II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

17.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 332/1

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega kehtestatakse tekstiilpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9523 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/967/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt kaasa aidata kõige tähtsamate keskkonnaaspektide parandamisele.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis on koostatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tekstiilpõrandakatted on tavaliselt kootud, silmuskootud või taftitud põrandakatted, mis üldiselt kinnitatakse tihvtide, klambrite või liimiga. Tooterühma ei kuulu lahtised matid ega vaibad. Tooterühma ei kuulu seinakatted või välistingimustes kasutamiseks ettenähtud katted.

Kõnealusesse tooterühma ei kuulu biotsiididega töödeldud tekstiilmaterjal, välja arvatud juhul, kui asjaomastes biotsiidides sisalduv toimeaine on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ IA lisasse (2) ning kui biotsiid on direktiivi 98/8/EÜ V lisa kohaselt kõnealuseks kasutusviisiks lubatud.

Artikkel 2

Selleks et tekstiilpõrandakattele võiks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel anda ühenduse ökomärgise, peab see kuuluma käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud tooterühma „Tekstiilpõrandakatted” ja vastama lisas kindlaksmääratud ökoloogilistele kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „tekstiilpõrandakatted” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 4

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „tekstiilpõrandakatted” koodnumber „34”.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Kõnealuste kriteeriumide eesmärk on eelkõige järgmine:

—	vähendada elupaikadele ja nende ressurssidele avaldatavat mõju;

—	vähendada energiatarbimist;

—	vähendada mürgiste või muude saasteainete heidet keskkonda;

—	vähendada kahjulike ainete kasutamist materjalides ja lõpptoodetes;

—	parandada elukeskkonna ohutust ja kõrvaldada elukeskkonnast tervist ohustavad tegurid;

—	levitada teavet, mis võimaldab tarbijal kasutada toodet tõhusalt, nii et üldmõju keskkonnale oleks võimalikult väike.

Kriteeriumid on kehtestatud tasemel, mis soodustab ökomärgise andmist kattematerjalidele, mille tootmise mõju keskkonnale on väike.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi juures on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kõnealune tooterühm sisaldab erinevaid vaipu, mis on määratletud kui „põrandakatted, mis on tavaliselt kootud, silmuskootud või taftitud ning mis üldiselt kinnitatakse tihvtide, klambrite või liimiga”.

Tooterühma ei kuulu seinakatted ega välistingimustes kasutamiseks ettenähtud katted. Tooterühma ei kuulu lahtised matid ega vaibad.

Tooterühma „tekstiilpõrandakatted” määratlus vastab DIN ISO 2424 standardile.

Tekstiilpõrandakatete tootjad Euroopas määravad oma tehnilise seisukoha kindlaks Euroopa standardikomisjonis CEN/TC 134.

Funktsionaalne ühik, mille kohta sisend- ja väljundkogused arvestatakse, on 1 m2 lõpptoodet.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on osutatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et kõnealuste meetodite samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Võimaluse korral tuleb katsetused läbi viia nõuetekohaselt volitatud või standardi EN ISO 17025 kohastele üldnõuetele vastavas laboris.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda täiendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

TEKSTIILPÕRANDAKATETELE KEHTESTATUD KRITEERIUMID

1. TOORAINED

Materjalidele esitatavad üldnõuded

Toote valmistamiseks kasutatavad toorained ei tohi sisaldada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha, et tuleb kasutada üht järgmistest riskilausetest (või nende kombinatsiooni):

R23	(mürgine sissehingamisel),
R24	(mürgine kokkupuutumisel nahaga),
R25	(mürgine allaneelamisel),
R26	(väga mürgine sissehingamisel),
R27	(väga mürgine kokkupuutumisel nahaga),
R28	(väga mürgine allaneelamisel),
R39	(väga tõsiste pöördumatute tagajärgede oht),
R40	(osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),
R42	(sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust),
R43	(nahale sattudes võib põhjustada ülitundlikkust),
R45	(võib põhjustada vähktõbe),
R46	(võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),
R48	(pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht),
R49	(sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe),
R50	(väga mürgine veeorganismidele),
R51	(mürgine veeorganismidele),
R52	(kahjulik veeorganismidele),
R53	(võib avaldada veekeskkonda kahjustavat pikaajalist toimet),
R60	(võib kahjustada sigivust),
R61	(võib kahjustada loodet),
R62	(võimalik sigivuse kahjustamise oht),
R63	(võimalik loote kahjustamise oht),
R68	(öördumatute kahjustuste oht),

mis on ette nähtud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiviga 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (1) (ohtlike ainete direktiiv) ja selle hilisemate muudatustega, ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (2) (ohtlike preparaatide [termin on muutunud, uus termin: valmistised] direktiiv).

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (3). Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H300, H301, H310, H311, H317 H330, H331, H334, H351, H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341, H370, H372.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab keemilise analüüsi alusel saadud andmed materjali tüübi ja koostise kohta ning deklaratsiooni eespool esitatud kriteeriumide täitmise kohta.

1.1. Tekstiilikiud – keemilised ained

Käesolevas punktis kehtestatud kriteeriume ei kohaldata, kui tegemist on ringlussevõetud kiuga. Ohtlike ainete sisaldusega seoses kohaldatakse 1. kriteeriumis „Materjalidele esitatavad üldnõuded” kirjeldatud nõudeid.

Käesolevas jaos kehtestatakse kiuspetsiifilised kriteeriumid villa, polüamiidi, polüestri ja polüpropüleeni puhul.

Villa töötlemine

Järgmiste ainete sisalduste kogusumma ei tohi ületada 0,5 ppm:

Aine	CASi nr
γ-heksaklorotsükloheksaan (lindaan)	319–84-6
α-heksaklorotsükloheksaan	319–85-7
β-heksaklorotsükloheksaan	58–89-9
δ-heksaklorotsükloheksaan	319–86-8
aldriin	309–00-2
dieldriin	60–57-1
endriin	72–20-8
p,p’-DDT	50–29-3
p,p’-DDD	72–54-8

Järgmiste ainete sisalduste kogusumma ei tohi ületada 2 ppm:

Aine	CASi nr
Propetamfoss	31218-83–4
Diasinoon	333–41-5
Diklofentioon	97–17-6
Fenklorofoss	299–84-3
Kloropürifoss	2921-88–2
Klorofenvinfoss	470–90-6
Etioon	563–12-2
Metüülpirimifoss	29232-93–7

Järgmiste ainete sisalduste kogusumma ei tohi ületada 0,5 ppm:

Aine	CASi nr
Tsühalotriin	68085-85–8
Tsüpermetriin	52315-07–8
Deltametriin	52918-63–5
Fenvaleraat	51630-58–1
Flumetriin	69770-45–2

Järgmiste ainete sisalduste kogusumma ei tohi ületada 2 ppm:

Aine	CASi nr
Diflubensuroon	35367-38–5
Triflumuroon	64628-44–0
Ditsüklaniil	112636-83–6

Nõudeid (esitatuna punktides a, b, c ja d ning kohaldatuna eraldi) ei kohaldata, kui on võimalik esitada dokumendid, mille alusel on võimalik kindlaks teha need põllumajandustootjad, kes on tootnud vähemalt 75 % kõnealusest villa- või keratiinkiust, ja nende tootjate deklaratsioonid selle kohta, et asjaomaste põllumajandusmaade ega loomade puhul ei ole kasutatud eespool loetletud aineid.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab eespool nimetatud dokumendid või sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: IWTO katsemeetodi 59 projekt. Nõuded loetakse täidetuks, kui kasutatud tekstiilmaterjalidele on antud tekstiilitoodete ökomärgis. Taotleja esitab vajalikud dokumendid.

Polüamiidkiud

N2O heide õhku monomeeri valmistamisel ei tohi aastas keskmiselt ületada 10 grammi 1 kilogrammi toodetud polüamiid-6-kiu kohta ja 50 grammi 1 kilogrammi toodetud polüamiid-6,6-kiu kohta.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni. Nõuded loetakse täidetuks, kui kasutatud tekstiilmaterjalidele on antud tekstiilitoodete ökomärgis. Taotleja esitab vajalikud dokumendid.

Polüester

Polüesterkiududes ei tohi olla antimoni üle 260 ppm. Kui antimoni ei kasutata, võib taotleja lisada ökomärgisega tootele märke „antimonivaba” (või samaväärse teksti).

Aasta keskmine lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku (polümerisatsiooni ja polüesterkiu tootmise ajal), mõõdetuna protsessi nendes etappides, kus kõnealuseid ühendeid esineb, ning võttes arvesse ka lenduvaid heitkoguseid, ei tohi olla üle 1,2 grammi 1 kilogrammi toodetud polüestervaigu kohta. (Lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on vähemalt 0,01 kPa või millel on sellele vastav lenduvus teatavates kasutustingimustes.)

Hindamine ja kontroll: a) taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et antimoni ei ole kasutatud, või sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: otsene määramine aatomabsorptsioonspektromeetria abil. Katse tehakse toorkiuga enne märgtöötlemist; b) taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja/või katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni. Nõuded loetakse täidetuks, kui kasutatud tekstiilmaterjalidele on antud tekstiilitoodete ökomärgis. Taotleja esitab vajalikud dokumendid.

Polüpropüleen

Ei tohi kasutada pliipõhiseid pigmente.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud.

Polüpropüleeni tootmisest (monomeeri valmistamine, polümerisatsioon, granuleerimine) tulenev Nox- ja SO2-heide ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

NOx: 12 kg/tonni polüpropüleeni

SO2: 11 kg/tonni polüpropüleeni

Hindamine ja kontroll: kiutootja peab mõõtma või arvutama polüpropüleeni tootmise ajal õhku paisatavad NOx ja SO2 kogused ning esitama deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta. Taotleja esitab vajalikud dokumendid.

1.2. Kõvendajad

Ohtlike ainete sisaldusega seoses kohaldatakse 1. kriteeriumis „Materjalidele esitatavad üldnõuded” kirjeldatud nõudeid.

Vahtkumm (naturaalne ja sünteetiline lateks ja polüuretaan)

Märkus: vastavus allpool esitatud kriteeriumidele on vajalik ainult juhul, kui vahtlateksit on üle 5 % vaiba massist.

Ekstraheeruvad raskmetallid: järgmiste metallide kontsentratsioonid ei ületa järgmisi piirväärtusi:

Aine	Piirväärtus (ppm)
antimon	0,5
arseen	0,5
plii	0,5
kaadmium	0,1
kroom	1,0
koobalt	0,5
vask	2,0
nikkel	1,0
elavhõbe	0,02

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: metallid ekstraheeritakse jahvatatud proovist vastavalt meetodile DIN 38414-S4, L/S = 10; filtreeritakse 0,45 μm membraanfiltri abil; analüüsitakse aatomiemissioonspektroskoopiliselt induktiivsidestatud plasma (ICP-AES) või hüdriid- või külmaurumeetodil.

Lenduvad orgaanilised ühendid: (4) lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei tohi ületada 0,5 mg/m3.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: kambrikatse, õhuproovide võtmine ja analüüs meetodil DIN ISO 16000-6.

Metallikomplekside alusel valmistatud värvained: vase-, plii-, kroomi- ja niklikomplekside alusel valmistatud värvaineid ei kasutata.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud.

Klorofenoolid: klorofenoolide ning nende soolade ja estrite sisaldus ei ületa 0,1 ppm, v.a mono- ja diklooritud fenoolid ning nende soolad ja estrid, mille sisaldus ei ületa 1 ppm.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: 5 g proovi jahvatatakse ja ekstraheeritakse klorofenoolid või nende naatriumsoolad; analüüsitakse gaasikromatograafiliselt, sisaldus määratakse massispektromeetri või elektronihaardedetektori abil.

Butadieen: butadieenisisaldus ei ületa 1 ppm.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: proov jahvatatakse ja kaalutakse; proov võetakse pakendi ülaosa atmosfäärist selleks ettenähtud seadme abil (nn headspace’i meetodil); analüüsitakse gaasikromatograafiliselt, sisaldus määratakse leekionisatsioonidetektori abil.

Nitrosoamiinid: kambrimeetodil määratud N-nitrosoamiinide sisaldus ei ületa 0,001 mg/m3.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: kambrikatse, õhuproovide võtmine ja analüüs meetodil Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften ZH 1/120,23 (või samaväärsel).

Vahtkumm (üksnes polüuretaan)

Tinaorgaanilised ühendid: tinaorgaanilisi ühendeid (süsinikuaatomiga sidestatud tina) ei kasutata.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud.

Paisutajad: paisutajate või paisutajate abiainena ei tohi kasutada klorofluorosüsinikke, klorofluorosüsivesinikke ja fluoroklorosüsivesinikke.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud.

Vulkaniseeritud vahud

Vulkaniseeritud vahtusid ei tohi kasutada aluskihis.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et vulkaniseeritud vahtusid ei ole kasutatud.

Formaldehüüd

Standardi EN ISO 14184-1 kohaselt mõõdetud formaldehüüdisisaldus ei ületa 30 ppm. Teise võimalusena ei tohi kambrimeetodil määratud formaldehüüdisisaldus ületada 0,01 mg kuupmeetri kohta.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: EN ISO 14184-1. 1 g proovi soojendatakse ühe tunni jooksul 100 g vees 40 °C juures; formaldehüüdi sisaldus ekstraktis määratakse fotomeetriliselt atsetüülatsetooni abil.

Teise võimalusena võib kasutada emissioonikambrit: õhuproovide võtmiseks ja analüüsimiseks kasutatakse ENV 13419-1 meetodit koos EN ISO 16000-3 või VDI 3484-1 meetodiga.

2. KÕIKIDE MATERJALIDE TOOTMINE

Ohtlike ainete sisaldusega seoses kohaldatakse 1. kriteeriumis „Materjalidele esitatavad üldnõuded” kirjeldatud nõudeid.

Lisaks peab taotleja täitma järgmisi erinõudeid.

Leegiaeglustid

Tootes on lubatud kasutada üksnes selliseid leegiaeglusteid, mis on keemiliselt seotud polümeerkiudu moodustava ainega või polümeerkiu pinnaga (reageerivad leegiaeglustid). Kui kasutatavatele leegiaeglustitele on lisatud mõni allpool loetletud ohulausetest, peaksid kõnealuste reaktiivsete leegiaeglustite keemilised omadused muutuma kasutamisel nii, et klassifitseerimine ühegi osutatud ohulause alla ei ole enam õigustatud. (Alla 0,1 % leegiaeglustist võib säilitada töödeldud lõngas või riides samasuguse vormi nagu enne kasutamist.)

R40	osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),
R45	(võib põhjustada vähktõbe),
R46	(võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),
R49	(sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe),
R50	(väga mürgine veeorganismidele),
R51	(mürgine veeorganismidele),
R52	(kahjulik veeorganismidele),
R53	(võib avaldada veekeskkonda kahjustavat pikaajalist toimet),
R60	(võib kahjustada sigivust),
R61	(võib kahjustada loodet),
R62	(võimalik sigivuse kahjustamise oht),
R63	(võimalik loote kahjustamise oht),
R68	(võimalik pöördumatute kahjustuste oht),

nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ.

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.

Kriteerium ei hõlma leegiaeglusteid, mis on üksnes füüsiliselt polümeerikiudu või tekstiilikattesse segatud (lisatavad leegiaeglustid).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et lisatavaid leegiaeglusteid ei ole kasutatud, märgib, kas ja milliseid reageerivaid leegiaeglusteid on kasutatud, ning esitab dokumendid (nt ohutuskaardid) ja/või deklaratsioonid, millega tõendatakse kõnealuste leegiaeglustite vastavust sellele kriteeriumile.

Plastifikaatorid

Kui tootmisprotsessis kasutatakse mis tahes plastifikaatorit, tohib kasutada üksnes ftalaate, mille kasutamisega kaasnevaid ohte on taotluse esitamise ajaks hinnatud ning mis ei ole klassifitseeritud ühegi osutatud ohulause alla:

R50	(väga mürgine veeorganismidele),
R51	(mürgine veeorganismidele),
R52	(kahjulik veeorganismidele),
R53	(võib avaldada veekeskkonda kahjustavat pikaajalist toimet),
R60	(võib kahjustada sigivust),
R61	(võib kahjustada loodet),
R62	(võimalik sigivuse kahjustamise oht),

nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ.

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df

Lisaks ei tohi tootes kasutada di-n-oktüül ftalaate (DNOP), diisononüülftalaate (DINP) ega diisodetsüülftalaate (DIDP).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud. Tekstiilpõrandakatetes ei tohi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/84/EÜ (5) määratletud ftalaate olla saasteainetena rohkem kui 0,1 %.

2.1. Tekstiilikiudude töötlemisel abiainetena kasutatavad kemikaalid

Alküülfenooletoksülaate, lineaarseid alküülbenseensulfonaate, bis(hüdrogeenitud tahkerasvalküül)dimetüülammooniumkloriidi, distearüüldimetüülammooniumkloriidi, di(kõvatahkerasv)dimetüülammooniumkloriidi, etüleendiamiintetraatsetaati ega dietüleentriamiinpentaatsetaati ei kasutata ning need ained ole kasutatavate valmististe ega segude komponendid.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid aineid ei ole kasutatud.

2.2. Värvained ja pigmendid

Asovärvid

Ei tohi kasutada asovärve, mis võivad lõhustumisel anda järgmisi aromaatseid amiine:

4-aminodifenüül (92–67-1)

Bensidiin (92–87-5)

4-kloro-o-toluidiin (95–69-2)

2-naftüülamiin (91–59-8)

o-aminoasotolueen (97–56-3)

2-amino-4-nitrotolueen (99–55-8)

p-kloroaniliin (106–47-8)

2,4-diaminoanisool (615–05-4)

4,4’-diaminodifenüülmetaan (101–77-9)

3,3’-diklorobensidiin (91–94-1)

3,3’-dimetoksübensidiin (119–90-4)

3,3’-dimetüülbensidiin (119–93-7)

3,3’-dimetüül-4,4’-diaminodifenüülmetaan (838–88-0)

p-kresidiin (120–71-8)

4,4’-oksüdianiliin (101–80-4)

4,4’-tiodianiliin (139–65-1)

o-toluidiin (95–53-4)

2,4-diaminotolueen (95–80-7)

2,4,5-trimetüülaniliin (137–17-7)

4-aminoasobenseen (60–09-3)

o-anisidiin (90–04-0)

2,4-ksülidiin

2,6-ksülidiin

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud. Selle deklaratsiooni kontrollimiseks kasutatakse standardit EN 14 362–1 ja 2. (Märkus: 4-aminoasobenseeni esinemise kohta võib saada valepositiivseid tulemusi, seepärast on soovitatav tulemusi kontrollida.)

Kantserogeensed, mutageensed või reprotoksilised värvained

Ei kasutata järgmisi värvaineid:

C.I. Basic Red 9

C.I. Disperse Blue 1

C.I. Acid Red 26

C.I. Basic Violet 14

C.I. Disperse Orange 11

C.I. Direct Black 38

C.I. Direct Blue 6

C.I. Direct Red 28

C.I. Disperse Yellow 3

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.

Ei tohi kasutada värvaineid ega värvisegusid, mis sisaldavad üle 0,1 massiprotsendi aineid, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha mõni järgmine ohulause (või nende kombinatsioon):

R40	(osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),
R45	(võib põhjustada vähktõbe),
R46	(võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),
R49	(sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe),
R60	(võib kahjustada sigivust),
R61	(võib kahjustada loodet),
R62	(võimalik sigivuse kahjustamise oht),
R63	(võimalik loote kahjustamise oht),
R68	(võimalik pöördumatute kahjustuste oht),

nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ.

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.

Värvained, mis võivad olla sensibiliseeriva toimega

Ei kasutata järgmisi värvaineid:

C.I. Disperse Blue 3 C.I. 61 505

C.I. Disperse Blue 7 C.I. 62 500

C.I. Disperse Blue 26 C.I. 63 305

C.I. Disperse Blue 35

C.I. Disperse Blue 102

C.I. Disperse Blue 106

C.I. Disperse Blue 124

C.I. Disperse Brown 1

C.I. Disperse Orange 1 C.I. 11 080

C.I. Disperse Orange 3 C.I. 11 005

C.I. Disperse Orange 37

C.I. Disperse Orange 76

(varasem nimetus Orange 37)

C.I. Disperse Red 1 C.I. 11 110

C.I. Disperse Red 11 C.I. 62 015

C.I. Disperse Red 17 C.I. 11 210

C.I. Disperse Yellow 1 C.I. 10 345

C.I. Disperse Yellow 9 C.I. 10 375

C.I. Disperse Yellow 39

C.I. Disperse Yellow 49

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud.

Raskmetallid

Materjalide värvimisel ei tohi värvikomponendi koostisainetena kasutada värvaineid ja pigmente, mis sisaldavad pliid (Pb), kaadmiumi (Cd), elavhõbedat (Hg) või kroomi (kroom kokku) või Cr(VI):

Raskmetallide kogusisalduse piirväärtus vaipkattes on 100 mg/kg.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuseid värvaineid ei ole kasutatud, ning dokumendid, mis tõendavad, et kehtestatud piirväärtust ei ole ületatud.

Kui kasutatud toodetele on antud GUT-märgis, loetakse nõuded täidetuks, ning taotleja esitab asjakohased dokumendid.

2.3. Heited vette

Vill – keemiline hapnikutarve (COD)

Kui pesuheitvesi suunatakse kanalisatsiooni, ei tohi heitvee keemiline hapnikutarve ületada 60 grammi 1 kilogrammi pesemata villa kohta, kusjuures heitvesi puhastatakse väljaspool tootmiskäitist nii, et keemiline hapnikutarve väheneb aastas keskmiselt veel vähemalt 75 %.

Kui pesuheitvesi puhastatakse tootmiskäitises ja suunatakse pinnavette, ei tohi heitvee keemiline hapnikutarve ületada 45 grammi 1 kilogrammi pesemata villa kohta. Pinnavette suunatava heitvee pH peab olema 6–9 (v.a juhul, kui pinnavee pH on väljaspool seda vahemikku) ja temperatuur alla 40 °C (v.a juhul, kui pinnavee temperatuur on kõrgem). Villapesemisettevõtja kirjeldab üksikasjalikult pesuheitvee puhastamise protsessi ning kontrollib pidevalt keemilise hapnikutarbe taset.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased andmed ja kõnealuse kriteeriumiga seotud katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmist katsemeetodit: ISO 6060.

Märgtöötlemiskäitiste reovesi

Märgtöötlemiskäitistest (v.a pesemata villa pesemiskäitised) pärinev ning käitises või väljaspool seda puhastatud ja vette suunatava heitvee keskmine keemiline hapnikutarve aastas ei ole suurem kui 20 g/kg.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja ISO 6060 kohased katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

Kui heitvett puhastatakse tootmiskäitises ja suunatakse otse vette, peab selle pH olema 6–9 (v.a juhul, kui pinnavee pH on väljaspool seda vahemikku) ja temperatuur alla 40 °C (v.a juhul, kui pinnavee temperatuur on kõrgem).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud dokumendid ja katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni. Kui kasutatud toodetele on antud tekstiilitoodete ökomärgis, loetakse nõuded täidetuks ning taotleja esitab asjakohased dokumendid.

Detergendid, riidepehmendid ja kompleksitekitid

Vähemalt 95 % märgtöötlemiskäitistes kasutatud detergentide, 95 % riidepehmendite ja 95 % kompleksitekitite massist peab olema reoveepuhastusrajatistes piisavalt biolagundatav või eemaldatav. Iga märgtöötlemiskäitise puhul peavad kasutatavad detergendid vastama järgmisele kriteeriumile: pindaktiivsed ained peavad olema lõplikult aeroobselt biolagunduvad. Vähemalt 95 % muude ainete massist peab olema reoveepuhastusrajatistes piisavalt lagundatav või eemaldatav.

Hindamine ja kontroll: „piisav biolagunduvus” tähendab järgmist:

—	28 päeva jooksul laguneb vähemalt 70 % ainest, kui seda katsetatakse ühel järgmistest meetoditest: OECD 301 A, OECD 301 E, ISO 7827, OECD 302 A, ISO 9887, OECD 302 B või ISO 9888, või

—	28 päeva jooksul laguneb vähemalt 60 % ainest, kui seda katsetatakse ühel järgmistest meetoditest: OECD 301 B, ISO 9439, OECD 301 C, OECD 302 C, OECD 301 D, ISO 10707, OECD 301 F, ISO 9408, ISO 10708 või ISO 14593, või

—	28 päeva jooksul laguneb vähemalt 80 % ainest, kui seda katsetatakse OECD 303 või ISO 11733 meetodil, või

—	kui ainete puhul, mille suhtes neid meetodeid ei saa rakendada, on esitatud tõendid samaväärse biolagundatavuse kohta.

Taotleja esitab vajalikud dokumendid, ohutuskaardid, katseprotokollid ja/või deklaratsioonid, milles on märgitud eespool nimetatud katsemeetodid ja katsete tulemused ning mis näitavad kõigi kasutatud detergentide, riidepehmendite ja kompleksitekitite vastavust sellele kriteeriumile.

Metallikomplekside alusel valmistatud värvained

Kui tsellulooskiudude värvimisel on värvisegu komponendiks metallikompleksi alusel valmistatud värvaine, on tootmiskäitises või sellest väljaspool asuvasse puhastisse suunatavas reovees iga metallikompleksi alusel valmistatud värvainet alla 20 % kasutatud kogusest (värvimisprotsessi algkogusest).

