12.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1080/2009,

11. november 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. novembril 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

12.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1081/2009,

11. november 2009,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Limone Interdonato Messina” (KGT))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud Itaalia taotlus registreerida nimetus „Limone Interdonato Messina” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 74, 28.3.2009, lk 70.

---

---

12.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1082/2009,

11. november 2009,

millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Prosciutto di Norcia” (KGT))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (2) (muudetud määrusega (EÜ) nr 1065/97 (3) kohaselt registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Prosciutto di Norcia” spetsifikaadi muudatustele.

(2)

Kuna asjaomased muudatused ei ole väikesed määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 esimese lõigu kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4). Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleks muudatused heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud spetsifikaadi muudatused seoses käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3)  EÜT L 156, 13.6.1997, lk 5.

(4)  ELT C 71, 25.3.2009, lk 21.

---

---

12.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1083/2009,

11. november 2009,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Sobao Pasiego” (KGT))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Sobao Pasiego” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 75, 31.3.2009, lk 41.

---

---

12.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/9

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1084/2009,

11. november 2009,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1075/2009 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. novembril 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 292, 10.11.2009, lk 3.

---

---

12.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/11

---

KOMISJONI OTSUS,

11. november 2009,

millega muudetakse otsuse 2007/453/EÜ lisa seoses Tšiili, Colombia ja Jaapani BSE staatusega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 8590 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/830/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 5 lõige 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Seepärast on vaja määrata liikmesriikide, kolmandate riikide ja nende piirkondade (edaspidi „riigid ja piirkonnad”) veiste spongioosse entsefalopaatia staatus (BSE staatus), liigitades need riigid ja piirkonnad BSE ohu alusel ühte kolmest kategooriast, nimelt väheolulise BSE ohuga, kontrollitud BSE ohuga ning määratlemata BSE ohuga riigid ja piirkonnad.

(2)	Komisjoni 29. juuni 2007. aasta otsuse 2007/453/EÜ (millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide ja nende piirkondade BSE staatus) (2) lisas on riigid ja piirkonnad jagatud vastavalt nende BSE staatusele.

(3)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonil (OIE) on määrav roll riikide ja piirkondade liigitamisel BSE staatuse alusel. Otsuse 2007/453/EÜ lisas esitatud loetelu puhul võetakse arvesse resolutsiooni nr XXI (OIE liikmesriikide staatuse tunnustamine seoses veiste spongioosse entsefalopaatiaga), mille OIE võttis vastu 2008. aasta mais seoses liikmesriikide ja kolmandate riikide BSE staatusega.

(4)

Otsuses 2007/453/EÜ nimetatakse Soomet ja Rootsit praegu väheolulise BSE ohuga riikideks ning teisi liikmesriike kontrollitud BSE ohuga riikideks. Otsuses sätestatakse ka kolmandate riikide BSE staatus. OIE võttis 2009. aasta mais vastu resolutsiooni nr XXII – OIE liikmesriikide staatuse tunnustamine seoses veiste spongioosse entsefalopaatiaga. Kõnealuse resolutsiooni kohaselt on Tšiili väheolulise BSE ohuga riik ning Colombia ja Jaapan kontrollitud BSE ohuga riigid. Seega tuleks direktiivis 2007/453/EÜ esitatud loetelu muuta, et viia see kolme kõnealuse riigi osas resolutsiooniga vastavusse. Kuni kõikide ELi liikmesriikide BSE staatuse suhtes OIE lõpliku otsuse kinnitamiseni ja võttes arvesse ühenduses kohaldatavaid ühtseid rangeid BSE kaitsemeetmeid, ei tuleks praegu teha muudatusi seoses liikmesriikide tunnustatud BSE staatusega.

(5)	Seepärast tuleks otsust 2007/453/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/453/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2)  ELT L 172, 30.6.2007, lk 84.

---

---

12.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/14

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 356/08/COL,

11. juuni 2008,

mis käsitleb Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud laevadel töötavate meremeeste maksutagastuskava (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist, järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (3) ja eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 ja II osa artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, eriti meretranspordile antava abi peatükki,

võttes arvesse 14. juuli 2004. aasta otsust nr 195/04/COL järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta (5),

võttes arvesse otsuseid nr 280/06/COL (6) ja nr 412/06/COL (7),

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

Norra ametiasutused teavitasid 23. veebruari 2007. aasta kirjaga (toiming nr 411169) vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 muudatusest Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud laevadel töötavate meremeeste maksutagastuskavas.

