ISSN 1725-5082
doi:10.3000/17255082.L_2009.308.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 308
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
52. köide
24. november 2009
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.308.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 308 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
|
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
|
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
|
* |
Komisjoni direktiiv 2009/141/EÜ, 23. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses arseeni, teobromiini, Datura sp., Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. piirnormidega ( 1 ) |
|
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
SOOVITUSED |
|
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
|
2009/848/EÜ |
|
|
|
* |
Komisjoni soovitus, 28. oktoober 2009, millega lihtsustatakse digitaalse dividendi vabakslaskmist Euroopa Liidus ( 1 ) |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1123/2009,
23. november 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 24. novembril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. november 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
AL |
38,6 |
|
MA |
35,0 |
|
|
MK |
37,7 |
|
|
TR |
59,5 |
|
|
ZZ |
42,7 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
171,8 |
|
MA |
52,9 |
|
|
TR |
76,4 |
|
|
ZZ |
100,4 |
|
|
0709 90 70 |
MA |
50,7 |
|
TR |
119,5 |
|
|
ZZ |
85,1 |
|
|
0805 20 10 |
MA |
76,0 |
|
ZZ |
76,0 |
|
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
CN |
50,4 |
|
HR |
53,0 |
|
|
MA |
74,5 |
|
|
TR |
78,7 |
|
|
ZZ |
64,2 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
58,1 |
|
TR |
68,2 |
|
|
ZA |
61,6 |
|
|
ZZ |
62,6 |
|
|
0808 10 80 |
CA |
63,9 |
|
MK |
20,3 |
|
|
NZ |
102,0 |
|
|
US |
106,2 |
|
|
XS |
24,5 |
|
|
ZA |
87,3 |
|
|
ZZ |
67,4 |
|
|
0808 20 50 |
CN |
61,9 |
|
TR |
85,0 |
|
|
ZZ |
73,5 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1124/2009,
20. november 2009,
millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel hariliku heeringahai püük I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid. |
|
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi. |
|
(3) |
Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2009. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. november 2009
Komisjoni nimel
merenduse ja kalanduse peadirektor
Fokion FOTIADIS
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
(3) ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.
LISA
|
Nr |
30/T&Q |
|
Liikmesriik |
Ühendkuningriik |
|
Kalavaru |
POR/1-14CI |
|
Liik |
Harilik heeringahai (Lamma nasus) |
|
Piirkond |
I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed |
|
Kuupäev |
30. oktoober 2009 |
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1125/2009,
23. november 2009,
millega muudetakse aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) I lisa III.2., III. 3. ja III. 7. osa
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) eriti selle artiklit 27,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) kehtestati üksikasjalikud riigiabist teatamise vormid, mille kasutamine on kohustuslik. |
|
(2) |
Pärast seda, kui komisjon võttis vastu teatised „Koolituseks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid” (3) ja „Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid”, (4) on vaja muuta teatavaid teatise vorme, mis on lisatud määrusele (EÜ) nr 794/2004. |
|
(3) |
Teatavaid määrusele (EÜ) nr 794/2004 lisatud teatise vorme on vaja muuta, sest nendes on viga. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 794/2004 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa III.2 osa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa III.3 osa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa III.7.A osa küsimus 2.3 ja III.7.B osa küsimus 2.3 muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.
Artikkel 4
Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. november 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Neelie KROES
(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(2) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.
(3) ELT C 188, 11.8.2009, lk 1.
(4) ELT C 188, 11.8.2009, lk 6.
I LISA
„III.2 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – KOOLITUSABI
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (1) artikli 6 lõike 1 punkti g kohasest üksikabist teatamiseks ning see peab olema hõlmatud koolituseks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumidega (edaspidi „kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid”) (2). Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada ka üksikabi või kava puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides.
Kui teatatud abikava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.
ABI KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 87 LÕIKE 3 PUNKTI C ALUSEL – ÜKSIKASJALIK HINDAMINE
Koolitusabi võib olla ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.
Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et koolituseks antavad suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid pigem panustaksid ühise huvi saavutamisse. See saavutatakse, kui riigiabist teadmiste leviku näol saadav kasu kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju.
Järgnevates punktides selgitatakse, millist teavet võib komisjon üksikasjaliku hindamise koostamiseks nõuda. Juhistega tahetakse tagada komisjoni otsuste ja nende motiivide prognoositavus ja läbipaistvus, et saavutada etteaimatavus ja õiguslik järjepidevus. Liikmesriike kutsutakse üles esitama kõiki juhtumi hindamiseks vajalikuks peetavaid andmeid.
Kui teatatud kava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.
Teatatud meetme kirjeldus
|
1) |
Kirjeldage lühidalt meedet, täpsustades selle eesmärki/eesmärke, abivahendit, koolituse ülesehitust ja korraldust, abisaajaid, eelarvet, abisummat, maksegraafikut, abi osatähtsust ja abikõlblikke kulusid. |
|
2) |
Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja/või töötlemise ja/või turustamise suhtes?
|
|
3) |
Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud kalandus- ja/või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamise suhtes?
|
|
4) |
Kas abi on ette nähtud meretranspordi sektorile?
Kui jah, siis vastake järgmistele küsimustele:
|
|
5) |
Kas teatatud meede on seotud:
|
|
6) |
Kirjeldage üksikasjalikult koolitusprojekti, sealhulgas koolituskava, omandatavaid oskusi, ajakava ja tundide arvu, koolitusel osalejaid, koolituse korraldajaid, eelarvet jms. |
|
7) |
Esitage üksikasjad abisaaja kohta, sealhulgas tema andmed, grupp, kuhu abisaaja kuulub, aastakäive, töötajate arv ja majandustegevus. |
|
8) |
Vajaduse korral märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul. |
|
9) |
Nummerdage kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid teatisevormi lisana ja märkige dokumendinumbrid käesoleva täiendava teabe lehe asjakohastele osadele. |
Abi eesmärk
|
10) |
Kirjeldage üksikasjalikult teatatud meetmega seatud ühist huvi pakkuvaid eesmärke. |
Positiivse välismõju olemasolu (6)
|
11) |
Näidake, et koolitusega kaasneb positiivne välismõju, ja esitage tõendavad dokumendid. Positiivse välismõju olemasolu tõendamiseks võib kasutada järgmisi näitajaid. Märkige teatatud meetmega seotud näitajad ja esitage tõendavad dokumendid:
|
Asjakohane vahend (7)
|
12) |
Selgitage, millisel määral on teatatud meede koolitustegevuse suurendamiseks asjakohane vahend, ja esitage tõendavad dokumendid. |
Abi ergutav mõju ja vajalikkus (8)
Ergutava mõju tõendamiseks nõuab komisjon, et liikmesriik esitaks hinnangu, mis tõendaks, et ilma abita (võrdlusolukorras) oleks koolituse maht väiksem või koolituse kvaliteet halvem.
|
13) |
Kas toetatud projekt(id) algatati enne seda, kui abisaaja(d) esitas(id) abitaotluse riiklikule ametiasutusele?
Kui jah, siis on komisjon seisukohal, et abil ei ole abisaaja jaoks ergutavat mõju. |
|
14) |
Kui ei, märkige asjaomased kuupäevad: millal koolitusprojekt algab: millal esitas abisaaja abitaotluse riiklikule ametiasutusele: Esitage asjakohased tõendavad dokumendid. |
|
15) |
Esitage abisaaja sisedokumendid koolituskulude, koolitusel osalejate, koolituse sisu ja ajakava kohta kahe stsenaariumi korral: koolitusprojekt koos abiga ja ilma abita. Selgitage selle teabe alusel, kuidas suurendab riigiabi kavandatud koolituse mahtu ja/või parandab koolituse kvaliteeti. |
|
16) |
Kinnitage, et tööandjatel ei ole seadusjärgset kohustust pakkuda teatatud meetmega hõlmatud liiki koolitust. |
|
17) |
Esitage abisaaja varasemate aastate koolituseelarved. |
|
18) |
Selgitage koolituskava ja abisaaja majandustegevuse seost. |
Abi proportsionaalsus (9)
Abikõlblikud kulud
Abikõlblikke kulusid tuleb arvutada vastavalt määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklile 39 ja need tuleb piirata lisakuludega, mis on vajalikud koolitustegevuse suurendamiseks.
|
19) |
Täpsustage meetmega ettenähtud abikõlblikke kulusid:
|
|
20) |
Esitage teatatud meetme abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus, tagades, et abikõlblikud kulud on piiratud lisakulude selle osaga, mis on vajalik koolituse kvaliteedi parandamiseks või koolituse mahu suurendamiseks. |
|
21) |
Esitage tõendid, et abi piirdub minimaalselt vajaliku summaga, st koolitusega seonduvate lisakulude selle osaga, mida ettevõtja ei saa katta oma töötajate koolitusel omandatud oskustest saadava otsese kasuga. |
Abi osatähtsus üldkoolituse puhul
|
22) |
Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus. |
|
23) |
Kas teatatud meetme kohast üldkoolitust antakse puudega või ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele?
|
|
24) |
Abisaaja vorm:
|
Abi osatähtsus erikoolituse puhul
|
25) |
Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus. |
|
26) |
Kas teatatud meetme kohast erikoolitust antakse puudega või ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele?
|
|
27) |
Abisaaja vorm:
|
Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuse analüüs (11)
|
28) |
Märkige, kas abisaaja on varem koolitusabi saanud, ja esitage üksikasjad varem saadud abi kohta (kuupäevad, abisumma ja koolitusprojektide kestus). |
|
29) |
Märkige abisaaja aastased koolituskulud (koolituse kogueelarve viimasel kolmel aastal, koolituskulude osakaal kogukuludes) ja selgitage, kuidas mõjutab abi abisaaja kulusid (nt aastase koolituskulu osakaal ja kogukulud, mille ulatuses abi antakse jne). |
|
30) |
Märkige asjaomased toote- ja geograafilised turud, kus abisaaja on tegev ja mida abi tõenäoliselt mõjutab. |
|
31) |
Esitage iga turu kohta järgmine teave:
|
|
32) |
Kirjeldage asjaomaste turgude struktuuri ja konkurentsiolukorda ning esitage tõendavad dokumendid (nt turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkked, toote eristamine, turul osalejate vahelise konkurentsi laad jne). |
|
33) |
Kirjeldage selle sektori eripärasid, kus abisaaja tegutseb (nt koolitatud tööjõu olulisus ettevõtja jaoks, ülevõimsuse olemasolu, konkurentide pakutava koolituse rahastamisstrateegiad jne). |
|
34) |
Vajaduse korral esitage teave mõju kohta kaubandusele (kaubavoogude nihe). |
KUMULEERUMINE
|
35) |
Kas teatatud meetme kohast abi kombineeritakse teiste abikavadega?
Kui jah, kirjeldage teatatud abimeetme puhul kohaldatavaid kumuleerimise sätteid: |
MUU TEAVE
|
36) |
Palun märkige siia muu teave, mida peate asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks. |
(1) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.
(2) ELT C 188, 11.8.2009, lk 1.
