ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.050.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 50 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
53. köide |
Sisukord |
|
I Seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
* |
|
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) nr 165/2010, 26. veebruar 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) seoses aflatoksiinide sisaldusega ( 1 ) |
|
|
|
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
|
2010/124/EL |
|
|
* |
||
|
|
2010/125/EL |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
DIREKTIIVID
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/1 |
NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/12/EL,
16. veebruar 2010,
millega muudetakse direktiive 92/79/EMÜ, 92/80/EMÜ ja 95/59/EÜ tubakatoodete suhtes kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade osas ning direktiivi 2008/118/EÜ
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/79/EMÜ (sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta) (3) artiklile 4 ja nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/80/EMÜ (muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta) (4) artiklile 4 vaadati põhjalikult läbi tubakatoodete aktsiisi määrad ja struktuur. Kõnealune läbivaatamine hõlmas ka nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivi 95/59/EÜ (muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu) (5) sätteid. |
(2) |
Et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning samal ajal ka aluslepingu artikliga 168 nõutav tervise kõrgetasemeline kaitse, pidades silmas, et tubakatooted võivad tervist tõsiselt kahjustada ning et liit on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni osaline, tuleks tubakatooteid käsitlevate liidu maksualaste õigusnormide osas teha mitmesuguseid muudatusi. Need muudatused peaksid arvesse võtma iga tubakatoote puhul valitsevat olukorda. |
(3) |
Sigarettide puhul tuleks korda lihtsustada, et luua tootjate jaoks neutraalsed konkurentsitingimused, vähendada tubakaturu osadeks jaotatust ning rõhutada tervisega seonduvaid eesmärke. Selleks tuleks loobuda levinuima hinnakategooria põhimõttest, võtta hinnaga seotud miinimumnõude aluseks kaalutud keskmine jaemüügihind ning kohaldada koguselist minimaalset määra kõigi sigarettide suhtes. Samadel põhjustel tuleks kaalutud keskmisest jaemüügihinnast lähtuda ka koguselise aktsiisimäära osakaalu arvutamisel kogu maksukoormuses. |
(4) |
Ilma et see mõjutaks kombineeritud maksustruktuuri ja erikomponendi maksimaalset protsentuaalset osakaalu kogu maksukoormusest, tuleks liikmesriikidele anda tõhusamad vahendid sigarettidele koguselise või minimaalse aktsiisi kehtestamiseks, et tagada vähemalt teatud minimaalse maksustamise kohaldamine kogu liidus. |
(5) |
Sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubaka puhul tuleks hinnapõhised liidu miinimumnõuded kehtestada viisil, mis annab sigarettidele esitatavate nõuetega sarnase mõju, ning nende puhul tuleks võtta aluseks kaalutud keskmine jaemüügihind. |
(6) |
Hindade ja aktsiisimäärade muutusi on analüüsitud eelkõige sigarettide puhul, mis on ülekaalukalt tähtsaim tubakatoodete kategooria, ning samuti sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubaka puhul. See analüüs näitab, et liikmesriikide vahel on endiselt märgatavad erinevused, mis võivad häirida siseturu toimimist. Liikmesriikide maksustamistasemete suurem lähendamine aitaks vähendada pettust ja salakaubandust liidus. |
(7) |
Samuti aitaks maksustamistasemete suurem lähendamine tagada inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse. Maksustamistase on tõepoolest oluline aspekt tubakatoodete hinnas, mis omakorda mõjutab tarbijate suitsetamisharjumusi. Pettused ja salakaubandus õõnestavad eelkõige sigarettide ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubaka maksudest tulenevaid hinnatasemeid ning ohustavad seega tubakatoodete tarbimise piiramise ja tervisekaitse eesmärgi saavutamist. |
(8) |
Et saavutada maksustamistasemete suurem ühtlus ja vähendada tarbimist, tuleks tõsta sigarettide ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubaka maksustamise miinimumtasemeid liidus. |
(9) |
Tuleks lähendada sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubaka maksustamise miinimumtasemeid sigarettide suhtes kohaldatavatele miinimumtasemetele, et võtta paremini arvesse nende kahe toote vahel eksisteeriva konkurentsi ulatust, mida kajastavad täheldatud tarbimismudelid, ning nende võrdselt kahjulikku toimet. |
(10) |
Üleminekuperioodid peaks võimaldama liikmesriikidel sujuvalt kohandada üldise aktsiisi uusi tasemeid, piirates sel viisil võimalikke kõrvamõjusid. |
(11) |
Selleks et vältida saare majandusliku ja sotsiaalse tasakaalu kahjustamist, on nii oluline kui ka põhjendatud pikendada kuni 31. detsembrini 2015 erandit, millega Prantsusmaa võib kohaldada aktsiisimäära, mis on madalam kui Korsikal tarbimisse lubatud sigarettide ja muude tubakatoodete riiklik määr. Selleks kuupäevaks peaks Korsikal tarbimisse lubatud tubakatoodete maksueeskirjad olema viidud täieliku kooskõlla Prantsusmaa mandriosal kehtivate eeskirjadega. Siiski tuleks vältida liiga järsku muutust ning seetõttu tuleks tõsta Korsikal praegu sigarettidele ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubakale kehtestatud aktsiisi järk-järgult. |
