ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.040.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 40

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
13. veebruar 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 126/2010, 11. veebruar 2010, millega pikendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit glüfosaadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1683/2004 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 127/2010, 5. veebruar 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta ( 1 )

4

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 128/2010, 12. veebruar 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

51

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 129/2010, 12. veebruar 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

53

 

 

OTSUSED

 

 

2010/89/EL

 

*

Komisjoni otsus, 9. veebruar 2010, milles käsitletakse üleminekumeetmeid seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 kehtestatud teatavate struktuurinõuete kohaldamisega teatavate Rumeenia liha-, muna- ja kalandustoodete valmistamise ettevõtete ja külmhoidlate suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2010) 795 all)  ( 1 )

55

 

 

IV   EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid

 

 

2010/90/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 16. juuni 2008, Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

63

 

 

2010/91/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 10. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise protokolli vormis lepingu (milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord) sõlmimise kohta

75

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

13.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 40/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 126/2010,

11. veebruar 2010,

millega pikendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit glüfosaadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1683/2004 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 14 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

Pärast algmääruse artikli 11 lõikele 2 vastavat läbivaatamist (edaspidi „läbivaatamine”) kehtestas nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 1683/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu praegu CN-koodide ex 2931 00 99 ja ex 3808 93 27 alla kuuluva Hiina Rahvavabariigist pärit glüfosaadi (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes; kõnealust tollimaksu on laiendatud Malaisiast saadetava glüfosaadi impordile (olenemata sellest, kas see deklareeritakse Malaisiast pärit impordina või mitte), kusjuures erandina ei kohaldata kõnealust tollimaksu glüfosaadi suhtes, mille on tootnud äriühing Crop Protection (M) Sdn. Bhd.; samuti on kõnealust tollimaksu laiendatud Taiwanist saadetava glüfosaadi impordile (olenemata sellest, kas see deklareeritakse Taiwanist pärit impordina või mitte), kusjuures erandina ei kohaldata kõnealust tollimaksu glüfosaadi suhtes, mille on tootnud äriühing Sinon Corporation. Dumpinguvastase tollimaksu määr on 29,9 %.

(2)

Komisjon peatas otsusega 2009/383/EÜ (3) (edaspidi „peatamisotsus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu üheksaks kuuks alates 16. maist 2009.

(3)

29. septembril 2009 algatati Euroopa Liidu tootmisharu taotluse alusel kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine (4).

B.   PÕHJUSED PEATAMISE PIKENDAMISEKS

(4)

Algmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatakse, et komisjoni otsusega võib dumpinguvastased meetmed üheksaks kuuks peatada, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et peatamise tulemusena kahju tõenäoliselt ei korduks. Artikli 14 lõikes 4 täpsustatakse ka, et peatamist võib pikendada veel kõige rohkem ühe aasta võrra, kui nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nii otsustab.

(5)

Pärast lõplike dumpinguvastaste tollimaksude peatamist otsusega 2009/383/EÜ on komisjon jätkanud glüfosaadi turuolukorra jälgimist, eelkõige seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordivoogudega.

(6)

Hiljutisi impordivooge kontrollides on ilmnenud, et Hiina Rahvavabariigist pärit import on olnud madalal tasemel ning on pärast meetmete peatamist isegi vähenenud.

(7)

Euroopa Liidu tootmisharuga seoses märgitakse, et pärast peatamise jõustumist 16. mail 2009 on tootmisharu olukord olnud stabiilne. Olenemata tootmismahu mõõdukast vähenemisest ja geneerilise toote (alustoode, millest on saadud valmistised) müügi otsesest konkurentsist Hiinast pärit impordiga, on selline suundumus kooskõlas vähenenud tarbimisnäitajatega ajavahemikul septembrist 2008 kuni augustini 2009. Soodne ühiku müügihind (mis näitab, et Euroopa Liidu tootmisharu on keskendumas suurema lisandväärtusega valmististe tootmisele) ja stabiilsed tootmiskulud on võimaldanud tootmisharul saada ajavahemikul septembrist 2008 kuni augustini 2009 piisavat kasumit. Praegu kättesaadava turuteabe alusel ei ole põhjust arvata, et juhul, kui meetmete peatamist pikendataks, muutuks olukord lähemal ajal oluliselt.

(8)

Muu hulgas seetõttu, et tootjatel, importijatel ja kasutajatel on märgatavaid varusid, on turg meetmete peatamise järel püsinud stabiilne. Ajavahemikul 2009. aasta maist oktoobrini on Hiinast pärit import märgatavalt vähenenud ning on väiksem võrreldes ajavahemikuga, mil kehtisid dumpinguvastased meetmed. Impordi üldise vähenemise taustal ei ole Hiinast pärit ekspordi hindade langus ajavahemikul 2009. aasta maist oktoobrini oluliselt mõjutanud Euroopa Liidu tootmisharu olukorda. Puuduvad piisavad tõendid, mis näitaksid, et kõnealune import võiks lähiajal järsult suureneda.

(9)

Olenemata Euroopa Liidu tootmisharu viidetest tootmismahu suurenemise kohta Hiina Vabariigis, ei kinnita praegu kättesaadav statistika, et import ELi oleks suurenenud. Isegi kui tootmismaht Hiinas tõenäoliselt järgnevail aastail jätkuvalt suureneb, on samal ajal oodata nõudluse kasvu kogu maailmas. Lisaks on kõnealuse toote tarbimine Hiina siseturul märgatavalt suurenenud. Tuleb märkida ka seda, et tootmisvõimsuse suurendamisest tulenev tegelik tootlikkus on olnud piiratud.

(10)

Ei ole mingeid viiteid selle kohta, et peatamise pikendamine oleks vastuolus Euroopa Liidu huvidega.

(11)

Kokkuvõttes tuleb märkida, et olenemata Hiina Rahvavabariigist pärit ekspordi hindade langusest viimastel kuudel, näitavad sellised tegurid nagu impordikoguste vähesus ja Euroopa Liidu tootmisharu kasumi kõrge tase, et vaatlusaluse Hiina Rahvavabariigist pärit toote impordiga seotud kahju taastekkimine pärast meetmete peatamise pikendamist on ebatõenäoline. Meetmete peatamine pikeneb põhimõtteliselt ühe aasta võrra. Samas võib algmääruse artikli 14 lõike 4 viimase lause kohaselt meetmeid igal ajal ennistada, kui peatamise põhjus on lakanud olemast. Seda võidakse otsustada eelkõige siis, kui aegumise läbivaatamise käigus leitakse, et meetmete kohaldamist tuleks jätkata.

(12)

Tuletatakse meelde, et käesolev analüüs ei piira vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 algatatud praeguse sellise läbivaatamise tulemusi, mille aluseks on muud õiguslikud kriteeriumid.

C.   KONSULTEERIMINE EUROOPA LIIDU TOOTMISHARUGA

(13)

Komisjon on teavitanud vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 Euroopa Liidu tootmisharu oma kavatsusest kehtivate dumpinguvastaste meetmete peatamist pikendada. Euroopa Liidu tootmisharule on antud võimalus esitada oma arvamus ja seda arvamust on arvesse võetud. Tuletatakse veel kord meelde, et vastavalt algmääruse artiklitele 3 ja 4 on kahju analüüsimisel arvestatud Euroopa Liidu tootmisharu tervikuna, see tähendab, et Euroopa Liidu tootmisharu üldine olukord ei pruugi peegeldada iga üksiku tootja olukorda.

D.   JÄRELDUS

(14)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kõik nõuded vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu peatamise pikendamiseks kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4 on täidetud. Seega peaks määrusega (EÜ) nr 1683/2004 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks jääma peatatuks veel üheks aastaks.

(15)

Komisjon jätkab vaatlusaluse toote impordi ja hindade arengu jälgimist. Kui olukord meetmete peatamise pikendamise tagajärjel hiljem muutub, võib komisjon ennistada dumpinguvastased meetmed, tühistades viivitamata dumpinguvastaste tollimaksude peatamise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Otsusega 2009/383/EÜ kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist pikendatakse ühe aasta võrra.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. veebruar 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Á. MORATINOS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 303, 30.9.2004, lk 1.

(3)  ELT L 120, 15.5.2009, lk 20.

(4)  ELT C 234, 29.9.2009, lk 9.


13.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 40/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 127/2010,

5. veebruar 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ), (1) muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1108/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et säilitada Euroopas lennundusohutuse ühtne kõrge tase, on vaja muuta õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise nõudeid ja menetlusi ning eelkõige võtta kasutusele peamise tegevuskoha määratlus, selgitada mõistet „ametlikult tunnustatud standard”, anda jätkuva lennukõlblikkuse eest vastutavatele organisatsioonidele õigus väljastada lennulubasid, parandada käitamissertifikaadi ehk EASA vormi 1 sisu ja tagada lennukõlblikkuse säilitamisega tegelevatele töötajatele asjakohane koolitus ohtude kohta, mis on seotud suurte lennukite puhul mitmeid lennuõnnetusi ja -intsidente põhjustanud elektriühendustega.

(2)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2042/2003 (3) vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet”) arvamustel, (4) mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2042/2003 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklile 2 lisatakse punkt m:

„m)   „peamine tegevuskoht”– ettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub käesolevas määruses osutatud põhiline finantstegevus ja muu tegevuse kontrollimine.”;

2)

artiklisse 7 lisatakse lõige 7:

„7.   Erandina lõikest 1:

a)

kohaldatakse I lisa (M osa) jaotise M.A.706 punkti k sätteid alates 28. septembrist 2010;

b)

kohaldatakse III lisa I liite (66. osa) punkti 7.7 sätteid alates 28. septembrist 2010;

c)

võivad I lisa (M osa) A jao F alajao või II lisa (145. osa) A jao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid jätkata I lisa (M osa) II liites ja II lisa (145. osa) I liites sätestatud EASA vormi 1 (esmaväljastus) kasutades käitamissertifikaatide väljaandmist kuni 28. septembrini 2010;

d)

võivad pädevad asutused jätkata enne käesoleva määruse jõustumist kehtiva määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) III, V ja VI liites, II lisa (145. osa) III liites, III lisa (66.osa) V liites või IV lisa (147. osa) II liites sätestatud sertifikaatide (eelmine väljastus) väljaandmist kuni 28. septembrini 2010;

e)

kehtivad enne käesoleva määruse jõustumist I lisa (M osa), II lisa (145. osa), III lisa (66. osa) või IV lisa (147. osa) kohaselt välja antud sertifikaadid kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.”;

3)

I, II, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 51.

(3)  ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.

(4)  Arvamus 06/2005 redaktsiooniliste muudatuste kohta, arvamus 04/2006 ametlikult tunnustatud standardi kohta, arvamus 05/2006 peamise tegevuskoha kohta, arvamus 04/2007 lennuloa kohta, arvamus 04/2008 elektrilise ühendusjuhtmestiku kohta ja arvamus 06/2008 EASA vormi 1 kohta.


LISA

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 lisasid muudetakse järgmiselt.

1.

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) muudetakse järgmiselt:

1.

pealkirja „M osa” järele lisatakse järgmine sisukord:

Sisukord

M.1

A JAGU – TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU – ÜLDSÄTTED

M.A.101

Reguleerimisala

B ALAJAGU – PÄDEVUS

M.A.201

Kohustused

M.A.202

Juhtumitest teatamine

C ALAJAGU – JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.A.301

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud ülesanded

M.A.302

Õhusõiduki hooldusprogramm

M.A.303

Lennukõlblikkuseeskirjad

M.A.304

Muudatus- ja remonditööde dokumendid

M.A.305

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumenteerimise kord

M.A.306

Käitaja tehniline päevik

M.A.307

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsiooni üleandmine

D ALAJAGU – HOOLDUSSTANDARDID

M.A.401

Tehnilised normdokumendid

M.A.402

Hoolduse tegemine

M.A.403

Õhusõiduki defektid

E ALAJAGU – KOMPONENDID

M.A.501

Paigaldamine

M.A.502

Komponentide hooldamine

M.A.503

Piiratud kasutuseaga komponendid

M.A.504

Järelevalve kasutuskõlbmatute komponentide üle

F ALAJAGU – HOOLDUSORGANISATSIOON

M.A.601

Reguleerimisala

M.A.602

Taotlemine

M.A.603

Tegevusloa kehtivus

M.A.604

Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

M.A.605

Tegevusruumid

M.A.606

Nõuded töötajatele

M.A.607

Lennundustehnilised töötajad

M.A.608

Komponendid, seadmed ja tööriistad

M.A.609

Tehnilised normdokumendid

M.A.610

Hooldustööde käsud

M.A.611

Hooldusstandardid

M.A.612

Õhusõiduki hooldustõend

M.A.613

Komponendi hooldustõend

M.A.614

Hooldustööde dokumenteerimine

M.A.615

Organisatsiooni õigused

M.A.616

Organisatsiooni sisekontroll

M.A.617

Muutused sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis

M.A.618

Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

M.A.619

Puudused

G ALAJAGU – JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST TAGAV ORGANISATSIOON

M.A.701

Reguleerimisala

M.A.702

Taotlemine

M.A.703

Sertifikaadi kehtivus

M.A.704

Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamat

M.A.705

Tegevusruumid

M.A.706

Nõuded töötajatele

M.A.707

Lennukõlblikkuse kontrolli tegevad töötajad

M.A.708

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamine

M.A.709

Dokumentatsioon

M.A.710

Lennukõlblikkuse kontroll

M.A.711

Organisatsiooni õigused

M.A.712

Kvaliteedi tagamise kord

M.A.713

Muutused jätkuvat lennukõlblikkust tagavas sertifitseeritud organisatsioonis

M.A.714

Dokumentide säilitamine

M.A.715

Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

M.A.716

Puudused

H ALAJAGU – HOOLDUSTÕENDID

M.A.801

Õhusõiduki hooldustõend

M.A.802

Komponendi hooldustõend

M.A.803

Omanik-piloodi volitus

I ALAJAGU – LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.A.901

Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

M.A.902

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus

M.A.903

Õhusõiduki registrikannete üleviimine ELi piires

M.A.904

ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

M.A.905

Puudused

B JAGU – MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU – ÜLDSÄTTED

M.B.101

Reguleerimisala

M.B.102

Pädev asutus

M.B.103

Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

M.B.104

Dokumentide säilitamine

M.B.105

Vastastikune teabevahetus

B ALAJAGU – PÄDEVUS

M.B.201

Kohustused

C ALAJAGU – JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.B.301

Hooldusprogramm

M.B.302

Erandid

M.B.303

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse jälgimine

M.B.304

Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine

D ALAJAGU – HOOLDUSSTANDARDID

E ALAJAGU – KOMPONENDID

F ALAJAGU – HOOLDUSORGANISATSIOON

M.B.601

Taotlemine

M.B.602

Esialgne tegevusluba

M.B.603

Sertifikaadi väljastamine

M.B.604

Pidev järelevalve

M.B.605

Puudused

M.B.606

Muudatused

M.B.607

Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

G ALAJAGU – JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST TAGAV ORGANISATSIOON

M.B.701

Taotlemine

M.B.702

Esialgne tegevusluba

M.B.703

Sertifikaadi väljastamine

M.B.704

Pidev järelevalve

M.B.705

Puudused

M.B.706

Muudatused

M.B.707

Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

H ALAJAGU – HOOLDUSTÕENDID

I ALAJAGU – LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.B.901

Soovituste hindamine

M.B.902

Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll

M.B.903

Puudused

I liide – Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise leping

II liide – Käitamissertifikaat – EASA vorm 1

III liide – Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat – EASA vorm 15

IV liide – I lisa (M osa) F alajaos ja II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimisel kasutatav klassi- ja pädevusmärgete süsteem

V liide – I lisa (M osa) F alajaos osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat

VI liide – I lisa (M osa) G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat

VII liide – Keerulised hooldustööd

VIII liide – Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd”;

2.

jaotises M.A.301 asendatakse punkt 2 järgmiselt:

„2.

õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate mis tahes defektide ja vigade kõrvaldamise teel vastavalt jaotises M.A.304 ja/või jaotises M.A.401 täpsustatud andmetele, võttes suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul olenevalt õhusõiduki tüübist arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral varustatuse muudatuste loetelu”;

3.

jaotist M.A.305 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentide hulka sellega seotud jaotisele M.A.801 või jaotisele 145.A.50 vastav hooldustõend. Iga dokument lisatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast vastavat hooldust.”;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Peale käitamisdokumendi (EASA vorm 1 või samaväärne vorm) kantakse asjaomase mootori või propelleri päevikusse või mootorikomplekti või piiratud kasutuseaga komponendi päevikusse järgmine mis tahes paigaldatud komponenti (mootor, propeller, mootorikomplekt või piiratud kasutuseaga komponent) käsitlev asjakohane teave:

1.

komponendi tähistus ja

2.

vajaduse korral selle õhusõiduki, mootori, propelleri, mootorikomplekti või piiratud kasutuseaga komponendi tüüp, seerianumber ja registritunnus, millele konkreetne komponent on paigaldatud, ning viide komponendi paigaldamisele ja mahavõtmisele, ning

3.

kuupäev ning vajaduse korral konkreetse komponendi akumulatiivne üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised ja/või kalendriaeg ning

4.

punktis d sätestatud aktuaalne teave komponendi kohta.”;

iii)

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

Omanik või käitaja tagab korra järgmiste dokumentide säilitamiseks näidatud aja jooksul:

1.

kõik üksikasjalikud hooldusdokumendid, mis on seotud õhusõiduki või sellele paigaldatud mis tahes piiratud kasutuseaga komponendiga, kuni dokumentides sisalduv teave on asendatud uue sama ulatusliku ja sama üksikasjaliku teabega, kuid vähemalt 36 kuud pärast õhusõiduki või komponendi hooldusjärgselt kasutamiseks üle andmist; ning

2.

õhusõiduki ja kõikide selle piiratud kasutuseaga komponentide üldlennuaeg (tunnid, kalendriaeg, lennutsüklid ja maandumised) vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

3.

vajaduse korral piiratud kasutuseaga komponendi lennuaeg (tunnid, kalendriaeg, lennutsüklid ja maandumised) alates selle viimasest plaanijärgsest hooldusest vähemalt niikaua, kuni kõnealusele plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

4.

hooldusprogrammi täitmise hetkeseis, mille põhjal on võimalik kindlaks teha, et õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammi täidetakse, vähemalt niikaua, kuni õhusõiduki või komponendi plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

5.

õhusõiduki ja selle komponentide suhtes kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade täitmise hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

6.

õhusõiduki, selle mootori(te), propelleri(te) ja mis tahes muude lennuohutuse jaoks tähtsate komponentide muudatus- ja remonditööde hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast nende käitamise lõpetamist.”;

4.

jaotise M.A.401 punkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

kõik pädeva asutuse või ameti kehtestatud nõuded, protseduurid, standardid või andmed;”;

5.

jaotis M.A.503 asendatakse järgmisega:

M.A.503   Piiratud kasutuseaga komponendid

(a)

Paigaldatud piiratud kasutuseaga komponente ei tohi kasutada kauem kui nende sertifitseeritud kasutusiga, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkuseeskirjades, välja arvatud jaotise M.A.504 punktis c sätestatud juhtudel.

(b)

Sertifitseeritud kasutusiga väljendatakse kas kalendripäevade, lennutundide, maandumiste või lennutsüklitena.

(c)

Sertifitseeritud kasutusea lõppedes tuleb komponent eemaldada õhusõidukist hoolduseks või sertifitseeritud kasutusea ületanud komponentide puhul kõrvaldamiseks.”;

6.

jaotis M.A.602 asendatakse järgmisega:

M.A.602   Taotlemine

Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil”;

7.

jaotis M.A.603 asendatakse järgmisega:

M.A.603   Tegevusloa kehtivus

(a)

Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse poolt väljaantud tegevusloa alusel. I lisa (M osa) V liites on esitatud tegevusloa näidis.

(b)

Tegevusluba hõlmavad tööd peavad olema määratletud jaotises M.A.604 osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus. I lisa (M osa) IV liites on määratletud F alajao kõik võimalikud klassid ja pädevusmärked.

(c)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides.”;

8.

jaotise M.A.614 punkt c asendatakse järgmisega:

„(c)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldusdokumentidest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

1.

Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et on tagatud nende kaitstus kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

2.

Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi kohas keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

3.

Kui sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kolme aasta jooksul alles hoitud hooldusdokumendid üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb nad pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.”;

9.

jaotis M.A.702 asendatakse järgmisega:

M.A.702   Taotlemine

Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.”;

10.

jaotise M.A.704 punkti a muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„(4)

jaotise M.A.706 punktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) vastutussuhteid kirjeldav organisatsiooni skeem.”;

ii)

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)

jaotises M.A.707 osutatud lennukõlblikkuse kontrolli tegevate töötajate nimekiri, täpsustades vajaduse korral töötajad, kellel on õigus välja anda jaotise M.A.711 punkti c kohaseid lennulubasid.”;

11.

jaotisesse M.A.706 lisatakse järgmine punkt k:

„(k)

Kõigi suurte lennukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse tagamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust.”;

12.

jaotise M.A.707 punkt a asendatakse järgmisega:

„(a)

Et jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulubasid välja andma, peavad tal selleks olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulubasid vastavalt jaotise M.A.711 punktile c.

1.

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul stardimassiga üle 2 730 kg, välja arvatud õhupallid, peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi;

b)

III lisale (66. osa) vastav asjakohane litsents või lennundus- või muu samaväärne haridus ning

c)

lennundustehniline kutseharidus ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e)

olenemata alapunktides a–d sätestatust võib jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 1 alapunktis b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 1 alapunktis a.

2.

Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul, peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi;

b)

III lisale (66. osa) vastav asjakohane litsents või lennundus- või muu samaväärne haridus; ning

c)

asjakohane lennundustehniline kutseharidus; ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e)

olenemata alapunktides a–d sätestatust võib jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse jaotise M.A.707 punkti a alapunkti 2 alapunktis a.”;

13.

jaotis M.A.710 asendatakse järgmisega:

M.A.710   Lennukõlblikkuse kontroll

(a)

Täitmaks jaotises M.A.901 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõuet, teostab jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon kõikide õhusõiduki dokumentide protokollitud kontrolli, veendumaks et:

1.

plaaneri, mootori ja propelleri lennuajad ning nendega seotud lennutsüklid on nõuetekohaselt dokumenteeritud ning

2.

lennukäsiraamat vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ning on ajakohastatud ning

3.

kõik hooldusprogrammi järgi õhusõidukil teha olevad hooldustööd on tehtud ning

4.

kõik teadaolevad defektid on parandatud või vajaduse korral kontrollitult edasi suunatud ning

5.

kõik kehtivad lennukõlblikkuseeskirjad on täidetud ja nõuetekohaselt registreeritud ning

6.

kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on registreeritud ning määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) nõuete kohaselt heaks kiidetud ning

7.

kõik õhusõidukile paigaldatud piiratud kasutuseaga komponendid on nõuetekohaselt tähistatud, registreeritud ja nad ei ole ületanud oma ettenähtud kasutusiga ning

8.

kõik hooldustööd on üle antud I lisa (M osa) nõuete kohaselt ning;

9.

aktuaalne massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja kehtib ning

10.

õhusõiduk vastab oma konstruktsioonitüübi viimasele ameti poolt kinnitatud versioonile ning

11.

nõudmise korral on õhusõidukil mürasertifikaat, mis vastab õhusõiduki konfiguratsioonile määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) I alajao kohaselt.

(b)

Jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooni lennukõlblikkuse kontrolli töötajad teevad õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad ei ole III lisa (66. osa) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

(c)

Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkuse kontrolli töötajad, et:

1.

kõik nõutavad tähised ja sildid on nõuetekohaselt paigaldatud; ning

2.

õhusõiduk vastab oma kinnitatud lennukäsiraamatule; ning

3.

õhusõiduki konfiguratsioon vastab kinnitatud dokumentidele; ning

4.

ei leita ühtki defekti, mida ei oleks jaotise M.A.403 nõuete kohaselt käsitletud; ning

5.

õhusõiduki ja punktis a osutatud protokollitud dokumendikontrolli vahel ei leita erinevusi.

(d)

Erandina jaotise M.A.901 punktist a võib lennukõlblikkuse kontroll kesta kuni 90 päeva protsessi jätkuvust katkestamata, et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

(e)

I lisa (M osa) III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võivad välja anda üksnes:

1.

lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, keda on jaotisele M.A.707 vastavalt nõuetekohaselt volitanud lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon või jaotise M.A.901 punktis g sätestatud juhtudel lennundustehnilised töötajad;

2.

olles veendunud, et lennukõlblikkust on kontrollitud täies mahus ning ei ole tuvastatud ühtki täitmatajätmist, mis võiks ohustada lennuohutust.

(f)

Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul selle õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

(g)

Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda lepingu korras edasi kolmandatele isikutele.

(h)

Kui lennukõlblikkuse kontrolli tulemused on ebaselged, teavitatakse pädevat asutust võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul kontrollimisega seotud olukorra tuvastanud organisatsioonist.”;

14.

jaotist M.A.711 muudetakse järgmiselt:

i)

punkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

tagada sertifikaadis loetletud muude kui äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuv lennukõlblikkus;”;

ii)

lisatakse järgmine punkt c:

„c)

Jätkuvat lennukõlblikkust tagavale organisatsioonile, kelle sertifikaat hõlmab jaotise M.A.711 punktis b osutatud õigusi, võib anda täiendava õiguse väljastada määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) jaotise 21A.711 punkti d kohaselt lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele jaotises M.A.704 osutatud käsiraamatus kirjeldatud piisava heakskiidetud menetluse kohaselt.”;

15.

jaotis M.A.714 asendatakse järgmisega:

M.A.714   Dokumentide säilitamine

(a)

Jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Jaotises M.A.305 ja vajaduse korral jaotises M.A.306 nõutud dokumendid tuleb säilitada.

(b)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil on jaotise M.A.711 punktis b sätestatud õigus, säilitab ta iga välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja soovituse koopia koos kõikide tõenditega. Samuti säilitab organisatsioon kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on jaotise M.A.711 punkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.

(c)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil on jaotise M.A.711 punktis c sätestatud õigus, säilitab ta iga vastavalt määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) jaotise 21A.729 sätete kohaselt välja antud lennuloa koopia.

(d)

Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon säilitab kõikide punktis b ja c loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

(e)

Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et on tagatud nende kaitstus kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

(f)

Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

(g)

Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik säilitatud dokumendid. Dokumentide säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad ka uue organisatsiooni või isiku suhtes.

(h)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud dokumendid anda õhusõiduki omanikule.”;

16.

jaotise M.A.901 punkti i alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

kui kõnealust õhusõidukit haldab käesoleva lisa (M osa) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon, mis asub kolmandas riigis;”;

17.

jaotise M.A.905 punkt c asendatakse järgmisega:

„(c)

Pärast jaotisele M.B.903 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab jaotise M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud.”;

18.

jaotise M.B.104 punkti d alapunkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

pädeva asutuse poolt vastavalt määruse (EMÜ) nr 3922/91 I lisale (M osa) või III lisale (EL–OPS) heaks kiidetud mis tahes dokument.”;

19.

II liide asendatakse järgmisega:

„II liide

Käitamissertifikaat – EASA vorm 1

Juhendid käsitlevad üksnes EASA vormi 1 kasutamist seoses hooldusega. Tähelepanu juhitakse määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) I liitele, mis hõlmab EASA vormi 1 kasutamist seoses tootmisega.

1.   EESMÄRK JA RAKENDUSALA

1.1.

Sertifikaadi peamine eesmärk on tõendada toodete, osade ja seadmete (edaspidi „artikkel/artiklid”) hooldustööde lennukõlblikkust.

1.2.

Sertifikaat ja artikkel/artiklid peavad olema vastavuses. Sertifikaadi täitja peab säilitama sertifikaadi viisil, mis võimaldab originaalandmete kontrollimist.

1.3.

Sertifikaati aktsepteerivad paljud lennundusasutused, kuid see võib sõltuda kahepoolsetest kokkulepetest ja/või lennundusasutuste poliitikast. Käesolevas sertifikaadis nimetatud „heakskiidetud projekteerimisandmed” tähendab, et need on heaks kiitnud importiva riigi lennundusasutus.

1.4.

Sertifikaat ei ole saateleht ega lastikiri.

1.5.

Õhusõidukit ei tohi kasutusse võtta sertifikaati kasutades.

1.6.

Sertifikaat ei tähenda heakskiidu andmist artikli paigaldamiseks konkreetsele õhusõidukile, mootorile või propellerile, kuid aitab lõppkasutajal kindlaks teha lennukõlblikkuse olukorda.

1.7.

Ühele sertifikaadile ei tohi märkida läbisegi tootmisest ja hooldusest tulnud artikleid.

2.   ÜLDINE VORMING

2.1.

Sertifikaat peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski erineda vastavalt taotleja vajadusele, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks sertifikaati ära tunda.

2.2.

Sertifikaat peab olema horisontaalpaigutusega, kuid selle suurust võib oluliselt suurendada või vähendada, kui sertifikaat jääb äratuntavaks ja loetavaks. Kahtluse korral konsulteerida pädeva asutusega.

2.3.

Käitaja/paigaldaja kohustusi käsitlevad selgitused võib lisada vormi mõlemale küljele.

2.4.

Kogu trükitud tekst peab olema selge ja hõlpsasti loetav.

2.5.

Sertifikaat võib olla valmis trükitud või arvutipõhine, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad ning vastama kindlaksmääratud vormingule.

2.6.

Sertifikaat peab olema inglise keeles ja vajaduse korral ühes või mitmes muus keeles.

2.7.

Sertifikaadile märgitavad andmed võivad olla kirjutatud kirjutusmasinaga/arvutiga või käsitsi suurtähtedega nii, et neid saab hõlpsasti lugeda.

2.8.

Selguse huvides peab lühendite kasutamine olema piiratud.

2.9.

Sertifikaadi täitja võib sertifikaadi tagaküljele jäävat ruumi kasutada lisamärkusteks, kuid mitte lennukõlblikkust käsitleva avalduse esitamiseks. Sertifikaadi tagakülje kasutamisele tuleb viidata sertifikaadi esikülje vastavas lahtris.

3.   KOOPIAD

3.1.

Kliendile saadetud või sertifikaadi täitja poolt säilitatavate koopiate arv ei ole piiratud.

4.   VEAD SERTIFIKAADIL

4.1.

Kui lõppkasutaja leiab sertifikaadilt vea(d), peab ta sellest/nendest sertifikaadi täitjale kirjalikult teatama. Sertifikaadi täitja võib uue sertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui viga(sid) on võimalik kindlaks teha ja parandada.

4.2.

Uuel sertifikaadil peab olema uus kontrollnumber, allkiri ja kuupäev.

4.3.

Taotluse korral võib anda välja uue sertifikaadi, ilma et oleks kontrollitud artikli(te) seisundit. Uus sertifikaat ei ole deklaratsioon praeguse seisundi kohta ja selle lahtrisse 12 tuleks lisada viide eelmisele sertifikaadile järgmiselt: „Käesoleva sertifikaadiga parandatakse [algse väljaandmise kuupäev] välja antud sertifikaadi [algne kontrollnumber] viga/vead lahtri(te)s [parandatud lahter/lahtrid] ning see ei hõlma vastavust/seisundit/käibelelaskmist”. Mõlemad sertifikaadid tuleb säilitada vastavalt esimese sertifikaadiga seotud säilitusajale.

5.   SERTIFIKAADI TÄITMINE

Lahter 1.   Sertifitseerinud pädev asutus / riik

Märkida sertifikaadi väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja riik. Kui pädev asutus on amet, tuleb märkida „EASA”.

Lahter 2.   EASA vormi 1 päis

Lahter 3.   Vormi kontrollnumber

Märkida lahtris 4 osutatud organisatsiooni numeratsioonisüsteemi / -menetluse abil määratud kordumatu number, mis võib sisaldada tähti ja numbreid.

Lahter 4.   Organisatsiooni nimi ja aadress

Märkida käesoleva sertifikaadiga hõlmatud artikli(d) käibele laskva sertifitseeritud organisatsiooni täielik nimi ja aadress (EASA vorm 3). Logo vms on lubatud, kui logo sellesse lahtrisse mahub.

Lahter 5.   Tellimus/leping/arve

Artikli(te) kliendipoolse jälgitavuse hõlbustamiseks märkida tellimuse number, lepingu number, arve number või muu samalaadne viitenumber.

Lahter 6.   Artikkel

Märkida artiklite numbrid, kui artikleid on rohkem kui üks. Lahter võimaldab teha kergesti ristviidet lahtrile 12 „Märkused”.

Lahter 7.   Kirjeldus

Märkida artikli nimetus või kirjeldus. Eelistatavalt tuleks kasutada jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendites või tehnilistes normdokumentides (nt osade illustreeritud kataloog, õhusõiduki hoolduskäsiraamat, hooldusteatmik, komponentide hoolduskäsiraamat) kasutatud termineid.

Lahter 8.   Osa number

Märkida osa number, nagu see on esitatud artiklil või sildil/pakendil. Mootori või propelleri puhul võib kasutada tüübitähistust.

Lahter 9.   Kogus

Märkida artiklite kogus.

