II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

5.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 320/3

NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale

(2009/890/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Armeenia ja Euroopa Liidu (EL) vaheliste suhete aluseks on Euroopa naabruspoliitika. 14. novembril 2006 jõudsid EL ja Armeenia kokkuleppele Euroopa naabruspoliitika tegevuskava osas, milles määratletakse ELi ja Armeenia vaheliste suhete keskpika perioodi prioriteedid ja nendele vastavad poliitilised meetmed tõhusama majandusintegratsiooni tagamiseks. ELi ja Armeenia vahelise suhtlemise raamistikku toetab hiljaaegu käivitatud idapartnerlus.

(2)	Armeenia majandus on alates 2008. aasta teisest poolest üha rohkem kannatanud rahvusvahelise finantskriisi tõttu, mille tagajärjeks on toodangu vähenemine, kahanenud eelarvetulu ja suurem vajadus välisfinantseerimise järele.

(3)	Armeenia majanduse kohandamisele ja elavdamisele on toeks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantsabi. Märtsis 2009 sõlmis Armeenia IMFiga 540 miljoni USA dollari suuruse reservkrediidi lepingu, mille eesmärk oli aidata Armeenia majandusel kohaneda majanduskriisiga.

(4)	Majanduses süveneva surutise ja kasvanud välisfinantseerimisvajaduse tõttu ning programmi aluseks olevate majandusprognooside läbivaatamise tagajärjel jõudsid Armeenia ja IMF kokkuleppele viimase panuse suurendamises 250 miljoni USA dollari võrra, mille fondi juhatus kiitis heaks 22. juunil 2009.

(5)	Ühendus kavatseb aastatel 2009 ja 2010 eraldada Euroopa naabruspoliitika ja rahastamisvahendi raames eelarvetoetusi kokku 32 miljonit eurot.

(6)	Armeenia on palunud ühenduselt halveneva majandusolukorra ja nigelate väljavaadete tõttu täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(7)

Et ka 2010. aasta maksebilansis on ette näha puudujääk, tuleb makromajanduslikku finantsabi pidada praeguses eriolukorras asjakohaseks vastuseks Armeenia taotlusele, et koostoimes IMFi käimasoleva programmiga toetada majanduse stabiliseerumist. Kõnealune finantsabi peaks aitama rahastada ka eelarvet.

(8)

Selleks et tagada kõnealuse finantsabiga seotud ühenduse finantshuvide tõhus kaitse, peab Armeenia võtma asjakohased meetmed antud abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, samuti tuleb sätestada, et abi kasutamist kontrollib komisjon ja auditeerib kontrollikoda.

(9)	Finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädeva institutsiooni volitusi.

(10)	Kõnealust abi peaks haldama komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega.

(11)	Asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Komisjon teeb Armeeniale kättesaadavaks makromajandusliku finantsabi laenu ja toetuse vormis, et toetada Armeenia majanduslikku stabiliseerumist ning leevendada maksebilansiraskusi ja aidata katta eelarvevajadusi, mis on IMFi käimasolevas programmis tuvastatud.

2. Abi laenuosa põhisumma on maksimaalselt 65 miljonit eurot tähtajaga kuni 15 aastat. Sellega seoses on komisjoni volitatud Euroopa Ühenduse nimel vajalikud vahendid laenama.

3. Abi toetuseosa põhisumma on maksimaalselt 35 miljonit eurot.

4. Ühenduse finantsabi andmist haldab komisjon, tehes koostööd majandus- ja rahanduskomiteega ja järgides IMFi ja Armeenia vahel sõlmitud kokkuleppeid või ühiseid arusaamu.

5. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi maksimaalselt ühe aasta võrra pikendada.

Artikkel 2

1. Komisjon lepib pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Armeenia ametiasutustega kokku ühenduse makromajandusliku finantsabiga seotud majanduspoliitilistes ja finantstingimustes, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis ning toetuslepingus ja laenulepingus. Tingimused peavad olema kooskõlas IMFi ja Armeenia vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse toetuslepingus ja laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Armeenia ametiasutused.

2. Ühenduse finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon sellise abi andmise seisukohast olulise rahastamiskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust Armeenias.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Armeenia majanduspoliitika sobivust ühenduse abi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldavat täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.

Artikkel 3

1. Komisjon teeb ühenduse finantsabi Armeeniale kättesaadavaks kahes osas vastavalt lõikes 2 sätestatud tingimustele. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Komisjoni tingimus osamaksete väljamaksmiseks on vastastikuse mõistmise memorandumiga kokku lepitud majanduspoliitiliste tingimuste rahuldav täitmine ning toetuselepingu ja laenulepinguga seatud abi andmise tingimused. Teise osamakse väljamaksmine saab toimuda kõige varem kolm kuud peale esimese väljamakse tegemist.

3. Ühenduse vahendid kantakse Armeenia Keskpanka. Vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitava korra kohaselt, mis hõlmab ka kinnitust eelarvepuudujäägi katmise kohta, võib vahendid kohalikus vääringus ka Armeenia riigikassasse ehk lõpp-abisaajale üle kanda.

Artikkel 4

1. Laenutehingud toimuvad eurodes, nende puhul kasutatakse samu väärtuspäevi ning need ei tohi ühendusele kaasa tuua laenutähtaegade muutumist, mis tahes valuuta- või intressimäärariski ega muid kommertsriske.

2. Komisjon võtab Armeenia soovil vajalikke meetmeid, et tagada varasema tagasimaksmise klausli lisamine lepingutingimustesse ja et seda võib kasutada.

3. Armeenia taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon refinantseerida täielikult või osaliselt oma esialgse laenu või korraldada ümber vastavad finantstingimused. Refinantseerimine või restruktureerimine peab toimuma kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ega tohi põhjustada asjaomase laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Armeenia kannab kõik ühenduse kulud, mis on seotud käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest.

Artikkel 5

Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (1) ja selle rakenduseeskirjadele (2). Armeenia ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ning toetuslepingus ja laenulepingus sätestatakse Armeenia võetavad asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise vältimiseks ja tõkestamiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontroll koos õigusega kontrollida ja inspekteerida kohapeal, ning vajaduse korral Euroopa Kontrollikoja kohapealne auditeerimine.

Artikkel 6

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, sealhulgas hinnangu käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes käsitletakse seost artikli 2 lõikes 1 kohaselt vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitikatingimuste, Armeenia majandusliku ja eelarvelise tulemuslikkuse ning komisjoni otsuse vahel maksta välja abi osamaksed.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

5.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 320/6

NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale

(2009/891/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Bosnia ja Hertsegoviina ja Euroopa Liidu (EL) suhete arengu aluseks on stabilisatsiooni- ja assotsieerimisprotsess ning Euroopa partnerlus. Bosnia ja Hertsegoviina ja Euroopa Komisjon allkirjastasid 16. juunil 2008 stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu.

(2)	Bosnia ja Hertsegoviina majandus on alates 2008. aasta neljandast kvartalist üha rohkem kannatanud rahvusvahelise majandus- ja finantskriisi tõttu, mille tagajärjeks on SKP ja kaubandusmahtude vähenemine ning kahanenud eelarvetulu.

(3)	Bosnia ja Hertsegoviina majanduse stabiliseerimist ja elavdamist toetab Rahvusvahelise Valuutafondi/IMF) finantsabi. Mais 2009 leppisid Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused IMFiga kokku 1,15 miljardi euro suuruses kolmeaastases abiprogrammis, mille fondi juhatus kinnitas 2009. aasta juulis.

