I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1215/2009,

30. november 2009,

millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2000 (millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, muudetakse määrust (EÜ) nr 2820/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1763/1999 ja (EÜ) nr 6/2000) (1) on korduvalt oluliselt muudetud (2). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Euroopa Ülemkogu otsustas 23. ja 24. märtsi 2000. aasta istungil Lissabonis, et Lääne-Balkani riikidega sõlmitavatele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutele peaks eelnema ühepoolne kaubanduse liberaliseerimine.

(3)	Loodetakse, et jätkuv ühenduse turgude avanemine impordile Lääne-Balkani riikidest aitab kaasa selle piirkonna poliitilisele ja majanduslikule stabiliseerumisele, avaldamata kahjulikku mõju ühendusele.

(4)	Seetõttu on asjakohane veelgi parandada ühenduse ühepoolseid kaubandussoodustusi, kõrvaldades tööstustoodetelt kõik allesjäänud tariifilaed ja parandades veelgi põllumajandus- ja kalandustoodete, sealhulgas töödeldud toodete pääsu ühenduse turule.

(5)	Kõnealuseid meetmeid on soovitatud kasutada Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi osana Lääne-Balkani aladel kujunenud eriolukorra mõjutamiseks. Nimetatud meetmed ei kujuta endast pretsedenti ühenduse kaubanduspoliitikas muude kolmandate riikide suhtes.

(6)

Vastavalt EL stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessile, mis põhineb varasemal piirkondlikul lähenemisel ja nõukogu 29. aprilli 1997. aasta otsustel, on Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani maade vaheliste kahepoolsete suhete arendamine seotud teatavate tingimustega. Ühepoolsete kaubandussoodustuste andmine on seotud demokraatia ja inimõiguste põhimõtete järgimise ja asjaomaste maade valmisolekuga arendada omavahelisi majandussuhteid. Parandatud ühepoolsete kaubandussoodustuste andmine EL stabiliseerimis- ja assotsieerumisprotsessis osalevatele riikidele tuleks siduda nende valmisolekuga alustada põhjalikke majandusreforme ja osaleda piirkondlikus koostöös, eelkõige asjaomastele GATT/WTO standarditele vastavate vabakaubanduspiirkondade loomise teel. Peale selle on ühepoolsete kaubandussoodustuste saamise eelduseks soodustuse saaja osalemine tõhusas halduskoostöös ühendusega, et vältida mis tahes pettuseohtu.

(7)	Kaubandussoodustusi võib teha üksnes niisugustele riikidele, kellel on olemas toll.

(8)

Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo, sellisena nagu see on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu (1999. aasta) resolutsioonis nr 1244 alluvana rahvusvahelisele tsiviilhaldusele, mida teostab ÜRO Esindus Kosovos (UNMIK) (edaspidi „Kosovo”), vastavad nimetatud tingimustele ja neile kõigile tuleks anda ühesugused kaubandussoodustused, et vältida piirkonnasisest diskrimineerimist.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud kaubandusmeetmed peavad arvesse võtma asjaolu, et Serbial ja Kosovol on igaühel oma eraldi tolliterritoorium.

(10)	Ühendus on sõlminud tekstiilitoodetega kauplemise lepingu Serbiaga (3).

(11)	Albaaniale, Horvaatiale, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ja Montenegrole peaks andma käesoleva määruse alusel soodustusi üksnes niivõrd, kuivõrd need soodustused on olemasolevatest ühenduse ja nende riikide vahelistest soodustustest soodsamad.

(12)	Päritolu tõendamise ja halduskoostöö toimingute suhtes tuleks kohaldada komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (4) asjakohaseid sätteid.

(13)	Ratsionaliseerimise ja lihtsustamise eesmärgil on vaja ette näha, et komisjon võib pärast konsulteerimist tolliseadustiku komiteega teha käesolevasse määrusesse mis tahes vajalikke muudatusi ja tehnilisi kohandusi, ilma et see piiraks käesoleva määrusega kehtestatud erimenetluste kohaldamist.

(14)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (5).

(15)	Käesoleva määrusega tagatud impordikorda tuleks uuendada nõukogu kehtestatud tingimuste alusel ja arvestades käesoleva määrusega kehtestatud korra kohaldamisest saadud kogemusi. Seetõttu on asjakohane piirata kõnealuse korra kehtivust 31. detsembrini 2010,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sooduskord

1. Artikliga 3 kehtestatud erisätete kohaselt imporditakse ühendusse Bosniast ja Hertsegoviinast ja Serbia või Kosovo tolliterritooriumilt pärinevaid tooteid, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102, 0201, 0202, 0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 1604, 1701, 1702 ja 2204 kuuluvad kaubad, koguselisi piiranguid või samaväärseid meetmeid rakendamata ning tollimaksuvabalt ja muudest samalaadsetest maksudest vabastatult.

2. Bosniast ja Hertsegoviinast ja Serbia või Kosovo tolliterritooriumilt imporditavate kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate suhkrutoodete suhtes kohaldatakse artikliga 3 ettenähtud soodustusi.

3. Albaaniast, Horvaatiast, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist või Montenegrost pärinevate toodete suhtes jäävad jätkuvalt kehtima käesoleva määrusega ettenähtud soodustused, kui nii on osutatud, või mis tahes käesolevas määruses sätestatud meetmed, mis on ühenduse ja kõnealuste riikide vaheliste kahepoolsete lepingutega ettenähtud kaubandussoodustustest soodsamad.

Artikkel 2

Sooduskorra saamise tingimused

1. Artiklis 1 osutatud sooduskorra saamiseks on vaja täita järgmised tingimused:

a)	tooted peavad vastama määruse (EMÜ) nr 2454/93 1. osa IV jaotise 2. peatüki 1. jao 1. alajaos määratletud „Päritolustaatusega toote” mõistele;

artiklis 1 osutatud maad ja territooriumid peavad hoiduma kehtestamast uusi tollimakse või muid samaväärse toimega lõive ja uusi koguselisi piiranguid või muid samaväärse toimega meetmeid ühendusest pärineva impordi suhtes, samuti hoiduma olemasolevate tollimaksumäärade või lõivude suurendamisest või mis tahes muude piirangute kehtestamisest alates 30. septembrist 2000, ja

c)	soodustuse saajad peavad osalema tõhusas halduskoostöös ühendusega, et vältida mis tahes pettuseohtu.

2. Ilma, et see piiraks lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamist, on artiklis 1 osutatud sooduskorra saamise tingimuseks soodustatud maade valmisolek alustada põhjalikke majandusreforme ja osaleda piirkondlikus koostöös teiste Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate maadega, eelkõige GATT 1994 XXIV artiklile ja muudele asjaomastele WTO standarditele vastavate vabakaubanduspiirkondade loomise teel.

Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega võtta komisjoni ettepanekul asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 3

Põllumajandustooted – tariifikvoodid

1. Teatavate artiklis 1 osutatud maadest ja territooriumidelt pärinevate I lisas loetletud kalandustoodete ja veinide osas peatatakse ühendusse tuleva impordi suhtes kehtestatud tollimaksude kohaldamine nendes ajavahemikes ning vastavalt määradele, ühenduse tariifikvootidele ja tingimustele, mis on kõnealuses lisas märgitud iga toote ja selle päritolu kohta.

2. Tollimaksud, mida kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 osutatud maadest ja territooriumidelt pärinevate ja II lisas määratletud „baby-beef”-toodete ühendusse importimisel, on 20 % väärtuselisest tollimaksust ja 20 % koguselisest tollimaksust, nagu sätestatud ühises tollitariifistikus, rümba massina väljendatud 11 475 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

11 475 tonni suurune aasta tariifikvoodi maht jagatakse soodustatud riikide ja territooriumite vahel järgmiselt:

a)	1 500 tonni (rümba mass) Bosniast ja Hertsegoviinast pärinevatele „baby-beef”-toodetele;

b)	9 175 tonni (rümba mass) Serbia või Kosovo tolliterritooriumilt pärinevatele „baby-beef”-toodetele.

II lisas osutatud Albaania pärinevatele „baby-beef”-toodete importimisel ühendusse tariifisoodustusi ei kohaldata.

Kõnealuste kvootide alla kuuluvat importi käsitlevatele taotlustele tuleb lisada ekspordimaa pädeva asutuse väljastatud autentsussertifikaat, mis tõendab, et kaubad pärinevad kõnealuselt maalt või territooriumilt ja vastavad käesoleva määruse II lisas esitatud määratlusele. Autentsussertifikaadi koostab komisjon nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (6) artikli 195 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

3. Bosniast ja Hertsegoviinast ja Serbia või Kosovo tolliterritooriumilt imporditavate kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate suhkrutoodete suhtes kohaldatakse järgmisi iga-aastaseid tollimaksuvabu tariifikvoote:

a)	12 000 tonni (netokaal) Bosniast ja Hertsegoviinast pärit suhkrutoodetele;

b)	180 000 tonni (netokaal) Serbia või Kosovo tolliterritooriumilt pärit suhkrutoodetele.

4. Olenemata käesoleva määruse muudest sätetest, eelkõige artiklist 10, võib komisjon, arvestades põllumajandus- ja kalandustooteturu erilist tundlikkust ning juhul kui põllumajandus- ja kalandustoodete import põhjustab tõsiseid häireid ühenduse turgudel ja nende reguleerimismehhanismides, võtta asjakohaseid meetmeid artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 4

„Baby-beef”-toodete ja suhkru tariifikvootide rakendamine

Komisjon kehtestab „baby-beef”-toodete suhtes tariifikvootide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 ettenähtud korrale.

Komisjon kehtestab koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate suhkrutoodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korrale.

Artikkel 5

Tariifikvootide haldamine

Käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud tariifikvoote haldab komisjon vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

Liikmesriikide ja komisjoni sellealane teabevahetus toimub võimaluse korral telemaatiliselt.

Artikkel 6

Tariifikvootide kasutamise võimalus

Iga liikmesriik tagab importijatele võrdse ja jätkuva võimaluse kasutada kvoote seni, kuni asjakohase kvoodi järelejäänud maht seda võimaldab.

Artikkel 7

Volituste andmine

Komisjon võtab artikli 8 lõikes 2 märgitud korras vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud muud kui artiklis 4 osutatud sätted, eriti:

a)	kaupade koondnomenklatuuri koodide ja TARICi alamrubriikide muutmisest tulenevad muudatused ja vajalikud tehnilised kohandused;

b)	ühenduse ja artiklis 1 osutatud maade ja territooriumide vahel sõlmitud lepingutest tulenevad vajalikud muudatused.

Artikkel 8

Komitee

1. Komisjoni abistab nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (7) artikli 247a alusel asutatud tolliseadustiku komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 9

Koostöö

Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd selle nimel, et tagada käesoleva määruse, eelkõige selle artikli 10 lõike 1 sätete täitmine.

Artikkel 10

Ajutine peatamine

1. Kui komisjon leiab, et on piisavalt tõendeid pettuse kohta või ei tulda toime päritolutõendite kontrollimiseks vajaliku halduskoostööga või kui ühendusse suunduv eksport on märkimisväärselt kasvanud, ületades tavapäraseid tootmis- ja ekspordimahtusid, või kui artiklis 1 osutatud maade ja territooriumide osas ei täideta artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimusi, võib ta võtta meetmeid, et käesoleva määrusega ettenähtud sooduskord kas täielikult või osaliselt kolmeks kuuks peatada, tingimusel et ta on eelnevalt:

a)	teavitanud komiteed;

b)	pöördunud liikmesriikide poole, et need võtaksid tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks ja/või selleks, et soodustatud maad tagaksid artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmise;

avaldanud Euroopa Liidu Teatajas teate, et esineb põhjendatud kahtlustusi selle kohta, kuidas asjaomane soodustatud riik või territoorium kohaldab sooduskorda ja/või täidab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimusi, mis võib muuta küsitavaks asjaomase riigi või territooriumi õiguse rakendada käesoleva määrusega kehtestatud sooduskorda.

2. Liikmesriik võib komisjoni otsuse 10 päeva jooksul nõukogule saata. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega võtta 30 päeva jooksul vastu teistsuguse otsuse.

3. Peatamisaja lõppedes otsustab komisjon pärast komiteega konsulteerimist eelnenud peatamismenetluse lõpetada või pikendab seda lõikes 1 sätestatu kohaselt.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2007/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

S. O. LITTORIN

(1) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1.

(2) Vt lisa III.

(3) ELT L 90, 8.4.2005, lk 36.

(4) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(7) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD TARIIFIKVOODID

Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide „ex”, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega.

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Aasta kvoodi maht (1)	Soodustuse saajad	Tollimaksumäär
09.1571	0301 91 10 0301 91 90 0302 11 10 0302 11 20 0302 11 80 0303 21 10 0303 21 20 0303 21 80 0304 19 15 0304 19 17 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 0304 29 15 0304 29 17 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 0305 49 45 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed liikidest (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache Oncorhynchus chrysogaster): elus; värske või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	50 tonni	Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia või Kosovo tolliterritooriumid	Tollimaksuvabastus
09.1573	0301 93 00 0302 69 11 0303 79 11 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Karpkala: elus; värske või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	110 tonni	Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia või Kosovo tolliterritooriumid	Tollimaksuvabastus
09.1575	ex 0301 99 80 0302 69 61 0303 79 71 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värske või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	75 tonni	Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia või Kosovo tolliterritooriumid	Tollimaksuvabastus
09.1577	ex 0301 99 80 0302 69 94 ex 0303 77 00 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värske või jahutatud; külmutatud; kuivatatud; soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	60 tonni	Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia või Kosovo tolliterritooriumid	Tollimaksuvabastus
09.1561	1604 16 00 1604 20 40	Töödeldud või konserveeritud anšoovised	60 tonni	Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia või Kosovo tolliterritooriumid	12,5 %
09.1515	ex 2204 21 79 ex 2204 21 80 ex 2204 21 84 ex 2204 21 85 2204 29 65 ex 2204 29 75 2204 29 83 ex 2204 29 84	Värsketest viinamarjadest valmistatud vein tegeliku alkoholisisaldusega kuni 15 % mahust, välja arvatud vahuvein	129 000 hl (2)	Albaania (3), Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia (4), endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (5), Montenegro (6), Serbia või Kosovo tolliterritooriumid	Tollimaksuvabastus

(1) Soodustatud riikidest või territooriumidelt pärit impordi suhtes kohaldatakse üht tariifikvoodi kogumahtu.

(2) Kõnealuse üldtariifikvoodi kogumahtu tuleb vähendada, kui suurendatakse järjekorranumbri 09.1588 alla kuuluvate teatavate Horvaatiast pärit veinide individuaaltariifikvooti.

(3) Albaaniast pärit veini suhtes kohaldatakse kõnealust üldtariifikvooti, kui Albaaniaga sõlmitud veini käsitlevas lisaprotokollis sätestatud individuaaltariifikvoodid on ära kasutatud. Sellised individuaaltariifikvoodid avatakse järjekorranumbrite 09.1588 ja 09.1559 all.

(4) Horvaatiast pärit veini suhtes kohaldatakse kõnealust üldtariifikvooti, kui Horvaatiaga sõlmitud veini käsitlevas lisaprotokollis sätestatud individuaaltariifikvoodid on ära kasutatud. Sellised individuaaltariifikvoodid avatakse järjekorranumbrite 09.1588 ja 09.1589 all.

(5) Endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit veini suhtes kohaldatakse kõnealust üldtariifikvooti, kui endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud veini käsitlevas lisaprotokollis sätestatud individuaaltariifikvoodid on ära kasutatud. Sellised individuaaltariifikvoodid avatakse järjekorranumbrite 09.1588 ja 09.1559 all.

(6) Montenegrost pärit veini suhtes kohaldatakse kõnealust üldtariifikvooti, kui Montenegroga sõlmitud veini käsitlevas protokollis sätestatud individuaaltariifikvoodid on ära kasutatud. See individuaalne tariifikvoot avatakse järjekorranumbri all 09.1514.

II LISA

Artikli 3 lõikes 2 osutatud „baby-beef”-toodete määratlemine

CN-kood	TARICi alamrubriik	Kirjeldus
		Elusveised:
		– muud:
		– – koduveised:
		– – – massiga üle 300 kg:
		– – – – mullikad (poegimata emasveised):
ex 0102 90 51		– – – – – tapaloomad:
	10	– kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)
ex 0102 90 59		– – – – – muud:
	11 21 31 91	– kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)
		– – – – muud:
ex 0102 90 71		– – – – – tapaloomad:
	10	– pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)
ex 0102 90 79		– – – – – muud:
	21 91	– pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)
		Värske või jahutatud veiseliha:
ex 0201 10 00		– rümbad ja poolrümbad
	91	– rümbad massiga 180 kg või rohkem, kuid mitte üle 300 kg ja poolrümbad massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)
		– muud kondiga jaotustükid:
ex 0201 20 20		– – komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:
	91	– komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste sisalduse tase on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)
ex 0201 20 30		– – rümpade või poolrümpade esiosad:
	91	– rümpade esiosad massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)
ex 0201 20 50		– – rümpade või poolrümpade tagaosad:
	91	– rümpade esiosad massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg („Pistola” tükkide puhul massiga 38 kg või rohkem, kuid mitte üle 68 kg), mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

(1) Selle alamrubriigi kannete suhtes kohaldatakse ajaomaste ühenduse sätete tingimusi.

III LISA

Kehtetuks tunnistatud

määrus koos muudatuste loeteluga

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2000 (EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2563/2000 (EÜT L 295, 23.11.2000, lk 1).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2487/2001 (EÜT L 335, 19.12.2001, lk 9).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2003 (ELT L 86, 3.4.2003, lk 18).	Ainult artikkel 1
Nõukogu määrus (EÜ) nr 374/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 1).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1282/2005 (ELT L 203, 4.8.2005, lk 6).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1946/2005 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/2007 (ELT L 125, 15.5.2007, lk 1).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 407/2008 (ELT L 122, 8.5.2008, lk 7).