Lahter 10.   Seerianumber

Kui artikli puhul tuleb hooldusnõuete kohaselt märkida seerianumber, tuleb see märkida sellesse lahtrisse. Lisaks võib märkida siia ka mis tahes muu seerianumbri, mida hooldusnõuetega ette ei nähta. Kui artikli puhul ei ole seerianumbrit, märkida „Ei ole” („N/A”).

Lahter 11.   Seisund/töö

Järgmised kanded on lubatud teha lahtrisse 11. Kasutada tuleb üksnes üht mõistet. Kui asjakohased mõisteid on rohkem, tuleb kasutada seda, mis kõige täpsemalt iseloomustab suuremat osa tehtud tööst ja/või artikli seisundit.

i)   Kapitaalremonditud. Tähendab protsessi, mis tagab, et artikkel vastab täielikult kohaldatavatele töökindluse nõuetele, mis on täpsustatud tüübihindamissertifikaadi omaniku või varustuse tootja jätkuva lennukõlblikkuse juhendis või pädeva asutuse heakskiidetud või kinnitatud andmetes. Artikkel võetakse vähemalt lahti, puhastatakse, kontrollitakse, vajaduse korral parandatakse, pannakse uuesti kokku ja katsetatakse vastavalt eespool kirjeldatud andmetele.

ii)   Remonditud. Vea/vigade kõrvaldamine kohaldatava standardi kohaselt (1).

iii)   Kontrollitud/katsetatud. Uurimine, mõõtmine jne kohaldatava standardi kohaselt (1) (nt visuaalne kontrollimine, funktsionaalne katsetamine, stendikatsed jne).

iv)   Muudetud. Artikli muutmine kohaldatava standardi kohaseks (1).

Lahter 12.   Märkused

Kirjeldada lahtris 11 nimetatud tööd kas otseselt või viidates tõendavatele dokumentidele, et käitaja või paigaldaja saaks kindlaks teha artikli(te) lennukõlblikkuse seoses heakskiidetava tööga. Vajaduse korral võib kasutada EASA vormist 1 eraldi lehte ja viidata sellele. Igast märkest peab selguma, millis(t)e lahtris 6 esitatud artikli(te)ga see on seotud.

Näiteid lahtrisse 12 kantavast teabest:

i)

kasutatud hooldusandmed, sealhulgas läbivaatamise seisund ja viited;

ii)

vastavus lennukõlblikkuseeskirjadele ja hooldusteatmikule;

iii)

tehtud remonditööd;

iv)

tehtud muudatused;

v)

paigaldatud varuosad;

vi)

piiratud kasutuseaga osade seisund;

vii)

kõrvalekalded kliendi töökorraldusest;

viii)

nõuetele vastavuse deklaratsioonid muu riigi tsiviillennundusameti hooldusnõude rahuldamiseks;

ix)

teave, mida on vaja seoses puuduliku tarne või tarnejärgse montaažiga;

x)

I lisa (M osa) F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul jaotises M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

„Tõendab, et lahtris 11 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on teostatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) A jao F alajao nõuetega ning sellega seoses võib väljastada hooldustõendi, juhul kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti. SEE EI OLE HOOLDUSTÕEND MÄÄRUSE (EÜ) nr 2042/2003 II LISA (145. OSA) KOHASELT.”

Kui andmed trükitakse elektroonilist EASA vormi 1 kasutades, märkida sellesse lahtrisse andmed, mida ei saa muudesse lahtritesse märkida.

Lahtrid 13a–13e

Lahtreid 13a–13e käsitlevad üldnõuded. Ei kasutata hooldustõendi korral. Varjutada, tumedaks värvida või muul viisil ära märkida, et vältida tahtmatut või lubamatut kasutust.

Lahter 14a

Asjakohas(t)esse lahtri(te)sse märgitakse, milliseid nõudeid kohaldatakse lõpetatud töö suhtes. Kui märgitakse ära lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded”, tuleb lahtris 12 nimetada muude lennundusasutuste nõuded. Ära tuleb märkida vähemalt üks lahter, või vajaduse korral võib märkida mõlemad.

Kõikide hooldustööde kohta, mida on teinud määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, tuleb ära märkida lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded” ning esitada lahtris 12 hooldustõendi deklaratsioon. Sel juhul viitavad sõnad „kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti” järgmistele juhtudele:

a)

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b)

hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (M osa) nõutud standardist;

c)

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisa (M osa) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

Kõigi hooldustööde puhul, mida teevad määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa (145. osa) A jao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, viitavad sõnad „kui lahtris 12 ei ole täpsustatud teisiti” järgmistele juhtudele:

a)

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b)

hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (145. osa) nõutud standardist;

c)

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisa (145. osa) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

Lahter 14b.   Volitatud isiku allkiri

Sellesse lahtrisse märkida volitatud isiku allkiri. Lahtri tohivad allkirjastada üksnes isikud, kes on selleks pädeva asutuse eeskirjade ja põhimõtete alusel volitatud. Identifitseerimise hõlbustamiseks võib lisada volitatud isiku kordumatu numbri.

Lahter 14c.   Sertifikaadi/loa number

Märkida sertifikaadi/loa number/viide. Selle numbri või viite annab pädev asutus.

Lahter 14d.   Nimi

Märkida loetavalt lahtri 14b allkirjastanud isiku nimi.

Lahter 14e.   Kuupäev

Märkida lahtri 14b allkirjastamise kuupäev, mis peab olema vormis pp = kuupäev kahekohalisena, kkk = kuu kolm esimest tähte, aaaa = aasta neljakohalisena.

Kasutaja/paigaldaja kohustused

Lisada sertifikaadile järgmine märge lõppkasutajate teavitamiseks sellest, et vorm ei vabasta neid nende kohustustest seoses artikli paigaldamise ja kasutamisega:

„KÄESOLEV SERTIFIKAAT EI ANNA AUTOMAATSELT ÕIGUST PAIGALDADA.

KUI KÄITAJA/PAIGALDAJA TÖÖTAB KOOSKÕLAS LAHTRIS 1 TÄPSUSTATUD LENNUNDUSASUTUSEST ERINEVA LENNUNDUSASUTUSE NÕUETEGA, ON OLULINE, ET KÄITAJA/PAIGALDAJA TAGAB, ET TEMA LENNUNDUSASUTUS AKTSEPTEERIB LAHTRIS 1 NIMETATUD LENNUNDUSASUTUSE ARTIKLEID.

LAHTRID 13A JA 14A EI OLE PAIGALDUSTÕENDID. IGAL JUHUL PEAB ÕHUSÕIDUKI HOOLDUSREGISTER SISALDAMA PAIGALDUSTÕENDIT, MIS ON VÄLJA ANTUD KOOSKÕLAS KÄITAJA/PAIGALDAJA SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDEGA, ENNE KUI ÕHUSÕIDUK VÕIB LENNATA.”

Image

20.

III liide asendatakse järgmisega:

„III liide

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat – EASA vorm 15

Image

Image

21.

IV liide asendatakse järgmisega:

„IV liide

Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (M osa) F alajaos ja II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

1.

Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele osutatakse punktis 12, sätestatakse punktis 13 osutatud tabelis I lisa (M osa) F alajao ja II lisa (145. osa) kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega.

2.

Lisaks punktis 13 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema organisatsiooni käsiraamatus oma tööde ulatus. Vt ka punkt 11.

3.

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd piiritlevad pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde ulatus on oleksid vastavuses.

4.

A-kategooria A-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kontrollimenetlus, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust.

5.

A-kategooria B-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. B-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

6.

A-kategooria C-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootorid ja abijõuseadmed), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. C-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootori/abijõuseadme hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

7.

A-kategooria D-klassi pädevus on iseseisev klassipädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. D1 pädevusmärge ehk mittepurustavate katsete pädevus on sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vajalik üksnes juhul, kui ta teeb sellised katsed eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. A-, B- või C-kategooria klassipädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab vastavalt selliste katsete menetlusi sisaldavale hooldusorganisatsiooni käsiraamatule, omamata D1-klassi pädevust.

8.

II lisa (145. osa) kohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul jagunevad A-kategooria klassipädevused baashoolduseks ja liinihoolduseks. Sellise organisatsiooni võib sertifitseerida kas baas- või liinihoolduseks või mõlemaks. Tuleks märkida, et liinihooldustöökojal, mis asub baashoolduse põhitöökojas, peab olema liinihoolduse sertifikaat.

9.

Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 13 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (nt avioonikasüsteemide paigaldus ja seonduv hooldus). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud).

10.

A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale viitamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Airbus 300 või 310 või 319 või Boeing 737-300-seeriat või RB211-524-seeriat või Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Airbus 310-240-tüüp või RB 211-524 B4-tüüp või Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mis tahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne.

11.

Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sagedasti muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada jaotise M.A.604 punktis c ja jaotise M.B.606 punktis c või jaotise 145.A.70 punktis c ja jaotises 145.B.40 osutatud kaudse heakskiitmise menetlust.

12.

Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:

KLASS

PÄDEVUS

PIIRANG

KLASS: ÕHUSÕIDUKID

PÄDEVUS: A2, LENNUKID KUNI 5 700 KG

KOLBMOOTOR, KUNI 5 700 KG

KLASS: ÕHUSÕIDUKID

PÄDEVUS: A3, KOPTERID

ÜKS KOLBMOOTOR, KUNI 3 175 KG

KLASS: ÕHUSÕIDUKID

PÄDEVUS: A4, MUUD KUI PÄDEVUSEGA A1, A2 JA A3 ÕHUSÕIDUKID

PIIRANGUTETA

KLASS: MOOTORID

PÄDEVUS: B2, KOLBMOOTORID

ALLA 450 HJ

KLASS: MUUD KOMPONENDID KUI TÄISKOMPLEKTSED MOOTORID JA ABIJÕUSEADMED

C1 – C22

VASTAVALT HOOLDUSTÖÖDE LOETELULE

KLASS: ERITÖÖD

D1, MITTEPURUSTAVAD KATSED

KATSEMETOODIKA TÄPSUSTADA

Tuleb märkida, et pädev asutus võib konkreetse organisatsiooni suutlikkusest sõltuvalt organisatsiooni sertifikaadiga antavate õiguste ulatust veelgi piirata.

13.

Tabel

KLASS

PÄDEVUS

PIIRANG

BAASHOOLDUS

LIINIHOOLDUS

ÕHUSÕIDUK

A1: Lennukid (üle 5 700 kg)

[pädevus kehtib üksnes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kohta]

[märgitakse lennuki tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustööd]

Näide: Airbus A320-seeria

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

A2: Lennukid (kuni 5 700 kg)

[märgitakse lennuki tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustööd]

Näide: DHC-6 Twin Otter-seeria

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

A3: Kopterid

[märgitakse kopteri tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

Näide: Robinson R44

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

A4: Muud kui A1, A2 ja A3 pädevusega õhusõidukid

[märgitakse õhusõiduki seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

MOOTORID

B1: Turbiinmootorid

[märgitakse mootori seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)] Näide: PT6A-seeria

B2 Kolbmootorid

[märgitakse mootori tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

B3: abijõuseadmed (APU)

[märgitakse mootori tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

MUUD KOMPONENDID KUI TÄISKOMPLEKTSED MOOTORID JA ABIJÕUSEADMED (APU)

C1: Konditsioneerid ja hermetiseerimissüsteemid

[märgitakse õhusõiduki tüüp või tootja või komponendi tootja või konkreetne komponent ja/või viide hooldustööde loetelule käsiraamatus ja või hooldustöö(d)]

Näide: PT6A kütuse kontrollsüsteem

C2: Automaatjuhtimine

C3: Raadio-navigatsioon

C4: Uksed – luugid

C5: Elektrisüsteemid ja tuled

C6: Varustus

C7: Mootor – abijõuseadmed

C8: Juhtimisseadmed

C9: Kütus

C10: Kopter – rootorid

C11: Kopter – ülekandesüsteem

C12: Hüdraulika

C13: Mõõteriistad

C14: Telik

C15: Hapnikusüsteem

C16: Propellerid

C17: Pneumosüsteem

C18: Jää-, vihma-, tuletõrjesüsteemid

C19: Aknad

C20: Konstruktsioonid

 

C21: Ballastvesi

 

 

C22: Veojõu suurendamine

 

ERITÖÖD

D1: Mittepurustavad katsed

[märgitakse konkreetsed mittepurustavad katsemeetodid]”

22.

V liide asendatakse järgmisega:

„V liide

I lisa (M osa) F alajaos osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat

Image

Image

23.

VI liide asendatakse järgmisega:

„VI liide

I lisa (M osa) G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat

Image

Image

2.

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa (145. osa) muudetakse järgmiselt:

1.

pealkirja „(145. osa)” järele lisatakse järgmine sisukord:

„Sisukord

145.1   Üldsätted

A JAGU – TEHNILISED NÕUDED

145.A.10

Reguleerimisala

145.A.15

Taotlemine

145.A.20

Sertifikaadi tingimused

145.A.25

Nõuded tööruumidele

145.A.30

Nõuded töötajatele

145.A.35

Lennundustehnilised töötajad ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajad

145.A.40

Seadmed, tööriistad ja materjalid

145.A.42

Komponentide vastuvõtmine

145.A.45

Tehnilised normdokumendid

145.A.47

Hoolduse planeerimine

145.A.50

Hooldustõendite väljastamine

145.A.55

Hooldustööde dokumendid

145.A.60

Juhtumitest teatamine

145.A.65

Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedi tagamise kord

145.A.70

Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

145.A.75

Organisatsiooni õigused

145.A.80

Organisatsiooni piirangud

145.A.85

Muudatused organisatsioonis

145.A.90

Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

145.A.95

Puudused

B JAGU – MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

145.B.01

Reguleerimisala

145.B.10

Pädev asutus

145.B.15

Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid

145.B.17

Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

145.B.20

Esialgne tegevusluba

145.B.25

Sertifikaadi väljastamine

145.B.30

Sertifikaadi pikendamine

145.B.35

Muudatused

145.B.40

Muudatused hooldusorganisatsiooni käsiraamatus

145.B.45

Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine

145.B.50

Puudused

145.B.55

Dokumentide säilitamine

145.B.60

Erandid

I liide – Käitamissertifikaat – EASA vorm 1

II liide – Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (M osa) F alajaos ja II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

III liide – II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis

IV liide – Kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt jaotise 145.A.30 punkti j alapunktidele 1 ja 2”;

2.

A jao pealkiri asendatakse järgmisega:

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED”;

3.

jaotis 145.A.15 asendatakse järgmisega:

145.A.15   Taotlemine

Sertifikaadi või selle muutmise taotlus tuleb esitada pädevale asutusele pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.”;

4.

jaotis 145.A.20 asendatakse järgmisega:

145.A.20   Sertifikaadi tingimused

Organisatsioon täpsustab sertifikaadiga hõlmatud tööd oma käsiraamatus (kõikide klasside ja pädevuste tabel on esitatud I lisa (M osa) IV liites).”;

5.

jaotist 145.A.35 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Organisatsioon võib lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljastamise volituse üksnes baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste puhul, mis on III lisa (66. osa) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba jääb volituse kehtivusajal kehtima ning vastavad lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (66. osa) nõudeid, välja arvatud jaotise 145.A.30 punktis j loetletud juhtudel.”;

ii)

punkt j asendatakse järgmisega:

„j)

Organisatsioon peab kõikide lennundustehniliste töötajate ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajate nimekirja, mis hõlmab:

1.

kõikide III lisa (66. osa) kohaste lennundustehniliste töötajate lubade üksikasju ning

2.

andmeid kõikide asjakohaste läbitud koolituste kohta ning

3.

vajaduse korral hooldustõendite väljastamiseks antud volituste piire ning

4.

piiratud kehtivusega või ühekordsete hooldustõendite väljastamise volitustega töötajate andmeid.

Organisatsioon säilitab nimekirja vähemalt kolm aastat pärast seda, kui käesolevas punktis osutatud töötajad on lahkunud organisatsioonist või kui volitus tühistati. Peale selle peab hooldusorganisatsioon väljastama käesolevas punktis osutatud töötajatele nende lahkumisel soovi korral väljavõtte nende isiklike andmete toimikust.

Käesolevas punktis osutatud töötajatele tuleb soovi korral anda juurdepääs nende eespool kirjeldatud andmetele.”;

6.

jaotise 145.A.50 punkt d asendatakse järgmisega:

„(d)

Hooldustõend väljastatakse pärast mis tahes hooldustöid, mis on komponendil tehtud õhusõidukilt mahavõetuna. I lisa (M osa) II liites osutatud käitamissertifikaat (EASA vorm 1) on ühtlasi komponendi hooldustõend. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi EASA vormi 1 olenevalt organisatsiooni enda käsiraamatus määratletud komponentide kasutusse laskmise korrast vaja olla.”

