26.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 21/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 23/2010,

14. jaanuar 2010,

millega määratakse 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1359/2008, (EÜ) nr 754/2009, (EÜ) nr 1226/2009 ja (EÜ) nr 1287/2009

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava, (1) eriti selle artiklit 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmeid kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikli 4 kohaselt peab nõukogu kehtestama meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästva kalandustegevuse, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid.

(3)

Nõukogu on kohustatud kehtestama iga kalavaru või kalavarurühma puhul lubatud kogupüügi (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Selleks et kalapüügivõimalused oleksid optimaalsed ning et neid kohaldataks tõhusalt, tuleks kindlaks määrata teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud ja nende jaoks olulised tingimused.

(4)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise. Sellega seoses tuleb arvesse võtta arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige 23. juulil 2009 toimunud kohtumisel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega, asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega ja liikmesriikidega ning 29. septembril 2009 toimunud kohtumisel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee ja asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(5)

Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks merluusivaru, norra salehomaari varu, Biskaia lahe, La Manche'i lääneosa ja Põhjamere merikeelevaru, Põhjamere lestavaru, Šotimaast läände jäävate heeringavarude, Kattegati, Põhjamere, Skagerraki, La Manche'i idaosa, Šotimaast läände jäävate ning Iiri mere tursavarude lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks, (3) nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks (4),

nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava, (5) nõukogu 7. mai 2007. aasta määruses (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava, (6) nõukogu 11. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava, (7) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava, (8)18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 ja nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 (9).

(6)	Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse erinevaid määruses osutatud meetmeid.

(7)	Kalapüük, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel, ei peaks olema käesoleva määruse reguleerimisalas, välja arvatud kalapüük, mida teostavad laevad, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalandusalgatustes.

(8)	Mõnede liikide, näiteks mõnede hailiikide jaoks võib isegi piiratud püügitegevus kaasa tuua tõsise ohu nende säilimisele. Selliste liikide püügivõimalused tuleks nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(9)

On vaja kehtestada 2010. aastaks maksimaalne lubatud püügikoormus kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 (10) III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast.

(10)	ICES nõuande kohaselt on vaja ICES püügipiirkonna IIa, IIIa ja IV ELi vetes säilitada tobiapüügi suhtes ajutine püügikoormuse reguleerimise süsteem ja see läbi vaadata.

(11)	ICES uusimate teadusnõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalandusalase konventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(12)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas ühenduse sellekohaste õigusaktidega, eelkõige järgmistega: komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, (11) nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86, kalalaevade omaduste määratlemise kohta, (12) komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, (13) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) artikkel 21, (14) nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted, (15) nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (16),

nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused, (17) nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist, (18) komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta, (19) nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas, (20) nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2115/2005, millega kehtestatakse süvalesta varude taastamise kava Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames (21),

määrus (EÜ) nr 2166/2005, määrus (EÜ) nr 388/2006, nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1966/2006 kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta, (22) nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, (23) määrus (EÜ) nr 509/2007, nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks, (24) määrus (EÜ) nr 676/2007, nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, (25) nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, (26) nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (27),

komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1077/2008 nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006, kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta, (28) määrus (EÜ) nr 1300/2008, määrus (EÜ) nr 1342/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud), (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud), (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud), (31) määrus (EÜ) nr 302/2009 ja nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (32).

(13)

Liit on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras kalapüügiõiguste üle nõu pidanud Norra, (33) Fääri saarte (34) ja Gröönimaaga (35). Gröönimaaga peetavad konsultatsioonid viidi lõpule 25. novembril 2009, mil määrati ELi kalalaevade 2010. aasta püügivõimalused Gröönimaa vetes. Fääri saarte ja Norraga peetavad konsultatsioonid ei ole lõpule viidud ning nende partneritega jõutakse 2010. aasta püügivõimaluste osas kokkuleppele eeldatavasti 2010. aasta alguses. Selleks, et vältida ELi kalalaevade teostatava püügitegevuse katkemist ning selleks, et võimaldada 2010. aasta alguses kõnealuste kokkulepete sõlmimiseks vajalikku paindlikkust, on asjakohane, et EL kehtestab enne kõnealuste kokkulepete sõlmimist nende objektiks olevate liikide osas ajutised püügivõimalused.

(14)

Liit on mitme kalandusorganisatsiooni lepinguosaline ning osaleb muudes organisatsioonides mittelepinguosalise koostööpartnerina. Lisaks sellele haldab liit 2003. aasta ühinemisakti tingimusi käsitleva akti alusel alates kuupäevast, mil Poola ühines Euroopa Liiduga, kalandusalaseid lepinguid, mida Poola Vabariik on varem sõlminud, nagu Beringi mere keskosa mintaivarude kaitse ja majandamise konventsioon. Nimetatud kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada 2010. aastaks mitmeid meetmeid, sealhulgas ELi laevade kalapüügivõimalused. Kõnealused püügivõimalused peaks rakendama liit.

(15)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2009. aasta aastakoosolekul vastu võtmata kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni püügipiirangud ning ehkki liit ei ole IATTC liige, on siiski vaja kalapüügivõimalusi reguleerida IATTC jurisdiktsiooni alla kuuluvate ressursside säästva majandamise tagamiseks.

(16)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2009. aasta koosolekul vastu tabelid, milles esitatakse ICCATi lepinguosaliste poolt kasutamata jäänud ja ettenähtust rohkem kasutatud kalapüügivõimalused. ICCAT võttis sellega seoses vastu otsuse, milles märgitakse, et liit ei kasutanud 2008. aastal mõõkkala (nii põhja- kui ka lõunapiirkonnas), suursilm-tuuni ja pikkuim-tuuni kvoote täiel määral. Et arvesse võtta ICCATi kohandusi liidu kvootides, tuleks kvootide kasutamata osast tulenevate kalastusvõimaluste jaotamisel aluseks võtta iga liikmesriigi vastav kasutamata osa, ilma et muutuks aastase TACi käesoleva määrusega kehtestatud jaotamispõhimõte. Samal koosolekul muudeti hariliku tuuni varude taastamise kava. Ühtlasi võttis ICCAT vastu soovituse suursilm-rebashaide kaitse kohta. Kalavarude kaitsele kaasa aitamiseks on vaja neid meetmeid rakendada.

(17)

Vaikse ookeani lõunaosa avamerepiirkonnas Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) loomise kolmandal rahvusvahelisel kohtumisel 2007. aasta mais võtsid osalejad vastu ajutised meetmed, sealhulgas kalapüügivõimalused, nii pelaagilise kalapüügi kui ka põhjalähedase püügi reguleerimiseks kõnealuses piirkonnas kuni sellise piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomiseni. Nimetatud meetmed vaadati läbi 2009. aasta novembris toimunud SPRFMO loomise kaheksandal rahvusvahelisel kohtumisel. Osalejate poolt nimetatud saavutatud kokkuleppe kohaselt on nimetatud ajutised meetmed vabatahtlikud ega ole rahvusvahelise õiguse alusel õiguslikult siduvad. Siiski on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kalavarude kokkulepe vastavaid sätteid arvestades soovitav kõnealused meetmed liidu õigusesse üle võtta.

(18)	Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2009. aasta aastakoosolekul vastu püügi piirnormid veel kahe kalavaru suhtes SEAFO konventsiooni piirkonnas. Need püügi piirnormid on vaja rakendada liidu õiguses.

(19)	Järjepidevuse huvides peaks teatud kolmandate riikide kalalaevadel lubama teatud tingimustel teostada kalapüüki ELi vetes, tehes seda kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1006/2008 ja selle rakendussätetega.

(20)

Nõukogu võib seoses kalapüügivõimaluste kehtestamisega ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklile 11 liikmesriikide esitatud teabe ja sellele STECFi poolt antud hinnangu alusel teatavad laevarühmad nimetatud määrusega kehtestatud püügikoormuse reguleerimise korrast välja jätta, tingimusel, et asjaomaste laevade poolt püütud tursa ja tagasilastud koguste kohta on olemas nõuetekohased andmed, et püütud tursa protsent ei ületa 1,5 % asjaomase laevade rühma kogupüügist ning et püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisega rühma suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne nende üldise mõjuga tursavarudele. Poola esitas teabe ühest laevast koosneva laevade rühma, mis püüab Põhjameres põhjaatlandi süsikat põhjatraaliga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, poolt püütud tursakoguste kohta. Ühendkuningriik esitas teabe kahe Šotimaast läänes põhjatraale kasutava laevade rühma poolt püütud tursakoguste kohta. Nimetatud teabe ja sellele STECFi poolt antud hinnangu alusel võib väita, et kõnealuste laevarühmade poolt püütud tursa kogused koos tagasilastud kogustega ei ületa 1,5 % nende kogupüügist. Võttes ühtlasi arvesse toimivaid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid kõnealuste laevarühmade püügitegevuse üle kontrolli ja järelevalve tagamiseks ning arvestades, et püügi reguleerimise korra kohaldamisega kõnealuste rühmade suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne sellise kohaldamise üldise mõjuga tursavarudele, on asjakohane need laevarühmad määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatüki kohaldamisest välja jätta, võimaldades seega kehtestada asjaomaste liikmesriikide püügikoormuse piirangud.

(21)

Kooskõlas aluslepingu artikliga 291 tuleks teatavate lühiealiste kalavarude püügi piirnormide kindlaksmääramiseks vajalikud meetmed kiireloomulisuse tõttu vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (36),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks järgmised kalapüügivõimalused ning kõnealuste püügivõimaluste kasutamisega funktsionaalselt seotud tingimused:

—	teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2010. aastaks ning

—	teatavad püügikoormuse piirangud 2011. aastaks ning teatavate Antarktika kalavarude püügi võimalused II jaotise III peatüki 2. jaos ning IE ja V lisas sätestatud ajavahemikuks.

2. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ajutised püügivõimalused seoses teatavate kalavarude või kalavarurühmadega, mis on Norra ja Fääri saartega sõlmitavate kahepoolsete kalanduslepingute objektideks, ning mida kohaldatakse kuni viiakse lõpule konsultatsioonid seoses 2010. aasta püügivõimalustega.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust

a)	ELi laevade suhtes ning

b)	ELi vete suhtes.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust, välja arvatud V lisa B osas esitatud tabeli joonealust märkust 1, kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase laeva lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Teadusuuringute otstarbel kalapüüki teostavad liikmesriigid teavitavad komisjoni, liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ICESi ja STECFi kogu püügist, mis tuleneb kõnealusest kalapüügist.

3. Lõiget 2 ei kohaldata sellise kalapüügi suhtes, mida teostavad laevad, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalandusalgatustes, mille osas on eraldatud lisakvoote.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

a)	„ELi laevad” – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 lõikes d määratletud kalalaevad;

b)	„ELi veed” – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 lõikes a määratletud veed;

c)	„lubatud kogupüük” (TAC) – igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

d)	„kvoot” – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e)	„rahvusvahelised veed” – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

f)	„võrgusilma suurus” – vastavalt komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 517/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks)) kindlaksmääratud võrgusilma suurus (37).

g)	„ELi laevastikuregister” – kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikega 3 komisjoni loodud register;

h)	„kalapüügipäevik” – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud päevik.

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)	ICES (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad vastavalt määrusele (EMÜ) nr 218/2009;

b)	„Skagerrak” – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)	„Kattegat” – ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)	„Cádizi laht” – ICES püügipiirkonna IXa ala, mis jääb 7° 23′48″ läänepikkusest ida poole;

e)	CECAF (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO peamine püügipiirkond 34) püügipiirkonnad, nagu on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 216/2009;

f)	NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) püügipiirkonnad, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr nr 217/2009;

g)	SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni püügipiirkond, nagu on määratletud Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (38);

h)	ICCAT (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon) konventsiooni piirkond, nagu on määratletud rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (39);

i)	CCAMLR (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon) konventsiooni piirkond, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 601/2004;

j)	IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni piirkond, nagu on määratletud Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (40);

k)	IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) püügipiirkond, nagu on määratletud India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (41);

„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni piirkond” –10°põhjalaiusest lõuna poole jääv avamerepiirkond SIOFA piirkonnast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (42) ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

m)	WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsioon) konventsiooni piirkond, nagu on määratletud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (43).

n)	„Beringi mere avameri” – Beringi mere avamere piirkond, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust.

II JAOTIS

ELI LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Püügi piirnormid ja nende jaotamine

1. ELi laevade püügi piirnormid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste piirnormide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas.

2. ELi laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvootide piires vastavalt käesoleva määruse artiklis 12 ja III lisas ning määruses (EÜ) nr 1006/2008 ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastuspiirkonda.

3. Komisjon kehtestab tobiapüügi piirnormid ICES IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes vastavalt IID lisa punktis 6 sätestatud korrale.

4. Komisjon kehtestab liidu kasutuses olevaks moivapüügi piirnormiks ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes 7,7 % moiva lubatud kogupüügist niipea, kui lubatud kogupüük on kindlaks määratud.

5. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2010 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata norra tursiku püügi piirnormi ICES IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes ning kilu püügi piirnormi ICES IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes, pidades silmas 2010. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

6. Lõike 5 kohasest norra tursiku varude läbivaatamisest tulenevalt võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata merlangipüügi piirnormi ICES IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes ning kilttursa püügi piirnormi ICES IIa, III ja IV püügipiirkonna ELi vetes, et võtta norra tursiku püügil arvesse töönduslikku kaaspüüki.

7. Komisjon võib kehtestada anšoovisevaru püügi piirnormi ICES VIII püügipiirkonnas vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale ning pidades silmas 2010. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

Artikkel 6

Keelatud liigid

ELi kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides ELi vetes ja vetes väljaspool ühendust;

b)	ingelhai (Squatina squatina) kõikides ELi vetes;

c)	Harilik rai (Dipturus batus) IIa, III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X ICESi püügipiirkonna ELi vetes;

d)	musterrai (Raja undulate) ja valgerai (Rostroraja alba) VI, VII, VIII, IX ja X ICESi püügipiirkonna ELi vetes ning

e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) rahvusvahelistes vetes.

Artikkel 7

Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1. I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 3 või määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast ümberjaotamist;

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	koguste peatamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud

Alates 1. veebruarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid järgmiselt:

a)	IIA lisa kohaldatakse Kattegati, Skagerraki, ICES IIIa püügipiirkonna selle osa, mida Skagerrak ei hõlma, ning ICES IV, VIa, VIIa ja VIId püügipiirkonna ja ICES IIa ja Vb püügipiirkonna ELi vete teatavate kalavarude majandamise suhtes;

b)	IIB lisa kohaldatakse merluusi- ja norra salehomaari varude taastamiseks ICES VIIIc ja IXa püügipiirkonnas, välja arvatud Cádizi lahes;

c)	IIC lisa kohaldatakse ICES VIIe püügipiirkonnas merikeelevarude majandamise suhtes;

d)	IID lisa kohaldatakse ICES IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vete tobiavarude majandamise suhtes.

Artikkel 9

Süvamerepüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1. Lisaks 28. novembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1359/2008, millega kehtestatakse 2009. ja 2010. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega, (44) sätestatud püügipiirnormidele on ühe merereisi jooksul keelatud püüda ja pardal hoida, ümber laadida või lossida mis tahes süvamereliike ja süvalesta üldkoguses üle 100 kg, kui laeval ei ole määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 kohaselt antud süvamerepüügi luba.

2. Liikmesriigid tagavad, et püügitegevuse puhul, mille käigus liikmesriikide lipu all sõitvad ja nende territooriumil registreeritud laevad püüavad ja hoiavad pardal igal kalendriaastal rohkem kui 10 tonni süvamereliike ja süvalesta, nõutakse süvamerepüügi luba.

3. Liikmesriigid tagavad, et 2010. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-päevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja/või mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2002 I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhjaatlandi hõbekala.

Artikkel 10

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügi piirnormid, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a)	saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)	saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2. Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

muud liigid kui heeringas ja makrell, tingimusel, et

i)	neid püütakse segamini teiste liikidega, kasutades võrke silmasuurusega alla 32 mm, kooskõlas määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 4 ning

ii)	saaki ei sordita pardal ega lossimisel

või

makrell, tingimusel et

i)	seda püütakse segamini stauriidi või sardiiniga;

ii)	makrelli mass ei ületa 10 % kogu pardal oleva makrelli, stauriidi ja sardiini massist ja

iii)	saaki ei sordita pardal ega lossimisel.

3. Kõik lossimised, välja arvatud kooskõlas lõikega 2 teostatud püük, arvatakse kvoodist või, kui liidu osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, liidu kvoodist maha.

4. Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11.

Artikkel 11

Teatud püügivõimaluste kasutamise piirangud

Ajavahemikul 1. mai – 31. juuli 2010 ei tohi piirkonnas, mis asub alltoodud koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, püüda või pardal hoida ühtegi mereorganismi peale heeringa, makrelli, sardiini, stauriidi, kilu, põhjaputassuu ja hõbekala:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52o 27' N	12o 19' W
2	52o 40' N	12o 30' W
3	52o 47' N	12o 39,600' W
4	52o 47' N	12o 56' W
5	52o 13,5' N	13o 53,830' W
6	51o 22' N	14o 24' W
7	51o 22' N	14o 03' W
8	52o 10' N	13o 25' W
9	52o 32' N	13o 07,500' W
10	52o 43' N	12o 55' W
11	52o 43' N	12o 43' W
12	52o 38,800' N	12o 37' W
13	52o 27' N	12o 23' W
14	52o 27' N	12o 19' W

Artikkel 12

Sortimata lossimine ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna ELi vetes

1. Kui liikmesriigi heeringapüügi piirnormid ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna ELi vetes on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, kes tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

2. Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna ELi vetes püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

3. ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna ELi vetes püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 3 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalaliikide koode.