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2007/2000	Käesolev määrus
Artikkel 1, lõige 1	Artikkel 1, lõige 1
Artikkel 1, lõige 2	Artikkel 1, lõige 3
Artikkel 1, lõige 3	Artikkel 1, lõige 2
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 4, lõige 1	Artikkel 3, lõige 1
Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik	Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik
Artikkel 4, lõige 2, teine lõik, sissejuhatavad sõnad	Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, sissejuhatavad sõnad
Artikkel 4, lõige 2, teine lõik, punkt a	Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt a
Artikkel 4, lõige 2, teine lõik, punkt d	Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt b
Artikkel 4, lõige 2, kolmas ja neljas lõik	Artikkel 3, lõige 2, kolmas ja neljas lõik
Artikkel 4, lõige 3	Artikkel 3, lõige 4
Artikkel 4, lõige 4	Artikkel 3, lõige 3
Artikkel 6	Artikkel 4
Artikkel 7	Artikkel 5
Artikkel 8	Artikkel 6
Artikkel 9	Artikkel 7
Artikkel 10	Artikkel 8
Artikkel 11	Artikkel 9
Artikkel 12	Artikkel 10
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
—	Artikkel 11
Artikkel 17	Artikkel 12
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1216/2009,

30. november 2009,

millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37 ja 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Asutamislepingus nähakse ette ühise põllumajanduspoliitika kehtestamine, mis hõlmab asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadusi ja tooteid.

(3)	Teatavaid põllumajandussaadusi kasutatakse paljude asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade valmistamiseks.

(4)

Et põllumajandussaaduste hankekulud ühenduse piires ja väljaspool on erinevad ning erinevad on ka põllumajandussaaduste hinnad, on vaja ühise põllumajanduspoliitika ning ühise kaubanduspoliitika alusel ette näha meetmed, mis arvestaksid selliste kaupadega kauplemise mõju asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamisele ning asutamislepingu artikli 37 rakendamiseks võetud meetmete mõju selliste kaupade majanduslikule seisundile.

(5)

Asutamisleping näeb ette, et põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika on ühenduse poliitika osa. Selleks et saavutada asutamislepinguga seatud eesmärgid, on vaja kehtestada teatavatele põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupadega kauplemise kohta üldised ja terviklikud eeskirjad, mis on kohaldatavad kogu ühenduses.

(6)	Tuleks võtta arvesse mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingust tulenevaid piiranguid (4).

(7)

Teatavad koondnomenklatuuri 1. kuni 24. gruppi kuuluvad kaubad on saadud ühise põllumajanduspoliitikaga hõlmatud põllumajandussaadustest. Seepärast peavad selliste kaupade impordile rakendatavad maksud katma nende kaupade tootmiseks kasutatud põllumajandussaaduste maailma- ja ühenduse turu hinnavahe ning tagama asjassepuutuva töötleva tööstuse kaitse.

(8)	Ühendusel tuleb sõlmitud lepingute alusel piirata makse, et kõnealuste kaupade tootmiseks kasutatavate põllumajandussaaduste hinnavahe täielikult või osaliselt katta. Järelikult on vaja kehtestada nendele kaupadele kogumaksu see osa, mis katab arvessevõetud põllumajandussaaduste hinnavahe.

(9)	On vaja omavahel tihedalt siduda ühelt poolt kaupade ja teiselt poolt töötlemata kujul imporditud põhisaaduste suhtes kohaldatava maksu põllumajanduskomponendi arvestamine.

(10)	Selleks, et vältida liigseid haldusformaalsusi, ei tohiks tähtsusetuid summasid arvesse võtta ja liikmesriikidele peaks võimaldama hoiduda tehinguga seotud summade täpsustamisest, kui asjassepuutuvate summade bilanss iseenesest on tähtsusetu.

(11)	Sooduslepingute rakendamine ei tohiks raskendada protseduure, mida kohaldatakse kauplemisel kolmandate riikidega. Seepärast peavad rakenduseeskirjad tagama, et sooduskorras ekspordiks deklareeritavaid kaupu ei eksporditaks üldises korras ega vastupidi.

(12)

Ühenduse kaubanduspoliitika raames võimaldatakse teatavate sooduslepingute alusel maksu põllumajanduskomponendi vähendamist. Vähenduste kehtestamisel võetakse arvesse soodusrežiimita kaubavahetuse korral rakendatavaid maksu põllumajanduskomponente. Kõnealused vähendatud summad tuleb seepärast riigi omavääringuks ümber arvestada sama vahetuskursiga, mida kasutatakse vähendamata summade suhtes.

(13)

Teatavate sooduslepingute alusel antakse kvoodi piires soodustusi nii põllumajandustoodete kui ka mittepõllumajandustoodete kaitseks või vähendatakse selliste lepingute põhjal mittepõllumajandustoodete kaitsemehhanisme. On oluline, et muude toodete ja põllumajandustoodete kaitse korraldamisel kehtiksid samad eeskirjad.

(14)

Tuleb kehtestada kord selliste põllumajandussaaduste ekspordi toetamiseks, mida kasutatakse asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade tootmiseks, et hinnad, millega mainitud kaupade tootjad ühise põllumajanduspoliitika tulemusena on sunnitud oma tarneid hankima, ei toimiks karistusena. Sellised toetused võivad katta ainult ühenduse ja maailmaturu põllumajandussaaduste hinnavahe. Järelikult tuleks see kord kehtestada asjassepuutuvate turgude ühise korralduse osana.

(15)

Selliste toetuste andmine on sätestatud nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (5) artiklites 162, 163 ja 164. Rakenduseeskirjad tuleks vastu võtta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 195 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt. Toetuste summad tuleks kindlaks määrata sama protseduuriga nagu töötlemata põllumajandussaaduste ekspordi toetuste summad. Tuleb kehtestada mainitud protseduuri rakenduseeskirjad, võttes iseäranis arvesse asjassepuutuvate kaupade tootmisprotsessi. Seega tuleks rakenduseeskirjad kehtestada ühel ja samal alusel.

(16)	Eelkõige tuleks sertifikaatide väljaandmisega kontrollida kohustuste alusel kulusid. Sertifikaadi või sertifikaatidega hõlmamata kulude üle peetakse jätkuvalt arvet toetuse maksete, vajaduse korral ettemaksete põhjal.

(17)

Komisjon võtab arvesse kõiki põllumajandussaaduste töötlemisettevõtteid tervikuna, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorda, arvestades eksporditoetuste säästudega seotud sihtmeetmete mõju. Pidades silmas väikeeksportijate erihuvisid, tuleks nad vabastada sertifikaatide esitamisest eksporditoetuse korra alusel.

(18)

Käesoleva määrusega ettenähtud põllumajanduse kaitsemehhanism võib erandjuhtudel puudulikuks osutuda. See oht võib kujuneda ka sooduslepingute kontekstis. Selleks, et vältida ühenduse turu kaitsetuks jäämist häirete suhtes, mis võivad mainitud asjaoludel tekkida, on asjakohane ette näha kõigi vajalike meetmete kiire rakendamine.

(19)	Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) tuleks teha kohaldatavaks käesoleva määrusega hõlmatud kaubanduse suhtes.

(20)

Vahetegemine asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja sama lisaga hõlmamata kaupade vahel on ühendusele iseloomulik, põhinedes ühenduse põllumajanduse ja toiduainetetööstuse olukorral. Teatavates kolmandates riikides, kellega ühendus sõlmib lepinguid, võib olukord tunduvalt erineda. Seepärast tuleb sellistes lepingutes ette näha, et üldisi eeskirju, mida kohaldatakse asutamislepingu I lisaga hõlmamata töödeldud põllumajandussaaduste suhtes, on võimalik mutatis mutandis laiendada ka teatavatele asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaadustele.

(21)

Vastavalt asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud kokkulepetele on võimalik, et töötlevale tööstusele esitatavad põllumajandussaadustega seotud nõuded võib konkurentsitingimustes jätta osaliselt ühenduse saaduste puhul täitmata. Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktiga c arvatakse kaubad seestöötlemise korra alla tingimusel, et komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (7) määratletud majandustingimused on täidetud. Eespool nimetatud kokkuleppeid arvesse võttes tuleks samuti ette näha kõnealuste majandustingimuste täidetuks pidamine teatavate põllumajandustoodete teatavate koguste arvamiseks töötlemiskorra alla.

(22)

Põllumajandussaaduste tootjate huvide kaitseks järjestikustel majandusaastatel tuleks muuta kättesaadavaks vajalikud assigneeringud, et asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade puhul oleks võimalik saada täiel määral kasu kehtiva WTO ülemmäära täielikust kasutamisest. Kuigi sätestatud kord peaks olema paindlik, tuleks korrapäraselt ülevaadatava eelhinnangu põhjal teha ka üldkontrolle nende koguste puhul, mis on arvatud seestöötlemise korra alla ilma eelneva majandustingimuste kontrollita (välja arvatud kogused, mida kasutatakse töötlemiseks, tavapärasteks toiminguteks või selliste kaupade tootmiseks, mille jaoks toetust ei anta) ning kooskõlas seestöötlemise korra muude üldiste tingimustega. Kõnealuste koguste nõuetekohaseks haldamiseks tuleks arvesse võtta ka olukorda asjaomaste kaupade ühenduse turul.

(23)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus (8),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate II lisas määratletud kaupade suhtes kohaldatav kauplemise kord.

Artikkel 2

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „põllumajandussaadused”– asutamislepingu I lisaga hõlmatud saadused;

b) „kaubad”– asutamislepingu I lisaga hõlmamata saadused, mis on loetletud käesoleva määruse II lisas.

Siiski, III peatükis ja artiklis 12 kasutatud mõiste „kaubad” viitab asutamislepingu I lisaga hõlmamata saadustele, mis on esitatud ühise turukorralduse ühtse määruse XX lisas.

2. Teatavate sooduslepingute kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „põllumajanduskomponent”– maksu osa, mis vastab I lisas loetletud põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavatele ühenduse tollitariifistiku järgsetele tollimaksudele või vajaduse korral asjaomastest maadest pärit põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavad tollimaksud sellise kõnealuste põllumajandussaaduste koguse osas, mida käsitletakse kasutatuna artikli 14 kohaselt;

b) „mittepõllumajanduskomponent”– maksu osa, mis vastab ühise tollitariifistiku järgsetele tollimaksudele, millest on lahutatud punktis a määratletud põllumajanduskomponent;

c) „põhisaadused”– teatavad käesoleva määruse I lisaga hõlmatud põllumajandussaadused või nendega samalaadsed saadused või nende põllumajandussaaduste töötlemisel saadud tooted, mille puhul kasutatakse ühise tollitariifistiku järgseid tollimakse, et kindlaks määrata kaupade suhtes kohaldatava maksu põllumajanduskomponenti.

Artikkel 3

Käesolevat määrust võib kaubavahetuse soodusrežiimi raames kohaldada ka teatavate põllumajandussaaduste suhtes.

Põllumajandussaaduste nimekiri, mille kohta kehtivad kauplemist reguleerivad eeskirjad, kehtestatakse sellisel juhul asjaomase lepinguga.

II PEATÜKK

IMPORT

I JAGU

Kaubandus kolmandate riikidega

Artikkel 4

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ühise tollitariifistiku järgseid tollimakse II lisas loetletud kaupade suhtes.

II lisa tabelis 1 loetletud kaupade puhul on kõnealuse maksu komponentideks väärtuseline tollimaks, edaspidi „püsikomponent”, ja eurodes määratud erisumma, edaspidi „põllumajanduskomponent”.

II lisa tabelis 2 loetletud kaupade puhul on maksu põllumajanduskomponent selliste kaupade impordile rakendatav maksu osa.

2. Vastavalt artiklitele 10 ja 11 on mis tahes tollimaksud või samamõjulised maksud keelatud, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud maksud.

3. Koondnomenklatuuri tõlgendamise üldreegleid ja koondnomenklatuuri kohaldamise erireegleid rakendatakse käesoleva määrusega hõlmatud saaduste ja toodete liigitamiseks; käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifide nomenklatuur lülitatakse ühisesse tollitariifistikku.

4. Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 5

1. Kui ühises tollitariifistikus on sätestatud maksu ülemmäär, ei tohi artiklis 4 ettenähtud maks seda ülemmäära ületada.

Kui eelmises lõikes nimetatud maksu ülemmäära võib kohaldada ainult eritingimustel, peavad need tingimused olema määratud kooskõlas nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (9) artikli 10 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

2. Kui maksu ülemmäär sisaldab väärtuselist tollimaksu ja täiendavat tollimaksu sahharoosi ekvivalentkoguses väljendatavate mitut liiki suhkrute (AD S/Z) või jahu (AD F/M) impordilt, vastab kõnealune täiendav tollimaks ühises tollitariifistikus sätestatud täiendavale tollimaksule.

II JAGU

Kaubavahetuse soodusrežiim

Artikkel 6

1. Kaubavahetuse soodusrežiimi raames kohaldatav maksu põllumajanduskomponent on ühises tollitariifistikus kindlaksmääratud erisumma.

Kui asjaomane riik või asjaomased riigid täidavad ühenduse õigusaktide nõudmisi töödeldud toodete kohta, võtavad kasutusele samad põhisaadused, kaitsevad samu kaupu ja kasutavad samu koefitsiente kui ühendus:

a)	võib määrata kõnealuse põllumajanduskomponendi tegelikult kasutatavate põhisaaduste koguste põhjal, kui ühendus on sõlminud selliste koguste määramist käsitleva tollikoostöö lepingu;

b)	võib asendada põhisaaduste importimisel kohaldatava tollimaksu summaga, mis määratakse ühenduse ja asjaomase riigi või piirkonna põllumajandussaaduste hinnavahede põhjal, või asjaomase piirkonna jaoks ühiselt kehtestatud hinda hüvitava summaga;

c)	võib, kui punkti b kohaldamisel saadakse vahed, mis mõjutavad asjaomaseid kaupu vähe, selle korra asendada kindlate summade või ühtsete määrade süsteemiga.

2. Sooduslepingu alusel toimuva impordi suhtes kohaldatav ja vajaduse korral vähendatud põllumajanduskomponent tuleb riigi omavääringuks ümber arvestada sama vahetuskursiga, mida kasutatakse sooduslepinguta kauplemise korral.

3. II lisa tabelis 2 loetletud kaupade suhtes kehtiva maksu põllumajanduskomponendile vastava väärtuselise tollimaksu võib asendada mõne muu põllumajanduskomponendiga, kui nii on sooduslepinguga ette nähtud.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Vajaduse korral käsitlevad kõnealused üksikasjalikud eeskirjad eelkõige:

a)	käesoleva artikli 1 ja 3 lõikes ette nähtud korra järgimiseks vajalike dokumentide koostamist ja ringlust;

b)	kauplemise kõrvalesuunamist ärahoidvaid meetmeid;

c)	põhisaaduste nimekirja.

5. Kui kaupade valmistamiseks kasutatud põllumajandussaadusi on vaja analüüsida, rakendatakse meetodeid, mis on ette nähtud eksporditoetuseks kõnealuste põllumajandussaaduste kolmandatesse riikidesse eksportimisel.

6. Komisjon avaldab lõigetes 2 ja 3 osutatud lepingute kohaldamisest tulenevad maksud.

Artikkel 7

1. Kui soodusleping näeb ette mittepõllumajanduskomponendi vähendamist või järkjärgulist kaotamist, siis on see osa maksust II lisa tabelis 1 loetletud kaupade puhul maksu püsikomponent.

2. Kui soodusleping näeb ette maksu põllumajanduskomponendi vähendamist tariifikvoodi piires või väljaspool seda, võetakse selliste vähendatud põllumajanduskomponentide üksikasjalikud määramis- ja käsitlemiseeskirjad vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele, juhul kui sooduslepingus on piiritletud:

a)	sellise vähendamise tingimustele vastavad saadused;

b)	kaubakogused ja kvoodi suurused, mille suhtes vähendamist kohaldatakse, või kõnealuste kaubakoguste ja kvoodi suuruste arvutamise meetod;

c)	maksu põllumajanduskomponendi vähendamist määravad tegurid.

3. Üksikasjalikud eeskirjad, kuidas maksu mittepõllumajanduskomponentide vähendamist algatada ja korraldada, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

4. Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 2 nimetatud sooduslepingute kohaldamisest tulenevad maksud.

III PEATÜKK

EKSPORT

Artikkel 8

1. Kui eksporditakse kaupu, mille valmistamiseks on kasutatud asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid põllumajandussaadusi, võib nende põllumajandussaaduste suhtes kohaldada toetusi, mis on kehtestatud asjassepuutuvates sektorites vastavalt ühise turukorralduse ühtsele määrusele.

Kaupadeks asjastatud põllumajandussaaduste eksporti ei tohi toetada, kui need kaubad ei ole hõlmatud ühise turukorraldusega, mis nimetatud kaupade koostises eksporditavate saaduste puhul näeb ette toetusi.

2. Kehtestatakse nimekiri kaupadest, mille eksporti toetatakse, võttes arvesse:

a)	mõju, mida avaldab nende kaupade valmistamiseks kasutatud põllumajandussaaduste puhul ühenduse ja maailmaturu hinnavahe;

b)	vajadust katta see vahe täielikult või osaliselt võimaldamaks eksportida kaupadeks asjastatud põllumajandussaadusi nende kaupade koostises.

Nimekiri koostatakse vastavalt põllumajanduse ühise turukorralduse ühtsele määrusele.

3. Käesolevas artiklis osutatud toetamise korda käsitlevad ühised rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Toetuste summad määratakse kindlaks samas korras kui asjassepuutuvate töötlemata põllumajandussaaduste eksporditoetused.

4. Kui sooduslepingu raames on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud otsese toetamise kord, määratakse sooduslepinguga hõlmatud riiki või riikidesse toimuva ekspordi puhul makstavad summad ühiselt ja samal alusel kui sooduslepingu tingimustega ettenähtud maksu põllumajanduskomponent.

Need summad kehtestatakse vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele. Rakenduseeskirjad, mis võivad olla vajalikud vastavalt käesolevale lõikele, ja eriti meetmed tagamaks, et sooduslepingu alusel ekspordiks deklareeritud kaupu tegelikult ei eksporditaks muud tüüpi lepingu alusel või vastupidi, võetakse vastu vastavalt samale menetlusele.

Kui läheb vaja meetodeid kaupade valmistamiseks kasutatud põllumajandussaaduste analüüsiks, rakendatakse meetodeid, mis on ette nähtud kõnealuste põllumajandussaaduste ekspordi toetamise puhul kolmandatesse riikidesse.

5. Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud kokkulepetest tulenevate piirangute järgimine tagatakse sertifikaatide alusel, mis antakse välja sätestatud võrdlusperioodideks ja millele lisatakse täiendavalt väikeeksportijate jaoks ettenähtud summa.