7.

jaotise 145.A.55 punkt c asendatakse järgmisega:

„(c)

Organisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldustööde dokumentidest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

1.

Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et on tagatud nende kaitstus kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

2.

Varundusdiskette, -linte jms tuleb hoida tööandmeid sisaldavatest diskettidest, lintidest jms eraldi ja keskkonnas, mis tagab nende säilimise heas seisukorras.

3.

Kui käesoleva osa järgi sertifitseeritud organisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kahe aasta jooksul säilitatud hooldusdokumendid üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb nad pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.”;

8.

jaotise 145.A.90 punkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

organisatsioon täidab jätkuvalt II lisa (145. osa) nõudeid vastavalt jaotises 145.B.50 määratletud sätetele puuduste kõrvaldamise kohta; ja”;

9.

jaotis 145.B.40 asendatakse järgmisega:

145.B.40   Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmine

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

1.

Muudatuste otsese heakskiitmise korral jaotise 145.A.70 punkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas II lisa (145. osa) nõuetega.

2.

Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse jaotise 145.A.70 punkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus II lisa (145. osa) nõuetele.”;

10.

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Käitamissertifikaat – EASA vorm 1

Kohaldatakse I lisa (M osa) II liite sätteid.”;

11.

II liide asendatakse järgmisega:

„II liide

Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (M osa) F alajaos ja II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

Kohaldatakse I lisa (M osa) IV liite sätteid.”;

12.

III liide asendatakse järgmisega:

„III liide

II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis

Image

Image

3.

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 III lisa (145. osa) muudetakse järgmiselt:

1.

pealkirja „(66. osa)”:

„Sisukord

66.1

A JAGU – TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU – LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA – LENNUKID JA KOPTERID

66.A.1

Reguleerimisala

66.A.10

Taotlemine

66.A.15

Taotleja vanuse alampiir

66.A.20

Õigused

66.A.25

Nõutavad alusteadmised

66.A.30

Nõutavad kogemused

66.A.40

Lennundustehnilise töötaja loa jõushoidmine

66.A.45

Tüübi-/töökoolitus ja pädevused

66.A.55

Kvalifikatsiooni tõendamine

66.A.70

Kvalifikatsiooni muutmine

B ALAJAGU – MUUD ÕHUSÕIDUKID KUI LENNUKID JA KOPTERID

66.A.100

Üldsätted

ALAJAGU – KOMPONENDID

66.A.200

Üldsätted

B JAGU – MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

ÜLDSÄTTED

66.B.05

Reguleerimisala

66.B.10

Pädev asutus

66.B.15

Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

66.B.20

Dokumentide säilitamine

66.B.25

Vastastikune teabevahetus

66.B.30

Erandid

B ALAJAGU – LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJASTAMINE

66.B.100

Lennundustehniliste töötajate lubade väljastamise kord pädevale asutusele

66.B.105

Lennundustehniliste töötajate lubade väljastamise kord 145. osa nõuete järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu

66.B.110

Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

66.B.115

Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord õhusõiduki tüüpide või rühmade lisamiseks

66.B.120

Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse uuendamise kord

C ALAJAGU – KOMPONENDID

66.B.200

Pädeva asutuse korraldatavad eksamid

D ALAJAGU – SISERIIKLIKU KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOAKS

66.B.300

Üldsätted

66.B.305

Muutmisaruanded siseriiklike kvalifikatsioonide korral

66.B.310

Muutmisaruanded sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide volituste korral

E ALAJAGU – EKSAMITULEMUSTE ARVESTAMINE

66.B.400

Üldsätted

66.B.405

Eksamitulemuste aruanne

F ALAJAGU – LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE VÕI SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE

66.B.500

Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine

I liide – Nõutavad baasteadmised

II liide – Eksami põhistandard

III liide – Tüübikoolitus ja eksamineerimisstandard

IV liide – 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loa kehtivusala laiendamiseks nõutavad kogemused

V liide – Taotluse vorm – EASA vorm 19

VI liide – III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja luba – EASA vorm 26”;

2.

A jao pealkiri asendatakse järgmisega:

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED”;

3.

jaotis 66.A.10 asendatakse järgmisega:

66.A.10   Taotlemine

(a)

Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 ning pädeva asutuse kehtestatud viisil ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.

(b)

Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada sellele liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa esmakordselt väljastas.

(c)

Lisaks jaotise 66.A.10 punkti a, jaotise 66.A.10 punkti b või jaotise 66.B.105 kohaselt nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.

(d)

Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on selleks jaotise 66.B.100 alusel õigus muus liikmesriigis kui talle loa algselt väljastanud liikmesriigis, tuleb muutmise taotlus saata esmase loa väljastanud liikmesriiki.

(e)

Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on selleks jaotise 66.B.105 alusel õigus muus liikmesriigis kui talle algselt loa väljastanud liikmesriigis, saadab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 loa esmase loa väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või uue loa välja andmiseks.”;

4.

jaotis 66.A.40 asendatakse järgmisega:

66.A.40   Lennundustehnilise töötaja loa jõushoidmine

(a)

Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba selle väljastanud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele jaotise 66.B.120 kohaselt.

(b)

Lennundustehnilise töötaja loa omanik täidab EASA vormi 19 asjaomased osad ning esitab selle koos enda käes oleva loaeksemplariga loa originaali väljastanud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on määratletud kord, mille kohaselt organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.

(c)

Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljastamise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.

(d)

Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) omanik on sellele alla kirjutanud.”;

5.

jaotise 66.A.45 punkt h asendatakse järgmisega:

„(h)

Punkti c sätetest olenemata võidakse pädevusi anda ka muude kui suurte õhusõidukite kohta, kui läbitakse rahuldavalt vastav B1-, B2- või C-kategooria õhusõiduki tüübieksam ja õhusõiduki tüübiga seotud praktiliste oskuste kontroll, välja arvatud juhul, kui amet on määratlenud õhusõiduki kui keeruka ning nõutakse punktis c kirjeldatud heakskiidetud tüübikoolituse läbimist.

Muude kui suurte õhusõidukite kohta antava C-kategooria pädevuse korral peab töötaja, kes on kvalifikatsiooni omandanud jaotise 66.A.30 punkti a alapunktis 5 määratletud akadeemilise kraadi omandamise teel, olema läbinud asjaomast tüüpi õhusõidukeid käsitleva teoreetilise õppe B1- või B2-kategooria tasemel.

1.

B1-, B2- ja C-kategooria heakskiidetud tüübieksamid peavad koosnema B1-kategooria korral mehaanikaeksamist, B2-kategooria korral avioonikaeksamist ning C-kategooria korral nii mehaanika- kui ka avioonikaeksamist.

2.

Eksam peab toimuma kooskõlas III lisa (66. osa) III liitega. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (147. osa) nõuetele vastav koolitusluba, või pädev asutus.

3.

Õhusõidukitüübiga seotud praktilised kogemused peavad hõlmama representatiivset läbilõiget asjaomase kategooriaga seotud hooldustöödest.”;

6.

jaotise 66.B.10 punkt a asendatakse järgmisega:

„(a)   Üldsätted

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. III lisa (66. osa) nõuete täitmiseks kehtestab pädev asutus organisatsiooni struktuuri ja dokumenteeritud menetluse.”;

7.

jaotise 66.B.20 punkt a asendatakse järgmisega:

„(a)

Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgitavust.”;

8.

jaotise 66.B.100 punktis b asendatakse sõnad „1. liites” sõnadega „I liites”;

9.

jaotis 66.B.110 asendatakse järgmisega:

66.B.110   Lennundustehnilise töötaja loa muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

(a)

Jaotises 66.B.100 või 66.B.105 määratletud korra täitmisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab loa uuesti välja.

(b)

Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused.”;

10.

jaotis 66.B.115 asendatakse järgmisega:

66.B.115   Lennundustehnilise töötaja loa muutmise kord õhusõiduki tüüpide või rühmade lisamiseks

Kui pädev asutus on koos lennundustehnilise töötaja loaga saanud kätte nõuetekohaselt täidetud EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavad dokumendid, millest nähtub, et tüübipädevuste ja/või rühmapädevuste suhtes kehtivad nõuded on täidetud, siis ta kas kinnitab taotluse esitaja lennundustehnilise töötaja loale taotletava õhusõiduki tüübi või rühma või annab loa koos kõnealuse õhusõiduki tüübi või rühmaga uuesti välja. Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused.”;

11.

jaotis 66.B.120 asendatakse järgmisega:

66.B.120   Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse uuendamise kord

(a)

Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja omanduses olevat luba asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et luba ei ole jaotise 66.B.500 alusel kehtetuks tunnistamisel, peatamisel ega muutmisel. Kui andmed on identsed ning jaotise 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, uuendatakse loa omaniku eksemplari viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse.

(b)

Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest:

1.

uurib pädev asutus erinevuse põhjuseid ning võib jätta loa kehtivuse uuendamata;

2.

teavitab pädev asutus loa omanikku ja I lisa (M osa) F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt teadaolevat sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, keda selline asjaolu võib otseselt mõjutada;

3.

võtab pädev asutus vajaduse korral jaotise 66.B.500 kohaseid meetmeid loa kehtetuks tunnistamiseks, peatamiseks või muutmiseks.”;

12.

I liite punkti 2 muudetakse järgmiselt:

i)

moodulis 7 („Hoolduspraktika/-tavad”) asendatakse alamoodul 7.7 järgmisega:

 

„Tase

A

B1

B2

7.7

Õhusõiduki elektriühendused (Electrical Wiring Interconnection System – EWIS)

Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine

Pressühendamisel kasutatavad käsi- ja hüdraulilised tööriistad

Pressühenduste katsetamine

Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine

Koaksiaalkaablite katsetamine ja ohutusnõuded paigaldamisel

Juhtmetüübid, nende kontrollimise kriteeriumid ja vigastustolerants

Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž

EWIS-süsteemide paigaldamise, kontrollimise, parandamise, hoolduse ja puhtuse standardid

1

3

3”

ii)

moodulis 10 („Lennundusalased õigusaktid”) asendatakse alamoodul 10.1 järgmisega:

 

„Tase

A

B1

B2

10.1

Õiguslik raamistik

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni roll

Liikmesriikide ja riiklike lennuametite roll

Euroopa Lennundusohutusameti roll

Euroopa Komisjoni roll

Osa 21, M osa, 145. osa, 66. osa, 147. osa ja EL-OPSi omavaheline seos

1

1

1”

iii)

moodulis 10 („Lennundusalased õigusaktid”) asendatakse alamoodul 10.4 järgmisega:

 

„Tase

A

B1

B2

10.4

EL-OPS

Äriline lennutransport / Äritegevus

Lennuettevõtjate sertifitseerimine

Lennuettevõtjate kohustused, eelkõige seoses jätkuva lennukõlblikkuse ja hooldusega

Dokumendid, mis peavad pardal olema

Õhusõidukite sildid (tähistused)

1

1

1”

iv)

moodulis 12 („Kopteri aerodünaamika, konstruktsioonid ja süsteemid”) asendatakse alamoodulid 12.4 ja 12.13 järgmisega:

 

„Tase

A3 A4

B1.3 B1.4

B2

12.4

Jõuülekanded

Reduktorid, kande- ja sabatiivikud

Sidurid, vabakäigumuhvid ja kandetiiviku pidur

Sabatiiviku veovõllid, painduvad liigendid, laagrid, vibratsioonisummutajad ja laagrite riputid

1

3

—”

 

„Tase

A3 A4

B1.3 B1.4

B2

12.13

Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

Jäätumisvastane töötlus ja jäätõrjesüsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

Vihmavett hülgavad ained ja vihmavee eemaldamine

Andurite ja paakide tühjendustorude soojendus

Klaasipuhastisüsteemid

1

3

—”

13.

II liide „Baaseksami standard” muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3.

Ainemoodul 3 – Elektriõpetuse põhitõed:

A-kategooria – 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Aega vastamiseks 25 minutit.

B1-kategooria – 50 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Aega vastamiseks 65 minutit.

B2-kategooria – 50 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Aega vastamiseks 65 minutit.”;

ii)

punktid 2.17 ja 2.18 asendatakse järgmisega:

„2.17.

Ainemoodul 16 – Kolbmootor:

A-kategooria – 50 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Aega vastamiseks 65 minutit.

B1-kategooria – 70 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Aega vastamiseks 90 minutit.

B2-kategooria – küsimusi ei ole.

2.18.

Ainemoodul 17 – Propeller:

A-kategooria – 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Aega vastamiseks 25 minutit.

B1-kategooria – 30 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Aega vastamiseks 40 minutit.

B2-kategooria – küsimusi ei ole.”;

14.

V liide asendatakse järgmisega:

„V liide

Taotluse vorm – EASA vorm 19

1.

Käesolevas liites on esitatud näidisvorm III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks.

2.

Liikmesriigi pädev asutus võib EASA vormi 19 muuta üksnes selleks, et lisada täiendav teave, mida on vaja juhul, kui riiklike nõuetega on lubatud või nõutud III lisa (66. osa) kohase lennundustehnilise töötaja loa kasutamine seoses mitteärilise lennutranspordiga, mille suhtes II lisa (145. osa) ei kehti.

Image

Image

15.

lisatakse VI liide:

„VI liide

III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja luba

1.

III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis on esitatud järgmistel lehekülgedel.

2.

Dokument tuleb printida standardvormis, kuid arvutis koostamiseks võib soovi korral selle mõõte vähendada. Kui mõõte vähendatakse, tuleb tagada piisav ruum ametlike pitsatite ja templite jaoks. Arvutis koostatavatel dokumentidel ei pea olema lahtreid, mis jäävad tühjaks, kui dokument on selgelt tuvastatav III lisa (66. osa) kohaselt välja antava lennundustehnilise töötaja loana.

3.

Dokumendi võib printida inglise keeles või asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles, kuid viimasel juhul tuleb iga väljaspool asjaomast liikmesriiki töötava loaomaniku puhul lisada ingliskeelne koopia, et tagada loa tekstist arusaamine vastastikuse tunnustamise tarbeks.

4.

Igal loaomanikul peab olema kordumatu loa number, mis koosneb riiklikust identifikaatorist ja tähtnumbrilisest tunnusest.

5.

Dokumendi lehekülgede järjekord ei ole oluline ning sellel ei pea tingimata olema vahejooni, kui esitatav teave on paigutatud lehekülgedele selliselt, et iga lehekülge võib selgelt samastada lisatud lennundustehnilise töötaja loa näidisega.

6.

Dokumendi võib koostada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastuvat menetlust, kuid dokumendi annab igal juhul välja liikmesriigi pädev asutus.

7.

Kehtiva lennundustehnilise töötaja loa muudatuse võib ette valmistada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastuvat menetlust, kuid dokumendi muudab igal juhul liikmesriigi pädev asutus.

8.

Kui lennundustehnilise töötaja luba on välja antud, peab selle omanik hoidma seda heas korras ning tagama, et sinna ei lisataks volitusteta kandeid.

9.

Punktis 8 osutatud nõuete rikkumine võib kaasa tuua dokumendi kehtetuks tunnistamise ning keelu selle omanikule II lisa (145. osa) jaotise 145.A.35 kohast luba omada, samuti vastutuselevõtmise siseriikliku õiguse alusel.

10.

Vastavalt III lisale (66. osa) välja antud lennundustehnilise töötaja luba tunnustavad kõik liikmesriigid ning seda ei ole teises liikmesriigis töötades vaja vahetada.

11.

EASA vormi 26 lisa ei ole kohustuslik ning seda võib kasutada üksnes III lisaga (66. osa) hõlmamata riiklike õiguste lisamiseks, kui nimetatud õigustele kohaldati enne III lisa (66. osa) jõustamist siseriiklikke õigusakte.

12.

Tähelepanu tuleks pöörata seigale, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antaval III lisa (66. osa) kohasel lennundustehnilise töötaja loal võib olla teistsugune lehekülgede järjekord ja seal ei pruugi olla vahejooni.

13.

Liikmesriigi pädev asutus võib otsustada õhusõiduki tüübi pädevuse lehekülge mitte välja anda kuni esimese õhusõiduki tüübi pädevuse kinnitamiseni, ning andes välja rohkem kui ühe õhusõiduki tüübi pädevuse lehekülje, kui pädevusi on rohkem.

14.

Olenemata punktist 13 peab iga väljaantav lehekülg olema kõnealuses vormingus ning sisaldama selle lehekülje jaoks kinnitatud teavet.

15.

Kui piiranguid ei ole, antakse lehekülg „PIIRANGUD” välja märkusega „piiranguid ei ole”.

16.

Kui kasutatakse eelnevalt välja trükitud vormi, märgitakse igasse kategooria, alamkategooria või tüübi pädevuse lahtrisse, mille kohta pädevusteavet ei ole, et pädevus puudub.

