31.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

On kindlaks tehtud, et osoonikihti kahandavate ainete jätkuv heide keskkonda kahjustab märkimisväärselt osoonikihti. Osoonikihti kahandavate ainete sisalduse vähenemise kohta atmosfääris on samas kindlaid tõendeid, samuti on varaseid märke osoonisisalduse taastumise kohta stratosfääris. Sellegipoolest ei oodata osoonikihi sellist taastumist, et osoonikontsentratsioon oleks enne 1980. aastat esinenud tasemel enne 21. sajandi keskpaika. Osoonikihi kahanemise tõttu suurenenud UV-B kiirgus kujutab endast endiselt märkimisväärset ohtu tervisele ja keskkonnale. Samal ajal on enamik nendest ainetest suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga, mängides oma osa Maa temperatuuri tõusus. Seetõttu on vaja võtta tõhusaid lisameetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda selliste heitmete kahjuliku mõju eest ning vältida ohtu, et osoonikihi taastumine lükkub edasi veelgi kaugemasse tulevikku.

(3)

Lähtudes oma vastutusest keskkonna ja kaubanduse eest, on ühendus vastavalt nõukogu otsusele 88/540/EMÜ (4) liitunud osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooniga ning osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga (edaspidi „protokoll”).

(4)

Paljud osoonikihti kahandavad ained on kasvuhoonegaasid, kuid neid ei reguleerita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle juurde kuuluva Kyoto protokolli alusel, kuna eeldatakse, et osoonikihti kahandavad ained kõrvaldatakse järk-järgult käibelt protokolli raames. Vaatamata protokolli raames saavutatud edasiminekule on osoonikihti kahandavate ainete järk-järgult käibelt kõrvaldamine Euroopa Liidus ja kogu maailmas alles lõpule viimata ning silmas tuleb pidada, et praegu on osoonikihti kahandavate ainete mitmed võimalikud asendusained suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Seega tuleb osoonikihti kahandavate ainete tootmist ja kasutamist minimeerida ja see lõpetada, kui olemas on madala globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga tehniliselt otstarbekad asendusained.

(5)

Protokolliosalised võtsid viimati 2007. aasta septembris Montrealis ja 2008. aasta novembris Dohas toimunud kohtumistel vastu osoonikihi kaitse lisameetmed. Protokolli nõuete täitmiseks on vaja meetmeid ühenduse tasandil, eelkõige seoses klorofluorosüsivesinike kiirendatud korras käibelt kõrvaldamisega, võttes asjakohaselt arvesse suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga asendusainete järkjärgulise kasutuselevõtmisega kaasnevaid riske.

(6)

Võttes arvesse teadusliku hindamise komisjoni 2006. aasta ettekandes väljendatud muret klorofluorosüsivesinike tootmise ja tarbimise kiireneva laienemise pärast arengumaades, võtsid protokolliosalised oma 19. kohtumisel 2007. aastal vastu otsuse nr XIX/6, milles nägid ette kiirendatud ajakava klorofluorosüsivesinike käibelt kõrvaldamiseks. Nimetatud otsuse kohaselt tuleks tootmise lõpetamise tähtaeg tuua 2025. aastalt 2020. aastale.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 kohaselt ei tohi alates 2010. aastast kasutada varem kasutamata klorofluorosüsivesinikke külmutus- ja kliimaseadmete hooldus- või remonditöödel. Et vähendada varem kasutamata klorofluorosüsivesinike ebaseadusliku kasutamise ohtu ringlussevõetud või taastatud materjali sildi all, tuleks hooldus- ja remonditöödel kasutada ainult taastatud või ringlussevõetud materjali. Ringlussevõetud klorofluorosüsivesinike edasimüük peaks olema keelatud ning klorofluorosüsivesinikke tuleks kasutada ainult siis, kui need on sellistest seadmetest kokku kogutud, ja neid võib kasutada üksnes ettevõtja, kes viis läbi või volitas kokkukogumise. Järjepidevuse huvides tuleks seda erandit kohaldada ka soojuspumpade puhul.

(8)

Pidades silmas osoonikihti kahandavate ainete asendamise tehnoloogia laialdast kättesaadavust ja asendusainete olemasolu, on teatavatel juhtudel asjakohane näha ette määruses (EÜ) nr 2037/2000 sätestatud ning protokolli meetmetest rangemad kontrollimeetmed.

(9)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 alusel on klorofluorosüsivesinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, tetraklorometaani, 1,1,1-trikloroetaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike, bromoklorometaani ja metüülbromiidi tootmine ning turuleviimine järk-järgult lõpetatud ja seega on kõnealuste ainete ja neid sisaldavate toodete ja seadmete turuleviimine keelatud. Praegu on ühtlasi sobiv aeg laiendada keeldu nende ainete kasutamisele selliste seadmete hooldus- ja remonditöödel.

(10)

Komisjon peaks teatavatel tingimustel ka pärast kontrollitavate ainete järkjärgulist käibelt kõrvaldamist tegema erandeid, mis on seotud olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel. Nimetatud kasutusteks erandite tegemise kriteeriumid on kehtestatud eelkõige protokolliosaliste otsuses X/14. Komisjonile tuleks anda volitused tingimuste kehtestamiseks, mis on seotud olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel. Nimetatud otstarveteks kasutatavate koguste suurenemise vältimiseks ei tohiks tootjatel ja importijatel lubada oluliselt suurendada turuleviidavaid koguseid. Protokolliosaliste kokkulepitud eritingimused ainete turuleviimiseks seoses nimetatud kasutusaladega tuleks esitada käesolevas määruses, et tagada osutatud tingimuste täitmine.

(11)

Metüülbromiidi asendusainete kättesaadavus kajastub selle aine tootmise ja tarbimise protokollis ettenähtust olulisemas vähendamises ning komisjoni 18. septembri 2008. aasta otsuses 2008/753/EÜ metüülbromiidi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivis 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (6). Metüülbromiidi kriitilisele kasutusele erandi tegemine tuleks täielikult lõpetada, lubades samas ajutiste erandite võimaldamist hädaolukordades, mis on seotud ootamatute kahjurirünnakute või haigusepuhangutega, kus selline hädaolukorras kasutamine on lubatud nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (7) ja direktiiviga 98/8/EÜ. Sellistel juhtudel tuleks täpsustada meetmed heite minimeerimiseks, nagu praktiliselt läbilaskmatu kile kasutamine mulla fumigeerimisel.