(12) |
Selleks et vältida konkurentsi moonutamist ja vastuvõetamatuid häireid kauplemisel ning sellest tulenevat kõrget aktsiisi kas oluliseks tuluallikaks olemise tõttu või tervisega seotud põhjustel kohaldavate liikmesriikide tulude vähenemist, on vaja kõnealustel riikidel lubada kehtestada koguseline piirang sigarettidele, mida võib tuua ilma lisaaktsiisi maksmata nende territooriumile teisest üleminekuperioodi kohaldavast liikmesriigist. Sellist piirangute lubamist on asjakohane kohandada, võttes arvesse taset, milleni üldine kohustuslik maksustamise miinimumtase on jõudnud, ja seda, millised raskused võivad tekkida erandit kohaldavatel liikmesriikidel järkjärgulisel üldise kohustusliku miinimumtaseme kohaldamisel madalama maksustamise tõttu teistes liikmesriikides. |
(13) |
Vältimaks sigarite, sigarillode ja muu suitsetamistubaka kui sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubaka suhtes kohaldatavate liidu miinimumtasemete väärtuse langust, tuleb koguselisi miinimummäärasid tõsta. |
(14) |
Ühtse ja õiglase maksustamise huvides tuleks sigarettide, sigarite, sigarillode ja muu suitsetamistubaka määratlust kohandada nii, et tubakarulle, mida vastavalt nende pikkusele saab käsitada kahe või enama sigaretina, koheldaks aktsiisiga maksustamisel kahe või enama sigaretina, et sellist liiki sigarit, mis on paljude omaduste poolest sarnane sigaretiga, koheldaks aktsiisiga maksustamisel sigaretina, et suitsetamistubakat, mis on paljude omaduste poolest sarnane sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubakaga, koheldaks aktsiisiga maksustamisel peeneks lõigatud tubakana, ning et tubakajäätmed oleks selgelt määratletud. Saksamaa Liitvabariigil ja Ungari Vabariigil tuleks lubada sigarite ja sigarillode uue määratluse rakendamist edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2015, pidades silmas majandusraskusi, mida kohene rakendamine võib tekitada asjaomastele Saksamaa ja Ungari ettevõtjatele. |
(15) |
Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punkti 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja liidu huvides oma vastavustabelid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks. |
(16) |
Direktiive 92/79/EMÜ, 92/80/EMÜ, 95/59/EÜ ja nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda) (7) tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 92/79/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 1. Sigarettide üldine aktsiis (koguseline aktsiis ja väärtuseline aktsiis, välja arvatud käibemaks) moodustab vähemalt 57 % tarbimisse lubatud sigarettide kaalutud keskmisest jaemüügihinnast. Olenemata kaalutud keskmisest jaemüügihinnast ei tohi see aktsiis olla väiksem kui 64 eurot 1 000 sigareti kohta. Liikmesriigid, kes kehtestavad kaalutud keskmise jaemüügihinna alusel 1 000 sigareti kohta vähemalt 101 euro suuruse aktsiisi, ei pea esimeses lõigus sätestatud 57 % nõuet täitma. 2. Alates 1. jaanuarist 2014 moodustab sigarettide üldine aktsiis vähemalt 60 % tarbimisse lubatud sigarettide kaalutud keskmisest jaemüügihinnast. Olenemata kaalutud keskmisest jaemüügihinnast ei tohi see aktsiis olla väiksem kui 90 eurot 1 000 sigareti kohta. Liikmesriigid, kes kehtestavad kaalutud keskmise jaemüügihinna alusel 1 000 sigareti kohta vähemalt 115 euro suuruse aktsiisi, ei pea esimeses lõigus sätestatud 60 % nõuet täitma. Bulgaarial, Eestil, Kreekal, Lätil, Ungaril, Poolal ja Rumeenial lubatakse kohaldada üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2017, et saavutada esimeses ja teises lõigus osutatud nõuete täitmine. 3. Kaalutud keskmine jaemüügihind arvutatakse kõigi tarbimisse lubatud sigarettide koguväärtuse alusel, jagades jaemüügihinna, mille hulka arvatakse kõik maksud, tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. See määratakse kindlaks hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kõigi eelmisel kalendriaastal tarbimisse lubamist käsitlevate andmete põhjal. 4. Liikmesriigid tõstavad aktsiisi järk-järgult, et saavutada lõikes 2 osutatud nõuete täitmine selles sätestatud kuupäevadeks. 5. Komisjon avaldab kord aastas üldise aktsiisi summade suhtes kohaldatava euro väärtuse liikmesriikide vääringutes. Kasutatakse oktoobri esimesel tööpäeval kehtinud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vahetuskursse. Neid kohaldatakse alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. 6. Liikmesriigid võivad lõikes 5 sätestatud iga-aastase kohandamise ajal kehtivad aktsiisisummad muutmata jätta, kui eurodes väljendatud aktsiisisummade ümberarvutamise tulemusena suureneks riigi vääringus väljendatud aktsiis vähem kui 5 % või vähem kui 5 eurot, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.” |
2) |
