I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

17.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 301/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1097/2009,

16. november 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses dimetoaadi, etefooni, fenamifoosi, fenarimooli, metamidofoosi, metomüüli, ometoaadi, metüüloksüdemetooni, prokimidooni, tiodikarbi ja vinklosoliini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 15 lõike 1 punktiga a ja artikli 49 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas on sätestatud dimetoaadi, etefooni, fenamifoosi, fenarimooli, metamidofoosi, metomüüli, ometoaadi, metüüloksüdemetooni, prokimidooni, tiodikarbi ja vinklosoliini jääkide piirnormid.

(2)	Toksikoloogia, tarbimise või eeldatavasti tekkivate jääkide kohta on saadud uut teavet, mis näitab, et kõnealused jääkide piirnormid võivad tekitada tarbijakaitse alaseid probleeme.

(3)

Euroopa Toiduohutusameti 20. oktoobril 2008. aastal esitatud dimetoaati ja ometoaati käsitlevas arvamuses (2) jõuti järeldusele, et peakapsa, aedsalati, lillkapsa, kirsside, nisu, kaunadega ubade ja rooskapsa praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada lubatavat päevadoosi ja akuutset standarddoosi. Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti 15. septembril 2008. aastal esitatud etefooni käsitlevas arvamuses (3) jõuti järeldusele, et ananasside, korintite, viinamarjade ja paprikate praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada akuutset standarddoosi. Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(5)

Euroopa Toiduohutusameti 15. septembril 2008. esitatud fenamifoosi käsitlevas arvamuses (4) jõuti järeldusele, et banaanide, porgandite, paprikate, kurkide, melonite, peakapsa ja suhkrupeedi praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada lubatavat päevadoosi ja akuutset standarddoosi. Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(6)

Euroopa Toiduohutusameti 15. septembril 2008. aastal esitatud fenarimooli käsitlevas arvamuses (5) jõuti järeldusele, et banaanide, tomatite ja paprikate praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada akuutset standarddoosi. Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(7)

Euroopa Toiduohutusameti 15. septembril 2008. aastal esitatud metamidofoosi käsitlevas arvamuses (6) jõuti järeldusele, et aprikooside, kaunadega ubade ja suhkrupeedi praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada akuutset standarddoosi. Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(8)

Euroopa Toiduohutusameti 26. septembril 2008. aastal esitatud metomüüli ja tiodikarbi käsitlevas arvamuses (7) jõuti järeldusele, et viinamarjade, peakapsa, aedsalati, lillkapsa, kartulite, tomatite, baklažaanide, kurkide, greipide, apelsinide, sidrunite, laimide, mandariinide, virsikute, ploomide, paprikate, õunte, pirnide, küdooniate, banaanide, mangode, ananasside, porgandite, juurselleri, rediste, kaalikate, melonite (arbuuside), kõrvitsate, suhkrumaisi, spargelkapsa, lehtkapsa, nuikapsa, eskariooli, porrulaugu ja suhkrupeedi praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada lubatavat päevadoosi ja akuutset standarddoosi. Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(9)

Euroopa Toiduohutusameti 16. septembril 2008. aastal esitatud metüüloksüdemetooni käsitlevas arvamuses (8) jõuti järeldusele, et rooskapsa, peakapsa, nuikapsa, aedsalati ja muude salatitaimede (sh ristõieliste salatitaimede), odra, kaera ja suhkrupeedi praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada lubatavat päevadoosi ja akuutset standarddoosi. Euroopa Toiduohutusamet leidis ka, et analüütiliselt määratud alammäära võiks tehniliselt vähendada ning et alammäära vähendamine tugevdaks kontrolli. Seega tuleks vähendada rooskapsa, peakapsa, nuikapsa, aedsalati ja muude salatitaimede (sh ristõieliste salatitaimede), odra, ubade, suhkrupeedi suhtes kehtivaid jääkide piirnorme ja kõigi teiste põllukultuuride analüütiliselt määratud alammääru.

(10)

Euroopa Toiduohutusameti 21. jaanuaril 2009. aastal esitatud prokümidooni käsitlevas arvamuses (9) jõuti järeldusele, et aprikooside, viinamarjade, maasikate, vaarikate, kiivide, aedsalati (põldkännaku), tomatite, paprikate, baklažaanide, kurkide, kornišonide, kabatšokkide, virsikute, ploomide, pirnide, melonite (arbuuside), kõrvitsate, eskariooli, põld-võõrkapsa, salatsiguri, kaunadega ubade, päevalilleseemnete, rapsiseemnete, sojaubade ja loomset päritolu toodete praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada lubatavat päevadoosi ja akuutset standarddoosi. Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(11)

Euroopa Toiduohutusameti 16. septembril 2008. aastal esitatud vinklosoliini käsitlevas arvamuses (10) jõuti järeldusele, et õunte, pirnide, lauaviinamarjade, eskariooli, baklažaani, hiina kapsa, ploomide, aprikooside, aedsalati, korintite, salatsiguri, maasikate, ubade, humalate, rapsiseemnete, porgandite, šalottide, talisibulate, kõrvitsa, okra, salatkressi, põld-võõrkapsa ja muude salatitaimede ning melonite (arbuuside) praegu kehtivate piirnormide puhul on oht, et mõne tarbijarühma puhul võidakse ületada lubatavat päevadoosi ja akuutset standarddoosi Seega tuleks nende põllukultuuride suhtes kehtivaid jääkide piirnorme vähendada.

(12)

On asjakohane kehtestada uued jääkide piirnormid, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti esitatud arvamusi. Kõnealuste Euroopa Toiduohutusameti poolt soovitatud uute piirnormide aluseks on võetud praegu lubatud põllumajanduslikud kasutusviisid, mille puhul tekib vähem jääke või juhul kui sellised kasutusviisid puuduvad, on aluseks võetud analüütiliselt määratud alammäärad. Käesoleva määrusega kehtestatakse ananasside puhul etefooni jääkide piirnorm, mida Euroopa Toiduohutusamet ei ole soovitanud, kuid mis on selle ameti põhjendatud arvamuse põhjal ohutu.

(13)	Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud ühenduse kaubanduspartneritega Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel ja nende arvamusi kõnealuste normide kohta on arvesse võetud.

(14)	Muudetud piirnormide kohaldama hakkamisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid ja huvitatud isikud jõuaksid piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda.

(15)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa vastavalt muuta.

(16)	Et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, nähakse käesoleva määrusega ette üleminekukord toodete suhtes, mida on enne piirnormide muutmist seaduslikult toodetud ning mille suhtes Euroopa Toiduohutusameti arvamused kinnitavad, et tarbijakaitse kõrge tase on tagatud.

(17)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Alljärgnevas loetelus sätestatud toimeainete ja toodete osas jätkatakse määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu kõnealuses määruses oli sätestatud enne selle muutmist käesoleva määrusega, nende toodete suhtes, mida toodeti enne 7. juuni 2010:

a)	dimetoaat: kirsimahl, ladustatud nisu, külmutatud herned (kaunadega);

b)	etefoon: konserveeritud ananassid, ananassimahl, konserveeritud paprikad;

c)	fenarimool: tomatimahl, konserveeritud tomatid, konserveeritud paprikad;

d)	metamidofoos: aprikoosimahl, konserveeritud aprikoosid ja külmutatud oad (kaunadega);

e)	metomüül/tiodikarb: rosinad ja konserveeritud virsikud;

f)	metüüloksüdemetoon: õliseemned, teraviljad, piimapulber, tee, vein, mahlad ning konserveeritud, külmutatud ja kuivatatud puu- ja juurviljad, pähklid;

g)	prokümidoon: õliseemned, konserveeritud virsikud, tomatid, apelsinimahl ja rosinad;

h)	vinklosoliin: vaarikamahl, õunamahl, küdoonia želee, pirnimahl, konserveeritud aprikoosid, aprikoosimahl.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 7. juuni 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) EFSA Scientific Report (2008) 172.

(3) EFSA Scientific Report (2008) 159.

(4) EFSA Scientific Report (2008) 160.

(5) EFSA Scientific Report (2008) 161.

(6) EFSA Scientific Report (2008) 162.

(7) EFSA Scientific Report (2008) 173.

(8) EFSA Scientific Report (2008) 227.

(9) EFSA Scientific Report (2008) 163.

(10) EFSA Scientific Report (2008) 166.

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa muudetakse järgmiselt:

Read dimetoaadi, etefooni, fenamifoosi, fenarimooli, metamidofoosi, metomüüli, ometoaadi, metüüloksüdemetooni, prokimidooni, tiodikarbi ja vinklosoliini kohta asendatakse järgmisega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Kood-number

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi segu, väljendatud dimetoaadina)

Etefoon

Fenamifoss (fenamifoss ning selle sulfoksiidi ja sulfooni segu, väljendatud fenamifossina)

Fenarimool

Metamidofoss

Metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi segu, väljendatud metomüülina)

Metüüloksüdemetoon (metüüloksüdemetooni ja demetoon-S-metüülsulfooni segu, väljendatud metüüloksüdemetoonina)

Protsümidoon (4)

Vinklosoliin (vinklosoliini ja kõikide 3,5-dikloroaniliinrühma sisaldavate metaboliitide segu, väljendatud vinklosoliinina) (4)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

0100000

1.	VÄRSKED VÕI KÜLMUTATUD PUUVILJAD; PÄHKLID

0,01 (2)

0,02 (2)

0110000

i)	Tsitrusviljad

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0110010

Greipfruudid (Shaddock’id, pomelid, sweetie’d, tangelod, uglid ja muud hübriidid)

0110020

Apelsinid (Bergamotid, pomerantsid, chinotto’d ja muud hübriidid)

0110030

Sidrunid (Sukaadisidrunid, sidrunid)

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid (Klementiinid, tangeriinid ja muud hübriidid)

0110990

Muud

0120000

ii)	Pähklid (koortega või ilma)

0,05 (2)

0,1

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kažupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid (Filbertpähklid)

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

iii)

Õunviljad

0,02 (2)

0,3

0,01 (2)

0130010

Õunad (Paradiisiõunad)

0,5

0,02 (2)

0,05 (2)

0130020

Pirnid (Liiv-pirnid)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0130030

Küdooniad

0,05 (2)

0,02 (2)

0130040

Astelpihlakad

(3)

0130050

Nisperod

(3)

0130990

Muud

0,05 (2)

0,2

0,05 (2)

0140000

iv)

Luuviljad

0,02 (2)

0140010

Aprikoosid

0,02 (2)

0,05 (2)

0,5

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0140020

Kirsid (Maguskirsid, hapukirsid)

0,2 (+)

0,01 (2)

0,1

0,5

0140030

Virsikud (Nektariinid ja sarnased hübriidid)

0,02 (2)

0,05 (2)

0,5

0,05

0,02 (2)

0,05 (2)

0140040

Ploomid (Kreegid, renkloodid, mirabellid)

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0140990

Muud

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0150000

v)	Marjad ja väikesed puuviljad

0,02 (2)

0,01 (2)

0151000

a)	Laua- ja veiniviinamarjad

0,3

0151010

Lauaviinamarjad

0,05 (2)

0,3

0,02 (2)

0,05 (2)

0151020

Veiniviinamarjad

1 (+)

0,3

0,5

0152000

Maasikad

0,05 (2)

0,3

0,02 (2)

0,05 (2)

0153000

c)	Koguviljad

0,05 (2)

0,02 (2)

0153010

Pamplid

0,02 (2)

0153020

Põldmurakad (Logan-rühma vamplid, vamplid „Boysen”, rabamurakad)

0,02 (2)

0153030

Vaarikad (Punakarvased vaarikad)

0,1

0153990

Muud

0,02 (2)

0,05 (2)

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0,05 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0154010

Kännasmustikad (Harilikud mustikad, harilikud pohlad)

0,05 (2)

0,02 (2)

0154020

Jõhvikad

0,05 (2)

0,02 (2)

0154030

Sõstrad (Punased, mustad ja valged)

0,05 (2)

0154040

Karusmarjad (Sealhulgas hübriidid teiste sõstra perekonna liikidega)

0,05 (2)

0154050

Kibuvitsamarjad

(3)

0154060

Mooruspuumarjad (Maasikapuu viljad)

(3)

0154070

Õun-viirpuu marjad

(3)

0154080

Musta leedri marjad (Musta aroonia, pihlaka, õun-viirpuu, türnpuu, viirpuu, toompihlaka ja muude puude marjad)

(3)

0154990

Muud

0,05 (2)

0,02 (2)

0160000

vi)	Muud viljad

0,01 (2)

0,02 (2)

0161000

a)	Söödava koorega

0,05 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0161010

Datlid

0,02 (2)

0161020

Viigimarjad

0,02 (2)

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid (Jaapani kinkanid, harilikud kinkanid)

0,02 (2)

0161050

Tähtviljad (Bilimbid)

(3)

0161060

Kakiploomid (idadiospüürid)

(3)

0161070

Nelgipuu viljad (Jaava õunad (Syzygium aqueum), Syzygium malaccense, jambu-nelgipuu viljad, brasiilia kirsid pitanga)

(3)

0161990

Muud

0,02 (2)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0162010

Kiivid

0162020

Hiina litšipuu viljad (Nephelium mutabile viljad, rambutanid)

0,05 (2)

0162030

Purpur-kannatuslille viljad

0,05 (2)

0162040

Suureviljalise viigikaktuse viljad

(3)

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

(3)

0162060

Ameerika kakiploom (diospüür) (Diospyros digyna viljad, Casimiroa edulise viljad, rohelise marmelaadipuu viljad, Pouteria campechiana viljad, magusa marmelaadipuu viljad)

(3)

0162990

Muud

0,05 (2)

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0,02 (2)

0,05 (2)

0163010

Avokaadod

0,05 (2)

0,02 (2)

0163020

Banaanid (Kääbusbanaanid, jahubanaanid, „Apple” banaan)

0,05 (2)

0,05

0,2

0163030

Mangod

0,05 (2)

0,02 (2)

0163040

Papaiad

0,05 (2)

0,02 (2)

0163050

Granaatõunad

0,05 (2)

0,02 (2)

0163060

Suhkruannoonad (Võrkannoonad, kaneelannoonad, Annona diversifolia viljad ja muud keskmise suurusega annoonad)

(3)

0163070

Guajaavid

(3)

0163080

Ananassid

0,5 (+)

0,02 (2)

0163090

Hõlmise leivapuu viljad (Tšakad)

(3)

0163100

Durianid

(3)

0163110

Ogaannoonad

(3)

0163990

Muud

0,05 (2)

0,02 (2)

0200000

2.	VÄRSKED VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILJAD

0,01 (2)

0210000

i)	Juur ja mugulköögiviljad

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0211000

Kartulid

0,02 (2)

0212000

b)	Troopilised juur- ja mugulköögiviljad

0,02 (2)

0212010

Kassaavad (Tarod (jaapani tarod), malanga kollavõhud)

0212020

Bataadid

0212030

Jamss (Ameerika muguload, mehhiko jamss)

0212040

Maranta

(3)

0212990

Muud

0213000

c)	Muud juur- ja mugulköögiviljad, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0,02 (2)

0213020

Porgand

0,02 (2)

0213030

Juurseller

0,1

0213040

Mädarõigas

0,02 (2)

0213050

Maapirn

0,02 (2)

0213060

Pastinaak

0,02 (2)

0213070

Juurpetersell

0,02 (2)

0213080

Redis (Mustrõigas, jaapani redis, väike redis ja sarnased sordid)

0,02 (2)

0213090

Aed-piimjuur (Mustjuur, hispaania aed-piimjuur)

0,02 (2)

0213100

Kaalikas

0,02 (2)

0213110

Naeris

0,02 (2)

0213990

Muud

0,02 (2)

0220000

ii)	Sibulköögiviljad

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0220010

Küüslauk

0,02 (2)

0,2

0220020

Harilik sibul (Pärlsibul)

0,02 (2)

0,2

0220030

Pesasibul

0,02 (2)

0,2

0,05 (2)

0220040

Talisibul (Talisibul ja muud sarnased sordid)

0,02 (2)

0,05 (2)

0220990

Muud

0,02 (2)

0,05 (2)

0230000

iii)	Viliköögivili

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0231000

a)	Maavitsalised

0,02 (2)

0,05 (2)

0231010

Tomatid (Kirsstomatid)

0,05

0,02 (2)

0231020

Paprikad (Vürtspaprikad)

0,05 (2)

0,05

0,02 (2)

0231030

Baklažaanid (Melon-maavitsa viljad)

0,05 (2)

0,05

0,02 (2)

0231040

Söödav muskushibisk

0,05 (2)

0,02 (2)

0231990

Muud

0,05 (2)

0,02 (2)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,05 (2)

0,2

0,02 (2)

0232010

Kurgid

0,02 (2)

0232020

Kornišonid

0,02 (2)

0232030

Kabatšokid (Suvekõrvitsad, patissonid)

0,05

0232990

Muud

0,02 (2)

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,05 (2)

0,05

0,02 (2)

0,05 (2)

0233010

Melonid (Ogamelonid)

0,02 (+)

0233020

Suureviljalised kõrvitsad (Kõrvitsad)

0,02 (2)

0233030

Arbuusid

0,05

0233990

Muud

0,02 (2)

0234000

d)	Suhkrumais

0,05 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0239000

e)	Muud viliköögiviljad

0,05 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0240000

iv)	Kapsasköögiviljad

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0241000

a)	Õisikkapsad

0,02 (2)

0,02

0,02 (2)

0241010

Spargelkapsas (Asparkapsas, hiina spargelkapsas, itaalia lillnaeris)

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

Peakapsad

0,01 (2)

0242010

Rooskapsas

0,05

0242020

Peakapsas (Koonuskapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas, valge peakapsas)

0,02 (2)

0242990

Muud

0,02 (2)

0243000

c)	Lehtkapsad

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0243010

Hiina kapsas (India sinep, hiina lehtnaeris (paksoi), hiina kapsas (tai goo choi), pekingi kapsas (petsai), Brassica oleracea palmifolia)

0243020

Lehtkapsas (Kähar lehtkapsas, söödakapsas)

0243990

Muud

0244000

Nuikapsad

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0250000

v)	Lehtköögivili ja värsked maitsetaimed

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed, sh ristõieliste sugukonnast

0,02 (2)

0,05 (2)

0251010

Põldkännak (Valerianella eriocarpa)

0,02 (2)

0251020

Aedsalat (Peasalat, „Lollo rosso” salat, jääsalat, rooma salat)

0,02 (2)

0,05

0,02 (2)

0251030

Eskariool (sile endiiviasigur) (Juursigur, punasigur, salatsigur, kähar endiiviasigur, salat sigur „Pan di Zucchero”)

0,02 (2)

0251040

Salatkress

0,02 (2)

0251050

Ameerika kollakas

(3)

0251060

Põld-võõrkapsas, ruccola-salat (Liivsinep)

0,02 (2)

0251070

Sarepta kapsasrohi

(3)

0251080

Brassica spp. lehed ja võrsed (Brassica rapa Mizuna-rühm (jaapani petersell))

0,02 (2)

0251990

Muud

0,02 (2)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,02 (2)

0,05 (2)

0252010

Aedspinat (Uusmeremaa spinat, naerilehed)

0,02 (2)

0,05

0252020

Portulak (Talveportulak, aedportulak, harilik portulak, hapuoblikas, rand-ogamalts)

(3)

0252030

Lehtpeet (mangold) (Söögipeedi lehed)