(12)

Võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2032/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta, (8) millega keelati metüülbromiidi biotsiidina kasutamine alates 1. septembrist 2006, ning komisjoni otsust 2008/753/EÜ, millega keelati metüülbromiidi kasutamine taimekaitsevahendina alates 18. märtsist 2010, tuleks alates 18. märtsist 2010 ühtlasi keelata metüülbromiidi kasutamine karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse tarbeks.

(13)

Protokolli artikli 2F lõike 7 kohaselt peavad protokolliosalised üritama tagada, et klorofluorosüsivesinike kasutamine piirduks ainult rakendustega, mille puhul ei ole olemas keskkonnakaitse seisukohalt ohutumaid asendusaineid ega tehnoloogiaid. Silmas pidades asendusainete ja -tehnoloogia kättesaadavust, on võimalik klorofluorosüsivesinike ja klorofluorosüsivesinikke sisaldavate või nimetatud ainetel põhinevate toodete ja seadmete turuleviimist ja kasutamist jätkuvalt piirata. Protokolliosaliste otsuses VI/13 on ette nähtud, et klorofluorosüsivesinike asendusainetele hinnangu andmisel tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu osoonikihi kahandamise potentsiaal, energiatõhusus, võimalik süttivus, toksilisus ja globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal ning võimalik mõju klorofluorosüsinike ja haloonide tõhusale kasutamisele ja nende tootmise järkjärgulisele lõpetamisele. Protokolliosalised tegid nimetatud otsuses järelduse, et osoonikihi kaitsmiseks ja asendusainete kättesaadavusele osutamiseks tuleks protokollikohast kontrolli klorofluorosüsivesinike üle märkimisväärselt tugevdada.

(14)

Kontrollitavaid aineid sisaldavatele toodetele ja seadmetele kehtestatud kontrollimeetmeid tuleks laiendada toodetele ja seadmetele, mis põhinevad nimetatud ainetel, et vältida käesoleva määrusega kehtestatud piirangutest möödahiilimist. Kui hõlmata lisaks tooted ja seadmed, mille disain, kasutus või normaalne toimimine eeldab kontrollitava aine olemasolu, kõrvaldatakse võimalus viia turule, importida või eksportida tooteid või seadmeid, mis antud hetkel ei sisalda kontrollitavat ainet, kuid mis täidetakse sellega hiljem. Lisaks tuleks välja jätta vabastused toodete ja seadmete jaoks, mis on valmistatud enne kontrollimeetmete jõustumist, kuna sellised vabastused ei ole enam asjakohased ja nende puhul võiks esineda ebaseadusliku turuleviimise või kaubanduse oht.

(15)

Protokolliga ühinemata riikidest ei tohiks importida kontrollitavaid aineid, tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid või põhinevad nende kasutamisel. Lisaks tuleks pärast seda, kui ühenduses on jõustunud klorofluorosüsivesinikke sisaldavate või osutatud ainete kasutamisel põhinevate toodete ja seadmete kasutamise või nende hooldus- või remonditööde käigus kontrollitavate ainete kasutamise keeld, keelata selliste toodete ja seadmete eksport, et vältida kõnealuste ainete varude kontsentreerumist riikidesse, kus ei ole piisavaid vahendeid nende hävitamiseks.

(16)

Kontrollitavate ainete litsentsisüsteem hõlmab kontrollitavate ainete ekspordi litsentsimist, et parandada seiret ja kontrolli osoonikihti kahandavate ainete kaubanduse üle ning võimaldada teabe vahetamist protokolliosaliste vahel. Osutatud litsentsisüsteemi tuleks laiendada toodetele ja seadmetele, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid või põhinevad nendel.

(17)

Seire ja kontrolli parandamiseks kaubanduse üle peaks litsentsisüsteem hõlmama mitte ainult kaupade sisenemist tolliterritooriumile nende ühenduses vabasse ringlusse laskmiseks, vaid ka sisenemist muude tolliprotseduuride alusel või muudeks tollikäitlusviisideks. Transiit läbi ühenduse tolliterritooriumi, ajutine ladustamine, tolliladustamine ja vabatsooniprotseduurile suunamine peaks siiski olema võimalik ilma litsentsita, et vältida ettevõtjate ja tolliasutuste tarbetut koormamist. Veosed sellise liikmesriigi territooriumilt või territooriumile, mis ei ole osa ühenduse tolliterritooriumist või jääb käesoleva määruse reguleerimisalast välja, kuid mis on hõlmatud liikmesriigipoolse protokolli ratifitseerimisega, ei tohiks põhjustada liikmesriikidele litsentsi andmise ja aruandlusega seotud tarbetut koormust, tingimusel et täidetakse käesolevas määruses ja protokollis sätestatud kohustusi.

(18)

Komisjonil peaks enne ekspordi- või impordilitsentsi väljaandmist olema võimalik koos kolmanda riigi asjaomase asutusega kontrollida, kas kavandatud tehing vastab asjaomases riigis kehtivatele nõuetele, et vältida ebaseaduslikku ja soovimatut kaubandust.

(19)

Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiviga 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, (11) nähakse ette osoonikihti kahandavate ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude märgistamine. Kuna osoonikihti kahandavaid aineid, mida toodetakse lähteainena, tootmise abiainena ning laboris ja analüüside tegemisel kasutamiseks, võidakse lubada ühenduses vabasse ringlusse, peaksid need olema eristatud muuks otstarbeks toodetud samadest ainetest, et vältida lähteaineks, tootmise abiaineks või laboris ja analüüside tegemiseks ettenähtud aine kasutamist käesoleva määrusega reguleeritud muuks otstarbeks. Lisaks tuleks lõppkasutajate teavitamiseks ja käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks märgistada hooldamise või remontimise ajal ka tooted ja seadmed, mis sisaldavad selliseid aineid või põhinevad nende kasutamisel.

(20)

Kontrollitavate ainete atmosfääri paiskamise vähendamiseks tuleks ette näha kasutatud kontrollitavate ainete kokkukogumine ning lekete ärahoidmine.