Artikkel 2a asendatakse järgmisega: „Artikkel 2a 1. Kui liikmesriigis muutub sigarettide kaalutud keskmine jaemüügihind, viies üldise aktsiisi allapoole artikli 2 lõike 1 ja 2 esimeses lauses osutatud vastavat taset, võib asjaomane liikmesriik hoiduda selle aktsiisi kohandamisest kuni sellisele muutumisele järgneva teise aasta 1. jaanuarini. 2. Kui liikmesriik suurendab sigarettide käibemaksumäära, võib ta vähendada üldist aktsiisi summani, mis väljendatuna kaalutud keskmise jaemüügihinna protsendina on võrdne samuti kaalutud keskmise jaemüügihinna protsendina väljendatud käibemaksumäära suurenemisega, isegi juhul, kui sellise kohandamise mõjul väheneb üldine aktsiis allapoole artikli 2 lõike 1 ja 2 esimeses lauses sätestatud kaalutud keskmise jaemüügihinna protsendina väljendatud vastavat taset. Liikmesriik tõstab siiski asjaomast aktsiisi uuesti, et saavutada vähemalt need tasemed vähendamisele järgneva teise aasta 1. jaanuariks.” |
3) |
Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Erandina artiklist 2 võib Prantsusmaa jätkata perioodil 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015 vähendatud aktsiisimäära kohaldamist Korsika departemangudes tarbimisse lubatud sigarettide suhtes 1 200 tonni suuruse aastakvoodi piires. Vähendatud maksumäära suurus on järgmine:
|
4) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 1. Iga nelja aasta järel esitab komisjon nõukogule aruande ning vajaduse korral ettepaneku käesolevas direktiivis sätestatud aktsiisimäärade ja nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivi 95/59/EÜ (muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu) (8) artiklis 16 sätestatud aktsiiside struktuuri kohta. Komisjoni aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, aktsiisimäärade tegelikku väärtust ja asutamislepingu üldeesmärke. 2. Lõikes 1 osutatud aruanne koostatakse eelkõige liikmesriikide esitatud teabe põhjal. 3. Komisjon määrab nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda) (9) artiklis 43 osutatud korras kindlaks aruande jaoks vajalike statistiliste andmete loetelu, välja arvatud üksikuid füüsilisi või juriidilisi isikuid käsitlevad andmed. Lisaks liikmesriikidele hõlpsasti kättesaadavatele andmetele sisaldab loetelu üksnes selliseid andmeid, mille kogumine ja koondamine ei too liikmesriikidele kaasa ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. 4. Komisjon ei avalda neid andmeid ega tee neid muul moel avalikuks, kui see põhjustaks äri-, tööstus- või ametisaladuse avalikustamise. |
Artikkel 2
Direktiivi 92/80/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud: „Alates 1. jaanuarist 2011 moodustab sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka üldine aktsiis (koguseline ja/või väärtuseline aktsiis, välja arvatud käibemaks) vähemalt 40 % tarbimisse lubatud ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka kaalutud keskmisest jaemüügihinnast või on vähemalt 40 eurot kilogrammi kohta. Alates 1. jaanuarist 2013 moodustab sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka üldine aktsiis (koguseline ja/või väärtuseline aktsiis, välja arvatud käibemaks) vähemalt 43 % tarbimisse lubatud ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka kaalutud keskmisest jaemüügihinnast või on vähemalt 47 eurot kilogrammi kohta. Alates 1. jaanuarist 2015 moodustab sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka üldine aktsiis (koguseline ja/või väärtuseline aktsiis, välja arvatud käibemaks) vähemalt 46 % tarbimisse lubatud ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka kaalutud keskmisest jaemüügihinnast või on vähemalt 54 eurot kilogrammi kohta. Alates 1. jaanuarist 2018 moodustab sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka üldine aktsiis (koguseline ja/või väärtuseline aktsiis, välja arvatud käibemaks) vähemalt 48 % tarbimisse lubatud ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka kaalutud keskmisest jaemüügihinnast või on vähemalt 60 eurot kilogrammi kohta. Alates 1. jaanuarist 2020 moodustab sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka üldine aktsiis (koguseline ja/või väärtuseline aktsiis, välja arvatud käibemaks) vähemalt 50 % tarbimisse lubatud ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka kaalutud keskmisest jaemüügihinnast või on vähemalt 60 eurot kilogrammi kohta. Kaalutud keskmine jaemüügihind arvutatakse tarbimisse lubatud ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka koguväärtuse alusel, jagades jaemüügihinna, mille hulka arvatakse kõik maksud, tarbimisse lubatud ja sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud suitsetamistubaka üldkogusega. See määratakse kindlaks hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kõigi eelmisel kalendriaastal tarbimisse lubamist käsitlevate andmete põhjal. Alates 1. jaanuarist 2011 peab üldine aktsiis, mis on väljendatud protsendina või summana kilogrammi või kindla arvu ühikute kohta, olema vähemalt võrdne järgmisega:
|
2) |
Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Erandina lõikest 1 võib Prantsusmaa jätkata perioodil 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015 vähendatud maksumäära kohaldamist Korsika departemangudes tarbimisse lubatud sigarettidele. Vähendatud maksumäära suurus on järgmine:
