II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/1

KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 2009,

riigiabi C 5/07 (ex N 469/05) kohta, millega muudetakse paindlikumaks Taani tonnaažimaksuga maksustatud laevandusettevõtjate teavitamiskohustus

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4522 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/868/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles vastavalt eespool nimetatud sättele (sätetele) kutsunud huvitatud isikuid üles märkusi esitama (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	13. septembri 2005. aasta kirjaga (2) teatas Taani komisjonile Taani tonnaažimaksuga maksustamise korra muutmisest. Kõnealuse korra kohaldamise luba anti algselt 12. märtsi 2002. aasta otsusega (3) (juhtum N 563/01).

(2)	Kõnealune muudatus registreeriti teatatud riigiabina numbri N 469/05 all. Teatatud muudatus kehtestati 1. juuni 2005. aasta seadusega nr 408.

(3)	28. oktoobri 2005. aasta ning 19. mai 2006. aasta ja 29. augusti 2006. aasta kirjadega (4) palus komisjon Taani ametiasutustel esitada lisateavet, mis edastati nende 22. novembri 2005. aasta ning 30. juuni 2006. aasta ja 29. septembri 2006. aasta vastustes (5).

(4)

Komisjon otsustas 7. veebruari 2007. aasta otsusega algatada ametliku uurimismenetluse (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (edaspidi „riigiabi menetluse määrus”)) (6) artikli 4 lõikele 4. Komisjon võttis 4. aprilli 2007. aasta otsusega vastu parandusotsuse, millega muudeti Taani ametiasutuste palvel menetluse algatamise otsust. Teade otsuse lühikokkuvõttega ning ametlikus keeles kirja terviktekst ja selle korrigeeritud versioon avaldati 19. juuni 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 135 (7).

(5)	7. märtsi 2007. aasta kirjas (8) esitas Taani oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. Vaid üks huvitatud isik esitas oma märkused 19. juuli 2007. aasta kirjas (9).

2. MEETME KIRJELDUS

2.1. Tonnaažimaksuga maksustamise korda käsitleva teatatud meetme kirjeldus

(6)	Teatatud meedet kirjeldati menetluse algatamise otsuses ja seda meenutatakse käesolevas jaos.

(7)

Kahe samasse kontserni kuuluva äriühingu vahelised tehingud tuleb teha sõltumatute osapoolte vahelise turuhinna põhimõtte kohaselt. Vastavalt sellele põhimõttele toimub samasse kontserni kuuluvate sidusettevõtjate vaheliste tehingute hindade turuhindadele vastavuse kontrollimine. Et maksuamet saaks kontrollida selle põhimõtte järgimist, peavad äriühingud esitama kõik vajalikud andmed oma tehingute kohta samasse kontserni kuuluvate sidusettevõtjatega.

(8)	1. juuni 2005. aasta seadusega nr 408 vabastati Taani tonnaažimaksuga maksustatud Taani laevandusettevõtjad (10) kohustusest esitada maksuhaldurile kõik vajalikud andmed oma finantstehingute kohta samasse kontserni kuuluvate välismaa äriühingutega.

(9)

Täpsemalt on kõnealuse seaduse artikli 1 lõikes 9 sätestatud, et „lõikeid 1–8 ei kohaldata nende äriühingute jt suhtes, kes deklareerivad tonnaažimaksu seaduse alusel välismaa juriidiliste isikute või alaliste üksustega tehtud kontrollitud tehingutelt saadud tulu (vrd lõike 1 punktid 2–4), kui sellistelt tehingutelt saadav tulu kajastatakse tonnaažimaksuga maksustatava tuluna”. Artiklis viidatud lõiked 1–8 sisalduvad maksuhaldusseaduse (12. augusti 2004. aasta seadustik 869, mida on viimati muudetud 22. detsembri 2004. aasta seaduse 1441 artikliga 1) artikli 3B lõikes 9. Need lõiked käsitlevad kõigi Taanis tegutsevate Taani äriühingute kahte järgmist põhikohustust:

a)	esitada korrapäraselt koos kasumiaruandega andmeid välismaa sidusettevõtjatega tehtud tehingute kohta ja

b)	dokumenteerida kirjalikult, kuidas on kehtestatud nende tehingute hinnad ja tingimused. Kõnealune dokumentatsioon tuleb maksuhaldurile esitada viimase taotluse korral.

(10)	Teatatud muudatused näevad tõepoolest ette tonnaažimaksuga maksustatud ettevõtjate vabastuse mõlemast kohustusest oma piiriüleste tehingute puhul, kuid need jäävad tonnaažimaksuga maksustatud ettevõtjate suhtes jõusse Taanis asuvate sidusettevõtjate vaheliste tehingute puhul.

(11)

Seepärast mõjutab teatatud meede 12. märtsi 2002. aasta esialgse otsuse (millega kiidetakse heaks Taani tonnaažimaksuga maksustamise kord) (11) jaos 2.11.1 osutatud „turuhinna põhimõtet”, sest see muudab tonnaažimaksust kasu saavate äriühingute kohustust esitada andmeid ja aruandeid oma piiriüleste tehingute kohta.

(12)	Vabastus teavitamise ja tõendite esitamise kohustusest kehtib ainult tonnaažimaksuga maksustatud äriühingute suhtes.

2.2. Olemasoleva süsteemi kirjeldus

(13)	Tonnaažimaksuga maksustamise korda kirjeldatakse komisjoni 12. märtsi 2002. aasta otsuses, mis käsitleb juhtumit N 563/01, ja 7. veebruari 2007. aasta otsuses, mis käsitleb juhtumit N 469/05. Käesolevas jaos kirjeldatakse järgnevalt selle peamisi aspekte.

(14)

Kõikide abikõlblike tegevustega seotud tulu, mida maksustatakse vastavalt tonnaažimaksuga maksustamise korrale, on paušaalsumma, mis vastab iga aluse tonnaažimahutavuse alusel kindlaks määratud summade kogusummale, sõltumata laevandusettevõtja tegelikust kasumist:

kuni 1 000 Nt (netotonni)	7 Taani krooni (~0,90 eurot) päevas 100 Nt kohta
1 001 – 10 000 Nt	5 Taani krooni (~0,70 eurot) päevas 100 Nt kohta
10 001 – 25 000 Nt	3 Taani krooni (~0,40 eurot) päevas 100 Nt kohta
> 25 000 Nt	2 Taani krooni (~0,30 eurot) päevas 100 Nt kohta

(15)	Nii arvutatud tulu maksustatakse ettevõtte tulumaksu tavamääraga.

(16)

Alates 1. jaanuarist 2001 rakendunud korra võivad valida äriühingud, kes on Taani maksukohustuslased (kellel on Taanis kindel tegevuskoht) ja kes osutavad meretransporditeenuseid. Maksustamise korra võivad valida ka välismaa äriühingud, kes on Taanis registreeritud, sest nad on viinud oma tegevuskoha Taani. Maksustamise korda kohaldatakse ainult meretranspordialasest tegevusest teenitud tulu suhtes.

(17)

Laevandusettevõtjad võivad otsustada, kas valida kõnealune maksustamise kord või mitte. Valik tuleb teha hiljemalt tuludeklaratsiooni esitamisel aasta kohta, mil tonnaažimaksuga maksustamist kasutatakse esimest korda. Tonnaažimaksuga maksustamise korra valimise või sellest loobumise otsus on siduv kümme aastat. Taanis peavad samasse kontserni kuuluvad laevandusettevõtjad tegema tonnaažimaksuga maksustamise korra suhtes sama valiku. Kui laevandusettevõtja otsustab valida tonnaažimaksuga maksustamise korra, kohaldatakse kõnealust maksustamise korda tema kõikide aluste ja tegevuste suhtes, mis vastavad tingimustele.

(18)	Komisjonile teadaolevalt kohaldab Taani praegu meretranspordiettevõtjate suhtes lisaks tonnaažimaksuga maksustamise korrale veel ainult ühte kava: sellega vabastatakse laevaomanikud abikõlblike aluste pardal töötavate meremeeste tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumisest (nn DIS-kord) (12).

2.3. Kestus

(19)	Nagu meenutatud 7. veebruari 2007. aasta otsuses, kohustusid Taani ametiasutused 14. veebruari 2006. aasta kirjas teatama kümne aasta jooksul uuesti teatatud muudatusest. Seega lõpeb vaatlusalune meede 2015. aasta lõpus.

2.4. Eelarve

(20)	Nagu meenutatud 7. veebruari 2007. aasta otsuses, märkisid Taani ametiasutused, et kõnealune muudatus ei tohiks mõjutada olemasoleva korra eelarvet. Kavandatud muudatusega üksikuid toetusi ei muudeta.

3. UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(21)

Otsuses uurimismenetluse algatamise kohta tõstatas komisjon kaks peamist teatatud meetmega seotud probleemi.

—

Esiteks tuleks kindlaks määrata, kuidas Taani saab tagada, et pärast teatatud meetmete rakendamist suudab tema maksuhaldur siiski avastada Taani tonnaažimaksuga maksustatud laevandusettevõtjate välisriigis asuvate sidusettevõtjate katseid maksudest kõrvale hoiduda ja teavitada sellistest katsetest asjaomast välisriiki. Kui ta seda ei suuda, siis soovib komisjon teada, kas teised riigid, sh teised liikmesriigid, on valmis võtma enda kanda Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingutega (millest enamik on väga tõenäoliselt Taanis asuvad äriühingud) tehtud piiriüleste tehingute kontrollimise kohustuse.

—

Teiseks soovib komisjon teada, kas ainult kohalikke tonnaažimaksuga maksustamata sidusettevõtjaid omavate abisaajate ja ainult välismaa sidusettevõtjaid omavate abisaajate ebavõrdne kohtlemine seoses teavitamise ja tõendite esitamise kohustusega on õiguspärane. Matra kohtuotsust (13) arvesse võttes võib selline ebavõrdne kohtlemine tõepoolest mõjutada maksustamise korra kokkusobivust ühisturuga.

(22)	Komisjon meenutas, et abi sihtotstarbelise kasutamise meetmed on esmatähtsad tonnaažimaksuga maksustamise korra häireteta toimimise tagamisel.

(23)

Vaatlusaluse tõhusa abi sihtotstarbelise kasutamise meetme rakendamiseta võivad eelkõige muud kui meretranspordisektorid kas kõnealuses liikmesriigis või teistes riikides kasutada võimalust hoiduda kõnealuse liikmesriigi tonnaažimaksuga maksustatud sidusettevõtjatega teostatud kaubandustehingute abil kõrvale ettevõtte tulumaksust.

(24)

Komisjon kardab ka, et teates nimetatud abi sihtotstarbelise kasutamise meetme muutmine võib kaasa tuua olukorra, kus teistes riikides maksustatavad tegevused, mis seega ei kuulu maksustamisele Taani tonnaažimaksuga, saavad viimasest põhjendamatut kasu ebaõiglase hinnaga tehingute kaudu Taani tonnaažimaksuga maksustatud Taanis asuvate sidusettevõtjatega.

(25)	Komisjon märkis, et Taani maksuhaldur jätab siiski alles võimaluse teostada järelkontrolle kontsernisiseste tehingute üle, kuhu on kaasatud üksnes Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingud.

4. TAANI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA

(26)	15. märtsi 2007. aasta kirjas (14) reageerisid Taani ametiasutused menetluse algatamise otsusele, teatades, et neil ei ole rohkem märkusi ning seepärast viitavad nad vastustele, mis nad juba varem andsid 22. novembri 2005. aasta, 30. juuni 2006. aasta ja 29. septembri 2006. aasta kirjades.

(27)

22. novembri 2005. aasta kirjas on mainitud järgmist: „Teatatud kavaga ei kaasne riigiressursside üleandmist kasu saavatele äriühingutele. Tegemist on teavitamise ja tõendite esitamise nõude vähendamisega, millel ei ole eraldiseisvat majanduslikku väärtust. Seega ei kaasne teatatud meetmega mingeid täiendavaid rahalisi ega maksudest tulenevaid eeliseid jne varem komisjoni poolt heaks kiidetud kavadega võrreldes. Tonnaažimaksuga maksustatud laevandusettevõtjad peavad kõigi enda poolt kontrollitavate tehingute puhul järgima turuhinna põhimõtet. Teatatud kavaga seda ei muudeta. Kavas sisaldub vaid turuhinna põhimõtte järgimisega seotud dokumentatsiooni esitamise nõude vähendamine teatavate kontrollitud tehingute puhul.”

(28)

Taani ametiasutused märgivad oma 30. juuni 2006. aasta kirjas, et enne 1. juuni 2005. aasta seaduse 408 jõustumist kohaldatakse teavitamise ja tõendite esitamise kohustust üksnes sidusettevõtjate vaheliste piiriüleste tehingute suhtes. Kõnealuse seadusega laiendati seda kohustust tehingutele Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu ja ühe tonnaažimaksuga maksustamata Taani maksukohustuslasest sidusettevõtja vahel.

(29)

Seoses küsimusega, kas välisriigid, sealhulgas teised liikmesriigid peale Taani peaksid võtma enda kanda kõigi Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingutega tehtud piiriüleste tehingute kontrollimise kohustuse, märkisid Taani ametiasutused oma 29. septembri 2006. aasta kirjas järgmist:

„Riigi maksuhalduri kohus on kontrollida oma riigi maksukohustuslastest ettevõtjate ja füüsiliste isikute kasumiaruandeid. Rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt võib olla vajalik edastada teavet ka teistele riikidele kas spontaanselt või taotluse korral.

Liikmesriigi maksuhaldur peab saama ise otsustada, kuidas ta oma kontrollifunktsioone täidab. Taani maksuhalduri jaoks on esmatähtis see, et Taani maksutulu laekumine oleks tagatud olemasolevaid ressursse arvestades. See tähendab ka, et maksuhaldur keskendub oma kontrolli teostamisel loomulikult sellistele maksustatavatele üksustele, keda riskianalüüsi hinnangul tuleks lähemalt jälgida.

Kavandatava Taani tonnaažimaksuga maksustamise korra muudatusega ei kaasne selle olukorra muutust. See võib hoopis mõjutada Taani maksuhaldurite võimalusi vastata teiste riikide maksuhaldurite teabenõuetele.

Eriti seoses siirdehindadega võib pärast tehingu toimumist olla keeruline saada vajalikke tõendeid selle kohta, kas kontsernisisesed tehingud on toimunud kooskõlas turuhinna põhimõttega. Sageli ei ole hindamisel võrdluse aluseks olevad andmed täielikud. Seepärast on oluliselt kergem saada vajalikke andmeid kontsernisiseste tehingute toimumise ajal. Andmete esitamise kohustus on selge stiimul tagada pidevalt vajaliku tõendusmaterjali olemasolu, mille põhjal saab järeldada, et kontsernisisesed tehingud toimusid kooskõlas turuhinna põhimõttega.

