23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 658/2002 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit, CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ammooniumnitraadi impordi suhtes. Ühenduse tootmisharu taotlusel toimus tootevaliku vahepealne läbivaatamine ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005 (3) kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksumäärad Venemaalt pärit selliste tahkete väetiste impordi suhtes, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis kuuluvad CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise taotluse saamist kinnitas nõukogu määrusega (EÜ) nr 661/2008 (4) dumpinguvastased tollimaksud Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(3)

14. septembril 2005 esitas Venemaa seaduste alusel asutatud äriühing JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat kohtu kantseleile hagi nõukogu määruse (EÜ) nr 945/2005 tühistamiseks.

(4)

10. septembri 2008. aasta otsusega kohtuasjas T-348/05, mida on tõlgendatud 9. juuli 2009. aasta otsusega kohtuasjas T-348/05 INTP, tunnistas Esimese Astme Kohus kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 945/2005 selle osa, mis käsitleb äriühingut JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat.

(5)

Eespool esitatud järeldusi arvesse võttes tuleks Venemaalt pärit, äriühingu JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat toodetud ja eksporditud ammooniumnitraadi (v.a CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva) impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed tühistada tagasiulatuvalt alates nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2008 jõustumise kuupäevast.

(6)

Tagasimaksmist või vähendamist tuleks taotleda liikmesriikide tolliasutustelt kooskõlas ühenduse asjakohaste tollialaste õigusaktidega,

„b)

äriühingu JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat (TARIC lisakood A959) toodetud kaupade suhtes:

Artikli 2 lõikes 1 osutatud ja eespool esitatud tabelis nimetamata kaupade suhtes, mida toodab äriühing JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat, ei kohaldata dumpinguvastast tollimaksu.”

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/3

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/5

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Saksamaa taotlus registreerida nimetus „Schwäbische Maultaschen” ehk „Schwäbische Suppenmaultaschen” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/7

(1)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisas on kehtestatud iga liikmesriigi jaoks ülemmäärad, mida ümbersuunamisjärgsed otsetoetuste netosummad ei tohi kõnealuses liikmesriigis ühe kalendriaasta jooksul ületada.

(2)

Saksamaa ja Rootsi on vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 136 otsustanud alates 2011. eelarveaastast teha kõnealuse määruse artikli 69 lõike 7 kohaselt arvutatava summa kättesaadavaks ühenduse toetusena Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate maaelu arengukavade raames. Seepärast tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 8 lõike 2 punktiga d arvata kõnealuse määruse IV lisas Saksamaa ja Rootsi kohta kehtestatud ülemmääradest maha maaelu arengusse 2010., 2011. ja 2012. kalendriaastal tehtavad ülekanded.

(3)

Portugal teatas komisjonile, et arvestades praeguse majanduskriisi põhjustatud ettenägematuid raskusi põllumajandussektoris ja kahjulikku mõju põllumajandustootjate majanduslikule olukorrale, otsustati vabatahtlikku ümbersuunamist 2009. kalendriaastal mitte kohaldada. Sellest tulenevalt tuleks kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 8 lõike 2 punktiga b lisada kõnealuse määruse IV lisas Portugali kohta kehtestatud ülemmäärale 2009. aastal netosumma, mis tuleneb Portugali suhtes 2009. aastal vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest ja mis on kindlaks määratud komisjoni otsuses 2008/788/EÜ, (2) mida on muudetud otsusega 2009/505/EÜ (3).

(4)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisa vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

1.

Saksamaad käsitlev rida asendatakse järgmisega:

2.

Rootsit käsitlev rida asendatakse järgmisega:

3.

Portugali käsitlev rida asendatakse järgmisega:

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/9

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XV loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167–170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võib toetus erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. (4)

(5)

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %.

(6)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 654/2009 (6) kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/13

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 on ette nähtud, et kõnealuse määruse I lisa XVII osas osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja samade toodete ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Võttes arvesse sealihaturu praegust olukorda oleks oluline kehtestada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 162–164, 167, 169 ja 170 ettenähtud eeskirjade ja nõuete kohaselt eksporditoetused.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võivad eksporditoetused erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4).

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/15

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XIX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust munaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktis A toodud märgistusnõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/17

(1)

Määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli lisa 1 osas XX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikega 1 sätestatakse, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/19

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XVI osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades piima- ja piimatooteturu praegust olukorda, tuleks eksporditoetused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Dominikaani Vabariigile ettenähtud eksporditoetusi on eristatud, et võtta arvesse vähendatud tollimakse, mida kohaldatakse imporditariifikvoodi raames toimuva impordi suhtes kooskõlas nõukogu otsusega 98/486/EÜ (2) heakskiidetud vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahel seoses piimapulbri impordi kaitsega. (3) Muutunud turuolukorra tõttu Dominikaani Vabariigis, mida iseloomustab suurenenud konkurents piimapulbri puhul, ei kasutata kvooti enam täielikult. Selleks et saada kvoodi kasutamisest võimalikult suurt kasu, tuleks Dominikaani Vabariigile ettenähtud eksporditoetuste eristamine tühistada.

(5)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/23

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda eksporditoetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. oktoobri 2009.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/24

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda toetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. oktoobri 2009.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/25

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/27

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis s viidatud ning I lisa XIX osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/29

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis p viidatud ning I lisa XVI osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 teise lõigu punkti a kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 2 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on seetõttu vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma, et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita, on kehtestada kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks toetuse erimäär.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(8)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

23.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/32

(1)

Menetlus algatati teabe alusel, mille Saksamaa edastas 3. augustil 2007. Pärast korduvat täiendavat teabevahetust teatas Saksamaa 15. jaanuari 2008. aasta kirjaga meetmetest ning väitis, et meetmeid on võimalik igal juhul käsitada ühisturuga kokkusobiva päästmis- või ümberkorraldusabina.

(2)

Komisjon teatas 27. veebruari 2008. aasta kirjas Saksamaale, et ta otsustas seoses kõnealuste meetmetega algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse.

(3)

Komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles abi kohta märkusi esitama. Kolmandatelt isikutelt komisjon märkusi ei saanud.

(4)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist võttis Saksamaa 27. märtsil 2008 komisjoni algatatud juhtumi suhtes seisukoha ja edastas lisaks 15. ja 25. jaanuaril, 5. ja 25. veebruaril, 3., 6., 11., 14., 20. ja 27. märtsil 2008 esitatud teabele lisateabe 3. ja 25. aprillil, 7. ja 30. mail, 9. ja 27. juunil, 25. juulil, 4., 22. ja 26. augustil, 2., 3., 4., 5., 16., 18., 19. ja 25. septembril ning 14. oktoobril 2008. Koos kõnealuse teabega edastas Saksamaa 68 lepingut ja dokumenti, mis on meetmete aluseks. Lisaks korraldati mitu kohtumist ja telefonikonverentsi Saksamaa, abisaaja ja krediidiasutusega Kreditanstalt für Wiederaufbau (edaspidi „KfW”).

(5)

Abisaaja on ettevõtja IKB Deutsche Industriebank AG (edaspidi „IKB”). IKB on SDAXi nimekirjas olev keskmise suurusega Saksamaa erapank, mille alaline asukoht on Düsseldorfis. Põhiaktsionär on riigipank KfW, kellele kuulus enne kriisi 38 % aktsiatest. Lisaks kuulus 12 % sihtasutusele Stiftung Industrieforschung, kellel puudub aktiivne äritegevus; ülejäänud 50 % aktsiatest olid vabalt kaubeldavad. Pärast kapitali kavandatud suurendamist peaks KfW osalus moodustama 91 % aktsiatest.

(6)

IKB põhiaktsionäri KfW puhul on tegemist föderaalse (80 %) ja liidumaade (20 %) arengupangaga. Kokku 360 miljardi euro suuruse bilansimahuga (seisuga 31. detsember 2006) kuulub ta Saksamaa kümne suurima panga hulka. Saksamaal paikneva avalik-õigusliku asutusena toetab KfW majanduse, ühiskonna ja keskkonnakaitse arengut Saksamaal, Euroopas ja kogu maailmas. KfW ülesanded hõlmavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist, eluaseme ning hariduse ja täiendõppe rahastamist ja ajakohastamist, kohalike omavalitsuste infrastruktuuriprojektide rahastamist, ekspordi ja projektide rahastamise edendamist, arengu- ja üleminekuriikide toetamist ning keskkonna- ja kliimakaitse edendamist. KfW hangib suurema osa toetusrahasid kapitaliturult. Panga riiklik toetamiskohustus on sätestatud KfW seaduses (3). Avalike teenuste täitmisel on KfW-l võimalik kasutada riigi tagatisi.

(7)

Enne ümberkorraldamist jagunes IKB äritegevus nelja järgmise valdkonna vahel.

(8)

2006.–2007. majandusaastal olid tulemused erinevates tegevusvaldkondades järgmised:

Tabel 1

Segmendid ülevaatlikult

(9)

Enne kriisi oli IKB bilansimaht 49,1 miljardit eurot (seisuga 31. detsember 2006), mis suurenes pärast korrigeerimist ja kõiki IKB bilansiväliseid tegevusi arvesse võttes 63,5 miljardi euroni (seisuga 31. märts 2007).

(10)

IKB probleemid on seotud jätkuva kriisiga Ameerika Ühendriikide kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude turul, mille tõttu IKB ja eriti ühe tema eriotstarbelise äriühingu, Rhineland Funding Capital Corporation’i (edaspidi „Rhineland”) riskid olid eriti suured (5). Kriisi tagajärjel tekkis likviidsusprobleem, mille Rhineland (kui tavaliselt kasutatavaid kommertspabereid täies ulatuses ei märgita) lahendas kommertspankade krediidiliinide abil.