|
3) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 1. Iga nelja aasta järel esitab komisjon nõukogule aruande ning vajaduse korral ettepaneku käesolevas direktiivis sätestatud aktsiisimäärade ja aktsiiside struktuuri kohta. Komisjoni aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, aktsiisimäärade tegelikku väärtust ja asutamislepingu üldeesmärke. 2. Lõikes 1 osutatud aruanne koostatakse eelkõige liikmesriikide esitatud teabe põhjal. 3. Komisjon määrab nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda) (10) artiklis 43 osutatud korras kindlaks aruande jaoks vajalike statistiliste andmete loetelu, välja arvatud üksikuid füüsilisi või juriidilisi isikuid käsitlevad andmed. Lisaks liikmesriikidele hõlpsasti kättesaadavatele andmetele sisaldab loetelu üksnes selliseid andmeid, mille kogumine ja koondamine ei too liikmesriikidele kaasa ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. 4. Komisjon ei avalda neid andmeid ega tee neid muul moel avalikuks, kui see põhjustaks äri-, tööstus- või ametisaladuse avalikustamise. |
4) |
Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon avaldab kord aastas üldise aktsiisi summade suhtes kohaldatava euro väärtuse liikmesriikide vääringutes. Kasutatakse oktoobri esimesel tööpäeval kehtinud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vahetuskursse ja neid kohaldatakse alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.” |
Artikkel 3
Direktiivi 95/59/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 1. Käesoleva direktiivi mõistes käsitatakse järgmisi tooteid sigarite ja sigarillodena, kui neid saab sellisena suitsetada ja kui need on nende omadusi ja tavalisi tarbijaootusi arvestades eranditult mõeldud sellisena suitsetamiseks:
2. Erandina lõikest 1 võivad Saksamaa ja Ungari jätkata kuni 31. detsembrini 2014 direktiivi 95/59/EÜ (muudetud direktiiviga 2002/10/EÜ) artikli 3 kohaldamist.” |
2) |
Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 nimetatud tubakarulli, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 8 cm, kuid mitte rohkem kui 11 cm, käsitatakse aktsiisiga maksustamisel kahe sigaretina; tubakarulli, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 11 cm, kuid mitte rohkem kui 14 cm, käsitatakse kolme sigaretina jne.” |
3) |
Artikli 5 punkt 2 asendatakse järgmisega:
|
4) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga vastavad muus osas artiklis 3 sätestatud nõuetele, käsitatakse sigarite ja sigarillodena.” |
6) |
Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Vajaduse korral võib sigarettide aktsiis hõlmata minimaalset maksukomponenti, tingimusel et vastavalt artiklis 16 sätestatule peetakse rangelt kinni kombineeritud maksustruktuurist ja sigarettide aktsiisi erikomponendi vahemikust.” |
7) |
Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 1. Sigarettide aktsiisi erikomponendi protsent kogu maksukoormusest määratakse kaalutud keskmise jaemüügihinna alusel. 2. Kaalutud keskmine jaemüügihind arvutatakse kõigi tarbimisse lubatud sigarettide koguväärtuse alusel, jagades jaemüügihinna, mille hulka arvatakse kõik maksud, tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. See määratakse kindlaks hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kõigi eelmisel kalendriaastal tarbimisse lubamist käsitlevate andmete põhjal. 3. Kuni 31. detsembrini 2013 peab aktsiisi erikomponent moodustama vähemalt 5 % ja mitte rohkem kui 76,5 % kogu maksukoormusest, mille moodustavad järgmised elemendid:
4. Alates 1. jaanuarist 2014 peab aktsiisi erikomponent moodustama vähemalt 7,5 % ja mitte rohkem kui 76,5 % kogu maksukoormusest, mille moodustavad järgmised elemendid:
5. Erandina lõigetest 3 ja 4 võib liikmesriik juhul, kui selles liikmesriigis muutub sigarettide kaalutud keskmine jaemüügihind, mille tulemusena aktsiisi erikomponent, mis on väljendatud protsendina kogu maksukoormusest, väheneb vastavalt alla 5 % või 7,5 % või suureneb üle 76,5 % taseme kogu maksukoormusest, hoiduda eriaktsiisi summa kohandamisest kuni sellisele muutumisele järgneva teise aasta 1. jaanuarini. 6. Olenemata artikli 8 lõikes 1 sätestatust, võivad liikmesriigid jätta sigarettide proportsionaalse aktsiisi arvutamise aluseks olevast summast välja tollimaksu. 7. Lõikeid 3, 4, 5 ja 6 arvesse võttes võivad liikmesriigid kehtestada sigarettide minimaalse aktsiisi.” |
8) |
Artikkel 17 jäetakse välja. |
Artikkel 4
Direktiivi 2008/118/EÜ muudetakse järgmiselt.
Artiklisse 46 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist, võivad direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõike 2 kolmandas lõigus nimetamata liikmesriigid kehtestada vähemalt 300 sigareti suuruse koguselise piirangu sigarettidele, mida võib tuua nende territooriumile ilma lisaaktsiisi maksmata liikmesriigist, kes kohaldab vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kolmandale lõikele madalamat aktsiisi, kui on ette nähtud artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus.
Direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud liikmesriigid, kes kehtestavad olenemata kaalutud keskmisest jaemüügihinnast aktsiisi määraks vähemalt 77 eurot 1 000 sigareti kohta, võivad alates 1. jaanuarist 2014 kohaldada vähemalt 300 sigareti suurust koguselist piirangut sigarettidele, mida võib tuua ilma lisaaktsiisi maksmata tema territooriumile teisest madalamat aktsiisi kohaldavast liikmesriigist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kolmandale lõigule.
Liikmesriigid, kes kohaldavad koguselist piirangut kooskõlas esimese ja teise lõiguga teavitavad sellest komisjoni. Nad võivad teostada vajalikke kontrolle tingimusel, et need kontrollid ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist.”
Artikkel 5
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 2011, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni.
Kui liikmesriigid need vastu võtavad, lisavad nad nendesse õigusnormidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 16. veebruar 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
E. SALGADO
(1) 24. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) ELT C 228, 22.9.2009, lk 130.
(3) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8.
(4) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 10.
(5) EÜT L 291, 6.12.1995, lk 40.
(6) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(7) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.
(8) EÜT L 291, 6.12.1995, lk 40.
(9) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.”
(10) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.”
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 165/2010,
26. veebruar 2010,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) seoses aflatoksiinide sisaldusega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) (2) on sätestatud piirnormid toidus sisalduva aflatoksiin B1 ja aflatoksiinide (B1, B2, G1 ja G2) kogusisalduse suhtes. |
(2) |
On vaja muuta teatavate toiduainete teatavaid aflatoksiini piirnorme, et võtta arvesse arenguid Codex Alimentarius’es ja uusi teaduslikke nõuandeid. |
(3) |
Codex Alimentarius’es on sätestatud aflatoksiinide kogusisalduse piirnormiks 15 μg/kg edasisele töötlemisele minevate mandlite, sarapuupähklite ja pistaatsiapähklite puhul ning 10 μg/kg selliste mandlite, sarapuupähklite ja pistaatsiapähklite puhul, mis on ette nähtud otsetarbimiseks (3). |
(4) |
Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA”) teaduskomisjon, mis käsitleb toiduahelas olevaid saasteaineid (edaspidi „CONTAM Panel”), võttis 25. jaanuaril 2007. aastal vastu arvamuse, milles käsitletakse tarbijate tervist ähvardavate ohtude võimalikku suurenemist juhul, kui aflatoksiinide piirnorme mandlite, sarapuupähklite ja pistaatsiapähklite ning neist valmistatud toodete puhul peaks suurendatama (4). CONTAM Panel tegi järelduse, et aflatoksiini kogusisalduse piirnormide muutmine 4-lt μg/kg 8-le μg/kg või 10-le μg/kg mandlite, sarapuupähklite ja pistaatsiapähklite puhul mõjutaks hinnangulisi toidu kaudu omastatavate saasteainete päevaseid koguseid, vähki haigestumise riski ja kokkupuute ülemmäära väga vähe. CONTAM Panel järeldas ka seda, et mis tahes allikast pärit aflatoksiinide tarbimine peaks olema nii väike kui vähegi võimalik, sest aflatoksiinid on genotoksilised ja kantserogeensed ained. On tõestatud, et aflatoksiini omastamise päevast kogust oleks võimalik vähendada, kui normide tõhusama jõustamise abil vähendataks saastatud toidu turule jõudmist ning mujalt kui mandlitest, sarapuupähklitest ja pistaatsiapähklitest saadavaid aflatoksiini koguseid. |
(5) |
16. juunil 2009 võttis CONTAM Panel vastu seisukoha, milles käsitletakse seda, kuidas mõjutab rahvatervist aflatoksiini kogusisalduse piirnormide suurendamine 4-lt μg/kg 10-le μg/kg muude pähklipuu viljade puhul kui mandlid, sarapuupähklid ja pistaatsiapähklid (5). CONTAM Panel leidis 2007. aastal kättesaadava teabe alusel, et aflatoksiini kogusisalduse piirnormide suurendamine 4-lt μg/kg 10-le μg/kg muude pähklipuu viljade, sealhulgas brasiilia pähklite puhul ei kahjustaks rahvatervist. Pidades silmas brasiilia pähklite suhtes rakendatavate aflatoksiini piirnormide üle peetavaid arutelusid Codex Alimentarius’es, on asjakohane brasiilia pähklite suhtes rakendatavad aflatoksiini piirnormid vastavusse viia mandlite, sarapuupähklite ja pistaatsiapähklite suhtes Codex Alimentarius’es sätestatud piirnormidega. |
(6) |
Codex Alimentarius’es on sätestatud üksnes aflatoksiini kogusisalduse piirnorm. Sellele vastav aflatoksiini B1 piirnorm määrati kindlaks, kasutades aflatoksiinide toidus esinemise andmebaasi, mille alusel EFSA hindas saasteainete tarbimist. |