Teatatud muudatuse tähtsus seisneb selles, et tonnaažimaksuga maksustatud äriühingud vabastatakse teavitamiskohustusest juhul, kui tehingud on toimunud kontserni kuuluvate välismaa äriühingutega. Vabastuse kohaselt ei kohaldata nende üksuste suhtes tõepoolest samasugust pideva tõendusmaterjali tagamise nõuet või teabe esitamise nõuet üldse, mille põhjal saab järeldada, et tehingud nende kontserni kuuluvate äriühingutega toimusid kooskõlas turuhinna põhimõttega. Teise riigi teabenõudele võib vastata tõendusmaterjalide olemasolu korral, näiteks kui äriühing arveldab tšekkidega. Kuid Taani maksuhaldurid ei saa nõuda uute tõendusmaterjalide esitamist üksnes teise riigi maksuhaldurite jaoks. Kui maksustatava üksuse suhtes ei kohaldata teavitamiskohustust, ei ole näiteks võimalik nõuda, et see üksus koostaks teise riigi jaoks võrdlusanalüüsi. Selles osas võib kõnealune vabastus olla kahjulik teistele riikidele.”

(30)

Samas 29. septembri 2006. aasta kirjas on seoses küsimusega, kas teatatud meetme kasutuselevõtt tagab piisava kaitse Taani tonnaažimaksuga maksustatud laevandusettevõtjate välisriigis asuvate sidusettevõtjate katsete vastu maksudest kõrvale hoiduda, märgitud järgmist:

„Et seda oleks võimalik tagada, tuleks kõiki tonnaažimaksuga maksustatud kontserni kuuluvaid välismaa äriühinguid omavaid üksusi vähemalt kord aastas kontrollida ning sellega seoses kontrollida kõiki kahe osapoole vahel toimunud tehinguid. Kuid see oleks täiesti ebareaalne. Taani maksuhaldurid peavad oma ressursse otstarbekalt kasutama ja püüdma optimeerida oma kontrollitegevust.

Kohaldatavad eeskirjad tõestavad seda, et on püütud luua võimalikult tugevat kaitset maksudest kõrvale hoidumise vastu. Teatatud muudatus ehk teavitamise ja tõendite esitamise kohustusest vabastamine nõrgestab seda kaitset vähesel määral. Seepärast tuli sellest ka komisjoni teavitada.”

(31)

Eespool nimetatud kirjaga teatasid Taani ametiasutused, et muudatus kahjustab veidi abi sihtotstarbelise kasutamise meedet, kuid samas täpsustab, et „veidi tähendab üksnes veidi”. Taani ametiasutused väidavad, et „kui teises piiriülese tehinguga seotud liikmesriigis kohaldatakse samuti tonnaažimaksuga maksustamise korda, ei oma see muudatus tähtsust. Probleemid võivad tekkida üksnes riikidega, kus sellist tonnaažimaksuga maksustamise korda ei rakendata. Kuid siin on oluline, kas riik ise on kehtestanud teavitamiskohustuse või ei ole ta pidanud oluliseks sellist kohustust oma maksukohustuslaste suhtes kohaldada.”

(32)

Küsimusele, kuidas põhjendada Taani tonnaažimaksuga maksustatud ja mitte maksustatud (kuid Taani tulumaksuga maksustavate) äriühingute ebavõrdset kohtlemist seoses teavitamise ja tõendite esitamise kohustusega, vastasid Taani ametiasutused, et spetsiaalne kasumiaruanne, mis kajastab maksude mahaarvestamise puudumist, tähendab, et teavitamise ja tõendite esitamise kohustus on vähem oluline tonnaažimaksuga maksustatud isikute puhul.

5. HUVITATUD ISIKUTE ESITATUD MÄRKUSED

(33)	Ainult üks huvitatud isik – Taani Reederite Ühing (Danmarks Rederiforening) – reageeris menetluse algatamise otsuse lühikokkuvõtet sisaldava teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

(34)

Taani Reederite Ühing meenutab oma 19. juuli 2007. aasta kirjas, (15) et Taani laevandusettevõtja peab endiselt tegutsema turuhinna tingimustel nii riigisiseste tonnaažimaksuga maksustatud tegevuste ja üldtegevuste vaheliste tehingute puhul kui ka välistehingute puhul samasse kontserni kuuluvate välismaa äriühingutega. Äriühing peab olema ka pidevalt võimeline esitama tõendeid kasutatud hindade kohta.

(35)	Taani Reederite Ühing rõhutab, et teatatud meetme alusel ei pea äriühingud esitama ette teavet välismaa sidusettevõtjatega teostatud tehingute kohta, vaid nad peavad seda tegema üksnes vastava taotluse korral.

(36)

Küsimuse kohta, kas äriühingute ebavõrdne kohtlemine seoses haldusmenetlustega on õiguspärane, märgib Taani Reederite Ühing, et komisjon ei tohiks kindlasti arvata, et teatavate äriühingute suhtes võib kohaldada tarbetut halduskoormust üksnes selleks, et neid kohelda võrdselt konkurentsis teiste äriühingutega, kelle puhul ametiasutused tunnevad, et kõnealuste menetluste rakendamine on vajalik.

6. TAANI KOMMENTAARID KOLMANDATE POOLTE MÄRKUSTE KOHTA

(37)	Taani ei saatnud kommentaare Taani Reederite Ühingu esitatud märkuste kohta.

7. ABI HINDAMINE

7.1. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase abi olemasolu

(38)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(39)

Tonnaažimaksuga maksustamise korda kohaldades annavad Taani ametiasutused riigiressursse kasutades eelise, alandades tulumaksu, mida kõnealune sektor peaks muidu maksma, soodustades seeläbi teatavaid ettevõtjaid, kuna meede on suunatud rahvusvahelisele laevandussektorile. Sellised toetused ähvardavad kahjustada konkurentsi ja võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna selliseid laevandustegevusi teostatakse põhiliselt ülemaailmsel turul.

(40)	Komisjon leiab, et teatatud meede ei muuda kava liigitamist riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(41)	Sellega seoses on kõige olulisem küsimus kindlaks määrata, kas kavandatav meede muudaks komisjoni 12. märtsi 2002. aasta otsuses (16) antud hinnangut korra ühisturuga kokkusobivuse kohta.

7.2. Meetme ühisturuga kokkusobivus

(42)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ning seega võib sellise abi suhtes mitte kohaldada riigiabi andmise üldist keeldu. Käesoleval juhul leiab komisjon, et teatatud meedet tuleb vaadelda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt.

(43)	Merendussektorile antavat abi tuleks eelkõige vaadelda seoses ühenduse 2004. aasta suunistega meretranspordile antava riigiabi kohta (17) (edaspidi „suunised”).

7.2.1. Abi sihtotstarbelise kasutamise meetmete leevendamine

(44)

Nagu meenutatud menetluse algatamise otsuses, on tonnaažimaksuga maksustamise korra ühisturuga kokkusobivuse üks peamisi tingimusi selliste kordadega seotud abi sihtotstarbelise kasutamise meetmete rakendamine. Sellele tingimusele on nimelt viidatud suuniste jao 3.1 viimases lõigus, kus on märgitud, et „juhul, kui laevaomanikust ettevõtja tegeleb ka muu äritegevusega, on nõutav läbipaistev raamatupidamine, et vältida abi „üleloksumist” mereveondusega mitteseotud tegevustesse”.

(45)

Korra lahutamatuks osaks olevate abi sihtotstarbelise kasutamise meetmete eesmärk on tagada, et ei kõnealuses liikmesriigis ega üheski teises liikmesriigis või kolmandas riigis ei saaks maksustamise korrast kaudselt kasu ükski muu tegevus peale meretranspordi. Kui muudetud tonnaažimaksuga maksustamise korra tulemusel saavad Taani tonnaažimaksuga maksustamise korrast kasu merendusega mitteseotud tegevused, on küsitav korra ühisturuga kokkusobivus.

(46)

Üks peamisi abi sihtotstarbelise kasutamise meetmeid on tonnaažimaksuga maksustatud äriühingute ja nende võimalike kohalike või välismaa sidusettevõtjate (või kõnealuste äriühingute osade, mis on maksustatud ettevõtte tulumaksu tavamääraga) vaheliste kaubandustehingute kontroll, mis põhineb turuhinna põhimõttel.

(47)

Isegi kui Taani ametiasutused leiavad, et teavitamise ja tõendite esitamise nõue ei oma iseenesest mingit majanduslikku väärtust, on see tegelikult seotud finantstehingutega, mis on oma olemuselt majanduslikku laadi. Kaubandustehingutega seotud tõhusa abi sihtotstarbelise kasutamise meetme rakendamiseta võivad eelkõige meretranspordisektorist erinevad sektorid kas kõnealuses liikmesriigis või teistes riikides kasutada võimalust hoiduda kõnealuse liikmesriigi tonnaažimaksuga maksustatud sidusettevõtjaga teostatud kaubandustehingute abil kõrvale ettevõtte tulumaksust, mis ei ole põhjendatud ühistes huvides oleva õiguspärase eesmärgiga.

(48)	Lisaks sellele, kui abi sihtotstarbelise kasutamise meetmed osutuvad või võivad osutuda kas või osaliselt ebatõhusaks, leiab komisjon, et tonnaažimaksuga maksustamise kord võib luua võimaluse maksudest kõrvale hoidumiseks, mis kahjustab teisi liikmesriike või EMP riike.

(49)	Juba nendel põhjustel võib abi sihtotstarbelise kasutamise meetmete leevendamine kaubandustingimusi kahjulikult mõjutada määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Sellisel juhul on kõnealune maksustamise kord ühisturuga kokkusobimatu.

7.2.2. Kohalike ja välismaa sidusettevõtjate eristamine

(50)

Lisaks saab komisjon aru, et Taani ametiasutused kavatsevad turuhinna põhimõttest lähtuva abi sihtotstarbelise kasutamise meetme abil jätkata kahe sidusettevõtja vaheliste tehingute kontrollimist, kui üks neist on maksustatud tonnaažimaksuga, kuid ainult juhul, kui mõlemad on Taani maksukohustuslased.

(51)

Järelikult, kuigi järelevalve teostamine tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu siseriiklike tehingute üle jääks Taani maksuhaldurite kohustuseks, oleks tonnaažimaksuga maksustatud Taani äriühingu ja välismaa sidusettevõtja vaheliste piiriüleste tehingute kontrollimine asjaomase välisriigi ülesanne. Selle tulemuseks võib olla puudulik järelevalve rahvusvaheliste finantstehingute üle.

(52)

Selle tulemusel muudab teatatud meede komisjoni poolt 2002. aastal heaks kiidetud Taani tonnaažimaksuga maksustamise korda, (18) kuna see vabastab tonnaažimaksuga maksustatud äriühingud 2002. aastal kehtinud nõuetest. Teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis Taani tonnaažimaksuga maksustatud ettevõtja sidusettevõtja võib muude kui mereveondusega seotud tegevuste teostamisel kergemini ära kasutada Taani tonnaažimaksu ja hoiduda kõrvale kõnealuse liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi tavamääraga ettevõtte tulumaksu tasumisest. Taani tunnistab seda, kui ta märgib, et abi sihtotstarbelise kasutamise meedet leevendatakse „veidi”. Kuid kõigi sektori äriühingute suhtes tuleks kohaldada mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Taani ametiasutused eeldavad, et pettused ja maksudest kõrvale hoidumine kaubandustehingutes on harvaesinev, kuid isegi sel juhul on kontroll ilmselt vajalik selleks, et tagada korrektsus rahvusvaheliste tehingute teostamisel.

(53)

Komisjon leiab, et kontsernisiseste tehingutega seotud abi sihtotstarbelise kasutamise meede peaks kaitsma ühisturu moonutuste eest, mis tekivad võrdselt nii asjaomases liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides sidusettevõtjatele pakutavatest eelistest. Muidu kahjustaks maksudest kõrvale hoidumine tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu kaudu tõsiselt ühisturu toimimist.

(54)

Seega leiab komisjon, et liikmesriik, kes on kasutusele võtnud tonnaažimaksuga maksustamise korra, peab kohtlema piiriüleseid kontsernisiseseid tehinguid (piiriüleseid tehinguid, millest võivad saada kasu sidusettevõtjad mis tahes teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis) samaväärselt nagu tehinguid, millest saavad kasu liikmesriigi enda territooriumil asuvad äriühingud. Teisisõnu peab liikmesriik kontsernisiseste tehingutega seotud abi sihtotstarbelise kasutamise meetme rakendamisel kohaldama tonnaažimaksuga maksustatud äriühingute ja välismaa sidusettevõtjate vaheliste tehingute puhul samu nõudeid, mida kohalike tonnaažimaksuga maksustamata sidusettevõtjatega teostatud tehingute puhul.

(55)

Mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt peab tonnaažimaksu kohaldav liikmesriik kõnealuse abi sihtotstarbelise kasutamise meetme alusel kehtestama sama teavitamise ja tõendite esitamise kohustuse nii siseriiklike tehingute (see võib olla kahjulik sellele liikmesriigile) kui ka piiriüleste tehingute (see võib olla kahjulik teistele liikmesriikidele või Euroopa Majanduspiirkonna riikidele) suhtes. See teave on tõepoolest esmatähtis kontsernisiseste siirdehindade kasutamise kontrollimisel.

(56)

Leevendades kontrolli, mida Taani ametiasutused peavad teostama Taani tonnaažimaksuga maksustatud äriühingu ja tema välismaa sidusettevõtja vaheliste tehingute suhtes, rikub Taani mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Sellega paneb Taani vähemalt osa kohustusest kontrollida, kas süsteemi eesmärke täidetakse ja kas seeläbi kahjustatakse ühisturuga kokkusobivuse põhimõtet, teisele liikmesriigile ja Euroopa Majanduspiirkonna riigile, kus maksustatakse tonnaažimaksuga maksustamata asjaomast tehinguga seotud sidusettevõtjat.

(57)	Seepärast teeb komisjon järelduse, et teatatud meetme tulemuseks on abi sihtotstarbelise kasutamise meetme oluline nõrgenemine teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis.

(58)

Lisaks sellele on komisjoni arvates põhjendamatu ainult kohalikke tonnaažimaksuga maksustamata sidusettevõtjaid omavate abisaajate ja ka välismaa sidusettevõtjaid omavate abisaajate ebavõrdne kohtlemine seoses teavitamise ja tõendite esitamise kohustusega. Seega kahjustab kõnealune meede põhjendamatult välismaa sidusettevõtjaid omavate äriühingute ja neid mitte omavate äriühingute vahelist konkurentsi.