(21)

Protokolli kohaselt nõutakse aruannete esitamist osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Seetõttu tuleks nõuda aastaaruannete esitamist kontrollitavate ainete tootjatelt, importijatelt ja eksportijatelt. Ka hävitamisega tegelevad ettevõtjad peaksid esitama aruandeid otse komisjonile, kuna see võimaldaks komisjonil lihtsustada protokolli täitmiseks vajalike aruannete esitamise korda ja väldiks aruannete kattuvust. Protokolliga ettenähtud aruandluskohustuse täitmise tagamiseks ja selle praktilise täitmise parandamiseks peaksid komisjonil olema volitused liikmesriikide ja ettevõtjate aruandlusnõuete muutmiseks. Komisjon töötab Interneti-põhiste aruandluse abivahendite kavandatud arengut silmas pidades vajaduse korral välja meetmed aruandlusnõuete kohandamiseks, niipea kui asjaomased aruandluse abivahendid on kasutamiseks valmis.

(22)

Füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide poolt reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (12) ning füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjoni poolt reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (13) käsitledes eelkõige andmetöötluse konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõudeid, isikuandmete edastamist komisjonilt liikmesriikidesse ja andmetöötluse seaduslikkust ning andmesubjektide õigust saada teavet oma isikuandmete kohta, neile juurde pääseda ja neid parandada.

(23)

Selleks et tagada käesoleva määruse kõigi sätete täitmine, peaksid liikmesriigid läbi viima riskipõhiseid kontrolle, keskendudes eelkõige sellisele tegevusele, kus kontrollitavate ainete ebaseadusliku kaubanduse või heite oht on kõige suurem. Kontrollide läbiviimisel liikmesriikides tuleks juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta soovitusest 2001/331/EÜ, milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded (14).

(24)

Komisjon peaks käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades toimuvat pidevat uuendustegevust silmas pidades määruse korrapäraselt läbi vaatama ning tegema vajaduse korral ettepanekuid, eelkõige ettenähtud vabastuste ja erandite kohta, kui kättesaadavaks muutuvad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekad kontrollitavate ainete asendusained, et tugevdada jätkuvalt osoonikihi kaitset ja vähendada samaaegselt kasvuhoonegaaside heitmeid. Selleks et tagada protokolli täitmine, peaksid komisjonil olema volitused kohandada käesoleva määruse lisasid vastavalt protokolliosaliste otsustele, eriti sellistele otsustele, milles käsitletakse kontrollitavate ainete kinnitatud hävitamismeetodeid, kõnealuste ainete turuleviimist, mis on seotud olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel, samuti protsessidega, milles kontrollitavaid aineid võidakse kasutada tootmise abiainetena.

(25)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (15).

(26)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata, milline peaks olema toodetud, turule viidud või lähteainetena, tootmise abiainena või laboris ja analüüside tegemisel kasutatavate kontrollitavate ainete märgistamise viis ja sisu; muuta III lisa, milles käsitletakse protsesse, kus kontrollitavaid aineid kasutatakse tootmise abiainetena; muuta kontrollitavate ainete maksimaalseid koguseid, mida võib kasutada tootmise abiainetena või mis võib tootmise abiainete kasutamisel eralduda heitena; muuta V lisa, milles käsitletakse laboris ja analüüside tegemisel kasutatavate kontrollitavate ainete turuleviimise ja edasilevitamise tingimusi; määrata kindlaks mehhanismi, mille kohaselt antakse laboris ja analüüside tegemisel kasutatavate kontrollitud ainete kvoodid; muuta VI lisa; võtta vastu haloonide kriitilise kasutamise järkjärgulise käibelt kõrvaldamise muudatused ja ajalised piirid; muuta litsentsitaotluses nõutavate andmete loetelu; võtta vastu kontrollitavate või uute ainete ning kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete kaubanduse täiendavaid seiremeetmeid; võtta vastu eeskirjad, mis kehtivad protokolliga ühinemata riikidest imporditud selliste toodete ja seadmete ühenduses vabasse ringlusse lubamise kohta, mis on valmistatud kontrollitavate ainete abil; muuta VII lisa hävitamise tehnoloogia kohta; koostada selliste toodete ja seadmete nimekiri, mille puhul kontrollitavate ainete kokku kogumine hävitamiseks ja hävitamine ilma eelneva kokkukogumiseta tuleks lugeda tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaks ja seega kohustuslikuks; võtta vastu töötajate kvalifikatsiooni miinimumnõuded; kehtestada loetelu tehnoloogiatest või tavadest, mida ettevõtjad peavad kasutama, et vältida ja minimeerida kontrollitavate ainete igasugust leket ja heidet; lisada uusi aineid II lisasse ning muuta liikmesriikide ja ettevõtjate aruandlusnõudeid. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/12/EÜ jäätmete kohta (16) ja nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivis 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (17) nähakse ette meetmed jäätmete keskkonnaohutul viisil kõrvaldamiseks ja taaskasutamiseks ning ohtlike jäätmete kontroll. Seoses sellega tuleks eritähelepanu pöörata osoonikihti kahandavatele ainetele ehitus- ja lammutusprahi hulgas ning seadmetes, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) (18) reguleerimisalasse. Protokolli kohaselt tohib kontrollitavate ainete hävitamiseks kasutada üksnes protokolliosaliste kinnitatud tehnoloogiat. Protokolliosaliste sellekohased otsused tuleks seepärast võtta käesolevasse määrusesse, et tagada ainult selliste tehnoloogiate kasutamine, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas jäätmeid käsitlevate ühenduse ja liikmesriikide õigusaktidega.

(28)

Tuleks luua paindlik süsteem, et kehtestada aruandluskohustus seoses ainetega, mille puhul on tuvastatud, et need kahandavad osoonikihti, et võimaldada hinnata nende ainete keskkonnamõju ulatust, ja tagada, et märkimisväärset osoonikihi kahandamise potentsiaali omavad uued ained allutataks kontrollimeetmetele. Seoses sellega tuleks erilist tähelepanu pöörata väga ebapüsivate ainete rollile, võttes eelkõige arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (UNEP/WMO) osoonihinnangut, milles järeldatakse, et nende ainete osoonikihi kahandamise potentsiaal on suurem kui seni arvatud.

