(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikega 2 ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Tšehhi Vabariigi taotlus registreerida nimetus „Jihočeská Niva” (2).

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 1 esitas Slovakkia registreerimisele oma vastuväite. Kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktide b ja c kohaselt loeti vastuväide vastuvõetavaks.

(3)

Slovakkia märkis vastuväites, et kõnealuse nime registreerimine oleks vastuolus määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõikega 4 ning ohustaks Slovakkia territooriumil registreeritud kaubamärke.

(4)

Komisjon kutsus 24. juuni 2008. aasta kirjaga asjaomaseid liikmesriike üles töötama omavahelise kokkuleppe saavutamiseks vastavalt nende riigisisestele menetlustele.

(5)

Kuna Slovakkia ja Tšehhi Vabariik ei ole suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 15 lõikes 2 osutatud korrale.

(6)

Slovakkia esitatud teabe alusel ei saa komisjon järeldada, et nimetuse „Jihočeská Niva” registreerimine oleks vastuolus määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõikega 4. Kuigi vastuväite esitaja võib olla esitanud tõendeid, et nimetust „Jihočeská Niva” võib seostada nimetusega „Niva”, ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, mil määral on taotletav kaubamärk oma maine, kuulsuse ja kasutuses olnud aja pikkuse tõttu üheselt eristatav. Seepärast ei saa olemasoleva teabe põhjal väita, et nimetuse „Jihočeská Niva” registreerimine võiks tarbijaid kõnealuse toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

(7)

Puuduvad tõendid, mille alusel komisjon saaks järeldada, et arvesse võttes õiglaseid ja tavapäraseid tavasid ning segiajamise tegelikku tõenäosust, oleks nimetuse „Jihočeská Niva” kaitstud geograafilise tähisena registreerimine vastuolus artikli 7 sätetega. Komisjonile esitatud tõendite kohaselt on terminit „Niva” Tšehhi ja Slovaki Vabariigis juba kümneid aastaid kasutatud üldises tähenduses teatud liiki juustu puhul. Lisaks sellele ei nõuaks kõnealuse nimetuse kaitstud geograafilise tähisena registreerimine kaubamärkide kustutamist või kehtetuks tunnistamist, kuna kõnealuste kaubamärkide registreerimise taotlus on esitatud komisjonile enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ega takista nende jätkuvat kasutamist. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt ei anna kõnealuste kaubamärkide omaniku ainuõigus talle pealegi õigust keelata kolmandatel isikutel geograafilist päritolu käsitleva tähise kasutamist kaubanduses, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) artiklile 6.

(8)

Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Jihočeská Niva” kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004 (millega on kehtestatud nõukogu määrustega (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 73/2009 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/2008 (2) ette nähtud nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud reeglid) artiklis 21 on sätestatud, et toetusetaotluse või abikõlblikkuse kindlaksmääramiseks oluliste dokumentide, lepingute või deklaratsioonide hilinenud esitamise korral vähendatakse abisummasid.

(2)

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama põllumajanduslike maatükkide usaldusväärse identifitseerimise ning nõudma ühtsele taotlusele maatükke identifitseerivate dokumentide lisamist, et oleks võimalik rakendada kontrollisüsteemi. Lisaks peab ühtne taotlus kõnealuse määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt sisaldama kogu teavet, mis on vajalik abikõlblikkuse kindlaksmääramiseks. See hõlmab üksikasju, mis võimaldavad kõigi põllumajanduslike maatükkide identifitseerimist ja maatükkide asukoha kindlakstegemist.

(3)

Selleks et kõrvaldada põllumajanduslike maatükkide identifitseerimisega seotud puudused, mida on varem korduvalt esinenud, nõuti taotluste abikõlblikuks tunnistamiseks Kreeka põllumajandustootjatelt 2009. aastal esimest korda, et nad identifitseeriksid taotlusega seotud põllumajanduslikud maatükid ka digitaalkujul lisaks üksnes tähtnumbrilises vormis identifitseerimisele, mida nõuti varasematel aastatel.

(4)

Kreekas on 2009. aasta ühtseid taotlusi hallatud siiski erakorralistes tingimustes. Kõnealuse digitaalse identifitseerimise praktiline rakendamine hilines märkimisväärselt ootamatute probleemide tõttu, mis olid seotud esinenud tõsiste tehniliste raskustega.

(5)

Peale iseloomuliku tehnilise keerukuse takistas digitaliseerimisprotsessi üldine keeruline olukord seoses Kreeka põllumajanduslike maatükkidega, mis asuvad hajali suurel maa-alal ja on väga korrapäratud. Digitaliseerimisprotsessi sujuv ja täpne rakendamine nõudis seega põllumajandustootjatelt erioskusi ja põhjalikke teadmisi.

(6)

Sellega seoses osutusid vajalikuks laiaulatuslik teavitamine ning pädevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste nõuanded. Kreeka põllumajandustootjate vastavaks väljaõppeks oli vaja erilist ulatuslikku ja aeganõudvat korraldustegevust.

(7)

Lisaks tuli eriti kaugemates piirkondades ette tõsiseid ja pikaajalisi võrguühenduse katkemise perioode ja ühenduste halba toimimist.

(8)

Selline olukord on tunduvalt mõjutanud Kreeka põllumajandustootjate suutlikkust esitada määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 lõikes 2 sätestatud tähtajaks ühtne taotlus, mis alates 2009. aastast hõlmab ka põllumajanduslike maatükkide digitaalset identifitseerimist. Ainult väga vähesed põllumajandustootjaid on suutnud täita digitaalse identifitseerimise nõude määratud tähtajaks. Paljud teised põllumajandustootjad on oma avaldused hiljem lõplikult vormistanud, lisades kõnealuse identifitseerimise.