(7) |
EFSA arvamuses aflatoksiinide kohta on märgitud, et õliseemned ja neist saadud tooted suurendavad oluliselt inimeste aflatoksiini tarbimist. EFSA tegi järelduse, et mis tahes allikast pärit aflatoksiini tarbimine tuleks viia võimalikult madalale tasemele. Ka toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) teatistes märgitakse aflatoksiinide suurt sisaldust õliseemnetes, näiteks päevalilleseemnetes, meloniseemnetes jne. Seepärast on tehtud ettepanek sätestada piirnormid ka õliseemnete suhtes (v.a maapähklite suhtes), mis oleksid kooskõlas mapähklite suhtes kehtivate piirnormidega. Kuna aflatoksiinid rafineeritud taimeõlide tootmisprotsessi käigus pea täielikult kõrvaldatakse, on asjakohane piirnorme mitte kehtestada nende õliseemnete, sealhulgas maapähklite suhtes, mida kavatsetakse kasutada rafineeritud taimeõlide pressimiseks ja rafineeritud taimeõlide endi jaoks. |
(8) |
Kõigi teraviljade ja teraviljatoodete puhul on sätestatud aflatoksiini B1 piirnormiks 2 μg/kg ja aflatoksiinide kogusisalduse piirnormiks on 4 μg/kg; erandiks on mais, mida tuleb enne söögiks tarvitamist kas sorteerida või muul viisil töödelda ja mille puhul on sätestatud aflatoksiini B1 piirnormiks 5 μg/kg ja aflatoksiinide kogusisalduse piirnormiks 10 μg/kg. Tavapäraselt sisaldab koorimata riis aflatoksiine veidi üle lubatud piirnormide. Pärast töötlemist, mille käigus kestad eemaldatakse, on aflatoksiinide sisaldus valge töödeldud riisi puhul väiksem, kui lubatud piirnormidega ette on nähtud. Seetõttu on asjakohane kohaldada riisi suhtes samu eeskirju, mis kehtivad maisi suhtes, ning sätestada kõrgemad aflatoksiini B1 ja aflatoksiinide kogusisalduse piirnormid sellise riisi puhul, mida kas sorteeritakse või töödeldakse muul viisil, enne kui inimesed seda söögiks tarvitavad või toidu koostisosana kasutavad. |
(9) |
Piirnorme kohaldatakse pähklipuu viljade söödavate osade suhtes. Hiljutised teadusuuringute tulemused on aga näidanud, et brasiilia pähklite koored võivad olla aflatoksiiniga saastunud. Et võtta arvesse viimati saadud teaduslikke andmeid, on seega asjakohane muuta lisas esitatud joonealust märkust, milles määratakse kindlaks, millist menetlust tuleb järgida koorimata pähklite analüüsimisel. |
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1881/2006 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Erisätted maapähklite, muude õliseemnete, pähklipuu viljade, kuivatatud puuvilja, riisi ja maisi kohta Lisa punktides 2.1.5, 2.1.6, 2.1.7, 2.1.8, 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud aflatoksiinide piirnormidele mittevastavaid maapähkleid, muid õliseemneid, pähklipuu vilju, kuivatatud puuvilja, riisi ning maisi võib turule viia tingimusel, et need tooted
|
2) |
Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Erisätted maapähklite, muude õliseemnete, neist valmistatud toodete ja teravilja kohta Igal üksikul kotil, kastil jms ja saatedokumendi originaalil peab olema selge märge kavandatud kasutuse kohta. Saatedokumenti peab olema võimalik seostada partiiga, märkides ära partii tunnuskoodi, mis on partii igal kotil, kastil vms. Lisaks sellele peab partii vastuvõtja saatedokumendis märgitud majandustegevus olema kooskõlas kavandatud kasutusega. Kui puudub selge märge selle kohta, et kavandatud kasutus ei näe ette toiduna kasutamist, kehtivad lisa punktides 2.1.5 ja 2.1.11 sätestatud piirnormid kõikide turule viidud maapähklite, muude õliseemnete ja neist valmistatud toodete ning teravilja kohta. Seoses töötlemisele minevate maapähklite ja muude õliseemnete suhtes kehtestatud erandiga ja juhul, kui kohaldatakse lisa punktis 2.1.1 sätestatud piirnorme, on erand kehtiv üksnes saadetiste puhul, millele on selgelt märgitud kasutusotstarve ja mis kannavad märget „toode, mida töödeldakse rafineeritud taimeõli tootmiseks”. Märge kantakse iga üksiku koti, kasti vms etiketile ja saatedokumendile/saatedokumentidele. Toote lõplikuks sihtkohaks peab olema töötlemistehas.” |
3) |
Lisa muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Käesolevat määrust ei kohaldata aprikoosituumade, õliseemnete, muude pähklite kui maapähklite ning neist valmistatud toodete suhtes, mis lasti turule enne seda kuupäeva, kui hakati kohaldama sätteid, mis vastavad sellest kuupäevast alates kohaldatavatele sätetele.
Toidukäitlejal lasub kohustus tõendada, millal tooted turule lasti.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. veebruar 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.
(2) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.