(59)

Selle tulemusel mõjutab teatatud meede kaubandustingimusi kahjulikult määral, mis on vastuolus ühiste huvidega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses, ja sellega rikutakse suuniste jao 3.1 viimases lõigus sisalduvaid nõudeid. Seepärast tuleb kõnealune meede lugeda ühisturuga kokkusobimatuks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

7.3. Järeldus

(60)	Kokkuvõttes leiab komisjon, et teatatud meede põhjustab ühiste huvide kahjustamist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja peab seega Taani tonnaažimaksuga maksustamise korda ühisturuga kokkusobimatuks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teatatud meede, mille kohaselt kaotatakse Taani tonnaažimaksuga maksustatud laevaomanike suhtes kõigi teiste äriühingute suhtes kehtiv kohustus esitada 1. juuni 2005. aasta seaduse nr 408 alusel Taani maksuhalduritele äriteavet kõigi välismaal asuvate sidusettevõtjatega teostatud kaubandustehingute kohta, on ühisturuga kokkusobimatu.

Nimetatud meedet ei tohi seetõttu rakendada.

Artikkel 2

Taani teavitab komisjoni otsuse järgimiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kättesaamist.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 17. juuni 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) ELT C 135, 19.6.2007, lk 6.

(2) Registreeritud viite all TREN(2005) A/23228.

(3) Otsuse tekst on ametlikus keeles kättesaadav järgmisel Interneti-aadressil: http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/transports-2001/n563-01.pdf Komisjon kiitis 1. detsembri 2004. aasta otsusega (juhtum N 171/04) heaks abikõlblike lisatoimingute (toimingud, mis on tihedalt ja otseselt seotud transporditeenuse osutamisega) liikide loetelu laiendamise pardal asuvate äriruumide, näiteks kaupluste ja kioskite väljarentimisele kas kolmandatele äriühingutele või laevandusettevõtja sõltumatule osale, sõltumata sellest, kas kõnealustes kioskites tegeletakse abikõlbliku või abikõlbmatu tegevusega. Teise otsuse tekst on ametlikus keeles kättesaadav järgmisel Interneti-aadressil: http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/transports-2004/n171-04.pdf

(4) Viited TREN(2005) D/122520, TREN (2006) D/209990 ja D/217824.

(5) Registreeritud viidete TREN (2005) A/29975, TREN(2006) A/26422 ja A/33708 all.

(6) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(7) Vt http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/en/oj/2007/c_135/c_13520070619en00060019.pdf

(8) Registreeritud viite TREN(2007) A/25703 all.

(9) Registreeritud viite TREN(2007) A/38091 all.

(10) Kirjeldatud allpool jaos 2.2.

(11) Vt joonealune märkus 3. Otsuse jaos 2.11.1 selgitatakse, et Taani maksuseaduses sisalduvaid „turuhinna põhimõtte” sätteid kohaldatakse ka Taani tonnaažimaksuga maksustamise korra suhtes.

(12) Komisjoni 13. novembri 2002. aasta otsusega heaks kiidetud juhtum NN 116/98. Otsuse tekst on ametlikus keeles kättesaadav järgmisel Interneti-aadressil: http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/transports-1998/nn116-98.pdf

(13) Vt Euroopa Kohtu 15. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas C-225/91: Matra vs. komisjon ja eelkõige selle punkt 41: „41. Selles suhtes tuleb märkida, et kuigi artiklites 92 ja 93 ette nähtud menetlus jätab komisjonile ja teatud tingimustel nõukogule ulatusliku kaalutlusõiguse riigiabisüsteemi ühisturu tingimustega kokkusobivuse üle otsustamisel, on asutamislepingu üldisest ülesehitusest selge, et kõnealuse menetluse tulemus ei tohi kunagi olla vastuolus asutamislepingu konkreetsete sätetega (otsus kohtuasjas 73/79: komisjon vs. Itaalia, EKL 1980, lk 1533, punkt 11). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et riigiabi aspektid, mis on vastuolus asutamislepingu konkreetsete sätetega peale artiklite 92 ja 93, võivad olla nii lahutamatult seotud abi esemega, et ei ole võimalik neid eraldi hinnata (otsus kohtuasjas 74/76: Iannelli vs. Meroni, EKL 1977, lk 557).”

(14) Registreeritud viite TREN(2007)A/26997 all.

(15) Registreeritud viite TREN(2007)A/38091 all.

(16) Vt joonealune märkus 3.

(17) ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

(18) Vt joonealune märkus 3.

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/8

KOMISJONI OTSUS,

27. november 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ XI, XII, XV ja XVI lisa seoses selliste laborite nimekirjaga, kellel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust, ning nende laborite suhtes kohaldatavate minimaalsete turvanõuetega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9094 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/869/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ, (1) eriti selle artikli 67 lõiget 2 ja artikli 87 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2003/85/EÜ on kehtestatud suu- ja sõrataudi puhkemisel rakendatavad minimaalsed kontrollimeetmed ning teatavad ennetusmeetmed tagamaks pädevate asutuste ja põllumajandustootjate paremat ettevalmistust ja paremat teadlikkust sellest haigusest.

(2)

Direktiivi 2003/85/EÜ artiklis 65 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitletaks teadustegevuse, diagnostika või tootmise eesmärgil üksnes vastava loaga laborites, mis on loetletud kõnealuse direktiivi XI lisas, ning nende tegevus vastaks vähemalt kõnealuse direktiivi XII lisas kehtestatud bioohutuse standarditele.

(3)	Direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa A osas on loetletud riiklikud laborid, kellel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust teadustegevuse ja diagnostika eesmärgil. Kõnealuse lisa B osas on loetletud laborid, kellel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust vaktsiinide tootmisel.

(4)	Prantsusmaa on komisjonile ametlikult teatanud, et üks nende riiklik tugilabor ja üks vaktsiini tootev labor ei vasta enam direktiivi 2003/85/EÜ artikli 65 punktis d sätestatud bioohutuse standarditele.

(5)

Madalmaad on komisjonile ametlikult teatanud elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitleda võiva riikliku diagnostikalabori uuest nimemuutusest ning endise labori Centraal Veterinair Instituut (CVI-Lelystad) selle osa, kellel oli lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust vaktsiinide tootmiseks, ülevõtmisest eraettevõtja Lelystad Biologicals BV, Lelystad poolt.

(6)	Seepärast on vaja muuta direktiivi 2003/85/EÜ XI lisas esitatud nimekirju laboritest, kellel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust.

(7)

Direktiivi 2003/85/EÜ XII lisa punktis 1 on sätestatud elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevate laborite bioohutuse standardid. Kõnealuses punktis on sätestatud, et nimetatud laborid peavad vastama suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni 26. istungjärgul 1985. aasta aprillis Roomas koostatud ja 1993. aastal muudetud „Suu- ja sõrataudiviirusega in vitro ja in vivo töötavate laborite miinimumnõuetes” sätestatud miinimumnõuetele või neid ületama.

(8)

Direktiivi 2003/85/EÜ XV lisa punktis 1 on sätestatud, et kõik elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevad riiklikud laborid peavad töötama vastavalt rangetele turvatingimustele, mis on ette nähtud suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni 26. istungjärgul 1985. aasta aprillis Roomas koostatud ja 1993. aastal peetud 30. istungjärgu ettekande 6. liite punktiga ii muudetud „Suu- ja sõrataudiviirusega in vitro ja in vivo töötavate laborite miinimumnõuetega”.

(9)

Lisaks on direktiivi 2003/85/EÜ XVI lisa punktis 7 sätestatud, et ühenduse tugilabor tegutseb vastavalt taudi suhtes kehtestatud rangetele heakskiidetud turvanõuetele, mis on määratud käesoleva direktiivi XII lisas osutatud suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni 26. istungjärgul 1985. aasta aprillis Roomas koostatud ja 1993. aastal peetud 30. istungjärgu ettekande 6. liite punktiga ii muudetud „Suu- ja sõrataudiviirusega in vitro ja in vivo töötavate laborite miinimumnõuetes”.

(10)

Võttes arvesse liikmesriigis 2007. aastal olnud suu- ja sõrataudi puhangut, mis oli seotud suu- ja sõrataudiviiruse väljapääsemisega laborist, muudeti „Suu- ja sõrataudiviirusega in vitro ja in vivo töötavate laborite miinimumnõudeid” (edaspidi „bioohutuse standardid”). Pärast bioohutuse standardite alaseid nõupidamisi liikmesriikidega toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames võeti 29. aprillil 2009 peetud suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni 38. korralisel istungil vastu kõnealuste standardite parandatud versioon (2) ning lisati see 28.–30. aprillil 2009 Roomas peetud suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni 38. korralise istungi ettekandesse (edaspidi „ettekanne”). Parandatud versioon asendab 1985. aastal koostatud ja 1993. aastal muudetud bioohutuse standardeid. Seepärast tuleks direktiivi 2003/85/EÜ XII, XV ja XVI lisa vastavalt muuta.

(11)	Direktiivi 2003/85/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/85/EÜ XI, XII, XV ja XVI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.

(2) 28.–30. aprillil 2009 Roomas peetud suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni 38. korralise istungi ettekande 10. liide (lk 82) on avaldatud aadressil http://www.fao.org/ag/againfo/commissions/docs/SecurityStandards_2009.pdf

LISA

XI, XII, XV ja XVI lisa muudetakse järgmiselt.

XI lisa muudetakse järgmiselt:

A osas asendatakse Prantsusmaad käsitlev kanne järgmisega:

„FR

Prantsusmaa

Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA), Laboratoire d’études et de recherches en pathologie animale et zoonoses, Maisons-Alfort

Prantsusmaa”;

A osas asendatakse Madalmaid käsitlev kanne järgmisega:

„NL

Madalmaad

Centraal Veterinair Instituut, Lelystad (CVI-Lelystad)

Madalmaad”;

B osast jäetakse välja järgmine Prantsusmaad käsitlev kanne:

„FR

Prantsusmaa

Merial, S.A.S., Laboratoire IFFA, Lyon”;

B osas asendatakse Madalmaid käsitlev kanne järgmisega:

„NL

Madalmaad

Lelystad Biologicals BV, Lelystad

Madalmaad”.

XII lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevate laborite ja ettevõtete tegevus peab vastama vähemalt suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni 38. korralisel istungil 29. aprillil 2009 Roomas vastu võetud aruande 10. liites esitatud „Suu- ja sõrataudi viirusega in vitro ja in vivo töötavate laborite miinimumnõuetele” (edaspidi „bioohutuse standardid”).”

XV lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Kõikide elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevate riiklike laborite tegevus peab vastama vähemalt XII lisa punktis 1 osutatud bioohutuse standarditele.”

XVI lisa punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.	Ühenduse tugilaborite tegevus peab vastama vähemalt XII lisa punktis 1 osutatud bioohutuse standarditele.”

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/11

KOMISJONI OTSUS,

27. november 2009,

millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide osas

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9199 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/870/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 6 lõike 4 teise lõigu viimast lauset,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsuses 2009/821/EÜ, millega koostatakse loetelu heakskiidetud piirikontrollipunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES, (3) on sätestatud kooskõlas direktiividega 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ heakskiidetud piirikontrollipunktide loetelu. Nimetatud loetelu on esitatud kõnealuse otsuse I lisas.

(2)

Komisjoni Toidu- ja Veterinaarameti (FVO) järelevalvetalitus korraldas Taanis Kopenhaageni lennujaama piirikontrollipunkti ülevaatuse. Ülevaatuse tulemused olid rahuldavad. Seega tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisas sätestatud loetelus lisada kõnealuse piirikontrollipunkti kohta üks täiendav kontrollikeskus.

(3)

Taanilt, Prantsusmaalt, Itaalialt ja Portugalilt saadud teatiste alusel tuleks teatavad loomakategooriad või teatavad loomset päritolu tooted, mida saab kontrollida teatavates otsuse 2009/821/EÜ kohaselt juba heakskiidetud piirikontrollipunktides, lisada kõnealuse otsuse I lisas kõnealuste liikmesriikide kohta sätestatud loeteludesse.

(4)

Otsuse 2009/821/EÜ kohaste FVO ülevaatuste tulemuste ning Prantsusmaalt, Iirimaalt ja Itaalialt saadud teatiste alusel tuleks teatavad loomakategooriad või teatavad loomset päritolu tooted, mida saab kontrollida teatavates otsuse 2009/821/EÜ kohaselt juba heakskiidetud piirikontrollipunktides, jätta välja kõnealuse otsuse I lisas kõnealuste liikmesriikide kohta sätestatud loeteludest.

(5)	Lätilt saadud teatise alusel tuleks kõnealust liikmesriiki käsitlevat piirikontrollipunktide loetelu muuta, et võtta arvesse ühe Läti piirkontrollipunkti tegevuse peatamist.

(6)	Belgialt, Saksamaalt ja Prantsusmaalt saadud teatiste alusel tuleks teatavad kõnealuste liikmesriikide piirikontrollipunktid jätta välja otsuse 2009/821/EÜ I lisas sätestatud piirikontrollipunktide loetelust.

(7)	Itaalialt saadud teatise alusel tuleks kõnealust liikmesriiki käsitlevat piirikontrollipunktide loetelu muuta, et võtta arvesse ühe Itaalia piirkontrollipunkti nime muutust.

(8)	Lisaks on Belgia teatanud, et Zeebrugge piirikontrollipunktis asuv rajatis OCHZ on suletud ja et on võetud kasutusele uus kontrollirajatis.

(9)	Seepärast tuleks otsust 2009/821/EÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/821/EÜ I lisa muudetakse käesoleva otsuse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(3) ELT L 296, 12.11.2009, lk 1.

LISA

I lisa muudetakse järgmiselt.

Belgiat käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

a)	kanne Oostende sadama kohta jäetakse välja;

kanne Zeebrugge sadama kohta asendatakse järgmisega:

„Zeebrugge

BE ZEE 1

HC(2), NHC(2)”

Taanit käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanne Kopenhaageni lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„København	DK CPH 4	A	Centre 1, SAS 1 (North)	HC(1)(2), NHC (*)
			Centre 2, SAS 2 (East)	HC (*), NHC(2)
			Centre 3		U, E, O
			Centre 4	HC(2)”

kanne Skageni sadama kohta asendatakse järgmisega:

„Skagen

DK SKA 1

HC-(FR)(1)(2)(3), NHC(6)”

3)	Saksamaad käsitlevas osas jäetakse välja kanded Kieli, Lübecki ja Rügeni piirkontrollipunktide kohta.