(4)	Bosnia ja Hertsegoviina on palunud ühenduselt halveneva majandusolukorra ja väljavaate tõttu täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(5)

Et ka 2010. aasta maksebilansis on IMFi arvamuse kohaselt ette näha puudujääk, tuleb makromajanduslikku finantsabi pidada praeguses eriolukorras asjakohaseks vastuseks Bosnia ja Hertsegoviina taotlusele, et ühendus toetaks koostoimes IMFi käimasoleva programmiga majanduse stabiliseerumist. Kõnealune finantsabi peaks aitama rahastada ka eelarvet.

(6)

Selleks et tagada kõnealuse finantsabiga seotud ühenduse finantshuvide tõhus kaitse, peab Bosnia ja Hertsegoviina võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, samuti tuleb sätestada, et abi kasutamist kontrollib komisjon ja auditeerib kontrollikoda.

(7)	Ühenduse finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(8)	Kõnealust abi peaks haldama komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega,

(9)	Asutamislepingus ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus annab Bosniale ja Hertsegoviinale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi põhiosaga kuni 100 miljonit eurot ja keskmise tähtajaga kuni 15 aastat, et toetada Bosnia ja Hertsegoviina majanduslikku stabiliseerumist ning leevendada maksebilansiraskusi ja eelarvevajadusi, millele on käimasoleva toetusprogrammi raames viidanud IMF.

2. Sellega seoses on komisjon volitatud laenama ühenduse nimel vajalikud vahendid.

3. Ühenduse finantsabi andmist korraldab komisjon tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomiteega kooskõlas IMFi ja Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega.

4. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi maksimaalselt ühe aasta võrra pikendada.

Artikkel 2

1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega kokku ühenduse makromajandusliku abi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Tingimused peavad olema kooskõlas IMFi ja Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused.

2. Ühenduse finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon abi andmise seisukohast olulise rahastamiskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust Bosnias ja Hertsegoviinas.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Bosnia ja Hertsegoviina majanduspoliitika sobivust ühenduse abi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste tingimuste täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.

Artikkel 3

1. Komisjon eraldab ühenduse finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale kahe laenumaksena lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Komisjon maksab laenu osamaksed välja tingimusel, et vastastikuse mõistmise memorandumis kinnitatud majanduspoliitilised tingimused on rahuldavalt täidetud. Teine osamakse tehakse kõige varem kolm kuud pärast esimest väljamakset.

3. Ühenduse abi makstakse välja Bosnia ja Hertsegoviina Keskpangale. Tingimusel, et kinnitatakse riigieelarve jätkuvat välisvahendite vajadust, võib vastastikuse mõistmise memorandumis kokku leppida, et abi makstakse kohalikus vääringus Bosnia ja Hertsegoviina riigikassasse ja tema üksustele, kes on lõpp-abisaajaks.

Artikkel 4

1. Käesolevas otsuses nimetatud laenutehingud toimuvad eurodes, nende puhul kasutatakse samu väärtuspäevi ning need ei tohi ühendusele kaasa tuua laenutähtaegade muutumist, mis tahes valuuta- või intressimäärariski ega muid kommertsriske.

2. Komisjon võtab Bosnia ja Hertsegoviina soovi korral vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine laenuvõtmise tehingute tingimustesse.

3. Bosnia ja Hertsegoviina taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või korraldada ümber vastavad finantstingimused. Refinantseerimine või tingimuste ümberkorraldamine peavad toimuma kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ega tohi põhjustada asjaomase laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või tingimuste ümberkorraldamise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Bosnia ja Hertsegoviina kannab kõik ühenduse kulud, mis on seotud käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest.

Artikkel 5

Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (1) ja selle rakenduseeskirjadele (2). Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse eelkõige asjakohased meetmed, mida Bosnia ja Hertsegoviina võtab kõnealuse abiga seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste vältimiseks ja tõkestamiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontrollitegevus koos õigusega kontrollida ja inspekteerida kohapeal, ning vajadusel Euroopa Kontrollikoja kohapealne audit.

Artikkel 6

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, sealhulgas hinnangu käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes osutatakse sellele, kas artikli 2 lõike 1 kohaselt sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitilised tingimused on täidetud, millised on Bosnia ja Hertsegoviina jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning kas komisjon on teinud otsuse maksta välja abi osamaksed.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

5.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 320/9

NÕUKOGU OTSUS,

30. november 2009,

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale

(2009/892/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Serbia ja Euroopa Liidu suhete arengu aluseks on stabilisatsiooni- ja assotsieerimisprotsess ning Euroopa partnerlus. Serbia ja Euroopa Komisjon allkirjastasid 29. aprillil 2008 stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu.

(2)	Serbia majandus on alates 2008. aasta teisest poolest üha rohkem kannatanud rahvusvahelise finantskriisi tõttu, mille tagajärjeks on toodangu vähenemine, kahanenud eelarvetulu ja suurem vajadus välisfinantseerimise järele.

(3)	Serbia majanduse stabiliseerimist ja elavdamist toetab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantsabi. 2008. aasta novembris leppisid Serbia ametiasutused IMFiga algselt kokku uue reservkrediidi lepingu osas, mis kiideti heaks 2009. aasta jaanuaris.

(4)

Majanduses süveneva surutise ja kasvanud välisfinantseerimisvajaduse tõttu ning programmi aluseks olevate majandusprognooside läbivaatamise tagajärjel jõudsid Serbia ja IMF märtsis 2009 kokkuleppele asendada reservkrediidi leping 3 miljardi euro suuruse abiprogrammiga, mille fondi juhatus kiitis heaks 15. mail 2009.

(5)	Ühendus kavatseb aastatel 2009 ja 2010 eraldada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames eelarvetoetusi kokku 100 miljonit eurot.

(6)	Serbia on palunud ühenduselt halveneva majandusolukorra ja väljavaate tõttu täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(7)	Et ka 2010. aasta maksebilansis on ette näha puudujääk, tuleb makromajanduslikku finantsabi pidada praeguses eriolukorras asjakohaseks vastuseks Serbia taotlusele, et toetada koostoimes IMFi käimasoleva programmiga majanduse stabiliseerumist. Kõnealune finantsabi peaks aitama rahastada ka eelarvet.

(8)

Selleks et tagada kõnealuse finantsabiga seotud ühenduse finantshuvide tõhus kaitse, peab Serbia võtma asjakohased meetmed antud abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, samuti tuleb sätestada, et abi kasutamist kontrollib komisjon ja auditeerib kontrollikoda.

(9)	Ühenduse finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädeva institutsiooni volitusi.

(10)	Kõnealust abi peaks haldama komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega,

(11)	Asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus teeb Serbiale kättesaadavaks laenu vormis makromajandusliku finantsabi põhiosaga kuni 200 miljonit eurot ja keskmise tähtajaga kuni 15 aastat, et toetada Serbia majanduslikku stabiliseerumist ning leevendada maksebilansiraskusi ja eelarvevajadusi, mis on tuvastatud Rahvusvahelise Valuutafondi käimasolevas programmis.

2. Sellega seoses on komisjon volitatud ühenduse nimel vajalikud vahendid laenama.

3. Komisjon tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomiteega korraldab ühenduse finantsabi andmist viisil, mis on kooskõlas IMFi ja Serbia vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega.