II PEATÜKK

Kalapüügi lubamine kolmandate riikide vetes

Artikkel 14

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes kalastavatele ELi laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile (vahetusleping) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

1. osa

ICCAT konventsiooni piirkond

Artikkel 15

Hariliku tuuni püügiks luba omavate laevade arvu piiramine

Järgmiste laevade arvu piiratakse vastavalt IV lisale:

—	ELi söödalaevad ja veoõngedega laevad, kellel on luba aktiivselt püüda Atlandi ookeani idaosas hariliku tuuni (Thunnus thynnus) mõõtmetega 8 kg/75 cm kuni 30 kg/115 cm;

—	rannalähedase püügiga tegelevad ELi kalalaevad, kellel on luba aktiivselt püüda Vahemerel harilikku tuuni mõõtmetega 8 kg/75 cm kuni 30 kg/115 cm;

—	ELi laevad, kes püüavad Aadria merel harilikku tuuni kasvatamise eesmärgil ning kellel on luba püüda aktiivselt harilikku tuuni mõõtmetega 8 kg/75 cm kuni 30 kg/115 cm.

Artikkel 16

ID lisas eraldatud hariliku tuuni kvootidega seotud lisatingimused

Lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 7 lõikes 2 sätestatule on hariliku tuuni püük seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud ajavahemikus 15. aprillist15. maini 2010.

Artikkel 17

Harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisas sätestatud, neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 18

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. Keelatud on rebashaide liigi perekonna Alopias spp sihtpüük.

2. osa

CCAMLR konventsiooni piirkond

Artikkel 19

Keelud ja püügipiirangud

1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2. Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse V lisa B osas sätestatud püügi ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 20

Uurimuslik kalapüük

1. Liikmesriigi lipu all sõitvad ja liikmesriigis registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLR-le esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitele 7 ja 7a, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi.

2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügi piirnormini, ning uurimisala suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

3. Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 21

Tavalise hiigelvähi püük 2010/2011 püügihooajal

1. Üksnes CCAMLR komisjoni liikmeteks olevad liikmesriigid võivad 2010/2011 püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLR konventsiooni piirkonnas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLR konventsiooni piirkonnas, teatab ta sellest CCAMLR sekretariaadile ja komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 5a ning hiljemalt 1. juuniks 2010:

a)	oma kavatsusest püüda tavalist hiigelvähki, ning kasutavad selleks V lisa C osas esitatud vormi;

b)	püügivahendite kuju, kasutades selleks V lisa D osas esitatud vormi.

2. Lõikes 1 osutatud teatis sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.

3. Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLR konventsiooni piirkonnas, esitavad teatise üksnes nende laevade kohta, kellel on selleks luba ning kes teatamise ajal tema lipu all sõidavad.

4. Liikmesriigid võivad lubada tavalise hiigelvähi püügis osaleda muul kui lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLR-le teatatud laeval, kui laeval, kellel on luba, ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult CCAMLR sekretariaati ja komisjoni, esitades:

a)	lõikes 2 nimetatud täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teabe;

b)	põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning mis tahes asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLR ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Artikkel 22

Püügikeeluaeg

1. Pärast seda, kui CCAMLRi sekretariaat on TACi ammendumisel IE lisas sätestatu kohaselt teatanud püügikeeluaja kehtestamisest, tagavad liikmesriigid, et kõik nende lipu all asjaomases piirkonnas, majandamispiirkonnas, alapiirkonnas, rajoonis, väikesel uurimisalal või muus haldusüksuses kalastavad laevad hiivavad teate saamisel püügikeeluaja algusajaks pardale kõik püügivahendid.

2. Kui kalalaev on saanud sellise teate, ei tohi ta teatatud kuupäevale ja ajale järgneva 24 tunni jooksul õngejadasid enam vette lasta. Kui selline teade saadakse vähem kui 24 tundi enne püügikeeluaja algust, ei tohi pärast sellise teate saamist õngejadasid enam vette lasta.

3. Lõikes 1 osutatud püügikeeluaja kehtestamise korral lahkuvad kõik kalalaevad püügipiirkonnast kohe pärast kõikide püügivahendite pardale hiivamist.

4. Kui kalalaev ei suuda kõiki püügivahendeid teatatud püügikeeluaja alguseks pardale hiivata põhjustel, mis on seotud:

a)	laeva ja meeskonna ohutusega,

b)	halbadest ilmastikuoludest tulenevate raskustega,

c)	jääkattega või

d)	vajadusega kaitsta Antarktika merekeskkonda,

teavitab kalalaev olukorrast oma lipuliikmesriiki. Liikmesriigid teavitavad viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni. Sellele vaatamata teeb kalalaev kõik endast oleneva, et hiivata kõik oma püügivahendid pardale nii kiiresti kui võimalik.

5. Lõike 4 kohaldamisel viivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele menetlustele läbi uurimise kalalaeva tegevuste kohta ning teavitavad CCALMRi sekretariaati ja komisjoni uurimise tulemustest hiljemalt CCAMLRi järgmiseks kokkusaamiseks. Lõpparuandes hinnatakse, kas kalalaev tegi kõik endast oleneva, et hiivata kõik oma püügivahendid pardale:

a)	teatatud püügikeeluaja alguseks ning

b)	niipea kui võimalik pärast lõikes 4 osutatud teate saamist.

6. Juhul kui kalalaev ei lahku püügikeelupiirkonnast niipea, kui püügivahendid on pardale hiivatud, tagab lipuliikmesriik CCAMLRi sekretariaadi ja komisjoni teavitamise.

3. osa

IOTC piirkond

Artikkel 23

IOTC piirkonnas kalastavate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTC piirkonnas troopikatuuni püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2. IOTC piirkonnas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3. Liikmesriigid võivad muuta lõigetes 1 ja 2 osutatud laevade arvu püügivahendite liigi kaupa, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse ülekandmise puhul oleksid ülekantavad laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kuiteatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laev, üle ei kanta.

5. Liikmesriigid võivad IOTC-le esitatud arenguplaanide rakendamise arvessevõtmiseks suurendada käesolevas artiklis esitatud püügivõimsuse piiranguid üksnes nimetatud arenguplaanides kehtestatud piiride ulatuses.

4. osa

SPRFMO konventsiooni piirkond

Artikkel 24

Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni piirkonnas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2010. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset SPRFMO konventsiooni piirkonnas tasemeni 78 610 GT, nii et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude säästev kasutamine Vaikse ookeani lõunaosas.

Artikkel 25

Pelaagiline kalapüük – püügipiirangud

1. Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni piirkonnas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on osutatud artiklis 24, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud püügipiirangutega.

2. Liikmesriigid teatavad igal kuul komisjonile oma käesolevas artiklis osutatud kalapüügiga tegelevate laevade nimed ja omadused, sealhulgas kogumahutavuse.

3. Järelevalveks käesolevas artiklis osutatud kalapüügi üle saadavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt järgneva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks SPRFMO ajutisele sekretariaadile edastamiseks igakuised püügiaruanded, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 26

Põhjalähedane kalapüük

Liikmesriigid piiravad SPRFMO konventsiooni piirkonnas põhjalähedase kalapüügi püügikoormust või saaki aasta keskmisele tasemele ajavahemiku 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2006 põhjal, arvestades kalalaevade arvu ja muid näitajaid, mis kajastavad saagi taset, püügikoormust ja -võimsust, ning üksnes nendes SPRFMO konventsiooni piirkonna osades, kus põhjalähedane kalapüük on toimunud eelneval kalapüügihooajal.

5. osa

IATTC konventsiooni piirkond

Artikkel 27

Seinnoodapüük

1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

29. juulist kuni 28. septembrini 2010 või 10. novembrist 2010 kuni 18. jaanuarini 2011 järgmiselt piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150° läänepikkust;

—	40° põhjalaiust;

—	40° lõunalaiust.

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2010 järgmiste piiridega määratud alal:

—	94° läänepikkust;

—	110° läänepikkust;

—	3° põhjalaiust;

—	5° lõunalaiust.

2. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 punkti a kohaselt valitud keeluajast enne 1. aprilli 2010. Kõik asjaomaste liikmesriikide laevad, kes kasutavad seinnoota, lõpetavad määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodaga kalastamise.

3. IATTC konventsiooni piirkonnas kalastavad tuunipüügiseinerid hoiavad pardal ja seejärel lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi, välja arvatud kala, mis on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu. Ainus erand on reisi lõpuosa, kui kogu antud püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

6. osa

SEAFO konventsiooni piirkond

Artikkel 28

Süvamerehaide kaitse meetmed

SEAFO konventsiooni piirkonnas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük: railased (Rajidae), harilik ogahai (Squalus acanthias), tumehai (Etmopterus bigelowi), hai (Etmopterus brachyurus), suur tumehai (Etmopterus princeps), ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), hai (Apristurus manis), hai (Scymnodon squamulosus) ja Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid.

7. osa

WCPFC konventsiooni piirkond

Artikkel 29

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi koormuse piirangud

Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares), vööttuuni (Katsuwonus pelamis) ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügi koormus WCPFC konventsiooni piirkonnas piirdub üksnes selle püügikoormusega, mis on ette nähtud liidu ja kõnealuse piirkonna rannikuriikide vahel sõlmitud kalanduse partnerluslepingutes.

Artikkel 30

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1. WCPFC konventsiooni piirkonna osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük seinnoodaga varustatud laevadega, mis kasutavad peibutusvahendeid, keelatud 1. juulist 2010 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2010 (kell 24.00). Sellel ajal võib seinnoodaga varustatud laev kalastada nimetatud WCPFC konventsiooni piirkonna osas üksnes juhul, kui tema pardal on vaatleja, kes jälgib, et mitte mingil ajahetkel:

a)	ei kasutata peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid,

b)	ei püüta kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2. Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooni piirkonna osas kalastavad seinnoodaga varustatud laevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3. Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks,

b)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)	kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 31

Mõõkkala püügiks luba omavate laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni piirkonnas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala püügiks luba omavate ELi laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

8. osa

Beringi Meri

Artikkel 32

Beringi mere avamerepiirkonnas kalastamise keeld

Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) püük.

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED ELI VETES

Artikkel 33

Püügi piirnormid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ELi vetes I lisas sätestatud püügi piirnormide alusel ning määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatüki ning käesoleva jaotisega ettenähtud tingimustel.

Artikkel 34

Kalapüügiload

1. ELi vetes kalastavatele kolmanda riigi laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv sätestatakse VIII lisas.

2. Kalaliike, millele on kehtestatud püügi piirnormid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud kolmanda riigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 35

Keelatud liigid

Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides ELi vetes;

b)	ingelhai (Squatina squatina) kõikides ELi vetes;

c)	harilik rai (Dipturus batis) ICESi IIa, III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi vetes ning

d)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi vetes.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Määruse (EÜ) nr 1359/2008 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1359/2008 lisa 2. osa kanne, mis käsitleb kalju-tömppeakala püüki ühenduse vetes ja ICESi III alapiirkonna vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, asendatakse järgmisega:

„Liik:	Kalju-tömppeakala Coryphaernoides rupestris		Püügipiirkond:	III (45) (ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla) (RNG/03-)
Aasta	2009	2010
Taani	804	804
Saksamaa	5	5
Rootsi	41	41
pm	850	850

Artikkel 37

Määruse (EÜ) nr 754/2009 muudatus

Määruse (EÜ) nr 754/2009 artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid:

„c)

Ühendkuningriigi lipu all sõitvate kalalaevade rühm, kes osaleb Ühendkuningriigi 18. juuni 2009. aasta taotluses näidatud kalapüügis ning püüab põhjatraale ja nootasid võrgusilma suurusega 70 mm kuni 100 mm kasutades norra homaari Šotimaa lääneranniku vetes, eelkõige Minch'is (ICESi statistilised ruudud 42 E3, 42 E4, 43 E3, 43 E4, 44 E3, 44 E4, 45 E3);

Ühendkuningriigi lipu all sõitvate kalalaevade rühm, kes osaleb Ühendkuningriigi 18. juuni 2009. aasta taotluses näidatud kalapüügis ning püüab põhjatraale ja nootasid võrgusilma suurusega 70 mm kuni 100 mm kasutades norra homaari Šotimaa lääneranniku vetes, eelkõige Firth of Clyde’is (ICESi statistilised ruudud 39 E5 ja 40 E5);

Poola lipu all sõitvate kalalaevade rühm, kes osaleb Poola 24. aprilli 2009. aasta taotluses, mida täiendab 11. juuli 2009. aasta kirjavahetus, näidatud kalapüügis ning püüab põhjatraale võrgusilma suurusega vähemalt 100 mm kasutades põhjaatlandi süsikat Põhjameres ja ICES IIa püügipiirkonna ELi vetes, kusjuures on tagatud vaatlejate pidev kohalviibimine.”

Artikkel 38

Määruse (EÜ) nr 1226/2009 muutmine

Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1226/2009 (millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused 2010. aastaks) (46) artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade („ELi laevad”) suhtes, mis püüavad kala Läänemerel.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase laeva lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Teadusuuringute otstarbel kalapüüki teostavad liikmesriigid teavitavad komisjoni, liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ICESi ja STECFi kogu püügist, mis tuleneb kõnealusest kalapüügist.

3. Lõiget 2 ei kohaldata sellise kalapüügi suhtes, mida teostavad laevad, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalandusalgatustes, mille osas on eraldatud lisakvoote.”

Artikkel 39

Määruse (EÜ) nr 1287/2009 muutmine

Nõukogu 27. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1287/2009, (millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2010. aastaks) (47) artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade („ELi laevad”) suhtes, mis püüavad kala Mustal merel.

3. Lõiget 2 ei kohaldata sellise kalapüügi suhtes, mida teostavad laevad, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalandusalgatustes, mille osas on eraldatud lisakvoote.”

Artikkel 40

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Enne 1. jaanuari 2010 algavateks ajavahemikeks kehtestatud kalapüügivõimaluste suhtes CCAMLR konventsiooni piirkonnas kohaldatakse II jaotise III peatüki 2. jagu ning IE ja V lisa alates nimetatud püügivõimaluste vastavate kohaldamisperioodide algusest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. jaanuar 2010. aasta

Nõukogu nimel

eesistuja

M. A. MORATINOS

(1) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

(4) ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(5) ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

(6) ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.

(7) ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

(8) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

(9) ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(10) ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(11) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

(12) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.

(13) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(14) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(15) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(16) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

(17) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

(18) ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

(19) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(20) ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

(21) ELT L 340, 23.12.2005, lk 3.

(22) ELT L 409, 30.12.2006, lk 1.

(23) ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(24) ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

(25) ELT L 318, 5.12.2007, lk 1.

(26) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(27) ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.

(28) ELT L 295, 4.11.2008, lk 3.

(29) ELT L 87, 31.3.2009, lk 1.

(30) ELT L 87, 31.3.2009, lk 42.

(31) ELT L 87, 31.3.2009, lk 70.

(32) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(33) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalastuskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(34) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri Saarte kohaliku valitsuse vaheline kalastuskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(35) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning Protokoll millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 172, 30.6.2007, lk 9).

(36) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(37) ELT L 151, 11.6.2008, lk 5.

(38) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(39) Ühendus ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(40) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(41) Ühendus ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(42) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/496/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(43) Euroopa Ühendus ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(44) ELT L 352, 31.12.2008, lk 1.

(45) Kalju-tömppeakala sihtpüüki ei toimu ICES IIIa püügipiirkonnas enne Euroopa Liidu ja Norra vahel peetavate konsultatsioonide lõppemist.”

(46) ELT L 330, 16.12.2009, lk 1.

(47) ELT L 347, 24.12.2009, lk 1.

I LISA

LIIDUKALALAEVADE PÜÜGI PIIRNORMID PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜGI PIIRNORMID EUROOPA LIIDU VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NÄHTUD TEISITI)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme käsitatakse kvootidena käesoleva määruse artikli 5 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1224/2009, eriti selle artiklites 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti.

Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon (Geyron) quinquedens	CRR	Süvamere punakrabid
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaad-ogahai
Deania calcea	DCA	Pikkkoon-hai
Dipturus batis	RJB	Harilik rai
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	KHT	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Atlandi karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja circularis	RJI	Liivrai
Leucoraja fullonica	RJF	Šagräänrai
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Raja brachyura	RJH	Blondrai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Väikesilmrai
Raja montagui	RJM	Tähnikrai
Raja undulata	RJA	Musterrai
Rajiformes - Rajidae	SRX-RAJ	Railased
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Liik: Süvalest
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Scomber scombrus	MAC	Makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Soleidae	SOX	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks.

Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Arktikakrabid	PCR	Chionoecetes spp.
Atlandi karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Blondrai	RJH	Raja brachyura
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik rai	RJB	Dipturus bBatis
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Heeringas	HER	Clupea harengus
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Liivrai	RJI	Leucoraja circularis
Limapead	ALF	Beryx spp.
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Makrell	MAC	Scomber scombrus
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOX	Soleidae
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Musterrai	RJA	Raja undulata
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Norra tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Ogarai	RJC	Raja clavata
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Pikkkoon-hai	DCA	Deania calcea
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Railased	SRX-RAJ	Rajiformes - Rajidae
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Šagräänrai	RJF	Leucoraja fullonica
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Püügipiirkond:
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Šokolaad-ogahai	SCK	Dalatias licha
Stauriidid	JAX	Trachurus spp.
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Süvamere punakrabid	CRR	Chaceon spp.
Tähnikrai	RJM	Raja montagui
Tähtrai	RJR	Ambliraja radiata
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Tursk	KHT	Gadus morhua
Väikesilmrai	RJE	Raja microocellata
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Rostroraja alba
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.