Järelevalveamet küsis 7. märtsi 2007. aasta kirjaga (toiming nr 412343) lisateavet. Norra ametiasutused vastasid teabenõudele 22. aprilli 2008. aasta kirjaga (toiming nr 474517).

2.   Kavandatud meetmete kirjeldus

2.1.   Abikava nimetus

Käesoleva teatisega muudetakse „Norra Laevaregistris (NOR) ja Norra Rahvusvahelises Laevaregistris (NIS) registreeritud laevadel töötavate meremeeste maksutagastuskava” (8) kohaldamisala, mille järelevalveamet kehtestas esialgselt otsusega nr 280/06/COL ja mida muudeti otsusega nr 412/06/COL (9).

2.2.   Abikava eesmärk

Norra ametiasutuste kohaselt on meremeeste maksutagastuskavade põhieesmärk Norra ja EMP meremeeste tööhõive säilitamine ja suurendamine, meremeeste värbamise ja väljaõppe tagamine ning nimetatud meremeestele tööd andvate ettevõtjate konkurentsivõime parandamine. Samal ajal on kava laiemaks strateegiliseks eesmärgiks merenduse üldise oskusteabe säilitamine ja arendamine ning turvalisuse parandamine.

Meremeeste maksutagastuskava hõlmab tööandja poolt meremehe eest makstavate tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksu hüvitamist (nn netopalga kava). Norra ametiasutused teevad ettepaneku laiendada kava ulatust konkurentsile avatud Bergeni-Kirkenesi liinil sõitvatele reisilaevadele, mis on registreeritud Norra Laevaregistris (NOR).

Norra ametiasutused on välja arvutanud, et üleminek Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud laevadel töötavate meremeeste maksutagastuskavale mõjutab umbes 750 meremeest.

2.3.   Abimeetme riiklik õiguslik alus

Muudetud kava õiguslikuks aluseks on eelarveprojekt Budsjett-innst. S. nr. 8 (2006–2007) ja Norra Parlamendi eelarvet käsitlev 12. detsembri 2006. aasta otsus nr 197 Budgsjett-innst. S. nr. 13 (2006–2007), jf St.prp.nr. 1 (2006–2007) Bevilgninger på statsbudsjettet 2007.

Eelarvet käsitlevat otsust nr 197 rakendatakse 21. detsembri 2005. aasta määrusega nr 1720 (Forskrift om forvaltning av tilskudd til sysselsetting av sjøfolk), mida muudetakse vastavalt. Norra ametiasutused on märkinud, et kava rakendussuuniseid muudetakse kooskõlas kava kavandatavate muudatustega.

2.4.   Abikõlblikkus

Meremeeste maksutagastuskava kohaldatakse Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud meretranspordiks kasutatavate vähemalt 100-brutoregistertonnise tonnaažiga laevade turvameeskondade suhtes. Heakskiidetud kava teatatud muudatuse ulatus laieneb Bergeni-Kirkenesi liinil sõitvate reisilaevade turvameeskondadele. Norra ametiasutused on teatanud, et selle all mõeldakse tegelikult nn Hurtigrute liinil sõitvaid laevu.

Norra ametiasutused ei teatanud muudest muudatustest järelevalveameti otsustega nr 280/06/COL ja nr 412/06/COL heakskiidetud maksutagastuskavasse. Seetõttu makstakse kava raamesse kvalifitseeruvate laevade omanikele toetust järgmistesse kategooriatesse kuuluvate meremeeste eest:

a)	maksuresident Norras või mõnes muus EMP riigis või EMP kodanik;

b)	maksukohustuslane Norras välismaal teenitud tulult ning

c)	abikõlblik saama meremeeste maksusoodustust vastavalt maksuseaduse lõikele 6–61 ning

d)	meremees, kelle palk teatatakse meremeeste riikliku pensionikindlustuse kavale või dokumenteeritakse eraldi.