6. Summaks, millest väiksema summa puhul võib väikeeksportijad vabastada sertifikaadi esitamisest eksporditoetuse korra raames, määratakse 50 000 eurot aasta kohta. Seda ülemmäära võib kohandada artikli 16 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 9

Kui ühise turukorralduse ühtse määruse teatavas valdkonnas kohaldamisel otsustatakse kohaldada I lisas nimetatud põllumajandussaaduste ekspordimakse, muid makse või teisi meetmeid, võib vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele ning töötleva tööstuse erihuve asjakohaselt arvesse võttes vastu võtta otsuse sobivate meetmete võtmiseks teatavate kaupade suhtes, mille eksport asjassepuutuva põllumajandussaaduste kõrge sisalduse ja nende kaupade kasutamisvõimaluste tõttu tõenäoliselt takistab eesmärgi saavutamist kõnealuses põllumajandussektoris.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 10

Kui on oht, et sooduslepingu alusel toimuvale kaupade impordile kohaldatava põllumajanduskomponendi vähendamine võiks häirida põllumajandusturgusid või asjassepuutuvate kaupade turgusid, rakendatakse asjassepuutuvate põllumajandussaaduste impordile kohaldatavaid kaitseklausleid ka II lisas loetletud kaupadele.

Selleks et hinnata kõnealuseid häireid, võetakse arvesse sooduslepingute alusel tegelikult imporditavate kaupade omadusi võrrelduna sooduslepingueelselt traditsioonilisel viisil imporditud kaupade omadustega.

Artikkel 11

1. Et vältida või takistada ühenduse turul kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate III lisas loetletud kaupade impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise kauba impordi puhul ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

2. Käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava imporditollimaksu, edastab ühendus Maailma Kaubandusorganisatsioonile.

Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige ühenduse impordi alusel kolme aasta jooksul, mis eelnevad aastale, kui tekivad või võivad tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulikud mõjud.

3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu määramisel, tehakse kindlaks asjaomase kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Need eeskirjad käsitlevad eelkõige:

a)	tooteid, mille puhul vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldatakse täiendavaid imporditollimakse;

b)	muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5.

Artikkel 12

1. Põllumajandussaadused arvatakse seestöötlemise korra alla tingimusel, et nende vastavust määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktis c osutatud majandustingimustele on eelnevalt kontrollitud. Kõnealuseid tingimusi käsitatakse täidetuna vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 552.

Lisaks sellele, vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2454/93 käsitatakse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktis c osutatud majandustingimusi täidetuna ka teatavate põhisaaduste koguste puhul, mida kasutatakse kaupade tootmiseks. Kõnealused kogused määratakse kindlaks bilansi abil, mille on koostanud komisjon vajalike kasutusel olevate vahendite ja prognoositava vahendite vajaduse võrdlemisel, võttes arvesse eelkõige asjaomaste kaupade ekspordi hinnangulist mahtu ning asjaomaste põhisaaduste sise- ja välisturu olukorda. Kõnealune bilanss ja seega kõnealused kogused vaadatakse üle korrapäraselt, et võtta arvesse majanduslikke ja seadusandlikke tegureid.

Seestöötlemise korra alla arvatavate põhisaaduste kindlaksmääramist ja nende koguste kontrollimist ja kavandamist võimaldava teise lõigu üksikasjalike rakenduseeskirjadega tagatakse ettevõtjatele suurem selgus iga ühise turukorraldusega seotud soovituslike impordikoguste eelneva avaldamise teel. Kõnealused kogused avaldatakse korrapäraselt, olenevalt nende kasutamisest. Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Käesolevas artiklis kasutatav mõiste „põhisaadus” viitab I lisas esitatud tabelis CN-koodide järgi loetletud saadustele, võttes arvesse üksnes esitatud joonealust märkust 1 teravilja kohta.

2. Kaubakogus, mis on arvatud muu korra kui lõike 1 teises lõigus osutatud seestöötlemise korra alla ja mille suhtes seetõttu ei kohaldata artiklis 4 sätestatud maksu muude kaupade eksportimise eesmärgil või selle tulemusel, on võrdne kogusega, mida kasutatakse tegelikult nende kaupade valmistamisel.

Artikkel 13

1. II lisa tabeli 2 kohandamiseks ühenduse poolt sõlmitavate lepingutega võib seda tabelit muuta vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2. Komisjon kohandab käesolevat määrust või sellekohaselt vastuvõetud määrusi kõigi koondnomenklatuuris tehtud muudatustega.

Artikkel 14

Käesolevat artiklit kohaldatakse kogu kaubavahetuse soodusrežiimi suhtes, mille puhul maksu põllumajanduskomponenti (mis võib artiklis 7 ettenähtud tingimustel olla vähendatud) ei määrata kindlaks artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud tegeliku koostise põhjal ja/või mille puhul põhisummad ei põhine artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud hinnavahel.

Põhisaaduste omadused ja arvessevõetavate põhisaaduste kogused on sätestatud komisjoni 25. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1460/96 (sooduskorra üksikasjalike rakenduseeskirjade kehtestamise kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 7 ettenähtud kauplemiseks põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega) (10).

Kõik käesolevasse määrusesse tehtavad muudatused võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 15

1. Künnise või künnised, millest madalamad vastavalt artiklitele 6 ja 7 kehtestatud maksu põllumajanduskomponendid moodustavad nulltaseme, võib kindlaks määrata vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele. Selleks et ära hoida kunstlikke kaubavoogusid, võib vastavalt samale menetlusele kehtestada eritingimused, mille puhul maksu põllumajanduskomponente ei kohaldata.

2. Vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele võib kehtestada künnise, millest allpool võivad liikmesriigid teatavate majandustehingute puhul käesolevas määruses sätestatud toetusi ja makse mitte kohaldada, kui nende summade bilanss on sellest künnisest madalam.

Artikkel 16

1. Komisjoni abistab I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemist puudutavaid horisontaalküsimusi käsitlev komitee (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee eesistuja algatusel või liikmesriigi taotlusel võib komitee läbi vaadata ka muid eesistujalt komiteele suunatud küsimusi.

Artikkel 17

Meetmed, mis on vajalikud, et kohandada käesolevat määrust nende muudatustega, mis on olemasoleva korra säilitamiseks tehtud ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 18

Kaupade kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodid ja teised kaupade identifitseerimiseks ja nende koostise määramiseks vajalikud tehnilised normid kehtestatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 10 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 19

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikku teavet ühelt poolt kaupade impordi, ekspordi ja vajaduse korral kaupade tootmise kohta ning teiselt poolt võetud rakenduslike haldusmeetmete kohta. Selle teabe edastamise üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 20

Määrus (EÜ) nr 3448/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesoleva määruse kohaldamine kaseiinidele CN-koodiga 3501 10 ja kaseinaatidele ning teistele kaseiini derivaatidele CN-koodiga 3501 90 90 lükatakse edasi kuni nõukogu edasise otsuseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

S. O. LITTORIN

(1) 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

(3) Vt IV lisa.

(4) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(5) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(7) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(10) EÜT L 187, 26.7.1996, lk 18.

I LISA

Põllumajandussaadused, mille maailma- ja ühenduse turu hinnavahesid võib importimisel hüvitada (1)

CN-kood	Põllumajandussaaduste kirjeldus
0401	Piim ja rõõsk koor, kondenseerimata või suhkru- vm magusainelisandita
0402	Piim ja rõõsk koor, kondenseeritud või suhkru- vm magusainelisandiga
ex 0403	Petipiim, hapupiim ja hapukoor, jogurt, kefiir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru-, muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitselisanditeta ning puuvilja-, pähkli- ja kakaolisandita
0404	Vadak, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru-, muu magusainelisandiga või ilma; tooted naturaalse piima komponentidest, suhkru-, muu magusainelisandiga või ilma, mujal määratlemata või nimetamata
ex 0405	Või jm piimarasvad
0709 90 60	Suhkrumais, värske või jahutatud
0712 90 19	Kuivatatud suhkrumais, terve, tükeldatud või viilutatud, purustatud või pulbrina, muul viisil töötlemata, v.a hübriidsuhkrumaisi seeme
10. grupp	Teravili (2)
1701	Tahke roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos
1703	Suhkru ekstraheerimisel või puhastamisel saadud melass

(1) Arvesse on võetud need põllumajandussaadused, mida kasutatakse töötlemata või töödeldud kujul või mida kasutatakse II lisa tabelis 1 loetletud kaupade valmistamisel.

(2) V.a spelta nisu seemne CN-koodiga 1001 90 10, nisu (harilik nisu ja meslin seemneks) CN koodiga 1001 90 91, odraseeme CN-koodiga 1003 00 10, maisi seeme CN-koodiga 1005 10 11 kuni 1005 10 90, riisiseeme CN-koodiga 1007 00 10 ja hübriidsorgo seeme CN 1006 10 10.

II LISA

Tabel 1

CN-kood	Kirjeldus
ex 0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või mitte, suhkru- vm magusainelisandi või lõhna- ja maitselisandi või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma:
0403 10 51 – 0403 10 99	– jogurt, lõhna- ja maitselisanditega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0403 90 71 –0403 90 99	– muud, lõhna- ja maitselisanditega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0405 20 10 –0405 20 30	Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39, kuid mitte üle 75 massiprotsendi
0710 40 00	Suhkrumais (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud
0711 90 30	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), koheseks tarvitamiseks kõlbmatu
ex 1517	Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või 15. kaubagruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid:
1517 10 10	– margariin, v.a vedel margariin piimarasvasisaldusega üle 10, kuid mitte üle 15 massiprotsendi
1517 90 10	– muud, piimarasvasisaldusega üle 10, kuid mitte üle 15 massiprotsendi
1702 50 00	Keemiliselt puhas fruktoos
ex 1704	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a CN-koodi 1704 90 10 alla kuuluv lagritsaekstrakt, mis sisaldab üle 10 massiprotsendi sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisaaineid
1806	Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained
1901	Linnaseekstrakt; tangudest, püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning mida pole mujal nimetatud; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt
ex 1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: v.a CN-koodide 1902 20 10 ja 1902 20 30 alla kuuluvad täidisega pastatooted;
1903 00 00	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul
1904	Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad:
1905	Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaadid, riispaber jms
2001 90 30	Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega
2001 90 40	Jamss, maguskartul jms taimede söödavad osad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega
2004 10 91	Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted
2004 90 10	Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted
2005 20 10	Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted
2005 80 00	Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), töödeldud või konserveeritud äädika ja äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted
2008 99 85	Mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata), muul viisil töödeldud või konserveeritud, ilma piirituse- ja suhkrulisandita
2008 99 91	Jamss, maguskartul jms taimede söödavad osad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti, muul viisil töödeldud või konserveeritud, ilma piirituse- ja suhkrulisandita
2101 12 98	Tooted kohvist
2101 20 98	Tooted teest või matest
2101 30 19	Röstitud kohviasendajad, v.a röstitud sigur
2101 30 99	Röstitud kohviasendajate (v.a röstitud siguri) ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid
2102 10 31 ja 2102 10 39	Pagaripärm, kuivatatud või mitte
2105 00	Jäätis, kakaoga või ilma
ex 2106	Mujal nimetamata toiduained, v.a CN-koodide 2106 10 20, 2106 90 20 ja 2106 90 92 alla kuuluvad tooted ja lõhna-, maitse- või värvilisandiga suhkrusiirupid
2202 90 91, 2202 90 95 ja 2202 90 99	Muud karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest saadud rasvu
2905 43 00	Mannitool
2905 44	D-glütsitool (sorbitool)
ex 3302	Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks:
3302 10 29	Muud joogitööstuses kasutatavad preparaadid, mis sisaldavad kõiki joogile omaseid lõhna- ja maitseaineid, ning mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa 0,5 %, v.a CN-koodi 3302 10 21 alla kuuluvad tooted
ex 3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid
ex 3505 10	Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised, v.a CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluvad esterdatud või eeterdatud tärklised
3505 20	Tärklistel, dekstriinidel vm modifitseeritud tärklistel põhinevad liimid
3809 10	Tärklisainetel põhinevad viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid jm tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid)
3824 60	Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv sorbitool

Tabel 2

CN-kood	Kirjeldus
ex 0505	Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled ja sulgede osad (kärbitud või kärpimata servadega) ja udusuled, puhastatud, desinfitseeritud või säilitamise eesmärgil töödeldud, muul viisil töötlemata; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed:
0505 10 90	– suled täite- ja polstrimaterjalideks; udusuled, v.a töötlemata
0505 90	– muud
0511 99 39	looduslikud loomsed käsnad, välja arvatud töötlemata
1212 20 00	Merevetikad jm vetikad, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või mitte, välja arvatud need, mida kasutatakse ravimites või inimtoiduks
ex 1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:
1302 12 00	lagritsast
1302 13 00	humalast
1302 19 80	Taimemahlad ja –ekstraktid, välja arvatud lagritsast, humalast, vanilje õlivaigust ja oopiumist
ex 1302 20	Pektiidid
1302 31 00	Agar-agar, modifitseeritud või mitte
1302 32 10	Jaanileivapuu kaunadest või seemnetest saadud taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või mitte
1505	Villarasv ja sellest saadud rasvained (sh lanoliin)
1506	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata
ex 1515 90 11	Jojoobiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata
1516 20 10	Hüdrogeenitud kastoorõli (nn opaalvaha)
1517 90 93	Toidusegud või preparaadid, mida kasutatakse vormimäärdena
1518	Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (sulatatud, oksüdeeritud, dehüdratiseeritud, väävelhappesoolaga töödeldud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriiki 1516 kuuluvad tooted; mittesöödavad segud ja ained looma- ja taimerasvadest või -õlidest või käesolevasse kaubagruppi kuuluvate eri rasvade ja õlide fraktsioonidest, mujal nimetamata; v.a CN-koodide 1518 00 31 ja 1518 00 39 alla kuuluvad õlid
1520 00 00	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), mesilasvaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või mitte, värvitud või mitte
1522 00 10	Degraa
1702 90 10	Keemiliselt puhas maltoos
1704 90 10	Lagritsaekstrakt, mis sisaldab üle 10 massiprotsendi sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisandeid
1803	Kakaopasta, rasvatustatud või mitte
1804 00 00	Kakaovõi, -rasv ja -õli
1805 00 00	Kakaopulber, suhkru- ja muu magusainelisandita
2001 90 60	Palmipungad, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega
ex 2008	Puuvili, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil töödeldud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata:
2008 11 10	– maapähklivõi
2008 91 00	– palmipungad
ex 2101	Kohvi-, tee ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nende alusel või kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur, selle ekstraktid, essentsid või kontsentraadid, v.a CN-koodide 2101 12 98, 2101 20 98, 2101 30 19 ja 2101 30 99 alla kuuluvad tooted
2102 10	Aktiivpärmid:
2102 10 10	– kultuurpärm
2102 10 90	– muud, v.a pagaripärm
2102 20	Mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid
2102 30 00	Valmis küpsetuspulbrid
2103	Kastmed ning pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep
2104	Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud
ex 2106	Mujal nimetamata toiduained:
2106 10	– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:
2106 10 20	– – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist
2106 90	– muud:
2106 90 20	– – alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks
2106 90 92	– – muud tooted, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist
2201 10	Vesi, sh looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või lõhna- või maitselisandita
2202 10 00	Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või lõhna- või maitselisandiga
2202 90 10	Muud karastusjoogid (v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad), mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid ega rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest saadud rasva
2203 00	Linnaseõlu
2205	Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest
ex 2207	Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80 mahuprotsenti või rohkem; denatureeritud etüülalkohol ja muud alkohoolsed joogid, mis tahes alkoholisisaldusega, v.a EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest valmistatud joogid
ex 2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähem kui 80 mahuprotsenti, v.a asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest valmistatud joogid; piiritused, liköörid jm kanged alkohoolsed joogid
2402	Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid
2403	Muu töödeldud tubakas ja tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid
3301 90 21	Lagritsast ja humalast ekstraheeritud õlivaigud
3301 90 30	õlivaiguekstraktid, välja arvatud lagritsast ja humalast
ex 3302	Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks:
3302 10 10	– kasutamiseks jookide tootmisel, kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised, tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust
3302 10 21	– Muud joogitööstuses kasutatavad preparaadid, mis sisaldavad kõiki joogile omaseid lõhna- ja maitseaineid, ning mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa 0,5 %, mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist
3823	Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

III LISA

CN-kood	Kaupade kirjeldus
0403 10 51–0403 10 99	Jogurt, lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0403 90 71–0403 90 99	Petipiim, hapupiim ja hapukoor, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim, lõhna- või maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0710 40 00	Suhkrumais (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud
0711 90 30	Suhkrumais, lühikeseks ajaks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), ei ole kõlblik koheseks tarvitamiseks
1517 10 10	Margariin, v.a vedel margariin, mis sisaldab piimarasva enam kui 10 %, kuid mitte üle 15 % massist
1517 90 10	Muud toidusegud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või 15 grupi mitmesuguste rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a need, mis on valmistatud toidurasvadest ja -õlidest või nende fraktsioonidest rubriiginumbriga 1516, piimarasvade sisaldusega 10 %–15 % massist
1702 50 00	Keemiliselt puhas fruktoos
2005 80 00	Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), valmistatud või hoidistatud veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata välja arvatud rubriigi 2006 tooted
2905 43 00	Mannitool:
2905 44	D-glütsitool (sorbitool):
	– vesilahuses:
2905 44 11	– – mis sisaldab mannitooli kuni 2 massiprotsenti D-glütsitoolist
2905 44 19	– – muu
	– muu:
2905 44 91	– – mis sisaldab mannitooli kuni 2 massiprotsenti D-glütsitoolist
2905 44 99	– – muu
3505 10 10	Dekstriin
3505 10 90	Muud modifitseeritud tärklised, välja arvatud esterdatud ja eeterdatud tärklised,
	Tärkliste, dekstriinide või muude modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:
3505 20 10	– sisaldavad massist alla 25 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi
3505 20 30	– sisaldavad massist 25 % ja rohkem, kuid alla 55 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi
3505 20 50	– sisaldavad massist 55 % ja rohkem, kuid alla 80 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi
3505 20 90	– sisaldavad massist 80 % või rohkem tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi
3809 10	Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid), tärklisainete baasil:
3824 60	Sorbitool, muu kui CN-koodiga 2905 44:

IV LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3448/93	(EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1097/98	(EÜT L 157, 30.5.1998, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2491/98	(EÜT L 309, 19.11.1998, lk 28)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2580/2000	(EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5)

V LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 3448/93	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikkel 1
Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatus	Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatus
Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b
Artikli 1 lõike 2 teine lõik	Artikli 2 lõike 1 teine lõik
Artikli 1 lõige 2a	Artikli 2 lõige 2
Artikli 1 lõige 3	Artikkel 3
Artikkel 2	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 6 lõike 4 esimene lõik	Artikli 6 lõike 4 esimene lõik
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu sissejuhatus	Artikli 6 lõike 4 teise lõigu sissejuhatus
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 6 lõike 4 teise lõigu punktid a, b ja c
Artikli 6 lõiked 5 ja 6	Artikli 6 lõiked 5 ja 6
Artikli 7 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 7 lõike 2 sissejuhatus	Artikli 7 lõike 2 sissejuhatus
Artikli 7 lõike 2 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 7 lõike 2 punktid a, b ja c
Artikli 7 lõiked 3 ja 4	Artikli 7 lõiked 3 ja 4
Artikli 8 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatus	Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatus
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b
Artikli 8 lõike 2 teine lõik	Artikli 8 lõike 2 teine lõik
Artikli 8 lõiked 3 kuni 6	Artikli 8 lõiked 3 kuni 6
Artiklid 9 ja 10	Artiklid 9 ja 10
Artikkel 10a	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
Artikli 12 lõige 2	Artikli 13 lõige 1
Artikli 12 lõige 3	Artikli 13 lõige 2
Artikli 13 lõige 1	Artikli 14 esimene lõik
Artikli 13 lõige 2	Artikli 14 teine ja kolmas lõik
Artikkel 14	Artikkel 15
Artikli 16 lõiked 1 ja 2	Artikli 16 lõiked 1 ja 2
Artikli 16 lõige 3	—
Artikkel 17	Artikli 16 lõige 3
Artikkel 18	Artikkel 17
Artikkel 19	Artikkel 18
Artikkel 20	Artikkel 19
Artikkel 21	—
—	Artikkel 20
Artikkel 22	Artikkel 21
A lisa	I lisa
B lisa	II lisa
C lisa	III lisa
—	IV lisa
—	V lisa

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/27

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1217/2009,

30. november 2009,

millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 15. juuni 1965. aasta määrust nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Ühise põllumajanduspoliitika areng eeldab, et on võimalik saada objektiivseid ja asjakohaseid andmeid tulude kohta eri põllumajanduslike majapidamiste kategooriates ja majandustegevuse kohta selliste põllumajanduslike majapidamiste kategooriate puhul, kellele tuleb ühenduse tasandil erilist tähelepanu pöörata.