(11)

IKB võimaldas Rhinelandil kasutada mitut krediidiliini ligikaudu 8,1 miljardi euro ulatuses. Rhineland investeeris struktureeritud krediidiportfellidesse, mille hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriikide kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude riskid, ja refinantseeris investeeringuid varaga tagatud lühiajaliste kommertspaberite emiteerimise teel. Lisaks Rhinelandile võimaldatud otsestele likviidsetele vahenditele pakkus IKB niinimetatud Havenrocki struktuuri kaudu Rhinelandi varadele kaudset riskikaitset. Havenrocki struktuuri makserisk moodustas IKB jaoks kokku 1,2 miljardit eurot. Nii Rhinelandile võimaldatud otseste likviidsetele vahendite kui ka Havenrocki struktuuri puhul oli tegemist bilansiväliste meetmetega. Lisaks hoidis IKB allutatud võlakirjade kaudu struktureeritud investeerimisvahendis Rhinebridge (edaspidi „Rhinebridge”) ja teist liiki investeerimisportfellides (nt tagatud võlakohustused) ka otseseid bilansilisi portfelliinvesteeringuid (osaliselt kõrge riskitasemega segmendist). 2007. aasta suvel langetasid asjaomased reitinguagentuurid oluliselt Rhinelandi ja Rhinebridge’i esialgu väga kõrgelt hinnatud struktureeritud portfellide teatavate osade ja tagatud võlakohustuste reitingut.

(12)

Jätkuva kriisi tõttu Ameerika Ühendriikide kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude turul ja finantsvaraga tagatud kõrge riskitasemega väärtpaberite reitingu alandamise tõttu vähenes kõnealuses turusegmendis kaubeldavate teatavate väärtpaberite väärtus. See kahjustas eriti eriotstarbelist äriühingut Rhineland, kelle puhul tekkis oht, et ta ei suuda oma investeerimisportfelli enam kommertspaberiturul refinantseerida. Kommertspaberituru kokkukuivamist silmas pidades oli tõenäoline, et Rhineland võtab kasutusele IKB avatud krediidiliinid summas 8,1 miljardit eurot, mille tarbeks ei olnud IKB bilansis mingit katet loodud. Lisaks mõjutas teisi bilansilisi portfelliinvesteeringuid, nagu ka Rhinebridge’i, olulisel määral õiglase väärtuse kõikumine, mida tuli rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (edaspidi „IFRS”) kohaselt arvesse võtta.

(13)

IKB probleemide põhjuseks on 18,3 miljardi euro suurused portfelliinvesteeringud. 2006.–2007. aasta korrigeeritud bilansis märgitud portfelliinvesteeringuid (18,3 miljardit eurot) hoiti esialgu suures osas bilansiväliselt Rhinelandis ja IKB bilanssi oli kantud nendest ainult väike osa. Rhinelandi bilansiväliste aktivate puhul oli tegemist varadega väärtuses 11,5 miljardit eurot (seisuga 31. märts 2007 ja ka kriisi ajal). Müügi ja valuutakursi korrigeerimise tagajärjel nende väärtus järk-järgult vähenes ja moodustas 2008. aasta augustis 6,3 miljardit eurot. 2006.–2007. aasta korrigeeritud bilansis moodustasid bilansis kajastatud portfelliinvesteeringud 6,8 miljardit eurot.

(14)

27. juulil 2007 teatas üks Saksamaa pank, kes oli avanud IKB jaoks krediidiliini, Saksamaa Finantsteenuste Järelevalveametile (Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht, edaspidi „BaFin”), et ta kavatseb nimetatud liini sulgeda. BaFin teatas seejärel KfW-le, Saksamaa Rahandusministeeriumile ja teistele osalejatele, et ta sulgeb IKB, (6) kui nimetatud osapooled ei võta üle IKB Rhinelandis osalemisest tulenevaid riske. Lisaks selgus, et IKB kõrge riskitasemega hüpoteeklaenud ei piirdunud ainult Rhinelandiga, vaid hõlmasid ka Rhinebridge’i ja teisi kõrge riskitasemega portfelliinvesteeringuid.

(15)

29. juulil 2007 jõudsid BaFin, Saksamaa Rahandusministeerium, KfW ja Saksamaa kolm suurt pangaliitu (7) üksmeelsele seisukohale, et KfW sekkub kokkuleppel BaFiniga ja võtab üle IKB riskikaitse. Pangaliidud teatasid valmisolekust võtta üle 30 % riskikaitse alla kuuluvatest riskidest. 16. augustil 2007 kinnitati valmisolekut kirjalikult KfW ja kolme pangaliidu vahelise kokkuleppega.

(16)

KfW tegi teatavaks järgmised meetmed IKB maksejõulisuse tagamiseks:

(17)

Esialgu hindas Saksamaa KfW ja pangaliitude poolt IKB-le antava riskikaitse raames oodatava kahjumi suuruseks kokku 3,5 miljardit eurot (Rhineland ja Havenrock: 2,5 miljardit eurot, Rhinebridge ja teised kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude portfelliinvesteeringud: 1 miljard eurot) (9).

(18)

29. juuli 2007. aasta esialgses kokkuleppes leppisid KfW ja pangaliidud kokku, et nad jagavad riskikaitse raames oodatava kahjumi järgmiselt:

(19)

Riskide jaotus KfW ja pangaliitude vahel kehtib pangaliitude puhul kokkulepitud 1 miljardi euro suuruse vastutuse piirmäära raames (vt põhjendus 18) sõltumata sellest, millises riskikaitsega kaetud valdkonnas (Rhineland, Rhinebridge või otseinvesteeringud) kahjum realiseerub, kusjuures osapoolte vahendid võetakse kasutusele võrdsel määral vastavalt riskide jaotamise kokkuleppele.

(20)

Lisaks riskikaitses osalemisele teatasid kolm pangaliitu valmisolekust veenda oma liikmeid taasavama IKB jaoks kriisi puhkemisel suletud krediidiliinid.

(21)

Lisaks juhitakse 16. augusti 2007. aasta kokkuleppes tähelepanu sellele, et KfW lepib puuli juhina läbirääkimiste käigus kokku sobiva hüvitise riskikaitsemeetmete eest ning võtab kasutusele ennetavad abinõud pangaliitude ja KfW kõikide kulude tagasimaksmiseks. Kui tagasimakse suhtes jõuti kokkuleppele ja selles osas võeti vastavad meetmed, jäeti hüvitise küsimus kõrvale, sest seda oleks olnud võimalik tõlgendada kui […], mis oleks eeldanud […] heakskiitu.

(22)

Pangaliitude 30 % riskiosalus jaotati järgmiselt:

(23)

BdB võttis enda kanda 50 %, sest IKB maksevõimetuse korral oleksid kõikide era- ja äriklientide hoiused olnud erapankade hoiuste tagamise fondi abil tagatud kuni 30 % ulatuses põhiliselt IKB vastutavast omakapitalist (umbes 662 miljonit eurot kliendi kohta 26. septembril 2007) (10).

(24)

Finantsturgudel valitseva olukorra halvenemise tõttu võeti IKB poolt kahjumile antud riskikaitse täies ulatuses kasutusele Havenrocki struktuuri raames ja see osutus ebapiisavaks. IKB tegevuse jätkamise tagamine nõudis täiendavaid kahjumi katmise meetmeid. 30. novembril 2007 maandasid KfW ja pangaliidud seoses IKB krediidiliinidega Havenrocki struktuuris täiendavaid riske hinnanguliselt 350 miljoni euro (440 miljoni USA dollari) väärtuses. KfW tagas 150 miljonit eurot, sellest 54,3 miljonit eurot vahetusvõlakirja kujul, mille KfW vahetas 14. veebruaril 2008 (vahetus jõustus alates 28. veebruarist 2008) aktsiateks, et suurendada oma osalust IKBs 43 protsendini. BdB võttis enda kanda 150 miljonit eurot ning BVR ja DSGV ülejäänud 50 miljonit eurot.

(25)

2008. aasta veebruaris andis Saksamaa valitsus KfW-le korralduse eraldada IKB-le täiendavalt 2,3 miljard eurot.

(26)

1,05 miljardit eurot eraldati laenudena, mille suhtes teatati kohe nõuetest loobumisest ja kehtestati olukorra paranemise klausel, mille kohaselt IKB hakkab tegema tagasimakseid niipea, kui ta hakkab järgmistel aastatel uuesti kasumit teenima. Meetmed olid vajalikud selleks, et süstida panka täiendavat kapitali ja selle abil ära hoida IKB põhikapitali osakaalu vähenemine allapoole seaduses sätestatud alammäära.

(27)

Lisaks nõudis BaFin KfW-lt kapitali suurendamise garantiid lausa piiramatus ulatuses. KfW teatas, et ta on valmis tagama täiendava rahastamise 1,25 miljardi euro suuruse kapitalisüstina. Kapitali suurendamist ettevalmistavad meetmed võeti põhimõtteliselt 2008. aasta augustis; kapitali tegelik suurendamine saab aga toimuda alles pärast komisjoni positiivse otsuse vastuvõtmist. Kapitali ei ole seega veel suurendatud. Pärast kapitali suurendamist moodustaks KfW osalus IKBs ligikaudu 90,8 %.

(28)

KfW kolmandat meedet toetas Saksamaa valitsus KfW-le eraldatud 1,2 miljardi euroga ja pangaliidud 300 miljoni euroga.