Kui muudel värvimistoimingutel on värvisegu komponendiks metallikompleksi alusel valmistatud värvaine, on tootmiskäitises või sellest väljaspool asuvasse puhastisse suunatavas reovees iga metallikompleksi alusel valmistatud värvainet alla 7 % kasutatud kogusest (värvimisprotsessi algkogusest).

Pärast töötlemist ei tohi ainete heide vette ületada järgmisi väärtusi: Cu 75 mg/kg (kiud, lõng või riie); Cr 50 mg/kg; Ni 75 mg/kg.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et neid aineid ei ole kasutatud, või dokumendid ja sellise katse protokolli, mille puhul on kasutatud järgmisi katsemeetodeid: ISO 8288 Cu ja Ni puhul; EN 1233 Cr puhul.

2.4. Energiatarbimine

Energiatarbimine arvutatakse põrandakatete tootmisprotsessi energiatarbimisena.

Tehnilise liite kohaselt arvutatud tootmisprotsessi energiatarbimine ületab järgmised piirväärtused (P = piirväärtus):

Tootepere

Piirväärtus

(P)

Sünteetilised vaibad

Hindamine ja kontroll: taotleja arvutab tootmisprotsessi energiatarbimise vastavalt tehnilises liites esitatud juhistele. Taotleja esitab saadud tulemused ja täiendavad dokumendid.

3. KASUTUSETAPP

3.1. Ohtlike ainete eraldumine

Ei ületata järgmisi heiteväärtusi:

Aine	Nõue (kolme päeva pärast)
Orgaanilised ühendid kokku (retentsiooni ulatus C6 – C16 (TVOC)	0,25 mg/m3 õhu kohta
Orgaanilised ühendid kokku (retentsiooni ulatus > C16 – C22 (TSVOC)	0,03 mg/m3 õhu kohta
Lenduvad orgaanilised ühendid kokku ilma LCI-ta (*1)	0,05 mg/m3 õhu kohta

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsetunnistuse standardi prEN 15052 või DIN ISO 16000-9 kohaste heite määramise katsete läbiviimise kohta.

4. KASUTUSKÕLBLIKKUS

Toode peab olema kasutuskõlblik. Asjaomase tõendusmaterjali hulka võivad kuuluda sobivate ISO või CENi või samaväärsete katsemeetoditega, samuti liikmesriigis ettenähtud katsemeetoditega saadud andmed.

Hindamine ja kontroll: esitatakse asjakohaste katsemeetodite ja -tulemuste üksikasjad ning deklaratsioon selle kohta, et toode on kõlblik kasutamiseks kogu muu teabe alusel, mis on olemas selle kohta, kuidas lõpptarbija toodet õigesti kasutab. Nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ (6) kohaselt käsitatakse toodet kasutuskõlblikuna, kui see vastab ühtlustatud standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele või ühenduse tasandil tunnustatud ühtlustamata tehnilisele kirjeldusele. Ehitusmaterjalide EÜ-vastavusmärk „CE” võimaldab tootjal kasutada hõlpsasti äratuntavat vastavustõendit ja seda võib käesoleval juhul pidada piisavaks. Lisaks võib kasutada standardit CEN/TS 14472-2, et tõendada vastavust kõnealusele kriteeriumile.

5. TARBIJA TEAVITAMINE

Toote müümisel lisatakse sellele asjakohane teave tarbija jaoks ning selles antakse soovitused toote õige ja parima üldise ja tehnilise kasutamise ning hooldamise kohta. Toote pakendil ja tootele lisatud dokumentides esitatakse järgmine teave:

a)	teave selle kohta, et tootele on antud ELi ökomärgis ja lisaks logo 2. lahtris olevale üldteabele lühike, kuid täpne selgitus selle kohta, mida ökomärgis tähendab;

soovitused toote kasutuse ja hoolduse kohta. See teave peaks sisaldama kõiki asjakohaseid juhendeid, eriti toodete hooldamist ja kasutamist käsitlevaid juhendeid. Vajaduse korral märgitakse toote kasutamise eripära rasketes kliima- või muudes tingimustes, nt seoses külmakindluse/veeimavuse, värvumiskindluse, kemikaalide toimele vastupidavuse, aluspinna ettevalmistamise vajaduse, puhastamisjuhiste ja soovitatavate puhastusvahendite liikide ning puhastamissagedusega. Kõnealune teave hõlmab ka toote tehnilise olelustsükli võimalikku prognoosi, mis esitatakse kas keskmise väärtusena või vahemikuna;

c)	teave ringlussevõtu- või kõrvaldamissüsteemide kohta (selgitus, et teavitada tarbijat toote võimalikust suurest funktsioonivõimest);

d)	teave ELi ökomärgise ja kõnealuse rühmaga seotud tooterühmade kohta, kaasa arvatud järgmine (või samaväärne) tekst: „Täpsemat teavet saab ELi ökomärgise veebisaidilt: http://www.ecolabel.eu”.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab pakendi ja/või lisatavate tekstide näidise vastavalt standardile ISO 6347: „Textile floor coverings – Consumer information” („Tekstiilpõrandakatted – tarbija teavitamine”).

6. ÖKOMÄRGISEL ESITATAV TEAVE

Ökomärgise 2. lahtrisse kantakse järgmine tekst:

—	ohtlike ja mürgiste ainete sisaldus piiratud;

—	energiasäästlik tootmisprotsess;

—	heide vette piiratud;

—	vähem tervist ohustavaid tegureid elukeskkonnas.

(1) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(2) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(3) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(4) Lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on vähemalt 0,01 kPa või millel on sellele vastav lenduvus teatavates kasutustingimustes.

(5) ELT L 344, 27.12.2005, lk 40.

(*1)

LCI– Lowest Concentration of Interest (väikseim määratav kontsentratsioon).

(6) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

Tehniline liide tekstiilpõrandakatete kohta

ENERGIATARBIMISE ARVUTAMINE

Energiatarbimine arvutatakse tootmisprotsessi käigus (toorainest kuni valmis põrandakatteni) aastas keskmiselt tarbitud energiana (välja arvatud tootmishoonete kütmine).

Sünteetiliste (taastumatute) toorainete puhul alustatakse arvutamist kasutatud toote valmistamisest. Arvutus ei sisalda tooraine energiasisaldust (st lähteaine energiat).

Energiatarbimise arvutamisel tuleb arvesse võtta energiatarbimist toorainest vähemalt 95 % puhul. Arvutused ei hõlma liimide valmistamiseks vajalikku energiat.

Arvutamisel kasutatav ühik on MJ/m2.

Erinevate kütuste energiasisaldus on esitatud järgnevas tabelis.

Elektritarbimise all peetakse silmas välistarbijalt ostetud elektrit.

Kui tootjal tekib energiaülejääk, mida müüakse elektrina, auruna või soojusena, võib müüdud kogused kütusekulust maha arvata. Arvutustes võetakse arvesse üksnes põrandakatete valmistamisel tegelikult kasutatud kütust.

Keskkonnanäitajad

A	=	taastuvate toorainete ja ringlussevõetud taastumatute toorainete osakaal (%) (*1)
B	=	taastuvkütuste osakaal (%)
C	=	elektritarbimine (MJ/m2)
D	=	kütusekulu (MJ/m2)

Erinevate kütuste energiasisaldus on esitatud järgmises tabelis.

Tabel kütusekulu arvutamiseks

Tootmisperiood – aasta:

Päevade arv:

Alguskuupäev:

Lõppkuupäev:

Kütus	Kogus	Ühikud	Ümberarvestustegur	Energia (MJ)
Õled (15 % W)		kg	14,5
Graanulid (7 % W)		kg	17,5
Puidujäätmed (20 % W)		kg	14,7
Puitlaastud (45 % W)		kg	9,4
Turvas		kg	20
Maagaas		kg	54,1
Maagaas		Nm3	38,8
Butaan		kg	49,3
Petrool		kg	46,5
Bensiin		kg	52,7
Diislikütus		kg	44,6
Gaasiõli		kg	45,2
Raske kütteõli		kg	42,7
Kuivaurusüsi		kg	30,6
Antratsiit		kg	29,7
Puusüsi		kg	33,7
Tööstuskoks		kg	27,9
Elekter (vooluvõrgust)		kWh	3,6
Koguenergia (MJ)

(*1) „Taastuvate toorainete” ja/või „ringlussevõetud taastumatute toorainete” kasutamine on vabatahtlik.

17.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 332/17

NÕUKOGU OTSUS 2009/968/JSK,

30. november 2009,

millega võetakse vastu Europoli teabe konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL) (1) (edaspidi „Europoli otsus”), eelkõige selle artiklit 40,

võttes arvesse haldusnõukogu esitatud eeskirjade kavandit,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades, et vastavalt Europoli otsusele võtab Europoli saadud või Europoliga vahetatava teabe konfidentsiaalsust käsitlevad rakenduseeskirjad (edaspidi „eeskirjad”) kvalifitseeritud häälteenamusega ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu nõukogu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid:

„teabe töötlemine” või „töötlemine” – mis tahes automaatne või mitteautomaatne toiming või toimingud, mis sooritatakse isikuandmetega või isikustamata andmetega, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, otsing, konsulteerimine, kasutamine, edastamise teel avalikustamine, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine, ühtlustamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine;

b)	„kolmas isik” – Europoli otsuse artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud üksus;

c)	„julgeolekukomitee” – artiklis 4 kirjeldatud komitee, mis koosneb liikmesriikide ja Europoli esindajatest;

d)	„julgeolekukoordinaator” – asedirektor, kellele direktor vastavalt Europoli otsuse artikli 38 lõikele 2 annab tema muude ülesannete kõrval koordineerimise ja kontrolli ülesande julgeoleku küsimustes;

e)	„julgeolekuametnikud” – Europoli töötajad, kelle nimetab ametisse direktor ja kes vastutavad julgeolekuküsimuste eest vastavalt artiklile 6;

f)	„julgeoleku käsiraamat” – käesolevate eeskirjade rakendamiseks vastavalt artiklile 7 koostatud käsiraamat;

g)	„salastatuse kategooria” – artiklis 10 osutatud viisil Europoli poolt või kaudu töödeldavatele dokumentidele lisatav turvamärge;

h)	„julgeolekumeetmete pakett” – nende julgeolekumeetmete täpselt määratletud kombinatsioon, mida tuleb kohaldada artiklis 10 osutatud Europoli salastatuse kategooriaga hõlmatud teabe puhul;

i)	„kaitse põhitase” – kaitse tase, mida kohaldatakse kogu Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud teabe suhtes, välja arvatud sellise teabe suhtes, mille puhul on selgesti märgitud või arusaadav, et tegemist on avaliku teabega, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1;

j)	„töötajaskond” – ajutised ja lepingulised töötajad, nagu see on määratletud Europoli otsuse artikli 39 lõikes 4;

k)	„Europoli salastatud teave” – igasugune mis tahes kujul teave ja materjal, mille ilma loata avaldamine võib eri määral kahjustada Europoli või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve ning mis nõuab asjakohaste julgeolekumeetmete kohaldamist, nagu see on määratletud artikli 7 lõike 2 punktis b.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevate eeskirjadega kehtestatakse julgeolekumeetmed, mida tuleb kasutada kogu Europoli poolt või kaudu töödeldava teabe puhul.

2. Sidekanalid Europoli ja liikmesriikide Europoli otsuse artiklis 8 osutatud siseriiklike üksuste vahel võimaldavad sellise tasemega kaitset, mis on samaväärne kõnealuste meetmete tasemega. Ühise standardi nende sidekanalite jaoks kiidab heaks julgeolekukomitee.

3. Lisas esitatakse ülevaade Europoli salastatuse kategooriatest, nagu on osutatud artiklis 10, ja samaväärsetest tähistustest, mida liikmesriigid kasutavad nendesse salastatuse kategooriatesse kuuluva teabe suhtes. Kui liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja Europoli oma siseriiklike salastatuse kategooriate või samaväärsete tähistuste sätete muudatustest, koostab Europol lisas esitatud ülevaate muudetud versiooni. Vähemalt kord aastas teeb julgeolekukomitee kindlaks, kas ülevaade on ajakohane.

II PEATÜKK

JULGEOLEKUALASED ÜLESANDED

Artikkel 3

Liikmesriikide ülesanded

1. Liikmesriigid kohustuvad tagama, et nende territooriumil kohaldatakse Europoli teabe suhtes sellist kaitsetaset, mis on samaväärne kaitsetasemega, mida pakuvad käesoleva otsuse alusel kehtestatud julgeolekumeetmed.

2. Liikmesriigid kohustuvad teavitama julgeolekukoordinaatorit kõigist julgeolekunõuete rikkumistest, mis võivad ohustada Europoli või liikmesriikide huve. Viimasel juhul teavitatakse ka asjaomast liikmesriiki otse siseriikliku üksuse kaudu.

Artikkel 4

Julgeolekukomitee

1. Moodustatakse julgeolekukomitee, mis koosneb liikmesriikide ja Europoli esindajatest ja mis tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

2. Julgeolekukomitee ülesanne on nõustada haldusnõukogu ja Europoli direktorit küsimustes, mis on seotud julgeolekupoliitikaga, sealhulgas julgeoleku käsiraamatu kohaldamisega.

3. Julgeolekukomitee kehtestab oma töökorra. Julgeolekukomitee koosolekuid juhatab julgeolekukoordinaator.

Artikkel 5

Julgeolekukoordinaator

1. Julgeolekukoordinaator vastutab üldiselt kõikide julgeolekuga seotud küsimuste eest, sealhulgas käesolevates eeskirjades ja julgeoleku käsiraamatus sätestatud julgeolekumeetmete eest. Julgeolekukoordinaator jälgib julgeolekunõuete täitmist ja teavitab kõikidest julgeolekunõuete rikkumistest direktorit. Tõsiste juhtumite puhul teavitab direktor haldusnõukogu. Kui sellised rikkumised võivad seada ohtu mõne liikmesriigi huvid, teavitatakse ka asjaomast liikmesriiki.

2. Julgeolekukoordinaator on Europoli direktori otseses alluvuses.

3. Julgeolekukoordinaator läbib julgeolekukontrolli kõige kõrgemal tasemel, vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mille kodanik julgeolekukoordinaator on.

Artikkel 6

Julgeolekuametnikud

1. Julgeolekuametnikud aitavad direktoril rakendada käesolevates eeskirjades ja julgeoleku käsiraamatus sätestatud julgeolekumeetmeid. Julgeolekuametnikud on julgeolekukoordinaatori otseses alluvuses. Julgeolekuametnike konkreetsed ülesanded on järgmised:

a)	juhendada, abistada ja nõustada kõiki isikuid Europolis ning kõiki teisi isikuid, kes on seotud Europoli tegevusega ja kelle puhul kehtib teatav vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustus, et nad saaksid täita oma kohustusi kooskõlas käesolevate eeskirjade ja julgeoleku käsiraamatuga;

b)	nõuda julgeolekunõuete täitmist, uurida nende rikkumisi ja teatada nendest viivitamata julgeolekukoordinaatorile;

c)	vaadata korrapäraselt läbi julgeolekumeetmete piisavus riskianalüüsi põhjal; sel eesmärgil annavad nad julgeolekukoordinaatorile aru üldjuhul vähemalt kord kuus ja erandjuhtudel siis, kui seda vajalikuks peetakse, ning annavad asjakohaseid soovitusi ja nõuandeid;

d)	täita neile käesolevate eeskirjadega või julgeoleku käsiraamatuga pandud ülesandeid ja

e)	täita kõiki muid neile julgeolekukoordinaatori poolt pandud ülesandeid.

2. Julgeolekuametnikud läbivad julgeolekukontrolli asjakohasel tasemel, mida nõuavad nende ülesanded, ja vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mille kodanikud nad on.

Artikkel 7

Julgeoleku käsiraamat, menetlus ja sisu

1. Julgeoleku käsiraamatu võtab vastu haldusnõukogu pärast julgeolekukomiteega konsulteerimist.

2. Julgeoleku käsiraamat pakub juhtkonnale suuniseid ja abi julgeolekuküsimustes kooskõlas talitusnõuetega ning sätestab Europoli lähenemisviisi julgeoleku juhtimisele. Julgeoleku käsiraamat sisaldab järgmist:

a)	nende julgeolekumeetmete üksikasjalikud eeskirjad, mida kohaldatakse Europolis, et pakkuda käesolevate eeskirjade artikli 10 lõikes 1 osutatud kaitse põhitaset; need meetmed põhinevad Europoli otsuse artiklil 35 ja artikli 41 lõikel 2 ning neis võetakse arvesse kõnealuse otsuse artikli 40 lõiget 3;

b)	nende julgeolekumeetmete üksikasjalikud eeskirjad, mis on seotud artikli 10 lõigetes 2 ja 3 osutatud erinevate Europoli salastatuse kategooriatega ja asjakohaste julgeolekumeetmete pakettidega; julgeoleku käsiraamatus võetakse samuti arvesse Europoli otsuse artiklit 46.

3. Julgeoleku käsiraamat vaadatakse läbi regulaarselt või oluliste muutuste ilmnemisel, et tagada selle jätkuv sobivus, adekvaatsus ja mõju.

4. Julgeoleku käsiraamatu muudatused võetakse vastu vastavalt lõikes 1 kirjeldatud menetlusele.

Artikkel 8

Süsteemide turvalisuse akrediteerimise

1. Haldusnõukogu akrediteerib kõik Europoli salastatud teabe töötlemiseks kasutatavad Europoli süsteemid pärast konsulteerimist julgeolekukomiteega ja pärast kinnituse saamist süsteemispetsiifilistest julgeolekunõuetest, teaberiski registrist ja mis tahes muudest asjakohastest dokumentidest tulenevate nõutud julgeolekumeetmete tõhusa rakendamise kohta. Alamsüsteemid ja terminalid või tööjaamad akrediteeritakse selle süsteemi osana, millega nad on ühendatud.

2. Süsteemispetsiifilised julgeolekunõuded võtab vastu ja neid muudab haldusnõukogu pärast julgeolekukomiteega konsulteerimist. Süsteemispetsiifilised julgeolekunõuded vastavad julgeoleku käsiraamatu asjakohastele sätetele.

Artikkel 9

Julgeolekumeetmete järgimine

1. Käesolevates eeskirjades ja julgeoleku käsiraamatus sätestatud julgeolekumeetmeid järgivad kõik isikud Europolis ning kõik teised Europoli tegevusega seotud isikud, kelle puhul kehtib teatav vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustus.

2. Direktor, kontaktbürood ja Europoli siseriiklikud üksused vastutavad käesolevate eeskirjade ja julgeoleku käsiraamatu järgimise tagamise eest vastavalt lõikele 1.

III PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 10

Kaitse põhitase, salastatuse kategooriad ja julgeolekumeetmete paketid

1. Europolis ja liikmesriikides kehtib kaitse põhitase kogu Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud teabe suhtes, välja arvatud sellise teabe suhtes, mille puhul on selgesti märgitud või arusaadav, et tegemist on avaliku teabega.

2. Vastavalt artiklile 3 tagavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kaitse põhitaseme kohaldamise erinevate meetmete abil kooskõlas siseriiklike õigusnormidega, sealhulgas vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustuse järgimine, teabele juurdepääsu võimaldamine üksnes volitatud töötajatele, isikuandmete kaitse nõuded ning teabeturbe üldised tehnilised ja menetlusmeetmed, võttes arvesse Europoli otsuse artikli 41 lõiget 2.

3. Täiendavaid julgeolekumeetmeid vajava teabe suhtes kohaldatakse Europoli salastatuse kategooriat, mis tähistatakse konkreetse märkega. Teabele määratakse salastatuse kategooria üksnes äärmise vajaduse korral ja üksnes vajalikuks ajaks.

4. Kasutatakse järgmisi Europoli salastatuse kategooriaid:

a) „RESTREINT UE / EU RESTRICTED”: seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib mõjutada ebasoodsalt Europoli, ELi või ühe või mitme liikmesriigi huve;

b) „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL”: seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada Europoli, ELi või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

c) „SECRET UE / EU SECRET”: seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Europoli, ELi või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

d) „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET”: seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Europoli, ELi või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve.

Selline salastatud teave ja materjal kannavad salastatuse märke all lisamärget („EUROPOL”), et märkida selle pärinemist Europolist.

Iga Europoli salastatuse kategooria on seotud konkreetse julgeolekumeetmete paketiga, mida tuleb Europolis kohaldada. Julgeolekumeetmete paketid võimaldavad kohaldada erinevaid kaitsetasemeid, olenevalt teabe sisust ning arvestades, millist kahjulikku mõju võiks Europoli või liikmesriikide huvidele avaldada volitamata juurdepääs asjaomasele teabele, selle omavoliline levitamine või kasutamine.

Erinevate salastatuse kategooriatega teabe kogumisel tuleb selle teabe suhtes kohaldada vähemalt sama kõrget salastatuse kategooriat, mida kohaldatakse kõige kõrgemal tasemel kaitstud teabe suhtes. Igal juhul võib teabekogumile omistada kõrgema kaitsetaseme kui igale kogumi osale.

Salastatud dokumendi tõlkele omistatakse sama salastatuse kategooria mis originaaldokumendile ja seda kaitstakse samal viisil nagu originaaldokumenti.

5. Hoiatusmärget võib kasutada lisatingimuste määratlemiseks, näiteks konkreetsete teabevahetuskanalitega piiratud teabe levitamine, embargo ja eraldi levitamine teadmisvajaduse põhjal. Sellised hoiatusmärked määratletakse julgeoleku käsiraamatus.

6. Julgeolekumeetmete paketid sisaldavad mitmesuguseid füüsilisi, tehnilisi, korralduslikke ja haldusmeetmeid, vastavalt julgeoleku käsiraamatus sätestatule.

Artikkel 11

Salastatuse kategooria valik

1. Europolile teavet edastav liikmesriik vastutab selle teabe jaoks asjakohase salastatuse kategooria valimise eest vastavalt artiklile 10. Edastades teabe Europolile, omistavad liikmesriigid sellele vajaduse korral artikli 10 lõikes 4 nimetatud Europoli salastatuse kategooria.

2. Salastatuse kategooriat valides võtab liikmesriik arvesse teabe salastatuse kategooriaid oma siseriiklikes eeskirjades, Europoli nõuetekohaseks toimimiseks vajalikku paindlikkust ja nõuet, et õiguskaitsealase teabe salastamine peaks olema erandlik, ning seda, et kui selline teave peab olema salastatud, tuleks sellele määrata võimalikult madal salastatuse kategooria.

3. Kui Europol jõuab enda käsutuses oleva teabe põhjal järeldusele, et salastatuse kategooriat on vaja muuta (näiteks salastatuse kategooria alandamine või suurendamine või salastatuse kategooria suurendamine dokumendi puhul, mille suhtes kohaldati varem kaitse põhitaset), teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab jõuda kokkuleppele asjakohase salastatuse kategooria suhtes. Europol ei täpsusta, muuda, alanda ega suurenda salastatuse kategooriat ilma sellise kokkuleppeta.

4. Kui Europoli koostatud teave põhineb liikmesriigi edastatud teabel või sisaldab sellist teavet, otsustab Europol kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga, kas kaitse põhitase on piisav või nõutakse Europoli salastatuse kategooria kohaldamist.

5. Kui teabe on koostanud Europol ise ja see teave ei põhine liikmesriigi edastatud teabel ega sisalda sellist teavet, määrab Europol kindlaks selle teabe jaoks asjakohase salastatuse kategooria, kasutades julgeolekukomitee kehtestatud kriteeriume. Vajaduse korral lisab Europol teabele asjakohase märke.

6. Kui teave puudutab ka teise liikmesriigi olulisi huve, konsulteerivad liikmesriigid ja Europol selle liikmesriigiga, kas asjaomasele teabele tuleks omistada salastatuse kategooria ning kui jah, siis millist salastatuse kategooriat tuleks kohaldada.

Artikkel 12

Salastatuse kategooria muutmine

1. Europolile teabe edastanud liikmesriik võib igal ajal nõuda valitud salastatuse kategooria muutmist, sealhulgas sellise kategooria alandamist või suurendamist. Europol on kohustatud muutma, alandama või suurendama salastatuse kategooriat vastavalt asjaomase liikmesriigi soovidele.

2. Niipea kui asjaolud seda võimaldavad, palub asjaomane liikmesriik kõnealuse salastatuse kategooria alandamist või täielikku kõrvaldamist.

3. Europolile teabe edastanud liikmesriik võib kindlaks määrata ajavahemiku, mille jooksul salastatuse kategooriat kohaldatakse, ning samuti võimalikud salastatuse kategooria muudatused, mis pärast seda ajavahemikku tehakse.

4. Kui Europol on vastavalt artikli 11 lõikele 4 kaitse põhitaseme või salastatuse kategooria kindlaks määranud, saab Europol kaitse põhitaset või salastatuse kategooriat muuta ainult kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga.

5. Kui Europol on vastavalt artikli 11 lõikele 5 salastatuse kategooria kindlaks määranud, võib Europol salastatuse kategooriat muuta või selle kõrvaldada millal iganes ta seda vajalikuks peab.

6. Kui teave, mille salastatuse kategooriat käesoleva artikli kohaselt muudetakse, on juba edastatud teistele liikmesriikidele, teavitab Europol teabe saajaid salastatuse kategooria muutmisest.

Artikkel 13

Töötlemine, juurdepääs ja julgeolekukontroll

1. Teabele juurdepääs ja teabe valdamine on Europoli organisatsioonis piiratud nende isikutega, kellel on vaja oma ülesannete või kohustuste tõttu olla sellise teabega kursis või seda käidelda. Isikud, kellele on usaldatud teabe töötlemine, on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli ja lisaks saavad nad eriväljaõppe.