Artikkel 2

1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Serbia ametiasutustega kokku ühenduse makromajandusliku abi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Tingimused peavad olema kooskõlas IMFi ja Serbia vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Serbia ametiasutused.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Serbia majanduspoliitika sobivust ühenduse abi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste tingimuste täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd Bretton Woodsi institutsioonidega ja vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.

Artikkel 3

1. Komisjon teeb ühenduse finantsabi Serbiale kättesaadavaks laenu kahe osamaksena vastavalt lõikes 2 sätestatud tingimustele. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Komisjoni tingimus osamaksete väljamaksmiseks on vastastikuse mõistmise memorandumis kinnitatud majanduspoliitiliste tingimuste rahuldav täitmine. Teise osamakse väljamaksmine saab toimuda kõige varem kolm kuud pärast esimese väljamakse tegemist.

3. Ühenduse vahendid kantakse Serbia Keskpanka. Vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitava korra kohaselt, mis hõlmab ka kinnitust eelarvepuudujäägi katmise kohta, võib vahendid kohalikus vääringus ka Serbia riigikassasse ehk lõpp-abisaajale üle kanda.

Artikkel 4

2. Komisjon võtab Serbia soovi korral vajalikke meetmeid, et tagada varasema tagasimaksmise klausli lisamine lepingutingimustesse ning vastava klausli lisamine laenutehingute tingimustesse.

3. Serbia taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon refinantseerida täielikult või osaliselt oma esialgse laenu või korraldada ümber vastavad finantstingimused. Refinantseerimine või restruktureerimine peab toimuma kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ega tohi põhjustada asjaomase laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Serbia kannab kõik ühenduse kulud, mis on seotud käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest.

Artikkel 5

Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (1) ja selle rakenduseeskirjadele (2). Serbia ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse eelkõige Serbia võetavad asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise vältimiseks ja tõkestamiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontrollitegevus koos õigusega kontrollida ja inspekteerida kohapeal, ning vajadusel Euroopa Kontrollikoja kohapealne audit.

Artikkel 6

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, sealhulgas hinnangu käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes käsitletakse seost artikli 2 lõikes 1 kohaselt vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitikatingimuste, Serbia majandusliku ja eelarvelise tulemuslikkuse ning komisjoni otsuse vahel maksta välja abi osamaksed.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

5.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 320/12

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

kodusigade sperma impordi kohta ühendusse kolmandate riikide ja seemendusjaamade loetelude ning sertifitseerimisega seotud nõuete osas

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9354 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/893/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/429/EMÜ (millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiunõuded), (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1, artikli 8 lõiget 1, artikli 9 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 90/429/EMÜ sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ning kolmandatest riikidest importimise suhtes kohaldatavad loomatervishoiu nõuded. Direktiiviga on ette nähtud, et liikmesriik võib lubada importida spermat üksnes nendest kolmandatest riikidest, mis on kantud direktiivis sätestatud korras koostatud loetellu. Direktiivis 90/429/EMÜ on veel sätestatud, et sama korra kohaselt koostatakse nende heakskiidetud seemendusjaamade loetelu, millest liikmesriigid võivad lubada importida nimetatud kolmandatest riikidest pärit spermat.

(2)	Lisaks sellele sätestatakse direktiivis 90/429/EMÜ, et spermasaadetisega peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mille näidis peab vastama nimetatud direktiivi kohaselt koostatud näidisele.

(3)

Komisjoni 19. juuli 2002. aasta otsuses 2002/613/EÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma imporditingimused, (2) on sätestatud muu hulgas nende kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriigid võivad lubada spermat importida. Nimetatud loetelu on koostatud kõnealuste kolmandate riikide loomade tervisliku seisundi alusel.

(4)	Otsuses 2002/613/EÜ on esitatud nende seemendusjaamade loetelu, millest liikmesriigid võivad lubada sigade spermat importida.

(5)

Mitu Kanada ja Ameerika Ühendriikide seemendusjaama on praegu selles nimekirjas. Kõnealused kolmandad riigid on esitanud taotluse, et nende seemendusjaamade loetelu kannetesse tehtaks muudatusi. Osa nimetatud muudatustest käsitlevad haldusteavet või juba heakskiidetud jaamade kustutamist ning osa uute seemendusjaamade lisamist.

(6)

Kanada ja Ameerika Ühendriigid on esitanud asjakohased tagatised uute seemendusjaamade vastavuse kohta direktiivis 90/429/EMÜ sätestatud tingimustele ning kõnealuste kolmandate riikide veterinaarteenistused on asjaomased seemendusjaamad ühendusse eksportimiseks ametlikult heaks kiitnud. Seega tuleks otsuses 2002/613/EÜ esitatud heakskiidetud seemendusjaamade loetelu vastavalt muuta.

(7)

Otsuse 2002/613/EÜ III lisas esitatud veterinaarsertifikaadi näidis sisaldab sperma ühendusse importimiseks vajalikke loomatervishoiu nõudeid. Kõnealused nõuded ei ole Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirjas (edaspidi „maismaaloomade tervishoiu eeskiri”) sätestatud nõuetega täielikult kooskõlas, mistõttu neid tuleb uuendada.

(8)	Lisaks sellele on komisjoni otsuses 2007/240/EÜ (3) sätestatud, et elusloomade, sperma, embrüote, munarakkude ja loomsete saaduste ühendusse importimiseks nõutavad veterinaarsertifikaadid, tervisesertifikaadid ja loomatervisesertifikaadid esitatakse I lisas toodud ühtsete näidiste põhjal.

(9)	Vastavalt sellele tuleks muuta otsuse 2002/613/EÜ III lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist, et võtta arvesse maismaaloomade tervishoiu eeskirja asjakohaseid osasid ja otsuse 2007/240/EÜ I lisas sätestatud asjakohaseid ühtseid näidiseid.

(10)

Otsuse 2002/613/EÜ IV lisas on esitatud veterinaarsertifikaadi näidis, mida tuleb kasutada spermasaadetisi Šveitsist ühendusse importides. Erinõuded on siiski sätestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa 2. liite VIII peatüki B osa punkti 3 alapunktis b (4). Kokkulepe kiideti heaks nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsusega 2002/309/EÜ, Euratom (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (5).

(11)

Kõnealuste erinõuete tõttu on seega asjakohane, et Šveitsist ühendusse imporditavate spermasaadetistega oleks kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis on koostatud vastavalt ühendusesisese spermaga kauplemise näidisele ja on esitatud direktiivi 90/429/EMÜ lisas D (koos Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa 2. liite VIII peatüki B osa punktis 3 sätestatud kohandustega). Seepärast tuleks jätta välja otsuse 2002/613/EÜ IV lisa.

(12)

Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks võtta arvesse sertifitseerimise erinõudeid ja veterinaarsertifikaatide näidiseid, mida võib koostada vastavalt Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele, mis käsitleb elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid (6) ning mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 1999/201/EÜ (7).

(13)

Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks arvesse võtta ka sertifitseerimise erinõudeid ja veterinaarsertifikaatide näidiseid, mida võib koostada vastavalt Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele, mis käsitleb elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid (8) ning mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 97/132/EÜ (9).

(14)	Ühenduse õigusaktide selguse ja järjepidevuse huvides tuleks otsus 2002/613/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega.

(15)	Et vältida häireid kaubanduses, tuleks üleminekuperioodil lubada kasutada otsuse 2002/613/EÜ kohaselt väljastatud terviseohutuse sertifikaate.

