25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1128/2009,

20. november 2009,

millega tunnistatakse kehtetuks teatavad nõukogu vananenud õigusaktid ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse õiguse läbipaistvuse parandamine on oluline osa ühenduse institutsioonide rakendatavast parema õigusloome strateegiast. Sellega seoses on asjakohane jätta kehtivate õigusaktide hulgast välja need õigusaktid, millel ei ole enam tegelikku mõju.

(2)	Nõukogu 18. detsembri 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 2602/69 (korralduskomitee menetluse säilitamise kohta) (2) on kaotanud oma mõju, kuna selle sisu on üle võetud hilisemate aktidega.

(3)	Nõukogu 16. juuli 1985. aasta otsus 85/360/EMÜ (Kreeka põllumajandusuuringute süsteemi ümberkorraldamise kohta) (3) hõlmas ajavahemikku 1986–1996 ning on seega kaotanud oma mõju.

(4)	Nõukogu 4. detsembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3570/90 (seoses Saksamaa ühinemisega Saksamaa põllumajanduse statistiliste vaatluste suhtes tehtavate erandite kohta) (4) oli mõeldud kohaldamiseks üleminekuperioodil pärast Saksamaa ühinemist ning on seega kaotanud oma mõju.

(5)

Nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2611/95, millega kehtestatakse riikliku abi andmise võimalus saamata jäänud põllumajandusliku tulu hüvitamiseks teistes liikmesriikides toimunud valuutakursside kõikumiste tõttu, (5) käsitles võimalust anda kolmeaastast abi, millest tuli teatada enne 30. juunit 1996, ning on seega kaotanud oma mõju.

(6)

Nõukogu 26. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2007, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses maa tootmisest kõrvaldamisega 2008. aastal, (6) hõlmas üksnes 2008. aastat ning on seega kaotanud oma mõju.

(7)	Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks nimetatud vananenud määrused ja otsus kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määrused (EMÜ) nr 2602/69, (EMÜ) nr 3570/90, (EÜ) nr 2611/95, (EÜ) nr 1107/2007 ja otsus 85/360/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

2.   Lõikes 1 osutatud määruste ja otsuse kehtetuks tunnistamine ei piira nimetatud määruste ja otsuse alusel vastuvõetud ühenduse õigusaktide kehtivust.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Arvamus on Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  EÜT L 324, 27.12.1969, lk 23.

(3)  EÜT L 191, 23.7.1985, lk 53.

(4)  EÜT L 353, 17.12.1990, lk 8.

(5)  EÜT L 268, 10.11.1995, lk 3.

(6)  ELT L 253, 28.9.2007, lk 1.

---

25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1129/2009,

24. november 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. novembril 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1130/2009,

24. november 2009,

millega kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti f koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 16. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3002/92, millega kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks, (2) on oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 nähakse ette sekkumissüsteemi kohaldamine.

(3)	Teatavatel sekkumisvarust pärit toodetel on oma kindel kasutusviis ja/või sihtkoht. Tuleks rajada järelevalvesüsteem, mis tagaks, et kõnealuseid tooteid ei kasutata teisiti ega/või saadeta mujale.

(4)	Kui järelevalvega tegelevad kaks või rohkem liikmesriiki, tuleks kohaldada komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (4).

(5)	Tuleb määrata muud asutused ja tolliasutused, kes on pädevad välja andma kontrolleksemplari T5 ja kontrollima sekkumiskaupade kasutamist ja/või sihtkohta.

(6)

Sekkumisvarudest pärit alandatud hindadega müügi ja võrreldavate toetuste andmise skeemide, eelkõige eksporditoetuste võrdse kohtlemise tagamiseks, liikmesriikide ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks ning põhjendamatult saadud majandusliku kasu sissenõudmise hõlbustamiseks on vaja ette näha, et tuleb maksta põhjendamatult vabastatud tagatisega võrdne summa.

(7)

Lihtsustamise ja tõhususe huvides on asjakohane sätestada, et kontrolleksemplar T5 tuleb vajalike kontrollimiste järel saata vahetult asutusele, kelle valduses on tagatis, ning et juhul, kui asjaga on seotud kaks või rohkem liikmesriiki, peab iga liikmesriik eraldi saatma kontrolleksemplari T5 vahetult asutusele, kelle valduses on tagatis.

(8)

Halduskorra lihtsustamise huvides oleks soovitav ette näha kontrolleksemplari T5 kasutamisest paindlikum kord määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 412–442a sätestatud süsteemi kohaselt toimuva ekspordi puhul. Nimetatud määruses sätestatakse, et ühendusest algavate ja väljaspool seda lõppevate vedude korral ei ole piirijaama tolliasutuses tarvis täita tolliformaalsusi.

(9)	Teatavatel juhtudel müüakse sekkumisvarudest pärit tooteid hinnaga, mille arvutamisel võetakse arvesse kolmandatele riikidele või konkreetsele kolmandale riigile makstava toetuse suurust. Määratud eksporditoetus arvatakse müügihinnast maha.

(10)	Tehingu lõpuleviimise tagamiseks on vaja anda tagatis. Tagatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse asjaomase toimingu eri tahke, eelkõige kaubandushäirete ohtu ja ettevõtjate võetud kohustuste täielikku täitmist.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1.   Piiramata ühenduse eeskirjadega teatavate põllumajandustoodete suhtes ette nähtud spetsiifiliste erandite kohaldamist, sätestatakse käesolevas määruses üksikasjalikud ühiseeskirjad toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks, kui tooted on pärit sekkumisvarudest vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 25 ning kui neil toodetel on oma kindel kasutusviis ja/või sihtkoht.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „lähetamine” kaupade saatmist ühest liikmesriigist teise ja „eksportimine” tähendab kaupade saatmist liikmesriigist sihtkohta, mis asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse Belgia ja Luksemburgi majandusliitu (BLEU) ühe liikmesriigina.

Artikkel 2

1.   Alates sellest, kui tooted sekkumisvarust välja viiakse, kuni hetkeni, mil on tõestatud nende eesmärgipärane kasutamine ja/või määratud sihtkohta jõudmine, kohaldab määratud kontrolliasutus, edaspidi nimetatud „pädev kontrolliasutus”, artiklis 1 nimetatud toodete suhtes kontrolli, mis hõlmab füüsilist kontrolli, dokumentide läbivaatamist ja raamatupidamisaruannete auditeerimist.

Et vältida diskrimineerimist toodete päritolu alusel, nimetab iga liikmesriik iga erimeetme või -meetme osa jaoks üheainsa kontrolliasutuse, kes kontrollib asjaomaste toodete kasutamist ja/või sihtkohta, sõltumata sellest, kas need tooted on ühenduse või siseriiklikku päritolu.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et lõikes 1 osutatud kontroll tehakse ja et sekkumistooteid ei asendata muude toodetega.

Need meetmed näevad eelkõige ette, et

a)

ettevõtted, kes tegelevad sekkumistoodetega või töödeldud sekkumistoodetega näiteks seoses ostmise, müümise, ladustamise, transportimise, ümberlaadimise, ümberpakkimise, viimistlemise või töötlemisega, kohustuvad alluma kõigile vajalikele kontrolli- või järelevalvemeetmetele ja pidama raamatupidamisarvestust, mis võimaldab pädevatel asutustel teha vajalikke kontrollimisi;

b)	punktis a nimetatud tooteid ladustatakse ja transporditakse teistest toodetest eraldi, et neid oleks võimalik identifitseerida.

Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt käesolevale lõikele võetud meetmetest.

3.   Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912a lõikes 2 osutatud kontrolleksemplari T5 rakendamise korda kohaldatakse, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kontroll tuleb teha täielikult või osaliselt

a)	muus liikmesriigis kui selles, kus tooted sekkumisvarust välja viiakse, või

b)	muus liikmesriigis kui selles, kus tagatis on esitatud.

Kontrolleksemplar T5 antakse välja ja seda kasutatakse kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 sätetega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

4.   Kui müügiga tegelev sekkumisamet ei anna vastavalt artikli 3 lõikele 1 välja kontrolleksemplari T5, peab ta andma väljaviimiskorralduse. Liikmesriigid võivad lubada teha väljaviimiskorraldusest väljavõtteid.

Käesolevas määruses tähendab „sekkumisamet” makseasutust ja sekkumisasutust.

Asjaomane isik esitab väljaviimiskorralduse või väljavõtte sellest pädevale kontrolliasutusele.

Artikkel 3

1.   Artikli 2 lõikes 3 märgitud kontrolleksemplari T5 annab välja

a)	müügiga tegelev sekkumisamet, kui sekkumistooted lähetatakse teise liikmesriiki samas seisukorras, kui need olid sekkumisvarust väljaviimise ajal, edaspidi nimetatud „muutmata kujul”, või

b)	pädev kontrolliasutus, kui sekkumistooted lähetatakse teise liikmesriiki pärast töötlemist, või

c)

lähtetolliasutus i) sekkumisameti välja antud väljaviimiskorralduse esitamisel, kui sekkumistooteid eksporditakse muutmata kujul ja need peavad läbima ühe või mitme liikmesriigi territooriumi; ii) pädeva kontrolliasutuse välja antud kontrolldokumendi esitamisel, mis kinnitab, et töötlemine toimus kontrolli all, kui sekkumistooteid eksporditakse pärast töötlemist ja need peavad läbima ühe või mitme liikmesriigi territooriumi.