(29)

Lisaks eespool toodule eraldas KfW IKB-le 2008. aasta jaanuarist alates likviidsuskrediiti kokku [> 2,5] miljardi euro väärtuses. Vahendid jagunevad kahe raamkrediidiliini vahel, mõlema suurus on […] miljardit eurot, kusjuures esimene raamkrediidiliin avati 24. jaanuaril 2008 Euribori alusel pluss [< 50] kuni [> 50] baaspunkti [> 100] % tagatisega. Teine raamkrediidiliin avati 18. juulil 2008 Euribori alusel pluss [> 100] baaspunkti [> 100] % tagatisega. Krediidiliinide suured tagatised peaksid garanteerima, et tagatistest piisab krediidi katmiseks isegi kõige halvema stsenaariumi realiseerumise korral.

(30)

IKB-le andsid likviidsuskrediiti ka teised pangad. [Ameerika Ühendriikide suurpank] ja [Ameerika Ühendriikide suurpank] andsid IKB käsutusse likviidseid vahendeid [> 0,75] miljardi euro suuruses summas kuupõhiselt ja Euribori alusel pluss [< 100] kuni [< 100] baaspunkti tagatisega [> 100] % kuni [> 100] %. Lisaks oli IKB-l võimalik kasutada likviidsusliini kuni [> 250] miljoni euro suuruses summas, mille andis üheks aastaks [Saksa liidumaa pank] Euribori alusel, pluss [> 90] kuni [> 100] baaspunkti tagatisega [> 100] % kuni [> 100] %. Täiendava likviidsusliini [> 500] miljoni euro suuruses summas andis üheks aastaks veel [Saksa liidumaa pank] Euribori alusel pluss [> 50] baaspunkti koos vastava tagatisega.

(31)

Oodatav kahjum, mille pidi katma Rhinelandi bilansiväliste aktivate riskikaitse, suurenes esialgu arvestatud 2,5 miljardist eurost (kõige halvem stsenaarium) 7,0 miljardi euroni (11). 2007. aasta juulis Rhinelandi jaoks riskikaitse loomise käigus võttis KfW Rhinelandi likviidsete vahendite raames üle kõik bilansiväliste aktivate riskid, st kandis need riskid enda bilanssi. See ei mõjuta pangaliitude võetud 1 miljardi euro suurust vastutuslimiiti teiste positsioonidega seotud kahjumite katmiseks.

(32)

Esimene meede kattis 6,8 miljardi euro suuruse bilansiliste portfelliinvesteeringute kahjumi kuni 1 miljardi euro ulatuses. 2008. aasta kevadel vähenesid bilansilised investeeringud valuutakursi korrigeerimiste tõttu 6,31 miljardi euroni. 2008. aasta kevadel üritas IKB mõlemad portfellid avalikul oksjonil ka maha müüa. Kapitalituru jätkuva kriisi tõttu müüki ei toimunud, sest pakkumised jäid kaugele allapoole oodatavat müügihinda. Seetõttu oli IKB sunnitud kõnealuste portfellide arvestuslikku väärtust veelgi madalamaks korrigeerima. 2008. aasta augustiks kandis IKB [< 750] miljoni euro suurust varalist kahju. Lisaks õnnestus turul maha müüa varad nominaalväärtusega 990 miljonit eurot. Seega oli allesjäänud portfelli nominaalväärtus 2008. aasta augustis [< 5] miljardit eurot.

(33)

Selgeks vahetegemiseks eraldas KfW IKB võimaliku müügi ettevalmistamise käigus augustis IKB bilansis olevate portfellide riskikaitse ülejäänud osa katteks ennetähtaegselt veel vajalikud 360 miljonit eurot. Kahjum ei olnud ametlikult veel realiseeritud, aga aluseks olevad varad juba puudusid. 1 miljardi euro suurune garantii võeti seega täies ulatuses kasutusele ja selle võib täidetuks lugeda.

(34)

Pakkujatega peetud läbirääkimiste käigus jagati allesjäänud portfelliinvesteeringud kahe struktureeritud investeerimisportfelli vahel (SIP 1 ja SIP 2). SIP 1 sisaldab peamiselt [teatavaid väärtpabereid] nominaalväärtusega […] miljardit eurot ja arvestusliku väärtusega [> 1] miljardit eurot (12). SIP 2 sisaldab IKB ülejäänud [väärtpabereid] nominaalväärtusega […] miljardit eurot ja arvestusliku väärtusega [> 1] miljardit eurot.

(35)

Tabelis 2 antakse ülevaade portfelliinvesteeringute arengust 2008. aasta augusti lõpuni. Realiseeritud ja oodatava kahjumi suurus on hinnanguliselt ligikaudu 10,28 miljardit eurot.

Tabel 2

Portfelliinvesteeringud 2007. aasta märtsist kuni 2008. aasta augustini

(36)

KfW-le kuuluvate IKB aktsiate müüki alustati 2008. aasta jaanuaris ja lõpetati 21. augustil 2008 otsusega müüa IKB ettevõtjale Lone Star Funds VI Financial Holdings, L.P. Dallas, USA (edaspidi „Lone Star”).

(37)

Müük toimus avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva pakkumismenetluse raames. Pärast avalikku väljakuulutamist 2008. aasta jaanuari alguses teatasid oma huvist esimeses voorus [> 40] pakkujat (sealhulgas Saksamaa ja rahvusvahelised pangad ning finantsinvestorid). [> 20] pakkujat sai pärast konfidentsiaalsusklausli allkirjastamist teabekirja (jaanuari lõpus). [> 5] pakkujat esitas esimese pakkumise (veebruari lõpus). [> 5] pakkujale võimaldati juurdepääs andmeruumile. Konkreetse pakkumise esitas kokku [< 5] pakkujat (mai keskpaigas).

(38)

2008. aasta mai lõpus palus KfW esitada kolmel nimetatud [< 5] pakkujast ([eri riikide finants- ja strateegilised investorid]) siduv pakkumine. Siduva pakkumise esitanud [< 5] pakkuja seast valiti [< 5] pakkumise majandusliku võrdluse alusel välja Lone Star, sest Lone Star pakkus kõige kõrgemat netohinda.

(39)

IKB müük hõlmab põhiliselt ligikaudu […] miljoni euro suurust müügihinda (90,8 % aktsiate eest) ning finantsinvestori Lone Star lubadust investeerida IKBsse [> 400] miljonit eurot. Lone Star lähtus pakkumise koostamisel sellest, et olukorra paranemise klauslist loobutakse. Lone Star kohustus vastutasuks rahastama eespool nimetatud [> 400] miljoni euroga struktureeritud investeerimisportfelli SIP 2. Praegu kaalub IKB aga struktureeritud investeerimisportfelli SIP 2 varade müümist sihtotstarbelisele äriühingule. KfW teatas valmisolekust osaleda struktureeritud investeerimisportfelli SIP 2 refinantseerimises 775 miljoni euro suuruse krediidiga, mis hüvitatakse Euribori alusel pluss [> 80] baaspunkti ja millel on eelisseisund võrreldes Lone Stari ja IKB väärtpaberitega Capital Notes summas [> 200] miljonit eurot ja väärtpaberitega Mezzanine Notes summas [> 150] miljonit eurot.

(40)

KfW ostis 1 miljardi euro eest struktureeritud investeerimisportfelli SIP 1 (13). KfW kannab esmase kahjumi riski 150 miljoni euro suuruses summas, Saksamaa kannab käenduse alusel riski 600 miljoni euro suuruses summas (tegemist on ootamatu kahjumiga), (14) ülejäänud 250 miljoni euro ulatuses kannab riski KfW. KfW usub kindlalt, et portfelli oodatav kogukahjum kajastub juba hinnas, nii et KfW arvamuse kohaselt ei ole täiendavad meetmed vajalikud.

(41)

Lisaks pikendatakse KfW poolt IKB-le antud kokku [> 2,5] miljardi euro suuruse mõlema raamkrediidi perioodi maksimaalselt kuni […] (esialgu pidid need lõppema 2009. aasta aprillis või juulis). Tingimusi muudeti vähesel määral. Esimese raamkrediidi tagatist vähendati [> 100] protsendist [> 100] protsendini ja teise raamkrediidi intressimäära langetati Euriborilt pluss [> 100] baaspunkti Euriborini pluss [> 100] baaspunkti. KfW arvates on need muudatused põhjendatud, sest IKB suurendas omakapitali.

(42)

Peale selle müügileping eritingimusi ei sisalda, välja arvatud vastutusest vabastamise klausel, mille kohaselt on välistatud [teatavad asjaolud] finantsmõjuga kuni […] eurot. See puudutab esmajoones […]. Kuigi siin on tegemist […], mis võiks ulatuda kuni […] euroni, on risk Saksamaa arvates väga väike, […], sest IKB oli kuu aega enne finantskriisi algust oma väga heade majandustulemustega Saksamaa pankade reitingus teisel kohal ja […] hindamisel ei kaldunud pank olemasoleva teabe alusel tavapärastest äritavadest kõrvale. Kuna ühelt poolt on […] saabumise tõenäosus väga väike, teiselt poolt võivad aga […] mõjud […] väga tõsiseks osutuda, on väga raske nimetatud […] hinnata. Saksamaa väidab, et vara omandamise korral jäävad sellised […] riskid tavaliselt endise omaniku kanda. Seetõttu välistas KfW müügi käigus selle riski algusest peale. Kuna nimetatud riski tegelik teostumine on äärmiselt ebatõenäoline, ei ole IKB raamatupidamises võimalike nõuete jaoks reserve ette nähtud.

(43)

Saksamaa on esitanud IKB ümberkorralduskava mitu muudetud versiooni. 2007. aasta augusti dokumentides kirjeldati panganduskriisist väljumise ja tulevaste probleemide ärahoidmise meetmeid. Vahetult pärast esimese meetme lubamist tellis IKB ettevõtjalt PriceWaterhouseCoopers (PWC) tollase olukorra analüüsi. Analüüsi tulemuste alusel teatas IKB 3. septembril 2007, et ta tõmbub rahvusvaheliste struktureeritud investeeringute valdkonnast tagasi.