0,02 (2)

0252990

Muud

0,02 (2)

0253000

c)	Viinamarja lehed

(3)

0254000

d)	Ürtallikkress

0,02 (2)

0,05 (2)

0255000

e)	Harilik sigur

0,02 (2)

0,05 (2)

0256000

f)	Maitsetaimed

0,02 (2)

0,05 (2)

0256010

Aed-harakputk

0,02 (2)

0,3

0256020

Murulauk

0,02 (2)

0,3

0256030

Lehtseller (Harilik apteegitill, korianderi lehed, till, köömen, leeskputk, kikkaputk, mesiputk ning muud sarikaliste sugukonna taimed)

0,02 (2)

0,3

0256040

Petersell

0,02 (2)

0,3

0256050

Salvei (Mägi-piparrohi, piparrohi)

(3)

0256060

Rosmariin

(3)

0256070

Liivatee (Aedmajoraan, majoraan, pune)

(3)

0256080

Basiilik (Meliss, münt, piparmünt)

(3)

0256090

Loorberilehed

(3)

0256100

Estragonpuju (Iisop)

(3)

0256990

Muud

0,02 (2)

0,3

0260000

vi)	Kaunköögiviljad (värsked)

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0260010

Oad (kaunadega) (Rohelised oad (värsked oad,), õisoad, aedoad, pikad oad)

0,01 (2)

0,05 (2)

0260020

Oad (kaunadeta) (Põldoad, prantsuse oad, mõõkjad kanavaaliad, liima aedoad, lehmaherned)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,5

0260030

Herned (kaunadega) (Suhkruherned (lestherned))

0,5

0,05 (2)

0260040

Herned (kaunadeta) (Aedherned, rohelised herned, kikerherned)

0,01 (2)

0,3

0,05 (2)

0260050

Läätsed

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0260990

Muud

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0270000

vii)	Varsköögiviljad (värsked)

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0270010

Spargel

0,01 (2)

0270020

Hispaania artišokk

0,01 (2)

0270030

Seller

0,01 (2)

0270040

Apteegitill

0,01 (2)

0270050

Kera-artišokk

0,1

0270060

Porrulauk

0,01 (2)

0270070

Rabarber

0,01 (2)

0270080

Bambusevõrsed

(3)

0270090

Palmipungad

(3)

0270990

Muud

0,01 (2)

0280000

viii)

Seened

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0280010

Kultuurseened (Šampinjonid, austerservikud, shitake-seened)

0280020

Metsaseened (Kukeseened, trühvlid, mürklid, puravikud)

0280990

Muud

0290000

ix)	Merevetikad

(3)

0300000

3.	KAUNVILJAD, KUIVATATU)

0,02 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0300010

Oad (Põldoad, valged oad, prantsuse oad, mõõkjad kanavaaliad, liima aedoad, lehmaherned)

0,02 (2)

0,5

0300020

Läätsed

0,02 (2)

0,05 (2)

0300030

Herned (Kikerherned, põldherned, põld-seaherned)

0,2 (2)

0,05 (2)

0300040

Lupiinid

0,02 (2)

0,05 (2)

0300990

Muud

0,02 (2)

0,05 (2)

0400000

4.	ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0401000

i)	Õliseemned

0,05 (2)

0401010

Linaseemned

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0401020

Maapähklid

0,1 (2)

0,01 (2)

0,1

0,02 (2)

0401030

Mooniseemned

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0401040

Seesamiseemned

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0401050

Päevalilleseemned

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,2

0401060

Rapsiseemned (Põld-kapsasrohuseemned, naeriseemned)

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,05

0401070

Sojaoad

0,1 (2)

0,2

0,1

0,05

0401080

Sinepiseemned

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0401090

Puuvillaseemned

0,2

0,1

0,02 (2)

0401100

Kõrvitsaseemned

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0401110

Värvisafloor

(3)

0401120

Kurgirohi

(3)

0401130

Põldtuder

(3)

0401140

Kanepiseemned

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0401150

Riitsinuse seemned

(3)

0401990

Muud

0,1 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0402000

ii)

Õliviljad

0,05 (2)

0,01 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi pähklid (Palmituum)

(3)

0402030

Õlipalmi viljad

(3)

0402040

Kapokipuu viljad

(3)

0402990

Muud

0,05 (2)

0500000

TERAVILI

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

0500010

Oder

0,02 (2)

0,5

0500020

Tatar

0,02 (2)

0,05 (2)

0500030

Mais

0,02 (2)

0,05 (2)

0500040

Hirss (Itaalia kukeleib, abessiinia lembehein)

0,02 (2)

0,05 (2)

0500050

Kaer

0,02 (2)

0,05 (2)

0500060

Riis

0,02 (2)

0,05 (2)

0500070

Rukis

0,05

0,5

0500080

Suhkrusorgo

0,02 (2)

0,05 (2)

0500090

Nisu (Spelta nisu, tritikale)

0,05

0,2

0500990

Muud

0,02 (2)

0,05 (2)

0600000

6.	TEE, KOHV, TAIMETEED JA KAKAO

0,1 (2)

0,05 (2)

0,1 (2)

0,02 (2)

0,1 (2)

0610000

i)	Tee (Camellia sinensis’e kuivatatud lehed ja varred, fermenditud või mitte)

0,05 (2)

0,02 (2)

0620000

ii)

Kohvioad

(3)

0630000

iii)	Taimeteed (kuivatatud)

(3)

0631000

Õied

(3)

0631010

Kummeliõied

(3)

0631020

Hapu hibiskuse õied

(3)

0631030

Roosi õielehed

(3)

0631040

Jasmiiniõied

(3)

0631050

Pärnaõied

(3)

0631990

Muud

(3)

0632000

Lehed

(3)

0632010

Maasikalehed

(3)

0632020

Punapõõsa lehed

(3)

0632030

Mate

(3)

0632990

Muud

(3)

0633000

Juured

(3)

0633010

Palderjanijuured

(3)

0633020

Ženženni juured

(3)

0633990

Muud

(3)

0639000

d)	Muud taimeteed

(3)

0640000

iv)	Kakao (fermenditud oad)

(3)

0650000

v)	Jaanikaunad (jaanileivad)

(3)

0700000

7.	HUMAL (kuivatatud), sealhulgas humalakäbi graanulid ja kontsentreerimata pulber

0,05 (2)

0,1 (2)

0,05 (2)

0,02 (2)

0,1 (2)

0,05 (2)

0800000

8.	MAITSEAINED

(3)

0810000

Seemned

(3)

0810010

Aniis

(3)

0810020

Mustköömen

(3)

0810030

Selleriseemned (Hariliku leeskputke seemned)

(3)

0810040

Koriandriseemned

(3)

0810040

Vürtsiköömen

(3)

0810060

Tilliseemned

(3)

0810070

Ristiköömen

(3)

0810080

Põld-lambaläätsed

(3)

0810090

Muskaatpähkel

(3)

0810990

Muud

(3)

0820000

ii)	Puuviljad ja marjad

(3)

0820010

Piment

(3)

0820020

Aniispipar (Jaapani pipar)

(3)

0820030

Köömen

(3)

0820040

Kardemon

(3)

0820050

Kadakamarjad

(3)

0820060

Must ja valge pipar (Pikk pipar, roosa pipar)

(3)

0820070

Vanillikuprad

(3)

0820080

Tamarindipuu viljad

(3)

0820990

Muud

(3)

0830000

iii)

Puukoor

(3)

0830010

Kaneel (Hiina kaneelipuu koor)

(3)

0830990

Muud

(3)

0840000

iv)	Juured või risoomid

(3)

0840010

Lagritsa-magusjuur

(3)

0840020

Ingver

(3)

0840030

Kollajuur (Kurkum)

(3)

0840040

Mädarõigas

(3)

0840990

Muud

(3)

0850000

Pungad

(3)

0850010

Nelk

(3)

0850020

Kappar

(3)

0850990

Muud

(3)

0860000

vi)	Õie emakasuue

(3)

0860010

Safran

(3)

0860990

Muud

(3)

0870000

vii)

Seemnerüü

(3)

0870010

Muskaatõis

(3)

0870990

Muud

(3)

0900000

9.	SUHKRUTAIMED

(3)

0900010

Suhkrupeet (Juur)

(3)

0900020

Suhkruroog

(3)

0900030

Sigurijuured

(3)

0900990

Muud

(3)

1000000

10.	LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

0,01 (2)

0,02

1010000

i)	Liha, lihatooted, rups, veri, loomarasvad – värsked, jahutatud või külmutatud, soolatud, märgsoolatud, kuubikuteks lõigatud või suitsutatud, või pulbriks töödeldud – muud kõnealustel toodetel põhinevad töödeldud tooted, sh vorstid ja toiduained

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

1011000

Sead

1011010

Liha

1011020

Lihata pekk

1011030

Maks

1011040

Neer

1011050

Söödav rups

1011990

Muud

1012000

Veised

1012010

Liha

1012020

Rasv

1012030

Maks

1012040

Neer

1012050

Söödav rups

1012990

Muud

1013000

Lambad

1013010

Liha

1013020

Rasv

1013030

Maks

1013040

Neer

1013050

Söödav rups

1013990

Muud

1014000

Kitsed

1014010

Liha

1014020

Rasv

1014030

Maks

1014040

Neer

1014050

Söödav rups

1014990

Muud

1015000

e)	Hobused, eeslid, muulad või hobueeslid

(3)

1015010

Liha

(3)

1015020

Rasv

(3)

1015030

Maks

(3)

1015040

Neer

(3)

1015050

Söödav rups

(3)

1015990

Muud

(3)

1016000

f)	Kodulinnud – kanad, haned, pardid, kalkunid ja pärlkanad, jaanalinnud, tuvid

0,02 (2)

1016010

Liha

1016020

Rasv

1016030

Maks

1016040

Neer

1016050

Söödav rups

1016990

Muud

1017000

g)	Muud põllumajandusloomad (Küülikud, kängurud)

(3)

1017010

Liha

(3)

1017020

Rasv

(3)

1017030

Maks

(3)

1017040

Neer

(3)

1017050

Söödav rups

(3)

1017990

Muud

(3)

1020000

ii)	Piim ja koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, või ja muud piimarasvad, juust ja kohupiim

0,05 (2)

0,005 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

iii)	Linnumunad, värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud kooreta linnumunad ja rebud, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0,05 (2)

0,02 (2)

0,01 (2)

0,02 (2)

0,05 (2)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

(3)

1030030

Haned

(3)

1030040

Vutid

(3)

1030990

Muud

(3)

1040000

iv)	Mesi (Mesilaspiim, õietolm)

(3)

1050000

v)	Kahepaiksed ja roomajad (Konnakoivad, krokodillid)

(3)

1060000

vi)

Teod

(3)

1070000

vii)	Muud maismaaloomadelt pärit tooted

(3)

(1) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.

(2) Pestitsiidi koodnumbri kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.

(3) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

(4) = järgmiste pestitsiidi koodnumbri kombinatsioonide puhul on pestitsiidijäägi määratlus teistsugune:

Vinklosoliin – kood 1000000: vinklosoliini, iprodiooni, prokümidooni ja kõikide 3,5-dikloroaniliinrühma sisaldavate ainevahetuse saaduste segu, väljendatud 3,5-dikloroaniliinina.

Protsümidoon – kood 1000000: vinklosoliini, iprodiooni, prokümidooni ja kõikide 3,5-dikloroaniliinrühma sisaldavate ainevahetuse saaduste segu, väljendatud 3,5-dikloroaniliinina.

(+): Etefoon – kood 0151020: Jääkide piirnorm on kehtestatud ajutiselt ajani, mil Euroopa Toiduohutusamet on hindamise lõpule viinud.

(+): Etefoon – kood 0163080: Jääkide piirnorm on kehtestatud ajutiselt ajani, mil Euroopa Toiduohutusameet on hindamise lõpule viinud.

(+) Fenamifoos – kood 0233010: Jääkide piirnorm on kehtestatud ajutiselt ajani, mil artikli 12 lõikes 2 nimetatud läbivaatamine on lõpuni viidud.

(+): Dimetoaat – kood 0140020 :Jääkide piirnorm on kehtestatud ajutiselt ajani, mil artikli 12 lõikes 2 nimetatud läbivaatamine on lõpuni viidud.”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

17.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 301/26

KOMISJONI OTSUS,

10. detsember 2008,

abimeetme C 11/08 (ex N 908/06) kohta, mida Poola kavatses võtta ettevõtja BVG Medien Beteiligungs GmbH suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7813 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/837/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

arvestades Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

arvestades Euroopa Majanduspiirkonna lepingut ja eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi nimetatud sätete kohaselt (1)

ning võttes arvesse järgmist:

1. MENETLUS

(1)

27. detsembri 2006 elektronkirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval, (2) teatasid Poola ametiasutused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ja mitut valdkonda hõlmavale raamprogrammile regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele (3) (edaspidi „MSF”), et kavatsesid anda regionaalabi ulatusliku investeerimisprojekti jaoks ettevõtjale BVG Medien Beteiligungs GmbH.

(2)	Komisjon palus Poolalt lisateavet 2. märtsi (D/50921), 15. juuni (D52553) ja 21. detsembri 2007. aasta (D/55146) kirjades. Poola ametiasutused vastasid neile kirjadele 13. aprillil 2007 (A/33156), 23. oktoobril 2007 (A/38722) ja 23. jaanuaril 2008 (A/1392).

(3)	Komisjon teavitas 11. märtsi 2008. aasta kirjaga Poolat, et on otsustanud algatada riigiabi juhtumi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(4)	Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „algatusotsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4). Komisjon kutsus huvitatud isikuid avaldama oma märkusi.

(5)	Huvitatud isikud ei saatnud komisjonile ühtki märkust. Poola ametiasutused vastasid 9. mai 2008 (A/8753) ja 13. mai 2008 (A/8829) kirjaga, mis on mõlemad registreeritud komisjonis 13. mail 2008.

2. ABIMEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Eesmärk

(6)

Abimeetmega toetatakse uue rotatsioonsügavtrükk-trükikoja sisseseadmist, aidates sellega kaasa Edela-Poolas asuva Alam-Sileesia vojevoodkonna regionaalarengule ja tööhõivele. Alam-Sileesia vojevoodkond on toetatav piirkond EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses, mille regionaalabi ülempiir on vastavalt 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 kohaldatud Poola regionaalabi kaardi (5) kohaselt 50 % toetuse netoekvivalenti.

2.2. Abisaaja

(7)	Poola ametiasutused teatasid, et investeerimisprojekti rakendaja ja haldaja on usaldusühing BDN Sp. z. o.o. Sp. k. (edaspidi „usaldusühing”).

(8)	Usaldusühingu moodustavad peaosanik – Poolas asutatud osaühing BDN Sp. z o.o. (edaspidi „BDN”) ja piiratud vastutusega osanik – Saksamaal asutatud osaühing BVG Medien Beteiligungs GmbH (edaspidi „BVG”).

(9)	Poola ametiasutused teatasid ka, et usaldusühing ei olnud äriseadustiku kohaselt juriidiline isik. Seetõttu maksid tulumaksu usaldusühingu majandustegevuselt selle osanikud. Kuna abi anti vabastusena ettevõtte tulumaksust, on tegelikeks abisaajateks osanikud, BDN ja BVG.

(10)	Poola ametiasutuste väitel jagavad osanikud kõiki tulusid (ja seega ka kõiki neilt tuludelt võetavate maksude vähendusi) proportsionaalselt oma panusega usaldusühingusse, s.o üle 99 % BVG-le ja alla 1 % BDN-le.

(11)	Kuna BDN on lisaks BVG ainuomanduses olev tütarettevõtja, on komisjon kooskõlas Poola ametiasutuste vaadetega seisukohal, et abisaaja selle abimeetme puhul on BVG. Kuid võttes arvesse abisumma kogusuurust (s.o nii BVG-le kui ka BDN-le minevat osa), on komisjon seisukohal, et lõplik abisaaja on BVG.

(12)

Arvutades abisaaja turuosa, (6) võttis komisjon arvesse ka asjaolu, et BVG on suur äriühing, kelle ainuomanik on erainvestoritele kuuluv osaühing BVG Medien KG. Täpsemalt kuulub […] (7) % aktsiatest Heinz H. Bauerile ja tema perekonnale. Hr Bauerile kuulub ka 96 % ühe teise kapitalirühmituse, Heinrich Bauer Verlagi (kirjastus, millel on palju tütarettevõtjaid üle maailma) aktsiatest.

2.3. Investeerimisprojekt

2.3.1. Tooted ja tehnoloogia

(13)	Usaldusühing seadistab uut rotatsioonsügavtrükk-trükikoda Nowogrodziecis, mis asub Kamienna Góra erimajandustsoonis.

(14)	Rotatsioonsügavtrüki tehnoloogia seisneb trükivärvi kandmises (näiteks paberi) pinnale terasest, elektromehaaniliselt või laseriga graveeritud trükitrumli abil.

(15)

Uude trükikotta paigaldatakse […] rotatsioonsügavtrüki liini, millel toimuvad tootmise kolm peamist etappi. Tootmisprotsess algab trükivormide (trumlite) valmistamisest kliendi antud digitaalsetest andmetest. Järgmine etapp on rotatsioonsügavtrükkimine – paber trükitakse neljas põhivärvis, lõigatakse, volditakse ning köidetakse lõpptooteks. Viimases etapis toode pakitakse ja saadetakse sihtkohta.

(16)	Uues trükikojas hakatakse trükkima peamiselt ajakirju, ärikatalooge ja vahelehti (ajalehtedele ja ajakirjadele lisatav reklaam).

2.3.2. Projekti rakendamine

(17)

Investeerimisprojekt algas 2004. aastal ja see hõlmab […] tootmisliini paigaldamist. […] rotatsioonsügavtrüki liini koos abiseadmetega on juba paigaldatud. Tellitud on veel […] liini, mis hakkavad eeldatavasti tööle 2008. aasta […] kvartalis. Hinnanguliselt järgneb sellele […] liini paigaldamine. Poola ametiasutuste prognoosi kohaselt viiakse kogu projekt lõpule 2009. aastal.

(18)	Trükikoda alustas tootmist 2006. aasta juulis. Kõigi […] liini täisvõimsus – 152 tuhat tonni aastas – saavutatakse eeldatavasti 2010. aastal.

2.4. Abikõlblikud kulud

(19)

Abikõlblikud investeerimiskulud on arvutatud algsete investeerimiskulude alusel. Abikõlblikud kulud moodustavad nimiväärtuses 857,998 miljonit Poola zlotti (umbes 184,6 miljonit eurot), (8) mis on diskonteeritud väärtuses 734,031 miljonit Poola zlotti (umbes 157,95 miljonit eurot). Tabelis 1 on esitatud investeerimisprojektiga seotud abikõlblike kulude jagunemine (nimiväärtuses).

Tabel 1

Algse investeeringuga seotud projektikulude jagunemine

(miljonit Poola zlotti, nimiväärtus)
Maa	[…]
Hooned, ruumid, tsiviilehitustööd	[…]
Masinad, paigaldus ja seadmed	[…]
Abikõlblikud kulud kokku	858,000

2.5. Projekti rahastamine

(20)	Poola ametiasutused kinnitasid, et abisaaja oma panus ületas 25 % abikõlblikest kuludest ja oli riigiabivaba.