2. Kõik isikud, kellel võib olla juurdepääs Europoli töödeldud salastatud teabele, läbivad julgeolekukontrolli vastavalt Europoli otsuse artikli 40 lõikele 2 ja julgeoleku käsiraamatule. Julgeolekukoordinaator annab julgeolekukontrolli tulemuse põhjal ja julgeoleku käsiraamatu sätete kohaselt juurdepääsuloa nendele isikutele, kes on läbinud julgeolekukontrolli asjakohasel riiklikul tasemel ja kellel on vaja oma ülesannete või kohustuste tõttu olla kursis Europoli salastatud teabega. Julgeolekukoordinaator vaatab juurdepääsuloa korrapäraselt läbi. Julgeolekukoordinaator võib loa viivitamata tühistada, kui see on põhjendatud. Samuti vastutab julgeolekukoordinaator lõike 3 rakendamise tagamise eest.

3. Ükski isik ei saa juurdepääsu salastatud teabele ilma asjakohasel tasemel julgeolekukontrolli läbimata. Erandkorras võib julgeolekukoordinaator pärast julgeolekuametnikuga konsulteerimist siiski

anda konkreetse ja piiratud juurdepääsuloa isikutele, kes on läbinud julgeolekukontrolli juurdepääsuks kategooriasse „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL” kuuluvale teabele, et nad saaksid juurdepääsu konkreetsele kuni kategooriasse „SECRET UE / EU SECRET” kuuluvale salastatud teabele, kui neil on vaja oma ülesannete või kohustuste tõttu olla konkreetsel juhul kursis kõrgemasse Europoli salastatuse kategooriasse kuuluva teabega, või

anda enne lõikes 2 osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kuueks kuuks ajutise loa juurdepääsuks salastatud teabele, kui see on Europoli huvides ja pärast teatamist pädevatele siseriiklikele asutustele ning tingimusel, et nimetatud asutused ei ole selle teatise kohta kolme kuu jooksul märkusi teinud. Julgeolekukoordinaator teavitab asjaomaseid pädevaid riiklikke asutusi sellise ajutise loa andmisest. Ajutise loa andmine ei võimalda juurdepääsu kategooriasse „SECRET UE / EU SECRET” ja sellest kõrgemasse kategooriasse kuuluvale teabele.

4. Sellist luba ei anta, kui asjakohase teabe edastamisel on liikmesriik täpsustanud, et lõikega 3 julgeolekukoordinaatorile antud diskretsiooniõigust selle teabe suhtes ei kasutata.

Artikkel 14

Kolmandad isikud

Konfidentsiaalsuskokkulepete sõlmimisel kolmandate isikutega või Europoli otsuse artikli 22 lõike 4 ja artikli 23 lõike 7 kohaste kokkulepete sõlmimisel võtab Europol arvesse käesolevates eeskirjades ja julgeoleku käsiraamatus sätestatud põhimõtteid, mida tuleks kohaldada selliste kolmandate isikutega vahetatud teabele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Eeskirjade läbivaatamine

Kõik käesolevate eeskirjade muudatusettepanekud vaatab läbi haldusnõukogu, pidades silmas nende vastuvõtmist nõukogu poolt Europoli otsuse artikli 40 lõikes 1 sätestatud korras.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolevad eeskirjad jõustuvad 1. jaanuaril 2010.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

LISA

SALASTATUSE KATEGOORIATE VASTAVUSTABEL

Salastatuse kategooriate vastavus
Europol (1)	TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET	SECRET UE / EU SECRET	CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL	RESTREINT UE / EU RESTRICTED
Belgia	Très Secret Zeer Geheim	Secret Geheim	Confidentiel Vertrouwelijk	Diffusion restreinte Beperkte verspreiding
Bulgaaria	СТРОГО СЕКРЕТНО	СЕКРЕТНО	ПОВЕРИТЕЛНО	ЗА СЛУЖЕБНО ПОЛЗВАНЕ
Tšehhi Vabariik	Přísně tajné	Tajné	Důvěrné	Vyhrazené
Taani	Yderst hemmeligt	Hemmeligt	Fortroligt	Til tjenestebrug
Saksamaa	Streng geheim	Geheim	VS — Vertraulich	VS — Nur für den Dienstgebrauch
Eesti	Täiesti Salajane	Salajane	Konfidentsiaalne	Piiratud
Iirimaa	Top Secret	Secret	Confidential	Confidential
Kreeka	Άκρως Απόρρητο	Απόρρητο	Εμπιστευτικό	Περιορισμένης Χρήσης
Hispaania	Secreto	Reservado	Confidencial	Difusión Limitada
Prantsusmaa	Très Secret Défense	Secret Défense	Confidentiel Défense
Itaalia	Segretissimo	Segreto	Riservatissimo	Riservato
Küpros	Άκρως Απόρρητο	Απόρρητο	Εμπιστευτικό	Περιορισμένης Χρήσης
Läti	Sevišķi slepeni	Slepeni	Konfidenciāli	Dienesta vajadzībām
Leedu	Visiškai slaptai	Slaptai	Konfidencialiai	Riboto naudojimo
Luksemburg	Très secret	Secret	Confidentiel	Diffusion restreinte
Ungari	Szigorúan titkos!	Titkos!	Bizalmas!	Korlátozott terjesztésű!
Malta	L-Ghola Segretezza	Sigriet	Kunfidenzjali	Ristrett
Madalmaad	BE Zeer geheim	STG Zeer geheim	STG Confidentieel	Vertrouwelijk
Austria	Streng geheim	Geheim	Vertraulich	Eingeschränkt
Poola	Ściśle Tajne	Tajne	Poufne	Zastrzeżone
Portugal	Muito Secreto	Secreto	Confidencial	Reservado
Rumeenia	Strict secret de importanță deosebită	Strict secret	Secret	Secret de serviciu
Sloveenia	Strogo tajno	Tajno	Zaupno	Interno
Slovakkia	Prísne tajné	Tajné	Dôverné	Vyhradené
Soome	Erittäin salainen	Salainen	Luottamuksellinen	Viranomaiskäyttö
Rootsi	Kvalificerat hemlig	Hemlig	Hemlig	Hemlig
Ühendkuningriik	Top Secret	Secret	Confidential	Restricted

(1) Salastatuse märke alla lisatakse märge „Europol”.

17.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 332/23

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 191/08/COL,

17. märts 2008,

mis käsitleb palgata tööjõu kasutamist teadus- ja arendustegevuses (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ning protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahelise, järelevalveameti ja kohtu loomist käsitlevat lepingut (3) ja eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikeid 2 ja 3 ning II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 4,

võttes arvesse järelevalveameti riigiabi suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks ning eriti nende teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniabiks antava riigiabi käsitlevat jagu,

võttes arvesse järelevalveameti 8. märtsi 2006. aasta otsust nr 59/06/COL algatada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 ja II osa artikli 6 alusel ametlik uurimismenetlus,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sättele (5)

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. MENETLUS

Norra esindus Euroopa Liidu juures edastas 14. oktoobri 2005. aasta kirjaga Norra kaubandus- ja tööstusministeeriumi 5. oktoobri 2005. aasta kirja, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 17. oktoobril 2005 (reg nr 346675). Nimetatud kirjaga teavitasid Norra ametiasutused vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 ettepanekust uue riigiabi kava kohta teadus- ja arendustegevuses palgata tööjõu toetamiseks. Kavandatavale abikavale viidatakse edaspidi kui „teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavale”.

Järelevalveamet teavitas 8. märtsi 2006. aasta kirjaga (reg nr 364666) ning ulatusliku kirjavahetuse (6) tulemusena Norra ametiasutusi oma otsusest algatada seoses teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavaga järelevalveameti ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 6 sätestatud menetlus ning kutsus Norra ametiasutusi üles esitama otsuse kohta märkuseid.

Norra esindus Euroopa Liidu juures edastas 19. aprilli 2006. aasta kirjaga Norra riigihaldus- ja reformiministeeriumi 11. aprilli 2006. aasta kirja ja Norra kaubandus- ja tööstusministeeriumi 7. aprilli 2006. aasta kirja, mis sisaldasid Norra ametiasutuste märkuseid. Järelevalveamet sai kirja kätte ja registreeris selle 20. aprillil 2006 (reg nr 370829).

Otsus nr 59/06/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes (7). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi. Järelevalveamet ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

Norra riigihaldus- ja reformiministeeriumi 15. veebruaril 2008. aastal elektrooniliselt saadetud kirjas (reg nr 465311) esitasid Norra ametiasutused 2007. aastal ja 2008. aasta jaanuaris mitteametlike kontaktide vahendusel telefoni ja e-posti kaudu edastatud teabe kokkuvõtte.

2. KAVANDATUD MEETME KIRJELDUS

2.1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE PALGATA TÖÖJÕU ABIKAVA EESMÄRK, ÕIGUSLIK ALUS JA TOIMIMINE

Eesmärk

Ettevalmistavatest õigusaktidest ilmneb, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava üldine eesmärk on ergutada eelkõige väikeseid äriühinguid (ettevõtjaid ja üksikettevõtjaid) investeerima teadus- ja arendustegevusse (8). Uue abikava eesmärk on täpsemalt öeldes ergutada inimeste jõupingutusi teadus- ja arendustegevusele orienteeritud äriühingutes, kes sõltuvad käivitusetapis sageli tööjõuressurssidest, kellele neil ei ole võimalik tasu maksta. Norra ametiasutused peavad teadus- ja arendustegevusele orienteeritud äriühinguid olulisteks teadustegevuse kaudu loodavate väärtuste ja innovatsiooni tõttu.

Täpsemalt on Norra ametiasutused selgitanud, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kasutuselevõtu ajendiks oli asjaolu, et kehtiva Skattefunni abikava (9) raames ei ole võimalik toetada palgata tööjõudu, kes osaleb ettevõtjate ja üksikettevõtjate teadus- ja arendustegevuses, kuna Skattefunni abikava on maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste kava (10). Ametiasutused on selgitanud, et Skattefunni kava raames antakse abi teadus- ja arendustegevusele maksustatavast tulust tehtava mahaarvamise vormis (või maksuvähendusena), mille kohaselt summa, mis vastab teatavale protsendile abikõlblikest kuludest, arvatakse äriühingu tasumisele kuuluvast maksusummast maha. Norra ametiasutused olid siiski arvamusel, et üldise maksuõigusega ei oleks kooskõlas arvata maksudeks makstavast summast maha summa, mille aluseks ei ole tegelikud abikõlblikud kulud, vaid pigem palgata tööjõud, st „kulud”, mis ei ole tekkinud seetõttu, et palka ei ole välja makstud, ning mis ei peegeldu ettevõtjate raamatupidamises. Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et palgata tööjõud ei kuulu Skattefunni kava raames abikõlblike kulude hulka.

Seda arvestades tegid Norra ametiasutused ettepaneku luua teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava, mille raames antakse teadus- ja arendustegevuses hõivatud palgata tööjõule rahalist toetust maksuvabade toetuste vormis. Norra ametiasutused näevad teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kehtiva Skattefunni kava muudatuse või täiendusena.

Norra ametiasutused selgitasid teatises ka seda, et paljudel ettevõtjatel on projekte, mis kiideti Skattefunni kava raames heaks, kuid millega seoses ei võimaldatud neil hiljem maksustatavast tulust tehtavast mahaarvamisest kasu saada (või pidid nad juba saadud mahaarvamisele vastava summa tagasi maksma), kuna kõnealused projektid hõlmasid palgata tööjõudu. Norra ametiasutused otsustasid seetõttu võtta kasutusele hüvituskava, millega hüvitatakse ettevõtjatele nende teadus- ja arendusprojektidele aastatel 2002–2004 põhjustatud finantskahjud, mis tulenesid asjaolust, et Skattefunni kava ei hõlmanud palgata tööjõudu (11). Oma otsuses algatada seoses teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavaga ametlik uurimismenetlus oli järelevalveamet seisukohal, et vähese tähtsusega abi määruse tähenduses täidab hüvituskava raames ettevõtjatele antud abi vähese tähtsusega abi tingimused (12). Hüvituskava ei olnud kaasatud ametlikku uurimismenetlusse.

Õiguslik alus

Norra valitsuse esialgses eelarveprojektis Norra parlamendile, (13) millele järgnes parlamentaarse komitee soovitus parlamendile, (14) tegi valitsus ettepaneku eraldada kokku 70 miljonit Norra krooni nii teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavale kui ka hüvituskavale (15). Kuni järelevalveameti heakskiiduni ei tehta teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavast väljamakseid, kuid Norra ametiasutused on selgitanud, et abikava aastaeelarve saab olema maksimaalselt umbes 50 miljonit Norra krooni (16).

Samaaegselt teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava esialgse eelarve vastuvõtmisega võttis Norra parlament 17. juunil 2005 vastu Norra vara ja sissetuleku maksustamise seaduse muutmise ettepaneku, võttes kasutusele teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames eraldatavate vahenditega seoses maksustamisviisi ja ülemmäärasid käsitlevad sätted (17) (edaspidi teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava käsitlev maksuseadus).

Lisaks eelarve ning teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava käsitleva maksuseaduse vastuvõtmisele andis Norra kaubandus- ja tööstusministeerium välja teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava rakendamist käsitleva suuniste eelnõu (18) (edaspidi teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suunised). Suuniste eelnõus sätestatakse, et abikava rakendamise ja haldamise eest vastutavaks asutuseks on Norges forskningsråd (Norra Teadusnõukogu).

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava toimimine – abikõlblikud projektid

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suunistest ilmneb, et abikõlblikud projektid peavad hõlmama selliste üksikisikute teadus- ja arendustegevust, kes ei saa oma töö eest tasu ega muud hüvitist. Üksikisikud, kes saavad tasu muudest avalikest vahenditest, ei ole abikavaga hõlmatud (19).

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste kohaselt nimetatakse abikõlblikeks projektideks:

projekte, mis hõlmavad kavandatud teadusuuringuid või kriitilisi uuringuid uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab keerukate, kõnealuste teadusuuringute jaoks vajalike süsteemide koostisosade loomist, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid, mis kuuluvad punkti ii) kohaldamisalasse, (20) ning

ii)

projekte, mis on suunatud sellise uue teabe, teadmiste või kogemuste saamiseks, millest arvatakse olevat ettevõttele kasu seoses uute või paremate toodete, teenuste ja tootmismeetodite välja töötamisel. Peale selle on abikava tähenduses samuti abikõlblikud tegevused, kus rakendusuuringute tulemused võetakse üle uue edendatud toote, teenuse või tootmismeetodi kavva, projekti või disaini, samuti esimese prototüübi või katseprojekti väljatöötamine, mida ei saa kaubanduslikult kasutada (21).

Norra ametiasutused on märkinud, et kõnealused abikõlbliku teadus- ja arendusprojektide määratlused on identsed kehtiva Skattefunni abikava raames teostatavate abikõlblike teadus- ja arendusprojektide määratlustega. Praktikas viitavad Norra ametiasutused teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames abikõlblikele projektidele kui projektidele, mis vastavad Skattefunni kriteeriumitele või on Skattefunni abikava raames heaks kiidetud (22).

Nagu eespool märgitud, hakkab teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava haldama ning rakendama Norra Teadusnõukogu. Viimati nimetatud asutus tegutseb ka sekretariaadi ning haldusasutusena, kelle ülesandeks on hinnata, kas projektid on Skattefunni abikava raames abikõlblikud (23). Norra ametiasutused on selgitanud, et asjaolu, et abikõlblik teadus- ja arendustegevus on määratletud samal moel nii Skattefunni abikavas kui ka teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavas, ning et haldusasutus, kes hindab projektide abikõlblikkust, on mõlema abikava puhul sama, tähendab seda, et rakendamise seisukohast on mõlema abikava rakendamine tihedalt kooskõlastatud. Sellest tulenevalt on eesmärgiks see, et taotlejad, kes taotlevad toetust abikõlblikule teadus- ja arendustegevusele, peavad täitma ainult ühe taotlusvormi, milles taotlejal on valida, kas ta soovib seoses asjaomase teadus- ja arendustegevusega taotleda toetust palgalisele ja/või palgata tööjõule (24). Peale selle võetakse teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antavaid rahalisi toetusi arvesse siis, kui taotlejad taotlevad toetust ka Skattefunni abikava raames ning abi kogusumma suhtes kohaldatakse viimati nimetatud abikava raames antava toetuste ülemmäära (25). Norra ametiasutuste kinnitusel on kõnealuse kahe abikava ainsaks erinevuseks abikõlblike kulude liik (st palgaline või palgata tööjõud) ning vorm, mille kohaselt toetust antakse (st maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised või maksuvaba toetus).

Peale selle on Norra ametiasutused märkinud, et selleks, et projekt oleks teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames abikõlblik, ei tohi projekti enne toetuse taotluse esitamist alustada (26).

2.2. ABISAAJAD

Teates selgitasid Norra ametiasutused, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava on avatud kõigile maksumaksjatele, kes on Norras maksukohustuslased, sealhulgas kõigile ettevõtjatele, sõltumata nende suurusest, tegevusvaldkonnast ja piirkonnast (27). Koostööprojektides ühiselt osalevad ettevõtjad võivad samuti kõnealuse abikava raames toetust saada (28).

Norra ametiasutused selgitasid, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava hõlmas keskmise suurusega ettevõtjaid ja suurettevõtjaid seetõttu, et see oleks kooskõlas Skattefunni abikavaga (mis on avatud mis tahes suurusega ettevõtjatele). Selle taustal märkisid Norra ametiasutused, et „seetõttu teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavas kehtestatud abisaaja määratluses puudub ametlik diskrimineerimine suurettevõtjate suhtes” (rõhuasetus lisatud) (29).

Norra ametiasutused on siiski selgitanud, et tegelikult on teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suunatud ainult ettevõtjatele ja üksikettevõtjatele: „Isegi kui abikava hõlmab igas suuruses ettevõtjaid, viitab abikava iseloom (toetus palgata tööjõule), et ergutav mõju on kõige märkimisväärsem ettevõtjate ja üksikettevõtjate puhul” (30). Samamoodi märkisid ametiasutused, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava „… on peamiselt suunatud hiljutiasutatud tehnoloogiapõhistele ettevõtjatele, kes ei suuda maksta palka teadus- ja arendustegevusega tegelevatele isikutele” ning „kuna teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavast toetatakse palka või muud hüvitist mitte saavate teadus- ja arendustegevusega tegelevate töötajate palgata tööd, ei kohaldata abikava tavaliste keskmise suurusega ettevõtjate ega suurettevõtjate suhtes” (31).

Selle alusel on Norra ametiasutused teatanud, et „äriühingud, kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht vastab ESA kehtestatud keskmise suurusega ettevõtjate määratlusele, ei saa palgata tööjõule toetust” (32). Ametiasutused on lisanud, et „suuremad ettevõtjad kasutavad üldiselt Skattefunni projekti raames teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks palgatud ja tasustatud teadus- ja arendustöötajaid” ja „kõnealustele töötajatele makstud tasud on Skattefunni abikava raames abikõlblikud maksutagastuse saamiseks ning sellistel ettevõtjatel ei ole seetõttu vajadust ega alust teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames toetuse taotlemiseks” (33).

Norra ametiasutused on märkinud, et kuna abikõlbliku projekti toetuse ülemmäär jääb samaks nii juhul, kui toetus antakse ainult maksustatavast tulust tehtava mahaarvamise vormis Skattefunni abikava raames kui ka juhul, kui toetus koosneb maksustatavast tulust tehtava mahaarvamise ning teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antava toetuse kombinatsioonist, ei ole suurematel ettevõtjatel stiimulit saada toetust mõlemast abikavast.

Selle tulemusena teatasid Norra ametiasutused 15. veebruari 2008. aasta kirjaga (reg nr 465311) järelevalveametile, et „abikava kohaldamisala on formaalselt piiratud järelevalveameti kehtestatud väike- ja mikroettevõtjate määratlusega”.

2.3. ABIKÕLBLIKUD KULUD JA ABI OSATÄHTSUS

Abikõlblikud kulud

Norra ametiasutused on teatanud, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames koosnevad abikõlblikud kulud abikõlbliku projektiga seotud palgata tööjõu kuludest (34). Palgata tööjõu asjakohaste tunnitasude kindlaksmääramisel on Norra ametiasutused selgitanud, et kuna isiku ametlik kvalifikatsioon ei peegeldu alati võimes teostada teadus- ja arendusprojekte, on raske määrata eraldi tasusid, mis vastaksid asjakohasele haridusele, kogemusele ja töövaldkonnale. Seetõttu otsustati teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antava toetuse arvutamiseks kasutada ühtset tunnitasu.

Norra ametiasutuste pakutud tunnitasu arvutuse aluseks on võetud 1,6 ‰ tööstustöölise nominaalsest aastapalgast (348 300 Norra krooni) (35) 2005. aastal, tunnitasuks on seega 557,28 Norra krooni, mis lihtsustamise mõttes ümmardati 500 Norra kroonini. Kaubandus- ja tööstusministeerium võib kohandada 500 Norra kroonist tunnitasu vastavalt üldistele palkade muutustele.

Tunnitasu arvutamise metoodika (1,6 ‰ nominaalsest aastapalgast) on välja töötatud Norra Teadusnõukogus. Norra ametiasutused selgitasid sellega seoses, et tööjõule makstava tunnitasu võib määrata lihtsalt, toetudes keskmisele aastapalgale (põhineb statistikal) ja aastas keskmiselt töötatud töötundidele. Teadus- ja arendustegevusele toetuste andmise lihtsustamiseks tahtis Norra Teadusnõukogu siiski enam teha. Seetõttu töötas nõukogu välja metoodika, mille kohaselt tunnitasu ei sisalda mitte ainult i) puhtalt palgakulusid, vaid ka ii) teisi tegevuskulusid, mis arvutatakse iga töötaja kohta eraldi ning mis koosnevad a) palgaga seotud sotsiaalkuludest (nagu pension ja sotsiaalkindlustus jne); b) seadmete kasutamise kuludest iga töötaja kohta (nt telefoni, arvuti/IT-seadmete, koopiamasina jne kasutamine); c) üldkuludest elektrile, küttele, ruumide rendile, toitlustus- ja teeninduspersonalile ning tugipersonali ajutisele kasutamisele, ning d) kuludest töövahendite ja kontoritarvete rendile/ostmisele.

Palgata tööjõu tunnitasu ei hõlma seega mitte ainult puhtalt palgakulusid, vaid ka teisi tegevuskulusid, mis arvutatakse iga töötaja kohta eraldi (36).

Metoodika välja töötamiseks viis Norra Teadusnõukogu läbi mitme Norra ettevõtja raamatupidamise läbivaatamise, mis näitas, et keskmiselt on aastased tegevuskulud aastastest palgakuludest (sealhulgas sotsiaalkulud)1,8 korda kõrgemad (37). Pärast aastaste palgakulude korrigeerimist, kuna need sisaldasid ka sotsiaalkulusid (40 % palgast), selgus, et keskmised tegevuskulud on puhtalt palgakuludest 2,52 korda kõrgemad. Jagades selle arvu aastase keskmise töötundide arvuga (1 500), (38) olid tegevuskulud tunnipõhiselt puhtalt palgakuludest 1,68 ‰ (ümmardatult 1,6 ‰) korda kõrgemad. Sellest tulenevalt kõnealuse metoodika kohaselt arvutatakse palgata tööjõu tunnitasuks (hõlmab nii puhtalt palgakulusid kui ka teisi tegevuskulusid) 1,6 ‰ asjaomasest aastapalgast.

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suunistes sätestatakse, et abikõlblike palgata tööjõu kulude suhtes kohaldatakse fikseeritud ülemmäära, milleks on 2 miljonit Norra krooni ettevõtja kohta aastas (39).

Mis puutub kontrollmeetmetesse, siis peab palgata tööjõu ja muud projektikulud iga toetusetaotluse korral kinnitama raamatupidaja (40). Kui teiste tegevuskulude olemasolu tõestatakse arvete abil, siis Norra ametiasutused on selgitanud, et kuna teatatud palgata töötundide kohta ei ole tõendeid, peavad ettevõtjad märkima kuupäeva, tööülesande ja töötatud tundide arvu ning asjaomase töötaja nime. Enam kui ühe töötajaga projektide puhul peavad kõnealused andmed allkirjastama nii palgata tööd teinud töötaja kui ka projekti eest vastutav isik. Peale selle võib Norra Teadusnõukogu teatatud töötundide arvu vähendada, kui menetluse käigus selgub, et teatatud töötundide arv on ebatäpne.

Abi osatähtsus

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suunistes sätestatakse, et abikava raames antud toetuste suhtes kohaldatakse Norra vara ja sissetuleku maksustamise seaduse 16.–40. jaos sätestatud künniseid (41). Kõnealune säte on aluseks Skattefunni abikavale ning selles sätestatakse, et väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul on lubatud kuni 20 % abi osatähtsus.

Teatises esitatud Norra ametiasutuste teabe kohaselt oli VKEde puhul lubatud 27,8 % abi brutoosatähtsus (42). Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames makstakse abi toetuse vormis, mis vastab 20 % abikõlblikest kuludest (43). Lisaks sellele vabastatakse toetused vastavalt teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava käsitlevale maksuseadusele ettevõte tulumaksust, mis on praegu 28 %. Abikõlblike kulude 20 % maksuvaba toetus vastab maksustatavale toetusele, mis moodustab 27,8 % nendest kuludest. Abi brutoosatähtsus on seega 27,8 %.