Iirimaad käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanne Dublini lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Dublin Airport

IE DUB 4

E”

kanne Shannoni lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Shannon

IE SNN 4

HC(2), NHC(2)

U, E”

Prantsusmaad käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

a)	kanne Concarneau–Douarnenez’ sadama kohta jäetakse välja;

kanne Roissy Charles-de-Gaulle lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Roissy Charles-de-Gaulle

FR CDG 4

Air France

HC-T(1),

HC-NT,

NHC-NT

France Handling

HC-T(1),

HC-NT,

NHC

Station animalière

E, O(14)”

kanne Vatry lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Vatry

FR VRY 4

HC-T(CH)(1)(2), NHC-NT(2)”

Itaaliat käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanne Civitavecchia sadama kohta asendatakse järgmisega:

„Civitavecchia

IT CVV 1

HC(2), NHC(2)”

kanne Gioia Tauro sadama kohta asendatakse järgmisega:

„Gioia Tauro

IT GIT 1

HC(2),

NHC-NT(2)”

kanne Vado Ligure Savona sadama kohta asendatakse järgmisega:

„Vado Ligure Savona

IT VDL 1

HC(2), NHC-NT(2)”

Lätit käsitlevas osas asendatakse kanne Riia sadama (Baltmarine Terminal) kohta järgmisega:

„Riga (Baltmarine Terminal) (*)

LV BTM 1

HC-T(FR)(2) (*)”

Portugali käsitlevas osas asendatakse kanne Lissaboni lennujaama kohta järgmisega:

„Lisboa

PT LIS 4

HC(2),

NHC-NT(2)

O”

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/15

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega antakse Horvaatia Vabariigile volitused ühinemiseelse abi V rahastamisvahendist (põllumajanduse ja maaelu arendamine) meetmete 101 ja 103 jaoks antava abi haldamiseks ühinemiseelsel perioodil

(2009/871/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (1),

võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (2) eriti selle artikleid 18 ja 186,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”), (3) eriti selle artiklit 53c ja artikli 56 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „rakenduseeskirjad”), (4) eriti selle artiklit 35,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1085/2006 on sätestatud kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele antava ühinemiseelse abi eesmärgid ja põhimõtted ajavahemikuks 2007–2013 ning antud komisjonile vastutus kõnealuse abi rakendamise eest.

(2)	Määruse (EÜ) nr 718/2007 artiklitega 11–14, 18 ja 186 on komisjonile antud võimalus anda abisaajale riigile haldusvolitused ning määratakse sellise volitamise nõuded seoses ühinemiseelse abi V rahastamisvahendiga, mis on ette nähtud põllumajanduse ja maaelu arendamiseks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 7 kohaselt sõlmivad komisjon ja abisaaja riik raamlepingu, et sätestada ning leppida kokku ühenduselt abisaajale riigile antava rahalise abiga seotud koostöö eeskirjad. Vajaduse korral võib raamlepingut täiendada valdkondliku lepingu või valdkondlike lepingutega, mis hõlmavad konkreetset rahastamisvahendit käsitlevaid sätteid.

(4)	Abisaajale riigile haldusvolituste andmiseks peavad olema täidetud finantsmääruse artiklis 53c ja artikli 56 lõikes 2 ning rakenduseeskirjade artiklis 35 sätestatud tingimused.

(5)	Horvaatia Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel sõlmiti 17. detsembril 2007 raamleping, mis käsitleb koostööeeskirju EÜ finantsabi andmiseks Horvaatia Vabariigile ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alusel abi andmise raames.

(6)

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmis põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Horvaatia Vabariigis (edaspidi „IPARDi programm”), mille komisjon kiitis heaks 25. veebruari 2008. aasta otsusega K(2008) 690 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 7 lõikega 3 ja määruse (EÜ) nr 718/2007 artikliga 184, on sätestatud ühenduse iga-aastase toetuse kava ja rahastamisleping.

(7)	Valdkondliku lepinguga, mille 12. jaanuaril 2009 sõlmisid Euroopa Ühenduste Komisjon Euroopa Ühenduse nimel ja Horvaatia Vabariigi valitsus Horvaatia Vabariigi nimel, täiendatakse raamlepingu sätteid ning nähakse ette erisätted IPARDi programmi rakendamiseks ja elluviimiseks.

(8)	Komisjon muutis IPARDi programmi viimati 10. septembril 2009 otsusega K(2009) 6770.

(9)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 718/2007 artiklile 21 peab abisaaja riik määrama järgmised IPARDi programmi rakendamise eest vastutavad organid ja ametiasutused: pädev akrediteeriv ametnik, siseriiklik eelarvevahendite käsutaja, riiklik fond, haldusasutus, IPARDi asutus ja auditeerimisasutus.

(10)	Horvaatia valitsus on määranud riiklikuks fondiks riikliku fondi sektori, kes kuulub rahandusministeeriumi juurde kuuluva riigikassa alluvusse ning täidab valdkondliku lepingu I lisas määratud ülesandeid ja kohustusi.

(11)	Horvaatia valitsus on määranud IPARDi asutuseks põllumajandusturu- ja struktuuritoetuse direktoraadi, kes kuulub põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu ministeeriumi alluvusse ning täidab valdkondliku lepingu I lisas määratud ülesandeid ja kohustusi.

(12)	Horvaatia valitsus on määranud haldusasutuseks maaelu arengu direktoraadi (SAPARDi/IPARDi programmi haldusasutus), kes kuulub põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu ministeeriumi alluvusse ning täidab valdkondliku lepingu I lisas määratud ülesandeid ja kohustusi.

(13)	Pädev akrediteeriv ametnik teatas Euroopa Komisjonile 12. novembril 2008 vastavalt määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 12 lõikele 3 siseriikliku eelarvevahendite käsutaja ja riikliku fondi akrediteerimisest.

(14)	Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja teatas Euroopa Komisjonile 12. novembril 2008 vastavalt määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 13 lõikele 3 ühinemiseelse abi V rahastamisvahendi (maaelu arendamine) haldamise ja rakendamise eest vastutava tegevusstruktuuri akrediteerimisest.

(15)

Põllumajandusturu- ja struktuuritoetuse direktoraat, kes toimib IPARDi asutusena, ning maaelu arengu direktoraat (SAPARDi/IPARDi programmi haldusasutus), kes toimib haldusasutusena, vastutavad nende kolme meetme rakendamise eest, mille siseriiklik eelarvevahendite käsutaja valis akrediteerimiseks IPARDi programmi seitsme meetme hulgast: programmis määratletud meede 101 (investeeringud põllumajandusettevõtete ümberkorraldamiseks ja ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks), meede 103 (investeeringud põllumajandustoodete töötlemise ja müügi ümberkorraldamiseks ja ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks) ning meede 301 (maapiirkondade infrastruktuuri täiustamine ja arendamine).

(16)	Horvaatia ametiasutused esitasid 16. märtsil 2009 komisjonile abikõlblike kulude loetelu kooskõlas valdkondliku lepingu artikli 32 lõikega 3. Komisjon kiitis kõnealuse loetelu heaks 8. aprillil 2009.

(17)

Valdkondliku lepingu artikli 19 lõike 1 nõuete arvessevõtmiseks vastavad ühendusepoolse kaasrahastamise tingimustele üksnes sellised käesoleva otsuse kohased kulud, mis on makstud pärast haldusvolituste andmist käsitleva otsuse kuupäeva, välja arvatud määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 172 lõike 3 punktis c osutatud üldkulud. Kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas usaldusväärse finantshalduse põhimõttega ning eelkõige säästlikkuse ja tasuvuse põhimõttega.

(18)

Määruses (EÜ) nr 718/2007 on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 18 lõikes 2 osutatud eelneva heakskiidu nõudest võib loobuda iga asjaomase haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise analüüsi alusel; kõnealuses määruses on sätestatud ka nimetatud analüüsi korraldamise üksikasjalikud eeskirjad.

(19)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 718/2007 artiklitele 14 ja 18 on kõnealuse määruse artiklites 11–13 osutatud akrediteerimine läbi vaadatud ning muu hulgas kohapealsete kontrollide käigus uuritud asjaomaste ametiasutuste menetlusi ja struktuure, mis on sätestatud siseriikliku eelarvevahendite käsutaja esitatud taotluses.

(20)

Komisjon kontrollis siiski meedet 101 (investeeringud põllumajandusettevõtete ümberkorraldamiseks ja ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks) ning meedet 103 (investeeringud põllumajandustoodete töötlemise ja müügi ümberkorraldamiseks ja ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks) sellise süsteemi põhjal, mida saab rakendada kõigi asjakohaste elementide puhul, kuid mida veel ei rakendata.

(21)	Kuigi käesolev otsus ei hõlma auditeerimisasutust, on kohapealsete kontrollide käigus hinnatud, kuivõrd kõnealune asutus on valmis toimima talituslikult sõltumatu auditiorganina selleks ajaks, kui komisjonile esitatakse akrediteerimispakett haldusvolituste andmiseks.

(22)	Finantsmääruse artikli 56 lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 718/2007 artiklite 11–13 nõuete täitmist Horvaatia poolt on hinnatud kohapealsete kontrollide käigus.

(23)

Hindamise tulemused on näidanud, et Horvaatia täidab meetmetega 101 ja 103 seotud nõudeid. Siiski ei ole põllumajandusturu- ja struktuuritoetuse direktoraat, kes toimib IPARDi asutusena, veel nõuetekohaselt rakendanud Horvaatia programmi meetme 301 rakendamiseks täidetavate ülesannete akrediteerimiskriteeriumeid.

(24)

Seetõttu on asjakohane loobuda määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 18 lõikes 1 ja finantsmääruse artiklis 165 osutatud eelneva heakskiidu nõudest ning anda siseriiklikule eelarvevahendite käsutajale, riiklikule fondile, IPARDi asutusele ja haldusasutusele Horvaatia programmi meetmete 101 ja 103 detsentraliseeritud haldusvolitused,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Asjaomastele organitele antakse volitused ühinemiseelse abi V rahastamisvahendist (põllumajanduse ja maaelu areng) antava abi haldamiseks käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

2. Loobutakse määruse (EÜ) nr 718/2007 artikliga 18 ette nähtud nõudest, et komisjon peab eelnevalt heaks kiitma Horvaatia Vabariigi haldamis-, maksmis- ja rakendamisülesanded, mis on seotud meetmega 101 (investeeringud põllumajandusettevõtete ümberkorraldamiseks ja ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks) ja meetmega 103 (investeeringud põllumajandustoodete töötlemise ja müügi ümberkorraldamiseks ja ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks).

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldavad järgmised struktuurid, organid ja ametiasutused, mille Horvaatia Vabariik on määranud ühinemiseelse abi V rahastamisvahendi programmi meetmete 101 ja 103 haldamiseks:

a)	siseriiklik eelarvevahendite käsutaja;

b)	riiklik fond;

ühinemiseelse abi V rahastamisvahendi tegevstruktuur:

—	haldusasutus;

—	IPARDi asutus.

Artikkel 3

1. Haldusvolitused antakse käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud struktuuridele, organitele ja ametiasutustele.

2. Riigi ametiasutused kontrollivad veelgi käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud struktuure, organeid ja ametiasutusi, et kindlustada haldus- ja kontrollisüsteemi rahuldav toimimine. Kontrolle tehakse enne seda, kui esitatakse esimene kuludeklaratsioon artikli 1 lõikes 2 sätestatud meetmetega seotud hüvitamise taotlemiseks.

Artikkel 4

1. Enne käesoleva otsuse kuupäeva makstud kulud ei ole mingil juhul abikõlblikud, välja arvatud määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 172 lõike 3 punktis c osutatud üldkulud.

2. Kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas usaldusväärse finantshalduse põhimõttega ning eelkõige säästlikkuse ja tasuvuse põhimõttega.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks IPARDi programmi raames üksikutele abisaajatele abi andmise otsuseid, kohaldatakse abikõlblikkuse eeskirju, mille Horvaatia esitas 16. märtsi 2009. aasta kirjas nr „Klass: NP 018-04/09-01/106, viitenumber: 525-12-3-0472/09-2” ja mis registreeriti komisjonis 26. märtsil 2009 numbri 8151 all.

Artikkel 6

1. Komisjon jälgib, kuidas täidetakse haldusvolituste andmise nõudeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 718/2007 artiklis 17.

2. Kui komisjon leiab, et Horvaatia ei täida enam käesoleva otsusega ette nähtud kohustusi, võib ta antud haldusvolitused igal ajal käesoleva otsuse rakendamise jooksul tühistada või peatada.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

(2) ELT L 170, 29.6.2007, lk 1.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/18

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Liidu harvikhaiguste eksperdikomitee moodustamise kohta

(2009/872/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 152,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on määratlenud harvikhaigused esmatähtsa valdkonnana valges raamatus „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”, (1) mille komisjon võttis vastu 23. oktoobril 2007 ja millega töötatakse välja ELi tervishoiustrateegia.

(2)

Samal ajal, 23. oktoobril 2007, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (2). Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 7 punktile 2 ja lisale võetakse tervisealase teabe ja teadmiste loomise ja levitamise valdkonnas meetmeid tihedas koostöös liikmesriikidega, töötades selleks välja konsultatsioonimehhanisme ja osalusprotsesse.

(3)

Komisjon võttis 11. novembril 2008 vastu komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Haruldased haigused: Euroopa ees seisvad väljakutsed” (3) (edaspidi „komisjoni teatis”) ja nõukogu võttis 8. juunil 2009 vastu nõukogu soovituse tegevuse kohta haruldaste haiguste valdkonnas (4) (edaspidi „nõukogu soovitus”).

(4)	Ühenduse meetmete ettevalmistamiseks ja rakendamiseks harvikhaiguste valdkonnas on vaja teha tihedat koostööd liikmesriikide spetsialiseerunud asutustega ja huvitatud isikutega.

(5)	Seepärast on vaja luua raamistik, et konsulteerida korrapäraselt kõnealuste asutuste, Euroopa Komisjoni toetatavate uurimistöö ja rahvatervisemeetmete valdkonna projektide juhtide ja asjaomaste kõnealuse valdkonna huvirühmadega.

(6)	Kõnealusele raamistiku loomise vajadusele on tähelepanu juhitud haruldasi haigusi käsitlevas teatises KOM(2008) 679 (lõplik). Teatise punktis 7 on märgitud, et komisjoni võiks abistada Euroopa Liidu haruldaste haiguste nõuandekomitee.

(7)	Kõnealune komitee ei toimi komiteena nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (5) tähenduses,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon moodustab Euroopa Liidu harvikhaiguste eksperdikomitee (edaspidi „komitee”).

Artikkel 2

1. Avalikkuse huvides toimiv komitee abistab komisjoni harvikhaiguste valdkonnas ühenduse meetmete kavandamisel ja rakendamisel ning soodustab vastavate kogemuste, põhimõtete ja tavade vahetust liikmesriikide ja erinevate asjaomaste isikute vahel.

2. Komitee ülesanded ei hõlma küsimusi, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta, (6) ning selle määruse artikli 4 alusel moodustatud harva kasutatavate ravimite komitee ega nõukogu otsuse 75/320/EMÜ (7) alusel moodustatud farmaatsiakomitee ülesannetega hõlmatavaid küsimusi.

3. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks teeb komitee järgmist:

a)	aitab komisjonil jälgida, hinnata ja levitada ühenduse ja riikide tasandil harvikhaiguste valdkonnas võetud meetmete tulemusi;

b)	annab oma panuse ühenduse meetmete rakendamisse kõnealuses valdkonnas, analüüsides eeskätt nende tulemusi ja tehes ettepanekuid võetud meetmete tulemuslikumaks muutmiseks;

c)	aitab ette valmistada komisjoni aruandeid komisjoni teatise ja nõukogu soovituse rakendamise kohta;

d)	esitab komisjonile selle palvel või oma algatusel arvamusi, soovitusi ja aruandeid;

e)	aitab komisjoni harvikhaiguste valdkonnas tehtavas rahvusvahelises koostöös;

f)	aitab komisjonil koostada suuniseid ja soovitusi ning võtta muid meetmeid, mis on määratletud komisjoni teatises ja nõukogu soovituses;

g)	esitab komisjonile igal aastal oma tegevuse kohta aruande.

4. Komitee võtab kokkuleppel komisjoniga vastu oma kodukorra.

Artikkel 3

1. Komitee koosseisu kuulub 51 liiget ja vastav arv asendusliikmeid, sealhulgas:

a)	üks esindaja iga liikmesriigi ministeeriumist või valitsusasutusest, mis vastutab harvikhaiguste valdkonna eest; selle esindaja määrab iga liikmesriigi valitsus;

b)	neli patsientide organisatsioonide esindajat;

c)	neli farmaatsiatööstuse esindajat;

d)	üheksa selliste käimasolevate ja/või lõpetatud ühenduse harvikhaiguste valdkonna projektide esindajat, mida rahastatakse ühenduse tervisevaldkonna tegevusprogrammide raames, (8) sealhulgas kolm Euroopa harvikhaiguste tugikeskuste katsevõrgustiku liiget;

e)	kuus selliste käimasolevate ja/või lõpetatud haruldasi haigusi käsitlevate projektide esindajat, mida rahastatakse ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarengu raamprogrammide alusel (9);

üks esindaja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusest, mille volitused, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus, (10) hõlmavad uusi haruldasi nakkushaigusi käsitlevaid meetmeid.

Asjaomaste riikide valitsuste palvel võib komisjon suurendada komitee liikmete arvu ning lisada ühe esindaja igast EFTA riigist, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline; iga asjaomase EFTA riigi valitsus määrab ühe esindaja ministeeriumist või valitsusasutusest, mis vastutab harvikhaiguste valdkonna eest.

2. Komitee koosolekutel võivad osaleda komisjoni ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) esindajad ning harva kasutatavate ravimite komitee esimees või aseesimees.

3. Harvikhaiguste valdkonna rahvusvaheliste ja kutseorganisatsioonide ning muude ühenduste esindajatele võidakse anda vaatleja staatus, kui nad esitavad komisjonile nõuetekohase põhjendatud taotluse.

4. Komisjon määrab lõike 1 punktides b–e osutatud rühmade esindajad komitee liikmeteks sobivate kandidaatide loetelust, mis koostatakse pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil. Osalemiskutses esitatakse nõutav kvalifikatsioon ja tingimused, millele on vaja komitee liikmeks saamiseks vastata. Kõik komitee liikmed täidavad oma kohustusi avalikkuse huvides.

5. Komitee liikmeteks määratud, punktides b–e osutatud rühmade esindajad täidavad oma kohustusi sõltumatult. Nad täidavad komitee liikme ülesandeid ilma oma päritoluorganisatsioonilt juhiseid saamata.

Artikkel 4

Komitee liikmete ametiaeg on kolm aastat ja neid võib uueks ametiajaks samasse ametisse tagasi nimetada. Nad jäävad ametisse, kuni nad asendatakse.

Liikme ametiaeg lõppeb enne kolme aasta pikkust perioodi, kui ta annab tagasiastumisavalduse, kui lõpetatakse tema liikmestaatus organisatsioonis, mida ta esindab, kui ta on püsivalt võimetu koosolekutel osalema, kui ta ei suuda anda tõhusat panust komitee aruteludesse, kui ta ei täida Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 287 kehtestatud tingimusi või kui ta ei vasta osalemiskutses esitatud kvalifikatsiooninõudele ja tingimustele. Liikme ametiaeg võib ennetähtaegselt lõppeda ka juhul, kui liikme nimetanud organisatsioon taotleb tema asendamist.

Liikmetele, kelle ametiaeg lõppeb enne kolme aasta pikkust perioodi, võib määrata järelejäänud ametiajaks asendaja.

Artikkel 5

1. Komitee valib esimehe ja kolm aseesimeest, kelle ametiaeg on üks aasta, komitee liikmete eri rühmade hulgast artiklis 10 sätestatud korras. Aseesimehed asendavad esimeest tema puudumise korral.

2. Komitee esimees ja aseesimehed koos komisjoni esindajaga moodustavad komitee juhatuse, mis valmistab ette komitee töö.

3. Sekretariaaditeenused tagab komiteele komisjon. Komisjon koostab komitee koosolekute protokolli.

Artikkel 6

Komitee juhatus võib teatud päevakorraküsimuses kutsuda komitee töös väliseksperdina osalema vastavas valdkonnas eriti pädevaid isikuid.

Väliseksperdid võtavad osa ainult selle küsimusega seotud tööst, milles neil on palutud osaleda.

Artikkel 7

1. Komitee võib luua ajutisi töörühmi. Kõnealuseid töörühmi võib luua juhul, kui on vajadus selliste ajutiste või ad hoc tööülesannete täitmiseks, mis on seotud ettepanekute ettevalmistamisega konkreetsetes teadusvaldkondades või vastuste ettevalmistamisega konkreetseid teadusvaldkondi käsitlevatele komitee esitatud küsimustele.

2. Töörühmadesse kuuluvad väliseksperdid, kes valitakse vastavalt nende asjaomastele erialastele teadmistele.

3. Komitee võtab iga töörühma jaoks vastu volitused, milles on märgitud töörühma eesmärgid, koosseis, koosolekute sagedus ja tegevuse kestus.

4. Arvamuste ettevalmistamiseks võib komitee teha raportöörile, kes võib olla üks komitee liikmetest või välisekspert, ülesandeks koostada edaspidi vastavalt kodukorrale aruandeid.

5. Komitee võib määrata ühe või mitu komitee liiget osalema vaatlejatena teiste ekspertidest moodustatud komisjoni töörühmade tegevuses.

Artikkel 8

Liikmekohustuste täitmise eest tasu ei maksta; komitee ja artikli 7 alusel loodud töörühmade koosolekutega kaasnevad sõidu- ja elamiskulud katab komisjon vastavalt kehtivatele halduseeskirjadele.

Artiklite 6 ja 7 alusel vastu võetud ja Euroopa ühenduste eelarvet rahaliselt mõjutavad meetmed esitatakse komisjonile eelneva nõusoleku saamiseks ning neid rakendatakse kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

Artikkel 9

Komitee kutsub kokku komisjon ja selle koosolekuid peetakse tema ametiruumides. Komitee tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas.

Artikkel 10

1. Komitee arvamuste, aruannete ja soovituste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum saavutatakse, kui kohal on kaks kolmandikku komitee liikmetest.

2. Võimaluse korral võetakse komitee teaduslikud arvamused, aruanded ja soovitused vastu konsensuse alusel. Kui üksmeelele ei jõuta, võetakse arvamus vastu kohalolevate komitee liikmete häälteenamusega.

3. Komisjon võib komitee arvamuse või soovituse taotlemisel kehtestada tähtaja, mille jooksul arvamus tuleb esitada.

4. Komitees esindatud eri rühmade väljendatud seisukohad protokollitakse ning protokoll edastatakse komisjonile. Kui komitee kiidab esitatava arvamuse üksmeelselt heaks, koostab komitee ühised järeldused, mis lisatakse protokollile.

5. Sekretariaat võib pärast esimehelt nõusoleku saamist esitada komiteele arvamuste ja soovituste eelnõud vastuvõtmiseks kirjaliku menetluse teel, mis on sätestatud komitee kodukorras. Kõnealust kirjalikku menetlust tuleks soovitavalt kasutada siiski ainult kiireloomuliste meetmete puhul, mida tuleb võtta plaaniliste koosolekute vahepeal.

Artikkel 11

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 287 kohaldamist, ei tohi komitee liikmed avalikustada neile komitee või selle all- või töörühmade töös osalemise käigus teatavaks saanud teavet, kui komisjon on teatanud, et taotletud arvamus või esitatud küsimus käsitleb konfidentsiaalset teemat.

Sel juhul osalevad koosolekutel ainult komitee liikmed ja komisjoni esindajad.

Artikkel 12

Käesolev komitee hakkab tööle praeguse Euroopa Liidu haruldaste haiguste töökonna asemel, mis loodi lähtuvalt komisjoni 25. veebruari 2004. aasta otsusest 2004/192/EÜ, millega võetakse vastu 2004. aasta töökava ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (aastateks 2003–2008) rakendamiseks, sealhulgas kõnealuse aasta toetuste andmise tööprogramm (11).

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) KOM(2007) 630 (lõplik), 23.10.2007.

(2) ELT L 301, 20.11.2007, lk 3.

(3) KOM(2008) 679 (lõplik), 11.11.2008.

(4) ELT C 151, 3.7.2009, lk 7.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1.

(7) EÜT L 147, 9.6.1975, lk 23.

(8) EÜT L 155, 22.6.1999, lk 1; EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1; ELT L 301, 20.11.2007, lk 3.

(9) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(10) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(11) ELT L 60, 27.2.2004, lk 58.

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/30

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

millega võetakse vastu tehnilised rakendusmeetmed andmete sisestamiseks ja viisataotluste linkimiseks, andmetele juurdepääsuks, andmete muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks ning andmetöötlustoimingute registrite pidamiseks ja nendele juurdepääsuks viisainfosüsteemis

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 9402 all)

(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2009/876/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), (1) eriti selle artikli 45 lõike 2 punkte a–d,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (2) loodi liikmesriikidevaheline viisaandmete vahetamise süsteem VIS ja kohustati komisjoni see süsteem välja töötama.

(2)	Määruses (EÜ) nr 767/2008 sätestatakse VISi eesmärk ja funktsioonid ning VISiga seotud ülesanded ning kehtestatakse liikmesriikidevahelise viisaandmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada viisataotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste vastuvõtmist.

(3)	Määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 45 lõikes 2 on sätestatud, et keskse viisainfosüsteemi, riiklike liideste ning keskse VISi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuri tehniliseks rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 49 lõikes 2 osutatud korras.

(4)

Komisjoni otsuses 2009/377/EÜ (3) sätestatakse meetmed määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 16 osutatud päringute tegemise mehhanismi ja menetluste rakendamiseks. Komisjoni otsuses 2009/756/EÜ (4) sätestatakse viisainfosüsteemis biomeetriliseks isikutuvastuseks ja kontrolliks kasutatavate sõrmejälgede eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 45 lõikele 2 tuleb vastu võtta VISi tehniliseks rakendamiseks vajalikud meetmed andmete sisestamiseks ja viisataotluste linkimiseks, andmetele juurdepääsuks, andmete muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks ning andmetöötlustoimingute registrite pidamiseks ja nendele juurdepääsuks.

(6)	Vastu tuleb võtta omandi tehniline mõiste tagamaks, et VISis olevaid andmeid saaksid hooldada vaid viisasid välja andvad liikmesriikide asutused, kes vastutavad andmete VISi sisestamise eest.

(7)	Käesolevas viisasüsteemi tehnilise rakendamise otsuses sätestatud meetmetele tuleks lisada üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja viisainfosüsteemi liidese juhenddokument.

(8)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EÜ) nr 767/2008 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määruses (EÜ) nr 767/2008 arendatakse edasi Schengeni acquis’d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, teatas Taani 13. oktoobri 2008. aasta kirjaga ja kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 5 Schengeni acquis’ ülevõtmisest oma riigi õigusesse. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(9)

Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (5) kohaselt ei osalenud Ühendkuningriik määruse (EÜ) nr 767/2008 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei ole Ühendkuningriik käesoleva otsuse adressaat.

(10)

Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (6) kohaselt ei osalenud Iirimaa määruse (EÜ) nr 767/2008 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei ole Iirimaa käesoleva otsuse adressaat.

(11)	Käesolev otsus on Schengeni acquis’ edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(12)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule nimetatud kahe riigi osalemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, (7) mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(13)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (mis käsitleb kõnealuse lepingu sõlmimist Euroopa Liidu nimel) (9) artikliga 3.

(14)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele osutatakse otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ (mis käsitleb kõnealuse protokolli Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist) (10) artikliga 3.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopas Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (11) artikli 51 lõikega 1 loodud komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viisasüsteemi rakendamiseks vajalikud tehnilised meetmed viisataotlejate andmete sisestamiseks ja viisataotluste linkimiseks kooskõlas VIS määruse artikliga 8, andmetele juurdepääsuks kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17–22, andmete muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks kooskõlas VIS määruse artiklitega 23–25 ning andmeregistrite pidamiseks ja nendele juurdepääsuks viisainfosüsteemis kooskõlas VIS määruse artikliga 34 on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile, Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Eesti Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Itaalia Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Küprose Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Läti Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Rootsi Kuningriigile, Rumeeniale, Saksamaa Liitvabariigile, Slovaki Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile, Tšehhi Vabariigile ja Ungari Vabariigile.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(2) ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.

(3) ELT L 117, 12.5.2009, lk 3.

(4) ELT L 270, 15.10.2009, lk 14.

(5) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(6) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(7) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(8) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(9) ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(10) ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(11) ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

LISA

1. OMANDI TEHNILINE MÕISTE

Omandi tehnilise mõistega kirjeldatakse suhet andmete VISi sisestamise eest vastutava liikmesriigi ja sisestavate andmete vahel.

Omand vormistatakse viisataotlustoimikutesse sisestatud andmetele vastutava liikmesriigi tähise lisamise teel.

Viisataotluse ja viisasid väljaandvate asutuste asjaomaste otsuste omandiline kuuluvus registreeritakse VISis taotlustoimiku loomisel või asjaomase otsuse sisestamisel ning seda ei saa hiljem muuta.

2. ANDMETE SISESTAMINE JA VIISATAOTLUSTE LINKIMINE

2.1. Viisataotluse andmete sisestamine

Juhtudel, kui taotlus esitatakse liikmesriigi asutusele, mis esindab mõnda teist liikmesriiki, tuleb andmete sisestamisel VISi ja edasisel teabevahetusel selle taotlusega seoses lisada esindatava liikmesriigi tähis, mis talletatakse atribuudina „esindatav kasutaja”. See tähis võetakse samast kooditabelist kui VISi andmeid sisestava liikmesriigi tähis.

Kõik VIS määruse artikli 8 lõike 4 kohaselt lingitud taotlustoimikud kuuluvad sama liikmesriigi omandisse.

Kui liikmesriik kopeerib sõrmejäljed VISis registreeritud taotlustoimikust, saab ta enda omandisse uue taotlustoimiku, millesse sõrmejäljed kopeeritakse.