Kui tooteid ladustatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 39 muus liikmesriigis kui see, kus asub müügiga tegelev sekkumisamet, annab kontrolleksemplari T5 välja müügiga tegelev sekkumisamet või laseb selle omal vastutusel välja anda.

Liikmesriigid võivad:

a)	lubada, et kontrolleksemplari T5 annab müügiga tegeleva sekkumisameti asemel välja selleks otstarbeks määratud asutus;

b)	otsustada, et sekkumisameti vastutusel võivad kontrolleksemplari T5 välja anda sekkumistoodete ladustajad, kes on selleks volitatud. Ladustajale antakse volitus vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 912g sätestatud tingimustele mutatis mutandis.

Niisugustel juhtudel on väljaandmise tingimuseks väljaviimiskorralduse esitamine.

2.   Lõikes 1 nimetatud väljaviimiskorraldusele ja kontrolldokumendile on kantud järjekorranumber ja

a)	toodete kirjeldus nii, nagu on ette nähtud artikli 2 lõikes 3 nimetatud kontrolleksemplari T5 lahtri 31 täitmiseks, ja vajaduse korral igasugune muu kontrollimiseks vajalik teave;

b)	pakendite arv, laad, märgistused ja numbrid;

c)	toodete bruto- ja netomass;

d)	viide kohaldatavale määrusele;

e)	andmed, mis tuleb märkida kontrolleksemplari T5 lahtritesse 104 ja 106, nende hulgas peab olema sekkumisametiga sõlmitud müügilepingu number.

Kontrolldokumendile on märgitud eelmise kontrolleksemplari T5 või väljaviimiskorralduse number.

Väljaviimiskorraldust ja kontrolldokumenti säilitatakse lähtetolliasutuses.

3.   Asjaomane isik täidab kontrolleksemplari T5 originaali ja kaks koopiat. Kontrolleksemplari T5 välja andnud asutus saadab teavitamiseks ühe koopia sellele sekkumisametile, kellele on esitatud artikli 5 kohaselt tagatis, ja säilitab teise koopia.

4.   Kontrolleksemplari T5 originaal tagastatakse asjaomasele isikule või tema esindajale, kes esitab selle pädevale kontrolliasutusele liikmesriigis, kus tooteid kasutatakse ja/või kus on nende sihtkoht.

5.   Kontrolleksemplari T5 originaal saadetakse pärast kinnitamist kasutaja- ja/või sihtkohaliikmesriigi pädevas kontrolliasutuses tagasi vahetult asutusele, kelle valduses on artiklis 5 nimetatud tagatis.

Asjaomane isik kannab kontrolleksemplari T5 lahtrisse B selle asutuse täieliku nime ja aadressi, kelle valduses tagatis on.

6.   Kui ainult osa kontrolleksemplaris T5 nimetatud toodetest vastab ettenähtud tingimustele, märgib pädev asutus sellesse kontrolleksemplari T5 lahtrisse, mis kannab pealkirja „Kasutamise ja/või sihtkoha kontroll”, tootekoguse, mis vastas tingimustele, ja toimingu kuupäeva või kuupäevad.

Artikkel 4

Tõendid selle kohta, et artikli 2 lõikes 1 sätestatud kontrollinõuded on täidetud, esitatakse järgmiselt:

a)	nende toodete kohta, mille sekkumisvarust väljaviimist ning kasutamist ja/või sihtkohta on kontrollinud üheainsa liikmesriigi asutus, esitatakse kõnealuse liikmesriigi poolt määratud dokumendid;

b)

nende toodete kohta, mille kasutamist ja/või sihtkohta on kontrollinud asutus ühes või mitmes muus liikmesriigis peale selle liikmesriigi, kus toimus sekkumisvarust väljaviimine, esitatakse kõik kasutamise ja/või sihtkoha kontrolli kohta koostatud kontrolleksemplarid T5, mille on pädevad kontrolliasutused nõuetekohaselt tõestanud ja kinnitanud;

c)	nende toodete kohta, mille kasutamist ja/või sihtkohta on kontrollinud asutus nii selles liikmesriigis, kus toimus sekkumisvarust väljaviimine, kui ka ühe või mitme muu liikmesriigi ametiasutus, esitatakse punktides a ja b nimetatud dokumendid;

d)

nende toodete kohta, mille puhul tolliformaalsused ja ühenduse tolliterritooriumilt lahkumine toimusid selles liikmesriigis, kus on toimunud lõplik töötlemine ja esitatud tagatis, esitatakse selle liikmesriigi poolt ekspordi tõendamiseks ette nähtud dokument või dokumendid ja punktides a ja/või b nimetatud dokumendid, kui need käsitlevad töötlemist.

Artikkel 5

1.   Kui artiklis 1 nimetatud toodete nõuetekohase kasutamise ja/või sihtkoha tagamiseks nõutakse tagatist, esitatakse see enne toodete ülevõtmist. Tagatis esitatakse:

a)	töödeldavate või töödeldavate ja eksporditavate toodete puhul sekkumisametile selles liikmesriigis, kus töötlemine toimub või kus seda alustatakse;

b)	kõikidel muudel juhtudel müügiga tegelevale sekkumisametile.

2.   Kui tagatis on esitatud sekkumisametile, mis asub mõnes teises liikmesriigis kui müügiga tegelev sekkumisamet, peab see viivitamata saatma müügiga tegelevale sekkumisametile kirjaliku teate, kus on märgitud järgmised andmed:

a)	asjakohase määruse number;

b)	pakkumise/müügi kuupäev ja/või number;

c)	lepingu number;

d)	ostja nimi;

e)	tagatise suurus eurodes;

f)

toode;

g)	toodete kogus;

h)	tagatise esitamise kuupäev;

i)	kasutus ja/või sihtkoht (vajaduse korral).

Müügiga tegelev sekkumisamet kontrollib tagatise kohta esitatud andmeid.

Artikkel 6

1.   Kui pärast artiklis 5 nimetatud tagatise täielikku või osalist vabastamist tehakse kindlaks, et kogu kaup või osa sellest ei jõudnud ettenähtud kasutusse ja/või sihtkohta, nõuab tagatise vabastanud liikmesriigi pädev asutus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (5) artikli 9 lõikele 1, et asjaomane ettevõtja maksaks summa, mis on võrdne tagatisega, millest oleks ilma jäädud, kui eeskirjade eiramist või hooletust oleks arvesse võetud enne tagatise vabastamist. Sellele summale lisatakse alates tagatise vabastamise kuupäevast kuni maksmisele eelneva kuupäevani arvestatud intress.

Kui pädev asutus võtab vastu esimeses lõigus nimetatud summa, loetakse see põhjendamatult saadud majandusliku kasu sissenõudmiseks.

2.   Makse tuleb sooritada 30 päeva jooksul alates maksenõude kättesaamisest.

Kui maksetähtajast kinni ei peeta, võib liikmesriik otsustada, et makse asemel peetakse saamata summa kinni kõnealusele ettevõtjale tehtavatest järgnevatest maksetest.

3.   Intressimäär arvutatakse vastavalt riigisisesele õigusele, kuid see ei tohi olla madalam kui siseriiklike väljamaksete sissenõudmisel kehtiv intressimäär.

Pädeva asutuse vea tõttu põhjendamatult vabastatud tagatiselt intressi ei nõuta või nõutakse kõige enam alusetult saadud tulu suurusele vastav summa, mille määrab kindlaks liikmesriik.

4.   Liikmesriigid võivad mitte nõuda lõikes 1 nimetatud makse tegemist, kui summa ei ületa 60 eurot ja kui riigisisese õiguse kohaselt kehtib niisugusel puhul samalaadne reegel.

5.   Lõike 1 alusel sissenõutud summa makstakse välja makseasutusele, ja kantakse viimase poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse tagasisaamise kuu alla.

Artikkel 7

1.   Kui kasutamise ja/või sihtkoha suhtes ette nähtud sätteid ei ole võimalik täita vääramatu jõu tõttu, otsustab pädev asutus selles liikmesriigis, kus esitati tagatis, või kui tagatist ei esitatud, siis pädev asutus selles liikmesriigis, kus toimus sekkumisvarust väljaviimine, asjaomase isiku nõudmisel,

a)	et tehinguks ette nähtud tähtaega võib pikendada aja võrra, mida asjaolusid arvestades vajalikuks peetakse, või

b)	et kontroll loetakse toimunuks, kui tooted on pöördumatult kahjustatud.

Niisugustel vääramatu jõu juhtudel, kui punktides a ja b nimetatud meetmed ei ole asjakohased, teavitab pädev asutus sellest komisjoni, kes võib ette näha vajalikud meetmed määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 195 nimetatud korras.