(3) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 38.
(4) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 38.
(5) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 2.
(6) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.1.
(7) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.2.
(8) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.3.
(9) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.4.
(10) Koolitatavate tööjõukulude puhul tohib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad, olles neist eelnevalt lahutanud kõik töötunnid.
(11) Käesolevat osa ei kohaldata alla kahe miljoni euro jäävate meetmete suhtes juhul, kui käesoleva lisa I osa küsimusele 10.3 on nõuetekohaselt vastatud.”
II LISA
„III.3 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – EBASOODSAS OLUKORRAS OLEVATE VÕI PUUDEGA TÖÖTAJATE JAOKS ANTAV RIIGIABI
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 6 lõike 1 punktide h–i kohasest üksikabist teatamiseks ning see peab olema hõlmatud ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumidega (edaspidi „kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid”) (1). Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada ka üksikabi või kava puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides.
Kui teatatud abikava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.
ABI KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 87 LÕIKE 3 PUNKTI C ALUSEL – ÜKSIKASJALIK HINDAMINE
Ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate jaoks antav abi võib olla ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.
Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antavad suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid panustaksid ühise huvi saavutamisse. See saavutatakse, kui riigiabist sihtrühma kuuluvate ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate suurenenud tööhõive näol saadav kasu kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju.
Järgnevates punktides selgitatakse, millist teavet võib komisjon üksikasjaliku hindamise koostamiseks nõuda. Juhistega tahetakse tagada komisjoni otsuste ja nende motiivide prognoositavus ja läbipaistvus, et saavutada etteaimatavus ja õiguslik järjepidevus. Liikmesriike kutsutakse üles esitama kõiki juhtumi hindamiseks vajalikuks peetavaid andmeid.
Kui teatatud kava hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave.
Teatatud meetme kirjeldus
|
1. |
Kirjeldage lühidalt teatatud meedet, täpsustades abi eesmärki, abivahendit, abisaajaid, asjaomaseid töötajate rühmi, abisummat, maksegraafikut, abi kestust ja osatähtsust ning abikõlblikke kulusid. |
|
2. |
Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja/või töötlemise ja/või turustamise suhtes?
|
|
3. |
Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud kalandus- ja/või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamise suhtes?
|
|
4. |
Esitage üksikasjad abisaaja kohta, sealhulgas tema andmed, grupp, kuhu abisaaja kuulub, käive, töötajate arv ja majandustegevus. |
|
5. |
Kas teatatud meede on seotud:
|
|
6. |
Vajaduse korral märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul. |
|
7. |
Nummerdage kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid teatisevormi lisana ja märkige dokumendinumbrid käesoleva täiendava teabe lehe asjakohastele osadele. |
Abi eesmärk
|
8. |
Kirjeldage üksikasjalikult teatatud meetmega seatud ühist huvi pakkuvaid eesmärke. Ühistes huvides olev võrdsete võimaluste eesmärk (5) |
|
9. |
Tõendage, et teatatud meetmega suurendatakse sihtrühma kuuluvate puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõivet, ning märkige kasv. |
|
10. |
Selleks et tõendada, et teatatud meede aitab kaasa ühistes huvides oleva võrdsete võimaluste eesmärgi saavutamisele, võib kasutada järgmisi näitajaid. Märkige teatatud meetmega seotud näitajad ja esitage tõendavad dokumendid:
|
Asjakohane vahend (6)
|
11. |
Selgitage, millisel määral on teatatud meede ebasoodsas olukorras olevate ja/või puudega töötajate tööhõive suurendamiseks asjakohane vahend, ning esitage tõendavad dokumendid. |
Abi ergutav mõju ja vajalikkus (7)
Ergutava mõju tõendamiseks nõuab komisjon, et liikmesriik esitaks hinnangu, mis tõendaks, et palgatoetust makstakse ainult ebasoodsas olukorras oleva või puudega töötaja eest ettevõtjale, kes ei oleks töötajat ilma abi saamata tööle võtnud.
|
12. |
Kas toetatud projekt(id) algatati enne seda, kui abisaaja(d) esitas(id) abitaotluse riiklikule ametiasutusele?
Kui jah, siis on komisjon seisukohal, et abil ei ole puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõive suurendamise seisukohalt abisaaja jaoks ergutavat mõju. |
|
13. |
Kui ei, märkige asjaomased kuupäevad: millal alustati töölevõtmist: millal esitas abisaaja abitaotluse riiklikule ametiasutusele: Esitage asjakohased tõendavad dokumendid. |
|
14. |
Kas töölevõtmine suurendab ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate arvu asjaomas(t)es ettevõtja(te)s võrreldes olukorraga, kus abi ei anta?
|
|
15. |
Kui ei, kas ametikoht või -kohad on vabanenud vabatahtliku lahkumise, töövõime kaotuse, vanaduspensionile jäämise, tööaja vabatahtliku lühendamise või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamise, mitte aga koondamise tõttu?
|
|
16. |
Kirjeldage asjaomasele ettevõtjale antud praeguseid või varasemaid palgatoetusi (toetustega hõlmatud töötajate rühmad ja selliste töötajate arv). |
Abi proportsionaalsus (8)
Abikõlblikud kulud
Abikõlblikke kulusid tuleb arvutada vastavalt määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklitele 40 ja 41 ning need tuleb piirata lisakuludega, mis on vajalikud ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate arvu suurendamiseks.
|
17. |
Millised on teatatud meetmega ettenähtud abikõlblikud kulud?
|
|
18. |
Esitage teatatud meetme abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus ja selle meetmega hõlmatud periood, (9) tagades, et abikõlblikud kulud on piiratud kuludega, mis on vajalikud ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate sihtrühmade tööhõive suurendamiseks. |
|
19. |
Esitage tõendid, et abi piirdub minimaalselt vajaliku summaga, st abisumma ei ületa ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate sihtrühmade tööhõivega kaasnevat täiendavat netokulu võrreldes selliste töötajate tööhõivega kaasnevate kuludega, kes ei ole ebasoodsas olukorras või puudega. |
Abi osatähtsus ebasoodsas olukorras olevate töötajate puhul
|
20. |
Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus. |
Abi osatähtsus puudega töötajate puhul
|
21. |
Märkige teatatud meetme raames kohaldatav abi osatähtsus. |
Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuse analüüs (10)
|
22. |
Märkige abisumma ja maksegraafik ning esitage teave abivahendi kohta. |
|
23. |
Märkige, kas abisaaja on varem saanud abi ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks, ning esitage üksikasjad varasemate abimeetmete kohta (kuupäevad, abisumma, asjaomaste töötajate rühmad ja selliste töötajate arv ning palgatoetuse kestus). |
|
24. |
Märkige abisaaja tööhõivekulud (tööhõive kogukulu, sihtrühma kuuluvate puudega ja ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõivekulud, tööhõivekulude osakaal kogukuludes) ja selgitage, kuidas mõjutab abi abisaaja kulusid (nt tööhõivekulude osakaal ja kogukulud, mille ulatuses abi antakse). |
|
25. |
Märkige asjaomased toote- ja geograafilised turud, kus abisaaja tegutseb ja mida abi tõenäoliselt mõjutab. |
|
26. |
Esitage iga turu kohta järgmine teave:
|
|
27. |
Kirjeldage asjaomaste turgude struktuuri ja konkurentsiolukorda ning esitage tõendavad dokumendid (nt turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkked, toote eristamine, turul osalejate vahelise konkurentsi laad jne). |
|
28. |
Kirjeldage selle sektori eripärasid, kus abisaaja on tegev (nt tööjõukulude olulisus sektori jaoks, ülevõimsuse olemasolu jne). |
|
29. |
Kirjeldage olukorda riiklikul või piirkondlikul tööturul (nt tööpuuduse ja tööhõive määr, palgatasemed, tööõigus jne). |
|
30. |
Vajaduse korral esitage teave mõju kohta kaubandusele (kaubavoogude nihe). |
KUMULEERUMINE
|
31. |
Kas teatatud meetme kohast abi kombineeritakse teiste abikavadega?
|
|
32. |
Kui jah, kirjeldage teatatud abimeetme puhul kohaldatavaid kumuleerimise sätteid: |
MUU TEAVE
|
33. |
Palun märkige siia muu teave, mida peate asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.” |
(1) ELT C 188, 11.8.2009, lk 6.
(2) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktis 18.
(3) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktis 19.
(4) Nagu määratletud määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktis 20.
(5) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.1.
(6) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.2.
(7) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.3.
(8) Vt kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid, punkt 2.4.
(9) Ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõive puhul on abikõlblikud kulud palgakulud, mis kantakse kuni 12 kuu jooksul (või eriti ebasoodsas olukorras olevate töötajate puhul 24 kuu jooksul) alates töölevõtmisest. Puudega töötajate tööhõive puhul on abikõlblikud kulud palgakulud, mis kantakse mis tahes perioodi jooksul, mille vältel puudega töötaja töötab.
(10) Käesolevat osa ei kohaldata ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõivega seotud alla viie miljoni euro jäävate meetmete ega puudega töötajate tööhõivega seotud alla kümne miljoni euro jäävate meetmete suhtes juhul, kui käesoleva lisa I osa küsimusele 10.3 on nõuetekohaselt vastatud.
III LISA
|
1. |
Määruse (EÜ) nr 794/2005 I lisa III.7A osa küsimus 2.3 asendatakse järgmisega:
|
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 794/2005 I lisa III.7B osa küsimus 2.3 asendatakse järgmisega:
|
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/14 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1126/2009,
23. november 2009,
millega avatakse teatavaid Šveitsist pärit põllumajandustooteid hõlmavad ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 933/2002
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu ja komisjoni (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) 4. aprilli 2002. aasta otsust 2002/309/EÜ, Euratom, seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga, (1) eriti selle artikli 5 lõike 3 esimest taanet ja artikli 5 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud põllumajanduse ühiskomitee 24. juuni 2008. aasta otsusele nr 2/2008 1. ja 2. lisa kohandamise kohta (2) on Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) 1. ja 2. lisa asendatud. |
|
(2) |
Kokkuleppe 2. lisas (muudetud) on sätestatud ühenduse poolt Šveitsist pärit põllumajandustoodete importimiseks antud tariifsed soodustused. Mõningaid kõnealustest tariifsetest soodustustest kohaldatakse tariifikvootide raames, mida hallatakse vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklitele 308a, 308b ja 308c. |
|
(3) |
Selguse huvides on asjakohane kehtestada kõnealuste põllumajandustoodete tariifikvootide rakendussätted ühes õigusaktis, millega asendatakse komisjoni määrus (EÜ) 933/2002 (4). Kokkuleppe kohaselt tuleks tariifikvoodid avada ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. |
|
(4) |
Kuna põllumajanduse ühiskomitee otsus nr 2/2008 jõustub 1. jaanuaril 2010, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas loetletud Šveitsist pärit toodetele avatakse igal aastal tariifikvoodid nimetatud lisas esitatud tollimaksumääradega.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud tariifikvoote haldab komisjon vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.