2.2. Andmete sisestamine pärast viisataotluse esitamist

Juhtudel, kui VIS määruse artiklite 10–14 kohased viisa väljaandmise, taotluse läbivaatamise katkestamise, viisa väljaandmisest keeldumise, väljaantud viisa tühistamise või selle kehtivusaja lühendamise või pikendamise otsused teeb teist liikmesriiki esindav liikmesriik, lisatakse VISi sisestavale teabele esindatava liikmesriigi tähis, mis võetakse samast kooditabelist kui VISi andmeid sisestava liikmesriigi tähis.

Otsused viisa väljaandmiseks, viisa kehtivusaja pikendamiseks ja lühendamiseks uue viisakleebisega sisestatakse VISi koos viisakleebise andmete ja sama omandilise kuuluvusega.

VIS määruse artikli 10 lõike 1 punktis e nimetatud VISi sisestatav viisakleebise number peab olema vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 856/2008 (1) kombinatsioon riikliku viisakleebise üheksakohalisest numbrist ja väljaandva liikmesriigi kolmekohalisest tähisest, (2) kusjuures juhul, kui riikliku viisakleebise number on lühem kui üheksa kohta, tuleb selle ette lisada vajalik arv nulle.

2.3. Viisataotluste linkimine

2.3.1. Viisataotluste linkimine juhul, kui on registreeritud varasem taotlus

Vaid taotlustoimiku omanikriigil on õigus viisataotlust vastavalt VIS määruse artikli 8 lõikele 3 sama taotleja muu(de) taotlus(t)ega linkida või linke korrigeerimise eesmärgil eemaldada.

Viisataotleja sõrmejälgi kopeeritakse lingitud toimikutest vaid 59 kuu vältel. Juhul kui taotluse sõrmejäljeandmed kopeeritakse varasemast taotlustoimikust, mis on vanem kui 59 kuud, ei tohi linki taotlustoimikute vahel kustutada.

2.3.2. Koos reisivate isikute taotluste linkimine

Selleks, et linkida vastavalt VIS määruse artikli 8 lõikele 4 koos reisivate isikute taotlustoimikud, edastatakse taotluste numbrid VISi koos, lisades asjakohase rühmatunnuse – kas perekond või reisijad. Rühma luua või linke rühma üksikliikmete vahel korrigeerimise eesmärgil eemaldada saab ainult see liikmesriik, kellele kuuluvad rühma üksiktaotlejate taotlustoimiku(d).

2.4. Menetlused juhul, kui konkreetsete andmete esitamine ei ole õiguslikel põhjustel nõutav või kui neid ei saa faktiliselt esitada

Vastavalt VIS määruse artikli 8 lõikele 5 sisestatakse tekstiväljadele „ei kohaldata” käsitsi või valitakse võimalusel väärtus kooditabelist. Kui andmeväli koosneb mitmest elemendist, tehakse selline sissekanne neisse kõigisse.

Juhul, kui vastavalt VIS määruse artikli 8 lõikele 5 ei ole sõrmejäljed nõutavad või neid ei saa anda, kasutatakse VISis kahte loogilist välja:

—	„fingerprintsNotRequired” (sõrmejäljed ei ole nõutavad);

—	„fingerprintsNotApplicable” (ei kohaldata).

Nende väljade väärtus määratakse vastavalt järgnevale tabelile, kus on esitatud kolm võimalikku olukorda:

—	sõrmejälgede andmine on nõutav;

—	sõrmejälgede andmine ei ole õiguslikel põhjustel nõutav;

—	sõrmejälgi ei saa faktiliselt anda.

VISi väli	Sõrmejälgede andmine on nõutav	Sõrmejälgede andmine ei ole õiguslikel põhjustel nõutav	Sõrmejälgi ei saa faktiliselt anda
„fingerprintsNotRequired”	FALSE (väär)	TRUE (tõene)	FALSE (väär)
„fingerprintsNotApplicable”	FALSE (väär)	TRUE (tõene)	TRUE (tõene)

Lisaks sisestatakse asjakohasele vaba teksti väljale „ReasonForFingerprintNotApplicable” (põhjus, miks sõrmejälgi ei anta) tegelik põhjus.

Kui liikmesriik edastab vastavalt VIS määruse artikli 48 lõikele 3 ainult määruse artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed, märgitakse artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud andmete puudumine, sisestades „ei kohaldata”, lisades viite VIS määruse artikli 48 lõikele 3 vaba teksti väljale, mis näitab, et andmete esitamine ei ole õiguslikel põhjustel nõutav. Asjaomaste väljade „FingerprintsNotRequired” ja „FingerprintsNotApplicable” väärtuseks määratakse TRUE (tõene).

3. JUURDEPÄÄS ANDMETELE

Varjupaigataotluse numbrit kasutatakse seoses VIS määruse artikli 21 lõikes 2 osutatud eesmärkidel tehtud otsingute ja päringutega. Päringud VIS määruse artikli 8 lõike 4 kohaselt lingitud taotluste kohta on võimalikud vaid punktis 2.3.2 osutatud perekonna tüüpi rühmade (abikaasa ja/või lapsed) puhul.

4. ANDMETE MUUTMINE, KUSTUTAMINE JA ENNETÄHTAEGNE KUSTUTAMINE VIS MÄÄRUSE ARTIKLI 24 KOHASELT

Järgmisi VISi registreeritud andmeid ei saa muuta:

—	taotluse number;

—	viisakleebise number;

—	otsuse liik;

—	esindatav liikmesriik (olemasolu korral);

—	andmete VISi sisestamise eest vastutav liikmesriik.

Kui loetletud andmeid on vaja muuta, kustutatakse taotlustoimik või viisasid väljaandvate asutuste otsuste andmed ning luuakse nende asemele uued. Taotlustoimikut saab kustutada vaid liikmesriik, kes on selles sisalduva teabe omanik.

5. ANDMETÖÖTLUSTOIMINGUTE REGISTRITE PIDAMINE JA JUURDEPÄÄS NEILE

5.1. Andmetöötlustoimingute registrite pidamine

Kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud registreeritakse logikirjena väljaga „TypeOfAction” (toimingu liik), mis sisaldab juurdepääsu eesmärki vastavalt VIS määruse artikli 34 lõikele 1.

Logikirje registreeritakse koos selle laekumishetke ajatempliga. Seda ajatemplit kasutatakse hiljem kustutatavate logikirjete kindlaksmääramiseks.

Kõigi andmetöötlustoimingute puhul registreeritakse logikirjes andmeid sisestav või päringut sooritav asutus. Logikirjes täpsustatakse kasutaja või keskne VIS kas saatja või saajana.

Logikirjesse ei lisata muid toiminguandmeid peale sisestava või päringut esitava asutuse ja viisataotluse numbri. VIS määruse artikli 34 lõikes 1 osutatud edastatud või otsingus kasutatud andmete liiki ei salvestata.

Kui VIS leiab VIS määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud kirjeid, milles välja „TypeOfAction” (toimingu liik) väärtuseks on määratud kas „Delete Application” (kustuta taotlus) või „Automatic Deletion” (automaatne kustutamine), arvutab ta, kas VIS määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamise aja lõppemisest on möödunud üks aasta ning kui on, siis kustutab need. Kõik sama numbrit kandvad andmetöötlustoimingute kirjed kustutatakse samaaegselt, kui neid ei vajata andmekaitse järelevalve eesmärgil vastavalt VIS määruse artikli 34 lõikele 2.

Andmetöötlustoimingute kirjeid ei muudeta ega kustutata enne ühe aasta möödumist VIS määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppemist.

5.2. Juurdepääs andmetöötlustoimingute registritele

Juurdepääs korraldusasutuse peetavatele registritele (logidele) on vastavalt VIS määruse artikli 34 lõikele 1 ainult VISi nõuetekohaselt volitatud haldajatel ja Euroopa andmekaitseinspektoril. See säte kehtib kirjetele juurdepääsu kirjete suhtes mutatis mutandis.

(1) ELT L 235, 2.9.2008, lk 1.

(2) Erandiks on Saksamaa, mille tähis on „D”.

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/35

NÕUKOGU OTSUS 2009/877/ÜVJP,

23. oktoober 2009,

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kirjavahetuse (mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute EUNAVFORilt Seišelli Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda ning nende kohtlemist pärast sellist üleandmist) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. juunil 2008 vastu resolutsiooni 1816 (2008), millega kutsutakse kõiki riike üles tegema koostööd jurisdiktsiooni määramisel, uurimise läbiviimisel ja kohtuvõimu teostamisel nende Somaalia rannikuvetes kinni peetud isikute suhtes, kes on toime pannud piraatlusjuhtumi või relvastatud röövi. Need sätted leidsid taaskinnitust 2. detsembril 2008 vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1846 (2008).

(2)	Nõukogu võttis 10. novembril 2008 vastu ühismeetme 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (1) (operatsioon Atalanta).

(3)

Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artiklis 12 sätestatakse, et piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toime pannud või toimepanemises kahtlustatavad Somaalia territoriaalvetes süüdistuse esitamiseks vahistatud või kinni peetud isikud ning nende tegude toimepanemiseks kasutatud vahendid võidakse anda üle kolmandale riigile, kes on avaldanud soovi teostada oma jurisdiktsiooni nende isikute ja vahendite suhtes, tingimusel et üleandmise tingimused on vastava kolmanda riigiga vastavalt kohaldatavale rahvusvahelisele õigusele, eelkõige inimõigustealasele rahvusvahelisele õigusele, kokku lepitud, et tagada eelkõige see, et kedagi ei mõistetaks surma, piinataks või koheldaks muul moel julmalt, ebainimlikult või alandavalt.

(4)

Kooskõlas asutamislepingu artikliga 24 pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär / kõrge esindaja, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kirjavahetuse üle, mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute EUNAVFORilt Seišelli Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda ning nende kohtlemist pärast sellist üleandmist.

(5)	Kirjavahetus tuleks allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kirjavahetuse (mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute EUNAVFORilt Seišelli Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda ning nende kohtlemist pärast sellist üleandmist) allkirjastamine, eeldusel et kõnealune leping sõlmitakse.

Kirjavahetuse tekst on esitatud käesoleva otsuse lisades.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud Euroopa Liidu nimel asjaomasele kirjale alla kirjutama, eeldusel et kirjavahetus sõlmitakse.

Artikkel 3

Kirjavahetuses ette nähtud sätteid kohaldatakse ajutiselt alates asjaomaste kirjade allakirjutamise kuupäevast kuni kirjavahetuse jõustumiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 23. oktoober 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

T. BILLSTRÖM

(1) ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline kirjavahetus, mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute EUNAVFORilt Seišelli Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda ning nende kohtlemist pärast sellist üleandmist

Lugupeetud

Käesolevaga viitame Seišelli Vabariigis 18.–19. augustil 2009 toimunud töökohtumisele, millel käsitleti lepinguid, mida EL on sõlminud seoses piraatluse ja relvastatud röövimistega, ning millel osalesid ELi esindajad ning Seišelli Vabariigi kõrgetasemelise komisjoni ja teiste seonduvate institutsioonide esindajad; samuti viitame meie järgnevale kirjale, mis koostati 21. augustil 2009.

Töökohtumisel esitati erinevate seonduvate institutsioonide muresid seoses piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute üleandmisega. Põhimõtteliselt kiideti heaks Seišelli Vabariigi peaprokuröri koostatud juhised piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute ja kinnipeetud vahendite üleandmise kohta Seišelli Vabariigile; kõnealuste juhiste eesmärk on tagada, et piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavad isikud antakse üle kooskõlas Seišelli Vabariigi õigusaktidega. Samuti lepiti kokku, et pärast kavandatud üleandmislepingu sõlmimist tuleks heaks kiita rakenduskord (millega täpsustatakse kavandatud üleandmislepingu artiklit 10) ning koostatakse ühised juhised piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute ja kinnipeetud vahendite üleandmise kohta. Lisaks lepiti kokku, et Seišelli Vabariigile osutatakse vajalikku abi seoses piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute kinnipidamise, vangistuses hoidmise, uurimise, neile süüdistuse esitamise, nende üle kohtumõistmise ja nende repatrieerimisega.

Töökohtumisele ja meie kirjale järgnesid täiendavad arutelud kõrgetasemelises komisjonis, kes käsitles piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute üleandmist Seišelli Vabariigi territooriumile.

Seišelli Vabariigi valitsus sooviks kasutada käesolevat võimalust ja kinnitada ELile veel kord enda pühendumust teha piraatlusjuhtumite tõkestamisel võimalikult ulatuslikku koostööd ning kiita heaks piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate kinnipeetud isikute üleandmine, võttes arvesse endale kättesaadavaid ressursse ja enda infrastruktuuride läbilaskevõimet.

Samal ajal sooviks Seišelli Vabariigi valitsus ka väljendada oma soovi, et ajal, mil ELiga jätkub kavandatud üleandmislepingu arutamine, allkirjastataks ELi vägede staatuse leping.

Võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi ja seni, kuni töötatakse välja nii ELi kui ka Seišelli Vabariigi valitsuse poolt aktsepteeritav kord piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toime pannud isikute Seišelli Vabariigi territooriumile üleandmiseks, võib Seišelli Vabariigi valitsus lubada EUNAVFORil üle anda piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavaid isikuid, kes on EUNAVFORi operatsioonide käigus kinni peetud Seišelli Vabariigi majandusvööndis, territoriaalmerel, arhipelaagi- ja sisevetes. Kõnealune luba hõlmab Seišelli Vabariigi äranägemisel Seišelli Vabariigi lipu all sõitvate laevade ja teiste riikide lipu all sõitvatel laevadel asuvate Seišelli Vabariigi kodanike kaitsmist väljaspool eelnimetatud alasid ning muudel asjaoludel ka avamerel.