(3)	Põllumajanduslike majapidamiste raamatupidamine on nende tulude hindamiseks ja majandustegevuse uurimiseks oluliste andmete peamine allikas.

(4)

Kogutavad andmed tuleks saada spetsiaalselt ja nõuetekohaselt ühiste eeskirjade alusel valitud põllumajanduslikelt majapidamistelt ja need peaks põhinema kontrollitavatel faktidel. Sellised andmed peaks kajastama kaasatud majapidamiste tehnilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi, pärinema üksikettevõtjatelt, olema kasutatavad võimalikult kiiresti, põhinema ühtsetel mõistetel, olema esitatud ühise vormi kohaselt ning komisjon peab saama neid igal ajal ja kõigis üksikasjades kasutada.

(5)

Nimetatud eesmärke saab saavutada ainult ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmete kogumiseks mõeldud ühenduse võrgu (edaspidi „andmevõrk”) abil, mis toetub kõigi liikmesriikide põllumajandusliku raamatupidamise büroode tegevusele, mida asjaosalised usaldavad ja mis rajaneb nende vabatahtlikul osalusel.

(6)

Piisavalt ühtlaste raamatupidamisandmete saamiseks ühenduse tasandil tuleks aruandvad majapidamised jaotada komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1242/2008 (millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus) (4) kehtestatud ühenduse põllumajandusettevõtete liigitusel põhineva vaatlusalade stratifitseerimise alusel eri piirkondade ja ettevõtete eri kategooriate vahel.

(7)	Andmevõrgu piirkonnad peaks olema võimalikult identsed muude piirkondlike andmete esitamisel kasutatavate piirkondadega, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika suuniste sätestamiseks.

(8)	Halduslikel põhjustel tuleks komisjonile anda volitus muuta liikmesriikide piirkondade loetelu liikmesriikide taotlusel.

(9)	Andmevõrgu vaatlusala peaks hõlmama kõiki teatava majandusliku suurusega põllumajanduslikke majapidamisi, olenemata ettevõtja mis tahes muudest tegevusaladest. Kõnealune ala tuleks korrapäraselt üle vaadata, pidades silmas uusi põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute andmeid.

(10)	Aruandvad majapidamised tuleks valida vaatlusala esindavate raamatupidamisandmete saamiseks ettenähtud valimiplaani raames sätestatud eeskirjade kohaselt.

(11)

Kogemusi silmas pidades on soovitav, et aruandvate majapidamiste valikuga seotud peamised otsused, eelkõige valimiplaani koostamine, võetakse vastu riiklikul tasandil. Seepärast peaks selle tasandi asutus selle ülesande eest vastutama. Mitme piirkonnaga liikmesriikidel tuleks siiski lubada säilitada piirkondlikud komiteed.

(12)	Riiklikul kontaktasutusel peaks olema keskne roll andmevõrgu haldamisel.

(13)	Põllumajanduslike majapidamiste valimise ning kogutud andmete analüüsimise ja hindamise käigus tuleb viidata muudest allikatest pärinevatele andmetele.

(14)

Põllumajanduslikud majapidamised peaksid olema kindlad selles, et nende raamatupidamisandmeid ja muid käesoleva määruse kohaselt saadud üksikandmeid ei kasutata seoses maksustamisega või muudel kui käesoleva määrusega ettenähtud eesmärkidel, ja selles, et ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga töötavad või töötanud isikud neid ei avalda.

(15)

Veendumaks kogutud andmete objektiivsuses ja otstarbekuses, peaks komisjonil olema võimalus hankida vajalikku üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas põllumajanduslikke majapidamisi valivad asutused ja ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus osalevad raamatupidamisbürood oma ülesandeid täidavad, ja vajaduse korral saata kohapeale eksperte, keda abistavad riigi pädevad asutused.

(16)

Andmevõrk on kasulik vahend, mis võimaldab ühendusel arendada ühist põllumajanduspoliitikat, ning see on nii liikmesriikide kui ühenduse teenistuses. Seepärast on asjakohane, et andmevõrgu aluseks olevate arvutisüsteemide kulusid ning võrgu teiste aspektide uuringute ning arendustegevustega seotud kulusid rahastab ühendus.

(17)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜHENDUSE PÕLLUMAJANDUSLIKU RAAMATUPIDAMISE ANDMEVÕRGU LOOMINE

Artikkel 1

1. Ühise põllumajanduspoliitika vajaduste rahuldamiseks asutatakse põllumajandusliku raamatupidamise andmete kogumiseks mõeldud ühenduse võrk (edaspidi „andmevõrk”).

2. Andmevõrgu ülesanne on koguda neid raamatupidamisandmeid, mida on vaja eelkõige:

a)	artiklis 5 määratletud vaatlusalasse kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste tulude iga-aastaseks kindlaksmääramiseks; ja

b)	põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks.

3. Käesoleva määruse alusel saadud andmete põhjal koostab komisjon eelkõige ühenduse põllumajandust, põllumajandusturgude olukorda ja põllumajandustulusid käsitlevaid aruandeid. Aruanded esitatakse igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule, eelkõige põllumajandussaaduste hindade iga-aastaseks kindlaksmääramiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „töödejuhataja”– põllumajandusliku majapidamise igapäevase juhtimise eest vastutav füüsiline isik;

b) „põllumajandusettevõtte kategooria”– põllumajanduslikud majapidamised, mis kuuluvad samasse kategooriasse vastavalt määrusega (EÜ) nr 1242/2008 kehtestatud ühenduse põllumajandusettevõtete liigitusele määratletud põllumajandustootmise viisi ja majandusliku suuruse poolest;

c) „aruandev majapidamine”– põllumajanduslik majapidamine, kes esitab andmevõrgu jaoks andmeid;

d) „piirkond”– liikmesriigi territoorium või selle mingi osa, mis on piiritletud aruandvate majapidamiste valimiseks; selliste piirkondade loetelu esitatakse I lisas;

e) „raamatupidamisandmed”– kõik põllumajandusliku majapidamise tehnilised, rahandus- või majandusandmed, mis pärinevad kogu aruandeaasta jooksul süstemaatiliselt ja regulaarselt tehtud kannetest koosnevast raamatupidamisest.

Artikkel 3

Liikmesriigi taotlusel muudetakse piirkondade loetelu vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele, tingimusel et taotlus käsitleb kõnealuse liikmesriigi piirkondi.

II PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE TULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 4

Käesolev peatükk käsitleb raamatupidamisandmete kogumist põllumajanduslike majapidamiste tulude iga-aastaseks kindlaksmääramiseks.

Artikkel 5

1. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud vaatlusalasse kuuluvad need põllumajandusettevõtted, mille majanduslik suurus eurodes vastab ühele majandusliku suuruse klasside alampiiridest.

2. Põllumajandusettevõtet tunnustatakse aruandva majapidamisena, kui:

a)	selle majanduslik suurus on võrdne või suurem kui vastavalt lõikele 1 kindlaksmääratav künnis;

b)	selle eest hoolt kandev isik peab põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestust või on valmis ja võimeline pidama raamatupidamisarvestust ning on valmis tegema oma põllumajandusettevõtte raamatupidamisandmed kättesaadavaks komisjonile;

c)	see on koos teiste ettevõtetega ja iga piirkonna tasandil vaatlusala esindav.

3. Aruandvate majapidamiste maksimumarv ühenduse kohta on 105 000.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja eriti ettevõtte majandusliku suuruse künnis ja aruandvate majapidamiste arv piirkonnas kehtestatakse vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 6

1. Iga liikmesriik loob andmevõrgu jaoks riikliku komitee (edaspidi „riiklik komitee”).

2. Riiklik komitee vastutab aruandvate majapidamiste valiku eest. Sel eesmärgil on selle kohustuste hulgas eelkõige:

a)	kinnitada aruandvate majapidamiste valimiplaan, kus määratakse kindlaks eelkõige aruandvate majapidamiste jaotus ettevõtete kategooriate kaupa ja kõnealuste majapidamiste valiku üksikasjalikud eeskirjad;

b)	kinnitada aruandvate majapidamiste valimiplaani rakendamise aruanne.

3. Liikmesriik nimetab riikliku komitee esimehe komitee liikmete hulgast.

Riiklik komitee teeb oma otsused ühehäälselt. Kui ühehäälsele otsusele ei jõuta, võtab otsuse vastu liikmesriigi määratud asutus.

4. Liikmesriigid, millel on mitu piirkonda, loovad iga nende jurisdiktsiooni kuuluva piirkonna jaoks andmevõrgu piirkondliku komitee (edaspidi „piirkondlik komitee”).

Piirkondliku komitee ülesandeks on eelkõige koostöö artiklis 7 osutatud kontaktasutusega aruandvate ettevõtete valimisel.

5. Käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 7

1. Iga liikmesriik määrab kontaktasutuse, mille ülesandeks on:

a)	tagada riikliku komitee, piirkondliku komitee ja raamatupidamisbüroode teavitamine nende suhtes kehtivatest üksikasjalikest rakenduseeskirjadest ja selliste eeskirjade nõuetekohane kohaldamine;

koostada järgmised dokumendid ja esitada riiklikule komisjonile kinnitamiseks ning edastada seejärel komisjonile:

i)	aruandvate majapidamiste valimiplaan, mis koostatakse kõige värskemate statistiliste andmete põhjal ja on esitatud vastavalt ühenduse põllumajanduslike majapidamiste liigitusele;

ii)	aruandvate majapidamiste valimiplaani rakendamise aruanne;

koostada järgmised dokumendid:

i)	aruandvate majapidamiste loetelu;

ii)	raamatupidamisbüroode loetelu, mis on valmis ja võimelised täitma põllumajandusaruandeid vastavalt artiklites 10 ja 15 sätestatud lepingute tingimustele;

d)	koguda raamatupidamisbüroode saadetud põllumajandusaruanded ja kontrollida ühise kontrolliprogrammi alusel, kas need on nõuetekohaselt täidetud;

e)	edastada nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded komisjonile kohe pärast kontrollimist;

f)	edastada taotlused riiklikule komiteele, piirkondlikele komiteedele ja raamatupidamisbüroodele artiklis 17 sätestatud teabe kohta ning saata asjakohased vastused komisjonile.

2. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 8

1. Iga aruandva majapidamise jaoks on eraldi anonüümne põllumajandusaruanne.

2. Igas põllumajandusaruandes esitatakse sellised raamatupidamisandmed, et oleks võimalik:

—	iseloomustada aruandvat majapidamistt selle tootmistegurite põhielementide alusel;

—	hinnata põllumajanduslike majapidamiste tulusid eri aspektidest;

—	teha pistelise kontrolliga kindlaks laekunud andmete õigsus.

3. Põllumajandusaruandes esitatavate raamatupidamisandmete liik, nimetatud andmete esitamise vorm ning nendega seotud mõisted ja juhendid määratakse kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 9

Põllumajanduslik majapidamine, kes on valitud aruandvaks majapidamiseksks, valib kontaktasutuse poolt selleks otstarbeks koostatud nimekirjast raamatupidamisbüroo, kes on valmis täitma aruande tema talumajapidamise kohta vastavalt artiklis 10 sätestatud lepingu tingimustele.

Artikkel 10

1. Liikmesriigi volitusel sõlmitakse iga aasta leping liikmesriigi määratud pädeva asutuse ja iga artikli 9 kohaselt valitud raamatupidamisbüroo vahel. Kõnealuse lepingu alusel kohustuvad raamatupidamisbürood kindlasummalise teenustasu eest täitma põllumajandusaruandeid nii, et need vastavad artiklis 8 ettenähtud tingimustele.

2. Lõikes 1 nimetatud lepingu tingimused, mis peavad olema ühtsed kõigis liikmesriikides, määratakse kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

3. Kui raamatupidamisbüroo ülesandeid täidab ametiasutus, teatatakse talle need ülesanded tavapärasel ametkondlikul teel.

III PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISANDMETE KOGUMINE PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSTEGEVUSE ANALÜÜSIMISEKS

Artikkel 11

Käesoleva peatükiga kohaldatakse raamatupidamisandmete kogumist põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks.

Artikkel 12

Vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele määratakse kindlaks:

—	artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud analüüsi objekt;

—	aruandvate majapidamiste valimist ja arvu käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, mis kehtestatakse vastavalt iga konkreetse analüüsi eesmärgile.

Artikkel 13

1. Iga artikli 12 teise taande kohaselt vastu võetud eeskirjadele alusel valitud aruandva majapidamise jaoks koostatakse eraldi individuaalne ja anonüümne põllumajandusaruanne. Kõnealune põllumajandusaruanne sisaldab artikli 8 lõike 2 kohaselt nõutavaid raamatupidamisandmeid ja kõiki muid raamatupidamiselemente ja üksikasju, mida on vaja konkreetseks analüüsiks.

2. Spetsiaalses põllumajandusaruandes esitatavate raamatupidamisandmete liik, nimetatud andmete esitamise vorm ning nendega seotud mõisted ja juhendid määratakse kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

3. Spetsiaalse põllumajandusaruande täidab artikli 14 sätete kohaselt valitud raamatupidamisbüroo.

Artikkel 14

Põllumajanduslik majapidamine, mis valitakse välja vastavalt artikli 12 teisele taandele vastuvõetud eeskirjade alusel, valib kontaktasutuse poolt selleks otstarbeks koostatud nimekirjast raamatupidamisbüroo, kes on valmis täitma spetsiaalse aruande tema ettevõtte kohta vastavalt artiklis 15 sätestatud lepingu tingimustele.

Artikkel 15

1. Liikmesriigi volitusel sõlmitakse leping liikmesriigi määratud pädeva asutuse ja iga artikli 14 kohaselt valitud raamatupidamisbüroo vahel. Kõnealuse lepingu alusel kohustuvad raamatupidamisbürood kindlasummalise teenustasu eest täitma spetsiaalseid põllumajandusaruandeid nii, et need vastavad artiklis 13 sätestatud tingimustele.

2. Lõikes 1 nimetatud lepingu tingimused, mis peavad olema ühtsed kõigis liikmesriikides, määratakse kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Lisatingimused, mida liikmesriik võib kõnealusesse lepingusse lisada, määratakse kindlaks vastavalt samale menetlusele.

3. Kui raamatupidamisbüroo ülesandeid täidab ametiasutus, teatatakse talle need ülesanded tavapärasel ametkondlikul teel.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 16

1. Üksikuid raamatupidamisandmeid ja muid käesoleva määruse rakendamise käigus saadud üksikandmeid ei tohi kasutada maksustamise eesmärgil ning selliseid andmeid ei tohi avaldada ega kasutada muudel kui artiklis 1 sätestatud eesmärkidel.

2. Andmevõrgus osalevatel või osalenud isikutel on keelatud avaldada üksikuid raamatupidamisandmeid või muid üksikandmeid, millest nad on teada saanud oma tööülesannete täitmise käigus või seoses tööülesannete täitmisega.

3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed lõike 2 sätete rikkumise eest karistamiseks.

Artikkel 17

1. Riiklik komitee, piirkondlikud komiteed, kontaktasutus ja raamatupidamisbürood on oma vastutusalas kohustatud edastama komisjonile kõik andmed, mida komisjon neilt taotleb seoses käesolevast määrusest tulenevate kohustustega.

Riiklikule komiteele, piirkondlikele komiteedele või raamatupidamisbüroodele esitatud taotlused teabe saamiseks ja asjaomased vastused edastatakse kirjalikult kontaktasutuse kaudu.

2. Kui esitatud andmed on ebapiisavad või kui need ei saabu õigel ajal, võib komisjon koostöös kontaktasutusega saata kohapeale eksperdid.

Artikkel 18

1. Komisjoni abistab ühenduse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee (edaspidi „ühenduse komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3. Ühenduse komiteega konsulteeritakse järgmistel juhtudel:

a)	et veenduda, kas aruandvate majapidamiste valimiplaanid on kooskõlas artikli 5 sätetega;

b)	et analüüsida ja hinnata andmevõrgu kaudu saadud kaalutud aastatulemusi, võttes arvesse eelkõige andmeid, mis on pärit muudest allikatest, muu hulgas põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisest ja statistikast ning rahvamajanduse arvepidamisest.