(3) Codex General Standard for Contaminants and toxins in foods (CODEX STAN 193-1995) http://www.codexalimentarius.net/download/standards/17/CXS_193e.pdf
(4) The EFSA Journal (2007) 446, 1–127. http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Scientific_Opinion/CONTAM%20_op_ej446_aflatoxins_en.pdf?ssbinary=true
(5) Statement of the Scientific Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on the effects on public health of an increase of the levels for aflatoxin total from 4 μg/kg to 10 μg/kg for tree nuts other than almonds, hazelnuts and pistachios. The EFSA Journal (2009) 1168, 1–11. http://www.efsa.europa.eu/cs/BlobServer/Statement/contam_statement_ej1168_aflatoxin_other_treenuts_en,0.pdf?ssbinary=true
LISA
Toode (1) |
Piirnormid (μg/kg) |
|||||||||||||
„2.1. |
Aflatoksiinid |
B1 |
B1, B2, G1 ja G2 summa |
M1 |
||||||||||
2.1.1. |
Maapähklid ja muud õliseemned, (40) mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil, välja arvatud:
|
8,0 (5) |
15,0 (5) |
— |
||||||||||
2.1.2. |
Mandlid, pistaatsiapähklid ja aprikoosituumad, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
12,0 (5) |
15,0 (5) |
— |
||||||||||
2.1.3. |
Sarapuupähklid ja brasiilia pähklid, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
8,0 (5) |
15,0 (5) |
|
||||||||||
2.1.4. |
Muud pähklipuu viljad, mida ei loetletud punktides 2.1.2 ja 2.1.3 ja mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
5,0 (5) |
10,0 (5) |
— |
||||||||||
2.1.5. |
Maapähklid ja muud õliseemned (40) ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana, välja arvatud:
|
2,0 (5) |
4,0 (5) |
— |
||||||||||
2.1.6. |
Mandlid, pistaatsiapähklid ja aprikoosituumad, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana (41) |
8,0 (5) |
10,0 (5) |
— |
||||||||||
2.1.7. |
Sarapuupähklid ja brasiilia pähklid, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana (41) |
5,0 (5) |
10,0 (5) |
|
||||||||||
2.1.8. |
Muud pähklipuu viljad, mida ei loetletud punktides 2.1.6 ja 2.1.7 ja neist valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana |
2,0 (5) |
4,0 (5) |
— |
||||||||||
2.1.9. |
Kuivatatud puuvili, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
5,0 |
10,0 |
— |
||||||||||
2.1.10. |
Kuivatatud puuvili ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana |
2,0 |
4,0 |
— |
||||||||||
2.1.11. |
Teravili ning sellest valmistatud tooted, sealhulgas töödeldud teraviljatooted, välja arvatud punktides 2.1.12, 2.1.15 ja 2.1.17 loetletud tooted |
2,0 |
4,0 |
— |
||||||||||
2.1.12. |
Mais ja riis, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
5,0 |
10,0 |
— |
||||||||||
2.1.13. |
Toorpiim, (6) kuumtöödeldud piim ja piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim |
— |
— |
0,050 |
||||||||||
2.1.14. |
Järgmised vürtsitaimede liigid:
Vürtsisegud, mis sisaldavad üht või mitut eespool nimetatud vürtsi. |
5,0 |
10,0 |
— |
||||||||||
2.1.15. |
Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (3) (7) |
0,10 |
— |
— |
||||||||||
2.1.16. |
Imikutele ette nähtud piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikutele ette nähtud piim ja piimal põhinev jätkupiimasegu (4) (8) |
— |
— |
0,025 |
||||||||||
2.1.17. |
Meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud dieettoidud, (9) (10) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele |
0,10 |
— |
0,025” |
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 166/2010,
26. veebruar 2010,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 27. veebruaril 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. veebruar 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
IL |
114,6 |
JO |
82,9 |
|
MA |
97,0 |
|
TN |
131,1 |
|
TR |
105,0 |
|
ZZ |
106,1 |
|
0707 00 05 |
EG |
216,8 |
JO |
147,9 |
|
MK |
147,9 |
|
TR |
155,6 |
|
ZZ |
167,1 |
|
0709 90 70 |
IL |
265,5 |
MA |
135,0 |
|
TR |
92,4 |
|
ZZ |
164,3 |
|
0709 90 80 |
EG |
82,2 |
ZZ |
82,2 |
|
0805 10 20 |
EG |
48,5 |
IL |
58,4 |
|
MA |
51,2 |
|
TN |
57,3 |
|
TR |
61,8 |
|
ZZ |
55,4 |
|
0805 20 10 |
EG |
65,1 |
IL |
154,5 |
|
MA |
75,3 |
|
TR |
77,6 |
|
ZZ |
93,1 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
CN |
54,8 |
EG |
69,6 |
|
IL |
88,1 |
|
JM |
97,9 |
|
MA |
119,4 |
|
PK |
35,3 |
|
TR |
60,8 |
|
ZZ |
75,1 |
|
0805 50 10 |
EG |
76,3 |
IL |
76,3 |
|
MA |
68,6 |
|
TR |
65,1 |
|
ZZ |
71,6 |
|
0808 10 80 |
CA |
65,9 |
CL |
59,9 |
|
CN |
68,3 |
|
MK |
24,7 |
|
US |
117,4 |
|
ZZ |
67,2 |
|
0808 20 50 |
AR |
89,8 |
CL |
75,8 |
|
CN |
42,0 |
|
US |
95,7 |
|
ZA |
95,0 |
|
ZZ |
79,7 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 167/2010,
26. veebruar 2010,
millega määratakse kindlaks alates 1. märtsist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine. |
(4) |
Seepärast tuleks alates 1. märtsist 2010 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. märtsist 2010 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. veebruar 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. märtsist 2010
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 |
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 |
1002 00 00 |
RUKIS |
36,84 |
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
17,08 |