2.6. Õiguslik alus

(21)

Osutatud on kahele õigusaktile:

—	erimajandustsoonide seadus, 20. oktoober 1994;

—	valitsuse 14. septembri 2004. aasta määrus Kamienna Góra erimajandustsooni kohta.

2.7. Abimeede

2.7.1. Abi vorm ja summa

(22)	Abi anti heakskiidetud kava PL 39/2004 (9) raames. Abi koosneb täielikust vabastusest ettevõtte tulumaksust (praegu Poolas 19 %) kuni perioodi lõpuni, milleks erimajandustsoon loodi (s.o 1. detsembrini 2017), või regionaalabi kohaldatava ülemmäära saavutamiseni.

(23)	Kuigi maksuvähenduse tegelik summa sõltub abisaaja maksueelsest tulust ning võib osutuda maksimaalselt lubatavast väiksemaks, tuleb abi osatähtsuse arvutamisel arvestada ülemmäära, millele on abisaajal õigus.

(24)

Nimetatud ülemmäär on summa, mis tuleneb regionaalabi vähendatud ülemmäärast ja mis vastab 220,057 miljonile Poola zlotile (47,35 miljonit eurot) (diskonteeritud väärtus). Poola ametiasutused on kinnitanud, et juhul, kui abikõlblikud kulud on prognoositust väiksemad, vähendatakse ülemmäära proportsionaalselt.

(25)	Maksuvähenduse saamiseks pidi abisaaja taotlema erimajandustsoonis tegutsemise litsentsi. See litsents anti talle 21. juunil 2004, mida Poola ametiasutuste väitel võib lugeda abi andmise kuupäevaks.

(26)	Riigiabist ei teatatud kuni 2006. aastani, mil Poola ametiasutustele sai pärast investeerimisprojekti erinevaid etappe ja neist tulenevat abikõlblike kulude kasvu selgeks, et abimeetmest tuleb vastavalt MSFi lõikele 24 eraldi teavitada.

(27)

Poola ametiasutused on selgitanud, et kõnealune abikava (PL 39/2004) nõuab vaid minimaalset investeerimiskulu ning selle raames antakse õigus ettevõtte tulumaksuvabastuseks kuni regionaalabi lubatava ülemmäärani. Litsentsi ja seega ka abi andmise ajal ei olnud ametiasutustele teada ei abikõlblike kulude ega abi summa.

(28)

Eeltoodut arvesse võttes ja kavatsetud meetmete rakendamiskeelu klausli järgimiseks otsustasid Poola ametiasutused piirata abisaajale kättesaadavat abisummat maksimaalse tasemeni, mille puhul ei ole eraldi teavitamise vajadust vastavalt MSFi lõikele 24 (s.o 37,5 miljonit eurot (diskonteeritud väärtuses)). Sellest rohkem ei anta abi seni, kuni komisjon on selle heaks kiitnud.

(29)	Abi andmise eest vastutav asutus on majandusministeerium.

2.7.2. Kumulatsioon

(30)	Abikava PL 39/2004 raames antavat maksuvabastust saab kumuleerida muudest allikatest saadud abiga samade abikõlblike kulude katteks. Siiski on Poola kinnitanud, et regionaalabi kogusumma ei ületa selle juhtumi puhul regionaalabi vähendatud ülemmäärast tulenevat summat.

2.8. Toetatava tegevuse säilitamine

(31)	Poola ametiasutused on kinnitanud, et investeerimisprojekti peab säilitama viie aasta jooksul pärast selle lõpuleviimist.

2.9. Ergutav mõju

(32)

Seoses abi ergutava mõjuga on kinnitatud, et abisaaja taotles luba abi saamiseks ja sai selle enne projekti kallal töö alustamist. Nagu eespool nimetatud, andis luba abisaajale õiguse abi saamiseks maksuvabastuse vormis, mille suuruseks on kehtiv regionaalabi ülemmäär, mis on arvutatud projekti abikõlblike kulude kogusumma alusel.

2.10. Panus regionaalarengusse

(33)	Alam-Sileesia on suurte sotsiaalmajanduslike probleemidega piirkond, mille SKP elaniku kohta oli 2004. aastal (10) vaid 51,7 % EL-27 keskmisest näitajast ning töötuse määr oli 24,9 % ehk 268 % EL-27 keskmisest ja 131 % Poola keskmisest.

(34)

Investeerimine […] tootmisliini loob eeldatavasti otseselt umbes 500 töökohta, samuti täiendavaid töökohti paberi ja trükivärvi tarnijate ning muude tugiteenuste pakkujate juures. Lisaks loob projekt tänu eesrindliku tehnoloogia (trükivormide lasergraveerimine ja raaltootmine) kasutamisele nõudluse kõrgharidusega personali järele ja tagab oskusteabe siirde.

2.11. Üldised kohustused

(35)

Poola ametiasutused on kohustunud esitama komisjonile:

—	vahearuande (s.h teave makstud abisummade, abilepingu täitmise ja samas rajatises/käitises käivitatavate muude investeerimisprojektide kohta) iga viie aasta järel alates päevast, mil komisjon abi heaks kiidab;

—	üksikasjaliku lõpparuande kuue kuu jooksul pärast abi viimase osa maksmist esitatud maksekava alusel.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

3.1. Kahtlused asjaomase geograafilise turu määratluse suhtes

(36)

Poola määratleb MSFi lõike 24 kohaselt teostatud turuanalüüsis geograafilise turuna kogu EMP, kuna Nowogrodzieci käitis ja muud Poolas asuvad trükikojad varustavad juba praegu nii kaugeid turge nagu Ühendkuningriik (abi saavas trükikojas trükitakse juba praegu briti ajakirja „Take a Break”) (11). See näitab, et transpordi- ja logistikakulud ei ole EMPs rotatsioonsügavtrükiteenuste jaoks oluline takistus.

(37)

Samuti märgivad Poola ametiasutused, et Poola turg hõlmab abi saava trükikoja müügist vaid [0–10] % ning üle jääv [90–100] % läheb muudesse EMP riikidesse. 2007. aastal jagunesid abisaaja välismaised trükitellimused väärtuselt järgmiselt: Saksamaa – [75–85] %, Ühendkuningriik – [10–15] %, Austria – alla [0–3] %. Lisaks käisid läbirääkimised Prantsusmaa, Taani ja Rootsi äriühingutega.

(38)	Poola ametiasutused viitasid ka trükituru üldisele tendentsile kiire üleilmastumise suunas, mille raames trükkimist laiendatakse kolmandatesse riikidesse ja trükiteenust tellitakse kaugetelt kirjastustelt.

(39)

Komisjon kahtles hindamise praegusel etapil, kas transpordi- ja logistikakulusid saaks takistusena alahinnata rotatsioonsügavtrükiteenuste pakkumisel EMP kaugematel turgudel. Internetipäringud näitavad, et ajakirja „Take a Break” kirjastab tegelikult H. Bauer Publishing Ltd, Bauer Verlag Groupi tütarettevõtja Ühendkuningriigis. Ajakirjade kirjastamine ja trükkimine sama ettevõtjarühma piires võib pakkuda eeliseid kogu protsessi integratsiooni, prioriteetide seadmise ja paindlikkuse mõttes, mis tasakaalustab asjaomased transpordi- ja logistilised raskused.

(40)	Peale selle paistab abi saava trükikoja praegu varustatavate välisturgude arv olevat piiratud ning Saksamaa on sealhulgas ülekaalukalt suurim sihtturg.

(41)	Seetõttu kutsus komisjon, analüüsides Poola ametiasutuste väljapakutud turuosa ja tootmisvõimsuse kasvu EMP tasandil, huvitatud isikuid üles avaldama arvamust, kas asjaomane turg hõlmab tõepoolest kogu EMPd.

3.2. Kahtlused seoses projekti loodava tootmisvõimsusega

(42)

Poola ametiasutused on selgitanud, et on raske pakkuda projekti loodava tootmisvõimsuse täpset jagunemist ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede trükkimise vahel, võttes arvesse, et nii ajakirju kui ka katalooge/vahelehti trükitakse samadel tootmisliinidel. Abisaaja vahelehtede ja kataloogide tootmisvõimsus sõltub suurel määral trükikoja ajakirjade töökoormusest (mitteperioodilisi trükiseid trükitakse siis, kui masinad vabanevad). Nagu Poola ametiasutused on viidanud, üks võimalik lahendus on hinnata tootmisvõimsuse jagunemist ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede eeldatava osatähtsuse alusel abi saava ettevõtja müügis.

(43)

Kavandatav jagunemine on Poola andmetel järgmine: umbes [90–100] % ajakirjad ja [0–10] % muud tooted. Poola ametiasutused selgitasid, et asjade selline seis peegeldab asjaolu, et trükikojal on juba stabiilne tellimusbaas ajakirjadele, sealhulgas abisaajaga samasse rühma kuuluvatelt kirjastustelt. Kataloogide turuosa suurenemine on aga eeldatavasti järkjärguline protsess.

(44)	Eespool toodud jagunemise alusel oli tootmisvõimsuse kasv EMP ajakirjade rotatsioonsügavtrüki turu suhtes [5–10] %, mis ületab MSFi lõike 24 punktis b sätestatud 5 % künnist.

4. POOLA MÄRKUSED

(45)	Huvitatud isikud ei saatnud komisjonile ühtki märkust. Poola märkused võib võtta kokku järgmiselt.

4.1. Rotatsioonsügavtrüki- ja ofsettrükitehnoloogia kuulub samale asjaomasele turule

(46)	Poola väitis, et ofsettrükitehnoloogia uusimate arengute tulemusena võiks mõlemat tehnoloogiat kasutada teineteist asendavalt võrreldava hinnaga, ilma et sellega kaasneks oluline vahe tarbija jaoks, ning seda isegi ajakirjade ja kataloogide suuremate trükimahtude puhul.

(47)

Eelkõige viitas Poola järgmistele uuendustele ofsettrüki valdkonnas:

—	laiema trükitrumliga masinate kasutuselevõtmine, mis võimaldab trükkida sarnaste mõõtmetega osi nagu rotatsioonsügavtrüki puhul (72, 80 ja isegi 96 lehekülge); ofsettrükk on seega muutunud arvestatavaks alternatiiviks kuni 96 leheküljeliste trükiste puhul, mis moodustavad BVG sihtturu lõviosa;

—	trükitootlikkuse (trükikiiruse) kasv, mis on võrreldav rotatsioonsügavtrüki kiirustega (rullsöötmise kiirus ulatub 15 meetrini sekundis);

—	tootlikkuse kasvu tunnis, kadude ja trükivormide vahetamise aja vähendamine;

—	rotatsioonsügavtrüki muljumisseadme kasutuselevõtmine (suurem paindlikkus osade jaotamisel);

—	trükivormide ettevalmistamine digitaalsetest andmetest (arvutist trükiplaadile ehk CTP-le). CTP võimaldab valmistada trükivorme palju kiiremini ja odavamalt kui varasem tehnoloogia;

—	automaatse registri ja kontrollsüsteemiga rullsöötjate kasutamine, mis reguleerivad asjaomast värvikihti palju kiiremini ning tekitavad palju vähem paberjäätmeid.

(48)	Selle tõendamiseks, et tarbijad ei tee enam toodetel vahet kasutatud trükitehnoloogia alusel, tõi Poola näiteid klientidest, kes on kataloogide trükkimise lepingute sõlmimisel vahetanud ofsettrüki rotatsioonsügavtrüki vastu.

(49)	Seetõttu on Poola seisukohal, et trükitehnoloogiate lähenemine on loonud ühtse trükituru, kus komisjoni varemtuvastatud erinevused mängivad väga väikest rolli või on täielikult kadunud. Poola väitel kinnitab seda ka hiljutine koondumisotsus (12).

(50)

Poola esitas andmed ofset- ja rotatsioonsügavtrükituru kohta kombineeritult näitamaks, et selle mahu aastane kasvu liitmäär perioodil 2001–2006 oli 2,54 %, ületades seega EMP SKP aastase kasvu liitmäära (2 %) (13). Poola ametiasutuste esitatud andmed pärinevad paberitootjate sõltumatult ühenduselt CEPIPRINT A.S.B.L. ja need viitavad ajakirjade ja kataloogide trükkimiseks kasutatava kahe paberiliigi nähtavale tarbimisele (Ida- ja Lääne-)Euroopas, vaatamata sellele, millist tehnoloogiat trükikodades kasutatakse. Andmed ei võimalda eristada ajakirjade- ja kataloogiturgu.

(51)	Poola esitas andmed projekti loodava tootmisvõimsuse kohta, mis on [5–10] % kombineeritud ofset- ja rotatsioonsügavtrükitehnikas trükiste turu (samuti tegemata vahet ajakirjade- ja kataloogituru vahel) mahust. Abisaaja turuosa kõnealusel kombineeritud turul jääb tublisti alla 25 % künnise (14).

4.2. Rotatsioonsügavtrüki turg ei ole ebatõhus

(52)	Poola ametiasutused väitsid, et isegi kui piirata asjaomast turgu vaid rotatsioonsügavtrükiga, ületaks selle aastase kasvu liitmäär perioodil 2001–2006 EMP SKP oma.

(53)

Poola saatis sellega uued andmed, mida Euroopa Rotatsioonsügavtrüki Assotsiatsioon esitles 14.–16. jaanuaril 2008. aastal Napolis toimunud Premedia konverentsil. Andmed käsitlevad rotatsioonsügavtrüki paberi kasutamist perioodil 2002–2006. 2001. aasta andmeid nimetatud allikast võtta ei olnud ning Poola andis selle aasta kohta oma hinnangu eespool osutatud CEPIPRINTi andmete alusel.

(54)

CEPIPRINTi andmed hõlmavad ajakirjade ja kataloogide nii ofset- kui ka rotatsioonsügavtrükkimisel kasutatud paberit. Kõnealused andmed näitavad 2002. aastal 1 % kasvu võrreldes 2001. aastaga ning Poola võttis puuduvate 2001. aasta rotatsioonsügavtrüki andmete 2002.–2006. aasta andmestikku lisamise aluseks sellesama 1 % kasvu.

(55)	Nende eelduste alusel on ajakirjade rotatsioonsügavtrüki aastane kasvu liitmäär aastatel 2001–2006 2,03 %, s.o veidi rohkem kui EMP SKP aastane kasvu liitmäär (15) samal perioodil (2 %).

4.3. Tootmisvõimsuse kasv ei ületa 5 % ühegi võimaliku asjaomase turu mahust

(56)	Poola esitas ka täiendatud andmed, mis näitavad, et projekti loodav tootmisvõimsus ei ületanud 5 % nende rotatsioonsügavtrükiturgude mahust, mis määratleti algatusotsuses asjaomaste turgudena.

(57)

Nagu eespool märgitud, on raske pakkuda projekti loodava tootmisvõimsuse täpset jagunemist ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede trükkimise vahel, võttes arvesse, et nii ajakirju kui ka katalooge/vahelehti trükitakse samadel tootmisliinidel. Menetluse algatamise otsus põhineb seega tootmisvõimsuse jagunemisel uute trükikodade prognoositavatel turuosadel kogu ajakirjade ja kataloogide vahelehtede trükkimises, mis on vastavalt [90–100] % ja [0–10] %. Selle alusel ületas ajakirjade trükkimise võimsus veidi 5 % künnist.

(58)	Poola ametiasutused viitasid sellele jagunemisele taas oma tähelepanekutes, näidates uusimat kättesaadavat teavet trükikodade praeguse ja oodatava müügitulu kohta.

(59)

Poola teatas, et jagunemine [90–100] % / [0–10] % oli mõeldud vaid lühiajalise prognoosina, mis põhines teatamisaja esialgsetel hinnangutel. Läbirääkimised kataloogide trükitellimuste üle sel ajal alles käisid. Poola viitas ka läbirääkimiste algetapil esitatud teabele, mis näitas, et kataloogide turuosa omandamine on järkjärguline protsess, samal ajal kui abisaajal oli juba hea ja stabiilne ajakirjade tellimusbaas. Kuna BVG on uus trükikoda, võib eeldada, et kataloogitellimusi lisandub aeglaselt, kuid püsivalt.

(60)

Poola märkis, et EMPs ei ole ainult ajakirjade või kataloogide trükkimisele spetsialiseeruvaid trükikodasid. Trükikojad ei saa spetsialiseeruda vaid ajakirjade trükkimisele, sest see ei võimaldaks neil kogu oma tootmisvõimsust tõhusalt ära kasutada. Vältimaks tootmisvõimsuse langust erinevate ajakirjade trükkimise vahel on vaja ka kataloogitellimusi.

(61)

Selle tõendusena viitas Poola varasemale koondumisotsusele, (16) mille kohaselt paigaldatud seadmete tootmisvõimsuse võimalikult täielikuks ärakasutamiseks püüavad trükkalid tavaliselt saavutada erinevate trükitoodete kombinatsiooni, sest neil on erinevad karakteristikud (perioodilisus, trükkimisaeg ja maht). Arvestades vajadust säilitada mõningane paindlikkus, väideti, et koondumisotsuses viidatud kolme rotatsioonsügavtrükimasina puhul oleks eesmärk tagada, et ajakirjade trükkimine ei moodustaks rohkem kui 70–85 % nende tootevalikust.

(62)	Poola kinnitas, et BVG eesmärk on saavutada aja jooksul tasakaalustatum tootevalik. See saavutatakse järk-järgult, vastavalt uute tootmisliinide käivitamisele, tootmisvõimsuse suurenemisele ja klientide usalduse kasvule.

(63)

Hilisemad Poola esitatud andmed näitavad BVG trükikoja kataloogide turuosa järkjärgulist suurenemist. Perioodil 2007. aasta juulist kuni 2008. aasta juunini (17) (andmed põhinevad ajaloolistel väärtustel kuni 2008. aasta märtsini ja kinnitatud andmetel klientide tellimuste kohta 2008. aasta aprillist juunini) moodustas ajakirjade trükkimine [90–95] % ja kataloogide/vahelehtede trükkimine [5–10] % kogu trükimahust.

(64)

Ettevaatliku hinnangu kohaselt, milles võetakse arvesse ainult klientide juba kinnitatud tellimusi ja kaht tellimust, (18) mille puhul on läbirääkimised jõudnud otsustavasse järku, moodustab ajakirjade trükkimine aastatel 2008 ja 2009 [85–90] % ja kataloogide/vahelehtede trükkimine [10–15] % trükimahust. Teine prognoosivariant aastateks 2008 ja 2009 põhines eeldusel, et perioodi teise poole tellimused saavutavad sama taseme kui esimese poole omad (sihtlähenemine). Selles stsenaariumis väheneks ajakirjade osatähtsus kõnealusel perioodil [80–85] % tasemele ja kataloogide/vahelehtede oma suureneks [15–20] % tasemele.

(65)

Tabelis 2 on näidatud, kuidas ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede trükkimise erinevad jagunemised mõjutavad tootmisvõimsuse suurenemist asjaomastel turgudel (19).