17.

III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis

Image Image

4.

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisa (145. osa) muudetakse järgmiselt:

1.

pealkirja „147. osa”:

„Sisukord

147.1

A JAGU – TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU – ÜLDSÄTTED

147.A.05

Reguleerimisala

147.A.10

Üldsätted

147.A.15

Taotlemine

B ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

147.A.100

Nõuded tööruumidele

147.A.105

Nõuded töötajatele

147.A.110

Õpetajate, eksamineerijate ja hindajate andmed

147.A.115

Õppevahendid

147.A.120

Hoolduskoolituse materjalid

147.A.125

Koolituse dokumenteerimine

147.A.130

Õppemeetodid ja kvaliteedi tagamise kord

147.A.135

Eksamid

147.A.140

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamat

147.A.145

Privileges of the maintenance training organisation

147.A.150

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni õigused

147.A.155

Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

147.A.160

Puudused

C ALAJAGU – HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS

147.A.200

Heakskiidetud baaskoolitus

147.A.205

Baasteadmiste kontroll

147.A.210

Praktiliste baasoskuste hindamine

D ALAJAGU – TÜÜBI-/TÖÖKOOLITUS

147.A.300

Tüübi-/töökoolitus

147.A.305

Tüübieksamid ja tööoskuste hindamised

B JAGU – MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU – ÜLDSÄTTED

147.B.05

Reguleerimisala

147.B.10

Pädev asutus

147.B.15

Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

147.B.20

Dokumentide säilitamine

147.B.25

Erandid

B ALAJAGU – SERTIFIKAADI VÄLJASTAMINE

147.B.110

Sertifikaadi väljastamise menetlus ja sertifikaadi muudatused

147.B.120

Sertifikaadi pikendamise kord

147.B.125

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat

147.B.130

Puudused

C ALAJAGU – LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE JA SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE

147.B.200

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

I liide – Baaskoolituse kestus

II liide – IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11

III liide – Koolitustunnistuse näidis”;

2.

III liide – Koolitustunnistuse näidis

147.A.15   Taotlemine

(a)

Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljastamist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

(b)

Sertifikaadi või selle muutmise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1.

taotleja registrijärgne nimi ja aadress;

2.

sertifikaadi väljastamist või muutmist vajava organisatsiooni aadress;

3.

sertifikaadi või selle muutmise taotletav ulatus;

4.

vastutava juhi nimi ja allkiri;

5.

taotluse esitamise kuupäev.”;

3.

jaotise 147.A.105 punkt f asendatakse järgmisega:

„(f)

Õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate kogemused ja kvalifikatsioon tehakse kindlaks vastavalt avaldatud kriteeriumidele või pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel.”;

4.

jaotise 147.A.145 punkt e asendatakse järgmisega:

„(e)

Organisatsioonile ei tohi anda luba korraldada üksnes eksameid, kui talle ei ole antud luba korraldada koolitust.”;

5.

jaotisesse 147.B.10 lisatakse järgmine punkt d:

„(d)

Kvalifikatsioon ja koolitus

Kõik käesoleva lisaga seotud sertifikaatidega tegelevad töötajad peavad:

1.

olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;

2.

olema vajaduse korral saanud III lisa (66. osa) ja IV lisa (147. osa) nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta koolitust ja jätkukoolitust.”;

6.

jaotis 147.B.100 jäetakse välja;

7.

jaotis 147.B.105 jäetakse välja;

8.

jaotis 147.B.110 asendatakse järgmisega:

147.B.110   Sertifikaadi väljastamise menetlus ja sertifikaadi muudatused

(a)

Taotluse saamisel pädev asutus:

1.

vaatab läbi lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu; ning

2.

kontrollib, kas organisatsioon täidab IV lisa (147. osa) nõudeid.

(b)

Kõik leitud puudused dokumenteeritakse ja nende kohta antakse taotlejale kirjalik kinnitus.

(c)

Kõik puudused tuleb enne sertifikaadi väljastamist jaotise 147.B.130 kohaselt kõrvaldada.

(d)

Viitenumber lisatakse sertifikaadile ameti täpsustatud viisil.”;

9.

jaotis 147.B.115 jäetakse välja;

10.

II liide asendatakse järgmisega:

„II liide

IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11

Image

Image


(1)  Kohaldatav standard tähendab tootmis-, projekteerimis-, hooldus- või kvaliteedi tagamise standardit, -meetodit, -tehnikat või tava, mille on heaks kiitnud pädev asutus või mis on pädevale asutusele vastuvõetav. Kohaldatavat standardit kirjeldatakse lahtris 12.


13.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 40/51


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 128/2010,

12. veebruar 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. veebruaril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. veebruar 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

176,4

JO

87,5

MA

86,1

TN

118,0

TR

118,7

ZZ

117,3

0707 00 05

JO

150,4

MA

75,9

TR

143,5

ZZ

123,3

0709 90 70

IL

247,1

MA

117,8

TR

154,0

ZZ

173,0

0709 90 80

EG

69,8

MA

131,9

ZZ

100,9

0805 10 20

EG

48,8

IL

57,9

MA

48,1

TN

53,3

TR

59,5

ZZ

53,5

0805 20 10

IL

148,5

MA

84,9

TR

77,2

ZZ

103,5

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

56,8

EG

57,3

IL

74,3

JM

107,2

MA

115,6

PK

32,3

TR

59,8

ZZ

71,9

0805 50 10

EG

75,2

IL

76,3

MA

58,3

TR

66,6

ZZ

69,1

0808 10 80

CA

97,5

CN

73,0

MK

24,7

US

122,8

ZZ

79,5

0808 20 50

CN

53,7

US

132,8

ZA

118,9

ZZ

101,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


13.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 40/53


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 129/2010,

12. veebruar 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/2010. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 123/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. veebruaril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. veebruar 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 38, 11.2.2010, lk 5.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 13. veebruarist 2010

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

46,61

0,00

1701 11 90 (1)

46,61

0,92

1701 12 10 (1)

46,61

0,00

1701 12 90 (1)

46,61

0,62

1701 91 00 (2)

54,50

1,12

1701 99 10 (2)

54,50

0,00

1701 99 90 (2)

54,50

0,00

1702 90 95 (3)

0,55

0,19


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


OTSUSED

13.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 40/55


KOMISJONI OTSUS,

9. veebruar 2010,

milles käsitletakse üleminekumeetmeid seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 kehtestatud teatavate struktuurinõuete kohaldamisega teatavate Rumeenia liha-, muna- ja kalandustoodete valmistamise ettevõtete ja külmhoidlate suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 795 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/89/EL)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 12 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (2) eriti selle artikli 9 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele, milles võetakse muu hulgas arvesse ohuanalüüsil ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõttel põhinevaid menetlusi.

(2)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele ning on täiendatud määrusega (EÜ) nr 852/2004 kehtestatud eeskirju. Nende määrustega kehtestatud eeskirjad hõlmavad toidukäitlejate kohustusi seoses liha-, muna- ja kalandustoodete valmistamise ettevõtetele ja külmhoidlatele esitatavate struktuurinõuetega.

(3)

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti artiklis 23 ja VII lisas on sätestatud teatavad üleminekumeetmed veterinaariavaldkonnas kehtivate ELi õigusaktide suhtes. Üleminekumeetmetes on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisaga kehtestatud teatavaid struktuurinõudeid ei kohaldata teatavate tingimuste täitmise korral kuni 31. detsembrini 2009 nende Rumeenia ettevõtete suhtes, mis on esitatud ühinemisakti VII lisa B liites.

(4)

Rumeenia ühinemise järgselt on selles liikmesriigis selliste liha-, kalandus- ja munatoodete valmistamise ettevõtete ja külmhoidlate arv, mis vastavad määrustega (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 kehtestatud teatavatele struktuurinõuetele, kasvanud 80 protsendini kõnealustest ettevõtetest. Teatavates ettevõtetes on siiski nimetatud nõuete täitmiseks vajalikud struktuuriparandused alles käimas. Sellised ettevõtted asuvad kogu Rumeenia territooriumil.

(5)

Arvestades käimasolevaid struktuuriparandusi, on vaja kehtestada üleminekumeede määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud struktuurinõuete osas.

(6)

Kõnealustele struktuurinõuetele mittevastavate ettevõtete loetelud on esitatud käesoleva otsuse I, II, III ja IV lisas. Loetelud hõlmavad lihatooteid valmistavaid ettevõtteid, mis praegu kuuluvad ühinemisakti VII lisasse, ja ka kalandus- ja munatooteid valmistavaid ettevõtteid, mis ei kuulu kõnealusesse lisasse.

(7)

Et Rumeenia tööstusel oleks piisavalt aega kohaneda asjakohaste struktuurinõuetega, peaks neis nõuetele mittevastavates ettevõtetes valmistatud toodete või nõuetele mittevastavates külmhoidlates ladustatud toodete turustamine toimuma üksnes Rumeenias või tuleks need tooted suunata edasitöötlemisele ettevõtetesse, mille suhtes kehtivad käesoleva otsusega ettenähtud üleminekumeetmed.

(8)

Ühinemisaktiga ettenähtud asjakohased üleminekumeetmed kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2009. Et tagada nende üleminekumeetmete järjepidevus peaks käesolev otsus jõustuma 1. jaanuaril 2010. Käesoleva otsusega kehtestatav üleminekuperiood peaks piirduma ühe aastaga ja kestma alates 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010; eeldatakse, et selleks ajaks on asjaomased ettevõtted viidud asjakohaste struktuurinõuetega täielikult vastavusse. Olukord Rumeenias tuleks uuesti läbi vaadata enne nimetatud perioodi lõppu. Seepärast peaks Rumeenia esitama komisjonile aruande, mis käsitleb asjakohaste ettevõtete ja külmhoidlate ajakohastamise tulemusi kõnealuses liikmesriigis.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega sätestatakse üleminekumeetmed seoses määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas kehtestatud teatavate struktuurinõuete kohaldamisega liha-, muna- ja kalandustoodete valmistamise ettevõtete ja külmhoidlate suhtes Rumeenias; nende ettevõtete loetelud on esitatud käesoleva otsuse I, II, III ja IV lisas.

Artikkel 2

Kõnealuste ettevõtete suhtes ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2010 määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa I ja II peatükis esitatud üldnõudeid.

Artikkel 3

Kõnealuste ettevõtete suhtes ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2010 määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas esitatud järgmisi erinõudeid:

a)

III lisa I jao II ja III peatükis, II jao II ja III peatükis ning V jao I peatükis sätestatud nõuded nende lihatooteid valmistavate ettevõtete suhtes, mis on loetletud käesoleva otsuse I lisas;

b)

III lisa VIII jao III peatükis sätestatud nõuded nende kalandustooteid valmistavate ettevõtete suhtes, mis on loetletud käesoleva otsuse II lisas;

c)

III lisa X jao II peatükis sätestatud nõuded nende munatooteid valmistavate ettevõtete suhtes, mis on loetletud käesoleva otsuse III lisas.

Artikkel 4

1.   I, II või III lisas loetletud ettevõtetes valmistatud või IV lisas loetletud ettevõtetes ladustatud tooteid tohib:

a)

lasta ainult Rumeenia siseturule või

b)

kasutada edasiseks töötlemiseks ettevõtetes.

2.   Lõikes 1 osutatud toodetele tuleb kanda tervise- või identifitseerimismärk, mis on erinev määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatud tervise- või identifitseerimismärgist.

Artikkel 5

1.   Rumeenia esitab komisjonile aruande selle kohta, mida need ettevõtted on artiklites 2 ja 3 osutatud nõuete täitmiseks teinud, sealhulgas ajakava nimetatud nõuetega täieliku vastavuse saavutamiseks.

2.   Aruanne tuleb esitada komisjonile 31. oktoobriks 2010.

Aruanne tuleb esitada kooskõlas V lisas esitatud näidisega.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. veebruar 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.


I LISA

LIHATOOTEID VALMISTAVATE ETTEVÕTETE LOETELU

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

Tegevus

1

2

3

4

1

AB 927

SC LIDER PROD CARN SRL

Alba Iulia, jud. Alba, 510340

 

 

X

 

2

AB 2771

SC MONTANA POPA SRL

Blaj, Str. Gh. Barițiu, jud. Alba, 515400

X

X

X

X

3

AB 3263

SC TRANSEURO SRL

Ighiu, Str. Principală nr. 205 A, jud. Alba, 517360

X

X

X

X

4

AG 008 IC

SC CARMEN SRL

Bascov, jud. Argeș, 117045

X

X

X

X

5

AG 024 IC

SC RADOR A&E SRL

Bascov, Str. Serelor nr. 48, jud. Arges, 117045

X

X

X

X

6

AR 4930

SC FILIP D IMPEX SRL

Arad, Str. Lăcrimioarelor, nr. 4/A, jud. Arad, 310445

 

X

X

 

7

AR 5806

SC COMB AGROIND CURTICI SRL

Curtici, Str. Revoluției nr. 33, jud. Arad, 315200

X

X

X

X

8

B 40632

SC MEDEUS & CO SRL

București, Str. Parcului nr. 20, sector 1, București, 012329

 

 

X

X

9

BC 4165

SC TIBERIAS SRL

Răcăciuni, jud. Bacău, 607480

 

 

X

 

10

BC 5196

SC MIRALEX SRL

Loc. Bacău, Str. Bicaz, nr. 8, jud. Bacău, cod 600293

 

 

X

 

11

BH 223

SC FLORIAN IMPEX SRL

Oradea, Str. Morii nr. 11/B, jud. Bihor, 410577

 

 

X

 

12

BH 3001

SC GLOBAL AGRO PRODEXIM SRL

Sârbi nr. 469, jud. Bihor, 417520

 

X

X

 

13

BH 5185

SC CARMANGERIE TAVI BOGDAN SRL

Localitatea Mihai Bravu nr. 169, jud. Bihor, 417237

X

 

 

 

14

BH 5341

SC ABATOR DARA SRL

Tulca 668 A, jud. Bihor, 417600

X

 

 

 

15

BR 62

SC DORALIMENT SRL

Brăila, jud. Brăila, 810650

 

X

X

X

16

BR 574

SC ELECTIV SRL

Comuna Romanu, jud. Brăila, 817115

X

 

 

 

17

BR 774

SC TAZZ TRADE SRL (SC ROFISH GROUP)

Brăila, Str. Faleza Portului, nr. 2, jud. Brăila, 810529

 

 

X

 

18

BT 125

SC IMPEX DONA SRL

Băisa, jud. Botoșani, 717246

 

 

X

 

19

BT 138

SC SAGROD SRL

Darabani, Str. Muncitorului, jud. Botoșani, 715100

X

 

X

 

20

BT 140

SC RAFFAELLO SRL

Tîngeni, jud. Botoșani, 717120

 

 

X

 

21

BT 144

SC AGROCARN COMPANY SRL

Botoșani, Str. Pod de Piatră nr. 89, jud. Botoșani, 710350

 

 

X

 

22

BT 198

SC EMANUEL COM SRL

Răchiți, jud. Botoșani, 717310

X

X

X

 

23

BZ 101

SC FRASINU SA

Buzău, Sos Sloboziei km 2, jud. Buzău 120360

X

 

 

 

24

BZ 115

SC FERM COM PROD SRL

Căldărăști, jud. Buzău, 125201

X

 

 

 

25

BZ 110

SC CARMOZIMBRUL SRL

Râmnicu Sărat, Str. Lt. Sava Rosescu nr. 140, jud. Buzău, 125300

X

 

 

 

26

BZ 112

SC TRI PROD COM SRL

Comuna Berca, Sat Valea Nucului, jud. Buzău, 127048

 

X

X

X

27

CJ 108

SC TURISM VÂLCELE SRL

Vâlcele FN, jud. Cluj, 407274

X

 

 

 

28

CJ 122

SC RIANA SERV PRODCOM SRL

Iclod FN, jud. Cluj, 407335

X

X

 

 

29

CJ 5519

SC 2 T PROD SRL

Cluj-Napoca, Str. Taberei nr. 3A, jud. Cluj, 400512

 

X

X

X

30

CL 1598

SC COMARO SRL

Oltenița, Str. Cuza Vodă, nr. 131, jud. Călărași 915400

 

X

X

X

31

CS 40

SC PALALOGA CARNEPREP SRL

Bocșa, Str. Binișului nr. 1, jud. Caraș 325300

X

X

 

 

32

CS 47

SC GOSPODARUL SRL

Reșița, Str. Țerovei, F.N., jud. Caraș 320044

X

X

X

X

33

CT 19

SC CARNOB SRL

Lumina, Str. Lebedelor nr. 1A, jud. Constanța, 907175

X

 

 

 