(16)	Nõukogu direktiiviga 2008/73/EÜ (10) muudeti direktiivi 90/429/EMÜ ja lihtsustati ühendusse sperma importimiseks ametlikult heakskiidetud kolmandate riikide seemendusjaamade loetelu koostamise ja avaldamise korda.

(17)

1. jaanuaril 2010 kehtima hakkava uue korra kohaselt ei kuulu loetelu koostamine enam komisjoni pädevusse. Komisjonile saadetakse üksnes nende seemendusjaamade loetelu, mille kolmanda riigi pädev asutus on vastavalt direktiivis 90/429/EMÜ sätestatud tingimustele heaks kiitnud ning millest võib spermat ühendusse saata; komisjon teeb need nimekirjad teavitamise eesmärgil üldsusele kättesaadavaks.

(18)	Direktiiviga 2008/73/EÜ kehtestatud uue korra tulemusena peaks käesoleva direktiivi säte heakskiidetud seemendusjaamade loetelu kohta aeguma 31. detsembril 2009.

(19)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sperma import

Spermasaadetisi võib kolmandatest riikidest ühendusse tuua ainult juhul, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need on pärit I lisas loetletud kolmandatest riikidest;

nendega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis on koostatud vastavalt II lisa 1. osas esitatud veterinaarsertifikaadi näidisele ja täidetud vastavalt kõnealuse lisa 2. osas esitatud selgitavatele märkustele; kui aga ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete kokkulepetega on sätestatud sertifitseerimise erinõuded, siis kohaldatakse nimetatud nõudeid;

c)	need vastavad punktis b osutatud veterinaarsertifikaadis esitatud nõuetele;

d)	need on pärit III lisas loetletud seemendusjaamadest.

Artikkel 2

Üldtingimused spermasaadetiste ühendusse vedamise kohta

1. Spermasaadetisi ei transpordita samas mahutis kui muid saadetisi,

a)	mis ei ole ette nähtud ühendusse toomiseks või

b)	mille tervislik seisund on halvem.

2. Ühendusse transportimise ajaks paigutatakse spermasaadetised suletud ja pitseeritud mahutitesse ning tollitõkend ei tohi olla transpordi käigus rikutud.

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2002/613/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Üleminekusätted

Erandina artikli 1 punktist b lubatakse spermasaadetisi, millega on kaasas enne 31. maid 2010 vastavalt otsuse 2002/613/EÜ III ja IV lisas esitatud näidistele väljaantud veterinaarsertifikaadid, ühendusse importida kuni 30. juunini 2010.

Artikkel 5

Kohaldatavus

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 15. detsembrist 2009.

Artikli 1 punkt d on aga kohaldatav alates 15. detsembrist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62.

(2) EÜT L 196, 25.7.2002, lk 45.

(3) ELT L 104, 21.4.2007, lk 37.

(4) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132.

(5) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1.

(6) EÜT L 71, 18.3.1999, lk 3.

(7) EÜT L 71, 18.3.1999, lk 1.

(8) EÜT L 57, 26.2.1997, lk 5.

(9) EÜT L 57, 26.2.1997, lk 4.

(10) ELT L 219, 14.8.2008, lk 40.

I LISA

Nende kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriigid lubavad importida kodusigade spermat

ISO kood	Kolmanda riigi nimi	Märkused
CA	Kanada
CH	Šveits (1)
NZ	Uus-Meremaa
US	Ameerika Ühendriigid

(1) Sertifikaadid vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132).

II LISA

1. OSA

Veterinaarsertifikaadi näidis kodusigade sperma importimiseks

2. OSA

Selgitavad märkused sertifikaadi kohta

a)	Veterinaarsertifikaadid väljastatakse eksportiva kolmanda riigi pädeva asutuse poolt vastavalt II lisas sätestatud näidisele. Sihtliikmesriigi nõudel lisatakse veterinaarsertifikaadi originaalvormile ka sertifitseerimise lisanõuded ja kõnealuste nõuete täitmise kinnitused.

b)	Sertifikaat koosneb ühest paberilehest või kui on vaja rohkem tekstiruumi, siis peab sertifikaat olema sellisel kujul, et kõik vajalikud paberilehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

c)	Kui näidisveterinaarsertifikaadis nõutakse, et teatavad väited tuleb mittevajalikena maha tõmmata, võib asjakohatud väited läbi kriipsutada, misjuhul sertifikaati väljastav ametnik peab neile lisama oma initsiaalid ja pitseri, või need sertifikaadilt täielikult välja jätta.

Veterinaarsertifikaat koostatakse vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikest keeltest, kus asub saadetise ühendusse ja sihtliikmesriiki sisenemisel piiripunkt. Nimetatud liikmesriigid võivad siiski lubada sertifikaadi koostada mõne muu liikmesriigi keeles, millele vajaduse korral lisatakse ametlik tõlge.

e)	Kui saadetise osade identifitseerimiseks (loend veterinaarsertifikaadi näidise punktis I.28) lisatakse sertifikaadile lisalehti, käsitatakse neid paberilehti samuti veterinaarsertifikaadi originaali osadena ja igale leheküljele kannab sertifikaati väljastav ametnik oma allkirja ja templi.

f)	Kui veterinaarsertifikaat, sealhulgas punktis e osutatud lisalehti sisaldav sertifikaat, koosneb enam kui ühest leheküljest, on iga lehekülg selle alumisel serval nummerdatud (leheküljenumber / lehekülgede koguarv) ning selle ülemisel serval on pädeva asutuse määratud sertifikaadi viitenumber.

Veterinaarsertifikaadi originaali peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst viimasel tööpäeval enne partii laadimist ühendusse eksportimiseks. Eksportiva kolmanda riigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse sertifikaatide nõudeid, mis on võrdväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EÜ (1) sätestatud nõuetega.

Ametliku veterinaararsti allkirja ja templi värv peab erinema terviseohutuse sertifikaadi teksti värvist. Sama reeglit kohaldatakse ka reljeefpitseritest ja vesimärkidest erinevate templite suhtes.

h)	Terviseohutuse sertifikaadi originaal peab olema saadetisega kaasas Euroopa Ühendusse sisenemise piiripunktini.

i)	Veterinaarsertifikaadi näidise punktides I.2 ja II.a viidatud veterinaarsertifikaadi viitenumbri peab olema väljastanud eksportiva kolmanda riigi pädev asutus.

(1) EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28.

III LISA

Nende heakskiidetud seemendusjaamade loetelu, kust liikmesriigid lubavad importida kodusigade spermat

ISO kood

Heakskiidu number

Seemendusjaama nimi ja aadress

KANADA

7-AI-100

Aurora GTC

Box 177

Kipling, Saskatchewan

Location SW 15-10-6 W2

8-AI-05

Alberta Swine Genetics Corp.

Box 3310

Leduc

Alberta T9E 6M3

7-AI-96

Hypor

Box 323

Ituna

Saskatchewan S0A 1V0

7-AI-105

Topigs Canada Inc

201-1465 Buffalo Place

Manitoba R3T 1L8

ŠVEITS

CH-LU-AI-01S

Suisag, 6213 Knuttwil, Schaubern

A: 041 462 65 50 B: 041 462 65 49

info@suisag.ch

CH-TG-AI-01S

Suisag, 9545 Wängi, Eggetsbühl,

A: 041 462 65 50 B: 041 462 65 49

kca@suisag.ch

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

09IL002

INET * AI, INC.