Tingimusel, et

—

EL, olles teadlik Seišelli Vabariigi piiratud võimalustest võtta vastu piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavaid isikuid, nende üle kohut mõista, neid kinni pidada ja vangistada, ning Seišelli Vabariigi nõusolekust võtta oma territooriumil vastu kõnealuseid isikuid, osutab Seišelli Vabariigile sellist täiemahulist rahalist, inimressurssidealast, materiaalset, logistilist ja infrastruktuurialast abi, mis on vajalik piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate või süüdimõistetud isikute kinnipidamiseks, vangistuses hoidmiseks, uurimiseks, neile süüdistuse esitamiseks, nende üle kohtumõistmiseks ja nende repatrieerimiseks;

—	peaprokuröril on piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute üleandmisest alates vähemalt kümme päeva, et otsustada, kas olemasolevad tõendid on piisavad, et neile isikutele süüdistus esitada;

—

kui peaprokurör otsustab, et tõendid ei ole süüdistuse esitamiseks piisavad, vastutab EUNAVFOR täielikult selle eest, sealhulgas ka rahaliselt, et piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavad isikud viiakse nende päritoluriiki kümne päeva jooksul alates sellest, kui EUNAVFORi sellisest otsusest teavitati;

—	piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavad isikud antakse võimalikult suures ulatuses üle vastavalt juhistele piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute ja kinnipeetud vahendite Seišelli Vabariigile üleandmise kohta;

—

Seišelli Vabariigi valitsus kinnitab samuti, et

—	üleantud isikuid koheldakse inimlikult ning neid ei piinata ega kohelda või karistata julmal või alandaval viisil, nad saavad sobiva majutuse ja piisavalt toitu, neile on kättesaadavad raviteenused ning nad saavad järgida oma religioosseid tavasid;

—	üleantud isikud toimetatakse viivitamata kohtuniku või mõne muu seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette, kes otsustab viivitamata, kas isiku kinnipidamine on seaduslik, ja annab korralduse tema vabastamiseks, kui tema kinnipidamine on seadusevastane;

—	üleantud isikute üle tuleb mõistliku aja jooksul kohut mõista või nad vabastada;

—	isiku vastu kriminaalsüüdistuse määramisel on üleantud isikul õigus õiglasele ja avalikule istungile seaduse kohaselt moodustatud pädevas, sõltumatus ja erapooletus kohtus;

—	iga üleantud isikut, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud;

—

isiku vastu kriminaalsüüdistuse määramisel on üleantud isikule täieliku võrdõiguslikkuse alusel tagatud vähemalt järgmised õigused:

1)	õigus saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse olemusest;

2)	õigus saada piisavalt aega ja vahendeid oma kaitse ettevalmistamiseks ja suhelda enda valitud nõustajaga;

õigus kaitsta ennast ise või tema valitud õigusala esindaja kaudu; õigus tema õigustest teavitamisele, kui tal puudub õigusabi andev nõustaja; õigus õigusala esindaja määramisele juhul, kui see on vajalik õigusemõistmise huvides, ning tasuta, juhul kui tal ei ole piisavaid vahendeid selle eest tasumiseks;

4)	õigus tutvuda või lasta enda asemel tutvuda kõigi tema vastu esitatud tõenditega, sealhulgas vahi alla võtmise teostanud tunnistajate ütlustega, ning õigus lasta enda nimel kohale kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda samadel tingimustel kui tema vastu tunnistusi andvad tunnistajad;

5)	õigus kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt;

6)	õigus mitte olla kohustatud andma tunnistusi enda vastu ega tunnistama oma süüd;

—	kuriteos süüdi mõistetud üleantud isikul on õigus süüdimõistva otsuse ja määratud karistuse läbivaatamisele kõrgema astme kohtus või esitada sellekohane kaebus kõrgema astme kohtule kooskõlas Seišelli Vabariigi õigusega;

—	Seišelli Vabariik ei anna üleantud isikuid ühelegi teisele riigile üle enne, kui on saanud EUNAVFORi kirjaliku nõusoleku.

Seišelli Vabariigi asutused on kõnealust korda arutanud ja selle heaks kiitnud. Kõnealune kord võib jõustuda, kui Euroopa Liit kinnitab kirjalikult oma nõusolekut. Käesolevaga ei mõjutata õiguslikke või poliitilisi seisukohti, mida mõlema poole delegatsioonid on võtnud käimasolevatel läbirääkimistel.

Lugupidamisega

J. Morgan

MINISTER

piraatlust käsitleva kõrgetasemelise komisjoni esimees

Lugupeetud

Mul on au Teile teatada, et olen kätte saanud Teie 29. septembri 2009. aasta kirja, mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute EUNAVFORilt Seišelli Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda ning nende kohtlemist pärast sellist üleandmist, ning mis sisaldab järgmist:

„Käesolevaga viitame Seišelli Vabariigis 18.–19. augustil 2009 toimunud töökohtumisele, millel käsitleti lepinguid, mida EL on sõlminud seoses piraatluse ja relvastatud röövimistega, ning millel osalesid ELi esindajad ning Seišelli Vabariigi kõrgetasemelise komisjoni ja teiste seonduvate institutsioonide esindajad; samuti viitame meie järgnevale kirjale, mis koostati 21. augustil 2009.

Töökohtumisel esitati erinevate seonduvate institutsioonide muresid seoses piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute üleandmisega. Põhimõtteliselt kiideti heaks Seišelli Vabariigi peaprokuröri koostatud juhised piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute ja kinnipeetud vahendite üleandmise kohta Seišelli Vabariigile; kõnealuste juhiste eesmärk on tagada, et piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavad isikud antakse üle kooskõlas Seišelli Vabariigi õigusaktidega. Samuti lepiti kokku, et pärast kavandatud üleandmislepingu sõlmimist tuleks heaks kiita rakenduskord (millega täpsustatakse kavandatud üleandmislepingu artiklit 10) ning koostatakse ühised juhised piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute ja kinnipeetud vahendite üleandmise kohta. Lisaks lepiti kokku, et Seišelli Vabariigile osutatakse vajalikku abi seoses piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute kinnipidamise, kinnipidamisasutuses hoidmise, uurimise, neile süüdistuse esitamise, nende üle kohtumõistmise ja nende repatrieerimisega.

Samal ajal sooviks Seišelli Vabariigi valitsus ka väljendada oma soovi, et ajal mil ELiga jätkub kavandatud üleandmislepingu arutamine, allkirjastataks ELi vägede staatuse leping.

Tingimusel, et

—

—	peaprokuröril on piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavata isikute üleandmisest alates vähemalt kümme päeva, et otsustada, kas olemasolevad tõendid on piisavad, et neile isikutele süüdistus esitada;

—

—	piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavad isikud antakse üle võimalikult suures ulatuses vastavalt juhistele piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute ja kinnipeetud vahendite Seišelli Vabariigile üleandmise kohta;

—

Seišelli Vabariigi valitsus kinnitab samuti, et

—	üleantud isikuid koheldakse inimlikult ning neid ei piinata ega kohelda või karistata julmal või alandaval viisil, nad saavad sobiva majutuse ja piisavalt toitu, neile on kättesaadavad raviteenused ning nad saavad järgida oma religioosseid tavasid;

—	üleantud isikud toimetatakse viivitamata kohtuniku või mõne muu seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette, kes otsustab viivitamata, kas isiku kinnipidamine on seaduslik, ja annab korralduse tema vabastamiseks, kui tema kinnipidamine on seadusevastane;

—	üleantud isikute üle tuleb mõistliku aja jooksul kohut mõista või nad vabastada;

—	isiku vastu kriminaalsüüdistuse määramisel on üleantud isikul õigus õiglasele ja avalikule istungile seaduse kohaselt moodustatud pädevas, sõltumatus ja erapooletus kohtus;

—	iga üleantud isikut, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud;

—

isiku vastu kriminaalsüüdistuse määramisel on üleantud isikule täieliku võrdõiguslikkuse alusel tagatud vähemalt järgmised õigused:

1)	õigus saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse olemusest;

2)	õigus saada piisavalt aega ja vahendeid oma kaitse ettevalmistamiseks ja suhelda enda valitud nõustajaga;

4)	õigus tutvuda või lasta enda asemel tutvuda kõigi tema vastu esitatud tõenditega, sealhulgas vahi alla võtmise teostanud tunnistajate ütlustega, ning õigus lasta enda nimel kohale kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda samadel tingimustel kui tema vastu tunnistusi andvad tunnistajad;

5)	õigus kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt;

6)	õigus mitte olla kohustatud andma tunnistusi enda vastu ega tunnistama oma süüd;

—	kuriteos süüdi mõistetud üleantud isikul on õigus süüdimõistva otsuse ja määratud karistuse läbivaatamisele kõrgema astme kohtus või esitada sellekohane kaebus kõrgema astme kohtule kooskõlas Seišelli Vabariigi õigusega;

—	Seišelli Vabariik ei anna üleantud isikuid ühelegi teisele riigile üle enne, kui on saanud EUNAVFORi kirjaliku nõusoleku.

Mul on au Teile Euroopa Liidu nimel kinnitada, et Teie kirja sisu on Euroopa Liidule vastuvõetav. Euroopa Liit kohaldab käesolevat dokumenti ajutiselt alates selle kirja allakirjutamise kuupäevast ja see jõustub lõplikult, kui Euroopa Liit on lõpetanud oma sisemised menetlused kirjavahetuse sõlmimiseks.

Seoses Teie kirjas toodud viitega peaprokuröri õigusele otsustada, kas olemasolevad tõendid on süüdistuse esitamiseks piisavad, olete Te Euroopa Liidu arusaamise kohaselt nõustunud asjaoluga, et kuna EUNAVFOR edastab iga juhtumi korral talle sellel ajal kättesaadavad tõendid, nagu laevapäevikud, fotod ja videod, võimaldab see Seišelli Vabariigi peaprokuröril otsustada tõendite piisavuse üle enne, kui ta nõustub piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toime pannud isikute Seišelli Vabariigi territooriumile üleandmisega.

Tuletan samuti meelde, nagu seda märgiti ka Teie kirjas, et käesolevat dokumenti kohaldatakse ajutiselt seni, kuni on sõlmitud nii ELi kui ka Seišelli Vabariigi poolt aktsepteeritav üleandmisleping piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toime pannud isikute Seišelli Vabariigi territooriumile üleandmiseks.

Austatud …, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Liidu nimel

J. SOLANA MADARIAGA

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON, MIS TEHAKSE SEOSES EUROOPA LIIDU JA SEIŠELLI VABARIIGI VAHELISE KIRJAVAHETUSE ALLKIRJASTAMISEGA, MIS KÄSITLEB PIRAATLUSJUHTUMI VÕI RELVASTATUD RÖÖVIMISE TOIMEPANEMISES KAHTLUSTAVATE ISIKUTE EUNAVFORILT SEIŠELLI VABARIIGILE ÜLEANDMISE TINGIMUSI JA KORDA NING NENDE KOHTLEMIST PÄRAST SELLIST ÜLEANDMIST

EL märgib, et Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kirjavahetusega, mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustavate isikute üleandmise tingimusi ja korda, ei kavatseta mitte mingil viisil kõrvale kalduda ning seda ei või käsitada kõrvalekaldumisena mis tahes õigustest, mis üleantud isikul võivad kohaldatava siseriikliku õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt olla.

EL märgib, et ELi ja EUNAVFORi esindajatel on juurdepääs kõigi käesoleva kirjavahetuse alusel Seišelli Vabariigile üleantud isikutele, kuni need isikud on Seišelli Vabariigis vahi all, ning et ELi ja EUNAVFORi esindajatel on õigus neid isikuid küsitleda.

Sel eesmärgil märgib EL, et ELi ja EUNAVFORi esindajatele antakse täpne ülevaade kõigi üleantud isikute kohta, sealhulgas kinnipeetud vahendite, isikute füüsilise seisundi, nende kinnipidamise kohtade, nende vastu esitatud süüdistuste ning nende suhtes süüdistuse esitamise ja kohtumõistmise käigus tehtud oluliste otsuste kohta.

EUNAVFOR avaldab tahet osutada Seišelli Vabariigile õigeaegselt abi, tagades EUNAVFORi tunnistajate kohalviibimise ja esitades asjakohaseid tõendeid. Sel eesmärgil peaks Seišelli Vabariik teavitama EUNAVFORi oma kavatsusest alustada üleantud isiku suhtes kriminaalmenetlust ning esitama ajakava tõendite esitamiseks ning tunnistuste ärakuulamiseks.

EL märgib, et riikide ja rahvusvahelistel humanitaarabiasutustel on samuti lubatud taotluse esitamisel kirjavahetuse alusel üleantud isikuid külastada.

V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid

2.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 315/51

EUROOPA ÜLEMKOGU OTSUS,

1. detsember 2009,

millega võetakse vastu Euroopa Ülemkogu kodukord

(2009/882/EL)

EUROOPA ÜLEMKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 235 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lissaboni leping muudab Euroopa Ülemkogu üheks Euroopa Liidu institutsiooniks.

(2)	Seetõttu peaks Euroopa Ülemkogu vastu võtma oma kodukorra.

(3)	Selleks et kodukorra saaks Lissaboni lepingu jõustumise kuupäeval viivitamata vastu võtta, on asjakohane näha käesolevas otsuses ette, et Euroopa Ülemkogu võib kasutada oma kodukorra vastuvõtmiseks kõnealuse kodukorra artiklis 7 sätestatud kirjalikku menetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Ülemkogu võtab oma kodukorra vastu lisas esitatud kujul.

2. Euroopa Ülemkogu võib oma kodukorra vastuvõtmiseks kasutada kõnealuse kodukorra artiklis 7 sätestatud kirjalikku menetlust.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. detsember 2009

Euroopa Ülemkogu nimel

eesistuja

H. VAN ROMPUY

LISA

EUROOPA ÜLEMKOGU KODUKORD

Artikkel 1

Kohtumise kokkukutsumine ja toimumise koht

1. Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel (1).

Hiljemalt üks aasta enne poolaasta algust ja tihedas koostöös liikmesriigiga, kes tegutseb kõnealusel poolaastal nõukogu eesistujana, teatab Euroopa Ülemkogu eesistuja kuupäevad, mis ta on kavandanud Euroopa Ülemkogu kohtumisteks nimetatud poolaastal.

Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise (2).

2. Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad Brüsselis.

Erandlikel asjaoludel võib Euroopa Ülemkogu eesistuja otsustada üldasjade nõukogu või alaliste esindajate komitee ühehäälsel nõusolekul, et Euroopa Ülemkogu kohtumine peetakse mujal.

Artikkel 2

Euroopa Ülemkogu töö ettevalmistamine ja järelmeetmed

1. Euroopa Ülemkogu eesistuja tagab koostöös komisjoni presidendiga ja üldasjade nõukogu töö alusel ülemkogu töö ettevalmistamise ja järjepidevuse (3).

2. Üldasjade nõukogu valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumised ja tagab ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise järelevalve koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoniga (4).

3. Ülemkogu eesistuja seab nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendiga sisse tiheda koostöö ja koordineerimise, eelkõige korrapäraste kohtumiste teel.

4. Haigusest tingitud takistuse tõttu, surma korral või Euroopa Ülemkogu eesistuja mandaadi lõpetamisel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõikele 5 asendab teda vajaduse korral kuni tema ametijärglase valimiseni Euroopa Ülemkogu liige, kes esindab liikmesriiki, kes teostab nõukogu kuuekuulist eesistumist.

Artikkel 3

Päevakord ja kohtumise ettevalmistamine

1. Artikli 2 lõikes 2 ettenähtud ettevalmistamist silmas pidades esitab ülemkogu eesistuja vähemalt neli nädalat enne artikli 1 lõikes 1 osutatud tavapärast Euroopa Ülemkogu kohtumist tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu liikmega, kes esindab liikmesriiki, kes teostab nõukogu kuuekuulist eesistumist, ja komisjoni presidendiga, üldasjade nõukogule selgitustega päevakorra kavandi.

Küsimused, mille muud nõukogu koosseisud suunavad arutamiseks Euroopa Ülemkogule, edastatakse üldasjade nõukogule vähemalt kaks nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Euroopa Ülemkogu eesistuja valmistab esimeses lõigus osutatud tihedas koostöös ette Euroopa Ülemkogu järeldustesse lisatavate suuniste kavandi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu järelduste ja otsuste eelnõud, mida arutatakse üldasjade nõukogus.