(29)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumisel kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende täitmise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada ühenduse kui protokolliosalise kohustuste täitmine ning käsitleda globaalse mõjuga piiriüleseid keskkonnaprobleeme, reguleerides samal ajal osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ühendusesisest kaubandust ja väliskaubandust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„protokoll” – osoonikihti kahandavate ainete 1987. aasta Montreali protokoll, nagu seda on viimati muudetud ja korrigeeritud;

2)

„protokolliosaline” – eespool nimetatud protokolli osaline;

3)

„protokolliga ühinemata riik” – teatava kontrollitava aine puhul riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, mis ei ole nõustunud end siduma kõnealuse aine suhtes kohaldatavate protokolli sätetega;

4)

„kontrollitavad ained” – I lisas loetletud ained, sealhulgas nende isomeerid, kas eraldi või seguna, varem kasutamata, kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud kujul;

5)

„klorofluorosüsinikud” – I lisa I rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid;

6)

„haloonid” – I lisa III rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid;

7)

„süsiniktetrakloriid” – I lisa IV rühmas nimetatud kontrollitav aine;

8)

„metüülbromiid” – I lisa VI rühmas nimetatud kontrollitav aine;

9)

„klorofluorosüsivesinikud” – I lisa VIII rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid;

10)

„uued ained” – II lisas loetletud ained, eraldi või seguna, varem kasutamata, kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud kujul;

11)

„lähteaine” – kontrollitav aine või uus aine, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille heited on ebaolulised;

12)

„tootmise abiained” – kontrollitavad ained, mida kasutatakse keemilise tootmise abiainetena III lisas loetletud rakenduste puhul;

13)

„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ühenduses toodab kontrollitavaid või uusi aineid;

14)

„toodang” – kontrollitavate või uute ainete toodetud kogus, sealhulgas tahtlikult või tahtmatult kõrvalsaadusena toodetud kogus, välja arvatud juhul, kui nimetatud kõrvalsaadus hävitatakse tootmisprotsessi käigus või vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mis tagab käesoleva määruse ja jäätmeid käsitlevate ühenduse ning liikmesriikide õigusaktide järgimise. Kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud kogust ning vältimatult toodetes jälgedena sisalduvat või tootmisel eralduvat ebaolulist kogust ei käsitleta toodanguna;

15)

„osoonikihi kahandamise potentsiaal” või „ODP” – I ja II lisas esitatud arvnäitaja, mis näitab iga kontrollitava või uue aine potentsiaalset mõju osoonikihile;

16)

„arvutatud kogus” – kogus, mis saadakse iga kontrollitava aine koguse ja selle aine osoonikihi kahandamise potentsiaali korrutamisel ning igas I lisas loetletud kontrollitavate ainete rühmas saadud korrutiste liitmisel;

17)

„tööstuslik ratsionaliseerimine” – kas protokolliosaliste vahel või liikmesriigi piires ühe tootja toodangu kogu arvutatud koguse või selle osa ülekandmine teisele tootjale, et parandada majanduslikku tasuvust või reageerida tehaste sulgemisest tulenevatele eeldatavatele tarneraskustele;

18)

„import” – käesoleva määrusega reguleeritud ainete, toodete ja seadmete sisenemine ühenduse tolliterritooriumile, kui liikmesriigi ratifitseeritud protokoll laieneb sellele territooriumile ja seal kohaldatakse käesolevat määrust;

19)

„eksport” – käesoleva määrusega reguleeritud ja ühenduse kauba staatust omavate ainete, toodete ja seadmete väljumine ühenduse tolliterritooriumilt, kui liikmesriigi ratifitseeritud protokoll ja käesolev määrus laienevad sellele territooriumile, või käesoleva määrusega reguleeritud ja ühendusevälise kauba staatust omavate ainete, toodete ja seadmete reeksport;

20)

„turuleviimine” – ühenduse piires tasuta või tasu eest tarnimine või kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele, see hõlmab vabasse ringlusse laskmist ühenduses vastavalt määrusele (EÜ) nr 450/2008. Toodete ja seadmete kui kinnisasjade päraldiste või transpordivahendite osade puhul viidatakse sellega üksnes esmakordsele tarnimisele või kättesaadavaks tegemisele ühenduse piires;

21)

„kasutamine” – kontrollitavate ainete või uute ainete kasutamine toodete või seadmete tootmises, hooldus- või remonditööde ajal, sealhulgas uuestitäitmisel ja muudes protsessides;

22)

„soojuspump” – seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril soojust õhust, veest või maast ja edastab soojust;

23)

„kokkukogumine” – kontrollitavate ainete kogumine toodetest ja seadmetest või mahutitest hooldus- või remonditööde ajal või enne kõrvaldamist ja nende säilitamine;

24)

„ringlussevõtt” – kokkukogutud kontrollitava aine korduvkasutamine pärast põhilisi puhastusprotsesse;

25)

„taastamine” – kokkukogutud kontrollitava aine ümbertöötlemine, et see vastaks varem kasutamata aine efektiivsusnormile, võttes arvesse selle kavandatud kasutust;

26)

„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes

27)

„karantiinirakendused” – töötlemine, mille eesmärk on vältida karantiini all olevate kahjurite (kaasa arvatud haiguste) sissetoomist, levitamist ja püsimajäämist või tagada nende ametlik tõrje, kusjuures

28)

„transpordieelne käitlus” – karantiinirakendustest erinev muu töötlus, mida kohaldatakse kuni 21 päeva enne eksporti, et täita impordiriigi ametlikke nõudeid või ekspordiriigi ametlikke nõudeid, mis kehtisid enne 7. detsembrit 1995. Ametlikud nõuded on nõuded, mida täidab või milleks annab korralduse riigiasutus, mis on tegev taimede, loomade, keskkonna, tervise või ladustatud toodete valdkonnas;

29)

„kontrollitavatel ainetel põhinevad tooted ja seadmed” – tooted ja seadmed, mis ilma kontrollitavate aineteta ei toimi, välja arvatud kontrollitavate ainete tootmiseks, töötlemiseks, kokkukogumiseks, ringlussevõtmiseks, taastamiseks või hävitamiseks kasutatud tooted ja seadmed;

30)

„varem kasutamata ained” – ained, mida ei ole varem kasutatud;

31)

„tooted ja seadmed” – kõik tooted ja seadmed, välja arvatud kontrollitavate ainete transpordiks ja hoidmiseks kasutatavad mahutid.

a)

muudab III lisa,

b)

muudab nende kontrollitavate ainete lõike 4 teises ja kolmandas lõigus osutatud maksimaalseid koguseid, mida võib kasutada tootmise abiainetena või mis võivad tootmise abiainete kasutamisel eralduda heitena.