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antud toetusi vaadeldakse koos Skattefunni abikava raames saadud abiga ning esmalt mainitu raames antud toetusi võetakse arvesse viimati mainitu piirangute arvutamisel. Skattefunni abikava raames ei tohi VKEdele mõeldud toetuse kogusumma ületada 20 % abikõlblikest kuludest, mis ei või olla rohkem kui 4 miljonit Norra krooni ettevõtja kohta aastas. Kui rahalise toetuse kogusumma ületab Skattefunni abikava raames kehtestatud ülemmäärad, siis vähendatakse samaväärselt ka maksustatavast tulust tehtavat mahaarvamist. Norra ametiasutused on selgitanud, et kõnealused ülemmäärad ei muuda asjaolu, et palgata tööjõust tulenevad kulud peavad igal juhul mahtuma ülalmainitud 2 miljoni Norra krooni suuruse ülemmäära raamesse ettevõtja kohta aastas. Ametiasutused on selgitanud, et juhtumite puhul, kus projekt saab toetust teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames ning riiklikke toetusi muudest vahenditest (v.a. Skattefunni abikava), mis kokku ületavad toetuste ülemmäära, vähendatakse teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antud toetust.

2.4. EELARVE JA KESTUS

Nagu eespool mainitud, näevad Norra ametiasutused ette, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava tulevane eelarve on maksimaalselt umbes 50 miljonit Norra krooni aastas.

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava ei ole ajaliselt piiratud. Norra ametiasutused märkisid siiski 15. veebruari 2008. aasta kirjas (reg nr 465311), et abikava maksimaalne kestus seotakse praeguste teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kehtivusajaga, mis lõpeb 31. detsembril 2013. Norra ametiasutused on teadlikud, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava pikem kestus eeldab uue teatise esitamist.

3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

Järelevalveamet algatas ametliku uurimismenetluse esialgse järelduse alusel, mille kohaselt hõlmab teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava riigiabi, mille kokkusobivuses EMP lepinguga järelevalveamet kahtleb. Järelevalveametile tekitas muu hulgas muret asjaolu, kas teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antava abi osatähtsused võiksid ületada riigiabi suunistes sätestatud ülemmäärasid (44). Tõepoolest, toetused, mida saab anda teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames, on maksudest vabastatud ja seetõttu võib maksumäära muutus kaasa tuua kõrgema abi brutoosatähtsuse. Peale selle, kuna palgata tööjõu kulusid tegelikult ei kanta, kahtles järelevalveamet, kas neid kulusid saab kõnealuste suuniste alusel pidada abikõlblikeks kuludeks. Sellega seoses võttis järelevalveamet arvesse asjaolu, et ühenduse teadusuuringute kuuendas raamprogrammis ei ole toetus palgata tööjõule lubatud. Järelevalveametil oli kahtlusi ka seoses vajaliku ergutava mõjuga.

4. NORRA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

Norra ametiasutused on selgitanud, et kui maksumäära tõstetakse, siis teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antavat toetust vajadusel vähendatakse, tagamaks, et abi osatähtsus ei ületaks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes sätestatud abi osatähtsuse ülemmäära. Norra ametiasutuste kõnealune seisukoht toetub teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 3. jao viimasele lõigule, mis inglise keelde tõlgituna sätestab, et „projektile riiklikest vahenditest saadud abi kogusumma otsustamisel arvestatakse raamatupidamises toetust [palgata tööjõule] samamoodi kui maksustatavast tulust tehtavat mahaarvamist. Kui projektile riiklikest vahenditest saadud abi kogusumma ületab vastavalt ESA eeskirjadele lubatud abi [ülemmäära], siis vähendatakse maksustatavast tulust tehtavat mahaarvamist. Kui palgata tööjõule mõeldud toetuse tulemuseks on abi kogusumma lubatud ülemmäära ületamine, siis vähendatakse toetust palgata tööjõule” (45).

Seoses ühenduse teadusuuringute kuuendas raamprogrammis sisalduva seisukohaga, et „füüsilised isikud ei tohi seoses enda osalemisega projektis ise tööjõukulude hüvitamist nõuda”, väitsid Norra ametiasutused, et termin „füüsilised isikud” viitab ülikoolides/kolledžites töötavatele töötajatele, kes saavad palka teadusasutuselt (mitte üksikettevõtjatelt). Kuna sellised isikud ei ole mingil juhul abikõlblikud saama toetust teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames, siis ei pea Norra ametiasutused viidet ühenduse teadusuuringute kuuendale raamprogrammile asjakohaseks.

Norra ametiasutused märkisid seoses kavandatava tunnitasuga, et 500 Norra kroonise tunnitasu arvutamise lähtepunktiks on tööstustöölise nominaalne aastapalk, mis on palju madalam, kui teadus- ja arendustegevusega tegelevate töötajate nominaalne aastapalk. Kuna üksikettevõtjate ja ettevõtjate haridustase vastab tavaliselt teadus- ja arendustegevusega tegelevate töötajate kõrgemale haridustasemele, siis oleks võinud teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava tarbeks tunnitasu arvutamisel aluseks võtta ehitusinseneride kõrgemat palka. 2005. aastal oli see vastavalt 460 000 või 530 000 Norra krooni (sõltuvalt sellest, kas töötajal oli viie- või kümneaastane töökogemus), mille tulemusena oleks tunnitasu 772,80 või 890,40 Norra krooni (46). Sellega seoses on Norra ametiasutused väitnud, et tehes ettepaneku tunnitasu kohta, mille arvutamiseks on kasutatud palju madalamat tööstustööliste nominaalset aastapalka, sooviti hoida tunnitasu võimalikult madalana.

Seoses ergutava mõjuga väidavad Norra ametiasutused, et kuna sularaha on varajases käivitamisetapis tõsine probleem, siis hakkab abikava mõjuma peamisele sihtgrupile (väike- ja üksikettevõtjad) automaatselt ergutavana.

II. HINDAMINE

1. RIIGIABI OLEMASOLU EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatakse järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust.”

Selleks, et meedet saaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses käsitleda riigiabina, peab see täitma neli kumulatiivset kriteeriumit: i) meede peab andma selle saajatele majandusliku eelise, mida nad oma tavapärase äritegevuse käigus ei saaks; ii) eelis peab olema antud riigi poolt või riigi vahenditest; iii) meede peab olema valikuline, soodustama teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ning iv) meede peab kahjustama konkurentsi ja mõjutama lepinguosalistevahelist kaubandust. Järgnevalt vaadeldakse, kas käesoleva juhtumi puhul on kõnealused neli kumulatiivset kriteeriumit täidetud.

1.1. MAJANDUSLIK EELIS

Meede peab andma selle saajatele majandusliku eelise, mida nad oma tavapärase äritegevuse käigus ei saaks.

Norra ametiasutused annavad teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames rahalist toetust maksumaksjatele, sealhulgas ettevõtjatele. Ettevõtjad, kellele kõnealust toetust makstakse, saavad seetõttu majandusliku eelise, st toetust, mida nad oma tavategevuse käigus ei saaks.

Peale selle on kõnealused toetused vabastatud ettevõtte tulumaksust. Maksuvabastus vabastab abisaajad kohustusest, mis tavaliselt tuleb tasuda nende eelarvest ja kujutab seega endast lisaks toetusele veel üht majanduslikku eelist.

1.2. RIIGI VAHENDITE OLEMASOLU

Eelis peab olema antud riigi poolt või riigi vahenditest.

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antavaid toetusi rahastatakse kaubandus- ja tööstusministeeriumi eelarvest ning on seetõttu riigi poolt rahastatud.

Peale selle, seoses toetuse vabastamisega ettevõtte tulumaksust viitab maksuvabastus sellele, et riik loobub maksutulust ning maksutulud vähenevad niivõrd, kuivõrd riigi vahendeid kasutatakse maksustamiskuludeks (47).

1.3. TEATAVATE ETTEVÕTJATE VÕI TEATAVATE KAUPADE TOOTMISE SOODUSTAMINE

Meede peab olema valikuline, soodustades „teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist”.

Teatises märgiti, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antavad toetused on kättesaadavad kõigile ettevõtjatele sõltumata nende suurusest, tegevusvaldkonnast ja piirkonnast.

5. veebruari 2003. aasta otsusega nr 16/03/COL, millega laiendatakse Skattefunni abikava kohaldamisala kõigile ettevõtjatele sõltumata nende suurusest ja tegevusvaldkonnast, (48) leidis järelevalveamet, et Skattefunni abikava haldaval ja rakendaval ametiasutusel (Norra Teadusnõukogu) oli otsustusõigus projektide teadusuuringute olemuse ning toetusmeetme ergutava mõju hindamisel.

Pidades silmas eespool kirjeldatut ja asjaolu, et projektide abikõlblikkuse määratlemise kriteeriumid nii Skattefunni kui ka teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava puhul on samad ning neid hindab sama haldusasutus (Norra Teadusnõukogu), on järelevalveamet seisukohal, et teadusnõukogul oli otsustusõigus ka teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava rakendamise suhtes. Seetõttu meenutab järelevalveamet, et Euroopa Kohus on vastu võtnud otsuse, et rahaliste toetuste abikavasid haldavate riigi ametiasutuste otsustusõigus tähendab, et selline abikava on de facto valikuline (49). Sellest tulenevalt järeldab järelevalveamet, et selline abikava oleks de facto valikuline.

Tõepoolest, Norra ametiasutuste märkused, et kuigi „… teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavas kehtestatud abisaaja määratluses puudub ametlik diskrimineerimine suurettevõtjate suhtes” (rõhuasetus lisatud), „[ei saa] äriühingud, kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht vastab ESA kehtestatud keskmise suurusega ettevõtjate määratlusele, … palgata tööjõule toetust”, kinnitavad, et Norra Teadusnõukogu oleks kasutanud oma otsustusõigust, et takistada toetuste andmist suurettevõtjatele.

Eespool esitatud hindamine oleks võrdselt kehtiv teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames toetusi saanud abisaajate ettevõtte tulumaksust vabastamisel.

Seetõttu otsustasid Norra ametiasutused ametliku uurimismenetluse käigus ametlikult piirata teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kohaldamisala ainult mikro- ja väikeettevõtjatele vastavalt nende määratlusele VKEdele antava riigiabi käsitlevates suunistes (50). Abikava on seetõttu valikuline.

1.4. KONKURENTSI KAHJUSTAMINE JA LEPINGUOSALISTE VAHELISE KAUBANDUSE MÕJUTAMINE

Meede peab kahjustama konkurentsi ja mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kohaldatakse kõigi Norra majandussektorite suhtes. Arvestades asjaolu, et 2006. aastal moodustas eksport ELi umbes 82 % Norra koguekspordist ning import EList moodustas umbes 69 % Norra koguimpordist, on Norra ja ELi vahelised kaubandussuhted tihedad (51).

Sellises olukorras on järelevalveamet arvamusel, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames antud toetus ja sellega seotud maksuvabastus tugevdavad abisaajate suhtelist positsiooni võrreldes ettevõtjatega, kes tegutsevad teistes EMP riikides ning konkureerivad sarnastes sektorites või ärivaldkondades. Peale selle, toetudes suuremate ettevõtjate ametlikule abikavast kõrvaldamisele, tugevneb abikava raames toetust saavate väike- ja mikroettevõtjate positsioon. Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava mõjutab seega kaubandust ning kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi.

1.5. JÄRELDUS

Eespool nimetatut silmas pidades järeldab järelevalveamet, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames toetuse, sealhulgas maksuvabastuse andmine on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

2. MENETLUSNÕUDED

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. […]. Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

Norra ametiasutused teatasid teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavast 14. oktoobri 2005. aasta kirjaga. Vastavalt ettevalmistavatele õigusaktidele võib teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava jõustuda ainult pärast järelevalveameti teavitamist ja heakskiitu (52). Seetõttu sõltuvad nii Norra ametiasutuste antav luba teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava käsitleva maksuseaduse jõustamiseks kui ka teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste eelnõu lõplik vastuvõtmine järelevalveameti eelnevast heakskiidust abikavale (53).

Sellises olukorras on järelevalveamet arvamusel, et Norra ametiasutused on täitnud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevat teatamise ja ooteaja kohustust.

3. ABI KOKKUSOBIVUS

Kuna järelevalveamet järeldab, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kujutab endast riigiabi, tuleb uurida, kas abikava võib pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 2 või 3 alusel.

3.1. KOKKUSOBIVUS EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKEGA 2

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava puhul ei saa kohaldada ühtki EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 sätestatud eranditest, sest abikava ei ole suunatud ühegi selles sättes loetletud eesmärgi saavutamisele.

3.2. KOKKUSOBIVUS EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKEGA 3

Riigiabi loetakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a alusel EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui see on mõeldud väga madala elatustaseme või suure tööpuudusega piirkondade majandusliku arengu edendamiseks. Kuna aga Norra regionaalabi kaardil selliseid piirkondi kindlaks määratud ei ole, siis kõnealust sätet ei kohaldata (54).

Lisaks sellele ei saa kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b sätestatud erandit, sest teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava alusel antava riigiabi mõte ei ole oluliste kogu Euroopale huvi pakkuvate projektide teostamise edendamine ega Norra majanduse tõsiste häirete kõrvaldamine.

Kohaldada saab aga võibolla EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, mille kohaselt võib riigiabi ühisturuga kokkusobivaks pidada, kui see soodustab teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengut ega kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

Järgnevalt vaatleb järelevalveamet teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kokkusobivust EMP lepingu toimimisega seoses EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste alusel.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi

Vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevatele suunistele eeldatakse, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktist c tulenev abi on tavaliselt kokkusobiv, kui kõnealuste suuniste 5. jaos sätestatud tingimused on täidetud ning abi kujutab endast vastavalt suuniste 6. jaole stiimulit tegeleda enam teadus- ja arendustegevusega (55).

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suuniste 5. jaos on loetletud erinevad teadus- ja arendustegevuse liigid, nagu „alusuuringud”, „rakendusuuringud” ja „tootearendus” ning on märgitud ära abi osatähtsused, mida iga teadustegevuse kategooria suhtes kohaldatakse.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste jao 2.2 alapunktist f ilmneb, et „rakendusuuringute” mõiste hõlmab „kavandatud uuringuid või kriitilisi uuringuid uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Sinna kuulub keerukate, rakendusuuringu jaoks vajalike süsteemide koostisosade loomine, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid, mis kuuluvad alapunkti g [tootearendus] kohaldamisalasse”. Sama jao alapunktis g on sätestatud, et „arendustegevust” [õige termin: tootearendus] on määratletud kui „olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine plaanide ja korralduste või projektide loomise eesmärgil uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste jaoks. Need võivad sisaldada ka muid tegevusi, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tegevuste hulka võivad kuuluda visandite, jooniste, plaanide ja teiste dokumentide koostamine, tingimusel et need ei ole ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Järgneva näidis- või katseprojektide kaubanduslikul eesmärgil kasutamise korral tuleb sellisest kasutusest saadav mis tahes tulu abikõlblikest kuludest maha arvata.”

Järelevalveamet järeldab, et käesoleva otsuse I osa jaos 2.1 esitatud teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava abikõlblike projektide kirjeldused on kooskõlas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suuniste jao 2.2 alapunktides f ja g esitatud „rakendusuuringute” ja „arendustegevuse” kirjeldusega.

i) Abi osatähtsused

Vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste jaole 5.1.2 on abi lubatud brutoosatähtsus rakendusuuringute ja tootearenduse puhul vastavalt 50 % ja 25 % abikõlblikest kuludest. Peale selle võib vastavalt jaole 5.1.3 abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul, kui abi antakse VKEdele (mis on määratletud grupierandi määruse lisas, mis käsitleb VKEdele antavat abi) (56). Sellega tõuseb rakendusuuringute puhul lubatav abi osatähtsus keskmise suurusega ettevõtjate puhul 60 protsendini ja väikeettevõtjate puhul 70 protsendini abikõlblikest kuludest. Tootearenduse puhul tõuseb abi maksimaalne osatähtsuse keskmise suurusega ettevõtjate puhul 35 protsendini ja väikeettevõtjate puhul 45 protsendini.

Kuigi Norra ametiasutused on teatanud nii VKEde kui ka suurettevõtjate suhtes teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames kohaldatavad abi osatähtsused, tuletatakse meelde, et Norra ametiasutused on otsustanud piirata kõnealuse abikava kohaldamisala ainult mikro- ja väikeettevõtjatega. Seega on asjaomane ainult VKEde suhtes kohaldatav abi osatähtsus (20 %). Toetuse suhtes kohaldatakse praegu 28 % maksuvabastust. Abi brutoosatähtsus on seega 27,8 % (57). Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames mikro- ja väikeettevõtjatele lubatav abi maksimaalne osatähtsus on seega võrreldes teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste 5. jaoga vastuvõetaval tasemel.

Kui äriühingu maksumäära tõstetakse, tõuseb vastavalt ka abi brutoosatähtsus. Sellega seoses on Norra ametiasutused siiski selgitanud, et isegi kui maksumäära tõstetakse, siis teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste tingimuste kohaselt ei tohi toetused riigiabi suuniste kohaldamisest tuleneva abi osatähtsust ületada. Kuna teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kohaldamisala piirneb ainult mikro- ja väikeettevõtjatega, on praeguste teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste alusel rakendusuuringute puhul asjaomane ülemmäär 70 % ja tootearenduse puhul 45 %. Järelevalveamet nõustub, et kui ettevõtte tulumaksu tõstetakse, siis võib teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames mikro- ja väikeettevõtjatele lubatava abi koguosatähtsus tõusta kõnealuste ülemmääradeni.

Kokkuvõttes on järelevalveamet nõus mikro- ja väikeettevõtjate suhtes kohaldatava 27,8 % abi osatähtsusega ning märgib, et see võib ettevõtte tulumaksu tõstmise tulemusena tõusta rakendusuuringute puhul 70 protsendini ja tootearenduse puhul 45 protsendini. Norra ametiasutused on teatanud järelevalveametile, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniseid muudetakse ametlikult, et need peegeldaksid nii iga teadustegevuse kategooria üldist piirangut kui ka ülemmäära, milleni võib abi maksumäära tõstmise korral suurendada (58).

ii) Abikõlblikud kulud

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste jaos 5.1.4 on sätestatud kulude loetelu, mida tuleb abi osatähtsuse arvutamisel vaadelda abikõlblike kuludena. Sellisteks kuluartikliteks on muu hulgas i) personalikulud, mis hõlmavad kulusid teadlastele, tehnilistele töötajatele ja teistele abitöötajatele; kelle töö seisneb ainult asjaomases teadustegevuses; ii) otseselt uurimisprojektist tulenevad täiendavad üldkulud ning iii) teised tegevuskulud, sealhulgas materjalikulud, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis tekkisid otseselt teadustegevuse tõttu (59).

Ühenduse teadusuuringute raamprogramm – tööjõukulud

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste jaos 5.1.4 ei täpsustata, kas personalikuludest võib katta palgata tööjõu kulusid. Järelevalveamet on siiski arvamusel, et juhiseid kõnealuse termini tõlgendamisele riigiabi suunistes kasutatud tähenduses on võimalik saada uurides, kuidas kõnealust terminit on kasutatud ühenduse teadusuuringute raamprogrammi kontekstis (60).

Vastavalt ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märgitule ei ole kuuenda raamprogrammi raames võimalik ühenduselt palgata tööjõu kuludele rahalist toetust saada. Kuuenda raamprogrammi raames toetuste andmiseks kasutatud üldise näidislepingu II lisa osas B.II.22.3 sätestatakse, et „füüsilised isikud ei tohi seoses enda osalemisega projektis ise tööjõukulude hüvitamist nõuda” ja osa B.II.19.1 punktist a selgub, et abikõlblikud kulud „peavad olema tegelikud, majanduslikult põhjendatud ja vajalikud projekti rakendamiseks”. Selle taustal asus Euroopa Komisjon seisukohale, et kui tööjõukulude maksumust ei ole võimalik ettevõtja raamatupidamises tuvastada ega registreerida, siis ei saa ka nõuda nende hüvitamist raamprogrammist. Kooskõlas sellega väljendas järelevalveamet oma otsuses algatada seoses teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavaga ametlik uurimismenetlus, kahtlusi, kas palgata tööjõu kulud on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste tähenduses abikõlblikud kulud.

Seitsmes raamprogramm on praeguseks vastu võetud ja selle kohaselt võib teatud tingimustel taotleda toetust ka kuludele, mis ei ole „tegelikud” (61). Sellega seoses on Euroopa Komisjoni kasutatavas toetuslepingu näidises (seitsmenda raamprogrammi raames toetuste andmist käsitlev üldine näidisleping) sätestatud, et hoolimata üldisest tingimusest, et abikõlblikud kulud peavad olema tegelikud kulud, „võivad toetusesaajad otsustada deklareerida keskmist personalikulu, kui selle aluseks on tõendatud ja komisjoni heakskiidetud metoodika, mis on kooskõlas toetusesaaja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega. Metoodika õigsust käsitleva tõendi esitanud toetusesaaja poolt käesoleva toetuslepingu kuludesse arvestatavat keskmist personalikulu ei peeta oluliselt erinevaks tegelikust personalikulust. (62) ”

Asjaomastes juhistes selgitatakse, et ülalmainitud reegel, millele viidatakse kui „keskmise personalikulu meetodile, mille aluseks on tõendatud metoodika”, annab i) VKEga samaväärsetele füüsilistele isikutele ja ii) VKEde omanikele, kes ei saa VKEle tehtud töö eest palka, võimaluse taotleda ning saada teadus- ja arendusprojektidega seoses tehtud töö eest toetust. Kuigi kasutatava metoodika kohta puudub kindel nõue, selgub juhistest, et ühenduse programmi puhul tähendab „tõendatud metoodika” seda, et tehtud töö või „tööjõukulude” (tunnitasu) maksumuse arvutamise aluseks oleva metoodika peab tõendama audiitor.

Seoses vastuvõetavate metoodikatega märgib järelevalveamet, et füüsiliste isikutega seonduvad juhised viitavad sissetuleku (st maksudeklaratsioonid) kaudu tunnitasu tuvastamise metoodikale (63). Siiski, eelkõige Euroopa Komisjoni juhiste valguses on järelevalveamet arvamusel, et VKEde omanike puhul, kes ei saa palka või ei suuda näidata ettevõtja raamatupidamises oma tööjõukulusid (mis viitab sellele, et kulusid saab arvutada prognooside abil), ei ole viide sissetulekupõhisele metoodikale piisav, et automaatselt alternatiivsete metoodikate kasutamine välistada. Seitsmenda raamprogrammi eesmärk on võimaldada välja arvutada teadus- ja arendusprojektidega seoses tehtud töö maksumus. Puudub selgesõnaline nõue, et potentsiaalne abisaaja peab saama kõnealuse tegevusega seotud sissetulekut. Järelevalveamet on sellega seoses võtnud seisukoha, et nii ülalmainitud i kui ka ii valikuvõimaluse puhul ei ole sissetuleku olemasolu iseenesest tingimuseks toetuse saamisele ning et kasutada võib ka teisi tunnitasu määramise metoodikaid.

Pöördudes tagasi Norra ametiasutuste välja pakutud metoodika juurde, märgib järelevalveamet esialgse märkusena seda, et 1,6 ‰ nominaalse aastapalga arvutamise meetodiga saadakse tunnitasu, mis ei hõlma mitte ainult tööjõukulu, vaid ka „teisi tegevuskulusid”. Seega, kuigi käesoleva analüüsi eesmärk on kontrollida, kas tööjõukulud on abikõlblikud, on metoodika vastuvõetavuse küsimuses järelduse tegemiseks vajalik kontrollida ka seda, kas teiste tegevuskuludega seotud tegurid on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste raames abikõlblikud. Kõnealust kahte tegurit vaadeldakse järgnevalt eraldi.

Palgata tööjõu kulud

Mis puutub palgata tööjõuga seotud kuludesse, siis see metoodika tegur määratletakse lihtsalt viitega palgastatistikale. Tõepoolest, välja pakutud metoodika eeldab, et tööjõukulude tegur võrdub tulemusega, mis oleks saadud, kui tunnitasu oleks kindlaks tehtud aastas keskmiselt töötatud töötundide jagamisel tööstustöölise nominaalse aastapalgaga, nagu see on avaldatud 2005. aasta statistikas. Tööstustöölise palga tööjõukulu tegur vastab 232,20 Norra kroonisele tunnitasule (348 300/1 500).

Järelevalveamet on arvamusel, et tunnitasu, mis on määratud viitega ametlikule palgastatistikale (2005. aasta andmed), tagab selle, et tööjõukulud ei suurene. Peale selle tähendab asjaolu, et tunnitasu on määratud viitega tööstustöölise aastapalgale (erinevalt näiteks märksa kõrgemast ehitusinseneri palgast) seda, et tööjõukulud hoitakse suhteliselt madalal tasemel (64). Asjaolu, et teatatud palgata töötunnid tuleb iga toetusetaotluse puhul projektijuhi poolt kaasallkirjastada ja raamatupidaja poolt tõendada, tagab audiitorkontrolli olemasolu, mis on kooskõlas või isegi rangem kui seitsmenda raamprogrammi raames üldises näidislepingus osutatud kontrollitõendid (65). Järelevalveamet märgib, et kontrolle teostab ka Norra Teadusnõukogu, kes kontrollib, kas deklareeritud arvud ei ole selgelt ebatäpsed.

Järelevalveamet järeldab sellises olukorras, et palgata tööjõu teguri kindlakstegemine tunnitasu määratlemise metoodikas on lubatav. Palgata tööjõu kulud on seega eraldi võetuna teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste tähenduses abikõlblikud personalikulud.