(44)

Vahepeal oli IKB kava ajakohastanud ja IKB ise müüdud ettevõtjale Lone Star. Viimane esitas IKB tervendamiskava, mida audiitorfirma KPMG kontrollis 25. juulist 2008 kuni 25. septembrini 2008. Tervendamiskavas antakse ülevaade IKB põhiturgudest, selgitatakse kriisi põhjusi, analüüsitakse probleeme ja esitatakse probleemide kõrvaldamise meetmed. Kava eesmärk on ühelt poolt panga finantsolukorra lühiajaline stabiliseerimine vajaliku likviidsuse tagamise abil ja teiselt poolt pikaajalise elujõulisuse taastamine riskipositsioonide likvideerimise ja põhitegevusele keskendumise abil. Pikas perspektiivis on tervendamiskavas ette nähtud, et IKB keskendub eelkõige keskmise suurusega ettevõtjaid hõlmavale ärikliendisektorile ja säilitab struktureeritud finantseeringud ainult ärikliendisektori jaoks vajalikus mahus.

(45)

Tervendamiskavas kinnitatakse lahkumist portfelliinvesteeringute sektorist, mille kasuks oli IKB otsustanud vahetult pärast kriisi.

(46)

Komisjoniga peetud kõneluste käigus nõustus IKB tasakaalustusmeetmena lahkuma ka kinnisvara rahastamise sektorist. See tähendab, et alates 2008. aasta lõpust ei tee IKB ühtegi uut kinnisvara rahastamise tehingut ja realiseerib olemasolevad varad võimalikult kiiresti (krediidiliine ei ole võimalik tähtajatult sulgeda), kusjuures ümberkorraldusperioodi lõpuks, st 30. septembriks 2011, peab olema realiseeritud vähemalt 60 % varadest ja IKB peab olema ära müünud tütarettevõtted IKB Immobilien Management GmbH, IKB Projektentwicklungs GmbH Co. KG ja IKB Projektentwicklungsverwaltungsgesellschaft mbH (15). Alles jääv [< 3] miljardi euro suurune portfell likvideeritakse allesjäänud varade maksutähtpäeva saabumisel. Täiemahuline võõrandamine võimaldab vähendada krediidimahtu kinnisvara rahastamise valdkonnas 4,9 miljardi euro võrra.

(47)

Lisaks pakkus Saksamaa tasakaalustusmeetmena, et IKB lööb lahku mõnest tütarettevõttest:

(48)

Pingelist turuolukorda silmas pidades leppis Saksamaa läbirääkimiste käigus siiski kokku majandusklauslis, mis annab IKB-le võimaluse ettenägematute asjaolude tekkimisel, eelkõige kapitalituru kriisi jätkumise või teatavate varade müügi võimatuks osutumise korral meedet muuta või asendada või meetme tähtaega pikendada, kui see on piisavalt põhjendatud ja komisjon ei esita vastuväiteid.

(49)

Lisaks kohustus Saksamaa tagama, et 30. septembriks 2011 on IKB bilansimaht kokku maksimaalselt 33,5 miljardit eurot; (18) see vastaks bilansi kärpimisele 47,2 % võrra võrreldes 2007. aasta märtsi korrigeeritud bilansis kajastatud 63,5 miljardi euroga. Tasakaalustusmeetmete rakendamise ja portfelliinvesteeringute sektorist lahkumise kulutusi hindas Saksamaa järgmiselt.

Tabel 4

Vähendamismeetmed

(50)

Tervendamiskavas juhitakse tähelepanu sellele, et IKB-l, mille Fitchi reiting on langenud tasemelt A + tasemele BBB –, on praegustes turutingimustes rahastamisraskused. Maksimaalne likviidsusvajadus kuni ümberkorraldusperioodi lõpuni on hinnanguliselt [< 10 miljardit] eurot. Puudujääki on kavas tasakaalustada kapitali suurendamise, KfW likviidsusliinide pikendamise ning varaga tagatud refinantseerimisega. Likviidsuse puudujääk kaetakse osaliselt uute tehingute arvu vähendamisega.

(51)

Tervendamiskava sisaldab planeerimise lähtetingimusi panga tulevase arengu tarbeks, kusjuures lähtutakse heast stsenaariumist, põhistsenaariumist ja halvast stsenaariumist. Lähtetingimuste kohaselt saavutaks IKB põhistsenaariumi korral ümberkorraldusetapi lõpul 2011. aasta septembris omakapitali tasuvuse […] %. Maksueelne kasum oleks […] miljonit eurot […] täistööajaga töötaja puhul. 1. taseme kapitali suhtarv tõuseks […] protsendini ning kulude-tulude suhe (cost income ratio) langeks […] protsendini.

(52)

Saksamaa esitas ka andmed ümberkorralduskulude kohta, mida võib liigitada järgmiselt: kulud seoses portfelliinvesteeringute kahjumiga [< 6] miljardit eurot (Rhineland: 5,8 miljardit eurot, Havenrock: 1,2 miljardit eurot) ja seoses bilansiliste portfelliinvesteeringutega ([…] miljardit eurot), (19) tegelikud ümberkorralduskulud (sealhulgas riskikaitse, portfellist loobumise kulud ja halduskulud ligikaudu [> 0,25] miljardit eurot), kapitali väärtuse vähenemine ligikaudu [> 1] miljard eurot, kulud seoses tegevusvaldkondade vähendamisega, mis on osaliselt juba ellu viidud ja osaliselt, võttes arvesse [> 1] miljardi euro suuruses summas kehtivate lepingute pikendamist, seisab veel ees, ning […] […] miljardi euro suuruses summas (20). Seetõttu arvestab Saksamaa IKB ümberkorraldamise kuludeks kokku ümmarguselt [> 15] miljardit eurot.

(53)

Menetluse algatamise otsuses seadis komisjon kahtluse alla, kas KfW meetmed IKB toetamiseks on kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega, sest meetmetega seotud risk ei olnud KfW jaoks piiratud, samal ajal kui pangaliidud piirasid oma osalust riskikaitses ja IKB teised aktsionärid ei osalenud selles üldse.

(54)

Komisjon kahtles sellel ajal samuti, kas meetmeid on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 kohaselt võimalik käsitada ühisturuga kokkusobivana. Komisjoni arvates ei olnud meetmeid võimalik pidada ühisturuga kokkusobivaks abiks liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamise eesmärgil EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b tähenduses. Komisjoni arvates ei olnud mingit alust vaadelda meetmeid päästmisabina, sest tegemist ei olnud ajutiste meetmetega. Kõnealusel ajal ei olnud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes (edaspidi „suunised”) (21) nimetatud tingimused täiel määral täidetud.

(55)

Saksamaa jääb esialgse arvamuse juurde, et meetmete puhul ei ole tegemist riigiabiga, sest need vastavad turumajandusliku investeerimise põhimõttele. Sekkumine tulenes turumajandusliku investeerimisega seotud kaalutlustest, sest IKB maksejõuetus oleks olnud KfW jaoks seotud suuremate kuludega kui toetusmeetmed IKB ümberkorraldamiseks. Sellega seoses rõhutab Saksamaa, et kapitali piisava tasuvuse küsimus on tähtsusetu. Turumajandusliku investeerimise põhimõttest kinnipidamist tuleks kontrollida eelnevalt.

(56)

Esimese meetme hindamisel tuleks Saksamaa arvamuse kohaselt võtta arvesse ainult esialgselt arvestatud kahjumit, st 3,5 miljardi euro suurust kahjumit kõige halvema stsenaariumi korral ja [< 2,5] miljardi euro suurust kahjumit keskmise stsenaariumi korral. Saksamaa väidab, et turumajanduslikult mõtlev investor võtaks aluseks IKB maksejõuetuse otsesed kulud, st antud juhul 1,5 miljardit eurot, mis tuleneksid IKB arvestusliku väärtuse omandamisest ligikaudu 620 miljoni euro suuruses summas (22) (Saksamaa raamatupidamiseeskirjade kohaselt) ja nende krediitide mahakandmisest ligikaudu 850 miljoni euro suuruses summas, mille IKB andis KfW äritegevuse toetamise käigus kolmandatele isikutele (23). IKB maksejõuetus oleks viinud selleni, et maha kanda oleks tulnud äritegevuse toetamisest tulenevad lisakrediidid vähemalt 1,1 miljardi euro ulatuses, nii et refinantseerimiskulud oleksid suurenenud. Lõpuks oleks kannatanud ka KfW maine.

(57)

Saksamaa selgitab, et isegi kui toetusmeetmeid vaadeldakse riigiabina, tuleks abist maha arvata kahjum, mida KfW oleks maksejõuetuse korral kandnud.

(58)

Teise meetmega seoses juhib Saksamaa tähelepanu asjaolule, et tegemist on ainult esimese meetme täiendusega ja et seda rahastasid suures osas pangaliidud. Kohtuotsust Alitalia v. komisjon silmas pidades tuleb lähtuda sellest, et riiklikest vahenditest tehtav kapitalisüst on kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega ja ei ole riigiabi, kui sellega kaasneb erainvestori oluline investeering, mis toimub võrreldavatel tingimustel (24).

(59)

Saksamaa ei vaidlusta kolmanda meetme riigiabi iseloomu.

(60)

IKB müügi puhul ei ole Saksamaa arvates samuti tegemist riigiabiga, sest KfW tegutseb turumajanduslikult mõtleva müüjana. Ostuhind on erinevate võimalike ostjatega peetavate läbirääkimiste tulemus ja vastab seega turutingimustele. Panga müümiseks on vajalikud lisameetmed ja need võetakse turutingimustel.