2.   Lõikes 1 nimetatud nõue esitatakse 30 päeva jooksul alates sellest päevast, mil asjaomane isik sai teada, et on esile kerkinud asjaolud, mis viitavad vääramatu jõu esinemise võimalusele, kuid ajavahemiku jooksul, mis sätestatakse tagatise vabastamiseks esitatavaid tõendeid käsitlevas eraldi määruses.

3.   Asjaomane isik esitab tõendid asjaolude kohta, mida peetakse vääramatuks jõuks.

II   PEATÜKK

TOOTED, MILLEL ON ÜHENDUSES ETTE NÄHTUD KINDEL KASUTUS VÕI SIHTKOHT

Artikkel 8

1.   Tooted loetakse ettenähtud kasutus- ja/või sihtkohanõuetele vastavaks, kui on kindlaks tehtud:

a)	töödeldavate toodete ja/või niisuguste toodete kohta, mille koostisse lisatakse muid tooteid – edaspidi nimetatakse mõlemat toimingut „töötlemiseks” –, et neid on töödeldud;

b)	kontsentreeritud toodetena otsetarbimiseks müüdavate toodete kohta, et need on kontsentreeritud, jaemüügiks pakitud ja jaemüüki võetud;

c)	nende toodete kohta, mida tarbivad teatavad asutused ja organisatsioonid või sõjavägi ja samalaadsed relvastatud eriorganisatsioonid, et tooted on kohale toimetatud ja seal vastu võetud,

ja vajaduse korral, et punktides a, b ja c nimetatud toimingud on toimunud ettenähtud aja jooksul.

2.   Lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud nõuded on komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (6) artikli 20 tähenduses põhinõuded.

Artikkel 9

1.   Kui kasutatakse kontrolleksemplari T5, tuleb täita pealkirja „Lisateave” all lahtrid 103, 104, 106 ja 107.

Lahtritesse 104 ja 106 märgitakse kinnitused, mis täpsustatakse asjakohases määruses.

Lahtrisse 106 märgitakse ka sekkumisametiga sõlmitud müügilepingu number ja vajaduse korral väljaviimiskorralduse number.

Lahtrisse 107 märgitakse asjakohase määruse number.

2.   Kui tooted lähetatakse kolmandasse liikmesriiki, kohaldatakse artikli 22 sätteid mutatis mutandis.

3.   Kui samas liikmesriigis sooritatakse järjest kaks või enam toimingut, kohaldatakse artikli 23 sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 10

Tagatise vabastamise tingimuseks on artiklis 4 nimetatud tõendite esitamine.

Artikkel 11

Kui artikli 3 lõikes 5 nimetatud asutus ei ole saanud kontrolleksemplari T5 kolme kuu jooksul

a)	alates kõnealuse tehingu sooritamiseks määratud tähtaja lõppemisest või,

b)	kui niisugust tähtaega ei olnud määratud, siis alates selle väljaandmispäevast,

asjaomasest poolest olenemata põhjustel, võib viimane esitada pädevatele asutustele taotluse, et samaväärsena aktsepteeritaks teisi dokumente; taotlust tuleb põhjendada ja esitada tõendavad dokumendid. Tõendavates dokumentides peab olema viide kontrolleksemplarile T5 ja need peavad sisaldama toodete kasutamist kontrollinud või kontrollida lasknud pädeva kontrolliasutuse kinnitust selle kohta, et tooteid on kasutatud eesmärgipäraselt, ja kuupäeva, millal tooted kasutusse ja/või sihtkohta jõudsid.

III   PEATÜKK

MUUTMATA KUJUL ÜHENDUSEST EKSPORDITUD TOOTED

Artikkel 12

1.   Tooted loetakse ettenähtud sihtkohanõuetele vastavaks, kui on kindlaks tehtud, et

a)

need on lahkunud ühenduse tolliterritooriumilt muutmata kujul; käesoleva määruse kohaldamisel peetakse ühenduse territooriumilt lahkumiseks nende toodete tarneid, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes puurimis- või ammutamisplatvormidel, kaasa arvatud nende toimingutega seotud tugipunktid, mis asuvad Euroopa mandrilaval või ühenduse Euroopa-välise osa mandrilaval, aga väljaspool kolmemiilist vööndit sellest lähtejoonest, mida kasutatakse liikmesriigi territoriaalmere kindlaksmääramiseks, või

b)	need on oma sihtkohta jõudnud juhtudel, mis on täpsustatud komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 (7) artikli 33 lõikes 1, või

c)	need on paigutatud määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 37 alusel tunnustatud pardavarulattu, või

d)	need on tollis vormistatud tarbimisse lubamiseks selles kolmandas riigis, kuhu nad tuleb importida,

ja vajaduse korral, et punktides a–d nimetatud toimingud on toimunud ettenähtud aja jooksul.

2.   Lõike 1 punktides a–d esitatud nõuded on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses põhinõuded, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 sätete kohaldamist.

3.   Kui tooted on paigutatud lõike 1 punktis c nimetatud pardavarulattu, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 612/2009 artiklite 37–40 sätteid, välja arvatud artikli 39 lõige 3, isegi juhul, kui toetust ei kohaldata.

4.   Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 7 lõike 3 teise lõigu sätteid.

Artikkel 13

1.   Kui sekkumistooteid tuleb eksportida muutmata kujul, aktsepteerivad ekspordideklaratsiooni tolliasutused selles liikmesriigis, kus tooted sekkumisvarust välja viidi.

2.   Ekspordideklaratsioonile ja kõikidele ühenduse õiguse alusel nõutavatele saatedokumentidele peab vastavalt vajadusele olema märgitud järgmine:

a)	„Sekkumistooted, mille puhul makstakse toetust – määrus (EÜ) nr 1130/2009” või

b)	„Sekkumistooted, mille puhul ei maksta toetust – määrus (EÜ) nr 1130/2009”.

3.   Isegi kui eksporditavate toodete suhtes ei kohaldata toetusi, loetakse need vastava ekspordideklaratsiooni aktsepteerimisel asutamislepingu artikli 23 lõike 2 reguleerimisalast välja ja nende liikumise suhtes hakkavad kehtima määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 340c lõike 3 punkti b sätted.

4.   Toetuse määramiseks kehtestatud tähtaegu ja sel eesmärgil esitatavate tõenditega seotud tingimusi kohaldatakse ka tagatise vabastamise korral.

Artikkel 14

1.   Kui kasutatakse kontrolleksemplari T5, tuleb täita pealkirja „Lisateave” all lahtrid 103, 104, 106 ja 107, vajaduse korral 105.

Lahtritesse 104 ja 106 märgitakse kinnitused, mis täpsustatakse asjakohases määruses.

Lahtrisse 106 märgitakse ka

a)	sekkumisametiga sõlmitud müügilepingu number ja

b)	väljaviimiskorralduse number.

Lahtrisse 107 märgitakse asjakohase määruse number.

2.   Kui artiklis 5 nimetatud tagatise vabastamiseks ja toetuse maksmiseks nõutakse kaupade eksportimist tõendava kontrolleksemplari T5 esitamist, peab pädev asutus, kelle valduses on tagatis, viivitamatult ja vahetult saatma kontrolleksemplari T5 tõestatud koopia toetust maksvale pädevale asutusele.

Sellisel juhul teeb asjaomane isik kontrolleksemplari T5 lahtrisse 106 järgmise kande:

3.   Kui asutus, kelle valduses on tagatis, on halduslikel põhjustel kontrolleksemplari T5 edastamisel toetust maksvale pädevale asutusele viivitanud ja seetõttu ei osutu võimalikuks järgida määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 46 lõikes 2 nimetatud 12kuulist tähtaega, mis on ette nähtud eksportimist tõendava dokumendi esitamiseks toetuse maksmisel, loetakse seda kuupäeva, millal tagatist valdav asutus tõendi sai, ka kuupäevaks, millal toetust maksev asutus tõendi sai.

Artikkel 15

1.   Tooted, mis veoks sihtjaama või kauba saajale väljaspool ühenduse tolliterritooriumi suunatakse ekspordideklaratsiooni aktsepteerimisel tollis ühele määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 412–442a ette nähtud protseduuridest, loetakse ekspordituks sellest hetkest, kui nad on nimetatud protseduurile suunatud.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tagab ekspordideklaratsiooni aktsepteeriv lähtetolliasutus, et eksportimist tõendavale dokumendile märgitakse vastavalt vajadusele üks määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 11 lõikes 4 või 5 esitatud kinnitustest.

3.   Veolepingu muutmist nii, et vedu lõpeb ühenduses, võib lähtetolliasutus lubada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et

a)	sekkumisametile on antud eksporti tagamiseks tagatis, mida ei ole vabastatud, või

b)	on antud uus tagatis.

Kui tagatis on siiski vabastatud vastavalt lõikele 1 ja toode ei ole lubatud ajavahemiku jooksul ühenduse tolliterritooriumilt lahkunud, teatab lähtetolliasutus sellest tagatise vabastamise eest vastutavale asutusele ja annab sellele võimalikult kiiresti teada kõik vajalikud üksikasjad. Niisugustel juhtudel käsitatakse tagatise vabastamist eksliku toiminguna ja vastav summa tuleb tagasi maksta.