IA LISA

Skegerrak, Kattegat, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond, CECAF EL veed, Prantsuse Guajaana veed

Liik:	Tobiaslased Ammodytes spp			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (SAN/04-N.)
Taani		0	(1)
Ühendkuningriik		0	(1)
EL		0	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Tobiaslased Ammodytes spp			Püügipiirkond:	IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (2) (SAN/2A3A4.)
Taani		108 834	(2)
Ühendkuningriik		2 379	(2)
Saksamaa		166	(2)
Rootsi		3 996	(2)
EL		115 375	(2)
Lubatud kogupüük (TAC)		200 000

Liik:	Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.)
Saksamaa		30
Prantsusmaa		10
Madalmaad		24
Ühendkuningriik		48
EL		112
Lubatud kogupüük (TAC)		112

Liik:	Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	III ja IV püügipiirkonna ELi veed (ARU/3/4.)
Taani		1 131
Saksamaa		11
Prantsusmaa		8
Iirimaa		8
Madalmaad		53
Rootsi		44
Ühendkuningriik		20
EL		1 278
Lubatud kogupüük (TAC)		1 278

Liik:	Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ARU/567.)
Saksamaa		389
Prantsusmaa		8
Iirimaa		360
Madalmaad		4 057
Ühendkuningriik		285
EL		5 099
Lubatud kogupüük (TAC)		5 099

Liik:	Meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	I, II ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI.)
Saksamaa		6	(3)
Prantsusmaa		6	(3)
Ühendkuningriik		6	(3)
Muu		3	(3)
EL		21	(3)
Lubatud kogupüük (TAC)		21

Liik:	Meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	III püügipiirkonna ELi veed (USK/03-C.)
Taani		12
Rootsi		6
Saksamaa		6
EL		24
Lubatud kogupüük (TAC)		24

Liik:	Meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna ELi veed (USK/04-C.)
Taani		53
Saksamaa		16
Prantsusmaa		37
Rootsi		5
Ühendkuningriik		80
Muu		5	(4)
EL		196
Lubatud kogupüük (TAC)		196

Liik:	Meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.)
Saksamaa		4	(6)
Hispaania		14	(6)
Prantsusmaa		165	(6)
Iirimaa		16	(6)
Ühendkuningriik		80	(6)
Muu		4	(5) (6)
EL		283	(6)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 217

Liik:	Meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (USK/4AB-N.)
Belgia		0	(7)
Taani		0	(7)
Saksamaa		0	(7)
Prantsusmaa		0	(7)
Madalmaad		0	(7)
Ühendkuningriik		0	(7)
EL		0	(7)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Heeringas (8) Clupea harengus			Püügipiirkond:	IIIa püügi-piirkond (HER/03A.)
Taani		10 147	(9)
Saksamaa		163	(9)
Rootsi		10 614	(9)
EL		20 924	(9)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Heeringas (10) Clupea harengus			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna ELi veed põhja pool 53o 30’ N (HER/04A.), (HER/04B.)
Taani		15 259	(11)
Saksamaa		9 595	(11)
Prantsusmaa		6 547	(11)
Madalmaad		14 637	(11)
Rootsi		1 131	(11)
Ühendkuningriik		16 429	(11)
EL		63 598	(11)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62o N (HER/04-N.)
Rootsi		0	(12) (13)
EL		0	(13)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata	(13)

Liik:	Heeringas (14) Clupea harengus			Püügipiirkond:	Kaaspüük IIIa püügipiirkonnas (HER/03A-BC)
Taani		4 652	(15)
Saksamaa		42	(15)
Rootsi		748	(15)
EL		5 442	(15)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Heeringas (16) Clupea harengus			Püügipiirkond:	Kaaspüük IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes; VIId püügipiirkond (HER/2A47DX)
Belgia		51	(17)
Taani		9 948	(17)
Saksamaa		51	(17)
Prantsusmaa		51	(17)
Madalmaad		51	(17)
Rootsi		49	(17)
Ühendkuningriik		189	(17)
EL		10 390	(17)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Heeringas (18) Clupea harengus			Püügipiirkond:	VIId püügipiirkond; IVc püügipiirkond (19) (HER/4CXB7D.)
Belgia		4 615	(20) (21)
Taani		218	(20) (21)
Saksamaa		137	(20) (21)
Prantsusmaa		3 550	(20) (21)
Madalmaad		5 557	(20) (21)
Ühendkuningriik		1 242	(20) (21)
EL		15 319	(21)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (22) (HER/5B6ANB)
Saksamaa		1 533	(23)
Prantsusmaa		290	(23)
Iirimaa		2 072	(23)
Madalmaad		1 533	(23)
Ühendkuningriik		8 287	(23)
EL		13 715	(23)
Lubatud kogupüük (TAC)		24 420

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIbc püügipiirkond; VIaS püügipiirkond (24) (HER/6AS7BC)
Iirimaa		6 774
Madalmaad		677
EL		7 451
Lubatud kogupüük (TAC)		7 451

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond, Clyde (25) (HER/06ACL.)
Ühendkuningriik		720
EL		720
Lubatud kogupüük (TAC)		720

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIa püügipiirkond (26) (HER/07A/MM)
Iirimaa		1 250
Ühendkuningriik		3 550
EL		4 800
Lubatud kogupüük (TAC)		4 800

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIe ja VIIf püügipiirkond (HER/7EF.)
Prantsusmaa		500
Ühendkuningriik		500
EL		1 000
Lubatud kogupüük (TAC)		1 000

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIg, (27) VIIh, (27) VIIj (27) ja VIIk (27) püügipiirkond (HER/7G-K.)
Saksamaa		113
Prantsusmaa		627
Iirimaa		8 770
Madalmaad		627
Ühendkuningriik		13
EL		10 150
Lubatud kogupüük (TAC)		10 150

Liik:	Anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiirkond:	VIII püügipiirkond (ANE/08.)
Hispaania		6 300
Prantsusmaa		700
EL		7 000
Lubatud kogupüük (TAC)		7 000

Liik:	Anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (ANE/9/3411)
Hispaania		3 826
Portugal		4 174
EL		8 000
Lubatud kogupüük (TAC)		8 000

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	Skagerraki veed (COD/03AN.)
Belgia		7	(28) (29)
Taani		2 140	(28) (29)
Saksamaa		54	(28) (29)
Madalmaad		13	(28) (29)
Rootsi		374	(28) (29)
EL		2 588	(29)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Kattegat (COD/03AS.)
Taani		234
Saksamaa		5
Rootsi		140
EL		379
Lubatud kogupüük (TAC)		379

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4)
Belgia		553	(30) (31)
Taani		3 178	(30) (31)
Saksamaa		2 015	(30) (31)
Prantsusmaa		683	(30) (31)
Madalmaad		1 796	(30) (31)
Rootsi		21	(30) (31)
Ühendkuningriik		7 290	(30) (31)
EL		15 536	(30) (31)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (COD/04-N.)
Rootsi		0	(32) (33)
EL		0	(33)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00 W ning XII ja XIV püügipiirkond (COD/561214)
Belgia		0
Saksamaa		1
Prantsusmaa		13
Iirimaa		18
Ühendkuningriik		48
EL		80
Lubatud kogupüük (TAC)		80

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00’ W. (COD/5B6A-C)
Belgia		0
Saksamaa		4
Prantsusmaa		38
Iirimaa		53
Ühendkuningriik		145
EL		240
Lubatud kogupüük (TAC)		240

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIIa püügipiirkond (COD/07A.)
Belgia		9
Prantsusmaa		25
Iirimaa		444
Madalmaad		2
Ühendkuningriik		194
EL		674
Lubatud kogupüük (TAC)		674

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIIb–c, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (COD/7XAD34)
Belgia		167
Prantsusmaa		2 735
Iirimaa		825
Madalmaad		1
Ühendkuningriik		295
EL		4 023
Lubatud kogupüük (TAC)		4 023

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	VIId püügipiirkond (COD/07D.)
Belgia		47	(34) (35)
Prantsusmaa		916	(34) (35)
Madalmaad		27	(34) (35)
Ühendkuningriik		101	(34) (35)
EL		1 091	(35)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Harilik heeringhai Lamna nasus		Püügipiirkond:	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII püügipiirkonna ELi veed (POR/3-12)
Taani		0
Prantsusmaa		0
Saksamaa		0
Iirimaa		0
Hispaania		0
Ühendkuningriik		0
EL		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (LEZ/2AC4-C)
Belgia		5
Taani		5
Saksamaa		5
Prantsusmaa		29
Madalmaad		23
Ühendkuningriik		1 690
EL		1 757
Lubatud kogupüük (TAC)		1 757

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/561 214)
Hispaania		350
Prantsusmaa		1 364
Iirimaa		399
Ühendkuningriik		966
EL		3 079
Lubatud kogupüük (TAC)		3 079

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VII püügipiirkond (LEZ/07.)
Belgia		494
Hispaania		5 490
Prantsusmaa		6 663
Iirimaa		3 029
Ühendkuningriik		2 624
EL		18 300
Lubatud kogupüük (TAC)		18 300

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond (LEZ/8ABDE.)
Hispaania		1 176
Prantsusmaa		949
EL		2 125
Lubatud kogupüük (TAC)		2 125

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (LEZ/8C3411)
Hispaania		1 188
Prantsusmaa		59
Portugal		40
EL		1 287
Lubatud kogupüük (TAC)		1 287

Liik:	Harilik soomuslest ja lest Limanda limanda ja Platichthys flesus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (D/F/2AC4-C)
Belgia		513
Taani		1 927
Saksamaa		2 890
Prantsusmaa		200
Madalmaad		11 654
Rootsi		6
Ühendkuningriik		1 620
EL		18 810
Lubatud kogupüük (TAC)		18 810

Liik:	Merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (ANF/2AC4-C)
Belgia		401	(36)
Taani		884	(36)
Saksamaa		432	(36)
Prantsusmaa		82	(36)
Madalmaad		303	(36)
Rootsi		10	(36)
Ühendkuningriik		9 233	(36)
EL		11 345	(36)
Lubatud kogupüük (TAC)		11 345

Liik:	Merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (ANF/4AB-N.)
Belgia		0	(37)
Taani		0	(37)
Saksamaa		0	(37)
Madalmaad		0	(37)
Ühendkuningriik		0	(37)
EL		0	(37)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/561214)
Belgia		200
Saksamaa		228
Hispaania		214
Prantsusmaa		2 462
Iirimaa		557
Madalmaad		193
Ühendkuningriik		1 713
EL		5 567
Lubatud kogupüük (TAC)		5 567

Liik:	Merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	VII püügipiirkond (ANF/07.)
Belgia		2 984	(38)
Saksamaa		333	(38)
Hispaania		1 186	(38)
Prantsusmaa		19 149	(38)
Iirimaa		2 447	(38)
Madalmaad		386	(38)
Ühendkuningriik		5 807	(38)
EL		32 292	(38)
Lubatud kogupüük (TAC)		32 292	(38)

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond (ANF/8ABDE.)
Hispaania		1 387
Prantsusmaa		7 721
EL		9 108
Lubatud kogupüük (TAC)		9 108

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (ANF/8C3411)
Hispaania		1 247
Prantsusmaa		1
Portugal		248
EL		1 496
Lubatud kogupüük (TAC)		1 496

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed (HAD/3A/BCD)
Belgia		7	(40)
Taani		1 213	(40)
Saksamaa		77	(40)
Madalmaad		1	(40)
Rootsi		143	(40)
EL		1 441	(39) (40)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (HAD/2AC4.)
Belgia		225	(42)
Taani		1 549	(42)
Saksamaa		986	(42)
Prantsusmaa		1 718	(42)
Madalmaad		169	(42)
Rootsi		109	(42)
Ühendkuningriik		16 485	(42)
EL		21 241	(41) (42)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/04-N.)
Rootsi		0	(43) (44)
EL		0	(44)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (HAD/6B1214)
Belgia		11
Saksamaa		13
Prantsusmaa		551
Iirimaa		393
Ühendkuningriik		4 029
EL		4 997
Lubatud kogupüük (TAC)		4 997

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	Vb ja VIa püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.)
Belgia		3
Saksamaa		4
Prantsusmaa		147
Iirimaa		438
Ühendkuningriik		2 081
EL		2 673
Lubatud kogupüük (TAC)		2 673

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (HAD/7X7A34)
Belgia		129
Prantsusmaa		7 719
Iirimaa		2 573
Ühendkuningriik		1 158
EL		11 579
Lubatud kogupüük (TAC)		11 579

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIIa püügipiirkond (HAD/07A.)
Belgia		23
Prantsusmaa		103
Iirimaa		617
Ühendkuningriik		681
EL		1 424
Lubatud kogupüük (TAC)		1 424

Liik:	Merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	IIIa püügi-piirkond (WHG/03A.)
Taani		151	(46)
Madalmaad		1	(46)
Rootsi		16	(46)
EL		168	(45) (46)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (WHG/2AC4.)
Belgia		250	(48) (49)
Taani		1 082	(48) (49)
Saksamaa		282	(48) (49)
Prantsusmaa		1 627	(48) (49)
Madalmaad		626	(48) (49)
Rootsi		1	(48) (49)
Ühendkuningriik		4 317	(48) (49)
EL		8 185	(47) (48)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/561 214)
Saksamaa		3
Prantsusmaa		53
Iirimaa		129
Ühendkuningriik		246
EL		431
Lubatud kogupüük (TAC)		431

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIIa püügipiirkond (WHG/07A.)
Belgia		0
Prantsusmaa		5
Iirimaa		91
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		61
EL		157
Lubatud kogupüük (TAC)		157

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk püügipiirkond (WHG/7X7A.)
Belgia		133
Prantsusmaa		8 180
Iirimaa		4 565
Madalmaad		66
Ühendkuningriik		1 463
EL		14 407
Lubatud kogupüük (TAC)		14 407

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIII püügipiirkond (WHG/08.)
Hispaania		1 296
Prantsusmaa		1 944
EL		3 240
Lubatud kogupüük (TAC)		3 240

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (WHG/9/3411)
Portugal		588
EL		588
Lubatud kogupüük (TAC)		588

Liik:	Merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/04-N.)
Rootsi		0	(50) (51)
EL		0	(51)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed (HKE/3A/BCD)
Taani		1 531
Rootsi		130
EL		1 661
Lubatud kogupüük (TAC)		1 661	(52)

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (HKE/2AC4-C)
Belgia		28
Taani		1 119
Saksamaa		128
Prantsusmaa		248
Madalmaad		64
Ühendkuningriik		348
EL		1 935
Lubatud kogupüük (TAC)		1 935	(53)

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	VI ja VII püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214)
Belgia		284	(54)
Hispaania		9 109
Prantsusmaa		14 067	(54)
Iirimaa		1 704
Madalmaad		183	(54)
Ühendkuningriik		5 553	(54)
EL		30 900
Lubatud kogupüük (TAC)		30 900	(55)

Eritingimus

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond (HKE/*8ABDE)
Belgia	37
Hispaania	1 469
Prantsusmaa	1 469
Iirimaa	184
Madalmaad	18
Ühendkuningriik	827
EL	4 004

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond (HKE/8ABDE.)
Belgia		9	(56)
Hispaania		6 341
Prantsusmaa		14 241
Madalmaad		18	(56)
EL		20 609
Lubatud kogupüük (TAC)		20 609	(57)

Eritingimus

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	1 837
Prantsusmaa	3 305
Madalmaad	6
EL	5 150

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (HKE/8C3411)
Hispaania		5 952
Prantsusmaa		571
Portugal		2 777
EL		9 300
Lubatud kogupüük (TAC)		9 300

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna Norra veed (WHB/4AB-N.)
Taani		0	(58)
Ühendkuningriik		0	(58)
EL		0	(58)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani		7 349	(59) (60) (61)
Saksamaa		2 858	(59) (60) (61)
Hispaania		6 231	(59) (60) (61)
Prantsusmaa		5 115	(59) (60) (61)
Iirimaa		5 691	(59) (60) (61)
Madalmaad		8 962	(59) (60) (61)
Portugal		579	(59) (60) (61)
Rootsi		1 818	(59) (60) (61)
Ühendkuningriik		9 535	(59) (60) (61)
EL		48 138	(59) (60) (61)
Lubatud kogupüük (TAC)		540 000

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (WHB/8C3411)
Hispaania		7 881	(62)
Portugal		1 970	(62)
EL		9 851	(62) (63) (64)
Lubatud kogupüük (TAC)		540 000

Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

II, IVa, V, VI püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56° 30’ N ja VII püügipiirkonna ELi veed lääne pool 12° 00’ W

(WHB/24A567)

Norra

88 701

(65) (66)

Lubatud kogupüük (TAC)

540 000

Liik:	Väikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (L/W/2AC4-C)
Belgia		353
Taani		973
Saksamaa		125
Prantsusmaa		266
Madalmaad		810
Rootsi		11
Ühendkuningriik		3 983
EÜ		6 521
Lubatud kogupüük (TAC)		6 521

Liik:	Sinine molva Molva dypterygia			Püügipiirkond:	VI, VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (BLI/67-)
Saksamaa		21	(68)
Eesti		3	(68)
Hispaania		67	(68)
Prantsusmaa		1 536	(68)
Iirimaa		6	(68)
Leedu		1	(68)
Poola		1	(68)
Ühendkuningriik		391	(68)
Muu		6	(67) (68)
EL		2 032	(68)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 732

