a)

haudejaamas või

b)

ettevõttes.

a)

korrapärane proovide võtmine haudejaamas iga 16 nädala järel;

b)

korrapärane proovide võtmine ettevõttes kahel korral tootmistsükli jooksul, kusjuures esimene kord on nelja nädala jooksul pärast munemisperioodi algust või munemisüksusesse saatmist ning teine munemisperioodi lõpus kõige varem kaheksa nädalat enne tootmistsükli lõppu;

c)

kinnitav proovide võtmine ettevõttes pärast asjaomaste salmonella serotüüpide tuvastamist haudejaamas võetud proovidest.

a)

nelja nädala jooksul pärast munemisperioodi algust või munemisüksusesse saatmist;

b)

munemisperioodi lõpus kõige varem kaheksa nädalat enne tootmistsükli lõppu;

c)

tootmise kestel mis tahes ajal, mis jääb punktides a ja b nimetatud proovide võtmise aegadest piisavalt kaugele.

a)

proove võetakse ettevõttes üks kord tootmistsükli jooksul ja üks kord aastas haudejaamas või

b)

proove võetakse ettevõttes tootmistsükli kestel kahel teineteisest ajaliselt piisavalt kaugel oleval korral.

a)

ühest koorumiskapi nähtavalt määrdunud koorumisrestidelt võetud liitproovist, mis on võetud juhusliku valimina viiest eraldi koorumiskapi kastist või viiest eraldi kohast koorumiskapis, mis kokku hõlmavad vähemalt 1 m2 suuruse pinna; kui aretuskarja haudemunad on mitmes koorumiskapis, võetakse üks selline liitproov kõigist, kuid maksimaalselt viiest koorumiskapist; või

b)

ühest proovist, mis on võetud ühe või mitme niisutatud riidelapi abil vähemalt 900 cm2 pindalalt; proov võetakse kohe pärast kanade eemaldamist vähemalt viie koorumiskapi kasti põhjade kogupinnalt või iga (kuid maksimaalselt viie) koorumiskapi (kus on aretuskarjalt saadud koorunud munad) viiest kohast, sealhulgas põrandalt võetud tolmust. Seejuures tagatakse, et võetakse vähemalt üks proov iga aretuskarja kohta, kust munad on saadud; või

c)

10 grammist purunenud munakoortest, mis on võetud maksimaalselt viies koorumiskapis (kus on aretuskarjalt saadud koorunud munad) paiknevast 25 kastist (st lähteproov kaalub 250 grammi), munakoored purustatakse, segatakse ja neist võetakse kontrollimiseks 25 grammi raskune osaproov.

a)

Väljaheidete liitproov, mis koosneb värskete väljaheidete vähemalt 1 grammi raskustest juhuslikult mitmest aretuskarja pidamiseks kasutatava lindla paigast võetud eraldi proovidest, või kui aretuskarjal on vaba juurdepääs enam kui ühele lindlale konkreetses ettevõttes, igast selles ettevõttes aretuskarja pidamiseks kasutatavast hoonerühmast. Väljaheited võib analüüsi jaoks ühendada vähemalt kaheks liitprooviks.

Liitproovi moodustamiseks vajalike eraldi väljaheiteproovide võtmise kohtade arv on järgmine.

b)

Jalatsi- ja/või tolmuproovid

Proov koosneb

c)

Kui aretuskarja peetakse puuris, võib proove võtta loomulikult segunenud väljaheidetest, olenevalt hoone tüübist kas konveierlintidelt, skreeperist või sõnnikuhoidlast. Kaks vähemalt 150 grammi kaaluvat proovi võetakse eraldi kontrollimiseks

Lindlas on harilikult mitu puurikorrust. Iga korruse väljaheitekogum peab olema liitproovis esindatud. Igast aretuskarjast võetakse kaks liitproovi viisil, mida kirjeldatakse allpool alapunktides 3–6.

Lintide või skreeperitega süsteemide korral peavad need proovide võtmise päeval enne proovide võtmist töötama.

Puurialuste rennide ja skreeperitega süsteemide puhul võetakse liitproov väljaheidetest, mis on kogunenud skreeperile pärast selle kasutamise lõppu.

Lintide või skreeperiteta astmeliste puurisüsteemide puhul tuleb väljaheidete liitproov võtta sõnnikuhoidlast.

Sõnnikukonveieri süsteem: väljaheiteainese liitproov võetakse lintide väljalaskeotstest.

a)

Korrapärane proovide võtmine toimub vastavalt punktile 2.2.2.1.

b)

Asjaomaste salmonella serotüüpide tuvastamisel haudejaamas võetud proovidest viiakse kinnitav proovide võtmine läbi vastavalt punktis 2.2.2.1 kirjeldatule.