(61)

See hõlmab esiteks struktureeritud investeerimisportfelli SIP 1, mis müüdi KfW-le IFRSi arvestuslikust väärtusest [< 10] % võrra madalama hinnaga. See hind parem kui Lone Stari poolt struktureeritud investeerimisportfelli SIP 2 jaoks välja kaubeldud müügihind ([allahindlus < 10] %), ent sealjuures tuleb siiski arvestada, et erinevalt struktureeritud investeerimisportfellist SIP 1 koosnes SIP 2 eelkõige […]. Saksamaa väidab seetõttu, et KfW võib portfelli müüa või maksetähtpäeva saabumiseni kahjumita säilitada. KfW vajas struktureeritud investeerimisportfelli SIP 1 müümiseks toetust oma omanikult, Saksamaa Liitvabariigilt, sest ta […]; sellest saadi üle riigi garantiiga, et ära hoida KfW omakapitali sidumise vajadus ligikaudu […] miljoni euro suuruses summas ([…]). Teiseks on KfW osalus struktureeritud investeerimisportfellis SIP 2 samuti turumajanduslikult põhjendatud, sest krediidi esmajärgulisust silmas pidades oli sellega seotud risk väike ja tasu (Euribor pluss [> 80] baaspunkti), mille kohta Saksamaa edastas turu võrdlushinnad, oli kõrge. Tõsiasi, et KfW-l tuli […] eest üle võtta vastutusrisk (reserv) […] euro suuruses summas, ei ole väikese tõenäosuse, aga suure nõudesummaga juhtumite korral ebatavaline, ja läbirääkimiste viimases voorus seadsid selle tingimuseks kõik osalejad.

(62)

Juhul kui komisjon peaks jääma arvamusele, et meetmed sisaldavad abi elemente, selgitab Saksamaa, et kõnealust abi tuleb igal juhul vaadelda ühisturuga kokkusobiva ümberkorraldusabina. Panga raskustesse viinud tegevusvaldkonnast on loobutud ja edaspidi keskendub pank põhitegevusvaldkonnale.

(63)

Saksamaa kohustus ka võtma kõik põhjenduses 46 nimetatud meetmed.

(64)

Saksamaa väidab, et pank aitab ümberkorraldamisele kaasa omavahenditest antava märkimisväärse panusega (vähemalt [> 10] miljardit eurot). Saksamaa muutis selles punktis korduvalt andmeid ja arvestas omavahenditest antava panuse suuruseks lõpuks kokku kõik ümberkorraldamisega seotud maksed, millele abi ei eraldatud, uute tehingute arvu vähendamise ja võõrandamistulu, millest arvatakse maha kahjum. Võõrandamise netotulu suuruseks hinnati [> 5] miljardit eurot; aluseks võeti ümberkorraldusperioodil müüdavad varad, millest arvatakse maha […], Luksemburgis allesjäänud tegevus ja mõned portfelliinvesteeringud Luksemburgis. Saksamaa arvestas […] miljardit eurot kinnisvaraga seotud tegevuse, […] miljardit eurot Luksemburgi tütarettevõtte, […] miljardit eurot New Yorgi tütarettevõtte, […] miljonit eurot Amsterdami, […] miljardit eurot Movesta ja […] miljardit eurot teiste mittestrateegiliste varade eest.

(65)

Komisjon kontrollib kõigepealt, kas meetmete kujul on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Selle lõike kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(66)

Komisjon jääb menetluse algatamise otsuses väljendatud seisukoha juurde, et turumajanduslikult tegutsev investor ei oleks võtnud ühtegi kolmest kõnealusest finantsmeetmest ja järelikult kujutavad need kõik endast riigiabi. Kuna IKB tegutseb piiriüleselt ja rahvusvaheliselt, kahjustaks soodustuse andmine riiklike vahendite eraldamise teel vaieldamatult konkurentsi pangandussektoris ja mõjutaks ühendusesisest kaubandust (25).

(67)

Komisjon võtab teadmiseks Saksamaa argumendi, et kõnealused meetmed ei oleks andnud IKB-le eelist, sest KfW tegutses eranditult omaniku ja järelikult erainvestorina; Saksamaa ei vaidlusta aga seda, et KfW puhul on tegemist avalikke teenuseid osutava riikliku krediidiasutusega ja et KfW käitumine kantakse üle riigile. Tunnistades, et Saksamaa Rahandusministeerium mitte ainult ei võtnud osa juhatuse koosolekutest (2007. aasta 27.–29. juuli nädalavahetusel osales juhatus kõikide otsuste tegemisel), vaid oli otsuste vastuvõtmisel koguni eesistujaks, kinnitab Saksamaa põhimõtteliselt, et KfW otsused on ühtlasi riigi otsused (26).

(68)

Seetõttu keskendus komisjon kontrollimisel küsimusele, kas IKB sai tänu KfW sekkumisele eelise, mille oleks talle samadel asjaoludel andnud ka turumajanduslikult tegutsev investor. Komisjon nõustub, et vastavalt eelnevalt läbiviidud hindamistele oleks IKB riskikaitse katnud kõige ebasoodsamal juhul kahjumi kokku 2,5 miljardi euro suuruses summas. Nii nagu võrreldavate juhtumite (27) korralgi, lähtub komisjon ka siin sellest, et kõnealuses mitteülevaatlikus olukorras oleks erainvestor lähtunud seoses oodatava kahjumiga kõige halvemast ja mitte keskmisest stsenaariumist. Samuti tuleb rõhutada, et KfW ei välistanud, et tema vastutus oleks võinud suureneda kuni 8,1 miljardi euroni.

(69)

Ei ole õige, et meetmega seotud kulud oleksid KfW ja Saksamaa jaoks soodsamad kui IKB likvideerimine, (28) isegi siis mitte, kui aluseks võetakse investeerimisotsuse vastuvõtmise aegse olukorra eelhinnang (29). Komisjonil ei ole võimalik aktsepteerida kõiki Saksamaa esitatud likvideerimiskulusid. Isegi kui IKB arvestuslik väärtus oli tõepoolest 620 miljonit eurot, viitas komisjon juba menetluse algatamise otsuses asjaolule, et IKB aktsia kurss oli juba enne KfW sekkumist oluliselt langenud, nii et sekkumise ajal ei vastanud KfW osaluse väärtus IKBs suure tõenäosusega nimetatud arvestuslikule väärtusele. Komisjon avaldas menetluse algatamise otsuses ka kahtlust, kas aluseks võetud ligikaudu [> 15] % suurune makserisk oli äritegevuse toetamise raames antud krediitide puhul realistlik. Saksamaa ei esitanud piisavalt veenvaid tõendeid KfW korraldatud hindamise usutavuse toetamiseks.

(70)

Komisjoni arvates puudub piisav põhjendus ka üldise panganduskriisi tagajärjel väidetavalt ähvardada võivale kaudsele kahjumile, mis näib oma olemuselt pelgalt hüpoteetiline, nagu on selgitatud menetluse algatamise otsuses. Komisjon jääb samuti arvamusele, et struktureeritud rahastamine äritegevuse toetamise raames kuulub KfW avalike teenuste hulka ja ei ole osa KfW ülesannetest tavapärase krediidiasutusena. Järelikult ei ole nimetatud tegevuse käigus tekkinud kahjumit võimalik vaadelda kuluna, millega oleks arvestanud ka turumajanduslikult tegutsev investor (30).

(71)

Komisjoni jaoks on endiselt otsustav asjaolu see, et hinnanguline kahjum ei olnud riskikaitse raames de facto piiratud 2,5 miljardi euroga, vaid sellel puudus ülempiir. Isegi kui oleks võimalik väita, et BaFin nõudis piiramatut vastutust moratooriumist loobumise vältimatu eeltingimusena, ei ole siiski kahtlust, et turumajanduslikult tegutsev investor oleks seda asjaolu oma kaalutlustes samuti arvesse võtnud. See selgub, kui vaadelda eraettevõtjate osalemist riskikaitses.

(72)

KfW ja pangaliitude käitumisega seoses tuletab komisjon meelde, et kui on tegemist paralleelselt erainvestoriga tegutseva avalik-õigusliku osanikuga, peab vahendite eraldamine olema proportsionaalne ning toimuma samadel tingimustel (31) ja samadel ärikaalutlustel (32). Kõnealused kaalutlused on ka aluseks Saksamaa poolt nimetatud Alitalia juhtumi suhtes tehtud otsuses, milles nõutakse võrreldavaid asjaolusid.

(73)

Komisjon märgib sellega seoses, et pangaliitude osalus kahjumi katmisel esimese meetme raames piirdus 1 miljardi euroga (ligikaudu 30 %), samal ajal kui KfW loobus ülempiirist ja võttis seega pangaliitudest palju suurema riski. Isegi kui maha arvata võimalik otsene kahjum, mille põhjuseks on KfW omanikuseisund ja krediidid, mis moodustavad kokku väidetavalt […] miljardit eurot (vt põhjendus 56), ja võtta aluseks kõige ebasoodsamad hinnangud, on KfW osalus riskikaitses ikkagi sama suur kui osalevate pangaliitude osalus kokku. Seega on komisjon seisukohal, et KfW ei tegutsenud pankade puuliga sarnasel viisil.