Teised tegevuskulud

Järelevalveameti arvates vastab teiste tegevuskulude kirjeldus teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames (lisatud käesoleva otsuse I osa jaos 2.3) „täiendavate üldkulude” ja/või „teiste tegevuskulude” vormis abikõlblikele kuludele, nagu need on sätestatud teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste jao 5.1.4 alapunktides e ja f. Tegevuskulude tase arvutatakse automaatselt tunnipõhiselt töötaja kohta tööstustöölise palga alusel, tegevuskulude taseme aluseks ei ole arvetel esitatud kulude tase (66). Tegevuskulude tegur on metodoloogia raames arvutatud siiski Norra Teadusnõukogu teostatud ettevõtjate raamatupidamise läbivaatamise alusel. Sellega tagatakse, et tegevuskulude tase oleks realistlik. Lisaks sellele arvutatakse tegevuskulude osa tööstustööliste madala palga alusel ning tegevuskulude tegur jääb fikseeritud maksimaalsele tasemele tunnipõhiselt. Eespool öeldust lähtudes ning võttes arvesse asjaolu, et tegevuskulude tegelikku tekkimist kontrollitakse audiitorkontrolli osana arvete põhjal, on järelevalveamet arvamusel, et kavandatav metoodika kujutab endast vastuvõetavat moodust, millega teha kindlaks teiste tegevuskulude tase, ning need kulud on seega teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste raames abikõlblikud.

Metoodika kokkuvõte

Kokkuvõttes on järelevalveamet arvamusel, et võttes aluseks seitsmenda raamprogrammi raames toimunud põhimõtte muudatuse, saab palgata tööjõu kulusid sõltuvalt tunnitasu määratlemiseks valitud metoodikast pidada abikõlblikeks. Eespool mainitule vastavalt on järelevalveamet arvamusel, et Norra ametiasutuste kavandatud metoodika kohaselt on nii tööjõukulude teguri kui ka tegevuskulude teguri taseme määramise moodus vastuvõetav. Seega on metoodika heaks kiidetud ning kulud on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käitlevate suuniste tähenduses abikõlblikud. Kõnealune järeldus on ka kooskõlas järelevalveameti seisukohaga 2002. aasta otsuses Skattefunni abikava kohta, mille raames kiitis järelevalveamet heaks sarnase abikõlblike kulude (taseme) määratlemise metoodika (67).

Kuigi kavandatava metoodika puhul eeldatakse, et ühtset tunnitasu kohaldatakse isegi siis, kui potentsiaalsed samast abikavast abi saajad on erineva suurusega, tuletatakse siiski meelde, et Norra ametiasutused on otsustanud piirata kõnealuse abikava kohaldamisala mikro- ja väikeettevõtjatega ning võimalikud abisaajad esindavad seetõttu suhteliselt ühtset rühma. Järelevalveamet kiidab seega ühe ja ühtse tasu kasutamise heaks.

iii) Ergutav mõju

Vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste 6. jaole peetakse ergutava mõju olemasolu automaatseks, kui toetatavat teadus-, arendus- või innovatsiooniprojekti ei ole alustatud enne taotluse esitamist, abisaaja on VKE ning abisumma on alla 7,5 miljoni euro projekti ja VKE kohta (68).

Vastavalt eespool öeldule on Norra ametiasutused piiranud teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kohaldamisala väike- ja mikroettevõtjatega. Võttes lisaks arvesse asjaolu, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames kohaldatakse abikõlblike kulude suhtes 2 miljoni Norra kroonist ülemmäära ettevõtja kohta aastas ning et kohaldatav abi osatähtsus on 27,8 %, on seega ettevõtjale aastas antava abi maksimaalne summa 556 000 Norra krooni (umbes 70 500 eurot), mis on palju madalam, kui eespool mainitud ülemmäär. Isegi arvestades maksimaalse abi osatähtsusega kuni 45 % (mille võib saavutada maksumäära tõstmisega), on maksimaalne abisumma 900 000 Norra krooni (umbes 114 000 eurot), mis on ikkagi märkimisväärselt madalam kui teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes sätestatud ülemmäär (69).

Norra ametiasutused on kinnitanud, et abikavast ei anta toetust, kui teadusprojekte on alustatud enne taotluse esitamist.

Sellest lähtudes on järelevalveamet arvamusel, et toetustel, mida on võimalik anda teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames, on seetõttu vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste 6. jaole ergutav mõju.

iv) Kestus

Norra ametiasutused teatasid teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava puhul, et selle kestus on määramata. Norra ametiasutused nõustusid siiski abikava kestuse formaalse piiramisega 31. detsembrini 2013, mis on ka praeguste teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kehtivuse lõppemise tähtpäev. Sellest tulenevalt peab järelevalveamet abikava kestust vastuvõetavaks.

3.3. JÄRELDUS ABIKAVA KOKKUSOBIVUSE KOHTA EMP LEPINGUGA

Vastavalt eespool öeldule on järelevalveamet arvamusel, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames on nii projektid kui ka kulutegurid teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste mõistes abikõlblikud. Kuna abikava kohaldamisala on piiratud väike- ja mikroettevõtjatega, abi osatähtsused on kooskõlas kõnealuste suunistega, tõestatud on ergutava mõju olemasolu ning abikava kestus on piiratud kooskõlas suunistega, on järelevalveamet võtnud seisukoha, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava on EMP lepinguga kokkusobiv.

4. OTSUS

Eespool toodud hinnangu põhjal on järelevalveamet arvamusel, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kujutab endast riigiabi järgmistel tingimustel:

a)	teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kohaldamisala on piiratud mikro- ja väikeettevõtjatega vastavalt VKEdele antava riigiabi käsitlevatele suunistele;

b)	mikro- ja väikeettevõtjate abi koguosatähtsus on 27,8 %, mis võib suureneda tulenevalt võimalikust ettevõtte tulumaksu suurenemisest (sellisel juhul on kohaldatav ülemmäär tootearenduse puhul 45 % ja rakendusuuringute puhul 70 %), ning

c)	abikava ei kesta kauem kui 31. detsembrini 2013, mis on praeguste teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kehtivuse lõppemise tähtpäev.

Norra ametiasutustele tuletatakse meelde vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 21 koostoimes 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL artikliga 6 sätestatud kohustust esitada aastaaruanne abikava rakendamise kohta.

Norra ametiasutused on teatanud, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava raames kohaldatavat tunnitasu on võimalik vastavalt palkade muutumisele kohandada. Sellega seoses tuletab järelevalveamet Norra ametiasutustele meelde järelevalve- ja kohtulepingu I osa artiklist 1 tulenevat kohustust teatada mis tahes muudatustest, mis kujutavad endast järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 tähenduses muudatusi (70).

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava, mida Norra ametivõimud kavatsevad rakendada, kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi, kuid selle saab tunnistada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste alusel ning artiklis 2 sätestatud tingimustel EMP lepinguga kokkusobivaks.

Artikkel 2

Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kohaldamisala on piiratud väike- ja mikroettevõtjatega, nagu need on määratletud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antava riigiabi käsitlevates suunistes ning abi koguosatähtsuse ülemmäär on 27,8 %, mida on võimalik tõsta, juhul kui tõstetakse ettevõtte tulumaksumäära (sellisel juhul on kohaldatav ülemmäär tootearenduse puhul 45 % ja rakendusuuringute puhul 70 %). Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2013.

Artikkel 3

Norra ametiasutused teatavad EFTA järelevalveametile kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest otsuse täitmiseks võetud meetmed.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 5

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 17. märts 2008

EFTA järelevalveameti nimel

esimees

Per SANDERUD

kolleegiumi liige

Kurt JAEGER

(1) Edaspidi „järelevalveamet”.

(2) Edaspidi „EMP leping”.

(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4) Riigiabi käsitlevad menetlus- ja sisulised eeskirjad EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud EÜTs L 231, 3.9.1994, lk 1, EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1. Eeskirju on viimati muudetud järelevalveameti 3. mai 2007. aasta otsusega nr 154/07/COL (edaspidi „riigiabi suunised”).

(5) ELT C 258, 26.10.2006, lk 28, ja EMP kaasanne nr 53, 26.10.2006.

(6) Kirjavahetuse kohta leiab üksikasjalikumat teavet otsuses nr 59/06/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta. Otsuse kokkuvõte on avaldatud ELTs C 258, 26.10.2006, lk 28, ning EMP kaasandes nr 53, 26.10.2006. Otsuse täielik tekst on avaldatud järelevalveameti veebisaidil www.eftasurv.int

(7) Avaldamise üksikasjad on esitatud eespool, joonealuses märkuses nr 6.

(8) St. prp. nr. 65 (2004–2005) jagu 3.9

(9) Järelevalveamet kiitis Skattefunni kava heaks 25. septembri 2002. aasta otsusega nr 171/02/COL ning Skattefunni kava muudatused 5. veebruari 2003. aasta otsusega nr 16/03/COL.

(10) Norra ametiasutused kasutavad nimetatud ettevõtjate liikide puhul termineid „ gründerselskaper ” ja „ enkeltpersonforetak ”.

(11) Norra ametiasutused võtsid 2. juulil 2006 vastu kuninga dekreedi nr 123, mis käsitleb tagatissüsteemi rakendamist: „ Forskrift om kompensasjon for ulųnnet arbeidsinnsats i Skattefunn-godkjente forsknings- og utviklingsprosjekter for inntektsårene 2002, 2003 og 2004 ”. Vt ka kirjeldus St. prp. nr. 65 (2004–2005) 3.9. jagu.

(12) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunkti e.

(13) St. prp. nr. 65 (2004–2005), jagu 3.9, peatükk 928, punkt 71.

(14) Innst. S. nr. 240 (2004–2005), jagu 10.1.1.2, peatükk 928, punkt 71.

(15) Parlament kinnitas eelarve 17. juunil 2005. Aastatel 2006–2007 on hüvituskava raames abi antud 35 miljoni Norra krooni ulatuses.

(16) Tegemist on prognoosiga, mis ei kajastu seega üheski õigusaktis.

(17) Lov 2005–06–17 nr 74: Lov om endringer i lov 26. mars 1999 nr. 14 om skatt av formue og inntekt (skatteloven). Valitsuse ettepanek parlamendile on esitatud Ot. prp. nr. 92 (2004–2005) jaos 14.1 ning selles viidatakse esialgsele eelarveprojektile, mis on esitatud St. prp. nr. 65 (2004–2005). Ettepanekut toetati parlamendi rahanduskomisjoni soovituses, vt Innst. O. nr. 125 (2004–2005) jagu 15.1.

(18) Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste eelnõu kujutab endast haldusjuhendit, mis on välja antud riigivahendite haldamist käsitlevate sisemääruste alusel. Määrused anti välja pealkirja all „ Reglement for ųkonomistrying i staten” ja „Bestemmelser om ųkonomistyring i staten ”.

(19) Teate tüüpvormi III.6.A osa 6. jagu ning teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 3. jagu.

(20) Teatises ristviidati Skattefunni abikavale, kuid mainiti eraldi ainult punkti ii all loetletud liiki projekte ning seetõttu oli ebaselge, kas muud liiki projektid olid teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikavasse kaasatud või mitte. Norra ametiasutused kinnitasid siiski 12. märtsi 2008. aasta e-kirjaga (reg nr 469276), et punktis i kirjeldatud teadus- ja arendustegevus on abikavaga hõlmatud.

(21) Teate tüüpvormi I osa 6. jagu ning teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 3. jagu. Abikavaga ei ole hõlmatud siiski tavaline ettevõtlusele orienteeritud tootearendus, mille raames puuduvad teadusuuringud, näiteks projektid, millel on jätkuv iseloom või mis sisaldavad meetodite muutmist ilma, et oleks nõutav uute teadmiste arendamine või olemasolevate teadmiste kasutamine uuel moel, või mis on organisatsioonilist laadi või koosnevad päringutest jne.

(22) Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 3. jagu ning teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava käsitleva maksuseaduse IX. jagu.

(23) St. prp. nr 65 (2004–2005) jagu 3.9, Ot. prp. nr 92 (2004–2005) jagu 14.1 ning teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste sissejuhatus. Kuigi Innovasjon Norge (varem Statens nęrings- og distriktsutviklingsfond) on samuti kaasatud Skattefunni abikava haldamisse, on ta siiski vaid teisejärgulises rollis.

(24) Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 7. jagu.

(25) Vt täiendav teave allpool jaos 2.3 „Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus”.

(26) Norra ametiasutuste 12. märtsi 2008. aasta e-kiri (reg nr 469275).

(27) Vt ka St. prp. nr 65 (2004-2005) jagu 3.9, kus märgitakse, et teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava on suunatud üksikettevõtjatele, piiratud vastutusega äriühingutele ja teistele ettevõtjate liikidele.

(28) Sellisel juhul jaotatakse projekti kulud osalejate vahel proportsionaalselt, vastavalt nende osaluse määrale.

(29) Norra ametiasutuste 10. jaanuari 2006. aasta kiri (reg nr 356994).

(30) Teate tüüpvormi osa III.6.A jagu 8.1.

(31) Vt joonealune märkus 29.

(32) Vt joonealune märkus 29.

(33) Vt joonealune märkus 29.

(34) Teate tüüpvormi osa III.6.A jagu 6.

(35) Vt NOU: 2004:14, pealkirjaga „ Om grunnlaget for inntektsoppgjųrene ”. See on aruanne, mis annab ülevaate palgatasemete määramise taustast riiklikus statistikas, mille on välja andnud valitsuse asutatud asutus. Aruande kohaselt oli 2003. aastal tööstustöölise keskmine aastapalk (täiskohaga töötajatel) 319 600 Norra krooni. Võttes arvesse prognoositud 4,4 % aastapalga kasvu aastatel 2004–2005 (mis vastab aastapalga kasvule aastatel 2002–2003), oli tööstustöölise keskmine aastapalk 2005. aastal prognooside kohaselt 348 300 Norra krooni. Käesoleva lähenemisviisi valimise põhjuseks oli asjaolu, et teatise esitamise ajal 2005. aastal olid kõnealused andmed kõige värskemad. Võrdluseks, NOU: 2007:3 näitab, et tööstustöölise keskmiseks aastapalgaks 2006. aastal oli 355 600 Norra krooni.

(36) Kuigi selliste teiste tegevuskulude tase arvutatakse töötaja/tunni alusel, siis asjaolu, et sellised kulud on ka tegelikult kantud, tõestatakse arvete alusel nagu selgitatakse allpool.

(37) Läbivaatamine toimus 1990. aastal, kasutati eri suurusega ettevõtjate andmeid.

(38) Pärast haiguspäevadest, emapuhkustest jne tulenevaid korrigeerimisi.

(39) Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 3. jagu. St. prp. nr 65 (2004–2005) jaost 3.9 ilmneb, et ülemmäär on põhimõtteliselt 50 % (ettevõtja enda teostatud projektide korral) Skattefunni abikava kulude ülemmäärast (4 miljonit Norra krooni).

(40) Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 4. jagu.

(41) Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 3. jagu.

(42) Teate standardvormi osa III.6.A 7. jagu.

(43) Norra ametiasutused on märkinud, et kuna palgata tööjõu abikõlblike kulude ülemmäär on 2 miljonit Norra krooni ja VKEde puhul on abi osatähtsus 20 %, siis on abi ülemmäär absoluutarvudes 400 000 Norra krooni aastas. Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suuniste 3. jagu ning Teate standardvormi I osa 6. jagu.

(44) Eelmised teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi käsitlevad suunised asendati uute teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega 7. veebruaril 2007. Teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava käsitleva ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse tegemise ajal kohaldati veel eelmisi suuniseid. Kuna käesoleva juhtumi hindamiseks vajalikud sisulised eeskirjad jäid suures osas siiski samaks, ei ole järgnevas õigusaktide muutmist enam kommenteeritud.

(45) Järelevalveameti tõlge.

(46) Allikas: 2007. aastal avaldatud Norra kõrgharidusega inseneride ühenduse TEKNA palgastatistika.

(47) Riigiabi suuniste 3. jao punkt 3 riigiabi eeskirjade rakendamise kohta äriühingute maksustamisega seotud abimeetmete suhtes.

(48) Kuigi seda otseselt ei mainitud, anti toetust ka sõltumata piirkonnast, kus abisaaja asus.

(49) Vt kohtuasi C-241/94 Prantsusmaa vs. komisjon [1996] EKL I-4551, punktid 23 ja 24; kohtuasi C 200/97 Ecotrade vs. AFS [1998] EKL I-7907, punkt 40; ja kohtuasi C-295/97 Piaggio vs. Ifitalia [1999] EKL I 3735, punkt 39.

(50) Norra ametiasutuste 15. veebruari 2008. aasta kiri (reg nr 465311). Vastavalt mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antava riigiabi suuniste jaole 2.2 määratletakse väikeettevõtjat kui ettevõtjat, kus töötab vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot, mikroettevõtjat määratletakse kui ettevõtjat, kus töötab vähem kui 10 töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Omandisuhted võivad välistada väike- ja mikroettevõtjate kvalifitseerumise nagu on sätestatud VKEdele antava riigiabi käsitlevates suunistes.

(51) Asjaomase statistika avaldas aastate 2001–2006 kohta „Statistisk Sentralbyrå” pealkirja all „Utenrikshandel med varer, årsserier 2006” (Tabel 17 „Import etter handelsområder, verdensdeler og land” ning tabel 18 „Eksport etter handelsområder, verdensdeler og land”. Statistika on kättesaadav veebisaidil http://www.ssb.no/emner/09/05/nos_utenriks/.

(52) Ot. prp. nr 92 (2004–2005) jagu 1.4.3, milles viidatakse St. prp. nr. 65 (2004–2005) jaole 3.9.

(53) Innst. O. nr 125 (2004–2005) jagu 15.1 ja Ot. prp. nr 92 (2004–2005) jagu 14.3, mille viidatakse St. prp. nr 65 (2004–2005) jaole 3.9.

(54) 19. juuli 2006. aasta otsus nr 226/06/COL toetatavate piirkondade kaardi ja toetuse määrade kohta Norras.

(55) Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate suuniste jao 1.4 punktid 29 ja 30.

(56) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33), mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22). Mõlemad määrused on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunkti f. Seal esitatud määratlus vastab VKEdele antava riigiabi käsitlevates riigiabi suunistes (vt käesoleva otsuse II osa jagu 1.3) esitatud määratlusele.

(57) 20 % ulatuses maksuvaba kulu vormis toetuse saamine vastab 28 % maksumäära puhul 27,8 % brutokulule (28 % 27,8st = 7,8, mis tuleb maksta maksudeks, ning 20 jääb toetusena alles.

(58) Märkus teadus- ja arendustegevuse palgata tööjõu abikava suunistes selle kohta, et abi osatähtsuste ülemmäärad vastavad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevates suunistes esitatule, on ebapiisav.

(59) Vastavad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suuniste jao 5.1.4 alapunktidele a) personalikulud, e) täiendavad üldkulud ja f) teised tegevuskulud.

(60) Ühenduse teadusuuringute raamprogramm on peamine rahastamisvahend, millest ühendus rahastab Euroopas teadusuuringuid ning sellele viidatakse ühenduse raamistikus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta, ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(62) Seitsmenda raamprogrammi raames toetuste andmist käsitleva üldise näidislepingu II lisa B osa peatüki II.14 punkti 1 alapunkt g. Lepingu tekst on kättesaadav teadusuuringute peadirektoraadi veebisaidil http://ec.europa.eu/research/index.cfm

(63) Vastavalt seitsmenda raamprogrammi kaudsete tegevustega seotud finantsküsimuste suuniste (mis on koostatud seitsmenda raamprogrammi kohase toetuslepingu näidise tõlgendamiseks) artiklile II.12.3 „abikõlbmatud kulud” lk 42, võivad sellised isikud otsustada „deklareerida keskmist personalikulu, kui selle aluseks on tõendatud ja komisjoni heakskiidetud metoodika, mille aluseks on riiklike õigusaktidega (tavaliselt maksuseadus) tunnustatud sissetulekud (st maksudeklaratsioonid)”.

(64) Metoodika alusel on tööstustöölise 348 300 Norra kroonise aastapalga puhul tunnitasu suurus 500 Norra krooni, ehitusinseneri 460 000 (või 530 000) Norra kroonise palga puhul aga 772,80 (või 890,40) Norra krooni. Tööjõukulude tegur vastab tööstustööliste puhul 232,20 Norra kroonile, ehitusinseneride puhul aga 353,33 Norra kroonile.

(65) Iga üksikjuhtumi kontroll on tõepoolest sarnane või isegi rangem kui metoodika ühekordne audiitorkontroll.

(66) Tegevuskulude tegur on 267,80 Norra krooni, mis on kombineeritud tunnitasu ja tööjõukulu teguri vahe: 500 Norra krooni – 232,20 Norra krooni = 267,80 Norra krooni.

(67) 25. septembri 2002. aasta otsus nr 171/02/COL, mida on muudetud 5. veebruari 2003. aasta otsusega nr 16/03/COL.

(68) Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punktid 122–124.

(69) Piirangud ettevõtja kohta on tõepoolest rangemad kui piirangud projekti kohta. Isegi kui ettevõtja rahastataks sama projekti abikavast ülemmäära ulatuses aastapõhiselt kogu abikava kestuse ajal, jääks 7,5 miljoni eurone künnis ikkagi saavutamata.

(70) Välja arvatud juhul, kui muudatustest tuleb teatada lihtsustatud menetluse kohaselt vastavalt 14. juuli 2004. aasta otsusele nr 195/04/COL EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu 3. protokolli II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta (ELT L 139, 25.5.2006, lk 37).

V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

17.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 332/38

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1236/2009,

10. detsember 2009,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 (millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007, (1) eriti selle artiklit 25,

olles konsulteerinud üldiste tariifsete soodustuste komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 9. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/938/EÜ (2) (muudetud otsusega 2009/454/EÜ) (3) on esitatud loetelu soodustatud riikidest, kes vastavad nõukogu määrusega (EÜ) nr 732/2008 ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011 sätestatud säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kohaldamise tingimustele.

(2)	Määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisa veerg E peaks sisaldama teavet säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorraga hõlmatavate soodustatud riikide kohta. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 211, 6.8.2008, lk 1.

(2) ELT L 334, 12.12.2008, lk 90.

(3) ELT L 149, 12.6.2009, lk 78.

LISA

„I LISA

Soodustatud riigid (1) ja territooriumid, mis on hõlmatud ühenduse üldiste tariifsete soodustuste kavaga

A veerg	:	tähestikuline kood vastavuses ühenduse väliskaubandusstatistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri koodiga
B veerg	:	riigi või territooriumi nimi
C veerg	:	jaotis(ed), mille suhtes tariifsed soodustused on asjaomases soodustatud riigis kaotatud (artikkel 13)
D veerg	:	Vähim arenenud riikide suhtes kohaldatava erikorraga hõlmatud riik (artikkel 11)
E veerg	:	riik, mille suhtes kohaldatakse stimuleerivat erikorda säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks (artikkel 7)

A	B	C		D	E
AE	Araabia Ühendemiraadid
AF	Afganistan			X
AG	Antigua ja Barbuda
AI	Anguilla
AM	Armeenia				X
AN	Hollandi Antillid
AO	Angola			X
AQ	Antarktika
AR	Argentina
AS	Ameerika Samoa
AW	Aruba
AZ	Aserbaidžaan				X
BB	Barbados
BD	Bangladesh			X
BF	Burkina Faso			X
BH	Bahrein
BI	Burundi			X
BJ	Benin			X
BM	Bermuda
BN	Brunei Darussalami Riik
BO	Boliivia				X
BR	Brasiilia	S-IV	Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad
BR	Brasiilia	S-IX	Puit ja puittooted; puusüsi; kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost või muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised
BS	Bahama
BT	Bhutan			X
BV	Bouvet’ saar
BW	Botswana
BY	Valgevene
BZ	Belize
CC	Kookossaared (Keelingi saared)
CD	Kongo Demokraatlik Vabariik			X
CF	Kesk-Aafrika Vabariik			X
CG	Kongo
CI	Côte d’Ivoire
CK	Cooki saared
CM	Kamerun
CN	Hiina Rahvavabariik	S-VI	Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted
		S-VII	Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted
		S-VIII	Toornahad, nahk, karusnahk ja tooted nendest; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)
		S-IX	Puit ja puittooted; puusüsi; kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost või muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised
		S-XIa	Tekstiil; S-XIb tekstiilitooted
		S-XII	Jalatsid, peakatted, vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; töödeldud suled ja sulgedest tooted; kunstlilled; tooted juustest
		S-XIII	Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; keraamikatooted; klaas ja klaastooted
		S-XIV	Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid
		S-XV	Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted
		S-XVI	Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud
		S-XVII	Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid
		S-XVIII	Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; kellad; muusikainstrumendid; nende osad ja tarvikud
		S-XX	Mitmesugused tööstustooted
CO	Kolumbia				X
CR	Costa Rica				X
CU	Kuuba
CV	Cabo Verde			X
CX	Jõulusaar
DJ	Djibouti			X
DM	Dominica
DO	Dominikaani Vabariik
DZ	Alžeeria
EC	Ecuador				X
EG	Egiptus
ER	Eritrea			X
ET	Etioopia			X
FJ	Fidži
FK	Falklandi saared
FM	Mikroneesia Liiduriigid
GA	Gabon
GD	Grenada
GE	Gruusia				X
GH	Ghana
GI	Gibraltar
GL	Gröönimaa
GM	Gambia			X
GN	Guinea			X
GQ	Ekvatoriaal-Guinea			X
GS	Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared
GT	Guatemala				X
GU	Guam
GW	Guinea-Bissau			X
GY	Guyana
HM	Heard ja McDonald
HN	Honduras				X
HT	Haiti			X
ID	Indoneesia	S-III	Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamise saadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad
IN	India	S-XIa	Tekstiil
IO	Briti India ookeani ala
IQ	Iraak
IR	Iraan
JM	Jamaica
JO	Jordaania
KE	Kenya
KG	Kõrgõzstan
KH	Kambodža			X
KI	Kiribati			X
KM	Komoorid			X
KN	Saint Kitts ja Nevis
KW	Kuveit
KY	Kaimanisaared
KZ	Kasahstan
LA	Laose Demokraatlik Rahvavabariik			X
LB	Liibanon
LC	Saint Lucia
LK	Sri Lanka				X
LR	Libeeria			X
LS	Lesotho			X
LY	Liibüa Araabia Džamahirija
MA	Maroko
MG	Madagaskar			X
MH	Marshalli Saared
ML	Mali			X
MM	Myanmar			X
MN	Mongoolia				X
MO	Aomen
MP	Põhja-Mariaanid
MR	Mauritaania			X
MS	Montserrat
MU	Mauritius
MV	Maldiivid			X
MW	Malawi			X
MX	Mehhiko
MY	Malaisia	S-III	Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamise saadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad
MZ	Mosambiik			X
NA	Namiibia
NC	Uus-Kaledoonia
NE	Niger			X
NF	Norfolk
NG	Nigeeria
NI	Nicaragua				X
NP	Nepal			X
NR	Nauru
NU	Niue
OM	Oman
PA	Panama
PE	Peruu				X
PF	Prantsuse Polüneesia
PG	Paapua Uus-Guinea
PH	Filipiinid
PK	Pakistan
PM	Saint-Pierre ja Miquelon
PN	Pitcairn
PW	Palau
PY	Paraguay				X
QA	Katar
RU	Vene Föderatsioon
RW	Rwanda			X
SA	Saudi Araabia
SB	Saalomoni saared			X
SC	Seišellid
SD	Sudaan			X
SH	Saint Helena
SL	Sierra Leone			X
SN	Senegal			X
SO	Somaalia			X
SR	Suriname
ST	São Tomé ja Príncipe			X
SV	El Salvador				X
SY	Süüria Araabia Vabariik
SZ	Svaasimaa
TC	Turks ja Caicos
TD	Tšaad			X
TF	Prantsuse Lõunaalad
TG	Togo			X
TH	Tai	S-XIV	Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid
TJ	Tadžikistan
TK	Tokelau
TL	Ida-Timor			X
TM	Türkmenistan
TN	Tuneesia
TO	Tonga
TT	Trinidad ja Tobago
TV	Tuvalu			X
TZ	Tansaania			X
UA	Ukraina
UG	Uganda			X
UM	Ühendriikide hajasaared
UY	Uruguay
UZ	Usbekistan
VC	Saint Vincent ja Grenadiinid
VE	Venetsueela
VG	Briti Neitsisaared
VI	Ühendriikide Neitsisaared
VN	Vietnam	S-XII	Jalatsid, peakatted, vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; töödeldud suled ja sulgedest tooted; kunstlilled; tooted juustest
VU	Vanuatu			X
WF	Wallis ja Futuna
WS	Samoa			X
YE	Jeemen			X
YT	Mayotte
ZA	Lõuna-Aafrika
ZM	Sambia			X
ZW	Zimbabwe”

(1) See loetelu võib sisaldada riike, kelle suhtes ühenduse üldiste tariifsete soodustuste kava on ajutiselt peatatud või kes ei ole järginud halduskoostöö nõudeid, mis on eeltingimuseks kaupade suhtes tariifsete soodustuste andmisel. Ajakohastatud loetelu saab komisjonilt või asjaomase riigi pädevatelt ametiasutustelt.

