAVFOR-ATALANTA, et aidata Somaalia ranniku lähedal piraatlusjuhtumeid vältida, ennetada ja ohjata. See sõjaline operatsioon on esimene ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames korraldatav mereväeoperatsioon. Nõukogu rõhutas, et jätkuv piraatlus Somaalia ranniku lähedal ohustab tõsiselt laevaliiklust selles piirkonnas.

(10)

Kuna ringkirjades MSC.1/Circ. 1334 ja MSC.1/Circ. 1335 soovitatud ennetavad meetmed on täienduseks operatsiooni EU NAVFOR-ATALANTA raames võetavatele meetmetele, siis esimeste tõhusa ja kooskõlastatud rakendamisega suureneb nõukogu otsuse alusel Somaalia ranniku piirkonnas piraatlusega võitlemiseks võetavate laevaliikluse ohutusmeetmete tulemuslikkus.

(11)

Liikmesriikide ülesanne on rakendada meetmed meresõiduohutuse suurendamiseks ja tagada selleks vajalike vahendite eraldamine,

2.1.

Liikmesriikidel palutakse teavitada oma registreeritud laevandusettevõtjaid ringkirjast MSC.1/Circ. 1334, mis kiideti heaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 86. istungil ning milles on ette nähtud ja ajakohastatud enesekaitse ennetavad meetmed, mida laevadel ja laevandusettevõtjatel tuleb võtta ohupiirkondades piraatlusjuhtumite ja relvastatud kallaletungidega võitlemiseks vastavalt rahvusvahelisele laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksile (Ship and Port Facility Security Code, ISPS).

2.2.

Eelkõige palutakse liikmesriikidel tagada, et nende laevad on piisavalt ja tõhusal viisil mehitatud vastavalt ISPS koodeksi B osa reeglile 4.28, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 (1) artikli 3 lõike 5 kohaselt on kohustuslik.

3.1.

Liikmesriikidel palutakse teavitada oma registreeritud laevandusettevõtjaid ringkirjast MSC.1/Circ. 1332, mis kiideti heaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 86. istungil ning mida täiendab ringkiri MSC.1/Circ. 1335, milles esitatakse ülemaailmselt kohaldatavad parimad juhtimistavad piraatlusjuhtumite vältimiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähedal, mida laevandussektori esindajad korrapäraselt ajakohastavad ja avalikustavad.

3.2.

Liikmesriikidel palutakse võtta kõik vajalikud meetmed, et levitada Somaalia ranniku lähedal toimuvate piraatlusjuhtumite ohjamise parimaid juhtimistavasid, mis on esitatud käesoleva soovituse lisas, edastada nende korrapäraselt ajakohastatud versioonid ja kontrollida nende rakendamist.