2.5.   Eelarve ja kestus

Maksutagastuskava muutmise jõustumise kuupäevaks teatati 1. juuli 2007 (10). Maksutagastuskava suhtes rakendatakse Norra Parlamendi iga-aastast eelarvet käsitlevat otsust. Seega on kava piiratud majandusaasta kestusega. Kava jätkumine sõltub järgmise eelarveaasta eelarveassigneeringutest. Norra ametiasutused on teatanud, et kava ei ole põhimõtteliselt kindla ajavahemikuga kindlaks määratud, kuid kui kava ikka veel toimib, teatatakse sellest kümne aasta pärast uuesti.

Teatatud muudatusele vastavad eelarveassigneeringud eelarveaastaks 2007 ulatuvad 30 miljoni Norra kroonini (umbes 3,6 miljonit eurot) (11). Kava aastaseks mõjuks aastaks 2007 kavandatakse 90 miljonit Norra krooni (umbes 10,94 miljonit eurot).

3.   Norra ametiasutuste märkused, sealhulgas teatise muudatus

Norra ametiasutused teatasid 22. aprilli 2008. aasta kirjaga oma seisukoha, mille kohaselt Hurtigruten ASA-ga sõlmitud kaubanduslik leping Bergeni-Kirkenesi liinil transporditeenuse ostmiseks ei hõlma riigiabi. Norra ametiasutused on seetõttu seisukohal, et meremeeste maksutagastuskava raames antud abi ei kumuleeru kulude katmiseks kohalikest, piirkondlikest, riiklikest või ühenduse kavadest saadud abiga ning seega ülemäärast hüvitamist ei toimu.

II.   HINDAMINE

1.   Riigiabi olemasolu

EMP lepingu artikli 61 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

Järelevalveamet hindas otsuses nr 280/06/COL meremeeste maksutagastuskava, mis kõnealusel ajal hõlmas väliskaubanduses kasutatavaid parvlaevu, avamerelaevu ja süstiktankreid. Kõnealuses otsuses oli järelevalveamet arvamusel, et kava kujutab endast riigiabi, mis oli meretranspordile antava riigiabi suuniste (12) sätete alusel kooskõlas EMP lepingu tingimustega. Järelevalveamet hindas otsuses nr 412/06/COL ka teatatud kava kahte muudatust ning järeldas, et muudetud kava oli jällegi merendusalaste suuniste alusel EMP lepingu tingimustega kooskõlas.

Järgnevalt hindab järelevalveamet, kas käesoleva teatisega kavandatav muudatus muudab eelnevat järeldust, et kava kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

1.1.   Riigi vahendite olemasolu

Abimeedet vahendab riik või toimub see riigi vahendite kaudu. Kuna tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu tagastust rahastatakse eelarveliste assigneeringutega, on kõnealune kriteerium täidetud.

1.2.   Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soodustamine

Tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu tagastamisega hüvitatakse reederitele kulud, mis tavaliselt kaetakse nende eelarvest, ning seetõttu kujutab see eelist kavast kasu saajatele. Kõnealune toetus on ka valikuline meede, kuna ta on suunatud ainult merenduse valdkonnale ja ainult teatavat tüüpi laevade reederitele nimetatud valdkonnas. Teatatud muudatus kõnealust olukorda ei muuda, vaid sellega laieneb maksutagastuskava kohaldamisala veel ühele laevatüübile ning praegu mõjutab see ainult ühte täiendavat ettevõtjat, Hurtigruten ASA-d.

1.3.   Konkurentsi moonutamine ja mõju lepinguosaliste-vahelisele kaubandusele

Abikavast kasu saavad reederid, sealhulgas ettevõtja, kellele kava praeguse teatamisega laiendatakse, osalevad majandustegevuses, konkureerides reederite/ettevõtjatega teistest EMP riikidest ning kava raames saadav toetus tugevdab nende positsiooni turul. Kõnealune toetus moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ning mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

1.4.   Järeldus

Eespool nimetatud andmete põhjal järeldab järelevalveamet, et meremeeste maksutagastuskava ja eriti selle teatatud muudatus kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

2.   Menetlusnõuded

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse […]. Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

Norra ametiasutused teatasid meremeeste maksutagastuskava kohaldamisala laiendamisest alates 1. juulist 2007. Norra ametiasutused teatasid siiski, et makseid ei tehta enne, kui järelevalveamet on küsimuses oma otsuse teinud. Tundub, et praegu ei ole ühtegi makset tehtud. Seetõttu on järelevalveamet arvamusel, et Norra ametiasutused järgivad eespool nimetatud teatamiskohustust ja rakendamiskeeldu.