17.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 332/54

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1241/2009,

16. detsember 2009,

millega pikendatakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi eelnevat järelevalvet ja ajakohastatakse järelevalve kohaldamisala

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 260/2009 impordi ühiste eeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 11,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 625/2009 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta, (2) eriti selle artiklit 9,

pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 76/2002 (3) kehtestas komisjon ühenduse eelneva järelevalve teatavate kolmandatest riikidest pärit raua- ja terasetoodete impordi üle.

(2)	Liidu väliskaubandusstatistika ei ole kättesaadav ajavahemikel, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1917/2000 (4).

(3)	Kuigi pärast järelevalve kehtestamist 2002. aastal on olukord muutunud, on maailma teraseturul toimuva arengu tõttu edaspidigi vaja usaldusväärset ja kiiret teabesüsteemi liidu impordi kohta.

(4)

On uuritud praegu järelevalve all olevate toodete ning praegu mitte järelevalve all olevate roostevabast lehtterasest toodete ja suuremõõduliste keevistorude impordi suundumusi. On peetud vajalikuks uurida suundumusi lisaks selliste toodete puhul, kuna need on turul kõige suurema lisandväärtusega tooted.

(5)	Ajavahemikul 2005–2008 kasvas selliste terasetoodete import Euroopa Liitu absoluutväärtuses märkimisväärselt (40 % võrra). Kui 2008. aasta lõpus import hakkaski vähenema, järgis see pigem nõudluse kahanemist, nii et võrreldes tarbimisega jäi import ikkagi oluliseks.

(6)

Aastatel 2006–2008 kasvas maailmas terasetoodangu maht ja kasvu jätkumist prognoositakse kuni 2010. aastani. Kahekohalist mahu kasvu on järgmisel kahel aastal oodata mitmel pool, eelkõige Hiinas, Indias, Brasiilias ja Kesk-Idas. Hiina, kasvavate mahtude osas kõige tähtsama riigi arvele langeb praegu ligikaudu 40 % maailma toorterase toodangumahust ja see vastab ligikaudu kolmekordsele terase aasta tarbimismahule Euroopa Liidus.

(7)

Euroopa Liit on tähtis teraseturg nii suuruselt kui ka hinnalt, eelkõige aga tugeva vääringu tõttu, mistõttu on tõenäoline, et turu elavnedes ja nõudluse kasvades liidu turul suunatakse terasetoodangu tootmisvõimsuse ülejääk Euroopa Liitu. Võrdluseks märgitagu, et juurdepääsu kolmandatele turgudele on hiljaaegu erineval määral piiratud, sest eri geograafiliste piirkondade (nagu Ameerika, Aasia ja Kesk-Ida) riigid on rakendanud abinõusid oma terasetööstuse kaitseks. On võetud mitmesuguseid meetmeid: tollitariifide tõstmine, litsentsinõuded, kohaliku toodangu ostmise kohustus, ja seda turgudel, mille arvele langeb tähtis osa ülemaailmsest tarbimisest.

(8)

Toorterase ja roostevabast lehtterasest toodete tootmine saavutas Euroopa Liidus kõrgeima taseme vastavalt 2007. ja 2006. aastal ning 2008. aastal algas langus. 2009. aasta esimesel poolaastal oli kahanemine 2008. aasta sama ajavahemikuga võrreldes 43,2 %, seevastu maailma terasetoodangu vähenemine samal ajavahemikul oli 22,4 %. Kriis on avaldanud mõju kõikidele suurtele terasetootmisega tegelevatele riikidele Euroopa Liidus, selletõttu on kas tootjad vähendanud tootmispäevi või on suurenenud kasutamata võimsused.

(9)	Kõik tootjad on tööhõivet märkimisväärselt vähendanud. Majanduskriis mõjutas 2009. aasta juunis ligikaudu 40 % Euroopa Liidu terasesektori tööjõust kas pikemate või lühemate sundpuhkuste või koondamiste näol.

(10)

Arvestades hiljutisi suundumusi terasetoodete impordi vallas, Euroopa Liidu tööstuse praegust nõrka seisundit, jätkuvalt vähest nõudlust Euroopa Liidu turul ning asjaolu, et kasutamata mahtusid võidakse nõudluse taastumisel praegu ja edaspidi suunata uuesti Euroopa Liitu, võib nentida, et on olemas määruse (EÜ) nr 260/2009 artiklis 11 osutatud oht kahjustada liidu tootjate huve.

(11)

Seetõttu on liidu huvides, et teatavate terasetoodete impordi suhtes kohaldataks ka edaspidi eelnevat järelvalvet impordi suundumuste kohta kiire analüüsi tegemist võimaldavate põhjalike statistiliste andmete saamiseks. On vaja kiiresti ja varakult saada andmeid, et maailmaturul toimuvate kiirete muutuste korral kaitsta haavatavat Euroopa teraseturgu. See on eriti tähtis praeguse kriisi olukorras, kus ei ole kindlust ei selles, et nõudluse struktuur taastuks, ega ka selles, et Euroopa Liidu tööstus sellest tegelikult kasu saaks.

(12)

Arvestades arengut, mis toimub lehtterastoodete ja suuremõõduliste valtstorude turul, asjaomaste tööstusharude olukorda ning seda, et kõnealused tooted on hõlmatud sarnaste terasetoodete järelevalvesüsteemidega, on asjakohane sätestada, et kõnealuse järelevalvesüsteemi kohaldamisalasse kuuluksid I lisas loetletud tooted.

(13)

Arvestades eespool nimetatud arengusuundi ja seda, et põhilised terasetootjad, nagu Kanada ja Ameerika Ühendriigid, on hiljaaegu otsustanud pikendada oma samasugust terase impordi järelevalvet (pikendatud vastavalt 31. augustini 2011 ja 21. märtsini 2013), on asjakohane pikendada järelevalvet kuni 31. detsembrini 2012.

(14)	Tarbetute piirangute vähendamiseks ja selleks, et mitte liigselt häirida piiri lähedal asuvate äriühingute tööd, jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja impordisaadetised netokaalu piirmääraga 2 500 kilogrammi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 76/2002 muudetakse järgmiselt:

1.	Eelneva järelevalve kohaldamisala laiendatakse toodetele, mis on loetletud I lisas.

2.	Artiklis 6 asendatakse kuupäev „31. detsember 2009” kuupäevaga „31. detsember 2012”.

3.	Riiklike pädevate asutuste nimekiri asendatakse II lisa nimekirjaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 84, 31.3.2009, lk 1.

(2) ELT L 185, 17.7.2009, lk 1.

(3) EÜT L 16, 18.1.2002, lk 3.

(4) EÜT L 229, 9.9.2000, lk 14.

I LISA

Tooted, mis lisatakse eelneva järelevalve alla kuuluvate toodete loetelusse

7219 11 00

7219 12 10

7219 12 90

7219 13 10

7219 13 90

7219 14 10

7219 14 90

7219 21 10

7219 21 90

7219 22 10

7219 22 90

7219 23 00

7219 24 00

7219 31 00

7219 32 10

7219 32 90

7219 33 10

7219 33 90

7219 34 10

7219 34 90

7219 35 10

7219 35 90

7219 90 20

7219 90 80

7220 11 00

7220 12 00

7220 20 21

7220 20 29

7220 20 41

7220 20 49

7220 20 81

7220 20 89

7220 90 20

7220 90 80

7228 50 20

Kogu CN-rubriik 7305

II LISA

LISTA DE LAS AUTORIDADES NACIONALES COMPETENTES

СПИСЪК НА КОМПЕТЕНТНИТЕ НАЦИОНАЛНИ ОРГАНИ

SEZNAM PŘÍSLUŠNÝCH VNITROSTÁTNÍCH ORGÁNŮ

LISTE OVER KOMPETENTE NATIONALE MYNDIGHEDER

LISTE DER ZUSTÄNDIGEN BEHÖRDEN DER MITGLIEDSTAATEN

PÄDEVATE RIIKLIKE ASUTUSTE NIMEKIRI

ΔΙΕΥΘΥΝΣΕΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΩΝ ΕΚΔΟΣΗΣ ΑΔΕΙΩΝ ΤΩΝ ΚΡΑΤΩΝ ΜΕΛΩΝ

LIST OF THE COMPETENT NATIONAL AUTHORITIES

LISTE DES AUTORITÉS NATIONALES COMPÉTENTES

ELENCO DELLE COMPETENTI AUTORITÀ NAZIONALI

VALSTU KOMPETENTO IESTAŽU SARAKSTS

ATSAKINGŲ NACIONALINIŲ INSTITUCIJŲ SĄRAŠAS

AZ ILLETÉKES NEMZETI HATÓSÁGOK LISTÁJA

LISTA TAL-AWTORITAJIET KOMPETENTI NAZZJONALI

LIJST VAN BEVOEGDE NATIONALE INSTANTIES

LISTA WŁAŚCIWYCH ORGANÓW KRAJOWYCH

LISTA DAS AUTORIDADES NACIONAIS COMPETENTES

LISTA AUTORITĂȚILOR NAȚIONALE COMPETENTE

ZOZNAM PRÍSLUŠNÝCH ŠTÁTNYCH ORGÁNOV

SEZNAM PRISTOJNIH NACIONALNIH ORGANOV

LUETTELO TOIMIVALTAISISTA KANSALLISISTA VIRANOMAISISTA

FÖRTECKNING ÖVER BEHÖRIGA NATIONELLA MYNDIGHETER

BELGIQUE/BELGIË

Service public fédéral de l’économie, des PME, des classes moyennes et de l’énergie

Direction générale du potentiel économique

Service des licences

Rue de Louvain 44

1000 Bruxelles

BELGIQUE

Tél. +32 25486469

Fax +32 22775063

Federale Overheidsdienst Economie, Kmo, Middenstand & Energie

Algemene Directie Economisch Potentieel

Dienst Vergunningen

Leuvenseweg 44

1000 Brussel

BELGIË

Tel. +32 25486469

Fax +32 22775063

БЪЛГАРИЯ

Министерство на икономиката, енергетиката и туризма Дирекция дирекция „Регистриране, лицензиране и контрол“

ул. „Славянска“ № 8

1052 София

Тел. +359 29407008 / +359 29407673 /+359 29407800

Факс +359 29815041 /+359 29804710 / +359 29883654

ČESKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

110 15 Praha 1

ČESKÁ REPUBLIKA

Tel. +420 224907111

Fax +420 224212133

DANMARK

Erhvervs- og Byggestyrelsen

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Langelinie Allé 17

2100 København Ø

Tlf. +45 35466030

Fax +45 35466029

Fax +45 35466001

DEUTSCHLAND

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle, (BAFA)

Frankfurter Straße 29-35

65760 Eschborn 1

DEUTSCHLAND

Tel. +49 61969080

Fax +49 6196908800

EESTI

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

15072 Tallinn

Tel. +372 6256400

Faks +372 6313660

FRANCE

Ministère de l’économie, de l’Industrie et de l’emploi

Direction générale de la compétitivité, de l’industrie et des services

Sous-direction «industries de santé, de la chimie et des nouveaux matériaux»

Bureau «matérieaux du futur et nouveaux procédés»

Le Bervil

12 rue Villiot

75572 Paris Cedex 12

FRANCE

Tél. +33 153449026

Fax +33 153449172

ITALIA

Ministero delle Attività produttive

Direzione generale per la politica commerciale e per la gestione del regime degli scambi

Viale America 341

00144 Roma RM

ITALIA

Tel. +39 0659647517 / +39 0659932471 / +39 0659932245 / +39 0659932260

Fax +39 0659932235 / +39 0659932636

ΚΥΠΡΟΣ/KYPROS

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Υπηρεσία Εμπορίου

Μονάδα Έκδοσης Αδειών Εισαγωγής/Εξαγωγής

Οδός Ανδρέα Αραούζου Αρ. 6

1421 Λευκωσία

ΚΥΠΡΟΣ/KYPROS

Τηλ. +357 22867100

Φαξ +357 22375120

IRELAND

Department of Enterprise, Trade and Employment

Import/Export Licensing, Block C

Earlsfort Centre

Hatch Street

Dublin 2

IRELAND

Tel. +353 16312121

Fax +353 16312562

ΕΛΛΑΣ

Υπουργείο Οικονομίας, Ανταγωνιστικότητας & Ναυτιλίας

Γενική Διεύθυνση Διεθνούς Οικονομικής Πολιτικής

Διεύθυνση Καθεστώτων Εισαγωγών-Εξαγωγών, Εμπορικής Άμυνας

Κορνάρου 1

105 63 Αθήνα

ΕΛΛΑΣ

Τηλ. +30 2103286021/22

Φαξ +30 2103286094

ESPAÑA

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Subdirección General de Comercio Exterior de Productos Industriales

Paseo de la Castellana 162

28046 Madrid

ESPAÑA

Tel. +34 913493817 / +34 9134937488

Fax +34 913493831

LATVIJA

Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija

Brīvības iela 55

Rīga, LV-1519

Tel. +371 670132 99/00 / +371 67013248

Fakss +371 67280882

LIETUVA

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Prekybos departamentas

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

Tel. +370 52628750 / +370 52619488

Faks. +370 52623974

LUXEMBOURG

Ministère de l’économie et du commerce extérieu

Office des licences

BP 113

2011 Luxembourg

LUXEMBOURG

Tél. +352 4782371

Fax +352 466138

MAGYARORSZÁG

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Budapest

Margit krt. 85.

1024

MAGYARORSZÁG

Tel. +36 13367303

Fax +36 13367302

E-mail: mkeh@mkeh.gov.hu

MALTA

Diviżjoni għall-Kummerċ

Servizzi Kummerċjali

Lascaris

Valletta

CMR 02

Tel. +356 21237112

Fax +356 25690299

NEDERLAND

Belastingdienst/Douane centrale dienst voor in- en uitvoer

Postbus 30003, Engelse Kamp 2

9700 RD Groningen

NEDERLAND

Tel. +31 505232600

Fax +31 505232210

ROMÂNIA

Ministerul Întreprinderilor Mici și Mijlocii, Comerțului și Mediului de Afaceri

Direcția Generală Politici Comerciale

Str. Ion Câmpineanu, nr. 16, sector 1

010036 București

Tel. +40 213150081

Fax +40 213150454

e-mail: clc@dce.gov.ro

SLOVENIJA

Ministrstvo za finance

Carinska uprava Republike Slovenije

Carinski urad Jesenice

Spodnji plavž 6C

SI-4270 Jesenice

SLOVENIJA

Tel. +386 42974470

Faks +386 42974472

SLOVENSKO

Ministerstvo hospodárstva

Mierová 19

827 15 Bratislava 212

Slovenská republika

Tel. +421 248542021 / +421 248547119

Fax +421 248543116

ÖSTERREICH

Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend

Außenwirtschaftsadministration

Abteilung C2/2

Stubenring 1

1011 Wien

Tel. +43 171100-0

Fax +43 171100/83 86

POLSKA

Ministerstwo Gospodarki

Plac Trzech Krzyży 3/5

00-507 Warszawa

POLSKA

Tel. +48 226935553

Fax +48 226934021

PORTUGAL

Ministério das Finanças e da Administração Pública

Direcção-Geral das Alfândegas e dos Impostos

Especiais sobre o Consumo

Rua da Alfândega, n.o 5, r/c

1149-006 Lisboa

PORTUGAL

Tel. +35 1218814263

Fax +35 1218813990

SUOMI/FINLAND

Tullihallitus

PL 512

FI-00101 Helsinki

P. +358 96141

F. +358 204922852

Tullstyrelsen

PB 512

FI-00101 Helsingfors

Fax +358 204922852

SVERIGE

Kommerskollegium

Box 6803

SE-113 86 Stockholm

Tfn +46 86904800

Fax +46 8306759

UNITED KINGDOM

Department for Business, Innovation and Skills Import Licensing Branch

Queensway House — West Precinct

Billingham

TS23 2NF

UNITED KINGDOM

Tel. +44 1642364333 / +44 1642364334

Fax +44 1642364269

E-mail: enquiries.ilb@bis.gsi.gov.uk

17.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 332/60

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1242/2009,

16. detsember 2009,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit läbivalgustussüsteemide impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”) (1), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatus

(1)	18. märtsil 2009. aastal avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) pärit läbivalgustussüsteemide ühendusse importimise suhtes.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 2. veebruaril 2009. aastal ühenduse tootja Smiths Detection Group Limited (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 80 %, ühenduse läbivalgustussüsteemide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

1.2. Menetlusega seotud isikud

(3)

Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, ainsale teadaolevale tootjale Hiina RVs, asjaomaste ekspordiriikide esindajatele ning tootjatele Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA”), mis kavatseti võtta võrdlusriigiks. Lisaks sellele võttis komisjon ühendust kõikide teadaolevate vaatlusaluse toote/samasuguse toote kasutajatega ühenduses. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Selline võimalus anti kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja kes teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(4)

Võimaldamaks ainsal teadaoleval eksportival tootjal Hiina RVs soovi korral esitada taotlus turumajandusliku või individuaalse kohtlemise kohta, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina RV eksportivale tootjale ja ametiasutustele taotluse vormid. Ainus teadaolev eksportiv tootja Hiina RVs ei esitanud taotlust turumajandusliku kohtlemise kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7, kuid esitas taotluse individuaalse kohtlemise kohta.

(5)	Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele isikutele, kes seda soovisid algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul.

(6)	Vastused saadi ainsalt teadaolevalt Hiina eksportivalt tootjalt, kahelt ühenduse tootjalt, ühelt tootjalt USAst, mis kavatseti võtta võrdlusriigiks, ja üheksalt ühenduse kasutajalt.

(7)

Komisjon püüdis leida kogu teabe, mida ta seoses turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise ja dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ning ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega pidas vajalikuks ning kontrollis seda. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

a)	Ühenduse tootjad: Smiths Heimann SAS, Vitry (Prantsusmaa) ja Smiths Heimann GmbH, Wiesbaden (Saksamaa), mõlemad ettevõtja Smiths Detection Group Limited sidusettevõtjad.

b)	Hiina RV eksportiv tootja: Nuctech Company Limited, Peking, Hiina Rahvavabariik.

(8)	Kuna oli vaja määrata kindlaks normaalväärtus selle HRV eksportiva tootja jaoks, kes ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, toimus kontroll normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi (antud juhul USA) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes: Rapiscan Systems Inc., Torrance, CA, USA.

1.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(9)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 31. detsembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood” või „UP” ). Kahju hindamiseks vajalike suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Vaatlusaluse perioodi pikkust silmas pidades märgitakse, et 18kuuline periood valiti vaatlusaluse toote/samasuguse kaubaturu eriomaduste, st riigihangete/pakkumismenetluste olemasolu tõttu, millega kaasnevad tehingute pikk teostusaeg ja üsna vähesed tehingud.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(10)

Vaatlusalused tooted on Hiina Rahvavabariigist pärit kauba läbivalgustussüsteemid, milles kasutatakse neutron-, röntgen- (röntgenkiirguse allikas võimsusega 250 KeV või rohkem), alfa-, beeta- või gammakiirgust ning mis kuuluvad hetkel CN-koodide ex 9022 19 00 , ex 9022 29 00 , ex 9027 80 17 ja ex 9030 10 00 alla, ning kõnealuste süsteemidega varustatud mootorsõidukid, mis kuuluvad hetkel CN-koodi ex 8705 90 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(11)

Nimetatud läbivalgustussüsteemid kuuluvad arenenud tehnoloogial põhineva kauba kontrollimiseks kasutatava kontrollsüsteemi alla. Need aitavad parandada turvalisust ja julgeolekut, avastades muu hulgas selliseid saadetisi nagu lõhkeained, relvad, radioaktiivsed ained, narkootikumid, salakaup ja võltsitud kaup. Läbivalgustussüsteemid on tolliasutuste ja sadamavaldajate ning ka teatavate õhutranspordiettevõtjate ja muude turvalisusele ja julgeolekule spetsialiseerunud erasektori ettevõtjate peamiseks töövahendiks mere-, raudtee-, maantee- ja õhutranspordiga veetavate avamata saadetiste hulgast kahtlaste kaupade avastamisel.

(12)

Vaatlusalusel tootel on erinevad konfiguratsioonid, olenevalt läbivalgustatavast esemest ja asjaolust, kas see peab olema teisaldatav või võib olla staatiline. Peamised konfiguratsioonid on järgmised: statsionaarsed süsteemid (mis paigaldatakse alaliselt selleks ettenähtud kohta), ümberpaigutatavad süsteemid (läbivalgustussüsteemid, mis liiguvad rööbastel ja mida saab ümber paigutada), raudteesüsteemid, mobiilsed süsteemid (millel on läbivalgustussüsteemid monteeritud mootorsõidukisse), kaupade läbilaskmise süsteemid ja turvaväravasüsteemid. Sama konfiguratsiooniga läbivalgustussüsteemidel on samad füüsikalised, tehnoloogilised ja toimeomadused, neid kasutatakse samadel eesmärkidel, müüakse vaid lõppkasutajatele ja toodetakse sama tüüpi seadmetega.

(13)

Ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja väitis, et vaatlusaluse toote valikut tuleks oluliselt vähendada ja see peaks sisaldama vaid teatava röntgenkiirgusega läbivalgustussüsteeme, st mitte-teisaldatavaid kauba läbivalgustussüsteeme, milles kasutatakse röntgenkiirgust (röntgenkiirguse allikas võimsusega 450 KeV või rohkem), v.a kauba läbivalgustussüsteeme, mis sisaldavad kaksikenergeetilise ülerealaotusega skaneerimissüsteeme (IDE), binokulaarstereoskoopilist (BS) ja kiirskaneerimistehnoloogiat. Arvati, et teatavad tehnoloogiad ei ole kauba läbivalgustussüsteemide jaoks teaduslikult või tehnoloogiliselt sobivad. Ta väitis, et mõnel juhul on tehnoloogiad, lõppkasutus ja tarbijate arusaamad erinevad. Ettevõtja avaldas arvamust, et teaduslikult või tehnoloogiliselt ei ole võimalik alfa- või beetakiirgust kauba läbivalgustussüsteemis kasutada. Ta väitis veel, et neutron- ja gammakiirgusel töötavaid kauba läbivalgustussüsteeme ei toodeta ühenduses. Lisaks sellele kinnitas ta, et teatavad läbivalgustussüsteemid on erinevad (st teisaldatavad kauba läbivalgustussüsteemid, kiirskaneerimistehnoloogial põhinevad läbivalgustussüsteemid, IDE ja BS tehnoloogial põhinevad läbivalgustussüsteemid, teatava energiatasemega läbivalgustussüsteemid) ning neid ei saa seega vaatlusaluse tootena käsitleda. Lõpetuseks väitis ettevõtja, et teatavad tooteliigid on erinevad ning et mõnda tooteliiki ei toodeta ei Hiina RVs ega ühenduses.