Artikkel 3
Määrus (EÜ) nr 933/2002 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. november 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
László KOVÁCS
(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1.
(2) ELT L 228, 27.8.2008, lk 3.
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 11.
(4) EÜT L 144, 1.6.2002, lk 22.
LISA
Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise reeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesolevas lisas sisalduv soodustuskava on määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide „ex”, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka sellele kirjelduse kohaldamisega.
|
Järjekorranumber |
CN-kood |
TARICi alamrubriik |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht (netomass tonnides) |
Kvoodi tollimaks |
|
09.0919 |
ex 0210 19 50 |
10 |
Kodusea tagaosa, soolvees, kondita, põies või tehissooles |
1.1–31.12 |
1 900 |
tollimaksuvaba |
|
ex 0210 19 81 |
10 |
Karbonaad kodusea lihast, kondita suitsutatud |
||||
|
ex 1601 00 10 |
10 |
Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained rubriikidesse 0101–0104 kuuluvatest loomadest, v.a metssigadest |
||||
|
ex 1601 00 91 |
10 |
|||||
|
ex 1601 00 99 |
10 |
|||||
|
ex 0210 19 81 |
20 |
Seakael, õhu käes kuivatatud, maitsestatud või maitsestamata, tükid või õhukesed viilud |
||||
|
ex 1602 49 19 |
10 |
|||||
|
09.0921 |
0701 10 00 |
|
Seemnekartul, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
4 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0922 |
0702 00 00 |
|
Tomatid, värsked või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0923 |
0703 10 19 0703 90 |
|
Sibul, v.a tippsibul; porrulauk jm laugud, värsked või jahutatud |
1.1–31.12 |
5 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0924 |
0704 10 00 0704 90 |
|
Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, v.a rooskapsas, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
5 500 |
tollimaksuvaba |
|
09.0925 |
0705 |
|
Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
3 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0926 |
0706 10 00 |
|
Porgand ja naeris, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
5 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0927 |
0706 90 10 0706 90 90 |
|
Söögipeet, aed-piimajuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, v.a mädarõigas (Cochlearia armoracia), värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
3 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0928 |
0707 00 05 |
|
Kurgid, värsked või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0929 |
0708 20 00 |
|
Aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.), värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0930 |
0709 30 00 |
|
Baklažaan, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
500 |
tollimaksuvaba |
|
09.0931 |
0709 40 00 |
|
Seller, v.a juurseller, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
500 |
tollimaksuvaba |
|
09.0932 |
0709 70 00 |
|
Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0933 |
0709 90 10 |
|
Salatid, v.a aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värsked või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0950 |
0709 90 20 |
|
Lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid, värsked või jahutatud |
1.1–31.12 |
300 |
tollimaksuvaba |
|
09.0934 |
0709 90 50 |
|
Apteegitill, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0935 |
0709 90 70 |
|
Kabatšokid, värsked või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0936 |
0709 90 90 |
|
Muu köögivili, värske või jahutatud |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba |
|
09.0945 |
0710 10 00 |
|
Külmutatud kartul, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud |
1.1–31.12 |
3 000 |
tollimaksuvaba |
|
2004 10 10 2004 10 99 |
Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted ning jahu või helbed |
|||||
|
2005 20 80 |
Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, jahu, helbed, õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks |
|||||
|
09.0937 |
ex 0808 10 80 |
90 |
Õunad, v.a siidriõunad, värsked |
1.1–31.12 |
3 000 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0938 |
0808 20 |
|
Pirnid ja küdooniad, värsked |
1.1–31.12 |
3 000 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0939 |
0809 10 00 |
|
Värsked aprikoosid |
1.1–31.12 |
500 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0940 |
0809 20 95 |
|
Kirsid, v.a hapukirsid (Prunus cerasus), värsked |
1.1–31.12 |
1 500 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0941 |
0809 40 |
|
Ploomid ja laukaploomid, värsked |
1.1–31.12 |
1 000 |
tollimaksuvaba (1) |
|
09.0948 |
0810 10 00 |
|
Maasikad, värsked |
1.1–31.12 |
200 |
tollimaksuvaba |
|
09.0942 |
0810 20 10 |
|
Vaarikad, värsked |
1.1–31.12 |
100 |
tollimaksuvaba |
|
09.0943 |
0810 20 90 |
|
Murakad, mooruspuumarjad ja logani murakad, värsked |
1.1–31.12 |
100 |
tollimaksuvaba |
|
09.0946 |
ex 0811 90 19 |
12 |
Külmutatud kirsid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga |
1.1–31.12 |
500 |
tollimaksuvaba |
|
ex 0811 90 39 |
12 |
|||||
|
0811 90 80 |
|
Külmutatud kirsid, v.a hapukirsid (Prunus cerasus), kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita |
||||
|
2008 60 |
|
Kirsid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma |
||||
|
09.0944 |
1106 30 10 |
|
Banaanidest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber |
1.1–31.12 |
5 |
tollimaksuvaba |
(1) Selle tollitariifi puhul piirdub tollimaksu vähendamine väärtuselise elemendiga. Toodete suhtes kohaldatakse endiselt piiril kehtivat hinda ja koguselist tollimaksu.
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1127/2009,
23. november 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1090/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. novembrist 2009
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (2), eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Alates 16. novembrist 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1090/2009 (3). |
|
(2) |
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 1090/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada. |
|
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1090/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1090/2009 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat määrus kohaldatakse alates 24. novembrist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. november 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.
(3) ELT L 299, 14.11.2009, lk 3.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 24. novembrist 2009
|
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
|
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 |
|
keskmise kvaliteediga |
0,28 |
|
|
madala kvaliteediga |
20,28 |
|
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
|
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 |
|
1002 00 00 |
RUKIS |
38,58 |
|
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
15,68 |
|
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
15,68 |
|
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
38,58 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
|
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
13.11.2009-20.11.2009
|
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
DIREKTIIVID
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/20 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/141/EÜ,
23. november 2009,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses arseeni, teobromiini, Datura sp., Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. piirnormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et selliste loomasöödaks ettenähtud toodete kasutamine, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide, on keelatud. |
|
(2) |
Seoses kalade ja muude mereloomade töötlemisel saadud söödaga osutab liikmesriikide pädevate asutuste hiljuti edastatud teave arseeni kogusisalduse (nii orgaanilise kui ka mitteorgaanilise arseeni) kohta, et arseeni kogusisalduse teatavaid piirnorme on vaja suurendada. Kalafileerimise kõrvalsaadused on väärtuslik tooraine eelkõige kalade segasöödas kasutatava kalajahu ja kalaõli tootmisel. |
|
(3) |
Arseeni kogusisalduse piirnormi suurendamisega kalade ja muude mereloomade töötlemisel saadud söödas ja kalasöödas ei muudeta anorgaanilise arseeni piirnormi. Kuna arseeni võimalik kahjulik mõju loomade ja inimeste tervisele on seotud anorgaanilise arseeni fraktsiooniga asjaomases söödas või toiduaines ning orgaanilise arseeni kahjulik mõju on väga väike, (2) ei mõjuta arseeni kogusisalduse piirnormi suurendamine loomade ja inimeste tervise kaitset. |
|
(4) |
Direktiivi 2002/32/EÜ I lisas märgib arseeni piirnorm arseeni kogusisalduse piirnormi, sest anorgaanilise arseeni analüüsimiseks puuduvad standardsed tavameetodid. Juhuks, kui pädev asutus nõuab anorgaanilise arseeni analüüsi, sätestatakse lisas anorgaanilise arseeni piirnorm. |
|
(5) |
Kuna teatavatel juhtudel mõjutab ekstraheerimise meetod märkimisväärselt arseeni kogusisalduse analüüsi tulemusi, on vaja täpsustada, millist ekstraheerimise meetodit peab ametliku kontrolli käigus kasutama. |
|
(6) |
Pädevate asutuste ja sidusorganisatsioonide esitatud teabe kohaselt on mikroelementide ühendite funktsionaalsesse rühma kuuluvates söödalisandites, mille kasutamine on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1831/2003, (3) märkimisväärses koguses arseeni. Selleks et kaitsta loomade ja inimeste tervist, on asjakohane kehtestada arseeni piirnormid nendes lisandites. |
|
(7) |
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jõudis 10. juuni 2008. aasta arvamuses (4) järeldusele, et teobromiini kehtivad piirnormid ei võimalda teatavaid loomaliike täielikult kaitsta. Amet osutas võimalikele kõrvalmõjudele sigadel, koertel ja hobustel ning seoses piimalehmade piimatoodanguga. Seepärast on asjakohane kehtestada väiksemad piirnormid. |
|
(8) |
EFSA jõudis oma 9. aprilli 2008. aasta arvamuses (5) järeldusele, et kuna kõik ogaõuna liigid sisaldavad tropaanalkaloide, on loomade, eelkõige sigade tervise kaitsmise eesmärgil asjakohane laiendada direktiivi 2002/32/EÜ I lisaga ettenähtud hariliku ogaõuna (Datura stramonium L.) sisalduse piirnormi kõikidele ogaõuna liikidele. |
|
(9) |
EFSA jõudis oma 10. juuni 2008. aasta arvamuses (6) järeldusele, et võttes arvesse riitsinuse (Ricinus communis L.), tiglikrootoni (Croton tiglium L.) ja kee-palveherne (Abrus precatorius L.) sarnast toksilist mõju, on asjakohane kohaldada direktiivi 2002/32/EÜ I lisaga ettenähtud riitsinuse (Ricinus communis L.) sisalduse piirnormi nii eraldi kui ka seguna ka tiglikrootoni (Croton tiglium L.) ja kee-palveherne (Abrus precatorius L.) suhtes. |
|
(10) |
Seetõttu tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta. |
|
(11) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 2010. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata nende õigus- ja haldusnormide teksti ning nende õigus- ja haldusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavuse tabeli kujul.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 23. november 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.
(2) Komisjoni taotlusel toiduahelas olevaid saasteaineid käsitleva Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjoni vastuvõetud arvamus seoses arseeni kui ebasoovitava ainega loomasöödas (EFSA Teataja (2005) 180, 1–35).
(3) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(4) Komisjoni taotlusel toiduahelas olevaid saasteaineid käsitleva teaduskomisjoni vastuvõetud teaduslik arvamus seoses teobromiini kui ebasoovitava ainega loomasöödas. The EFSA Journal (2008) 725, lk 1–66.
(5) Komisjoni taotlusel toiduahelas olevaid saasteaineid käsitleva teaduskomisjoni vastuvõetud teaduslik arvamus seoses ogaõunast (Datura stramonium) pärit tropaanalkaloidide kui ebasoovitava ainega loomasöödas. The EFSA Journal (2008) 691, lk 1–55.
(6) Komisjoni taotlusel toiduahelas olevaid saasteaineid käsitleva teaduskomisjoni vastuvõetud teaduslik arvamus seoses riitsinuse (Ricinus communis) kui ebasoovitava ainega loomasöödas. The EFSA Journal (2008) 726, lk 1–38.