Mikroobivastaste ainete või bakterikasvu inhibiitorite kontrollimise võimaldamiseks võib võtta lisaproove järgmiselt: juhuvaliku teel võetakse ettevõtte igast lindlast linde, tavaliselt kuni viis lindu igast hoonest, kui just pädev asutus ei pea vajalikuks rohkematelt lindudelt proove võtta.

Kui nakkusallikas ei ole kindlaks tehtud, viiakse aretuskarja või selle järglaskonna hulgas enne kaubanduspiirangute kohaldamise lõpetamist läbi mikroobivastaste ainete analüüsid või uued bakterioloogilised uuringud asjaomaste salmonella serotüüpide esinemise tuvastamiseks.

Kui tuvastatakse mikroobivastaseid aineid või bakterikasvu inhibiitoreid, järeldatakse, et salmonellaga nakatumine on kinnitust leidnud.

c)

Valede tulemuste kahtlus

Erakorralistel juhtudel, kui pädeval asutusel on põhjust kahelda läbiviidud proovide võtmise tulemuses (nii negatiivse kui ka positiivse tulemuse puhul), võib ta otsustada, et viiakse läbi uus proovide võtmine vastavalt punktile b.

a)

pannakse ühte liitrisse toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette ja segatakse kergelt;

b)

kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 kirjeldatud tuvastusmeetodil.

a)

Proovivõtujalatsite või -sokkide paar(id) ja tolmuproovid (riidest materjalil) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud väljaheiteainese või tolmu mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette.

b)

Proovivõtujalatsid või -sokid ja riideproovid tuleb kasta üleni puhverdatud peptoonvette, nii et proovi ümbritseb piisavalt vedelikku, kuhu salmonella saab eralduda, seega võib vajaduse korral lisada puhverdatud peptoonvett.

Jalatsiproove ja riideproove tuleb töödelda eraldi.

c)

Kui viiest proovivõtujalatsi või -soki paarist on moodustatud kaks proovi, tuleb kumbki proov panna vähemalt 225 ml puhverdatud peptoonvette (vajaduse korral lisatakse vett), tagades, et proov on üleni vees ja et proovi ümbritseb piisavalt vedelikku, kuhu salmonella saab eralduda.

d)

Proovi täielikuks küllastamiseks segatakse seda ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil.

a)

Väljaheiteproovid liidetakse ja segatakse hoolikalt ning sellest võetakse 25 grammi kaaluv osaproov kultuuri kasvatamiseks.

b)

See 25 grammi kaaluv osaproov asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette.

c)

Kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 kirjeldatud tuvastusmeetodil.

—

kui asjaomased salmonella serotüübid (välja arvatud vaktsiinitüved) tuvastatakse ühes või mitmes karjast võetud proovis, seda ka juhul, kui asjaomased salmonella serotüübid tuvastatakse üksnes tolmuproovis, või

—

kui ametlike kontrollide osana toimunud kinnitav proovide võtmine vastavalt punkti 2.2.2.2 alapunktile b ei kinnita asjaomaste salmonella serotüüpide esinemist, küll aga tuvastatakse karjas mikroobivastased ained või bakterikasvu inhibiitorid.

a)

vastavalt vajadusele valimikava suhtes tehtud valikute üksikasjalik kirjeldus ja võetud proovide liik;

b)

vähemalt üks kord aruandlusaasta jooksul analüüsitud ja vähemalt 250 linnust koosnevate täiskasvanud aretuskarjade koguarv;

c)

analüüsi tulemused, sealhulgas:

d)

juhtumite arv, kui ametlike kontrollide raames võetud proovid ei kinnitanud toidukäitleja algatusel võetud proovidest esialgu saadud salmonella-positiivset tulemust;

e)

tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel.

a)

rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS);

b)

rühma kood.

a)

laeva nimi;

b)

pardatähis;

c)

rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS);

d)

mootori võimsus;

e)

mahutavus brutoregistertonnides ja üldpikkus;

f)

liigid, mida kavatsetakse püüda;

g)

kavandatav püügipiirkond.

1.

Pärast iga loomuse võtmist:

2.

Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:

3.

Pärast iga lossimist ELi sadamas:

4.

Pärast igakordset andmete edastamist Euroopa Komisjonile:

1.1.

Iga kord, kui laev alustab püügireisi (1) ELi vetes, saadab ta sõnumi „saak sisenemisel”, täpsustades järgmised andmed:

1.2.

Iga kord, kui laev lõpetab püügireisi (1) ELi vetes, saadab ta „saak väljumisel” sõnumi, täpsustades järgmised andmed:

1.3.