(9)

Tekkinud olukorda arvesse võttes on asjakohane mitte kohaldada 2009. aastaga seoses määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 21 lõikes 1 sätestatud vähendamist või toetusesaajate hulgast väljaarvamist põllumajanduslike maatükkide digitaalse identifitseerimisega hilinemise tõttu, kui digitaalne identifitseerimine on lisatud põllumajandustootja ühtsesse taotlusse kuupäevaks, mille määramisel võetakse arvesse asjaolu, et Kreeka põllumajandustootjad on vahepeal esitanud puuduvad andmed, ning vajadust tagada 2009. aasta taotluste kiirmenetlus, vältides asjatuid viivitusi kulutamiste tsüklis. Näib olevat asjakohane määrata 31. jaanuar 2010 viimaseks kuupäevaks, milleni tuleks põllumajandustootjatel võimaldada lisada taotlusse digitaalne identifitseerimine. Et võtta arvesse nende erilisi ühendus- ja transpordiprobleeme, tuleks nõukogu 18. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) (3) artikli 1 lõike 2 tähenduses Egeuse mere väikesaarte põllumajandustootjatel võimaldada lisada selline identifitseerimine hiljemalt 15. veebruariks 2010.

(10)

Kuna kavandatud erand peaks hõlmama taotlusi, mis on esitatud taotlusaastaks 2009, on asjakohane kohaldada kõnealust määrust tagasiulatuvalt.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

(1)

Määruse (EÜ) nr 872/2004 I lisas on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, rühmituste ja üksuste nimekiri, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

16. detsembril 2009 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta,

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 955/2005 (3) on avatud iga-aastane tariifikvoot 5 605 tonni CN-koodi 1006 alla kuuluva Egiptuse päritolu riisi (järjekorranumber 09.4097) importimiseks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 955/2005 artikli 5 punkti a kohasest teavitamisest tuleneb, et osutatud määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kella 13.00st Brüsseli aja järgi kuni 8. jaanuarini 2010 kella 13.00ni Brüsseli aja järgi esitatud taotlused hõlmavad olemasolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele kindlaks jaotuskoefitsiendi.

(3)

Samuti tuleks peatada määruse (EÜ) nr 955/2005 kohaste impordilitsentsitaotluste esitamine käesoleva kvoodi kehtivusaja lõpuni vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 2.

(4)

Impordilitsentside väljaandmise usaldusväärse haldamise tagamiseks jõustub käesolev määrus kohe pärast selle avaldamist,

(1)

Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) (1) artiklis 14 on sätestatud, et liikmesriigi pädev asutus peab juhi taotlusel välja andma liikmesriigis, kus on juhi alaline elukoht, kõnealuse määruse IB lisas määratletud juhikaardi.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõude 268a kohaselt peavad liikmesriigid vahetama andmeid elektrooniliselt, et tagada nende väljaantava juhikaardi kordumatus. Selle nõude kohaselt võivad liikmesriikide pädevad asutused kaartide kordumatuse ja oleku kontrollimiseks vahetada elektrooniliselt andmeid ka juhikaartide kontrollimisel teel või ettevõtete territooriumil.

(3)

Pädev asutus peab tagama, et taotlejal ei oleks juba kehtivat juhikaarti.

(4)

Liikmesriikide välja antud juhikaarte tunnustatakse vastastikku.

(5)

Digitaalse sõidumeerikusüsteemi turvalisus, terviklikkus ja usaldusväärsus peaksid olema tagatud kogu Euroopa Liidus välja antud juhikaartide nõuetekohase kontrolli ja kasutamisega.

(6)

On soovitav, et juhikaarte välja andvad asutused rakendaksid tõhusaid protsesse ja menetlusi, et nõuetekohaselt hallata andmeid sõidumeerikukaartide väljaandmise kohta üldiselt ning eelkõige juhikaartide väljaandmise kohta.

(7)

Liikmesriikides juhikaarte välja andvad asutused peaksid suutma väljaantud juhikaarte käsitlevat teavet kiiresti kontrollida ja usaldusväärselt vahetada, et vältida olukordi, kus juhil on rohkem kui üks kehtiv juhikaart.

(8)

Liikmesriikide vastutavatel asutustel peaks olema võimalik liikluskontrolli käigus tuvastada, kas juhil on juhikaart, ning kontrollida asjaomase juhikaardi kehtivust.

(9)

Sõnumiedastussüsteem TACHOnet on toimiv ja usaldusväärne vahend juhikaartide väljaandmise ja kontrollimisega seotud elektrooniliseks andmevahetuseks liikmesriikide vahel ning Euroopas on sellega juba liitunud 28 riiki. Sõnumiedastussüsteem TACHOnet hõlmab erinevaid viitedokumente, sealhulgas XML-sõnumiedastuse viitejuhendit, mis kõik avaldatakse maanteetranspordi sotsiaalküsimuste eest vastutavate komisjoni talituste veebisaidil.

(10)

Sõnumiedastussüsteemi TACHOnet toimivus sõltub liikmesriikide süsteemide toimivusest. Seepärast tuleks sätestada minimaalne teenusetase, mida liikmesriigid kõnealuse süsteemi kättesaadavaks tegemiseks peaksid järgima,