LISA
Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Rida „1. Arseen” asendatakse järgmisega:
|
|
2. |
Rida „10. teobromiin” asendatakse järgmisega:
|
|
3. |
Rida „14. Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad” asendatakse järgmisega:
|
|
4. |
Rida „15. Riitsinus – Ricinus communis L.” asendatakse järgmisega:
|
|
5. |
Rida „34. Tiglikrooton – Croton tiglium L.” jäetakse välja. |
(1) Piirnormi puhul arvestatakse arseeni kogusisaldust.
(2) Piirnormid osutavad arseeni analüütilisele määramisele, kui ekstraheerimine viiakse läbi lämmastikhappes (5 massiprotsenti) 30 minuti jooksul keemistemperatuuril. Võib kasutada samaväärseid ekstraktsioonimenetlusi, kui nende puhul on tõendatud, et kasutatud ekstraktsioonimenetluse ekstraktsiooniefektiivsus on samaväärne.
(3) Pädevate asutustel taotluse korral peab vastutav käitleja tegema analüüsid, et tõendada, et anorgaanilise arseeni sisaldus on väiksem kui 2 ppm. Nimetatud analüüsid on eriti olulised merivetikate Hizikia fusiforme puhul.”
(4) Sel määral, nagu on võimalik kindlaks määrata analüütilise mikroskoopiaga.”
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
SOOVITUSED
Komisjon
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/24 |
KOMISJONI SOOVITUS,
28. oktoober 2009,
millega lihtsustatakse digitaalse dividendi vabakslaskmist Euroopa Liidus
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/848/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu kutsus oma 12. juuni 2008. aasta järeldustes komisjoni üles ette valmistama ühtset alust analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa (digitaalne dividend) koordineeritud mitteainuõiguslikule ja vabatahtlikule kasutamisele. See peaks hõlmama eelkõige eri võimaluste tehnilisi aspekte, kuluanalüüsi ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning spektrile juurdepääsu reguleerivaid tingimusi. |
|
(2) |
Euroopa Parlament rõhutas oma 24. septembri 2008. aasta resolutsioonis „Selle kohta, kuidas digitaalset dividendi Euroopas täielikult ära kasutada: ühine lähenemisviis digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel”, (1) samuti Euroopa Liidu spektrikasutust käsitlevast kooskõlastatud lähenemisviisist saadavat võimalikku kasu, millega kaasnevad mastaabisääst ja koostalitlusvõimeliste traadita teenuste väljatöötamine ning millega välditakse kõnealuse vähese ressursi mitteoptimaalset kasutamist põhjustavat killustumist. Seepärast soovis Euroopa Parlament liikmesriikidevahelist aktiivset koostööd, et kõrvaldada siseriiklikud takistused digitaalse dividendi tõhusa eraldamise/ümberjaotamise teelt. |
|
(3) |
Oma varasemates, 1. detsembri 2005. aasta järeldustes oli nõukogu juba julgustanud liikmesriike, et nad lõpetaksid täieliku ülemineku 2012. aastaks võimalikult suures ulatuses. |
|
(4) |
Liikmesriigid peaksid elektroonilisi sideteenuseid reguleeriva raamistiku alusel soodustama raadiospektri tõhusat kasutamist ja tagama selle asjakohase haldamise. Parema õigusloome põhimõttega koosvaadatuna tähendab see, et raadiospekter tuleb jaotada nii, et ühiskond saaks sellest võimalikult palju kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Arvestades liikmesriikide erinevat olukorda ja tavasid, tuleks kõnealust põhimõtet kohaldada järk-järgult ja piisavalt paindlikult. |
|
(5) |
Digitaalse dividendi sagedusalas toimivate tulevikuteenuste võimalikku sotsiaalset ja majanduslikku kasu ei ole võimalik täielikult saavutada enne, kui varasemalt või ka praegu analoogringhäälingu kasutuses olev raadiospekter on vabaks lastud. Lisaks on kasutajatele ja tarbijatele üha rohkem kättesaadav mõistlike hindadega maapealne digitaaltelevisioon. Paljud liikmesriigid on juba analoogringhäälingutehnoloogia välja lülitanud ning nii mõnedki teised on otsustanud tagada, et kõiki ringhäälingusaateid hakatakse 2012. aastaks edastama digitaaltehnoloogia abil. |
|
(6) |
Seepärast on äärmiselt oluline tagada digitaaltehnoloogiale üleminekut ja analoogtelevisiooni väljalülitamist käsitlev Euroopa tasandi ühtne poliitika, et eespool nimetatud protsessid oleks võimalik kooskõlas teatavate liikmesriikide algsete kavadega võimalikult kiiresti lõpetada. Kui selleks eraldatakse riigiabi, tuleks seda teha kooskõlas riigiabi eeskirjadega. |
|
(7) |
Praegune majanduskriis on rõhutanud pakilist vajadust teha piisaval hulgal raadiospektrit kättesaadavaks traadita kiire infrastruktuuri väljatöötamiseks eesmärgiga osutada lairibateenuseid, et suurendada kogu majanduses tootlikkust ja hoida kokku kulusid. See on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2008. aasta kohtumisel esitatud Euroopa majanduse elavdamise kava eesmärkidega, mille kohaselt tuleks ajavahemikus 2010–2013 saavutada lairibaühenduse täielik katvus. Nagu rõhutati konkurentsivõime nõukogu 2009. aasta märtsi põhiküsimuste dokumendis, on kõnealust eesmärki võimalik täies ulatuses saavutada üksnes traadita tehnoloogiat kasutades, seda näiteks maapiirkondades, kus traatsidevõrgud on ebapraktilised. Seepärast on analoogtelevisiooni õigeaegne väljalülitamine äärmiselt oluline selle tagamiseks, et digitaalse dividendi raames vabaneva raadiospektri kasutamisel võimalikuks saavad uued teenused aitavad tõhusalt kaasa ELi majanduse taastamise püüdlustele. |
|
(8) |
Rahvusvahelistes lepingutes, sealhulgas nendes, mis sõlmiti 2006. aasta juunis Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) piirkondlikul raadiosidekonverentsil (RRC-06) ja 2007. aasta novembris ITU ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-07), on juba kokku lepitud, et osa digitaalse dividendi sagedusi, st sagedusvahemik 790–862 MHz, eraldatakse lisaks ringhäälingu- ja paiksetele teenustele ka mobiilsideteenustele, lähtudes jagatud eelisõiguse põhimõttest. See peaks aset leidma alates 2015. aastast või isegi varem, kooskõlastades seda vajaduse korral tehniliselt teiste liikmesriikidega. Paljud liikmesriigid on juba teatanud, et nad kavandavad või kaaluvad tõsiselt sagedusvahemiku 790–862 MHz avamist muudele teenustele kui suure võimsusega maapealsed ringhäälinguteenused. |
|
(9) |
Kõnealuste arengusuundade taustal on ilmnenud pakiline vajadus töötada Euroopa Liidus välja digitaalset dividendi käsitlev kooskõlastatud lähenemisviis, et vältida killustumist, mis võib liikmesriikide vahel tekkida. Vastasel juhul pidurdub teenuste ja seadmete ühtse turu asutamine, kaob sellega seonduv mastaabisääst ning digitaalse dividendiga ei ole võimalik tõhusalt kaasa aidata ELi majanduse elavdamisele. Lisaks võiks komisjon eesmärgi saavutamiseks aidata liikmesriike kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel ELi-väliste riikidega. |
|
(10) |
Raadiospektripoliitika töörühm soovitas oma 18. septembri 2009. aasta arvamuses digitaalse dividendi kohta, et Euroopa Komisjon peaks võtma hiljemalt 31. oktoobriks 2009 meetmed, et minimeerida ebakindlust, mis valitseb ELi tasandil seoses liikmesriikide suutlikkusega teha sagedusvahemik 790–862 MHz kättesaadavaks nii, et sellega saaks edendada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja innovatsiooni elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste osutamise valdkonnas. Töörühm õhutas liikmesriike, kes teevad sagedusvahemiku 790–862 MHz uute ja/või laiendatud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste jaoks kättesaadavaks, kohaldama eelkõige teenuse- ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõtteid tingimustel, millega tagatakse, et ringhäälinguteenustele ei avaldata kahjulikku mõju. |
|
(11) |
Uuringutest digitaalset dividendi käsitleva kooskõlastatud lähenemisviisi sotsiaal-majandusliku mõju kohta on nähtunud märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik kasu, mis tuleneb sellest, et ELi tasandil koordineeritakse osa digitaalse dividendi eraldamist selliste uute kasutussektorite jaoks nagu lairibateenused maapiirkondades ning kõnealuste teenuste vähesest kättesaadavusest tuleneva lairibaühenduse lõhe vähendamiseks üldiselt. |
|
(12) |
Osutatud põhjustel kavatseb komisjon lähikuudel vastu võtta otsuse, millega kehtestatakse ühtlustatud tehnilised nõuded sagedusvahemiku 790–862 MHz tulevaseks kasutamiseks väikese või keskmise võimsusega elektroonilistes sidevõrkudes. Kõnealune tehniline rakendusmeede tuleks vastu võtta raadiospektrikomitee abil vastavalt raadiospektrit käsitleva otsuse (2) artiklile 4. Liikmesriik peab ühtlustatud tehnilisi nõudeid kohaldama üksnes juhul, kui ta kavatseb avada sagedusvahemiku muudele kui ringhäälinguteenustele. |
|
(13) |
Nimetatud tehnilise ühtlustamise ettevalmistuseks volitas komisjon Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (CEPT) kindlaks määrama sagedusvahemiku 790–862 MHz suhtes kohaldatavad tehnilised tingimused, mis on kohandatud traadita tava- ja/või mobiilsidevõrkude jaoks, kuid ei piirdu üksnes nendega. Selle tulemusena esitas CEPT komisjonile mitu aruannet, mis sisaldavad kõige vähem piiravaid tehnilisi tingimusi ja nendega seonduvaid suuniseid, mida tuleks kohaldada sagedusvahemikus 790–862 MHz toimivate tugijaamade ja terminalide suhtes, et ohjata kahjulike häirete ohtu. |
|
(14) |
Arvestades, et suure võimsusega ringhäälingu jaoks kasutatava sagedusvahemiku 790–862 MHz edasine areng ühes liikmesriigis võib naaberliikmesriikides tõsiselt takistada osa digitaalse dividendi rakendamist uutes kasutusvaldkondades, kuna suure võimsusega signaalid läbivad pikki vahemaid ja võivad tekitada kahjulikke häireid, peaksid liikmesriigid, kes ei ole küll kohustatud võtma kasutuselt suure võimsusega ringhäälingusaatjaid ega avama sagedusvahemikku elektroonilistele sideteenustele, soodustama sagedusvahemiku edasist ümberkorraldamist, et kõnealust vahemikku võiks pikemas perspektiivis optimaalselt kasutada väikese ja keskmise võimsusega elektrooniliste sideteenuste jaoks. |
|
(15) |
Seepärast on äärmiselt oluline, et liikmesriigid hoiduksid selliste siseriiklike meetmete võtmisest, mis võivad ohustada sama sagedusvahemikku käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamist. Eelkõige tuleks vältida mis tahes tehniliste ühtlustamismeetmete võtmist sagedusvahemikus 790–862 MHz kasutatavate uute elektrooniliste sideteenuste tarbeks, |
SOOVITAB JÄRGMIST:
|
1. |
Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kõikide maapealsete televisiooniringhäälinguteenuste edastamine digitaaltehnoloogia abil ja lõpetada oma territooriumil analoogedastustehnoloogia kasutamine 1. jaanuariks 2012. |
|
2. |
Liikmesriigid peaksid toetama seadusandlikke püüdlusi, millega üritatakse ühtlustada ühenduses sagedusvahemiku 790–862 MHz kasutamise tingimusi lisaks ringhäälinguteenustele ka muude elektroonilise side teenuste puhul, ning hoiduma mis tahes meetmetest, mis võiksid piirata või takistada selliste sideteenuste kasutamist kõnealuses sagedusvahemikus. |
|
3. |
Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele. |
Brüssel, 28. oktoober 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Viviane REDING
(1) 2008/2099(INI).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1).