Heeringa- ja makrellipüügi puhul tuleb saata sõnum „püügiaruanne” igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 osutatud püügipiirkondadesse ning kõikide muude liikide püügi puhul igal nädalal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 osutatud piirkondadesse, täpsustades järgmised andmed:

1.4.

Kui ümberlaadimine on kavandatud sõnumite „saak sisenemisel” ja „saak väljumisel” vahel, tuleb lisaks „püügiaruande” sõnumitele saata vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist lisateade „ümberlaadimine”, täpsustades järgmised andmed:

—

peab tekst „VRONT” asuma sõnumi teemareal;

—

iga järgnev teabeühik märgitakse uuele reale;

—

asjaomane kood märgitakse enne teavet, eraldades need üksteisest tühikuga.

3.1.

Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Komisjonile Brüsselis teleksi (SAT COM C 420599543 FISH), e-posti (FISHERIES-telecom@ec.europa.eu) või ühe punktis 4 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 2 kindlaks määratud vormis.

3.2.

Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu sõnumit edastada, võib asjaomase laeva nimel selle edastada mõni teine laev.

3.3.

Juhul kui lipuriigil on tehniliselt võimalik saata oma tegutsevate laevade nimel kõik eespool nimetatud sõnumid ja teated nn NAF-vormingus (Põhja-Atlandi vorming), võib asjaomane lipuriik pärast lipuriigi ja komisjoni kahepoolset kokkulepet saata selle teabe turvalise edastusprotokolliga Euroopa Komisjonile Brüsselis. Sel juhul tuleb edastamisel lisada täiendav teave (pärast AD teavet).

Näidis (eespool esitatud andmetega)

//SR//AD/XEU//FR/NOR//RN/5//RD/20051004//RT/1320//SQ/1//TM/COE//RC/IRCS//TN/1//NA/LAEVA NIMI//IR/NOR//XR/PO 12345//LT/+65 321//LG/– 21 123//RA/04A.//OB/COD 100 HAD 300//DA/20051004//TI/1315//MA/KAPTENI NIMI//ER//

Lipuriik saab tagasiside sõnumi, milles on järgmised andmed:

a)

Laevad, mille pardal on juba saak, võivad alustada püügireisi üksnes pärast asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse käest loa saamist. Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne ELi vetesse sisenemist nõuetekohaselt ühte järgmistest kalapüügi seirekeskustest:

Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ja laeva kapteni määratud hinnanguline ELi vetesse sisenemise asukoht (pikkus-/laiuskraad) ning samuti piirkond, kus laev kavatseb alustada püüki. Laev ei alusta püüki enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni.

Ilma et see piiraks mis tahes merel tehtavat kontrolli, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks sadamas.

b)

Laevad, mis sisenevad ELi vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest.

c)

Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub ELi vetest või siseneb ELi sadamasse, kus lossitakse kogu tema saak.

Laevad lahkuvad ELi vetest ainult järgmiste kontrollmarsruutide kaudu:

Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne mõnele eespool nimetatud kontrollmarsruudile saabumist Edinburghis asuvat kalapüügi seirekeskust kas e-posti või telefoni teel vastavalt punkti a alapunktile i. Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollmarsruut, mille kaudu laev kavatseb lahkuda.

Laev ei lahku kontrollmarsruudi piirkonnast, kuni ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni ELi vetest lahkumiseni.

Ilma et see piiraks merel tehtavat kontrolli, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks Lerwicki või Scrabsteri sadamas.

a)

Laevad võivad alustada püügireisi üksnes pärast asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse käest loa saamist. Kõnealused laevad sisenevad ELi vetesse ainult järgmiste kontrollipiirkondade kaudu:

ELi vetesse sisenemise puhul võtab laeva kapten vähemalt neli tundi enne kontrollipiirkonda saabumist ühendust Ühendkuningriigi kalapüügi seirekeskusega (Edinburgh) e-posti teel järgmisel aadressil: ukfcc@scotland.gsi.gov.uk või telefoni teel (+ 44 1312719700).

Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev kavatseb siseneda ELi vetesse. Laev ei alusta püüki enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni.

b)

Laevad, mis sisenevad ELi vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest.

c)

Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub ELi vetest või siseneb ELi sadamasse, kus lossitakse kogu tema saak.

Laevad lahkuvad ELi vetest ainult kontrollipiirkondade kaudu.

ELi vetest lahkumise puhul teavitab laeva kapten vähemalt kaks tundi enne mõnda eespool nimetatud kontrollipiirkonda saabumist Edinburghis asuvat kalapüügi seirekeskust kas elektronposti või telefoni teel vastavalt punktile a.

Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev kavatseb lahkuda. Laev ei lahku kontrollipiirkonnast enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni ELi vetest lahkumiseni.