4. Ühenduse komitee võib uurida kõiki muid küsimusi, mis komitee eesistuja on talle suunanud kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

Iga aasta oktoobris kontrollib komitee ühenduse põllumajandustulude suundumusi, kasutades eelkõige andmevõrgu ajakohastatud andmeid.

Ühenduse komiteed teavitatakse korrapäraselt andmevõrgu tööst.

5. Ühenduse komitee koosolekud kutsub kokku eesistuja.

Komisjon tagab ühenduse komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 19

1. Euroopa Liidu üldeelarvega kaetavad assigneeringud hõlmavad komisjoni eelarveosas järgmist:

a)	raamatupidamisbüroodele artiklites 10 ja 15 osutatud ülesannete täitmise eest makstavate teenustasudega seotud andmevõrgu kulud;

b)	kõik liikmesriikide esitatud raamatupidamisandmete vastuvõtmise, kontrollimise, töötlemise ja analüüsimisega seotud arvutisüsteemide kulud.

Punktis b osutatud kulud hõlmavad vajadusel selliste toimingute tulemuste levitamise kulusid ning teiste andmevõrkude aspektide uuringute ja arendamisega seotud kulusid.

2. Riikliku komitee, piirkondlike komiteede ja kontaktasutuste loomise ja tegevusega seotud kulusid ei lisata ühenduse eelarvesse.

Artikkel 20

Määrus nr 79/65/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

S. O. LITTORIN

(1) 20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65.

(3) Vt II lisa.

(4) ELT L 335, 13.12.2008, lk 3.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

I LISA

Artikli 2 punktis d osutatud piirkondade loetelu

Belgia

1.	Vlaanderen

2.	Bruxelles - Brussel

Wallonie

Bulgaaria

1.	Северозападен (Severozapaden)

2.	Северен централен (Severen tsentralen)

3.	Североизточен (Severoiztochen)

4.	Югозападен (Yugozapaden)

5.	Южен централен (Yuzhen tsentralen)

6.	Югоизточен (Yugoiztochen)

Bulgaaria võib kuni 31. detsembrini 2009 moodustada siiski ühe piirkonna

Tšehhi Vabariik

Moodustab ühe piirkonna

Taani

Moodustab ühe piirkonna

Saksamaa

1.	Schleswig-Holstein

Hamburg

3.	Niedersachsen

Bremen

5.	Nordrhein-Westfalen

Hessen

7.	Rheinland-Pfalz

8.	Baden-Württemberg

Bayern

10.

Saarland

11.

Berlin

12.	Brandenburg

13.	Mecklenburg-Vorpommern

14.

Sachsen

15.	Sachsen-Anhalt

16.

Thüringen

Eesti

Moodustab ühe piirkonna

Iirimaa

Moodustab ühe piirkonna

Kreeka

1.	Μακεδονία – Θράκη

2.	Ήπειρος – Πελοπόννησος – Νήσοι Ιονίου

Θεσσαλία

4.	Στερεά Ελλάς – Νήσοι Αιγαίου – Κρήτη

Hispaania

Galicia

Asturias

Cantabria

4.	País Vasco

Navarra

La Rioja

Aragón

Cataluña

Baleares

10.	Castilla-León

11.

Madrid

12.	Castilla-La Mancha

13.	Comunidad Valenciana

14.

Murcia

15.	Extremadura

16.

Andalucía

17.

Canarias

Prantsusmaa

1.	Île de France

2.	Champagne-Ardenne

Picardie

4.	Haute-Normandie

Centre

6.	Basse-Normandie

Bourgogne

8.	Nord-Pas de Calais

Lorraine

10.

Alsace

11.	Franche-Comté

12.	Pays de la Loire

13.

Bretagne

14.	Poitou-Charentes

15.

Aquitaine

16.	Midi-Pyrénées

17.

Limousin

18.	Rhône-Alpes

19.

Auvergne

20.	Languedoc-Roussillon

21.	Provence-Alpes-Côte d'Azur

22.

Corse

Itaalia

Piemonte

2.	Valle d'Aosta

Lombardia

4.	Alto Adige

Trentino

Veneto

7.	Friuli — Venezia Giulia

Liguria

9.	Emilia — Romagna

10.

Toscana

11.

Umbria

12.

Marche

13.

Lazio

14.

Abruzzi

15.

Molise

16.

Campania

17.

Puglia

18.	Basilicata

19.

Calabria

20.

Sicilia

21.

Sardegna

Küpros

Moodustab ühe piirkonna

Läti

Moodustab ühe piirkonna

Leedu

Moodustab ühe piirkonna

Luksemburg

Moodustab ühe piirkonna

Ungari

1.	Közép-Magyarország

2.	Közép-Dunántúl

3.	Nyugat-Dunántúl

4.	Dél-Dunántúl

5.	Észak-Magyarország

6.	Észak-Alföld

7.	Dél-Alföld

Malta

Moodustab ühe piirkonna

Madalmaad

Moodustab ühe piirkonna

Austria

Moodustab ühe piirkonna

Poola

1.	Pomorze ja Mazury

2.	Wielkopolska ja Śląsk

3.	Mazowsze ja Podlasie

4.	Małopolska ja Pogórze

Portugal

1.	Norte e Centro

2.	Ribatejo-Oeste

3.	Alentejo e Algarve

4.	Açores e Madeira

Rumeenia

Nord-Est

Sud-Est

3.	Sud-Muntenia

4.	Sud-Vest-Oltenia

Vest

Nord-Vest

Centru

8.	București-Ilfov

Sloveenia

Moodustab ühe piirkonna

Slovakkia

Moodustab ühe piirkonna

Soome

1.	Etelä-Suomi

2.	Sisä-Suomi

Pohjanmaa

4.	Pohjois-Suomi

Rootsi

1.	Lõuna- ja Kesk-Rootsi tasandikud

2.	Lõuna- ja Kesk-Rootsi metsaalad ning metsa- ja põllumajandusalad

3.	Põhja-Rootsi piirkonnad

Ühendkuningriik

1.	England — north region

2.	England — east region

3.	England — west region

Wales

Scotland

6.	Northern Ireland

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus nr 79/65/EMÜ (EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65)
1972. aasta ühinemisakti I lisa punkt II.A.4 ja II lisa punkt II.D.1 (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 59 ja lk 125)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2835/72 (EÜT L 298, 31.12.1972, lk 47)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2910/73 (EÜT L 299, 27.10.1973, lk 1)
1979. aasta ühinemisakti I lisa punktid II.A ja II.G. (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 64 ja lk 87)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2143/81 (EÜT L 210, 30.7.1981, lk 1)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3644/85 (EÜT L 348, 24.12.1985, lk 4)
1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt XIV.(i) (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 235)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3768/85 (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8)	ainult lisa punkt 2
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/90 (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 23)	ainult XVI lisa
1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt V.A.I (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 117)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2801/95 (EÜT L 291, 6.12.1995, lk 3)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1256/97 (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 7)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)	ainult II lisa punkt 1
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 6.A.1 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 346)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2059/2003 (ELT L 308, 25.11.2003, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 660/2004 (ELT L 104, 8.4.2004, lk 97)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk. 1)	ainult lisa peatüki 5 A osa punkt 1
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1469/2007 (ELT L 329, 14.12.2007, lk 5)

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus nr 79/65/EMÜ	Käesolev määrus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikkel 2a	Artikkel 3
Artikkel 3	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikkel 6, lõige 1, punkt a	Artikkel 7, lõige 1, punkt a
Artikkel 6, lõige 1, punkt b, esimene taane	Artikkel 7, lõige 1, punkt b, alapunkt i
Artikkel 6, lõige 1, punkt b, teine taane	Artikkel 7, lõige 1, punkt b, alapunkt ii
Artikkel 6, lõige 1, punkt c, esimene taane	Artikkel 7, lõige 1, punkt c, alapunkt i
Artikkel 6, lõige 1, punkt c, teine taane	Artikkel 7, lõige 1, punkt c, alapunkt ii
Artikkel 6, lõige 1, punktid e, f ja g	Artikkel 7, lõige 1, punktid e, f ja g
Artikkel 6, lõige 2	Artikkel 7, lõige 2
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
Artikkel 12	Artikkel 13
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikkel 14	Artikkel 15
Artikkel 15	Artikkel 16
Artikkel 16	Artikkel 17
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	Artikkel 18, lõiked 1, 2 ja 3
Artikkel 20, lõiked 1 ja 2	Artikkel 18, lõiked 4 ja 5
Artikkel 21, esimene ja teine lõige	Artikkel 18, lõige 6
Artikkel 21, kolmas lõige	—
Artikkel 22	Artikkel 19
Artikkel 23	—
—	Artikkel 20
—	Artikkel 21
Lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/42

NÕUKOGU RAAMOTSUS 2009/948/JSK,

30. november 2009,

kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõike 1 punkte c ja d ning artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise.

(2)

Selleks et tõhustada kohtu alla andmist, tagades samas nõuetekohase õigusemõistmise, peaksid liikmesriigid Euroopa Ülemkogu 4. ja 5. novembri 2004. aasta kohtumisel heaks kiidetud Euroopa Liidus vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist käsitleva Haagi programmi (1) kohaselt kaaluma kohtualluvuskonflikte käsitlevate õigusaktide väljatöötamist, et lõpetada kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise põhimõtte rakendamise meetmete üldine programm.

(3)

Käesolevas raamotsuses sätestatud meetmete eesmärk peaks olema vältida olukordi, mille puhul erinevates liikmesriikides toimetatakse samu tegusid käsitlevat paralleelset kriminaalmenetlust sama isiku suhtes, mis võib kaasa tuua kohtuotsuse langetamise samade tegude suhtes kahes või enamas liikmesriigis. Raamotsusega püütakse seetõttu ära hoida põhimõtte ne bis in idem rikkumine, nagu on sätestatud Schengeni 14. juuni 1985. aasta lepingu (Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) (2) rakendamise konventsiooni artiklis 54 vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu tõlgendusele.

(4)

Liikmesriikide pädevate asutuste vahel peaksid toimuma otsesed konsultatsioonid eesmärgiga saavutada üksmeel mis tahes tõhusa lahenduse suhtes, et vältida paralleelsete menetluste toimetamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ning asjaomaste pädevate asutuste aja ja ressursside raiskamist. Seesugune tõhus lahendus võiks seisneda eelkõige kriminaalmenetluse toimetamises ühes liikmesriigis (nt kriminaalmenetluste üleandmise teel). See peaks hõlmama ka muid samme, mis võimaldavad tõhusal ja mõistlikul viisil menetlusalluvust muuta, näiteks juhtumi suunamist Eurojusti, kui pädevad asutused üksmeelele ei jõua). Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata tõendite kogumise küsimusele, mida võib mõjutada paralleelsete menetluste toimetamine.

(5)

Kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on põhjendatult alust arvata, et teises liikmesriigis toimetatakse samu tegusid käsitlevat paralleelset kriminaalmenetlust sama isiku suhtes, mis võib kaasa tuua kohtuotsuse langetamise samade tegude suhtes kahes või enamas liikmesriigis, peaks asjaomane asutus võtma ühendust kõnealuse teise liikmesriigi pädeva asutusega. Üksnes ühendust võtnud pädev asutus peaks hindama, kas põhjendatud alused on olemas või mitte. Põhjendatud alus võiks muu hulgas olla juhtum, kui kahtlustatav või süüdistatav tõendab asjakohase tõendusmaterjali abil, et teises liikmesriigis toimetatakse tema suhtes samu tegusid käsitlevat paralleelset kriminaalmenetlust, või kui teise liikmesriigi pädeva asutuse tehtud vastastikuse õigusabi taotlusest ilmneb paralleelse menetluse võimalik toimetamine või kui politseiasutustelt saadakse sellekohast teavet.

(6)

Pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kord peaks põhinema kohustusel vahetada teatavat miinimumteavet, mis tuleks alati esitada. Kõnealuse teabe esitamine peaks eelkõige lihtsustama asjaomaste isikute nõuetekohast identifitseerimist ning vastavate paralleelsete menetluste laadi ja staadiumi kindlaksmääramist.

(7)

Pädeval asutusel, kellega teise liikmesriigi pädev asutus on ühendust võtnud, peaks olema üldine kohustus vastata esitatud teabenõudele. Ühendust võtnud asutust julgustatakse määrama tähtaega, mille jooksul pädev asutus, kellega ühendust võeti, peab võimaluse korral vastama. Pädevad asutused peaksid ühenduse võtmise käigus võtma täielikult arvesse vabadusest ilma jäetud isikute eriolukorda.

(8)

Pädevate asutuste vahelised otsesed kontaktid peaksid olema raamotsusega loodava koostöö juhtpõhimõtteks. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, millised asutused on pädevad käesoleva raamotsuse kohaselt tegutsema, pidades kinni liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttest, tingimusel et sellised asutused on pädevad sekkuma ja tegema otsuseid vastavalt raamotsuse sätetele.

(9)

Püüdes saavutada üksmeelt mis tahes tõhusa lahenduse suhtes eesmärgiga vältida kahes või enamas liikmesriigis paralleelsete menetluste toimetamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi, peaksid pädevad asutused arvestama asjaoluga, et iga juhtum on ainulaadne, ning kaaluma selle asjaolusid ja põhjendusi. Üksmeele saavutamiseks peaksid pädevad asutused kaaluma asjakohaseid kriteeriume, mille hulka võivad kuuluda Eurojusti 2003. aasta aruandes avaldatud suunistes esitatud ning praktilistest vajadustest lähtudes koostatud kriteeriumid, ning võtma arvesse näiteks kohta, kus pandi toime suurem osa kuritegudest; kohta, kus tekkis suurem osa kahjust; kahtlustatava või süüdistatava asukohta ja võimalusi tema üleandmiseks või väljaandmiseks muude võimalike kohutalluvuste alla; kahtlustatava või süüdistatava kodakondsust või elukohta; kahtlustatava või süüdistatava olulisi huve; kannatanute ja tunnistajate olulisi huve; tõendite lubatavust ning võimalikke viivitusi.

(10)	Pädevate asutuste kohustus alustada otseseid konsultatsioone, et saavutada üksmeel käesoleva raamotsuse raames, ei peaks välistama võimalust viia sellised otsesed konsultatsioonid läbi Eurojusti abiga.

(11)

Ükski liikmesriik ei peaks olema kohustatud loobuma kohtualluvusest või teostama kohtualluvust, kui ta seda ei soovi. Kui kriminaalmenetluse koondamise suhtes ei ole üksmeelele veel jõutud, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema võimalik jätkata kriminaalmenetluse toimetamist iga kuriteo puhul, mis kuulub nende riigi kohtualluvusse.

(12)

Kuna käesoleva raamotsuse üldine eesmärk on vältida tarbetuid paralleelseid kriminaalmenetlusi, millega võib kaasneda põhimõtte ne bis in idem rikkumine, ei tohiks selle kohaldamine põhjustada kohtualluvuse kohaldamise konflikti, mida muul viisil ei tekiks. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval ühisel alal tuleks kohustusliku kohtu alla andmise põhimõtet mõista ja kohaldada nii, et kõnealune põhimõte loetakse järgituks siis, kui mis tahes liikmesriik tagab kohtu alla andmise konkreetse kuriteo eest.

(13)	Kui on jõutud üksmeelele kriminaalmenetluse koondamise suhtes ühte liikmesriiki, peaksid teise liikmesriikide pädevad asutused tegutsema viisil, mis on saavutatud üksmeelega kooskõlas.

(14)

Kuna Eurojust sobib eriti hästi kohtualluvuskonfliktide lahendamisel abi andma, peaks asja saatmine Eurojustile olema tavapärane samm, kui üksmeelele ei olnud võimalik jõuda. Tuleks märkida, et nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (3) (Eurojusti otsus), mida on viimati muudetud nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsusega 2009/426/JSK (millega tugevdatakse Eurojusti), (4) artikli 13 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb Eurojusti teavitada iga kord, kui kohtualluvuskonflikt on tekkinud või võib tõenäoliselt tekkida, ning et asja võib saata igal ajal Eurojustile, kui vähemalt üks otsestes konsultatsioonides osalev pädev asutus peab seda asjakohaseks.

(15)	Käesolev raamotsus ei piira 15. mail 1972. aastal Strasbourgis alla kirjutatud kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni ega muude liikmesriikidevaheliste kriminaalmenetluste üleandmist käsitlevate kokkulepete kohaste menetluste kohaldamist.

(16)	Käesolev raamotsus ei tohiks tekitada tarbetut halduskoormust juhul, kui otsusega hõlmatud probleeme saab hõlpsasti lahendada muul sobival viisil. Seega peaks liikmesriikidevahelised olemasolevad paindlikumad vahendid või kokkulepped olema käesoleva raamotsuse suhtes ülimuslikud.

(17)

Käesolevas raamotsuses piirdutakse liikmesriikide pädevate asutuste vahelist teabevahetust ja otsest konsulteerimist käsitlevate sätete kehtestamisega ning seetõttu ei mõjuta käesolev raamotsus üksikisikute õigust nõuda kohtu alla andmist nende oma riigi või muus kohtualluvuses, kui selline õigus on sätestatud siseriiklike õigusaktidega.

(18)	Käesoleva raamotsuse kohaselt vahetatud isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (5).

(19)	Keelte kasutamise korda käsitleva avalduse tegemisel palutakse liikmesriikidel lisada keelte hulka lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele vähemalt üks keel, mis on Euroopa Liidus laialdaselt kasutatav.

(20)	Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva raamotsuse eesmärk on soodustada tihedamat koostööd kahe või enama kriminaalmenetlust toimetava liikmesriigi pädevate asutuste vahel, et edendada tõhusat ja nõuetekohast õigusemõistmist.

2. Sellise tihedama koostöö eesmärk on

a)	vältida olukordi, mille puhul erinevates liikmesriikides toimetatakse samu tegusid käsitlevat paralleelset kriminaalmenetlust sama isiku suhtes, mis võib kaasa tuua kohtuotsuse langetamise kahes või enamas liikmesriigis ning kujutada endast seetõttu põhimõtte ne bis in idem rikkumist, ning

b)	saavutada üksmeel mis tahes tõhusa lahenduse suhtes eesmärgiga vältida seesuguste paralleelsete menetluste toimetamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi.