Parandused
|
24.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 308/27 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1166/2008 (mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 321, 1. detsember 2008 )
Määruse (EÜ) nr 1166/2008 tekst asendatakse järgmisega:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1166/2008,
19. november 2008,
mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määruses (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta (2) on sätestatud põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlevate ühenduse statistiliste uuringute programm kuni aastani 2007. |
|
(2) |
Alates 1966/1967. aastast ühenduses tehtud põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlevate uuringute programmi rakendamist tuleks jätkata, et uurida suundumusi ühenduse tasandil. Selguse huvides tuleks määrus (EMÜ) nr 571/88 asendada käesoleva määrusega. |
|
(3) |
Põllumajanduslike majapidamiste põhiregistrite ja muu valikuuringu stratifitseerimiseks vajaliku teabe ajakohastamiseks tuleb ühenduses vähemalt kord kümne aasta jooksul teha põllumajanduslike majapidamiste loendus. Viimane loendus enne käesoleva määruse vastuvõtmist korraldati aastatel 1999/2000. |
|
(4) |
On vaja koguda andmeid nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (3) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamise kohta. |
|
(5) |
Oma 19. detsembri 2006. aasta järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on sätestatud komisjoni 15. septembri 2006. aasta teatises (4) ning hõlmavad statistiliste andmete koostamist, eelkõige põllumajanduslike majapidamiste juhtimise tavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta. |
|
(6) |
Puudub statistiline teave erinevate põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute majapidamiste tasandil. Seetõttu on vaja parandada põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva strukturaalse teabega seotud põllumajanduslike tootmismeetodite alase teabe kogumist, et saada täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti. |
|
(7) |
Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja ühiseid mõisteid. |
|
(8) |
Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu tegemine 2010. aastal ning iga kümne aasta järel toimuv rahvaloendus 2011. aastal paneks liikmesriikide statistikaressurssidele suure koormuse, kui nimetatud kahe suure uuringu välitööde aeg kattub. Seetõttu tuleks ette näha erand, mis võimaldab liikmesriikidel teha põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring 2009. aastal. |
|
(9) |
Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (5) moodustab käesoleva määruse sätete võrdlusraamistiku, eelkõige seoses erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimisega. Nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (6) moodustab käesoleva määruse kohaste konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise ja kaitse raamistiku, millega tagatakse, et ühenduse statistika koostamisel ja avaldamisel hoitakse ära ebaseaduslik avalikustamine ja kasutamine muul kui statistilisel eesmärgil. |
|
(10) |
Põllumajanduslike majapidamiste asukoha andmeid peaks komisjon kasutama ainult statistilisteks analüüsideks ning kasutamine ei tohiks hõlmata valimi koostamist ega uuringute tegemist. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse nõutav kaitse, muu hulgas asukohaparameetrite täpsuse piiramisega ning asjakohaste koondandmete kasutamisega statistika avaldamisel. |
|
(11) |
Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3037/90 (7) sätestati ühenduse majandustegevuste statistiline liigitus. |
|
(12) |
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (8) tuleks territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele. |
|
(13) |
Et lihtsustada andmete kogumist vastajate ja liikmesriikide jaoks nii palju kui võimalik, tuleks ette näha võimalus kasutada valikuuringuid ja haldusallikaid. |
|
(14) |
Kõnealuste uuringute korraldamine nõuab nii liikmesriikidelt kui ka komisjonilt mitme aasta jooksul märkimisväärseid rahalisi vahendeid, millest suurt osa kasutatakse ühenduse nõuete täitmiseks. |
|
(15) |
Tunnistatakse, et põllumajanduslike majapidamiste satelliidi abil tuvastamise ja kindlaksmääramise nõuded põhjustavad paljudes liikmesriikides märkimisväärseid metoodika-alaseid ja tehnilisi raskusi. |
|
(16) |
Seepärast tuleks ette näha, et ühendus toetaks kõnealust uuringuprogrammi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu kooskõlas nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (9). |
|
(17) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punkti 37 tähenduses. |
|
(18) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt põllumajanduslike majapidamiste struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitleva võrreldava ühenduse statistika koostamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning määruse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(19) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11). |
|
(20) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks loomühikute koefitsiendid ja karakteristikuid ning muuta käesoleva määruse lisasid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
|
(21) |
Nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (12) asutatud alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajanduslike majapidamistestruktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitleva võrreldava ühenduse statistika koostamise raamistik.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „põllumajanduslik majapidamine” või „majapidamine”– nii tehniliselt kui ka majanduslikult ühtne üksus, millel on ühtne juhtimine ja mille põhi- või kõrvaltegevuseks Euroopa Liidu majandusterritooriumil on I lisas loetletud põllumajanduslikud tegevused;
b) „loomühik”– standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liiki loomi käsitlevaid andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel ning selleks võetakse vastu koefitsiendid vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;
c) „valikuuring”– stratifitseeritud juhuvalikul põhinev statistiline uuring, mille eesmärk on koguda põllumajanduslike majapidamiste kohta representatiivseid statistilisi andmeid piirkondlikul ja riigi tasandil. Stratifitseerimine hõlmab põllumajanduslike majapidamiste suurust ja liiki, et tagada eri suuruses ja eri liiki põllumajanduslike majapidamiste piisav esindatus;
d) „piirkond”– määruses (EÜ) nr 1059/2003 määratletud NUTS 2 territoriaalüksus;
e) „majapidamise asukoht”– laius- ja pikkuskoordinaadid viie kaareminuti täpsusega, vältimaks üksiku majapidamise otsest kindlaksmääramist. Kui vastavatel laius- ja pikkuskraadidel asub ainult üks põllumajanduslik majapidamine, antakse sellele majapidamisele kõrval oleva asukoha koordinaadid, kus asub veel vähemalt üks põllumajanduslik majapidamine.
Artikkel 3
Katvus
1. Käesoleva määrusega hõlmatud uuring käsitleb:
|
a) |
põllumajanduslikke majapidamisi, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on vähemalt üks hektar; |
|
b) |
põllumajanduslikke majapidamisi, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on väiksem kui üks hektar, juhul kui teatav osa nende majapidamiste toodangust läheb müügiks või kui tootmisüksus ületab teatava füüsilise künnise. |
2. Liikmesriigid, kes kasutavad vaatluskünnist, mis on suurem kui üks hektar, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajanduslikud majapidamised, mis kokku moodustavad 2 % või vähem kasutatavast põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2 % või vähem majapidamise loomühikute koguarvust.
3. Igal juhul peab uuring hõlmama kõiki põllumajanduslikke majapidamisi, mille puhul on ületatud üks II lisas nimetatud füüsilistest künnistest.
Artikkel 4
Teabeallikad
1. Liikmesriigid kasutavad määruses (EÜ) nr 1782/2003 (13) ette nähtud ühtset haldus- ja kontrollsüsteemi, määruses (EÜ) nr 1760/2000 (14) ette nähtud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi ja määruse (EÜ) nr 834/2007 (15) kohaselt asutatud mahepõllumajanduse registri andmeid tingimusel, et need on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistilistest vaatlustest saadud andmed. Samuti võivad liikmesriigid kasutada haldusallikaid, mis on seotud geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride kasvatamisega ja III lisas nimetatud maaelu arengu erimeetmetega.
2. Kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 1 sätestamata haldusallikat, teatab ta sellest varem komisjonile ning esitab üksikasjaliku teabe kasutatavate meetodite ja sellisest haldusallikast pärinevate andmete kvaliteedi kohta.
Artikkel 5
Täpsusnõuded
1. Valikuuringut tegev liikmesriik tagab, et kaalutud uuringutulemused on statistiliselt representatiivsed iga piirkonna põllumajanduslike majapidamiste suhtes ning on koostatud selliselt, et nad vastavad IV lisas sätestatud täpsusnõuetele.
2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubab komisjon liikmesriikidel teha erandeid lõikes 1 nimetatud täpsusnõuetest konkreetsete piirkondade puhul.
II PEATÜKK
PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE STRUKTUURI KÄSITLEV STATISTIKA
Artikkel 6
Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud
1. Liikmesriigid teevad 2010., 2013. ja 2016. aastal põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud (edaspidi „majapidamiste struktuuriuuringud”).
2. 2010. aasta majapidamiste struktuuriuuring tehakse loendusena. III lisa V.ii jaotises loetletud tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.
3. 2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuringud võib teha valikuuringutena.
Artikkel 7
Vaadeldavad karakteristikud
1. Liikmesriigid esitavad teavet III lisas loetletud karakteristikute kohta.
2. Komisjon võib muuta III lisas sätestatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuringute jaoks vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
3. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et karakteristiku esinemissagedus on väike või puudub, võib selle karakteristiku andmete kogumisel kõrvale jätta. Nimetatud liikmesriik teatab uuringuaastale vahetult eelneval kalendriaastal komisjonile mis tahes karakteristikutest, mis andmete kogumisel kõrvale jäetakse.
4. Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 8
Vaatlusperioodid
Majapidamiste struktuuriuuringute vaatlusperioodid 2010., 2013. ja 2016. aastal on järgmised:
|
a) |
III lisas nimetatud maaga seotud karakteristikud: 12kuuline periood, mis lõppeb uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääva vaatluspäevaga; |
|
b) |
III lisas nimetatud loomadega seotud karakteristikud: uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääv vaatluspäev; |
|
c) |
III lisas nimetatud tööjõuga seotud karakteristikud: 12kuuline periood, mis lõppeb uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääva vaatluspäevaga; |
|
d) |
III lisas sätestatud maaelu arengu meetmed: kolmeaastane periood, mis lõppeb uuringuaasta 31. detsembril. |
Artikkel 9
Edastamine
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile 2010. aasta majapidamiste struktuuriuuringu kinnitatud andmed 31. märtsiks 2012.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile 2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuringute kinnitatud andmed 12 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.
3. III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.
4. Majapidamiste struktuuriuuringu andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt üksikute põllumajanduslike majapidamiste lõikes.
5. Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.
6. Komisjon ei kasuta majapidamiste struktuuriuuringute andmeid valimi koostamiseks ega uuringute tegemiseks.
Artikkel 10
Valimiplaan
2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuringute valimiplaani ajakohastamiseks võimaldavad liikmesriigid majapidamiste struktuuriuuringu eest vastutavatele asutustele juurdepääsu nende territooriumil koostatud haldustoimikutes sisalduvale põllumajanduslikke majapidamisi käsitlevale teabele.
III PEATÜKK
PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE STATISTIKA
Artikkel 11
Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring
1. Liikmesriigid teevad põllumajanduslikes majapidamistes kasutatavate põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu. Kõnealuse uuringu võib teha valikuuringuna.
2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel teha valikuuringu, kasutades eraldi alavalimit.
3. Liikmesriigid esitavad andmeid V lisas loetletud põllumajanduslike tootmismeetoditega seotud karakteristikute kohta.
4. Iga vaadeldud majapidamise puhul esitavad liikmesriigid samuti hinnangu majapidamises niisutamiseks kasutatava vee koguse kohta (kuupmeetrites). Hinnangu võib esitada mudeli abil.
5. Komisjon annab liikmesriikidele metoodika-alast ja muud toetust lõikes 4 osutatud mudeli koostamiseks. Lisaks edendab komisjon vajalikku koostööd ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel, et saada võrreldavaid tulemusi.
6. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et karakteristiku esinemissagedus on väike või puudub, võib selle karakteristiku andmete kogumisel kõrvale jätta. Asjasse puutuv liikmesriik teatab uuringuaastale vahetult eelneval kalendriaastal komisjonile mis tahes karakteristikutest, mis andmete kogumisel kõrvale jäetakse.
7. Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
8. Vaatlusperiood langeb kokku 2010. aasta majapidamiste struktuuriuuringu karakteristikute puhul kasutatavate vaatlusperioodidega.
9. Kõnealuse uuringu tulemused seotakse 2010. aasta majapidamiste struktuuriuuringu andmetega üksikute põllumajanduslike majapidamiste kohta. Koondatud kinnitatud andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 31. detsembril 2012.
10. Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.
11. Komisjon ei kasuta põllumajanduslike tootmismeetodite andmeid valimi koostamiseks ega uuringute tegemiseks.
IV PEATÜKK
ARUANDED, RAHASTAMINE JA RAKENDUSMEETMED
Artikkel 12
Aruanded
1. Liikmesriikidel tuleb esitada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute kohta „riiklik metoodikaaruanne”, milles kirjeldatakse järgmist:
|
a) |
kasutatud korraldust ja metoodikat; |
|
b) |
käesolevas määruses nimetatud valikuuringutes saavutatud täpsusastmeid; |
|
c) |
teavet kasutatud halduslike andmeallikate kvaliteedi kohta ja |
|
d) |
valimisse arvamise ja sealt välja jätmise kriteeriume, mida kasutati artikliga 3 ette nähtud katvuse saavutamiseks. |
2. Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega vastavalt artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadele.
3. Lisaks iga uuringu lõpus nõutavatele riiklikele metoodikaaruannetele esitavad liikmesriigid komisjonile mis tahes täiendava teabe, mida võidakse nõuda uuringu korralduse ja kasutatud metoodika kohta.
Artikkel 13
Ühenduse toetus
1. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust maksimaalselt 75 % ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute tegemise kuludest, kuid mitte rohkem kui lõigetes 3 ja 4 sätestatud maksimumsummad.
2. Seoses põllumajanduslike majapidamiste satelliidi abil tuvastamisega annab komisjon käesoleva määruse jõustumisel vajalikku tehnilist abi ja nõuandeid neile liikmesriikidele, kes seda taotlevad.
3. 2010. aasta majapidamiste struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu liidetud kulude puhul piirdub ühenduse toetus allpool sätestatud maksimumsummadega:
|
— |
Luksemburg ja Malta – kummalegi 50 000 eurot; |
|
— |
Austria, Iirimaa ja Leedu – igaühele 1 000 000 eurot; |
|
— |
Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Portugal ja Ühendkuningriik – igaühele 2 000 000 eurot; |
|
— |
Kreeka, Hispaania ja Prantsusmaa – igaühele 3 000 000 eurot; |
|
— |
Itaalia, Poola ja Rumeenia – igaühele 4 000 000 eurot ning |
|
— |
kõik teised liikmesriigid – igaühele 300 000 eurot. |
4. 2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 3 nimetatud maksimumsummasid 50 %.
5. Ühenduse finantsabi makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 2 punktiga e.
Artikkel 14
Finantsraamistik
1. Kõnealuse uuringukava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 58 850 000 eurot.
2. Ajavahemikuks 2014–2018 ette nähtud summa määratakse kindlaks eelarvepädevate institutsioonide ja seadusandliku organi poolt komisjoni ettepanekul uue, 2014. aastal algava ajavahemiku finantsraamistiku alusel.
3. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.
Artikkel 15
Komitee
1. Komisjoni abistab otsuse 72/279/EMÜ kohaselt asutatud alaline põllumajandusstatistika komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 16
Erandid
1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 8 ja 9, artikli 13 lõikest 3, III ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.
2. Erandina artikli 9 lõikest 1 asendatakse viide 31. märtsile 2012:
|
a) |
Kreeka ja Portugali puhul viitega 31. märtsile 2011; |
|
b) |
Hispaania puhul viitega 30. juunile 2011; |
|
c) |
Itaalia ja Rumeenia puhul viitega 30. juunile 2012. |
3. Erandina artikli 11 lõikest 9 asendatakse viide 31. detsembrile 2012 Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viitega 31. detsembrile 2011.
Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EMÜ) nr 571/88 tunnistatakse kehtetuks.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 19. november 2008
Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
J.-P. JOUYET
I LISA
Põllumajandusliku majapidamise määratluses osutatud põllumajanduslike tegevuste loetelu
Allpool loetletud tegevused (mis võivad olla põhi- või kõrvaltegevused) põhinevad Euroopa majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) jaol „Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad” ning neid kasutatakse põllumajandusliku majapidamise mõiste määratlemisel.
|
Tegevuse kirjeldus |
NACE Rev. 2 kood |
Täiendavad märkused tegevuste kohta, mida kasutatakse või ei kasutata põllumajanduslike tegevuste määratlemisel |
||||
|
Üheaastaste põllukultuuride kasvatus |
01.1 |
|
||||
|
Mitmeaastaste taimede kasvatus |
01.2 |
Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad omakasvatatud viinamarjadest veini või omakasvatatud oliividest oliiviõli tootvad põllumajanduslikud majapidamised. |
||||
|
Taimede paljundamine |
01.3 |
|
||||
|
Loomakasvatus |
01.4 |
Käesoleva määruse kohaldamisalast jäetakse välja kõik NACE Rev. 2 gruppi 01.49 (muu loomakasvatus) liigitatud tegevused, v.a:
|
||||
|
Segapõllumajandus |
01.5 |
|
||||
|
Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused |
01.6 |
Üldjuhul jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja kõik majapidamised, mis tegelevad NACE Rev. 2 gruppi 01.6 kuuluvate tegevustega, kui see on nende ainus tegevus. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad siiski majapidamised, mis tegelevad ainult põllumajandusmaa hoidmisega heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (NACE Rev. 2 grupp 01.61). |
II LISA
Majapidamiste struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu künnised
|
Karakteristik |
Künnis |
|
|
Kasutatav põllumajandusmaa |
Põllumaa, koduaiad, püsirohumaa, püsikultuuride kasvatamise ala |
5 ha |
|
Avamaal kasvavad püsikultuurid |
Puuvilja-, marja-, tsitrusviljade ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud ja puukoolid |
1 ha |
|
Muu intensiivtootmine |
Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad avamaal või madala kaitsekatte all (sisseminekuvõimaluseta) |
0,5 ha |
|
Tubakas |
0,5 ha |
|
|
Humal |
0,5 ha |
|
|
Puuvill |
0,5 ha |
|
|
Põllumajanduskultuurid, mis on klaasist või kõrge katte all (sisseminekuvõimalusega) |
Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad |
0,1 ha |
|
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) |
0,1 ha |
|
|
Veised |
Kõik |
10 looma |
|
Sead |
Kõik |
50 looma |
|
Suguemised |
10 looma |
|
|
Lambad |
Kõik |
20 looma |
|
Kitsed |
Kõik |
20 looma |
|
Kodulinnud |
Kõik |
1 000 looma |
III LISA
Majapidamiste struktuuriuuringu karakteristikute loetelu
|
KARAKTERISTIK |
ÜHIK/LIIK |
|
I. Üldkarakteristikud |
|
|
– Majapidamise asukoht |
|
|
– – Laiuskraad (viis kaareminutit või vähem) |
Kraad: minutid |
|
– – Pikkuskraad (viis kaareminutit või vähem) |
Kraad: minutid |
|
– Majapidamise õiguslik vorm |
|
|
– – Kas majapidamise eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult: |
|
|
– – – füüsiline isik, kes on ainuvaldaja, kui majapidamine on iseseisev? |
jah/ei |
|
– – – – Kui vastus eelmisele küsimusele on “jah”, siis kas kõnealune isik (valdaja) on ka majapidamise juht? |
jah/ei |
|
– – – – – Kui kõnealune isik ei ole juht, siis kas juht on valdaja perekonnaliige? |
jah/ei |
|
– – – – – Kui juht on valdaja pereliige, siis kas juht on valdaja abikaasa? (16) |
jah/ei |
|
– – – üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on majapidamiste ühendusega? |
jah/ei |
|
– – – juriidiline isik? |
jah/ei |
|
– Majapidamise valduse vorm (valdajate suhtes) ja põllumajandustootmise liik |
|
|
– – Kasutatav põllumajandusmaa: |
|
|
– – – omaniku poolt |
ha |
|
– – – rendisuhte alusel |
ha |
|
– – – loonusrendisuhte või muul alusel |
ha |
|
– – Mahepõllumajandus |
|
|
– – – Majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele |
ha |
|
– – – Majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele |
ha |
|
– – – Majapidamise maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele: |
|
|
– – – – teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks |
ha |
|
– – – – terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
ha |
|
– – – – kartul (sh varajane ja seemnekartul) |
ha |
|
– – – – suhkrupeet (v.a seeme) |
ha |
|
– – – – õliseemnekultuurid |
ha |
|
– – – – värsked köögiviljad, melonid ja maasikad |
ha |
|
– – – – püsiheina- ja -karjamaa, v.a hooldamata karjamaa |
ha |
|
– – – – puuvilja- ja marjaistandikud |
ha |
|
– – – – tsitruseistandikud |
ha |
|
– – – – oliiviistandikud |
ha |
|
– – – – viinamarjaistandikud |
ha |
|
– – – – muud põllumajanduskultuurid (kiutaimed jne) |
ha |
|
– – – Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele: |
|
|
– – – – veised |
Loomade arv |
|
– – – – sead |
Loomade arv |
|
– – – – lambad ja kitsed |
Loomade arv |
|
– – – – kodulinnud |
Loomade arv |
|
– – – – muud loomad |
jah/ei |
|
– – Majapidamise toodangu sihtkoht |
|
|