(14)

Uurimine on näidanud, et kõiki tootevalikusse kuuluvaid tehnoloogiaid saab kasutada kauba läbivalgustussüsteemides ja kõikidel tooteliikidel on sama otstarve – kauba läbivalgustamine –, mille puhul kasutatakse sama peamist vahendit, st kaupa läbivalgustavat kiirgusemissiooni. Seetõttu ei õigustanud energiaallika või –taseme muutused ning teatavate tehnoloogiate parim sobivus konkreetsete läbivalgustatavate esemete tüüpidega (nt orgaanilised esemed) teatavate tooteliikide väljajätmist. Samas täidavad kõik tooteliigid, sõltumata toodete tehnoloogiast, sama otstarvet, mida kasutaja neist ootab – kauba läbivalgustamist. Lisaks sellele ei välista Euroopa Liidu pakkumiskutsed tavaliselt ühtegi tehnoloogiat, sõltumata sellest, kus vastavat toodet toodetakse. Samuti ilmneb, et alfa- ja beetakiirgust saab kasutada teatavat tüüpi kauba läbivalgustamiseks. Väljaspool Euroopa Liitu toodetud tooteliikide kohta on märgitud, et kõnealune küsimus ei puutu asjasse. See tuleneb institutsioonide väljakujunenud tavast, et tootevaliku määratlus põhineb sellel, kas erinevatel tüüpidel on samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused ja ka samad lõppkasutajad. Kui tootevalikut piirataks nii, et toote määratluse alla kuuluksid täpselt samad tooteliigid, mida toodetakse ühenduse tootmisharus, siis ei toimiks dumpinguvastased meetmed. Seoses väitega, et teataval röntgenkiirgusel töötavad kauba läbivalgustussüsteemid tuleks jätta välja vaid põhjusel, et need põhinevad teatavatel tehnoloogiatel, tuleks märkida, et röntgenkiirgusel töötava kauba läbivalgustussüsteemi mis tahes lisaomadus või –funktsioon ei sea kahtluse alla asjaolu, et vaatlusalust toodet kasutatakse sama moodi nagu toote kõiki muid tüüpe ning et sellel on samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused. Teisaldatavate ja mitteteisaldatavate kauba läbivalgustussüsteemide erinevusi silmas pidades tuleks märkida, et mõlemal on sama otstarve, sama põhitehnoloogia ja mõlema läbivalgustussüsteem on integreeritud suuremasse seadmesse, olgu see veoauto või püsirajatis. Viimasena tuleks märkida, et kauba läbivalgustamisel kasutatakse nii kõrgeid kui ka madalaid energiatasemeid ning seega on kõikidel tooteliikidel samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused, eeldusel et energiatase on algatamisteates määratletud taseme piirides. Seega oleks ebaloogiline jätta välja teatava energiatasemega läbivalgustussüsteemid, eriti kui võtta arvesse asjaolu, et pakkumiskutsetes ei määratleta tavaliselt energiataset ning et läbivalgustussüsteemi tarnija saab oma pakkumises sobiva taseme kindlaks määrata. Sellest tulenevalt käsitatakse kõiki olemasolevaid liike käesoleva uurimise huvides ühe tootena.

(15)

Lisaks sellele teatati, et kuna kaebuse esitaja ei tooda vaatlusaluse toote peamist komponenti (st kiirendit), ei tuleks teda tootjana käsitada. Sellega seoses märgitakse, et kauba läbivalgustussüsteemid ja kiirendid on erinevad tooted. Kiirendite tootmine on teist tüüpi tegevus, kuna kiirendeid kasutatakse erinevate tegevusalade ja kasutusotstarvete jaoks. Kauba läbivalgustamine on vaid üks kiirendi kasutusotstarvetest. Kauba läbivalgustussüsteemide tootjad ei tooda tavaliselt kiirendeid. Komisjoni andmetel on vaid Nuctech vertikaalselt integreeritud ja toodab ainukesena tootmisahela eelmise etapi tooteid.

2.2. Samasugune toode

(16)

Leiti, et vaatlusalune Hiina RVs toodetud toode, võrdlusriigi USA siseturul toodetav ja müüdav toode ning ka ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetav ja müüdav toode on oma füüsikaliste ja tehniliste omaduste osas identsed. Lisaks sellele ei erine ka nende toodete kasutus. Seda kinnitab asjaolu, et tooted konkureerivad avalikel pakkumismenetlustel, kus nad peavad vastama samadele standardnõuetele. Neid pakkumisi avaldavad valitsusasutused (tavaliselt tolliasutused, kes on toote ostjad/kasutajad). Pakkumised sisaldavad tarnitava toote üksikasjalikke spetsifikaate, millele lisatakse vahel konkreetsed nõuded paigaldamise, tugiteenuste ja hooldusnõuete kohta. Määratluse järgi kaasneb kõikide tootja poolt pakkumismenetlusel tehtud pakkumistega asjaolu, et kõikidel konkureerivatel toodetel on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ja sama kasutusotstarve. Lisaks sellele vähendavad turu läbipaistvus selle piiratud suuruse (väike tehingute maht) ja osavõtjate arvu (vähe osavõtjaid) tõttu ning pakkumiskutsetes määratletud ranged nõuded võimalust tooteid eristada.

(17)	Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõiki kauba läbivalgustussüsteemide tüüpe käsitletakse samasugustena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPING

3.1. Üldine metoodika

(18)	Allpool esitatud üldist metoodikat kasutati ainsa koostööd tegeva Hiina RV eksportiva tootja puhul.

3.2. Turumajanduslik kohtlemine

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit toodete impordi suhtes läbiviidavas dumpinguvastases uurimises normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 eksportivate tootjate puhul, kes on tõendanud oma vastavust algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(20)	Põhjenduses 4 esitatud selgituse kohaselt taotles ainus koostööd tegev Hiina RV eksportiv tootja vaid individuaalset kohtlemist. Kõnealuseid kriteeriumeid seega ei uuritud.

3.3. Individuaalne kohtlemine

(21)

Üldreeglina kehtestatakse algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Viitamise hõlbustamiseks on need nõuded allpool esitatud:

—	täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtjate puhul on nad vabad kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tooma;

—	ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt kindlaks määratud;

—	enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu;

—	valuutavahetuskursside arvestust teostatakse turukursside alusel; ning

—	riiklik sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(22)	Ainus koostööd tegev Hiina RV eksportiv tootja taotles isiklikku kohtlemist ja esitas oma taotluse hindamiseks vajaliku teabe ettenähtud tähtaja jooksul.

(23)

Saadaoleva teabe ja läbiviidud kontrolli põhjal leiti, et vaatlusalust toodet silmas pidades on nimetatud ettevõtja kaubandustegevuse puhul riiklik sekkumine väga tõenäoline. Ainus koostööd tegev Hiina RV eksportiv tootja ei olnud tõepoolest võimeline tõendama, et ta on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu, kuna ettevõtja enamusaktsionär on Hiina riikliku ülikooli tütarettevõtja. Lisaks sellele peavad valitsusasutused eelnevalt heaks kiitma kõik muudatused ettevõtja osalussuhtes, sest ettevõtja registreeritud kapitalis kasutati riigivarasid. Komisjon märkis ka seda, et leiti viide kontaktile, mis oli seotud Hiina RV valitsuse ja veel ühe kolmanda riigi valitsuse vahelise kokkuleppega. Eelnev viitab taas teatavat laadi riiklikule sekkumisele, mis on seotud ettevõtja äritegevusega ehk täpsemalt võimega vabalt kindlaks määrata oma ekspordihindu ja koguseid ning müügitingimusi.

(24)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et kõnealune Hiina ettevõtja on vaatlusaluse toote ainus Hiina RV eksportiv tootja. Seega käsitatakse igat kehtestatavat individuaalset tollimaksu üleriigilise tollimaksuna, sest dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse diskrimineerimisvabal alusel sellise toote impordi suhtes Hiina RVs vaatlusalust toodet tootvast ainsast allikast, kelle suhtes on tuvastatud dumping ja sellest tulenev kahju.

(25)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud ja asjaolu, et vaatlusaluse toote kohta ei ole kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi ja kaupade koondnomenklatuuri kaudu võimalik saada täpset impordi-/ekspordistatistikat, sätestatakse esialgselt, et algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt ei võimaldatud ainsale koostööd tegevale eksportivale tootjale individuaalset kohtlemist.

3.4. Normaalväärtus

3.4.1. Võrdlusriik

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb importimise korral mitteturumajanduslikest riikidest, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(27)	Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina RV puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”) ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(28)

Ainus koostööd tegev Hiina RV eksportiv tootja oli oma kommentaarides skeptiline USA kasutamise kohta asjakohase võrdlusriigina. Peamine argument kõnealuse võrdlusriigi kasutamise vastu oli USA äärmiselt kaitstud riigihanketurg, mis rõhutab põhimõtet „osta Ameerika tooteid”, mille tulemuseks on kunstlikud hinnad USA turul.

(29)

Komisjon otsis koostööpartnereid USAst. Viiele teadaolevale kaebuses nimetatud ettevõtjale saadeti kirjad ja vastavad küsimustikud. Kõigist neist äriühingutest esitas vaid üks tootja kogu normaalväärtuse kindlaksmääramise jaoks vajaliku teabe õigeaegselt ja oli lõpuks nõus uurimises koostööd tegema.

(30)	Komisjon saatis meeldetuletuse USA ettevõtjatele, kellega algselt ühendust võeti. Lisaks paluti kaebuse esitajal ja ainsal koostööd tegeval Hiina RV eksportival tootjal esitada kommentaare kolmanda turumajandusriigi valiku kohta.

(31)

Ainus koostööd tegev Hiina RV eksportiv tootja väitis, et üks USAs asuv ettevõtja, kes on kaebuse esitajaga seotud, ei tee koostööd võrdlusriigiks ettenähtud riigi uurimises. Väideti, et koostöö puudumise tõttu võrdlusriigis asuva tütarettevõtjaga peaks kaebuse esitajat käsitama koostööst keeldujana ning menetlus tuleks lõpetada. Kaebuse esitaja märkis, et tema USAs asuv sidusettevõtja ei kvalifitseerunud Euroopa Liidu dumpinguvastaste reeglite tähenduses tootjana ning seega ei nimetatud teda ka kaebuses.

(32)

Koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud argumendid ei ole veenvad. Ühenduse tootjate ja võimaliku võrdlusriigi tootjate vahelise kapitalistliku seose olemasolu ei saa pidada võrdlusriigi valimisel mõjuvaks teguriks. Oluline on, kas võimalikuks võrdlusriigiks võetavat riiki saab pidada normaalväärtuse kindlaksmääramise osas tüüpiliseks riigiks, kes ekspordib kõnealusest riigist. Ühelgi võrdlusriigi tootjal ei ole kohustust teha dumpinguvastase uurimise osas komisjoniga koostööd. Lisaks sellele ei esitatud asjaomast teavet, mis viitaks sellele, et kaebuse esitaja USAs asuva sidusettevõtja koostööst keeldumine oleks põhjendamatult mõjutanud kõnealuse uurimise tulemusi. See järeldus on veelgi ilmsem, kuna üks sõltumatu USA tootja siiski tegi uurimisel koostööd.

(33)	Uurimise käigus tehti kindlaks, et USA on ainus riik lisaks Hiina RVle ja ühendusele, mille turul toodetakse vaatlusalust/samasugust toodet. Viidati ka sellele, et USAs on vaatlusaluse toote osas konkurentsivõimeline turg. Samasuguseid tooteid müüakse nii eraklientidele kui ka avalikele asutustele.

(34)

Föderaalne hangete määrus, mis viitab „Buy American” (Ameerika toodete eelistamist käsitlevale) aktile, hõlmab kõiki müüke USA valitusele. Selle akti kohaselt eelistab USA valitsus osta kodumaist toodangut, välja arvatud juhul, kui eksportiv riik on allkirjastanud riigihankeid käsitleva mitmepoolse WTO kaubanduskokkuleppe. Ameerika toodete eelistamist käsitlev akt sisaldab avaliku huvi või hanke puudumise korral erandeid kodumaise hanke üldeeskirjast. Ainus koostööd tegev Hiina RV eksportiv tootja väitis, et föderaalne hangete määrus ja Ameerika toodete eelistamist käsitlev akt kahjustavad toormaterjali ostu, suurendavad ostuhinda, eriti välismaal asuvatele ettevõtjate puhul, ning takistavad tõhusat konkurentsi USA turul.

(35)

Saadaoleva teabe põhjal avastati, et ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja oli varem osalenud ühel avalikud pakkumismenetlusel USAs. Uurimise käigus ei ole leitud ühtegi viidet selle kohta, et välistootjad, kes on allkirjastanud riigihankeid käsitleva mitmepoolse WTO kaubanduskokkuleppe, ei saa osaleda USAs toimuvatel avalikel pakkumismenetlustel samadel tingimustel kui kohalikud tootjad. Seega ei saa soostuda argumendiga, et USAt ei saa föderaalse hangete määruse tõttu kasutada võrdlusriigina.

(36)

Lisaks sellele selgus uurimisel, et koostööd tegeva USA tootja tootmismaht moodustab märgatavalt rohkem kui 5 % vaatlusaluse toote Hiina ekspordimahust ühendusse. Samasuguse USA toote kvaliteedi, tehniliste tunnuste ja standardite osas ei leitud Hiina toodetega võrreldes mingeid suuri üldisi erinevusi. USA turgu peeti seetõttu piisavalt tüüpiliseks, et määrata selle alusel kindlaks normaalväärtus Hiina RV jaoks.

(37)	Sellest lähtuvalt jõuti esialgsele järeldusele, et USA on vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a sobiv võrdlusriik.

3.4.2. Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(38)	Pärast USA valikut võrdlusriigiks arvutati USA ainsa koostööd tegeva tootja ruumides kontrollitud andmete alusel normaalväärtus.

(39)	USA tootja samasuguse toote omamaine müük leiti olevat representatiivne võrreldes vaatlusaluse tootega, mida eksportis ühendusse ainus koostööd tegev Hiina RV eksportiv tootja.

(40)

Kontrolliti ka seda, kas kodumaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kauplemise käigus, mille jaoks määrati kindlaks, kui suure osakaalu moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. USA tootja kontrollimine näitas, et tootja müügimaht, mille puhul netomüügihind oli võrdne ühiku hinnaga või sellest kõrgem, moodustas rohkem kui 80 % müügi kogumahust. Seetõttu oli normaalväärtuse aluseks tooteliigi tegelik kodumaine hind, mida arvutati uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi kodumaiste müügihindade kaalutud keskmisena sõltumata sellest, kas selline müük tõi tulu või mitte.

(41)	Täheldatakse, et koostööd tegev USA tootja tootis ja müüs uurimisperioodi jooksul USA turul ainult üht tüüpi samasugust toodet.

(42)

Vaatlusaluse toote liikide puhul, mille normaalväärtust ei olnud võimalik võrdlusriigis saadaolevate andmete põhjal arvutada, määrati normaalväärtus kindlaks ühenduse tootmisharu poolt kinnitatud sama tooteliiki käsitleva teabe põhjal. Seda tehti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, milles sätestatakse, et ühenduse tootmisharu kulusid ja hindu võib kasutada ka kui muud põhjendatud alust normaalväärtuse kindlaksmääramiseks mitteturumajanduslikest riikidest importimise puhul.

3.5. Ekspordihind

(43)	Ainsa koostööd tegeva Hiina RV eksportiva tootja eksport ühendusse toimus ainult riigiasutustele, kui oli sõlmitud riigihankeleping.

(44)

Uurimisel selgus, et ettevõtja raamatupidamisarvestus oli puudulik, mistõttu ei saadud mitme tehingu puhul täpselt teada eksportmüügi ja hindade üksikasju. Sõlmitud riigihankelepingud sisaldasid kohapealseid ehitustöid ning ühendusesiseseid paigalduse ja teenustega seotud kulusid, mida ei olnud kõikidel juhtudel võimalik ettevõtja raamatupidamisarvestuses kindlaks teha, kuigi need andmed peaksid üldjuhul saadaval olema. Lisaks sellele ei kajastatud ettevõtja raamatupidamises täpselt teatavaid ekspordiga seotud kulusid, mistõttu tekkis kahtlus nende täielikkuse kohta. Seega ei saadud piisavalt täpselt kindlaks teha teatavaid vajalikke ekspordihinna kohandusi, et võimaldada õiglast võrdlust normaalväärtusega.

(45)	Ettevõtjat teavitati eespool kirjeldatud puudujääkidest ning võimalusest rakendada algmääruse artiklit 18, et kehtestada vaatlusalusele tootele ekspordihind. Ettevõtjal paluti esitada selle kohta oma arvamus, kuid saadud kommentaarid olid üldised ega vaidlustanud tuvastatud probleeme.

(46)	Eespool kirjeldatut silmas pidades määrati vaatlusaluse toote ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1, võttes aluseks vaatlusaluse toote eest makstud hinna.

3.6. Võrdlus

(47)	Normaalväärtust ja ekspordihindasid võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(48)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Uuritava Hiina RV eksportiva tootja puhul võeti võimaluse korral põhjendatud juhtudel arvesse erinevusi transpordi-, kindlustus-, pakendamis- ja laenukulude, garantiide ja tagatiste, komisjonitasude, ehitustööde ning kohapealse paigaldamisega seotud kulude osas. Seda silmas pidades ja põhjenduses 45 kirjeldatu kohaselt on algmääruse artikli 18 lõikes 1 esitatud fakte kasutatud teenustega seotud kulude määramiseks.

3.7. Dumpingumarginaal

(49)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kehtestati ainsa koostööd tegeva Hiina RV eksportiva tootja puhul dumpingumarginaalid iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis määrati kindlaks nii, nagu eespool kirjeldatud.

(50)

Kaebuse esitaja ja koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja esitatud teabe põhjal ei ole Hiina RVs teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seega peaks Hiina RVs kehtestatav üleriigiline dumpingumarginaal olema võrdne ainsale koostööd tegevale Hiina RV eksportivale tootjale kehtestatud dumpingumarginaaliga.

(51)	Hiina RVs kehtestatav esialgne dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on 36,6 %.

4. KAHJU

4.1. Ühenduse toodang

(52)	Uurimise käigus tehti kindlaks, et ühenduses toodavad samasugust toodet kaks ühenduse tootjat, kelle tootmiskohad on Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis.

(53)	Eespool nimetatud ettevõtjate toodang moodustab ühenduse kogutoodangu.

(54)	Tuletatakse meelde, et sel juhul on vaid kaks ühenduse tootjat ja üks eksportiv tootja, kes esindavad ühenduse turu põhiosa. Seega ei ole võimalik esitada täpseid arve, et kaitsta ettevõtja omandiga seotud teavet. Sellisel juhul on näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena.

4.2. Ühenduse tootmisharu määratlus

(55)	Kaebuse on esitanud üks ühenduse tootja, kelle toodang moodustab üle 80 % kogu teadaolevast samasuguse toote tootmisest ühenduses.

(56)	Teine ühenduse tootja tegi uurimise alguses koostööd ning vastas küsimustikule, kuid hiljem ei võtnud enam aktiivselt uurimisest osa.

4.3. Tarbimine ühenduses

(57)

Tuletatakse meelde, et puudub täpne Eurostati impordistatistika vaatlusaluse toote kohta. Kõikidel huvitatud isikutel paluti esitada teave tarbimise kohta ühenduses. Teave kontrolliti võimaluse korral üle, võttes aluseks Hiinas ja USAs asuvate vaatlusaluse toodete tootjatelt ja Euroopa Liidu kasutajatelt saadud teabe ning teabe ühenduse tootmisharu pakkumiste kohta, mis ühenduse tootmisharu on kaotanud ühenduse turul. Ühenduse tarbimise kindlaksmääramisel on seega aluseks võetud ühenduse tootmisharu toodetud samasuguse toote müügimahtu ühenduses, muude teadaolevate ühenduse tootjate toodetud samasuguse toote müügimahtu ühenduses ning kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi mahtu. Pakkumismenetlusest tulenevat müügilepingute allkirjastamise kuupäeva kasutati selleks, et määrata kindlaks, kas tehing toimus kindlal ajavahemikul.

Selle põhjal oli tarbimine ühenduses järgmine:

	2004	2005	2006	2007	UP
Indeks: 2004=100	100	59	112	118	200
Allikas: küsimustike vastused ja hilisemad andmed

(58)	Vaatlusaluse ja samasuguse toote tootmine kahekordistus vaatlusalusel perioodil, kuna suurenes turvakontroll, pettusevastane tegevus ja kuritegevusega võitlemine. Mõne uue seadme ostmist rahastas EL mitme pettusevastase või piirikaitse algatuse raames.

4.4. Import vaatlusalusest riigist

4.4.1. Vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhindadega impordi maht, hind ja turuosa

(59)

Vaatlusaluse toote impordi maht kasvas oluliselt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Uurimisperioodil suurenes import märgatavalt alates 2004. aastast.

2004

2005

2006

2007

Impordi maht

100

500

600

1 500

Indeks: 2004=100

Allikas: küsimustike vastused ja hilisemad andmed

(60)

Keskmine impordihind erineb märgatavalt erinevate importide puhul, sest süsteemi seadistusel on keskmisele ühikuhinnale suur mõju. Seega ei ole keskmise ühikuhinna kujunemine oluline.

2004

2005

2006

2007

Keskmine impordihind

100

800

530

670

Indeks: 2004=100

Allikas: küsimustike vastused ja hilisemad andmed

(61)

Vaatlusalusel perioodil vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa suurenes rohkem kui neli korda. Sellega seoses tuleb märkida, et vaatlusalusest riigist pärit import moodustab vaatlusalusel perioodil Euroopa Liidu impordist valdava enamuse.

	2004	2005	2006	2007	UP
Hiina RV turuosa	0-10 %	0-10 %	20-30 %	30-40 %	40-50 %
Indeks: 2004=100	100	100	260	300	440
Allikas: küsimustike vastused ja hilisemad andmed

4.4.2. Hinna allalöömine

(62)

Hinna allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi koostööd tegeva eksportiva tootja impordihindasid ühenduse tootmisharu pakkumishindadega uurimisperioodil, võttes aluseks võrreldavad toote konfiguratsioonid. Võrreldi kõiki tehinguid, mille puhul esitas pakkumise nii ühenduse tootmisharu kui ka eksportiv tootja ja tehti pakkumine samadel tingimustel ning mille tellija oli heaks kiitnud. Ühenduse tootmisharu hindu korrigeeriti vastavalt tehasest hankimise tasandile ja võrreldi impordi CIF-hindadega Euroopa Liidu piiril, lisades tollimaksud.

(63)	Koostööd tegeva eksportiva tootja hindade põhjal tuvastatud hinna allalöömismarginaal, väljendatuna ühenduse tootmisharu hindade protsendimäärana, on 20–25 %.

4.5. Ühenduse tootmisharu olukord

4.5.1. Sissejuhatavad märkused

(64)	Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(65)

Tuleks märkida, et seda tüüpi tegevusala on pigem „teabe- või oskusteabemahukas” kui „seadmemahukas” ning selle tootmine on tellimuspõhine. Seda tuleks meeles pidada mitme kahjunäitaja tõlgendamisel ja nende tähtsuse kindlakstegemisel kahju analüüsi eesmärgil. Eespool nimetatud näitajad annavad teavet keskmiste hindade, tulu, varude näitajate, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta. Keskmiste hindade alast teavet ei peeta piisavaks, kuna tegemist on väikeste mahtudega ning aastate lõikes esineb erinevate läbivalgustussüsteemide puhul erinevusi. Tulu ja varude näitajate puhul ei anna esitatud teave täpset ülevaadet, sest esimene põhineb varadel, mille väärtus on juba langenud, ning teise aluseks on tellimustel põhinev turg. Tootmisvõimsusel ja tootmisvõimsuse rakendamise näitajatel on samuti üsna väike tähtsus, sest tooteid toodetakse peamiselt pakkumismenetluse järel, kui lepingu sõlmimine on kindel.

4.5.2. Kahjunäitajad

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2004	2005	2006	2007	UP
Toodang	100	75	89	163	166
Võimsus	100	82	83	168	222
Tootmisvõimsuse rakendamine	100	92	107	97	75
Indeks: 2004=100 Allikas: küsimustike vastused

(66)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil 66 %. Kõnealune positiivne suundumus tuleneb peamiselt samasuguse toote edukast ekspordimüügist. Ühenduse tootmisrahu tootmisvõimsus suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul samadel põhjustel üle kahe korra. Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste 25 %.

Varud

2004

2005

2006

2007

Varud

100

164

127

118

Indeks: 2004=100

Allikas: küsimustike vastused

(67)

Ühenduse tootmisharu varud varieerusid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Samasuguste toodete turutoodangut toodetakse aga tellimuse peale ja toote varusid hoitakse alati miinimumtasemel.