Artikkel 16

1.   Tagatise vabastamise tingimuseks on artiklis 4 nimetatud tõendite esitamine.

Tagatise vabastamise lisatingimuseks on määruse (EÜ) nr 612/2009 artiklites 16 ja 17 ettenähtud tõenduse esitamine,

a)	kui tooted on ette nähtud importimiseks teatavasse kolmandasse riiki või

b)	kui toodete eksportimisel ühendusest on tõsiseid kahtlusi nende tegeliku sihtkoha suhtes.

Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda neid rahuldavat lisatõendust selle kohta, et kõnealused tooted on importivas kolmandas riigis tõepoolest turule viidud.

Kui toodete tegeliku sihtkoha suhtes on tõsiseid kahtlusi, võib komisjon liikmesriikidelt nõuda käesoleva lõike sätete kohaldamist.

2.   Kui toode on ette nähtud importimiseks teatavasse kolmandasse riiki, ja kui eksporditoetus arvatakse müügihinnast maha ning kui lõikes 1 nimetatud asjaomast tõendust ei esitata,

a)

vabastatakse osa tagatisest, kui esitatakse tõendus selle kohta, et toode on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud; vabastatud tagatise suurus on võrdne ekspordideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval kohaldatava kõige väiksema eksporditoetusega, mis on määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 25 lõikele 2;

b)

lisaks punktis a nimetatud summale vabastatakse see osa tagatisest, mis vastab eespool nimetatud väikseima eksporditoetuse ja selle eksporditoetuse vahele, mida kohaldatakse sel päeval, kui tegelikku kolmandasse importijariiki suundunud kaupade ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse, juhul kui see summa ei ületa kohustusliku sihtkoha suhtes kohaldatava eksporditoetuse suurust, ja kui i) eksport eespool nimetatud kolmandasse riiki oli võimatu vääramatu jõu tõttu; ii) teise sihtriiki suundunud impordi kohta on esitatud lõikes 1 nimetatud tõendid.

Artikkel 17

1.   Kui kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (8) artikleid 186 ja 187,

a)	jäädakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 nimetatud tagatisest ilma, kui seda ei ole veel vabastatud;

b)	tuleb tagasi maksta tagatisele vastav summa, kui tagatis on juba vabastatud.

2.   Kui tooted, mille kohta on esitatud artikli 5 lõikes 1 nimetatud tagatis, lahkuvad ühenduse tolliterritooriumilt ja toetuse saamiseks vajalikud formaalsused ei ole veel lõpetatud, loetakse need formaalsused määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklite 185, 186 ja 187 kohaldamise seisukohast lõpetatuks ja kohaldatakse lõiget 1.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud tagatise suurust käsitatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 352/78 (9) artikli 2 tähenduses minetatud tagatisena.

4.   Asjaomane isik tõestab pädevale asutusele kõnealuse sekkumisameti välja antud tõendi abil, et lõike 1 sätteid on järgitud või et tagatist ei ole esitatud.

Artikkel 18

Kui artikli 3 lõikes 5 osutatud asutus ei ole asjaosalisest sõltumatutel asjaoludel väljaandmisest kolme kuu jooksul saanud kontrolleksemplari T5, mille eesmärgiks on tõestada, et tooted on toimetatud artikli 12 lõikes 1 nimetatud sihtkohta, võib ta määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 46 lõike 3 kohaselt esitada pädevale asutusele põhjendatud nõude, et muid dokumente käsitletaks samaväärseina.

IV   PEATÜKK

PÄRAST TÖÖTLEMIST ÜHENDUSEST EKSPORDITUD TOOTED

Artikkel 19

Tooted loetakse ettenähtud kasutus- ja/või sihtkohanõuetele vastavaks, kui on kindlaks tehtud, et artiklite 8 ja 12 nõuded on täidetud.

Artikkel 20

Kui sekkumistooteid tuleb eksportida pärast töötlemist, aktsepteerivad ekspordideklaratsiooni selle liikmesriigi tolliasutused, kus toimub lõplik töötlemine.

Artikkel 21

1.   Kui töötlemata kujul tooted tuleb saata töötlemisele, millele järgneb eksport, annab kontrolleksemplari T5 välja müügiga tegelev sekkumisamet ja pealkirja „Lisateave” all tuleb täita lahtrid 103, 104, 106 ja 107.

Lahtritesse 104 ja 106 märgitakse kinnitused, mis täpsustatakse asjakohases määruses.

Lahtrisse 106 märgitakse ka järgmine:

a)	sekkumisametiga sõlmitud müügilepingu number;

b)	vajaduse korral väljaviimiskorralduse number ja

c)	kinnitus „Sekkumisvarust pärit tooted, mis eksporditakse ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel”.

Lahtrisse 107 märgitakse asjakohase määruse number.

2.   Kui tooted on määratud pärast töötlemist selles liikmesriigis, kus nad sekkumisvarust välja viidi, eksportimiseks seoses edasise töötlemisega, annab kontrolleksemplari T5 välja töötlemist kontrolliv asutus.

Kontrolleksemplari T5 pealkirja „Lisateave” all tuleb täita lahtrid 103, 104, 106 ja 107.

Lahtritesse 104 ja 106 märgitakse kinnitused, mis täpsustatakse asjakohases määruses.

Lahtrisse 106 märgitakse ka järgmine:

a)	sekkumisametiga sõlmitud müügilepingu number ja

b)	kinnitus „Sekkumisvarust pärit tooted, mis eksporditakse ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel”.

Lahtrisse 107 märgitakse asjakohase määruse number.

3.   Kui tooted eksporditakse pärast töötlemist ja nad peavad läbima ühe liikmesriigi või mitu muud liikmesriiki, annab kontrolleksemplari T5 välja lähtetolliasutus töötlemist kontrollinud asutuse välja antud dokumendi esitamisel. Seda dokumenti säilitatakse lähtetolliasutuses.

Nimetatud dokumendi esitamist ei nõuta juhtudel, kui asjaomast töötlemist on kontrollinud lähtetolliasutus.

Kontrolleksemplari T5 pealkirja „Lisateave” all tuleb täita lahtrid 103, 104, 106 ja 107 ning vajaduse korral 105.

Lahtritesse 104 ja 106 märgitakse kinnitused, mis täpsustatakse asjakohases määruses.

Lahtrisse 106 märgitakse ka järgmine:

a)	sekkumisametiga sõlmitud müügilepingu number ja

b)	vajaduse korral punktis a osutatud dokumendi number.

Lahtrisse 107 märgitakse asjakohase määruse number.

4.   Kui artiklis 5 nimetatud tagatise vabastamiseks ja toetuse maksmiseks nõutakse kaupade eksportimist tõendava kontrolleksemplari T5 esitamist, peab pädev asutus, kelle valduses on tagatis, saatma viivitamatult ja vahetult kontrolleksemplari T5 tõestatud koopia toetust maksvale pädevale asutusele.

Sellisel juhul teeb asjaomane isik kontrolleksemplari T5 lahtrisse 106 järgmise kande:

Artikkel 22

1.   Kui tooted on lähetatud teise liikmesriiki töötlemiseks ja töödeldud tooted

a)	tuleb saata kolmandasse liikmesriiki ja edasiseks töötlemiseks mõnda muusse liikmesriiki või

b)	peavad eksportimiseks läbima kolmanda või muu liikmesriigi territooriumi,

siis annab artikli 21 lõikes 2 või 3 märgitud pädev asutus välja vastavalt ühe või mitu kontrolleksemplari T5.

Kontrolleksemplar(id) T5 täidetakse:

a)	esimese lõigu punkti a kohaldamisel artikli 21 lõike 2 punktis b märgitu kohaselt,

b)	esimese lõigu punkti b kohaldamisel artikli 21 lõike 3 punktis b märgitu kohaselt,

võttes arvesse kontrolleksemplari T5 originaalis esitatud teavet. Lisaks sellele kantakse kontrolleksemplari või -eksemplaride lahtrisse 106 eelneva dokumendi registreerimisnumber ja väljaandmiskuupäev koos kõnealuse eksemplari välja andnud asutuse nimega.

2.   Lõikes 1 märgitud juhul tagastab toimingut kontrollinud pädev asutus vastava kinnituse järel kontrolleksemplari T5 originaali viivitamatult ja vahetult artikli 3 lõikes 5 nimetatud asutusele ning märgib kontrolleksemplari T5 originaalile pealkirja „Kasutamise ja/või sihtkoha kontroll” all olevasse lahtrisse, et toode on lähetatud teise liikmesriiki edasiseks töötlemiseks, pakkimiseks, ülevõtmiseks või ekspordiks. Kontrolleksemplari T5 originaalile märgitakse sel otstarbel välja antud kontrolleksemplari T5 registreerimisnumber või numbrid või vastavad viited.