– – – Leibkond tarbib rohkem kui 50 % majapidamise lõpptoodangust |
jah/ei |
|
– – – Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50 % majapidamise kogumüügist (16) |
jah/ei |
|
II. Maa |
|
|
– Põllumaa |
|
|
– – Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks: |
|
|
– – – pehme nisu ja speltanisu |
ha |
|
– – – kõva nisu |
ha |
|
– – – rukis |
ha |
|
– – – oder |
ha |
|
– – – kaer |
ha |
|
– – – maisiterad |
ha |
|
– – – riis |
ha |
|
– – – muu terade saamiseks kasvatatav teravili |
ha |
|
– – Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
ha |
|
– – – sellest hernes, põlduba ja maguslupiin |
ha |
|
– – Kartul (sh varajane ja seemnekartul) |
ha |
|
– – Suhkrupeet (v.a seeme) |
ha |
|
– – Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme) |
ha |
|
– – Tehnilised kultuurid: |
|
|
– – – tubakas |
ha |
|
– – – humal |
ha |
|
– – – puuvill |
ha |
|
– – – raps ja rüps |
ha |
|
– – – päevalill |
ha |
|
– – – soja |
ha |
|
– – – linaseemned (õlilina) |
ha |
|
– – – muud õliseemnekultuurid |
ha |
|
– – – lina |
ha |
|
– – – harilik kanep |
ha |
|
– – – muud kiutaimed |
ha |
|
– – – aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed |
ha |
|
– – – mujal nimetamata tehnilised kultuurid |
ha |
|
– – Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad: |
|
|
– – – avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta) |
ha |
|
– – – – põllul |
ha |
|
– – – – aiamaal |
ha |
|
– – – klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega) |
ha |
|
– – Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid): |
|
|
– – – avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta) |
ha |
|
– – – klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega) |
ha |
|
– – Haljalt koristatud taimed: |
|
|
– – – ajutine rohumaa |
ha |
|
– – – muud haljalt koristatud taimed: |
|
|
– – – – haljasmais |
ha |
|
– – – – liblikõielised taimed |
ha |
|
– – – – mujal nimetamata haljalt koristatud taimed |
ha |
|
– – Seemned ja seemikud põllumaal |
ha |
|
– – Muud põllukultuurid |
ha |
|
– – Subsiidiumideta kesa |
ha |
|
– – Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses |
ha |
|
– Koduaiad |
ha |
|
– Püsirohumaa |
ha |
|
– – Püsiheina- ja -karjamaa, v.a hooldamata karjamaa |
ha |
|
– – Hooldamata karjamaa |
ha |
|
– – Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume |
ha |
|
– Püsikultuurid |
|
|
– – Puuvilja- ja marjaistandikud |
ha |
|
– – – Puuviljasordid, sellest: |
ha |
|
– – – – parasvöötme puuviljad |
ha |
|
– – – – lähistroopikavöötme puuviljad |
ha |
|
– – – Marjasordid |
ha |
|
– – – Pähklid |
ha |
|
– – Tsitruseistandikud |
ha |
|
– – Oliiviistandikud |
ha |
|
– – – kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive |
ha |
|
– – – kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks |
ha |
|
– – Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse: |
ha |
|
– – – kvaliteetveini |
ha |
|
– – – muud veini |
ha |
|
– – – lauaviinamarju |
ha |
|
– – – rosinaid |
ha |
|
– – Puukoolid |
ha |
|
– – Muud püsikultuurid |
ha |
|
– – – sellest jõulupuud (16) |
ha |
|
– – Püsikultuurid katmikalal |
ha |
|
– Muu maa |
|
|
– – Kasutamata põllumajandusmaa |
ha |
|
– – Metsamaad |
ha |
|
– – – sellest lühikese raieringiga madalmets |
ha |
|
– – Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa) |
ha |
|
– Seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuurid |
|
|
– – Seened |
ha |
|
– – Niisutatud ala |
|
|
– – – Kogu niisutatav ala |
ha |
|
– – – Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud |
ha |
|
– – Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuvenergia tootmiseks), |
ha |
|
– – – sellest alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil |
ha |
|
– – Geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuurid |
ha |
|
III. Loomad |
|
|
– Hobuslased |
Loomade arv |
|
– Veised: |
|
|
– – alla ühe aasta vanused isased ja emased veised |
Loomade arv |
|
– – vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid |
Loomade arv |
|
– – vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad |
Loomade arv |
|
– – vähemalt kaheaastased pullid |
Loomade arv |
|
– – vähemalt kaheaastased lehmmullikad |
Loomade arv |
|
– – lüpsilehmad |
Loomade arv |
|
– – muud lehmad |
Loomade arv |
|
– Lambad ja kitsed: |
|
|
– – lambad (igas vanuses): |
Loomade arv |
|
– – – uted |
Loomade arv |
|
– – – muud lambad |
Loomade arv |
|
– – kitsed (igas vanuses): |
Loomade arv |
|
– – – emakitsed |
Loomade arv |
|
– – – muud kitsed |
Loomade arv |
|
– Sead: |
|
|
– – põrsad eluskaaluga alla 20 kg |
Loomade arv |
|
– – suguemised kaaluga vähemalt 50 kg |
Loomade arv |
|
– – muud sead |
Loomade arv |
|
– Kodulinnud: |
|
|
– – broilerid |
Lindude arv |
|
– – munakanad |
Lindude arv |
|
– – muud kodulinnud: |
Lindude arv |
|
– – – kalkunid (16) |
Lindude arv |
|
– – – pardid (16) |
Lindude arv |
|
– – – haned (16) |
Lindude arv |
|
– – – jaanalinnud (16) |
Lindude arv |
|
– – – mujal nimetamata kodulinnud (16) |
Lindude arv |
|
– Küülikud, emaküülikud |
Loomade arv |
|
– Mesilased |
Tarude arv |
|
– Mujal nimetamata loomad |
jah/ei |
|
IV. Masinad ja seadmed |
|
| IV.i) Masinad |
|
|
– Masinad, mis kuuluvad täielikult majapidamisele |
|
|
– – Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid |
arv |
|
– – Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid |
arv |
|
– – Teraviljakombainid |
arv |
|
– – Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid |
arv |
|
– Masinad, mida kasutab mitu majapidamist |
|
|
– – Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid |
jah/ei |
|
– – Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid |
jah/ei |
|
– – Teraviljakombainid |
jah/ei |
|
– – Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid |
jah/ei |
| IV.ii) Seadmed |
|
|
– Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa: |
|
|
– – tuuleenergia |
jah/ei |
|
– – biomass |
jah/ei |
|
– – – sellest biometaan |
jah/ei |
|
– – päikeseenergia |
jah/ei |
|
– – hüdroenergia |
jah/ei |
|
– – muud taastuva energia allikad |
jah/ei |
|
V. Tööjõud |
|
| V.i) Põllumajandustöö majapidamises |
|
|
– Valdaja |
|
|
– – Sugu |
mees/naine |
|
– – Vanus |
Vanuserühmad (17) |
|
– – Põllumajandustöö majapidamises (v.a kodutööd) |
ATÜ 1. protsendirühm (18) |
|
– Juht |
|
|
– – Sugu |
mees/naine |
|
– – Vanus |
vanuserühmad |
|
– – Põllumajandustöö majapidamises (v.a kodutööd) |
ATÜ 2. protsendirühm (19) |
|
– Juhi väljaõpe |
|
|
– – Juhi põllumajanduslik väljaõpe |
Väljaõppe koodid (20) |
|
– – Juhi tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul (21) |
jah/ei |
|
– Ainuvaldaja perekonnaliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid: meessoost |
|
|
– – Põllumajandustöö majapidamises (v.a kodutööd) |
ATÜ 2. protsendirühm |
|
– Ainuvaldaja perekonnaliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid: naissoost |
|
|
– – Põllumajandustöö majapidamises (v.a kodutööd) |
ATÜ 2. protsendirühm |
|
– Alalised töötajad väljastpoolt perekonda: meessoost |
|
|
– – Põllumajandustöö majapidamises (v.a kodutööd) |
ATÜ 2. protsendirühm |
|
– Alalised töötajad väljastpoolt perekonda: naissoost |
|
|
– – Põllumajandustöö majapidamises (v.a kodutööd) |
ATÜ 2. protsendirühm |
|
– Ajutised töötajad väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost |
Täistööpäevade arv |
|
– Majapidamises otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul |
Täistööpäevade arv |
| V.ii) Muu tasustatav tegevus (mittepõllumajanduslik töö majapidamises ja töö väljaspool majapidamist) |
|
|
– Majapidamise juhiks oleva valdaja muu tasustatav tegevus: |
|
|
– – peamine tegevusala |
jah/ei |
|
– – lisategevusala |
jah/ei |
|
– – kui toimub muu tasustatav tegevus |
|
|
– – – majapidamisega otseselt seotud tegevus |
jah/ei |
|
– – – majapidamisega otseselt mitteseotud tegevus |
jah/ei |
|
– Ainuvaldaja abikaasa muu tasustatav tegevus: |
|
|
– – peamine tegevusala |
jah/ei |
|
– – lisategevusala |
jah/ei |
|
– – kui toimub muu tasustatav tegevus |
|
|
– – – majapidamisega otseselt seotud tegevus |
jah/ei |
|
– – – majapidamisega otseselt mitteseotud tegevus |
jah/ei |
|
– Ainuvaldaja perekonnaliikmete muu tasustatav tegevus: |
|
|
– – peamine tegevusala |
jah/ei |
|
– – lisategevusala |
jah/ei |
|
– – kui toimub muu tasustatav tegevus |
|
|
– – – majapidamisega otseselt seotud tegevus |
jah/ei |
|
– – – majapidamisega otseselt mitteseotud tegevus |
jah/ei |
|
– Väljastpoolt perekonda pärit otseselt palgatud alalised töötajad, kes tegelevad muu tasustatava tegevusega, mis on otseselt seotud majapidamisega |
|
|
Peamine tegevusala |
jah/ei |
|
– – Lisategevusala |
jah/ei |
|
VI. Muu tasustatav tegevus, millega majapidamises tegeldakse (otseselt seotud majapidamisega) |
|
| VI.i) Muude tasustatavate tegevuste loetelu |
|
|
– Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused |
jah/ei |
|
– Käsitöö |
jah/ei |
|
– Põllumajandussaaduste töötlemine |
jah/ei |
|
– Taastuvenergia tootmine |
jah/ei |
|
– Puidutöötlemine (nt saagimine) |
jah/ei |
|
– Vesiviljelus |
jah/ei |
|
– Lepinguline töö (kasutades majapidamise tootmisvahendeid) |
|
|
– – Põllumajanduslik (teistes majapidamistes) |
jah/ei |
|
– – Mittepõllumajanduslik |
jah/ei |
|
– Metsandus |
jah/ei |
|
– Muu |
jah/ei |
| VI.ii) Majapidamisega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal |
|
|
– Protsent majapidamise lõpptoodangust |
Protsendirühmad (22) |
|
VII. Maaelu arengu toetus |
|
|
– Majapidamine on saanud viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames toetusi |
jah/ei |
|
– – Nõustamisteenuse kasutamine |
jah/ei |
|
– – Põllumajanduslike majapidamiste ajakohastamine |
jah/ei |
|
– – Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine |
jah/ei |
|
– – Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine |
jah/ei |
|
– – Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades |
jah/ei |
|
– – Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele |
jah/ei |
|
– – Vee raamdirektiiviga (23) seotud toetused |
jah/ei |
|
– – Põllumajanduslikud keskkonnatoetused |
jah/ei |
|
– – – sellest mahepõllumajanduse raames |
jah/ei |
|
– – Loomade heaolu toetus |
jah/ei |
|
– – Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine |
jah/ei |
|
– – Turismi soodustamine |
jah/ei |
IV LISA
TÄPSUSNÕUDED
Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni 7. juuni 1985. aasta otsuse 85/377/EMÜ (millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus) (24) kohaselt olema statistiliselt representatiivsed NUTS 2 piirkondade tasandil ja riigi kokkuliidetud vähemsoodsate piirkondade suhtes, (25) arvestades põllumajanduslike majapidamiste liiki ja suurust. Lisaks tuleb põllumajanduslike majapidamiste põllumajanduskultuuride ja loomadega seotud karakteristikute puhul järgida määratletud täpsusastmeid.
Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool täpsustabelites ning neid kohaldatakse kõigi vähemalt 10 000 majapidamisega NUTS 2 tasandi piirkondade suhtes. Vähem kui 10 000 majapidamisega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul kohaldatakse nimetatud täpsusastmeid sellega seotud NUTS 1 tasandi piirkonna suhtes, tingimusel et kõnealuses NUTS 1 tasandi piirkonnas on vähemalt 1 000 majapidamist. Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse põllumajanduskultuuride ja loomadega seotud karakteristikud 2010. aasta majapidamiste struktuuriuuringu tulemustest.
2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuringu täpsusastmed
Põllumajanduskultuuridega seotud karakteristikud:
|
|
teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili; |
|
|
terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed; |
|
|
kartul (sh varajane ja seemnekartul); |
|
|
suhkrupeet (v.a seeme); |
|
|
õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid; |
|
|
värsked köögiviljad, melonid ja maasikad; |
|
|
lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid); |
|
|
haljalt koristatud taimed; |
|
|
püsiheina- ja -karjamaa, v.a hooldamata karjamaa; |
|
|
puuvilja- ja marjaistandikud; |
|
|
tsitruseistandikud; |
|
|
oliiviistandikud; |
|
|
viinamarjaistandikud. |
Loomadega seotud karakteristikud:
|
|
lüpsilehmad; |
|
|
muud lehmad; |
|
|
muud veised; |
|
|
suguemised; |
|
|
muud sead; |
|
|
lambad; |
|
|
kitsed; |
|
|
Kodulinnud. |
2010. aasta majapidamiste struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu osana tehtud valikuuringute täpsusastmed
Põllumajanduskultuuridega seotud karakteristikud:
|
|
teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili; |
|
|
kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned); |
|
|
õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid; |
|
|
avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid; |
|
|
värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid); |
|
|
ajutine rohumaa ja püsirohumaa. |
Loomadega seotud karakteristikud:
|
|
veised (igas vanuses); |
|
|
lambad ja kitsed (igas vanuses); |
|
|
sead; |
|
|
kodulinnud. |
Täpsustabel, mida kohaldatakse vähemalt 10 000 põllumajandusliku majapidamisega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul
|
Täpsusastmed |
2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuring |
Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring |
||
|
Karakteristiku esinemise sagedus NUTS 2 piirkonnas |
Suhteline standardviga |
Karakteristiku esinemise sagedus NUTS 2 piirkonnas |
Suhteline standardviga |
|
|
Põllumajandusliku majapidamise põllumajanduskultuuridega seotud karakteristikud |
7,5 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast |
< 5 % |
10 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast |
< 10 % |
|
Põllumajandusliku majapidamise loomadega seotud karakteristikud |
7,5 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest |
< 5 % |
10 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest |
< 10 % |
Täpsustabel, mida kohaldatakse vähem kui 10 000 põllumajandusliku majapidamisega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul
|
Täpsusastmed |
2013. ja 2016. aasta majapidamiste struktuuriuuring |
Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring |
||
|
Karakteristiku esinemise sagedus NUTS 1 tasandi piirkonnas, kus on vähemalt 1 000 majapidamist |
Suhteline standardviga |
Karakteristiku esinemise sagedus NUTS 1 tasandi piirkonnas, kus on vähemalt 1 000 majapidamist |
Suhteline standardviga |
|
|
Põllumajandusliku majapidamise põllumajanduskultuuridega seotud karakteristikud |
7,5 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast |
< 5 % |
10 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast |
< 10 % |
|
Põllumajandusliku majapidamise loomadega seotud karakteristikud |
7,5 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest |
< 5 % |
10 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest |
< 10 % |
V LISA
|
Karakteristik |
Ühik/liik |
|||
|
Maaharimismeetodid |
Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga) |
ha |
||
|
Kaitsev maaharimine (pindharimine) |
ha |
|||
|
Kündmiseta maaharimine (tüükülv) |
ha |
|||
|
Pinnase säilitamine |
Talvine pinnakate: |
tavaline talivili |
ha |
|
|
haljasväetistaimed või eelvili |
ha |
|||
|
taimejäägid |
ha |
|||
|
paljas muld |
ha |
|||
|
Külvikord: |
kavandatud külvikorrast välja jääva põllumaa osatähtsus |
VM protsendirühm (26) |
||
|
Maastikuelemendid |
Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist: |
hekid |
jah/ei |
|
|
puuderead |
jah/ei |
|||
|
kiviaiad |
jah/ei |
|||
|
Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist: |
hekid |
jah/ei |
||
|
puuderead |
jah/ei |
|||
|
kiviaiad |
jah/ei |
|||
|
Loomade karjatamine |
Karjatamine majapidamises: |
viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala |
ha |
|
|
aeg, mil loomad on püsiheinamaal |
Kuude arv aastas |
|||
|
Karjatamine ühiskarjamaal: |
ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv |
Loomade arv |
||
|
aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal |
Kuude arv aastas |
|||
|
Loomapidamishooned |
Veised: |
latritega laut – tahe- ja vedelsõnnikuga |
Kohtade arv |
|
|
latritega laut – poolvedela sõnnikuga |
Kohtade arv |
|||
|
vabapidamine – tahe- ja vedelsõnnikuga |
Kohtade arv |
|||
|
vabapidamine – poolvedela sõnnikuga |
Kohtade arv |
|||
|
muu |
Kohtade arv |
|||
|
Sead: |
osaline restpõrand |
Kohtade arv |
||
|
täisrestpõrand |
Kohtade arv |
|||
|
õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) |
Kohtade arv |
|||
|
muu |
Kohtade arv |
|||
|
Munakanad: |
õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) |
Kohtade arv |
||
|
puurid (kõik liigid) |
Kohtade arv |
|||
|
sõnnikutransportööriga puurid |
Kohtade arv |
|||
|
puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid |
Kohtade arv |
|||
|
lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid |
Kohtade arv |
|||
|
muu |
Kohtade arv |
|||
|
Sõnniku laotamine |
Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse tahe- või laudasõnnik |
Kokku |
KPM protsendirühm (27) |
|
|
Kohese sissekünniga |
KPM protsendirühm (27) |
|||
|
Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse poolvedelat sõnnikut |
Kokku |
KPM protsendirühm (27) |
||
|
Kohese sissekünniga või sissepritsega |
KPM protsendirühm (27) |
|||
|
Majapidamises toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal |
Protsendi-rühm (28) |
|||
|
Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised |
Hoidlad: |
tahesõnnik |
jah/ei |
|
|
vedelsõnnik |
jah/ei |
|||
|
poolvedel sõnnik |
poolvedela sõnniku mahuti |
jah/ei |
||
|
biotiik |
jah/ei |
|||
|
|
Kas hoidlad on kaetud? |
Tahesõnnik |
jah/ei |
|
|
Vedelsõnnik |
jah/ei |
|||
|
Poolvedel sõnnik |
jah/ei |
|||
|
Niisutamine |
Niisutatud ala |
Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal |
ha |
|
|
Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud haritav maa kokku |
Kokku |
ha |
||
|
Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks (v.a mais ja riis) |
ha |
|||
|
Mais (terad ja haljasmass) |
ha |
|||
|
Riis |
ha |
|||
|
Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
ha |
|||
|
Kartul (sh varajane ja seemnekartul) |
ha |
|||
|
Suhkrupeet (v.a seeme) |
ha |
|||
|
Raps ja rüps |
ha |
|||
|
Päevalill |
ha |
|||
|
Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed) |
ha |
|||
|
Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – avamaal |
ha |
|||
|
Ajutine rohumaa ning püsirohumaa |
ha |
|||
|
Muud põllumaal kasvatatavad põllukultuurid |
ha |
|||
|
Puuvilja- ja marjaistandikud |
ha |
|||
|
Tsitruseistandikud |
ha |
|||
|
Oliiviistandikud |
ha |
|||
|
Viinamarjaistandikud |
ha |
|||
|
Kasutatud niisutusmeetodid: |
pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid) |
jah/ei |
||
|
vihmutus |
jah/ei |
|||
|
tilkkastmine |
jah/ei |
|||
|
Majapidamises niisutamiseks kasutatava vee päritolu: |
majapidamise territooriumi põhjavesi |
jah/ei |
||
|
majapidamise territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid) |
jah/ei |
|||
|
väljaspool majapidamise territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi |
jah/ei |
|||
|
väljaspool majapidamise territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi |
jah/ei |
|||
|
muud allikad |
jah/ei |
|||
(1) Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. oktoobri 2008. aasta otsus.
(3) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.
(4) Pealkirjaga „Põllumajanduse keskkonnapoliitika näitajate arendamine keskkonnaküsimuste ühisesse põllumajanduspoliitikasse kaasamise seireks”.
(5) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.
(6) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.
(7) EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1.
(8) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.
(9) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
(10) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(12) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.
(13) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).
(15) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).
(16) 2010. aastal ei esitata.
(17) Vanuserühmad: (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle).
(18) Aasta tööühiku (ATÜ) 1. protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100).
(19) Aasta tööühiku (ATÜ) 2. protsendirühm: (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100).
(20) Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe).
(21) 2013. aastal ei esitata.
(22) Protsendirühmad: (≥ 0 – ≤ 10), (> 10 – ≤ 50), .(> 50 – < 100).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(24) EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1.
(25) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).
(26) Viljelusmaa (VM) protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).
(27) Kasutatava põllumajandusmaa (KPM) protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).
(28) Protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).