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
17,08 |
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
36,84 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
16.2.2010-25.2.2010
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
OTSUSED
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/18 |
NÕUKOGU OTSUS,
25. veebruar 2010,
mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 ettenähtud komitee toimimise eeskirju
(2010/124/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 255 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Kohtu presidendi 11. jaanuari 2010. aasta algatust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale. Nimetatud komitee koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja üldkohtu endiste liikmete, riikide kõrgemate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament. |
(2) |
Seega tuleks kehtestada kõnealuse komitee toimimise eeskirjad, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 ettenähtud komitee toimimise eeskirjad on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub 1. märtsil 2010.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. veebruar 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
A. PÉREZ RUBALCABA
LISA
EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLIS 255 ETTENÄHTUD KOMITEE TOIMIMISE EESKIRJAD
1. Ülesanne
Komitee esitab arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale, enne kui liikmesriikide valitsused nad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 253 ja 254 ametisse nimetavad.
2. Koosseis
Komitee koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja üldkohtu endiste liikmete, riikide kõrgemate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament.
3. Ametiaeg
Komitee liikmed nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Liige, kes asendab komitee liiget, kelle ametiaeg lõpeb enne nimetatud ajavahemiku lõppu, määratakse ametisse tema eelkäija ülejäänud ametiajaks.
Komitee liikme võib üheks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.
4. Esimees ja sekretariaat
Komitee esimeheks on üks liikmetest, kelle sel eesmärgil nimetab ametisse nõukogu.
Nõukogu peasekretariaat tagab komiteele sekretariaaditeenused. Ta tagab komitee tööks vajaliku haldusabi, sealhulgas dokumentide tõlkimise.
5. Kvoorum ja nõupidamised
Komitee on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis liiget. Komitee nõupidamised toimuvad kinnisel istungil.
6. Komitee poole pöördumine ja täiendava teabe palumine
Niipea kui liikmesriigi valitsus on esitanud kandidaadi, edastab nõukogu peasekretariaat selle ettepaneku komitee esimehele.
Komitee võib nõuda, et ettepaneku teinud valitsus esitaks talle täiendavat teavet või muid andmeid, mida ta peab nõupidamise jaoks vajalikuks.
7. Ärakuulamine
Kui tegemist ei ole ettepanekuga, mille eesmärk on kohtuniku või kohtujuristi ametisse tagasinimetamine, kuulab komitee kandidaadi ära kinnisel istungil.
8. Arvamuse põhjendamine ja esitamine
Komitee põhjendab oma arvamust. Põhjenduses esitatakse peamised põhjused, millele komitee arvamus tugineb.
Komitee arvamus edastatakse liikmesriikide valitsuste esindajatele. Lisaks esitab komitee esimees eesistujariigi taotlusel kõnealuse arvamuse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajatele.
9. Finantssätted
Nendele komitee liikmetele, kes peavad ametikohustuste täitmiseks oma elukohast mujale reisima, hüvitatakse kulud ja makstakse päevaraha nõukogu 25. juuli 1967. aasta määruse nr 422/67/EMÜ, 5/67/Euratom (komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta) artiklis 6 sätestatud korras (1).
Vastavad kulud kannab nõukogu.
27.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/20 |
NÕUKOGU OTSUS,
25. veebruar 2010,
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 ettenähtud komitee liikmete nimetamise kohta
(2010/125/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 255 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Kohtu presidendi 26. jaanuari 2010. aasta algatust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt aluslepingu artikli 255 esimese lõigule luuakse komitee (edaspidi „komitee”), mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale, enne kui liikmesriikide valitsused nad ametisse nimetavad. |
(2) |
Komitee koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja üldkohtu endiste liikmete, riikide kõrgemate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament. |
(3) |
Asjakohane on võtta arvesse komitee koosseisu tasakaalustatust, eelkõige geograafilisest aspektist ja liikmesriikide õigussüsteemide esindatuse seisukohast. |
(4) |
Seetõttu tuleks nimetada ametisse komitee liikmed ja selle esimees, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 ettenähtud komitee liikmeteks nimetatakse alates 1. märtsist 2010 neljaks aastaks:
|
Hr Jean-Marc SAUVÉ (esimees) |
|
Hr Peter JANN |
|
Lord MANCE |
|
Hr Torben MELCHIOR |
|
Hr Péter PACZOLAY |
|
Hr Ana PALACIO VALLELERSUNDI |
|
Prl Virpi TIILI |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub 1. märtsil 2010.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. veebruar 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
A. PÉREZ RUBALCABA