Tabel 2

Tootmisvõimsuse suurenemine rotatsioonsügavtrüki turu suuruse suhtes

	Loodav tootmisvõimsus (tonnides)	Turu suurus 2003. aastal (tonnides)	Tootmisvõimsuse suurenemine (%)
Rotatsioonsügav-trükkväljaannete (ajakirjade, kataloogide ja vahelehtede) trükkimine	152 000	4 600 000	3,3
Ajakirjade trükkimine 2007–2008 (tegelikud andmed)	[136 800–152 000] ([90–100] %)	2 760 000	[5–10]
Kataloogide ja vahelehtede trükkimine 2007–2008 (tegelikud andmed)	[0–15 200] ([0–10] %)	1 840 000	[0–5]
Ajakirjade trükkimine 2008–2009 (ettevaatlik lähenemine)	[121 600–136 800] ([80–90] %)	2 760 000	[0–5]
Kataloogide ja vahelehtede trükkimine 2008–2009 (ettevaatlik lähenemine)	[15 200–30 400] ([10–20] %)	1 840 000	[0–5]
Ajakirjade trükkimise 2008–2009 prognoos (sihtlähenemine)	[121 600–136 800] ([80–90] %)	2 760 000	[0–5]
Kataloogide ja vahelehtede trükkimise 2008–2009 prognoos (sihtlähenemine)	[15 200–30 400] ([10–20] %)	1 840 000	[0–5]

(66)	Poola seisukohast oleks MSFi lõike 24 punkti b nõudmised täidetud ka juhul, kui asjaomane turg oleks piiratud vaid rotatsioonsügavtrükituruga, sest isegi 2008–2009 ettevaatlikud prognoosid näitavad, et kavandatav ajakirjade trükkimise tootmisvõimsuse kasv jääks allapoole 5 % künnist.

4.4. Rotatsioonsügavtrüki geograafiline turg on kogu EMP

(67)

Poola märkis esmalt, et transpordikulud ei moodusta märkimisväärset osa kogukuludes, sest abisaaja arvutuste kohaselt moodustasid need vaid [4–5] % teenuse kogumaksumusest. Transpordikulud konkreetsetesse riikidesse on järgmised:

—	BVGst (abisaaja trükikoda) Prantsusmaale (väline klient): [4–10] %;

—	BVGst Austriasse (väline klient): [4–10] %;

—	BVGst Šveitsi (väline klient): [4–10] %;

—	BVGst Ühendkuningriiki (assotsieerunud klient): [10–15] %;

—	BDCst (Bauer Verlag kirjastus Ciechanówis) Ühendkuningriiki (assotsieerunud klient): [10–15] %;

—	BDCst Venemaale (assotsieerunud klient): [10–15] %.

(68)	Poola leiab, et kuna neid tellimusi saab täita, ei ole transpordikulud märkimisväärne takistus. Seetõttu ei õigusta need turu kogu EMPst kitsama turumääratlusega leppimist.

(69)

Poola ametiasutused on juhtinud ka tähelepanu, et enamikul ajakirjade ja kataloogide trükikodadest on kliente üle Euroopa (nii ELis kui ka väljaspool). Neil trükikodadel (20) on müügiosakonnad, mis spetsialiseeruvad klientide teenindamisele välismaal ning pakuvad ajakohast nõustamist ja tuge konkreetsetele lepingutele ja tellimustele.

(70)

Üks Poola suurimaid trükikodasid, Winkowski (sõltumatu trükikoda, kellel on kolm tootmisüksust Radzyminis, Piłas ja Wyszkówis), kasutab välistellimuste vastuvõtmiseks peakontorit, kus töötab 15 inimest, kelle ülesanne on võita tellimusi välismaalt ja pakkuda klienditeenindust üksikutele välisturgudele. Muud töötajad teenindavad koduturgu. Trükikojal on müügiosakonnad ka Saksamaal, Rootsis, Austrias ja Ühendkuningriigis. Tal on ka oma rahvusvahelise transpordi osakond. Winkowski varustab kogu Euroopat. Tema tähtsaimad turud on Prantsusmaa, Skandinaavia, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Äriühing tarnib ka Ukrainasse, Venemaale, Sloveeniasse, Rumeeniasse ja muudesse riikidesse.

(71)

Samalaadset strateegiat ja müügimeetodit kasutab teine suur trükikoda RR Donnelley, kellel on filiaale Poolas (kaks Krakowis, üks Starachowices ja üks Kielces). Äriühing varustab oma Poola tootmisbaasist Euroopa tähtsaimaid turge. RR Donnelleyl on müügiosakonnad ka Beneluxi riikides, Saksamaal, Šveitsis, Ühendkuningriigis, Skandinaavias ja Venemaal. Tema Poolas asuvad trükikojad toodavad ajakirju ja katalooge eksportimiseks nimetatud riikidesse. RR Donnelleyl on ka spetsiaalne rahvusvahelise transpordi ja logistika üksus.

(72)

Prinovis Saksamaal on üheks näiteks sellisest Lääne-Euroopa trükikojast, mis tõestab, et pikamaatransport ei pea olema trükisteturul tingimata kaubandustõke, kui on olemas asjakohased levitussüsteemid. Vabalt kättesaadava teabe (21) kohaselt trükitakse mõningaid Prantsuse ajakirju Prisma Presse jaoks Saksamaal ning viiakse lõppviimistluseks või levitamiseks Pariisi. Näiteks:

—	naiste nädalalehte „Femme Actuelle” trükitakse Dresdenis (Poola ametiasutused on juhtinud tähelepanu, et Dresdenist Pariisi on umbes 1 305 km. BDNist oleks kaugus 120 km suurem);

—	naiste kuukirja „Prima” trükitakse kahes formaadis (ajakiri ja taskuväljaanne) Itzehoes (Itzehoest Pariisi on 942 km);

—	huvialaajakirju „Ça m’intéresse”, „Guide Cuisine” ja „Cuisine Actuelle” trükitakse Itzehoes;

—	„Cuisine Actuelle” eriväljaannet trükitakse Dresdenis;

—	naiste kuukirja „Bien dans ma vie” taskuväljaannet trükitakse Itzehoes;

—	peale selle sõlmis Prisma Presse hiljuti Prinovisega lepingu telekavaga „Télé Loisirs” seotud prantsuse ajakirja trükkimiseks. Kõnealune ajakiri ilmub kord nädalas, selle tiraaž on keskmiselt 1,6 miljonit ja maht 140 lehekülge.

(73)

Poola seisukohast näitab eeltoodu, et asjakohane levitusvõrk tagab õigeaegsed tarned nende ajakirjade puhul, kus see on eriti oluline, vaatamata sellele, et Prinovise prantsuse klient ei ole väline üksus. Kirjeldatud tegevuse edu tuleneb eelkõige asjakohaste kauglevitusvõrkude ja tarnete seiresüsteemide loomisest. Neid kasutavad kõik kauge maa tagant koostööd tegevad kirjastajad ja trükkalid.

(74)

Arvestades toodud näiteid üksustest, mis teenindavad kliente erinevates riikides üle kogu EMP ja Ida-Euroopa, võtavad Poola ametiasutused seisukoha, et aja-, kulu- ja levitusküsimused ei ole koostööle kaugel asuvate kirjastajatega märkimisväärne takistus. Üldine tava trükkida ajakirju ja katalooge Venemaa turu jaoks EMPs õigustaks isegi laiemat turu määratlust, sellist, mis hõlmaks korraga nii EMPd kui ka Venemaad.

(75)

Poola ametiasutused rõhutasid ka, et need kirjastajad, kelle peakorter on väljaspool riike, kus asub enamus trükivõimsusest ja kus turg on paremini varustatud kui Euroopa muudes osades, valivad trükikojad tavaliselt suure hulga äriühingute hulgast ning nende trükikodade kuulumine samasse rühma ei ole otsustav tegur. Kuna geograafiline asukoht ei ole küsimus, valivad kirjastajad omale trükikoja konkurentsivõimeliste pakkumiste ja pideva koostöö alusel. Võttes arvesse ofset-trükipresside tehnoloogilist arengut ja võimalust kasutada trükitehnoloogiaid sõltumata tellimuse suurusest teineteist asendavalt, on samas pakkumises osaleda suutvate võimalike konkurentide arv oluliselt suurenenud.

5. ABI HINDAMINE

5.1. Abi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(76)

Abi antakse vabastusena ettevõtte tulumaksust, mis tähendab Poola ametiasutustele tulude vähenemist. Seega on tegemist riigi vahenditega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Kuna abi antakse üksikäriühingule, on meede valikuline. Abi vabastab abisaaja kuludest, mida ta peaks tavalistes turutingimustes kandma, seetõttu saab äriühing oma konkurentide ees majandusliku eelise, mis võib põhjustada konkurentsimoonutuse. Kuni müüakse projekti objektiks olevaid tooteid, eksisteerib oht, et abi mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(77)	Seetõttu leiab komisjon, et ümberkorralduskava on abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

5.2. Teatamisnõue, abi seaduslikkus ja kohaldatav õigus

(78)	Abimeetmest teatades täitsid Poola ametiasutused MSFi lõikes 24 sätestatud eraldi teatamise nõuet. Eraldi teatamise künnist ületavat abi ei anta enne, kui komisjon on selle heaks kiitnud.

(79)	Järgides aastate 2007–2013 regionaalabi suuniste (22) lõiget 63 ja joonealust märkust 58, hindas komisjon abimeedet 1998. aasta piirkondliku riigiabi suuniste (23) (edaspidi „RAG”) ja MSFi sätete alusel.

5.3. Abi kokkusobivus 1998. aasta piirkondliku riigiabi suunistega

(80)

Nagu osutati ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, on abi antud kooskõlas heakskiidetud abikavaga PL 39/2004 ning seega on täidetud RAGis sätestatud kokkusobivuskriteeriumid (näiteks alginvesteering regionaalabikõlblikes piirkondades, abikõlblikud kulud, oma panus, ergutav mõju, investeeringu haldamine, kumulatsioon).

5.4. Kokkusobivus MSFiga

5.4.1. Abi osatähtsus

(81)	734,031 miljoni Poola zloti (umbes 157,95 miljonit eurot) (diskonteeritud väärtuses) suuruste abikõlblike kulude ja kohaldatava standardse 50 % regionaalabi ülemmäära juures toetuse netoekvivalendis on abi kohandatud maksimaalne osatähtsus MSFi lõike 21 kohaselt 29,98 % toetuse netoekvivalendis.

(82)

Kavandatav abisumma 220,057 miljonit Poola zlotti (47,35 miljonit eurot) (diskonteeritud väärtuses), mis vastab abi osatähtsusele 29,98 % toetuse netoekvivalendis, (24) on nimetatud ülemmääraga kooskõlas. Seetõttu on abi kavandatav osatähtsus kooskõlas MSFi lõikes 21 esitatud vähendamismehhanismiga.

5.4.2. Kokkusobivus MSFi lõike 24 punktides a ja b sätestatud reeglitega

(83)	Kuna abi kavandatav kogusumma, umbes 47,35 miljonit eurot, on suurem kui 37,5 miljoni euro suurune teatamiskünnis, tuleb hinnata kavandatava abimeetme kokkusobivust MSFi lõike 24 punktidega a ja b.

(84)

Komisjoni otsus lubada anda regionaalabi suurtele investeerimisprojektidele, mis kuuluvad MSFi lõike 24 reguleerimisalasse, sõltub abisaaja turuosast enne ja pärast investeeringut ning investeeringuga loodavast tootmisvõimsusest. Et viia läbi MSFi lõike 24 punktide a ja b kohased testid, peab komisjon esmalt tuvastama asjaomased tooted, millega investeering on seotud, ning määratlema asjaomased toote- ja geograafilised turud.

(85)

Vastavalt MSFi lõikele 52 tähendab „asjaomane toode” investeerimisprojektis silmas peetud toodet ja vajaduse korral tooteid, mida tarbija (toote karakteristikute, hinna ja otstarbe tõttu) või tootja (tootmisrajatiste paindlikkuse mõttes) peavad neid asendavaiks. Kui projekt on seotud vahetootega ja olulist osa sellest ei müüda turul, võib asjaomase toote määratlusse kaasata tootmisahela järgmise etapi tooted.

(86)

Vaadeldav investeerimisprojekt on seotud ajakirjade, kaubanduskataloogide ja vahelehtede trükkimisega rotatsioonsügavtrüki tehnoloogia abil. Abisaaja on omandistruktuuri kaudu seotud suure kirjastusega Heinrich Bauer Verlag. Heinrich Bauer Verlag Group saab uue trükikoja kõige olulisemaks kliendiks, kellelt hakkab prognooside kohaselt tulema […] % uue trükikoja müügitulust. Seetõttu on esmalt vaja tuvastada, kas investeeringuga seotud trükitoodete müük Heinrich Bauer Verlagile toimub turutingimustel.

(87)

Poola ametiasutused on kinnitanud, et uut trükikoda käitava usaldusühingu ja Heinrich Bauer Verlagi vahelised tehingud hakkavad toimuma tavapärastel tingimustel (Heinrich Bauer Verlag võtab Euroopa juhtivatelt rotatsioonsügavtrükiga tegelevatelt trükikodadelt vähemalt kolm pakkumist ning usaldusühingu võetavaks hinnaks määratakse nende kolme hinna keskmine). Maksuametitel on õigus seda arvutust kontrollida ja nõuda täiendavaid tõendavaid dokumente.

(88)

Eeldatakse, et tootmisvõimsuse kasvades väheneb Heinrich Bauer Verlag Groupi osatähtsus müügituludes. Selle põhjuseks on asjaolu, et kui on paigaldatud rohkem tootmisliine, on rikete tagajärjed kergemad, mis omakorda võimaldab hankida uusi väliseid kliente turul, kus olulised on õigeaegne tarnimine ja usaldusväärsus.

(89)	Eeltoodut arvestades arvab komisjon, et BVG tooteid hakatakse müüma turutingimustel ning seetõttu tuleb asjaomane tooteturg määratleda käesoleval juhul kui trükitegevuse turg, mitte aga tootmisahela järgmise etapi toodete turg (kirjastamine).

(90)

Investeerimisprojekt on seotud rotatsioonsügavtrüki tehnoloogiaga, mille puhul trükivärv kantakse laseriga graveeritud terasest trükitrumli abil (näiteks paberi) pinnale. Ofsettrükk on vastupidiselt rotatsioonsügavtrükile tehnika, mille puhul on nii trükkivad kui ka mittetrükkivad alad kujutise kandjaga samal tasapinnal. Mittetrükkivad alad on trükivärvi hülgavad, samal ajal kui trükkivad alad on trükivärvi külgetõmbavad. Selle saavutamiseks on ofset-trükivärv õlipõhine ning mittetrükkivad alad hoitakse puhtad vee või vesilahustega, sest vesi ja õli tõukuvad.

(91)

Kahel tehnoloogial on olulisi erinevusi. Esiteks on rotatsioonsügavtrükimasinatega seotud investeeringud ofsettrükimasinatega võrreldes kahekordsed. Selle tasakaalustab aga rotatsioonsügavtrüki võime tagada ühtlane kvaliteet ka pikaajalisel trükkimisel, samal ajal kui ofsettrüki kvaliteet kõigub raskuste tõttu säilitada trükkimise käigus tasakaal vee ja trükivärvi vahel. Samuti on rotatsioonsügavtrükimasinad tõhusamad (rotatsioonsügavtrüki meetodil saab valmistada kiiremini rohkem tõmmiseid kui ofsetmeetodil) ja nende tööiga on pikem.

(92)

Järelikult on rotatsioonsügavtrüki tootmiskulud alates mingist trükimahust väiksemad. Mida suurem trükimaht, seda väiksemad on tootmiskulud muude tehnoloogiatega võrreldes. Kuid väiksema trükimahu puhul rotatsioonsügavtrüki tõhusus väheneb trükitrumlite suhteliselt suurte ettevalmistamiskulude tõttu võrreldes ofsettrüki ettevalmistamisega.

(93)	Seetõttu sobib rotatsioonsügavtrükk eriti hästi suurte trükimahtude puhul, (25) samal ajal kui ofsettrüki kasutusala on piiratud väiksemate mahtudega. Tänu rotatsioonsügavtrüki paremale ja stabiilsemale kvaliteedile on erinevusi ka nõudluse poolel.

(94)

Seoses Poola märkustega rotatsioonsügavtrüki ja ofsettrüki tehnoloogiate lähenemise kohta tuleb märkida, et varasema koondumisjuhtumi (26) puhul läbiviidud turu-uuring kinnitas ofsettrükimasinate tootmisvõimsuse pidevat suurenemist. Kuid praegu on ofsettrükk arvestatavaks alternatiiviks vaid nende rotatsioonsügavtrüki meetodil trükitavate ajakirjade puhul, mille trükiarv ja maht on väikseim.

(95)

Nimetatud koondumisotsuses ei määratleta konkreetseid künniseid ei trükiarvu ega lehekülgede mahu kohta, millest all- või ülalpool oleks eelistatum ofset- või rotatsioonsügavtrükk. Seega jäeti turg täpselt määratlemata ja turgu analüüsiti kõige kitsamal võimalikul moel (s.o rotatsioonsügavtrükiga piirdudes).

(96)

Praegusele juhtumile on õige läheneda sama ettevaatlikult. Samuti tuleks märkida, et Euroopa Rotatsioonsügavtrüki Assotsiatsiooni veebisaidilt kättesaadava teabe (27) kohaselt säilivad senini rotatsioonsügavtrüki kvaliteedieelised: „Kuna sügavtrükk tagab erinevalt muudest trükiprotsessidest hea kvaliteedi läbi kogu pikaajalise trükkimise, on see peamine ajakirjade, kataloogide ja margitoodete trükkimiseks kasutatav protsess aina enam üleilmastuva turu jätkuv liider.”

(97)	Vaatamata ofset- ja rotatsioonsügavtrüki tehnoloogia näivale konkurentsile mõningates väljaannete trüki turu segmentides, on komisjon seega seisukohal, et käesoleval juhul peaks turuanalüüs piirduma rotatsioonsügavtrükiga ja lähtuma halvimast võimalikust stsenaariumist.

(98)

Rotatsioonsügavtrükki kasutatakse peamiselt väljaannete ja painduvate pakendite trükkimiseks. Kuna ajakirjade ja kataloogide trükipresse ei saa kasutada pakkematerjalile trükkimiseks ning abisaav trükikoda hakkab tegelema ainult väljaannete trükkimisega, piirdub asjaomane turg käesoleva juhtumi puhul väljaannete sügavtrüki turuga.

(99)

Väljaannete sügavtrükk varustab ajakirjade ja kataloogiturgu. Koondumisotsuses (28) järeldati, et ajakirjade rotatsioonsügavtrükk moodustab nimetatud toodete trükkimisega seotud ajapiirangute ning viimistlusele ja levitamisele esitatavate erinõuete tõttu eraldi turu. Ajakirjaturu eraldi käsitlemist õigustab ka asjaolu, et enamuse Nowogrodzieci trükikoja müügist hõlmavad ajakirjad, mis tähendab, et projekt on suunatud peamiselt sellele turuosale.

(100)

Eeltoodut arvestades teostatakse turu-uuringud kolme antud juhtumi puhul võimaliku asjaomase turu kohta:

—	väljaannete rotatsioonsügavtrükk (laiem turumääratlus);

—	ajakirjade rotatsioonsügavtrükk;

—	kataloogide ja vahelehtede rotatsioonsügavtrükk.

(101)

Ehkki varasema koondumisjuhtumi puhul teostatud turu-uuring (29) ei võimaldanud määratleda täpset künnist, millest allpool oleksid kõik rotatsioonsügavtrüki masinad konkurentsivõimelised, kinnitas see, et turg ei piirdu piiriülese kaubanduse ja konkurentsi tõttu riigisisesega. Seda enam, et mõnes riigis ei ole üldse rotatsioonsügavtrüki masinaid (näiteks Rootsi, kus mitu klienti on märkinud, et Poola masinad oleksid konkurentsivõimelised).