Liik:	Harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.)
Taani		8
Saksamaa		8
Prantsusmaa		8
Ühendkuningriik		8
Muu		4	(69)
EL		38
Lubatud kogupüük (TAC)		38

Liik:	Harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed (LIN/03.)
Belgia		7	(70)
Taani		51
Saksamaa		7	(70)
Rootsi		20
Ühendkuningriik		7	(70)
EL		92
Lubatud kogupüük (TAC)		92

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna ELi veed (LIN/04.)
Belgia		16
Taani		243
Saksamaa		150
Prantsusmaa		135
Madalmaad		5
Rootsi		10
Ühendkuningriik		1 869
EL		2 428
Lubatud kogupüük (TAC)		2 428

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/05.)
Belgia		9
Taani		6
Saksamaa		6
Prantsusmaa		6
Ühendkuningriik		6
EL		34
Lubatud kogupüük (TAC)		34

Liik:	Harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	VI, VII, VIII, IX, X, XII, ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)
Belgia		26	(71)
Taani		5	(71)
Saksamaa		95	(71)
Hispaania		1 930	(71)
Prantsusmaa		2 057	(71)
Iirimaa		516	(71)
Portugal		5	(71)
Ühendkuningriik		2 369	(71)
EL		7 003	(71)
Lubatud kogupüük (TAC)		14 164

Liik:	Harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (LIN/4AB-N.)
Belgia		0	(72)
Taani		0	(72)
Saksamaa		0	(72)
Prantsusmaa		0	(72)
Madalmaad		0	(72)
Ühendkuningriik		0	(72)
EL		0	(72)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed (NEP/3A/BCD)
Taani		3 800
Saksamaa		11	(73)
Rootsi		1 359
EL		5 170
Lubatud kogupüük (TAC)		5 170

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (NEP/2AC4-C)
Belgia		1 291
Taani		1 291
Saksamaa		19
Prantsusmaa		38
Madalmaad		665
Ühendkuningriik		21 384
EL		24 688
Lubatud kogupüük (TAC)		24 688

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (NEP/4AB-N.)
Taani		0	(74)
Saksamaa		0	(74)
Ühendkuningriik		0	(74)
EL		0	(74)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.)
Hispaania		33
Prantsusmaa		130
Iirimaa		217
Ühendkuningriik		15 677
EL		16 057
Lubatud kogupüük (TAC)		16 057

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VII püügipiirkond (NEP/07.)
Hispaania		1 346
Prantsusmaa		5 455
Iirimaa		8 273
Ühendkuningriik		7 358
EL		22 432
Lubatud kogupüük (TAC)		22 432

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond (NEP/8ABDE.)
Hispaania		234
Prantsusmaa		3 665
EL		3 899
Lubatud kogupüük (TAC)		3 899

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VIIIc püügipiirkond (NEP/08C.)
Hispaania		97
Prantsusmaa		4
EL		101
Lubatud kogupüük (TAC)		101

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (NEP/9/3411)
Hispaania		84
Portugal		253
EL		337
Lubatud kogupüük (TAC)		337

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	IIIa püügi-piirkond (PRA/03A.)
Taani		2 621	(75)
Rootsi		1 412	(75)
EL		4 033	(75)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (PRA/2AC4-C)
Taani		3 145
Madalmaad		29
Rootsi		127
Ühendkuningriik		932
EL		4 233
Lubatud kogupüük (TAC)		4 233

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/04-N.)
Taani		0	(77)
Rootsi		0	(76) (77)
EL		0	(77)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Viburhännakud Penaeus spp			Püügipiirkond:	Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.)
Prantsusmaa		4 108	(78)
EL		4 108	(78)
Lubatud kogupüük (TAC)		4 108	(78)

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügipiirkond:	Skagerraki veed (PLE/03AN.)
Belgia		36	(79)
Taani		4 733	(79)
Saksamaa		24	(79)
Madalmaad		910	(79)
Rootsi		253	(79)
EL		5 956	(79)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügipiirkond:	Kattegat (PLE/03AS.)
Taani		1 353	(80)
Saksamaa		15	(80)
Rootsi		152	(80)
EL		1 520	(80)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4)
Belgia		2 100	(81)
Taani		6 824	(81)
Saksamaa		1 968	(81)
Prantsusmaa		394	(81)
Madalmaad		13 123	(81)
Ühendkuningriik		9 711	(81)
EL		34 120	(81)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/561214)
Prantsusmaa		10
Iirimaa		280
Ühendkuningriik		417
EL		707
Lubatud kogupüük (TAC)		707

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIa püügipiirkond (PLE/07A.)
Belgia		42
Prantsusmaa		18
Iirimaa		1 063
Madalmaad		13
Ühendkuningriik		491
EL		1 627
Lubatud kogupüük (TAC)		1 627

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc püügipiirkond (PLE/7BC.)
Prantsusmaa		16
Iirimaa		64
EL		80
Lubatud kogupüük (TAC)		80

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIId ja VIIe püügipiirkond (PLE/7DE.)
Belgia		699
Prantsusmaa		2 332
Ühendkuningriik		1 243
EL		4 274
Lubatud kogupüük (TAC)		4 274

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg püügipiirkond (PLE/7FG.)
Belgia		67
Prantsusmaa		120
Iirimaa		201
Ühendkuningriik		63
EL		451
Lubatud kogupüük (TAC)		451

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond (PLE/7HJK.)
Belgia		7
Prantsusmaa		14
Iirimaa		156
Madalmaad		27
Ühendkuningriik		14
EL		218
Lubatud kogupüük (TAC)		218

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (PLE/8/3411)
Hispaania		67
Prantsusmaa		269
Portugal		67
EL		403
Lubatud kogupüük (TAC)		403

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/561214)
Hispaania		6
Prantsusmaa		194
Iirimaa		57
Ühendkuningriik		148
EL		405
Lubatud kogupüük (TAC)		405

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VII püügipiirkond (POL/07.)
Belgia		428
Hispaania		26
Prantsusmaa		9 864
Iirimaa		1 051
Ühendkuningriik		2 401
EL		13 770
Lubatud kogupüük (TAC)		13 770

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond (POL/8ABDE.)
Hispaania		257
Prantsusmaa		1 255
EL		1 512
Lubatud kogupüük (TAC)		1 512

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VIIIc püügipiirkond (POL/08C.)
Hispaania		212
Prantsusmaa		24
EL		236
Lubatud kogupüük (TAC)		236

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (POL/9/3411)
Hispaania		278
Portugal		10
EL		288
Lubatud kogupüük (TAC)		288

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc, IIId ja IV püügipiirkonna ELi veed (POK/2A34.)
Belgia		29	(82)
Taani		3 394	(82)
Saksamaa		8 572	(82)
Prantsusmaa		20 172	(82)
Madalmaad		86	(82)
Rootsi		466	(82)
Ühendkuningriik		6 572	(82)
EL		39 291	(82)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (POK/561214)
Saksamaa		621	(83)
Prantsusmaa		6 163	(83)
Iirimaa		206	(83)
Ühendkuningriik		1 503	(83)
EL		8 493	(83)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62o N (POK/04-N.)
Rootsi		0	(84) (85)
EL		0	(85)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (POK/7/3411)
Belgia		6
Prantsusmaa		1 428
Iirimaa		1 525
Ühendkuningriik		452
EL		3 411
Lubatud kogupüük (TAC)		3 411

Liik:	Harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (T/B/2AC4-C)
Belgia		347
Taani		742
Saksamaa		189
Prantsusmaa		89
Madalmaad		2 633
Rootsi		5
Ühendkuningriik		732
EL		4 737
Lubatud kogupüük (TAC)		4 737

Liik:	Skates and rays Rajidae			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (SRX/2AC4-C)
Belgia		235	(86) (87) (88)
Taani		9	(86) (87) (88)
Saksamaa		12	(86) (87) (88)
Prantsusmaa		37	(86) (87) (88)
Madalmaad		201	(86) (87) (88)
Ühendkuningriik		903	(86) (87) (88)
EL		1 397	(86) (88)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 397	(88)

Liik:	Skates and rays Rajidae			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkonna ELi veed (SRX/03-C.)
Taani		45	(89) (90)
Rootsi		13	(89) (90)
EL		58	(89) (90)
Lubatud kogupüük (TAC)		58	(90)

Liik:	Skates and rays Rajidae			Püügipiirkond:	VIa, VIb ja VIIa–c, e–k püügipiirkonna ELi veed (SRX/67AKXD)
Belgia		1 209	(91) (92) (93)
Eesti		7	(91) (92) (93)
Prantsusmaa		5 425	(91) (92) (93)
Saksamaa		16	(91) (92) (93)
Iirimaa		1 747	(91) (92) (93)
Leedu		28
Madalmaad		5	(91) (92) (93)
Portugal		30	(91) (92) (93)
Hispaania		1 460	(91) (92) (93)
Ühendkuningriik		3 460	(91) (92) (93)
EL		13 387	(91) (92) (93)
Lubatud kogupüük (TAC)		13 387	(92)

Liik:	Skates and rays Rajidae			Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna ELi veed (SRX/07D)
Belgia		80	(94) (95) (96)
Prantsusmaa		670	(94) (95) (96)
Madalmaad		4	(94) (95) (96)
Ühendkuningriik		133	(94) (95) (96)
EL		887	(94) (95) (96)
Lubatud kogupüük (TAC)		887	(95)

Liik:	Skates and rays Rajidae			Püügipiirkond:	VIII ja IX püügipiirkonna ELi veed (SRX/89-C.)
Belgia		11	(97) (98)
Prantsusmaa		2 070	(97) (98)
Portugal		1 678	(97) (98)
Hispaania		1 688	(97) (98)
Ühendkuningriik		12	(97) (98)
EL		5 459	(97) (98)
Lubatud kogupüük (TAC)		5 459	(98)

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed; Vb ja VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)
Taani		3	(99)
Saksamaa		5	(99)
Eesti		3	(99)
Hispaania		3	(99)
Prantsusmaa		45	(99)
Iirimaa		3	(99)
Leedu		3	(99)
Poola		3	(99)
Ühendkuningriik		176	(99)
EL		244	(99)
Lubatud kogupüük (TAC)		612

Liik:	Makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc ja IV püügipiirkonna ELi veed (MAC/2A34.)
Belgia		324	(100)
Taani		8 537	(100)
Saksamaa		337	(100)
Prantsusmaa		1 019	(100)
Madalmaad		1 026	(100)
Rootsi		3 049	(100)
Ühendkuningriik		951	(100)
EL		15 243	(100)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Eritingimus

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IIIa ja IVbc püügipiirkond (ELi veed) (MAC/*3A4BC)(1)	IVb püügipiirkond (ELi veed) (MAC/*04B.) (1)	IVc püügipiirkond (MAC/*04C.) (1)	VI püügipiirkond; IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2010 (MAC/*2A6.)(1)
Taani	2 684			2 613
Prantsusmaa	319
Madalmaad	319
Rootsi		254	7
Ühendkuningriik	319

Liik:	Makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-)
Saksamaa		12 884	(101)
Hispaania		13	(101)
Eesti		107	(101)
Prantsusmaa		8 590	(101)
Iirimaa		42 947	(101)
Läti		79	(101)
Leedu		79	(101)
Madalmaad		18 788	(101)
Poola		907	(101)
Ühendkuningriik		118 101	(101)
EL		202 495	(101)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Eritingimus

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ja püüda võib üksnes 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini.

	IVa püügipiirkonna ELi veed (MAC/*04A-C)
Saksamaa	3 888	(1)
Prantsusmaa	2 592	(1)
Iirimaa	12 960	(1)
Madalmaad	5 670	(1)
Ühendkuningriik	35 639	(1)
EÜ EL	60 749	(1)

Liik:	Makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (MAC/8C3411)
Hispaania		26 577	(102) (103)
Prantsusmaa		176	(102) (103)
Portugal		5 493	(102) (103)
EL		32 246	(103)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Eritingimus

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIb püügipiirkond (MAC/*08B.)
Hispaania	1 984	(2)
Prantsusmaa	13	(2)
Portugal	410	(2)

Liik:	Harilik merikeel Solea solea			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed (SOL/3A/BCD)
Taani		588
Saksamaa		34	(104)
Madalmaad		56	(104)
Rootsi		22
EL		700
Lubatud kogupüük (TAC)		700	(105)

Liik:	Harilik merikeel Solea solea			Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna ELi veed (SOL/24.)
Belgia		753	(106)
Taani		344	(106)
Saksamaa		603	(106)
Prantsusmaa		151	(106)
Madalmaad		6 803	(106)
Ühendkuningriik		388	(106)
EL		9 042	(106)
Lubatud kogupüük (TAC)		14 100

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/561214)
Iirimaa		49
Ühendkuningriik		12
EL		61
Lubatud kogupüük (TAC)		61

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIa püügipiirkond (SOL/07A.)
Belgia		186
Prantsusmaa		2
Iirimaa		73
Madalmaad		58
Ühendkuningriik		83
EL		402
Lubatud kogupüük (TAC)		402

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc püügipiirkond (SOL/7BC.)
Prantsusmaa		10
Iirimaa		35
EL		45
Lubatud kogupüük (TAC)		45

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkond (SOL/07D.)
Belgia		1 136
Prantsusmaa		2 272
Ühendkuningriik		811
EL		4 219
Lubatud kogupüük (TAC)		4 219

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIe püügipiirkond (SOL/07E.)
Belgia		22
Prantsusmaa		233
Ühendkuningriik		363
EL		618
Lubatud kogupüük (TAC)		618

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg püügipiirkond (SOL/7FG.)
Belgia		621
Prantsusmaa		62
Iirimaa		31
Ühendkuningriik		279
EL		993
Lubatud kogupüük (TAC)		993

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond (SOL/7HJK.)
Belgia		41
Prantsusmaa		83
Iirimaa		225
Madalmaad		66
Ühendkuningriik		83
EL		498
Lubatud kogupüük (TAC)		498

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIIa ja VIIIb püügipiirkond (SOL/8AB.)
Belgia		60
Hispaania		11
Prantsusmaa		4 426
Madalmaad		332
EL		4 829
Lubatud kogupüük (TAC)		4 829

Liik:	Merikeeled Solea spp.		Püügipiirkond:	VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 ELi veed (SOX/8CDE34)
Hispaania		412
Portugal		682
EL		1 094
Lubatud kogupüük (TAC)		1 094

Liik:	Kilu Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	IIIa püügi-piirkond (SPR/03A.)
Taani		22 649	(107)
Saksamaa		47	(107)
Rootsi		8 569	(107)
EL		31 265	(107)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Kilu Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		1 118	(109)
Taani		88 513	(109)
Saksamaa		1 118	(109)
Prantsusmaa		1 118	(109)
Madalmaad		1 118	(109)
Rootsi		1 330	(108) (109)
Ühendkuningriik		3 690	(109)
EL		98 005	(109)
Lubatud kogupüük (TAC)		170 000	(110)

Liik:	Kilu Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	VIId ja VIIe püügipiirkond (SPR/7DE.)
Belgia		28
Taani		1 798
Saksamaa		28
Prantsusmaa		387
Madalmaad		387
Ühendkuningriik		2 904
EL		5 531
Lubatud kogupüük (TAC)		5 531

Liik:	Harilik ogahai Squalus acanthias			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkonna ELi veed (DGS/03A-C.)
Taani		0	(111)
Rootsi		0	(111)
EL		0	(111)
Lubatud kogupüük (TAC)		0	(111)

Liik:	Harilik ogahai Squalus acanthias			Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (DGS/2AC4-C)
Belgia		0	(112)
Taani		0	(112)
Saksamaa		0	(112)
Prantsusmaa		0	(112)
Madalmaad		0	(112)
Rootsi		0	(112)
Ühendkuningriik		0	(112)
EL		0	(112)
Lubatud kogupüük (TAC)		0	(112)

Liik:	Harilik ogahai Squalus acanthias			Püügipiirkond:	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (DGS/15X14)
Belgia		0	(113)
Saksamaa		0	(113)
Hispaania		0	(113)
Prantsusmaa		0	(113)
Iirimaa		0	(113)
Madalmaad		0	(113)
Portugal		0	(113)
Ühendkuningriik		0	(113)
EL		0	(113)
Lubatud kogupüük (TAC)		0	(113)

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	IVb, IVc, VIId piirkonna ELi veed (JAX/4BC7D)
Belgia		33	(115)
Taani		14 350	(115)
Saksamaa		1 267	(114) (115)
Hispaania		266	(115)
Prantsusmaa		1 190	(114) (115)
Iirimaa		903	(115)
Madalmaad		8 640	(114) (115)
Portugal		30	(115)
Rootsi		49	(115)
Ühendkuningriik		3 415	(114) (115)
EL		30 144	(115)
Lubatud kogupüük (TAC)		47 454

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, b, d, e püügipiirkonna ELi veed; Vb piirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2AX14-)
Taani		9 836	(116) (118)
Saksamaa		7 675	(116) (117) (118)
Hispaania		10 468	(118)
Prantsusmaa		3 950	(116) (117) (118)
Iirimaa		25 560	(116) (118)
Madalmaad		30 794	(116) (117) (118)
Portugal		1 008	(118)
Rootsi		439	(116) (118)
Ühendkuningriik		9 256	(116) (117) (118)
EL		98 968	(118)
Lubatud kogupüük (TAC)		159 881

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	VIIIc püügipiirkond (JAX/08c.)
Hispaania		22 676	(119) (120)
Prantsusmaa		393	(119)
Portugal		2 241	(119) (120)
EL		25 310
Lubatud kogupüük (TAC)		25 310

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	IX püügipiirkond (JAX/09.)
Hispaania		8 057	(121) (122)
Portugal		23 085	(121) (122)
EL		31 142
Lubatud kogupüük (TAC)		31 142

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	X; CECAFi ELi veed (123) (JAX/X34PRT)
Portugal		3 072	(124)
EL		3 072
Lubatud kogupüük (TAC)		3 072

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	CECAFi ELi veed (125) (JAX/341PRT)
Portugal		1 229	(126)
EL		1 229
Lubatud kogupüük (TAC)		1 229

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	CECAFi ELi veed (127) (JAX/341SPN)
Hispaania		1 229
EL		1 229
Lubatud kogupüük (TAC)		1 229

Liik:	Norra tursik Trisopterus esmarkii			Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (NOP/2A3A4.)
Taani		75 818	(129)
Saksamaa		14	(128) (129)
Madalmaad		56	(128) (129)
EL		75 888	(129)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kehtestata

Liik:	Norra tursik Trisopterus esmarki			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (NOP/4AB-N.)
Taani		0	(130) (131)
Ühendkuningriik		0	(130) (131)
ELi		0	(130) (131)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Töönduslikuks otstarbeks ettenähtud kala			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (I/F/4AB-N.)
Rootsi		0	(132) (133)
EL		0	(133)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:

Kombineeritud kvoot

Püügipiirkond:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi veed

(R/G/5B67-C)

Ei kohaldata

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik:	Muud liigid			Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (OTH/4AB-N.)
Belgia		0	(136)
Taani		0	(136)
Saksamaa		0	(136)
Prantsusmaa		0	(136)
Madalmaad		0	(136)
Rootsi		Ei kohaldata	(134) (136)
Ühendkuningriik		0	(136)
EL		0	(135) (136)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

IIa, IV ja VIa püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56° 30’ N

(OTH/2A46AN)

Ei kohaldata

(137)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(2) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(5) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(6) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(7) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(8) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(9) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(10) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid peavad komisjonile eraldi teatama IVa ja IVb püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(11) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(12) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(13) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(14) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(15) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(16) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(17) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(18) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(19) Välja arvatud Blackwateri varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Thamesi suudme meresõidupiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51° 56’ N, 1° 19,1’ E) laiuskraadini 51° 33’ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(20) Sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda ELi vetes IVb püügipiirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (HER/*04B.).