(74)

Väide, mille kohaselt Saksamaa pangandussektoris oleks vallandunud üldine kriis, millel oleksid olnud KfW jaoks katastroofilised tagajärjed, ei ole veenev. Kriis oleks kõiki teisi pankasid samamoodi mõjutanud. Pangaliitude 1 miljardi euroga (ligikaudu 30 %) piiratud osalus riskikaitses ei ole mingil juhul proportsionaalne nende liikmespankade 95 % turuosaga Saksamaal (33). Komisjoni arvates puuduvad KfW ebaproportsionaalselt suurel osalusel ärilised põhjused. KfW võis küll tegutseda teatud määral oma tütarettevõtjate huvides, kuid läks kahtlemata kaugemale kui seda oleks teinud erainvestor. Eraomanik oleks sekkunud palju väiksemal määral ja nõudnud pangaliitudelt või riigilt täiendavat toetust. Seetõttu ei tegutsenud KfW vähemalt teatud ulatuses turumajanduslikult mõtleva investorina.

(75)

Sama kehtib teise meetme kohta, mille puhul oli Saksamaa andmetel tegemist ainult esimest riskikaitset toetava meetmega. Isegi kui KfW ja pangaliitude osalus võib tunduda absoluutarvudes tasakaalustatum (pangaliitude osalus peaks igal juhul olema oluliselt suurem), tuleb seda meedet ja esimest meedet vaadelda ümberkorraldamist tervikuna silmas pidades, nii et KfW-l, kes ei tegutsenud turumajandusliku investorina, ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võimalik enam esitada turumajanduslikult tegutseva investori argumenti (34).

(76)

Veelgi enam kehtib see kolmanda meetme kohta, mille puhul andis riik KfW-le selge tegutsemiskorralduse ja toetas 2,3 miljardi euro suurust meedet 1,2 miljardi euroga. KfW on seetõttu pangaliitudest palju rohkem ohustatud, isegi kui IKB maksejõuetuse korral hakkaks toimima tagatismehhanism, mille kaudu jagatakse koormus kogu pangandussektori vahel ära.

(77)

Teistel juhtudel oli komisjon seisukohal, et abi summat on keeruline arvestada, kui abi antakse riskikaitse kaudu (35). Vastavalt suunistele ja kohtupraktikale võib raskustesse sattunud ettevõtja garantii abielement olla sama suur kui garantiiga potentsiaalselt kaetav summa, aga see võib olenevalt juhtumist olla ka väiksem (36). Aga isegi kui abi osakaaluks arvestati eelnevalt vähem kui 8,1 miljardit eurot (Rhineland, Havenrock ja 1 miljard eurot bilansilisi varasid), ületab kahjumi realistlik hindamine 6,8 miljardile eurole nüüdseks kaugelt hinnanguid kõige ebasoodsama juhtumi korral (vt tabel 3, v.a kolmas meede). Komisjon jõuab seetõttu järeldusele, et riskikaitse ja kapitalisüsti raames antud abi suurus on 8,8 miljardit eurot (vt tabel 3, punktid 1–3).

(78)

Lisaks kapitalisüstidele ja kahjumi tasakaalustamise meetmetele toetas KfW IKB äritegevuse jätkamist kahe raamkrediidiga, mille suurus oli mõlemal juhul [> 1] miljard eurot. Need meetmed võeti ümberkorraldamise käigus ja neid ei ole võimalik lahutada esimesest ja teisest meetmest, nii et KfW-l ei ole ka siin võimalik enam esitada turumajanduslikult tegutseva investori argumenti (37). Komisjoni jaoks ei ole usutav, et erainvestor võtab nii suure riski – eriti juhul, kui riskikaitse ei ole garanteeritud. Kui KfW siiski võttis aluseks teatavad turu võrdlushinnad, peaks see kajastuma abi osakaalu kindlakstegemises.

(79)

Komisjon märgib, et esimese raamkrediidi jaoks, mis oli juba võetud, oli kehtestatud fikseeritud intressimäär Euribori alusel pluss [< 50] kuni [> 50] baaspunkti ja teise likviidsusliini jaoks intressimäär Euribori alusel pluss [> 100] baaspunkti ning et mõlemad raamkrediidid […] olid tagatud üle 100 % ([…] %). Tagatiseks olid IKB täisväärtuslikud varad, mis ei pärine portfelliinvesteeringutest ja millega seoses ei tohiks tavaliselt makseraskusi tekkida. Tagatis on struktureeritud sellisel viisil, et tagatis ei saa de facto langeda kunagi allapoole 100 %. Likviidsuse lisamisel on tõepoolest tegemist suure tagatise ja suhteliselt väikese makseriskiga. KfW ei tuginenud seega mitte ainult IKB finantstugevusele, vaid omas ka täisväärtuslikke tagatisi.

(80)

Aluseks võetud riskimarginaalid peaksid olema siiski kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (38) (edaspidi „viite- ja diskontomäärade teatis”). Kuna ettevõtjale anti reiting riskikaitse alusel ja ollakse ühel meelel, et tegemist on raskustes oleva ettevõttega (vt põhjendus 96), peab komisjon aluseks võtma raskustes olevate ettevõtjate puhul kohaldatavad marginaalid. Suure tagatise korral on selline marginaal 400 baaspunkti (39). Komisjon lähtub sellest, et esimese, [> 1] miljardi euro suuruse likviidsuskrediidi eelis vastab kümnekuulise perioodi (2008. aasta jaanuarist oktoobrini) korral keskmiselt [> 300] baaspunktile. Teine, seni kasutamata likviidsusliin (mis võimaldati 2008. aasta juulis) annab vastavalt üheksakuulise perioodi (2008. aasta veebruarist oktoobrini) korral [> 200] baaspunkti suuruse eelise. Raamkrediitidega seotud abi suurus oleks järelikult esimese puhul […] miljonit eurot ja teise puhul […] miljonit eurot, mille tulemusena oleks abi kogusumma […] miljonit eurot.

(81)

Seoses [üks liidumaa pank] ja [teine liidumaa pank] likviidsuskrediitidega ei näe komisjon põhjust eeldada, et need oleks antud turumajanduslikke kaalutlusi arvesse võtmata ja oleksid võinud anda IKB-le eelise. Asjaolud, millega arvestades need likviidsuskrediidid anti, eelkõige fakt, et pankadevahelised tehingud on osa panga igapäevasest tavategevusest, eraettevõtjate samaaegne ulatuslik osalemine ning asjaolu, et [üks liidumaa pank] ja [teine liidumaa pank] ei avanud krediidiliine riigi korraldusel, lubavad komisjonil järeldada, et puuduvad tõendid selle kohta, et eespool nimetatud tehinguid tuleb seostada riigiga (40). Komisjoni arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealused vahendid seega riigiabi.

(82)

Komisjon uuris, kas IKB võõrandamine Lone Starile sisaldas riigiabi elementi. See oleks nii, kui IKB oleks müüdud Lone Starile turuhinnast madalama hinnaga. Sellega seoses edastas Saksamaa komisjonile hulgaliselt teavet (vt peatükk 2.5), mis ei sisalda siiski tõendeid selle kohta, et Lone Stari makstud hind ei oleks vastanud kõige kõrgemale pakkumisele, mis oleks saadud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja tingimusteta müügiprotsessi käigus. Kuna see on komisjoni erastamispõhimõtete (41) kohaselt otsustav kriteerium, võib järeldada, et müük ei hõlmanud Lone Starile antavat abi.

(83)

Komisjon uuris ka seda, kas müük sisaldas IKB-le antavat täiendavat abi, mis toimunuks juhul, kui likvideerimine oleks olnud KfW jaoks hinnalt soodsam kui IKB müük, seega uuriti, kas tegemist oli turumajanduslikult tegutseva müüja käitumisega. Komisjon märgib sellega seoses, et müügi tagajärjel ei saada ainult müügihinda, vaid sellega on seotud ka KfW täiendavad kapitalisüstid, mida tuleb vaadelda osana müügist. Siia kuuluvad mõlema likviidsuskrediidi avatuna hoidmine [> 2,5] miljardi euro suuruses summas, KfW esmatähtis krediit struktureeritud investeerimisportfelli SIP 2 refinantseerimiseks, mis toimus enne IKB müüki, struktureeritud investeerimisportfelli SIP 1 ülevõtmine KfW poolt ja vastutusriski […] ettenägemine eelarves. KfW võttis need meetmed ainsa eesmärgiga võimaldada IKB müümine ja võõrandada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju varasid. Kuigi KfW saavutas esmapilgul positiivse müügihinna, kaasnesid müügiga meetmed, mis muutsid müügihinna kokkuvõttes negatiivseks.

(84)

Tähelepanuta ei tohi aga jätta asjaolu, et need meetmed võeti IKB ümberkorraldamise raames ja seega seoses esimese kolme toetusmeetmega. Komisjonil ei ole seetõttu võimalik vaadelda neid kolmest esimesest meetmest eraldi ja komisjon ei pea siinkohal ka veenvaks KfW esitatud turumajanduslikult tegutseva investori argumenti (42).

(85)

Sellele vaatamata tundub, et turumajanduslikult tegutseva müüja kriteerium ei ole käesoleval juhul niikuinii täidetud. Otsustav on see, kas negatiivne hind kujunes selle tõttu, et Saksamaa ei suutnud nõuda usutavaid täiendavaid tehingukulusid, nagu oleks teinud turumajanduslikult toimiv müüja. Komisjonil ei ole seetõttu võimalik arvesse võtta eelkõige makseriskiga seotud hinnangulist kahjumit äritegevuse toetamise käigus antud krediitide raames. Komisjoni arvamuse kohaselt kuulub struktureeritud rahastamine äritegevuse toetamise raames KfW avalike teenuste hulka ja ei ole osa KfW ülesannetest tavapärase pangana. Seda ei tuleks seetõttu vaadelda sellise kuluartiklina, mis oleks oluline ka turumajanduslikult tegutseva investori jaoks, sest viimane ei oleks selliseid riiklikest toetusmeetmetest tulenevaid kohustusi üldse võtnud (43).