(102)

Seetõttu järeldati koondumisotsuses, et Belgia ja Rootsi puhul (s.o riigid, kus koondumine põhjustab olulisi kattumisi) peaks ajakirjade rotatsioonsügavtrüki geograafilise turu määratlus hõlmama kõiki naaberriikides (30) asuvaid rotatsioonsügavtrükikodasid. Otsustati, et kataloogide rotatsioonsügavtrüki turg võiks olla veelgi suurem, sest ajapiirangud ei ole selle puhul nii olulised, samuti puuduvad erilised levitamisraskused.

(103)

Poola ametiasutused on esitanud praeguse juhtumi puhul näiteid, mille kohaselt ajakirjade trükiteenuse pakkumine kaugel asuvatele klientidele on teostatav asjakohaste levitussüsteemide olemasolu korral. Sellised pikamaa-levitusvõrgud ja tarnete seiresüsteemid paistavad aitavat ajakirju õigeaegselt tarnida paremini kui asjaomaste äriühingute integreeritud organisatsioonilisest struktuurist tulenevad eelised.

(104)

Peale selle on Poola toonud näiteid transpordikuludest, mida abisaaja kannab ajakirjade tarnimisel. Neid kulusid võib pidada suhteliselt väikesteks isegi pikemate vahemaade puhul. Abisaajal on praegu kliente ka kaugemal kui naaberriikides (Austrias, Šveitsis, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal). See näitab, et abisaaja suudab konkureerida suures osas EMPst.

(105)

Näited muudest (peale abisaaja) Poola trükikodadest, mis pakuvad oma teenuseid eemalasuvatele klientidele, on täiendavaks tõendiks sellest, et ajakirjade trükiteenust on võimalik ilma ülemääraste levituskuludeta pakkuda ka kaugemal asuvatele turgudele. Poola trükikojad suudavad konkureerida ka EMP-välistel turgudel (näiteks Ukrainas või Venemaal).

(106)

MillwardBrown SMG/KRC (31) koostatud ja Poola ametiasutuste esitatud andmed näitavad, et rotatsioonsügavtrükikodasid leidub EMP riikidest vaid 14s. Joonis 1 kajastab tootmisvõimsuse jagunemist riigiti.

Joonis 1

Rotatsioonsügavtrüki tootmisvõimsus Euroopas, 1 000 tonnides/aastas (hinnang 2006. aastaks)

(107)

Nagu jooniselt 1 näha, asub 43 % kogu EMP rotatsioonsügavtrüki tootmisvõimsusest Saksamaal, samal ajal kui tema elanikkond (ja seega hinnanguline osa ajakirjade/kataloogide tarbimises) on ainult 17 % EMP omast. Suurimate tootjate (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) kogu tootmisvõimsus moodustab 78 % EMP omast, samal ajal kui nende elanikkond on 53 % EMP omast. See viitab asjaolule, et tootmine on koondunud ning EMPs toimub märkimisväärne rotatsioonsügavtrüki teenuste piiriülene müük.

(108)

Seetõttu on komisjon talle praegu kättesaadava teabe alusel ning tunnustatud alternatiivse geograafilise segmentatsiooni ja kolmandate isikute märkuste puudumise tõttu seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on asjaomane geograafiline turg kogu EMP. Tuleb märkida, et MSFi kohaselt määratakse MSFi lõike 24 punkti b kohaldamiseks nähtav tarbimine EMP tasandil.

(109)

Uurimaks, kas projekt on kooskõlas MSFi lõike 24 punktiga a, peab komisjon analüüsima abisaaja turuosa grupi tasandil enne ja pärast investeeringut. Kuna investeerimine algas 2004. aastal ning peaks 2009. aastal lõpule jõudma, vaatleb komisjon BVG turuosa aastatel 2003 ja 2010.

(110)

Et teha kindlaks BVG turuosa grupi tasandil, võrdles komisjon tema müügimahtu EMP tasandil kogu EMPs kasutatava rotatsioonsügavtrüki paberi kogusega.

(111)

Väärtusandmed puuduvad, kuid Poola on kinnitanud, et abisaaja määratud hinnad on keskmiste turuhindade tasemel või neile väga lähedal. See tähendab, et väärtuses mõõdetud turuosa (ja tootmisvõimsuse suurenemine) on väga sarnane mahulise turuosaga, mistõttu on õigustatud koostada analüüs vaid mahuandmete alusel.

(112)

EMP üldise tarbimismahu näitajad (s.o rotatsioonsügavtrüki tehnoloogiat kasutades trükitud paberi kogus) põhinevad Euroopa Rotatsioonsügavtrüki Assotsiatsiooni (edaspidi „ERA”) andmeil, (32) mille Poola ametiasutused on esitanud. ERA on kinnitanud ka abisaaja paigaldatava […] tootmisliini tootmisvõimsuse. Üldise tarbimise/müügi jagunemise ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede alamsegmentideks on esitanud MillwardBrown SMG/KRC. Selline oli protsentuaalne jagunemine (60,2 % ajakirjad ja 39,8 % muud väljaanded) 2006. aastal ning eeldatavasti püsib see stabiilsena.

(113)

Poola ametiasutused on esitanud ERA andmed, mis hõlmavad aastaid 2002–2006. Üksikasjalikke prognoose 2010. aasta kohta veel ei ole, kuid ERA eeldab, et tagasihoidlik 1 % kasv järgnevatel aastatel jätkub. Kuid halvima võimaliku stsenaariumi puhul eeldatakse, et turg püsib samasugusena, mistõttu on 2010. aasta kogutarbimise prognoosimiseks kasutatud 2006. aasta andmeid.

(114)

BVG turuosa on hinnatud EMP tasandil põhjenduses 100 määratletud kolme võimaliku asjaomase turu alusel. Tabelis 3 on esitatud turuosad grupi tasandil (s.o Heinrich Bauer Verlagi trükikojad) aasta enne ja aasta pärast investeeringut.

Tabel 3

Mahulised turuosad EMPs

(protsentides)
	2003	2010
Väljaannete rotatsioonsügavtrüki (laiem turumääratlus) turuosa	[0–5]	[5–10]
Ajakirjade rotatsioonsügavtrüki turuosa	[5–10]	[10–15]
Kataloogide ja vahelehtede rotatsioonsügavtrüki turuosa	[0–5]	[0–5]

(115)

MillwardBrown SMG/KRC koostatud andmed rotatsioonsügavtrüki tootmisvõimsuse kohta näitavad, et Baueri grupi turuosa EMPs on tagasihoidlik ning tal on tugevad konkurendid.

Joonis 2

Euroopa rotatsioonsügavtrükiga tegelevate äriühingute tootmisvõimsus – % kogu rotatsioonsügavtrüki tootmisvõimsusest (hinnang 2006. aastaks)

(116)

Nagu näha tabelis 3, on BVG turuosa grupi tasandil kõigi turumääratluste puhul oluliselt väiksem kui MSFi lõike 24 punktis a osutatud 25 % künnis. Seetõttu on komisjon seisukohal, et arvestades isegi eespool toodud hinnangutes esinevate võimalike vigadega, on abimeede MSFi lõike 24 punktiga a kokkusobiv.

(117)

Vastavalt MSFi lõike 24 punktile b ei ole projekt investeerimisabikõlblik juhul, kui loodav tootmisvõimsus ületab 5 % ebatõhusa turu (s.o seal, kus sektorisisene kasv on EMP omast väiksem) suurusest. Projektiga loodav tootmisvõimsus saavutatakse täielukult 2010. aastal.

(118)

Kuna Poola esitatud andmete põhjal arvutatud turu aastane kasvu liitmäär aastatel 2001–2006 (2,03 %) oli suurem kui EMP SKP aastane kasvu liitmäär (2,00 %), puudub vajadus uurida, kas loodav tootmisvõimsus on suurem kui 5 % turust.

(119)

Kuigi 2001. aasta kui aastate 2001–2006 aastase kasvu liitmäära arvutamisel kõige tähtsama aasta andmed ei olnud otseselt kättesaadavad, kasutas Poola hinnangulisi andmeid, mis põhinesid kogu ajakirjaturu kasvul perioodil 2001–2002. See ei pruugi väljendada täpselt ajakirjade rotatsioonsügavtrükkimise kasvu ja seetõttu tuleb neid andmeid kohelda ettevaatlikult. Sel põhjusel kontrollis komisjon ka, kas projektiga loodav tootmisvõimsus on rohkem kui 5 % turust.

(120)

Projektiga loodav kogu tootmisvõimsus (kaasa arvatud kõik […] uut tootmisliini) on 152 000 tonni aastas, eeldusel et ühe tootmisliini võimsus on […] tuhat tonni aastas.

(121)

See hinnang põhineb tegelikul tootmisvõimsusel, võttes arvesse selliseid tegureid nagu parandus- ja hoolduspausid (tootmisseadmete maksimaalseks tööajaks hinnati 61 % teoreetiliselt võimalikust ajast) ning rotatsioonsügavtrüki tehnoloogiale spetsiifilisi tegureid.

(122)

Eelkõige on sellel tehnoloogial põhinevate masinate trumlid kindla maksimaalse pikkusega, s.o kasutatava paberlindi laius, mis vastab kindlale standardsete trükilehekülgede arvule (abisaaja kasutatavate masinate puhul võimaldab kõige laiem kasutatav trummel trükkida maksimaalselt […] standardlehekülge). Kindla pikkusega trumliga saab trükkida mitmeid selgesti määratletud mahuga ajakirju/katalooge (abisaavas trükikojas kasutatava […] ümbermõõduga trumli kohta on see […] lehekülge).

(123)

Teoreetiline tootmisvõimsus põhineb suurima ümbermõõduga trumli maksimaalsel tootmisvõimsusel – abisaaja puhul vastaks see vaid […]leheküljeliste ajakirjade trükkimisvõimsusele. Tegelikkuses trükitakse erineva mahuga ajakirju ning vastavalt kõigub ka masina tootmisvõimsus. Seetõttu võeti hinnangus arvesse ka asjaolu, et tootmine toimub erineva laiuse ja ümbermõõduga silindritega, s.o mitte alati maksimaalse võimsusega. Hinnang tehti lepinguliste tellimuste alusel, viidates kavandatavale trükivõimsusele.

(124)

Kuna nii ajakirju kui ka katalooge/vahelehti trükitakse samadel tootmisliinidel on Poola ametiasutuste andmetel raske pakkuda projekti loodava tootmisvõimsuse täpset jagunemist ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede trükkimise vahel. Nagu Poola ametiasutused on viidanud, üks võimalik lahendus on hinnata tootmisvõimsuse jagunemist ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede eeldatava osatähtsuse alusel abi saava ettevõtja müügis.

(125)

Seoses sellega on Poola esitanud uusimad tootmisandmed, mis toetavad väidet, et abisaaja püüab saavutada tasakaalustatumat tootevalikut kui näidati uurimise varasemal etapil. Uue trükikoja algselt näidatud [90–100] % ajakirjadest osatähtsus põhines tol ajal olemas olnud tellimustel. Uute klientide lisandumine on aga suurendanud kataloogide/vahelehtede trükkimise osatähtsust.

(126)

Nagu näha tabelist 2, saab ajakirjade ja kataloogide trükkimise eeldatava jagunemise järgi 2008. ja 2009. aastal öelda, et tootmisvõimsuse suurenemine on kõigi võimalike asjaomaste turgude puhul vähem kui 5 %. Peale selle põhines analüüs halvimal võimalikul stsenaariumil, mille kohaselt hõlmas asjaomane turg vaid rotatsioonsügavtrükki.

(127)

Kuna kaks MSFi lõike 24 punktis b sätestatud tingimust on täidetud, (turg ei ole ebatõhus ja tootmisvõimsuse suurenemine on väiksem kui 5 %), on komisjon seisukohal, et abimeede on MSFi lõike 24 punktiga b kokkusobiv.

6. JÄRELDUS

(128)

Eeltoodud kaalutluste alusel arvab komisjon, et tema kahtlused, kas projekt ületab MSFi lõike 24 punktides a ja b sätestatud künniseid, on ümber lükatud ning on seisukohal, et abimeede on ühisturuga kokkusobiv,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Poola kavatseb ettevõtja BVG Medien Beteiligungs GmbH kasuks rakendada, on ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses.

Seega on abi andmine summas, mis ei ületa 220,057 miljonit Poola zlotti diskonteeritud väärtuses (mis tähendab abi osatähtsust toetuse netoekvivalendis 29,98 % abikõlblikest kuludest, mis moodustavad 734,031 miljonit Poola zlotti diskonteeritud väärtuses), heaks kiidetud. Juhul kui abikõlblikud kulud on väiksemad, ei tohi abi osatähtsus ületada toetuse netoekvivalendis 29,98 % neist kuludest.

Artikkel 2

Poola ametiasutused peavad esitama üksikasjaliku lõpparuande kuue kuu jooksul pärast abi viimase osa maksmist esitatud maksekava alusel.

Artikkel 3

Käesolev otsus on suunatud Poola Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 159, 24.6.2008, lk 18.

(2) Esialgne kahekuune periood, mille jooksul hindamine tuli läbi viia, algas 3. jaanuaril 2007.

(3) EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8.

(4) Vt joonealune märkus nr 1.

(5) PL 1/2004 – Komisjoni 13. augusti 2004. aasta kiri (K(2004) 3230/5).

(6) Vt punkt 5.4.2.

(7) Konfidentsiaalne informatsioon.

(8) Abi andmise ajal kehtinud Poola zloti/euro vahetuskursi 4,6474 alusel.

(9) Regionaalabikava erimajandustsoonides tegutsevatele ettevõtjatele. Komisjoni 9. märtsi 2005. aasta kiri (K(2005) 735).

(10) Mõõdetuna ostujõu standardis.

(11) „Take a Break” on Ühendkuningriigis menukas naiste nädalaleht tiraažiga üle 1 miljoni eksemplari.

(12) COMP/M.4893 – Quebecor World/RSDB.

(13) Võrdluseks on kasutatud EL-27 andmeid.

(14) Poola esitatud andmed näitavad 2003. aastal [0–5] % ja 2010. aastal [0–5] % turuosa kombineeritud turul. Need andmed ei paista arvesse võtvat Bauer Verlagile kuuluvate ofsettrükikodade müügitulusid. Kuna aga Poola määratles algses hindamisetapis, et Bauer Verlagil on ainult kaks väikse tootmisvõimsusega ofsettrükikoda (koguvõimsus umbes 50 000 tonni aastas), võib tegelik turuosa kombineeritud ofset- ja rotatsioonsügavtrükiturul olla veidi suurem, kui Poola ametiasutused on näidanud.

(15) Võrdluseks on kasutatud EL-27 andmeid, SKP miljonites eurodes 1995. aasta hindades.

(16) COMP/M.3178 – Bertelsmann Springer/JV.

(17) Enamiku kataloogide trükkimishooaeg kestab juulist järgmise aasta juunini.

(18) Esimene neist on seotud WeltBildiga ja hinnaläbirääkimised on veel pooleli. Kuid asjaolu, et see klient on varem BVGga koostööd teinud, muudab tellimuse kinnitamise väga tõenäoliseks. Teine tellimus on seotud materjalidega Carrefouri jaoks, mille puhul hinnas on juba kokku lepitud ja proovitrükk ette valmistatud, kuid ametlikku lepingut ei ole seni veel sõlmitud. Mõlemal juhul pidi trükkimine algama 2008. aasta juulis.

(19) EMP üldise tarbimismahu näitajad põhinevad Euroopa Rotatsioonsügavtrüki Assotsiatsiooni andmeil, mille Poola ametiasutused on esitanud. Üldise tarbimise/müügi jagunemise ajakirjade ja kataloogide/vahelehtede alamsegmentideks on esitanud MillwardBrown SMG/KRC.

(20) Esitatud näidete hulgas geograafiliste turgude jaotamise ja teenindamise kohta on ka ofsettrükikodasid. Sellegipoolest usuvad Poola ametiasutused, et lõpptoote (ajakirjade) tootmisviis ei ole tarnimise seisukohast oluline, sest tootmistehnoloogia ei ole seotud levituskanalitega.

(21) http://www.prinovis.de/en/unternehmen/aktuelle_nachrichten/2008/03/neuer-frankreich-auftrag-fuer-prinovis.php

(22) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(23) EÜT L 74, 10.3.1998, lk 9.

(24) Kuna abi antakse maksuvabastusena, võrdub abi netoekvivalent selle brutoekvivalendiga.

(25) Välja arvatud ajalehtede trükkimine, kus paberi madal kvaliteet mõjub halvasti kõrgekvaliteedilise materjali (näiteks ajakirjade) jaoks mõeldud masinate tehnilisele seisundile. Seetõttu trükitakse ajalehti kas kuivatuseta rullsöötmisega ofsetmeetodil või fleksotrükkmeetodil.

(26) Vt joonealune märkus nr 11.

(27) http://www.era.eu.org/upload/File/press_releases/PressReleaseDrupa08_eng(2).doc

(28) 3. mai 2005. aasta otsus juhtumi nr COMP/M.3178 – Bertelsmann/Springer/JV – kohta.

(29) Vt joonealune märkus nr 11.

(30) Belgia puhul määratleti selleks Madalmaad, Ida-Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa ning Rootsi puhul vähemalt kõik Soome, Põhja-Saksamaa, Taani ja Madalmaade kõik rotatsioonsügavtrükikojad.

(31) Millward Brown Internationali, ühe suurima sõltumatu turu-uuringute firma Poola filiaal.

(32) Euroopa Rotatsioonsügavtrüki Assotsiatsioon on rotatsioonsügavtrükitööstuse juhtiv rahvusvaheline organisatsioon. See on rotatsioonsügavtrüki tehnoloogia kasutajaid toetav mittetulundusühing.

17.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 301/41

KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 2009,

milles käsitletakse riigiabi C 33/08 (ex N 732/07), mida Rootsil on kavas anda ettevõtjale Volvo Aero Corporation teadus- ja arendustegevuseks

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4542 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/838/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1),

võttes esitatud märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Rootsi ametiasutused teatasid 10. detsembri 2007. aasta kirjaga komisjonile meetmest, mille raames oli kavas anda ettevõtjale Volvo Aero Corporation abi. Komisjon palus oma 28. jaanuari 2008. aasta kirjas lisateavet. Rootsi ametiasutused vastasid teatavatele taotluses esitatud küsimustele 18. märtsi 2008. aasta kirjas.

(2)

15. aprillil 2008 toimus kohtumine Rootsi ametiasutuste ja komisjoni talituste vahel ning seejärel taotles komisjon uuesti lisateavet 21. aprilli 2008. aasta kirjas. Rootsi ametiasutused vastasid komisjonile ja esitasid oma täiendavad seisukohad 2. juuni 2008. kirjas. Kõnealuses kirjas osutasid Rootsi ametiasutused lisateabele, muu hulgas abisaaja juhatuse liikmete vahelisele elektroonilisele kirjavahetusele. Nimetatud lisateave esitati 19. juunil 2008.

(3)

Komisjon teatas Rootsile 16. juuli 2008. aasta kirjas oma otsusest algatada eespool nimetatud meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus. Komisjoni otsus uurimismenetluse algatamise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama meetme kohta märkusi. Rootsi esitas oma märkused 17. oktoobril 2008.