3.   Artikli 4 punktis a nimetatud dokumendile märgitakse samasugused kinnitused, kui on ette nähtud lõikes 2.

Artikkel 23

1.   Kui ühes ja samas liikmesriigis toimub järjestikku kaks või enam toimingut (näiteks töötlemine, pakkimine, ülevõtmine), välja arvatud eksportimine, võib see liikmesriik otsustada, et neid toiminguid käsitatakse ühe toiminguna. Sel juhul ei anta kontrolleksemplari T5 välja enne, kui kõik toimingud on tehtud.

Kui kõik asjakohased toimingud on kontrollitud, tagastatakse kontrolleksemplari T5 originaal artikli 3 lõikes 5 nimetatud asutusele. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada niisuguse süsteemi ladus toimimine.

2.   Kui liikmesriigid otsustavad mitte järgida lõikes 1 nimetatud korda, annab pädev asutus järjest iga toimingu järel välja kontrolleksemplari T5. Pädev asutus, kes kontrollis kõnealust toimingut, märgib kontrolleksemplari T5 pealkirja „Kasutamise ja/või sihtkoha kontroll” all olevasse lahtrisse, et toode on lähetatud samasse liikmesriiki edasiseks töötlemiseks, pakkimiseks, ülevõtmiseks või ekspordiks. Kontrolleksemplari T5 originaalile märgitakse sel otstarbel välja antud kontrolleksemplari T5 registreerimisnumber või numbrid või vastavad viited.

3.   Artikli 4 punktis a nimetatud dokumendile märgitakse samasugused kinnitused, kui on ette nähtud lõikes 2.

Artikkel 24

Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse artiklit 11, artikli 13 lõikeid 2, 3 ja 4, artikli 14 lõiget 3 ja artikleid 15–18.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 2 lõikes 1 nimetatud pädevate kontrolliasutuste täielikud nimed ja aadressid. Komisjon informeerib teisi liikmesriike.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igas kvartalis juhtumitest, mil nad on kohaldanud artikli 7 lõiget 1, täpsustades ilmnenud asjaolud, asjaomased kogused ja võetud meetmed.

3.   Liikmesriigid saadavad iga aasta 1. märtsil ja 1. septembril komisjonile aruanded, kus esitatakse artikli 11 või 18 alusel tehtud avalduste arv, põhjused (kui need on teada), miks kontrolleksemplar T5 ei ole tagastatud, asjaomased kogused ja dokumendid, mida võib kasutada kõnealuste eksemplaride asemel.

Artikkel 26

Määrus (EMÜ) nr 3002/92 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 27

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17.

(3)  Vt lisa I.

(4)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(5)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(6)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(7)  EÜT L 186, 17.7.2009, lk 1.

(8)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(9)  EÜT L 50, 22.2.1978, lk 1.

---

---

---

25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/22

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1131/2009,

24. november 2009,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Moutarde de Bourgogne” (KGT)]

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Moutarde de Bourgogne” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 72, 26.3.2009, lk 62.

---

---

25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/24

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1132/2009,

24. november 2009,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Marroni del Monfenera” (KGT)]

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Marroni del Monfenera” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 89, 18.4.2009, lk 9.

---

---

25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/26

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1133/2009,

24. november 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1090/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. novembrist 2009

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (2), eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 16. novembrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1090/2009 (3).

(2)	Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 1090/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1090/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1090/2009 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 25. novembrist 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3)  ELT L 299, 14.11.2009, lk 3.

---

---

---

25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/29

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/127/EÜ,

21. oktoober 2009,

millega muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ seoses pestitsiididega töötlemise masinatega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

On teada, et pestitsiidide kasutamine ohustab nii inimeste tervist kui ka keskkonda. 12. juuli 2006. aasta teatisega „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia” võttis komisjon vastu strateegia, mille eesmärk on vähendada pestitsiidide kasutamisest tulenevaid ohte inimeste tervisele ja keskkonnale. Lisaks on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud 21. oktoobril 2009. aastal vastu direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (3) (edaspidi „raamdirektiiv”).

(2)

Pestitsiididega töötlemise masinate projekteerimisel, valmistamisel ja hooldusel on oluline osa pestitsiidide kahjuliku mõju vähendamisel inimeste tervisele ja keskkonnale. Juba professionaalses kasutuses olevatele pestitsiididega töötlemise seadmetele kehtestab raamdirektiiv nõuded nende seadmete ülevaatuse ja hoolduse kohta.

(3)

Raamdirektiivi kohaldatakse selliste pestitsiidide suhtes, mis on taimekaitsevahendid. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva direktiivi reguleerimisala masinatega, mis on ette nähtud selliste pestitsiididega töötlemiseks, mis on taimekaitsevahendid. Kuna aga raamdirektiivi reguleerimisala laiendatakse eeldatavalt nii, et see hõlmaks biotsiide, peaks komisjon analüüsima 31. detsembriks 2012 keskkonnakaitse nõuete kohaldamisala laiendamist biotsiididega töötlemise masinatele.

(4)

Inimeste tervise ja ohutuse ning mõnel juhul koduloomade ja vara kaitsmise nõudeid reguleerib juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid (4). Seetõttu on asjakohane lisada direktiivi 2006/42/EÜ olulised keskkonnakaitsenõuded uute pestitsiididega töötlemise masinate projekteerimisele ja valmistamisele, tagades seejuures, et need nõuded oleksid kooskõlas raamdirektiivi nõuetega hoolduse ja ülevaatuse kohta.

(5)	Selleks on vaja lisada direktiivile 2006/42/EÜ ka viide keskkonnakaitsele, piirates seda eesmärki nende masinaliikide ja riskidega, mille suhtes kohaldatakse keskkonnakaitse erinõudeid.

(6)

Pestitsiididega töötlemise masinate hulka kuuluvad pestitsiididega töötlemiseks ette nähtud iseliikuvad, haake-, ripp-, poolripp- ja õhusõidukitele paigaldatud masinad ning statsionaarsed masinad nii professionaalseks kui ka tavakasutuseks. See hõlmab ka mootoriga või käsiajamiga kaasaskantavaid ja käeshoitavaid masinaid, mis on varustatud rõhukambriga.

(7)

Käesolev direktiiv piirdub oluliste nõuetega, millele pestitsiididega töötlemise masinad peavad enne turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist vastama, samal ajal kui Euroopa standardiorganisatsioonide ülesanne on koostada harmoneeritud standardid, milles on toodud üksikasjalikud kirjeldused selliste masinate eri kategooriate kohta, et võimaldada tootjatel kõnealuseid nõudeid täita.

(8)	On oluline, et kõik huvitatud pooled, sealhulgas tööstus, põllumajandustootjad ja keskkonnaorganisatsioonid, osaleksid võrdselt selliste harmoneeritud standardite väljatöötamises, et tagada nende vastuvõtmine kõigi sidusrühmade selge konsensuse alusel.

(9)	Seepärast tuleks direktiivi 2006/42/EÜ vastavalt muuta.

(10)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(11)

Kui olemasolevad teaduslikud andmed ei ole täpse riskihinnangu võimaldamiseks piisavad, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi alusel meetmeid võttes kohaldama ettevaatuspõhimõtet, mis on ühenduse õiguse põhimõte, mis on muu hulgas sätestatud komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatises, võttes samas nõuetekohaselt arvesse muid direktiivis 2006/42/EÜ toodud eeskirju ja põhimõtteid, nagu kaupade vaba liikumine ja vastavuseeldus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/42/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/42/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 2 teisele lõigule lisatakse järgmine punkt: „m) „olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded” – käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete projekteerimise ja valmistamisega seotud kohustuslikud sätted, mille eesmärk on tagada inimeste tervise ja ohutuse ning, kui see on asjakohane, koduloomade ja vara ning, kui see on kohaldatav, keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on esitatud I lisas. Olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid keskkonna kaitseks kohaldatakse ainult kõnealuse lisa punktis 2.4 osutatud masinate puhul.”;

2.

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et masinat tohib turule lasta ja/või kasutusele võtta ainult siis, kui see vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele ega ohusta inimeste tervist ja ohutust ning, kui see on asjakohane, koduloomi ja vara ning, kui see on kohaldatav, keskkonda, eeldades et masin on nõuetekohaselt paigaldatud, masinat on nõuetekohaselt hooldatud ning seda kasutatakse ettenähtud otstarbel või mõistlikult eeldatavate tingimuste kohaselt.”

3.

Artikli 9 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Lõikes 1 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon liikmesriikide ja teiste huvitatud isikutega ning teatab neile, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta ühenduse tasandil isikute tervise ja ohutuse ning, kui see on asjakohane, koduloomade ja vara ning, kui see on kohaldatav, keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks.”

4.

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Kui liikmesriik teeb kindlaks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud masin, mis kannab CE-märgist, millega on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ja mida kasutatakse ettenähtud otstarbel või mõistlikult eeldatavate tingimuste kohaselt, seab ohtu inimeste tervise või ohutuse või, kui see on asjakohane, koduloomad või vara või, kui see on kohaldatav, keskkonna, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed sellise masina turult kõrvaldamiseks, turulelaskmise ja/või kasutuselevõtmise keelamiseks või sellise masina vaba liikumise piiramiseks.”;

5.