34

DB 3341

SC NIN BOG SRL

Șotânga, jud. Dâmbovița, 137430

X

 

X

 

35

DB 3457

SC NEVAL SRL

Pietroșița, jud. Dâmbovița, 137360

X

 

 

 

36

GJ 5

SC LEXI STAR SRL

Sat Bucureasa, Comuna Dănesți, jud. Gorj, 217200

X

X

X

X

37

GJ 2234

SC ATOS GARANT SRL

Sat Urechești Comuna Drăguțești, jud. Gorj, 217225

X

 

 

 

38

GL 0369

SC LIVADA SERBANEȘTI

Comuna Liești, jud. Galați, 805235

X

 

 

 

39

GL 3330

SC KAROMTEC SRL

Tecuci, Str. Mihail Kogălniceanu nr. 48 jud. Galați, 805300

 

 

X

X

40

GL 4121

SC ROMNEF SRL

Munteni, jud. Galați, 807200

X

 

 

 

41

HR 73

SC ELAN TRIDENT SRL

Odorheiu Secuiesc, Str. Rákóczi Ferenc nr. 90, jud. Harghita, 535600

 

 

X

 

42

HR 84

SC AMIRAL SRL

Miercurea Ciuc, jud. Harghita, 530320

 

 

X

 

43

HR 153

SC ARTEIMPEX SRL

Gheorgheni, Str. Kossuth Lajos nr. 211, jud. Harghita, 535500

X

 

 

 

44

HR 207

SC DECEAN SRL

Miercurea Ciuc, jud. Harghita, 530320

 

X

X

X

45

HR 263

SC AVICOOPEX SRL

Cristuru Secuiesc, Str. Orban Balays, jud. Harghita, 535400

 

 

X

 

46

MM 1609

SC LABORATOR CARMANGERIE SRL

Baia Mare, Str. Gh. Șincai nr. 14, jud. Maramures, 430311

 

X

X

X

47

MM 4406

SC CARMANGERIA DALIA SRL

Baia Mare, jud. Maramureș, 430530

X

X

X

X

48

MS 3585

SC CAZADELA SRL

Reghin, Str. Oltului nr. 34, jud. Mureș, 545300

X

 

 

 

49

NT 33

SC CORD COMPANY SRL

Roman, Str. Bogdan Dragoș nr. 111, jud. Neamț, 611160

X

 

 

 

50

NT 549

SC TCE 3 BRAZI SRL

Zănești, jud. Neamț, 617515

X

X

X

X

51

OT 24

SC SPAR SRL

Potcoava, Str. Gării nr. 10, jud. Olt, 237355

X

X

X

X

52

OT 2093

SC COMAGRIMEX SA

Slatina, str. Grigore Alexandrescu, nr. 19, jud. Olt, 230049

 

X

X

X

53

OT 2094

SC MALITEXT SRL

Scornicești, Str. Tudor Vladimirescu, jud. Olt, 235600

X

 

 

 

54

PH 3618

SC BRUTUS IMPEX SRL

Manești, jud. Prahova, cod 107375

X

 

 

 

55

PH 4417

SC GOPA SRL

Ploiești, Str. Gheorghe Doja nr. 124, jud. Prahova, 100141

 

 

X

X

56

PH 5644

SC MARAGET PROD SRL

Ploiești, Str. Corlătești nr. 15, jud. Prahova, 100532

X

 

 

 

57

PH 5878

SC COMNILIS PROD SRL

Măgureni, Str. Filipeștii de Pădure, tarla 24, jud. Prahova, 107350

 

 

X

X

58

PH 6044

SC ALGRIM CENTER SRL

Bărcănești, jud. Prahova, 107055

X

 

 

 

59

PH 6190

SC BANIPOR SRL

Tărg Vechi, jud. Prahova, 107590

X

 

 

 

60

SB 111

SC M&C IMPORT SRL EXPORT

Copșa Mică, Sat Tîrnăvioara nr. 90, jud. Sibiu, 555400

 

X

X

X

61

SB 126

SC CAPA PROD SRL

Sibiu, Calea Turnișorului nr. 150, jud. Sibiu, 550048

 

X

X

X

62

SB 138

SC MUVI IMPEX SRL

Sibiu, Str. Drumul Ocnei nr. 4, jud. Sibiu, 550092

X

X

X

X

63

SV 039

SC TONIC DISTRIBUTION SRL

Broșteni, jud. Suceava, 727075

 

X

X

X

64

SV 139

SC APOLO SRL (SC ADRAS SRL)

Rădăuți, Str. Constanitn Brăncoveanu, jud. Suceava, 725400

 

X

X

X

65

SV 217

SC ROGELYA SRL

Fălticeni, Str. Ion Creangă nr. 69, jud. Suceava, 725200

 

X

X

X

66

SV 5661

SC HARALD PROD SRL

Măzănăiești, jud. Suceava, 727219

X

X

X

X

67

SV 5819

SC MARA ALEX SRL

Bădeuți, jud. Suceava, 727361

X

 

 

 

68

SV5943

SC SCUZA PROD

Forăști 96, jud. Suceava, 727235

 

X

X

X

69

SV 5963

SC DANILEVICI SRL

Gura Humorului, Str. Fundătura Ghiocei nr. 2, jud. Suceava, 725300

X

X

X

X

70

SV 6071

SC ANCAROL SRL

Gura Humorului, Bd. Bucovina FN, jud. Suceava, 72530

X

X

X

X

71

TL 019

SC TABCO CAMPOFRIO SA

Tulcea, Str. Prislav nr. 177, jud. Tulcea, 820013

X

X

X

X

72

TL 177

SC GAZDI PROD SRL

Stejaru, jud. Tulcea, 827215

X

X

 

 

73

TL 418

SC STOLI SRL

Cerna, jud. Tulcea, 827045

X

 

 

 

74

TL 686

SC PIG COM SRL

Satu Nou, jud. Tulcea, 827141

X

 

 

 

75

TL 782

SC PROD IMPORT CDC SRL

Frecăței, jud. Tulcea, 827075

X

X

 

 

76

TM 378

SC VEROMEN SRL

Timișoara, jud. Timiș, 300970

 

X

X

X

77

TM 2725

SC RECOSEMTRACT SRL

Recaș, Calea Bazoșului nr. 1, jud. Timiș, 307340

 

X

X

X

78

TM 4187

SC FEMADAR SRL

Giroc, Str. Gloria nr. 4, jud. Timiș, 307220

 

X

X

X

79

TM 4297

SC KENDO SRL

Victor Vlad Delamarina, jud. Timiș, 307460

X

X

X

X

80

TM 7438

SC AMBAX SRL

Timișoara, Calea Buziașului nr. 14, jud. Timiș, 300693

 

X

X

X

81

TR 10

SC ROMCIP SA

Salcia, jud. Teleorman, 147300

X

X

X

X

82

TR 26

SC COM GIORGI IMPEX SRL

Alexandria, jud. Teleorman, 140150

 

X

X

 

83

TR 36

SC AVICOLA COSTESTI SRL

Roșiori de Vede, Str. Vadu Vezii nr. 1, jud. Teleorman, 145100

X

 

 

 

84

TR 93

SC MARA PROD COM SRL

Alexandria, Str. Abatorului nr. 1 bis, jud. Teleorman, 140106

 

X

X

X

85

VN 42

SC STEMARADI SRL

Tătăranu, jud. Vrancea, 627350

X

 

 

 

86

VN 2694

SC COMIND THOMAS SRL

Focșani, Str. Sihleanu nr. 5, jud. Vrancea, 620165

X

X

 

 

87

VN 3045

SC VANICAD SRL

Milcov, jud. Vrancea, 627205

X

 

 

 

88

VN 2954/116

SC AURORA COM SRL

Odobești, Str. Libertății nr. 38, jud. Vrancea, 625300

X

X

X

X

89

VS 2243

SC CIB SA

Bârlad, Fundătura Elena Doamna nr. 2, jud. Vaslui, 731018

X

X

X

X

90

VS 2268

SC VIOROM „P” IMPEX SRL

Comuna Oltenesti, Localitatea Tărzii, jud. Vaslui, 737380

X

X

 

 

91

VS 2300

SC CARACUL SRL

Vaslui, jud. Vaslui, 730233

X

X

 

 

92

AR 92

SC AGRIPROD SRL

Nădlac, Str. Calea Aradului nr. 1, jud. Arad, 315500

X

X

 

 

93

AR 294

SC PRODAGRO CETATE SRL

Șiria, Complex zootehnic, jud. Arad

X

X

 

 

94

B 120

SC ROM-SELECT 2000 SRL

București, B-dul Iuliu Maniu nr. 220, sector 6

 

X

 

 

95

B 269

SC FOODICOM SRL

București, Str. Cătinei nr. 25, sector 6

 

X

 

 

96

B 921

SC ROMALIM INTERNATIONAL SRL

București, B-dul Timișoara 104 B, sector 6

 

X

 

 

97

BH 103

SC AVICOLA SALONTA SA (SC FLAVOIA SRL) (1)

Salonta, Str. Ghestului nr. 7, jud. Bihor, 415500

X

X

 

 

98

BV 12

SC DRAKOM SILVA SRL

Codlea extravilan, Șoseaua Codlea Dumbrăvița, jud. Brașov

X

X

 

 

99

CJ 109

SC ONCOS IMPEX SRL

Florești, Str. Abatorului nr. 2, jud. Cluj, 407280

X

X

 

 

100

CV 210

SC ABO-FARM SA (SC NUTRICOD SA) (2)

Sf. Gheorghe, Str. Pârâului nr. 6, jud. Covasna, 520033

X

X

 

 

101

DJ 34

SC FELVIO SRL

Bucovăț, Platforma Bucovăț, jud. Dolj

X

X

 

 

102

IS 1376

SC AVÍCOLA SA IASI

Târgu Frumos, Str. Ștefan cel Mare și Sfânt nr. 44, jud. Iasi, 705300

X

X

 

 

103

TM 2739

SC AVIBLAN SRL

Jebel, jud. Timiș, 307235

X

X

 

 

Selgitus:

1

=

tapamajad

2

=

lihalõikusettevõtted

3

=

töötlemisettevõtted

4

=

hakkliha/lihavalmistisi tootvad ettevõtted


(1)  SC. AVICOLA SALONTA SA uus nimi on SC FLAVOIA SRL.

(2)  SC. NUTRICOD SA uus nimi on SC ABO- FARM SA.


II LISA

KALANDUSTOOTEID VALMISTAVATE ETTEVÕTETE LOETELU

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

Tegevus

1

2

1

BR 184

SC TAZZ TRADE SRL (SC ROFISH GROUP SRL) (1)

Brăila, str. Fata Portului nr. 2, județul Brăila, 810529

X

 

2

BR 185

SC TAZZ TRADE SRL (SC ROFISH GROUP SRL) (1)

Brăila, str. Fata Portului nr. 2, județul Brăila, 810529

X

 

3

B 453

SC COSTIANA SRL

București, str. Andronache nr. 11-19, 022527

X

 

4

PH 1817

SC DIVERTAS SRL

Comuna Fântânele nr. 578, județul Prahova, 107240

X

X

Selgitus:

1

=

töötlemisettevõte

2

=

värske kala töötlemisettevõte


(1)  SC. TAZZ TRADE SRL uus nimi on SC.ROFISH GROUP SRL.


III LISA

MUNATOOTEID VALMISTAVATE ETTEVÕTETE LOETELU

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

Tegevus

1

2

3

1

B 39833

SC COMPRODCOOP SA BUCURESTI (EPP)

București, bd. Timișoara nr. 52, sector 6, 061333

X

 

 

2

CV 471

SC ABO-FARM SA (EPC) (SC NUTRICOD SA) (1)

Sf. Gheorghe, str. Jokai Mor f.n., județul Covasna, 520033

 

X

X

3

DB 133

SC AVICOLA GAESTI SA (EPC)

Găești, județul Dâmbovița, 135200

 

X

 

4

GR 3028

AVICOLA BUCURESTI SA CSHD MIHAILEȘTI (EPC)

Mihăilești, județul Giurgiu, 085200

 

X

X

5

VN 16

SC AVIPUTNA SA GOLESTI (EPC)

Comuna Golești, Str. Victoriei nr. 22, județul Vrancea, 627150

 

X

 

Selgitus:

1

=

munatöötlemisettevõte

2

=

munatoodete pakendamisettevõte

3

=

vedelate munatoodete valmistamisettevõte


(1)  SC. AVICOLA SALONTA SA uus nimi on SC FLAVOIA SRL. SC. NUTRICOD SA uus nimi on SC ABO- FARM SA.


IV LISA

KÜLMHOIDLATE LOETELU

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

Tegevus

1

1

AR 514

SC AGRIROM SRL

Vladimirescu, str. Archim f.n., județul Arad, 310010

X

2

BC 1034

SC AGRICOLA INT. SRL

Bacău, Calea Moldovei nr. 16, județul Bacău, 600352

X

3

CT 8070

SC MIRICOS SRL

Constanța, Șoseaua Interioară nr. 1, județul Constanța, 900229

X

4

CT 146

SC FRIAL SA

Constanța, Port Constanța, dana 53, județul Constanța, 900900

X

5

DJ 59

SC FRIGORIFER SA

Craiova, Str. Câmpului nr. 2, Craiova, județul Dolj, 200011

X

Selgitus:

1

=

külmhoidla


V LISA

ARTIKLIS 5 NIMETATUD ARUANDE VORM

Ettevõtte number

Nimi

Aadress

Piirkond

Edusammud

(lühikirjeldus)

Hinnanguline saavutatud vastavuse tase,

%

Kavandatud vastavuse saavutamise kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Piirkond

Ettevõtete arv kokku

(jagatuna kategooriatesse)

Nõuetele mittevastavate ettevõtete arv kokku

(jagatuna kategooriatesse)

Nõuetele mittevastavate ettevõtete protsent kõigi ettevõtete hulgas

(jagatuna kategooriatesse)

Ettevõtete arv kokku

(jagatuna kategooriatesse)

Nõuetele mittevastavate ettevõtete arv kokku

(jagatuna kategooriatesse)

Nõuetele mittevastavate ettevõtete protsent kõigi ettevõtete hulgas

(jagatuna kategooriatesse)

Ettevõtete arv kokku

(jagatuna kategooriatesse)

Nõuetele mittevastavate ettevõtete arv kokku

(jagatuna kategooriatesse)

Nõuetele mittevastavate ettevõtete protsent kõigi ettevõtete hulgas

(jagatuna kategooriatesse)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokkuvõte Rumeenia kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

 


IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid

13.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 40/63


NÕUKOGU OTSUS,

16. juuni 2008,

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

(2010/90/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

23. oktoobil 2006 andis nõukogu komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel Jordaaniaga läbirääkimisi protokolli üle, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepinguid, eelkõige ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania vahelist Euroopa–Vahemere piirkonna assotsieerimislepingut, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

(2)

Kõnealused läbirääkimised on lõppenud.

(3)

Jordaaniaga Hašimiidi Kuningriigiga kokku lepitud protokolli artikli 8 lõikes 2 on sätestatud protokolli ajutine kohaldamine enne selle jõustumist.

(4)

Protokollile tuleks ühenduse nimel alla kirjutada ning seda ajutiselt kohaldada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, protokollile, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

Luxembourg, 16. juuni 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL


PROTOKOLL

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu juurde, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi „EÜ liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ja

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon,

ühelt poolt,

ning JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIK,

edaspidi „Jordaania”,

teiselt poolt,

ARVESTADES, et Euroopa–Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, (edaspidi „Euroopa–Vahemere piirkonna leping”) kirjutati alla Brüsselis 24. novembril 1997 ja see jõustus 1. mail 2002,

ARVESTADES, et leping, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, kirjutati alla Luxembourgis 25. aprillil 2005 ja see jõustus 1. jaanuaril 2007,

ARVESTADES, et ühinemisakti artikli 6 lõike 2 alusel tuleb Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu uute lepinguosaliste suhtes kokku leppida Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli sõlmimise teel,

ARVESTADES, et Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu artikli 22 alusel on peetud konsultatsioone, et tagada ühenduse ja Jordaania vastastikuste huvidega arvestamine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinevad ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise Euroopa–Vahemere piirkonna lepinguga ning võtavad nagu teisedki ühenduse liikmesriigid vastu ja teadmiseks lepingu teksti, ühised deklaratsioonid, deklaratsioonid ja kirjavahetuse.

I PEATÜKK

EUROOPA–VAHEMERE PIIRKONNA LEPINGU, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE TEKSTI MUUDATUSED

Artikkel 2

Päritolureeglid

Protokolli nr 3 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 1 jäetakse välja viited uutele liikmesriikidele.

2.