(86)

Komisjon uuris seetõttu, kas toetusmeetmed tõid de facto kaasa negatiivse hinna. Kuna toetusmeetmete puhul ei ole tegemist hüvitiste, vaid peamiselt krediitide ja garantiidega, tuleb, nagu ka tavapärase riigiabi õigusliku hindamise käigus, kindlaks määrata nende abil IKB-le antud majanduslik eelis.

(87)

Esiteks annab KfW IKB-le jätkuvalt likviidsuskrediiti. Nagu põhjenduses 77 selgitatud, on saadud eelise arvudes väljendamine keeruline, sest erainvestorid oleksid võinud olla samuti valmis teatavatel tingimustel likviidsuskrediiti andma, kuni oli tagatud riskikaitse. Pärast IKB müümist Lone Starile riskikaitse lõpetati. IKB ülevõtmine Lone Stari poolt ning ümberkorraldusabi ja saneerimiskava heakskiitmine komisjoni poolt näitavad, et elujõulisuse taastamist peeti võimalikuks. Kuna ümberkorraldusetapis vaadeldakse IKBd ametlikult raskustes oleva ettevõtjana, on õigustatud, et abi osakaalu arvutamisel käsitletakse ettevõtjat viite- ja diskontomäärade teatise tähenduses nõrga ettevõtjana (reitingukategooria B) (44). Teatise kohaselt oleks laenumarginaal 220 baaspunkti, mis tähendab, et teine likviidsuskrediit jääks [> 100] baaspunkti ja esimene [> 125] baaspunkti võrra allapoole viitemäära. Võttes arvestuse aluseks […] aastat (2008. aasta oktoobrist […]. aasta aprillini), oleks tulemuseks täiendav abi [ligikaudu 90] miljoni euro suuruses summas.

(88)

Teiseks omandas KfW 1 miljardi euro eest struktureeritud investeerimisportfelli SIP 1. Komisjon märgib, et KfW väljakaubeldud hind on IFRSi arvestuslikust väärtusest [< 10] % võrra madalam ja et IKB-l õnnestus eelnevalt müüa portfelli mõned osad IFRSi arvestuslikust väärtusest kõrgema hinnaga. Praeguses turuolukorras ei leidu ilmselt erainvestorit, kes oleks suuteline või sooviks sellist portfelli (vähemalt mitte tervikuna) osta. Asjaolu, et Lone Star ei olnud ostust huvitatud ja KfW ei olnud võimeline teostama müüki ilma riigi abita, räägib iseenda eest. Portfelliosade edasise mahakandmise vajadust ei saa välistada. Kõige halvemal juhul ohustaks see [< 200] miljoni euro suurust teist osamakset. Kuna teised võrdlushinnad puuduvad, lähtub komisjon sellest, et KfW kannab struktureeritud investeerimisportfelliga SIP 1 lisariski kuni [< 200] miljoni euro suuruses summas.

(89)

Kolmandaks andis KfW struktureeritud investeerimisportfelli SIP 2 jaoks võimaluse võtta esmatähtsat krediiti 775 miljonit eurot, mis hüvitatakse Euribori alusel pluss [> 90] baaspunkti selle esmatähtsuse tõttu (st krediiti teenindatakse laekumistest esmajärjekorras). Krediit antakse aga eriotstarbelisele äriühingule, mis ei ole krediidivõtjana veel tuntud. Sellisele eriotstarbelisele äriühingule kehtestatud intressimäär peaks viite- ja diskontomäärade teatise kohaselt olema vähemalt Euribor pluss 400 baaspunkti (45). Kuna tegemist on siiski esmatähtsa krediidiga, mis on allutatud IKB osalusele ja toob seetõttu kasu IKB-le, on komisjon käesoleval juhul nõus ka 220 baaspunkti suuruse laenumarginaaliga. Abi osakaaluks seoses 775 miljoni euro suuruse esmatähtsa osamakse eraldamisega on seega võimalik arvestada ligikaudu [< 30] miljonit eurot ([> 100] baaspunkti […] aasta jooksul, st 2008. aasta oktoobrist kuni […]).

(90)

Neljandaks, […] riski ülevõtmise põhjuseks oli asjaolu, et riski ülevõtmisel koos IKB-ga ei olnud nimetatud riski võimalik asjakohaselt arvudes väljendada. Kuna vastutusrisk on väike ja andmetest võib välja lugeda, et riski teke on pigem ebatõenäoline, ei oleks riski käsitlemine müügi osana olnud põhjendatud. Väikest riski kinnitab tõsiasi, et audiitorid ei nõudnud IKB-lt reserve. Võimalikke […] tekkivaid kahjuhüvitisi silmas pidades jääb teatav risk loomulikult alles. Kuna kvantitatiivset riskihinnangut ei edastatud, lähtub komisjon sellest, et praeguste meetmete kuluks tuleb arvestada […] eurot, mis vastab […] % suurusele riskile.

(91)

KfW poolt IKB müügi raames võetud meetmed sisaldavad kokku 390 miljoni euro suurust abi; nimetatud summa ületab [> 100] miljoni eurost müügihinda [> 250] miljoni euro võrra, mistõttu on tulemuseks negatiivne müügihind. Seetõttu tuleb märkida, et IKB müük sisaldas IKB-le antavat abi.

(92)

Tabelist 5 on näha, et kõikide meetmete raames antud abi moodustab kokku 9,155 miljardit eurot.

Tabel 5

IKB-le ümberkorraldamise käigus antud abi

(93)

Komisjon jääb kindlaks menetluse algatamise otsuses väljendatud seisukohale, et käesoleval juhul ei kohaldata EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b kohaselt võib abi anda liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu sõnul tuleb EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b kohaldada piirangutega.

(94)

Uurimine kinnitas komisjoni tähelepanekut, et IKB probleemide põhjuseks olid konkreetsed sündmused ettevõttes. Lisaks ei veennud Saksamaa esitatud teave komisjoni selles, et IKB maksejõuetusest põhjustatud süsteemsed mõjud saavutaksid ulatuse, mis kujutaks endast Saksamaa majanduses tõsist häiret artikli 87 lõike 3 punkti b tähenduses (46). Käesolev juhtum põhineb IKB konkreetsetel probleemidel ning probleemide kõrvaldamiseks on vaja sihipäraseid abimeetmeid, mida on võimalik võtta vastavalt raskustesse sattunud ettevõtteid käsitlevatele eeskirjadele. Kõnealuseid meetmeid ei ole seega võimalik käsitleda ühisturuga kokkusobivana EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b tähenduses.

(95)

Uurimistulemused lubavad järeldada, et meetmeid on võimalik käsitleda ühisturuga kokkusobiva ümberkorraldusabina, sest need vastasid kõikidele suuniste tingimustele. Seetõttu on võimalik ära jätta uurimine, mille eesmärk on teha kindlaks, kas meetmete puhul võis olla tegemist ka päästmisabiga. Komisjon oli selle riskikaitse pöördumatu olemuse tõttu välistanud juba menetluse algatamise otsuses.

(96)

Komisjoni arvamuse kohaselt oli IKB raskustes olev äriühing suuniste punkti 9 tähenduses ja ei oleks ilma KfW sekkumiseta olnud suure tõenäosusega suuteline likviidsuskriisile kauem vastu pidada. Ähvardav kahjum oleks kaasa toonud panga sulgemise, ning sellega on täidetud suuniste punkti 10 alapunkti c tingimused. Selle seisukoha suhtes, mida väljendati juba menetluse algatamise otsuses, ei esitanud Saksamaa vastuväiteid.

(97)

Käesolev uurimine kinnitas, et ümberkorraldamise abil taastatakse IKB pikaajaline elujõulisus. Komisjoni arvamuse kohaselt on IKB müümine Lone Starile raskuste lahendamise ja panga positiivse majandusliku arengu seisukohast otsustava tähtsusega.

(98)

Uurimine kinnitas samuti, et IKB on oma tegevuse ümber korraldanud. Ta loobus kahjumit tootvatest tegevusvaldkondadest ja ei investeeri enam portfellitehingutesse. Pank keskendub edaspidi oma põhitegevusalale, keskmise suurusega ettevõtjatest klientidele. Ülejäänud tegevus struktureeritud rahastamise segmendis säilitatakse, et vastata äriklientide nõudmistele, ent seejuures loobutakse siiski [> 20] % segmendist ning kogu kinnisvara rahastamise valdkonnast. Lisaks on IKB võtnud riskijuhtimise parandamise meetmeid ja vähendanud oluliselt riskantseid varasid. IKB on võtnud seega kursi muutmiseks vajalikud ettevõttesisesed meetmed.

(99)

Lisaks võtab komisjon teadmiseks, et IKB ümberkorralduskavas on seatud eesmärgiks IKB pikaajalise elujõulisuse jätkusuutlik taastamine. Tõsiseltvõetavatel turuarengute prognoosidel põhineva kava põhjal võib järeldada, et valitud ärimudel toimib. […] % suurune 1. taseme kapitali suhtarv ja […] % suurune tulude-kulude suhe, mis peavad olema saavutatud 2011. aastaks, lubavad järeldada tõsiseltvõetava äriplaani olemasolu. Omakapitali suhteliselt madalat tasuvust […] % (2012) tuleb vaadelda koos IKB suhteliselt suure ja vältimatult vajaliku 1. taseme kapitali suhtarvuga. Komisjon võtab teadmiseks märkimisväärsed kulude kokkuhoiumeetmed, mille rakendamine peab olema lõpule viidud 2011. aastaks. Komisjon uuris ka ümberkorralduskava aluseks võetud eeldusi ja ei kahtle selles, et need on realistlikud.