I lisa muudetakse järgmiselt: a) üldpõhimõtete punkt 4 asendatakse järgmisega: „4. Käesolev lisa koosneb mitmest osast. Esimene osa käsitleb üldist reguleerimisala ja on kohaldatav kõikidele masinatüüpidele. Teised osad käsitlevad teatavat liiki konkreetsemaid ohte. Siiski on oluline arvestada kogu käesolevat lisa, et veenduda kõikide asjakohaste oluliste nõuete täitmises. Masina projekteerimisel tuleb arvesse võtta nii üldosa kui ka ühe või enama ülejäänud osa nõudeid, sõltuvalt üldpõhimõtete punkti 1 kohaselt tehtud riskihindamise tulemustest. Olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid keskkonna kaitseks kohaldatakse ainult punktis 2.4 osutatud masinatele.”; b) 2. peatükki muudetakse järgmiselt: i) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Toiduainetööstuse masinad, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinad, käeshoitavad või käsijuhitavad masinad, kantavad kinnitusseadmed ja muud lööktoimelised seadmed ning masinad puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks, samuti pestitsiididega töötlemise masinad peavad vastama kõigile käesolevas peatükis sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldpõhimõtted”, punkt 4).”; ii) lisatakse järgmine punkt: „2.4.   PESTITSIIDIDEGA TÖÖTLEMISE MASINAD 2.4.1.    Mõiste „Pestitsiididega töötlemise masinad” – masinad, mis on spetsiaalselt ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) (6) artikli 2 lõikes 1 määratletud taimekaitsevahenditega töötlemiseks. 2.4.2.    Üldist Pestitsiididega töötlemise masina tootja või tema volitatud esindaja peab tagama keskkonna tahtmatust kokkupuutest pestitsiididega tulenevate riskide hindamise kooskõlas üldpõhimõtete punktis 1 osutatud riskihindamise ja riski vähendamise protsessiga. Pestitsiididega töötlemise masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud esimeses lõigus osutatud riskihindamise tulemusi arvesse võttes nii, et neid saab käitada, kohandada ja hooldada, põhjustamata keskkonna tahtmatut kokkupuudet pestitsiididega. Leket tuleb vältida igal ajal. 2.4.3.    Kontroll ja järelevalve Juhtimiskohtadelt peab olema võimalik hõlpsasti ja täpselt kontrollida, jälgida ja viivitamatult seisata pestitsiidiga töötlemist. 2.4.4.    Täitmine ja tühjendamine Masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid oleks lihtne vajaliku pestitsiidikogusega täpselt täita ning lihtsalt ja täielikult tühjendada, vältides samas selliste toimingute käigus pestitsiidi kadusid ning veeallika saastamist. 2.4.5.    Pestitsiidiga töötlemine 2.4.5.1.   Kasutatav määr Masinad peavad olema varustatud vahenditega, mis võimaldavad kasutatavat määra muuta hõlpsasti, täpselt ja usaldusväärselt. 2.4.5.2.   Pestitsiidi jaotumine, sadestus ja triiv Masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks tagatud pestitsiidi sadestus sihtaladel, minimaalne kadu muudele aladele ning hoitaks ära pestitsiidi triiv keskkonda. Kus see on asjakohane, tuleb tagada ühtlane jaotumine ja homogeenne sadestus. 2.4.5.3.   Katsed Selleks et kontrollida, kas masina vastavad osad vastavad punktides 2.4.5.1 ja 2.4.5.2 esitatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja tegema igat liiki asjaomaste masinatega vajalikke katseid või laskma neid teha. 2.4.5.4.   Kaod seisatud olekus Masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et hoida ära kadusid ajal, mil pestitsiidiga töötlemise funktsioon on seisatud. 2.4.6.    Hooldus 2.4.6.1.   Puhastamine Masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid oleks võimalik ilma keskkonda saastamata lihtsalt ja põhjalikult puhastada. 2.4.6.2.   Teenindus Masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kulunud osi oleks hõlbus ilma keskkonda saastamata välja vahetada. 2.4.7.    Kontrollimine Masinaga peab olema võimalik hõlpsasti ühendada vajalikke mõõteriistu, et kontrollida masina nõuetekohast tööd. 2.4.8.    Otsakute, kurnade ja filtrite märgistus Otsakud, kurnad ja filtrid peavad olema märgistatud nii, et nende liiki ja suurust oleks võimalik selgelt kindlaks teha. 2.4.9.    Kasutatava pestitsiidi märkimine Kus see on asjakohane, peavad masinad olema varustatud spetsiaalse paigutuskohaga, millele operaator saab asetada kasutatava pestitsiidi nimetuse. 2.4.10.    Juhendid Juhendid peavad sisaldama järgmist teavet: a) ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada segamisel, täitmisel, pihustamisel, tühjendamisel, puhastamisel, hooldamisel ja transportimisel, et vältida keskkonna saastamist; b) üksikasjalikud kasutamistingimused erinevate kavandatud töökeskkondade jaoks, sealhulgas neile vastavad ettevalmistused ja kohandused, mis on vajalikud, et tagada pestitsiidi sadestus sihtaladel, nii et kaod muudele aladele oleksid võimalikult väikesed, hoida ära triiv keskkonda ning, kui see on asjakohane, tagada pestitsiidi ühtlane jaotumine ja homogeenne sadestus; c) selliste otsakute, kurnade ja filtrite liigid ja suurused, mida saab masinates kasutada; d) kontrolli sagedus ning masinate nõuetekohast tööd mõjutavate kuluvate osade, nagu otsakute, kurnade ja filtrite väljavahetamise kriteeriumid ja meetod; e) üksikasjalik teave kalibreerimise, igapäevase hoolduse, talveks ettevalmistamise ja muude selliste kontrollide kohta, mis on vajalikud masinate nõuetekohase töö tagamiseks; f) pestitsiidide tüübid, mis võivad põhjustada masinate ebaõiget töötamist; g) märge selle kohta, et operaator peaks ajakohastama kasutatava pestitsiidi nimetust, mis on märgitud punktis 2.4.9 osutatud spetsiaalsele paigutuskohale; h) eri- või lisaseadmete ühendamine ja kasutamine ning vajalikud ettevaatusabinõud; i) märge selle kohta, et masinate suhtes võib kohaldada siseriiklikke nõudeid määratud asutuste läbi viidava korrapärase ülevaatuse kohta, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivis 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (7); j) masina parameetrid, mida tuleb kontrollida, et tagada selle nõuetekohane töö; k) juhendid vajalike mõõteriistade ühendamiseks.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 15. juuniks 2011. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 15. detsembrist 2011.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 182, 4.8.2009, lk 44.

(2)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. septembri 2009. aasta otsus.

(3)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(4)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(5)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(6)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(7)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.”

---

25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/34

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/133/EÜ,

19. oktoober 2009,

eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ (eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta) (3) on korduvalt (4) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Eri liikmesriikide äriühingute ühinemine, jaotumine, eraldumine, varade üleandmine ja osade või aktsiate vahetamine võib olla vajalik selleks, et luua ühenduse piires analoogilised tingimused siseturu tingimustega ja tagada seeläbi sellise siseturu tõhus toimimine. Kõnealuseid tehinguid ei tohiks takistada piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad eriti liikmesriikide maksukorraldusest. Seega on seoses kõnealuste tehingutega vaja vastu võtta konkurentsi seisukohalt neutraalsed maksustamiseeskirjad, mis võimaldavad äriühingutel kohanduda siseturu nõuetele, suurendada oma tootlikkust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

(3)	Maksukorraldus seab kõnealused tehingud ebasoodsamasse olukorda võrreldes ühe ja sama liikmesriigi äriühinguid puudutavate tehingutega. Selline halvemus on vaja kõrvaldada.

(4)	Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks pole võimalik rakendada liikmesriikides kehtivaid süsteeme ühenduse tasandil, sest nende erinevused võivad tekitada moonutusi. Rahuldava lahenduse võib anda ainult ühine maksustamissüsteem.

(5)	Ühine maksustamissüsteem peaks vältima maksustamist seoses ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamisega, arvestades seejuures üleandva või omandatava äriühingu liikmesriigi finantshuve.

(6)	Kõnealuste ühinemise, jaotumise või varade üleandmisega seotud tehingute tagajärjel kujundatakse üleandev äriühing tavaliselt ümber vara ülevõtva äriühingu püsivaks tegevuskohaks või seotakse vara viimati nimetatud äriühingu püsiva tegevuskohaga.

(7)

Varade üleandmisega seotud kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamine kuni vara tegeliku võõrandamiseni, mida rakendatakse nimetatud püsivale tegevuskohale üle antud vara suhtes, võimaldab vabastada asjaomase kapitali kasvutulu maksust, tagades siiski selle maksustamise üleandva äriühingu liikmesriigi poolt ajal, mil see vara võõrandatakse.