(4)

Ettevõtja Volvo Aero endine president ja peadirektor Fred Bodin saatis oma märkused faksiga 28. oktoobril 2008. Ettevõtja GE Aviation edastas märkused 31. oktoobri 2008. aasta kirjas. Ettevõtja Volvo Aero juures tegutseva ametiühingu IF Metalls juhatus saatis oma märkused e-postiga 3. novembril 2008.

(5)	Komisjon edastas saadud märkused 3. novembri 2008. aasta kirjaga Rootsi ametiasutustele, kes esitasid nende suhtes oma seisukoha 12. detsembril 2008.

(6)	Komisjon taotles 30. märtsi 2009. aasta kirjas Rootsi ametiasutustelt täiendavat teavet ning viimased vastasid komisjoni taotlusele 3. aprillil 2009.

2. MEETME EESMÄRK

(7)

Rootsi ametiasutused kavatsevad anda abi ettevõtjale Volvo Aero (edaspidi „Volvo Aero”), eesmärgiga toetada teadus- ja arendustegevust, mis on seotud lennukimootori GEnx komponentidega. Mootori GEnx on lennukitüüpide Boeing B787 ja B747-8 jaoks välja töötanud ettevõtja General Electric (edaspidi „GE”). Volvo Aero kirjutas 15. detsembril 2004 alla ettevõtjaga GE sõlmitud esialgsele riskijagamist käsitlevale partnerluskokkuleppele ning alustas seejärel teadus- ja arendusprojektiga seotud tööd.

(8)

Volvo Aero arendab ja toodab tsiviil- ja sõjaväelennukite mootorite komponente. Ettevõtja 2008. aasta põhitegevustulu oli 359 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 39 miljonit eurot) (3) ja põhitegevuse puhastulu osakaal 4,8 %. Volvo Aero on väike tootja, kes tegutseb nn teise tasandi turul (4) ja valmistab mootorikomponente kõikidele lõpptootjatele: GE ja Pratt & Whitney Põhja-Ameerikas ning Rolls-Royce Euroopas.

(9)

Volvo Aero kuulub kontserni Volvo (edaspidi „kontsern”). Kontsern tegutseb peamiselt kaubaveoautode, ehitusseadmete ja busside sektoris, ent toodab ka lõbusõidu- ja kaubalaevade mootoreid, diiselgeneraatoreid ning (oma tütarettevõtja Volvo Aero kaudu) seadmeid lennundus- ja kosmosetööstusele (5). 2008. aastal oli kontserni põhitegevustulu 15 851 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 1 704 miljonit eurot) ja põhitegevuse puhaskasum 5,2 %. Volvo Aero arvele võib panna 2 % kontserni müügi- ja põhitegevustulust.

(10)

Lennukimootori GEnx on välja töötanud GE ja tema partnerid, kellega GE on sõlminud riskide ja tulude jagamise kokkulepped ning kelle hulka kuuluvad peale Volvo Aero veel järgmised ettevõtjad: Avio (Itaalia), kelle osalus on 12 % ja kes vastutab abiseadmete ajamikastide väljatöötamise ja tootmise eest; Techspace Aero (Belgia), kelle osalus on 5 % ja kes vastutab madalsurvekompressorite eest, ning partnerid Jaapanis (IHI ja MHI, kelle osalus on kokku 15 %) ja Ameerika Ühendriikides.

(11)

Lennukitüübile Boeing B787 kavandatud mootor GEnx sertifitseeriti 2008. aasta märtsis ja tüübile Boeing B747-8 kavandatud mootor sertifitseeritakse plaanide kohaselt 2009. aasta keskpaigas. Lennukitüüpidele B787 ja B747-8 kavandatud mootorile GEnx on esitatud 1120 tellimust, aga ettevõtja Boeing lükkas lennukitüübi B787 käikulaskmise ligikaudu kaks aastat edasi ja tegelikult ei ole seni müüdud ühtegi mootorit.

(12)

Lennukimootori GEnx arendamiseks sõlmitud riskide ja tulude jagamise kokkuleppe alusel on Volvo Aero osalus 5,6 % investeeringute kogukulust. Volvo Aero ülesanne on töötada välja mootori GEnx mitmesuguseid komponente: ventilaatori võlli tugi (ingl fan hub frame), madalsurvekompressori võll (ingl booster spool), turbiini tagumine tugilaager (ingl turbine rear frame), ventilaatoritagune korpus (ingl after fan case) ja kõrgsurveturbiini laba kinnitusjala jahutussüsteemi tihend (ingl high pressure turbine root seal). Asjaomase teadus- ja arendustegevuse projekti kogukulu on 927 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 100 miljonit eurot).

(13)

Kavandatava teadus- ja arendusprojekti ulatus on Volvo Aero seniste projektide ulatusest neli korda suurem ja ettevõtjal on esimest korda nii suur vastutus. Lisaks sellele on mootoriga GEnx seotud tehnilised ja kaubanduslikud riskid väga suured. Kõnealune mootor sisaldab keerulisi kergekaalulisi komponente, mida tuleb paigaldada uuel viisil. GE on seadnud mootori GEnx komponentide arendamisele ambitsioonikad tehnilised eesmärgid, mis on seotud vähese kütusekulu, madala mürataseme, vähese saastuse ja väikse kaaluga.

(14)

Rootsi ametiasutused kaalusid võimalust teha Volvo Aerole 362 miljoni Rootsi krooni (abi andmise ajal kehtinud vahetuskurssi arvestades ligikaudu 39 miljoni euro) suurune tagastatav ettemakse, (6) millega kaetaks 39 % abikõlblikest teadus- ja arenduskuludest. Abi väljamaksmiseks on tarvis, et komisjon selle heaks kiidaks. Rootsi ametiasutuste sõnul kehtestatakse laenu tagastamisele intressimääraks 7,32 % laenusummast ning see on suurem Rootsi praegusest viitemäärast (5,49 % aastal 2007).

(15)

Tagasimaksete kindlaksmääramisel lähtutakse tulust, mida Volvo Aero saab projektist (maksetena GE-lt). Rootsi ametiasutused prognoosivad tulu suuruseks 23 miljardit Rootsi krooni, (7) lähtudes eeldusest, et 2028. aastaks müüakse 4 937 mootorit. Kuni kõnealuse müügimahu saavutamiseni nähakse ette, et Volvo Aero maksab Rootsi valitsusele […] (8) % GE-lt saadud maksetest, sealhulgas mootori GEnx edasiarendatud mudelite eest saadud maksetest. Niipea kui müügimaht ületab 23 miljardit Rootsi krooni, maksab Volvo Aero ajalise piiranguta edasi litsentsitasu, mille suurus on […] % mootori GEnx (välja arvatud selle tulevaste edasiarendatud mudelite) müügist saadavast aastakäibest.

(16)

Volvo Aero taotles Rootsi valitsuselt abi 7. detsembri 2004. aasta kirjas, seega enne projekti algust. Rootsi ametiasutused kinnitasid Volvo Aerole 2004. aasta detsembris suuliselt, et on nõus teadus- ja arendusprojekti teostamiseks abi andma (abisumma suurust ja abi andmise viisi siiski ei täpsustatud). Valitsus väljendas oma positiivset seisukohta abi andmise küsimuses vaid mitteametlikult majandusministeeriumi ja Volvo Aero vahel peetud telefonikõnes.

(17)

Volvo Aero väidab, et kirjutas valitsuse väljendatud nõusolekule toetudes 15. detsembril 2004 alla GEga sõlmitud kokkuleppele, kuigi ei olnud valitsuselt saanud abi andmise kohta kirjalikku kinnitust. Rootsi ametiasutused kiitsid abi andmise ametlikult heaks alles 14. juunil 2007, tehes Rootsi Riiklikule Krediidibüroole ülesandeks sõlmida Volvo Aeroga laenuleping. Rootsi ametiasutuste sõnul tuli enne välja selgitada Volvo Aero osalus projektis. Selleks ajaks oli suur osa teadus- ja arendusprojektist juba lõpetatud.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(18)	Komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse allpool esitatud kahtluste tõttu.

(19)

Komisjonil oli kahtlusi Rootsi osutatud turutõrke, s.o kõnealust liiki projektide rahastamisega seotud ebaühtlase teabe suhtes (9). Kuna Volvo Aero on kontsernist rahaliselt sõltuv ning projekti kulud kaeti de facto Volvo Aero põhitegevuskäibest ja kontserni ühistest vahenditest, tekkis küsimus, kas Volvo Aerol tõesti puudusid vahendid projektis GEnx osalemiseks.

(20)

Komisjon kahtles abi ergutavas mõjus ja vajalikkuses ning selles, kas võimalus abi saada oli Volvo Aerole projekti alustamise puhul otsustavaks teguriks, kuna abi andmine kiideti ametlikult heaks alles siis, kui peaaegu pool projektist oli juba lõpetatud. Komisjon leidis, et Rootsi valitsuse ja Volvo Aero vahel toimunud vestlused ei asenda abi andmise ametlikku heakskiitmist.

(21)	Tagastatava ettemakse tagasimaksmise tingimused andsid komisjonile alust kahelda abi proportsionaalsuses. Komisjon kahtlustas, et valuutavahetuskursist tulenevat riski kannab Volvo Aero asemel valitsus.

(22)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses oli komisjon seisukohal, et abi mõju konkurentsile on piiratud, kuna abisaaja turuosa on väga väike (2 % suurte tsiviilõhusõidukite mootorite turust). Komisjon kutsus sellest hoolimata konkurente ja muid kolmandaid isikuid esitama märkusi konkurentsile avaldatava mõju kohta.

4. ROOTSI JA HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(23)

Komisjon sai kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (10) artikli 20 lõikega 2 ja vastuseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisele (11) märkusi Rootsi ametiasutustelt, Volvo Aero endiselt presidendilt ja peadirektorilt, ettevõtjalt GE Aviation ning ametiühingu IF Metalls Volvo Aero juures tegutsevalt üksuselt.

4.1. Rootsi märkused

4.1.1. Turutõrge

(24)

Rootsi ametiasutused esitasid teavet, mille eesmärk oli hajutada komisjoni kahtlused turutõrke suhtes ja selgitada turutõrke olemust käesoleva juhtumi puhul. Teabes keskenduti eelkõige asjakohase sise- ja välisrahastamise võimalustele ning kontserni suhtumisele välisrahastamise allikatesse, sealhulgas riigiabisse.

(25)

Rootsi edastas täiendavaid andmeid kontserni rahastamispoliitika ning kontsernisiseselt Volvo Aerole antud laenu tingimuste kohta. Kõnealustest andmetest nähtub, et kontserni vahendeid anti Volvo Aerole ajutise erakorralise meetmena, et võimaldada viimasel kuni valitsuse lubatud riigiabi saamiseni täita GEga sõlmitud kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Laenu pikendamine võib aga kahjustada kontserni muude tegevusvaldkondade rahastamist ega ole seega püsiv lahendus.

(26)

Välisrahastamine ei olnud Rootsi selgitusel kõnealuse projekti puhul võimalik. Kontsern ei ole kunagi saanud kommertspankadelt või muudelt finantsasutustelt laenu tingimustel, mis oleksid sarnanenud tagastatava ettemakse tingimustele. Kontsern ei saa tavaliselt kommertspankadelt laenu, mille tähtaeg ületab kümme aastat, ent taotletud tagastatava ettemakse tähtaeg on 20 aastat. Kontserni kodupank Nordea ei ole olnud nõus andma kontsernile 20–30aastase tähtajaga tingimuslikke laene.

4.1.2. Ergutav mõju

(27)

Rootsi ametiasutused selgitasid, miks jäi valitsuselt abiandmiskinnituse saamise, teadus- ja arendusprojekti alguse ning abi ametliku heakskiitmise vahele pikk ajavahemik. Rootsi sõnul andis valitsus Volvo Aerole abi andmise kohta kinnituse 2004. aastal. Mitmesugustel objektiivsetel põhjustel, näiteks seetõttu, et projekti maht selgitati välja alles 2006. aasta sügiseks, ning et 2006. aastal toimusid Rootsis valimised, vormistati abi ametlikult alles 2007. aastal.

(28)

Rootsi esitas dokumendid, mille eesmärk oli tõestada, et Volvo Aerole 2004. aastal antud selgel ja positiivsel kinnitusel abi andmise kohta oli ergutav mõju, kuna see võimaldas ettevõtjal osaleda projektis GEnx. Rootsi ametiasutused väitsid, et valitsuse eesmärk oli anda Volvo Aerole võimalus tugineda kõnealusele kinnitusele ja sõlmida selle alusel GEga kokkulepe. Komisjonile edastati valitsuse sisedokumendid, millega sooviti tõestada, et kinnitus tõepoolest kajastas Rootsi ametiasutuste tollaseid kavatsusi.

(29)

Rootsi ametiasutused on seisukohal, et valitsuse 2004. aastal antud kinnitus ajendas ettevõtjat oma käitumist muutma ning et abi ametlik heakskiitmine 2007. aastal kujutas endast ainult 2004. aastal de facto lubatud abi ametlikku vormistamist. Kinnituse andmise ja abi vormistamise vahele jäänud pikk ajavahemik ei anna Rootsi väitel tunnistust sellest, et abi tegeliku väljamaksmise suhtes oleks valitsenud ebakindlus. Lisaks sellele toonitasid Rootsi ametiasutused asjaolu, et ametlik abiandmisotsus võeti vastu ajal, mil suurem osa teadus- ja arendustööst oli alles pooleli.

(30)

Rootsi ametiasutused kordasid, et võttes arvesse projekti GEnx erilisust, selle mahtu ja ulatust ning sellega seotud tehnilisi ja kaubanduslikke riske, oli tingimusliku laenu saamine Volvo Aerole GEga kokkuleppe sõlmimise eeltingimus. Ametiasutused esitasid üksikasjaliku teabe projektiga seotud tehniliste ja kaubanduslike riskide kohta projekti alguses, tagastatava ettemaksu vormistamise ajal 2007. aasta keskel ja pärast seda. Võttes arvesse tehnilisi ja finantsriske, kõhkles GE esialgu tõsiselt, kas üldse kaasata Volvo Aero projekti GEnx, kuna Volvo Aero kogemus mootorikomponentide arendamisel oli piiratud. 2007. aasta keskel ja pärast seda kaasnesid projektiga ikka veel märkimisväärsed tehnilised ja kaubanduslikud riskid, kuna teadus- ja arendustöö oli veel lõpetamata ning kuna lennukeid mootoritüübiga GEnx müüdi esialgu prognoositust vähem.

(31)

Rootsi ametiasutuste sõnul ei tähenda Volvo Aero tegelik olukord (projekti rakendamine ettevõtja ja kontserni vahendite abil) seda, et pikaajaline või riskijagamisel põhinev rahastamine oleks olnud kättesaadav kõigile kontserni kuuluvatele ettevõtjatele. Kokkuleppe allakirjutamine GEga tähendas, et Volvo Aerol oli lepinguline kohustus projekti jätkata. Kohustuse eiramisel oleksid olnud tõsised tagajärjed, näiteks lepingu rikkumine ja töös tekkivad viivitused, hea nime kaotamine ning oht saada ebausaldusväärse partneri maine. Seetõttu oli kontserni vahendite ajutise kasutamise võimalus hädavajalik, kuigi sellega ei saanud asendada pikaajalist rahastamist. Rootsi ametiasutused rõhutasid, et Volvo Aero rahakäibega seotud raskused on lubatud riigiabi viibimise tõttu suuremad kui kunagi varem.

4.1.3. Abi proportsionaalsus

(32)

Rootsi ametiasutused esitasid tõendid selle kohta, et valuutavahetuskursist tulenevat riski kannab Volvo Aero ja mitte valitsus. Nad väitsid ka, et kuna ettemakse tagasimaksmine põhineb müügitulul (vääringust sõltumata) ja mitte müüdud ühikute arvul, on abi proportsionaalsem, sest hõlmab ka varuosade müüki. Lisaks sellele on abi Rootsi ametiasutuste väitel proportsionaalne peamiselt ettemakse tagasimaksmistingimuste tõttu.

4.1.4. Konkurentsimoonutused

(33)

Rootsi ametiasutused nõustusid, et konkurentsi ja kaubanduse moonutused on piiratud. Nad rõhutasid, et väljatõrjumise risk on piiratud, kuna iga mootoriprojekt annab paljudele komponenditootjatele võimaluse osaleda uues teadus- ja arendusprojektis. Rootsi ametiasutuste andmetel suurendaks abi Volvo Aero turuosa ainult minimaalselt, sest projektiga GEnx asendataks varasem programm CF6-80. Kokkuvõttes aitaks abi ettevõtjal osaleda tsiviilõhusõidukite mootorikomponentide arendamises ja tootmises.

4.2. Huvitatud isikute märkused

(34)

Volvo Aero endine president ja peadirektor Fred Bodin esitas komisjonile GE ja Rootsi valitsuse vahelise läbirääkimisprotsessi üksikasjad. Võttes arvesse mõju, mida projekt GEnx võis käibele avaldada, otsustas juhatus sõlmida GEga kokkuleppe eeldusel, et Volvo Aero saab riigiabi; kõnealune punkt on jäädvustatud GEga 15. detsembril 2004 sõlmitud riskide ja tulude jagamise kokkuleppes. Fred Bodin rõhutas, et valitsuselt saadi riigiabi andmise kohta selgesõnaline kinnitus ning et ilma selleta ei oleks ta lubanud GEga kokkulepet sõlmida.

(35)

Ettevõtjalt GE Aviation saadud märkused sisaldasid GEga peetud läbirääkimisi käsitlevat teavet, millest nähtus, et GE-l oli kahtlusi Volvo Aero tehniliste ja rahaliste ressursside suhtes ning GE ei olnud kindel, kas Volvo Aero on võimeline osalema projektis GEnx, mis oleks Volvo Aero jaoks seni suurim teadus- ja arendusprojekt. Volvo Aero kinnitas GE-le mitmel korral, et projektiga ühinemist ja sellega seotud riskide jagamist käsitleva otsuse tegemine on tema jaoks tihedalt seotud valitsuselt toetuse saamisega, ning Volvo Aero sõlmis lõpuks GEga kokkuleppe teadmisel, et tal on õigus saada riigilt laenu. GE rõhutas ka, et projektiga GEnx on endiselt seotud riskid.

(36)

Ametiühing IF Metalls rõhutas oma märkustes, et projekt GEnx on nii Rootsi kui ka Volvo Aero jaoks uus ja kordumatu. Volvo Aero senine töö tsiviilsektoris on põhinenud mootorikomponentide tootmisel, aga uue projekti puhul moodustaks olulise osa tema tööst uute mootorikomponentide arendamine. Projekt GEnx on tunduvalt suurem kui koostööprojektid Rolls Royce’iga.

(37)

Ametiühing väljendas muret väikeste tootjate raskuste üle õhusõidukite turul. Selliste tootjate hulka kuulub ka Volvo Aero, kelle jaoks kõnealune projekt on äärmiselt oluline oma seisundi säilitamiseks maailmaturul. Ametiühing oli teadlik projekti majanduslikust mõjust kontsernile ning projekti tõttu tekkinud probleemidest, aga seejuures viitas ta ka riigilaenust tulenevatele võimalustele. Ilma riigiabita ei oleks Volvo Aerol olnud võimalik nii suures projektis osaleda.

(38)

Ametiühingu sõnul ei ole arendustegevus veel lõppenud ja seetõttu on projektiga endiselt seotud märkimisväärsed tehnilised riskid. Kaubanduslikud riskid on samuti endiselt suured, sest tellimustele ei järgne alati müük, ning seda eriti praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes. Ametiühing tunneb muret selle üle, kuidas riigiabi andmata jätmine mõjutaks Volvo Aero niigi juba kriitilist sularahakäivet.