a)

tema klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogus ajavahemikus 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2013 ei ületa 35 % tema 1997. aasta klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogusest;

b)

tema klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogus ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2016 ei ületa 14 % tema 1997. aasta klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogusest;

c)

tema klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogus ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2019 ei ületa 7 % tema 1997. aasta klorofluorosüsivesinike toodangu arvutatud kogusest;

d)

ta ei tooda klorofluorosüsivesinikke pärast 31. detsembrit 2019.

a)

kontrollitavad ained, mis on mõeldud kasutamiseks artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud olulise kasutuse tarvis laboris ja analüüside tegemisel;

b)

lähteainena kasutatavad kontrollitavad ained;

c)

tootmise abiainena kasutatavad kontrollitavad ained;

d)

artikli 22 lõikes 2 osutatud tehnoloogiate abil hävitatavad kontrollitavad ained;

e)

31. detsembrini 2019 klorofluorosüsivesinikud, mis pakendatakse uuesti ja reeksporditakse seejärel hiljemalt järgmise kalendriaasta 31. detsembril protokolliosaliseks olevasse riiki, kus kõnealuse klorofluorosüsivesiniku tarbimine või import ei ole keelatud;

f)

hädaolukorras kasutatav metüülbromiid, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 3, või kuni 31. detsembrini 2014 uuesti pakendatav ja sellele järgnevalt reeksporditav metüülbromiid karantiinirakenduse ja transpordieelse käitluse jaoks, eeldusel et reeksport toimub samal aastal kui import;

g)

kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud haloonid tingimusel, et need on imporditud üksnes artikli 13 lõikes 1 osutatud kriitiliseks kasutuseks ettevõtja poolt, kes on saanud asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt loa haloonide säilitamiseks kriitilise kasutuse jaoks;

h)

kontrollitavaid aineid sisaldavad või neil põhinevad tooted ja seadmed hävitamiseks, vajaduse korral artikli 22 lõikes 2 osutatud tehnoloogiate abil;

i)

kontrollitavaid aineid sisaldavad või nendel põhinevad tooted ja seadmed, millega rahuldatakse kasutuse vajadusi laboris ja analüüside tegemisel, nagu on osutatud artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 2;

j)

haloone sisaldavad või nendel põhinevad tooted ja seadmed, millega rahuldatakse kriitilise kasutuse vajadusi, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1;

k)

klorofluorosüsivesinikke sisaldavad tooted ja seadmed, mille turuleviimine on lubatud vastavalt artikli 11 lõikele 5.

a)

kontrollitavad ained, kui neid kasutatakse laboris või analüüside tegemisel või kriitilise kasutuse jaoks, nagu on osutatud artiklis 10, artikli 11 lõikes 2 ja artiklis 13;

b)

kontrollitavad ained, kui neid kasutatakse lähteainena;

c)

kontrollitavad ained, kui neid kasutatakse tootmise abiainena.

a)

kontrollitavad ained, mis on mõeldud kasutamiseks artiklis 10 osutatud olulise kasutuse tarvis laboris ja analüüside tegemisel;

b)

lähteainena kasutatavad kontrollitavad ained;

c)

tootmise abiainena kasutatavad kontrollitavad ained;

d)

tooted ja seadmed, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid, mis on toodetud vastavalt artikli 10 lõikele 7 või imporditud artikli 15 lõike 2 punktide h ja i alusel, või mis põhinevad nimetatud ainetel;

e)

kokkukogutud, ringlussevõetud või taastatud haloonid, mida säilitatakse artikli 13 lõikes 1 osutatud kriitilisteks kasutusteks ettevõtja poolt, kellel on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba, ning haloone sisaldavad või sellel põhinevad tooted ning seadmed, et rahuldada kriitiliste kasutustega seotud vajadusi;

f)

varem kasutamata või taastatud klorofluorosüsivesinikud muuks kasutuseks kui hävitamine;

g)

31. detsembrini 2014 metüülbromiid, mis on reeksporditud karantiinirakendusteks või transpordieelseks käitluseks;

h)

dosaatorinhalaatorid, mille tootmisel on kasutatud klorofluorosüsinikke, mille kasutamine on lubatud määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 3 lõike 1 alusel.

a)

importija ja eksportija nimed ja aadressid;

b)

importija- ja eksportijariik;

c)

kontrollitavate ainete impordi või ekspordi korral iga kontrollitava aine kirjeldus, sealhulgas:

d)

kontrollitavaid aineid sisaldavate või nimetatud ainetel põhinevate toodete ja seadmete ekspordi või impordi korral:

e)

kavandatava impordi eesmärk, sealhulgas kavandatav tollikäitlusviis, täpsustades vajaduse korral kavandatava tolliprotseduuri;

f)

kavandatava impordi või ekspordi koht ja eeldatav kuupäev;

g)

tolliasutus, kus kaubad deklareeritakse;

h)

kontrollitavate ainete või toodete ja seadmete hävitamiseks impordi puhul käitise nimi ja aadress, kus hävitamine toimub;

i)

asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt vajalikuks peetav muu teave.

a)

impordilitsentsitaotluse puhul, kui asjaomase riigi pädevalt asutuselt saadud teabe põhjal tehakse kindlaks, et eksportijal ei ole kõnealuse ainega kauplemise luba asjaomases riigis;

b)

ekspordilitsentsitaotluse puhul, kui importiva riigi pädev asutus teatab komisjonile, et kõnealuse kontrollitava aine import on ebaseaduslik või võib takistada selliste kontrollimeetmete rakendamist, mille importiv riik on kehtestanud oma protokollijärgsete kohustuste täitmiseks, või tooks kaasa protokollijärgsete koguseliste piirangute ületamise asjaomases riigis.