(8)

Kui I lisa A osas loetletud äriühinguid maksustatakse äriühingu tulumaksuga liikmesriigis, mille residendid nad on, siis osa nendest võidakse lugeda teistes liikmesriikides maksustamise mõttes läbipaistvaks. Selleks, et säilitada käesoleva direktiivi tõhusus, peaksid liikmesriigid, mis käsitlevad mitteresidentidest äriühingutest tulumaksu maksjaid maksustamise mõttes läbipaistvana, kohaldama nende suhtes käesoleva direktiivi soodustusi. Liikmesriikidele peaks siiski jääma võimalus mitte kohaldada käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid nendes maksumaksjates otsest või kaudset osalust omava isiku maksustamisel.

(9)	Samuti on vaja välja töötada üleandva äriühingu teatud varude, reservide ja kahjude suhtes kohaldatav maksustamiskord ning lahendada maksustamisprobleemid, mis tekivad, kui ühel äriühingul on teises äriühingus kapitaliosalus.

(10)	Ülevõtva või omandava äriühingu osade jaotamine üleandva äriühingu osanikele või aktsionäridele ei tohiks põhjustada nende osanike või aktsionäride maksustamist.

(11)

Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu otsust reorganiseerida oma tegevus registrijärgse asukoha üleviimise teel ei tohiks takistada diskrimineerivad maksustamiseeskirjad või siseriiklikest maksundusõigusaktidest tulenevad piirangud, halvemus ega moonutused, mis on vastuolus ühenduse õigusega. Üleviimine või üleviimisega seotud sündmus võib kaasa tuua mõnda liiki maksustamise liikmesriigis, millest asukoht üle viidi. Juhul kui pärast registrijärgse asukoha üleviimist jääb Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu vara seotuks püsiva tegevuskohaga, mis asub liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht üle viidi, peaks nimetatud püsiv tegevuskoht saama sarnaseid soodustusi, nagu on sätestatud artiklites 4, 5 ja 6. Lisaks tuleks välistada osanike või aktsionäride maksustamine registrijärgse asukoha üleviimise korral.

(12)

Käesolevas direktiivis ei käsitleta Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kahjumit, mida võtab arvesse liikmesriik, mille resident Euroopa äriühing või Euroopa ühistu on. Eelkõige juhul, kui Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu registrijärgne asukoht viiakse üle teise liikmesriiki, ei takista kõnealune üleviimine liikmesriiki, mille resident Euroopa äriühing või Euroopa ühistu eelnevalt oli, püsiva tegevuskoha kahjumit õigeaegselt arvesse võtmast.

(13)

Liikmesriikidel peab olema võimalus jätta käesolev direktiiv kohaldamata, kui äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise, osade või aktsiate vahetamise või Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu registrijärgse asukoha üleviimise eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksupettus või kui selle tagajärjel äriühing, olenemata sellest, kas ta osaleb või ei osale tehingus, ei täida enam töötajate esindatuse tingimusi äriühingu organites.

(14)	Käesoleva direktiivi üheks eesmärgiks on kõrvaldada siseturu toimimise takistused, näiteks topeltmaksustamine. Kui nimetatud eesmärki ei saavutata täiel määral käesoleva direktiivi sätete kohaldamisega, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

(15)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:

a)	ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul, milles osalevad kahe või enama liikmesriigi äriühingud;

b)

nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta) (5) sätestatud Euroopa äriühingu (Societas Europaea ehk SE) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) (6) sätestatud Euroopa ühistu (SCE) registrijärgse asukoha ühest liikmesriigist teise üleviimise puhul.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „ühinemine”– tehing:

b)   „jaotumine”– tehing, mille käigus äriühing annab likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle kahele või enamale olemasolevale või uuele äriühingule, kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas ülevõtvate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja neile võidakse teatud juhtudel teha ka rahalist juurdemaksu, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;

c)   „eraldumine”– tehing, mille käigus äriühing annab ilma oma tegevust lõpetamata ühe või mitu tegevusüksust üle ühele või mitmele olemasolevale või uuele äriühingule, jättes vähemalt ühe tegevusüksuse üleandvasse äriühingusse, kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas vara ja kohustusi ülevõtvate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja neile võidakse teatud juhtudel teha rahalist juurdemaksu, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;

d)   „vara ülendamine”– tehing, mille käigus äriühing annab ilma oma tegevust lõpetamata kas kõik tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust üle teisele äriühingule, omandades ülevõtvas äriühingus selle aktsiate või osade näol kapitaliosaluse;

e)   „osade või aktsiate vahetamine”– tehing, mille käigus äriühing omandab teises äriühingus sellise osaluse, mis annab talle selles äriühingus häälteenamuse, või kui ta nimetatud häälteenamust omades omandab täiendava osaluse, väljastades viimasena nimetatud äriühingu osanikele või aktsionäridele omandava äriühingu kapitali kuuluvaid osasid või aktsiaid ja võib teatud juhtudel teha ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % vahetuseks väljastatavate osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;

f)   „üleandev äriühing”– äriühing, mis annab üle oma vara ja kohustused või kõik tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust;

g)   „ülevõttev äriühing”– äriühing, mis võtab üle üleandva äriühingu vara ja kohustused või kõik selle tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust;

h)   „omandatav äriühing”– äriühing, milles teine äriühing omandab osad või aktsiad osade või aktsiate vahetamise teel;

i)   „omandav äriühing”– äriühing, mis omandab osad või aktsiad osade või aktsiate vahetamise teel;

j)   „tegevusüksus”– äriühingu struktuuriüksuse vara ja kohustused, mis moodustavad tegevuse korraldamise seisukohast iseseisva tulemusüksuse, st üksuse, mis on suuteline omal jõul toimima;

k)   „registrijärgse asukoha üleviimine”– tehing, mille puhul Euroopa äriühing või Euroopa ühistu viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise ilma likvideerimismenetluseta või uut juriidilist isikut asutamata.

Artikkel 3

„Liikmesriigi äriühing” tähendab käesolevas direktiivis äriühingut:

a)	mis tegutseb I lisa A osas loetletud vormis;

b)	mida liikmesriigi maksuõigusaktide kohaselt loetakse maksustamise mõttes kõnealuse liikmesriigi residendiks ja mida kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete kohaselt ei peeta maksustamise mõttes ühendusevälise riigi residendiks; ja

c)	mis kuulub valiku- või vabastamisvõimaluseta maksustamisele ühega I lisa B osas loetletud maksudest või muu maksuga, millega loetelus nimetatud maks võidakse asendada.

II   PEATÜKK

ÜHINEMISE, JAOTUMISE, ERALDUMISE, VARADE ÜLEANDMISE JA OSADE VÕI AKTSIATE VAHETAMISE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 4

1.   Ühinemine, jaotumine ja eraldumine ei põhjusta üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist.

2.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „maksustatav väärtus”– väärtus, mille alusel oleks arvutatud üleandva äriühingu poolt saadav kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamisel, kui nimetatud vara või kohustused oleks müüdud ühinemise, jaotumise või eraldumise ajal, kuid sellest sõltumatult;

b)   „üleantud vara ja kohustused”– üleandva äriühingu vara ja kohustused, mis ühinemise, jaotumise või eraldumise tagajärjel seotakse ülevõtva äriühingu püsiva tegevuskohaga, mis asub üleandva äriühingu liikmesriigis, ja millel on osa maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.

3.   Lõike 1 kohaldamisel ja juhul, kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, ning maksustab seega osanike või aktsionäride osa üleandva äriühingu kasumis nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta asjaomane liikmesriik üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud mis tahes tulu, kasumit või kapitali kasvutulu.

4.   Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui ülevõttev äriühing arvestab seoses üleantud vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju samade eeskirjade järgi, mida oleks kohaldatud üleandva äriühingu või äriühingute suhtes juhul, kui ühinemist, jaotumist või eraldumist poleks toimunud.

5.   Kui üleandva äriühingu liikmesriigi õigusaktide kohaselt on ülevõtval äriühingul õigus arvestada seoses üleantavate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni, kasu või kahju lõikes 4 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

Artikkel 5

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ülevõtva äriühingu püsivad tegevuskohad, mis asuvad üleandva äriühingu liikmesriigis, võiksid üle võtta üleandva äriühingu poolt nõuetekohaselt moodustatud, osaliselt või täielikult maksuvabad varud ja reservid, mis ei pärine välismaal asuvatest püsivatest tegevuskohtadest, säilitades sama maksuvabastuse, kusjuures ülevõttev äriühing võtab endale ka üleandva äriühingu õigused ja kohustused.

Artikkel 6

Juhul kui artikli 1 punktis a loetletud tehingute puhul, mis toimuvad üleandva äriühingu liikmesriigi äriühingute vahel, kohaldab liikmesriik sätteid, mis lubavad ülevõtval äriühingul võtta üle üleandva äriühingu seda kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, kohaldab nimetatud liikmesriik neid sätteid oma territooriumil asuvate ülevõtva äriühingu püsivate tegevuskohtade poolt ülevõetava kahjumi suhtes.