4.3. Rootsi seisukoht kolmandate isikute märkuste suhtes

(39)

Rootsi ametiasutused esitasid 12. detsembri 2008. aasta kirjas oma seisukoha kolmandate isikute märkuste suhtes ja saatsid lisateavet, mis põhines Volvo Aerolt saadud täiendavatel andmetel ja mille eesmärk oli tõestada, et tagastatav ettemaks oli Volvo Aerole oluline eeldus kokkuleppe allakirjutamiseks GEga.

(40)

Rootsi ametiasutused nõustusid GE ja ametiühingu märkustega, mille kohaselt projekt GEnx on Volvo Aero jaoks eriline väljakutse ning mille kohaselt teadus- ja arendustöö on veel käimas, mistõttu on projektiga endiselt seotud tehnilised riskid. Lisaks on Rootsi seisukoht tema ametiasutuste sõnul täielikult kooskõlas Volvo Aero endise presidendi ja peadirektori Fred Bodini esitatud teabega, milles on tõepäraselt kirjeldatud seost GEga peetud läbirääkimiste ja valitsuse abiandmiskinnituse vahel.

4.4. Rootsi esitatud lisateave

(41)

Vastuseks komisjoni 30. märtsi 2009. aasta kirjale esitas Rootsi täiendavat teavet kontsernisisese rahastamise kohta, et õigustada kontserni otsust loobuda projekti GEnx pikaajalisest rahastamisest. Kuna turutõrge ja ergutav mõju on muutunud abi hilise vormistamise tõttu küsitavaks, nõustusid Rootsi ametiasutused muutma esialgselt kavandatud abisummat.

(42)

Volvo Aero oli 14. juuniks 2007, seega kuupäevaks, mil valitsus andis abi andmiseks ametliku nõusoleku, tasunud de facto juba ligikaudu 66,5 % abikõlblikest kuludest. See on rohkem kui esialgu kavandatud 60 % ning seetõttu tuleb abi vähendada ligikaudu 33,5 protsendini abikõlblikest kuludest ehk ligikaudu 304 miljoni Rootsi kroonini (ligikaudu 33 miljonit eurot); esialgu oli abisummaks kavandatud 362 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 39 miljonit eurot).

5. RIIGIABI OLEMASOLU

5.1. Riigiabi olemasolu

(43)	Uurimismenetluse algatamise otsuses on viidatud sellele, et hinnatav meede kuulub asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse. Kõnealust asjaolu ei vaidlustanud ükski osaline.

(44)

Teatatud meede kujutab endast Rootsi Riikliku Krediidibüroo laenu ettevõtjale Volvo Aero. Laenu antakse riigi vahenditest, mille teeb kättesaadavaks Rootsi parlament ja mille kasutamiseks on koostanud juhised Rootsi valitsus. Meede on valikuline, kuna seda kohaldatakse ainult ühe ettevõtja, nimelt Volvo Aero suhtes. Tegemist on suurettevõtjaga, kellel on kaubanduslikud sidemed teiste liikmesriikidega. Meetmega antakse Volvo Aerole eelis, kuna sellega võimaldatakse talle juurdepääs vahenditele tingimustel, mida turul ei ole võimalik pakkuda. Seetõttu kujutab meede endast riigiabi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1.

5.2. Meetme õiguspärasus

(45)	Teatades meetmest enne selle rakendamist, on Rootsi ametiasutused täitnud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tuleneva kohustuse. Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 rakendatakse teatatud meede alles pärast seda, kui komisjon on selle heaks kiitnud.

6. KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA

(46)

Komisjon on meedet hinnanud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ning tuginenud eelkõige alates 1. jaanuarist 2007 teadus- ja arendustegevuse toetuseks antavat abi käsitlevatele sätetele, eelkõige ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (12) (edaspidi „TAI raamistik”).

6.1. Turutõrge

(47)

Selleks et nõuetekohaselt hinnata suurele teadus- ja arendusprojektile antavat abi, tuleb hinnata meetme eesmärke, eelkõige seda, milliseid turutõrkeid püütakse meetme abil kõrvaldada. Turutõrkega on tegemist juhul, kui turujõud üksi ei suuda saavutada majanduslikult tõhusat tulemust. Rootsi ametiasutused selgitasid oma teatises, et projekti GEnx puhul, mida iseloomustavad suured tehnilised riskid ja pikema ajavahemiku jooksul saadav tulu, jääb puuduliku ja ebaühtlase teabe tõttu vajaka riskijagamist hõlmavast erarahastamisest.

(48)

Komisjon on oma varasemates otsustes (13) nentinud kõnealuse turutõrke olemasolu suurte lennundus- ja kosmosesektori programmide puhul. See ei tähenda siiski, et kõnealuse sektori iga projekti puhul võib lähtuda turutõrke olemasolust. Sektori mitmed ettevõtjad on eri juhtudel suutnud uusi projekte rahastada oma vahenditest või finantsturgude abiga. Komisjon peab hindama turutõrke olemasolu ja selle ulatust iga juhtumi puhul eraldi.

(49)

Uurimismenetluse algatamise otsuses pidas komisjon turutõrke olemasolu küsitavaks, sest valitsuse ametlik abiandmisotsus tehti alles projekti väga hilises etapis, mil Volvo Aero oli projekti juba rahastanud oma põhitegevuskäibest ja kontserni vahenditest. Seetõttu kahtlustas komisjon, et kontsernisisene rahastamine võib endast de facto kujutada projekti GEnx pikaajalist rahastamist.

(50)

Komisjon võtab arvesse Rootsi ametiasutustelt saadud teavet, mis käsitleb kontserni rahastamispoliitikat ja kontsernisiseselt Volvo Aerole antud laenu tingimusi ning mille eesmärk on tõestada, et projekti GEnx rahastamist kontserni vahenditest ei saa käsitleda pikaajalise rahastamisena. Kontserni vahendeid anti Volvo Aerole ajutise erakorralise meetmena, et võimaldada viimasel täita GEga sõlmitud kokkuleppest tulenevaid kohustusi, aga sellise rahastamise jätkamine võib kahjustada kontserni muude tegevusvaldkondade rahastamist.

(51)

Rootsi selgituste kohaselt rahastatakse tütarettevõtjate tegevust kontserni rahastamispoliitika kohaselt nende enda põhitegevuskäibest ja kontserni vahenditest, kusjuures kontserni vahendid hõlmavad nii sellesse kuuluvatelt ettevõtjatelt kui ka välisallikatest saadud vahendeid. Kontserni vahendeid haldab ettevõtja Volvo Treasury, kes tagab, et kontserni tegevusvaldkondade pidevaks rahastamiseks oleks olemas piisav reserv. Ettevõtja hindab kord kvartalis kontserni kõikide tegevusvaldkondade üldisi vajadusi ja võimalusi ning määrab kindlaks kontserni kuuluvatele ettevõtjatele kättesaadavate (laenuks võetavate ja laenuks antavate) vahendite mahu.

(52)

Rootsi ametiasutused selgitasid ka, et kontsernisisesed vahendid ei ole ette nähtud tütarettevõtjate projektide rahastamiseks. Tütarettevõtjad peavad oma teadus- ja arendustegevuse kulud rahastama ise. Lisaks sellele võib kontserni vahendeid kasutada ainult lühiajaliste projektide puhul ning sellisel juhul kehtivad tagasimaksmise suhtes ranged tingimused ja eraldatavate vahendite hulk sõltub ettevõtja panusest kontserni põhitegevustulusse. Niimoodi tagatakse, et projektide rahastamine ei toimu kontserni teiste tegevusvaldkondade kulul. Rootsi ametiasutuste sõnul toimub kontsernisisene rahastamine turutingimustel.

(53)

Komisjon võtab teadmiseks, et Volvo Aero peaaegu nelja-aastane sõltuvus kontserni vahenditest on erandlik ega vasta kontserni üldisele rahastamispoliitikale. Rootsi väitel oli Volvo Aero ainuke ettevõtja, kes sai aastatel 2004–2008 kontsernilt järjepidevalt märkimisväärses ulatuses laenu summas […] kuni […] miljonit Rootsi krooni (ligikaudu […] kuni […] eurot). Lisaks sellele määratakse laenuandmise piirmäärad kindlaks mitte enam aasta, vaid kvartali lõikes. Kuna Volvo Aero panus kontserni põhitegevustulusse on kõigest 2 %, ei ole tema suur sõltuvus kontsernisisesest rahastamisest proportsionaalne tema suhtelise tähtsusega (14).

(54)

Komisjon võtab arvesse ka Rootsi ametiasutuste väidet, et ettevõtja erandlik sõltuvus kontserni vahenditest võib vähendada kontserni võimalusi tagada oma tegevusvaldkondade ühtlane toimimine Volvo Aero kasutas kontserni vahendeid kontserni teiste tegevusvaldkondade kulul, ohustades nende järjepidevust ja jätkusuutlikku arengut (15) ning õõnestades tasakaalu riskide jaotamises kontserni lennundus- ja kosmosevaldkonna ning muude valdkondade vahel. Sellega võidakse piirata kontserni suutlikkust rahastada teisi projekte, mis on vähem riskantsed ja toovad rohkem tulu.

(55)

Komisjon on seisukohal, et sõltuvus kontserni vahenditest ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, kuna kontsern avaldab Volvo Aerole laenu tagasimaksmiseks tugevat survet ega hooli viimase negatiivsest rahakäibest. Volvo Aero negatiivne põhitegevuskäive pärast maksude tasumist oli 2008. aastal […] miljonit Rootsi krooni (ligikaudu […] miljonit eurot). Vajaliku rahakäibe tekitamiseks on Volvo Aero olnud sunnitud võtma mitmesuguseid sisemeetmeid, sealhulgas […] (16).

(56)

Komisjon võib eespool esitatud väidete varal järeldada, et kontserni vahenditega tagati Volvo Aerole likviidsus, mis võimaldas tal täita oma kohustusi GE vastu. Kontserni vahenditest ei ole aga võimalik projekti pikaajaliselt rahastada, kuna see võib kahjustada kontsernisisese rahastamise põhimõtteid ja ohustada kontserni tegevusvaldkondade vahelist tasakaalu.

(57)

Võttes arvesse, et lennundus- ja kosmosevaldkond on üks kontserni tegevusvaldkondi, ning ehkki Volvo Aero panus kontserni põhitegevustulusse on piiratud 2 protsendiga, peaks kontsern siiski mõningal määral osalema projekti pikaajalises rahastamises, isegi kui Volvo Aerol ei ole Rootsi ametiasutuste sõnul õigust taotleda ettevõtjalt Volvo Treasury projekti GEnx jaoks struktuursemat ja pikaajalisemat rahastamist. Projektiga GEnx seotud turutõrke ulatus ja iseloom näib saadud teabe põhjal piiratud ning kavandatud abisumma ei pruugi seetõttu olla proportsionaalne.

(58)	Kuna Volvo Aero ei ole rahaliselt sõltumatu ega võimeline hankima investeeringute toetuseks vahendeid väljastpoolt, kahtles komisjon uurimismenetluse algatamise otsuses, kas kontsernil tõepoolest puudusid võimalused tagada projektile GEnx välisrahastamine.

(59)

Rootsi ametiasutused kinnitasid oma märkustes esialgu, et kontserni kuuluvatel ettevõtjatel ei ole lubatud taotleda otsest välisrahastamist pankadelt või muudelt finantsasutustelt. Enne riigiabi taotluse esitamist uuris kontsern edutult muid võimalusi saada toetust välistest riskikapitali allikatest. Hoolimata sellest, et kontsernil on välisrahastamise osas head väljavaated, on pikaajaliste lennundus- ja kosmosevaldkonna teadus- ja arendusprojektide puhul keeruline leida väliseid rahastamisallikaid, osaliselt ka sellepärast, et kõnealuseid projekte peetakse väga riskantseks.

(60)	Rootsi ametiasutused esitasid ka argumendid selle kohta, miks laenu võtmine ei ole asjakohane kapitalimahukate, suurte tehniliste ja kaubanduslike riskidega ja väga pikkade tagasimaksetähtaegadega teadus- ja arendusprojektide rahastamiseks lennundus- ja kosmosevaldkonnas.

(61)

Rootsi ametiasutused selgitasid, et kontsern püüdis projekti GEnx jaoks edutult leida riskijagamist hõlmavat rahastamist väljastpoolt. Kontsern pöördus kõnealuses küsimuses Nordea panga poole, aga sai eitava vastuse. Kontsern võttis mitteametlikult ühendust ka erasektori riskikapitali pakkujatega, aga tema taotlusi ei saatnud edu. Volvo Aero suutis lõpuks saada ainult väikese panuse ühelt alltöövõtjalt (Carlton Forge Works) ja maksis sellest GE-le projektiga ühinemise tasu.

(62)	Komisjon on eespool esitatud andmete alusel jõudnud seega järeldusele, et projektile GEnx ei olnud võimalik leida väliseid rahastamisallikaid.

(63)

Uurimismenetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et kontserni Volvo rahastamispoliitika näib tütarettevõtjate rahastamisel lähtuvat riigiabist kui eeltingimusest. Rootsi ametiasutused selgitasid oma märkustes, et riigilt toetuse saamine ei olnud kontsernile eeltingimus oma tütarettevõtjate rahastamiseks. Kontserni rahastamispoliitika raames on kehtestatud menetlused alternatiivsete rahastamisallikate (näiteks väljastpoolt kontserni saadavad laenud või kommertslaenud ning muud struktureeritud tooted, sealhulgas rahastamine riiklikest vahenditest) leidmiseks.

(64)

Saadud märkuste põhjal leiab komisjon, et kuigi Volvo Aero oli riigiabi kättesaamatuse tõttu sunnitud suurel määral toetuma kontsernisisesele rahastamisele, ei suuda kontsern projekti rahastamist pikema ajavahemiku jooksul jätkata, kuna see seaks ohtu tema teiste tegevusvaldkondade rahastamise. Komisjon võtab arvesse uusi andmeid ja asjaolu, et Rootsi ametiasutused vähendavad abisummat, arvestades rahalist panust, mille kontsern oli abi ametliku heakskiitmise kuupäevaks juba teinud, ning järeldab, et abi eesmärk on kõrvaldada turutõrge.

6.2. Ergutav mõju

(65)

Uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust abi ergutava mõju suhtes, kuna Rootsi valitsus kiitis abi andmise ametlikult heaks alles siis, kui projekt oli suures osas juba rakendatud (vähemalt lennukitüübi Boeing B787 puhul). Kuna abiandmisotsus võeti vastu alles projekti lõppjärgus, tundus, et abiga kaetakse riske, mis ei ole seotud projekti teadus- ja arendustegevuse aspektiga.

(66)

Vastavalt TAI raamistiku 6. peatükile peab komisjon kõigepealt kontrollima, kas abisaaja esitas abitaotluse enne teadus- ja arendusprojekti algust. Nagu uurimismenetluse algatamise otsuses juba märgitud, taotles Volvo Aero abi enne projekti algust ning pidas seega kinni TAI raamistiku 6. peatüki teises lõigus sisalduvast sättest.

(67)

Komisjon osutab sellele, et peab harilikult meetme ergutavat mõju küsitavaks, kui riik võtab abiandmisotsuse vastu projekti hilises etapis ning kui abisaaja on projekti tegelikult juba oma vahenditest rahastanud. Teadus- ja arendusprojektide puhul on äärmiselt oluline, et abi mõjutaks ettevõtja käitumist ning ajendaks teda tegema projekti suuremaid või kiiremaid investeeringuid. Sellise mõju puudumine tähendab ühtlasi abi ergutava mõju puudumist ja abi ei ole seega vajalik.

(68)

Kirjeldatud mõju saavutamiseks peab riik võtma vastu ametliku abiandmisotsuse, tingimusel et komisjon kiidab abi kokkusobivuse ühisturuga asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel heaks, või andma kirjaliku kinnituse, mis ei annaks alust õiguspäraste ootuste tekkeks, ent milles väljendataks piisavalt selgelt riigi tahet projekti toetada (17).

(69)

Komisjon märgib lisaks, et teadus- ja arendusprojektidele antava abi kokkusobivuse hindamisel on oluline tingimus ka abist varajane teatamine asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel. Kui komisjonile teatatakse abist, mida kavatsetakse anda lõppjärgus olevale projektile, tähendab see, et riik ei ole veendunud kavandatava abi vajalikkuses või ei saa sellise abi andmist kinnitada. Kui ettevõtja suudab sellise ebakindluse taustal projekti alustada ning selle koguni lõpule viia, ei ole abi talle tõenäoliselt vajalik.

(70)

Komisjon peab vastavalt TAI raamistiku 6. peatükile hindama iga üksikmeetme puhul mitmesuguseid tegureid, mis viitavad abi ergutavale mõjule, sealhulgas projekti suurenemine, selle ulatuse laienemine või kiiruse suurenemine või abisaaja poolt teadus- ja arendustegevuseks kulutatava kogusumma suurenemine. Komisjon tugines abi ergutava mõju üksikasjalikul hindamisel TAI raamistiku punktile 7.3.3.

(71)

Ettevõtja käitumist muutva ergutava mõju kindlakstegemisel seadis komisjon kahtluse alla valitsuse poolt 2004. aasta detsembris Volvo Aerole antud suulise kinnituse väärtuse. Rootsi ametiasutused ja kolmandad isikud rõhutasid esitatud märkustes, et valitsuselt saadud kinnitus abi andmise kohta oli Volvo Aerole projektiga ühinemisel otsustava tähtsusega. Volvo Aero kontaktid majandusministeeriumiga 2004. aasta sügisel tugevdasid Volvo Aero veendumust, et parlamendis kättesaadavaks tehtud vahenditega kavatsetakse toetada projekti GEnx raames toimuvat teadus- ja arendustööd (18).

(72)

Rootsi ametiasutused esitasid ka sisedokumente, millest nähtub, et Volvo Aero toetus enne projektiga ühinemist valitsuselt saadud kinnitusele abi andmise kohta (19). Volvo Aero endine peadirektor osutas asjaolule, et kui ettevõtja ei oleks valitsuselt sellist kinnitust saanud, ei oleks GEga kokkulepet sõlmitud, kuna projektiga oleks ettevõtjale ja kontsernile kaasnenud vastuvõetamatult suur risk ja investeeringute maht.

(73)

Rootsi sõnul võib alternatiivse projekti (projekt, mida ettevõtja suudaks rakendada ilma riigi toetuseta) puudumine viidata asjaolule, et Volvo Aero arvestas riigiabi saamisega samamoodi nagu varasema projekti TRENT 900 (20) puhul. Ka GE kinnitas oma märkustes, et väljavaade saada riigiabi oli Volvo Aerole oluline tema otsuses projektiga ühineda ja teiste partneritega riske jagada. GE ja Volvo Aero vahel 15. detsembril 2004 sõlmitud kokkuleppes sisaldub samuti viide Rootsi riigilt saadavale abile.

(74)

Komisjon võttis arvesse Rootsi ametiasutuste majanduslikke argumente, millega selgitatakse, miks projekti GEnx ei oleks olnud võimalik rakendada valitsuse toetuseta. Esiteks oleksid projekti alustamise suured kulud pannud ettevõtja väga raskesse rahalisse olukorda. Finantsdokumentidest nähtub, et Volvo Aero oli suuteline oma põhitegevuskäibest rahastama ainult kuni 60 % projekti kuludest ning ülejäänud 40 % kaeti ajutiselt kontserni vahenditest, eeldusel et saadakse riigiabi.