Artikkel 2

Sisu ja reguleerimisala

1. Artiklis 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse käesoleva raamotsusega raamistik, mis käsitleb

a)	korda, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused võtavad omavahel ühendust, et kinnitada samu asjaolusid käsitleva paralleelse kriminaalmenetluse toimetamist sama isiku suhtes;

otseste konsultatsioonide kaudu toimuvat teabe vahetamist kahe või enama liikmesriigi pädevate asutuste vahel, kes toimetavad samu asjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust sama isiku suhtes, kui nad on paralleelse kriminaalmenetluse toimetamisest juba teadlikud, et saavutada üksmeel mis tahes tõhusa lahenduse suhtes, eesmärgiga vältida seesuguste paralleelsete menetluste toimetamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi.

2. Käesolevat raamotsust ei kohaldata kriminaalmenetluste suhtes, mis on hõlmatud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (6) artiklites 5 ja 13 sätestatud tingimustega.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „paralleelne menetlus”– samu tegusid käsitlev kriminaalmenetlus (nii kohtueelne menetlus kui ka kohtumenetlus), mida toimetatakse kahes või enamas liikmesriigis sama isiku suhtes;

b) „pädev asutus”– õigusasutus või muu asutus, kes asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt on pädev läbi viima käesoleva raamotsuse artikli 2 lõikes 1 kavandatud tegevusi;

c) „ühendust võtnud asutus”– liikmesriigi pädev asutus, kes võtab ühendust teise liikmesriigi pädeva asutusega, et kinnitada paralleelse kriminaalmenetluse toimetamist;

d) „reageeriv asutus”– pädev asutus, kellel ühendust võtnud asutus palub kinnitada paralleelse kriminaalmenetluse toimetamist.

Artikkel 4

Pädevate asutuste kindlaksmääramine

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused kindlaks viisil, mis soodustab pädevate asutuse vahelisi otseseid kontakte.

2. Kooskõlas lõikega 1 teavitab iga liikmesriik nõukogu peasekretariaati, millised asutused on siseriiklike õigusaktide alusel pädevad tegutsema käesoleva raamotsuse kohaselt.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2, võib iga liikmesriik määrata, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku süsteemi korraldusest, ühe või mitu keskasutust, mis vastutavad teabenõuete edastamise ja vastuvõtmise eest kooskõlas artikliga 5 ja/või abistavad pädevaid asutusi konsultatsioonide käigus. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada võimalust nimetada keskasutus või keskasutused, edastavad nõukogu peasekretariaadile nimetatud teabe.

4. Nõukogu peasekretariaat teeb lõigete 2 ja 3 kohaselt saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. PEATÜKK

TEABEVAHETUS

Artikkel 5

Ühenduse võtmise kohustus

1. Kui liikmesriigi pädeval asutusel on põhjendatult alust arvata, et teises liikmesriigis toimetatakse paralleelset kriminaalmenetlust, võtab ta ühendust kõnealuse teise liikmesriigi pädeva asutusega, et kinnitada kõnealuste paralleelsete menetluste toimetamist, eesmärgiga alustada vastavalt artiklile 10 otseseid konsultatsioone.

2. Kui asutus, kellega ühendust tuleb võtta, on ühendust võtvale asutusele teadmata, teeb viimane kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste kaudu, et saada andmed kõnealuse pädeva asutuse kohta.

3. Ühenduse võtmise korda ei kohaldata juhul, kui paralleelseid menetlusi toimetavaid pädevaid asutusi on juba mis tahes muul viisil teavitatud kõnealuste menetluste toimetamisest.

Artikkel 6

Vastamiskohustus

1. Reageeriv asutus vastab kooskõlas artikli 5 lõikega 1 esitatud teabenõudele ühendust võtnud asutuse märgitud mõistliku tähtaja jooksul või, kui tähtaega pole märgitud, põhjendamatult viivitamata ning teavitab ühendust võtnud asutust sellest, kas antud liikmesriigis toimetatakse paralleelset kriminaalmenetlust. Juhul kui ühendust võtnud asutus on teavitanud reageerivat asutust sellest, et kahtlustatav või süüdistatav isik on kinni peetud või viibib vahi all, käsitleb viimane teabenõuet kiirendatud korras.

2. Kui reageeriv asutus ei saa vastata ühendust võtnud asutuse kehtestatud mis tahes tähtaja jooksul, teavitab ta selle põhjustest viivitamatult ühendust võtnud asutust ning märgib tähtaja, mille jooksul asjaomane teave edastatakse.

3. Kui asutus, kellega ühendust võtnud asutus ühendust võttis, ei ole artikli 4 kohaselt pädev asutus, edastab ta teabenõude viivitamatult pädevale asutusele ja teavitab sellest ühendust võtnud asutust.

Artikkel 7

Teabevahendid

Ühendust võtnud asutus ja reageeriv asutus kasutavad teabevahetuseks mis tahes vahendeid, mille kasutamise kohta saab esitada kirjaliku tõendi.

Artikkel 8

Teabenõudes esitatav miinimumteave

1. Ühendust võtnud asutus esitab vastavalt artiklile 5 teabenõude esitamisel järgmised andmed:

a)	pädeva asutuse kontaktandmed;

b)	kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude ja asjaolude kirjeldus;

c)	kõik kahtlustatava või süüdistatava isiku ning vajaduse korral kannatanute asjakohased andmed;

d)	käimasoleva kriminaalmenetluse staadium ning

e)	vajaduse korral teave kahtlustatava või süüdistatava isiku kohtueelse kinnipidamise või vahi all hoidmise kohta.

2. Ühendust võtnud asutus võib esitada antud liikmesriigis käimasoleva kriminaalmenetlusega seotud asjakohast lisateavet, näiteks teavet kõnealuses riigis esile kerkinud raskuste kohta.

Artikkel 9

Vastuses esitatav miinimumteave

1. Reageeriv asutus esitab artikli 6 kohases vastuses järgmised andmed:

a)	teave selle kohta, kas toimetatakse või on toimetatud menetlust osa või kõikide tegude suhtes, mille suhtes toimetatakse ühendust võtnud asutuse esitatud teabenõudes nimetatud kriminaalmenetlust, ning kas menetlust toimetatakse või toimetati sama isiku suhtes; punkti a jaatava vastuse korral:

b)	pädeva asutuse kontaktandmed ning

c)	käimasoleva menetluse staadium või lõpliku otsuse korral nimetatud lõpliku otsuse laad.

2. Reageeriv asutus võib esitada antud liikmesriigis käimasoleva või lõppenud kriminaalmenetlusega seotud asjakohast lisateavet, eelkõige selles riigis kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude kohta.

3. PEATÜKK

OTSESED KONSULTATSIOONID

Artikkel 10

Kohustus alustada otseseid konsultatsioone

1. Kui on kindlaks tehtud, et toimetatakse paralleelseid kriminaalmenetlusi, alustavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otseseid konsultatsioone, et saavutada üksmeel mis tahes tõhusa lahenduse suhtes, eesmärgiga vältida seesuguste paralleelsete menetluste toimetamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi, mille tulemuseks võib vastavalt vajadusele olla kriminaalmenetluste koondamine ühte liikmesriiki.

2. Seni kuni otseseid konsultatsioone läbi viiakse, esitavad asjaomased pädevad asutused teineteisele teavet kõikide menetluste käigus tehtud oluliste menetlustoimingute kohta.

3. Otseste konsultatsioonide käigus vastavad nendes osalevad pädevad asutused võimaluse korral kõnealustes konsultatsioonides osalevate teiste pädevate asutuste teabenõuetele. Kui üks pädev asutus palub teisel pädeval asutusel esitada konkreetset teavet, mis võib kahjustada riigi olulisi julgeolekuhuve või konkreetsete isikute turvalisust, ei pea asjaomane pädev asutus teavet esitama.

Artikkel 11

Üksmeele saavutamise kord

Kui liikmesriikide pädevad asutused alustavad juhtumiga seoses otseseid konsultatsioone, et saavutada üksmeel vastavalt artiklile 10, kaaluvad nad juhtumi asjaolusid ja põhjendusi ning kõiki tegureid, mida nad peavad asjakohaseks.

Artikkel 12

Koostöö Eurojustiga

1. Käesolev raamotsus täiendab Eurojusti otsust ega piira selle kohaldamist.

2. Kui ei suudeta saavutada üksmeelt vastavalt artiklile 10, saadab liikmesriigi asjaomane pädev asutus vajaduse korral juhtumi Eurojustile lahendamiseks juhul, kui Eurojust on pädev tegutsema Eurojusti otsuse artikli 4 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 13

Teabe esitamine menetluste tulemuste kohta

Kui vastavalt artiklile 10 läbi viidavate otseste konsultatsioonide käigus jõutakse üksmeelele kriminaalmenetluste koondamise suhtes ühte liikmesriiki, teavitab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus teise liikmesriigi pädevat asutust menetluste tulemustest.

4. PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Keeled

1. Kõik liikmesriigid märgivad nõukogu peasekretariaati hoiule antavas avalduses need Euroopa Liidu institutsioonide ametlikud keeled, mida võib kasutada ühenduse võtmiseks vastavalt 2. peatükile.

2. Pädevad asutused võivad leppida kokku, et nad kasutavad vastavalt artiklile 10 läbi viidavate otseste konsultatsioonide käigus mõnda muud keelt.

Artikkel 15

Seos muude õigusaktide ja muude kokkulepetega

1. Kui muud õigusaktid või kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada korda, mille kohaselt siseriiklikud asutused vahetavad teavet käimasolevate kriminaalmenetluste kohta, alustavad otseseid konsultatsioone ja püüavad saavutada üksmeelt mis tahes tõhusa lahenduse suhtes, eesmärgiga vältida paralleelsete kriminaalmenetluse toimetamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi, võivad liikmesriigid

a)	jätkata käesoleva raamotsuse jõustumise ajal kehtivate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist;

b)	sõlmida pärast käesoleva raamotsuse jõustumist kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid.

2. Lõikes 1 osutatud lepingud ja kokkulepped ei mõjuta mingil moel suhteid liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

Artikkel 16

Rakendamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed 15. juuniks 2012.

Liikmesriigid edastavad 15. juuniks 2012 nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

Artikkel 17

Aruanne

Komisjon esitab 15. detsembriks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid, ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlikke ettepanekuid.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(4) ELT L 138, 4.6.2009, lk 14.

(5) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(6) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/48

NÕUKOGU OTSUS 2009/949/JSK,

30. november 2009,

Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (1) (edaspidi „personalieeskirjad”), ning eelkõige selle artiklit 44,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2),

võttes arvesse Europoli ametnike tasustamise läbivaatamist Europoli haldusnõukogu poolt

ning arvestades järgmist:

(1)	Europoli ametnike tasustamise läbivaatamise käigus võttis haldusnõukogu arvesse elukalliduse muutust Madalmaades ning palkade muutust liikmesriikide avalikus teenistuses.

(2)	Läbivaatamise ajavahemiku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 alusel on põhjendatud töötasu 1,2 protsendiline kasv ajavahemiku eest 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009.

(3)	Europoli ametnike põhipalku ja toetusi saab kohandada nõukogu oma ühehäälse otsusega, tuginedes nimetatud läbivaatamisele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Personalieeskirju muudetakse järgmiselt.

Alates 1. juulist 2008:

artiklis 45 asendatakse igakuiste põhipalkade tabel järgmise tabeliga:

	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11
1	15 578,99
2	13 989,27
3	9 601,74	9 849,73	10 097,73	10 364,80	10 631,87	10 911,63	11 190,13	11 483,94	11 779,62	12 091,21	12 399,59
4	8 361,77	8 584,33	8 803,72	9 035,81	9 267,91	9 512,71	9 754,34	10 011,89	10 269,40	10 539,67	10 809,91
5	6 889,73	7 070,95	7 248,99	7 439,76	7 630,53	7 834,00	8 034,30	8 247,32	8 457,16	8 679,71	8 902,28
6	5 904,14	6 059,89	6 215,70	6 381,03	6 543,17	6 714,86	6 886,55	7 067,78	7 248,99	7 439,76	7 630,53
7	4 921,68	5 052,05	5 179,21	5 315,93	5 452,63	5 595,72	5 738,78	5 891,40	6 040,83	6 199,81	6 358,77
8	4 184,07	4 295,35	4 403,43	4 521,09	4 635,53	4 756,36	4 877,17	5 007,54	5 134,71	5 271,42	5 404,94
9	3 688,09	3 786,64	3 885,22	3 986,93	4 088,69	4 196,78	4 304,89	4 419,34	4 530,66	4 651,45	4 769,08
10	3 198,47	3 284,32	3 366,96	3 455,97	3 541,84	3 637,22	3 732,59	3 831,15	3 926,53	4 031,46	4 133,20
11	3 099,91	3 182,58	3 262,04	3 347,90	3 433,73	3 525,93	3 614,97	3 710,35	3 805,73	3 907,48	4 006,00
12	2 460,87	2 527,59	2 591,18	2 657,97	2 724,74	2 797,85	2 870,98	2 947,29	3 020,41	3 099,91	3 179,39
13	2 114,28	2 171,52	2 225,57	2 285,99	2 343,22	2 406,79	2 467,21	2 533,97	2 597,58	2 667,51	2 734,26

b)	artikli 59 lõikes 3 asendatakse summa „1 036,76 eurot” summaga „1 049,20 eurot”;

c)	artikli 59 lõikes 3 asendatakse summa „2 073,51 euro” summaga „2 098,39 eurot”;

d)	artikli 60 lõikes 1 asendatakse summa „276,48 eurot” summaga „279,80 eurot”;

e)	liite 5 artikli 2 lõikes 1 asendatakse summa „289,03 eurot” summaga „292,50 eurot”;

f)	liite 5 artikli 3 lõikes 1 asendatakse summa „12 566,73 eurot” summaga „12 717,53 eurot”;

g)	liite 5 artikli 3 lõikes 1 asendatakse summa „2 827,52 eurot” summaga „2 861,45 eurot”;

h)	liite 5 artikli 3 lõikes 2 asendatakse summa „16 965,09 eurot” summaga „17 168,67 eurot”;

i)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa „1 256,68 eurot” summaga „1 271,76 eurot”;

j)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa „942,53 eurot” summaga „953,84 eurot”;

k)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa „628,33 eurot” summaga „635,87 eurot”;

l)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa „502,66 eurot” summaga „508,69 eurot”;

m)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse summa „1 773,42 eurot” summaga „1 794,70 eurot”;

n)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse summa „2 364,57 eurot” summaga „2 392,94 eurot”;

o)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse summa „2 955,70 eurot” summaga „2 991,17 eurot”.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23.

(2) 22. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/52

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1219/2009,

14. detsember 2009,

milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast, Kosovost ja Montenegrost pärit „baby beef”-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2010. aastal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1), eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artikli 148 punkti a koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, muudetakse määrust (EÜ) nr 2820/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1763/1999 ja (EÜ) nr 6/2000 (2), artikli 4 lõikes 2 on sätestatud aastaseks soodustariifikvoodiks 1 500 tonni Bosnia ja Hertsegoviinast pärinevatele „baby beef”-toodetele ja 9 175 tonni Serbia ja Kosovo (3) tolliterritooriumidelt pärinevatele „baby beef”-toodetele.

(2)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelises stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingus, mis kiideti heaks nõukogu ja komisjoni otsusega 2005/40/EÜ, Euratom (4), ning ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelises stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingus, mis kiideti heaks nõukogu ja komisjoni otsusega 2004/239/EÜ, Euratom (5) ja Montenegroga sõlmitud vahelepingus, mis kiideti heaks nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsusega 2007/855/EÜ kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel (6), ning ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta, mis kiideti heaks nõukogu 16. juuni 2008. aasta otsusega 2008/474/EÜ (7), on sätestatud „baby beef”-toodete aastasteks soodustariifikvootideks vastavalt 9 400, 1 650, 800 ja 1 500 tonni.

(3)

Nõukogu 19. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2248/2001 (ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning Euroopa Ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta) (8) artiklis 2 ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 153/2002 (ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta) (9) artiklis 2 on ette nähtud, et „baby beef”-toodete soodustuste rakendamiseks tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad.

(4)

Kontrolli eesmärgil sätestatakse määruses (EÜ) nr 2007/2000, et Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Kosovo tolliterritooriumide „baby beef”-toodete kvootide alusel importimisel tuleb esitada autentsussertifikaat, mis kinnitab, et liha on pärit sertifikaadi väljastanud riigist ning vastab täpselt kõnealuse määruse II lisa määratlusele. Ühtlustamise huvides tuleks ka Horvaatiast ja endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ning Montenegrost pärit „baby beef”-toodete kvootide alusel importimisel esitada autentsussertifikaat, mis kinnitab, et kaubad on pärit sertifikaadi välja andnud riigist ning need vastavad täpselt vastavalt Horvaatiaga või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisa määratlusele või Montenegroga sõlmitud vahelepingu II lisa määratlusele. Tuleks kehtestada autentsussertifikaatide näidis ja nende kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

(5)

Asjaomaseid kvoote tuleks hallata impordilitsentside abil. Sel eesmärgil tuleks kohaldada komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (10), ja komisjoni 21. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 382/2008 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta (11), kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(6)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (12) on eelkõige kehtestatud üksikasjalikud sätted impordilitsentside taotluste, taotlejate staatuse, impordilitsentside väljaandmise ning liikmesriikide kohustuse kohta komisjoni teavitada. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleb kohaldada käesoleva määruse kohaselt välja antud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud täiendavate tingimuste või erandite kohaldamist.

(7)	Asjaomaste toodete impordi nõuetekohase korraldamise tagamiseks tuleks impordilitsentside väljastamisel eelkõige kontrollida autentsussertifikaatide kandeid.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ajavahemikuks 1. jaanuar ist 31. detsembrini 2010 avatakse järgmised tariifikvoodid:

a)	9 400 tonni Horvaatiast pärit „baby beef”-tooteid, väljendatud rümba massina;

b)	1 500 tonni Bosnia ja Hertsegoviinast pärit „baby beef”-tooteid, väljendatud rümba massina;

c)	1 650 tonni endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit „baby beef”-tooteid, väljendatud rümba massina;

d)	9 175 tonni Serbia ja Kosovo tolliterritooriumidelt pärit „baby beef”-tooteid, väljendatud rümba massina;

e)	800 tonni Montenegrost pärit „baby beef”-tooteid, väljendatud rümba massina.

Esimeses lõigus osutatud kvootide järjekorranumbrid on vastavalt 09.4503, 09.4504, 09.4505, 09.4198 ja 09.4199.

Kõnealuste kvootide arvutamisel vastab 100 kg eluskaalu 50 kilogrammile rümba massile.