3.   Abi kokkusobivus

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatakse, et abi võib pidada EMP lepingu tingimustega kooskõlas olevaks, kui selle eesmärk on teatava majandustegevuse arengu soodustamine, tingimusel, et niisugune abi ei kahjusta lepinguosaliste kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Merendusvaldkonnale antavat abi tuleb kontrollida, pidades silmas eelkõige merendusalaseid suuniseid.

Järgnevalt hindab järelevalveamet, kas meremeeste maksutagastuskava teatatud laiendus, mis hõlmaks ka Bergeni-Kirkenesi liinil sõitvate reisilaevade turvameeskondi, on sellise ulatusega, et muuta järelevalveameti otsustega nr 280/06/COL ja nr 412/06/COL teostatud kokkusobivuse hindamise tulemusi.

3.1.   Kohaldamine meretranspordiga seotud tegevuste suhtes

Merendusalaste suuniste sätteid kohaldatakse „meretranspordiga” seotud tegevuste suhtes. Meretranspordiga seotud tegevuste määratlus nimetatud suuniste tähenduses vastab määratlusele, mis on esitatud määruses (EMÜ) nr 4055/86, (13) mis on inkorporeeritud EMP lepingusse selle XIII lisa punktina 53, ning määruses (EMÜ) nr 3577/92, (14) mis on inkorporeeritud EMP lepingusse selle XIII lisa punktina 53a (15). Meretransport tähendab seega „kaupade ja inimeste vedu meritsi”.

Kava muudatus laiendab selle kohaldusala Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud ja konkurentsile avatud Bergeni-Kirkenesi liinil sõitvate reisilaevade turvameeskondadele. Nii kaua kui kõnealused laevad teostavad merendusalaste suuniste tähenduses meretranspordiga seotud tegevusi, on nad abikõlblikud saama abi muudetud maksutagastuskavast.

3.2.   Kokkusobivus merendusalaste suuniste eesmärkidega

Merendusalastes suunistes sätestatakse, et abikavasid võib kasutusele võtta EMP merendusega seotud huvide toetuseks, et saavutada järgmisi üldiseid eesmärke:

—	turvalise, tõhusa, ohutu ja keskkonnasõbraliku meretranspordi täiustamine;

—	EMP riikide lippude alla registreerimise või ümberregistreerimise julgustamine;

—	EMP riikide merendusega seotud valdkondade konsolideerimisse panustamine, säilitades samal ajal laevastiku üldise konkurentsivõime maailma turgudel;

—	merendusalase oskusteabe säilitamine ja arendamine ning Euroopa meremeeste tööhõive kaitsmine ja edendamine ning

—	uute lähiveoteenuste edendamisse panustamine.

Vastavalt varasematele meremeeste maksutagastuskavadega seotud otsustele on Norra ametiasutuste väljendatud eesmärk säilitada Norra koht juhtivate mereriikide seas. Kõnealuse eesmärgi aluseks on muu hulgas merenduse väga tähtis roll mitmete rannikul asuvate omavalitsuste toimetulekus.

Selles kontekstis on Norra ametiasutuste arvates parimaks lahenduseks tingimuste loomine, mis võimaldaks õiglasemat konkurentsi mugavuslippudega (ja teiste EMP riikidega). Meremeeste maksutagastuskavaga soovitakse edendada Norra merendushuvisid eesmärgiga täiustada turvalist, tõhusat, ohutut ja keskkonnasõbralikku meretransporti, innustada registreerima või ümber registreerima laevu Norra laevaregistrisse (NOR), panustada Norra merendusega seotud valdkondade konsolideerimisse, säilitades samal ajal laevastiku üldise konkurentsivõime maailma turgudel, ning säilitada ja arendada merendusalast oskusteavet ning kaitsta ja edendada Euroopa meremeeste tööhõivet. Norra ametiasutused märgivad, et netopalga kava laiendamine Bergeni-Kirkenesi liinil sõitvatele reisilaevadele aitab kaasa kõnealuste eesmärkide täitmisele. Kava laienemine mõjutaks umbes 750 meremeest.

Järelevalveamet on arvamusel, et Norra ametiasutused on esitanud piisavad põhjendused meremeeste maksutagastuskava kavandatava muutmise kokkusobivuse kohta merendusalaste suunistega.