IVa lisa asendatakse järgmisega:

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no … (1)] declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (1)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (1)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (1)] dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. . . (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme . . (2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana Nru … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat xort'oħra b’mod ċar, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixo assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (1)], declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document [autorizația vamală nr. … (1)] declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente [číslo povolenia … (1)] vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

Araabiakeelne tekst

Image

3.

IVb lisa asendatakse järgmisega:

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)), декларира, че освен където е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no. … (1)] declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ’ αριθ. … (1)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (1)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (1)] dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. . . (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme . . (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės.

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana Nru … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat xort'oħra b’mod ċar, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Portugalikeelne tekst

O abaixo assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (1)], declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document [autorizația vamală nr. … (1)] declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente [číslo povolenia … (1)] vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

Araabiakeelne tekst

Image

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3)

II PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 3

Päritolutõendid ja halduskoostöö

1.   Jordaania või uue liikmesriigi poolt nendevaheliste sooduslepingute või nendevahelise autonoomse korra alusel nõuetekohaselt välja antud päritolutõendit tunnustatakse käesoleva protokolliga ühinenud asjaomastes riikides, tingimusel et:

a)

kõnealune päritolu teeb võimalikuks tariifse sooduskohtlemise tariifsete soodusmeetmete alusel, mis sisalduvad kas kõnealuses lepingus või ühenduse üldiste tariifsete soodustuste kavas;

b)

päritolutõend ja veodokumendid on välja antud hiljemalt ühinemiskuupäevale eelnenud päeval;

c)

päritolutõend esitatakse tolliasutusele nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.

Kui kaup on deklareeritud Jordaanias või uues liikmesriigis impordiks enne ühinemiskuupäeva Jordaania ja asjaomase uue liikmesriigi vaheliste kõnealusel ajal kohaldatavate sooduslepingute või autonoomse korra alusel, võib tunnustada ka sellise lepingu või korra alusel tagantjärele välja antud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tolliasutusele nelja kuu jooksul ühinemiskuupäevast.

2.   Jordaanial ja uutel liikmesriikidel on õigus jätta kehtivaks load, millega on nende vahel kohaldatud sooduslepingute või autonoomse korra alusel antud „heakskiidetud eksportija” staatus, tingimusel et:

a)

see on ette nähtud ka enne ühinemise kuupäeva Jordaania ja ühenduse vahel sõlmitud lepinguga ning

b)

heakskiidetud eksportijad kohaldavad selle kokkuleppe alusel kehtivaid päritolureegleid.

Hiljemalt aasta jooksul pärast ühinemiskuupäeva asendatakse need load uute lubadega, mis antakse välja vastavalt lepingu tingimustele.

3.   Jordaania või uue liikmesriigi pädevad tolliasutused saavad esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud sooduslepingute või autonoomse korra alusel välja antud päritolutõendite järelkontrolli taotlusi ning nimetatud pädevad asutused tunnustavad neid kolme aasta jooksul pärast asjaomase päritolutõendi välja andmist.

Artikkel 4

Transiitkaup

1.   Lepingu sätteid võib kohaldada Jordaaniast mõnda uude liikmesriiki või uuest liikmesriigist Jordaaniasse eksporditava kauba suhtes, mis vastab protokolli nr 3 sätetele ja mis on ühinemiskuupäeval kas teel või ajutiselt ladustatud Jordaania või asjaomase uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis.

2.   Sellistel juhtudel võib võimaldada sooduskohtlemist, tingimusel et nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva esitatakse importiva riigi tolliasutustele päritolutõend, mille on tagantjärele välja andnud eksportiva riigi tolliasutused.

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 5

Jordaania Hašimiidi Kuningriik võtab endale kohustuse, et ta ei esita seoses ühenduse kõnealuse laienemisega nõudeid, taotlusi ega esildisi, ega muuda ega tühista soodustusi vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII.

Artikkel 6

Käesolev protokoll on Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu lahutamatu osa. Käesoleva protokolli lisad ja deklaratsioon on protokolli lahutamatu osa.

Artikkel 7

1.   Käesoleva protokolli on vastavalt oma menetluskorrale heaks kiitnud ühendus, liikmesriikide nimel Euroopa Liidu Nõukogu ning Jordaania Hašimiidi Kuningriik.

2.   Lepinguosalised teatavad üksteisele eelmises lõikes osutatud asjakohaste menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 8

1.   Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

2.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 9

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris kõigis lepinguosaliste ametlikes keeltes ning kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 10

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu tekst, sealhulgas lisad ja protokollid, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, ning lõppakt ja sellele lisatud deklaratsioonid koostatakse bulgaaria ja rumeenia keeles ning need tekstid on originaaltekstidega võrdselt autentsed. Tekstid kinnitab assotsieerimisnõukogu.

Съставено в Брюксел на тридесети ноември две хиляди и девета година.

Hecho en Bruselas, el treinta de noviembre de dos mil nueve.

V Bruselu dne třicátého listopadu dva tisíce devět.

Udfærdiget i Bruxelles den tredivte november to tusind og ni.

Geschehen zu Brüssel am dreißigsten November zweitausendneun.

Kahe tuhande üheksanda aasta novembrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Νοεμβρίου δύο χιλιάδες εννιά.

Done at Brussels on the thirtieth day of November in the year two thousand and nine.

Fait à Bruxelles, le trente novembre deux mille neuf.

Fatto a Bruxelles, addì trenta novembre duemilanove.

Briselē, divi tūkstoši devītā gada trīsdesmitajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai devintų metų lapkričio trisdešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-kilencedik év november harmincadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta' Novembru tas-sena elfejn u disgħa.

Gedaan te Brussel, de dertigste november tweeduizend negen.

Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego listopada roku dwa tysiące dziewiątego.

Feito em Bruxelas, em trinta de Novembro de dois mil e nove.

Întocmit la Bruxelles, la treizeci noiembrie două mii nouă.

V Bruseli tridsiateho novembra dvetisícdeväť.

V Bruslju, dne tridesetega novembra leta dva tisoč devet.

Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattayhdeksän.

Som skedde i Bryssel den trettionde november tjugohundranio.

Image

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Image

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

Image

За Хашемитското кралство Йордания

Por el Reino Hachemita de Jordania

Za Jordánské hášimovské království

For Det Hashemitiske Kongerige Jordan

Für das Haschemitische Königreich Jordanien

Jordaania Hašimiidi Kuningriigi nimel

Για το Χασεμιτικό Βασίλειο της Ιορδανίας

For the Hashemite Kingdom of Jordan

Pour le Royaume hachémite de Jordanie

Per il Regno hashemita di Giordania

Jordānijas Hāšemītu Karalistes vārdā

Jordanijos Hašimitų Karalystės vardu

A Jordán Hasimita Királyság részéről

Għar-Renju Ħaxemit tal-Ġordan

Voor het Hasjemitisch Koninkrijk Jordanië

W imieniu Jordańskiego Królestwa Haszymidzkiego

Pelo Reino Hachemita da Jordânia

Pentru Regatul Hașemit al Iordaniei

Za Jordánske hášimovské kráľovstvo

Za Hašemitsko kraljevino Jordanijo

Jordanian hašemiittisen kuningaskunnan puolesta

På Hashemitiska konungariket Jordaniens vägnar

Image


13.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 40/75


NÕUKOGU OTSUS,

10. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise protokolli vormis lepingu (milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord) sõlmimise kohta

(2010/91/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

24. veebruaril 2006 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi oma partneritega Vahemere piirkonnas, et kehtestada kaubandussätetega seotud vaidluste lahendamise kord.

(2)

Komisjon pidas läbirääkimisi vastavalt nõukogu antud läbirääkimisjuhistele ja konsulteerides asutamislepingu artikli 133 alusel loodud komiteega.

(3)

Komisjon on lõpule viinud läbirääkimised Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise protokolli vormis lepingu üle, milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord (1).

(4)

Käesolev leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vaheline protokolli vormis leping, milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus protokolli vormis lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel, 10. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BORG


(1)  EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.


Euroopa Liidu ja Tuneesia Vabariigi vaheline

PROTOKOLL,

milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ühelt poolt ja

TUNEESIA VABARIIK, edaspidi „Tuneesia”,

teiselt poolt

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on hoida ära ja lahendada lepinguosaliste-vahelisi kaubandusalaseid vaidlusi, otsides mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavaid lahendusi.

Artikkel 2

Protokolli kohaldamine

1.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (edaspidi „assotsiatsioonileping”) II jaotise sätete (välja arvatud artikkel 24) tõlgendamise ja kohaldamisega seotud mis tahes erinevuste suhtes, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti (1). Assotsiatsioonilepingu artiklit 86 kohaldatakse vaidluste suhtes seoses nimetatud lepingu muude sätete kohaldamise ja tõlgendamisega.

2.   Käesoleva protokolli menetlusi kohaldatakse juhul, kui kuuskümmend päeva pärast vaidlusest assotsiatsiooninõukogule teatamist vastavalt assotsiatsioonilepingu artiklile 86 ei ole assotsiatsiooninõukogu suutnud vaidlust lahendada.

3.   Lõike 2 kohaldamisel peetakse vaidlus lahendatuks siis, kui assotsiatsiooninõukogu on võtnud vastu otsuse vastavalt assotsiatsioonilepingu artikli 86 lõikele 2 või kui assotsiatsiooninõukogu on kinnitanud, et vaidlust enam ei ole.

II   PEATÜKK

KONSULTEERIMINE JA VAHENDAMINE

Artikkel 3

Konsulteerimine

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 2 osutatud sätete tõlgendamise ja kohaldamisega seotud erinevused omavahel heauskselt konsulteerides, et jõuda kiire, õiglase ja mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni.

2.   Lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja koopia tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid assotsiatsioonilepingu sätteid ta peab kohaldatavateks.

3.   Konsultatsioonid korraldatakse neljakümne päeva jooksul taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territoorium, kelle vastu kaebus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks kuuskümmend päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas seoses kergesti riknevate ja hooajakaupadega, peetakse viieteistkümne päeva jooksul alates taotluse saamisest ning loetakse lõppenuks kolmekümne päeva möödumisel taotluse saamisest.

5.   Juhul kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetati ilma kokkuleppeta vastastikku sobiva lahenduse küsimuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu loomist vastavalt artiklile 5.

Artikkel 4

Vahendamine

1.   Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni jõuda, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Vahendustaotlus esitatakse kirjalikult tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele ning see peab sisaldama konsultatsioonide teemaks olnud meedet ning vastastikku kokku lepitud vahendustingimusi. Kumbki lepinguosaline võtab vahendustaotluse heasoovlikule kaalumisele.

2.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud vahendaja isikus viie tööpäeva jooksul pärast vahendustaotluse saamist, valivad tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik vahendaja loosi teel isikute seast, kes on kantud artiklis 19 viidatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valimine toimub kümne tööpäeva jooksul pärast vahendustaotluse saamist. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt viisteist päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise esildised ja ta võib taotleda täiendavat teavet lepinguosalistelt või ekspertidelt või tehnilistelt nõustajatelt, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt neljakümne viie päeva jooksul pärast tema nimetamist.

3.   Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitust, kuidas lahendada vaidlus vastavalt artiklis 2 osutatud sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

4.   Lepinguosalised võivad kokkuleppel lõikes 2 nimetatud tähtaegu muuta. Ka vahendaja võib kummagi lepinguosalise taotlusel otsustada neid tähtaegu muuta, pidades silmas asjaomasel lepinguosalisel tekkinud erilisi probleeme või juhtumi keerukust.

5.   Vahendusmenetlus, eelkõige vahendaja arvamus ja kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.

6.   Juhul kui lepinguosalised sellega nõustuvad, võib vahendusmenetlus jätkuda vahekohtumenetluse ajal.

7.   Vahendaja asendatakse ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.

III   PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

I   JAGU

Vahekohtumenetlus

Artikkel 5

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artiklis 3 sätestatud konsultatsioonide või artiklis 4 sätestatud vahendamise käigus lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitatakse, ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, millist konkreetset meedet silmas peetakse, ning selgitab, mil viisil see meede rikub artiklis 2 osutatud sätteid. Vahekohtu moodustamist taotletakse mitte hiljem kui kaheksateist kuud pärast konsultatsioonitaotluse saamist, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda tulevikus samas küsimuses uusi konsultatsioone.

Artikkel 6

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus moodustatakse kolmest vahekohtunikust.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus kümne tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise taotluse.

3.   Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik valiksid loosi teel kõik kolm vahekohtunikku artikli 19 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe vahekohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe vahekohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikute hulgast, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe vahekohtuniku nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või kahe vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed eespool kirjeldatud menetluse korras.

4.   Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik valivad vahekohtunikud viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist ühe lepinguosalise poolt.

5.   Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal kolm vahekohtunikku on valitud.

6.   Vahekohtunikud asendatakse ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 7

Vahekohtu vahearuanne

Hiljemalt sada kakskümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu otsuste ja soovituste põhimotiive. Lepinguosalised võivad viieteistkümne päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Vahekohtu lõppotsuses põhjendatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

Artikkel 8

Vahekohtu otsus

1.   Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele saja viiekümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult lepinguosalisi ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, millal vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsusest teatada hiljem kui sada kaheksakümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist.

2.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks seitsmekümne viie päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Otsust ei tohi mingil juhul teha hiljem kui üheksakümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist. Vahekohus teeb eelotsuse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist selle kohta, kas tegemist on kiireloomulise juhtumiga.

3.   Mõlema lepinguosalise taotlusel peab vahekohus igal ajal peatama oma töö lepinguosalistega kokkulepitud ajaks, mis ei ületa kaksteist kuud, ja jätkab oma tööd kõnealuse kokkulepitud ajavahemiku lõppedes kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel. Juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle vahekohtu töö jätkamist enne kokkulepitud peatamisaja lõppemist, lõpetatakse menetlus. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi sama küsimust käsitlevas mis tahes edasises menetluses.

II   JAGU

Nõuetele vastavus

Artikkel 9

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine, ja püüavad otsuse täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

Artikkel 10

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), juhul kui kohene täitmine ei ole võimalik.

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada kahekümne päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud selle lepinguosalise teate saamist, kelle vastu kaebus esitati, vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb teavitada samal ajal teist lepinguosalist ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele kolmekümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 11

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab teisele lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes lõikes 1 viidatud meetme kokkusobivuses artiklis 2 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotluses tuleb märkida, milline konkreetne meede on kõne all, ning selgitada, mil viisil on meede artiklis 2 osutatud sätetega kokkusobimatu. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks üheksakümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kiireloomuliste juhtumite, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupadega seotud juhtumite korral teeb vahekohus oma otsuse lepinguosalistele teatavaks neljakümne viie päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 12

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle kohta kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui artikli 11 lõike 1 kohaselt teavitatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas selle lepinguosalise artiklis 2 osutatud sätete kohaste kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pakkuma ajutist hüvitist.

2.   Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele kolmekümne päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu või pärast artikli 11 kohaselt tehtud vahekohtu otsust (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas), on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 2 osutatud sätetest lähtuvate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele. Selliseid meetmeid võttes võtab kaebuse esitanud lepinguosaline arvesse nende mõju kaebealuse lepinguosalise arengule ja majandusele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise kümme tööpäeva pärast seda, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte kõnealuse teate, kui ta ei ole taotlenud lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Juhul kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamine ei ole võrdne rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamise ulatusega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotlusest teatatakse teisele lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele enne lõikes 2 nimetatud kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppemist. Vahekohus, küsides vajaduse korral ekspertide arvamust, teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise taseme küsimuses lepinguosalistele ja kaubandusküsimustega tegelevale institutsioonile kolmekümne päeva jooksul taotluse esitamisest. Kohustuste täitmist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsusest teatanud, ning igasugune peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

4.   Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni artiklis 2 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt artiklile 13 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 13

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast kohustuste täitmise peatamist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teavitama teist lepinguosalist ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks, ning taotlema, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua teatavaks tehtud meetme artiklis 2 osutatud sätetega kokkusobivuse suhtes kokkuleppele kolmekümne päeva jooksul pärast teatise saamist, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult vahekohtult asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samal ajal teist lepinguosalist ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele neljakümne viie päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud meede on artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.

III   JAGU

Ühissätted

Artikkel 14

Ühisel kokkuleppel leitud lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal vastastikku kokku leppida käesoleva protokolliga hõlmatud vaidluse lahendamises. Leitud lahendusest teavitavad nad tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed ja vahekohust. Ühisel kokkuleppel leitud lahendusest teavitamisel lõpetab vahekohus oma töö ja menetlus lõpetatakse.

Artikkel 15

Töökord

1.   Käesoleva protokolli III peatüki kohast vaidluste lahendamise korda reguleerib käesolevale protokollile lisatud töökord.