a)

mille külmutusvedelik sisaldab 3 kg või rohkem kontrollitavaid aineid, kontrollitakse vähemalt üks kord 12 kuu jooksul; seda sätet ei kohaldata seadmete suhtes, mis on varustatud alla 6 kg kontrollitavaid aineid sisaldavate hermeetiliselt suletud süsteemidega ja mis on sellele vastavalt märgistatud;

b)

mille külmutusvedelik sisaldab 30 kg või rohkem kontrollitavaid aineid, kontrollitakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul;

c)

mille külmutusvedelik sisaldab 300 kg või rohkem kontrollitavaid aineid, kontrollitakse vähemalt üks kord kolme kuu jooksul,

a)

nende territooriumil karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse tarbeks vastavalt artikli 12 lõigetele 2 ja 3 kasutada lubatud metüülbromiidi kogused, metüülbromiidi kasutamise eesmärgid ning edusammud asendusainete hindamisel ja kasutuselevõtmisel;

b)

artikli 13 lõike 1 kohase kriitilise kasutamise otstarbel paigaldatud, kasutatud ja säilitatud haloonide kogused, nende heite vähendamiseks võetud meetmed, hinnangulised heitkogused ning edusammud nõuetekohaste asendusainete hindamisel ja kasutuselevõtmisel;

c)

ebaseadusliku kaubanduse juhtumid, eelkõige juhtumid, mis on avastatud artikli 28 kohaselt läbiviidud kontrollide käigus.

a)

iga lõikes 1 osutatud aine kogutoodang;

b)

ühenduses turuleviidud või tootja omaenda tarbeks kasutatud toodang, kusjuures toodangu andmed esitatakse eraldi lähteainete, tootmise abiainete ning muude kasutuste lõikes;

c)

artikli 10 lõikes 6 sätestatud litsentsile vastav toodang, mis oli ette nähtud ühenduses oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

d)

toodang, mis on protokolliosalistele artikli 10 lõike 8 kohaselt lubatud, et rahuldada olulise kasutuse vajadusi laboris ja analüüside tegemisel;

e)

toodangu suurendamine, milleks anti luba artikli 14 lõigete 2, 3 ja 4 alusel seoses tööstusliku ratsionaliseerimisega;

f)

ringlussevõetud, taastatud või hävitatud kogused ning hävitamiseks kasutatav tehnoloogia, sealhulgas kõrvalsaadusena toodetud ja hävitatud kogused, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 14;

g)

kõik varud;

h)

ostud muudelt ühenduse ettevõtjatelt ja igasugune müük muudele ühenduse ettevõtjatele.

a)

ühenduses vabasse ringlusse lubatud kogused, kusjuures eraldi esitatakse andmed toodangu kohta, mis on imporditud kasutamiseks lähteainena ja tootmise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris või analüüside tegemisel artikli 10 lõike 6 kohaselt ning kasutamiseks karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse otstarbel või hävitamiseks. Kontrollitavaid aineid hävitamiseks importinud importija teatab ka iga aine tegeliku lõppsihtkoha või -kohad ja esitab sihtkohtade lõikes iga aine koguse, samuti ainete hävitamisega tegeleva käitise nime ja aadressi, kuhu aine üle anti;

b)

muude tolliprotseduuride alusel imporditud kogused, märkides eraldi tolliprotseduuri ja ettenähtud kasutused;

c)

ringlussevõtuks või taastamiseks imporditud lõikes 1 osutatud kasutatud ainete kogused;

d)

kõik varud;

e)

ostud ühenduse muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük ühenduse muudele ettevõtjatele;

f)

ekspordiriik.

a)

kõik ühendusest eksporditud kõnealuste ainete kogused, näidates eraldi andmed igasse sihtriiki eksporditud koguste ning nende koguste kohta, mis eksporditi kasutamiseks lähteaine ja töötlemise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, kriitilisteks kasutusteks ning karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse otstarbel;

b)

kõik varud;

c)

ostud ühenduse muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük ühenduse muudele ettevõtjatele;

d)

sihtriik.

a)

kõik selliste ainete hävitatud kogused, sealhulgas toodetes ja seadmetes sisaldunud hävitatud kogused;

b)

kõik selliste ainete varud, sealhulgas toodetes ja seadmetes sisalduvad kogused, mis ootavad hävitamist;

c)

hävitamiseks kasutatav tehnoloogia.

a)

kõik selliste lähteaine või tootmise abiainena kasutatavate ainete kogused;

b)

kõik selliste ainete varud;

c)

asjassepuutuvad protsessid ja heited.

31.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/31

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 808/2004 (2) on infoühiskonda käsitleva statistika iga-aastase esitamise puhul piirdutud viie vaatlusaastaga pärast kõnealuse määruse jõustumist ja see periood lõpeb 2009. aastal. Ühenduse tasandil on aga jätkuv vajadus infoühiskonda käsitleva ühtse statistilise teabe järele.

(2)

Euroopa Ülemkogul 2005. aasta märtsis rõhutati kõikehõlmava infoühiskonna, mille aluseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine avalikus teenistuses, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt (VKEd) ja leibkondades, ülesehitamise tähtsust.

(3)

Euroopa Ülemkogul 2006. aasta märtsis tunnistati IKT tulemuslikuma kasutamise võtmetähtsust ettevõtetes ja haldusasutustes ning kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt rakendama i2010 strateegiat. Kõnealuses strateegias edendatakse avatud ja konkurentsivõimelist digitaalmajandust ning rõhutatakse IKT tähtsust kaasamise ja elukvaliteedi mootorina. Seda peetakse uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive partnerluse peamiseks teguriks.

(4)

2006. aasta aprillis kinnitas komisjoni otsusega 2006/215/EÜ (3) asutatud i2010 kõrgetasemeline eksperdirühm i2010 võrdlusuuringute raamistiku, millega on kindlaks määratud peamiste näitajate loetelu, et võrrelda Euroopa infoühiskonna arengut, nagu on sätestatud i2010 strateegias.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ (millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)), (4) aitab tugevdada konkurentsivõimet ja uuendussuutlikkust ühenduses, edendada teadmistepõhise ühiskonna arengut ja tasakaalustatud majanduskasvul tuginevat säästvat arengut. Vastavalt kõnealusele otsusele peaks ühendus looma kindla analüütilise aluse, et toetada poliitiliste otsuste tegemist paljudes valdkondades. Kõnealuse otsusega kehtestatud raamprogramm toetab ametlikul statistikal põhineva poliitikaanalüüsi meetmeid.

(6)

Ministrite deklaratsioonis e-kaasamise kohta, mis võeti vastu Riias 11. juunil 2006, nõutakse kõikehõlmavat infoühiskonda. Deklaratsioonis antakse e-kaasamise laiaulatuslikule poliitikale raamistik, mis hõlmab ühiskonna vananemise, geograafilise digitaalse lõhe, kättesaadavuse, digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse, kultuurilise mitmekesisuse ning kõikehõlmavate avalike võrguteenuste küsimusi. Selles kutsutakse komisjoni üles toetama tõendusmaterjali kogumist ja võrdlusuuringuid nii Euroopa Liidus kui väljaspool seda.