3.3.   Vähendatud tööjõuga seotud kulude vormis antud abi

Merendusalastes suunistes sätestatakse, et EMP meremeeste tööjõuga seotud kuludest tuleneva koormuse leevendamise vormis antavat abi tuleks lubada tingimusel, et kõnealused meremehed töötavad EMP riigis registreeritud laevadel. Merendusalased suunised võimaldavad sellise abi andmist kuni 100-protsendilise ülemmäärani hüvitisest. Samalaadsete eesmärkidega soovitakse säilitada EMP riikide tööhõivet nii pardal kui ka kaldal, alal hoida ja arendada merendusalast oskusteavet ning edendada turvalisust. Suuniste punkti 3.2 lõikes 2 sätestatakse tööjõuga seotud kuludega seoses, et EMP laevanduse puhul peaks olema võimalik võtta järgmisi tööjõukuludega seotud meetmeid:

—	vähendatud sotsiaalmaksumäärad EMP riigi lipu all seilavatel laevadel töötavate EMP meremeeste jaoks;

—	vähendatud tulumaksumäärad EMP riigi lipu all seilavatel laevadel töötavate EMP meremeeste jaoks.

Käesoleva punkti tähenduses on „EMP meremehed” määratletud kui

—	EMP riikide kodanikud, meremeeste puhul need, kes töötavad alustel (sh ro-ro-reisiparvlaevadel), mis pakuvad regulaarseid reisiteenuseid EMP sadamate vahel;

—	kõigil muudel juhtudel kõik meremehed, kes on EMP riigi tulu- ja/või sotsiaalmaksukohustuslased.

Meremeeste maksutagastuskava hõlmab tööandja poolt meremehe eest makstavat tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksu hüvitamist. Otsustega nr 280/06/COL ja nr 412/06/COL heakskiidetud maksutagastuskava kohaselt makstakse kava raamesse kvalifitseeruvate laevade omanikele toetust meremeeste eest, kes on maksuresidendid Norras või mõnes muus EMP riigis või on EMP kodanikud, maksukohustuslased Norras välismaal teenitud tulult ja abikõlblik saama meremeeste maksusoodustust vastavalt maksuseaduse lõikele 6–61, ning kelle palgad teatatakse meremeeste riikliku pensionikindlustuse kavale või dokumenteeritakse eraldi. Ühestki muudatusest selles küsimuses teatatud ei ole. Järelevalveamet on seega arvamusel, et muudatusega hõlmatud meremehed kuuluvad suunistes sätestatud kategooriatesse.

3.4.   Ülemmäär

Merendusalaste suuniste lõike 3.2 kohaselt on võimalik vähendada EMP meremeeste sotsiaalkindlustusmaksete suurust ja tulumaksumäära. Suuniste lõike 11 kohaselt võib vähendamise ülemmäär ulatuda kuni 100 protsendini, st maksumäära ja sotsiaalmakseid vähendatakse nullini. Kava esialgse teatise kohaselt ei ületa tagasimaksed kunagi esialgselt tasutud tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksu. Kuna kõnealusega seoses ei ole muudatustest teatatud, on järelevalveamet arvamusel, et teatatud muudatuse tulemusena hüvitatavad tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksed on jätkuvalt kooskõlas merendusalaste suunistega.

3.5.   Abi kumuleerimine

Kooskõlas merendusalaste suuniste lõikega 11 on tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksu vähendamine nullini maksimaalne võimalik abi ülemmäär. Muud abiandmise süsteemid ei pruugi suuremat abi võimaldada. Norra ametiasutused on märkinud, et meremeeste maksutagastuskava raames antud abi ei ole võimalik kumuleerida muudest kohalikest, piirkondlikest, riiklikest või ühenduse kavadest saadud abiga samade abikõlblike kulude katmiseks.

3.6.   Järeldus

Eespool toodud hinnangu põhjal on järelevalveamet arvamusel, et meremeeste maksutagastuskava teatatud muutmine, millega laiendatakse tööandja poolt meremeeste eest makstavate tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete hüvitamist Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud ja konkurentsile avatud Bergeni-Kirkenesi liinil sõitvate reisilaevade turvameeskondadele, on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses kokkusobiv EMP lepingu toimimisega koostoimes merendusalaste suunistega. Sellest tulenevalt ei ole järelevalveametil teatatud muudatuse suhtes vastuväiteid.