(75)

Komisjon märgib, et abi mõju likviidsusele näib olevat piiratud (kokkuvõttes rahastas projekti siiski Volvo Aero oma käibest ja kontserni vahenditest), samuti näib olevat piiratud abi mõju tulususele nii ettevõttesisese tulususe kui ka kasumimäära tähenduses, ent abiga vähendatakse Volvo Aero finantskoormust ning seega ka riske, mis on seotud projekti tehnilise või kaubandusliku luhtumisega.

(76)

Lisaks sellele märgib komisjon, et projekt GEnx on Volvo Aero varasemast teadus- ja arendusprojektist (Trent 900) ulatuslikum. See võimaldas ettevõtjal võtta teadus- ja arendustööga seotud täiendavat vastutust. Projekti GEnx raames toimuva teadus- ja arendustööga kaasnesid täiendavad riskid, mis programmi CF6-80 puhul puudusid, kuna viimane kujutas endast puhast tootmist ega sisaldanud teadus- ja arendustegevust.

(77)

Uurimismenetluse algatamise otsuses kahtles komisjon abi ergutavas mõjus, kuna projekt oli juba lõppjärgus ning sellega seotud tehnilised ja kaubanduslikud riskid olid muutunud. Rootsi ametiasutused suutsid oma märkustes aga veenvalt tõestada, et tehnilised ja kaubanduslikud riskid olid ka projekti lõppjärgus seoses uuendusliku tehnoloogia ja Volvo Aero väheste kogemustega endiselt suured.

(78)

Komisjon võib eespool esitatud andmete põhjal järeldada, et ettevõtja sisedokumentidest ja GE märkustest nähtub abi suur tähtsus Volvo Aerole projektiga ühinemise otsuse tegemisel, kuna abi aitab vähendada ettevõtja jaoks riske projekti rakendamiseks vastuvõetava tasemeni. Komisjon võib kõnealustele andmetele toetudes nõustuda abi ergutava mõju olemasoluga, sest abi oli Volvo Aerole projektiga GEnx ühinemiseks vajalik.

6.3. Proportsionaalsus

(79)

Uurimismenetluse algatamise otsuses ei olnud komisjon tagastatava ettemakse tagasimaksmistingimuste tõttu abi proportsionaalsuses täielikult veendunud. Kuna ettemakse tagasimaksmine põhineb Rootsi kroonides arvestataval müügitulul, aga GE-le komponentide müümisest saadavat tulu arvestatakse USA dollarites, kahtlustas komisjon, et valuutavahetuskursist tulenevat riski kannab valitsus ja mitte Volvo Aero.

(80)

Komisjon võtab teadmiseks Rootsi ametiasutuste väited selle kohta, et olukorras, kus Volvo Aero saab GE-lt makseid USA dollarites, aga abi tuleb tagasi maksta Rootsi kroonides, kannab valuutavahetuskursist tulenevat riski Volvo Aero ja mitte valitsus. Ametiasutused väitsid ka, et kuna ettemakse tagasimaksmine põhineb müügitulul (vääringust sõltumata) ja mitte müüdud ühikute arvul, on abi proportsionaalsem, sest hõlmab ka varuosade müüki.

(81)	Tagastatava ettemakse tagasimaksmistingimused näivad abi proportsionaalsust kinnitavat: intressimääraks on kehtestatud 7,32 %, jääksumma tagasimaksmine on tähtajatu ning abi tagasimaksmine toimub GE-lt saadud tulu alusel kord kvartalis.

(82)

Komisjon võtab teadmiseks, et valuutavahetuskursist tulenevat riski peab kandma Volvo Aero, märgib aga, et kui tagasimaksmine toimub kõikidest tuludest ja mitte ainult mootorite müügist saadavast tulust, kaalub see üles ettevõtjale valuutavahetuskursist tuleneva võimaliku tulu. Lisaks sellele on tagasimaksmistingimused kooskõlas TAI raamistikuga ja tegemist on konkurentsi vähem moonutava abimeetmega. Võttes arvesse ka Rootsi kehtestatud võrdlemisi kõrget intressimäära, võib abi käsitleda proportsionaalsena valuutavahetuskursist tuleneva riskiga.

(83)

Komisjon toob esile asjaolu, et tagastatav ettemakse on riskijagamist hõlmav instrument, mis võimaldab abisaajal projekti edu korral maksta tagasi proportsionaalsest osast rohkem. Müügiprognooside täidemineku korral makstakse abi koos intressidega täielikult tagasi. Juhul kui prognoositud tulemusi ei saavutata, vähendatakse tagasimakseid proportsionaalselt (21). Juhul kui tulemused osutuvad aga prognoositust paremaks, makstakse tagasi saadud ettemaksest suurem summa.

(84)

Selleks et hinnata, kas abi on proportsionaalne turutõrke ulatuse ja iseloomuga, peab komisjon tagama abisumma piiratuse vajaliku miinimumiga. Seetõttu kahtles komisjon oma 12. novembri 2008. aasta kirjas, kas terve abisumma väljamaksmine on vajalik, kuna abi andmine kiideti ametlikult heaks alles projekti lõppjärgus ja Volvo Aero oli suuteline rahastama projekti kulud kontserni vahenditest, nagu on kirjeldatud eespool.

(85)

Vastuseks komisjon kahtlusele selle kohta, et abisumma ei vasta miinimumile, tunnistasid Rootsi ametiasutused, et abiandmisprotsess ja kontserni finantsolukord annaksid põhjust esialgset abisummat vähendada. Nad tegid ettepaneku vähendada abisummat vastavalt Volvo Aero tegelikule olukorrale abi andmise heakskiitmise kuupäeval 14. juunil 2007. Kõnealuseks kuupäevaks oli Volvo Aero katnud ligikaudu 66,5 % abikõlblikest kuludest ning neist 60 % oli ta katnud oma rahakäibest. Ülejäänud 6,5 % kuludest, mis vastavad ligikaudu 58 miljonile Rootsi kroonile (ligikaudu 6 miljonit eurot), kaeti kontserni vahenditest. Kokkuvõttes teeb Rootsi ettepaneku vähendada abi kogusummat esialgu taotletud 362 miljonist Rootsi kroonist (ligikaudu 39 miljonit eurot) umbes 304 miljoni Rootsi kroonini (ligikaudu 33 miljonit eurot).

(86)

Komisjon leiab, et abisumma vähendamine 304 miljoni Rootsi kroonini (ligikaudu 33 miljonit eurot) ehk 33,5 protsendini projekti abikõlblikest kuludest tagab võrreldes esialgu kavandatud 39 protsendiga abi piirdumise vajaliku miinimumiga. Niimoodi vastab kavandatud abisumma Volvo Aero tegelikule rahastamisvajadusele abi ametliku heakskiitmise ajal ja kajastab seega paremini turutõrke ulatust. Seetõttu võib komisjon järeldada, et vähendatud abisummaga tagatakse abi proportsionaalsus ja selle piiratus absoluutse miinimumiga.

(87)	Kokkuvõttes võib komisjon järeldada, et abi tagasimaksmistingimused ja abisumma vähendamine 33,5 protsendini abikõlblikest kuludest on proportsionaalsed turutõrke ulatuse ja iseloomuga.

6.4. Mõju konkurentsile

(88)

Uurimismenetluse algatamise otsuses käsitles komisjon asjaomase turuna suurte tsiviilõhusõidukite mootorite turgu. Komisjon oli esialgu seisukohal, et abi mõju konkurentsile on abisaaja väikese turuosa ja investeeringu väikese mahu tõttu piiratud. Konkurente kutsuti sellegipoolest üles esitama märkusi ja kirjeldama võimalikku märkimisväärset mõju konkurentsile.

(89)

Rootsi ametiasutuste sõnul on Volvo Aero õhusõidukite mootorikomponentide maailmaturul väike osaleja võrreldes Euroopas asuvate konkurentidega, näiteks Rolls Royce’i, Snecma, Avio ja MTUga. Kuna Volvo Aero turuosa suurte tsiviilõhusõidukite mootorite turul on kõigest 2 %, oleks talle antaval abil väga väike konkurentsi moonutav mõju. Kontsernis arendatavaid ja toodetavaid komponente ei saa käsitleda allturuna, eelkõige sellepärast, et neid võivad arendada ka suured lõpptootjad või teised tarnijad.

(90)

Komisjon märgib, et ametliku uurimismenetluse algatamise järel ei avaldanud kõnealuses küsimuses arvamust ükski konkurent. Võttes arvesse uurimismenetluse algatamise otsusele osaks saanud avalikku tähelepanu, Volvo Aero väga väikest turuosa suurte tsiviilõhusõidukite mootorite turul ja asjaolu, et samu komponente tootvad partnerid Euroopas tõenäoliselt puuduvad, järeldab komisjon märkuste puudumisest, et ükski konkurent ei tunne muret, et kõnealune abi võiks moonutada dünaamilisi stiimuleid, põhjustada märkimisväärse turuvõimu tekkimise või aidata säilitada ebatõhusaid turustruktuure. Komisjon võttis arvesse ka toetavaid märkusi, mis saadi ettevõtjalt GE Aviation, Volvo Aero endiselt presidendilt ja peadirektorilt ning kontserni juures tegutsevalt ametiühingult.

(91)

Kavandatud abi ei näi kõigi eelduste kohaselt moonutavat konkurentide (mootorikomponentide tootjate) dünaamilisi stiimuleid investeerida ja turul konkureerida. See võib tuleneda eelkõige asjaolust, et paljud teise ja kolmanda tasandi tarnijad püüavad säilitada pikaajalisi suhteid üheainsa lõpptootja kui eelistatud partneriga. Volvo Aero on aga sõltumatu ettevõtja, kes teeb eri projektide raames koostööd eri lõpptootjatega, peamiselt Rolls-Royce’i ja GEga.

(92)

Seoses konkurentsiga tooteturgudel võib märkida, et abiga on hõlmatud ainult väga konkreetsed õhusõidukite mootorikomponendid, nimelt ventilaatori võlli tugi, madalsurvekompressori võll ja turbiini tagumine tugilaager. Lisaks on kõnealused komponendid välja töötatud spetsiaalselt mootori GEnx jaoks ning seega ei ole teised mootoritüübid konkurentsimoonutusest ohustatud. Abiga toetatava investeeringu maht on piiratud võrreldes investeeringutega, mida oleks tarvis teha uue mootori arendamiseks. Seetõttu ei anta abiga ettevõtjale märkimisväärset turuvõimu. Eespool toodu põhjal võib tõdeda, et abil on konkurentsile õhusõidukite mootorikomponentide turul piiratud mõju.

(93)	Abi ei ole ka seotud asjaomastesse toodetesse tehtavate konkreetsete eelinvesteeringutega ega teadus- ja arendustegevuse jaoks ettenähtud konkreetse asukohaga.

(94)	Komisjon võib eespool esitatud seisukohtade alusel järeldada, et konkurentide ja muude kolmandate isikute märkuste puudumise ja Volvo Aero väga väikse turuosa tõttu on abi mõju konkurentsile piiratud.

6.5. Tasakaalustatuse kriteerium

(95)	Kooskõlas TAI raamistiku punktiga 7.5 võtab komisjon eespool hinnatud positiivsete ja negatiivsete elementide põhjal meetme mõjude tasakaalustatuse suhtes seisukoha ja teeb kindlaks, kas meetmest tulenevad moonutused mõjutavad kaubandustingimusi sellises ulatuses, mis on vastuolus ühise huviga.

(96)	Käesoleva juhtumi puhul leiab komisjon, et abil on positiivne mõju, kuna sellega püütakse kõrvaldada turutõrget, sellel on abisaaja jaoks ergutav mõju ning sellel on asjakohane vorm, millega tagatakse toetuse proportsionaalsus ja piiratud mõju konkurentsile.

(97)	Komisjon leiab ka, et abimeetme negatiivne mõju on piiratud, kuna abi moonutab konkurentsi ainult väga vähesel määral ega tõrju välja konkurentide investeeringuid ning samuti ei põhjusta see märkimisväärse turuvõimu teket.

(98)	Eespool kirjeldatud tegureid vaagides märgib komisjon veel, et Rootsi ametiasutused on abisummat vähendanud ja taganud sellega abisumma piiratuse vajaliku miinimumiga.

(99)	Rootsi ametiasutused esitavad igal aastal aruande abi rakendamise kohta, võimaldades komisjonil meetme täitmist jälgida.

(100)

Kokkuvõttes võib komisjon öelda, et tasakaalustatuse kriteerium on hinnatava abi puhul täidetud.

7. JÄRELDUS

(101)

Komisjon järeldab eespool esitatud elementidele tuginedes, et ta võib teha lõpliku positiivse otsuse 304 miljoni Rootsi krooni (ligikaudu 33 miljoni euro) suuruse abisumma suhtes, mille Rootsi kavatseb anda ettevõtjale Volvo Aero, et viimane saaks arendada ettevõtja GE poolt lennukitüüpide Boeing B787 ja B747-8 jaoks välja töötatud mootori GEnx komponente,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Rootsi kavatseb anda ettevõtjale Volvo Aero ja mille suurus on 304 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 33 miljonit eurot), sobib kokku ühisturuga.

Seega on abi andmine lubatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 17. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 253, 4.10.2008, lk 31.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Euroopa Keskpanga andmetel oli Rootsi krooni ja euro vahetuskurss meetmest teatamise kuupäeval (10. detsembril 2007) ligikaudu 9,3.

(4) Teise tasandi turg hõlmab näiteks järgmiseid õhusõidukite komponentide tootjaid: Hamilton (USA), Honeywell (USA), IHI (Jaapan), MTU (Saksamaa), Snecma (Prantsusmaa), Avio (Itaalia), ITP (Hispaania).

(5) Kontsern pakub ka muid teenuseid, sealhulgas rahastamise, liisingu, kindlustuse, aktsionäridele mõeldud teenuste, tagatiste, rentimise, infotehnoloogiliste lahenduste ja logistika valdkonnas.

(6) Tagastatav ettemakse on projekti jaoks antav laen, mida makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojekti tulemustest.

(7) Volvo Aero prognoositav tulu lennukimootorite ja varuosade müügist.

(8) Ärisaladus.

(9) Teabe ebaühtlus tuleneb ette tehtud investeeringute mahust, mis on üsna suur, samas kui tulu saadakse alles pikema ajavahemiku jooksul. Kasumilävi saavutatakse harilikult 15–20 aasta järel. Oluline roll on ka tehnilistel ja kaubanduslikel riskidel.

(10) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(11) Vt joonealune märkus 1.

(12) ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(13) Vt näiteks komisjoni otsused, mis käsitlevad juhtumeid N 165/03 (Hispaania, abi ettevõtjale ITP-le projektiks Trent 900), N 372/05 (Prantsusmaa, abi ettevõtjale Snecma mootoriprojektiks SaM 146), N 120/01 (Ühendkuningriik, abi ettevõtjale Rolls-Royce mootorite Trent 600 ja Trent 900 arendamiseks), ning otsused, mis käsitlevad hiljutisi juhtumeid N 195/07 (Saksamaa, abi ettevõtjale Rolls-Royce Deutschland), N 447/07 (Prantsusmaa, abi ettevõtjale Turbomeca) ning C 9/2007 (Hispaania, abi ettevõtjale ITP).

(14) Ka ettevõtjale Volvo Construction Equipment, kelle panus kontserni põhitegevustulusse oli 11 %, anti kontserni vahenditest suuremahuline laen, aga ainult üheks aastaks.

(15) Kõnealune märkus sisaldub kontserni Volvo 27. novembri 2008. aasta kirjas tütarettevõtjale Volvo Aero.

(16) Tuleb märkida, et 2009. aasta jaanuaris teatas Volvo Aero oma soovist alustada ametiühinguga läbirääkimisi tööliste arvu vähendamiseks 250 võrra ja ametnike arvu vähendamiseks 100 võrra. See viitab selgelt Volvo Aero praegustele rahalistele raskustele.

(17) Vt näiteks regionaalabi suunised aastateks 2007–2013, punkt 38 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

(18) Rootsi Parlament võttis 2002. aastal vastu otsuse teha kättesaadavaks vahendid Rootsi lennundustööstuses toimuva tulevase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks.

(19) Endise peadirektori ettekanne juhatusele 2004. aasta lõpus.

(20) Riigiabi N301/03.

(21) Sellisel juhul on abi konkurentsi moonutav mõju väiksem, kuna toode ei ole edukas.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.301.est
Euroopa Liidu Teataja		L 301

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 17. november 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1095/2009, 16. november 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1096/2009, 16. november 2009, mis käsitleb Aspergillus niger’i (CBS 109.713) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümipreparaadi kasutamise lubamist broilerkanade söödalisandina ja selle preparaadi uue kasutusviisi lubamist partide söödalisandina (loaomanik BASF SE) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1458/2005 ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1097/2009, 16. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses dimetoaadi, etefooni, fenamifoosi, fenarimooli, metamidofoosi, metomüüli, ometoaadi, metüüloksüdemetooni, prokimidooni, tiodikarbi ja vinklosoliini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1098/2009, 16. november 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega	23

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	32,0
	MK	38,6
	TR	58,8
	ZZ	43,1
0707 00 05	EG	171,8
	JO	161,3
	MA	69,5
	TR	96,9
	ZZ	124,9
0709 90 70	MA	67,9
	TR	113,4
	ZZ	90,7
0805 20 10	MA	79,8
	ZA	117,3
	ZZ	98,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	52,3
	HR	64,7
	MA	58,8
	TR	73,1
	ZZ	62,2
0805 50 10	AR	55,7
	TR	73,1
	ZA	72,0
	ZZ	66,9
0806 10 10	AR	196,3
	BR	249,9
	LB	279,3
	TR	125,5
	US	288,8
	ZZ	228,0
0808 10 80	AU	171,8
	CA	69,4
	NZ	100,7
	US	91,0
	ZA	89,8
	ZZ	104,5
0808 20 50	CN	62,9
	TR	84,0
	US	72,0
	ZZ	73,0

Kvoodinumber	CN-kood	Kauba kirjeldus (1)	Päritoluriik	Aastakvoot ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (tonnides)	Kohaldatav tollimaksumäär (eurodes netomassi 100 kg kohta)
09.0243	0406 90 29	Kashkavali juust	Türgi	2 300	0
	0406 90 50	Juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites
	ex 0406 90 86 ex 0406 90 87 ex 0406 90 88	Tulum Peyniri, valmistatud lamba- või pühvlipiimast, alla 10 kg eraldi plast- või muus pakendis

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/837/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. detsember 2008, abimeetme C 11/08 (ex N 908/06) kohta, mida Poola kavatses võtta ettevõtja BVG Medien Beteiligungs GmbH suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7813 all) ( 1 )	26
	2009/838/EÜ
*	Komisjoni otsus, 17. juuni 2009, milles käsitletakse riigiabi C 33/08 (ex N 732/07), mida Rootsil on kavas anda ettevõtjale Volvo Aero Corporation teadus- ja arendustegevuseks (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4542 all) ( 1 )	41
	2009/839/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. november 2009, millega muudetakse otsust 2004/4/EÜ, millega liikmesriikidel lubatakse võtta ajutiselt lisameetmeid Egiptuse suhtes haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku takistamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2009) 8702 all)	52