Üldasjade nõukogu viimane istung toimub Euroopa Ülemkogu kohtumisele eelneva viie päeva jooksul. Nimetatud viimast arutelu silmas pidades koostab Euroopa Ülemkogu eesistuja esialgse päevakorra.

2. Ükski teine nõukogu koosseis ega nõukogu ettevalmistav organ ei või arutada Euroopa Ülemkogule arutamiseks suunatud küsimust selle üldasjade nõukogu istungi, mille tulemusena koostati Euroopa Ülemkogu esialgne päevakord, ja Euroopa Ülemkogu kohtumise vahelisel ajal, välja arvatud edasilükkamatutel ja ettenägematutel põhjustel, mis võivad olla seotud näiteks sel ajal toimuvate rahvusvaheliste sündmustega.

3. Euroopa Ülemkogu võtab päevakorra vastu oma kohtumise alguses.

Üldjuhul tuleb päevakorda kantud küsimusi eelnevalt arutada vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 4

Euroopa Ülemkogu koosseis, delegatsioonid ja kohtumise läbiviimine

1. Euroopa Ülemkogu tavapärane kohtumine kestab kuni kaks päeva, kui Euroopa Ülemkogu või üldasjade nõukogu ei otsusta Euroopa Ülemkogu eesistuja algatusel teisiti.

Euroopa Ülemkogu liige, kes esindab liikmesriiki, kes teostab nõukogu kuuekuulist eesistumist, annab koostöös ülemkogu eesistujaga aru nõukogu tööst.

2. Euroopa Ülemkogu võib kohale kutsuda Euroopa Parlamendi presidendi, et teda ära kuulata (5). Nimetatud arvamuste vahetamine toimub Euroopa Ülemkogu kohtumise alguses, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta ühehäälselt teisiti.

Kohtumised kolmandate riikide või organisatsioonide esindajatega või teiste isikutega võivad Euroopa Ülemkogu raames toimuda üksnes erandkorras Euroopa Ülemkogu eesistuja algatusel ja pärast Euroopa Ülemkogu poolt eelnevalt ühehäälselt antud nõusolekut.

3. Euroopa Ülemkogu kohtumised ei ole avalikud.

4. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (6).

Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi (7).

Euroopa Ülemkogu kohtumise toimumise hoonesse lubatavate delegatsioonide kogusuurus on kuni kakskümmend inimest liikmesriigi ja komisjoni kohta ning kuni viis inimest liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohta. See arv ei sisalda konkreetseid turva- või logistilisi ülesandeid täitvat tehnilist personali. Nõukogu peasekretariaadile tuleb eelnevalt teatada delegatsioonide liikmete nimed ja ametiülesanded.

Eesistuja tagab käesoleva kodukorra kohaldamise ja arutelude nõuetekohase läbiviimise.

Artikkel 5

Esindatus Euroopa Parlamendis

Euroopa Ülemkogu esindab Euroopa Parlamendis Euroopa Ülemkogu eesistuja.

Euroopa Ülemkogu eesistuja esitab pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist Euroopa Parlamendile aruande (8).

Euroopa Ülemkogu liige, kes esindab liikmesriiki, kes teostab nõukogu kuuekuulist eesistumist, esitab Euroopa Parlamendile oma eesistumise prioriteedid ja poolaasta jooksul saavutatud tulemused.

Artikkel 6

Seisukohavõtud, otsused ja kvoorum

1. Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel (9).

2. Kui Euroopa Ülemkogu võtab aluslepingute kohaselt vastu otsuse ja hääletab, toimub hääletus ülemkogu eesistuja algatusel.

Ülemkogu eesistuja peab korraldama hääletuse ka Euroopa Ülemkogu liikme algatusel, kui ülemkogu liikmete enamus nii otsustab.

3. Euroopa Ülemkogus hääletuse läbiviimiseks on nõutav kahe kolmandiku Euroopa Ülemkogu liikmete kohalolek. Hääletamise ajal kontrollib eesistuja, et kvoorum oleks täidetud. Kvoorumi hulka ei arvestata Euroopa Ülemkogu eesistujat ega komisjoni presidenti.

4. Hääletamisel võib iga Euroopa Ülemkogu liige esindada peale enda ainult üht teist liiget (10).

Kui Euroopa Ülemkogu teeb otsuse hääletamise teel, selle eesistuja ja komisjoni president hääletamisel ei osale (11).

5. Euroopa Ülemkogu poolt käesoleva kodukorra kohaselt menetlusküsimustes vastu võetud otsused tehakse lihthäälteenamusega (12).

Artikkel 7

Kirjalik menetlus

Edasilükkamatute küsimustega seotud Euroopa Ülemkogu otsuseid võib vastu võtta kirjaliku hääletamise teel, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb ettepaneku seda menetlust kasutada. Kirjalikku menetlust võib kasutada, kui kõik Euroopa Ülemkogu liikmed, kellel on hääleõigus, on sellega nõus.

Nõukogu peasekretariaat koostab korrapäraselt kirjaliku menetluse teel vastu võetud õigusaktide nimekirja.

Artikkel 8

Protokoll

Kõigi kohtumiste kohta koostatakse protokoll, mille kavandi valmistab nõukogu peasekretariaat ette 15 päeva jooksul. Nimetatud kavand esitatakse heakskiitmiseks Euroopa Ülemkogule, misjärel kirjutab sellele alla nõukogu peasekretär.

Protokoll sisaldab järgmist:

—	Euroopa Ülemkogule esitatud dokumendid;

—	heakskiidetud järeldused;

—	tehtud otsused;

—	Euroopa Ülemkogu avaldused ja avaldused, mille kandmist protokolli on nõudnud Euroopa Ülemkogu liige.

Artikkel 9

Kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes koostatud dokumentide ja nende kavandite alusel toimuvad arutelud ja tehtavad otsused

1. Kui Euroopa Ülemkogu ei ole küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes ühehäälselt otsustanud teisiti, võib Euroopa Ülemkogu küsimusi arutada ja otsuseid teha üksnes selliste dokumentide ja nende kavandite alusel, mis on koostatud kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes.

2. Euroopa Ülemkogu liige võib asja arutamise vaidlustada, kui esitatud muudatusettepaneku tekst ei ole koostatud lõikes 1 osutatud keeles, millele ta viitab.

Artikkel 10

Häälte, hääletamise kohta antud selgituste ja protokolli avalikustamine ning juurdepääs dokumentidele

1. Kui Euroopa Ülemkogu võtab aluslepingute kohaselt vastu otsuse, võib Euroopa Ülemkogu vastavalt kõnealuse otsuse vastuvõtmise suhtes kohaldatavale hääletuskorrale otsustada avalikustada hääletustulemused, ülemkogu kohtumise protokolli kantud avaldused ja nimetatud otsuse vastuvõtmisega seotud protokollipunktid.

Kui Euroopa Ülemkogu hääletustulemused avalikustatakse, avalikustatakse asjaomase Euroopa Ülemkogu liikme taotlusel ka hääletamise ajal antud selgitused hääletamise kohta, võttes arvesse käesolevat kodukorda, õiguskindlust ja Euroopa Ülemkogu huve.

2. Nõukogu kodukorra II lisas esitatud dokumentidele üldsuse juurdepääsu reguleerivaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Ülemkogu dokumentide suhtes.

Artikkel 11

Ametisaladus ja dokumentide esitamine kohtumenetluses

Ilma et see piiraks üldsuse juurdepääsu dokumentidele reguleerivate sätete kohaldamist, kehtib Euroopa Ülemkogu arutelude suhtes ametisaladuse hoidmise kohustus, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta teisiti.

Euroopa Ülemkogu võib kohtumenetluses lubada esitada koopia või väljavõtte Euroopa Ülemkogu dokumendist, mida ei ole veel artikli 10 kohaselt tehtud üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 12

Euroopa Ülemkogu otsused

1. Euroopa Ülemkogu vastuvõetud otsustele kirjutavad alla ülemkogu eesistuja ja nõukogu peasekretär. Kui otsustes ei ole adressaati märgitud, avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas. Kui otsustel on adressaat, teeb need adressaadile teatavaks nõukogu peasekretär.

2. Nõukogu kodukorra VI lisas esitatud õigusaktide vormi käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Ülemkogu otsuste suhtes.

Artikkel 13

Sekretariaat, eelarve ja julgeolek

1. Euroopa Ülemkogu ja selle eesistujat abistab nõukogu peasekretariaat, mis tegutseb peasekretäri juhtimisel.

2. Nõukogu peasekretär osaleb Euroopa Ülemkogu kohtumistel. Ta võtab kohtumise korraldamiseks kõik vajalikud meetmed.

3. Nõukogu peasekretär vastutab täie määral eelarve II osasse „Euroopa Ülemkogu ja nõukogu” kirjendatud assigneeringute haldamise eest ning võtab kõik vajalikud meetmed nimetatud assigneeringute nõuetekohase haldamise tagamiseks. Ta rakendab kõnealuseid assigneeringuid liidu eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt.

4. Nõukogu julgeolekueeskirju kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Ülemkogu suhtes.

Artikkel 14

Postisaadetised Euroopa Ülemkogule

Euroopa Ülemkogule adresseeritud post saadetakse ülemkogu eesistujale järgmisel aadressil:

Euroopa Ülemkogu

Rue de la Loi 175

B-1048 Brüssel

(1) Käesolev lõik kordab Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) artikli 15 lõike 3 esimest lauset.

(2) Käesolev lõik kordab EL lepingu artikli 15 lõike 3 viimast lauset.

(3) Käesolev lõige kordab EL lepingu artikli 15 lõike 6 punkti b.

(4) Käesolev lõige kordab EL lepingu artikli 16 lõike 6 teise lõigu teist lauset.

(5) Käesolev lause kordab Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL”) artikli 235 lõiget 2.

(6) Käesolev lõik kordab EL lepingu artikli 15 lõiget 2.

(7) Käesolev lõik kordab EL lepingu artikli 15 lõike 3 teist lauset.

(8) Käesolev lõik kordab EL lepingu artikli 15 lõike 6 punkti d.

(9) Käesolev lõige kordab EL lepingu artikli 15 lõiget 4.

(10) Käesolev lõik kordab ELTLi artikli 235 lõike 1 esimest lõiku.

(11) Käesolev lõik kordab ELTLi artikli 235 lõike 1 teise lõigu teist lauset.

(12) Käesolev lõige sisaldab ELTLi artikli 235 lõikes 3 sätestatud eeskirja.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.315.est
Euroopa Liidu Teataja		L 315

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 2. detsember 2009

	V Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE ON KOHUSTUSLIK
	Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2009, 1. detsember 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	44
	ÕIGUSAKTID, MILLE AVALDAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK
	2009/878/EL
*	Nõukogu (Üldasjad) otsus, 1. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu koosseisude loetelu lisaks Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 6 teises ja kolmandas lõigus nimetatud loeteludele	46
	2009/879/EL
*	Euroopa Ülemkogu otsus, 1. detsember 2009, millega valitakse Euroopa Ülemkogu eesistuja	48
	2009/880/EL
*	Euroopa Ülemkogu otsus, mis on tehtud kokkuleppel komisjoni presidendiga, 1. detsembrist 2009, millega nimetatakse ametisse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja	49
	2009/881/EL
*	Euroopa Ülemkogu otsus, 1. detsember 2009, nõukogu eesistumise teostamise kohta	50
	2009/882/EL
*	Euroopa Ülemkogu otsus, 1. detsember 2009, millega võetakse vastu Euroopa Ülemkogu kodukord	51

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	36,8
	MA	37,2
	MK	52,7
	TR	64,3
	ZZ	47,8
0707 00 05	MA	59,4
	TR	129,9
	ZZ	94,7
0709 90 70	MA	35,6
	TR	127,6
	ZZ	81,6
0805 20 10	MA	65,9
0805 20 10	ZZ	65,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	49,3
	HR	58,2
	MA	63,0
	TR	77,5
	ZZ	62,0
0805 50 10	AR	64,7
	MA	61,1
	TR	68,1
	ZZ	64,6
0808 10 80	AU	142,2
	CA	70,1
	CN	108,9
	MK	20,3
	US	78,6
	ZA	106,5
	ZZ	87,8
0808 20 50	CN	81,9
	TR	91,0
	US	258,9
	ZZ	143,9

Sisukord		II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		OTSUSED
		Komisjon
		2009/868/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 17. juuni 2009, riigiabi C 5/07 (ex N 469/05) kohta, millega muudetakse paindlikumaks Taani tonnaažimaksuga maksustatud laevandusettevõtjate teavitamiskohustus (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4522 all) ( 1 )	1
		2009/869/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 27. november 2009, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ XI, XII, XV ja XVI lisa seoses selliste laborite nimekirjaga, kellel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust, ning nende laborite suhtes kohaldatavate minimaalsete turvanõuetega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9094 all) ( 1 )	8
		2009/870/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 27. november 2009, millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide osas (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9199 all) ( 1 )	11
		2009/871/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega antakse Horvaatia Vabariigile volitused ühinemiseelse abi V rahastamisvahendist (põllumajanduse ja maaelu arendamine) meetmete 101 ja 103 jaoks antava abi haldamiseks ühinemiseelsel perioodil	15
		2009/872/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, Euroopa Liidu harvikhaiguste eksperdikomitee moodustamise kohta	18
		2009/873/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega muudetakse otsust 2006/168/EÜ veiseembrüote ühendusse importimiseks heakskiidetud embrüokogumis- ja embrüotootmisrühmade nimekirjade koostamise osas (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9320 all) ( 1 )	22
		2009/874/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega parandatakse direktiivi 2003/23/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete imasamoksi, oksasulfurooni, etoksüsulfurooni, foraamsulfurooni, oksadiargüüli ja tsüatsofamiidi lisamisega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9349 all) ( 1 )	24
		2009/875/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 kohased ühenduse impordiotsused teatavate kemikaalide kohta	25
		2009/876/EÜ
	*	Komisjoni otsus, 30. november 2009, millega võetakse vastu tehnilised rakendusmeetmed andmete sisestamiseks ja viisataotluste linkimiseks, andmetele juurdepääsuks, andmete muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks ning andmetöötlustoimingute registrite pidamiseks ja nendele juurdepääsuks viisainfosüsteemis (teatavaks tehtud numbri K(2009) 9402 all)	30

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2009/877/ÜVJP, 23. oktoober 2009, Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise kirjavahetuse (mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute EUNAVFORilt Seišelli Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda ning nende kohtlemist pärast sellist üleandmist) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	35
	Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline kirjavahetus, mis käsitleb piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toimepanemises kahtlustatavate isikute EUNAVFORilt Seišelli Vabariigile üleandmise tingimusi ja korda ning nende kohtlemist pärast sellist üleandmist	37