2429 N. 1950th Avenue

Camp Point, IL 62320

5.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 320/23

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega kehtestatakse puitmööblile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9522 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/894/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt võib ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt mõjutada kõige tähtsamate keskkonnaaspektide parandamist.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis on koostatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(4)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma „puitmööbel” kuulub lahtine ja sisseehitatud mööbel, mida kasutatakse kodumajapidamises säilitamiseks, riputamiseks, lamamiseks, istumiseks, töötamiseks ja söömiseks nii sise- kui ka välistingimustes või mida kasutatakse tööga seotud eesmärgil sisetingimustes. Tööga seotud eesmärgil kasutatav mööbel hõlmab kontori- ja koolimööblit ning restoranide ja hotellide mööblit.

Järgmised tingimused peavad olema täidetud:

a)	vähemalt 90 massiprotsenti tootest peab olema valmistatud täispuidust või puidupõhistest materjalidest. Massi arvutamisel ei pea arvesse võtma klaasi, kui kahjustatud või purunenud klaasi on lihtne asendada, ega tehnilisi seadmeid ja tarvikuid;

b)	mis tahes muu kui täispuidu ja puidupõhise materjali mass ei tohi ületada 3 % toote kogumassist. Selliste materjalide kombineeritud kogumass ei tohi ületada 10 % toote kogumassist.

Artikkel 2

Selleks et puitmööblile võiks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel anda ühenduse ökomärgise, peab see kuuluma käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud tooterühma ja vastama lisas kindlaks määratud ökoloogilistele kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „puitmööbel” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 4

Tooterühmale „puitmööbel” antakse halduseesmärkidel koodnumber „36”.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Käesolevate kriteeriumide abil soovitakse vähendada puitmööbli mõju keskkonnale ja inimeste tervisele kogu selle olelustsükli jooksul.

Täpsem eesmärk on:

—	kasutada säästlikumalt toodetud materjale;

—	vähendada ohtlike ainete kasutamist ja saasteainete heidet;

—	edendada tooteid, mille vastupidavust on katsetatud.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi puhul on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded. Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on osutatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et kõnealuste meetodite samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks dokumentide, analüüside, katseprotokollide või muude tõendite esitamist, võivad tõendusmaterjalid pärineda vastavalt vajadusele taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt jne.

Vastavushindamist peavad võimaluse korral teostama nõuetekohaselt akrediteeritud laboratooriumid, mis vastavad standardi EN ISO 17025 üldnõuetele.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädevatel asutustel soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel võtta arvesse tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide, nagu EMASi või standardi ISO 14001 rakendamist ning toote keskkonnadeklaratsioone (märkus: kõnealuste deklaratsioonide ja juhtimissüsteemide kasutamist ei nõuta, vaid soovitatakse).

KRITEERIUMID

Erandid

Teatavate materjalidele kehtestatud kriteeriumide puhul kohaldatakse järgmisi erandeid:

muud materjalid kui täispuit ja puidupõhised materjalid ning materjalid, mille suhtes ei kohaldata pinnatöötlust ega mööbli kokkupanekut käsitlevaid kriteeriume, ei pea vastama puidu ja puidupõhiste materjalide suhtes kehtivatele nõuetele, kui kõnealused materjalid moodustavad alla 3 % ökomärgisega toote kogumassist;

ii)	kinnitused, nagu kruvid ja naelad, ning liuguste ja sahtlite metallosad ei pea vastama ühelegi materjalide suhtes kehtestatud kriteeriumile.

Hindamine ja kontroll. Selliste materjalide kohta, mis on vabastatud teatavatele kriteeriumidele vastamise nõudest, esitatakse asjakohane teave. Selliste materjalide protsendi arvutamisel, mis on vabastatud kriteeriumide täitmise nõudest, tuleb arvesse võtta kõnealuste materjalide kogust komposiitmaterjalides, sõltumata sellest, milline on komposiitmaterjali osakaal ökomärgisega valmis mööblis. Kogumassi arvutamisel ei võeta arvesse kinnituste massi.

1. Tootekirjeldus

Esitatakse tootekirjeldus (funktsionaalne kirjeldus, tootenimi või viitenumber; kui saadaval on ühe ja sama toote eri liigid, kirjeldatakse neid alaliike, mida taotlus käsitleb). Esitatakse teave toote kogumassi, tootes kasutatud materjalide, sealhulgas kinnituste ja tarvikute ning üksikute materjalide massi kohta.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab eespool kirjeldatud teavet sisaldava tootekirjelduse pädevale asutusele.

2. Ohtlikud Ained

Puittootele ei ole lubatud lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha, et tuleb kasutada üht järgmistest riskilausetest (või nende kombinatsiooni):

—	R23: (mürgine sissehingamisel);

—	R24: (mürgine kokkupuutel nahaga);

—	R25: (mürgine allaneelamisel);

—	R26: (väga mürgine sissehingamisel);

—	R27: (väga mürgine kokkupuutel nahaga);

—	R28: (väga mürgine allaneelamisel);

—	R39 (väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht);

—	R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju);

—	R42 (sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust);

—	R43 (nahale sattudes võib põhjustada ülitundlikkust);

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe);

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi);

—	R48 (pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht);

—	R49 (sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe);

—	R50 (väga mürgine veeorganismidele);

—	R51 (mürgine veeorganismidele);

—	R52 (kahjulik veeorganismidele);

—	R53 (võib avaldada veekeskkonda kahjustavat pikaajalist toimet);

—	R60 (võib kahjustada sigivust);

—	R61 (võib kahjustada loodet);

—	R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht);

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht);

—	R68 (pöördumatute kahjustuste oht),

mis on ette nähtud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiviga 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (1) (ohtlike ainete direktiiv) ja selle hilisemate muudatustega, ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (2) (ohtlike preparaatide direktiiv [termin on muutunud, uus termin: valmistised]).

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (3). Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H300, H301, H310, H311, H317 H330, H331, H334, H351, H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341, H370, H372.

Toode ei tohi sisaldada halogeenorgaanilisi sideaineid, asiridiini ja polüasiridiini ning pigmente ja lisandeid, mis põhinevad järgmistel ainetel:

—	plii, kaadmium, kroom (VI), elavhõbe ja nende ühendid;

—	arseen, boor ja vask;

—	tinaorgaanilised ühendid.

Tootes võib kasutada üksnes leegiaeglusteid, mis on matriitsi/materjali või matriitsi/materjali pinnaga keemiliselt seotud (reageerivad leegiaeglustid). Kui kasutatavatele leegiaeglustitele on lisatud mõni allpool loetletud ohulausetest, peaksid kõnealuste reaktiivsete leegiaeglustite keemilised omadused muutuma kasutamisel nii, et klassifitseerimine ühegi osutatud ohulause alla ei ole enam õigustatud. (Alla 0,1 % matriitsis/materjalis kasutatud leegiaeglustist võib säilida kasutuseelsel kujul.)

—	R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju);

—	R45 (võib põhjustada vähktõbe);

—	R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi);

—	R49 (sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe);

—	R50 (väga mürgine veeorganismidele);

—	R51 (mürgine veeorganismidele);

—	R52 (kahjulik veeorganismidele);

—	R53 (võib avaldada veekeskkonda kahjustavat pikaajalist toimet);

—	R60 (võib kahjustada sigivust);

—	R61 (võib kahjustada loodet);

—	R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht);

—	R63 (võimalik loote kahjustamise oht);

—	R68 (võimalik pöördumatute kahjustuste oht),

nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ ning selle hilisemates muudatustes.

Tootes ei tohi kasutada matriitsi/materjali üksnes füüsiliselt segatud leegiaeglusteid (lisatavad leegiaeglustid).

Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H351, H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta, koostisainete nimekirja ja seotud dokumendid (nagu ohutuskaardid).

3. Puitu Ja Puidupõhist Materjali Käsitlevad Nõuded

a) Säästev metsamajandamine

Tootja hangib säästvalt toodetud puitu ning tal on süsteem puidu päritolu kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks ning puidu jälgimiseks alates metsast kuni esimese puidu vastuvõtukohani.

Kogu puidu päritolu dokumenteeritakse. Tootja peab tagama, et kogu puit pärineb seaduslikest allikatest. Puit ei ole pärit kaitsealadelt ega aladelt, mille suhtes on käivitatud ametlik kaitsealaks määramise menetlus, põlismetsadest ega suure kaitseväärtusega metsadest, mis on määratletud sidusrühmade menetlustes liikmesriigi tasandil, välja arvatud juhul, kui asjaomased ostud on selgelt kooskõlas liikmesriigi looduskaitse-eeskirjadega.

—

Kuni 30. juunini 2011 peab turule lastavate ökomärgisega puittoodete puhul vähemalt 50 % täispuidust ja 20 % puidupõhistest materjalidest pärinema säästvalt majandatavatest metsadest, mis on sertifitseeritud vastavalt sõltumatute kolmandate isikute metsasertifitseerimiskavadele, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning selle edasistes muudatustes loetletud kriteeriumidele, või ringlusse võetud materjalidest.

—

Alates 1. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 peab turule lastavate ökomärgisega puittoodete puhul vähemalt 60 % täispuidust ja 30 % puidupõhistest materjalidest pärinema säästvalt majandatavatest metsadest, mis on sertifitseeritud vastavalt sõltumatute kolmandate isikute metsasertifitseerimiskavadele, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning selle edasistes muudatustes loetletud kriteeriumidele, või ringlusse võetud materjalidest.

—

Alates 1. jaanuarist 2013 peab turule lastavate ökomärgisega puittoodete puhul vähemalt 70 % täispuidust ja 40 % puidupõhistest materjalidest pärinema säästvalt majandatavatest metsadest, mis on sertifitseeritud vastavalt sõltumatute kolmandate isikute metsasertifitseerimiskavadele, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning selle edasistes muudatustes loetletud kriteeriumidele, või ringlusse võetud materjalidest.

Hindamine ja kontroll. Kõnealuste tingimuste täitmiseks peab taotleja tõendama, et kõik tema valmistatavad ökomärgisega puittooted vastavad pärast kriteeriumis märgitud kuupäeva esmakordsel turule laskmisel asjakohastele sertifitseeritud puidu osakaalu käsitlevatele nõuetele. Kui seda ei ole võimalik tõendada, annab pädev asutus välja loa ökomärgise kasutamiseks selleks ajavahemikuks, mille puhul on vastavust võimalik tõendada. Taotleja esitab puidu tarnijalt saadud asjakohased dokumendid, milles on märgitud mööbli tootmisel kasutatud puidu liigid, kogused ja täpne päritolu. Taotleja esitab asjakohase(d) sertifikaadi(d), milles tõendatakse, et asjaomane sertifitseerimiskava vastab täpselt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 sätestatud nõuetele.

Mõiste määratlus. Puidupõhine materjal on materjal, mille valmistamiseks on omavahel liimainete ja/või liimidega ühendatud üks või mitu järgmist materjali: puidukiud ja/või raiutud või lõigatud puitlaastud, ja/või metsadest ja istandikest pärit puidujäägid, saematerjal, paberimassi/paberi tootmise jäägid ja/või ringlusse võetud puit. Puidupõhiste materjalide hulka kuuluvad kõvad puitkiudplaadid, puitkiudplaadid, keskmise tihedusega puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid, vineer ja täispuidust paneelid. Mõiste „puidupõhine materjal” hõlmab ka komposiitmaterjale, mis on valmistatud plastmaterjali, plastlaminaadi, metalli või muu pinnakattematerjaliga kaetud puidupõhistest paneelidest, ning valmis- ja pooltöödeldud puidupõhiseid paneele.

Valmis või pooltöödeldud puidupõhised materjalid ning plastmaterjali, plastlaminaadi, metalli või muu pinnakattematerjaliga kaetud puidupõhised materjalid peavad lisaks käesolevas punktis kehtestatud kriteeriumidele vastama ka pinnatöötlust käsitlevatele kriteeriumidele.

b) Ringlusse võetud puidukiud

Pärast tarbimist ringlusse võetud puit, puitlaastud või puidukiud, mida kasutatakse puidupõhiste materjalide tootmisel, peavad vastama vähemalt EPF tööstusstandardi nõuetele, mis on esitatud 24. oktoobri 2002. aasta dokumendi „EPF Standard for delivery conditions of recycled wood” punktis 6. Nimetatud punktis esitatud standardtabel on lisatud ka liitesse.

Hindamine ja kontroll. Esitatakse deklaratsioon selle kohta, et puidupõhiste materjalide tootmisel kasutatakse pärast tarbimist ringlusse võetud puitu. Lisaks esitatakse katsetulemused, et tõendada liites sätestatud piirväärtuste järgimist.

c) Immutus- ja puidukaitsevahendid

i)	Sisetingimustes kasutatavat mööblit ei immutata. Muu mööbli puhul kasutatud immutus- ja puidukaitsevahendeid peavad vastama ohtlike ainete suhtes kehtestatud nõuetele (punkt 2).

ii)

Pärast puude langetamist ei tohi täispuitu töödelda ainete ega valmististega, mis sisaldavad järgmistesse nimekirjadesse kantud aineid:

—	taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (WHO recommended classification of pesticides by hazard) ohuklass 1a (eriti ohtlik);

—	taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni ohuklass 1b (väga ohtlik).

Lisaks tuleb puidu töötlemisel järgida nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ (4) ja 76/769/EMÜ (5) sätteid.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni, mis tõendab vastavust kõnealusele kriteeriumile, kasutatud ainete nimekirja ning iga aine kohta ohutuskaardi.

d) Ohtlike ainete ja valmististe kasutamine puidupõhiste materjalide tootmisel

Lisaks ohtlikke aineid käsitlevas punktis 2 esitatud nõuetele peavad kõik puidupõhiste materjalide tootmisel kasutatud ained ja valmistised vastama järgmistele nõuetele.

Esmast puitu ei tohi töödelda ainete ega valmististega, mis sisaldavad järgmistesse nimekirjadesse kantud aineid:

—	taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (WHO recommended classification of pesticides by hazard) ohuklass 1a (eriti ohtlik);

—	taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni ohuklass 1b (väga ohtlik).

Lisaks tuleb puidu töötlemisel järgida direktiivide 79/117/EMÜ ja 76/769/EMÜ sätteid.

ii)	Vaba formaldehüüdi sisaldus paneelides kasutatud toodetes või valmististes ei tohi ületada 0,3 massiprotsenti. Vaba formaldehüüdi sisaldus vineeritahvlites või lamineeritud puitpaneelides kasutatud side- ja liimainetes ning liimides ei tohi ületada 0,5 massiprotsenti.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjakohased deklaratsioonid, millega tõendatakse, et eespool nimetatud nõuded on täidetud. Puidupõhiste materjalide tootmisel kasutatud keemiliste ainete kohta esitatakse materjali ohutuskaart või samaväärsed dokumendid, mis sisaldavad teavet kõnealuste ainete klassifitseerimise kohta tervisele ohtlike omaduste alusel.

e) Puidupõhiste töötlemata materjalide formaldehüüdiheide

Puidupõhiseid materjale on lubatud mööblis kasutada üksnes juhul, kui need vastavad järgmistele nõuetele.