(100)

Ümberkorralduskavast ilmneb, et isegi kõige ebasoodsamal juhul on võimalik IKB positiivne majanduslik areng ja positiivne omakapitali tasuvus. Ka sellisel juhul suudab pank saavutada 1. taseme kapitali suhtarvuks […] % ja seisaks seega kindlal alusel.

(101)

Komisjoni kahtluse, kas abi andmisel piirduti vajaliku miinimumiga, võib kõrvale jätta. Komisjon leiab, et abi andmisel piirduti vajaliku miinimumiga ning et vastavalt suuniste nõuetele antakse ümberkorraldamisse oma vahenditest märkimisväärne panus, st üle 50 % ümberkorraldamiskuludest rahastatakse ise.

(102)

Ümberkorraldamiskulud hõlmavad mitmeid kahjumikirjeid (portfellide kahjumid, suurematest rahastamiskuludest põhjustatud kahjumid, tegevusvaldkondade vähendamisest põhjustatud kahjumid ja varade võõrandamise käigus tekkinud kahjumid) ning riskikaitse loomise kulusid, personali ümberkorraldamise kulusid, halduskulusid ning nõustajate ja advokaatide tasusid. Komisjon ei kahtle selles, et kulud moodustavad [> 15] miljardit eurot, nagu Saksamaa on selgitanud põhjenduses 52. Komisjon nõustub sellega, et struktureeritud investeerimisportfelli SIP 1 refinantseerimise ja SIP 2 jaoks antud esmatähtsa krediidi puhul on tegemist ümberkorralduskuludega, sest need vahendid on vajalikud pikaajalise elujõulisuse taastamiseks. Kulud kokku moodustavad seega ligikaudu [> 17] miljardit eurot.

(103)

IKB ümberkorraldamist on võimalik vastavalt suuniste punktile 43 rahastada abist, abisaaja omavahenditest, varade müügist, osanike vahenditest ja turutingimustel tehtavatest välisfinantseeringutest.

(104)

Olulise panuse portfelli ümberkorraldamisse annab ettevõtja ise ning samuti endised ja uued eraosanikud; siia kuuluvad eelkõige pangaliitude osalus, IKB omavahendid (47) ja Lone Stari investeering. Tehingute vähenemist ja kriisist tulenevat tegevusvaldkondade vähenemist ei ole siiski võimalik käsitleda omafinantseeringuna, sest vastavalt suuniste punktile 43 peab olema tegemist konkreetse, st tegeliku panusega. Selle kategooria raames moodustab omafinantseering seega ligikaudu […] miljardit eurot ([> 20] %).

(105)

Kui võtta arvesse tasakaalustusmeetmetena teostatud müükidest saadud tulu, suureneb kõnealune summa oluliselt ja moodustab vähemalt 50 %. See hõlmab varasid nominaalväärtusega [> 15] miljardit eurot (vt tabel 4). Komisjon ei saa nimetatud summat siiski tervikuna omafinantseeringuna aktsepteerida. Esiteks taastatakse Düsseldorfis osaliselt IKB Luxembourgi tegevus ([…] miljardit eurot) ning seega on tegemist ainult osalise võõrandamisega. Teiseks ei teenita osa rahalistest vahenditest mitte aktiivse müügi, vaid vastavate varade maksetähtpäeva saabumise kaudu. Kolmandaks ei ole selge, millise hinnaga on võimalik varasid müüa. […]. Saksamaa on esitanud siiski piisavalt argumente, mis veenvad komisjoni selles, et varade aktiivse müügi abil on võimalik teenida lähitulevikus vähemalt [< 5] miljardit eurot (48). Komisjon asub seda jälgima, et tagada piisavalt suure omafinantseeringu tegelik eraldamine ja abi andmisel vajaliku miinimumiga piirdumine.

(106)

Varade võõrandamisel on topeltmõju. Ühelt poolt vähendatakse kaalutud riskiga varade mahtu, nii et vabaneb kapital ja kapitaliseerituse tase suureneb. Teiselt poolt kogutakse võõrandamise abil likviidsust, mida on võimalik kasutada ümberkorraldamise rahastamiseks või likviidsusbaasi tugevdamiseks (49). Nagu juba eelmises punktis selgitatud, on kõnealuste vahendite puhul osaliselt tegemist oodatava kapitali sissevooluga, osa on juba realiseeritud ja osa laekub lähitulevikus. Isegi kapitali oodatavat sissevoolu (võimalik saavutada alles 2011. aastal) kõrvale jättes ja lähtudes ettevaatlikust eeldusest, et kogu oodatavat tulu ei ole võimalik täies mahus saavutada, jõuab komisjon järeldusele, et täidetud on konkurentsiõiguse seisukohast ohutu ümberkorraldamise eeldus, milleks on vähemalt 50 % omafinantseering.

(107)

Sellisele järeldusele jõudis komisjon järgmisi aspekte arvesse võttes.

Tabel 6

Omafinantseering

(108)

Komisjon on pärast uurimise lõpetamist veendunud, et abi andmise tagajärjel konkurentidele avalduda võiva kahjuliku mõju leevendamiseks võetakse piisavaid meetmeid.

(109)

Komisjon märgib, et IKB loobub ühest tegevusvaldkonnast tervikuna ja kärbib kõige tasuvamat tegevusvaldkonda, struktureeritud rahastamist, [20–30] % võrra.

(110)

Komisjon ei saa nõustuda vähendamise suurima osa (st portfelliinvesteeringute lõpetamine 18,3 miljardi euro suuruses summas) esitamisega tasakaalustusmeetmetena, sest vähendamismeetmed on vajalikud pikaajalise elujõulisuse taastamiseks. Seda liiki meetmeid ei ole vastavalt suuniste punktile 40 võimalik käsitleda tasakaalustusmeetmetena.

(111)

Sellele vaatamata vastavad täiendavad vähendamised [> 10] miljardi euro ulatuses ligikaudu [25] % bilansimahust pärast portfelliinvesteeringute mahaarvamist (st [> 10] miljardit eurot 45,2 miljardist eurost) (50). Ehkki portfelliinvesteeringutest loobumist ei ole võimalik käsitleda tasakaalustusmeetmena, mõjutab see siiski panga suurust ja äritegevust. Saksamaa esitatud meetmetega vähendataks IKB bilansimahtu 47,2 % võrra (st portfelliinvesteeringud 18,3 miljardi euro ulatuses ja tasakaalustusmeetmed [> 10] miljardi euro ulatuses, miinus kasvumarginaal […] miljardi euro ulatuses, võrreldes 63,5 miljardi euro suuruse bilansi kogumahuga).

(112)

Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et ümberkorraldusperioodi lõpuks (30. september 2011) eesmärgiks seatud bilansi kogumahu vähendamine 33,5 miljardi euroni tagab, et lõpetamisi ja võõrandamisi ei kaalutaks üles äritegevuse taastamisega panga teistes osades või äritegevuse lihtviisilise ümberpaigutamisega.

(113)

Panga endised omanikud ja juhtivtöötajad ei osale enam IKB äritegevuses ning see on hea märk moraalse ohu kõrvaldamisest. Lisaks müüdi pank avatud ja mittediskrimineeriva menetluse käigus, andes konkurentidele pangandussektoris võimaluse panga ostmiseks. See kujutab juba iseenesest teatavat liiki kompensatsiooni abi andmise tõttu tekkinud konkurentsimoonutuse eest.

(114)

Tasakaalustusmeetmed on kokkuvõttes proportsionaalsed IKB-le antud abist tulenevate moonutustega ja tagavad kaubandustingimustele avalduva negatiivse mõju leevendamise võimalikult suures ulatuses.

(115)

Komisjoni tuleb kõnealuste tasakaalustusmeetmete rakendamisel saavutatud edusammudega kursis hoida.

(116)

Komisjon on seisukohal, et kõnealused abimeetmed võeti vastuolus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Komisjon leiab siiski, et kõnealuste meetmete puhul on tegemist ümberkorraldusabiga, mida võib vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c käsitleda ühisturuga kokkusobivana, kui vastavad tingimused on täidetud,

a)

kogu kinnisvara rahastamise valdkond, mis hõlmab nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist kinnisvara rahastamist, peatatakse ja likvideeritakse (51)31. detsembriks 2008, kusjuures […] % varadest võõrandatakse 30. septembriks 2011, järgmised […] % 30. septembriks 2011 ja ülejäänud varad vastavate maksetähtpäevade saabumisel. Likvideeritakse ka äriühingud IKB Immobilien Management GmbH, IKB Projektentwicklungs GmbH Co. KG ja IKB Projektentwicklungsverwaltungsgesellschaft mbH (52);

b)

tütarettevõtja IKB International S.A. Luxembourg likvideeritakse 30. septembriks 2011. Alates 31. märtsist 2009 uusi tehinguid ei tehta. IKB võtab nimetatud tütarettevõtja tegevusvaldkondadest üle äriklientide ja struktureeritud rahastamise jaoks olulised tehingud;

c)

IKB Capital Corporation New York likvideeritakse 30. septembriks 2011, kusjuures […] % krediidiportfellist võõrandatakse 30. septembriks 2010. Alates 31. detsembrist 2008 uusi tehinguid ei tehta;

d)

IKB AG äritegevus Amsterdamis likvideeritakse […]. Alates 31. detsembrist 2008 uusi tehinguid ei tehta;

e)

50 % osalus ettevõttes Movesta Lease and Finance GmbH võõrandatakse 30. septembriks 2011;

f)

teised bilansis algselt kirjendatud mittestrateegilised varad nominaalväärtusega 1,7 miljardit eurot (arvestuslik väärtus 31. märtsi 2007. aasta seisuga) likvideeritakse 30. septembriks 2011.