(21) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(22) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, põhja pool 56° 00’ N ning VIa püügipiirkonna osas, mis paikneb ida pool 07° 00’ W ja põhja pool 55° 00’ N, välja arvatud Clyde.

(23) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(24) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00’ N ja lääne pool 07° 00’ W.

(25) Clyde’i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre’i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool.

(26) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud piirkondade võrra, mis on lisatud VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkonnale, ja selle piirid on järgmised:

—	põhjas laiuskraad 52° 30’ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00’ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(27) Seda püügipiirkonda on suurendatud alaga, mille piirid on järgmised:

—	põhjas laiuskraad 52° 30’ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00’ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(28) Selle kvoodi kasutamisel tuleb täita käesoleva lisa liite punktis 1. sätestatud tingimusi.

(29) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(30) Selle kvoodi kasutamisel tuleb täita käesoleva lisa liite punktis 1. sätestatud tingimusi.

(31) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(32) Kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(33) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(34) Selle kvoodi kasutamisel tuleb täita käesoleva lisa liite punktis 2. sätestatud tingimusi.

(35) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(36) Sellest kuni 5 % võib püüda VI püügipiirkonnas; Vb piirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/561214)

(37) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(38) Sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(39) Välja arvatud 172 arvestuslikku tonni töönduslikku kaaspüüki.

(40) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(41) Välja arvatud 485 arvestuslikku tonni töönduslikku kaaspüüki.

(42) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(43) Tursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(44) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(45) Välja arvatud 503 arvestuslikku tonni töönduslikku kaaspüüki.

(46) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(47) Välja arvatud 691 arvestuslikku tonni töönduslikku kaaspüüki.

(48) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(49) Selle kvoodi kasutamisel tuleb täita käesoleva lisa liite punktis 3. sätestatud tingimusi.

(50) Tursa, kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(51) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(52) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(53) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(54) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(55) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(56) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna EL vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(57) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(58) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(59) Sellest kuni 68 % võib püüda Norra ainuõiguslikus majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndis (WHB/*NZJM1). Nimetatud tingimust kohaldatakse üksnes kuupäevast, mil Norraga sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(60) Sellest kuni 27 % võib püüda Fääri saarte ümbruse vetes (WHB/*05B-F). Nimetatud tingimust kohaldatakse üksnes kuupäevast, mil Fääri saartega sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(61) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(62) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(63) Sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndis (WHB/*NZJM2). Nimetatud tingimust kohaldatakse üksnes kuupäevast, mil Norraga sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(64) Sellest kuni 27 % võib püüda Fääri saarte ümbruse vetes (WHB/*05B-F). Nimetatud tingimust kohaldatakse üksnes kuupäevast, mil Fääri saartega sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(65) Nimetatud kvooti kohaldatakse kuupäevast, mil Norraga sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks. Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide suhtes.

(66) IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada 22 175 tonni, s.o 25 % Norrale kehtestatud juurdepääsupiirangust.

(67) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(68) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(69) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(70) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ vetes.

(71) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(72) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(73) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ vetes.

(74) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(75) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(76) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(77) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(78) Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(79) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(80) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(81) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(82) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(83) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(84) Tursa, kilttursa, põhjaatlandi süsika ja pollaki kaaspüük arvestatakse nimetatud kalaliikide kvoodist maha.

(85) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(86) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), blondrai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(87) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes.

(88) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivõrd kui see on võimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(89) Kägurai (Leucoraja naevus) RJN/03-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/03-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/03-C.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/03-C.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/03-C.) püügist teatatakse eraldi.

(90) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivõrd kui see on võimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(91) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(92) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis), norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivõrd kui see on võimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(93) Sellest kuni 5 % võib püüda ELi vetes VIId püügipiirkonnas (kood).

(94) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/07D.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(95) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja musterrai (Raja undulata) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivõrd kui see on võimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(96) Sellest kuni 5 % võib püüda ELi vetes VIa, VIb ja VIIa–c, e–k püügipiirkonnas (kood).

(97) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/8910-C.) püügist teatatakse eraldi.

(98) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivõrd kui see on võimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(99) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(100) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(101) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(102) Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Prantsusmaa või Portugali poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(103) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(104) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes.

(105) Sellest võib üle 620 tonni püüda IIIa püügipiirkonnas.

(106) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(107) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(108) Kaasa arvatud tobias.

(109) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(110) Esialgne TAC. Lõplik TAC kehtestatakse uute teadussoovituste põhjal 2010. aasta esimesel poolel.

(111) Kaaspüük on lubatud kuni 10 % määruse (EÜ) nr 43/2009 I lisas on kehtestatud 2009. aasta kvootidest järgmistel tingimustel:

—	peetakse kinni lossitava kala ülemmõõdust 100 cm (kogupikkus) ning

—	kaaspüük moodustab alla 10 % kalalaeva pardal olevate mereorganismide kogumassist;

Saak, mis ei vasta nendele tingimustele või ületab nimetatud koguseid, tuleb viivitamata ja võimalikult kahjustamata vette tagasi lasta.

(112) Kaaspüük on lubatud kuni 10 % määruse (EÜ) nr 43/2009 I lisas on kehtestatud 2009. aasta kvootidest järgmistel tingimustel:

—

sealhulgas on õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha) pikkkoon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias).

—	peetakse kinni lossitava kala ülemmõõdust 100 cm (kogupikkus) ning

—	kaaspüük moodustab alla 10 % kalalaeva pardal olevate mereorganismide kogumassist;

Saak, mis ei vasta nendele tingimustele või ületab nimetatud koguseid, tuleb viivitamata ja võimalikult kahjustamata vette tagasi lasta.

(113) Kaaspüük on lubatud kuni 10 % määruse (EÜ) nr 43/2009 I lisas on kehtestatud 2009. aasta kvootidest järgmistel tingimustel:

—

—	peetakse kinni lossitava kala ülemmõõdust 100 cm (kogupikkus) ning

—	kaaspüük moodustab alla 10 % kalalaeva pardal olevate mereorganismide kogumassist;

Saak, mis ei vasta nendele tingimustele või ületab nimetatud koguseid, tuleb viivitamata ja võimalikult kahjustamata vette tagasi lasta.

(114) Kuni 5 % piirkonnas VIId püütud kvoodist võib võtta arvesse järgmiste püügipiirkondade kvoodis: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, b, d, e püügipiirkonna ELi veed; Vb piirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV piirkonna rahvusvahelistes vetes. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX*/2A-14).

(115) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(116) Kuni 5 % IIa või IVa piirkonna ELi vetes enne 30. juunit püütud kvoodist võib võtta arvesse IIa, IVb, IVc ja VIId piirkonna ELi vetes kvoodi puhul. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*2A4A).

(117) Kuni 5 % nimetatud kvoodist võib püüda piirkonnas VIId ja seega võtta arvesse järgmiste püügipiirkondade kvoodis: IVb, IVc ja VIId piirkonna ELi veed. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*07d).

(118) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(119) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2.

(120) Kuni 5 % sellest kvoodist võib püüda IX piirkonnas. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*09).

(121) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12-14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2.

(122) Kuni 5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIc piirkonnas. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*08C).

(123) Assoori saarte ümbruse veed.

(124) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Kõnealuse koguse kontrollimiseks rakendatakse lossitavate koguste massi suhtes ümberarvutustegurit 1,2.

(125) Madeira ümbruse veed.

(126) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Kõnealuse koguse kontrollimiseks rakendatakse lossitavate koguste massi suhtes ümberarvutustegurit 1,2.

(127) Kanaari saarte ümbruse veed.

(128) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIa, IIIa, ja IV püügipiirkonna ELi vetes.

(129) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(130) Kaasa arvatud mittesorteeritav stauriidisegu.

(131) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(132) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(133) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(134) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

(135) Kaasa arvatud püük, mida ei ole eraldi viidatud; kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(136) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(137) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA

ICES I, II, V, XII, XIV püügipiirkond ja NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

Liik:	Arktikakrabid Chionoecetes spp.		Püügipiirkond:	NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed (PCR/N01GRN)
Iirimaa		62
Hispaania		437
EL		500
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (HER/1/2.)
Belgia		34	(1)
Taani		33 079	(1)
Saksamaa		5 793	(1)
Hispaania		109	(1)
Prantsusmaa		1 427	(1)
Iirimaa		8 563	(1)
Madalmaad		11 838	(1)
Poola		1 674	(1)
Portugal		109	(1)
Soome		512	(1)
Rootsi		12 257	(1)
Ühendkuningriik		21 148	(1)
EL		96 543	(1)
Norra		86 889	(2)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 483 000

Eritingimus

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)
Belgia	30	(3) (4)
Taani	29 771	(3) (4)
Saksamaa	5 214	(3) (4)
Hispaania	98	(3) (4)
Prantsusmaa	1 284	(3) (4)
Iirimaa	7 707	(3) (4)
Madalmaad	10 654	(3) (4)
Poola	1 507	(3) (4)
Portugal	98	(3) (4)
Soome	461	(3) (4)
Rootsi	11 032	(3) (4)
Ühendkuningriik	19 033	(3) (4)

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa		0	(5)
Kreeka		0	(5)
Hispaania		0	(5)
Iirimaa		0	(5)
Prantsusmaa		0	(5)
Portugal		0	(5)
Ühendkuningriik		0	(5)
EL		0	(5)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N01514)
Saksamaa		1 595	(6) (7) (8)
Ühendkuningriik		355	(6) (7) (8)
EL		2 500	(6) (7) (8)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	I ja IIb püügipiirkonna rahvusvahelised veed (COD/1/2B.)
Saksamaa		3 928
Hispaania		10 155
Prantsusmaa		1 676
Poola		1 838
Portugal		2 144
Ühendkuningriik		2 515
Kõik liikmesriigid		100	(9)
EL		22 356	(10)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.)
Saksamaa		0	(11)
Prantsusmaa		0	(11)
Ühendkuningriik		0	(11)
EL		0	(11)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus			Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (HAL/514GRN)
Portugal		650	(12) (13)
EL		Ei kohaldata	(13)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügipiirkond:

NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(HAL/N01GRN)

(14)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

IIb püügipiirkond

(CAP/02B.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik:	Moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Kõik liikmesriigid		0
EL		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
Saksamaa		0	(15)
Prantsusmaa		0	(15)
Ühendkuningriik		0	(15)
EL		0	(15)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF)
Taani		0	(16)
Saksamaa		0	(16)
Prantsusmaa		0	(16)
Madalmaad		0	(16)
Ühendkuningriik		0	(16)
EL		0	(16)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Harilik molva ja sinine molva Molva molva ja Molva dypterygia			Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.)
Saksamaa		0	(17)
Prantsusmaa		0	(17)
Ühendkuningriik		0	(17)
EL		0	(17)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN)
Taani		703	(18)
Prantsusmaa		703	(18)
EL		Ei kohaldata	(18)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed (PRA/N01GRN)
Taani		2 000
Prantsusmaa		2 000
EL		4 000
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Flatfish Pleuronectiformes			Püügipiirkond:	Faroese waters of Vb (FLX/05B-F.)
Germany		0	(19)
France		0	(19)
United Kingdom		0	(19)
EU		0	(19)
TAC		Ei kohaldata

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.)
Saksamaa		0	(20)
Prantsusmaa		0	(20)
Ühendkuningriik		0	(20)
EL		0	(20)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

(21)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.)
Belgia		0	(22)
Saksamaa		0	(22)
Prantsusmaa		0	(22)
Madalmaad		0	(22)
Ühendkuningriik		0	(22)
EL		0	(22)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.)
Saksamaa		0	(23) (24)
Ühendkuningriik		0	(23) (24)
EL		0	(23) (24)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

(25)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides			Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/514GRN)
Saksamaa		4 076	(26)
Ühendkuningriik		215	(26)
EL		Ei kohaldata	(26)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides			Püügipiirkond:	NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed (GHL/N01GRN)
Saksamaa		1 008	(27)
EL		Ei kohaldata	(27)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/02A-N.)
Taani		0	(28) (29)
EL		0	(28) (29)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (MAC/05B-F.)
Taani		0	(30) (31)
EL		0	(30) (31)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.			Püügipiirkond:	Püügipiirkond: V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214.)
Eesti		210
Saksamaa		4 266
Hispaania		749
Prantsusmaa		398
Iirimaa		1
Läti		76
Madalmaad		2
Poola		384
Portugal		896
Ühendkuningriik		10
EL		6 992	(32)
Lubatud kogupüük (TAC)		46 000

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (RED/1N2AB.)
Saksamaa		0	(33)
Hispaania		0	(33)
Prantsusmaa		0	(33)
Portugal		0	(33)
Ühendkuningriik		0	(33)
EL		0	(33)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Ei kohaldata

(34) (35)

Lubatud kogupüük (TAC)

8 600

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.			Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/514GRN)
Saksamaa		3 082	(36) (37)
Prantsusmaa		16	(36) (37)
Ühendkuningriik		21	(36) (37)
EL		Ei kohaldata	(36) (37) (38)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.			Püügipiirkond:	Va püügipiirkonna Islandi veed (RED/05A-IS)
Belgia		0	(39) (40) (41)
Saksamaa		0	(39) (40) (41)
Prantsusmaa		0	(39) (40) (41)
Ühendkuningriik		0	(39) (40) (41)
EL		0	(39) (40) (41)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.			Püügipiirkond:	Vb piirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.)
Belgia		0	(42)
Saksamaa		0	(42)
Prantsusmaa		0	(42)
Ühendkuningriik		0	(42)
EL		0	(42)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:

Kaaspüük

Püügipiirkond:

NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(XBC/N01GRN)

2 300

(43) (44)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik:	Muud liigid (45)			Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.)
Saksamaa		0	(45) (46)
Prantsusmaa		0	(45) (46)
Ühendkuningriik		0	(45) (46)
EL		0	(45) (46)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

Liik:	Muud liigid (47)			Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.)
Saksamaa		0	(48)
Prantsusmaa		0	(48)
Ühendkuningriik		0	(48)
EL		0	(48)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata

(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, ELi veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.

(2) Nimetatud kvooti võib kasutada üksnes kuupäevast, mil Norraga sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks. Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel võib kalastada ELi vetes põhja pool 62° N.

(3) Nimetatud kvooti võib kasutada üksnes kuupäevast, mil Norraga sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(4) Kui kõigi liikmesriikide väljapüük kokku on pm tonni, ei ole edasine püük lubatud.

(5) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(6) Tohib püüda Gröönimaast läänes asuvates vetes lõuna pool 61° N ja Gröönimaast idas asuvates vetes lõuna pool 62° N.

(7) Laevade pardal võib viibida teadusvaatleja.

(8) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(9) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(10) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare vööndis ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(11) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(12) Tohib püüda kuni 6 harilikku hiidlesta püüdva liidu põhjalähedaste õngejadadega laevaga. Sarnaste liikide püük arvestatakse sellest kvoodist maha.

(13) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(14) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(15) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(16) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(17) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(18) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(19) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(20) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(21) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(22) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(23) Üksnes kaaspüük.

(24) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(25) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(26) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(27) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(28) Võib püüda ka IV püügipiirkonna Norra vetes ja IIa püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (MAC/*4N-2A).

(29) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(30) Võib püüda IVa püügipiirkonna EL vetes (MAC/*04A.).

(31) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(32) Kuni 70 % sellest kvoodist võib püüda järgmiste koordinaatidega piiratud alal ning kuni 15 % sellest kvoodist võib kõnealusel alal püüda 1. aprillist kuni 10. maini. (RED/*5X14.).