Müügimaht, müügihind ja turuosa

	2004	2005	2006	2007	UP
Ühenduse müügimaht	100	67	93	80	53
Turuosa	80-90 %	90-100 %	70-80 %	60-70 %	20-30 %
Turuosa indeks	100	113	84	68	27
Müügihind	100	87	107	87	116
Indeks: 2004=100 Allikas: küsimustike vastused ja hilisemad andmed

(68)	Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu müük ning uurimisperioodil oli see oma algmahust peaaegu poole väiksem. 2004. aastast uurimisperioodi lõpuni kaotas ühenduse tootmisharu 73 % oma turuosast.

(69)

Ühenduse tootmisharu oma toodangu keskmine müügihind sõltub väga palju müüdud läbivalgustussüsteemi konfiguratsioonist ja igal perioodil iga lepingu kohta müüdud ühikute arvust. Seega ei ole otstarbekas võrrelda vaatlusaluse perioodi arve.

Kasumlikkus

2004

2005

2006

2007

Maksueelne kasumimarginaal

100

-50

Indeks: 2004=100

Allikas: küsimustike vastused

(70)

Vaatlusalusel perioodil hakkas ühenduse tootmisharu kahjumit tootma. Uurimisperioodi jooksul oli olukord eriti halb. On ilmne, et 2007. aastal ja uurimisperioodi jooksul vaadeldud kasumlikkuse tasemed panid ühenduse tootmisharu püsimajäämise kahtluse alla.

Investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja võime kaasata kapitali

	2004	2005	2006	2007	UP
Investeeringud	100	164	100	354	105
Investeeringute tasuvus	110-120 %	85-95 %	210-220 %	215-225 %	60-70 %
Rahavoog	100	124	257	196	- 106
Indeks: 2004=100 Allikas: küsimustike vastused

(71)	Vaatlusalusel perioodil tehti vähe investeeringud. Suurim osa investeeringuid tehti ühenduse tootmisharu tootmishoonete hooldamisse. 2007. aasta suuremad investeeringud olid seotud vaatlusaluse toote parandamiseks loodud uue patendiga. Tuletatakse meelde, et kõnealune tegevus on oskusteabemahukas.

(72)	Investeeringutasuvus, mis on väljendatud ühenduse tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena, langes vaatlusalusel perioodil, kuid see ei ole hea kahjunäitaja, sest see kajastab peamiselt langenud väärtusega varasid.

(73)

Ühenduse tootmisharu rahavood halvenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

	2004	2005	2006	2007	UP
Tööhõive	100	110	113	131	137
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta	100	98	99	101	156
Tootlikkus töötaja kohta	100	68	79	124	121
Indeks: 2004=100 Allikas: küsimustike vastused

(74)	Samasuguse tootega seotud ühenduse tootmisharu töötajate arv suurenes vaatlusalusel perioodil tänu kaebuse esitaja heale eksporditegevusele. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes, mis kajastab kvalifitseerituma personali palgataset.

(75)	Tootlikkus, väljendatuna toodangus töötaja kohta, tõusis vaatlusalusel perioodil 21 %. See peegeldab väljaspool ELi asuvate turgude tegevuse suurenemist.

4.5.3. Dumpingumarginaali suurus

(76)	Vaatlusaluse riigi dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse turule tähtsusetuks pidada.

4.6. Järeldus kahju kohta

(77)	Vaatlusaluse perioodi vältel kasvas oluliselt madala dumpinguhinnaga import Hiina RVst. Vaatlusalusest riigist pärit impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi lõpuks väga palju. Vaatlusaluse toote turuosa suurenes ühenduses samal perioodil 440 % võrra.

(78)

Ühenduse tootmisharu majandusnäitajate analüüsimisel selgus, et kahju avaldus müügimahu (- 47 %), müügihinna ja turuosa (- 73 %) vähenemises. Sellel oli otsene negatiivne lisamõju ühenduse tootmisharu finantsolukorrale. Finantsnäitajad kinnitavad tõepoolest, et ühenduse tootmisharu tulevik on ohus ning et vaatlusalusest riigist pärit import takistab müügimahu suurendamist ja/või hindade tõstmist tasemele, mis võimaldaks sel oma finantsolukorda taastada.

(79)	Kahju hinnati kogu ühenduse ulatuses (makromajanduslikud näitajad). Selle põhjal ei tehtud kindlaks ühtegi olulist erinevust kaebuse esitaja ja ühenduse tootmisharu vahel.

(80)	Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et suur osa ühenduse tootmisharust on kandnud kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Sissejuhatus

(81)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import Hiinast on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju niisuguses ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

5.2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(82)	Esiteks tuletatakse meelde, et uurimisel selgus, et asjaomastest riikidest imporditud läbivalgustussüsteemid konkureerivad otseselt ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud läbivalgustussüsteemidega, eelkõige sellepärast, et nad konkureerivad pakkumismenetlustel.

(83)	Vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu oluline kasvuga kaasnes ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine. Nimetatud halvenemine hõlmas muu hulgas ühenduse toodangu müügi vähenemist ja hinnatasemete langust ühenduses sama perioodi vältel.

(84)	Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 440 % võrra, samal ajal kui ühenduse tootmisharu turuosa vähenes rohkem kui kahe kolmandiku võrra. Nimetatud negatiivsed muutused toimusid ühenduse tootmisharus, kui 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel kahekordistus ühenduse tarbimine.

(85)	Dumpinguhinnaga import lõi ühenduse tootmisharu hinnad alla ning seega on põhjust järeldada, et impordi tõttu langesid hinnad, mistõttu halvenes ühenduse tootmisharu finantsolukord.

(86)

Pidades silmas selgelt tuvastatud ajalist kokkulangevust järgmiste tegurite vahel, milleks on ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi järsk tõus selliste hindade juures, mis löövad alla ühenduse tootmisharu hinnad, ning teiselt poolt ühenduse tootmisharu müügi- ja tootmismahu ning turuosade vähenemine ja hinnalangus, on esialgu järeldatud, et dumpinguhinnaga import mängis ühenduse tootmisharule kahju tekitamises otsustavat rolli.

5.3. Muude tegurite mõju

5.3.1. Ühenduse tootmisharu eksport

	2004	2005	2006	2007	UP
Ühenduse toodangu eksportmüük	100	83	42	96	108
Ekspordi müügihind	100	76	56	35	65
Indeks: 2004=100 Allikas: küsimustike vastused

(87)

Ühenduse tootmisharu ekspordimaht kasvas vaatlusalusel perioodil. Uurimisperioodil moodustas eksport umbes valdava enamuse (vahemikus 90 kuni 95 %) ühenduse toodangu kogumahust. Ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil vaatlusalust toodet nii sõltumatutele kui ka seotud klientidele. Ühenduse tootmisharu väljaspool ELi toimuv müük hõlmab ELis müüdavate toodetega identseid tooteliike. Ühenduse tootmisharu eksport oli vaatlusaluse perioodi jooksul valdavalt kasumlik, ehkki selle kasumlikkus on ilmutanud vähenemistendentsi. Ekspordihinnad langesid, kuid jäid siiski ühenduse müügihindadest kõrgemale tasemele. Head eksporditulemused viitavad sellele, et kõnealune tootmisharu on elujõuline ja konkurentsivõimeline.

(88)	Seega aitas eksport ühenduse tootmisharul oma tegevust jätkata ning ei tekitanud sellele kahju.

5.3.2. Ühenduse tootjate vaheline konkurents

(89)

Teine ühenduse tootja on seotud juba pikka aega tegutsenud vaatlusaluse toote USA tootjaga. Nimetatud tootja ei tootnud vaatlusaluse perioodi alguses vaatlusalust toodet. Tootja sisenes turule alles 2007. aastal ning sõlmis uurimisperioodi jooksul kaks lepingut. Sellega seoses tuleks märkida, et sõlmitud lepingud on seotud pakkumisega, milles osales vaid kõnealune tootja, ning et lepingud sõlmiti õigusliku vaidlustamise tulemusel. Lisaks sellele järgisid teise ühenduse tootja kahjunäitajad kaebuse esitaja näitajatega sarnast trendi. Seega ei tulenenud ükski kaebuse esitajale põhjustatud kahju, mida on selgelt näha vaatlusalusel perioodil toimunud kahjunäitajate halvenemises, ühenduse turule tulnud uuest ettevõtjast.

5.3.3. Import kolmandatest riikidest

(90)

Import kolmandatest riikidest oli uurimisperioodil peaaegu olematu, nagu ka vaatlusalusel perioodil. Seda järeldati huvitatud isikute esildistest, kuna asjakohane Eurostati statistika ei ole piisavalt üksikasjalik ega ole seotud vaid vaatlusaluse tootega ning ei anna õiglast hinnangut. Seda kinnitab ka asjakohane teave, mille kohaselt oli import USAst vaid juhuti esinev ning ei saanud seega ühenduse tootmisharule oma väikese mahu tõttu kahju tekitada.

2004

2005

2006

2007

Impordi maht

100

Indeks: 2004=100

Allikas: huvitatud isikute esildised

5.3.4. Ühenduse tootmisharu ei esitanud pakkumist kõikidele uurimisperioodil toimunud pakkumismenetlustele

(91)

Tuletatakse meelde, et ühenduse turule tarnimine toimub peamiselt pakkumiste kaudu. Turu läbipaistvust silmas pidades on täheldatud, et mõned hankedokumendid on tellija ja tootjate vahelise pakkumiste avalikustamisele eelneva mõttevahetuse tulemus. Sellisel juhul võivad hanketingimused mõjutada teisi osalejaid pakkumismenetluses mitte osalema. Uurimise käigus selgus, et ühenduse tootmisharu ja ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja ei ole kumbki esitanud kõigi pakkumismenetluste kohta pakkumist. Ühenduse tootmisharu tegi pakkumise vaid siis, kui ta sai esitada mõistliku äripakkumise. Ei leitud ühtegi kaalukat tegurit, mis viitaks, et vaatlusalusel perioodil toimunud ilmne kahju oleks põhjustatud ühenduse tootmisharu osalemata jätmisest pakkumistel, mida ei peetud mõistlikeks ärilahendusteks.

5.3.5. Vaatlusaluse toote hinnaga mitteseotud tegurite mõju

(92)

Uurimisel on selgunud, et pakkumised ei pruugi hõlmata vaid vaatlusalust toodet, vaid ka teisi aspekte, nagu hooldust, teenuste osutamist ja ehitustöid. Lisaks sellele ei ole hind alati lepingu saamise ainsaks kriteeriumiks. Tellijad võivad lisaks hinnale kehtestada ka täiendavaid kriteeriume, mis on seotud näiteks toote täiendava tehnilise suutlikkuse või tootega mitteseotud lisaaspektidega. Kui lepingu saamise kriteeriumid peaksidki sisaldama nimetatud aspekte, on uurimine siiski näidanud, et hinnaga seotud tingimused on lepingu saamisel väga olulised. Uurimine näitas ka seda, et ükski tellija ei jätnud välja pakkumist vaid seetõttu, et see ei sisaldanud lisaelemente. Teisisõnu, olulised nõuded olid alati täidetud. Lisaelemendid sisaldavad tavaliselt ka lisatasu. Asjaolu, et kõnealune eksportija pakkus mõnel juhul lisaelemente, mida tellija ei nõudnud, viitab vaid dumpinguhinnaga impordi madalale ja kahjustavale tasemele.

(93)	Eespool esitatut arvesse võttes sai ühenduse tootmisharule olulist kahju tekitada üksnes vaatlusalusest riigist pärit import.

5.4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(94)

Järelikult on esialgne uurimine kinnitanud, et ühenduse tootmisharule osaks saanud olulise kahju, mida iseloomustab ELi müügimahu ja turuosa vähenemine ühenduse turul ning negatiivsed finantstulemused, on põhjustanud asjaomane dumpinguhinnaga import. Ühenduse tootmisharu eksporditulemused, import kolmandatest riikidest, ühenduse tootjate vaheline konkurents ja eespool kirjeldatud pakkumistega seotud küsimused ei mõjutanud tõepoolest oluliselt ühenduse tootmisharu negatiivset arengut.

(95)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud kõikide teadaolevate dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust tulenevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, kinnitatakse, et nimetatud muud tegurid ei lükka iseenesest ümber tõsiasja, et tuvastatud kahju on seostatav dumpinguhinnaga impordiga.

6. ÜHENDUSE HUVI

6.1. Üldised märkused

(96)

Komisjon uuris, kas kahjustava dumpingu olemasolu kohta tehtud esialgsetest järeldustest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, mille alusel võiks järeldada, et käesoleval konkreetsel juhul ei ole meetmete vastu võtmine ühenduse huvidega kooskõlas. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

6.2. Ühenduse tootmisharu huvid

(97)

Kahju analüüs on selgelt näidanud, et dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju ühenduse tootmisharule. Dumpinguhinnaga impordi suurenemine viimastel aastatel tõi endaga kaasa müügihindade allasurumise ja müügimahu vähenemise ühenduse turul ning ühenduse tootmisharu turuosa vähenemise. Seetõttu ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik saavutada oma konkurentsivõimele vastavaid kasumlikkuse tasemeid.

(98)

Meetmete kehtestamata jätmine halvendaks selgelt ühenduse tootmisharu juba niigi kehva finantsseisundit ja võiks lõpuks viia ühenduse tootmisharu sulgemiseni. Meetmed hoiaksid ära vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi edasise olulise suurenemise, mis võimaldaks ühenduse tootmisharul vähemalt säilitada oma praeguse turupositsiooni. Uurimine on näidanud, et vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosakaalu suurenemine toimub otseselt ühenduse tootmisharu arvelt. Lisaks sellele tuleks märkida, et vaatlusaluse toote turg võib keskpikas ja pikemas perspektiivis veelgi kasvada, kuna julgeolekupoliitika tähtsus kasvab pidevalt ja väljaspool ELi asuvad riigid (nimelt USA) kavatsevad rakendada eksportkauba kohustusliku läbivalgustamist, enne kui kaup saadetakse välja selle lähtekohast Euroopa Liidus. Seda silmas pidades on selgelt ühenduse tootmisharu huvides, et tema positsioon rohkem ei halveneks, mis võimaldaks eespool nimetatud tulevastest positiivsetest turuarengutest kasu saada.

(99)	Meetmete kehtestamisega taastatakse kahju tekkimist välistava tasemega impordihinnad, mis võimaldab ühenduse tootmisharul konkureerida õiglastes kaubandustingimustes asjakohase suhtelise eelise alusel.

(100)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine oleks ühenduse tootmisharu huvides.

6.3. Importijate/turustajate huvid

(101)

Meetmete tõenäolist mõju importijatele/turustajatele ei ole arvesse võetud, sest ei ole teada ühtki sõltumatut vaatlusaluse toote importijat/turustajat ühenduses.

6.4. Eeltarnijate huvid

(102)

Ükski eeltarnija ei ole endast algmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt teatanud ega mingit teavet esitanud.

6.5. Kasutajate ja tarbijate huvid

(103)

Tarbijaorganisatsioonid ei esitanud pärast käesoleva menetluse algatamisteate avaldamist mingeid märkusi. Seetõttu ja kuna vaatlusalust toodet ei kasutata tarbekaupade tootmisel, on analüüsimisel piirdutud meetmete mõjuga kasutajatele.

(104)

Küsimustikud saadeti kõikidele teadaolevatele ühenduse tolliasutustele. Ükski teine kasutaja ei ole endast pärast menetluse avaldamist teatanud. Malta, Belgia, Madalmaade, Ühendkuningriigi, Hispaania, Portugali, Tšehhi Vabariigi, Läti ja Slovakkia tolliasutused ja/või sadamavaldajad tegid uurimises koostööd, ehkki erineval määral. Nimetatud kasutajate osa moodustab ligi 6 miljonit eurot vaatlusaluse toote käibest ja 15 % ühenduse tarbimisest uurimisperioodi jooksul. Uurimine on näidanud, et uurimisperioodi jooksul ostsid eespool nimetatud kasutajad ainsalt koostööd tegevalt Hiina eksportivalt tootjalt viis ühikut vaatlusalust toodet, USA tootjalt ühe ühiku vaatlusalust toodet ning ühenduse tootmisharult ei ostnud kõnealused kasutajad ühtegi ühikut.

(105)

Märgitakse, et vaatlusalusel perioodil oli mõnel kasutajal mitu tarneallikat. Üks kasutajatest oli mures võimaluse pärast hankida vaatlusalust toodet kiiresti ja vastavalt oma vajadustele. Samuti tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu suudaks kindlasti – ja samamoodi kui varem – varustada mis tahes kasutaja Euroopa käitisi, võttes arvesse asjaolu, et pakkumise planeerimise ja lepingu sõlmimise vaheline aeg võimaldab ühenduse tootmisharul rahuldada kõiki nõudlusi märkimisväärsete probleemideta.

(106)

Kaks koostööd tegevat kasutajat olid mures meetmete võimalike negatiivsete mõjude pärast nii konkurentsile kui ka uuenduslike lahenduste soodustamisele, kuid selle väite tõestuseks ei esitatud kindlaid tõendeid. Seda silmas pidades tuleks märkida, et dumpinguvastaste meetmete rakendamise eesmärk on ebaõiglase kaubanduspraktika kõrvaldamine, mitte konkurentsi takistamine. Kõnealusel turul tegutsejate arv ja toodetud toodete liik („oskusteabemahukad”) tagavad ka selle, et uuendused jäävad turul tegutsejate jaoks üheks olulisemaks prioriteediks.

(107)

Ühenduse kasutajate peamine mure on see, et meetmetel võib olla negatiivne mõju kasutajate eelarvele ja need võivad suurenda tollisutuste investeerimiskulusid. Mõne kasutaja arvates peaks vaatlusaluse toote müüja tegelema kõikide tolliprotseduuridega ja seega tasuma ka dumpinguvastased tollimaksud. See võib vastavalt algmääruse artiklile 12 tähendada absorbtsiooni. Igal juhul oleks vaatlusaluse toote üldine osatähtsus kasutajate eelarves väike.

(108)

Lisaks sellele peetakse vaatlusalust toodet tänu selle pikale ja kasulikule tööeale (tavaliselt üle 10 aasta) põhivarasse tehtavaks investeeringuks. Seega peaksid dumpinguvastased tollimaksud olema jaotatud kauba läbivalgustussüsteemi kasuliku tööea perioodile.

(109)

Uurimisel ei ole ilmnenud tõendeid, mis viitaksid, et meetmed mõjutaks kasutajate tegevust või kõnealust tüüpi süsteemidega töötava personali hulka, tollipersonali või kõrvalteenuseid pakkuvat personali.

(110)

Lisaks sellele väideti, et ELi riigiasutused järgivad rangeid riigihanke-eeskirju, mis tagavad läbipaistva valimismenetluse. Sellega seoses tuleks märkida, et riigihanke menetluste eesmärk ei ole dumpingu kõrvaldamine. Vastupidi, läbipaistev turg toob päevavalgele kõik ebaõiglaste kaubandustavade katsed ja sunnib parandama turu võrdseid võimalusi.

(111)

Ühenduse tootmisharu saaks mis tahes meetmetest kindlasti kasu suurema mastaabisäästu abil, sest suureneks tootmine ja müük.

(112)

Eespool esitatut arvesse võttes ei peeta võimalikuks, et praegustes tingimustes võiks Hiina RV vastu meetmete kehtestamine märkimisväärselt mõjutada ühenduse kasutajaid.

6.6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(113)

Pärast erinevate asjassepuutuvate huvide uurimist tehakse esialgne järeldus, et ühenduse üldistest huvidest lähtudes ei kaalu mingid huvid üles ühenduse tootmisharu huvi kehtestada ajutised meetmed, et kaotada dumpinguhinnaga impordi kaubandust kahjustav mõju.

7. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(114)

Võttes arvesse dumpingut, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi tõttu edasise kahju tekkimist ühenduse tootmisharule.

7.1. Kahju kõrvaldamise tase

(115)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad selleks, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale.

(116)

Kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 12–16 % (täpset arvu ei saa konfidentsiaalsuse kaalutlustel avalikustada) käibest. Kinnitati, et just kasumitase on see, mille saavutamine on usutav kahjustava dumpingu puudumise korral, kuna kõnealused kasumimarginaalid vastavad sellele, mida ühenduse tootmisharu oli võimeline saavutama enne, kui Hiina RV hakkas ühendusse importima. Sellest lähtuvalt arvutati ühenduse tootmisharu samasuguse toote jaoks kahju tekkimist välistav hind. Sellise hinna saamiseks liideti eespool nimetatud kasumimarginaal tootmiskuludele.

(117)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda ühenduse tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava müügihinnaga ühenduse turul. Seejärel väljendati selles võrdluses kindlakstehtud mis tahes erinevused protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast. Need erinevused olid ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul tuvastatud dumpingumarginaalist kõrgemad.

7.2. Ajutised meetmed

(118)

Eelnimetatut arvestades ning kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 leitakse, et Hiina RVst pärit impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed tuvastatud dumpingumarginaali tasemel.

(119)

Eespool esitatu alusel peaks Hiina RV ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr olema 36,6 %.

(120)

Tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu turgu reguleerivad peamiselt avalikud pakkumismenetlused, mille turg ja osalejate arv on üsna väike. Seega parema läbipaistvuse saavutamiseks ja meetmete tõhususe täpseks jälgimiseks tuleks asjakohastel liikmesriikide ametiasutustel paluda esitada komisjonile konfidentsiaalselt ja regulaarselt teavet pakkumiste vastuvõtmise kohta.

8. LÕPPSÄTE

(121)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib osutuda vajalikuks need läbi vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kauba läbivalgustussüsteemidele, milles kasutatakse neutron-, röntgen- (röntgenkiirguse allikas võimsusega 250 KeV või rohkem), alfa-, beeta- või gammakiirgust ning mis kuuluvad hetkel CN-koodide ex 9022 19 00 , ex 9022 29 00 , ex 9027 80 17 ja ex 9030 10 00 alla (TARIC-koodid 9022 19 00 10, 9022 29 00 10, 9027 80 17 10 ja 9030 10 00 91), ning kõnealuste süsteemidega varustatud mootorsõidukitele, mis kuuluvad hetkel CN-koodi ex 8705 90 90 alla (TARIC-kood 8705 90 90 10).

2. Euroopa Liidu piiril vaba netohinna suhtes kohaldatakse enne tollimaksu sissenõudmist lõikes 1 kirjeldatud toodetele ajutist dumpinguvastast tollimaksu suurusega 36,6 %.

3. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse Euroopa Liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud taotleda käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 21 lõike 4 kohaselt võivad asjaomased isikud käesoleva määruse kohaldamise kohta arvamust avaldada ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu vältel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT C 63, 18.3.2009, lk 20.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.332.est
Euroopa Liidu Teataja		L 332

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. aastakäik 17. detsember 2009

Sisukord		II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		OTSUSED
		Komisjon
		2009/967/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega kehtestatakse tekstiilpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9523 all) ( 1 )	1

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2009/968/JSK, 30. november 2009, millega võetakse vastu Europoli teabe konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad	17

	IV Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EMP ühiskomitee
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 191/08/COL, 17. märts 2008, mis käsitleb palgata tööjõu kasutamist teadus- ja arendustegevuses (Norra)	23

	V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK
	Komisjoni määrus (EL) nr 1235/2009, 16. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	36
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1236/2009, 10. detsember 2009, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 (millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011) I lisa	38
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1237/2009, 11. detsember 2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Marrone di Caprese Michelangelo (KPN))	46
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1238/2009, 11. detsember 2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pomodorino del Piennolo del Vesuvio (KPN)]	48
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1239/2009, 15. detsember 2009, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Crudo di Cuneo (KPN)]	50
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1240/2009, 16. detsember 2009, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 428/2008, millega määratakse kindlaks teravilja sekkumiskeskused	52
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1241/2009, 16. detsember 2009, millega pikendatakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi eelnevat järelevalvet ja ajakohastatakse järelevalve kohaldamisala	54
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1242/2009, 16. detsember 2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit läbivalgustussüsteemide impordi suhtes	60
	Komisjoni määrus (EL) nr 1243/2009, 16. detsember 2009, millega muudetakse määrust (EL) nr 1231/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. detsembrist 2009	73
*	Nõukogu otsus 2009/969/ÜVJP, 15. detsember 2009, millega pikendatakse ühises seisukohas 2006/276/ÜVJP sätestatud, teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kehtivusaega ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2009/314/ÜVJP	76
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK
	2009/970/EL
*	Komisjoni otsus, 10. detsember 2009, millega muudetakse otsuse 2007/65/EÜ lisa liidet 2 A seoses töövõtjate personali juurdepääsuga komisjoni hoonetele	77
*	Euroopa Komisjoni presidendi otsus, 2. detsember 2009, komisjoni määrustele, direktiividele ja neile otsustele, milles ei ole adressaati märgitud, allakirjutamise kohta (K(2009) 9848)	78

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	54,6
	MA	78,2
	TN	111,3
	TR	73,2
	ZZ	79,3
0707 00 05	EG	155,5
	MA	59,4
	TR	89,2
	ZZ	101,4
0709 90 70	MA	45,7
	TR	104,6
	ZZ	75,2
0709 90 80	EG	175,4
0709 90 80	ZZ	175,4
0805 10 20	MA	58,2
	TR	70,0
	ZA	57,0
	ZZ	61,7
0805 20 10	MA	77,7
	TR	58,0
	ZZ	67,9
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	HR	38,5
	IL	65,1
	TR	71,4
	ZZ	58,3
0805 50 10	TR	68,6
0805 50 10	ZZ	68,6
0808 10 80	CA	76,2
	CN	98,3
	MK	24,5
	US	90,8
	ZZ	72,5
0808 20 50	CN	41,5
	TR	97,0
	US	151,3
	ZZ	96,6

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	5,68
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	31,46
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	16,87
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	16,87
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	31,46