2. Lõikes 1 osutatud kvootide alusel kohaldatav tollimaks on 20 % väärtuselisest tollimaksust ja 20 % koguselisest tollimaksust, nagu on sätestatud ühises tollitariifistikus.

3. Lõikes 1 nimetatud kvootide piires imporditakse ainult teatavaid elusloomi ja teatavat liha, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 2007/2000 II lisas, Horvaatiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas, Montenegroga sõlmitud vahelepingu II lisas ning Bosnia ja Hertsegoviinaga sõlmitud vahelepingu II lisas, ja mis kuuluvad järgmiste kombineeritud nomenklatuuri koodide alla:

—	ex 0102 90 51, ex 0102 90 59, ex 0102 90 71 ja ex 0102 90 79,

—	ex 0201 10 00 ja ex 0201 20 20,

—	ex 0201 20 30,

—	ex 0201 20 50.

Artikkel 2

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1301/2006 III peatüki ning määruste (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 382/2008 sätteid.

Artikkel 3

1. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 tuleb kanda päritoluriik või -tolliterritoorium, „jah” vastuse korral tehakse lahtrisse rist. Litsentsidega kaasneb kohustus importida märgitud riigist või tolliterritooriumilt.

Litsentside ja litsentsitaotluste lahtrisse 20 tehakse üks I lisas loetletud kannetest.

2. Artikli 4 kohaselt koostatud autentsussertifikaadi originaal ja selle koopia esitatakse pädevale asutusele koos autentsussertifikaadiga seotud esimese impordilitsentsi taotlusega.

Autentsussertifikaate võib kasutada sellel märgitud koguse piires rohkem kui ühe impordilitsentsi väljaandmiseks. Kui sertifikaadi kohta väljastatakse rohkem kui üks litsents, tuleb pädeval asutusel:

a)	teha autentsussertifikaadile märge määratud koguse kohta;

b)	tagada, et kõnealuse sertifikaadi alusel väljastatavad impordilitsentsid antakse välja samal päeval.

3. Pädevad asutused võivad impordilitsentsid välja anda üksnes pärast veendumist, et kogu autentsussertifikaadil esitatud teave vastab igal nädalal komisjonilt asjaomase impordi kohta saadud teabele. Litsentsid antakse välja pärast seda viivitamata välja.

Artikkel 4

1. Kõigi artiklis 1 osutatud kvootide alusel toimuva impordi litsentsi taotlustega peab olema kaasas II lisas loetletud ekspordiriigi või tolliterritooriumi ametiasutuse väljastatud autentsussertifikaat, mis kinnitab, et kaubad on pärit kõnealusest riigist või tolliterritooriumilt ning need vastavad kas määruse (EÜ) nr 2007/2000 II lisas, Horvaatiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas, Montenegroga sõlmitud vahelepingu II lisas või Bosnia ja Hertsegoviinaga sõlmitud vahalepingu II lisas esitatud määratlusele.

2. Autentsussertifikaatide väljaandmisel vormistatakse üks originaaleksemplar ja kaks koopiat, mis trükitakse ja täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles vastavalt III, IV, V, VI, VII ja VIII lisas esitatud näidistele asjaomase ekspordiriigi või tolliterritooriumi jaoks. Need võib trükkida ja täita ka ekspordiriigi või tolliterritooriumi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest.

Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus impordilitsentsi taotlus esitatakse, võivad nõuda sertifikaadi tõlke esitamist.

3. Originaalsertifikaat ja selle koopiad võivad olla trükitud või käsitsi kirjutatud. Viimasel juhul täidetakse need musta tindi ja trükitähtedega.

Sertifikaadi vormide mõõtmed on 210 × 297 mm. Kasutatava paberi kaal on vähemalt 40 g/m2. Originaal on valge, esimene koopia roosa ja teine koopia kollane.

4. Igal sertifikaadil on eraldi järjekorranumber, millele järgneb väljastava riigi või tolliterritooriumi nimi.

Koopiatel on sama järjekorranumber ja nimi kui originaalil.

5. Sertifikaadid kehtivad üksnes juhul, kui II lisas loetletud väljastav asutus on need nõuetekohaselt kinnitanud.

6. Sertifikaadid loetakse nõuetekohaselt kinnitatuks, kui neil on märgitud väljastamise kuupäev ja koht ning neil on väljastava asutuse tempel ja alla kirjutamiseks volitatud isiku või isikute allkiri.

Artikkel 5

1. II lisas loetletud väljaandvad asutused:

a)	on väljastava asutusena tunnustatud asjaomase ekspordiriigi või tolliterritooriumi poolt;

b)	kohustuvad kontrollima sertifikaatide kandeid;

c)	kohustuvad edastama komisjonile vähemalt kord nädalas kogu teabe, mis võimaldab kontrollida autentsussertifikaatide kandeid, eelkõige sertifikaadi numbrit, eksportijat, kaubasaajat, sihtriiki, toodet (elusloomad/liha), netomassi ja allkirjastamise kuupäeva.

2. Komisjon võib II lisa loetelu uuesti läbi vaadata, kui lõike 1 punktis a osutatud tingimust enam ei täideta, kui väljastav asutus ei suuda täita mõnda endale võetud kohustust või kui nimetatakse uus väljastav asutus.

Artikkel 6

Autentsussertifikaadid ja impordilitsentsid kehtivad kolm kuud alates nende väljastamise kuupäevast.

Artikkel 7

Asjaomased ekspordiriigid ja tolliterritooriumid edastavad komisjonile nende väljastavate asutuste poolt kasutatavate templijäljendite näidised ja autentsussertifikaatide allkirjastamiseks volitatud isikute nimed ning allkirjad. Komisjon edastab kõnealuse teabe liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 8

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 teisest lõigust teatavad liikmesriigid komisjonile:

a)	hiljemalt 28. veebruariks 2011 tootekogused (sh koguste puudumise), mille kohta on eelneval imporditariifikvoodi perioodil väljastatud impordilitsentsid;

hiljemalt 30. aprilliks 2011 tootekogused (sh koguste puudumise), mille jaoks väljastatud impordilitsents oli jäänud osaliselt või täielikult kasutamata; kasutamata jäänud koguste saamiseks leitakse impordilitsentside tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahe, mille jaoks litsentsid olid välja antud.

2. Hiljemalt 30. aprilliks 2011 teatavad liikmesriigid komisjonile tootekogused, mis eelneva imporditariifikvoodi perioodi jooksul tegelikult vabasse ringlusse lubati.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teatamine toimub käesoleva määruse lisade IX, X ja XI kohaselt ja kasutades määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tooteliike.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1.

(3) Kosovo ÜRO julgeolekukomitee resolutsiooni nr 1244/1999 alusel.

(4) ELT L 26, 28.1.2005, lk 1.

(5) ELT L 84, 20.3.2004, lk 1.

(6) ELT L 345, 28.12.2007, lk 1.

(7) ELT L 169, 30.6.2008, lk 10.

(8) EÜT L 304, 21.11.2001, lk 1.

(9) EÜT L 25, 29.1.2002, lk 16.

(10) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(11) ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.

(12) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

I LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud kanded

—	:	bulgaaria keeles	:	‘Baby beef’ (Регламент (ЕC) № 1219/2009)
—	:	hispaania keeles	:	‘Baby beef’ [Reglamento (UE) no 1219/2009]
—	:	tšehhi keeles	:	‘Baby beef’ (Nařízení (EU) č. 1219/2009)
—	:	taani keeles	:	‘Baby beef’ (Forordning (EU) nr. 1219/2009)
—	:	saksa keeles	:	‘Baby beef’ (Verordnung (EU) Nr. 1219/2009)
—	:	eesti keeles	:	‘Baby beef’ (Määrus (EL) nr 1219/2009)
—	:	kreeka keeles	:	‘Baby beef’ [Κανονισμός (ΕE) αριθ. 1219/2009]
—	:	inglise keeles	:	‘Baby beef’ (Regulation (EU) No 1219/2009)
—	:	prantsuse keeles	:	‘Baby beef’ [Règlement (UE) no 1219/2009]
—	:	itaalia keeles	:	‘Baby beef’ [Regolamento (UE) n. 1219/2009]
—	:	läti keeles	:	‘Baby beef’ (Regula (ES) Nr. 1219/2009)
—	:	leedu keeles	:	‘Baby beef’ (Reglamentas (ES) Nr. 1219/2009)
—	:	ungari keeles	:	‘Baby beef’ (1219/2009/EU rendelet)
—	:	malta keeles	:	‘Baby beef’ (Regolament (UE) Nru 1219/2009)
—	:	hollandi keeles	:	‘Baby beef’ (Verordening (EU) nr. 1219/2009)
—	:	poola keeles	:	‘Baby beef’ (Rozporządzenie (UE) nr 1219/2009)
—	:	portugali keeles	:	‘Baby beef’ [Regulamento (UE) n.o 1219/2009]
—	:	rumeenia keeles	:	‘Baby beef’ [Regulamentul (UE) nr. 1219/2009]
—	:	slovaki keeles	:	‘Baby beef’ [Nariadenie (EÚ) č. 1219/2009]
—	:	sloveeni keeles	:	‘Baby beef’ (Uredba (EU) št. 1219/2009)
—	:	soome keeles	:	‘Baby beef’ (Asetus (EU) N:o 1219/2009)
—	:	rootsi keeles	:	‘Baby beef’ (Förordning (EU) nr 1219/2009)

II LISA

Väljastav asutus:

—	Horvaatia Vabariik: Croatian Agricultural Agency, Poljana Križevačka 185, 48260 Križevci, Horvaatia

—	Bosnia ja Hertsegoviina:

—	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: Univerzitet Sv. Kiril I Metodij, Institut za hrana, Fakultet za veterinarna medicina, „Lazar Pop-Trajkov 5-7”, 1000 Skopje

—	Montenegro: Veterinary Directorate, Bulevar Svetog Petra Cetinjskog br. 9, 81000 Podgorica, Montenegro

—	Serbia tolliterritoorium: (1)„YU Institute for Meat Hygiene and Technology, Kacanskog 13, Belgrade, Jugoslaavia.”

—	Kosovo tolliterritoorium:

(1) Ei hõlma Kosovot vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244/1999.

III LISA

IV LISA

V LISA

VI LISA

VII LISA

VIII LISA

IX LISA

Impordilitsentsidest teatamine (väljaantud) – määrus (EÜ) nr 1219/2009

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 1219/2009 artikli 8 kohaldamine

Toodete kogused, mille kohta impordilitsentsid on välja antud

Alates: … kuni: …

Jrk nr	Tootekategooria(d) (1)	Kogus (toote massi kilogrammides või loomade arv)
09.4503
09.4504
09.4505
09.4198
09.4199

(1) Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooria(d).

X LISA

Impordilitsentsidest teatamine (kasutamata jäänud kogused) – määrus (EÜ) nr 1219/2009

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 1219/2009 artikli 8 kohaldamine

Toodete kogused, mille kohta impordilitsentsid on välja antud

Alates: … kuni: …

Jrk nr	Tootekategooria(d) (1)	Kasutamata kogus (toote massi kilogrammides või loomade arv)
09.4503
09.4504
09.4505
09.4198
09.4199

(1) Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooria(d).

XI LISA

Vabasse ringlusse lubatud toodete kogustest teatamine – määrus (EÜ) nr 1219/2009

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 1219/2009 artikli 8 kohaldamine

Vabasse ringlusse lubatud toodete kogused:

Alates: … kuni: … (imporditariifikvoodi kehtivusaeg)

Jrk nr	Tootekategooria(d) (1)	Vabasse ringlusse lubatud toodete kogused (toote massi kilogrammides või loomade arv)
09.4503
09.4504
09.4505
09.4198
09.4199

(1) Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooria(d).

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/70

KOMISJONI OTSUS,

14. detsember 2009,

millega muudetakse otsuse 2006/766/EÜ (millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid) I ja II lisa

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9870 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/951/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eelkõige selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et loomseid saaduseid imporditakse üksnes sellest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kõnealuse määruse kohaselt koostatud loetelus. Samuti on selles määruses sätestatud eritingimused kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning kalatoodete importimiseks kolmandatest riikidest.

(2)

Määruses (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et selliste nimekirjade koostamisel ja ajakohastamisel tuleb seoses ELi sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade või nendega samaväärsuse nõuetele vastavusega arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (2) sätestatud ELi ametlikke kontrolle kolmandates riikides ja kolmandate riikide pädevate asutuste antud tagatisi.

(3)

Komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ (millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid) (3) on loetletud kolmandad riigid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 11 lõikes 4 osutatud kriteeriumidele ja mis seetõttu suudavad tagada, et Euroopa Liitu eksporditavad tooted vastavad ELi õigusaktides tarbijate kaitseks sätestatud sanitaartingimustele. Seega on kõnealuse otsuse I lisas loetletud kolmandad riigid, kust on lubatud importida mis tahes kujul inimtoiduks ette nähtud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid; II lisas aga on loetletud kolmandad riigid ja territooriumid, millest on lubatud importida mis tahes kujul inimtoiduks ette nähtud kalatooteid.

(4)

Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2076/2005 (millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks) (4) on sätestatud üleminekumeetmed ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2009. Need meetmed sisaldavad erandit määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 11 lõikest 1, millega liikmesriigid võivad lubada kahepoolmeliste molluskite ja kalatoodete importi vastavalt kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud riikidest, tingimusel et kolmanda riigi või territooriumi pädev asutus on muu hulgas esitanud asjaomasele liikmesriigile tagatised, et kõnealused tooted on saadud vähemalt samaväärsetes tingimustes, kui on ette nähtud ELi toodete tootmise ja turuleviimise puhul.

(5)

Kanada on praegu kantud määruse (EÜ) nr 2076/2005 I lisas esitatud loetellu. ELi kontrollid Kanadas, mille käigus hinnatakse kohapealset kontrollisüsteemi Euroopa Liitu eksporditavate kahepoolmeliste molluskite tootmise üle (viimane kontroll toimus 2009. aastal), ning 17. detsembril 1998 Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppega (5) loodud ühise korralduskomitee soovitus, milles käsitletakse elusate kahepoolmeliste molluskite suhtes kohaldatavate Kanada ja ELi nõuete vastastikust samaväärsust, osutavad, et Euroopa Liitu eksporditavate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude suhtes kohaldatavad tingimused Kanadas on samaväärsed vastavates ELi õigusaktides ettenähtutega.

(6)

Gröönimaa on praegu kantud määruse (EÜ) nr 2076/2005 I lisas esitatud loetellu. ELi kontrollid Gröönimaal, mille käigus hinnatakse kohapealset kontrollisüsteemi Euroopa Liitu eksporditavate kahepoolmeliste molluskite tootmise üle (viimane kontroll toimus 2009. aastal), ning Gröönimaa pädeva asutuse antud tagatised osutavad, et Euroopa Liitu eksporditavate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude suhtes kohaldatavad tingimused kõnealuses kolmandas riigis on samaväärsed vastavates ELi õigusaktides ettenähtutega. Seepärast tuleks Gröönimaa lisada otsuse 2006/766/EÜ I lisas esitatud loetellu.

(7)

ELi kontrollid Ühendriikides, mille käigus hinnatakse kohapealset kontrollisüsteemi Euroopa Liitu eksporditavate kahepoolmeliste molluskite tootmise üle (viimane kontroll toimus 2009. aastal), märkisid, et kahepoolmeliste molluskite suhtes kohaldatavad tingimused Ühendriikides ja ELis on erinevad, kuid nad ei teinud kindlaks tõsist ohtu inimeste tervisele, välja arvatud Mehhiko lahe kogumisalal. Ühendriigid ja EL on kokku leppinud elusaid kahepoolmelisi molluskeid käsitlevate Ühendriikide ja ELi nõuete omavahelise vastavuse samaväärsuse läbivaatamise. Seetõttu lubatakse ajutiselt Ühendriikidest Euroopa Liitu importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid, välja arvatud Mehhiko lahe kogumisalalt saadud kahepoolmelisi molluskeid. Kõnealune ajutine luba tuleks kuus kuud pärast selle jõustumist läbi vaadata, võttes arvesse elusaid kahepoolmelisi molluskeid käsitlevate Ühendriikide ja ELi nõuete omavahelise vastavuse samaväärsuse läbivaatamise tulemusi.

(8)

Angola, Aserbaidžaan, Benin, Kongo, Eritrea, Iisrael, Myanmar, Saalomoni Saared, Saint Helena ja Togo on praegu kantud määruse (EÜ) nr 2076/2005 II lisas esitatud loetellu. ELi kontrollid, kes hindavad kohapealset kontrollisüsteemi Euroopa Liitu eksporditavate kalatoodete tootmise üle (viimased kontrollid toimusid Angolas 2007. aastal, Aserbaidžaanis 2007. aastal, Beninis 2009. aastal, Kongos 2009. aastal, Eritreas 2008. aastal, Iisraelis 2009. aastal, Myanmaris 2009. aastal, Saalomoni Saartel 2007. aastal, Saint Helenal 2003. aastal ja Togos 2009. aastal), märgivad ning Angola, Aserbaidžaani (ainult kaaviari kohta), Benini, Kongo (ainult kalatoodete kohta, mis on merel püütud, (vajaduse korral) roogitud, külmutatud ja lõpp-pakendisse pakendatud), Eritrea, Iisraeli, Myanmari (ainult püütud looduslikest kaladest valmistatud külmutatud kalatoodete kohta), Saalomoni Saarte, Saint Helena ja Togo (ainult elusate vähkide kohta) pädevate asutuste antud tagatistes märgitakse, et Euroopa Liitu eksporditavate kalatoodete suhtes kohaldatavad tingimused kõnealustes kolmandates riikides on samaväärsed vastavates ELi õigusaktides ettenähtutega. Seepärast tuleks kõnealused kolmandad riigid lisada otsuse 2006/766/EÜ II lisas esitatud loetellu.

(9)	Lisaks, et võtta arvesse erinevusi nende kolmandate riikide antud tagatiste vahel, on vajalik sätestada teatavad piirangud otsuse 2006/766/EÜ I ja II lisas esitatud loeteludes.

(10)

Saint Helena, Tristan da Cunha ja Taevaminemise saar moodustavad ühtse ülemereterritooriumi. Kuna aga need saared asuvad üksteisest kaugel ning tegelikkuses hallatakse neid eraldi, on nad otsustanud üles seada eraldi pädevad asutused, kes vastutavad kalatoodete ohutuse eest. Seetõttu ei tohi Saint Helena kaasamine kolmanda riigina, millest kalatoodete import on lubatud, hõlmata Tristan da Cunha ja Taevaminemise saart.