Punkt	Põhjalaius N	Läänepikkus W
1	64° 45	28° 30
2	62° 50	25° 45
3	61° 55	26° 45
4	61° 00	26° 30
5	59° 00	30° 00
6	59° 00	34° 00
7	61° 30	34° 00
8	62° 50	36° 00
9	64° 45	28° 30

(33) Üksnes kaaspüük.

(34) Püük toimub üksnes 15. augustist kuni 30. novembrini 2010. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi lepinguosalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(35) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(36) Võib püüda üksnes pelaagilise traalnoodaga. Võib püüda idas või läänes. Selle voodi alusel võib püüda NEAFC reguleeritavas piirkonnas tingimusel, et Gröönimaa kohta aruandmise tingimused on täidetud (RED/*51214).

(37) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(38) Kuni 70 % sellest kvoodist võib püüda järgmiste koordinaatidega piiratud alal ning kuni 15 % sellest kvoodist võib kõnealusel alal püüda 1. aprillist kuni 10. maini. (RED/*5-14.)

Punkt	Põhjalaius N	Läänepikkus W
1	64° 45	28° 30
2	62° 50	25° 45
3	61° 55	26° 45
4	61° 00	26° 30
5	59° 00	30° 00
6	59° 00	34° 00
7	61° 30	34° 00
8	62° 50	36° 00
9	64° 45	28° 30

(39) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(40) Tohib püüda juulist kuni detsembrini.

(41) Esialgne kvoot kuni Islandiga 2010. aasta kohta peetavate kalandusläbirääkimiste lõppemiseni.

(42) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(43) Kaaspüük on mis tahes sellise liigi püük, mis ei ole hõlmatud laeva püügiloal märgitud sihtliikidega. Võib püüda idas või läänes.

(44) Sellest pm tonni kalju-tömppeakala eraldatakse Norrale. Püütakse üksnes V, XIV püügipiirkonnas ning NAFO püügipiirkonnas 1.

(45) Üksnes kaaspüük.

(46) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

(47) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

(48) Ajutine kvoot artikli 1 lõike 2 kohaselt.

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO piirkond

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

(1)

Lubatud kogupüük (TAC)

(1)

Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

(2)

Lubatud kogupüük (TAC)

(2)

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	NAFO 3M (COD/N3M.)
Eesti		61	(3) (4)
Saksamaa		247	(3)
Läti		61	(3) (4)
Leedu		61	(3) (4)
Poola		209	(3) (4)
Hispaania		796	(3)
Prantsusmaa		110	(3)
Portugal		1 070	(3)
Ühendkuningriik		521	(3)
EL		3 136	(3) (4) (5)
Lubatud kogupüük (TAC)		5 500	(3) (4)

Liik:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(WIT/N2J3KL)

(6)

Lubatud kogupüük (TAC)

(6)

Liik:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

(7)

Lubatud kogupüük (TAC)

(7)

Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

(8)

Lubatud kogupüük (TAC)

(8)

Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

(9)

Lubatud kogupüük (TAC)

(9)

Liik:	Lühiuimkalmaar Illex illecebrosus			Püügipiirkond:	NAFO alapüügipiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.)
Eesti		128	(10)
Läti		128	(10)
Leedu		128	(10)
Poola		227	(10)
EL			(10) (11)
Lubatud kogupüük (TAC)		34 000

Liik:

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

(12) (13)

Lubatud kogupüük (TAC)

17 000

Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

(14)

Lubatud kogupüük (TAC)

(14)

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	NAFO 3L (15) (PRA/N3L.)
Eesti		334
Läti		334
Leedu		334
Poola		334
Kõik liikmesriigid		334	(16)
EL		1 670
Lubatud kogupüük (TAC)		30 000

Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (17)

(PRA/*N3M.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(18)

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO)
Eesti		321,3
Saksamaa		328
Läti		45,1
Leedu		22,6
Hispaania		4 396,5
Portugal		1 837,5
EL		6 951
Lubatud kogupüük (TAC)		11 856

Liik:	Harilik rai Rajidae		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (SRX/N3LNO.)
Hispaania		5 833
Portugal		1 132
Eesti		485
Leedu		106
EL		7 556
Lubatud kogupüük (TAC)		12 000

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.			Püügipiirkond:	NAFO 3LN (RED/N3LN.)
Eesti		173	(19) (20)
Saksamaa		119	(19)
Läti		173	(19) (20)
Leedu		173	(19) (20)
EL		638	(19) (20) (21)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 500	(19) (20)

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.			Püügipiirkond:	NAFO 3M (RED/N3M.)
Eesti		1 571	(22)
Saksamaa		513	(22)
Hispaania		233	(22)
Läti		1 571	(22)
Leedu		1 571	(22)
Portugal		2 354	(22)
EL		7 813	(22)
Lubatud kogupüük (TAC)		10 000	(22)

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3O (RED/N3O.)
Hispaania		1 771
Portugal		5 229
EÜ		7 000
Lubatud kogupüük (TAC)		20 000

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO allpiirkond 2, rajoonid IF ja 3K (RED/N1F3K.)
Läti		269
Leedu		2 234
Lubatud kogupüük (TAC)		2 503

Liik:	Valge ameerikaluts Urophycis tenuis		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (HKW/N3NO.)
Hispaania		1 528
Portugal		2 001
EL		3 529
Lubatud kogupüük (TAC)		6 000

(1) Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(2) Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(3) Tursa sihtpüüki NAFO 3M püügipiirkonnas lubatakse seni, kuni hinnanguline püük, sh kaaspüük, mida võib püüda aasta ülejäänud osas, ulatub 100 %ni eraldatud kvoodist. Pärast kõnealust kuupäeva lubatakse üksnes kaaspüüki lipuliikmesriigile eraldatud kvoodi piires, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4) Hõlmab Eestile, Lätile ja Leedule vastavalt eraldatud 61 tonni ning Poolale eraldatud 209 tonni kooskõlas NAFO kalanduskomisjoni poolt 2003. aastal vastu võetud jaotuskorrale endise NSVLi riikidele, pärast Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemist Euroopa Liiduga.

(5) Tursa kaaspüük muude liikide püügil NAFO 3M piirkonnas on piiratud nende liikmesriikide puhul, kellel ei ole tursapüügikvooti, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(6) Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(7) Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(8) Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(9) Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(10) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini.

(11) Puudub liidu kindlaksmääratud osa, 29 458 tonni antakse kasutada Kanadale ja ELi liikmesriikidele, v.a Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

(12) Vaatamata sellele, et liidul on juurdepääs 85 tonni suurusele jagatud kvoodile, on otsustatud kõnealuseks koguseks määrata 0. Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(13) Teave selle kvoodi alusel püütud saakide kohta esitatakse lipuliikmesriigile ja edastatakse NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel.

(14) Selle liigi sihtpüüki ei toimu, püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(15) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt	Põhjalaius N	Läänepikkus W
1	47° 20'0	46° 40'0
2	47° 20'0	46° 30'0
3	46° 00'0	46° 30'0
4	46° 00'0	46° 40'0

(16) Välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Poola.

(17) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt	Põhjalaius N	Läänepikkus W
1	47° 20'0	46° 40'0
2	47° 20'0	46° 30'0
3	46° 00'0	46° 30'0
4	46° 00'0	46° 40'0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini 2010 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt	Põhjalaius N	Läänepikkus W
1	47° 55'0	45° 00'0
2	47° 30'0	44° 15'0
3	46° 55'0	44° 15'0
4	46° 35'0	44° 30'0
5	46° 35'0	45° 40'0
6	47° 30'0	45° 40'0
7	47° 55'0	45° 00'0

(18) Ei kohaldata. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad kõnealuse püügiga tegelevatele oma kalalaevadele erikalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1627/94 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügipäevade maksimaalne arv
Taani	2	65
Eesti	8	833
Hispaania	10	128
Läti	4	245
Leedu	7	289
Poola	1	50
Portugal	1	34

Iga liikmesriik esitab 25 päeva jooksul pärast püügi toimumise kalendrikuu lõppu komisjonile kuuaruande rajoonis 3M ja joonealuses märkuses nr 1 kindlaksmääratud piirkonnas viibitud püügipäevade ja püütud saagi kohta.

(19) Meriahvena sihtpüüki NAFO 3LN püügipiirkonnas lubatakse seni, kuni hinnanguline püük, sh kaaspüük, mida võib püüda aasta ülejäänud osas, ulatub 100 %ni eraldatud kvoodist. Pärast kõnealust kuupäeva lubatakse üksnes kaaspüüki lipuliikmesriigile eraldatud kvoodi piires, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(20) Hõlmab Eestile, Lätile ja Leedule vastavalt eraldatud 173 tonni kooskõlas NAFO kalanduskomisjoni poolt 2003. aastal vastu võetud jaotuskorrale endise NSVLi riikidele, pärast Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemist Euroopa Liiduga.

(21) Meriahvena kaaspüük muude liikide püügil NAFO 3LN piirkonnas on piiratud nende liikmesriikide puhul, kellel ei ole meriahvena püügi kvooti, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(22) See kvoot tuleb täita kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud 10 000-tonnise TACi ulatuses. TACi ammendamisel lõpetatakse kõnealuse varu sihtpüük püügimääradest olenemata.

ID LISA

SIIRDEKALAD – kõik püügipiirkonnad

Selle püügipiirkonna TACid on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalastusorganisatsioonide raames nagu ICCAT ja IATTC.

Liik:	Harilik tuun Thunnus thynnus			Püügi piirkond:	Atlandi ookean ida pool 45° W ja Vahemeri (BFT/AE045W)
Küpros		70,18	(5)
Kreeka		130,30
Hispaania		2 526,06	(2) (5)
Prantsusmaa		2 021,93	(2) (3) (5)
Itaalia		1 937,50	(5) (6)
Malta		161,34	(5)
Portugal		237,66
Kõik liikmesriigid		28,18	(1)
EL		7 113,15	(2) (3) (5) (6)
Lubatud kogupüük (TAC)		13 500

Liik:	Mõõkkala Xiphias gladius			Püügi piirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (SWO/AN05N)
Hispaania		6 869,8
Portugal		1 408,5
Kõik liikmesriigid		357,5	(7)
EL		8 635,7
Lubatud kogupüük (TAC)		13 700

Liik:	Mõõkkala Xiphias gladius		Püügi piirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (SWO/AS05N)
Hispaania		6 299,8
Portugal		338,6
EL		6 638,4
Lubatud kogupüük (TAC)		15 000

Liik:	Pikkuim-tuun Germo alalunga			Püügi piirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (ALB/AN05N)
Iirimaa		4 355,9	(9)
Hispaania		14 659,9	(9)
Prantsusmaa		5 967,1	(9)
Ühendkuningriik		309,4	(9)
Portugal		2 624,6	(9)
EL		27 916,8	(8)
Lubatud kogupüük (TAC)		28 000

Liik:	Pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügi piirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (ALB/AS05N)
Hispaania		943,7
Prantsusmaa		311
Portugal		660
EL		1 914,7
Lubatud kogupüük (TAC)		29 900

Liik:	Suursilm-tuun Thunnus obesus		Püügi piirkond:	Atlandi ookean (BET/ATLANT)
Hispaania		17 012,7
Prantsusmaa		8 026,9
Portugal		6 160,4
EL		31 200
Lubatud kogupüük (TAC)		85 000

Liik:

Sinine marliin

Makaira nigricans

Püügi piirkond:

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

103

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik:

Valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügi piirkond:

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

46,5

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(2) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa 1. punktis osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, järgmisi püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	367,23
Prantsusmaa	165,69
EL	532,92

(3) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa 1. punktis osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa	45 ()
EL	45

(4) Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08-05.

(5) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa 2. punktis osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, järgmisi püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	50,52
Prantsusmaa	49,84
Itaalia	39,34
Küpros	1,40
Malta saar	3,23
EL	144,34

(6) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa 3. punktis osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia	39,34
EL	39,34

(7) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(8) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv 1 253.

(9) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Ühendkuningriik	12
Portugal	310

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi piirkond

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastuvõetud TACe ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 48,3 Antarktika

(ANI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 548

Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 658

(2)

Liik:	Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides			Püügipiirkond:	FAO 48,3 Antarktika (TOP/F483.)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 000	(3)
Eritingimused Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43° 30’ W – 52° 30’ S kuni 56° S (TOP/*F483A)		0
Majandamispiirkond B: 43° 30’ W kuni 40° W – 52° 30’ S kuni 56° S (TOP/*F483B)		900
Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33° 30’ W – 52° 30’ S kuni 56° S (TOP/*F483C)		2 100

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48,4 Antarktika

(TOP/F484.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 550

(4)

Liik:	Tavaline hiilgevähk Euphausia superba			Püügipiirkond:	FAO 48 (KRI/F48.)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 470 000	(5)
Eritingimused Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 48.1 (KRI/F48.1)		155 000
Rajoon 48.2 (KRI/F48.2)		279 000
Rajoon 48.3 (KRI/F48.3)		279 000
Rajoon 48.4 (KRI/F48.4)		93 000

Liik:	Tavaline hiilgevähk Euphausia superba			Püügipiirkond:	FAO 58.4.1 Antarktika (KRI/F5841.)
Lubatud kogupüük (TAC)		440 000	(6)
Eritingimused Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° E (KRI/*F-41W)		277 000
Rajoon 58.4.1 ida pool 115° E (KRI/*F-41E)		163 000

Liik:	Tavaline hiilgevähk Euphausia superba			Püügipiirkond:	FAO 58.4.2 Antarktika (KRI/F5842.)
Lubatud kogupüük (TAC)		2 645 000	(7)
Eritingimused Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 58.4.2 lääne pool 15° E (KRI/*F-42W)		1 448 000
Rajoon 58.4.2 ida pool 15° E (KRI/*F-42E)		1 080 000

Liik:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik:

Krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond:

FAO 48,3 Antarktika

(PAI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 600

(8)

Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GRV/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

360

Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik:

Railased

Rajidae

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

120

(9)

(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mille moodustab FAO statistilise allrajooni 58.5.2 osa, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

(a)	joon algab punktis, kus geograafiline pikkus 72° 15’ E lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini geograafilise laiusega 53° 25’ S;

(b)	seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini geograafilise pikkusega 74° E;

(c)	seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 52° 40’ S ja geograafilise pikkusega 76° E;

(d)	seejärel kulgeb piki meridiaani lõikumispunktini geograafilise laiusega 52° S;

(e)	seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 51° S ja geograafilise pikkusega 74° 30’ E; ning

(f)	seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2009 kuni 30. novembrini 2010.

(3) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 1. maist kuni 31. augustini 2010 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2009 kuni 30. novembrini 2010.

(4) Seda TACi kohaldatakse üksnes lääne pool 79° 20’ E. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud (vt IX lisa).

(5) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2009 kuni 30. novembrini 2010.

(6) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2009 kuni 30. novembrini 2010.

(7) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2009 kuni 30. novembrini 2010.

(8) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2009 kuni 30. novembrini 2010.

(9) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2009 – 30. november 2010.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA

SEAFO piirkond

Kõnealuseid TACe ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:

Limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO allrajoon B1 (1)

(CRR/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud allrajoon B1

(CRR/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO

(TOP/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Liik:

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO allrajoon B1 (2)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik:

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud allrajoon B1

(ORY/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

(1) Selle TACi kohaldamisel on kalastamiseks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepoolne piir on 0° E idapikkust;

—	selle põhjapiir on 20° S lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28° S lõunalaiust;

—	idapiir ulatub Namibia majandusvööndini.

(2) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	läänepiir on 0° E idapikkust;

—	põhjapiir on 20° S lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28°S lõunalaiust, ja

—	selle idapiir ulatub Namibia majandusvööndini.

IG LISA

SINIUIM-TUUN – kõik piirkonnad

Liik:

Siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

Kõik piirkonnad

(SBF/F41-81)

(1)

Lubatud kogupüük (TAC)

9 449

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

IH LISA

WCPFC konventsiooni piirkond

Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni piirkonna see osa, mis on lõuna pool 20° S

(F7120S)

ei ole kindlaks määratud

Lubatud kogupüük (TAC)

ei ole kindlaks määratud

IJ LISA

SPRFMO konventsiooni piirkond

Liik:	Tšiili stauriid Trachurus murphyi		Püügipiirkond:	SPFO piirkond (CJM)
Saksamaa		49 553
Madalmaad		47 449
Leedu		37 998
Poola		44 000
EL		179 000

I Lisa liide

1. Tursapüügi selektiivsus Põhjamerel ja Skagerrakis

1.1. Liikmesriigid võtavad meetmed tursakvootide jaotamiseks 2010. aastal nende lipu all Põhjamerel ja Skagerrakis sõitvate laevade vahel, mis kasutavad põhjatraale, ankurdatud põhjanootasid ja samalaadseid veetavaid püügivahendeid, välja arvatud piimtraalid, ning kõnealustelt laevadelt tursa vette tagasi laskmise piiramiseks vastavalt punktides 1.2–1.6 sätestatud tingimustele.

1.2. Liikmesriigid kohandavad punktis 1.1 nimetatud püügivahendite kasutamist vastavalt oma tursakvoodi kasutamisele. Sel eesmärgil kehtestavad liikmesriigid 2010. aasta iga kvartali lõpuks tursakvootide kasutamise eesmärgid ja edastavad need komisjonile 1. veebruariks 2010.

1.3. Kui 2010. aasta mis tahes kolme esimese kvartali lõpuks on tursakvoodi sihtkogust ületatud enam kui 10 % võrra, kehtestab asjaomane liikmesriik meetmed, mis tagavad, et tema punktis 1.1 osutatud laevad kohaldavad oma püügivahendite suhtes tehnilisi muudatusi, mis võimaldavad vähendada tursa kaaspüüki sellises ulatuses, mis on piisav kvoodi kasutamise eesmärgi täitmiseks järgmise kvartali lõpus.