Puitlaastplaat: töötlemata või pinnakattematerjaliga katmata puitlaastplaadi formaldehüüdiheide ei ületa 50 % piirväärtusest, mis standardi EN 312 kohaselt võimaldab kõnealust puitlastplaati klassifitseerida kvaliteediklassi E1.

Hindamine ja kontroll. Taotleja ja/või tarnija esitab tõendid selle kohta, et puidupõhised materjalid vastavad kõnealusele nõudele vastavalt Euroopa standardile EN 312-1.

ii)

Puitkiudplaat: kasutatud puitkiudplaadi mõõdetud formaldehüüdisisaldus ei ületa 50 % piirväärtusest, mis standardi EN 622-1 kohaselt võimaldab kõnealust puitkiudplaati klassifitseerida kvaliteediklassi A. Kvaliteediklassi A puitkiudplaadid on siiski lubatud juhul, kui need ei ületa 50 % kõikidest asjaomases tootes kasutatud puit- ja puidupõhistest materjalidest.

Hindamine ja kontroll. Taotleja ja/või tarnija esitab tõendid selle kohta, et puidupõhised materjalid vastavad kõnealusele nõudele vastavalt Euroopa standardile EN 622-1.

f) Geneetiliselt muundatud puit

Toode ei tohi sisaldada geneetiliselt muundatud puitu.

Hindamine ja kontroll. taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et geneetiliselt muundatud puitu ei ole kasutatud.

4. Pinnatöötlust Käsitlevad Kriteeriumid

Pinnatöötlus on mööblieseme üksikute osade või kogu mööblieseme pinnatöötlusprotsess.

a) Pinnatöötlus plastmaterjali ja metallidega

Plastmaterjali ja metalli võib mööbliesemes olla kuni 2 % selle kogumassist. Plastmaterjal ja metallid peavad vastama punkti 2 kohastele ohtlikke aineid käsitlevatele kriteeriumidele.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab asjakohased dokumendid kõnealustele kriteeriumidele vastavuse kohta.

b) Pinnatöötlus muude materjalidega kui plastmaterjal ja metallid

Käesolev kriteerium käsitleb mööbli ja puitmaterjalide katmist pinnakattematerjaliga.

i) Ohtlikud ained ja valmistised (sealhulgas lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus)

Kõik kasutatud materjalid, ained ja valmistised peavad vastama punkti 2 kohastele ohtlikke aineid käsitlevatele nõuetele.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta, koostisainete nimekirja ja seotud dokumendid (nagu materjali ohutuskaardid).

Lisaks peavad keemilised ained, mille tootja/tarnija on klassifitseerinud keskkonnaohtliku ainena kooskõlas ühenduse klassifitseerimise süsteemiga (direktiivi 67/548/EMÜ 28. muudatus), vastama ühele järgmisest kahest piirväärtusest:

—

Pinnatöötluseks kasutatavatesse ainetesse ja valmististesse ei tohi lisada keemilisi aineid, mis direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt on klassifitseeritud keskkonnaohtliku ainena. Siiski võivad tooted sisaldada kuni 5 % nõukogu direktiivis 1999/13/EÜ (6) määratletud lenduvaid orgaanilisi ühendeid (lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse volatiilsusega konkreetsetes kasutamistingimustes). Kui toodet on vaja lahjendada, ei tohi lahjendatud toote sisaldus ületada eespool nimetatud piirväärtusi.

—	Direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt keskkonnaohtliku ainena klassifitseeritud ainete (märg värv/lakk) kogus ei ületa 14 g töödeldava pinna ruutmeetri kohta ning lenduvate orgaaniliste ühendite (märg värv/lakk) kogus ei ületa 35 g ruutmeetri kohta.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohased tõendavad dokumendid, sealhulgas:

—	tootes sisalduvate ainete täielik loetelu, teave kasutatud koguste kohta ning kõnealuste ainete CASi numbrid;

—	katsemeetodid ja katsete tulemused kõikide tootes sisalduvate ainete kohta vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ;

—	deklaratsioon selle kohta, et andmed kõikide tootes sisalduvate ainete kohta on esitatud;

—	kihtide arv ja kihis kasutatud aine kogus ruutmeetri kohta.

Kasutusviis

Pinna töötlemiseks kasutatud toote kulu ja tarbitud koguse arvutamiseks kasutatakse järgmisi tõhususe standardnäitajaid: pihustusseade (ilma ringlusse võtmiseta) 50 %, pihustusseade (koos ringlusse võtmisega) 70 %, elektrostaatiline pihustamine 65 %, koonus/ketaspihustamine 80 %, rullpinnakatmine 95 %, lauspinnakatmine 95 %, vaakumpinnakatmine 95 %, sissekastmine 95 %, loputamine 95 %.

c) Formaldehüüd

Formaldehüüde eraldavate ning pinnatöötluseks kasutatavate ainete ja valmististe formaldehüüdiheide peab olema alla 0,05 ppm.

Hindamine ja kontroll. Taotleja ja/või tarnija esitab deklaratsiooni selle kohta, et eespool nimetatud nõue on täidetud, ning teabe pinnatöötluseks kasutatud vahendi koostise kohta (nt materjali ohutuskaardid).

d) Plastifikaatorid

Kui tootmisprotsessis kasutatakse plastifikaatorit, peavad ftalaadid vastama punkti 2 kohastele ohtlikke aineid käsitlevatele nõuetele.

Lisaks ei tohi tootes kasutada di-n-oktüülftalaate (DNOP), diisononüülftalaate (DINP) ega diisodetsüülftalaate (DIDP).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

e) Biotsiidid

Lubatakse kasutada üksnes biotsiide, milles sisalduvad toimeained on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (7) IA lisasse ning mida on lubatud kasutada mööbli valmistamisel.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuse kriteeriumi nõuded on täidetud, ning kasutatud biotsiidide nimekirja.

5. Mööbli Kokkupanekut Käsitlevad Kriteeriumid

Käesolev kriteerium on seotud kokkupanemiseks vajaliku mööbliosade liimimisega (liimained).

a) Lisa- ja sideainetes sisalduvad ohtlikud ained

Lisa- ja sideained peavad vastama punkti 2 kohastele ohtlikke aineid käsitlevatele nõuetele.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjakohased deklaratsioonid, millega tõendatakse, et eespool nimetatud nõuded on täidetud. Mööbli kokkupanemisel kasutatud iga keemilise aine kohta esitatakse materjali ohutuskaart või samaväärsed dokumendid, mis sisaldavad teavet kõnealuste ainete klassifitseerimise kohta tervisele ohtlike omaduste alusel. Vaba formaldehüüdi sisalduse kohta esitatakse katseprotokollid või tarnija deklaratsioon.

b) Lenduvad orgaanilised ühendid

Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus mööbli kokkupanemisel kasutatud liimainetes ei tohi ületada 5 massiprotsenti. (Lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse volatiilsusega konkreetsetes kasutamistingimustes).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni, millele on märgitud kõik mööbli kokkupanemisel kasutatud liimained ning millest ilmneb, et kõnealune kriteerium on täidetud.