2.   Vahekohtu istungid on vastavalt töökorrale avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti.

Artikkel 16

Teave ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus otsida teavet, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on vastavalt menetluskorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Sellised kokkuvõtted piirduvad vaidluse faktiliste asjaoludega ega käsitle õigusküsimusi.

Artikkel 17

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab artiklis 2 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni tõlgendamise tavadele. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada artiklis 2 osutatud sätetega ette nähtud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 18

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

2.   Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva assotsiatsioonilepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu mis tahes järelduste põhimotiiv. Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee teeb vahekohtu otsuse tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et tagada konfidentsiaalse äriteabe konfidentsiaalsus.

IV   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 19

Vahekohtunike nimekirjad

1.   Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist nimekirja vähemalt viieteistkümnest isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtuniku ülesannet täita. Kumbki lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta vahekohtunikena näha soovib. Lisaks valivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes täidavad vahekohtu eesistuja kohuseid. Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

2.   Vahekohtunikel peavad olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega; nad peavad järgima protokollile lisatud tegevusjuhendit.

3.   Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee võib koostada vähemalt viieteistkümnest isikust koosneva lisanimekirja, millesse kuuluvad assotsiatsioonilepinguga hõlmatud konkreetsete valdkondade asjatundjad. Artikli 6 lõikes 2 sätestatud valikumenetluse puhul võivad tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad kasutada mõlema lepinguosalise nõusolekul valdkondlikku nimekirja.

Artikkel 20

Seosed WTO kohustustega

1.   Käesoleva protokolli vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

2.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva protokolli või WTO lepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii assotsiatsioonilepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitust sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise korda on rakendatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvituse saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Lõikes 2 osutatud eesmärgil

algatatakse WTO lepingu kohase vaidluse lahendamise menetlus lepinguosalise taotlusega WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja menetluste käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja seda peetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aurande vastavalt nimetatud käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14;

algatatakse käesoleva protokolli kohase vaidluse lahendamise menetlus lepinguosalise taotlusega artikli 5 lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele vastavalt artiklile 8.

4.   Ükski käesoleva protokolli säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel peatada käesoleva protokolli kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 21

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lepinguosalised võtavad heasoovlikule kaalumisele mis tahes tähtaja pikendamise taotlused, mille lepinguosaline on esitanud seoses raskustega käesolevas protokollis sätestatud menetluste täitmisel. Lepingosalise taotlusel võib vahekohus pikendada menetlustes kohaldatavat tähtaega, võttes arvesse lepinguosaliste erinevat arengutaset.

Artikkel 22

Protokolli läbivaatamine ja muutmine

1.   Pärast käesoleva protokolli ja selle lisade jõustumist võib assotsiatsiooninõukogu igal ajal läbi vaadata nende rakendamise, et otsustada nende jätkamise, muutmise või lõpetamise üle.

2.   Läbivaatamise käigus võib assotsiatsiooninõukogu kaaluda võimalust luua mitut Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut hõlmav apellatsiooniorgan.

3.   Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada muuta käesolevat protokolli ja selle lisasid. Lepinguosalised kohaldavad käesolevat otsust pärast oma siseriiklike menetluste lõpuleviimist.

Artikkel 23

Jõustumine

Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Käesolev protokoll jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, millal lepinguosalised teatavad teineteisele, et käesolevas artiklis osutatud menetlused on lõpule viidud.

Koostatud Brüsselis 9. detsembril 2009 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unií

For Det Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

På Europeiska unionens vägnar

Image

Image

За Република Тунис

Por la República de Túnez

Za Tuniskou republiku

For Den Tunesiske Republik

Für die Tunesische Republik

Tuneesia Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατίας της Τυνησίας

For the Republic of Tunisia

Pour la République tunisienne

Per la Repubblica tunisina

Tunisijas Republikas vārdā

Tuniso Respublikos vardu

A Tunéziai Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tat-Tuniżija

Voor de Republiek Tunesië

W imieniu Republiki Tunezyjskiej

Pela República da Tunísia

Pentru Republica Tunisia

Za Tuniskú republiku

Za Republiko Tunizijo

Tunisian tasavallan puolesta

För Republiken Tunisien

Image

Image


(1)  Käesolevat protokolli kohaldatakse, ilma et see piiraks protokolli artikli 34 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamist.

LISAD

I LISA.

VAHEKOHTU TÖÖKORD

II LISA.

VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

I LISA

VAHEKOHTU TÖÖKORD

Üldsätted

1.

Käesolevas protokollis ja käesoleva töökorra puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „nõustaja”– isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

b)   „kaebuse esitanud lepinguosaline”– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist käesoleva protokolli artikli 5 alusel;

c)   „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati”– lepinguosaline, kes väidetavalt rikub käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud sätteid;

d)   „vahekohus”– käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt moodustatud kohus;

e)   „lepinguosalise esindaja”– lepinguosalise ministeeriumi või valitsusasutuse või mis tahes muu avalik-õigusliku üksuse poolt ametisse nimetatud töötaja või isik;

f)   „päev”– kalendripäev, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei lepita kokku teisiti. Kuid liit kannab konsultatsioonide, vahendamise ja vahekohtu korralduslike küsimustega seotud kulud, välja arvatud vahendajatele ja vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine, mida jagatakse.

Teatised

3.

Lepinguosalised ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teatised, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-posti teel ja koopia esitatakse samal päeval faksi või tähtsaadetise teel, kulleriga, kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval.

4.

Lepinguosaline esitab elektroonilise koopia igast oma kirjalikust esildisest teisele lepinguosalisele ja igale vahekohtunikule. Lepinguosaline esitab dokumendist ka paberkoopia.

5.

Enne käesoleva protokolli jõustumist teatavad lepinguosalised teineteisele kõikide teatiste vahetamiseks määratud kontaktpunktid.

6.

Kõiki taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevaid kirjavigu võib parandada uue dokumendi esitamisega, milles on muudatused selgelt välja toodud.

7.

Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Tuneesia või Euroopa Liidu ametlikule pühale või puhkepäevale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval. Detsembri esimesel esmaspäeval vahetavad lepinguosalised omavahel nimekirju järgmise aasta ametlike pühade ja puhkepäevadega. Ühtki dokumenti, teatist ega taotlust ei loeta kättesaaduks ametlikul pühal ega puhkepäeval.

8.

Olenevalt vaidlusaluste sätete sisust, edastatakse koopia kõikidest vastavalt käesolevale protokollile tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele esitatud taotlustest ja teatistest ka muudele asjaomastele assotsiatsioonilepingu alusel moodustatud allkomiteedele.

Vahekohtu alustamine

9.

a)

Juhul kui vastavalt käesoleva protokolli artiklile 6 või käesoleva töökorra punktidele 19, 20 või 49 valitakse vahekohtunikud loosi teel, on mõlema lepinguosalise esindajad loosi tõmbamisel ajal kohal.

b)

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme tööpäeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine, mis peab vastama WTO normidele. Vahekohtunik või lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellisel kohtumisel telefoni teel või videokonverentsi kaudu.

10.

a)

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse viie tööpäeva jooksul vahekohtunike valimisest vahekohtu pädevuseks järgmine: „vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas assotsiatsioonilepingu asjaomaseid sätteid, otsustada kõnealuse meetme kooskõla üle protokolli artiklis 2 osutatud sätetega ja teha vaidluste lahendamist käsitleva protokolli artiklis 8 nimetatud otsus.”

b)

Lepinguosalised peavad vahekohtule teatama selle kokkulepitud volitustest kolme tööpäeva jooksul alates nende kokkuleppimisest.

Esmased esildised

11.

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt kakskümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitatakse, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt kakskümmend päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättetoimetamist.

Vahekohtute töö

12.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib eesistujale delegeerida volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

13.

Kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus kasutada mis tahes vahendeid, sealhulgas telefon, faks või arvutiside.

14.

Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

15.

Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.

16.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole käesoleva protokolli ja selle lisadega hõlmatud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis ei ole vastuolus kõnealuste sätetega.

17.

Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mis tahes menetluses rakendatavat tähtaega või teha menetluses muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku ajavahemiku või muudatuse. Vahekohus võib sellise muudatuse vastu võtta pärast lepinguosalistega konsulteerimist. Käesoleva protokolli artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei muudeta.

Asendamine

18.

Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda menetluses, kui ta taandab end või vahetatakse välja, valitakse talle asendaja kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

19.

Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele viieteistkümne päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest seoses vahekohtunikupoolse olulise tegevusjuhendi rikkumisega.

Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu eesistuja, ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ning juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtuniku välja ja leiavad talle asendaja käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat, kes teeb lõpliku otsuse.

Juhul kui vahekohtu eesistuja on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, valib ta loosi teel uue vahekohtuniku isikute seast, kes on kantud käesoleva protokolli artikli 19 lõikes 1 nimetatud nimekirja, kuhu kuulus ka algne vahekohtunik. Juhul kui lepinguosalised valisid algse vahekohtuniku vastavalt käesoleva protokolli artikli 6 lõikele 2, valitakse tema asendaja loosi teel nende isikute seast, keda soovitasid kaebuse esitanud lepinguosaline ja lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastavalt käesoleva protokolli artikli 19 lõikele 1. Uus vahekohtunik valitakse viie tööpäeva jooksul kuupäevast, millal vahekohtu eesistujale esitati kõnealune taotlus.

20.

Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ning juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtu eesistuja välja ja leiavad talle asendaja käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitatakse ühte ülejäänud isikutest, kes võivad tegutseda vahekohtu eesistujana vastavalt käesoleva protokolli artikli 19 lõikele 1. Kõnealuse isiku valivad loosi teel tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik. Kõnealuse isiku otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

Juhul kui kõnealune isik on arvamusel, et algne vahekohtu eesistuja ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, valib ta loosi teel uue vahekohtu eesistuja ülejäänud vahekohtu eesistujana tegutseda võivate isikute seast, kes on kantud käesoleva protokolli artikli 19 lõikes 1 nimetatud nimekirja. Uus vahekohtu eesistuja valitakse viie tööpäeva jooksul kuupäevast, millal esitati käesolevas lõikes osutatud taotlus.

21.

Vahekohtu töö peatatakse punktides 18–20 sätestatud menetluste rakendamise ajaks.

Istungid

22.

Eesistuja määrab kokkuleppel lepinguosalistega ja teiste vahekohtu liikmetega istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta kirjaliku kinnituse lepinguosalistele. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, kui istung on üldsusele avatud. Välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus, võib vahekohus otsustada istungit mitte kokku kutsuda.

23.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peetakse istung Brüsselis, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Tuneesia, ja Tuneesias, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit.

24.

Vahekohus võib täiendava istungi kokku kutsuda ainult erandlikel asjaoludel. Täiendavat istungit ei kutsuta kokku käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste korral.

25.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

26.

Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

a)

lepinguosaliste esindajad;

b)

lepinguosaliste nõustajad;

c)

halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

d)

vahekohtunike assistendid.

Vahekohtu poole võib pöörduda vaid lepinguosalise esindaja või nõustaja.

27.

Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis tööpäeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ning teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil.

28.

Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kui lepinguosalised otsustavad, et istung on üldsusele suletud, võib osa istungist siiski olla üldsusele avatud, kui vahekohus lepinguosaliste taotluse korral niimoodi otsustab. Kuid vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet.

29.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil.

 

Väited:

a)

kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)

selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

 

Vastuväited:

a)

kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)

selle lepinguosalise vastusrepliik, kelle vastu kaebus esitati.

30.

Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

31.

Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik.

32.

Kümne tööpäeva jooksul pärast istungi kuupäeva võib iga lepinguosaline esitada täiendavaid kirjalikke esildisi vastuseks istungi ajal tekkinud küsimustele.

Kirjalikud küsimused

33.

Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

34.

Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele ka koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Iga lepinguosaline saab võimaluse esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie tööpäeva jooksul pärast selle kättetoimetamist.

Konfidentsiaalsus

35.

Lepinguosalised säilitavad istungite konfidentsiaalsuse juhul, kui istungit peetakse kinnise istungina vastavalt punktile 28. Iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, väidetes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada. Käesolev töökord ei ole takistuseks lepinguosalisele tema seisukohti väljendavate avalduste tegemisel üldsusele.

Ühepoolsed kontaktid

36.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

37.

Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti lepinguosalisega või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

Amicus curiae esildised

38.

Kui lepinguosalised ei lepi teisiti kokku viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel esitatud kirjalikke avaldusi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et nad on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge, sealhulgas lisad, ning et nad on otseselt asjakohased vahekohtu käsitletava faktilise küsimuse arutamisel.

39.

Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjelduse, sealhulgas tema tegevuse laad ja rahastamisallikad, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt käesoleva töökorra punktidele 42 ja 43 lepinguosaliste valitud keeltes.

40.

Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad eespool nimetatud punktidele. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kõik selle punkti kohaselt vahekohtule esitatud esildised esitatakse ka lepinguosalistele märkuste tegemiseks.

Kiireloomulised juhtumid

41.

Protokollis osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist töökorras nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

42.

Protokolli artikli 6 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva töökorra punkti 9 alapunktis b osutatud kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles.

43.

Kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida ühises töökeeles, organiseerib ja rahastab iga lepinguosaline oma kirjalike avalduste tõlkimise teise lepinguosalise valitud keelde.

44.

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse.

45.

Vahekohtu otsused edastatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes.

46.

Kõnealuse töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete kohta võivad kõik lepinguosalised märkusi esitada.

Tähtaegade arvutamine

47.

Kui käesoleva töökorra punktis 7 esinevate asjaolude tõttu saab lepinguosaline dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine lepinguosaline sama dokumendi kätte saab, arvestatakse sellisest kättesaamisest sõltuvas ajaarvestuses päevi alates sellise dokumendi viimasest kättesaamise kuupäevast.

Muud menetlused

48.

Käesolevat töökorda kohaldatakse ka käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste suhtes. Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu aga kohandatakse vastavalt konkreetsete tähtaegadega, mis on nimetatud sätetega ette nähtud vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

49.

Juhul kui vahekohtu algne koosseis või mõni selle liikmetest ei saa käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste korral taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 6 sätestatud menetlust. Otsusest teatamise tähtaega pikendatakse viieteistkümne päeva võrra.

II LISA

VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

Mõisted

1.

Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liige” või „vahekohtunik”– käesoleva protokolli artikli 6 alusel nõuetekohaselt moodustatud vahekohtu liige;

b)   „vahendaja”– isik, kes rakendab vahendamismenetlust käesoleva protokolli artikli 4 alusel;

c)   „kandidaat”– üksikisik, kelle nimi on käesoleva protokolli artiklis 19 nimetatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtu liikmeks kaalutakse käesoleva protokolli artikli 6 alusel;

d)   „assistent”– isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste alusel korraldab uurimist või abistab liiget;

e)   „menetlus”– vahekohtumenetlus käesoleva protokolli alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti;

f)   „töötajad”– liikme puhul liikme juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

Menetlusega seotud kohustused

2.

Iga kandidaat ja liige väldib ebasobivat käitumist või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ja järgib rangeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised liikmed peavad järgima käesoleva tegevusjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustused

3.

Enne enda valimise kinnitamist vahekohtu liikmeks käesoleva protokolli alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või mis võivad põhjendatult tekitada ebasobiva käitumise või erapooletuse mulje menetluses. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

4.

Kandidaat või liige avaldab käesoleva tegevusjuhendi tegelike või võimalike rikkumistega seotud teavet ainult tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

5.

Kui kandidaat on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik tegevusjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab liikmelt kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Liige avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades nendest tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda.

Liikmete ülesanded

6.

Valituks osutunud liige täidab oma ülesandeid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

7.

Liige käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet mis tahes muule isikule.

8.

Liige võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi punktidest 2–5 ja 16–18 ning täidavad neid.

9.

Liige ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

Liikmete sõltumatus ja erapooletus

10.

Liige peab olema sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva või erapoolikuse mulje teket ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

11.

Liige ei võta ei kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat liikme ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.

Liige ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus edendamaks oma isiklikke või erahuvisid ning väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on liikme suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

13.

Liige ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel või sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.

Liige väldib selliste suhete tekkimist või selliste rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult tekitada ebasobiva või erapoolikuse mulje.

Endiste liikmete kohustused

15.

Kõik endised liikmed peavad vältima tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

Konfidentsiaalsus

16.

Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

17.

Liige ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt käesolevale protokollile.

18.

Liige või endine liige ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi liikme seisukohtade kohta.

Kulud

19.

Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud ajast ja oma kuludest ning esitab nende kohta lõpparuande.

Vahendajad

20.

Käesolevas tegevusjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse liikmete ja endiste liikmete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate suhtes.