Norra ametiasutustele tuletatakse meelde järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklist 21 ja koostoimes otsuse nr 195/04/COL artikliga 6 tulenevat kohustust esitada aastaaruanne kava rakendamise kohta. Norra ametiasutused on kohustatud esitama järelevalveametile võimalikult kiiresti (kui seda veel tehtud ei ole) kõik õigusaktid ja haldusdokumendid, mille alusel rakendatakse nimetatud muudatusi abikavade suhtes.

Merendusalaste suuniste lõike 12 nõuete kohaselt tuletatakse Norra ametiasutustele meelde, et kõigi kõnealuste suuniste raamesse langevate abikavade kohta peavad EFTA riigid saatma ametile nende mõjude hinnangu kuuel esimesel rakendusaastal.

Norra ametiasutustele tuletatakse ka meelde, et järelevalveametit tuleb teavitada mis tahes kavatsustest käesolevat kava muuta.

Meremeeste maksutagastuskava kiideti heaks otsustega nr 280/06/COL ja nr 412/06/COL ning kavast teatati kuni 1. jaanuarini 2016. Praegune teatis ei ole põhimõtteliselt kindla ajavahemikuga määratletud, kuid kui kava ikka veel toimib, teatatakse sellest kümne aasta pärast uuesti. Norra ametiasutused ei ole põhjendanud, miks peaks teatatud muudatuse kestus olema pikem kui esialgselt teatatud kaval, ning seetõttu järeldab järelevalveamet, et on asjakohane, et kava kõige värskem muudatus aegub samal päeval. Järelevalveamet juhib Norra ametiasutuste tähelepanu asjaolule, et merendusalased suunised, mille alusel maksutagastuskava heaks kiideti, vaadatakse läbi 2011. aastal. Juhul kui merendusalased suunised muutuvad, võib see mõjutada suuniste raames heaks kiidetud abikavasid, sealhulgas käesoleva otsusega ettenähtud muudatust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA järelevalveamet on otsustanud mitte esitada vastuväiteid Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud laevadel töötavate meremeeste maksutagastuskava käsitleva teatatud muudatuse suhtes, millega laiendatakse tööandja poolt meremeeste eest makstavate tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete hüvitamist Norra Laevaregistris (NOR) registreeritud ja konkurentsile avatud Bergeni-Kirkenesi liinil sõitvate reisilaevade turvameeskondadele.

Teatatud kava on kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 3

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  Edaspidi „järelevalveamet”.

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4)  Järelevalveameti suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ja järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1 ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994. Suuniseid on viimati muudetud 19. detsembril 2007. Edaspidi riigiabi suunised.

(5)  ELT L 139, 25.5.2006, lk 37.

(6)  4. oktoobri 2006. aasta otsus nr 280/06/COL muudatuste kohta maksutagastuse kavas reederitele Norra Laevaregistris (NOR) ja Norra Rahvusvahelises Laevaregistris (NIS) olevatel laevadel töötavate meremeeste jaoks. Avaldatud ELT C 143, 28.6.2007, lk 5 ja EMP kaasandes nr 30, 28.6.2007, lk 6. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ameti veebisaidil http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/stateaidregistry/

(7)  19. detsembri 2006. aasta otsus nr 412/06/COL muudatuste kohta maksutagastuse kavas Norra Laevaregistris (NOR) olevatel laevadel töötavate meremeeste jaoks. Avaldatud ELT C 111, 17.5.2007, lk 20 ja EMP kaasandes nr 23, 17.5.2007, lk 2. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ameti veebisaidil http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/stateaidregistry/

(8)  Edaspidi meremeeste maksutagastuskava.

(9)  Vt joonealuseid märkuseid nr 6 ja 7.

(10)  Abikõlblikud ettevõtjad peavad esitama iga kahe kuu tagant avalduse eelneva kahe kuu kohta. Hüvitist makstakse tavaliselt kahe kuu jooksul.

(11)  Norra krooni ja euro vahetuskurss on järelevalveameti veebisaidil avaldatud andmete kohaselt 2007. aastal 8,2224.

(12)  Edaspidi merendusalased suunised.

(13)  Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1).

(14)  Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).

(15)  Punkt on lisatud ühiskomitee otsusega nr 70/97 (EÜT L 30, 5.2.1998, lk 42 ja EMP kaasanne nr 5, 5.2.1998, lk 175), jõustus 1.8.1998.

---