6. Lõpptoodet Käsitlevad Kriteeriumid

a) Vastupidavus ja ohutus

Toode peab vastama selle kasutuse suhtes kohaldatavatele EN standardi nõuetele, mis käsitlevad vastupidavust, tugevust, ohutust ja stabiilsust. Kui EN standard puudub, kohaldatakse ISO standardite nõudeid. Kui EN või ISO standard puudub, hindab sõltumatu katseasutus toote vastupidavust, tugevust, ohutust ja stabiilsust toote konstruktsiooni ja kasutatud materjalide alusel.

Kasutusjuhendis esitatakse vastupidavuse hindamisel kasutatavate normide ja standardite nimekiri.

Kuna vastupidavust käsitlev kriteerium on oluline, kavatseb ELi Ökomärgise Komisjon toote vastupidavuse hindamise parandamiseks edendada vastupidavust käsitlevate EN standardite vastuvõtmist nii, et need oleksid kättesaadavad olemasolevate kriteeriumide järgmise läbivaatamise ajal.

Hindamine ja kontroll. Tootja esitab deklaratsiooni ning dokumendid akrediteeritud asutuse kasutatud katsemeetodite ja katsetulemuste kohta.

b) Hooldus

Tooteid peab olema võimalik hooldada ilma orgaanilisi lahusteid kasutamata.

Tootja tagab, et mööbli osi (originaalosi või samaväärse funktsiooniga osi) on võimalik tellida kogu selle tööstusliku tootmise ajal ning viis aastat pärast asjaomase tooterühma tootmise lõpetamise kuupäeva.

Hindamine ja kontroll. Taotleja ja/või tarnija esitab deklaratsiooni ning dokumendid selle kohta, et kõnealune kriteerium on täidetud.

c) Ringlussevõtt ja jäätmed

Toode peab olema kergesti ringlusse võetav. Tarbijale antakse üksikasjalik kirjeldus selle kohta, milline on kõige parem võimalus toote kõrvaldamiseks (taaskasutus, ringlussevõtt, tagasivõtmine taotleja poolt, energiatootmine), järjestatuna vastavalt nende keskkonnamõjule. Iga võimaluse juurde märgitakse selgelt, milliseid ettevaatusabinõusid tuleb keskkonnamõju vähendamiseks kasutada.

Hindamine ja kontroll. Taotleja ja/või tarnija esitab tarbijale antava teabe näidise ning põhjendab selles esitatud soovitusi.

d) Teave tarbijatele

Ökomärgisega tootele lisatakse järgmine teave:

—	teave otstarbele vastavuse kohta selle alusel, kas toodet kasutatakse kodumajapidamises või kutsealases tegevuses (väike või suur koormus, kasutamine sise- või välistingimustes);

—	puhastus- ja hooldusteave;

—	kui tootes on kasutatud klaasi, siis juhised selle kohta, kuidas kahjustatud või katkist klaasi on tootja või jaemüüja kaudu võimalik asendada;

—	juhis selle kohta, et vana mööbli ja materjali kõrvaldamiseks parima võimaluse leidmiseks tuleks küsida nõu kohalikelt omavalitsustelt;

—	juhised mööbli kokkupanemiseks;

—	vajaduse korral ergonoomika seisukohast parim kasutusviis;

—	kasutatud täispuidu liigid;

—	teave välistingimustes kasutamiseks ette nähtud toodete puhul kasutatud töötlemis- ja puidukaitsevahendite (keemilised, bioloogilised või füüsikalised) kohta;

—	soovitus selle kohta, et tarbija kasutaks mööbli hooldamiseks ELi ökomärgisega tooteid.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab ökomärgisega tootele lisatud teabematerjali näidise.

e) Lõpptoote pakendamine

Pakend peab vastama järgmistele nõuetele.

Pakend peab olema valmistatud ühest järgmistest materjalidest:

—	kergesti ringlusse võetav materjal;

—	taastuvatest allikatest pärit materjal;

—	taaskasutamiseks ette nähtud materjalid (nt tekstiilkatted).

ii)	Kõiki materjale peab olema lihtne käsitsi eraldada ringlusse võetavateks mööbliosadeks, mis sisaldavad vaid üht materjali (nt kartong, paber, plastmaterjal, tekstiil).

Hindamine ja kontroll. Taotlusele lisatakse toote pakendi kirjeldus ja asjakohane deklaratsioon kõnealustele kriteeriumidele vastavuse kohta.

f) Pakendil esitatav teave

Pakendile lisatakse järgmine tekst:

„Lisateave sellele tootele lillemärgi andmise kohta veebilehel http://www.ecolabel.eu”

Pakendile ja kasutusjuhendisse märgitakse järgmine (või samaväärne) tekst:

„Täpsemat teavet saab ELi ökomärgise veebisaidilt. Lisateave järgmisel aadressil: taotleja tarbijakaitse osakonna nimi ja aadress.”

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab toote pakendi ja kasutusjuhendi näidise, tootele lisatud teabe näidise ja deklaratsiooni kõnealuse kriteeriumi igale osale vastavuse kohta.

g) Ökomärgisel esitatav teave

Ökomärgise 2. lahtrisse märgitakse järgmine tekst:

—	säästvalt majandatud metsadest pärit puit;

—	ohtlike ainete sisaldus piiratud;

—	toote vastupidavust on testitud.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on ökomärgis, ja deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

(1) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(2) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(3) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(4) EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36.

(5) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(6) EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1.

(7) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

Liide

Selliste ainete ja ühendite piirväärtused, mis on lubatud puidupõhiste materjalide tootmisel kasutatavates ringlusse võetavates puidukiududes

Ained ja ühendid	Piirväärtused (mg/kg ringlusse võetud puidupõhist materjali)
Arseen	25
Kaadmium	50
Kroom	25
Vask	40
Plii	90
Elavhõbe	25
Fluor	100
Kloor	1 000
Pentaklorofenool (PCP)	5
Tõrvaõlid (benso(a)püreen)	0,5

V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.320.est
Euroopa Liidu Teataja		L 320

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 5. detsember 2009

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	41,9
	MA	40,6
	TR	65,6
	ZZ	49,4
0707 00 05	MA	49,3
	TR	85,0
	ZZ	67,2
0709 90 70	MA	46,0
	TR	125,4
	ZZ	85,7
0805 10 20	AR	70,4
	MA	50,6
	TR	54,2
	ZA	58,0
	ZZ	58,3
0805 20 10	MA	71,5
0805 20 10	ZZ	71,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	132,8
	HR	28,1
	TR	77,6
	ZZ	79,5
0805 50 10	MA	61,1
	TR	66,9
	ZZ	64,0
0808 10 80	AU	161,8
	CA	56,5
	CN	139,8
	MK	20,3
	US	88,9
	ZA	106,2
	ZZ	95,6
0808 20 50	CN	36,7
	US	218,6
	ZZ	127,7

Sisukord		II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		OTSUSED
		Nõukogu
		2009/889/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale	1
		2009/890/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale	3
		2009/891/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale	6
		2009/892/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale	9
		Komisjon
		2009/893/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, kodusigade sperma impordi kohta ühendusse kolmandate riikide ja seemendusjaamade loetelude ning sertifitseerimisega seotud nõuete osas (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9354 all) ( 1 )	12
		2009/894/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega kehtestatakse puitmööblile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9522 all) ( 1 )	23

		V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid
		ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK
		Komisjoni määrus (EL) nr 1192/2009, 4. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	33

		Parandused
	*	Nõukogu 27. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 954/2006 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetatakse muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ja muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised) parandus (ELT L 175, 29.6.2006)	35


	(1) EMPs kohaldatav tekst