1.4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni punktis 1.3 osutatud meetmetest ühe kuu jooksul alates selle kvartali lõpust, mille jooksul sihtkogust ületati, esitades asjaomaste püügivahendite ja laevade suhtes kohaldatavad tehnilised muudatused koos tõendusmaterjaliga, mis kajastab tõenäolist mõju tursapüügi määradele.

1.5. Kui liikmesriigi tursakvoodist on mis tahes ajal enne 15. oktoobrit 2010 kasutatud kuni 90 %, peavad kõnealuse liikmesriigi kõik punktis 1.1 osutatud laevad, mis kasutavad 80 mm või suurema võrgusilma suurusega püügivahendeid, välja arvatud ankurdatud põhjanootasid kasutavad laevad, kasutama ülejäänud aasta jooksul määruse (EÜ) nr 43/2009 III lisa 4. liites kirjeldatud püügivahendeid või mis tahes muid püügivahendeid, mille tehnilistest omadustest tulenevalt on STECFi hinnangul võimalik säilitada samasugune tursapüügi määr, või peavad norra salehomaari püügiga tegelevad laevad kasutama kõnealuse lisa 3. liites kirjeldatud sorteerimisvõret või mis tahes muid püügivahendeid, mis võimaldavad kalal samal määral püügivahendist välja pääseda.

1.6. Punktist 1.5 olenemata võivad liikmesriigid kohaldada kõnealuses punktis osutatud meetmeid ka üksikute laevade või laevarühmade suhtes, mis on mis tahes ajaks enne 15. novembrit 2010 kasutanud 90 % neile kalapüügivõimaluste jaotamise riikliku meetodi kohaselt eraldatud liikmesriigi tursakvoodist.

1.7. Punktidest 1.3 ja 1.5 olenemata võivad liikmesriigid kohaldada kõnealustes punktides osutatud meetmeid ka üksikute laevade või laevarühmade suhtes, millele on eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamise riikliku meetodi kohaselt osa liikmesriigi tursakvoodist.

2. Tursapüügi selektiivsus La Manche’i idaosas

2.1. Liikmesriigid võtavad meetmed tursakvootide jaotamiseks 2010. aastal oma lipu all La Manche’i idaosas sõitvatele laevadele, mis kasutavad põhjatraale, ankurdatud põhjanootasid ja samalaadseid veetavaid püügivahendeid, välja arvatud piimtraalid, ning kõnealuste laevade poolt tursa vette tagasilaskmise piiramiseks vastavalt punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 sätestatud tingimustele.

2.2. Liikmesriigid kohandavad punktis 2.1 nimetatud püügivahendite kasutamist vastavalt oma tursakvootide kasutamisele. Sel eesmärgil kehtestavad liikmesriigid 2010. aasta iga kvartali lõpuks oma tursakvootide kasutamise eesmärgid ja edastavad need komisjonile 1. veebruariks 2010.

2.3. Kui 2010. aasta teise või kolmanda kvartali lõpuks on tursakvoodi sihtkogust ületatud enam kui 10 % võrra, kehtestab asjaomane liikmesriik meetmed (sealhulgas püügipiirkondade sulgemine reaalajas), mis tagavad, et tema lipu all sõitvad punktis 2.1 osutatud laevad hoiduvad tursa kaaspüügist ja tegelevad mittesihtliikide püügiga sellises ulatuses, mis on piisav selleks, et täita tursakvoodi kasutamise eesmärk järgmise kvartali lõpus.

2.4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni taotlusel komisjoni punktis 2.3 osutatud meetmest.

IIA LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES ICES IIIa, IV, VIa, VIIa, VIId PÜÜGIPIIRKONNA NING ICES IIa JA Vb PÜÜGIPIIRKONNA ELi VETE TEATAVATE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA

1. Reguleerimisala

1.1. Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist ning mis viibib ükskõik millises kõnealuse lisa punktis 2 osutatud geograafilises piirkonnas.

1.2. Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2010. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõu kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesolevas lisas kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 osutatud kindlaksmääratud püügivahendite ning sama lisa punktis 2 osutatud geograafiliste piirkondade määratlusi.

3. Maksimaalne lubatud püügikoormus

3.1. Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2010. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 on sätestatud 1. liites.

3.2. Määruse (EÜ) nr 1954/2003 kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

4. Liikmesriikide kohustused

4.1. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

4.2. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda ning merikeele ja merilesta varude majandamise eesmärgil ICES IV püügipiirkonda.

5. Püügikoormuse jaotamine

5.1. Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, ei luba ta kalastada üheski geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kindlaksmääratud püügivahenditega ühelgi oma laeval, kui ei ole tõendatud, et laev on kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

5.2. Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3. Juhul kui liikmesriik lubab laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab see liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 4 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6. Andmete edastamine

6.1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaldamist, edastavad liikmesriigid komisjoni taotlusel talle andmed eelneval kuul ja sellele eelnevatel kuudel liikmesriigi laevade kasutatud püügikoormuse kohta, kasutades selleks 2. liites sätestatud aruandevormi.

6.2. Andmed saadetakse e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Kui algab andmete edastamine kalanduse andmevahetussüsteemi (või mis tahes tulevasse komisjoni valitud andmesüsteemi), hakkavad liikmesriigid enne iga kuu 15. kuupäeva edastama süsteemi andmeid eelneva kuu lõpuni kasutatud püügikoormuse kohta. Komisjon teavitab vähemalt kaks kuud enne esimest andmete edastamise tähtaega liikmesriike kuupäevast, mil süsteemi hakatakse andmete edastamiseks kasutama. Esimene süsteemi saadetav püügikoormuse deklaratsioon sisaldab andmeid alates 1. veebruarist 2010 kasutatud püügikoormuse kohta. Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid talle andmed liikmesriikide laevade kasutatud püügikoormuse kohta 2010. aasta jaanuaris.

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

Geograafiline piirkond:

Kindlaksmääratud püügivahend

Kattegat

TR1

197 929

4 212

16 610

TR2

1 475 629

9 316

582 233

TR3

523 126

55 853

BT1

BT2

115 456

26 534

13 102

22 645

22 060

1 100

25 339

Geograafiline piirkond

Kindlaks-määratud püügi-vahend

b)	Skagerrak, ICES IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICES IV püügipiirkond ja ICES IIa püügipiirkonna ELi veed; ICES VIId püügipiirkond

TR1

432

4 892 761

1 379 121

2 036

2 214 240

227

371 757

248 638

8 938 164

TR2

279 868

4 106 634

516 154

9 638 858

15 861

1 080 920

872 900

7 409 969

TR3

4 391 356

3 501

107 041

48 508

263 772

21 511

BT1

1 427 574

1 157 265

29 271

999 808

1 739 759

BT2

6 229 751

88 645

1 691 253

829 504

34 923 335

7 337 669

163 531

2 307 977

224 484

222 598

438 664

74 925

546 303

224 124

467

2 374 073

48 968

14 004

56 312

245

71 448

110 468

134 880

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

c)	ICES VIIa püügipiirkond

TR1

138 714

59 625

603 719

TR2

17 409

552

845 598

1 934 646

TR3

8 433

1 588

BT1

BT2

843 782

514 584

111 693

158

18 255

5 970

158

70 614

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

d)	ICES VIa püügipiirkond ja ICES Vb püügipiirkonna ELi veed

TR1

16 569

3 387 803

221 346

1 836 929

TR2

7 415

479 043

2 972 845

TR3

20 355

30 042

BT1

7 161

117 544

BT2

13 211

3 801

4 626

35 442

13 836

400 503

5 697

213 454

1 953

145

1 402 142

54 917

4 250

630 040

IIa Lisa 2. liide

II tabel

Aruandevorm

Riik	Püügivahend	Piirkond	Aasta	Kuu	Koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)

III tabel

Andmevorm

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

riik

—

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2)	püügivahend

—

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR1

TR2

TR3

BT1

BT2

GN1

GT1

LL1

piirkond

Üks järgmistest piirkondadest

03AS

02A0407D

07A

06A

aasta

—

Aasta, mille kuud deklaratsioon käsitleb

kuu

—

Kuu, mida püügikoormuse deklaratsioon käsitleb (kahekohalisena, 01–12)

6)	koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse kumulatiivne summa aasta (4) 1. jaanuarist kuni kuu (5) lõpuni

(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IIB LISA

Kalalaevade püügikoormus seoses uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ices VIIIc ja IXa püügirajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

1. Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on üle kümme meetrit või enam, kui nad hoiavad pardal või kasutavad on traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid, ning mis viibivad ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„püügivahendite rühm” – rühm, kuhu kuuluvad traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm; nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b)	„kindlaksmääratud püügivahend” – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)	„piirkond” – ICES VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d)	„2010. aasta püügiperiood” – ajavahemik 1. veebruarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011;

e)	„eritingimused” – punktis 5.2 esitatud eritingimused.

3. Laevad, mille suhtes rakendatakse püügikoormuse piirangut

3.1. Liikmesriik ei anna ühelegi oma laevale luba kalastada kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008 või 2009 kõnealuses piirkonnas kalastanud (välja arvatud kalastamine seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

3.2. Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, kellel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata kalastada kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

4. Üldised kohustused ja tegevuse piirangud

4.1. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

4.2. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud punktis 5.

4.3. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse punktis 2 määratletud piirkonda.

ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5. Päevade maksimaalne arv

5.1. 2010. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2. Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)	laeva poolt aastal 2007 või 2008 lossitud merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ning

b)	laeva poolt aastal 2007 või 2008 lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

5.3. Punktis 5.2 osutatud eritingimust võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 5.2 sätestatud kogusest.

5.4. Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja punktis 5.2 osutatud eritingimusele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, kellel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks käesolevat punkti. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

5.5. Liikmesriik, kes soovib kasutada punkti 5.4, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

—	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

—	kõnealuste laevade 2007., 2008. ja 2009. aasta püügiaruanded, mis kajastavad punkti 5.2 alapunktides a või b esitatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

—	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 5.4 kohaldamise korral.

Kõnealuse kirjelduse alusel võib komisjon lubada liikmesriigil kasutada punktis 5.4 sätestatud tingimusi.

6. Püügiperioodid

6.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

6.2. Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

Juhul kui liikmesriik lubab laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 4.1 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida päevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laeva lahkumine piirkonnast ei ühti 24 tunnise perioodi lõpuga.

7. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

7.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada asjaomases piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 7 kohaselt, määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või 24. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 744/2008 (millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist) (1) kohaselt või liikmesriikide poolt nõuetekohaselt põhjendatud teistel asjaoludel. Arvesse võib võtta ka kõik laevad, mille kohta saab tõendada, et need on piirkonnas püügitegevuse täielikult lõpetanud.

Määratakse kõnealuseid püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavad merepäevad arvutatakse seejärel nii, et leitud suhe korrutatakse päevade arvuga, mis oleks tabeli I järgi eraldatud. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 5.3 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.2. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

—	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

—	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

7.3. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punkti 5.1 kohast liikmesriigile määratud päevade arvu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

7.4. Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2010. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, kellel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 5.2 alapunktis a või b sätestatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, kellel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

7.5. Liikmesriik ei või 2010. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevi, kui komisjon ei ole vastu võtnud otsust, et hindab kõnealused lisapäevad ümber, võttes aluseks kasutatavate püügivahendite rühmad ja merepäevade piirangud. Kui liikmesriik on esitanud taotluse kõnealuste lisapäevade arvu ümberhindamiseks, võib ta enne komisjoni otsuse vastuvõtmist ajutiselt ümber jagada 50 % neist päevadest.

8. Lisapäevade eraldamine vaatlemise tõhustamiseks

8.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas, kui tema pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid, teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud vaatlemiskava alusel. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta), (2) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

Vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.2. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile oma tõhustatud vaatluskava kirjelduse.

8.3. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras muuta punkti 5,1 kohaselt liikmesriigile ning tõhustatud vaatluskavaga hõlmatud piirkonnale ja püügivahendite rühmale määratud päevade arvu.

8.4. Kui komisjon on liikmesriigi esitatud tõhustatud vaatluskava varem heaks kiitnud ja liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist ilma muutusteta, teatab liikmesriik komisjonile oma kava jätkamisest neli nädalat enne selle kohaldamisaja algust.

9. Päevade eraldamisega seotud eritingimused

91. Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev 2010. aastal lossida üle 5 tonni merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

9.2. Laev ei tohi merel viibides laadida kala ümber teisele laevale.

9.3. Kui laev ei täida kas või üht neist nimetatud nõuetest, kaotab ta kohe eritingimustel eraldatud päevade kasutamise õiguse.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

Eritingimus	Kindlaksmääratud püügivahendid	Päevade maksimaalne arv
	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥60 mm, ja põhjaõngejadad	158
5.2.a ja 5.2.b	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥60 mm, ja põhjaõngejadad	Tähtajatu

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

10. Päevade ülekandmine sama liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

10.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.

10.2. Punkti 10.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

10.3. Punktis 10.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

10.4. Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

10.5. Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta tabelivormid.

11. Püügipäevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu käesoleva lisa punktides 3.1, 3.2 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

ARUANDEKOHUSTUS

12. Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovattides.

13. Andmete edastamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 12 osutatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile ka neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2009. ja 2010. aasta püügiperioodi või neist, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Riik	Püügivahend	Aasta	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (3)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

riik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2)	püügivahend

üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR = traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60mm

LL = põhjaõngejadad

aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010

4)	püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Riik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Teatatud püügivahendi(te) suhtes kehtiv eritingimus				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Päevade arv, mil teatatud püügivahendit/-vahendeid kasutati				Ülekantud päevad
Riik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	nr 1	nr 2	nr 3	…	nr 1	nr 2	nr 3	…	nr 1	nr 2	nr 3	…	nr 1	nr 2	nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)	(8)	(8)	(8)	(9)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

riik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on registreeritud

CFR

ELi laevastikuregistri number.

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber.

Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada.

3)	pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87.

4)	püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

5)	teatatud püügivahend(id)

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR = traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60mm

LL = põhjaõngejadad

6)	teatatud püügivahendi(te) suhtes kehtiv eritingimus

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 7.2 alapunktides a–b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse).

7)	teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

8)	päevade arv, mil teatatud püügivahendit/püügivahendeid kasutati

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

9)	ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) ELT L 202, 31.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

(3) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE'I LÄÄNEOSAS ICES VIIe PÜÜGIPIIRKONNAS

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

1.1. Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on 10 meetrit või enam, mis hoiab pardal või kasutab mõnda punktis 3 kirjeldatud püügivahenditest ning mis viibivad püügipiirkonnas VIIe. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide 2010. aasta püügiperioodile ajavahemikku 1. veebruarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011.

1.2. Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on kalapüügipäeviku kohaselt püüdnud 2004. aastal eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, kui:

a)	selline laev püüab 2010. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt ning

b)	selline laev ei laadi merel viibides kala ümber teisele laevale ning

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2010 ja 31. jaanuariks 2011 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta 2004. ja 2010. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa sätete kohaldamisest.

2. Püügivahendid

Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiste kalapüügivahendite rühmade suhtes:

a)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;

b)	passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on alla 220 mm.

3. Üldised kohustused ja tegevuse piirangud

3.1. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

3.2. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse ICES VII püügipiirkonda.

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE

4. Laevad, mille suhtes rakendatakse püügikoormuse piirangut

4.1. Laevadel, mis kasutavad punktis 2 nimetatud püügivahendeid ja mis püüavad punktis 1 määratletud piirkonnas, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7.

4.2. Liikmesriik ei anna oma laevadele luba kalastada piirkonnas ühegi punktis 2 määratletud rühma kuuluva püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008 või 2009 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jääb ära samaväärse, kilovattides mõõdetud võimsusega püük.

4.3. Siiski võib laeval, kes on tõendatult kalastanud punktis 2 nimetatud rühma püügivahenditega, olla luba kasutada teisi püügivahendeid tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.4. Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, kellel ei ole punktis 1 määratletud piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kõnealuses piirkonnas punktis 2 määratletud rühma püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

5. Püügitegevuse piirangud

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi piirkonnas rohkem kui punktis 6 sätestatud arvu päevi.

KALALAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

6. Päevade maksimaalne arv

6.1. 2010. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul liikmesriik võib tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahenditest ja neid kasutatakse, on esitatud I tabelis.

6.2. 2010. aasta püügiperioodil ei tohi merepäevade arv, mille jooksul laev viibib käesoleva lisaga ja IIA lisaga hõlmatud piirkonnas, ületada käesoleva lisa I tabelis esitatud arvu. Kui aga laevale eraldatakse üksnes IIA lisaga hõlmatud piirkondades viibimisega seoses maksimaalne püügikoormus, peab ta järgima sel viisil kehtestatud maksimaalset püügikoormust.

6.3. 2010. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid neile eraldatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-päevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada asjaomasel laeval viibida piirkonnas maksimaalse arvu päevi, mis erineb I tabelis püügivahendite rühmade osas kehtestatud päevadest, tingimusel et järgitakse sellisele püügivahendite rühmale vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

Teatavale püügivahendite rühmale vastav kilovatt-päevade üldkogus on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, kellel on õigus kasutada kõnealuseid püügivahendeid, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks käesolevat punkti.

6.4. Liikmesriik, kes soovib kasutada punkti 6.3, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

—	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

—	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.3 kohaldamise korral.

Kõnealuse kirjelduse alusel võib komisjon lubada liikmesriigil kasutada punkti 6.3.

7. Püügiperioodid

7.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

7.2. Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

Juhul kui liikmesriik lubab laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 3 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida päevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laeva lahkumine piirkonnast ei ühti 24tunnise perioodi lõpuga.

8. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

8.1. Komisjon võib liikmesriikidele eraldada täiendava arvu merepäevi, mille jooksul lipuliikmesriik võib lubada asjaomases geograafilises piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 7 kohaselt või määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või nõukogu 24. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 744/2008 (millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist) (1) kohaselt või liikmesriikide poolt nõuetekohaselt põhjendatud muudel asjaoludel.

Kõnealuseid püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavad merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks tabeli I järgi eraldatud. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.2. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

—	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

—	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades asjaomaste püügivahendite rühmade kohta.

8.3. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punkti 6.2 kohast liikmesriigile määratud päevade arvu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

8.4. Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2010. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, kellel on õigus kasutada vastava püügivahendite rühma püügivahendeid.

8.5. Liikmesriik ei või 2010. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevi, kui komisjon ei ole vastu võtnud otsust, et hindab kõnealused lisapäevad ümber, võttes aluseks kasutatavate püügivahendite rühmad ja merepäevade piirangud. Kui liikmesriik on esitanud taotluse kõnealuste lisapäevade arvu ümberhindamiseks, võib ta enne komisjoni otsuse vastuvõtmist ajutiselt ümber jagada 50 % neist päevadest.

9. Lisapäevade eraldamine vaatlemise tõhustamiseks

9.1. Komisjon võib teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud vaatluskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruar 2010 – 31. jaanuar 2011 kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 2 nimetatud rühma püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis riiklike programmide jaoks on sätestatud määrustes (EÜ) nr 199/2008 ja (EÜ) nr 665/2008.

Vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ja meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.2. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 9.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile kinnitamiseks oma tõhustatud vaatluskava kirjelduse.

9.3. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras muuta punkti 6,1 kohaselt liikmesriigile ning tõhustatud vaatluskavaga hõlmatud piirkonnale ja püügivahendite rühmale määratud päevade arvu.

9.4. Kui liikmesriigi esitatud vaatluskava on komisjon varem heaks kiitnud ning liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite rühmade kaupa

Püügivahend

punkt 3

Nimetus

Kasutatakse ainult punktis 3 esitatud püügivahendite rühmade määratlusi

La Manche’i lääneosa

3.a.

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

164

3.b.

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on alla 220 mm

164

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

10. Päevade ülekandmine sama liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

10.2. Piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

10.3. Punktis 10.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad samasse punktis 2 nimetatud rühma kuuluvaid püügivahendeid.

10.4. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel aruande toimunud ülekandmiste kohta. Nende aruannete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.

11. Püügipäevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad kõigepealt komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid, mille suhtes nad on kokku leppinud.

ARUANDEKOHUSTUS

12. Andmete kogumine

13. Andmete edastamine

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Riik	Püügivahend	Aasta	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

riik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2)	püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT = piimtraalid ≥ 80mm

GN = nakkevõrk < 220 m

TN = abar või takervõrk < 220 mm

aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010

4)	püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Riik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit/-vahendeid				päevade arv, mil teatatud püügivahendit/-vahendeid kasutati				Ülekantud päevad
Riik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	nr 1	nr 2	nr 3	…	nr 1	nr 2	nr 3	…	nr 1	nr 2	nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (3)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

riik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on registreeritud

CFR

ELi laevastikuregistri number.

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber.

Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada.

3)	pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87.

4)	püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

5)	teatatud püügivahend(id)

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT = piimtraalid ≥ 80mm

GN = nakkevõrk < 220 m

TN = abar või takervõrk < 220 mm

6)	päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit/-vahendeid

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

8)	päevade arv, mil teatatud püügivahendit/püügivahendeid kasutati

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

9)	ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) ELT L 202, 31.7.2008, lk 1

(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(3) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IID LISA

KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED TOBIAPÜÜGIL ICES IIa, IIIa JA IV PÜÜGIPIIRKONNAS

1. Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ELi laevade suhtes, kes kalastavad ICES IIA, IIIa ja IV püügipiirkonnas põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm.

2. Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiat ICES IV püügipiirkonna ELi vetes, kui ei ole määratud teisiti, või liidu ja Norra vaheliste konsultatsioonide tulemusel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu ja Norra vaheliste lõppotsuste protokollis.

3. Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev:

a)	ühe kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa või

b)	kalapüügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäeva ja kellaaja vahel, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

4. Iga asjaomane liikmesriik haldab andmebaasi, mis sisaldab ICES IIA, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vete kohta ja iga selle liikmesriigi lipu all sõitva või ELis registreeritud laeva kohta, mis on kasutanud põhjatraali, noota või samalaadseid veetavaid püüniseid, mille silmasuurus on alla 16 mm, järgmisi andmeid:

a)	laeva nimi ja laevastikuregistri sisenumber;

b)	laevale paigaldatud mootorite võimsus kilovattides, mõõdetuna määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 kohaselt;

c)	piirkonnas viibitud päevade arv püügil põhjatraali, nooda või samalaadse veetava püünisega, mille silmasuurus on alla 16 mm;

d)	kilovatt-päevad, mis saadakse piirkonnas viibitud päevade arvu korrutamisel laevale paigaldatud mootorite võimsusega kilovattides.

5. Tobiaslaste arvukusega seotud uurimuslik püük algab 1. aprillil 2010 ja lõpeb hiljemalt 6. mail 2010.

Tobiaslaste arvukusega seotud uurimusliku püügi lubatud püügikoormuse ülemmäär 2010. aastal määratakse kindlaks ELi laevade 2007. aasta kogu püügikoormuse alusel vastavalt punktile 4 ning see jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt käesoleva lubatud kogupüügi kvoodieraldistele.

6. Komisjon vaatab I lisas sätestatud tobia lubatud kogupüügi ja kvoodid ICES IIa, IIIa ja IV püügipiirkonnas läbi niipea kui võimalik, järgides ICES ja STECFi soovitusi Põhjamere tobia 2009. aasta vanuseklassi suuruse kohta ning võttes arvesse järgmisi põhimõtteid ja teadusnõuannete muid asjakohaseid punkte:

ICES IIa ja IV püügipiirkonna ELi vete lubatud kogupüük arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

TAC 2010 = -333+R1,2010*3.692

R1,2010 on alla aasta vanuste tobiate varu suurus miljardites 1. jaanuaril 2010 ning TAC on väljendatud tuhandetes tonnides.

7. Kui punkti 6 kohaselt arvutatud lubatud kogupüük ületab 400 000 tonni, kehtestatakse lubatud kogupüügiks 400 000 tonni.

8. Kutseline kalapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, on keelatud 1. augustist 2010 kuni 31. detsembrini 2010.

III LISA

Kolmanda riigi vetes kalastavate ELi laevade püügilubadega seotud kvantitatiivsed piirangud

Püügipiirkond	Püügiliik	Püügilubade arv	Püügilubade jaotamine liikmesriikide vahel	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond (6)	Heeringas, põhja pool 62° 00' N	93	DK: 32, DE: 6, FR: 1, IRL: 9, NL: 11, SW: 12, UK: 21, PL: 1	69
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00' N	80	FR: 18, PT: 9, DE: 16, ES: 20, UK: 14, IRL: 1	50
	Makrell, lõuna pool 62° 00' N, seinnoodapüük	11	DE:1, (1) DK: 26, (1) FR: 2, (1) NL: 1 (1)	ei kohaldata
	Makrell, lõuna pool 62° 00' N, traalnoodapüük	19	DE:1, (1) DK: 26, (1) FR: 2, (1) NL: 1 (1)	ei kohaldata
	Makrell, põhja pool 62° 00' N, seinnoodapüük	11 (2)	DK: 11	ei kohaldata
	Töönduslikud liigid liigid, lõuna pool 62° 00' N	480	DK: 450, UK: 30	150
Fääri saarte veed (7)	Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel	26	BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18	13
Fääri saarte veed (7)	Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28' N ja ida pool 6° 30' W.	8 (3)		4
	Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20' N ja 62° 00' N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.	70	BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20	26
	Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30' N ja lääne pool 9° 00' W ning piirkonnas 7° 00' W ja 9° 00' W vahel, lõuna pool 60° 30' N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30' N, 7° 00' W ning 60° 00' N, 6° 00' W vahel kulgevat joont.	70	DE: 8, (4) FR: 12, (4) UK: 0 (4)	20 (5)
	Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid.	70		22 (5)
	Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”.	36	DE: 3, DK: 19, FR: 2, UK: 5, NL: 5	20
	Õngepüük	10	UK: 10	6
	Makrellipüük	12	DK: 12	12
	Heeringapüük põhja pool 61° N	21	DE: 1, DK: 7, FR: 0, UK: 5, IRL: 2, NL: 3, SW: 3	21

(1) Selline jaotus kehtib sein- ja traalnoodapüügi puhul.

(2) Valitakse 11 seinnoodapüügiloa seast, mis on ette nähtud makrelli püüdmiseks lõuna pool 62° 00' N.

(3) Vastavalt 1999. aastal kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel”.

(4) Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(5) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.

(6) Püügilubasid püügitegevuseks nimetatud vetes võib anda üksnes kuupäevast, mil Norraga sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(7) Püügilubasid püügitegevuseks nimetatud vetes võib anda üksnes kuupäevast, mil Fääri saartega sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

IV LISA

ICCAT PIIRKOND

1. ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania	63
Prantsusmaa	44
EL	107

2. ELirannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania	139
Prantsusmaa	86
Itaalia	35
Küpros	25
Malta saar	89
EL	374

3. ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:

Itaalia	68
EL	68

V LISA

CCAMLR PIIRKOND

A osa

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLR PIIRKONNAS

Sihtliigid	Püügipiirkond	Keeluaeg
Haid (kõik liigid)	Konventsiooni piirkond	Kogu aasta
Notothenia rossii	FAO 48.1 Antarktika, poolsaareala FAO 48.2 Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3 Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus	Kogu aasta
Merikogerlased	FAO 48.1 Antarktika (1) FAO 48.2 Antarktika (1)	Kogu aasta
Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1)	FAO 48.3	Kogu aasta
Dissostichus spp.	FAO 48.5 Antarktika	1.12.2009 kuni 30.11.2010
Dissostichus spp.	FAO 88.3 Antarktika (1) FAO 58.5.1 Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2 Antarktika ida pool 79° 20’ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79° 20’ E (1) FAO 88.2 Antarktika põhja pool 65° S (1) FAO 58.4.4 Antarktika (1) (2) FAO 58.6 Antarktika (1) FAO 58.7 Antarktika (1)	Kogu aasta
Lepidonotothen squamifrons	FAO 58.4.4 (1) (2)	Kogu aasta
Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides	FAO 58.5.2 Antarktika	1.12.2009 kuni 30.11.2010
Dissostichus mawsoni	FAO 48.4 Antarktika (1) ala, mille piirid on 55° 30' lõunalaiust ja 57° 20' lõunalaiust ning 25° 30' läänepikkust ja 29° 30' läänepikkust	Kogu aasta

B osa

PÜÜGI- JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLR PIIRKONNA UUTES JA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2009/2010

Allpiirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	SSRU	Dissotichus spp püügi piirnorm (tonnides)	Kaaspüügi piirnorm (tonnides)
Allpiirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	SSRU	Dissotichus spp püügi piirnorm (tonnides)	Railased	Macrourus spp.	Muud liigid
58.4.1	Kogu rajoon	1.12.2009 – 30.11.2010	SSRU A, B, D, F ja H: 0 SSRU C: 100 SSRU E: 50 SSRU G:60	Kokku 210	Kõik Rajoon: 50	Kõik Rajoon: 33	Kõik Rajoon: 20
58.4.2	Kogu rajoon	1.12.2009 – 30.11.2010	SSRU A: 30 SSRU B, C ja D: 0 SSRU E: 40	Kokku 70	Kõik Rajoon: 50	Kõik Rajoon: 20	Kõik Rajoon: 20
88.1	Kogu allpiirkond	1.12.2009 – 31.8.2010	SSRU A: 0 SSRUs B, C ja G: 372 SSRUs D, E ja F: 0 SSRUs H, I ja K: 2 104 SSRUs J ja L: 374 SSRU M: 0	Kokku 2 850:	142 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 50 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 105 SSRU J ja L: 50 SSRU M: 0	430 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 40 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 320 SSRU J ja L: 70 SSRU M: 0	20 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 60 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 60 SSRU J ja L: 40 SSRU M: 0
88.2	Lõuna pool 65o S	1.12.2009 – 31.8.2010	SSRU A ja B: 0 SSRUs C, D, F ja G: 214 SSRU E: 361	Kokku 575 (3)	50 (3) SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, F ja G: 50 SSRU E: 50	92 (3) SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, F ja G: 34 SSRU E: 58	20 SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, F ja G: 80 SSRU E: 20

C osa

EUPHAUSIA SUPERBA PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Lepinguosaline:

Püügihooaeg:

Laeva nimi:

Eeldatav püügimaht (tonnides):

Püügitehnika:	 tavaline traalpüük
	 pidevpüügisüsteem
	 noodapärasse pumpamine
	 muud heakskiidetud meetodid: täpsustada

Saagist saadavad tooted ja nende ümberarvestustegurid (4):

Toote liik	Protsent saagist	Ümberarvestustegur (5)

Allpiirkond/rajoon		Dets	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov
	48.1
	48.2
	48.3
	48.4
	48.5
	48.6
	58.4.1
	58.4.2
	88.1
	88.2
	88.3
	X	Märkida ristiga kõige tõenäolisem püügiaeg.
		Kuna ennetuslikke püügi piirnorme ei ole kehtestatud, käsitatakse seda uurimusliku püügina.

Siin esitatavad üksikasjad on üksnes informatiivsed ega takista püügi läbiviimist täpsustamata piirkondades ja aegadel.

D osa

PÜÜGIVAHENDITE KUJU JA PÜÜGITEHNIKAD

Võrgu ava (suudme) ümbermõõt (m)	Vertikaalne ava (m)	Horisontaalne ava (m)

Võrgu paneeli pikkus ja võrgusilma suurus

Paneel	Pikkus (m)	Võrgusilma suurus (mm)
1. paneel
2. paneel
3. paneel
…..
Viimane paneel (noodapära)

Esitada iga kasutatud võrgu kuju joonis.

Kasutatakse mitut püügitehnikat: (6) Jah Ei

	Püügitehnika	Kui suurt osa ajast eeldatavalt kasutatakse (%)
1
2
3
4
5
…		Kokku 100 %

Kas on olemas mereimetajate võrku sattumist välistav seade: (7) Jah Ei

Selgitage püügitehnikat, püügivahendite kuju ja omadusi ning püügistruktuuri:

(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2) Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3) Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse allpiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt:

—	Railased: 5 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem;

—	Macrourus spp.: 16 % Dissostichus spp. püügi piirnormist;

—	Muud liigid: 20 tonni SSRU kohta.

(4) Anda teavet niipalju kui võimalik.

(5) Ümberarvestustegur = eluskaal/kaal pärast töötlemist.

(6) Kui jah, siis kui sageli püügitehnikat vahetatakse:

(7) Kui on, siis esitage seadme joonis:

VI LISA

IOTC PIIRKOND

1. ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC piirkonnas püüda troopikatuune

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (GT)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	21	31 467
Itaalia	1	2 137
Portugal	5	1 627
EL	49	96 595

2. ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC piirkonnas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (GT)
Hispaania	27	11 600
Prantsusmaa	25	1 940
Portugal	15	6 925
Ühendkuningriik	4	1 400
EL	71	21 865

3. Nendel laevadel on luba püüda IOTC piirkonnas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4. Nendel laevadel on luba püüda IOTC piirkonnas ka troopikatuune.

VII LISA

WCPFC PIIRKOND

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda mõõkkala WCPFC piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania	14
EL	14

VIII LISA

ELi vetes kalastavate kolmanda riigi laevade püügilubadega seotud kvantitatiivsed piirangud

Lipuriik	Püügiliik	Püügilubade arv	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra (1)	Heeringas, põhja pool 62° 00' N	20	20
Fääri saared (2)	Makrell, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIIe, f, h, harilik stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIIe, f, h; heeringas, VIa (põhja pool 56° 30' N)	14	14
	Heeringas, põhja pool 62° 00' N	21	21
	Heeringas, IIIa	4	4
	Norra tursiku ja kilu püük töönduslikuks kasutamiseks, IV, VIa (põhja pool 56° 30' N); tobiapüük, IV (sealhulgas põhjaputassuu vältimatu kaaspüük)	15	15
	Harilik molva ja meriluts	20	10
	Põhjaputassuu, II, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIb, VII (lääne pool 12° 00' W)	20	20
	Sinine molva	16	16
Venetsueela	Riffahvenlased (3) (Prantsuse Guajaana veed)	41	pm
Venetsueela	Haid (3) (Prantsuse Guajaana veed)	4	pm

(1) Norra lipu all sõitvatele kalalaevadele võib püügilubasid anda üksnes kuupäevast, mil Norraga sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(2) Fääri saarte lipu all sõitvatele kalalaevadele võib püügilubasid anda üksnes kuupäevast, mil Fääri saartega sõlmitakse kahepoolne kalapüügikokkulepe 2010. aastaks.

(3) Kõnealuste püügilitsentside saamiseks tuleb tõendada, et püügilitsentsi taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist või 50 % kogu haide püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Eespool nimetatud lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügilitsentsi taotlusele. Eespool nimetatud kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.021.est
Euroopa Liidu Teataja		L 21

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 26. jaanuar 2010

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Nõukogu
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 23/2010, 14. jaanuar 2010, millega määratakse 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1359/2008, (EÜ) nr 754/2009, (EÜ) nr 1226/2009 ja (EÜ) nr 1287/2009	1