(7)

Näitajad infoühiskonna arengu võrdlusuuringute jaoks, mis on esitatud ühenduse poliitilistes strateegiates, nagu i2010 strateegia i2010 võrdlusuuringute raamistik ja selle edasine areng Lissaboni strateegia raames, peaksid põhinema ühtsel statistilisel teabel.

(8)

Määruse (EÜ) nr 808/2004 muutmisel tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrust (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (5).

(9)

Käesolev määrus ei tohiks suurendada vastajate ja siseriiklike statistikaasutuste koormust, mida mõõdetakse kohustuslike muutujate arvu või küsitluste kestusega ühtlustatud statistiliste andmete kogumisel ja edastamisel, võrreldes käesoleva määruse jõustumise eelse olukorraga.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 808/2004 vastavalt muuta.

(11)

Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (6) loodud statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud,

1)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Koostatav statistika sisaldab teavet, mis on vajalik struktuurinäitajate jaoks ning et võrrelda Euroopa teaberuumi, ettevõtete uuendustegevust ja Euroopa infoühiskonda käsitlevaid ühenduse poliitilisi strateegiaid, nagu i2010 võrdlusuuringute raamistik ja selle edasiareng Lissaboni strateegia raames, ning muud vajalikku teavet, et luua ühtne alus infoühiskonna analüüsimiseks.”

2)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Andmete töötlemine, edastamine ja levitamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes nõutavad andmed ja metaandmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (7) artikliga 21 konfidentsiaalsete andmete edastamise kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes nõutavad andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul vastavalt komisjoni ja liikmesriikide vahel kokkulepitud andmevahetusstandardile.

3.   Konfidentsiaalsete andmete töötlemise ja levitamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 V peatükki.

3)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Statistika kvaliteet ja aruanded

1.   Edastatavate andmete kvaliteedi tagavad liikmesriigid.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

3.   Igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud andmete kvaliteedi ning kõigi tehtud metoodiliste muudatuste kohta. Aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast andmete edastamist.”

4)

I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

31.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/36

(1)

Hülged on aistimisvõimelised olendid, kes on võimelised tundma valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi. Euroopa Parlament taotles oma deklaratsioonis hülgetoodete keelustamise kohta Euroopa Liidus, (3) et komisjon valmistaks koheselt ette määruse, mis keelustaks kõikide grööni ja põishüljestega seotud toodete impordi, ekspordi ja müügi. Euroopa Parlament kutsus oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsioonis loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (4) komisjoni üles tegema ettepanekut täielikult keelustada hülgetoodete import. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsus oma 17. novembri 2006. aasta soovituses nr 1776 (2006) hülgejahi kohta hülgejahiga tegelevaid Euroopa Nõukogu liikmesriike üles keelama kõik julmad jahipidamismeetodid, mis ei garanteeri loomade silmapilkset surma ilma kannatusteta, keelustama loomade uimastamise selliste vahenditega nagu hakapik, löögirelvad ja püssid, ning toetama hülgetoodetega kauplemise keelustamise algatusi.

(2)

Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiviga 83/129/EMÜ teatavate hülgepoegade nahkade ja neist valmistatud toodete liikmesriikidesse importimise kohta (5) on keelatud grööni hüljeste poegade ja põishüljeste poegade nahkade ja neist valmistatud toodete import liikmesriikidesse kaubanduslikul eesmärgil.

(3)

Hülgeid kütitakse ühenduses ja väljaspool ühendust ning neid kasutatakse selliste toodete saamiseks nagu liha, õli, rasv, elundid, karusnahk ja neist valmistatud tooted, mille hulka kuuluvad nii erinevad tooted nagu oomega-3-rasvhappeid sisaldavad kapslid ja töödeldud hülgenahka ja -karusnahka sisaldavad rõivad. Neid tooteid müüakse erinevatel turgudel, sealhulgas ühenduse turul. Selliste toodete olemuse tõttu on tarbijatel raske või võimatu eristada neid sarnastest toodetest, mis pole valmistatud hüljestest.

(4)

Hülgejaht on tekitanud tõsist muret loomade heaolu suhtes tundlikus üldsuses ja valitsustes hüljeste tapmisel ja nülgimisel neile loomadele väga sagedasti põhjustatava valu, stressi, hirmu ja muude kannatuste tõttu.

(5)

Vastusena kodanike ja tarbijate murele hüljeste tapmise ja nülgimise pärast loomade heaolu aspektist ja võimaluse üle, et turul olevad tooted on valmistatud loomadest, kes on tapetud ja nülitud valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi põhjustaval viisil, on mitmed liikmesriigid vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta õigusaktid, mille eesmärk on reguleerida hülgetoodetega kauplemist, keelustades nende toodete impordi ja tootmise, samal ajal kui teistes liikmesriikides ei ole nende toodetega kauplemisele seatud mingeid piiranguid.

(6)

Siseriiklikes õigusaktides, millega reguleeritakse hülgetoodetega kauplemist, nende importi, tootmist ja turustamist, on seetõttu erinevusi. Need erinevused kahjustavad siseturu toimimist nende toodete puhul, mis sisaldavad või võivad sisaldada hülgetooteid, ning on takistuseks selliste toodetega kauplemisele.

(7)

Selliste erinevate sätete olemasolu võib veelgi takistada tarbijatel nende toodete ostmist, mis pole valmistatud hüljestest, kuid mida ei pruugi olla kerge eristada sarnastest, hüljestest valmistatud toodetest või toodetest, mis võivad sisaldada hüljestest valmistatud osi või koostisosi, mis ei ole selgelt äratuntavad, nagu karusnahad, oomega-3-rasvhappeid sisaldavad kapslid ja õlid ning nahktooted.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed peaksid seega ühtlustama hülgetoodetega kauplemise eeskirju ühenduses ning seega vältima turuhäirete tekkimist kõnealuste toodete siseturul, kuhu kuuluvad ka hülgetoodetega võrdsed või nendega asendatavad tooted.