(11)

ELi õigusaktide selguse huvides tuleks otsuse 2006/766/EÜ I ja II lisa pealkirju muuta. I lisa pealkiri peaks tegema selgeks, et inimtoiduks ette nähtud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid, kas elusalt, külmutatult või töödeldult, võib importida ainult kõnealuses lisas loetletud kolmandatest riikidest. II lisa pealkiri peaks tegema selgeks, et sellesse lisasse on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) I lisa punktis 3.1 (6) nimetatud kalatoodete import, välja arvatud need tooted, mis on hõlmatud käesoleva otsuse I lisaga. Selline eraldamine on vajalik, kuna nende kahe tooterühma suhtes kohaldatavad ELi nõudmised on erinevad.

(12)	Seetõttu tuleks otsust 2006/766/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2006/766/EÜ muudetakse järgmiselt:

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)	I lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „I LISA Nende kolmandate riikide loetelu, millest on lubatud importida inimtoiduks ette nähtud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid, kas elusalt, külmutatult või töödeldult (7)

Austraaliat käsitleva kande järele lisatakse järgmine kanne Kanada kohta:

„CA

KANADA”

Tšiilit käsitleva kande järele lisatakse järgmine kanne Gröönimaa kohta:

„GL

GRÖÖNIMAA”

Türgit käsitleva kande järele lisatakse järgmine kanne Ühendriikide kohta:

„US

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Ainult kuni 1. juulini 2010

ning

välja arvatud kahepoolmeliste molluskite import, mis on kogutud Florida, Texase, Mississippi, Alabama ja Louisiana osariigist.”

2.	Otsuse 2006/766/EÜ II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.

(4) ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.

(5) EÜT L 71, 18.3.1999, lk 3.

(6) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. I lisa: „3.1. „Kalatooted” – kõik merevee- või mageveeloomad (välja arvatud elusad kahepoolmelised karploomad, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), looduslikud või tehistingimustes peetavad, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted”.

(7) Muu hulgas need, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 3.1 (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).”

LISA

„II LISA

Nende kolmandate riikide ja territooriumide loetelu, millest on lubatud importida inimtoiduks ette nähtud kalatooteid, välja arvatud need, mis on loetletud käesoleva otsuse I lisas

(Määruse (EÜ) nr 854/2004 artiklis 11 osutatud riigid ja territooriumid)

ISO kood	Riigid	Piirangud
AE	ARAABIA ÜHENDEMIRAADID
AG	ANTIGUA JA BARBUDA	Ainult elusad vähid
AL	ALBAANIA
AM	ARMEENIA	Ainult elusad looduslikud jõevähid, kuumtöödeldud mittetehistingimustes kasvatatud jõevähid ja külmutatud mittetehistingimustes kasvatatud jõevähid.
AN	HOLLANDI ANTILLID
AO	ANGOLA
AR	ARGENTINA
AU	AUSTRAALIA
AZ	ASERBAIDŽAAN	Ainult kaaviar
BA	BOSNIA ja HERTSEGOVIINA
BD	BANGLADESH
BJ	BENIN
BR	BRASIILIA
BS	BAHAMA SAARED
BY	VALGEVENE
BZ	BELIZE
CA	KANADA
CG	KONGO	Ainult kalatooted, mis on merel püütud, (vajaduse korral) roogitud, külmutatud ja lõpp-pakendisse pakendatud
CH	ŠVEITS
CI	CÔTE D’IVOIRE
CL	TŠIILI
CN	HIINA
CO	COLOMBIA
CR	COSTA RICA
CU	KUUBA
CV	CABO VERDE
DZ	ALŽEERIA
EC	ECUADOR
EG	EGIPTUS
ER	ERITREA
FK	FALKLANDI SAARED
GA	GABON
GD	GRENADA
GH	GHANA
GL	GRÖÖNIMAA
GM	GAMBIA
GN	GUINEA	Ainult kala, mis ei ole läbinud ühtki muud valmistamis- või töötlemistoimingut kui peade eemaldamine, rookimine, jahutamine ja külmutamine. Komisjoni otsuses 94/360/EÜ (EÜT L 158, 25.6.1994, lk 41) sätestatud füüsiliste kontrollide vähendatud sagedust ei kohaldata.
GT	GUATEMALA
GY	GUYANA
HK	HONGKONG
HN	HONDURAS
HR	HORVAATIA
ID	INDONEESIA
IL	IISRAEL
IN	INDIA
IR	IRAAN
JM	JAMAICA
JP	JAAPAN
KE	KENYA
KR	LÕUNA-KOREA
KZ	KASAHSTAN
LK	SRI LANKA
MA	MAROKO
ME	MONTENEGRO
MG	MADAGASKAR
MM	MYANMAR	Ainult looduslikult püütud külmutatud kalatooted (magedas või merevees elavad kalad ja krevetilised)
MR	MAURITAANIA
MU	MAURITIUS
MV	MALDIIVID
MX	MEHHIKO
MY	MALAISIA
MZ	MOSAMBIIK
NA	NAMIIBIA
NC	UUS-KALEDOONIA
NG	NIGEERIA
NI	NICARAGUA
NZ	UUS-MEREMAA
OM	OMAAN
PA	PANAMA
PE	PERUU
PF	PRANTSUSE POLÜNEESIA
PG	PAAPUA UUS-GUINEA
PH	FILIPIINID
PM	SAINT-PIERRE JA MIQUELON
PK	PAKISTAN
RS	SERBIA Välja arvatud Kosovo, nagu see on määratud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooniga nr 1244.	Ainult terve, värske, merest püütud kala.
RU	VENEMAA
SA	SAUDI ARAABIA
SB	SAALOMONI SAARED
SC	SEIŠELLID
SG	SINGAPUR
SH	SAINT HELENA Välja arvatud Tristan da Cunha ja Taevaminemise saar
SN	SENEGAL
SR	SURINAME
SV	EL SALVADOR
TG	TOGO	Ainult elusad vähid
TH	TAI
TN	TUNEESIA
TR	TÜRGI
TW	TAIWAN
TZ	TANSAANIA
UA	UKRAINA
UG	UGANDA
US	AMEERIKA ÜHENDRIIGID
UY	URUGUAY
VE	VENEZUELA
VN	VIETNAM
YE	JEEMEN
YT	MAYOTTE
ZA	LÕUNA-AAFRIKA
ZW	ZIMBABWE”

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 328/78

KOMISJONI OTSUS,

14. detsember 2009,

millega muudetakse otsust 2007/716/EÜ seoses teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtetega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9906 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/953/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 42,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsuses 2007/716/EÜ (2) on sätestatud teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtete suhtes üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 852/2004 (3) ja (EÜ) nr 853/2004 (4) ettenähtud struktuuriliste nõuete täitmiseks. Kuni nende ettevõtete suhtes kehtib üleminekuaeg, tohib nendest ettevõtetest pärinevaid tooteid viia ainult kodumaisele turule või kasutada edasiseks töötlemiseks üleminekujärgus olevates Bulgaaria ettevõtetes.

(2)

Vastavalt Bulgaaria pädeva asutuse ametlikule avaldusele on teatavad liha- ja piimasektori ettevõtted lõpetanud oma tegevuse või viinud lõpule oma ajakohastamisprotsessi ja vastavad nüüd täielikult Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele. Seepärast tuleks kõnealused ettevõtted jätta välja üleminekujärgus olevate ettevõtete loetelust.

(3)	Otsuse 2007/716/EÜ lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/716/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. detsember 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) ELT L 289, 7.11.2007, lk 14.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

LISA

Otsuse 2007/716/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.

Järgmised kanded lihatöötlemisettevõtete loetelus jäetakse välja:

Nr	Veterinaarloa number	Ettevõtte nimi	Linn/tänav või küla/piirkond
„2.	BG 0101003	ET „Saray-73-Georgi Belezhkov”	gr. Razlog Promishlena zona „Zapad”
9.	BG 0201019	ET „Viatex-V.Slavov”	gr. Sungurlare ul. „Tundzha” 7
14.	BG 0301014	ET „Valeria-94”	s. Kamenar obl. Varna
22.	BG 0601001	„Ivagus” EOOD	gr. Vratsa Krivodolsko shose
29.	BG 0801011	„Miit” OOD	s. Dropla obl. Dobrich
36.	BG 1001003	„Evromiyt end milk” EOOD	gr. Kocherinovo obsht. Kocherinovo
55.	BG 1701001	„Kolevi” OOD	s. Kichenitsa obl. Razgrad
59.	BG 1801012	Svinekompleks Golyamo Vranovo-Invest AD	s. Golyamo Vranovo obl. Ruse
64.	BG 2001001	„Eko Asorti-05” EOOD	s. Mechkarevo obl. Sliven
72.	BG 2301008	„Aldagot” OOD	gr. Kostinbrod ul. „Lomsko shose” 95
73.	BG 2301009	ET „Murgash 91-Tatyana Georgieva”	gr. Svoge ul. Zhelensko shose
74.	BG 2301010	ET „Despina-9”	gr. Kostinbrod ul. „Aleksandar Stamboliiski” 62 A
89.	BG 2801020	„Ivkota” EOOD	gr. Yambol, ul. „Bitolya” 60
91.	BG 0202006	„Ekvator” EOOD	gr. Burgas ul. „Chataldzha” 52
99.	BG 0402008	„Megalodon” OOD	gr. Kilifarevo
120.	BG 2002001	ET „Slavi Danev”	gr. Nova Zagora zh.k. „Zagore” 1
121.	BG 2002003	TD „Momchevi i sie”	gr. Sliven kv. Industrialen
123.	BG 2202007	EOOD „Euro Balkan Fuud”	gr. Sofia kv. Levski, ul. „546” bl.10 A
128.	BG 2202029	„Givis” OOD	gr. Sofia ul. „V. Hanchev” 11
137.	BG 0305013	ET „Aleko-Al. Aleksandrov”	gr. Varna ul. „T.Peyachevich” 3
138.	BG 0305030	ET „Dari”	gr. Varna kv. „Asparuhovo” ul. „Kishinev” 21
152.	BG 0605021	„Orbita” OOD	gr. Vratsa m. Turkanitsa
155.	BG 0805012	ET „Diana Hristova”	gr. Balchik ul. „Asen Petrov” 21
160.	BG 1005009	„Reksim 99” EOOD	gr. Sapareva banya kv. Gyurgevo
163.	BG 1305014	ET „Medi-Emil Dimitrov”	s. Glavinitsa obl. Pazardzhik
164.	BG 1305018	„Marineli” OOD	gr. Velingrad kv. „Industrialen”
189.	BG 2205069	„Slavchev 2000” EOOD	gr. Sofia ul. „Sofroniy Vrachanski” 12
201.	BG 2705007	OOD „Kapsikum-I”	gr. Shumen bul. „Madara” 26
202.	BG 2705008	ET „Georgi Krastev”	gr. Shumen ul. „Industrialna baza”
208.	BG 0104004	„Mes-Ko” EOOD	gr. Petrich, ul. „Mesta” 15
214.	BG 0204015	„PART” OOD	gr. Burgas, ul. „Angel Kanchev” 29
217.	BG 0204021	„Ekvator” EOOD	gr. Burgas ul. „Chataldzha” 52
225.	BG 0304037	„Zhar” OOD	S. Slanchevo obl. Varna
235.	BG 0504001	„ADANIS” EOOD	gr. Vidin ul „Targovska” 2
251.	BG 1004001	„K + M” OOD	gr. Kyustendil ul. „Petar Beron” 26
252.	BG 1104001	„Slavi mes” OOD	gr. Lovech kv. „Goznitsa”
255.	BG 1104006	ET „Minko Cholakov-H. Cholakov”	s. Dobrodan obsht. Troyan
259.	BG 1204006	ZPTK „Rik-98”	s. Vinishte obl. Montana
265.	BG 1304002	ET „Yavor Luks”	gr. Pazardzhik ul. „Sintievsko shose” 2
266.	BG 1304013	„Rodopa Pazardzhik” AD	gr. Pazardzhik ul „D. Debelyanov” 46
271.	BG 1404006	„Benet” OOD	gr. Breznik
281.	BG 1604012	„Tri star treyding” OOD	s. Voyvodinovo obl. Plovdiv
301.	BG 1804006	„TIS-98” OOD	gr. Ruse, ul. „Malyovitsa” 33
304.	BG 1804019	SD „Georgi Hristov Vichev-Vicheva i Sie”	s. Shtraklev obl. Ruse
312.	BG 2004016	„Momchevi i sie” OOD	gr. Sliven kv. Industrialen
313.	BG 2004017	„Ekoprom” OOD	gr. Sliven kv. „Industrialen” 10B
314.	BG 2004019	„Kooperatsia Megakol”	gr. Nova Zagora kv. „Industrialen”
330.	BG 2204080	„Bitolya” OOD	gr. Sofia ul. „Kazbeg” 14a
337.	BG 2204108	ET „Alto-Emil Petrov”	gr. Sofia kv. Benkovski
338.	BG 2204109	„SS-ADLER” EOOD	gr. Sofia obsht. Krasna polyana
341.	BG 2304002	„Nikas” AD	gr. Botevgra ul. „Tsar Ivan Shishman” 39
346.	ВG 2404016	„Iveko” OOD	s. Kolarovo obsht. Radnevo
350.	ВG 2404029	„KEN” AD	gr. St. Zagora kv. „Industrialen”
361.	BG 2604012	SD „Bairche-Stoychevi i sie”	s. Brod obsht. Dimitrovgrad
366.	BG 2604020	„Toska” OOD	gr. Haskovo mestnost „Balakli”
373.	BG 2804003	„Doni-M” OOD	s. Bezmer, obl. Yambolska”

Järgmised kanded piimatöötlemisettevõtete loetelus jäetakse välja:

Nr	Veterinaarloa number	Ettevõtte nimi	Linn/tänav või küla/piirkond
„40.	BG 2412033	„Gospodinovi” OOD	s. Yulievo obsht. Maglizh
41.	BG 2412037	„Stelimeks” EOOD	s. Asen
72.	0312025	„Dzhenema” EOOD	s. Gen.Kiselovo
81.	0712003	„Elvi” OOD	s. Velkovtsi obsht. Gabrovo
88.	0912015	„Anmar” OOD	s. Padina obsht. Ardino
89.	0912016	OOD „Persenski”	s. Zhaltusha obsht. Ardino
91.	1012014	ET „Georgi Gushterov DR”	s. Yahinovo
92.	1012018	„Evro miyt end milk” EOOD	gr. Kocherinovo obsht. Kocherinovo
93.	1112004	„Matev-Mlekoprodukt” OOD	s. Goran
94.	1112012	„Stilos” OOD	s. Lesidren
95.	1112017	ET „Rima-Rumen Borisov”	s. Vrabevo
102.	1312023	„Inter-D” OOD	s. Kozarsko
103.	1312024	ET „Mezmedin Halil-46”	s. Sarnitsa
113.	1612049	„Alpina-Milk” EOOD	s. Zhelyazno
114.	1612064	OOD „Ikay”	s. Zhitnitsa osht. Kaloyanovo
148.	2112008	MK „Rodopa milk”	s. Smilyan obsht. Smolyan
170.	2412007	„Inikom” OOD	s. Sarnevo obsht. Radnevo
174.	2412039	„Penchev” EOOD	gr. Chirpan ul. „Septemvriytsi” 58
179.	2512016	„Milktreyd-BG” OOD	s. Saedinenie obl. Targovishte
181.	2512021	„Keya-Komers-03” EOOD	s. Svetlen
197.	BG 1318007	ET „Palmite-Vesela Popova”	gr. Strelcha ul. „Osvobozhdenie” 17
201.	BG 1518005	ET „Kris-88-Emil Todorov”	gr. Pleven ul. „Grenaderska” 97
203.	BG 1618040	„Galko” EOOD	s. Voyvodinovo obsht. Maritsa obl. Plovdiv”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.328.est
Euroopa Liidu Teataja		L 328

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 15. detsember 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1215/2009, 30. november 2009, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1216/2009, 30. november 2009, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord	10
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk	27

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu raamotsus 2009/948/JSK, 30. november 2009, kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses	42
*	Nõukogu otsus 2009/949/JSK, 30. november 2009, Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamise kohta	48

	V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK
	Komisjoni määrus (EL) nr 1218/2009, 14. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	50
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1219/2009, 14. detsember 2009, milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast, Kosovost ja Montenegrost pärit baby beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2010. aastal	52
*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1220/2009, 14. detsember 2009, millega 117. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	66
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK
	2009/950/EL
*	Euroopa Ülemkogu otsus, mis on tehtud kokkuleppel komisjoni presidendiga, 4. detsember 2009, millega nimetatakse ametisse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja	69
	2009/951/EL
*	Komisjoni otsus, 14. detsember 2009, millega muudetakse otsuse 2006/766/EÜ (millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid) I ja II lisa (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9870 all) ( 1 )	70
	2009/952/EL
*	Komisjoni otsus, 14. detsember 2009, millega muudetakse otsust 2008/855/EÜ loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9909 all) ( 1 )	76
	2009/953/EL
*	Komisjoni otsus, 14. detsember 2009, millega muudetakse otsust 2007/716/EÜ seoses teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtetega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9906 all) ( 1 )	78

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	50,4
	MA	65,2
	TN	90,9
	TR	69,2
	ZZ	68,9
0707 00 05	EG	155,5
	MA	62,1
	TR	85,2
	ZZ	100,9
0709 90 70	MA	50,3
	TR	128,4
	ZZ	89,4
0805 10 20	MA	44,7
	TR	67,4
	ZA	62,7
	ZZ	58,3
0805 20 10	MA	82,4
	TR	85,9
	ZZ	84,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	37,8
	IL	62,9
	TR	74,8
	ZZ	58,5
0805 50 10	TR	75,8
0805 50 10	ZZ	75,8
0808 10 80	CA	76,2
	CN	83,6
	MK	24,5
	US	86,7
	ZZ	67,8
0808 20 50	CN	90,3
	TR	92,0
	US	182,1
	ZZ	121,5

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/947/EÜ
*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimise kohta	39
	LEPINGUD
	Nõukogu
*	Teade ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli jõustumise kohta, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga	40
*	Teade Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe jõustumise kohta	41

		Parandused
	*	Komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega) parandused (ELT L 326, 4.12.2008)	83


	(1) EMPs kohaldatav tekst