Artikkel 7

1.   Kui ülevõtval äriühingul on üleandva äriühingu osasid või aktsiaid, ei kuulu ülevõtva äriühingu poolt nende osade või aktsiate tühistamise korral saadav kasu maksustamisele.

2.   Liikmesriigid võivad lõike 1 kohaldamisest kõrvale kalduda juhul, kui ülevõtva äriühingu osalus üleandvas äriühingus on väiksem kui 15 %.

Alates 1. jaanuarist 2009 on sellise osaluse miinimummäär 10 %.

Artikkel 8

1.   Ühinemise, jaotumise või osade või aktsiate vahetamise korral ei põhjusta ülevõtva või omandava äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate üleandmine üleandva või omandatava äriühingu osanikule või aktsionärile vahetuseks osade või aktsiate eest, mis kuuluvad viimasena nimetatud äriühingu kapitali, iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

2.   Eraldumise korral ei põhjusta ülevõtva äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate üleandmine üleandva äriühingu osanikule või aktsionärile iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

3.   Juhul kui liikmesriik käsitleb osanikku või aktsionäri maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule osaniku või aktsionäri õiguslikele omadustele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, ning maksustab seetõttu nende osanikes või aktsionärides osalust omavate isikute osa osaniku või aktsionäri kasumist nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta asjaomane liikmesriik neid isikuid ülevõtva või omandava äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate osanikule või aktsionärile üleandmisest saadud tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.

4.   Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osadele või aktsiatele kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli vahetatud osadel või aktsiatel vahetult enne ühinemist, jaotumist või osade või aktsiate vahetamist.

5.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osade või aktsiate ning nende osade või aktsiate summale, mida ta omab üleandvas äriühingus, kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli osadel või aktsiatel, mida ta omab üleandvas äriühingus, vahetult enne eraldumist.

6.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast saadud osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu samal viisil nagu enne omandamist olemas olnud osade või aktsiate üleandmisest tulenevat kasu.

7.   „Maksustatav väärtus” tähendab käesolevas artiklis väärtust, mille alusel arvutatakse äriühingu osaniku või aktsionäri kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamiseks.

8.   Kui selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mille resident äriühingu osanik või aktsionär on, võib ta valida lõigetes 4 ja 5 sätestatust erineva maksustamisviisi, ei kohaldata lõikeid 1, 2 ja 3 osadele või aktsiatele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

9.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista liikmesriiki võtmast osaniku või aktsionäri maksustamisel arvesse rahalisi juurdemakseid, mida võidakse teha ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või osade või aktsiate vahetamisel.

Artikkel 9

Varade üleandmise kohta kohaldatakse artikleid 4, 5 ja 6.

III   PEATÜKK

PÜSIVA TEGEVUSKOHA ÜLEANDMISE ERIJUHTUM

Artikkel 10

1.   Kui ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või varade üleandmisel üleantud vara hulka kuulub üleandva äriühingu püsiv tegevuskoht, mis asub teises liikmesriigis kui üleandev äriühing, siis loobub üleandva äriühingu liikmesriik õigusest maksustada seda püsivat tegevuskohta.

Üleandva äriühingu liikmesriik võib kõnealuse äriühingu maksustatava kasumi hulka tagasi arvata sellise püsiva tegevuskoha kahjumi, mida võidi varem kasutada selles liikmesriigis äriühingu maksustatava kasumi vähendamiseks ja mida pole arvesse võetud.

Liikmesriik, kus asub püsiv tegevuskoht, ja ülevõtva äriühingu liikmesriik kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid sellise varade üleandmise puhul nii nagu liikmesriik, kus püsiv tegevuskoht asub, oleks üleandva äriühingu liikmesriik.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui püsiv tegevuskoht asub samas liikmesriigis, mille resident on ülevõttev äriühing.

2.   Erandina lõikest 1 on üleandva äriühingu liikmesriigil, kui ta kohaldab ülemaailmselt teenitud kasumi maksustamise süsteemi, õigus maksustada püsiva tegevuskoha kasumit või kapitali kasvutulu, mis on tekkinud seoses ühinemise, jaotumise, eraldumise või varade üleandmisega, tingimusel et nimetatud liikmesriik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele sellelt kasumilt või kapitali kasvutulult püsiva tegevuskoha liikmesriigis, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.

IV   PEATÜKK

MAKSUSTAMISE MÕTTES LÄBIPAISTVATE ÜKSUSTE ERIJUHTUM

Artikkel 11

1.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat või omandatavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, on liikmesriigil õigus mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid selles äriühingus otsest või kaudset osalust omava isiku maksustamisel selle äriühingu tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.

2.   Lõikes 1 sätestatud õigust kasutav liikmesriik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele maksustamise mõttes läbipaistva äriühingu tulult, kasumilt või kapitali kasvutulult, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.

3.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat või omandavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, on liikmesriigil õigus artikli 8 lõikeid 1, 2 ja 3 mitte kohaldada.

4.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, võib kõnealune liikmesriik kohelda kõiki otsest või kaudset osalust omavaid isikuid maksustamisel samamoodi nagu juhul, kui ülevõttev äriühing oleks kõnealuse liikmesriigi resident.

V   PEATÜKK

EUROOPA ÄRIÜHINGU VÕI EUROOPA ÜHISTU REGISTRIJÄRGSE ASUKOHA ÜLEVIIMISE EESKIRJAD

Artikkel 12

1.   Kui:

a)	Euroopa äriühing või Euroopa ühistu viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise liikmesriiki või

b)	seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu residentsus kõnealuses liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident,

ei too registrijärgse asukoha üleviimine või residentsuse lõppemine kaasa vastavalt artikli 4 lõikele 1 arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, kui nimetatud kapitali kasvutulu on saadud Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu varast ja kohustustest, mis üleviimise tagajärjel jäävad tegelikult seotuks Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu püsiva tegevuskohaga liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, ja mis osalevad maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui Euroopa äriühing või Euroopa ühistu arvestab seoses kõnealuse püsiva tegevuskohaga seotuks jääva vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju, nagu registrijärgse asukoha üleviimist poleks toimunud või Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu maksuresidentsus poleks lõppenud.

3.   Kui liikmesriigi, millest registrijärgne asukoht üle viidi, õigusaktide kohaselt on Euroopa äriühingul või Euroopa ühistul õigus arvestada seoses sellesse liikmesriiki jäävate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju lõikes 2 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

Artikkel 13

1.   Kui:

a)	Euroopa äriühing või Euroopa ühistu viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise liikmesriiki või

b)	seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu residentsus kõnealuses liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident,

võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu püsiv tegevuskoht, mis asub liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht üle viidi, võiks üle anda Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu poolt enne registrijärgse asukoha üleviimist nõuetekohaselt moodustatud, osaliselt või täielikult maksuvabad varud ja reservid, mis ei pärine välismaal asuvatest püsivatest tegevuskohtadest, säilitades sama maksuvabastuse.

2.   Ulatuses, milles lubataks maksustamisel veel arvesse võtmata kahjumit edasi või tagasi kanda äriühingul, mis viib oma registrijärgse asukoha üle teise kohta sama liikmesriigi territooriumil, lubab kõnealune liikmesriik oma territooriumil asuval oma registrijärgset asukohta üle viiva Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu püsival tegevuskohal üle võtta sellist Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, eeldusel et kahjumi edasi- või tagasikandmist oleks saanud sarnastel tingimustel kasutada äriühing, mille registrijärgne asukoht oli jätkuvalt kõnealuses liikmesriigis või mis oli jätkuvalt kõnealuse liikmesriigi maksuresident.

Artikkel 14

1.   Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu registrijärgse asukoha üleviimine ei too iseenesest kaasa osanike või aktsionäride tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

2.   Lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast oma registrijärgset asukohta üle viiva Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu kapitali kuuluvate osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

1.   Liikmesriik võib täielikult või osaliselt keelduda artiklites 4–14 sätestatud soodustuste kohaldamisest või need täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et ühe artiklis 1 nimetatud tehingu:

a)

peamiseks eesmärgiks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine; asjaolu, et tehing ei põhine paikapidavatel majanduslikel põhjendustel, nagu näiteks tehingus osalevate äriühingute tegevuse ümberkorraldamine või ratsionaliseerimine, võib anda alust eeldada, et tehingu peamiseks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine;

b)	tagajärjeks on see, et tehingus osalenud või mitteosalenud äriühing ei täida enam tingimusi, mis on seatud töötajate esindatusele selle äriühingu organites vastavalt korrale, mis oli kohaldatav enne kõnealust tehingut.

2.   Lõike 1 punkti b kohaldatakse vaid niikaua ja niivõrd, kuni käesoleva direktiiviga reguleeritavate äriühingute suhtes ei kohaldata muid ühenduse õigusakte, mis sisaldavad samaväärseid sätteid töötajate esindatuse kohta äriühingu organites.

Artikkel 16

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Direktiiv 90/434/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  13. jaanuari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 100, 30.4.2009, lk 153.

(3)  EÜT L 225, 20.8.1990, lk 1.

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.

(6)  ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.

---

---

---

---