(9)

Vastavalt asutamislepingule lisatud protokollile loomade kaitse ja heaolu kohta peab ühendus muu hulgas siseturupoliitika kavandamisel ning rakendamisel pöörama täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele. Käesoleva määrusega kehtestatud ühtlustatud eeskirjades tuleks seega täiel määral arvesse võtta loomade heaolu kaalutlusi.

(10)

Siseturu praeguse killustatuse kõrvaldamiseks on vaja kehtestada ühtlustatud eeskirjad, võttes samal ajal arvesse loomade heaolu kaalutlusi. Selleks et tulemuslikult ja proportsionaalselt kõrvaldada asjaomaste toodete vaba liikumist takistavad tõkked, ei tohiks tarbijate usalduse taastamiseks üldjuhul lubada hülgetooteid turule lasta, ning samaaegselt tuleb võtta täielikult arvesse loomade heaolu puudutavaid kaalutlusi. Kuna kodanike ja tarbijate rahulolematus laieneb hüljeste tapmisele ja nülgimisele kui sellisele, on vajalik ka võtta meetmed hülgetoodete turustamist põhjustava nõudluse ning seeläbi töönduslikku hülgejahti põhjustava majandusnõudluse vähendamiseks. Tulemusliku jõustamise tagamiseks peaks nimetatud ühtlustatud eeskirjade jõustamine toimuma imporditavate toodete importimise ajal või kohas.

(11)

Kuigi hüljeste tapmine ja nülgimine võib toimuda asjatut valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi vältival viisil, ei ole hülgejahi tingimusi arvestades tegelikult võimalik järjepidevalt kontrollida, kuidas kütid loomade heaolu nõudeid täidavad, igatahes on väga raske seda tulemuslikult teha, nagu leiti Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2007. aasta järeldustes.

(12)

Selge on ka see, et teiste, näiteks märgistamisnõuete ühtlustatud eeskirjadega samu eesmärke ei saavutataks. Samuti tähendaks tootjatelt, turustajatelt või jaemüüjatelt täielikult või osaliselt hüljestest saadud toodete märgistamise nõudmine neile ettevõtjatele olulist lisakoormust ning oleks ebaproportsionaalselt kulukas juhtudel, kus hülgetooted moodustavad asjaomasest tootest vaid tühise osa. Sellest erinevalt peaks käesolevas määruses sisalduvaid meetmeid olema lihtsam järgida ning need rahuldavad ka tarbijaid.

(13)

Eesmärgiga tagada, et käesoleva määrusega kehtestatavad ühtlustatud eeskirjad oleksid igati tulemuslikud, peaksid kõnealused eeskirjad kehtima mitte ainult ühendusest pärit hülgetoodetele, vaid ka kolmandatest riikidest ühendusse toodud hülgetoodetele.

(14)

Enda ülalpidamiseks hülgejahiga tegelevate inuittide kogukondade põhilisi majanduslikke ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada. Hülgejaht on inuittide kogukonna liikmete kultuuri ja identiteedi lahutamatu osa ning on sellisena tunnustatud põlisrahvaste õigusi käsitlevas ÜRO deklaratsioonis. Seepärast peaks olema lubatud lasta turule neid hülgetooteid, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatuse saamiseks kütitud hüljestest.

(15)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad hülgetoodete turulelaskmiseks. Määrus ei piira seetõttu hüljeste küttimist reguleerivate muude ühenduse või siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

(16)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(17)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks tingimused, mille korral võib lubada turule lasta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel jahil ja elatuse saamiseks kütitud hüljestest saadud hülgetooteid; tingimused, mille korral on lubatud hülgetoodete import, mis on juhuslikku laadi ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks; ning tingimused, mille korral võib turule lasta hülgetooteid, mis on saadud siseriiklike õigusaktidega reguleeritud ning üksnes mere elusressursside säästva majandamise eesmärgil peetud jahil kütitud hüljestest. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(18)

Komisjonil tuleks asjaomaste ametiasutuste jõustamistegevuse hõlbustamiseks välja anda tehnilised juhised mittekohustuslike suunistega selle kohta, milliste koondnomenklatuuri koodidega tähistada käesoleva määrusega reguleeritud hülgetooteid.

(19)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumiste korral, ja tagama eeskirjade rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(20)

Liikmesriigid peaksid korrapäraselt esitama aruandeid meetmete kohta, mis on võetud käesoleva määruse rakendamiseks. Komisjon peaks esitama nende aruannete põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt takistuste kõrvaldamist siseturu toimimiselt, millega ühtlustatakse siseriiklikke keeldusid seoses hülgetoodetega kauplemisega ühenduse tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„hüljes” – loivaliste (hülglased, kõrvukhülglased ja morsklased) kõikide liikide isend;

2)

„hülgetoode” – kõik töödeldud või töötlemata tooted, mis on saadud hüljestest, sh liha, õli, rasv, elundid, toorkarusnahad ja karusnahad, pargitud või töödeldud, sh nelinurksete tükkide, risti vm kujul ühendatud karusnahad ning karusnahast valmistatud tooted;

3)

„turulelaskmine” – toote laskmine ühenduse turule, millega muudetakse see tasu eest kättesaadavaks kolmandatele isikutele;

4)

„inuit” – põliselanik inuittide kodumaal, nimelt neis arktika- ja subarktikapiirkondades, kus inuittidel on praegu või traditsiooniliselt põliselanike õigused ja huvid ning keda inuitid loevad oma kogukonna liikmeks, sealhulgas Inupiat, Yupik (Alaska), Inuit, Inuvialuit (Kanada), Kalaallit (Gröönimaa) ja Yupik (Venemaa);

5)

„import” – kauba toomine ühenduse tolliterritooriumile.

a)

lubatakse hülgetoodete importi, kui see on juhuslikku laadi ja hõlmab eranditult reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaupu. Nimetatud kaupade laad ega kogus ei tohi olla selline, mis osutab impordi kaubanduslikule otstarbele;

b)

lubatakse turule lasta ka jahi kõrvalsaadustena saadud hülgetooteid, kui jahti oli reguleeritud siseriiklike õigusaktidega ning selle ainuke eesmärk oli mere elusressursside säästev majandamine. Selline turulelaskmine võib toimuda vaid mittetulunduslikul eesmärgil. Nimetatud kaupade laad ega kogus ei tohi olla selline, mis osutab turulelaskmise kaubanduslikule otstarbele.